Eesti erakondade loend

<mediawiki xmlns="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/" xmlns:xsi="http://www.w3.org/2001/XMLSchema-instance" xsi:schemaLocation="http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11/ http://www.mediawiki.org/xml/export-0.11.xsd" version="0.11" xml:lang="et">
  <siteinfo>
    <sitename>Vikipeedia</sitename>
    <dbname>etwiki</dbname>
    <base>https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht</base>
    <generator>MediaWiki 1.47.0-wmf.18</generator>
    <case>first-letter</case>
    <namespaces>
      <namespace key="-2" case="first-letter">Meedia</namespace>
      <namespace key="-1" case="first-letter">Eri</namespace>
      <namespace key="0" case="first-letter" />
      <namespace key="1" case="first-letter">Arutelu</namespace>
      <namespace key="2" case="first-letter">Kasutaja</namespace>
      <namespace key="3" case="first-letter">Kasutaja arutelu</namespace>
      <namespace key="4" case="first-letter">Vikipeedia</namespace>
      <namespace key="5" case="first-letter">Vikipeedia arutelu</namespace>
      <namespace key="6" case="first-letter">Fail</namespace>
      <namespace key="7" case="first-letter">Faili arutelu</namespace>
      <namespace key="8" case="first-letter">MediaWiki</namespace>
      <namespace key="9" case="first-letter">MediaWiki arutelu</namespace>
      <namespace key="10" case="first-letter">Mall</namespace>
      <namespace key="11" case="first-letter">Malli arutelu</namespace>
      <namespace key="12" case="first-letter">Juhend</namespace>
      <namespace key="13" case="first-letter">Juhendi arutelu</namespace>
      <namespace key="14" case="first-letter">Kategooria</namespace>
      <namespace key="15" case="first-letter">Kategooria arutelu</namespace>
      <namespace key="100" case="first-letter">Portaal</namespace>
      <namespace key="101" case="first-letter">Portaali arutelu</namespace>
      <namespace key="102" case="first-letter">Mustand</namespace>
      <namespace key="103" case="first-letter">Mustandi arutelu</namespace>
      <namespace key="710" case="first-letter">TimedText</namespace>
      <namespace key="711" case="first-letter">TimedText talk</namespace>
      <namespace key="828" case="first-letter">Moodul</namespace>
      <namespace key="829" case="first-letter">Mooduli arutelu</namespace>
      <namespace key="1728" case="first-letter">Üritus</namespace>
      <namespace key="1729" case="first-letter">Ürituse arutelu</namespace>
    </namespaces>
  </siteinfo>
  <page>
    <title>Eesti erakondade loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>314</id>
    <revision>
      <id>7227773</id>
      <parentid>7227462</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:33:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47613-79</username>
        <id>236664</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7227773</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17558" sha1="bcfrv8areqr0ny2ckddtyjgbvinuk4i" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.09.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11683 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9040 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 501 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8895 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 544 || || || || 
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]] || 528 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 587 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 848 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7344 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 726 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4486 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>bcfrv8areqr0ny2ckddtyjgbvinuk4i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227776</id>
      <parentid>7227773</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:33:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47613-79</username>
        <id>236664</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7227776</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17558" sha1="9yzgcm528qbq9op3xwf5swa3wgtiy30" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.09.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11683 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9040 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 501 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8895 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 544 || || || || 
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]] || 528 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 587 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 848 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7344 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 726 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4485 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>9yzgcm528qbq9op3xwf5swa3wgtiy30</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227778</id>
      <parentid>7227776</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:34:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47613-79</username>
        <id>236664</id>
      </contributor>
      <comment>/* Praegused erakonnad */</comment>
      <origin>7227778</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17558" sha1="e97yadqjtiphvu8xg104f97y5tlu58z" xml:space="preserve">''Siin on loetletud Eesti erakondi.''

{{EestiPoliitika}}

== Praegused erakonnad ==

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{{joondatud veerud}}
{| class=&quot;wikitable sortable col-2-right col-3-right col-4-right col-5-right&quot;
! Erakond
! Liikmete arv&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=E-äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2008-06-17 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;br&gt; (01.09.2026)
! KOV&lt;br&gt;volikogudes&lt;br&gt;[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]&lt;br&gt;([[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]){{efn|Erakonna nimekirjas kohalike omavalitsuste volikogudesse valitud liikmete arv.}}&lt;ref&gt;[https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus-vald.html VVK: Kandidaatide statistika KOV 2017]&lt;/ref&gt;
! Riigikogus&lt;br&gt;[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]&lt;br&gt;([[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]])
!  Euroopa&lt;br&gt;Parlamendis&lt;br&gt;([[2024. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2024]])&lt;ref&gt;[https://ep2024.valimised.ee/et/candidates Euroopa Parlamendi valimised 2024]&lt;/ref&gt;
! Rahvusvaheline&lt;br&gt;liikmesus
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 11683 || 163 (247) || 16 (26) || 2 || [[Euroopa Konservatiivid ja Reformistid]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]|| 9039 || 164 (245) || 17 (19) ||   || [[Identiteet ja Demokraatia]]
|-
| [[Eesti Vasakliit]] || 509 || 0 (0) || 0 || ||
|-
| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid ]] || 501 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 8895 || 122 (244) || 37 (34) || 1 || [[Liberaalne Internatsionaal]], [[Uuenev Euroopa]]
|-
| [[Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 544 || || || || 
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]] || 528 || 0 || || || 
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 587 || 3 (40) || 14 || ||
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 848 || 26 || 0 || ||
|- 
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 708 || 0 (2) || 0|| || [[Euroopa Roheline Partei]]
|-
| [[Isamaa Erakond]] || 7344 || 345 (139) || 8 (12) || 2 || [[Euroopa Rahvapartei]], [[Rahvusvaheline Demokraatlik Unioon]], [[Tsentristlik Demokraatlik Internatsionaal]]
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 726 || 3 || 0 || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] || 4485 || 91 (48) ||  9 (10) || 2 ||[[Euroopa Sotsialistlik Partei|Euroopa Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade liikmete arvu ajalugu ==

Liikmete arv alates 2003. aastast iga konkreetse aasta kohta aasta alguse seisuga. Allikas: Äriregister.

&lt;div style=&quot;overflow-x:auto;&quot;&gt;
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond !! Registrikood
! 2003
! 2004
! 2005
! 2006
! 2007
! 2008
! 2009
! 2010
! 2011
! 2012
! 2013
! 2014
! 2015
! 2016
! 2017
! 2018
! 2019
! 2020
! 2021
! 2022
! 2023
! 2024
! 2025
! 2026
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP|2022. aasta oktoobris lõpetas Eesti Iseseisvuspartei tegevuse.}} || 80051885 || 1012 || 1025 || 1039 || 1011 || 1015 || 1010 || 1087 || 1265 || 1201 || 1166 || 2181 || 2154 || 2116 || 2078 || 2045 || 2015 || 1948 || 1912 || 1879 || 1805 || || 
|-
|| [[Eesti Keskerakond]] || 80053370 || 7046 || 7335 || 7717 || 9000 || 9998 || 10 102 || 11 011 || 12 053 || 12 613 || 12 583 || 12 569 || 14 224 || 14 309 || 14 253 || 14 672 || 14 797 || 14 934 || 14 695 || 14 759 || 14 352 || 14 017 || 12 818 || 12 196 || 11 804
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|name=EKRE|2012. aasta märtsis vahetas [[Eestimaa Rahvaliit]] nime, milleks sai &quot;Eesti Konservatiivne Rahvaerakond&quot;.}} || 80040344 || 7571 || 8460 || 9013 || 9284 || 10 022 || 9903 || 9881 || 9684 || 8623 || 8303 || 7863 || 7740 || 7734 || 8086 || 8100 || 8230 || 8793 || 8848 || 8948 || 10 090 || 10 088 || 9969 || 8820 || 9262
|-
|| [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] || 80643657 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 506 || 524 || 525
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 80043147 || 2999 || 3668 || 4363 || 5151 || 5788 || 6348 || 6737 || 7274 || 9347 || 10 216 || 11 518 || 12 982 || 12 844 || 12 611 || 12 446 || 12 295 || 12 152 || 11 782 || 11 298 || 10 928 || 10 735 || 10 173 || 9533 || 9073
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] || 80051862 || 1558 || 1558 || 1552 || 1441 || 1437 || 1425 || 1421 || 1425 || 1039 || 1014 || 996 || 987 || 946 || 910 || 868 || 846 || 802 || 762 || 725 || 680 || 651 || 624 || 587 || 558
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE|2020. aasta augustis liitusid [[Eesti Vabaerakond]] ja [[Elurikkuse Erakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eesti Tulevikuerakond]].}} || 80366548 || || || || || || || || || || || || 720 || 649 || 639 || 685 || 638 || 578 || 523 || || || || ||
|-
| [[Eesti Rahvusliberaalid – Vabaerakond]]{{efn|2024. aasta juunis vahetas [[Eesti Tulevikuerakond]] nime, milleks sai &quot;Vabaerakond Aru Pähe&quot;.}} || 80589722 || || || || || || || || || || || || || || || || || || 997 || 939 || 798 || 720 || 669 || 611 || 558
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} || 80557923 || || || || || || || || || || || || || || || || 534 || 538 || 531 || || || || ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] || 80551335 || || || || || || || || || || || || || || || || 550 || 586 || 603 || 702 || 834 || 907 || 916 || 772 || 646
|-
| [[Erakond Rahva Tahe]]{{efn|name=ERT|2021. aasta aprillis lõpetas [[Erakond Rahva Tahe]] tegevuse.}} || 80557886 || || || || || || || || || || || || || || || || || 605 || 597 || 596 || || || 
|-
| [[Eesti Vasakliit]]{{efn|name=EÜVP|2025. aasta veebruaris vahetas [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nime, milleks sai &quot;Eesti Vasakliit&quot;.}} || 80060022 || 1131 || 1099 || 1078 || 1041 || 1039 || 1015 || 1000 || 2425 || 2148 || 2116 || 2089 || 2014 || 1978 || 1935 || 1858 || 1834 || 1741 || 1747 || 1697 || 1602 || 503 || 562 || 525 || 506
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|name=EÜVP2|2010. aasta sügisel liitusid [[Eesti Vasakpartei]] ja [[Konstitutsioonierakond]]. Uue erakonna nimeks sai [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]].}} || 80022725 || 1608 || 1623 || 1602 || 1614 || 1600 || 1542 || 1522 || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|name=EEKD|2012. oktoobris lõpetas [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] tegevuse.}} || 80060832 || 2074 || 2073 || 2167 || 2125 || 2129 || 2108 || 2103 || 2079 || 1840 || 1806 || 1741 || 1682 || 1649 || 1616 || 1571 || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] || 80223139 || || || || 1227 || 1308 || 1469 || 1486 || 1478 || 1441 || 1329 || 1228 || 1173 || 1116 || 1091 || 1065 || 1056 || 965 || 952 || 921 || 896 || 849 || 810 || 766 || 724
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] || 80608655 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 545 || 536 || 632 || 708 || 835
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] || 80626222 || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || || 511 || 792 || 768 || 748
|-
| [[Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL|2006. aasta sügisel liitusid [[Erakond Isamaaliit]] ja [[Erakond Res Publica]]. Uue erakonna nimeks sai [[Erakond Isamaa ja Res Publica Liit]]. 2.06.2018 otsustas IRLi suurkogu võtta erakonna uueks nimeks &quot;Isamaa Erakond&quot;.}} || 80243584 || || || || || 8420 || 8823 || 8823 || 9139 || 9472 || 9718 || 9758 || 9778 || 9665 || 9508 || 9215 || 8817 || 8501 || 8072 || 7778 || 7683 || 7093 || 6959 || 7092 || 7265
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|name=IRL}} || 80039766 || 2763 || 2836 || 2941 || 3191 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} || 80131035 || 3684 || 4489 || 5555 || 5338 || || || || || || || ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || 
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE|2019. aasta novembris lõpetas [[Rahva Ühtsuse Erakond]] tegevuse.}} || 80374223 || || || || || || || || || || || || 541 || 553 || 551 || 550 || 526 || 507 || 502 || 487 || 463 || 453 || 425 || 415 || 394
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|name=SDE|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Vene Erakond Eestis]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Sotsiaaldemokraatlik Erakond&quot;.}} || 80052459 || 3104 || 2879 || 3000 || 3204 || 3278 || 3275 || 3324 || 3666 || 3781 || 4612 || 5993 || 6199 || 6186 || 6091 || 6014 || 5889 || 5680 || 5470 || 5348 || 5169 || 5085 || 4786 || 4679 || 4553
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} || 80057600 || 1279 || 1351 || 1214 || 1229 || 1213 || 1412 || 1404 || 1398 || 1235 || 1207 ||  ||  ||  ||  ||  || || || || || || || || 
|}
&lt;/div&gt;

== Erakondade Riigikogus esindatuse ajalugu ==

Kuna 1992. aasta valimised olid praktiliselt vaid [[valimisliit]]ude valimised, siis on see aasta siit tabelist välja jäetud. Tabelis märgib number 0 seda, et [[erakond]] osales valimistel, kuid ei saanud kohti [[Riigikogu]]s. Tühi väli märgib, et [[erakond]] ei osalenud oma nimekirjaga valimistel.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! Erakond
! [[1995. aasta Riigikogu valimised|1995]]
! [[1999. aasta Riigikogu valimised|1999]]
! [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003]]
! [[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]]
! [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]]
! [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]]
! [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]]
! [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]]
|-
| [[Eesti Iseseisvuspartei]]{{efn|name=EIP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 ||
|-
| [[Eesti Keskerakond]] || 16 || 28 || 28 || 29 || 26 || 27 || 26 || 16
|-
| [[EKRE – Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Eestimaa Rahvaliit]] nimega &quot;Eesti Maarahva Erakond&quot;.}}{{efn|name=EKRE}} || || 7 || 13 || 6 || 0 || 7 || 19 || 17
|-
| [[Eesti Reformierakond]] || 9 || 18 || 19 || 31 || 33 || 30 || 34 || 37
|-
| [[Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Eesti Vabaerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 8 || 0 ||
|-
| [[Eesti Tulevikuerakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||
|-
| [[Rahva Ühtsuse Erakond]]{{efn|name=RÜE}} ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||  || 
|-
| [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]]{{efn|2003. aasta valimistel osales [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] nimega &quot;Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}}{{efn|name=EÜVP}} ||  ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[Konstitutsioonierakond]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Konstitutsioonierakond]] nimega &quot;Eestimaa Ühendatud Rahvapartei&quot;.}}{{efn|name=EÜVP2}} ||  || 6 || 0 || 0 ||  || || ||
|-
| [[Elurikkuse Erakond]]{{efn|name=TULE}} ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 ||
|-
| [[Erakond Eesti 200]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0 || 14
|-
| [[Erakond Parempoolsed]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[KOOS organisatsioon osutab suveräänsusele]] ||  ||  ||  ||  ||  ||  ||  || 0
|-
| [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]]{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid]] nimega &quot;Eesti Kristlik Rahvapartei&quot;.}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Erakond Eestimaa Rohelised]] ||  ||  ||  || 6 || 0 || 0 || 0 || 0
|-
| [[ISAMAA_Erakond|Isamaa Erakond]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  ||  || 19 || 23 || 14 || 12 || 8
|-
| [[Erakond Isamaaliit]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Erakond Isamaaliit]] valimisliiduna nimega &quot;valimisliit Isamaa ja ERSP Liit&quot;, mis koosnes erakondadest [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] ja [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]].}}{{efn|name=IRL}} || 8 || 18 || 7 ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Res Publica]]{{efn|name=IRL}} ||  ||  || 28 ||  ||  || || ||
|-
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]{{efn|1995. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] valimisliiduna nimega valimisliit &quot;[[Mõõdukad]]&quot;, mis koosnes erakondadest [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]] ja [[Eesti Maa-Keskerakond]].}}{{efn|1999. ja 2003. aasta valimistel osales [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] nimega &quot;Rahvaerakond Mõõdukad&quot;.}}{{efn|name=SDE}} || 6 || 17 || 6 || 10 || 19 || 15 || 10 || 9
|-
| [[Vene Erakond Eestis]]{{efn|name=SDE}} ||  || 0 || 0 || 0 || 0 || || ||
|-
| [[Eesti Koonderakond]] ||  || 7 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Erakond Uus Eesti]]{{efn|1999. aasta valimistel osales [[Erakond Uus Eesti]] nimega &quot;Arengupartei&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  || || ||
|-
| [[Libertas Eesti Erakond]]{{efn|1995. ja 1999. aasta valimistel osales [[Libertas Eesti Erakond]] nimega &quot;Eesti Sinine Erakond&quot;.}} ||  || 0 ||  ||  ||  ||  || ||
|-
| [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]{{efn|2012. aasta jaanuaris liitusid [[Eesti Iseseisvuspartei]] ja [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]]. Uue erakonna nimeks sai &quot;Eesti Iseseisvuspartei&quot;.}} ||  ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]&quot; koosnes erakondadest [[Eesti Koonderakond]], [[Eesti Maarahva Erakond]], [[Eesti Maaliit]], [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]] ja [[Põllumeeste Kogu]].}} || 41 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Meie Kodu On Eestimaa!]]&quot; koosnes erakondadest [[Eestimaa Ühendatud Rahvapartei]] ja [[Vene Erakond Eestis]].}} || 6 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
| valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed‎|Parempoolsed]]&quot;{{efn|1995. aasta valimiste valimisliit &quot;[[Valimisliit Parempoolsed|Parempoolsed]]&quot; koosnes erakonnast [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]].}} || 5 ||  ||  ||  ||  || || ||
|-
|}

== Erakondade noortekogud ==
* Pöördepunkt Eesti
* [[Noor Isamaa]]
* [[Keskerakonna Noortekogu]]
* [[Noored Rohelised]]
* [[Noored Sotsiaaldemokraadid]]
* [[Eesti Reformierakonna Noortekogu]]
* Noor Eesti 200
* Parempoolsed Noored
&lt;!--
== Loomisel olevad erakonnad ==

* ... --&gt;

== Tegevuse lõpetanud erakonnad ==

* [[Arengupartei]]
* [[Balti Konstitutsiooniline Partei]]
* [[Demokraadid – Eesti Demokraatlik Partei]]
* [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (EDE)
* [[Eesti Demokraatlik Tööerakond]]
* [[Eesti Demokraatlik Õigusliit]]
* [[Eesti Ettevõtjate Erakond]]
* [[Eestimaa Kommunistlik Partei]] (EKP)
* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1990)]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Koonderakond]] (EK)
* [[Eesti Kristlik Demokraatlik Liit]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Kristlik Liit]]
* [[Eesti Kristlik-Demokraatlik Erakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Eesti Liberaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Liberaalne Rahvapartei]]
* [[Eesti Maa-Keskerakond]]
* [[Eesti Maaliit]]
* [[Eesti Maarahva Erakond]]
* [[Eesti Maarahva Liit]] (EMRL)
* [[Eesti Pensionäride Erakond]] (.. –2006)
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Erakond]]
* [[Eesti Pensionäride ja Perede Liit]]
* [[Eesti Radikaal-Sotsialistlik Partei]] (1917–) / [[Eesti Tööerakond]] (−1932)
* [[Eesti Rahva Jäägerpartei]]
* [[Eesti Rahva-Keskerakond]]
* [[Eesti Rahvaerakond]] (ER) (1919–1932) (alates 1932 [[Rahvuslik Keskerakond]])
* [[Eesti Rahvameelne Eduerakond]]/ [[Eesti Demokraatlik Erakond]] (1917–)
* [[Eesti Rahvuslaste Keskliit]]
* [[Eesti Rahvuslik Eduerakond]]
* [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (1988–1995)
* [[Eesti Reformierakond-Liberaalid]]
* [[Eesti Roheline Erakond]]
* [[Eesti Roheline Partei]]
* [[Eesti Rohelised]]
* [[Eesti Rojalistlik Partei]]
* [[Eesti Sinine Erakond]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Iseseisvuspartei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei]]
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei]] (ESDTP)
* [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus]]
* [[Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei]] (ESTP)
* [[Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei]] (1917–)
* [[Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis]]
* [[Eesti Talurahva Erakond]]
* [[Eesti Talurahva Liit]] (1917–)
* [[Eesti Tööerakond]] (ETE)
* [[Eesti Tööliste Sotsiaaldemokraatlik Ühisus]]
* [[Eesti Vabad Demokraadid]]
* [[Eesti Vasakpartei]]
* [[Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Ühendus]] (1917–)
* [[Erakond Isamaaliit]]
* [[Erakond Mõõdukad]]
* [[Erakond Res Publica]]
* [[Erakond Uus Eesti]]
* [[Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Peatoimkond]]
* [[Konstitutsioonierakond]]
* [[Koonderakond]]
* [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]]
* [[Kristlik Rahvaerakond]] (KRE)
* [[Libertas Eesti Erakond]]
* [[Majandusline Rühm]]
* [[Metsaerakond]]
* [[Põhja-Eesti Kodanike Partei]]
* [[Põllumeestekogud]] (PK)
* [[Põllumeestekogude ja Põllumeeste, Asunikkude ning Väikemaapidajate Koondis]] (PKK)
* [[Radikaal-Demokraatlik Partei]] (1917–)
* [[Rahvaerakond Mõõdukad]]
* [[Rahvaerakond]] (1994–1999) (algselt Eesti Talurahva Erakond)
* [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]] (1992–1995)
* [[Rootsi Rahvaliit]] (asutati 1917)
* [[Saksa Erakond Eestimaal]]
* [[Sotsialistide-Revolutsionääride Partei Eesti Osakondade Keskkomitee]] (1917–)
* [[Tuleviku Eesti Erakond]]
* [[Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakond]]
* [[Vabariiklaste Koonderakond]] (ühines Rahvuslikuks Koonderakonnaks Isamaa)
* [[Vabariiklik Partei (Eesti)|Vabariiklik Partei]] (on ühinenud Eesti Iseseisvusparteiga)
* [[Vene Erakond Eestis]] (on ühinenud Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga)
* [[Vene Balti Erakond Eestis]] (on ühinenud Vene Erakonnaga Eestis)
* [[Vene Rahvuslik Liit Eestis]]
* [[Vene Sotsiaaldemokraatlik Partei Eestis]]
* [[Vene Ühtsuspartei]]
* [[Õigusliku Tasakaalu Erakond]]

== Vaata ka ==
* [[Eesti erakondade kuuluvus rahvusvahelistesse organisatsioonidesse]]
* [[Ühingute ja nende liitude seadus]]

== Märkused ==
{{märkused}}

== Viited ==
{{viited}}

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti erakonnad| ]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>e97yadqjtiphvu8xg104f97y5tlu58z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihhail Hodorkovski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>855</id>
    <revision>
      <id>7227967</id>
      <parentid>6953977</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:07:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227967</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20920" sha1="ivrrgwslji7yp0rkcgrzgbnsp8yupyk" xml:space="preserve">{{Persoon
| nimi        = Mihhail Hodorkovski
| Taustavärv  =
| pilt        = Mikhail Khodorkovsky 2013-12-22 3.jpg
| pildisuurus = 260px
| pildiallkiri  = Hodorkovski pärast vanglast vabanemist 
                (22.12.2013)
| sünninimi   = {{murdmata|Михаил Борисович Ходорковский}}&lt;br /&gt;Mihhail Borissovitš Hodorkovski
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1963|6|26}}
| sünnikoht   = [[Vene NFSV]], [[Moskva]]
| surmaaeg    = 
| surmakoht   = 
| rahvus      = [[venelased|venelane]]
| a1          = Elukoht
| a2          = [[Šveits]] 
| b1          = &lt;!--siia võib panna mida iganes, skeem: a1=1.veerg, a2=sama rea 2. veerg--&gt;
| b2          = 
| c1          = Lapsed
| c2          = Pavel (1985), Anastassija (1991), Ilja ja Gleb (1999) 
| d1          = Tunnustus
| d2          = [[Lech Wałęsa]] [[Lech Wałęsa auhind|auhind]] &lt;small&gt;(2013)&lt;/small&gt;
| e1          = Veebileht
| e2          = [https://khodorkovsky.ru/ khodorkovsky.ru]
}}
[[Pilt:M.B.Khodorkovsky.jpg|pisi|Mihhail Hodorkovski (2001)]]
[[Pilt: Vladimir_Putin_14_March_2002-5.jpg|pisi|[[Vladimir Putin]] ja [[Jukos]]e juhatuse esimees Mihhail Hodorkovski kohtumisel [[Moskva Kreml|Kremlis]] (2002)]]

'''Mihhail Hodorkovski''' (sündinud [[26. juuni]]l [[1963]] [[Moskva]]s) on [[Venemaa]] päritolu ärimees, endine [[oligarh]] ja endine [[poliitvang]]. 

Ajakirja [[Forbes]] andmetel oli ta [[2003]]. aastal Venemaa rikkaim inimene ja maailmas rikkuselt 26. kohal&lt;ref name=&quot;ant&quot; /&gt;. Tema varanduse põhiosa moodustasid Venemaa [[nafta|naftaettevõtte]] [[Jukos]] [[aktsia]]d.{{lisa viide}} Aastatel 2003–2013 kandis Hodorkovski vanglakaristust. 

==Isiklikku==
Hodorkovski kasvas üles [[Moskva]]s tüüpilises Nõukogude keskkonnas kahetoalises korteris. Tema vanemad olid insenerid. Mihhaili isa, Boriss Hodorkovski, oli kasvanud vanemateta. Teadaolevalt oli Mihhaili isapoolne vanaisa Moissei Hodorkovski, kes oli tõenäoliselt pärit Kiievi lähistelt pärinevate juutide seast. Ema Marina Filippovna (sündinud Petrova) on õigeusklik venelanna, kelle esivanemate seas oli ka Vene aadlikke. 

Noor Hodorkovski õppis hästi. Mendelejevi-nimelises Keemiatehnoloogia Instituudis oli ta [[komsomol]]isekretäri asetäitja. 

Mihhail Hodorkovski esimene abikaasa oli Jelena Dobrovolskaja. Nad abiellusid juba ülikooli ajal. Nende poeg [[Pavel Hodorkovski]] (sündinud 1985) ja pojatütar Diana (sündinud 2009) elavad praegu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]]. Mihhaili ja Jelena abielu on lahutatud.

1991. aastal abiellus Hodorkovski Inna Hodorkovskajaga (sündinud 1969), kes toona oli [[Menatep]]i pangaametnik. Neil on tütar Anastassija (sündinud 1991) ning kaksikutest pojad Ilja ja Gleb (sündinud 1999). Hodorkovski vangistuse ajal 2013. aastal elas tema pere [[Šveits]]is.

== Majandustegevuse algusaastad ==
[[Perestroika]] tuules avas Hodorkovski [[1986]]. aastal koos [[Komsomol|komsomolist]] pärit partneritega oma esimese äri, kooperatiivkohviku. Lisaks [[import|imporditi]] [[arvuti|arvuteid]] ja [[tehnika]]t, [[konjak]]it ning muud kaupa. [[1988]]. aastaks oli ettevõtte [[käive]] 80 miljonit [[rubla]].

Ärist saadud sularahaga ostis Hodorkovski koos oma partneritega panganduslitsentsi ja rajas [[1989]]. aastal [[Menatep]]i [[pank|panga]]. Venemaa ühe esimese erapangana laienes Menatep kiiresti, kasutades suurema osa [[hoius]]test Hodorkovski edukate import- ja [[eksport]][[tehing]]ute rahastamiseks.  

Menatep sai ka õiguse hallata [[fond]]e, mis olid ette nähtud [[Tšornobõli katastroof]]is kannatanute abistamiseks. 1990. aastate algul räägiti, et pank on aidanud kaasa Nõukogude riigikassa fondide tühjaksvarastamisele suures ulatuses. Need vargused olevat leidnud aset Nõukogude Liidu kokkuvarisemise ([[1991]]) eel ja järel.

== Ettevõtete erastamisel põhinev varandus ==
Kui [[Boriss Jeltsin]] 1991. aastal võimule tuli, kiirenesid [[Mihhail Gorbatšov|Gorbatšov]]i ajal alustatud [[turumajandus]]likud [[reform]]id ja Venemaal tekkis Hodorkovski taoliste ettevõtjate jaoks soodne keskkond. Tolleks ajaks oli erapank Menatep Venemaa mõistes hästi arenenud finantsasutus ja sellest sai pärast [[Oktoobrirevolutsioon]]i esimene ettevõte, mille aktsiaid oli võimalik osta.  

Pank kasvas kiiresti, võites üha enam väärtuslikke kliente, nagu rahandusministeerium, maksuamet, Moskva linnavalitsus ja Venemaa relvaekspordiagentuur. Nende deponeeritud fonde kasutas Hodorkovski põhiliselt oma kaubandusimpeeriumi laiendamiseks. 

Hodorkovski ostis naftaettevõtte [[Jukos]] enda panga Menatep toel. Jukose andmetel osteti varad umbes 1,5 miljardi [[USA dollar]]i eest. Ettevõtte [[turukapitalisatsioon]] oli 31 miljardit USA dollarit. 

1995. aastal otsustas Jeltsini kabinet erastada riiklikud ettevõtted, sealhulgas riikliku naftaettevõtte Jukos. Avaliku [[oksjon]]i läbiviijaks määrati Menatep. 

Oksjonil, kus müüdi 45% aktsiatest, oli alghind 150 miljonit dollarit. Seal osales vaid kaks ettevõtet. Kolme panga konsortsium pakkus 350 miljonit dollarit ja Menatepi varifirma 159 miljonit dollarit. Menatep kõrvaldas konkurentsist kolme panga konsortsiumi, lükates tagasi üle kahe korra parema pakkumise, viidates tehnilistele vigadele (osa deposiidist oli T-võlakirjades). Naftafirma jäi oksjonikorraldajale. Kokku maksis Menatep 309 miljonit USA dollarit ettevõtte 78% aktsiate eest. Nende väärtuseks arvati 450 miljonit dollarit. Kaks aastat hiljem hinnati ettevõtte väärtuseks 9 miljardit dollarit. See tehing, nagu ka kümned teised sarnased tehingud, kus oksjonikorraldajad võitsid oma oksjonid, tekitas paljudes Venemaa elanikes ebaõiglustunnet ja umbusku.

== Välismaa äripartnerite kaebused ==
Hodorkovski naftaäri algusaegadel paistis ta käituvat tüüpilise Vene röövelparunina. [[Amoco]], mille hiljem võttis üle [[British Petroleum]], oli algul Jukose partner ühes väga perspektiivses Siberi nafta[[maardla]]s. Amoco kulutas maardla arendamiseks 300 miljonit dollarit, kuid Hodorkovski pigistas Amoco tühjaks, kasutades meetodeid, mis on arenenud maailmas enamasti ebaseaduslikud. Praegu saadakse sellest maardlast 90 miljonit [[barrel]]it päevas. 

Kui Vene rubla [[1998]]. aastal kokku varises, varises kokku ka Menatep, sest [[laen]]u oli võetud välis[[valuuta]]s. Pank kaotas panganduslitsentsi. Kolm panka, ([[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigi]] [[Standard Bank]], [[Jaapan]]i [[Daiwa]] pank ja [[Saksamaa|Saksa]] pank [[West LB]]), olid laenanud Menatepile 266 miljonit dollarit Jukose aktsiate [[tagatis]]el. Hodorkovski pakkus nende asemel naftat. Pangad keeldusid ja võtsid aktsiad enda valdusse. Nad müüsid aktsiad väga kiiresti maha alandatud hinnaga, saades alla poole laenusummast, sest Hodorkovski ähvardas avalikult [[aktsiaemissioon|emiteerida]] uusi aktsiaid, et aktsiate väärtust alandada. Selline samm oli Venemaal tol ajal seaduslik, kuigi suuremas osas arenenud maailmas oleks see olnud ebaseaduslik. Jukose põhiliste [[filiaal]]ide aktsiaid müüdi ka ''[[offshore]]'' [[riiulifirma]]dele, mis arvatakse olevat seotud Hodorkovskiga. 

Need kaks tehingut tegid Hodorkovski Menatepi ja Jukose omanikuna Lääne finantsringkondades kurikuulsaks. Alles 2003. aastal julges Hodorkovski uuesti Lääne pankadelt laenu küsida.

== Uus läbipaistvuse ajastu ==
Hodorkovski oli üks esimesi oligarhe, kes mõistis, et globaalne [[äri]] nõuab [[välisinvesteering]]uid. Selleks et välisinvesteeringuid ligi tõmmata, tuleb investoreid motiveerida nii ahnuse kui ka hirmuga. Karm kohtlemine, mis sai osaks mõnele Lääne suuremale ja võimsamale ettevõttele, tekitas enamikus investorites suurt hirmu. Teised oligarhid käitusid mõnikord samamoodi, kui mitte hullemini. Kui rubla 1998. aastal kokku kukkus, oli vähe investoreid, naftaettevõtteid ja panku, kes oleksid olnud huvitatud Venemaal äri tegemisest.  

Hodorkovski muutis Jukose äritegevuse enneolematult läbipaistvaks. Varem oli ta eitanud, et tal on Menatepis ja Jukoses aktsiaid, nüüd ta tunnistas, et tema käes on aktsiate [[kontrollpakk]]. Esimest korda avaldati Jukose [[aktsionär]]ide nimed ja rahvusvahelistele [[standard]]itele [[GAAP]] vastavad [[aruanne|aruanded]] ning hakati maksma [[maks (finantsid)|maks]]e ja suuri [[dividend]]e. Hodorkovski võttis tööle palju ärijuhte Lääne naftaettevõtetest ning määras Jukose direktorite nõukokku palju auväärseid mittetegevdirektoreid. 

Menatepi pank, mis taasrajati [[Peterburi]]s ühe filiaalina, oli jäänud maksevõimeliseks. Pank hakkas isegi laenama raha ettevõtetele, mis ei kuulunud Hodorkovskile. Panga väitel antakse praegu ainult 15% laenudest Hodorkovski grupi ettevõtetele.

Nagu Hodorkovski välisnõuandjad olid ennustanud, tõid uued juhtimismeetodid kaasa aktsiahinna kiire tõusu, sest välisinvestorid unustasid mineviku ja ostsid Jukose aktsiaid, mis on endiselt tugevasti alahinnatud.  

Kui konkureerival Alfa pangal õnnestus 2003. aastal panna BP investeerima miljardeid oma naftafiliaali, pidasid paljud Läänes seda pöördepunktiks, kuna julgeti taas Venemaale investeerida. Allakirjutamistseremoonial viibisid nii president [[Vladimir Putin]] kui ka [[Suurbritannia|Briti]] peaminister [[Tony Blair]], andes märku, et äri muutub Venemaal rentaablimaks.

== Poliitilised ambitsioonid ==
Hodorkovskist sai [[filantroop]], kes varustas õpetajate internetikoolituse keskusi, finantseeris reformi- ja demokraatiateemalisi ajakirjanike diskussioone, rajas fonde arheoloogiliste kaevamiste, kultuurivahetuse ning laste suvelaagrite finantseerimiseks. Hodorkovski kriitikud nägid selles poliitilist poseerimist, sest ta finantseeris 2003. aasta lõpu [[Riigiduuma]] valimiste eel mitut parteid.  

Hodorkovski on avalikult kriitiline Venemaa „[[juhitav demokraatia|juhitava demokraatia]]&quot; suhtes. Tavaliselt hoidub ta kritiseerimast valitud juhte, kuid ütleb, et sõjaväel ja julgeolekuteenistusel on liiga palju võimu. Ta ütles ajalehele [[The Times|Times]]: &quot;Singapuri mudel, see on termin, millest Venemaal praegu aru saadakse. See tähendab, et teoreetiliselt on olemas [[vaba ajakirjandus]], kuid praktikas on [[enesetsensuur]]. Teoreetiliselt on olemas kohtud, praktikas teevad need ülaltpoolt dikteeritud otsuseid. Teoreetiliselt on [[kodanikuõigus]]ed [[Põhiseadus|konstitutsioonis]] kirjas, praktikas ei saa neid õigusi kasutada.&quot;

== Ühinemine ==
Aprillis 2003 teatas Hodorkovski, et Jukos ühineb [[Sibneft]]iga, moodustades naftaettevõtte, mille reservid on võrdsed Lääne [[hargmaine ettevõte|hargmaiste]] naftaettevõtete omadega. Hodorkovski olevat pidanud läbirääkimisi [[ExxonMobil]]i ja [[ChevronTexaco]]ga, et nad ostaksid suure paki Jukose aktsiaid. Sibneft oli rajatud 1995. aastal [[Boriss Berezovski]] ettepanekul. Sibneftile kuulusid riikliku naftaettevõtte mõned kõige väärtuslikumad [[varad]]. Vastuolulise oksjoni käigus omandas Berezovski 50% ettevõttest hinnaga, mida enamik vaatlejaid peab põhjendamatult madalaks.

Berezovski läks [[Vladimir Putin|Putin]]iga tülli ja oli sunnitud lahkuma Venemaalt Londonisse, kus talle anti [[asüül]]i. Ta loovutas oma aktsiad Sibneftis [[Roman Abramovitš]]ile, kes nõustus ühinemisega.

Ühinenud firma käsutuses oli maailmas teisel kohal olevad nafta- ja gaasivarud (19,4 miljonit barrelit) [[ExxonMobil]]i järel. JukosSibneftist sai tootmise poolest maailmas suuruselt neljas firma, kus toodeti 2,3 miljonit barrelit [[toornafta]]t päevas.

== Kremli vastulöögid ==
Hodorkovski partneri ja aktsiate arvult teisel kohal oleva Jukose aktsionäri [[Platon Lebedev]]i vahistamine juulis 2003, kahtlustatuna riikliku [[väetis]]efirma aktsiapaki illegaalses omandamises [[1994]]. aastal, kutsus esile Jukose aktsiate languse.

[[25. oktoober|25. oktoobril]] 2003 arreteeriti Hodorkovski [[Novosibirsk]]is [[Tolmatšovo lennujaam|Tolmatšovo lennujaamas]] süüdistatuna maksudest kõrvalehoidmises.

[[31. oktoober|31. oktoobril]] 2003 külmutas Venemaa parlament Jukose aktsiad. Sellist sammu peeti osaks Venemaa juhtide püüdest võtta oligarhidelt võim tagasi. Oligarhid olid [[1990. aastad|1990. aastate]] [[Erastamine|erastamise]] käigus omandanud suuri varandusi ja hoidsid enda kontrolli all suuremat osa Venemaa majandusest.

Väidetavate maksuvõlgade katteks pandi kõigepealt müüki Jukose peamine tootmisüksus Juganskneftegaz, mis müüdi oksjonil ettevõttele [[Baikalfinansgrup]]. Baikalfinansgrupi ostis neli päeva hiljem riiklik ettevõte [[Rosneft]]. 

1. augustil 2006 kuulutas kohus välja Jukose pankroti. Oksjonitel müüdi maha kogu Jukose vara. 

Pankrot lõppes firma likvideerimisega 2007. aasta oktoobris. 76 miljardi rubla eest võlausaldajate nõudeid jäi rahuldamata.

== Vangistus ==
[[Pilt: Mikhail_Khodorkovsky_in_Kyiv.jpg|pisi|Mihhail Hodorkovski [[Maidan Nezaležnosti|Maidanil]] [[Kiiev]]is (2014)]]
[[Pilt: Mikhail_Khodorkovsky,_Founder,_Open_Russia_(16662841792).jpg|pisi|Mihhail Hodorkovski (2015)]]
[[Pilt: MihhailHodorkovski_Tallinn.jpg |pisi|Mihhail Hodorkovski esinemas [[Tallinn]]as [[Inimõiguste Instituut|Inimõiguste Instituudi]] korraldatud inimõiguste aastakonverentsil (2016)]]
[[31. mai]]l [[2005]] mõistis Moskva linna Meštšanski kohus Hodorkovski süüdi kuues süüdistuspunktis seitsmest ja karistas teda üheksa aasta pikkuse vangistusega. Muu hulgas tunnistati ta süüdi maksutulude varjamises, [[maksud]]est kõrvalehoidmises, Jukosest raha väljakantimises, kohtu nõuete eiramises ja aktsiate ebaseaduslikus omastamises. Täpselt samade punktide eest täpselt sama pikaks ajaks mõisteti vangi ka tema äripartner Platon Lebedev. Süüdimõistmise ajaks olid mõlemad vanglas olnud juba 583 päeva ehk poolteist aastat, selle võrra lühendati vanglas istuda jäävat aega. Lisaks tuli mõlemal [[tsiviilhagi]] raames maksta 17,4 miljardit rubla ehk 7,6 miljardit [[Eesti kroon]]i.&lt;ref name=&quot;4Y75S&quot; /&gt;

Teise astme kohtus lühendati karistust kaheksale aastale. Hodorkovski saadeti karistust kandma [[Tšita oblast]]is [[Krasnokamensk]]i linnas asuvasse üldrežiimiga [[parandusliku töö koloonia]]sse. 2007. aastal alustati Hodorkovski vastu uut kohtuprotsessi uute süüdistuste alusel.

2003. aastal peaministri ametit pidanud [[Mihhail Kasjanov]]i tunnistuse kohaselt oli Hodorkovski ja Lebedevi vahistamise tegelik põhjus see, et nad olid rahaliselt toetanud [[Venemaa Föderatsiooni Kommunistlik Partei|Kommunistliku Partei]] tegevust.&lt;ref name=&quot;OvISu&quot; /&gt;

Kohtuprotsess Hodorkovski ja Lebedevi üle äratas suurt tähelepanu välismaal. Näiteks [[Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee]] saatis Sabine Leutheusser-Schnarrenbergeri oma raportöörina [[Jukose afäär]]i asjus Moskvasse Hodorkovski ja Lebedeviga kohtuma. Meštšanski kohus keeldus [[28. september|28. septembril]] [[2004]] selleks kohtumiseks luba andmast.&lt;ref name=&quot;uuBaC&quot; /&gt;

2011. aasta juunis saadeti Hodorkovski Kesk-Karjalas [[Segeža]] linnas asuvasse [[parandusliku töö koloonia]]sse.&lt;ref name=&quot;len&quot;/&gt;

20. detsembril [[2013]] kirjutas Vladimir Putin alla Hodorkovski armuandmispalvele ja ta vabastati vanglast.

==Tunnustus==
* 2010 – ajakirja [[Znamja]] kirjandusauhind (kategoorias &quot;Gloobus&quot;)
* 2010 – [[Rainer Hildebrandt International Human Rights Award]]
* 2011 – [[Andrei Sahharovi auhind &quot;Ajakirjanduslik tegu&quot;|Andrei Sahharovi auhinna &quot;Ajakirjanduslik tegu&quot;]] nominent&lt;ref name=&quot;for&quot;/&gt;
* 2013 – [[Lech Wałęsa auhind]]&lt;ref name=&quot;dzi&quot;/&gt; (vangistuses viibiv Hodorkovski teatas, et soovib auhinnaga kaasnevad 100 000 [[USA dollar|USA dollarit]] annetada [[heategevus]]eks&lt;ref name=&quot;rbc&quot;/&gt;)

==Vaata ka==
*[[Venemaa tegevuskomitee]]

==Raamatud==
*1992 – Ходорковский М., Невзлин Л. &quot;Человек с рублём&quot;. Москва: Менатеп -Информ (50 000 eks)
*2010 – Ходорковский М. Михаил Ходорковский. &quot;Статьи. Диалоги. Интервью: Авторский сборник&quot;. Москва: Эксмо, ISBN 978-5699436859 (192 lk)
*2012 – Ходорковский М., Геворкян Н. &quot;Тюрьма и воля&quot;. Москва: Говард Рорк, ISBN 978-5906067012 (400 lk)
*2014 – Ходорковский М. Б. &quot;Тюремные люди&quot;. Москва: Альпина Паблишер, ISBN 978-5961447569 (131 lk)

====Tõlked eesti keelde====
*2011 – Mihhail Hodorkovski. &quot;Kirjad vanglast. Artiklid, dialoogid, intervjuud&quot; (''Статьи. Диалоги. Интервью''). Tõlkinud [[Ilmar Rattus]], toimetanud [[Siiri Rebane]]. [[Tänapäev]], [[Tallinn]], 232 lk; ISBN 978-9949270927; kättesaadav ka helisalvestisena: [[Pimedate Infoühing Helikiri]], [[Võru]] [[2012]], 1 CD (8 tundi 59 minutit), esitaja: [[Anu Grünberg]]
*2015 – Mihhail Hodorkovski. &quot;Vanglas&quot; (''Тюремные люди''). Tõlkinud [[Sabina Trankmann]], toimetanud [[Maret Kampus]]. [[Ajakirjade Kirjastus]], Tallinn, 132 lk; ISBN 978-9949390687
*2015 – Mihhail Hodorkovski ja [[Natalja Gevorkjan]]. &quot;Vangla ja vabadus&quot; (''Тюрмa и воля''). Tõlkinud [[Harri Kingo]]. Ajakirjade Kirjastus, Tallinn, 432 lk; ISBN 978-9949390960

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;4Y75S&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 317&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OvISu&quot;&gt;[http://www.rferl.org/content/Russian_ExPM_Tells_Court_Khodorkovskys_Arrest_Was_Political/2051102.html Russian Ex-PM Tells Court Khodorkovsky's Arrest Was Political], [http://www.rferl.org Radio Free Europe / Radio Liberty] 24.05.2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;uuBaC&quot;&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006, lk. 188&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ant&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20180326030217/http://anticompromat.org/hodorkov/bio.html Ходорковский и его бизнес, параллельные биографии]. anticompromat.org&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;len&quot;&gt;[https://lenta.ru/news/2011/06/17/arrivee/ Ходорковского доставили в колонию в Сегеже]. lenta.ru, 18. juuni 2011&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;for&quot;&gt;[https://www.forumfreerussia.org/main/2017-09-19/premiya-imeni-andreya-saharova-za-zhurnalistiku-kak-postupok-2017/ Премия имени Андрея Сахарова «За журналистику как поступок – 2017»]. forumfreerussia.org, 19. september 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;dzi&quot;&gt;[http://www.dziennikbaltycki.pl/artykul/1001679,nagroda-lecha-walesy-2013-vi-laureatem-zostal-michail-chodorkowski-zdjecia,id,t.html Nagroda Lecha Wałęsy 2013. VI laureatem został Michaił Chodorkowski]. dziennikbaltycki.pl, 26. august 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rbc&quot;&gt;[https://www.rbc.ru/politics/26/09/2013/570410349a794761c0ce2255 М.Ходорковский получил премию Леха Валенсы]. rbc.ru, 26. september 2013&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* [[Valeri Panjuškin]], &quot;Mihhail Hodorkovski: vaikuse vang&quot; (''Михаил Ходорковский: узник тишины''). Vene keelest tõlkinud [[Enel Ormus]]; toimetaja [[Irma Aren]]; eessõna: [[Marko Mihkelson]]. [[Pegasus (kirjastus)|Pegasus]], [[Tallinn]] [[2007]], 232 lk; ISBN 9789949425754.

== Välislingid ==
{{Commons| Category:Mikhail Khodorkovsky}}
*{{Twitter|mbk_center}}
*{{Facebook}}
*[https://www.youtube.com/channel/UCAg74TJrwfpuCp1Jo3ZHMjA Mihhail Hodorkovski videoblogi]. youtube.com
*[http://www.ekspress.ee/viewdoc/61365A36DDDC7BC4C22571EE0042DD59 Mihhail Hodorkovski: elu Siberi vanglas]
*[http://www.epl.ee/artikkel/405356 Hodorkovski sai noomituse käte vale asendi pärast]
*[https://www.youtube.com/watch?v=9oaA-N0v8YI 2003. aasta. Intervjuu Hodorkovskiga üks kuu enne arreteerimist]. youtube.com
* [[Katrin Jüriso]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06148417  Arvo Pärt pühendas sümfoonia Hodorkovskile], ERR, 19. detsember 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=69221 Hodorkovski endine kongikaaslane kaebas seksuaalset ahistamist] Postimees 14. jaanuar 2009
* [[Jaanus Piirsalu]]. [http://www.epl.ee/artikkel/464097 Hodorkovskil jätkub uuel protsessil enesekindlust] EPL.ee, 2. aprill 2009
* [http://www.postimees.ee/?id=264145 Hodorkovski alustab näljastreiki] – Postimees, 18. mai 2010
* [http://www.postimees.ee/?id=302512 Hodorkovski ema palub poja vabastamiseks Lääne abi] – Postimees, 21. august 2010
* [http://www.theguardian.com/world/2014/sep/21/mikhail-khodorkovsky-breaks-political-silence-prepared-lead-russia?CMP=twt_gu Mikhail Khodorkovsky breaks political silence, saying he would lead Russia], ''[[theguardian.com]]'', 21. september 2014
*[https://www.youtube.com/watch?v=3LowjBNi-Us Ksenija Sobtšaki intervjuu Mihhail Hodorkovskiga 22. detsembril 2013 Berliinis, päev pärast vangist vabanemist]. youtube.com 
*[https://www.youtube.com/watch?v=UHvlf-tiNHY Hodorkovski äsja lõppenud presidendivalimistest]. youtube.com, 22. märts 2018
http://www.youtube.com/@khodorkovskyru/
http://www.youtube.com/@khodorkovskylive/
{{JÄRJESTA:Hodorovski, Mihhail}}
[[Kategooria:Venemaa ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>ivrrgwslji7yp0rkcgrzgbnsp8yupyk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Xenophon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>1301</id>
    <revision>
      <id>7227926</id>
      <parentid>7214059</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:12:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227926</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3411" sha1="4pjh9n2p9acnqe9eknihe4bo0ebyb3z" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Sokratese õpilasest; Rooma-aegse romaanikirjaniku kohta vaata artiklit [[Xenophon Ephesosest]]}} 
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Xenophon''' ([[kreeka keel]]es Ξενοφῶν) (umbes 430 eKr [[Ateena]] – [[354 eKr]] [[Korintos]]) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] ajaloolane ja kirjanik. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;&gt;&quot;[[Antiigileksikon]]&quot;, 2. kd., lk. 280–281&lt;/ref&gt;

Poliitiliselt mõjutasid teda [[Sparta]]-sõbralikud [[aristokraatia|aristokraadid]], kes ei tunnustanud Ateena [[demokraatia]]t. Ta polnud rahul Ateena poliitilise arenguga ja võttis [[palgasõdur]]ina osa [[Kyros Noorem]]a sõjaretkest [[Pärsia]] kuninga [[Artaxerxes II]] vastu ([[401 eKr]]). Kui Kyros samal aastal [[Kynaxa]] lähedal lüüa sai, juhtis Xenophon Kyrose sõjaväes teeninud Kreeka palgasõdurid [[Traakia]]sse. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Seejärel otsis Xenophon võimalust toetada Spartat ja võitles [[Korintose sõda|Korintose sõjas]] ([[395 eKr|395]]–[[386 eKr]]) Sparta poolel. Xenophon imetles [[Sparta kuningas|Sparta kuningat]] [[Agesilaos II]]-t, võttis tema relvakaaslasena [[394 eKr]] osa sõjast Ateena liitlase [[Teeba (Kreeka)|Teeba]] vastu ja osales [[Koroneia lahing]]us. Selle eest pagendati Xenophon Ateenast. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Hiljem elas ta [[Olümpia]] lähedal [[Skillus]]e juures asuvas [[villa]]s, mille spartalased olid talle andnud kompensatsiooniks selle eest, et Ateenas tema [[kinnisvara]] konfiskeeriti. Seal kirjutas ta teoseid [[ajalugu|ajaloost]], [[poliitika]]st, filosoofiast, [[majandus]]est ja muudel teemadel.

[[370 eKr]] hõivasid [[Elis]]e elanikud Skilluse ja Xenophon põgenes [[Korintos]]esse, kus talle anti [[amnestia]]. Viisteist aastat hiljem suri ta seal. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Memuaarteos &quot;[[Anabasis]]&quot; (&quot;Sõjaretk&quot;) kujutab Kyros Noorema retke ning umbes 10 000 Kreeka palgasõduri naasmist [[Must meri|Musta mere]] äärde. Autor on liialdavalt esile tõstnud omaenese teeneid, kuid kirjeldanud ka [[Väike-Aasia]] ja [[Lõuna-Kaukaasia]] geograafiat ja etnograafiat. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

&quot;Hellenika&quot; (&quot;Kreeka ajalugu&quot;) käsitleb sündmusi aastatel [[411 eKr|411]]–[[362 eKr]], kuni [[Mantineia lahing]]uni. See teos ei ole [[Thukydides]]e ajalooteose jätk. Xenophon pööras peatähelepanu suurtele ajaloolistele isikutele. Ateena vaenlasena vaikis ta täiesti maha olulisi Ateena ajaloo sündmusi, näiteks [[Ateena II mereliit|Ateena II mereliidu]] asutamise. Selle asemel keskendus ta vähetähtsatele sündmustele ja ülistas Sparta osa [[Kreeka]] poliitikas. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Ajaloolis-pedagoogiline romaan &quot;[[Kyrupaideia]]&quot; (&quot;[[Kyrose kasvatus]]&quot;) jutustab Xenophoni valitsejaideaali [[Kyros II]] elust ja surmast.

Xenophon oli [[Sokrates]]e õpilane, kuid tegelikult [[filosoofia]]st ei huvitunud. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Mitu tema teost räägib Sokratesest. Tähtsaim neist on &quot;[[Apomnemoneumata]]&quot; (&quot;Mälestusi Sokratesest&quot;). See sisaldab kujuka pildi Sokratesest kui inimesest, kodanikust ja meisterlikust õpetajast. Teos käsitleb ka Sokratese õpetamismeetodit. &lt;ref name=&quot;Antiigileksikon&quot;/&gt;

Xenophoni hinnati tema lihtsa ja selge stiili tõttu.

== Viited ==
&lt;references/&gt;

[[Kategooria:Vanakreeka kirjanikud]]
[[Kategooria:Vanakreeka ajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 430. aastatel eKr]]
[[Kategooria:Surnud 350. aastatel eKr]]</text>
      <sha1>4pjh9n2p9acnqe9eknihe4bo0ebyb3z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nepal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>4156</id>
    <revision>
      <id>7227673</id>
      <parentid>7083086</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:34:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Maoistide mäss */</comment>
      <origin>7227673</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28167" sha1="jsst0yc1lor8gyob20nuroior7flkm3" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2008}}{{ajakohasta}}{{viita}}
{{Riik
|  riiginimi = Nepali Demokraatlik Liitvabariik
|  omastav = Nepali
|  nimi1_keel = nepali | nimi1 = संघीय लोकतान्त्रिक गणतन्त्र नेपाल | nimi1_latin = Sanghiya Loktāntrik Ganatantra Nepāl
|  mis_lipp = 
|  mis_vapp = 
|  vapp = Emblem of Nepal.svg
|  vapi_laius = 125px
|  asendikaart = Nepal in its region.svg
|  deviis = 
|  riigikeel = [[nepali keel|nepali]]
|  ametlik_keel = 
|  pealinn = [[Katmandu]]
|  riigipea_ametinimi = president
|  riigipea_nimi = [[Ram Chandra Poudel]]
|  valitsusjuhi_ametinimi = peaminister
|  valitsusjuhi_nimi = [[Sushila Karki]]
|  pindala = 
|  rahvaarv = 
|  rahvaarv_seis = 
|  rahvaarv_viide = 
|  iseseisvus = 25. september 1768
|  valuuta = [[Nepali ruupia]] (NPR)
|  ajavöönd = [[maailmaaeg]] +5.45
|  hümn = [[Sayaun Thunga Phool Ka]]
|  usund = 
|  üladomeen = [[.np]]&lt;br&gt;[[.नेपाल]]
|  telefonikood = 977
|  riigikord = 
|  SKT = 
|  SKT_elaniku_kohta = 
|  rok-i_kood = 
|  märkused = 
}}
[[Fail:160316-031 Bridge near Tatopani.jpg|pisi|Rippsild koormaloomadega Tatopani lähistel]]
[[Fail:Grandmother_preparing_food_inside_traditional_kitchen_(edited).jpg|pisi|Traditsioonilises Nepali köögis toidu valmistamine 2020. aastal]]
[[Fail:Indian rhinoceros (Rhinoceros unicornis) 1.jpg|pisi|India ninasarvik Nepalis]]
'''Nepal''' (ka ''Nepaal'') on [[merepiirita riik|merepiirita]] [[riik]] [[Lõuna-Aasia]]s. Nepal piirneb kirdes [[Hiina]] Rahvavabariigi [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonnaga]] ning kagus, edelas ja loodes [[India]]ga.

Nepalil on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650&amp;nbsp;km ja laius umbes 200&amp;nbsp;km. Riigi pindala on 147 181&amp;nbsp;km², sisevete kogupindala on umbes 4000&amp;nbsp;km².

Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke [[hinduism|hinduistlik]] riik. [[1990. aasta põhiseadus|Põhiseaduse]] järgi oli Nepal [[Nepali Kuningriik|hinduistlik kuningriik]], ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada.

Nepal on üks maailma vaesemaid maid.

==Asend==
Nepal asub [[Aasia]]s, piirnedes kirdes [[Hiina]] Rahvavabariigi [[Tiibeti autonoomne piirkond|Tiibeti autonoomse piirkonnaga]] ning kagus, edelas ja loodes [[India]]ga ([[Sikkim]]i, [[Bihar]]i, [[Uttar Pradesh]]i ja [[Uttarakhand]]i osariigiga).

Nepal on ligikaudselt ristkülikukujuline, mis asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650&amp;nbsp;km ja laius umbes 200&amp;nbsp;km. Riik paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel.

==Loodus==
[[Pilt:AnapurnaFromPokhara.jpg|pisi|Nepal on väga mägine riik. Horisondil on näha (vasakult paremale) [[Machapucharé]] (6993&amp;nbsp;m), [[Annapurna III]] (7555&amp;nbsp;m), [[Annapurna IV]] (7525&amp;nbsp;m), [[Annapurna II]] (7937&amp;nbsp;m) ja [[Lamjung Himal]] (6983&amp;nbsp;m). Esiplaanil on Nepali suuruselt teine järv – [[Phewa järv]]]]

===Pinnamood===
Nepali keskmine [[kõrgus merepinnast]] on maailma maade seas kõige suurem. Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000&amp;nbsp;m.

Nepali põhjaosas paikneb suur osa [[Himaalaja]] mägedest, sealhulgas [[Džomolungma]] mägi, mille tipp on 8848&amp;nbsp;m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt [[Maa (planeet)|Maal]]. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse, mis asuvad Nepalis.

Nepali madalaim punkt (70&amp;nbsp;m merepinnast) on riigi lõunaosas [[Kencha Kalan]]i lähedal.

===Veestik===
Sisevete kogupindala on umbes 4000&amp;nbsp;km².

==Riik==
[[Pilt:Flickr - don macauley - House in Nepal.jpg|pisi|Mägiküla Nepalis]]
[[Fail:120408 Pheriche Pano 4k.jpg|pisi|Khumbu Khola org 2012. aastal. Vasemal on Tawoche (6542 m) ja Cholatse (6440 m) tipud.]]

===Riigikord===
Kuni 1990. aastani oli Nepal [[absoluutne monarhia]], mida valitses [[Nepali kuningas|kuningas]]. Aastal 1990 kutsus kuningas [[Birendra]] rahva survel ellu ulatuslikud poliitilised reformid, kehtestades [[konstitutsiooniline monarhia|konstitutsioonilise monarhia]] ja [[parlamentaarne demokraatia|parlamentaarse demokraatia]], kus [[riigipea]] on kuningas ja [[valitsusjuht]] on [[Nepali peaminister|peaminister]].

Nepal on [[Nepali 1990. aasta põhiseadus|Põhiseaduse]] järgi hinduistlik riik, kuid aastal 2006 teatas parlament selle sätte tühistamisest.

Nepal on paljurahvuseline ja paljukeelne riik, mille riigipea on kuningas. Kuningal on piiratud võim, sealhulgas õigus kuulutada sõja või relvastatud mässu korral ministrite nõukogu ning peaministri nõuandel ja nõusolekul välja erakorraline seisukord. Selle peab heaks kiitma kaks kolmandikku esindajatekoja liikmetest.

[[Nepali parlament]] (''Sansad'') on kahe[[koda (parlament)|kojaline]], koosnedes [[Esindajatekoda (Nepal)|esindajatekojast]] (''Pratinidhi Sabha'') ja [[rahvusnõukogu]]st. Esindajatekojal on 205 liiget, kes valitakse otseselt rahva poolt ühekohalistes valimisringkondades viieks aastaks. Valimisõiguslikud on kõik vähemalt 18-aastased Nepali kodanikud. Rahvusnõukogus (''Rashtriya Sabha'') on 60 liiget, kellest 10 nimetab kuningas, 35 valib esindajatekoda ning ülejäänud 15 valib külavanematest ja linnapeadest koosnev valimiskogu. Parlamendi ametiaeg on viis aastat, kuid kuningas võib selle ennetähtaegselt laiali saata.

Täidesaatva võimu moodustavad kuningas ja ministrite nõukogu. Peaministriks määratakse valimistel kõige rohkem parlamendikohti saanud valimisliidu või partei juht. Ministrite nõukogu määrab kuningas peaministri soovitusel.

[[Kohtuvõim]] on [[seadusandlik võim|seadusandlikust]] ja [[täitevvõim]]ust lahus ning on ilmutanud üha enam, sõltumatust. Kohtuvõimul on põhiseadusliku järelevalve õigus. Kuningas nimetab Ülemkohtu ülemkohtuniku Konstitutsiooninõukogu soovitusel ning kõik teised ülemkohtu, apellatsioonikohtu ja maakonnakohtute kohtunikud Kohtunõukogu soovitusel. Kõik alama astme kohtute otsused, sealhulgas õigeksmõistmised, on edasikaevatavad. Ülemkohus (''Sarbochha Adalat'') on viimase astme kohus. Kuningas võib armu anda ning mis tahes kohtuotsuse täitmist peatada või otsust pehmendada või kustutada.

===Poliitika===
1987. aastal teatas kuningas Birendra India survel, et ta on valmis reformideks. 9. novembril 1990 kehtestati uus [[Nepali põhiseadus|põhiseadus]]. Sellele eelnes massiivne surve teistest maadest, eriti Indiast, mis sulges oma piirid, ning liitunud opositsiooniparteide (Nepali Kommunistlik Partei ja India Kongress) massimeeleavaldused, mida kuningas laskis tulistada.

Mõned parteid kritiseerisid uues põhiseaduses punkti, mis nägi ette erakorralise seisukorra võimaliku kehtestamise kuninga poolt (esindajatekoda pidi seda kinnitama alles kolme kuu jooksul), ning vormeli &quot;hinduistlik kuningriik&quot; säilitamist. Varsti oli uus poliitiline eliit rahva silmis veel korrumpeerunum kui vana valitsus. See aga tuleneb ka korruptsiooni suuremast nähtavusest suhteliselt vaba ja kriitilise ajakirjanduse tingimustes.

Parteid leppisid 1991 kokku, et poliitilise stabiilsuse huvides monarhia säilib, jäädes Nepali kultuuriliselt mitmekesise elanikkonna riikliku identiteedi sümboliks.

[[1991. aasta Nepali parlamendivalimised|Nepali esimesed vabad valimised 12. mail 1991]] võitis [[Nepali Kongress]].

Alates 1991. aastast ei ole ükski valitsus võimul püsinud üle kahe aasta, sest ta on kas lagunenud või kuningas on parlamendi laiali saatnud.

[[1994. aasta esimesed Nepali parlamendivalimised|1994. aasta valimistel]] sai Nepali Kongress lüüa. Valimised võitis [[Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik)|Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik Partei)]] ning peaministriks sai [[Man Mohan Adhikari]]. Nepalist sai esimene kommunistliku valitsuse all olev monarhia. Erimeelsuste tõttu Nepali Kongressi sees saadeti parlament aasta keskel laiali. Sama aasta 15. novembril toimunud [[1994. aasta teised Nepali parlamendivalimised|valimistel]] ükski partei enamust ei saavutanud. Sellest sai alguse mitmeaastane ebastabiilsete koalitsioonivalitsuste periood. Pärast [[1999. aasta Nepali parlamendivalimised|valimistel mais 1999]] sai Nepali Kongressist jälle enamusvalitsuse juht. Sellest ajast saadik on olnud kolm peaministrit Nepali Kongressist: [[Krishna Prasad Bhattarai]] (31. maist 1999 kuni 17. märtsini 2000); [[Girija Prasad Koirala]] (20. märtsist 2000 kuni 19. juulini 2001) ja [[Sher Bahadur Deuba]] (23. juulist 2001 kuni 2003. aastani).

Esindajatekoja viimases koosseisus oli Nepali Kongressil 113 kohta Nepali Kommunistlikul Parteil (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) 69 kohta, [[Rahvuslik-Demokraatlik Partei|Rahvuslik-Demokraatlikul Parteil]] 11 kohta, [[Rahvuslik Rahvarinne|Rahvuslikul Rahvarindel]] 5 kohta, [[Nepali Hea Tahte Partei]]l 5 kohta, [[Nepali Tööliste-Talurahva Partei]]l 1 koht ja [[Nepali Ühinenud Rahvarinne|Nepali Ühinenud Rahvarindel]] 1 koht.

22. mail 2002 saatis kuningas parlamendi laiali, tuues põhjenduseks, et ta ei suuda maoistlike mässulistega toime tulla. Peaminister Deuba laskis valitud omavalitsusorganite mandaadi tähtajal mööduda.

Kuningas Gyanendra vabastas 4. oktoobril Sher Bahadur Deuba &quot;suutmatuse&quot; tõttu peaministri ametist. 11. oktoobril 2002 nimetati ametisse uus üleminekuvalitsus. Suured parteid Nepali Kongress, Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik) ning osa Rahvuslik-Demokraatlikust Parteist keeldusid aga uude valitsusse minekust, sest leidsid, et viimasel puudub demokraatlik legitiimsus.

Peaminister Chand Rahvuslik-Demokraatlikust Parteist lubas konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes siiski olemasolevad poliitilised struktuurid muutmata.

4. juunil 2003 nimetas kuningas peaministriks [[Surya Bahadur Thapa]].

Valitsuse loosung oli nüüd &quot;Ühtsus terrorismivastases võitluses&quot;. Jaanuaris 2004 külastas Nepali [[Colin Powell]], kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust.

[[Pilt:Nepal maoist valley.jpg|pisi|Perekonnapilt maoistide kontrolli all olevas orus]]
====Maoistide mäss====
{{vaata|Nepali kodusõda}}
Veebruaris 1996 alustas [[Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik)]] riigi 75 maakonnast viiekümnes mässu (või [[Nepali kodusõda|kodusõda]]) monarhia ja kastisüsteemi vastu. Alates 1996. aastast on konfliktis hukkunud üle 11 000 politseiniku, tsiviilisiku ja mässaja. Juulis 2001 kuulutas peaminister Deuba, kes püüdis konflikti läbirääkimiste teel lahendada, välja relvarahu, millest maoistid lubasid kinni pidada. Kuigi hirmuõhkkond on ka pärast relvarahu säilinud, on konfliktis hukkunute arv tunduvalt vähenenud. Augustis ja septembris 2001 toimusid valitsuse ja maoistide vahelised läbirääkimised.

Pärast 11. septembrit 2001 hakati mässajaid nimetama terroristideks. Järgneva kuue kuu jooksul hukkus konfliktis rohkem inimesi kui eelnenud kuue aasta jooksul.

2002. aastal lubas peaminister Chand konfrontatsiooni maoistidega lõpetada, jättes olemasolevad poliitilised struktuurid siiski muutmata.

Informatsioon politsei, armee ja maoistide vaheliste lahingute kohta on väga ühekülgne, sest info on riigi kontrolli all. Vaid vähesed meediakanalid, nagu näiteks ajakiri [[Himal]], kirjutavad kriitiliselt ja informatiivselt mõlema poole kohta. Sageli räägitakse maoistide julmusest. On tõsi, et maoistidel pole halastust (korrumpeerunuiks peetavate) politseinike vastu; politseinikud aga ei tseremoonitse maoistidega ning nende ohvriks võivad langevad ka tsiviilisikud, keda lihtsalt kahtlustatakse sümpaatias maoistide vastu või nende toetamises.

2002. aasta lõpus oli Nepali 75 maakonnast 55 maoistide võimu all. Lääne ajakirjanikud on neist vähe reportaaže teinud.

Arvatakse, et kaks kolmandikku konfliktis hukkunutest on tapetud sõjaväelaste ja politseiniku poolt. Konfliktis on hukkunud üle 9000 inimese; mõned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000.

Alates 19. augustist 2004 on maoistid isegi mitu korda pealinna mõneks päevaks välismaailmast täielikult ära lõiganud või pannud kinni tähtsaid ühendusteid.

Lahingud algasid alates augustist 2003 uuesti.

Turistid said siiski suhteliselt vabalt ja turvaliselt liikuda ja kõik võitlevad pooled kohtlesid neid viisakalt, sest turism on üks riigi tähtsamaid sissetulekuallikaid. Ametlikel andmetel on üks turist saanud surma pommiplahvatuses.

Valitsuse loosung oli nüüd &quot;Ühtsus terrorismivastases võitluses&quot;. Jaanuaris 2004 külastas Nepali [[Colin Powell]], kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust.

26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister [[Girija Prasad Koirala]]ga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha.

21. novembril 2006 allkirjastasid peaminister Koirala ja maoistide juht Prachanda kodusõja lõpetamise lepingu.

====Veresaun kuningapalees====
Kuningas Birendra oli hoolimata oma vastuolulisusest rahva seas väga armastatud.

Ametlikel teadetel tulistas kroonprints [[Dipendra]] 1. juunil 2001 surnuks oma isa kuningas Birendra, oma ema kuninganna [[Aishvarya]], oma venna, oma õe, oma isa noorema venna prints [[Dhirendra]] ja mitu oma tädi ning lõpuks tulistas ka iseennast. Kuigi prints Dipendra suri teadvusele tulemata, sai ta Nepali troonijärglusseaduse järgi kuningaks. Kui ta 3. juunil suri, kuulutati kuningaks tema isa vend [[Gyanendra]]. Viimane on ärimees, kellel on osalus paljudes suurtes Nepali firmades. Ta suurendas oma kuninglikku elatisraha ümberarvutatult 4,5 miljoni euroni.

Sündmuste ametlik versioon ei äratanud Nepalis usaldust. Kogu kuningliku perekonna tapmist on Nepalis varemgi ette tulnud. Enamikus kontorites, rääkimata kodudest, ei asendatud vana kuningapaari portreesid uue omadega.{{lisa viide}}

====Erakorraline seisukord ja demokraatlik liikumine====
1. veebruaril 2005 saatis kuningas [[Gyanendra]] valitsuse laiali ning kuulutas välja [[erakorraline seisukord|erakorralise seisukorra]] ja vabastas ametist kogu valitsuse. Peaminister Sher Bahadur Deuba ja teised valitsuse liikmed pandi koduaresti.

Gyanendra süüdistas Deubat toimetulematuses, sest ta ei suutnud saavutada kokkulepet maoistidega järgmisteks valimisteks. Gyanendra lubas nüüd kolme aastaga riigis õiguse ja korra jalule seada ning taastada demokraatia. Maoistid ja suurem osa rahvast kartsid, et ta nii ruttu võimust ei loobu. Deuba ütles, et kuninga sammud olid konstitutsiooni- ja demokraatiavastased. kuninga käitumist kritiseerisid nii ÜRO kui ka Nepali tähtsamad liitlased India, USA ja Suurbritannia. Mõned riigid, sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaa, kutsusid lühiajaliselt oma saadikud tagasi.

22. novembril 2005 võtsid seitse parlamendiparteid ([[Seitsme Partei Allianss]]) ja [[Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik)]] vastu ajaloolise ja enneolematu 12-punktilise kokkuleppememorandumi rahu ja demokraatia kohta. See näeb ette relvastatud konflikti lõpetamist ja asutava kogu loomist.

Parlamendiparteide ja maoistide kokkuleppel alustati aprillis 2006 üleriigilist ülestõusu kuninga ainuvõimu vastu. Poliitiliste organisatsioonide, valitsusväliste organisatsioonide ja kutseliitude õhutusel algasid massilised meeleavaldused kogu Nepalis.

Alates 7. aprillist 2006 toimus kogu riigis üldstreik, mille kutsus ellu kuninga poolt laialisaadetud seitsme partei allianss ja mille taga oli suur osa rahvast.

Üldstreik kestis üle kahe nädala. Iga päev toimusid üleriigilised sadade tuhandete osavõtjatega meeleavaldused. Politsei kohtles rahumeelseid meeleavaldajaid julma vägivallaga. 19 päeva kestnud meeleavalduste käigus hukkus 21 inimest, tuhanded said vigastada.

Rahva osavõtt oli nii lai ja jõuline, et kuningas lõi kartma. 21. aprillil 2006 kuulutas Gyanendra meeleavalduste jätkumise tõttu ja rahvusvahelisel (eriti India) survel teleesinemises, et &quot;võim antakse rahvale tagasi&quot;. Seitsme partei alliansile anti selgesõnaliselt voli määrata järgmine peaminister. Allianss lükkas kuninga pakkumise tagasi, sest sellest oli vähe: ta nõudis endiselt 2002. aastal laialisaadetud parlamendi kokkukutsumist, asutava kogu kokkukutsumist ja kuninga absolutistliku võimu piiramist ning kutsus üles meeleavaldusi jätkama. Rahvas jäi Katmandu ja teiste linnade tänavatele, ignoreerides ühepäevast komandanditundi.

Kuningale avaldasid survet ka monarhistlikud ringkonnad ja välisriigid. Muuhulgas kartis USA, et maoistid, kelle kontrolli all oli juba 80% Nepali territooriumist, tugevnevad veelgi. Lõpuks teatas kuningas 24. aprilli keskööl teleesinemises, et esindajatekoda kutsutakse kohe uuesti kokku. Sellega oli täidetud üks Seitsme Partei Alliansi peamisi nõudmisi ning opositsioon otsustas meeleavaldused lõpetada.

18. või 19. mail 2006 sai parlament tagasi täieliku seadusandliku võimu ning andis täitevvõimu üle Nepali valitsusele (varem &quot;Tema Majesteedi valitsus&quot;). Ühehäälselt võeti vastu otsus, mis nägi ette riigikorra olulisi muutusi. Paljude institutsioonide (sealhulgas armee) nimest eemaldati sõna &quot;kuninglik&quot;. Kuninga nõunikekogu [[Raj Parishad]] likvideeriti ning selle ülesanded anti üle parlamendile. Kuninga tegevus allutati parlamendi kontrollile. Kuningas Gyanendra kaotab sõjaväe ülemjuhataja ametikoha ning täidab tulevikus ainult esindusfunktsioone, mõjutamata riigiasju. Ta kaotab immuunsuse kriminaaljälitamise suhtes ning peab makse maksma. Nepal saab ilmalikuks riigiks, nii et hinduism ei ole enam riigiusund. Otsus peab alles saama seaduse kuju ning varasemad seadused ja põhiseadus tuleb sellega vastavusse viia. Enamikku muudatustest ei ole siiski veel ellu viidud.

26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister [[Girijā Prasād Koīrālā]]ga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha.

19. juulil 2006 saatis peaminister Girijā Prasād Koīrālā ÜRO-le kirja, milles teatatakse kavatsusest korraldada aprillis 2007 asutava kogu valimised.

21. novembril 2006 kirjutasid peaminister Koīrālā ja maoistide juht Prachanda alla lepingule kodusõja lõpetamise kohta.

====Monarhia lõpp====
Nepali ajutine parlament kiitis 24. detsembril 2007 ülekaaluka häälteenamusega heaks eelnõu, millega kaotatakse pärast 2008. aasta aprillis toimuvaid parlamendivalimisi kuningavõim ja riik muudetakse föderaalseks demokraatlikuks vabariigiks.

[[Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik)]] sai [[Nepali Asutava Kogu valimised|Nepali Asutava Kogu valimistel]] 10. aprillil 2008 kõige rohkem kohti. Nad püüavad koos mõningate väiksemate parteidega [[koalitsioonivalitsus]]t moodustada. Kuigi valimiste-eelsel ajal toimus vägivallaakte, kulgesid valimised ise rahumeelselt.

Maoistid olid nõudnud monarhia kaotamist ja kuningas Gyanendra troonilt tõukamist ning föderaalse demokraatliku riigi loomist ja riigipea valimist. [[Nepali Asutav Kogu]] tuli Katmandus kokku 28. mail 2008 ning kaotas monarhia. Monarhia kaotamise poolt hääletas Asutava Kogu 564 liikmest 560.

====Presidendivalimised====
Parlament valis 21. juulil 2008 esimeseks [[Nepali president|presidendiks]] [[Rāmvaraṇ Yādav]]i, kes sai 590 häälest 308. Maoistide kandidaat [[Ramraja Prasad Singh]] sai 282 häält.

====Parteid====
Nepalis on [[mitmeparteisüsteem]]. Parteisid on mitukümmend. Parlamendivalimistel on olnud edukamad [[Nepali Kongress]], [[Nepali Kommunistlik Partei (Ühinenud Marksistlik-Leninlik)]], [[rahvuslik-Demokraatlik Partei]], [[Nepali Hea Tahte Partei]], [[rahvuslik Rahvarinne]] ja [[Nepali Tööliste-Talurahva Partei]].

[[Nepali Ühinenud Rahvarinne]], mis sai 1991. aasta valimistel kolmanda tulemuse, hakkas 1993 lõhenema. Üks selle fraktsioonidest ühines hiljem [[Nepali Kommunistlik Partei (Masal)|Nepali Kommunistliku Parteiga (Masal)]]. Teine fraktsioon aga asutas 1996 [[Nepali Kommunistlik Partei (Maoistlik)|Nepali Kommunistliku Partei (Maoistlik)]], mis 1996 alustas relvastatud mässu, millest vähehaaval sai suur poliitiline jõud.

Nepali poliitiline maastik on üks maailma keerukamaid. Parteide lõhenemine on Nepalis pigem reegel kui erand. Enamikus riikliku tähtsusega küsimuses ei ole parteid suutnud kokku leppida. Pärast 2005. aastat, mil kuningas Gyanendra võimu haaras, on olukord hakanud muutuma.

===Liikmesus===
Nepal kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse:
*[[Aasia Arengupank]]
*[[G77]]
*[[Intelsat]]
*[[Keemiarelvade Keelustamise Organisatsioon]]
*[[Lõuna-Aasia Piirkondliku Koostöö Assotsiatsioon]]
*[[Maailma Ametiühingute Föderatsioon]]
*[[Maailma Meteoroloogia Organisatsioon]]
*[[Maailma Terviseorganisatsioon]]
*[[Maailma Tolliorganisatsioon]]
*[[Maailmapank]]
*[[Mitteühinemisliikumine]]
*[[Rahvusvaheline Arenguassotsiatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Elekterside Liit]]
*[[Rahvusvaheline Finantskorporatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Kriminaalpolitsei Organisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]]
*[[Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Liikumine]]
*[[Rahvusvaheline Põllumajanduse Arengufond]]
*[[Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Vabade Ametiühingute Konföderatsioon]]
*[[Rahvusvaheline Valuutafond]]
*[[UNIFIL]]
*[[UNMIBH]]
*[[UNMOP]]
*[[UNMOT]]
*[[UNTAET]]
*[[Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon]]
*[[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]
*[[Ühinenud Rahvaste Maailma Turismiorganisatsioon]]
*[[Ülemaailmne Intellektuaalse Omandi Organisatsioon]]
*[[Ülemaailmne Postiliit]]
*[[ÜRO Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna majandus-ja sotsiaalkomisjon]]
*[[ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverents]]
*[[ÜRO ajutine missioon Kosovos]]
*[[ÜRO missioon Kongo Demokraatlikus Vabariigis]]
*[[ÜRO Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon]]
*[[ÜRO Tööstusarengu Organisatsioon]]

Nepal on [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon]]i (ISO) korrespondentliige ja soovib astuda [[Ülemaailmne Kaubandusorganisatsioon|Ülemaailmsesse Kaubandusorganisatsioon]]i.

===Haldusjaotus===
{{vaata|Nepali haldusjaotus}}
[[Fail:Nepal, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Nepali provintsid]]
Nepalis on seitse [[provints (Nepal)|provintsi]], mis omakorda jagunevad kokku 77 [[ringkond (Nepal)|ringkonnaks]].

# [[Bāgmatī provints]]
# [[Gańḍakī provints]]
# [[Karṇālī provints]]
# [[Koshī provints]]
# [[Luṁbinī provints]]
# [[Madheshi provints]]
# [[Sudūrpashchimi provints]]

Enne 2015. aastat oli Nepalis 14 [[piirkond (Nepal)|piirkonda]].
Piirkonnad olid rühmitatud viieks [[arenduspiirkond|arenduspiirkonnaks]].

==Rahvastik==
=== Keeled ===

2006. aastal loendati Nepalis 92 keelt.

Esindatud on [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] ja [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma]] keelerühmad. [[Nepali keel]]t räägib 49%, [[maithili keel|maithili]] 12%, [[bhodžpuri keel|bhodžpuri]] 8%, [[tharu keel|tharu]] 6%, [[tamangi keel|tamangi]] 5%, [[nevari keel|nevari]] 4%, [[magari keel|magari]] 3%, [[avadhi keel|avadhi]] 2%, [[Bantava keel|bantava]] 2%, [[limbu keel|limbu]] 1% ja [[badžika keel]]t 1% elanikest. [[Kusunda keel]] on [[isolaat]].

Ametlik riigikeel on nepali keel. Kirjakeel baseerub [[devanaagari kiri|devanaagari kirjal]]. Nepali lõunapoolses osas vastu India piiri räägitakse ka [[hindi keel]]t.

===Kastid===
Nepalis kehtib kastisüsteem. Kuigi 1963. aastast pärinev tsiviilseadustik keelab igasuguse diskrimineerimise, diskrimineerib kastisüsteem võimude sekkumatuse tõttu 70% elanikest.

==Majandus==
[[Pilt:2009-03 Kathmandu 29.jpg|pisi|[[Katmandu]] on Nepali pealinn]]
===Elatustase ja arenguabi===
Nepal on üks maailma kümnest vaesemast riigist.

Umbes 800 000 nepallast töötab tööliste, autojuhtide, valvurite, koristajate ja kokkadena välismaal, neist 200 000 [[Lähis-Ida]]s. Nad saadavad igal aastal oma peredele umbes 800 miljonit [[USA dollar]]i väärtuses raha. See on riigi oluline elatisallikas.

Linna- ja maaelanikkonna heaolu taseme vahel on suur vahe.

Politseinike ja teiste ametnike [[korruptsioon]]i tõttu on elanikel puudunud usaldus valitsuse vastu ning nad ei ole mingit abi oodanud.

[[Maailmapank]] ja [[Aasia Arengupank]] avaldasid minevikus korduvalt valitsusele tulutult survet, et see annaks aru vaesuse leevendamiseks mõeldud arenguabi kulutamisest.

==Haridus==
Üle poole Nepali elanikkonnast on kirjaoskamatud.

==Ajakirjandus==

Alates 1990. aasta pöördest demokraatia suunas on kõige mitmekesisemate arvamuste avaldamine ajakirjanduses väga elav. Seadus keelab rangelt kuninga ja teiste kuningliku perekonna liikmete kritiseerimise ja pilamise ajakirjanduses. Siiski on paljud protestijad seda teinud.

Peale ühe inglis- ja ühe nepalikeelse riikliku ajalehe on sadu eraajalehti.

2001. aasta septembri seisuga oli Nepalis 19 eraraadiojaama, riiklik raadiojaam ning riigile kuuluv telekanal. Seadus lubab eratelevisiooni litsentside väljastamist. Kuigi 1994. aastal väljastati üks selline litsents, ei alustanud selle saaja kuue aasta jooksul saadete edastamist. Riigis on umbes 200 kaabeltelevisiooni operaatorit. Palju on satelliidiantenne.

==Ajalugu==
===Esiaeg===
[[Katmandu org|Katmandu orust]] on leitud [[neoliitikum]]i tööriistu. See leid osutab vähemalt 9000 aasta tagusele asustusele.

India eeposed, sealhulgas &quot;[[Mahābhārata]]&quot;, mainivad Nepali elanikena [[kiratid|kirateid]]. Arvatakse, et tegu on mõnd [[tiibeti-birma keeled|tiibeti-birma keelt]] kõnelnud rahvaga.

Eeposes &quot;[[Rāmājana]]&quot;, mille sündmustik on &quot;Mahābhārata&quot; omast varasem, väidetakse, et [[Mithila]] (tänapäeva [[Janakpur]]i linn Nepalis) on jumalanna [[Sītā]] sünnipaik.

[[Vālmikī aašram]] ja teised mälestised annavad tunnistust [[aarjalased|aarja]] kultuuri kohalolust Nepalis juba 1. aastatuhandel eKr.

===Kaasaeg===
2025 aasta septembris toimus Nepalis revolutsioon, mis algas 4. septembril valitsuse otsusest sulgeda riigis olulised sotsiaalmeediaplatvormid – sealhulgas Facebook, Instagram, YouTube ja veel mitmed.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120402356/video-nepali-valitsus-tuhistas-parast-19-inimese-meeleavaldusel-hukkumist-sotsiaalmeediakeelu-peaminister-astus-tagasi VIDEO | Nepali valitsus tühistas pärast 19 inimese meeleavaldusel hukkumist sotsiaalmeediakeelu. Peaminister astus tagasi] Delfi, 9.IX 2025&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://novaator.err.ee/1609795317/sotsiaalmeedia-keelustamine-paadis-nepali-valitsuse-kukutamisega Sotsiaalmeedia keelustamine päädis Nepali valitsuse kukutamisega] ERR, 10.IX 2025&lt;/ref&gt;
9. septembril kukutasid meeleavaldajad valitsuse ja valisid [[Discord]]i jututoas ajutise valitsuse peaministriks Nepali endise ülemkohtuniku [[Sushila Karki]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120403908/ulevaade-nepali-noored-kukutasid-valitsuse-ja-valisid-veebijututoas-ajutise-peaministri |pealkiri=ÜLEVAADE - Nepali noored kukutasid valitsuse ja valisid veebijututoas ajutise peaministri |url-access=subscription |eesnimi=Ivar |perekonnanimi=Soopan |kuupäev=2025-09-16 |vaadatud=2025-09-16 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Nepali Kuningriik]]
* [[Nepali riigipeade loend]]
* [[Nepali näitlejate loend]]
* [[Nepali jalgpallikoondis]]
* [[Briti-Nepali sõda]]
* [[2025. aasta Nepali meeleavaldused]]

== Viited ==
{{viited|allikad=

}}

==Välislingid==
{{Commonskat}}
*[[Heiki Suurkask]]: [https://epl.delfi.ee/d?id=51128443 Nepallastele ilmutas end uus Lenin], Eesti Päevaleht, 5. mai 2008
*[[Roy Strider]]: [https://epl.delfi.ee/d?id=51129076 Nepali revolutsioon 2008: neerunäppajad küünlavalgel], Eesti Päevaleht, 10. mai 2008
*[https://epl.delfi.ee/d?id=51130681 Nepali kuningapere lahkus enne väljaajamist pealinnast], Eesti Päevaleht, 23. mai 2008
*[[Heiki Suurkask]]: [https://epl.delfi.ee/d?id=51131244 Nepali vabariiki ootab ees konfliktne tulevik], Eesti Päevaleht, 29. mai 2008
*[http://news.bbc.co.uk/2/hi/south_asia/7519024.stm Nepal Maoists to shun government], BBC NEWS, 22. juuli 2008

{{Aasiariigid}}

{{koord|type=country |region=NP}}

[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aasia maad]]
[[Kategooria:Nepal| ]]</text>
      <sha1>jsst0yc1lor8gyob20nuroior7flkm3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Eesti</title>
    <ns>1</ns>
    <id>5775</id>
    <revision>
      <id>7227737</id>
      <parentid>7226350</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:44:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti nimi */ Aestiorum</comment>
      <origin>7227737</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41414" sha1="0uaioo2xuu47apoeg9csq6xc66vvbmo" xml:space="preserve">{{arhiiv|lingid=
[[Arutelu:Eesti/Arhiiv|2004–2013]]
----
'''Teemad:''' Puuduvad alaosad, ülesehitus, eemaldatud osad, artikli kaitse alla võtmine, jms.
}}

Palun lisage link artiklile [[Eesti pangandus]]. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.247|194.150.65.247]] 23. aprill 2017, kell 00:44 (EEST)
: Tehtud. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. aprill 2017, kell 01:05 (EEST)

== Problemaatilised laused sissejuhatuses ==

Artikli sissejuhatuses on mitmeid problemaatilisi (ekslikke, vastuolulisi, poolikuid ja liigseid) laused.
# ''Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu.'' Ka Poola, Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Novgorodi ja Kiievi riikide koosseisu.
#  ''Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased'' (lause kordub ka allpool tekstis). Eestlased ei mahu kuidagi selle (ingl k https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples) termini alla. Mööndustega võib hetkel põlisrahvasteks pidada ehk vaid setusid ja võib-olla vanausulisi. Venemaa setudel on selline riiklik staatus juba saadud, Eesti setudel on tunnustuse saamine alles idee vormis.
# ''Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas.'' Kuna 'läänemeresoome rahvas' defineerub läänemeresoome keelte kõnelejatena, siis väidab see lause, et enamasti on eestlaste emakeel eesti keel ja neil eestlastel, kel pole, on emakeeleks mõni muu läänemeresoome keel.
#  ''Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega.'' Esiteks tuleks ainult sarnasusest rääkides kõigepealt mainida vadja ja liivi keeli. Teiseks, kui pidada oluliseks mainida sarnaseid keeli ja keeleperekonda kuulumist (eelmine lause), siis loogika järgi tuleks seda teha ka järgmises, vene keelt puudutavas lauses (a la vene keel on idaslaavi keel, mis on lähedane ukraina keelele). Kolmandaks, tegelikult ma arvan, et eesti (ja vene) keeltele sarnaste keelte, keeleperekondade jms mainimine Eesti Vabariigist rääkiva artikli sissejuhatavas osas pole põhjendatud. See sobib 'Eesti keele' artiklisse, aga mitte siia.
# ''Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib Nõukogude okupatsiooni aegse venestamise ja ümberrahvastamise tulemusena emakeelena vene keelt.'' Esiteks kui pidada oluliseks keele päritolu väljatoomist, siis tuleks seda ka eesti keele juures teha. Teiseks, täpsem ja selgem on öelda: 'suurem osa vene keele kõnelejaid on Nõukogude ajal Eestisse sisserännanud venelased ja nende järeltulijad' vms. Millised NL-i poliitilised kaalutlused sellega seotud võisid olla, on juba vaieldav ja detailsem küsimus ja seda peaks arutama Eesti ja NL ajaloo ning venestamise artiklites. Kolmandaks, üldse on keelte päritolu jutt EV artikli sissejuhatavas osas juba detaili minek ja võiks olla vastavas alapeatükis.

Ehk siis kokkuvõttes ma arvan, lause nr 1 tuleks täiendada või põhjendada, miks just teatud riigid välja on toodud, ja lause nr 2 kustutada. Ülejäänud rahvusi ja keeli puudutavast osast tuleks liigne tekst eemaldada ning piirduda mainimisega, et Eesti rahvastikust moodustavad u 70% eestlased ja 25% venelased või et 70% Eesti elanike emakeel on eesti keel ja 30% vene keel vms. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 16:00 (EET)
: Üldiselt nõus, ainult et &quot;põlisrahvas&quot; tähendab ka muud ([http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5lisrahvas*&amp;F=M]; ebamäärasuse tõttu on siiski parem seda sõna mitte kasutada). Tee julgelt parandused. Kui kellelgi on vastuväiteid, jõuab ka hiljem arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 17:35 (EET)
::Põlisrahva ekvivalent inglise keeles pole vaid ''indigenous people''. On ju veel ka ''native peoples'', ''first nations'' jmt. Eesti keeles ei kattu selle mõiste tähendus üks ühele ingliskeelsega. Minu arvates tuleb see tagasi panna. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 23:39 (EET)
::: Arvan, et peaks kõigepealt tegema artikli [[Põlisrahvas]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:04 (EET)
::'Native people' ja 'first nations' on minu andmetel sisuliselt sama, mis 'indigenous people'. Kui Eesti valitsus Põlisrahvaste deklaratsioonist või setud oma staatusest räägivad, siis on nad mõelnud seda just 'indigenous people' tähenduses.
::Mõned põhjused, miks põlisrahva mõistet siin mitte kasutada. Esiteks ühe definitsiooniga (indigenous people) on see vastuolus ja teise (Andrese toodud link) spetsiifilisuse aste piirdub nii häguste mõistetega nagu põline, rahvas ja ala, mille abil ei saa adekvaatselt hinnata, kas eestlased selle alla mahuvad või ei. Teiseks olen ma täheldanud selle termini kasutamist eestlaste iseloomustamiseks eriti palju nt maausuliste ja marurahvuslaste juures oma agendade toetamiseks, mis teeb tast nö laetud sõna. Kolmandaks ja peamiseks, kui mõistel pole ühte ja selget tähendust, siis toob ta lisainfo asemel artiklisse segadust. See kõik ei välista muidugi mõnes alapeatükis tänase Eesti rahvastiku päritoluküsimuste lahtirääkimist, kus seda saab teha ilma taolistele probleemsetele mõistetele toetumata. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
:::Ei ole samatähenduslikud. Nt Kanada dakootad on &quot;first nation,&quot; kuid nad ei ole oma praegusel asualal &quot;indigenous&quot;. Terminoogiat kasutades tuleb selliseid kohalikust pruugist tulenevaid eripärasid arvesse võtta. Jään oma seisukoha juurde, et eestlased on Eestis põlisrahvas. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)
::::Märkasin, et Statistikaameti järgi on 'Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud'. See tundub mulle kõige selgem ja ametlikum definitsioon.[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 13:12 (EET)
::::Ma küsin siis nii, et mis on see 3. või 4. põliselanike definitsioon, mille järgi eestlased vaieldamatult sinna kategooriasse mahuvad? Ja siis kuidas on see definitsioon nii palju domineerivam ja olulisem teistest kasutatavatest definitsioonidest?
:::::Eestlaste nimetamine põlisrahvaks oleks võinud artiklisse alles jääda. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 10. jaanuar 2014, kell 19:06 (EET)
:::::: Ma arvan, et me peaksime tegema põlisrahva kohta ühe või mitu artiklit, siis juba näeb, kuidas seda sisse panna. Iseenesest seda sõna ei ole minu meelest tingimata tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. jaanuar 2014, kell 21:34 (EET)
:::::::Keegi on ilma selgitusteta eestlased jälle põlisrahvaks tituleerinud. Selleks oleks esmalt tarvis näidata, et on olemas &quot;põlisrahva&quot; definitsioon, mille alla eestlased mahuvad, ja teiseks avada pikemalt selle tähendus ka artiklis, sest &quot;põlisrahval&quot; (nagu ülalpool mainitud) on mitu teistsugust definitsiooni, mille alla eestlased ei mahu või mis on liiga ebamäärase sisuga, et siin kasutada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 22. oktoober 2016, kell 12:55 (EEST)
Mille poolest venelased vähemusrahvuste seas erilised on, et ainult nende osakaal tabelisse lisati? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:42 (EET)
:::: Ikkagi ju suurim ja tähtsaim vähemusrahvus. Muidugi, eestlaste osakaal on iseenesest ka juba piisavalt kõnekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 01:04 (EET)
:Jah, ja tabel, mis mainib mõne linna puhul vaid 5% selle rahvustest, on ikkagi puudulik. Rahvuseid saab vajadusel muidugi veel juurde lisada. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
Selle osas, mis riikide koosseeisu on Eesti alad kuulunud, võiks tegelikult keegi teadjam öelda, kas kõik need keskaegsed moodustised kvalifitseeruvad ikkagi iseseisvate riikide alla (nt Tartu piiskopkond).[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
::&quot;Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna&quot; Vana-Liivimaa oli formaalselt Saksa-Rooma riigi koosseisus. Nii et antud kontekstis ei ole neid keskaegseid moodustisi vaja mainida. [[Eri:Kaastöö/193.40.142.254|193.40.142.254]] 6. jaanuar 2014, kell 09:17 (EET)
:::Neil &quot;keskaegsetel moodustistel&quot; oli muuhulgas sõjapidamise ja raha vermimise õigus, Eesti ajalugu ei pea niimoodi vaesestama. Samamoodi võiks väita, et Eesti ei ole pärast Euroopa Liitu astumist kõneväärt. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)

== Keskkonnakaitse ==

Artiklis on lause: &quot;Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile.&quot;
Tegelikult on neid tähtsaid rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone/lepinguid/protokolle, millele Eesti on alla kirjutanud, kindlasti üle 30. Kui keegi on arvanud, et neist kõige tähtsam on Kyōto protokoll, siis on see subjektiivne arvamus. Teisalt jätab see mulje, et Eesti ongi vaid ühele keskkonnakonventsioonile alla kirjutanud. Pisut aegunud andmetega, kuid päris hea ülevaade selle teema kohta on näiteks siin:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestiga_seotud_rahvusvahelised_keskkonnaalased_kokkulepped
[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2014, kell 15:04 (EEST)

== Artikli arendamisest ==
Looduse, majanduse ja kultuuri alajaotusi tuleks tõsiselt arendada. &quot;Teised Eestist&quot; osa võtaksin täiega välja - liiga juhuslik. &quot;Vaata ka&quot; all olevat linginimekirja tuleks kõvasti kärpida. Tuleks tekitada kirjanduse osa. Kas keegi tahaks mingi nimetatud osaga tegeleda?

Hetkel ei jaksanud ma igatahes ise rohkem parandada ja täiendada.

Siinse arutelu 2004–2013 kommentaaride hoiustamiseks tekitasin [[Arutelu:Eesti/Arhiiv|arhiivi]]. Kui siin vähegi artikli sisu üle arutlema hakata, siis hakkab seda mahtu siia alles tekkima. Parem juba arutelu puhtamana hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. november 2014, kell 07:55 (EET)

==Eesti õigus==
Siia artiklisse peaks ilmselt kuhugi panema ka peatüki [[Eesti õigus]]. Mõtteid võib mh saada võõrvikidest--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 17:55 (EET)
:On artikkel [[Eesti kohtusüsteem]]. Millest see Eesti õigus räägiks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)
:: Minu meelest on see arusaamatu pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 22:33 (EET)

==Pindala==
Tartu rahulepingu järgsest pindalast pole kuskil juttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)
:See on allmärkusena viite nr 5 all. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:54 (EET)
:: Leidsin nüüd, see on sissejuhatuses. Alajaotuses &quot;Asend&quot; võiks kirjutada ka suurusest ning pealkirja vastavalt muuta. Seal saaks sellest põhjalikumalt rääkida. Ka infokastis võiks olla vastav allmärkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 23:55 (EET). Arvutatud on, et Eesti ümber mööt on umbes 1000km või midagi taolist aga me pole veel kindel.
----
Need sobiks spetsiaalartiklisse:

Autorite kollektiiv, [http://ee.euro.who.int/HIT_raamat_2008.pdf Tervisesüsteemid muutustes], © Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008
	 
− 	
* Agnes Kuus, [http://www.ohtuleht.ee/369454/who-hoiatab-eesti-tervishoid-voib-uppi-lennata WHO hoiatab: Eesti tervishoid võib uppi lennata], 6. märts 2010 

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2015, kell 15:46 (EEST)

Pindala muudeti, viide jäi samaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 17. juuli 2015, kell 01:43 (EEST)
: Kas nüüd on korras? Sama allikas ütleb, et kakskümmend aastat tagasi fikseeriti pindalaks 45 227. Minu meelest peaks allmärkuses mainima ka seda ja varasemaid arve. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2015, kell 09:56 (EEST)

----

Pindala viide on aegunud ja ma ei oska seda muuta - uus link on https://maaamet.ee/uudised/maa-amet-tapsustanud-eesti-haldusuksuste-piire-ja-pindala --[[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] 6. november 2021, kell 22:48 (EEST)

==Ilmakaared==
''Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt.''
Võtsin selle välja. Kas see peaks tähendama, et tuldi Kuramaalt? Või merelt? Kuidas seda üldse võimalik teada on?--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 12:59 (EET)
:Kuramaa on Eestist edelas. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 13. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::Õige jah. Kagu suund tundub siiski kahtlane, Kriiska ja Tvauri räägivad Kunda kultuuri oletatava päritolupiirkonnana lõunapoolsest Baltikumist, Poolast ja Valgevenest. Ehk kui ilmakaari mainida, siis juba lõunat. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 13:54 (EET)
Välja: ''[[Eestlased]] on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi.'' Kammkeraamika kultuuri ja tegelikult juba varasemate kultuuride esindajate seas leidus võib-olla eestlaste esivanemaid, aga nad ise ei olnud eestlased. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 14:42 (EET)

==Eesti nimi==
Välja: &quot;Eesti nimi ([[etnonüüm]]ina) esineb [[Pytheas]]el (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega ''Ostiatoi''. [[Diodorus]]el (20 eKr) esineb see nimekuju ''Aestyi''.&quot; Ma ei suuda kusagilt kirjandusest taolisi väiteid leida, kõik alustavad &quot;Eesti&quot; ajalugu Tacitusest. Siin esitatule oleks kindlasti viidet vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 16:44 (EET)
: Äkki see on Lennart Meri jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. detsember 2015, kell 16:17 (EET) 

''Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (&quot;eestlased&quot;).'' Millistel, mis keelsetel ja kui vanadel kaartidel? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 20:44 (EET)
----
Võiks ka kõige uuemast ajaloost (2012–2016) midagi olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. september 2016, kell 10:16 (EEST)
----
Miks ei ole, ja kas on võimalik lisada, Eesti nime alajaotuse all viidet esimese vabariigi aegsele kirjakeeles kasutatud kaksisveega nimetusele '''Eesti Wabariik'''? 26. november 2016, kell 23:03 (EEST)
----
Viimases paranduses on liigne koma, mis moonutab suurusjärku. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.36|194.150.65.36]] 6. detsember 2016, kell 02:04 (EET)
----
Leian endiselt, et põhjendatult mainimist väärt on viide algsele põhjamaiselt õigekirjelisele nimekujule ''Eesti Wabariik'', mis tähistab esimest NSV Liidu okupatsiooni eelset vabariiki. Seda võib siis teha kas artikli abstraktis (kohe alguses) või nime alajaotuse all lahtiseletatult. Tänan! Sest, artikli redigeerimine on tavakasutajatele suletud. 31. jaanuar 2017, kell 14:07 (EET)

Keeleteadlased panevad siin täitsa puusse, mitte üheski germaani keeles ei tähenda tüvi &quot;est&quot; ida. Aestiorum, kas see võiks olla seotud sõnaga aestŭārĭum, mis tähendab lahte, võibolla nad pidasid silmas soome lahte ja seda ümbritsevaid alasid. Muid sarnaseid sõnu on ladina keeles ka.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. august 2026, kell 19:44 (EEST)

== Rahvastik ==

See protsentuaalne rahvastik võeti välja? Inglise vikis ka. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)
:Ja kas võrokad jms läheb tõesti eestlase alla? :) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:42 (EEST)
:: Jah, nn. võrolased on samuti eestlased. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:52 (EEST)
:::Või Eesti riiklased? Tegelikult Sardiinias, Kataloonias, Korsikal jms kohtades ei meeldi inimestele, kui neid üldistatakse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 03:05 (EEST)
:::: Korsika ja Kataloonia on ikka hoopis midagi muud. Seda ei saa võrrelda. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)
----
&quot;Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.&quot; Vist ikka keskmise sissetulekuga. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. aprill 2017, kell 20:16 (EEST)
:Kõrgus on suhteline. Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 22:13 (EEST)

== Veestik ==
Kes või mis on sooid?
Mis on soodel või rabadel pistmist veestikuga?--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 09:53 (EEST)
:Parandasin vea.
:Kuivõrd sood ja rabad ei ole veekogud, siis nad veestiku alla ei kuulu. See info tuleb siis mujale paigutada, aga kuhu? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:40 (EEST)
::Soodest on kohane rääkida samas rubriigis, kus räägitakse kas maastikutüüpidest, elupaigatüüpidest või lihtsalt territooriumi jagunemisest kõlvikutüüpideks (palju metsa, palju põldu, palju rohumaid, palju siseveekogusid. palju asustusalasid jne).--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 11:50 (EEST)
::: Tõsta siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:52 (EEST)
:::: Nalja teed? Minusugustele on see artikkel lukus, muidu poleks ma sooidega tülitanud.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 12:56 (EEST)
::::: Tegin lahti, nüüd saad muuta. Kaalu ka konto tegemist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 13:42 (EEST)

Võtsin looduse alt ära pealkirja &quot;geograafia&quot;, mis pole sisuliselt sobiv. Kõlvikute jaotusest võiks rääkida eraldi alajaotuses, selle pealkiri võiks olla näiteks &quot;maakasutus&quot;.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2017, kell 00:20 (EEST)
----
Selleks et infokasti uus rida lisada, tuleb malli muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. mai 2017, kell 14:24 (EEST)
----
Siia on pandud andmed 2017. aasta SKT kohta, aga kuidas see saab teada olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. november 2017, kell 10:02 (EET)
----
''Enne [[nõukogude okupatsioon]]i kasutati vabariigi nime ülesmärkimisel kirjakuju '''Eesti Wabariik''', mis on samaväärne tänasega.

:Ei ole täpne ega selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 13:03 (EEST)
::Mulle tundub lause teine osa üleliigne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2018, kell 16:51 (EEST)
::: On muidugi. Aga ei olnud ju nii, et kasutati alati w-tähte. Kas mitte seda ei kasutatud ainult fraktuurkirjas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 17:46 (EEST)
:::: Antiikvas kasutati nii v-d kui ka w-d. Minnekon lisas sõna ''ka'', tundub, et nii sobib. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)
Haldusjaotuse peatükis oleval Eesti kaardil pole piirid korrektsed. Esiteks on seal reformieelsed maakonnapiirid. Teiseks legendi järgi on punane joon Tartu rahu piir, aga kaardil punaseks on joonistatud ka Eesti-Läti piir ja samas puudub piir Peipsi ja Pihkva järvel. Lisaks on kaardil ka helepunane joon, mille tähendus pole päris selge, aga seda võib pealiskaudsel vaatamisel punase joonega segi ajada/üheks lugeda. Tartu rahu piir ei puutu tegelikult üldse tänapäeva haldusjaotusse. Roheline kontrolljoon on suhteliselt halvasti eristatav, eriti Virumaa juures, mis on ise ka rohelist värvi. Kas see kaart poleks parem? Pole nii ilus ja nimed puuduvad, aga vähemalt on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 21:56 (EEST)
[[File:Estonia municipalities.png|thumb|Estonia municipalities]]
: Jah, pakutud kaart on märksa parem, asendasin. Ma ütleks, et siin pakutud kaart on siiski ka ilusam, kuna eksitud pole nii paljude kartograafia reeglite vastu. :) Siin pakutud kaardil on haldusjaotusse puutuvalt siiski see puudus, et pole arusaadav, millised saared kuuluvad eraldi haldusüksustesse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)

== Kultuur ==

''Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel.''

''Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti.''

''Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.''
:See oli [[Eesti#Kultuur|Kultuuri peatüki]] sissejuhatus - viitamata väited ja sisutühi/segane sõnastus ei anna artiklile midagi juurde. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 22:48 (EEST)

== Official website of Estonia ==

Hello! Is there correct official website of Estonia in Wikidata (see [[wikidata:Q191]] property &quot;official website&quot;)? I watch it, and seems it isn't official website of Estonia. [https://www.eesti.ee/ This website] seems more official :) --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 25. oktoober 2018, kell 17:11 (EEST)
:What do you mean by &quot;official&quot;? The website linked in Wikidata is targeted towards people who want to know more about Estonia. The website you link is for Estonian residents to manage their affairs with the state. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 25. oktoober 2018, kell 17:39 (EEST)
:: [[wikidata:Property:P856|This property]] is URL of the '''official''' website of an item (that is English description of that property). If it is correct by your opinion in Wikidata, then ok, I accept it. I make attection of you, maybe there was mistake. PS: At this moment I work in project &quot;[[Vikipeedia:Eesti–Läti 100]]&quot; at Latvian Wikipedia. Try to improve article about [[:lv:Igaunija|Estonia]]. --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 26. oktoober 2018, kell 11:42 (EEST)

== Kaitsest ==

Lehekülje võiks pideva vandalismi tõttu panna tähtajatu kaitse alla. Teeksin seda ise, aga millegipärast ei saa. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)

== välja tõstetud ==

* The National Archives, [http://discovery.nationalarchives.gov.uk/results/r?_q=Estonia&amp;_ps=60&amp;search=r&amp;_rv=simple Search results for Estonia]
* [https://statistikaamet.wordpress.com/2017/02/21/pingeridadest-pingevabalt/ &quot;Pingeridadest pingevabalt&quot;] Eesti Statistikaameti Statistikablogi, 21. veebruar 2017

--[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuli 2019, kell 22:49 (EEST)

== Vaata ka ==

Selles alajaotuses olevate siselinkide arvu tuleks märkimisväärselt kärpida. Kindlasti on meil nüüdseks piisavalt sobivaid alaartikleid, kuhu need lingid mahutada. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. juuli 2019, kell 23:38 (EEST)

== Eesti president ==

Kas Eesti vabariigi president pole mitte juba muutunud, aga selles artikklis tunduvalt mitte. [[Kasutaja:August MF|August MF]] ([[Kasutaja arutelu:August MF|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:33 (EEST)
: Uus president asub ametikohustusi täitma 11. oktoobril. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:35 (EEST)

== Enamik või enamus? ==
''Rahvastiku enamuse (68,7%) moodustavad [[eestlased]]
:Minu meelest tuleks siin öelda &quot;enamiku&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:42 (EEST)

== Pindala infokastis ==

Kas 70 177 oli vale? Artiklisse jäi ikkagi sisse: Eesti pindala on 45 339 km², koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 15:42 (EEST)
:On õige. Lisasin viite. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2022, kell 12:32 (EET)

Ma ei oska täpsustatud pindala infokasti sisse viia. Teksti viisin sisse. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:17 (EET)
:Sain vist ikkagi ise korda. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:51 (EET)

==Nimemuutus inglise keeles==
''Inglise keeles sai nimemuutus Esthonia &gt; Estonia ametlikuks 1926. aastal, kui Suurbritannia ja USA valitsusasutused vastava otsuse kinnitasid
:See võiks artiklis sees olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. veebruar 2024, kell 10:05 (EET)

== Eesti pindala vähenes 4 km2 ==

Maa-ameti värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem. Uue kaardistuse kohaselt kasvas meresaarte arv 2222 saarelt 2317 saareni. Allikas: https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra [[Kasutaja:IamHannes|IamHannes]] ([[Kasutaja arutelu:IamHannes|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:37 (EET)
----
Kuijuba lippude mahavõtmiseks läks, Haapsalul ei ole ka lippu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. mai 2024, kell 20:31 (EEST)
: Minu meelest kõik haldusüksuste lipud on siin artiklis ebavajalikud. Maakondade tabeli võiks ka vabalt ära jätta, on viidatud teisele artiklile, kus on sama tabel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2024, kell 20:38 (EEST)
::Ma leian, et vähemalt maakondade loetelu peaks selles artiklis olema, pigem võib muud juttu jätkuartiklisse panna. Praegu ei ole sedagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:22 (EEST)
:::Igas riigiartiklis on elementaarne ära tuua suuremad haldusüksused (maakonnad, osariigid vms). Maakondade tabel koos pindala ja rahvaarvuga on kindlasti vajalik info, mis peab artiklis olema. (Kuigi lippe küll tabelisse vaja pole jah.) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:51 (EEST)
::: Seda küll, et võiks paremini läbi mõelda, millest siin ülevaatlikuma sisuga artiklis kirjutada. Kui 1. järgu haldusüksusi ei ole palju, siis küllap võib need kõik riigiartiklis loetleda, aga see loetelu võib siis iseenesest olla ka teksti sees.
::: Teistes keeltes mahukamates riigiartiklites sageli ei ole kõiki 1. järgu haldusüksusi loetletud, eriti kui neid on palju. See on ikkagi üsna spetsiifline info, eriti ei puutu otseselt riigisse nende haldusüksuste pindalad ja rahvaarvud. Ma ei näe eriti põhjust, miks see tuleks kindlasti siia lisada, kui sama loend on niikuinii olemas konkreetsema sisuga artiklis, millele saab viidata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. mai 2024, kell 15:11 (EEST)
::: Ma olen nõus, et numbrid ei pea nimekirjas olema. Jah, võib-olla küll, et kui haldusüksusi on väga palju, ei pea neid tingimata loetlema. Igatahes saab valida, millest riigiartiklis rääkida ja millest mitte, ja konkreetses jaotises ei ole minu meelest maakondade loetelu kõige vähem oluline info, pigem vastupidi. Asi oleneb ju ka artikli üldisest ülesehitusest: kas tahetakse seda teha mahukaks  või ülevaatlikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 16:23 (EEST)

::::Mõne riigi puhul (nt [[Moldova haldusjaotus]]) läheb see jah tarbetult keeruliseks, et seda kõike lähemalt riigiartiklis lahkama hakata. Aga üldiselt pean seda oluliseks, et lugejal oleks kohe võimalik sellega tutvuda ja haldusüksuste loetelust kindlasti ei piisa. See tõesti eeldab, et 1. taseme haldusüksusi poleks mingi arutu arv, aga suure osa riikide puhul nii ei ole.
::::[[Ameerika Ühendriigid]] passib vast näiteks. Kas me võiks pidada piisavaks, kui selles riigiartiklis on lihtsalt osariikide loetelu ja asi sellega piirduks? (on need osariigid tõesti nii sarnased?) Kas see oleks usutav, et selline asi lugejatele meeldiks? Ei ole ok survestada kasutajat eraldi artiklisse minema, kui võiks põhiasjad ülevaatlikult tabeli kujul kohe kätte anda. Nõndasamuti on ka Eesti puhul ikka suur erinevus kas jutt käib Harju või Hiiu maakonnast. Aga see erinevus paistab välja ainult siis, kui esitatud on ka lisaiinfot.
::::Ehk lühidalt: idee sellest, et artiklis Eesti poleks vaja maakondade ülevaatliku tabelit kõlab mulle hullumeelsena.
::::Siin artiklis tekitab rohkem küsimusi sektsioonis &quot;Rahvastik&quot; olev tabel, mis võiks minu meelest olla hulga tagasihoidlikum. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 00:00 (EEST)
::::: Jah, pildid ja lipud võiks sealt välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 01:17 (EEST)
::::: Hm, aga Moldova puhul ei ole hullumeelsus? Inglise viki USA artiklis iseenesest ka pole kõiki osariike loetletud.
::::: Minu meelest me otseselt ei survesta kasutajat teise artiklisse minema, vaid on lihtsalt tavaline, et konkreetsem või täielikum materjal on täpsema sisuga artiklites, millele on lingitud. Üldisema teemaga artiklist ma ootaksin üldisemat või kokkuvõtvamat sisu.
::::: Siin on küll praegu enamasti riigiartiklites kõik 1. järgu haldusüksused loetletud, aga see on minu meelest nii eeskätt sellepärast, et lühikestesse artiklitesse lihtsasti mingigi sisu tekitada. Mulle tundub loomulik, et kui artiklid saavad põhjalikumaks, siis selline sisu tõstetakse teistesse artiklitesse või jäetakse riigiartiklisse lühendatud kujul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2024, kell 22:27 (EEST)

:1. järgu haldusüksuste kohta käiv põhiinformatsioon on vähemalt minu arvates palju olulisem, kui suurem osa muust teabest, mis riigiartiklitesse lisatakse ning samuti aitab see paremini mõista riigi ülesehitust ning edasi liikuda konkreetse huvipakkuva piirkonna juurde. Samuti on ikka natuke erinev, kas on kirjutaud mõni lõik haldusüksuste ajaloost või on selgelt välja toodud tänane seis. Kui vaatame aga seda konkreetset artiklit siin, siis isegi esimene alajaotus &quot;Nimi&quot; (c 2817 tm) on pikem kui &quot;Haldusjaotus&quot; (ca 1773 tm) ja ma ei pea seda sugugi mõistiklikuks olukorraks, sest no see võiks ometi olla teema, kus inimene läheb loeb eraldi artiklist rohkem juurde, kui just see nime teema enam huvi pakub.
:Ma ei saa väita, et minu arvamus on mingi absoluutne tõde, aga mulle endale tunnetuslikult näib haldusjaotuse osa nii oluline, et see vajab mistahes riigiartiklis (v.a Vatikan jts) põhjalikumat käsitlust. Panin tabeli tagasi. Lippude osa võtasin küll välja, sest see pole oluline.
:Nüüd siinse artikli tabeleid vaadates märkasin küll, et &quot;SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&quot; all annab see 2009. aasta % üle saja kokku. Seal on mingi kala sees. (Muidu aga võiks ju ka väita, et maakondade tabel on olulisem kui nt &quot;Eesti maismaa pindala kõlvikuline jaotus&quot;.)
:Samuti on meil vast Andrese eelistuste pärast sageli seda Ajaloo osa artiklite lõppu topitud. Minu arvates peaks see olema alati kohe alguses. See on natuke tüütu kui seda alajaotust aina artiklites ringi tõstetakse. Lepiks äkki kokku, et see kuulub alati artiklite algusse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 00:35 (EEST)
:: Nojah, keegi ei vaidle selle üle, et kogu infot ei tule riigi põhiartiklis esitada, küsimus on ainult selles, milline info on olulisem riigiartiklis esitada ja ka selles, kui pikk peaks riigiartikkel olema. Ma arvan, et need on eelistuste küsimused ja eelistused ongi erinevad.
:: Ka &quot;ajaloo&quot; osa paiknemise suhtes on eelistused erinevad, ja ma ei tõsta ka &quot;ajaloo&quot; osa ümber, aga ise ma seda ette ei paiguta.  Sa esitad asja nii, nagu minul oleks kiiks. Minu meelest on imelik hakata lugema millegi ajaloost, kui ei tea veel õieti midagi selle tänapäevast. Siis on ajalugu eriti raskesti arusaadav. Ma mäletan küll: Sinu argument oli see, et iga teema all tuleb kirjutada ka vastavast ajaloost, ja see ei ole arusaadav, kui ei tunne üldist ajalugu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 02:26 (EEST)

:::Nagu olen maininud, siis minu arvates on see keskmisest olulisem teave ja seepärast näib selle väljatoomine hädavajalik.
:::Antud hetkel lihtsalt selle artikli ajalugu vaadates nägin, et sektsiooni &quot;ajalugu&quot; on jälle kord ümber tõstetud. Ma ise olen üldiselt selle osa ümbertõstmist artiklites vältinud, kuigi mul selge eelistus on ja sel on mitmeid põhjendusi (alates üldisest tavast kuni selleni välja, et sisukord võiks olla mõneti alfabeetilises järekorras, rääkimata sellest, et mingi riigi tänase seisu kirjeldamine ei aita kuidagi ajaloo osa juurde minnes). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 11:47 (EEST)

Ma leian, et tuleks püüda üksteist mõista ja koos lahendust otsida. Siin ei ole minu meelest hea koht seda arutada. Viime selle näiteks üldisesse arutelusse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 12:50 (EEST)

Igatahes alaosade järjekord on minu meelest praegu täiesti kaootiline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)

:kas heaks valitud artiklis [[Itaalia]] pole kasutusel üldsoovitatav peatükkide järjestus riigiartiklis? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 23:28 (EEST)
::Riikide juures pole me seda ju kunagi kokku leppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
:::Minu meelest algul (võib-olla vaikiv) kokkulepe oli, aga see kadus hiljem ära, küllap sellepärast, et tegijaid tuli juurde.
:::Igal juhul mina pooldan sellist järjekorda  nagu artiklis [[Itaalia]], ainult relvajõud võiksid ka &quot;Riigi&quot; all olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:41 (EEST)
::::Riigiartiklitena on tunnustust pälvinud ka [[Indoneesia]], [[Rwanda]] ning [[Trinidad ja Tobago]] (ajalooliselt ka [[Briti impeerium]] ja [[Bütsants]]). Samas pole minu mäletamist pidi kuskil artikliosade järjekorda läbi vaieldud või isegi lähemalt vaadatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)
:::::Alguses oli artiklite järjekorra eeskujuks [[Albaania]], ja sellele keegi vastu ei vaielnud. Siis tegi Iifar pika artikli [[Indoneesia]]st, ja siis ma arvasin, et ta lihtsalt ei pannud tähele, et järjekord on teine. Minu meelest tekkis vaidlus järjekorra üle seoses [[Keila]] artikliga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 00:23 (EEST)
::Iifar kirjutas artikli &quot;Indoneesia&quot; pikaks ja põhjalikuks muidugi juba 2011... 
::Artikli &quot;Keila&quot; osade järjekord peaks meil olema vist kõige põhjalikumalt läbi vaieldud ja võiks sellisena ka teistele eeskujuks olla. Iseasi küll, et riigiartiklite ja linnaartiklite puhul on vähe erinevad vajadused. Ning riigiartiklite puhul on meil artikliosade valik ja järjekord olnud omajagu erinev ehk tegelikult oleks vajadus mingiks kokkuleppeks küll. Ja vast oleks siin hea ka olemasolevaid artikleid võrrelda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 01:03 (EEST)

----
See satelliidipilt on minu meelest väga hea pilt. Ma saan aru, et see ei sobi otseselt asendi juurde, aga kuskil võiks see olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)
:Samasse äärmuspunktide jutu juurde sobib ju suurepäraselt. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
::Nojah, argument oli see, et Labradori poolsaarest on kõrval juttu, aga pildil Labradori poolsaart. Ega sellel heal pildil nüüd just äärmuspunkte näidatud ei ole ja asendit ka ei näita. Sobiks vast looduse alla paremini. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:46 (EEST)
:::Kuju näitab. Ega äärmuspunkte endid see peagi markeerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 23:07 (EEST)
:::: Minu poolest võib ta ka asendi all olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. mai 2024, kell 07:55 (EEST)
::::Kuigi noh, kuju ei ole asend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 07:47 (EEST)
:Panin foto tagasi.
:Samuti pean täiesti sobimatuks seda, kus pildimaterjali peetakse nii ebaoluliseks, et see võib ainult teksti peegeldada ja ei tohi ise midagi uut juurde tuua ega täiendavat kvaliteeti lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)

== Asendada Haigekassa Tervisekassaga ==

Tervishoiu blokis asendada Haigekassa nimi Tervisekassaga [[Kasutaja:Saviniki|Saviniki]] ([[Kasutaja arutelu:Saviniki|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:19 (EEST)

:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arut----elu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:27 (EEST)
----
Ma leian, et lisada tänapäeva linnade hulka Petseri ei ole õige. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2025, kell 19:19 (EEST)

== 1940 ==
1940. aasta sündmused tuleks paremini esitada, siselinke lisada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2025, kell 11:48 (EET)
----
Praegu vaatab lugejale kohe sissejuhatusest vastu selline lõik: 

''&quot;Teise maailmasõja alul kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid vallutati ja okupeeriti nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu poolt kuni sõja lõpus NSVL riigi täielikult annekteeris. Kuni 1991. aastani, mil iseseisvus taastati, oli see Nõukogude Liidu poolt Eesti NSV-na de facto okupeeritud.&quot;''

1940. aastast pole poolt sõnagi, okupatsiooni algusaega ei mainita, annekteerimise aeg on vale. 

Nõus Andresega, et tuleks paremini esitada, sest artikkel [[Eesti]] pole mingi suvaline liivakast. Äkki Andres teekski vahepeal oma vihases dotseerimise tuhinas pausi ja võtaks rahustuseks siin-seal ka ise midagi paremaks kirjutada (hakatuseks kasvõi siinsamas). [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-17647-7|&amp;#126;2026-17647-7]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-17647-7|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 07:20 (EET)
:Aitäh, tõesti väga vale esitus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 01:32 (EET)

== Eestis on 2025 aasta seisuga 78 omavalitsust 79 asemel. ==

Mitmes Wikipedia artiklis on endiselt sees vale KOV-ide arv. 2024 a. lõpul ühines Toila Vald Jõhvi vallaga seega 2024. a. lõpust on Eestis 78 KOV-i.
Viited: https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised
https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/kohalikud-omavalitsused [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-26525-3|&amp;#126;2026-26525-3]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-26525-3|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 10:50 (EET)
:Parandatud. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 13:19 (EET)</text>
      <sha1>0uaioo2xuu47apoeg9csq6xc66vvbmo</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227744</id>
      <parentid>7227737</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti nimi */ Est</comment>
      <origin>7227744</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41560" sha1="kd37501ff3p41fk8zn9e2tqo4ljsi2i" xml:space="preserve">{{arhiiv|lingid=
[[Arutelu:Eesti/Arhiiv|2004–2013]]
----
'''Teemad:''' Puuduvad alaosad, ülesehitus, eemaldatud osad, artikli kaitse alla võtmine, jms.
}}

Palun lisage link artiklile [[Eesti pangandus]]. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.247|194.150.65.247]] 23. aprill 2017, kell 00:44 (EEST)
: Tehtud. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. aprill 2017, kell 01:05 (EEST)

== Problemaatilised laused sissejuhatuses ==

Artikli sissejuhatuses on mitmeid problemaatilisi (ekslikke, vastuolulisi, poolikuid ja liigseid) laused.
# ''Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu.'' Ka Poola, Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Novgorodi ja Kiievi riikide koosseisu.
#  ''Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased'' (lause kordub ka allpool tekstis). Eestlased ei mahu kuidagi selle (ingl k https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples) termini alla. Mööndustega võib hetkel põlisrahvasteks pidada ehk vaid setusid ja võib-olla vanausulisi. Venemaa setudel on selline riiklik staatus juba saadud, Eesti setudel on tunnustuse saamine alles idee vormis.
# ''Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas.'' Kuna 'läänemeresoome rahvas' defineerub läänemeresoome keelte kõnelejatena, siis väidab see lause, et enamasti on eestlaste emakeel eesti keel ja neil eestlastel, kel pole, on emakeeleks mõni muu läänemeresoome keel.
#  ''Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega.'' Esiteks tuleks ainult sarnasusest rääkides kõigepealt mainida vadja ja liivi keeli. Teiseks, kui pidada oluliseks mainida sarnaseid keeli ja keeleperekonda kuulumist (eelmine lause), siis loogika järgi tuleks seda teha ka järgmises, vene keelt puudutavas lauses (a la vene keel on idaslaavi keel, mis on lähedane ukraina keelele). Kolmandaks, tegelikult ma arvan, et eesti (ja vene) keeltele sarnaste keelte, keeleperekondade jms mainimine Eesti Vabariigist rääkiva artikli sissejuhatavas osas pole põhjendatud. See sobib 'Eesti keele' artiklisse, aga mitte siia.
# ''Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib Nõukogude okupatsiooni aegse venestamise ja ümberrahvastamise tulemusena emakeelena vene keelt.'' Esiteks kui pidada oluliseks keele päritolu väljatoomist, siis tuleks seda ka eesti keele juures teha. Teiseks, täpsem ja selgem on öelda: 'suurem osa vene keele kõnelejaid on Nõukogude ajal Eestisse sisserännanud venelased ja nende järeltulijad' vms. Millised NL-i poliitilised kaalutlused sellega seotud võisid olla, on juba vaieldav ja detailsem küsimus ja seda peaks arutama Eesti ja NL ajaloo ning venestamise artiklites. Kolmandaks, üldse on keelte päritolu jutt EV artikli sissejuhatavas osas juba detaili minek ja võiks olla vastavas alapeatükis.

Ehk siis kokkuvõttes ma arvan, lause nr 1 tuleks täiendada või põhjendada, miks just teatud riigid välja on toodud, ja lause nr 2 kustutada. Ülejäänud rahvusi ja keeli puudutavast osast tuleks liigne tekst eemaldada ning piirduda mainimisega, et Eesti rahvastikust moodustavad u 70% eestlased ja 25% venelased või et 70% Eesti elanike emakeel on eesti keel ja 30% vene keel vms. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 16:00 (EET)
: Üldiselt nõus, ainult et &quot;põlisrahvas&quot; tähendab ka muud ([http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5lisrahvas*&amp;F=M]; ebamäärasuse tõttu on siiski parem seda sõna mitte kasutada). Tee julgelt parandused. Kui kellelgi on vastuväiteid, jõuab ka hiljem arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 17:35 (EET)
::Põlisrahva ekvivalent inglise keeles pole vaid ''indigenous people''. On ju veel ka ''native peoples'', ''first nations'' jmt. Eesti keeles ei kattu selle mõiste tähendus üks ühele ingliskeelsega. Minu arvates tuleb see tagasi panna. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 23:39 (EET)
::: Arvan, et peaks kõigepealt tegema artikli [[Põlisrahvas]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:04 (EET)
::'Native people' ja 'first nations' on minu andmetel sisuliselt sama, mis 'indigenous people'. Kui Eesti valitsus Põlisrahvaste deklaratsioonist või setud oma staatusest räägivad, siis on nad mõelnud seda just 'indigenous people' tähenduses.
::Mõned põhjused, miks põlisrahva mõistet siin mitte kasutada. Esiteks ühe definitsiooniga (indigenous people) on see vastuolus ja teise (Andrese toodud link) spetsiifilisuse aste piirdub nii häguste mõistetega nagu põline, rahvas ja ala, mille abil ei saa adekvaatselt hinnata, kas eestlased selle alla mahuvad või ei. Teiseks olen ma täheldanud selle termini kasutamist eestlaste iseloomustamiseks eriti palju nt maausuliste ja marurahvuslaste juures oma agendade toetamiseks, mis teeb tast nö laetud sõna. Kolmandaks ja peamiseks, kui mõistel pole ühte ja selget tähendust, siis toob ta lisainfo asemel artiklisse segadust. See kõik ei välista muidugi mõnes alapeatükis tänase Eesti rahvastiku päritoluküsimuste lahtirääkimist, kus seda saab teha ilma taolistele probleemsetele mõistetele toetumata. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
:::Ei ole samatähenduslikud. Nt Kanada dakootad on &quot;first nation,&quot; kuid nad ei ole oma praegusel asualal &quot;indigenous&quot;. Terminoogiat kasutades tuleb selliseid kohalikust pruugist tulenevaid eripärasid arvesse võtta. Jään oma seisukoha juurde, et eestlased on Eestis põlisrahvas. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)
::::Märkasin, et Statistikaameti järgi on 'Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud'. See tundub mulle kõige selgem ja ametlikum definitsioon.[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 13:12 (EET)
::::Ma küsin siis nii, et mis on see 3. või 4. põliselanike definitsioon, mille järgi eestlased vaieldamatult sinna kategooriasse mahuvad? Ja siis kuidas on see definitsioon nii palju domineerivam ja olulisem teistest kasutatavatest definitsioonidest?
:::::Eestlaste nimetamine põlisrahvaks oleks võinud artiklisse alles jääda. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 10. jaanuar 2014, kell 19:06 (EET)
:::::: Ma arvan, et me peaksime tegema põlisrahva kohta ühe või mitu artiklit, siis juba näeb, kuidas seda sisse panna. Iseenesest seda sõna ei ole minu meelest tingimata tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. jaanuar 2014, kell 21:34 (EET)
:::::::Keegi on ilma selgitusteta eestlased jälle põlisrahvaks tituleerinud. Selleks oleks esmalt tarvis näidata, et on olemas &quot;põlisrahva&quot; definitsioon, mille alla eestlased mahuvad, ja teiseks avada pikemalt selle tähendus ka artiklis, sest &quot;põlisrahval&quot; (nagu ülalpool mainitud) on mitu teistsugust definitsiooni, mille alla eestlased ei mahu või mis on liiga ebamäärase sisuga, et siin kasutada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 22. oktoober 2016, kell 12:55 (EEST)
Mille poolest venelased vähemusrahvuste seas erilised on, et ainult nende osakaal tabelisse lisati? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:42 (EET)
:::: Ikkagi ju suurim ja tähtsaim vähemusrahvus. Muidugi, eestlaste osakaal on iseenesest ka juba piisavalt kõnekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 01:04 (EET)
:Jah, ja tabel, mis mainib mõne linna puhul vaid 5% selle rahvustest, on ikkagi puudulik. Rahvuseid saab vajadusel muidugi veel juurde lisada. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
Selle osas, mis riikide koosseeisu on Eesti alad kuulunud, võiks tegelikult keegi teadjam öelda, kas kõik need keskaegsed moodustised kvalifitseeruvad ikkagi iseseisvate riikide alla (nt Tartu piiskopkond).[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
::&quot;Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna&quot; Vana-Liivimaa oli formaalselt Saksa-Rooma riigi koosseisus. Nii et antud kontekstis ei ole neid keskaegseid moodustisi vaja mainida. [[Eri:Kaastöö/193.40.142.254|193.40.142.254]] 6. jaanuar 2014, kell 09:17 (EET)
:::Neil &quot;keskaegsetel moodustistel&quot; oli muuhulgas sõjapidamise ja raha vermimise õigus, Eesti ajalugu ei pea niimoodi vaesestama. Samamoodi võiks väita, et Eesti ei ole pärast Euroopa Liitu astumist kõneväärt. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)

== Keskkonnakaitse ==

Artiklis on lause: &quot;Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile.&quot;
Tegelikult on neid tähtsaid rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone/lepinguid/protokolle, millele Eesti on alla kirjutanud, kindlasti üle 30. Kui keegi on arvanud, et neist kõige tähtsam on Kyōto protokoll, siis on see subjektiivne arvamus. Teisalt jätab see mulje, et Eesti ongi vaid ühele keskkonnakonventsioonile alla kirjutanud. Pisut aegunud andmetega, kuid päris hea ülevaade selle teema kohta on näiteks siin:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestiga_seotud_rahvusvahelised_keskkonnaalased_kokkulepped
[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2014, kell 15:04 (EEST)

== Artikli arendamisest ==
Looduse, majanduse ja kultuuri alajaotusi tuleks tõsiselt arendada. &quot;Teised Eestist&quot; osa võtaksin täiega välja - liiga juhuslik. &quot;Vaata ka&quot; all olevat linginimekirja tuleks kõvasti kärpida. Tuleks tekitada kirjanduse osa. Kas keegi tahaks mingi nimetatud osaga tegeleda?

Hetkel ei jaksanud ma igatahes ise rohkem parandada ja täiendada.

Siinse arutelu 2004–2013 kommentaaride hoiustamiseks tekitasin [[Arutelu:Eesti/Arhiiv|arhiivi]]. Kui siin vähegi artikli sisu üle arutlema hakata, siis hakkab seda mahtu siia alles tekkima. Parem juba arutelu puhtamana hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. november 2014, kell 07:55 (EET)

==Eesti õigus==
Siia artiklisse peaks ilmselt kuhugi panema ka peatüki [[Eesti õigus]]. Mõtteid võib mh saada võõrvikidest--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 17:55 (EET)
:On artikkel [[Eesti kohtusüsteem]]. Millest see Eesti õigus räägiks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)
:: Minu meelest on see arusaamatu pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 22:33 (EET)

==Pindala==
Tartu rahulepingu järgsest pindalast pole kuskil juttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)
:See on allmärkusena viite nr 5 all. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:54 (EET)
:: Leidsin nüüd, see on sissejuhatuses. Alajaotuses &quot;Asend&quot; võiks kirjutada ka suurusest ning pealkirja vastavalt muuta. Seal saaks sellest põhjalikumalt rääkida. Ka infokastis võiks olla vastav allmärkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 23:55 (EET). Arvutatud on, et Eesti ümber mööt on umbes 1000km või midagi taolist aga me pole veel kindel.
----
Need sobiks spetsiaalartiklisse:

Autorite kollektiiv, [http://ee.euro.who.int/HIT_raamat_2008.pdf Tervisesüsteemid muutustes], © Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008
	 
− 	
* Agnes Kuus, [http://www.ohtuleht.ee/369454/who-hoiatab-eesti-tervishoid-voib-uppi-lennata WHO hoiatab: Eesti tervishoid võib uppi lennata], 6. märts 2010 

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2015, kell 15:46 (EEST)

Pindala muudeti, viide jäi samaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 17. juuli 2015, kell 01:43 (EEST)
: Kas nüüd on korras? Sama allikas ütleb, et kakskümmend aastat tagasi fikseeriti pindalaks 45 227. Minu meelest peaks allmärkuses mainima ka seda ja varasemaid arve. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2015, kell 09:56 (EEST)

----

Pindala viide on aegunud ja ma ei oska seda muuta - uus link on https://maaamet.ee/uudised/maa-amet-tapsustanud-eesti-haldusuksuste-piire-ja-pindala --[[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] 6. november 2021, kell 22:48 (EEST)

==Ilmakaared==
''Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt.''
Võtsin selle välja. Kas see peaks tähendama, et tuldi Kuramaalt? Või merelt? Kuidas seda üldse võimalik teada on?--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 12:59 (EET)
:Kuramaa on Eestist edelas. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 13. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::Õige jah. Kagu suund tundub siiski kahtlane, Kriiska ja Tvauri räägivad Kunda kultuuri oletatava päritolupiirkonnana lõunapoolsest Baltikumist, Poolast ja Valgevenest. Ehk kui ilmakaari mainida, siis juba lõunat. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 13:54 (EET)
Välja: ''[[Eestlased]] on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi.'' Kammkeraamika kultuuri ja tegelikult juba varasemate kultuuride esindajate seas leidus võib-olla eestlaste esivanemaid, aga nad ise ei olnud eestlased. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 14:42 (EET)

==Eesti nimi==
Välja: &quot;Eesti nimi ([[etnonüüm]]ina) esineb [[Pytheas]]el (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega ''Ostiatoi''. [[Diodorus]]el (20 eKr) esineb see nimekuju ''Aestyi''.&quot; Ma ei suuda kusagilt kirjandusest taolisi väiteid leida, kõik alustavad &quot;Eesti&quot; ajalugu Tacitusest. Siin esitatule oleks kindlasti viidet vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 16:44 (EET)
: Äkki see on Lennart Meri jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. detsember 2015, kell 16:17 (EET) 

''Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (&quot;eestlased&quot;).'' Millistel, mis keelsetel ja kui vanadel kaartidel? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 20:44 (EET)
----
Võiks ka kõige uuemast ajaloost (2012–2016) midagi olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. september 2016, kell 10:16 (EEST)
----
Miks ei ole, ja kas on võimalik lisada, Eesti nime alajaotuse all viidet esimese vabariigi aegsele kirjakeeles kasutatud kaksisveega nimetusele '''Eesti Wabariik'''? 26. november 2016, kell 23:03 (EEST)
----
Viimases paranduses on liigne koma, mis moonutab suurusjärku. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.36|194.150.65.36]] 6. detsember 2016, kell 02:04 (EET)
----
Leian endiselt, et põhjendatult mainimist väärt on viide algsele põhjamaiselt õigekirjelisele nimekujule ''Eesti Wabariik'', mis tähistab esimest NSV Liidu okupatsiooni eelset vabariiki. Seda võib siis teha kas artikli abstraktis (kohe alguses) või nime alajaotuse all lahtiseletatult. Tänan! Sest, artikli redigeerimine on tavakasutajatele suletud. 31. jaanuar 2017, kell 14:07 (EET)

Keeleteadlased panevad siin täitsa puusse, mitte üheski germaani keeles ei tähenda tüvi &quot;est&quot; ida. Aestiorum, kas see võiks olla seotud sõnaga aestŭārĭum, mis tähendab lahte, võibolla nad pidasid silmas soome lahte ja seda ümbritsevaid alasid. Muid sarnaseid sõnu on ladina keeles ka. Üks sõna kus tüvi &quot;est&quot; germaani keeltes võib esineda, on &quot;estuary&quot;, mis tähendab jöesuue, võibolla peeti soome lahte Neeva jõe suudmeks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. august 2026, kell 19:44 (EEST)

== Rahvastik ==

See protsentuaalne rahvastik võeti välja? Inglise vikis ka. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)
:Ja kas võrokad jms läheb tõesti eestlase alla? :) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:42 (EEST)
:: Jah, nn. võrolased on samuti eestlased. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:52 (EEST)
:::Või Eesti riiklased? Tegelikult Sardiinias, Kataloonias, Korsikal jms kohtades ei meeldi inimestele, kui neid üldistatakse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 03:05 (EEST)
:::: Korsika ja Kataloonia on ikka hoopis midagi muud. Seda ei saa võrrelda. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)
----
&quot;Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.&quot; Vist ikka keskmise sissetulekuga. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. aprill 2017, kell 20:16 (EEST)
:Kõrgus on suhteline. Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 22:13 (EEST)

== Veestik ==
Kes või mis on sooid?
Mis on soodel või rabadel pistmist veestikuga?--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 09:53 (EEST)
:Parandasin vea.
:Kuivõrd sood ja rabad ei ole veekogud, siis nad veestiku alla ei kuulu. See info tuleb siis mujale paigutada, aga kuhu? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:40 (EEST)
::Soodest on kohane rääkida samas rubriigis, kus räägitakse kas maastikutüüpidest, elupaigatüüpidest või lihtsalt territooriumi jagunemisest kõlvikutüüpideks (palju metsa, palju põldu, palju rohumaid, palju siseveekogusid. palju asustusalasid jne).--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 11:50 (EEST)
::: Tõsta siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:52 (EEST)
:::: Nalja teed? Minusugustele on see artikkel lukus, muidu poleks ma sooidega tülitanud.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 12:56 (EEST)
::::: Tegin lahti, nüüd saad muuta. Kaalu ka konto tegemist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 13:42 (EEST)

Võtsin looduse alt ära pealkirja &quot;geograafia&quot;, mis pole sisuliselt sobiv. Kõlvikute jaotusest võiks rääkida eraldi alajaotuses, selle pealkiri võiks olla näiteks &quot;maakasutus&quot;.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2017, kell 00:20 (EEST)
----
Selleks et infokasti uus rida lisada, tuleb malli muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. mai 2017, kell 14:24 (EEST)
----
Siia on pandud andmed 2017. aasta SKT kohta, aga kuidas see saab teada olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. november 2017, kell 10:02 (EET)
----
''Enne [[nõukogude okupatsioon]]i kasutati vabariigi nime ülesmärkimisel kirjakuju '''Eesti Wabariik''', mis on samaväärne tänasega.

:Ei ole täpne ega selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 13:03 (EEST)
::Mulle tundub lause teine osa üleliigne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2018, kell 16:51 (EEST)
::: On muidugi. Aga ei olnud ju nii, et kasutati alati w-tähte. Kas mitte seda ei kasutatud ainult fraktuurkirjas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 17:46 (EEST)
:::: Antiikvas kasutati nii v-d kui ka w-d. Minnekon lisas sõna ''ka'', tundub, et nii sobib. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)
Haldusjaotuse peatükis oleval Eesti kaardil pole piirid korrektsed. Esiteks on seal reformieelsed maakonnapiirid. Teiseks legendi järgi on punane joon Tartu rahu piir, aga kaardil punaseks on joonistatud ka Eesti-Läti piir ja samas puudub piir Peipsi ja Pihkva järvel. Lisaks on kaardil ka helepunane joon, mille tähendus pole päris selge, aga seda võib pealiskaudsel vaatamisel punase joonega segi ajada/üheks lugeda. Tartu rahu piir ei puutu tegelikult üldse tänapäeva haldusjaotusse. Roheline kontrolljoon on suhteliselt halvasti eristatav, eriti Virumaa juures, mis on ise ka rohelist värvi. Kas see kaart poleks parem? Pole nii ilus ja nimed puuduvad, aga vähemalt on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 21:56 (EEST)
[[File:Estonia municipalities.png|thumb|Estonia municipalities]]
: Jah, pakutud kaart on märksa parem, asendasin. Ma ütleks, et siin pakutud kaart on siiski ka ilusam, kuna eksitud pole nii paljude kartograafia reeglite vastu. :) Siin pakutud kaardil on haldusjaotusse puutuvalt siiski see puudus, et pole arusaadav, millised saared kuuluvad eraldi haldusüksustesse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)

== Kultuur ==

''Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel.''

''Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti.''

''Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.''
:See oli [[Eesti#Kultuur|Kultuuri peatüki]] sissejuhatus - viitamata väited ja sisutühi/segane sõnastus ei anna artiklile midagi juurde. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 22:48 (EEST)

== Official website of Estonia ==

Hello! Is there correct official website of Estonia in Wikidata (see [[wikidata:Q191]] property &quot;official website&quot;)? I watch it, and seems it isn't official website of Estonia. [https://www.eesti.ee/ This website] seems more official :) --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 25. oktoober 2018, kell 17:11 (EEST)
:What do you mean by &quot;official&quot;? The website linked in Wikidata is targeted towards people who want to know more about Estonia. The website you link is for Estonian residents to manage their affairs with the state. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 25. oktoober 2018, kell 17:39 (EEST)
:: [[wikidata:Property:P856|This property]] is URL of the '''official''' website of an item (that is English description of that property). If it is correct by your opinion in Wikidata, then ok, I accept it. I make attection of you, maybe there was mistake. PS: At this moment I work in project &quot;[[Vikipeedia:Eesti–Läti 100]]&quot; at Latvian Wikipedia. Try to improve article about [[:lv:Igaunija|Estonia]]. --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 26. oktoober 2018, kell 11:42 (EEST)

== Kaitsest ==

Lehekülje võiks pideva vandalismi tõttu panna tähtajatu kaitse alla. Teeksin seda ise, aga millegipärast ei saa. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)

== välja tõstetud ==

* The National Archives, [http://discovery.nationalarchives.gov.uk/results/r?_q=Estonia&amp;_ps=60&amp;search=r&amp;_rv=simple Search results for Estonia]
* [https://statistikaamet.wordpress.com/2017/02/21/pingeridadest-pingevabalt/ &quot;Pingeridadest pingevabalt&quot;] Eesti Statistikaameti Statistikablogi, 21. veebruar 2017

--[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuli 2019, kell 22:49 (EEST)

== Vaata ka ==

Selles alajaotuses olevate siselinkide arvu tuleks märkimisväärselt kärpida. Kindlasti on meil nüüdseks piisavalt sobivaid alaartikleid, kuhu need lingid mahutada. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. juuli 2019, kell 23:38 (EEST)

== Eesti president ==

Kas Eesti vabariigi president pole mitte juba muutunud, aga selles artikklis tunduvalt mitte. [[Kasutaja:August MF|August MF]] ([[Kasutaja arutelu:August MF|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:33 (EEST)
: Uus president asub ametikohustusi täitma 11. oktoobril. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:35 (EEST)

== Enamik või enamus? ==
''Rahvastiku enamuse (68,7%) moodustavad [[eestlased]]
:Minu meelest tuleks siin öelda &quot;enamiku&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:42 (EEST)

== Pindala infokastis ==

Kas 70 177 oli vale? Artiklisse jäi ikkagi sisse: Eesti pindala on 45 339 km², koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 15:42 (EEST)
:On õige. Lisasin viite. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2022, kell 12:32 (EET)

Ma ei oska täpsustatud pindala infokasti sisse viia. Teksti viisin sisse. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:17 (EET)
:Sain vist ikkagi ise korda. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:51 (EET)

==Nimemuutus inglise keeles==
''Inglise keeles sai nimemuutus Esthonia &gt; Estonia ametlikuks 1926. aastal, kui Suurbritannia ja USA valitsusasutused vastava otsuse kinnitasid
:See võiks artiklis sees olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. veebruar 2024, kell 10:05 (EET)

== Eesti pindala vähenes 4 km2 ==

Maa-ameti värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem. Uue kaardistuse kohaselt kasvas meresaarte arv 2222 saarelt 2317 saareni. Allikas: https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra [[Kasutaja:IamHannes|IamHannes]] ([[Kasutaja arutelu:IamHannes|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:37 (EET)
----
Kuijuba lippude mahavõtmiseks läks, Haapsalul ei ole ka lippu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. mai 2024, kell 20:31 (EEST)
: Minu meelest kõik haldusüksuste lipud on siin artiklis ebavajalikud. Maakondade tabeli võiks ka vabalt ära jätta, on viidatud teisele artiklile, kus on sama tabel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2024, kell 20:38 (EEST)
::Ma leian, et vähemalt maakondade loetelu peaks selles artiklis olema, pigem võib muud juttu jätkuartiklisse panna. Praegu ei ole sedagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:22 (EEST)
:::Igas riigiartiklis on elementaarne ära tuua suuremad haldusüksused (maakonnad, osariigid vms). Maakondade tabel koos pindala ja rahvaarvuga on kindlasti vajalik info, mis peab artiklis olema. (Kuigi lippe küll tabelisse vaja pole jah.) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:51 (EEST)
::: Seda küll, et võiks paremini läbi mõelda, millest siin ülevaatlikuma sisuga artiklis kirjutada. Kui 1. järgu haldusüksusi ei ole palju, siis küllap võib need kõik riigiartiklis loetleda, aga see loetelu võib siis iseenesest olla ka teksti sees.
::: Teistes keeltes mahukamates riigiartiklites sageli ei ole kõiki 1. järgu haldusüksusi loetletud, eriti kui neid on palju. See on ikkagi üsna spetsiifline info, eriti ei puutu otseselt riigisse nende haldusüksuste pindalad ja rahvaarvud. Ma ei näe eriti põhjust, miks see tuleks kindlasti siia lisada, kui sama loend on niikuinii olemas konkreetsema sisuga artiklis, millele saab viidata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. mai 2024, kell 15:11 (EEST)
::: Ma olen nõus, et numbrid ei pea nimekirjas olema. Jah, võib-olla küll, et kui haldusüksusi on väga palju, ei pea neid tingimata loetlema. Igatahes saab valida, millest riigiartiklis rääkida ja millest mitte, ja konkreetses jaotises ei ole minu meelest maakondade loetelu kõige vähem oluline info, pigem vastupidi. Asi oleneb ju ka artikli üldisest ülesehitusest: kas tahetakse seda teha mahukaks  või ülevaatlikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 16:23 (EEST)

::::Mõne riigi puhul (nt [[Moldova haldusjaotus]]) läheb see jah tarbetult keeruliseks, et seda kõike lähemalt riigiartiklis lahkama hakata. Aga üldiselt pean seda oluliseks, et lugejal oleks kohe võimalik sellega tutvuda ja haldusüksuste loetelust kindlasti ei piisa. See tõesti eeldab, et 1. taseme haldusüksusi poleks mingi arutu arv, aga suure osa riikide puhul nii ei ole.
::::[[Ameerika Ühendriigid]] passib vast näiteks. Kas me võiks pidada piisavaks, kui selles riigiartiklis on lihtsalt osariikide loetelu ja asi sellega piirduks? (on need osariigid tõesti nii sarnased?) Kas see oleks usutav, et selline asi lugejatele meeldiks? Ei ole ok survestada kasutajat eraldi artiklisse minema, kui võiks põhiasjad ülevaatlikult tabeli kujul kohe kätte anda. Nõndasamuti on ka Eesti puhul ikka suur erinevus kas jutt käib Harju või Hiiu maakonnast. Aga see erinevus paistab välja ainult siis, kui esitatud on ka lisaiinfot.
::::Ehk lühidalt: idee sellest, et artiklis Eesti poleks vaja maakondade ülevaatliku tabelit kõlab mulle hullumeelsena.
::::Siin artiklis tekitab rohkem küsimusi sektsioonis &quot;Rahvastik&quot; olev tabel, mis võiks minu meelest olla hulga tagasihoidlikum. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 00:00 (EEST)
::::: Jah, pildid ja lipud võiks sealt välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 01:17 (EEST)
::::: Hm, aga Moldova puhul ei ole hullumeelsus? Inglise viki USA artiklis iseenesest ka pole kõiki osariike loetletud.
::::: Minu meelest me otseselt ei survesta kasutajat teise artiklisse minema, vaid on lihtsalt tavaline, et konkreetsem või täielikum materjal on täpsema sisuga artiklites, millele on lingitud. Üldisema teemaga artiklist ma ootaksin üldisemat või kokkuvõtvamat sisu.
::::: Siin on küll praegu enamasti riigiartiklites kõik 1. järgu haldusüksused loetletud, aga see on minu meelest nii eeskätt sellepärast, et lühikestesse artiklitesse lihtsasti mingigi sisu tekitada. Mulle tundub loomulik, et kui artiklid saavad põhjalikumaks, siis selline sisu tõstetakse teistesse artiklitesse või jäetakse riigiartiklisse lühendatud kujul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2024, kell 22:27 (EEST)

:1. järgu haldusüksuste kohta käiv põhiinformatsioon on vähemalt minu arvates palju olulisem, kui suurem osa muust teabest, mis riigiartiklitesse lisatakse ning samuti aitab see paremini mõista riigi ülesehitust ning edasi liikuda konkreetse huvipakkuva piirkonna juurde. Samuti on ikka natuke erinev, kas on kirjutaud mõni lõik haldusüksuste ajaloost või on selgelt välja toodud tänane seis. Kui vaatame aga seda konkreetset artiklit siin, siis isegi esimene alajaotus &quot;Nimi&quot; (c 2817 tm) on pikem kui &quot;Haldusjaotus&quot; (ca 1773 tm) ja ma ei pea seda sugugi mõistiklikuks olukorraks, sest no see võiks ometi olla teema, kus inimene läheb loeb eraldi artiklist rohkem juurde, kui just see nime teema enam huvi pakub.
:Ma ei saa väita, et minu arvamus on mingi absoluutne tõde, aga mulle endale tunnetuslikult näib haldusjaotuse osa nii oluline, et see vajab mistahes riigiartiklis (v.a Vatikan jts) põhjalikumat käsitlust. Panin tabeli tagasi. Lippude osa võtasin küll välja, sest see pole oluline.
:Nüüd siinse artikli tabeleid vaadates märkasin küll, et &quot;SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&quot; all annab see 2009. aasta % üle saja kokku. Seal on mingi kala sees. (Muidu aga võiks ju ka väita, et maakondade tabel on olulisem kui nt &quot;Eesti maismaa pindala kõlvikuline jaotus&quot;.)
:Samuti on meil vast Andrese eelistuste pärast sageli seda Ajaloo osa artiklite lõppu topitud. Minu arvates peaks see olema alati kohe alguses. See on natuke tüütu kui seda alajaotust aina artiklites ringi tõstetakse. Lepiks äkki kokku, et see kuulub alati artiklite algusse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 00:35 (EEST)
:: Nojah, keegi ei vaidle selle üle, et kogu infot ei tule riigi põhiartiklis esitada, küsimus on ainult selles, milline info on olulisem riigiartiklis esitada ja ka selles, kui pikk peaks riigiartikkel olema. Ma arvan, et need on eelistuste küsimused ja eelistused ongi erinevad.
:: Ka &quot;ajaloo&quot; osa paiknemise suhtes on eelistused erinevad, ja ma ei tõsta ka &quot;ajaloo&quot; osa ümber, aga ise ma seda ette ei paiguta.  Sa esitad asja nii, nagu minul oleks kiiks. Minu meelest on imelik hakata lugema millegi ajaloost, kui ei tea veel õieti midagi selle tänapäevast. Siis on ajalugu eriti raskesti arusaadav. Ma mäletan küll: Sinu argument oli see, et iga teema all tuleb kirjutada ka vastavast ajaloost, ja see ei ole arusaadav, kui ei tunne üldist ajalugu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 02:26 (EEST)

:::Nagu olen maininud, siis minu arvates on see keskmisest olulisem teave ja seepärast näib selle väljatoomine hädavajalik.
:::Antud hetkel lihtsalt selle artikli ajalugu vaadates nägin, et sektsiooni &quot;ajalugu&quot; on jälle kord ümber tõstetud. Ma ise olen üldiselt selle osa ümbertõstmist artiklites vältinud, kuigi mul selge eelistus on ja sel on mitmeid põhjendusi (alates üldisest tavast kuni selleni välja, et sisukord võiks olla mõneti alfabeetilises järekorras, rääkimata sellest, et mingi riigi tänase seisu kirjeldamine ei aita kuidagi ajaloo osa juurde minnes). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 11:47 (EEST)

Ma leian, et tuleks püüda üksteist mõista ja koos lahendust otsida. Siin ei ole minu meelest hea koht seda arutada. Viime selle näiteks üldisesse arutelusse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 12:50 (EEST)

Igatahes alaosade järjekord on minu meelest praegu täiesti kaootiline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)

:kas heaks valitud artiklis [[Itaalia]] pole kasutusel üldsoovitatav peatükkide järjestus riigiartiklis? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 23:28 (EEST)
::Riikide juures pole me seda ju kunagi kokku leppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
:::Minu meelest algul (võib-olla vaikiv) kokkulepe oli, aga see kadus hiljem ära, küllap sellepärast, et tegijaid tuli juurde.
:::Igal juhul mina pooldan sellist järjekorda  nagu artiklis [[Itaalia]], ainult relvajõud võiksid ka &quot;Riigi&quot; all olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:41 (EEST)
::::Riigiartiklitena on tunnustust pälvinud ka [[Indoneesia]], [[Rwanda]] ning [[Trinidad ja Tobago]] (ajalooliselt ka [[Briti impeerium]] ja [[Bütsants]]). Samas pole minu mäletamist pidi kuskil artikliosade järjekorda läbi vaieldud või isegi lähemalt vaadatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)
:::::Alguses oli artiklite järjekorra eeskujuks [[Albaania]], ja sellele keegi vastu ei vaielnud. Siis tegi Iifar pika artikli [[Indoneesia]]st, ja siis ma arvasin, et ta lihtsalt ei pannud tähele, et järjekord on teine. Minu meelest tekkis vaidlus järjekorra üle seoses [[Keila]] artikliga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 00:23 (EEST)
::Iifar kirjutas artikli &quot;Indoneesia&quot; pikaks ja põhjalikuks muidugi juba 2011... 
::Artikli &quot;Keila&quot; osade järjekord peaks meil olema vist kõige põhjalikumalt läbi vaieldud ja võiks sellisena ka teistele eeskujuks olla. Iseasi küll, et riigiartiklite ja linnaartiklite puhul on vähe erinevad vajadused. Ning riigiartiklite puhul on meil artikliosade valik ja järjekord olnud omajagu erinev ehk tegelikult oleks vajadus mingiks kokkuleppeks küll. Ja vast oleks siin hea ka olemasolevaid artikleid võrrelda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 01:03 (EEST)

----
See satelliidipilt on minu meelest väga hea pilt. Ma saan aru, et see ei sobi otseselt asendi juurde, aga kuskil võiks see olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)
:Samasse äärmuspunktide jutu juurde sobib ju suurepäraselt. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
::Nojah, argument oli see, et Labradori poolsaarest on kõrval juttu, aga pildil Labradori poolsaart. Ega sellel heal pildil nüüd just äärmuspunkte näidatud ei ole ja asendit ka ei näita. Sobiks vast looduse alla paremini. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:46 (EEST)
:::Kuju näitab. Ega äärmuspunkte endid see peagi markeerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 23:07 (EEST)
:::: Minu poolest võib ta ka asendi all olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. mai 2024, kell 07:55 (EEST)
::::Kuigi noh, kuju ei ole asend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 07:47 (EEST)
:Panin foto tagasi.
:Samuti pean täiesti sobimatuks seda, kus pildimaterjali peetakse nii ebaoluliseks, et see võib ainult teksti peegeldada ja ei tohi ise midagi uut juurde tuua ega täiendavat kvaliteeti lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)

== Asendada Haigekassa Tervisekassaga ==

Tervishoiu blokis asendada Haigekassa nimi Tervisekassaga [[Kasutaja:Saviniki|Saviniki]] ([[Kasutaja arutelu:Saviniki|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:19 (EEST)

:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arut----elu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:27 (EEST)
----
Ma leian, et lisada tänapäeva linnade hulka Petseri ei ole õige. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2025, kell 19:19 (EEST)

== 1940 ==
1940. aasta sündmused tuleks paremini esitada, siselinke lisada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2025, kell 11:48 (EET)
----
Praegu vaatab lugejale kohe sissejuhatusest vastu selline lõik: 

''&quot;Teise maailmasõja alul kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid vallutati ja okupeeriti nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu poolt kuni sõja lõpus NSVL riigi täielikult annekteeris. Kuni 1991. aastani, mil iseseisvus taastati, oli see Nõukogude Liidu poolt Eesti NSV-na de facto okupeeritud.&quot;''

1940. aastast pole poolt sõnagi, okupatsiooni algusaega ei mainita, annekteerimise aeg on vale. 

Nõus Andresega, et tuleks paremini esitada, sest artikkel [[Eesti]] pole mingi suvaline liivakast. Äkki Andres teekski vahepeal oma vihases dotseerimise tuhinas pausi ja võtaks rahustuseks siin-seal ka ise midagi paremaks kirjutada (hakatuseks kasvõi siinsamas). [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-17647-7|&amp;#126;2026-17647-7]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-17647-7|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 07:20 (EET)
:Aitäh, tõesti väga vale esitus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 01:32 (EET)

== Eestis on 2025 aasta seisuga 78 omavalitsust 79 asemel. ==

Mitmes Wikipedia artiklis on endiselt sees vale KOV-ide arv. 2024 a. lõpul ühines Toila Vald Jõhvi vallaga seega 2024. a. lõpust on Eestis 78 KOV-i.
Viited: https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised
https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/kohalikud-omavalitsused [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-26525-3|&amp;#126;2026-26525-3]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-26525-3|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 10:50 (EET)
:Parandatud. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 13:19 (EET)</text>
      <sha1>kd37501ff3p41fk8zn9e2tqo4ljsi2i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227775</id>
      <parentid>7227744</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:33:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Eesti nimi */</comment>
      <origin>7227775</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41560" sha1="qovnbit59fna8u5hvykxwjyavy2avad" xml:space="preserve">{{arhiiv|lingid=
[[Arutelu:Eesti/Arhiiv|2004–2013]]
----
'''Teemad:''' Puuduvad alaosad, ülesehitus, eemaldatud osad, artikli kaitse alla võtmine, jms.
}}

Palun lisage link artiklile [[Eesti pangandus]]. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.247|194.150.65.247]] 23. aprill 2017, kell 00:44 (EEST)
: Tehtud. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 23. aprill 2017, kell 01:05 (EEST)

== Problemaatilised laused sissejuhatuses ==

Artikli sissejuhatuses on mitmeid problemaatilisi (ekslikke, vastuolulisi, poolikuid ja liigseid) laused.
# ''Kaugemas ajaloos oli nüüdne Eesti Vabariigi territoorium üks osa Liivimaa territooriumist ning kuulus osaliselt või täielikult Taani, Rootsi, Saksa ja Vene riikide koosseisu.'' Ka Poola, Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna, Novgorodi ja Kiievi riikide koosseisu.
#  ''Eesti territooriumi põlisrahvas on eestlased'' (lause kordub ka allpool tekstis). Eestlased ei mahu kuidagi selle (ingl k https://en.wikipedia.org/wiki/Indigenous_peoples) termini alla. Mööndustega võib hetkel põlisrahvasteks pidada ehk vaid setusid ja võib-olla vanausulisi. Venemaa setudel on selline riiklik staatus juba saadud, Eesti setudel on tunnustuse saamine alles idee vormis.
# ''Eesti rahvastikust moodustavad enamiku eestlased, enamasti eesti keelt emakeelena kõnelev läänemeresoome rahvas.'' Kuna 'läänemeresoome rahvas' defineerub läänemeresoome keelte kõnelejatena, siis väidab see lause, et enamasti on eestlaste emakeel eesti keel ja neil eestlastel, kel pole, on emakeeleks mõni muu läänemeresoome keel.
#  ''Eesti keelel on palju sarnasusi soome keelega.'' Esiteks tuleks ainult sarnasusest rääkides kõigepealt mainida vadja ja liivi keeli. Teiseks, kui pidada oluliseks mainida sarnaseid keeli ja keeleperekonda kuulumist (eelmine lause), siis loogika järgi tuleks seda teha ka järgmises, vene keelt puudutavas lauses (a la vene keel on idaslaavi keel, mis on lähedane ukraina keelele). Kolmandaks, tegelikult ma arvan, et eesti (ja vene) keeltele sarnaste keelte, keeleperekondade jms mainimine Eesti Vabariigist rääkiva artikli sissejuhatavas osas pole põhjendatud. See sobib 'Eesti keele' artiklisse, aga mitte siia.
# ''Märkimisväärne osa Eesti elanikkonnast (peaaegu 30%) räägib Nõukogude okupatsiooni aegse venestamise ja ümberrahvastamise tulemusena emakeelena vene keelt.'' Esiteks kui pidada oluliseks keele päritolu väljatoomist, siis tuleks seda ka eesti keele juures teha. Teiseks, täpsem ja selgem on öelda: 'suurem osa vene keele kõnelejaid on Nõukogude ajal Eestisse sisserännanud venelased ja nende järeltulijad' vms. Millised NL-i poliitilised kaalutlused sellega seotud võisid olla, on juba vaieldav ja detailsem küsimus ja seda peaks arutama Eesti ja NL ajaloo ning venestamise artiklites. Kolmandaks, üldse on keelte päritolu jutt EV artikli sissejuhatavas osas juba detaili minek ja võiks olla vastavas alapeatükis.

Ehk siis kokkuvõttes ma arvan, lause nr 1 tuleks täiendada või põhjendada, miks just teatud riigid välja on toodud, ja lause nr 2 kustutada. Ülejäänud rahvusi ja keeli puudutavast osast tuleks liigne tekst eemaldada ning piirduda mainimisega, et Eesti rahvastikust moodustavad u 70% eestlased ja 25% venelased või et 70% Eesti elanike emakeel on eesti keel ja 30% vene keel vms. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 16:00 (EET)
: Üldiselt nõus, ainult et &quot;põlisrahvas&quot; tähendab ka muud ([http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=p%C3%B5lisrahvas*&amp;F=M]; ebamäärasuse tõttu on siiski parem seda sõna mitte kasutada). Tee julgelt parandused. Kui kellelgi on vastuväiteid, jõuab ka hiljem arutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 17:35 (EET)
::Põlisrahva ekvivalent inglise keeles pole vaid ''indigenous people''. On ju veel ka ''native peoples'', ''first nations'' jmt. Eesti keeles ei kattu selle mõiste tähendus üks ühele ingliskeelsega. Minu arvates tuleb see tagasi panna. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 5. jaanuar 2014, kell 23:39 (EET)
::: Arvan, et peaks kõigepealt tegema artikli [[Põlisrahvas]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:04 (EET)
::'Native people' ja 'first nations' on minu andmetel sisuliselt sama, mis 'indigenous people'. Kui Eesti valitsus Põlisrahvaste deklaratsioonist või setud oma staatusest räägivad, siis on nad mõelnud seda just 'indigenous people' tähenduses.
::Mõned põhjused, miks põlisrahva mõistet siin mitte kasutada. Esiteks ühe definitsiooniga (indigenous people) on see vastuolus ja teise (Andrese toodud link) spetsiifilisuse aste piirdub nii häguste mõistetega nagu põline, rahvas ja ala, mille abil ei saa adekvaatselt hinnata, kas eestlased selle alla mahuvad või ei. Teiseks olen ma täheldanud selle termini kasutamist eestlaste iseloomustamiseks eriti palju nt maausuliste ja marurahvuslaste juures oma agendade toetamiseks, mis teeb tast nö laetud sõna. Kolmandaks ja peamiseks, kui mõistel pole ühte ja selget tähendust, siis toob ta lisainfo asemel artiklisse segadust. See kõik ei välista muidugi mõnes alapeatükis tänase Eesti rahvastiku päritoluküsimuste lahtirääkimist, kus seda saab teha ilma taolistele probleemsetele mõistetele toetumata. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
:::Ei ole samatähenduslikud. Nt Kanada dakootad on &quot;first nation,&quot; kuid nad ei ole oma praegusel asualal &quot;indigenous&quot;. Terminoogiat kasutades tuleb selliseid kohalikust pruugist tulenevaid eripärasid arvesse võtta. Jään oma seisukoha juurde, et eestlased on Eestis põlisrahvas. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 03:31 (EET)
::::Märkasin, et Statistikaameti järgi on 'Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud'. See tundub mulle kõige selgem ja ametlikum definitsioon.[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 13:12 (EET)
::::Ma küsin siis nii, et mis on see 3. või 4. põliselanike definitsioon, mille järgi eestlased vaieldamatult sinna kategooriasse mahuvad? Ja siis kuidas on see definitsioon nii palju domineerivam ja olulisem teistest kasutatavatest definitsioonidest?
:::::Eestlaste nimetamine põlisrahvaks oleks võinud artiklisse alles jääda. [[Eri:Kaastöö/90.191.119.98|90.191.119.98]] 10. jaanuar 2014, kell 19:06 (EET)
:::::: Ma arvan, et me peaksime tegema põlisrahva kohta ühe või mitu artiklit, siis juba näeb, kuidas seda sisse panna. Iseenesest seda sõna ei ole minu meelest tingimata tarvis. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 10. jaanuar 2014, kell 21:34 (EET)
:::::::Keegi on ilma selgitusteta eestlased jälle põlisrahvaks tituleerinud. Selleks oleks esmalt tarvis näidata, et on olemas &quot;põlisrahva&quot; definitsioon, mille alla eestlased mahuvad, ja teiseks avada pikemalt selle tähendus ka artiklis, sest &quot;põlisrahval&quot; (nagu ülalpool mainitud) on mitu teistsugust definitsiooni, mille alla eestlased ei mahu või mis on liiga ebamäärase sisuga, et siin kasutada. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 22. oktoober 2016, kell 12:55 (EEST)
Mille poolest venelased vähemusrahvuste seas erilised on, et ainult nende osakaal tabelisse lisati? --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 00:42 (EET)
:::: Ikkagi ju suurim ja tähtsaim vähemusrahvus. Muidugi, eestlaste osakaal on iseenesest ka juba piisavalt kõnekas. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 01:04 (EET)
:Jah, ja tabel, mis mainib mõne linna puhul vaid 5% selle rahvustest, on ikkagi puudulik. Rahvuseid saab vajadusel muidugi veel juurde lisada. [[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
Selle osas, mis riikide koosseeisu on Eesti alad kuulunud, võiks tegelikult keegi teadjam öelda, kas kõik need keskaegsed moodustised kvalifitseeruvad ikkagi iseseisvate riikide alla (nt Tartu piiskopkond).[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 02:14 (EET)
::&quot;Liivi ordu, Mõõgavendade ordu, Lääne-Saare piiskopkonna, Tartu piiskopkonna&quot; Vana-Liivimaa oli formaalselt Saksa-Rooma riigi koosseisus. Nii et antud kontekstis ei ole neid keskaegseid moodustisi vaja mainida. [[Eri:Kaastöö/193.40.142.254|193.40.142.254]] 6. jaanuar 2014, kell 09:17 (EET)
:::Neil &quot;keskaegsetel moodustistel&quot; oli muuhulgas sõjapidamise ja raha vermimise õigus, Eesti ajalugu ei pea niimoodi vaesestama. Samamoodi võiks väita, et Eesti ei ole pärast Euroopa Liitu astumist kõneväärt. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 6. jaanuar 2014, kell 19:31 (EET)

== Keskkonnakaitse ==

Artiklis on lause: &quot;Eesti on alla kirjutanud keskkonnakaitsealasele Kyōto protokollile.&quot;
Tegelikult on neid tähtsaid rahvusvahelisi keskkonnakaitse konventsioone/lepinguid/protokolle, millele Eesti on alla kirjutanud, kindlasti üle 30. Kui keegi on arvanud, et neist kõige tähtsam on Kyōto protokoll, siis on see subjektiivne arvamus. Teisalt jätab see mulje, et Eesti ongi vaid ühele keskkonnakonventsioonile alla kirjutanud. Pisut aegunud andmetega, kuid päris hea ülevaade selle teema kohta on näiteks siin:
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eestiga_seotud_rahvusvahelised_keskkonnaalased_kokkulepped
[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 26. juuli 2014, kell 15:04 (EEST)

== Artikli arendamisest ==
Looduse, majanduse ja kultuuri alajaotusi tuleks tõsiselt arendada. &quot;Teised Eestist&quot; osa võtaksin täiega välja - liiga juhuslik. &quot;Vaata ka&quot; all olevat linginimekirja tuleks kõvasti kärpida. Tuleks tekitada kirjanduse osa. Kas keegi tahaks mingi nimetatud osaga tegeleda?

Hetkel ei jaksanud ma igatahes ise rohkem parandada ja täiendada.

Siinse arutelu 2004–2013 kommentaaride hoiustamiseks tekitasin [[Arutelu:Eesti/Arhiiv|arhiivi]]. Kui siin vähegi artikli sisu üle arutlema hakata, siis hakkab seda mahtu siia alles tekkima. Parem juba arutelu puhtamana hoida. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. november 2014, kell 07:55 (EET)

==Eesti õigus==
Siia artiklisse peaks ilmselt kuhugi panema ka peatüki [[Eesti õigus]]. Mõtteid võib mh saada võõrvikidest--[[Kasutaja:Bioneer1|Bioneer1]] ([[Kasutaja arutelu:Bioneer1|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 17:55 (EET)
:On artikkel [[Eesti kohtusüsteem]]. Millest see Eesti õigus räägiks? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 20:18 (EET)
:: Minu meelest on see arusaamatu pealkiri. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. veebruar 2015, kell 22:33 (EET)

==Pindala==
Tartu rahulepingu järgsest pindalast pole kuskil juttu. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)
:See on allmärkusena viite nr 5 all. --[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 17:54 (EET)
:: Leidsin nüüd, see on sissejuhatuses. Alajaotuses &quot;Asend&quot; võiks kirjutada ka suurusest ning pealkirja vastavalt muuta. Seal saaks sellest põhjalikumalt rääkida. Ka infokastis võiks olla vastav allmärkus. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. veebruar 2015, kell 23:55 (EET). Arvutatud on, et Eesti ümber mööt on umbes 1000km või midagi taolist aga me pole veel kindel.
----
Need sobiks spetsiaalartiklisse:

Autorite kollektiiv, [http://ee.euro.who.int/HIT_raamat_2008.pdf Tervisesüsteemid muutustes], © Tartu Ülikool, Tervishoiu Instituut 2008
	 
− 	
* Agnes Kuus, [http://www.ohtuleht.ee/369454/who-hoiatab-eesti-tervishoid-voib-uppi-lennata WHO hoiatab: Eesti tervishoid võib uppi lennata], 6. märts 2010 

[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. aprill 2015, kell 15:46 (EEST)

Pindala muudeti, viide jäi samaks. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 17. juuli 2015, kell 01:43 (EEST)
: Kas nüüd on korras? Sama allikas ütleb, et kakskümmend aastat tagasi fikseeriti pindalaks 45 227. Minu meelest peaks allmärkuses mainima ka seda ja varasemaid arve. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. juuli 2015, kell 09:56 (EEST)

----

Pindala viide on aegunud ja ma ei oska seda muuta - uus link on https://maaamet.ee/uudised/maa-amet-tapsustanud-eesti-haldusuksuste-piire-ja-pindala --[[Kasutaja:Andreas003|Andreas003]] 6. november 2021, kell 22:48 (EEST)

==Ilmakaared==
''Esimesed inimesed liikusid Eestisse kagu poolt.''
Võtsin selle välja. Kas see peaks tähendama, et tuldi Kuramaalt? Või merelt? Kuidas seda üldse võimalik teada on?--[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 12:59 (EET)
:Kuramaa on Eestist edelas. [[Eri:Kaastöö/90.190.71.25|90.190.71.25]] 13. detsember 2015, kell 13:08 (EET)
::Õige jah. Kagu suund tundub siiski kahtlane, Kriiska ja Tvauri räägivad Kunda kultuuri oletatava päritolupiirkonnana lõunapoolsest Baltikumist, Poolast ja Valgevenest. Ehk kui ilmakaari mainida, siis juba lõunat. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 13:54 (EET)
Välja: ''[[Eestlased]] on Euroopa rahvaste seas üks kõige kauem oma praegusel asualal elanud rahvaid. Eestlaste esivanemaid seostatakse kammkeraamikakultuuriga, mille kandjad elasid Eesti alal juba üle 5000 aasta tagasi.'' Kammkeraamika kultuuri ja tegelikult juba varasemate kultuuride esindajate seas leidus võib-olla eestlaste esivanemaid, aga nad ise ei olnud eestlased. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 13. detsember 2015, kell 14:42 (EET)

==Eesti nimi==
Välja: &quot;Eesti nimi ([[etnonüüm]]ina) esineb [[Pytheas]]el (320 eKr), tema reisikirjeldus Läänemerelt teatab rahvast nimega ''Ostiatoi''. [[Diodorus]]el (20 eKr) esineb see nimekuju ''Aestyi''.&quot; Ma ei suuda kusagilt kirjandusest taolisi väiteid leida, kõik alustavad &quot;Eesti&quot; ajalugu Tacitusest. Siin esitatule oleks kindlasti viidet vaja. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 16:44 (EET)
: Äkki see on Lennart Meri jutt? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 21. detsember 2015, kell 16:17 (EET) 

''Vanadel kaartidel esinevad nimekujud Estonia, Esthonia, Estonie, Esthonie, Estlandia või lihtsalt Esten (&quot;eestlased&quot;).'' Millistel, mis keelsetel ja kui vanadel kaartidel? --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 20. detsember 2015, kell 20:44 (EET)
----
Võiks ka kõige uuemast ajaloost (2012–2016) midagi olla. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 15. september 2016, kell 10:16 (EEST)
----
Miks ei ole, ja kas on võimalik lisada, Eesti nime alajaotuse all viidet esimese vabariigi aegsele kirjakeeles kasutatud kaksisveega nimetusele '''Eesti Wabariik'''? 26. november 2016, kell 23:03 (EEST)
----
Viimases paranduses on liigne koma, mis moonutab suurusjärku. [[Eri:Kaastöö/194.150.65.36|194.150.65.36]] 6. detsember 2016, kell 02:04 (EET)
----
Leian endiselt, et põhjendatult mainimist väärt on viide algsele põhjamaiselt õigekirjelisele nimekujule ''Eesti Wabariik'', mis tähistab esimest NSV Liidu okupatsiooni eelset vabariiki. Seda võib siis teha kas artikli abstraktis (kohe alguses) või nime alajaotuse all lahtiseletatult. Tänan! Sest, artikli redigeerimine on tavakasutajatele suletud. 31. jaanuar 2017, kell 14:07 (EET)

Keeleteadlased panevad siin täitsa puusse, mitte üheski germaani keeles ei tähenda tüvi &quot;est&quot; ida. Aestiorum, kas see võiks olla seotud sõnaga aestŭārĭum, mis tähendab lahte, võibolla nad pidasid silmas soome lahte ja seda ümbritsevaid alasid. Muid sarnaseid sõnu on ladina keeles ka. Üks sõna kus tüvi &quot;est&quot; germaani keeltes võib esineda, on &quot;estuary&quot;, mis tähendab jõesuue, võibolla peeti soome lahte Neeva jõe suudmeks.--[[Kasutaja:Eiusmod|Eiusmod]] ([[Kasutaja arutelu:Eiusmod|arutelu]]) 31. august 2026, kell 19:44 (EEST)

== Rahvastik ==

See protsentuaalne rahvastik võeti välja? Inglise vikis ka. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:38 (EEST)
:Ja kas võrokad jms läheb tõesti eestlase alla? :) [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:42 (EEST)
:: Jah, nn. võrolased on samuti eestlased. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. aprill 2017, kell 22:52 (EEST)
:::Või Eesti riiklased? Tegelikult Sardiinias, Kataloonias, Korsikal jms kohtades ei meeldi inimestele, kui neid üldistatakse. [[Kasutaja:Pelmeen10|Pelmeen10]] ([[Kasutaja arutelu:Pelmeen10|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 03:05 (EEST)
:::: Korsika ja Kataloonia on ikka hoopis midagi muud. Seda ei saa võrrelda. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 9. aprill 2017, kell 10:48 (EEST)
----
&quot;Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik.&quot; Vist ikka keskmise sissetulekuga. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 14. aprill 2017, kell 20:16 (EEST)
:Kõrgus on suhteline. Pelmeen10 14. aprill 2017, kell 22:13 (EEST)

== Veestik ==
Kes või mis on sooid?
Mis on soodel või rabadel pistmist veestikuga?--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 09:53 (EEST)
:Parandasin vea.
:Kuivõrd sood ja rabad ei ole veekogud, siis nad veestiku alla ei kuulu. See info tuleb siis mujale paigutada, aga kuhu? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:40 (EEST)
::Soodest on kohane rääkida samas rubriigis, kus räägitakse kas maastikutüüpidest, elupaigatüüpidest või lihtsalt territooriumi jagunemisest kõlvikutüüpideks (palju metsa, palju põldu, palju rohumaid, palju siseveekogusid. palju asustusalasid jne).--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 11:50 (EEST)
::: Tõsta siis ümber. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 11:52 (EEST)
:::: Nalja teed? Minusugustele on see artikkel lukus, muidu poleks ma sooidega tülitanud.--[[Eri:Kaastöö/90.191.199.140|90.191.199.140]] 3. mai 2017, kell 12:56 (EEST)
::::: Tegin lahti, nüüd saad muuta. Kaalu ka konto tegemist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. mai 2017, kell 13:42 (EEST)

Võtsin looduse alt ära pealkirja &quot;geograafia&quot;, mis pole sisuliselt sobiv. Kõlvikute jaotusest võiks rääkida eraldi alajaotuses, selle pealkiri võiks olla näiteks &quot;maakasutus&quot;.  [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. mai 2017, kell 00:20 (EEST)
----
Selleks et infokasti uus rida lisada, tuleb malli muuta. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. mai 2017, kell 14:24 (EEST)
----
Siia on pandud andmed 2017. aasta SKT kohta, aga kuidas see saab teada olla? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. november 2017, kell 10:02 (EET)
----
''Enne [[nõukogude okupatsioon]]i kasutati vabariigi nime ülesmärkimisel kirjakuju '''Eesti Wabariik''', mis on samaväärne tänasega.

:Ei ole täpne ega selge. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 13:03 (EEST)
::Mulle tundub lause teine osa üleliigne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 27. august 2018, kell 16:51 (EEST)
::: On muidugi. Aga ei olnud ju nii, et kasutati alati w-tähte. Kas mitte seda ei kasutatud ainult fraktuurkirjas? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. august 2018, kell 17:46 (EEST)
:::: Antiikvas kasutati nii v-d kui ka w-d. Minnekon lisas sõna ''ka'', tundub, et nii sobib. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)
Haldusjaotuse peatükis oleval Eesti kaardil pole piirid korrektsed. Esiteks on seal reformieelsed maakonnapiirid. Teiseks legendi järgi on punane joon Tartu rahu piir, aga kaardil punaseks on joonistatud ka Eesti-Läti piir ja samas puudub piir Peipsi ja Pihkva järvel. Lisaks on kaardil ka helepunane joon, mille tähendus pole päris selge, aga seda võib pealiskaudsel vaatamisel punase joonega segi ajada/üheks lugeda. Tartu rahu piir ei puutu tegelikult üldse tänapäeva haldusjaotusse. Roheline kontrolljoon on suhteliselt halvasti eristatav, eriti Virumaa juures, mis on ise ka rohelist värvi. Kas see kaart poleks parem? Pole nii ilus ja nimed puuduvad, aga vähemalt on korrektne. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 21:56 (EEST)
[[File:Estonia municipalities.png|thumb|Estonia municipalities]]
: Jah, pakutud kaart on märksa parem, asendasin. Ma ütleks, et siin pakutud kaart on siiski ka ilusam, kuna eksitud pole nii paljude kartograafia reeglite vastu. :) Siin pakutud kaardil on haldusjaotusse puutuvalt siiski see puudus, et pole arusaadav, millised saared kuuluvad eraldi haldusüksustesse. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 23. september 2018, kell 18:52 (EEST)

== Kultuur ==

''Eesti kultuur ühendab traditsioonilist pärandit Põhjamaade ja Euroopa kultuurivooluga. Ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid siia levinud igast suunast. Eestit on sageli vaadeldud kui Lääne ääreala Ida vastas. Seda väljendab muu hulgas eriline ühendus protestandi ja õigeusu kiriku vahel.''

''Praeguseni säilinud traditsioonide hulgas on käimine saunas. Paljud eestlased on hingeliselt seotud maakohtade ja loodusega, linnastumine on alanud üsna hiljuti.''

''Eestlaste tähtsamad etnilised allrühmad on võrukesed, mulgid, saarlased, hiidlased ja setud, kes on siiani alal hoidnud oma põliseid traditsioone. Eesti territooriumi ja eesti kultuuriga on seotud ka baltisakslaste, rannarootslaste ja vene vanausuliste kultuur.''
:See oli [[Eesti#Kultuur|Kultuuri peatüki]] sissejuhatus - viitamata väited ja sisutühi/segane sõnastus ei anna artiklile midagi juurde. --[[Kasutaja:Minnekon|Minnekon]] ([[Kasutaja arutelu:Minnekon|arutelu]]) 21. september 2018, kell 22:48 (EEST)

== Official website of Estonia ==

Hello! Is there correct official website of Estonia in Wikidata (see [[wikidata:Q191]] property &quot;official website&quot;)? I watch it, and seems it isn't official website of Estonia. [https://www.eesti.ee/ This website] seems more official :) --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 25. oktoober 2018, kell 17:11 (EEST)
:What do you mean by &quot;official&quot;? The website linked in Wikidata is targeted towards people who want to know more about Estonia. The website you link is for Estonian residents to manage their affairs with the state. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 25. oktoober 2018, kell 17:39 (EEST)
:: [[wikidata:Property:P856|This property]] is URL of the '''official''' website of an item (that is English description of that property). If it is correct by your opinion in Wikidata, then ok, I accept it. I make attection of you, maybe there was mistake. PS: At this moment I work in project &quot;[[Vikipeedia:Eesti–Läti 100]]&quot; at Latvian Wikipedia. Try to improve article about [[:lv:Igaunija|Estonia]]. --[[Kasutaja:Treisijs|Treisijs]] ([[Kasutaja arutelu:Treisijs|arutelu]]) 26. oktoober 2018, kell 11:42 (EEST)

== Kaitsest ==

Lehekülje võiks pideva vandalismi tõttu panna tähtajatu kaitse alla. Teeksin seda ise, aga millegipärast ei saa. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 8. jaanuar 2019, kell 18:03 (EET)

== välja tõstetud ==

* The National Archives, [http://discovery.nationalarchives.gov.uk/results/r?_q=Estonia&amp;_ps=60&amp;search=r&amp;_rv=simple Search results for Estonia]
* [https://statistikaamet.wordpress.com/2017/02/21/pingeridadest-pingevabalt/ &quot;Pingeridadest pingevabalt&quot;] Eesti Statistikaameti Statistikablogi, 21. veebruar 2017

--[[Kasutaja:WikedKentaur|WikedKentaur]] ([[Kasutaja arutelu:WikedKentaur|arutelu]]) 16. juuli 2019, kell 22:49 (EEST)

== Vaata ka ==

Selles alajaotuses olevate siselinkide arvu tuleks märkimisväärselt kärpida. Kindlasti on meil nüüdseks piisavalt sobivaid alaartikleid, kuhu need lingid mahutada. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 22. juuli 2019, kell 23:38 (EEST)

== Eesti president ==

Kas Eesti vabariigi president pole mitte juba muutunud, aga selles artikklis tunduvalt mitte. [[Kasutaja:August MF|August MF]] ([[Kasutaja arutelu:August MF|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:33 (EEST)
: Uus president asub ametikohustusi täitma 11. oktoobril. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 8. oktoober 2021, kell 10:35 (EEST)

== Enamik või enamus? ==
''Rahvastiku enamuse (68,7%) moodustavad [[eestlased]]
:Minu meelest tuleks siin öelda &quot;enamiku&quot;. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. juuni 2022, kell 21:42 (EEST)

== Pindala infokastis ==

Kas 70 177 oli vale? Artiklisse jäi ikkagi sisse: Eesti pindala on 45 339 km², koos merealaga 70 177 ruutkilomeetrit. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 28. oktoober 2022, kell 15:42 (EEST)
:On õige. Lisasin viite. [[Kasutaja:Ursus scribens|Ursus scribens]] ([[Kasutaja arutelu:Ursus scribens|arutelu]]) 2. november 2022, kell 12:32 (EET)

Ma ei oska täpsustatud pindala infokasti sisse viia. Teksti viisin sisse. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:17 (EET)
:Sain vist ikkagi ise korda. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:51 (EET)

==Nimemuutus inglise keeles==
''Inglise keeles sai nimemuutus Esthonia &gt; Estonia ametlikuks 1926. aastal, kui Suurbritannia ja USA valitsusasutused vastava otsuse kinnitasid
:See võiks artiklis sees olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. veebruar 2024, kell 10:05 (EET)

== Eesti pindala vähenes 4 km2 ==

Maa-ameti värske kaardistuse tulemusel kasvas Eesti meresaarte arv 95 võrra, ent Eesti uus pindala on 45 335 ruutkilomeetrit ehk neli ruutkilomeetrit varasemast väiksem. Uue kaardistuse kohaselt kasvas meresaarte arv 2222 saarelt 2317 saareni. Allikas: https://www.err.ee/1609260570/uus-kaardistus-vahendas-eesti-pindala-nelja-ruutkilomeetri-vorra [[Kasutaja:IamHannes|IamHannes]] ([[Kasutaja arutelu:IamHannes|arutelu]]) 22. veebruar 2024, kell 09:37 (EET)
----
Kuijuba lippude mahavõtmiseks läks, Haapsalul ei ole ka lippu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 17. mai 2024, kell 20:31 (EEST)
: Minu meelest kõik haldusüksuste lipud on siin artiklis ebavajalikud. Maakondade tabeli võiks ka vabalt ära jätta, on viidatud teisele artiklile, kus on sama tabel. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 17. mai 2024, kell 20:38 (EEST)
::Ma leian, et vähemalt maakondade loetelu peaks selles artiklis olema, pigem võib muud juttu jätkuartiklisse panna. Praegu ei ole sedagi. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:22 (EEST)
:::Igas riigiartiklis on elementaarne ära tuua suuremad haldusüksused (maakonnad, osariigid vms). Maakondade tabel koos pindala ja rahvaarvuga on kindlasti vajalik info, mis peab artiklis olema. (Kuigi lippe küll tabelisse vaja pole jah.) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 00:51 (EEST)
::: Seda küll, et võiks paremini läbi mõelda, millest siin ülevaatlikuma sisuga artiklis kirjutada. Kui 1. järgu haldusüksusi ei ole palju, siis küllap võib need kõik riigiartiklis loetleda, aga see loetelu võib siis iseenesest olla ka teksti sees.
::: Teistes keeltes mahukamates riigiartiklites sageli ei ole kõiki 1. järgu haldusüksusi loetletud, eriti kui neid on palju. See on ikkagi üsna spetsiifline info, eriti ei puutu otseselt riigisse nende haldusüksuste pindalad ja rahvaarvud. Ma ei näe eriti põhjust, miks see tuleks kindlasti siia lisada, kui sama loend on niikuinii olemas konkreetsema sisuga artiklis, millele saab viidata. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 18. mai 2024, kell 15:11 (EEST)
::: Ma olen nõus, et numbrid ei pea nimekirjas olema. Jah, võib-olla küll, et kui haldusüksusi on väga palju, ei pea neid tingimata loetlema. Igatahes saab valida, millest riigiartiklis rääkida ja millest mitte, ja konkreetses jaotises ei ole minu meelest maakondade loetelu kõige vähem oluline info, pigem vastupidi. Asi oleneb ju ka artikli üldisest ülesehitusest: kas tahetakse seda teha mahukaks  või ülevaatlikuks. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 18. mai 2024, kell 16:23 (EEST)

::::Mõne riigi puhul (nt [[Moldova haldusjaotus]]) läheb see jah tarbetult keeruliseks, et seda kõike lähemalt riigiartiklis lahkama hakata. Aga üldiselt pean seda oluliseks, et lugejal oleks kohe võimalik sellega tutvuda ja haldusüksuste loetelust kindlasti ei piisa. See tõesti eeldab, et 1. taseme haldusüksusi poleks mingi arutu arv, aga suure osa riikide puhul nii ei ole.
::::[[Ameerika Ühendriigid]] passib vast näiteks. Kas me võiks pidada piisavaks, kui selles riigiartiklis on lihtsalt osariikide loetelu ja asi sellega piirduks? (on need osariigid tõesti nii sarnased?) Kas see oleks usutav, et selline asi lugejatele meeldiks? Ei ole ok survestada kasutajat eraldi artiklisse minema, kui võiks põhiasjad ülevaatlikult tabeli kujul kohe kätte anda. Nõndasamuti on ka Eesti puhul ikka suur erinevus kas jutt käib Harju või Hiiu maakonnast. Aga see erinevus paistab välja ainult siis, kui esitatud on ka lisaiinfot.
::::Ehk lühidalt: idee sellest, et artiklis Eesti poleks vaja maakondade ülevaatliku tabelit kõlab mulle hullumeelsena.
::::Siin artiklis tekitab rohkem küsimusi sektsioonis &quot;Rahvastik&quot; olev tabel, mis võiks minu meelest olla hulga tagasihoidlikum. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 00:00 (EEST)
::::: Jah, pildid ja lipud võiks sealt välja jätta. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 19. mai 2024, kell 01:17 (EEST)
::::: Hm, aga Moldova puhul ei ole hullumeelsus? Inglise viki USA artiklis iseenesest ka pole kõiki osariike loetletud.
::::: Minu meelest me otseselt ei survesta kasutajat teise artiklisse minema, vaid on lihtsalt tavaline, et konkreetsem või täielikum materjal on täpsema sisuga artiklites, millele on lingitud. Üldisema teemaga artiklist ma ootaksin üldisemat või kokkuvõtvamat sisu.
::::: Siin on küll praegu enamasti riigiartiklites kõik 1. järgu haldusüksused loetletud, aga see on minu meelest nii eeskätt sellepärast, et lühikestesse artiklitesse lihtsasti mingigi sisu tekitada. Mulle tundub loomulik, et kui artiklid saavad põhjalikumaks, siis selline sisu tõstetakse teistesse artiklitesse või jäetakse riigiartiklisse lühendatud kujul. [[Kasutaja arutelu:Pikne|Pikne]] 19. mai 2024, kell 22:27 (EEST)

:1. järgu haldusüksuste kohta käiv põhiinformatsioon on vähemalt minu arvates palju olulisem, kui suurem osa muust teabest, mis riigiartiklitesse lisatakse ning samuti aitab see paremini mõista riigi ülesehitust ning edasi liikuda konkreetse huvipakkuva piirkonna juurde. Samuti on ikka natuke erinev, kas on kirjutaud mõni lõik haldusüksuste ajaloost või on selgelt välja toodud tänane seis. Kui vaatame aga seda konkreetset artiklit siin, siis isegi esimene alajaotus &quot;Nimi&quot; (c 2817 tm) on pikem kui &quot;Haldusjaotus&quot; (ca 1773 tm) ja ma ei pea seda sugugi mõistiklikuks olukorraks, sest no see võiks ometi olla teema, kus inimene läheb loeb eraldi artiklist rohkem juurde, kui just see nime teema enam huvi pakub.
:Ma ei saa väita, et minu arvamus on mingi absoluutne tõde, aga mulle endale tunnetuslikult näib haldusjaotuse osa nii oluline, et see vajab mistahes riigiartiklis (v.a Vatikan jts) põhjalikumat käsitlust. Panin tabeli tagasi. Lippude osa võtasin küll välja, sest see pole oluline.
:Nüüd siinse artikli tabeleid vaadates märkasin küll, et &quot;SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse&quot; all annab see 2009. aasta % üle saja kokku. Seal on mingi kala sees. (Muidu aga võiks ju ka väita, et maakondade tabel on olulisem kui nt &quot;Eesti maismaa pindala kõlvikuline jaotus&quot;.)
:Samuti on meil vast Andrese eelistuste pärast sageli seda Ajaloo osa artiklite lõppu topitud. Minu arvates peaks see olema alati kohe alguses. See on natuke tüütu kui seda alajaotust aina artiklites ringi tõstetakse. Lepiks äkki kokku, et see kuulub alati artiklite algusse? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 00:35 (EEST)
:: Nojah, keegi ei vaidle selle üle, et kogu infot ei tule riigi põhiartiklis esitada, küsimus on ainult selles, milline info on olulisem riigiartiklis esitada ja ka selles, kui pikk peaks riigiartikkel olema. Ma arvan, et need on eelistuste küsimused ja eelistused ongi erinevad.
:: Ka &quot;ajaloo&quot; osa paiknemise suhtes on eelistused erinevad, ja ma ei tõsta ka &quot;ajaloo&quot; osa ümber, aga ise ma seda ette ei paiguta.  Sa esitad asja nii, nagu minul oleks kiiks. Minu meelest on imelik hakata lugema millegi ajaloost, kui ei tea veel õieti midagi selle tänapäevast. Siis on ajalugu eriti raskesti arusaadav. Ma mäletan küll: Sinu argument oli see, et iga teema all tuleb kirjutada ka vastavast ajaloost, ja see ei ole arusaadav, kui ei tunne üldist ajalugu. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 02:26 (EEST)

:::Nagu olen maininud, siis minu arvates on see keskmisest olulisem teave ja seepärast näib selle väljatoomine hädavajalik.
:::Antud hetkel lihtsalt selle artikli ajalugu vaadates nägin, et sektsiooni &quot;ajalugu&quot; on jälle kord ümber tõstetud. Ma ise olen üldiselt selle osa ümbertõstmist artiklites vältinud, kuigi mul selge eelistus on ja sel on mitmeid põhjendusi (alates üldisest tavast kuni selleni välja, et sisukord võiks olla mõneti alfabeetilises järekorras, rääkimata sellest, et mingi riigi tänase seisu kirjeldamine ei aita kuidagi ajaloo osa juurde minnes). [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 11:47 (EEST)

Ma leian, et tuleks püüda üksteist mõista ja koos lahendust otsida. Siin ei ole minu meelest hea koht seda arutada. Viime selle näiteks üldisesse arutelusse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 20. mai 2024, kell 12:50 (EEST)

Igatahes alaosade järjekord on minu meelest praegu täiesti kaootiline. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)

:kas heaks valitud artiklis [[Itaalia]] pole kasutusel üldsoovitatav peatükkide järjestus riigiartiklis? [[Kasutaja:Wkentaur|Wkentaur]] ([[Kasutaja arutelu:Wkentaur|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 23:28 (EEST)
::Riikide juures pole me seda ju kunagi kokku leppinud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
:::Minu meelest algul (võib-olla vaikiv) kokkulepe oli, aga see kadus hiljem ära, küllap sellepärast, et tegijaid tuli juurde.
:::Igal juhul mina pooldan sellist järjekorda  nagu artiklis [[Itaalia]], ainult relvajõud võiksid ka &quot;Riigi&quot; all olla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:41 (EEST)
::::Riigiartiklitena on tunnustust pälvinud ka [[Indoneesia]], [[Rwanda]] ning [[Trinidad ja Tobago]] (ajalooliselt ka [[Briti impeerium]] ja [[Bütsants]]). Samas pole minu mäletamist pidi kuskil artikliosade järjekorda läbi vaieldud või isegi lähemalt vaadatud. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)
:::::Alguses oli artiklite järjekorra eeskujuks [[Albaania]], ja sellele keegi vastu ei vaielnud. Siis tegi Iifar pika artikli [[Indoneesia]]st, ja siis ma arvasin, et ta lihtsalt ei pannud tähele, et järjekord on teine. Minu meelest tekkis vaidlus järjekorra üle seoses [[Keila]] artikliga. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 00:23 (EEST)
::Iifar kirjutas artikli &quot;Indoneesia&quot; pikaks ja põhjalikuks muidugi juba 2011... 
::Artikli &quot;Keila&quot; osade järjekord peaks meil olema vist kõige põhjalikumalt läbi vaieldud ja võiks sellisena ka teistele eeskujuks olla. Iseasi küll, et riigiartiklite ja linnaartiklite puhul on vähe erinevad vajadused. Ning riigiartiklite puhul on meil artikliosade valik ja järjekord olnud omajagu erinev ehk tegelikult oleks vajadus mingiks kokkuleppeks küll. Ja vast oleks siin hea ka olemasolevaid artikleid võrrelda. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2024, kell 01:03 (EEST)

----
See satelliidipilt on minu meelest väga hea pilt. Ma saan aru, et see ei sobi otseselt asendi juurde, aga kuskil võiks see olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 22. mai 2024, kell 19:10 (EEST)
:Samasse äärmuspunktide jutu juurde sobib ju suurepäraselt. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 20:28 (EEST)
::Nojah, argument oli see, et Labradori poolsaarest on kõrval juttu, aga pildil Labradori poolsaart. Ega sellel heal pildil nüüd just äärmuspunkte näidatud ei ole ja asendit ka ei näita. Sobiks vast looduse alla paremini. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 22:46 (EEST)
:::Kuju näitab. Ega äärmuspunkte endid see peagi markeerima. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 23. mai 2024, kell 23:07 (EEST)
:::: Minu poolest võib ta ka asendi all olla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 24. mai 2024, kell 07:55 (EEST)
::::Kuigi noh, kuju ei ole asend. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 07:47 (EEST)
:Panin foto tagasi.
:Samuti pean täiesti sobimatuks seda, kus pildimaterjali peetakse nii ebaoluliseks, et see võib ainult teksti peegeldada ja ei tohi ise midagi uut juurde tuua ega täiendavat kvaliteeti lisada. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. mai 2024, kell 23:58 (EEST)

== Asendada Haigekassa Tervisekassaga ==

Tervishoiu blokis asendada Haigekassa nimi Tervisekassaga [[Kasutaja:Saviniki|Saviniki]] ([[Kasutaja arutelu:Saviniki|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:19 (EEST)

:Tehtud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arut----elu:Andres|arutelu]]) 15. juuni 2025, kell 12:27 (EEST)
----
Ma leian, et lisada tänapäeva linnade hulka Petseri ei ole õige. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 14. august 2025, kell 19:19 (EEST)

== 1940 ==
1940. aasta sündmused tuleks paremini esitada, siselinke lisada. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. november 2025, kell 11:48 (EET)
----
Praegu vaatab lugejale kohe sissejuhatusest vastu selline lõik: 

''&quot;Teise maailmasõja alul kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid vallutati ja okupeeriti nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude Liidu poolt kuni sõja lõpus NSVL riigi täielikult annekteeris. Kuni 1991. aastani, mil iseseisvus taastati, oli see Nõukogude Liidu poolt Eesti NSV-na de facto okupeeritud.&quot;''

1940. aastast pole poolt sõnagi, okupatsiooni algusaega ei mainita, annekteerimise aeg on vale. 

Nõus Andresega, et tuleks paremini esitada, sest artikkel [[Eesti]] pole mingi suvaline liivakast. Äkki Andres teekski vahepeal oma vihases dotseerimise tuhinas pausi ja võtaks rahustuseks siin-seal ka ise midagi paremaks kirjutada (hakatuseks kasvõi siinsamas). [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-17647-7|&amp;#126;2026-17647-7]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-17647-7|arutelu]]) 11. jaanuar 2026, kell 07:20 (EET)
:Aitäh, tõesti väga vale esitus. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 12. jaanuar 2026, kell 01:32 (EET)

== Eestis on 2025 aasta seisuga 78 omavalitsust 79 asemel. ==

Mitmes Wikipedia artiklis on endiselt sees vale KOV-ide arv. 2024 a. lõpul ühines Toila Vald Jõhvi vallaga seega 2024. a. lõpust on Eestis 78 KOV-i.
Viited: https://toila.kovtp.ee/yhinemislabiraakimised
https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/kohalikud-omavalitsused [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-26525-3|&amp;#126;2026-26525-3]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-26525-3|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 10:50 (EET)
:Parandatud. --[[Kasutaja:Vihelik|Vihelik]] ([[Kasutaja arutelu:Vihelik|arutelu]]) 9. veebruar 2026, kell 13:19 (EET)</text>
      <sha1>qovnbit59fna8u5hvykxwjyavy2avad</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sportlaste loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>7827</id>
    <revision>
      <id>7227870</id>
      <parentid>7227313</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:02:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* W */</comment>
      <origin>7227870</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="224758" sha1="go6i38mkdd2pkhv87jzjqk80fgxqqv2" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Enea Bastianini]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Andris Blicavs]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Adalberts Bubenko]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[John Capel]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Tina Clayton]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Roland Collombin]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Levi Colwill]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Cal Crutchlow]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Andy Díaz]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Raúl Fernández]]
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Colette Flesch]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Juri Gertsev]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Makenson Gletty]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Artjom Gornostajev]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Konstantin Gradopolov]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Erling Haaland]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Endrik Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Sifan Hassan]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Hans-Christian Hausenberg]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Aarne Hermlin]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Timo Horn]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Karel Hussar]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Sten-Erik Iir]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Goran Ivanišević]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Tomoki Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Celina Jesionowska]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Jason Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Gerda van der Kade-Koudijs]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Christopher Kalev]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Sigrid Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Deniss Kapustin]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Emmanouíl Karalís]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Takamoto Katsuta]]
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Mõhhailo Kohhan]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Silja Kosonen]]
- [[Nadežda Kossintseva]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Fjodor Krassikov]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Piret Krutob]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Riko Raimond Kubja]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Rudolf Künnapas]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Nick Kyrgios]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Paul Richard Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Grigori Loorand]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Timo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Dominik Lopuhhin]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Jorge Lorenzo]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Yemisi Mabry]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[Tomasz Majewski]]
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Elijah Manangoi]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Mart Markus]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Linet Masai]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Daniil Medvedev]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Irina Melešina]]
- [[Birger Meling]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Zoltán Melis]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Juta Meri]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Elmar Mike]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Jack Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Joan Mir]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Beth Mooney]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Hiroaki Morishima]]
- [[Ryōya Morishita]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Sergei Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Timothé Mumenthaler]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Raido Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Markus Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Aarne Nirk]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jennifer Oeser]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Sally Pearson]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Ana Peleteiro-Compaoré]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Pepê]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Asha Philip]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Mats Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Anatoli Purtov]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Robin-Christopher Raimo]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Jorgen Rikberg]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Mélina Robert-Michon]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Casper Ruud]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Marie Ruumet]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Noah Sadiki]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Henri Sai]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Garrett Scantling]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Alex Scott]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Djamel Sedjati]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Ellis Simms]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Petri Skriko]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Johann Zarco]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Vera Zvonarjova]] -
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Daijirō Takakuwa]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Asuna Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Alfred Teearu]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Dominic Thiem]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Veselin Topalov]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Julia Trynova]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Stéfanos Tsitsipás]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Olaf Tufte]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Toomas Turb]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Ayase Ueda]]
- [[Naomichi Ueda]]
- [[Tadahiko Ueda]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Shinsaku Uesugi]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Mia Mireia Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Oskar Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Kristo Vaikmaa]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Kert Varik]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Augenijus Vaškys]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Oskar Veldemann]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Hanno Velt]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Anouk Vetter]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Audrey Werro]]
- [[Maddison-Lee Wesche]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>go6i38mkdd2pkhv87jzjqk80fgxqqv2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227916</id>
      <parentid>7227870</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* G */</comment>
      <origin>7227916</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="224777" sha1="lyn0pr5q48epl1bii0pzywrrrr0gzm0" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].''
{{tähed}}

==A==
[[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Brenden Aaronson]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Thelo Aasgaard]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Himad Abdelli]] - [[Ali Abdi]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Abeba Aregawi]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Elvan Abeylegesse]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Alberto Acosta]] - [[Pedro Acosta]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Emmanuel Agbadou]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Giacomo Agostini]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Javier Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - 
[[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Arthur Alekhsanjan]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Gustavo Alfaro]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Georg Allikas]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Andreas Almgren]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Mohamed Amoura]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Elliot Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Mirra Andrejeva]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Fabrizio Angileri]] - [[Juleisy Angulo]] - [[Nilson Angulo]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]-  [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Henri Apri]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Marcelo Arévalo]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]]  - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]]  - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]]  - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]]

== B ==

[[Demba Ba]]
- [[Ibrahim Ba]]
- [[Mehdi Baala]]
- [[Noriko Baba]]
- [[Inga Babakova]]
- [[Ryan Babel]]
- [[Sergei Babenko]]
- [[Alonzo Babers]]
- [[Srđan Babić]]
- [[Ivan Babikov]]
- [[Jochen Bachfeld]]
- [[Fouad Bachirou]]
- [[Irena Bačiulytė]]
- [[Hans Backe]] 
- [[David Backes]]
- [[Mikael Backlund]]
- [[Pavel Badea]]
- [[Milan Badelj]]
- [[Benoît Badiashile]]
- [[Luca Badoer]]
- [[Holger Badstuber]]
- [[Bae Jun-ho]]
- [[Álex Baena]]
- [[Javier Báez]]
- [[Richart Báez]]
- [[Antanas Bagdonavičius]]
- [[Alexander Bah]]
- [[Kevin Bahl]]
- [[Stéphane Bahoken]]
- [[Donovan Bailey]]
- [[Josh Bailey]]
- [[Leon Bailey]]
- [[Eric Bailly]]
- [[Sandrine Bailly]]
- [[Leighton Baines]]
- [[Emir Bajrami]]
- [[Cédric Bakambu]]
- [[Hilja Bakhoff]]
- [[Sivert Guttorm Bakken]]
- [[Níki Bakogiánni]]
- [[Martin Bakoš]]
- [[Marie Bakovská]]
- [[Roberto Balado]]
- [[Iolanda Balaş]]
- [[Georgi Balakšin]]
- [[Diego Balbinot]]
- [[Fabián Balbuena]]
- [[Rūdolfs Balcers]]
- [[Piotr Balcerzak]]
- [[Helmuts Balderis]]
- [[Julio César Baldivieso]]
- [[Gareth Bale]]
- [[Mikel Balenziaga]]
- [[Uvis Balinskis]]
- [[Alexander Baljakin]]
- [[Michael Ballack]]
- [[Ivar Ballangrud]]
- [[Daniel Ballard]]
- [[Iván Balliu]]
- [[Folarin Balogun]]
- [[Leon Balogun]]
- [[Mario Balotelli]] 
- [[Hakan Balta]]
- [[Ksenija Balta]]
- [[Sol Bamba]]
- [[Robson Bambu]]
- [[Bruno Banani]]
- [[Nicușor Bancu]]
- [[Ryūji Bando]]
- [[Éver Banega]]
- [[Gordon Banks]]
- [[Barry Bannan]]
- [[Roger Bannister]]
- [[Léo Baptistão]]
- [[Nicholas Baptiste]]
- [[Tullio Baraglia]]
- [[Grete Barake]]
- [[Nikita Baranov]] 
- [[Natalja Baranova]]
- [[Veera Baranova]]
- [[Sergej Barbarez]]
- [[Kosta Barbarouses]]
- [[Ivan Barbašov]]
- [[Eunice Barber]]
- [[Kelsey-Lee Barber]]
- [[Me'Lisa Barber]]
- [[Riley Barber]]
- [[Shawnacy Barber]]
- [[Mark Barberio]]
- [[Gabriel Barbosa]]
- [[Esequiel Barco]]
- [[Olaf Barda]]
- [[Anders Bardal]]
- [[Sándor István Bárdosi]]
- [[Keidi Bare]]
- [[Selemon Barega]]
- [[Andrea Bargnani]]
- [[Dmitri Barinov]]
- [[Borna Barišić]]
- [[Brandon Barker]]
- [[Ross Barkley]]
- [[Aleksandr Barkov]] (1965) 
- [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995)
- [[Ashley Barnes]]
- [[Patrick Barnes]]
- [[Randy Barnes]]
- [[Tranquillo Barnetta]] 
- [[Ben Barnicoat]]
- [[Hassan Barojev]]
- [[Milan Baroš]]
- [[Antonio Barragán]]
- [[Romain Barras]]
- [[Tom Barrasso]]
- [[Álvaro Barreal]]
- [[Leandro Barreiro]]
- [[Rubens Barrichello]]
- [[Tyson Barrie]]
- [[Claudio Barrientos]]
- [[Arturo Barrios]] 
- [[Lucas Barrios]]
- [[Wílmar Barrios]]
- [[Yarelys Barrios]]
- [[Musa Barrow]]
- [[Gareth Barry]]
- [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]]
- [[Andrea Barzagli]]
- [[Mathew Barzal]]
- [[Jolanta Bartczak]]
- [[Mateusz Bartel]]
- [[Joseph Barthel]]
- [[Fabien Barthez]]
- [[Kyle Bartley]]
- [[Tianna Bartoletta]]
- [[Marion Bartoli]]
- [[Patrik Bartošák]]
- [[Ashleigh Barty]]
- [[Andri Barõšpolets]]
- [[Edgar Basel]]
- [[Ángelos Basinás]]
- [[Calvin Bassey]]
- [[Marta Bassino]]
- [[Trevor Bassitt]]
- [[Marco van Basten]]
- [[Enea Bastianini]]
- [[Viktoria Baškite]]
- [[Maksim Bazjukin]]
- [[Jacques Bataille]]
- [[Drake Batherson]]
- [[Gabriel Batistuta]]
- [[Oskars Batņa]]
- [[Turner Battle]]
- [[Nadia Battocletti]]
- [[Ivans Baturins]]
- [[Mathias Bau Hansen]]
- [[Lukáš Bauer]]
- [[Rudolf Bauer]]
- [[Viola Bauer]] 
- [[Jamie Baulch]] 
- [[Herma Bauma]]
- [[Frank Baumann]]
- [[Georg Baumann]]
- [[Oliver Baumann]]
- [[Romed Baumann]]
- [[Julian Baumgartlinger]]
- [[Zsolt Baumgartner]]
- [[Alexander Baumjohann]]
- [[Michael Baur]]
- [[Vladlen Baušev]]
- [[Florence Baverel-Robert]]
- [[Shohreh Bayat]]
- [[Elgin Baylor]]
- [[Mohamed Bayo]]
- [[Zebedayo Bayo]]
- [[Mithat Bayrak]] 
- [[Patrick Beach]]
- [[Geordie Beamish]]
- [[Bob Beamon]]
- [[Tanoka Beard]]
- [[Oliver Bearman]]
- [[DaMarcus Beasley]]
- [[Jean Beausejour]]
- [[Anthony Beauvillier]]
- [[Bebeto]]
- [[Aleksandr Bebikh]]
- [[Rodrigo Becão]]
- [[Taylor Beck]] 
- [[Franz Beckenbauer]]
- [[Boris Becker]]
- [[James Beckford]] 
- [[David Beckham]]
- [[Connor Bedard]]
- [[Jan Bednarek]]
- [[Kenneth Bednarek]]
- [[Bob Bednarski]]
- [[Joseph Beecken]]
- [[Irina Begljakova]]
- [[Aziz Behich]]
- [[Valon Behrami]]
- [[Wolfgang Behrendt]]
- [[Ruth Beitia]]
- [[Cristian Bejarano]]
- [[Kenenisa Bekele]]
- [[Daniel Bekker]]
- [[Wade Belak]]
- [[Ed Belfour]]
- [[Younès Belhanda]]
- [[Jean Béliveau]]
- [[Julia Beljajeva]]
- [[Craig Bellamy]]
- [[Jean-Ricner Bellegarde]]
- [[Pierre-Édouard Bellemare]]
- [[Jude Bellingham]]
- [[Juan Manuel Bellón López]]
- [[Stefania Belmondo]]
- [[Mireia Belmonte]]
- [[Galina Beloglazova]]
- [[Julija Belorukova]]
- [[Andrea Belotti]]
- [[Vasile Belous]]
- [[Aleksei Belov]]
- [[Inta Belov]]
- [[Emre Belözoğlu]]
- [[Emil Bemström]]
- [[Anis Ben Slimane]]
- [[Baiba Bendika]]
- [[Yohan Benalouane]]
- [[Yossi Benayoun]]
- [[Belinda Bencic]]
- [[Lars Bender]]
- [[Sven Bender]]
- [[Annemarii Bendi]]
- [[Nicklas Bendtner]]
- [[László Bene]]
- [[Darío Benedetto]]
- [[Valdir Benedito]]
- [[László Bénes]]
- [[Marijan Beneš]]
- [[Angelica Bengtsson]]
- [[Lukas Bengtsson]]
- [[Rafael Benítez]]
- [[Rai Benjamin]]
- [[Jamie Benn]]
- [[Bryce Bennett]]
- [[Jeff Bennett]]
- [[Fróði Benjaminsen]]
- [[Ismaël Bennacer]]
- [[Ryan Bennett]]
- [[Sam Bennett]]
- [[Ramy Bensebaini]]
- [[Tony Benshoof]]
- [[Keith Benson]]
- [[Owusu Benson]]
- [[Karim Benzema]]
- [[Darren Bent]]
- [[Nabil Bentaleb]]
- [[Christian Benteke]]
- [[Giovanni Benvenuti]] 
- [[Bryan Berard]]
- [[Domenico Berardi]]
- [[Dimităr Berbatov]]
- [[Trevor Berbick]]
- [[Gheorghe Berceanu]]
- [[Tomáš Berdych]]
- [[Kamila Beregszásziová]]
- [[Toomas Berendsen]]
- [[Ricky Berens]]
- [[Bartosz Bereszyński]]
- [[Irina Berezina]]
- [[Vassili Berezutski]]
- [[Marcus Berg]]
- [[Patrick Berg]]
- [[Sander Berge]]
- [[Lars Berger]]
- [[Tora Berger]]
- [[Patrice Bergeron]]
- [[Gunnar Berggren]]
- [[Steven Berghuis]]
- [[Dennis Bergkamp]]
- [[Filip Berglund]]
- [[Carl Johan Bergman]]
- [[Raimonds Bergmanis]]
- [[Kajsa Bergqvist]]
- [[Teodors Bergs]]
- [[Pieter Bergsma]]
- [[Lucas Bergvall]]
- [[Steven Bergwijn]]
- [[Besart Berisha]]
- [[Veton Berisha]]
- [[Anton van Berkel]]
- [[Ferenc Berkes]]
- [[Santiago Bernabéu]]
- [[Evelyn Bernard]]
- [[Federico Bernardeschi]]
- [[Alexander Bernhardsson]]
- [[Toomas Bernstein]]
- [[Reto Berra]]
- [[Orlando Berrío]]
- [[Rolands Bērziņš]]
- [[Dāvis Bertāns]]
- [[Madeleine Berthod]]
- [[Sergio Bertoni]]
- [[Charles Bertrand]]
- [[Christoph Bertschy]]
- [[Tyler Bertuzzi]]
- [[Joseph Bessala]]
- [[Colette Besson]]
- [[George Best]]
- [[Leon Best]]
- [[Marius Bezykornovas]]
- [[Nicholas Bett]]
- [[Marcus Bettinelli]]
- [[Paolo Bettini]]
- [[Jordan Beyer]]
- [[Lucky Bhembe]] 
- [[Jules Bianchi]]
- [[Duilio Bianchini]]
- [[Mike Bibby]]
- [[Ermin Bičakčić]]
- [[Lian Bichsel]]
- [[Vidas Bičiulaitis]]
- [[Paul Biedermann]]
- [[Andris Biedriņš]]
- [[Christoph Bieler]]
- [[Krystian Bielik]]
- [[Marcelo Bielsa]]
- [[Enn Biene]]
- [[Mati-Ants Biene]]
- [[Priit Biene]]
- [[Mika Biereth]]
- [[Lucas Biglia]]
- [[Justin Bijlow]]
- [[Jaka Bijol]]
- [[Abebe Bikila]]
- [[Rinat Bikmulin]]
- [[Ibrahim Bilali]]
- [[Abdi Bile]]
- [[Simone Biles]]
- [[Slaven Bilić]]
- [[Chauncey Billups]]
- [[Brad Binder]]
- [[Vytautas Bingelis]]
- [[Stuart Bingham]]
- [[Matthew Bingley]]
- [[Jordan Binnington]]
- [[Matt Biondi]]
- [[Cristiano Biraghi]]
- [[Larry Bird]]
- [[Jevgeni Birjukov]]
- [[Mihhail Birjukov]]
- [[Regina Birk]]
- [[Danny aus den Birken]]
- [[Andreas Birnbacher]]
- [[Péter Biros]]
- [[Ben Bishop]]
- [[Yves Bissouma]]
- [[Marco Bizot]]
- [[Stanislas Bizot]]
- [[Leonardo Bittencourt]]
- [[Espen Harald Bjerke]]
- [[Oliver Bjorkstrand]]
- [[Patrick Bjorkstrand]]
- [[Sadie Bjornsen]]
- [[Tore Bjonviken]]
- [[Marit Bjørgen]]
- [[Fredrik André Bjørkan]]
- [[Ole Einar Bjørndalen]] 
- [[Jonas Björkman]]
- [[Cara Black]]
- [[Jesse Blacker]]
- [[Colin Blackwell]]
- [[George Blackwood]]
- [[Mackenzie Blackwood]]
- [[Vahtang Blagidze]]
- [[Samuel Blais]]
- [[Yohan Blake]]
- [[Álex Blanco]]
- [[Massimiliano Blardone]]
- [[Jakub Błaszczykowski]]
- [[Leszek Błażyński]]
- [[Miha Blažič]]
- [[Edward Blay]]
- [[Wim Bleijenberg]]
- [[Andris Blicavs]]
- [[Joachim Blichfeld]]
- [[Daley Blind]]
- [[Boriss Blinder]] 
- [[Ken Block]]
- [[Oleg Blohhin]]
- [[Andrus Blok]]
- [[Rens Blom]]
- [[Stig Blomqvist]]
- [[Ben Blood]]
- [[Maria Blower-Porter]]
- [[Teodors Bļugers]]
- [[Herbert Blöcker]]
- [[Matěj Blümel]]
- [[Jérôme Boateng]]
- [[Kevin-Prince Boateng]]
- [[Raúl Bobadilla]]
- [[Fredi Bobic]]
- [[Igor Bobkov]]
- [[Sergei Bobrovski]]
- [[Brandon Bochenski]]
- [[Patrik Bodén]]
- [[Klaus Bodinger]]
- [[Mikkel Bødker]]
- [[Frank de Boer]]
- [[Gustav Boesberg]]
- [[Xander Bogaerts]]
- [[Anna Bogali-Titovets]]
- [[Ivan Bogdan]]
- [[Olga Bogdanova]]
- [[Viktoria Bogdanova]] 
- [[Bojan Bogdanović]]
- [[Rade Bogdanović]]
- [[Gennadi Bogoljubov]]
- [[Zach Bogosian]]
- [[Lennart Bohman]]
- [[Svetlana Boiko]]
- [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]]
- [[Nicolai Boilesen]]
- [[Mowen Boino]]
- [[Mariangela Boitšuk]]
- [[Klavdija Bojarskihh]]
- [[Nataša Bokal]]
- [[Femke Bol]]
- [[John Boland]]
- [[Ato Boldon]]
- [[Issaak Boleslavski]]
- [[Marcelino Bolívar]]
- [[Peter Bolliger]]
- [[Aureliano Bolognesi]]
- [[Pjotr Bolotnikov]]
- [[Aleksandr Bolšunov]]
- [[Usain Bolt]]
- [[Andy Bolton]]
- [[Willy Boly]]
- [[Moïse Bombito]]
- [[Mark van Bommel]]
- [[Tudor Bompa]]
- [[Giacomo Bonaventura]]
- [[Bogdan Bondarenko]]
- [[Valeri Bondarenko]]
- [[Roly Bonevacia]]
- [[Nick Bonino]]
- [[Aitana Bonmatí]]
- [[Marcel Bonnard]]
- [[Ange-Yoan Bonny]]
- [[Leonardo Bonucci]]
- [[Wilfried Bony]]
- [[Roel Boomstra]]
- [[Jesper Boqvist]]
- [[Björn Borg]]
- [[Celso Borges]]
- [[Humberlito Borges]]
- [[Borislava Borisova]]
- [[Cristian Borja]]
- [[Miguel Borja]]
- [[Milan Borjan]]
- [[Ilmar Bork]]
- [[Jonathan Borlée]]
- [[Maksim Borovikov]]
- [[Marco Borriello]]
- [[Angela Borsuk]]
- [[Juri Borzakovski]]
- [[Valeri Borzov]]
- [[Valeri Bortšin]]
- [[Robert Bortuzzo]]
- [[Artur Boruc]]
- [[Bartosz Bosacki]]
- [[Olivier Boscagli]]
- [[Chris Bosh]] 
- [[Alshaebyi Boshra]]
- [[José Bosingwa]]
- [[Vicente del Bosque]]
- [[Pierre-Ambroise Bosse]]
- [[Carmelo Bossi]]
- [[Ralph Boston]]
- [[Paul Bosvelt]] 
- [[Tyler Bozak]]
- [[Oliver Bozanic]]
- [[Solomon Bozeman]]
- [[Elīna Ieva Bota]]
- [[Alberto Botía]]
- [[Sven Botman]]
- [[Johan-Olaf Botn]]
- [[Valtteri Bottas]]
- [[Mihhail Botvinnik]]
- [[Mihhail Botvinov]]
- [[Ayyoub Bouaddi]]
- [[Evan Bouchard]]
- [[Hicham Boudaoui]]
- [[Sofiane Boufal]]
- [[Bryan Bouffier]]
- [[Benjamin Boukpeti]]
- [[Khalid Boulahrouz]]
- [[Brahim Boulami]]
- [[Wilfred Bouma]]
- [[Yassine Bounou]]
- [[Aaron Boupendza]]
- [[Sébastien Bourdais]]
- [[Clifford Bourland]]
- [[Chris Bourque]]
- [[Jarrod Bowen]]
- [[Tori Bowie]]
- [[Renate Boy]]
- [[Zach Boychuk]]
- [[Dustin Boyd]]
- [[James Boyd]]
- [[Travis Boyd]]
- [[Lucas Boyé]]
- [[Brian Boyle]]
- [[Audun Boysen]]
- [[Tarjei Bø]]
- [[Oddvar Brå]]
- [[Jakub Brabec]]
- [[Marvin Bracy]]
- [[Michael Bradley]]
- [[Tom Bradshaw]]
- [[Alberto Braglia]]
- [[Yacine Brahimi]]
- [[Justine Braisaz-Bouchet]]
- [[Riho-Bruno Bramanis]]
- [[Elton Brand]]
- [[Esther Brand]]
- [[Eirik Brandsdal]]
- [[Julian Brandt]]
- [[Ana Maria Brânză]]
- [[Berle Brant]]
- [[Chris Brasher]]
- [[Derick Brassard]]
- [[David Braz]]
- [[Thiago Braz]]
- [[Donavan Brazier]]
- [[Kenneth Bråten]]
- [[Ryan Brathwaite]]
- [[Jesper Bratt]]
- [[Rune Brattsveen]]
- [[Karmen Braun]]
- [[Claudio Bravo]]
- [[Omar Bravo]]
- [[Thomas Brdaric]]
- [[Trond-Arne Bredesen]]
- [[Johannes Brenner]]
- [[Renan Bressan]]
- [[Michal Březina]]
- [[Derrick Brew]]
- [[Anne Briand]]
- [[Algimantas Briaunys]]
- [[Ilmārs Bricis]] 
- [[Viktoras Bridaitis]]
- [[Mairis Briedis]]
- [[Federica Brignone]]
- [[Jörgen Brink]]
- [[Miguel Britos]]
- [[Alex Broadhurst]]
- [[Terry Broadhurst]]
- [[Brian Brobbey]]
- [[Martin Brodeur]]
- [[T. J. Brodie]]
- [[Jonas Brodin]]
- [[Armando Broja]]
- [[Giovanni van Bronckhorst]]
- [[Dylan Bronn]]
- [[David Bronštein]]
- [[John Anthony Brooks]]
- [[Nathan Brooks]]
- [[Hugo Broos]]
- [[Alex Brosque]]
- [[Laurent Brossoit]]
- [[Jack Broughton]]
- [[Troy Brouwer]]
- [[Eduard Brovko]] 
- [[Carl Brown]]
- [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]]
- [[Connor Brown]]
- [[Dustin Brown]]
- [[Grace Brown]]
- [[Patrick Brown]]
- [[Scott Brown]]
- [[Wes Brown]]
- [[David Browne]]
- [[Rowena Mary Bruce]]
- [[Ricky Bruch]]
- [[Karlo Bručić]]
- [[Edmund Bruggmann]]
- [[Ivano Brugnetti]]
- [[Inge de Bruijn]]
- [[Gilbert Brulé]]
- [[Jeffrey Bruma]]
- [[Valeri Brumel]]
- [[Axel Brun]]
- [[Celine Brun-Lie]]
- [[Martin Brundle]]
- [[Gianmaria Bruni]]
- [[Jacob Bruun Larsen]]
- [[Karmen Bruus]]
- [[Kai Brännkärr]]
- [[Joe Bryan]]
- [[Kobe Bryant]]
- [[Arto Bryggare]]
- [[Adalberts Bubenko]]
- [[Sergei Bubka]] 
- [[Ken Buchanan]] 
- [[Tajon Buchanan]]
- [[Guido Buchwald]]
- [[Stephane Buckland]]
- [[Harry Buddel]] 
- [[Ante Budimir]]
- [[Jevgen Budnik]]
- [[Aleksei Budõlin]]
- [[Dmitri Budõlin]] 
- [[Sébastien Buemi]]
- [[Emiliano Buendía]]
- [[Gianluigi Buffon]]
- [[Imrich Bugár]]
- [[Rihards Bukarts]]
- [[Roberts Bukarts]]
- [[Maksim Bukatkin]]
- [[Natalia Bukowiecka]]
- [[Konrad Bukowiecki]]
- [[Valeri Bukrejev]]
- [[Adam Buksa]]
- [[Nino Bule]]
- [[Maik Bullmann]]
- [[Dave Bulthuis]]
- [[Dmitri Bulõkin]] 
- [[Mustapha Bundu]]
- [[Wilfred Bungei]]
- [[Michael Bunting]]
- [[André Burakovsky]]
- [[Andrei Burcă]]
- [[Anton Burdassov]]
- [[Robert Burgess]]
- [[Annemarie Burghoff]]
- [[Sarah Burke]]
- [[Thomas Burke]]
- [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]'
- [[Cătălin Burlacu]]
- [[Delphyne Burlet]]
- [[Albert Burmeister]]
- [[Aleksandr Burmistrov]]
- [[Dan Burn]]
- [[Brent Burns]]
- [[Richard Burns]]
- [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]]
- [[Anna Burtasova]]
- [[Mihhail Burtsev]]
- [[Rene Busch]] 
- [[Frank Busemann]]
- [[Sergio Busquets]]
- [[Fabricio Bustos]]
- [[Jekaterina Bušujeva]]
- [[Edvard Bužinskij]]
- [[Algimantas Butnorius]]
- [[Jacob Butterfield]]
- [[Jeffrey Buttle]]
- [[Dick Button]]
- [[Jenson Button]]
- [[Nicklas Bäckström]]
- [[Alo Bärengrub]]
- [[Gunnar Bärlund]]
- [[Max Bösiger]]
- [[Hans Büchi]]
- [[Selina Büchel]]
- [[Jens Byggmark]]
- [[Bowen Byram]]
- [[Paul Byron]]
- [[Lars Bystøl]]
- [[Ludwig Byström]]

== C ==

[[Francisco Cabañas]]
- [[Denia Caballero]]
- [[Yohan Cabaye]]
- [[Rémy Cabella]]
- [[Jovane Cabral]]
- [[Rafael Cabral]]
- [[Víctor Cáceres]]
- [[Cafu]]
- [[Manuel Cafumana]]
- [[Gary Cahill]]
- [[Tim Cahill]]
- [[Cai Xuetong]]
- [[Jordy Caicedo]]
- [[Moisés Caicedo]]
- [[Rodrigo Caio]]
- [[Jens Cajuste]]
- [[Carlos Calado]]
- [[Mariona Caldentey]]
- [[Tatiana Calderón]]
- [[Sophie Caldwell]]
- [[Duje Ćaleta-Car]]
- [[Hakan Çalhanoğlu]]
- [[Dan Calichman]]
- [[Nora Callebout]]
- [[José María Callejón]]
- [[Alexander Callens]]
- [[Jonathan Calleri]]
- [[Joseph Calzaghe]]
- [[Matt Calvert]]
- [[Dominic Calvert-Lewin]]
- [[Jasmine Camacho-Quinn]]
- [[Aguibou Camara]]
- [[Lamine Camara]]
- [[Eduardo Camavinga]]
- [[Esteban Cambiasso]]
- [[Roberto Cammarelle]]
- [[Sol Campbell]]
- [[Veronica Campbell]]
- [[Carter Camper]]
- [[Emre Can]]
- [[Eyüp Can]]
- [[Yasemin Can]]
- [[Sergio Canales]]
- [[João Cancelo]]
- [[Daniel Candeias]]
- [[Fabio Cannavaro]]
- [[Germán Cano]]
- [[Agustín Canobbio]]
- [[Christian Cantwell]]
- [[Ander Capa]]
- [[José Raúl Capablanca]]
- [[Joan Capdevila]]
- [[John Capel]]
- [[Tranquilo Capozzo]]
- [[Guido Cappellini]]
- [[Jennifer Capriati]]
- [[Richard Carapaz]]
- [[Graham Carey]]
- [[Rafael Carioca]]
- [[Brandon Carlo]]
- [[Diego Carlos]]
- [[Roberto Carlos]]
- [[Magnus Carlsen]]
- [[John Carlson]]
- [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]]
- [[Daniel Carr]]
- [[Jamie Carragher]]
- [[Michael Carrick]]
- [[Daniel Carriço]]
- [[William Carrier]]
- [[Guido Carrillo]]
- [[Andy Carroll]]
- [[Michael Carruth]]
- [[David Carstens]]
- [[Hamish Carter]] 
- [[Jeff Carter]]
- [[Michelle Carter]] 
- [[Nesta Carter]]
- [[Vince Carter]]
- [[Fabiano Caruana]]
- [[Dani Carvajal]]
- [[Ricardo Carvalho]]
- [[William Carvalho]]
- [[Oscar Casanovas]]
- [[Milton Casco]]
- [[Matty Cash]]
- [[Iker Casillas]]
- [[Antonio Cassano]]
- [[Samuel James Cassell]]
- [[Timothy Castagne]]
- [[Jean-Charles Castelletto]]
- [[Diego Castro]]
- [[Juan Cazares]]
- [[Santi Cazorla]]
- [[Omar Catarí]]
- [[Ethel Catherwood]]
- [[Jerônimo Cacau]]
- [[Ivan Cavaleiro]]
- [[Diego Cavalieri]]
- [[Lucas Cavallini]]
- [[Edinson Cavani]]
- [[Petr Čech]]
- [[Cody Ceci]]
- [[Stig Cederberg]] 
- [[Kristjan Čeh]]
- [[Peter Cehlárik]]
- [[Aleksandrs Čekulajevs]]
- [[Macklin Celebrini]]
- [[Billy Celeski]]
- [[Zeki Çelik]]
- [[Bersant Celina]]
- [[Ondřej Čelůstka]]
- [[Rogério Ceni]]
- [[Matthew Centrowitz]]
- [[Jonas Čepulis]]
- [[Miroslav Cerar]]
- [[Marcel Cerdan]]
- [[Erik Černák]]
- [[Pavel Černý]]
- [[Roman Červenka]]
- [[Andrea de Cesaris]]
- [[Thomas Chabot]]
- [[Nacer Chadli]]
- [[Faní Chalkiá]]
- [[Kóstas Chalkías]]
- [[Kyle Chalmers]]
- [[Mario Chalmers]]
- [[Nathaniel Chalobah]]
- [[Trevoh Chalobah]]
- [[Marouane Chamakh]]
- [[Wilt Chamberlain]] 
- [[Calum Chambers]]
- [[Dwain Chambers]]
- [[Lucas Chanavat]]
- [[Karun Chandhok]]
- [[Tyson Chandler]]
- [[Chang Kyou-chul]]
- [[Michael Chang]]
- [[Takayuki Chano]]
- [[Somkiat Chantra]]
- [[Vladimer Ch'ant'uria]]
- [[Zdeno Chára]]
- [[Yimmi Chará]]
- [[Libor Charfreitag]]
- [[Ángelos Charistéas]]
- [[Devynne Charlton]]
- [[Christopher Chataway]]
- [[Mateo Chávez]]
- [[Beatrice Chebet]]
- [[Robert Chef d’Hôtel]]
- [[Peruth Chemutai]]
- [[Chen Qi]]
- [[Grahame Cheney]]
- [[Beatrice Chepkoech]]
- [[Joshua Cheptegei]]
- [[Rebecca Cheptegei]]
- [[Faith Cherotich]]
- [[Michael Cherry]]
- [[Timothy Cheruiyot]]
- [[Vivian Cheruiyot]]
- [[Alain Chervet]]
- [[Fritz Chervet]]
- [[Walter Chervet]]
- [[Ben Chiarot]]
- [[Alex Chiasson]]
- [[Kazuhiko Chiba]]
- [[Sonoko Chiba]]
- [[Pierluigi Chicca]]
- [[Giorgio Chiellini]]
- [[Federico Chiesa]]
- [[Catherine Chikwakwa]]
- [[Eduardo Chillida]]
- [[Max Chilton]]
- [[Ben Chilwell]]
- [[Abner Chipu]]
- [[Pedro Chirivella]]
- [[Filip Chlapík]]
- [[Henryk Chmielewski]]
- [[Cho Gue-sung]]
- [[Tahith Chong]]
- [[Aryan Chopra]]
- [[Neeraj Chopra]]
- [[Zdeněk Chovanec]]
- [[Svend Aage Christensen]] 
- [[Oliver Christensen]]
- [[Linford Christie]]
- [[Tanja Chub]] 
- [[Carney Chukwuemeka]]
- [[Samuel Chukwueze]]
- [[Alejandro Chumacero]]
- [[Jakob Chychrun]]
- [[Filip Chytil]]
- [[Dominika Cibulková]]
- [[Oskars Cibuļskis]]
- [[Ivan Cichan]] 
- [[Cesar Cielo Filho]]
- [[Waldemar Cierpinski]]
- [[José Cifuentes]]
- [[Jasper Cillessen]]
- [[Alessandro Circati]]
- [[Anthony Cirelli]]
- [[Pathé Ciss]]
- [[Aliou Cissé]]
- [[Kalifa Cissé]]
- [[Pape Abou Cissé]]
- [[Papiss Cissé]] 
- [[Guillaume Cizeron]]
- [[Casey Cizikas]]
- [[Kale Clague]]
- [[Roland Clara]]
- [[Emmanuelle Claret]]
- [[Jim Clark]]
- [[Kevin Clark]]
- [[Steve Clarke]]
- [[Bryan Clay]]
- [[Will Claye]]
- [[Tina Clayton]]
- [[Kerron Clement]]
- [[Louis Clément]] 
- [[Luís Fabiano Clemente]]
- [[Rob Clerc]]
- [[Tom Cleverley]]
- [[Gaël Clichy]]
- [[Kim Clijsters]] 
- [[Hestrie Cloete]]
- [[Richard Clune]]
- [[Cal Clutterbuck]]
- [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]]
- [[Alice Coachman]]
- [[Conor Coady]]
- [[Andy Coan]]
- [[Roy Cochran]] 
- [[Phillip Cocu]] 
- [[Sebastian Coe]] 
- [[Fábio Coentrão]]
- [[Andrew Cogliano]]
- [[Antonio Čolak]]
- [[Franco Colapinto]]
- [[Jack Colback]]
- [[Andrew Cole]]
- [[Ashley Cole]]
- [[Ian Cole]]
- [[Joe Cole]] 
- [[Blake Coleman]]
- [[Christian Coleman]]
- [[Caio Collet]]
- [[Omar Colley]]
- [[Kim Collins]]
- [[Nathan Collins]]
- [[Roland Collombin]]
- [[Dario Cologna]]
- [[María Colón]]
- [[Ross Colton]]
- [[Levi Colwill]]
- [[Kingsley Coman]]
- [[Nadia Comăneci]]
- [[Sérgio Conceição]]
- [[Mike Conley]]
- [[Kevin Connauton]]
- [[Maureen Connolly]]
- [[Kyle Connor]]
- [[Adolfo Consolini]]
- [[Benjamin Conz]]
- [[Alberto Contador]]
- [[Diego Contento]]
- [[Samuel Contesti]]
- [[Lewis Cook]]
- [[Myrtle Cook]]
- [[Steve Cook]]
- [[Liam Cooper]]
- [[Priya Cooper]]
- [[Sayon Cooper]]
- [[Jean-Pierre Coopman]]
- [[Alfredo Copello]]
- [[Yasmani Copello]]
- [[Jonathan Copete]]
- [[Andrew Copp]]
- [[Marius Corbett]]
- [[Domilson Cordeiro dos Santos]]
- [[Arnaud Cordier]]
- [[Danilson Córdoba]]
- [[Jorge Cori]]
- [[Ante Ćorić]]
- [[Steve Corica]]
- [[Jack Cork]]
- [[Patrice Cormier]]
- [[Andreas Cornelius]]
- [[Maxwel Cornet]]
- [[Deimantė Cornette]]
- [[Matthieu Cornette]]
- [[Matt Coronato]]
- [[Tom Coronel]]
- [[Joaquín Correa]]
- [[Juan Manuel Correa]]
- [[Diego Costa]]
- [[Douglas Costa]]
- [[Jaume Costa]]
- [[Dylan Cozens]]
- [[Rodolfo Cota]]
- [[Eduardo Coudet]]
- [[Vladimír Coufal]]
- [[Natalie Coughlin]]
- [[Lassana Coulibaly]]
- [[Margaret Court]]
- [[Tom Courtney]]
- [[Nick Cousins]]
- [[Philippe Coutinho]] 
- [[Fernando Couto]]
- [[Logan Couture]]
- [[Sean Couturier]]
- [[Charlie Coyle]]
- [[Adam Cracknell]]
- [[Alessio Cragno]]
- [[Steve Cram]]
- [[Toller Cranston]]
- [[Christl Cranz]]
- [[Chandra Crawford]]
- [[Corey Crawford]]
- [[Hasely Crawford]]
- [[Jak Crawford]]
- [[Jamal Crawford]]
- [[Shawn Crawford]]
- [[Hernán Crespo]]
- [[Aaron Cresswell]]
- [[Gheorghe Crețu]]
- [[Terry Crews]]
- [[Edward Crook]]
- [[Sidney Crosby]]
- [[Peter Crouch]]
- [[Lawson Crouse]]
- [[Ryan Crouser]]
- [[Johan Cruijff]]
- [[Cal Crutchlow]]
- [[Ibolya Csák]]
- [[József Csatári]]
- [[Tibor Csík]]
- [[Paweł Czarnota]]
- [[László Cseh]]
- [[Mariusz Czerkawski]]
- [[Antoni Czortek]]
- [[Juan Cuadrado]]
- [[Pau Cubarsí]]
- [[Teófilo Cubillas]]
- [[Didier Cuche]]
- [[Roger Cuche]]
- [[Marc Cucurella]]
- [[Gustavo Cuéllar]]
- [[Víctor Cuesta]]
- [[Christian Cueva]]
- [[Nelson Cuevas]]
- [[Mickaël Cuisance]]
- [[Josh Cullen]]
- [[Matheus Cunha]]
- [[Vashti Cunningham]]
- [[Emil Čuprenski]] 
- [[Stephen Curry]]
- [[Thomas Curtis]]
- [[Brian Cusworth]]
- [[Calistrat Cuțov]]
- [[Eray Cömert]]
- [[Karina Cyfka]]
- [[Louis Cyr]]
- [[Czesław Cyraniak]]

== D ==

[[Stéphane Da Costa]]
- [[Níkos Dabízas]]
- [[Issaka Daboré]]
- [[Kirby Dach]]
- [[Ivona Dadic]]
- [[Jevgeni Dadonov]]
- [[Costică Dafinoiu]]
- [[Ekaterina Dafovska]]
- [[John Kristian Dahl]]
- [[Klas Dahlbeck]]
- [[Anna Dahlberg]]
- [[Jonathan Dahlén]]
- [[Johan Dahlin]]
- [[Rasmus Dahlin]]
- [[Laura Dahlmeier]]
- [[Maja Dahlqvist]]
- [[Emma Dahlström]]
- [[Bjørn Dæhlie]]
- [[Sebastian Dahm]]
- [[Alexandre Daigle]]
- [[Kuniya Daini]]
- [[Patson Daka]]
- [[Michael Dal Colle]]
- [[Andrés D'Alessandro]]
- [[John Daley]]
- [[Tom Daley]]
- [[Zlatko Dalić]]
- [[Anatoli Dalidovitš]]
- [[Jānis Daliņš]]
- [[Lauri Dalla Valle]]
- [[Marek Ďaloga]]
- [[Diogo Dalot]]
- [[Henrik Dalsgaard]]
- [[Matt Dalton]]
- [[Claude Dambury]]
- [[Francesco Damiani]]
- [[Leandro Damião]] 
- [[Dejan Damjanović]]
- [[Phillip Danault]]
- [[Ludvík Daněk]]
- [[Charlie Daniels]]
- [[Egil Danielsen]]
- [[Gösta Danielsson]]
- [[Eléni Daniilídou]]
- [[Aleksandr Danin]]
- [[Tuğba Danışmaz]]
- [[Arnaut Danjuma]]
- [[Marko Daňo]]
- [[Oscar Dansk]]
- [[Kevin Danso]]
- [[Sergi Danõltšenko]] 
- [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]]
- [[Victor d'Arcy]]
- [[Márton Dárdai]]
- [[Sergi Darder]]
- [[Matteo Darmian]]
- [[Lauris Dārziņš]]
- [[Jehan Daruvala]]
- [[James Dasaolu]]
- [[Pavel Datsjuk]]
- [[Kaspars Daugaviņš]]
- [[Lindsay Davenport]]
- [[Promise David]]
- [[Markéta Davidová]]
- [[Edgar Davids]]
- [[Anthony Davidson]]
- [[Jason Davidson]]
- [[Curtis Davies]]
- [[Anthony Davis]]
- [[Dwight F. Davis]]
- [[Fred Davis]]
- [[Glen Davis]]
- [[Glenn Davis]]
- [[Howard Davis]] 
- [[Meryl Davis]]
- [[Shani Davis]]
- [[Steve Davis]]
- [[Steven Davis]]
- [[Tara Davis-Woodhall]]
- [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]]
- [[Nikolai Davõdenko]]
- [[Sergei Davõdov]]
- [[Nigel Dawes]]
- [[Paweł Dawidowicz]]
- [[Craig Dawson]]
- [[Michael Dawson]]
- [[Maxim De Cuyper]]
- [[Francesco De Fabiani]]
- [[Charles De Ketelaere]]
- [[Pedro De la Rosa]]
- [[Ritchie De Laet]]
- [[Rodrigo De Paul]]
- [[Francesco De Piccoli]]
- [[Daniele De Rossi]]
- [[Morgan De Sanctis]]
- [[Maurilio De Zolt]]
- [[Ciprian Deac]]
- [[Mihály Deák Bárdos]]
- [[Nathan Deakes]]
- [[Dixie Dean]]
- [[Ferekalsi Debessay]]
- [[Rajmond Debevec]]
- [[Jake DeBrusk]]
- [[Nathalie Dechy]]
- [[Deco]]
- [[Bobby Decordova-Reid]]
- [[Amar Dedić]]
- [[Haiden Deegan]]
- [[Troy Deeney]]
- [[Didier Défago]]
- [[Meseret Defar]]
- [[Maria Teresa de Filippis]]
- [[Jermain Defoe]]
- [[Steven Defour]]
- [[Vincent Defrasne]]
- [[Pjotr Degtjarjov]]
– [[Jonas Deichmann]]
- [[Alessandro Del Piero]]
- [[Jone Delai]]
- [[Thomas Delaney]]
- [[Liam Delap]]
- [[Jean Delarge]]
- [[Catherine Delbarre]]
- [[Louis Delétraz]]
- [[Agustín Delgado]]
- [[Guillermo Delgado]]
- [[Ricardo Delgado]]
- [[Simon Deli]]
- [[Traianos Dellas]]
- [[Casey Dellacqua]]
- [[Andy Delort]]
- [[Fabian Delph]]
- [[Moussa Dembélé]]
- [[Ousmane Dembélé]]
- [[Dylan DeMelo]]
- [[Jelena Dementjeva]]
- [[Jason Demers]]
- [[Jan Demidovitš]]
- [[Merih Demiral]]
- [[Kerem Demirbay]]
- [[Volkan Demirel]]
- [[Thatcher Demko]]
- [[Bill Demong]]
- [[Clint Dempsey]]
- [[Jason Denayer]]
- [[Leander Dendoncker]]
- [[Antoine Deneriaz]]
- [[Luol Deng]]
- [[Denílson Pereira Neves]]
- [[Igor Denissov]]
- [[Vitali Denissov]]
- [[Emmanuel Dennis]]
- [[Matthew Denny]]
- [[Memphis Depay]]
- [[Eren Derdiyok]]
- [[Andri Derõzemlja]]
- [[Boudewijn Derkx]]
- [[David Desharnais]]
- [[Marcel Deslauriers]]
- [[Nicolas Deslauriers]]
- [[Casey DeSmith]]
- [[Jean Despeaux]]
- [[Kiril Despodov]]
- [[Cyriel Dessers]]
- [[Sergiño Dest]]
- [[Simon Desthieux]]
- [[Jevgeni Detjonõšev]]
- [[Gerard Deulofeu]]
- [[Gail Devers]]
- [[Chrysopigí Devetzí]] 
- [[Cristian Deville]]
- [[John Devitt]]
- [[Mihhail Devjatjarov]]
- [[Vadim Devjatovski]] 
- [[Kiernan Dewsbury-Hall]]
- [[Giorgio Di Centa]]
- [[Manuela Di Centa]]
- [[Lucas Di Grassi]]
- [[Emanuele Di Gregorio]]
- [[Giovanni Di Lorenzo]]
- [[Karyne Di Marco]]
- [[Ángel Di María]]
- [[Antonietta Di Martino]]
- [[Roberto Di Matteo]]
- [[Alfredo Di Stéfano]]
- [[Ali Dia]]
- [[Boulaye Dia]]
- [[Abdoulay Diaby]]
- [[Abou Diaby]]
- [[Moussa Diaby]]
- [[Mouctar Diakhaby]]
- [[Amad Diallo]]
- [[Habib Diallo]]
- [[André Diamant]]
- [[Alessandro Diamanti]]
- [[Habib Diarra]]
- [[Lassana Diarra]]
- [[Miguel Dias]] 
- [[Rúben Dias]]
- [[Andy Díaz]]
- [[Félix Díaz]]
- [[Jordan Díaz]]
- [[Luis Díaz]]
- [[Paulo Díaz]]
- [[Raphael Diaz]]
- [[Sergio Díaz]]
- [[Krépin Diatta]]
- [[Vasile Dîba]]
- [[Tirunesh Dibaba]] 
- [[Carmine DiBartholomeo]]
- [[Frederik Dichow]]
- [[Simon Dickie]]
- [[Jason Dickinson]]
- [[Runar Dickman]]
- [[Dida]]
- [[Eric Dier]]
- [[Darren Dietz]]
- [[Franka Dietzsch]]
- [[Nelli Differt]]
- [[Frank DiGennara]]
- [[Jessica Diggins]]
- [[Geert van Dijk]]
- [[Kevin Diks]]
- [[Harrison Dillard]]
- [[Brenden Dillon]]
- [[Eva Dimas]]
- [[Stole Dimitrievski]]
- [[Grigor Dimitrov]]
- [[Ding Jungui]]
- [[Ding Junhui]]
- [[Ding Liren]]
- [[Merindah Dingjan]]
- [[Ousmane Diomande]]
- [[Yan Diomande]]
- [[Vedran Đipalo]]
- [[Rick DiPietro]]
- [[Leendert van Dis]]
- [[Axel Disasi]]
- [[Dieudonné Disi]]
- [[Mix Diskerud]]
- [[Uschi Disl]]
- [[John Disley]]
- [[Vlade Divac]]
- [[Ivan Djakov]]
- [[Nasser Djiga]]
- [[Alexander Djiku]]
- [[Berat Djimsiti]]
- [[Christian Djoos]]
- [[Youri Djorkaeff]]
- [[Johan Djourou]]
- [[Emil Djuse]]
- [[Senele Dlamini]]
- [[Norman Dlomo]] 
- [[Aleksandr Dmitrijev]]
- [[Artjom Dmitrijev]]
- [[Marko Dmitrović]]
- [[Ritsu Doan]]
- [[Viktors Dobrecovs]]
- [[Dimitǎr Dobrev]]
- [[Noah Dobson]]
- [[Bevan Docherty]] 
- [[Zbigniew Doda]]
- [[Hiroaki Doi]]
- [[Shoma Doi]]
- [[Yōichi Doi]]
- [[Mayo Doko]]
- [[Novak Đoković]]
- [[Sofie Dokter]]
- [[Kasper Dolberg]]
- [[Martin Dolfing]]
- [[Benedikt Doll]]
- [[Darja Domratševa]]
- [[Lutz Dombrowski]]
- [[Louis Domingue]]
- [[Cecilio Domínguez]]
- [[Leinier Domínguez]]
- [[Oksana Domnina]]
- [[Wilfried Domoraud]]
- [[Marco Donadel]]
- [[Chris Donaldson]]
- [[Luka Dončić]]
- [[Jean Marie Dongou]]
- [[Jordanka Donkova]]
- [[Gianluigi Donnarumma]]
- [[Joonas Donskoi]]
- [[Jack Doohan]]
- [[Alexander Doom]]
- [[Robert Doornbos]]
- [[Fritz Dopfer]]
- [[Gert Dorbek]]
- [[Michaela Dorfmeister]]
- [[Patrick Dorgu]]
- [[Marie Dorin Habert]]
- [[Marek Doronin]]
- [[Graham Dorrans]]
- [[Niklas Dorsch]]
- [[Ion Dosca]]
- [[Lukáš Dostál]]
- [[Serhi Dotsenko]]
- [[Guéla Doué]]
- [[Rodrigo Dourado]]
- [[Ken Doubleday]]
- [[Abdoulaye Doucouré]]
- [[Cheick Doucouré]]
- [[Ladji Doucouré]]
- [[Kate Douglass]]
- [[Seydou Doumbia]]
- [[Tongo Doumbia]]
- [[Nic Dowd]]
- [[Kieran Dowell]]
- [[Edu Dracena]]
- [[Goran Dragić]]
- [[Radu Drăgușin]]
- [[Ion Draica]]
- [[Leon Draisaitl]]
- [[Vladimir Dratšov]]
- [[Julian Draxler]]
- [[Heike Drechsler]]
- [[Aleksei Drejev]]
- [[Harri Drell]]
- [[Henri Drell]]
- [[Wolfgang Dremmler]]
- [[Caeleb Dressel]]
- [[Chris Driedger]]
- [[Sebastián Driussi]]
- [[Vanja Drkušić]]
- [[Ljilja Drljević]]
- [[Jaroslav Drobný]]
- [[Václav Drobný]]
- [[Didier Drogba]]
- [[Leszek Drogosz]]
- [[Henricus Droog]]
- [[Frank Drost]]
- [[Dmitri Drozdov]]
- [[Derek Drouin]]
- [[Jonathan Drouin]]
- [[Boris Družinin‎‎]]
- [[Guy Drut]]
- [[Nana Dzagnidze]]
- [[Alan Dzagojev]] 
- [[Prince Octopus Dzanie]]
- [[Mārtiņš Dzierkals]]
- [[Artjom Dzjuba]]
- [[Lela Džavahišvili]]
- [[Edin Džeko]]
- [[Blerim Džemaili]]
- [[Andris Džeriņš]]
- [[Georgi Džikija]]
- [[Arsen Džulfalakjan]]
- [[Óscar Duarte]]
- [[Slobodan Dubajić]]
- [[Glody Dube]]
- [[Léo Dubois]]
- [[Pierre-Luc Dubois]]
- [[Daniil Dubov]]
- [[Pavel Dubovik]]
- [[Nadežda Dubovitskaja]]
- [[Kaspars Dubra]]
- [[Martin Dúbravka]]
- [[Uładzimir Dubroŭščyk]]
- [[Kevin Dubrovski]]
– [[Matt Duchene]]
- [[Marvin Ducksch]]
- [[Anthony Duclair]]
- [[Jan-Krzysztof Duda]]
- [[Christopher Duenas]] 
- [[Damien Duff]]
- [[Shane Duffy]]
- [[Pauli Dufva]]
- [[Boriss Dugan]]
- [[Meagan Duhamel]] 
- [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška)
- [[Mitchell Duke]]
- [[Lishan Dula]] 
- [[Charles Dumas]]
- [[Matt Dumba]]
- [[Paul Dummett]]
- [[Alfred Duncan]]
- [[Tim Duncan]]
- [[Dunga]]
- [[Lewis Dunk]]
- [[Joey Dunlop]]
- [[Vince Dunn]]
- [[Jason Dupasquier]]
- [[Alo Dupikov]]
- [[Armand Duplantis]]
- [[Jhon Durán]]
- [[Kevin Durant]]
- [[Andrew Durante]]
- [[Filip Đuričić]]
- [[Christian Dvorak]]
- [[Tomáš Dvořák]]
- [[Mark Dvoretski]]
- [[Aleksandr Dõbman]]
- [[Maksim Dõldin]]
- [[Lena Dürr]]
- [[Paulo Dybala]]
- [[Niklas Dyrhaug]]

== E ==
[[Edward Eagan]]
- [[Bronwyn Eagles]]
- [[Cody Eakin]]
- [[Alexandra Eala]]
- [[Ashton Eaton]]
- [[Stephan Eberharter]]
- [[Jordan Eberle]]
- [[Emmanuel Eboué]]
- [[Tyronne Ebuehi]]
- [[Bernie Ecclestone]]
- [[Guillermo Echevarría]]
- [[Kazuo Echigo]]
- [[Richard Eckersley]]
- [[Tiril Eckhoff]]
- [[Endel Edasi]]
- [[Stefan Edberg]]
- [[Simon Eder]]
- [[Jonny Edgar]]
- [[Alexander Edler]]
- [[Joel Edmundson]]
- [[Jóan Símun Edmundsson]]
- [[Odsonne Édouard]]
- [[Muktar Edris]]
- [[Adolf Edur]]
- [[Mark Edur]]
- [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]]
- [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]]
- [[Valter Eenmaa]]
- [[Leo Eentalu]]
- [[Arnold Eentamm]]
- [[Aleksander Eerma]]
- [[Karel Eerme]]
- [[Eero Eessaar]]
- [[Ergo Eessaar]]
- [[John Egan]]
- [[Elisabeth Egel]]
- [[Gjermund Eggen]]
- [[Dominik Egli]]
- [[Simon Ehammer]]
- [[Ernst Ehaveer]]
- [[Nikolaj Ehlers]]
- [[Yasin Ehliz]]
- [[Jaan Ehlvest]]
- [[Kristjan Ehman]]
- [[Liisa Ehrberg]]
- [[Annelie Ehrhardt]]
- [[Christian Ehrhoff]]
- [[Alar Eiche]]
- [[Timo Eichfuss]]
- [[Fadi Eid]]
- [[Salwa Eid Naser]]
- [[Patrīcija Eiduka]]
- [[Eiður Smári Guðjohnsen]]
- [[Kein Einaste]]
- [[Koidu Einla]]
- [[Eugen Einman]]
- [[Raimond Eino]]
- [[Victor Ejdsell]]
- [[Chidera Ejuke]]
- [[Aaron Ekblad]]
- [[Albin Ekdal]]
- [[Helena Ekholm]]
- [[Mattias Ekholm]]
- [[Verner Eklöf]]
- [[Oliver Ekman-Larsson]]
- [[Youssef El-Arabi]]
- [[Neil El Aynaoui]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Ayoub El Kaabi]]
- [[Omar El Kaddouri]]
- [[Ago Elbing]]
- [[Trond Einar Elden]]
- [[Daniel Elena]]
- [[Trevor Elhi‎]]
- [[Mati Eliste]]
- [[Ole Ellefsæter]]
- [[Are Eller]]
- [[Lars Eller]]
- [[Rein Ellermaa]]
- [[Dina Ellermann]]
- [[Launceston Elliot]]
- [[Brian Elliott]]
- [[Stefan Elliott]]
- [[Ryan Ellis]]
- [[Eduard Ellman-Eelma]]
- [[Per Elofsson]]
- [[Kike Elomaa]]
- [[Sami Elovaara]]
- [[Marko Elsner]]
- [[Timi Max Elšnik]]
- [[Aritz Elustondo]]
- [[Nico Elvedi]]
- [[Paul Elvstrøm]]
- [[Mohamed Elyounoussi]]
- [[Liis Emajõe]]
- [[Breel Embolo]]
- [[Irina Embrich]]
- [[Roy Emerson]]
- [[Mahir Emreli]]
- [[Julio Enciso]]
- [[Heino Enden]]
- [[Kornelia Ender]]
- [[Masahiro Endō]]
- [[Wataru Endō]]
- [[Yasuhito Endō]]
- [[Dennis Endras]]
- [[Tõnu Endrekson]]
- [[Lūcijs Endzelīns]]
- [[István Énekes]]
- [[Orlando Engelaar]]
- [[August Englas]]
- [[Mirko Englich]]
- [[Ludmila Engquist]]
- [[Klas Engström]]
- [[Pierre Engvall]]
- [[Jonas Enlund]]
- [[Siim Ennemuist]]
- [[Tyler Ennis]]
- [[Jessica Ennis-Hill]]
- [[Pippi-Lotta Enok]]
- [[Thomas Enqvist]]
- [[Jhonas Enroth]]
- [[Marina Erakovic]]
- [[Dedeh Erawati]]
- [[Roman Eremenko]]
- [[Paul Ereng]]
- [[Marcus Ericsson]]
- [[Imre Erik]]
- [[Laine Erik]]
- [[Christian Eriksen]]
- [[Stein Eriksen]]
- [[Joacim Eriksson]]
- [[Loui Eriksson]]
- [[Tõnu Erin]]
- [[Edgars Eriņš]]
- [[Madis Erit]]
- [[Uwe Erkenbrecher]]
- [[Johannes Erm]]
- [[Tõnis Erm]]
- [[Kalev Ermits]]
- [[Regina Ermits]]
- [[Erwin Erne]]
- [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]]
- [[Fabian Ernst]]
- [[Şeref Eroğlu]]
- [[Teemu Eronen]]
- [[Arianna Errigo]]
- [[Tõnis Ervin]]
- [[Sergio Escudero]]
- [[Jarmo Eskelinen]]
- [[Triinu Esken]]
- [[Asko Esna]]
- [[Sten Esna]]
- [[Tony Esposito]]
- [[Sari Essayah]]
- [[Michael Essien]]
- [[Frode Estil]]
- [[Michael Estrada]]
- [[Pervis Estupiñán]]
- [[Eberechi Eze]]
- [[Callistus Eziukwu]]
- [[Oghenekaro Etebo]]
- [[Lassi Etelätalo]]
- [[Neil Etheridge]]
- [[Samuel Eto'o]]
- [[Rein Etruk]]
- [[Etriin Etverk]]
- [[Beñat Etxebarria]]
- [[Johan Eurén]]
- [[Eusébio]]
- [[Stephen Eustáquio]]
- [[Max Euwe]]
- [[Lucas Evangelista]]
- [[Corry Evans]]
- [[Elfyn Evans]]
- [[Fred Evans]]
- [[Janet Evans]]
- [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]]
- [[Mitch Evans]]
- [[Ain Evard]]
- [[Remco Evenepoel]]
- [[Johan Remen Evensen]] 
- [[Dennis Everberg]]
- [[Joosep Everts]]
- [[Tommi Evilä]]
- [[Nelson Évora]]
- [[Patrice Évra]]

== F ==

[[Leonardo Fabbri]]
- [[Robby Fabbri]]
- [[Łukasz Fabiański]]
- [[Juan Fabila]]
- [[Fabinho]]
- [[Fábio Pereira da Silva]] 
- [[Vesna Fabjan]]
- [[Frank Fabra]]
- [[Ignazio Fabra]]
- [[Marius Fabre]]
- [[Cesc Fàbregas]]
- [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]]
- [[Emerse Faé]]
- [[Andreas Faehlmann]]
- [[Georg Faehlmann]]
- [[Pål Arne Fagernes]]
- [[Collins Fai]]
- [[Paweł Fajdek]]
- [[Jakov Fak]]
- [[Radek Faksa]]
- [[Radamel Falcao]]
- [[Hanna Falk]]
- [[Torbjørn Falkanger]]
- [[Bamba Fall]]
- [[Maiken Caspersen Falla]]
- [[Gary Fanelli]] 
- [[Juan Manuel Fangio]] 
- [[Oscar Fantenberg]]
- [[Mo Farah]]
- [[Jefferson Farfán]]
- [[François Fargère]]
- [[Giuseppe Farina]]
- [[Péter Farkas]]
- [[Marija Farnosova]] 
- [[Hudson Fasching]]
- [[Christian Fassnacht]]
- [[Jesper Fast]]
- [[Viktor Fasth]]
- [[Karl Fazer]]
- [[Karl Fatal]]
- [[Ansu Fati]]
- [[Justin Faulk]]
- [[Silvio Fauner]]
- [[Roger Federer]]
- [[Adam Federici]]
- [[Anatoli Fedorenko]]
- [[Aleksandr Fedoruk]]
- [[Ruslan Fedotenko]]
- [[Andri Fedtšuk]]
- [[Sofiane Feghouli]]
- [[Martin Fehérváry]]
- [[Eric Fehr]]
- [[Luís Feiteira]]
- [[Nabil Fekir]]
- [[Vladimir Feldman]]
- [[Felipe Felicio]]
- [[Allyson Felix]] 
- [[João Félix]]
- [[Petra Felke]]
- [[Marouane Fellaini]]
- [[Manuel Feller]]
- [[Kiko Femenía]]
- [[Feng Bin]]
- [[Anna Fenninger]]
- [[Csaba Fenyvesi]] 
- [[Leroy Fer]]
- [[Rio Ferdinand]]
- [[Alex Ferguson]]
- [[Lewis Ferguson]]
- [[Bruno Fernandes]]
- [[Danilo Fernandes]]
- [[Gedson Fernandes]]
- [[Manuel Fernandes]]
- [[Mário Figueira Fernandes]]
- [[Álex Fernández]]
- [[Enzo Fernández]]
- [[Federico Fernández]]
- [[Matías Fernández]] 
- [[Raúl Fernández]]
- [[Enzo Ferrari]]
- [[Landon Ferraro]]
- [[Abel Ferreira]]
- [[Képler Laveran Lima Ferreira]]
- [[Paulo Ferreira]]
- [[Barbara Ferrell]]
- [[David Ferrer]]
- [[Facundo Ferreyra]]
- [[Björn Ferry]]
- [[Almedin Fetahović]]
- [[Beat Feuz]]
- [[Max Fewtrell]]
- [[Kevin Fiala]]
- [[Paulína Fialková]]
- [[Rossella Fiamingo]]
- [[Gheorghe Fiat]]
- [[Álvaro Fidalgo]]
- [[Martha Fierro]]
- [[Laurent Fignon]]
- [[Luís Figo]]
- [[Jens Filbrich]] 
- [[Miroslav Filip]]
- [[Andrzej Filipowicz]]
- [[Peter Fill]]
- [[Valtteri Filppula]]
- [[Rudi Fink]] 
- [[Bobby Finke]]
- [[Jacob Finkelstein]]
- [[Roberto Firmino]]
- [[Alireza Firouzja]]
- [[Junior Firpo]]
- [[Andrea Fischbacher]]
- [[Birgit Fischer]]
- [[Patrick Fischer]]
- [[Robert Fischer]]
- [[Sven Fischer]]
- [[Charron Fisher]]
- [[Giancarlo Fisichella]]
- [[Billy Fiske]]
- [[Michael Fitzgerald]]
- [[Enzo Fittipaldi]]
- [[Ain Fjodorov]]
- [[Artjom Fjodorov]]
- [[Sergei Fjodorov]] 
- [[Edwin Flack]]
- [[Mathieu Flamini]]
- [[John Flanagan]]
- [[Ann Kristin Flatland]]
- [[Alfred Flatow]]
- [[Gustav Flatow]]
- [[John Fleck]]
- [[Tilly Fleischer]]
- [[Mark Flekken]]
- [[Colette Flesch]]
- [[Darren Fletcher]]
- [[Steven Fletcher]]
- [[Damien Fleury]]
- [[Haydn Fleury]]
- [[Marc-André Fleury]]
- [[Hans-Dieter Flick]]
- [[Esquiva Florentino]] 
- [[Aneta Florczyk]]
- [[Alessandro Florenzi]]
- [[Edison Flores]]
- [[Jasmine Flury]]
- [[Phil Foden]]
- [[Warren Foegele]]
- [[Wesley Fofana]]
- [[Yahia Fofana]]
- [[Youssouf Fofana]]
- [[Sabina-Francesca Foisor]]
- [[Nick Foligno]]
- [[Marcus Foligno]]
- [[Christian Folin]]
- [[Arianna Follis]]
- [[Daniil Fomin]]
- [[Tatjana Fomina]]
- [[Aslak Fonn Witry]]
- [[Francisco Fonseca]]
- [[José Fonte]]
- [[Derek Forbort]]
- [[Diego Forlán]]
- [[Ivar Formo]]
- [[Bruno Fornaroli]]
- [[Anton Forsberg]]
- [[Emil Forsberg]]
- [[Filip Forsberg]]
- [[Magdalena Forsberg]]
- [[Peter Forsberg]]
- [[Petteri Forsell]]
- [[Adam Forshaw]]
- [[Gustav Forsling]]
- [[Marcus Forss]]
- [[Mikael Forssell]]
- [[Fraser Forster]]
- [[Wojciech Fortuna]]
- [[Richard Fosbury]]
- [[Ben Foster]]
- [[Brigitte Foster-Hylton]]
- [[Roman Fosti]]
- [[Martin Fourcade]]
- [[Simon Fourcade]]
- [[Adrien Fourmaux]]
- [[Cam Fowler]]
- [[Robbie Fowler]]
- [[Adam Fox]]
- [[Nate Fox]]
- [[Terry Fox]]
- [[Alleyne Francique]]
- [[Phyllis Francis]]
- [[Borka Frančišković]]
- [[Pavel Francouz]]
- [[Ján Franek]]
- [[Michal Franek]]
- [[Ivan Franjic]]
- [[Przemysław Frankowski]]
- [[Cody Franson]]
- [[Max Franz]]
- [[Dawn Fraser]]
- [[Ryan Fraser]]
- [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]]
- [[Joe Frazier]]
- [[Matt Frattin]]
- [[Fred]]
- [[Trent Frederic]]
- [[Frankie Fredericks]]
- [[Mathias Fredriksson]]
- [[Thobias Fredriksson]]
- [[Alex Freeman]]
- [[Cathy Freeman]]
- [[Kris Freeman]]
- [[Alexander Frei]]
- [[Fabian Frei]]
- [[Hilja Freimann-Labent]]
- [[Anne Freimuth]]
- [[Harald Freimuth]]
- [[Magnar Freimuth]]
- [[Rico Freimuth]]
- [[Marlon Freitas]]
- [[Laurent Fressinet]]
- [[Remo Freuler]]
- [[Severin Freund]]
- [[Harry Frey]]
- [[Isak Frey]]
- [[Algot Friberg]]
- [[Max Friberg]]
- [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]]
- [[Daniel Fridman]]
- [[Friðrik Ólafsson]]
- [[Brad Friedel]]
- [[Arne Friedrich]]
- [[Marvin Friedrich]]
- [[Howard Frier]]
- [[Patrick Friesacher]]
- [[Robin Frijns]]
- [[Lasse Friman]] 
- [[Emmanuel Frimpong]]
- [[Torsten Frings]]
- [[Paul Fritsch]]
- [[Steve Fritz]]
- [[Victor Froholdt]]
- [[Michael Frolík]]
- [[Andre Frolov]]
- [[Chris Froome]]
- [[Emanuele Fuamatu]] 
- [[Christian Fuchs]]
- [[Helena Fuchsová]]
- [[Luis de la Fuente]]
- [[Grant Fuhr]]
- [[Mitsunori Fujiguchi]]
- [[Hiroki Fujiharu]]
- [[Chikara Fujimoto]]
- [[Jungo Fujimoto]]
- [[Tomomi Fujimura]]
- [[Nobuo Fujishima]]
- [[Nobuyo Fujishiro]]
- [[Naoyuki Fujita]]
- [[Toshiya Fujita]]
- [[Yoshio Fujiwara]]
- [[Masahiro Fukuda]]
- [[Yutaka Fukufuji]]
- [[Reizō Fukuhara]]
- [[Miho Fukumoto]]
- [[Takashi Fukunishi]]
- [[Mircea Fulger]] 
- [[Kōji Funamoto]]
- [[Dominik Furch]]
- [[Mattia Furlani]]
- [[Darnell Furlong]]
- [[Timo Furuholm]]
- [[Yoshio Furukawa]]
- [[Atsuyoshi Furuta]]
- [[Tyson Fury]]
- [[Yuki Fushimi]]
- [[Takahiro Futagawa]]
- [[Nadine Fähndrich]]
- [[Niclas Füllkrug]]
- [[Takis Fyssas]]

== G ==
[[Louis van Gaal]]
- [[Mijat Gaćinović]]
- [[Sam Gagner]]
- [[Adolfo Gaich]]
- [[Jean Marc Gaillard]]
- [[Grete Gaim]]
- [[Ignisious Gaisah]]
- [[Nicolás Gaitán]]
- [[Cody Gakpo]]
- [[Patrick Galbraith]]
- [[Pablo Galdames Millán]]
- [[Kristo Galeta]]
- [[Jean Galfione]] 
- [[Stanislav Galijev]]
- [[Brendan Gallagher]]
- [[Conor Gallagher]]
- [[William Gallas]]
- [[Carlos Gamarra]]
- [[Pedro Gamarro]]
- [[Cristian Gamboa]]
- [[Yuriorkis Gamboa]]
- [[Mohamed Gammoudi]]
- [[Kazuki Ganaha]]
- [[Markus Gandler]]
- [[Marcelin Gando]]
- [[Joe Gans]]
- [[Anatoli Gantvarg]]
- [[Nona Gaphrindašvili]]
- [[Rolando Garbey]] 
- [[Anier García]] 
- [[Dani García]]
- [[Luan Garcia]]
- [[Mariano García]]
- [[Raúl García]]
- [[Rubén García]]
- [[Giedo van der Garde]]
- [[Toni Gardemeister]]
- [[Anders Garderud]]
- [[Jake Gardiner]]
- [[Steven Gardiner]]
- [[Rulon Gardner]] 
- [[Nicolo Gargano]]
- [[Rigoberto Garibaldi]]
- [[Emil Garipov]]
- [[Kevin Garnett]]
- [[Robert Garrett]] 
- [[Paul Gascoigne]]
- [[Marc Gasol]]
- [[Pau Gasol]]
- [[Sergei Gazdanov]]
- [[Rodion Gataullin]]
- [[Justin Gatlin]]
- [[Federico Gatti]]
- [[Gennaro Gattuso]]
- [[Hartwig Gauder]]
- [[Frédérick Gaudreau]]
- [[Johnny Gaudreau]]
- [[Cori Gauff]]
- [[Brendan Gaunce]]
- [[John Anders Gaustad]]
- [[Hernán Gaviria]]
- [[Mario Gavranović]]
- [[Vladislav Gavrikov]]
- [[Aleksei Gavrilov]]
- [[Juri Gavrilov]] 
- [[Leon Gawanke]]
- [[Tyson Gay]]
- [[Dwight Gayle]]
- [[Tajay Gayle]]
- [[Jean-Philippe Gbamin]]
- [[Jacek Gdański]]
- [[David de Gea]]
- [[Theodor Gebre Selassie]]
- [[Haile Gebrselassie]]
- [[Elene Gedevanišvili]]
- [[György Gedó]]
- [[Morgan Geekie]]
- [[Lutsharel Geertruida]]
- [[Elco van der Geest]]
- [[Vinzenz Geiger]]
- [[Aleksandr Geinrihh]]
- [[Sean Gelael]]
- [[Éric Gélinas]]
- [[Lisa Gelius]]
- [[Leonardo Genoni]]
- [[Chay Genoway]]
- [[Giorgios Georgiadis]]
- [[Güzel Georgijeva]]
- [[Martin Gerber]]
- [[Evald Gering]]
- [[Konstantin Gern]]
- [[Martin Gernát]]
- [[Pedro Geromel]]
- [[Steven Gerrard]]
- [[Juri Gertsev]]
- [[Rudy Gestede]]
- [[Ivan Geško]]
- [[Aleksandr Getmanski]]
- [[Ehsan Ghaem-Maghami]]
- [[Matt Ghaffari]]
- [[Jaouad Gharib]]
- [[Ghirmay Ghebreslassie]]
- [[Bianca Ghelber]]
- [[Pierre Ghestem]]
- [[Luca Ghiotto]]
- [[Aryan Gholami]]
- [[Faouzi Ghoulam]]
- [[Stylianós Giannakópoulos]]
- [[Agustín Giay]]
- [[Kieran Gibbs]]
- [[Morgan Gibbs-White]]
- [[Giuseppe Gibilisco]]
- [[Ben Gibson]]
- [[Devin Gibson]]
- [[John Gibson]]
- [[Letesenbet Gidey]]
- [[Kristin Gierisch]]
- [[Ryan Giggs]]
- [[Jean-Sébastien Giguère]]
- [[Bryan Gil]]
- [[Alberto Gilardino]]
- [[David Gilbert]]
- [[Alain Giletti]]
- [[Stefano Giliati]]
- [[Jon Gillies]]
- [[John Gilmour]]
- [[Matthias Ginter]]
- [[Mark Giordano]]
- [[Antonio Giovinazzi]]
- [[Aivars Gipslis]]
- [[Samuel Girard]]
- [[Anish Giri]]
- [[Marc Girardelli]]
- [[Zemgus Girgensons]]
- [[Lamecha Girma]]
- [[Olivier Giroud]]
- [[Lisa Gisler]]
- [[Shay Given]]
- [[Ella Gjømle]]
- [[Lina Gjortšeska]]
- [[Theofánis Gkékas]]
- [[Giánnis Gkoúmas]]
- [[Romāns Gladiļins]]
- [[Martina Glagow]]
- [[Cody Glass]]
- [[Jelena Glebova]]
- [[Makenson Gletty]]
- [[Svetozar Gligorić]]
- [[Kamil Glik]]
- [[Timo Glock]]
- [[Anders Gløersen]]
- [[Jakob Vang Glud]]
- [[Serge Gnabry]]
- [[Paul Gnadeberg]]
- [[Kazimieras Gnedojus]]
- [[Adam Gnezda Čerin]]
- [[Nikita Godenov]]
- [[Arturo Godoy]]
- [[Sofia Goggia]]
- [[Marielle Goitschel]]
- [[Veaceslav Gojan]]
- [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]]
- [[Argo Golberg]]
- [[Pål Golberg]]
– [[Stanislav Goldberg]]
- [[Andreas Goldberger]]
- [[Julian Golding]]
- [[Julius Golding]]
- [[Pierluigi Gollini]]
- [[Jekaterina Golovatenko]] 
- [[Zoja Golubeva]]
- [[Arthur Gomes]]
- [[Heurelho Gomes]]
- [[João Gomes]]
- [[Nuno Gomes]]
- [[Diego Gómez]]
- [[Joe Gomez]]
- [[Mario Gómez]]
- [[Maxi Gómez]]
- [[Rónald Gómez]]
- [[Sergi Gómez]]
- [[Maxime Gonalons]]
- [[Claude Gonçalves]]
- [[Shūichi Gonda]]
- [[Gong Lijiao]]
- [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]]
- [[Paul Gonzales]]
- [[Alfonso González]]
- [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]]
- [[Arístides González]]
- [[Derlis González]]
- [[Giovanni González]]
- [[José Froilán González]]
- [[Mario González]]
- [[Nico González]]
- [[Barclay Goodrow]]
- [[Craig Goodwin]]
- [[Dacosta Goore]]
- [[Jacek Góralski]]
- [[Anthony Gordon]]
- [[Ben Gordon]]
- [[Craig Gordon]]
- [[Ilja Gordon]]
- [[Jehue Gordon]]
- [[Halina Górecka]]
- [[Leon Goretzka]]
- [[Kaspars Gorkšs]]
- [[Valeria Gorlats]]
- [[Brandon Gormley]]
- [[Reinaldo Gorno]]
- [[Artjom Gornostajev]]
- [[Néstor Gorosito]]
- [[Marcin Gortat]]
- [[Robin Gosens]]
- [[Shayne Gostisbehere]]
- [[Michi Goto]]
- [[Yukio Gotō]]
- [[Felix Gottwald]]
- [[Amine Gouiri]]
- [[Shane Gould]]
- [[Yanni Gourde]]
- [[Jørgen Graabak]]
- [[Barbara Graas]]
- [[Lewis Grabban]]
- [[Michael Grabner]]
- [[Konstantin Gradopolov]]
- [[Steffi Graf]]
- [[Stephanie Graf]]
- [[Marc-André Gragnani]]
- [[Julio Granda]]
- [[Esteban Granero]]
- [[Jean-Baptiste Grange]]
- [[Markus Granlund]]
- [[Mikael Granlund]]
- [[Andreas Granqvist]]
- [[Alex Grant]]
- [[Tyler Graovac]]
- [[Arne Graumann]]
- [[Ryan Gravenberch]]
- [[Ryan Graves]]
- [[Jack Grealish]]
- [[Jimmy Greaves]]
- [[Julian Green]]
- [[Morten Green]]
- [[Maurice Greene]]
- [[Mason Greenwood]]
- [[A. J. Greer]]
- [[Caitlin Gregg]]
- [[Michael Gregoritsch]]
- [[Simone Greiner-Petter-Memm]]
- [[Michael Greis]]
- [[Thomas Greiss]]
- [[Alexandre Grenier]]
- [[Clément Grenier]]
- [[Jimmy Gressier]]
- [[George Grey]]
- [[Wayne Gretzky]]
- [[Matt Grevers]]
- [[Antoine Griezmann]]
- [[Anett Griffel]]
- [[Blake Griffin]]
- [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]]
- [[Florence Griffith-Joyner]]
- [[Boris Griidin]]
- [[Florian Grillitsch]]
- [[Álex Grimaldo]]
- [[Joao Grimaldo]]
- [[Matt Grimes]]
- [[Brittney Griner]]
- [[Aleksandr Grištšuk]]
- [[Nikolai Grišunin]]
- [[Strátos Grívas]]
- [[Øystein Grødum]] 
- [[Marcelo Grohe]]
- [[Jesper Grønkjær]]
- [[Harald Grønningen]]
- [[Kamil Grosicki]]
- [[Romain Grosjean]]
- [[Georg Gross]]
- [[Pascal Groß]]
- [[Ricco Groß]]
- [[Stefano Gross]]
- [[Kevin Großkreutz]]
- [[Fabio Grosso]]
- [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]]
- [[Matt Grzelcyk]]
- [[Philipp Grubauer]]
- [[Bernhard Gruber]]
- [[Michael Gruber]]
- [[Carlos Gruezo]]
- [[Marko Grujić]]
- [[Maksim Gruznov]]
- [[Marcus Grönholm]]
- [[Börje Grönroos]]
- [[Jari Grönroos]]
- [[Grethe Grünberg]]
- [[Rein Grünberg]]
- [[Tobias Grünenfelder]]
- [[Evert Grünvald]]
- [[Vicente Guaita]]
- [[Andrés Guardado]]
- [[Fredy Guarín]]
- [[Erik Guay]]
- [[Radko Gudas]]
- [[Nemanja Gudelj]]
- [[Andri Guðjohnsen]]
- [[Gabriel Gudmundsson]]
- [[Andrius Gudžius]]
- [[Gonçalo Guedes]]
- [[Róger Guedes]]
- [[Marc Guéhi]]
- [[Steeve Guénot]]
- [[Thierry Gueorgiou]]
- [[Eduardo Guerrero]]
- [[José Paolo Guerrero]]
- [[Hicham El Guerrouj]]
- [[Pape Gueye]]
- [[John Guidetti]]
- [[Morgan Guilavogui]]
- [[Hugo Guillamón]]
- [[Bruno Guimarães]]
- [[Everton Luiz Guimarães Bilher]]
- [[Serhou Guirassy]]
- [[Jack Guittet]]
- [[Péter Gulácsi]]
- [[Ernests Gulbis]]
- [[Fredrik Gulbrandsen]]
- [[Ramil Guliyev]]
- [[Ruud Gullit]]
- [[Margitta Gummel]]
- [[Saida Gunba]]
- [[Angus Gunn]]
- [[Carl Gunnarsson]]
- [[Vadim Gurnik]]
- [[Nikita Gussev]]
- [[Vitali Gussev]]
- [[Simon Gustafson]]
- [[Erik Gustafsson]]
- [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]]
- [[Toini Gustafsson]]
- [[Giedrius Gustas]]
- [[Filip Gustavsson]]
- [[Peet Gustel]]
- [[Malo Gusto]]
- [[Pjotr Gužov]]
- [[Karel Gut]]
- [[Lara Gut-Behrami]]
- [[Brian Gutiérrez]]
- [[Érick Gutiérrez]]
- [[Esteban Gutiérrez]]
- [[Jonás Gutiérrez]]
- [[Hans Gutman]]
- [[Ernests Gūtmanis]]
- [[Viiu Gutmann]]
- [[Joško Gvardiol]]
- [[Horace Gwynne]]
- [[Elisabeth Görgl]]
- [[Max Görtz]]
- [[Miriam Gössner]]
- [[Renate Götschl]]
- [[Mario Götze]]
- [[Daniel Güiza]]
- [[İlkay Gündoğan]]
- [[Emre Güngör]]
- [[Werner Günthör]]
- [[Asamoah Gyan]]
- [[Gylfi Sigurðsson]]
- [[Richard Gynge]]
- [[Dániel Gyurta]]
- [[Viktor Gyökeres]]
- [[Norbert Gyömbér]]

== H ==

[[Anna Haag]]
- [[Tiit Haagma]]
- [[Erling Haaland]]
- [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]]
- [[Henrik Haapala]]
- [[Eleriin Haas]]
- [[Gaëtan Haas]]
- [[Josef Haas]]
- [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]]
- [[Mario Haas]]
- [[Rebekka Haase]]
- [[Kert Haavistu]]
- [[Mikk Haavistu]] 
- [[Georg Hackenschmidt]]
- [[Grant Hackett]]
- [[Eḩsān Ḩadādī]]
- [[Oussama Haddadi]]
- [[Isack Hadjar]]
- [[Adis Hadžanović]]
- [[Memnun Hadžić]]
- [[Dinar Hafizullin]]
- [[Ronny Hafsås]]
- [[Ragnhild Haga]]
- [[Paul-Toomas Hage]]
- [[Brandon Hagel]]
- [[Carl Hagelin]]
- [[Ianis Hagi]]
- [[Linda Haglund]]
- [[Amadou Haidara]]
- [[Rolf Haikkola]]
- [[Madoka Haji]]
- [[Alfréd Hajós]]
- [[Ehsan Hajsafi]]
- [[Jani Hakanpää]]
- [[Achraf Hakimi]]
- [[Juha Hakola]]
- [[Sead Hakšabanović]]
- [[Veikko Hakulinen‎]]
- [[Stephen Halaiko]]
- [[Jaroslav Halák]]
- [[Bence Halász]]
- [[Murray Halberg]]
- [[Leho Haldna]]
- [[Simona Halep]]
- [[Calle Halfvarsson]]
- [[Maldon Haljas]]
- [[Lewis Hall]]
- [[Quincy Hall]]
- [[Taylor Hall]]
- [[Saul Hallap]]
- [[Eduard Hallberg]]
- [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]]
- [[Helger Hallik]]
- [[Margus Hallik]]
- [[Reinar Hallik]]
- [[Timo Hallist]]
- [[Ben Halloran]]
- [[Antero Halonen]]
- [[Niilo Halonen]]
- [[Tony Halme]] 
- [[Marcel Halstenberg]]
- [[Jan Halvarsson]]
- [[Shoko Hamada]]
- [[Dietmar Hamann]]
- [[Masahiro Hamazaki]]
- [[Viola Hambidge]]
- [[Charles Hamelin]]
- [[Rani Hamid]]
- [[Dougie Hamilton]]
- [[Lewis Hamilton]]
- [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]]
- [[Mia Hamm]]
- [[Becky Hammon]]
- [[Andrew Hammond]]
- [[Tor Henning Hamre]]
- [[Roman Hamrlík]]
- [[Marek Hamšík]] 
- [[Dávid Hancko]]
- [[Etsuko Handa]]
- [[Samir Handanović]]
- [[Christopher Handke]]
- [[Maki Haneta]]
- [[Halvard Hanevold]]
- [[Henri Hang]]
- [[Ádám Hanga]]
- [[Noah Hanifin]]
- [[Grant Hanley]]
- [[Sven Hannawald]]
- [[Sirli Hanni]]
- [[Arnbjørn Hansen]]
- [[Endrik Hansen]]
- [[Jannik Hansen]]
- [[Jaan Hansla]]
- [[Sandra Hansson]]
- [[Robin Hanzl]]
- [[Naotake Hanyū]]
- [[Yuzuru Hanyū]]
- [[Ayumi Hara]]
- [[Natsuko Hara]]
- [[Natsumi Hara]]
- [[Genki Haraguchi]]
- [[Fukusaburō Harada]]
- [[Imre Harangi]]
- [[Michał Haratyk]]
- [[Trey Hardee]]
- [[Josh Harding]]
- [[Tonya Harding]]
- [[Nichlas Hardt]]
- [[Owen Hargreaves]]
- [[Pentala Harikrishna]]
- [[Kristin Harila]]
- [[Evelin Harjakas]]
- [[Valeri Harlamov]]
- [[Anatoli Harlampijev]]
- [[Arkadi Harlampijev]]
- [[Harmon Harmon]]
- [[Arthur Harnden]]
- [[Martin Harnik]]
- [[Scott Harrington]]
- [[Otis Harris]]
- [[JuVaughn Harrison]]
- [[Kendra Harrison]]
- [[Carter Hart]]
- [[Doris Hart]]
- [[Joe Hart]]
- [[Teemu Hartikainen]]
- [[Christoph Harting]]
- [[Robert Harting]]
- [[Ryan Hartman]]
- [[Yasuo Haruyama]]
- [[Alex Harvey]]
- [[Rio Haryanto]]
- [[Chieko Hase]]
- [[Makoto Hasebe]]
- [[Haruhisa Hasegawa]]
- [[Kenta Hasegawa]]
- [[Yoshiyuki Hasegawa]]
- [[Yui Hasegawa]]
- [[Ralph Hasenhüttl]]
- [[Hideo Hashimoto]]
- [[Kōichi Hashiratani]]
- [[Tetsuji Hashiratani]]
- [[Sifan Hassan]]
- [[Dominik Hašek]]
- [[Hisui Haza]]
- [[Eden Hazard]]
- [[Irina Hazova]]
- [[Kiryl Hatavec]]
- [[Hans Hateboer]]
- [[Jorrel Hato]]
- [[Yasuhiro Hato]]
- [[Uichirō Hatta]]
- [[Trine Hattestad]]
- [[Ola Vigen Hattestad]]
- [[Toshihiro Hattori]]
- [[Thorleif Haug]]
- [[Timon Haugan]]
- [[Rasmus Haugasmägi]] 
- [[Henrik Haukeland]] 
- [[Erik Haula]]
- [[Andrej Hauptman]]
- [[Hans-Christian Hausenberg]]
- [[Kristi Hausenberg]]
- [[Simone Hauswald]]
- [[Matti Hautamäki]]
- [[Emmi Haux]] 
- [[Mike Havenaar]]
- [[Dale Hawerchuk]]
- [[Akiko Hayakawa]]
- [[Kentarō Hayashi]]
- [[Isaac Hayden]]
- [[David Haye]]
- [[Gordon Hayward]]
- [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]]
- [[He Kexin]]
- [[Basil Heatley]]
- [[Mark Hebden]]
- [[Max Hebeisen]]
- [[Bartłomiej Heberla]]
- [[Traudl Hecher]]
- [[Jan Paul van Hecke]]
- [[Sara Hector]]
- [[Einar Hedegart]]
- [[Héðinn Steingrímsson]]
- [[Victor Hedman]]
- [[Chad Hedrick]]
- [[Vladimir Heerik]]
- [[Ahmed Hegazi]]
- [[Torbjørn Heggem]]
- [[Günther Heidemann]]
- [[Eric Heiden]]
- [[Nick Heidfeld]]
- [[Betty Heidler]]
- [[Matti Heikkinen]]
- [[Jander Heil]]
- [[Jennifer Heil]]
- [[Hillar Hein]]
- [[Karl Jakob Hein]]
- [[Kätlin Hein]]
- [[Marju Hein]]
- [[Danton Heinen]]
- [[Kristo Heinmann]]
- [[Viljo Heino]]
- [[Ville Heinola]]
- [[Benjamin Henrichs]]
- [[Demi Heinsoo]]
- [[Marek Heinz]]
- [[Miro Heiskanen]]
- [[John Heitinga]]
- [[Zuzana Hejnová]]
- [[Filip Helander]]
- [[Oliver Helander]]
- [[Bud Held]]
- [[Helger Helemäe]]
- [[Kai Helenius]]
- [[Robert Helenius]]
- [[Peter Heli]]
- [[Harri Heliövaara]]
- [[Magnus Hellberg]]
- [[Tia Hellebaut]] 
- [[Daniel Hellebuyck]]
- [[Marcus Hellner]]
- [[Johan Hellström]]
- [[Darren Helm]]
- [[Raimo Helminen]]
- [[Tomer Hemed]]
- [[Matt Hemingway]]
- [[Deon Hemmings]]
- [[Jeff Henderson]]
- [[Jordan Henderson]]
- [[Jeff Hendrick]]
- [[Jorrit Hendrix]]
- [[Stephen Hendry]] 
- [[Erika Hendsel]]
- [[Sonja Henie]] 
- [[Justine Henin]]
- [[Andrea Henkel]]
- [[Jürgen Henn]]
- [[Wayne Hennessey]]
- [[Johannes Henno]]
- [[Eivind Henriksen]]
- [[Adam Henrique]]
- [[Gustavo Henrique]]
- [[Rico Henry]]
- [[Janek Hepner]]
- [[Urmas Hepner]]
- [[Aliaksandra Herasimenia]]
- [[Vladõslav Heraskevõtš]]
- [[Irõna Heraštšenko]]
- [[Reinfried Herbst]]
- [[Carla Heredia Serrano]]
- [[Keri Herman]]
- [[Jan Heřmánek]]
- [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]]
- [[Mads Hermansen]]
- [[Kregor Hermet]]
- [[Aarne Hermlin]]
- [[Jennifer Hermoso]]
- [[Mario Hermoso]]
- [[Edivaldo Hermoza]]
- [[Abel Hernández]]
- [[Cucho Hernández]]
- [[Lucas Hernández]]
- [[Noé Hernández]]
- [[Rodrigo Hernández]]
- [[Theo Hernandez]]
- [[Xavier Hernández]]
- [[Javier Hernández Balcázar]]
- [[Margus Hernits]]
- [[Henri Hérouin]]
- [[Ander Herrera]]
- [[Arquímedes Herrera]]
- [[Héctor Herrera]]
- [[Yangel Herrera]]
- [[Hans Herrmann]]
- [[Patrick Herrmann]]
- [[Denise Herrmann-Wick]]
- [[Fabrice Herzog]]
- [[Shaun Heshka]]
- [[Emile Heskey]]
- [[Erika Hess]]
- [[Mario Hezonja]]
- [[Santiago Hezze]]
- [[Tor Arne Hetland]]
- [[Georg Hettich]]
- [[Reinhold-Heinrich Heuer]]
- [[Valter Heuer]]
- [[Ron Heusdens]]
- [[Lleyton Hewitt]]
- [[Jupp Heynckes]]
- [[Aaron Hickey]]
- [[Thomas J. Hicks]]
- [[Noritaka Hidaka]]
- [[Usaburō Hidaka]]
- [[Guus Hiddink]]
- [[Mirja Hietamies-Eteläpää]]
- [[Fernando Hierro]] 
- [[Juuso Hietanen]]
- [[Masaaki Higashiguchi]]
- [[John Higgins]]
- [[Matthew Highmore]]
- [[Gonzalo Higuaín]]
- [[Andreas Hiiemägi]]
- [[Eduard Hiiop]]
- [[Henrique Hilário]]
- [[Tom Hilde]]
- [[Timo Hildebrand]]
- [[Štěpánka Hilgertová]]
- [[Adin Hill]]
- [[Clarence Hill]] 
- [[Damon Hill]]
- [[Virgil Hill]]
- [[Edmund Hillary]]
- [[Jonas Hiller]]
- [[Martin Himma]]
- [[Piero Hincapié]]
- [[Martina Hingis]]
- [[Andreas Hinkel]]
- [[Vanessa Hinz]]
- [[Martin Hinteregger]]
- [[Ernst Hinterseer]]
- [[Hansi Hinterseer]]
- [[Lukas Hinterseer]]
- [[Roope Hintz]]
- [[Toshio Hirabayashi]]
- [[Hiroshi Hirakawa]]
- [[Ryūzō Hiraki]]
- [[Takashi Hirano]]
- [[Chika Hirao]]
- [[Shūsaku Hirasawa]]
- [[Tomoyuki Hirase]]
- [[Sōta Hirayama]]
- [[Kazuko Hironaka]]
- [[Nozomi Hiroyama]]
- [[Peter Hirsch]]
- [[Marcel Hirscher]]
- [[George Hirst]]
- [[Eleri Hirv]]
- [[Mikko Hirvonen]]
- [[Nico Hischier]]
- [[Šamil Hissamutdinov]]
- [[Sophie Hitchon]]
- [[Kinue Hitomi]]
- [[Marwin Hitz]]
- [[Simon Hjalmarsson]]
- [[Odd-Bjørn Hjelmeset]]
- [[Morten Hjulmand]]
- [[Adam Hložek]]
- [[Josh Ho-Sang]]
- [[Hoang Thanh Trang]]
- [[Guillaume Hoarau]]
- [[Cole Hocker]]
- [[Keely Hodgkinson]]
- [[Wesley Hoedt]]
- [[Nina Hoekman]]
- [[Lukas Hofer]]
- [[Hein ten Hoff]]
- [[Reese Hoffa]]
- [[Mike Hoffman]]
- [[Christian Hoffmann]]
- [[Fritz Hofmann]]
- [[Grégory Hofmann]]
- [[Helmut Hofmann]]
- [[Jonas Hofmann]]
- [[Philipp Hofmann]]
- [[Tore Ruud Hofstad]]
- [[Kevin Hogarth]]
- [[Jonathan Hogg]]
- [[Aleksandr Hohlatšjov]]
- [[Jana Hohlova]]
- [[Sergei Hohlov-Simson]]
- [[Uwe Hohn]]
- [[Pierre-Emile Højbjerg]]
- [[Steven Holcomb]]
- [[Jon Robert Holden]]
- [[Nick Holden]]
- [[Wendy Holdener]]
- [[Rob Holding]]
- [[Anni Holdmann]]
- [[José Holebas]]
- [[Jaroslav Holík]]
- [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]]
- [[Eliise Hollas]]
- [[Salme Adeele Hollas]]
- [[Grant Holloway]]
- [[Philip Holm]]
- [[Stefan Holm]]
- [[Sebastian Holmén]]
- [[Kelly Holmes]]
- [[Ratmir Holmov]]
- [[Axel Holmström]]
- [[Gunnar Hololei]]
- [[Jonas Holøs]]
- [[Markus Holst]]
- [[Raphael Holzdeppe]]
- [[Korbinian Holzer]]
- [[Braden Holtby]]
- [[Hans Christer Holund]]
- [[Evander Holyfield]]
- [[Chieko Homma]]
- [[Aivar Hommik]]
- [[Vladislav Homutov]]
- [[Keisuke Honda]]
- [[Midori Honda]]
- [[Nagayasu Honda]]
- [[Takuya Honda]]
- [[Yasuto Honda]]
- [[Martin Hongla]]
- [[Julius Honka]]
- [[Kenji Honnami]]
- [[Pieter van den Hoogenband]]
- [[Herman Hoogland]] 
- [[Pierre van Hooijdonk]]
- [[Steven Hooker]]
- [[Jüri Hool]]
- [[Imbi Hoop]]
- [[Tadao Horie]]
- [[Takumi Horiike]]
- [[Timo Horn]]
- [[Kurt Hornfischer]]
- [[Ricardo Horta]]
- [[Bo Horvat]]
- [[Béla Horváth]]
- [[Pavel Horváth]]
- [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]]
- [[Tsukasa Hosaka]]
- [[Hajime Hosogai]]
- [[Ichirō Hosotani]]
- [[Nicole Hosp]]
- [[Marián Hossa]]
- [[Majid Hosseini]]
- [[Katinka Hosszú]]
- [[Bela Hotenašvili]]
- [[Hou Yifan]]
- [[Venla Hovi]]
- [[Even Hovland]]
- [[Dwight Howard]]
- [[Tim Howard]]
- [[Quinton Howden]]
- [[Gordie Howe]]
- [[Lukáš Hrádecký]]
- [[Branimir Hrgota]]
- [[Filip Hrgović]]
- [[Mirko Hrgović]]
- [[Marek Hrivík]]
- [[Viktor Hrjapa]]
- [[Filip Hronek]]
- [[Patrik Hrošovský]]
- [[Šimon Hrubec]]
- [[Ajdin Hrustic]]
- [[Hans Huber]] 
- [[Liezel Huber]]
- [[Jonathan Huberdeau]]
- [[Anthoine Hubert]]
- [[Tomáš Hubočan]]
- [[Július Hudáček]]
- [[Jan Hudec]]
- [[Anton Hudobin]]
- [[Matthew Hudson-Smith]]
- [[Werner Hug]]
- [[Jack Hughes]]
- [[Jake Hughes]]
- [[Quinn Hughes]]
- [[Zharnel Hughes]]
- [[Markus Huhtala]]
- [[Aino Huimerind]]
- [[Sjoerd Huisman]]
- [[Esa Hukkanen]]
- [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]]
- [[Linus Hultström]]
- [[Mats Hummels]]
- [[Juliane Hund]]
- [[Amy Hunt]]
- [[Brad Hunt]]
- [[Kalev Hunt]]
- [[Külli Hunt]]
- [[Margus Hunt]]
- [[Rimo Hunt]]
- [[Stephen Hunt]]
- [[Klaas-Jan Huntelaar]]
- [[George Hunter]]
- [[Lindsey Hunter]]
- [[Georgia Hunter Bell]]
- [[Pavol Hurajt]]
- [[Reetta Hurske]]
- [[Albert Hurt]]
- [[Martin Hurt]]
- [[Paolo Hurtado]]
- [[Etzaz Hussain]]
- [[Karel Hussar]]
- [[Kristo Hussar]]
- [[Ville Husso]]
- [[Josef Hušbauer]]
- [[Aslanbek Huštov]]
- [[Atiba Hutchinson]]
- [[Michael Hutchinson]]
- [[Omari Hutchinson]]
- [[Robert Huth]]
- [[Vadõm Huttsait]]
- [[Karl Huuk]]
- [[Veikko Huuskonen]]
- [[Alan Huõgatõ]]
- [[Hwang Hee-chan]]
- [[Karoliine Hõim]]
- [[Oskar Hõim]]
- [[Oleksandr Hõžnjak]]
- [[Gunder Hägg]]
- [[Mika Häkkinen]]
- [[Helery Hälvin]]
- [[Lenni Hämeenaho]]
- [[Eduard Hämäläinen]]
- [[Kalevi Hämäläinen]]
- [[Pentti Hämäläinen]]
- [[Markus Hännikäinen]]
- [[Juha Hänninen]]
- [[Juho Hänninen]] 
- [[Arto Härkönen]]
- [[Eugen Härms]]
- [[Vüqar Həşimov]]
- [[Raivo Hääl]]
- [[Gunnar Höckert]]
- [[Marcus Högberg]]
- [[Nils Höglander]]
- [[Martin Höllwarth]]
- [[Kathrin Hölzl]]
- [[Patric Hörnqvist]]
- [[Kaido Höövelson]]
- [[Nico Hülkenberg]]
- [[Voldemar Hünerson]]
- [[Tomáš Hyka]]
- [[Zach Hyman]]
- [[Elseid Hysaj]]
- [[Sami Hyypiä]]

== I ==
[[Vincenzo Iaquinta]]
- [[Akaki Iašvili]]
- [[Caterine Ibargüen]]
- [[Renato Ibarra]]
- [[Derek Ibbotson]]
- [[Vedad Ibišević]]
- [[Mogamed Ibragimov]]
- [[Sultan Ibragimov]] 
- [[Zlatan Ibrahimović]]
- [[Märt Ibrus]]
- [[Mauro Icardi]]
- [[Tokizō Ichihashi]]
- [[Daisuke Ichikawa]]
- [[Nana Ichise]]
- [[Tameo Ide]]
- [[Yūji Ide]]
- [[Yosuke Ideguchi]]
- [[Asako Ideue]]
- [[Karl-Richard Idlane]]
- [[Mati Idlane]]
- [[Brian Idowu]]
- [[Phillips Idowu]]
- [[Edgar Ié]]
- [[Akihiro Ienaga]]
- [[Edwin Ifeanyi]]
- [[Odion Ighalo]]
- [[Borja Iglesias]]
- [[Rafael Iglesias]]
- [[Aleksandr Ignatenko]]
- [[Matvei Igonen]]
- [[Andre Iguodala]]
- [[Masami Ihara]]
- [[Kelechi Iheanacho]]
- [[Sten-Erik Iir]]
- [[Laura Ikauniece]]
- [[Hiromi Ikeda]]
- [[Sakiko Ikeda]]
- [[Shinobu Ikeda]]
- [[Yutaka Ikeuchi]]
- [[Khumiso Ikgopoleng]]
- [[Tomohiko Ikoma]]
- [[Jonathan Ikoné]]
- [[Henri Ikonen]]
- [[Žydrūnas Ilgauskas]]
- [[Georgi Ilivitski]]
- [[Anna Iljuštšenko]]
- [[Asier Illarramendi]]
- [[Aleksander Illi]]
- [[Markus Ilver]]
- [[Indrek Ilves]]
- [[Kalle Ilves]]
- [[Kristjan Ilves]]
- [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]]
- [[Urmo Ilves]]
- [[Ersan İlyasova]]
- [[Im Dong-hyun]]
- [[Keizō Imai]]
- [[Hiroji Imamura]]
- [[Kazuo Imanishi]]
- [[Ciro Immobile]]
- [[Jarkko Immonen]]
- [[Gonçalo Inácio]]
- [[Junichi Inamoto]]
- [[Paul Ince]]
- [[Tom Ince]]
- [[Joel Indermitte]]
- [[Miks Indrašis]]
- [[Kaire Indrikson]]
- [[Sten Indrikson]]
- [[Miguel Indurain]]
- [[Andrei Inešin]]
- [[Filip Ingebrigtsen]]
- [[Henrik Ingebrigtsen]]
- [[Jakob Ingebrigtsen]]
- [[Tommy Ingebrigtsen]]
- [[Anti Ingel]]
- [[Kevin Ingermann]]
- [[Magnus Ingesson]]
- [[Justin Ingram]]
- [[Julien Ingrassia]]
- [[Andrés Iniesta]]
- [[Jere Innala]]
- [[Christof Innerhofer]]
- [[Masahiko Inoha]]
- [[Shumpei Inoue]]
- [[Takeshi Inoue]]
- [[Lorenzo Insigne]]
- [[Filippo Inzaghi]]
- [[Takashi Inui]]
- [[Kyriákos Ioánnou]]
- [[Aleksei Ionov]]
- [[Vitali Ionov]]
- [[Nana Ioseliani]]
- [[Alexander Ipatov]]
- [[Artūrs Irbe]]
- [[Alexander Ireland]]
- [[Eddie Irvine]]
- [[Jackson Irvine]]
- [[Kyrie Irving]]
- [[Alexander Isak]]
- [[Priidu Isak]]
- [[Mito Isaka]]
- [[Andreas Isaksson]]
- [[Junko Ishida]]
- [[Yoshinori Ishigami]]
- [[Satoshi Ishii]]
- [[Shigemi Ishii]]
- [[Yoshinobu Ishii]]
- [[Naohiro Ishikawa]]
- [[Mnatsakan Iskandarjan]]
- [[Hiromitsu Isogai]]
- [[Jari Isometsä]]
- [[Aivar Israel]]
- [[Märt Israel]]
- [[Jaak Issak]]
- [[Jon Istad]]
- [[Jelena Issinbajeva]]
- [[Svetlana Išmuratova]]
- [[Pavlo Ištšenko]]
- [[David Izonritei]]
- [[Masanobu Izumi]]
- [[Miyuki Izumi]]
- [[Kō Itakura]]
- [[Hiroki Ito]]
- [[Junya Ito]]
- [[Kanako Ito]]
- [[Naoji Itō]]
- [[Teruyoshi Itō]]
- [[Juan Iturbe]]
- [[Paula Ivan]]
- [[Vjatšeslav Ivanenko]]
- [[Goran Ivanišević]]
- [[Mihhail Ivanov]]
- [[Robert Ivanov]]
- [[Vladimir Ivanov]]
- [[Vladislav Ivanov]]
- [[Ana Ivanović]]
- [[Branislav Ivanović]]
- [[Rihards Ivanovs]]
- [[Vassõl Ivantšuk]]
- [[Luka Ivanušec]]
- [[Jelena Ivaštšenko]]
- [[Emil Iversen]]
- [[Odd Iversen]]
- [[Allen Iverson]]
- [[Borislav Ivkov]]
- [[Isao Iwabuchi]]
- [[Mana Iwabuchi]]
- [[Daiki Iwamasa]]
- [[Teruo Iwamoto]]
- [[Azusa Iwashimizu]]
- [[Akemi Iwata]]
- [[Tomoki Iwata]]
- [[Toshio Iwatani]]
- [[Mihoko Iwaya]]
- [[Alex Iwobi]]

== J ==
[[Jaan Jaago]]
- [[Elar Jaakson]]
- [[Urmas Jaamul]]
- [[Aksel Jaanisoo]]
- [[Heikki Jaansalu]]
- [[Jüri Jaanson]]
- [[Tatjana Jaanson]]
- [[Villem-Johannes Jaanson]]
- [[Karam Jābir]]
- [[Aleksei Jablotškin]]
- [[Hugh Jack]]
- [[Ryan Jack]]
- [[Arnold Jackson]]
- [[Bershawn Jackson]]
- [[Chase Jackson]]
- [[Colin Jackson]]
- [[Shericka Jackson]]
- [[Anders Jacobsen]]
- [[Astrid Jacobsen]]
- [[Émilien Jacquelin]]
- [[Tom Jager]]
- [[Phil Jagielka]]
- [[Eerik Jago]]
- [[Jaak-Heinrich Jagor]]
- [[Jaromír Jágr]]
- [[Aleksei Jagudin]]
- [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]]
- [[Vladimir Jagunov]]
- [[Aleksei Jahhimovitš]]
- [[Heinar Jahu]]
- [[Nobuko Jajima]]
- [[Kristijan Jakić]]
- [[Alo Jakin]]
- [[Ismail Jakobs]]
- [[Julian Jakobsen]]
- [[Nikolai Jakovenko]]
- [[Anatoli Jakovlev]]
- [[Svjatoslav Jakovlev]]
- [[Lora Jakovleva]]
- [[Oksana Jakovleva]]
- [[Jānis Jaks]]
- [[Jarosław Jakszto]]
- [[Martin Jakš]]
- [[Nail Jakupov]] 
- [[Ado Jalakas]]
- [[Konstantin Jalari]]
- [[Merilii Jalg]]
- [[Triinu Jalg]]
- [[Erkki Jallai]]
- [[Tarmo Jallai]]
- [[Jasse Jalonen]]
- [[Paulo Jamelli]]
- [[Bronny James]]
- [[Bryce James]]
- [[Daniel James]]
- [[David James]]
- [[Hilda James]] 
- [[Kirani James]]
- [[LeBron James]]
- [[Matty James]]
- [[Paul James]]
- [[Reece James]]
- [[Piret Jamnes]]
- [[Richard Jan]]
- [[Jakub Janda]]
- [[Vitaly Janelt]]
- [[Carlo Janka]]
- [[Jelena Janković]]
- [[Mark Jankowski]]
- [[Jakub Jankto]]
- [[Mattias Janmark]]
- [[Avo Jans]]
- [[Gérard Jansen]]
- [[Hans Jansen]]
- [[Kjetil Jansrud]]
- [[Vincent Janssen]]
- [[Erik Janža]]
- [[Tony Jantschke]]
- [[Adnan Januzaj]]
- [[Gonzalo Jara]]
- [[Léo Jardim]]
- [[Roman Jaremtšuk]]
- [[Dmitri Jarošenko]]
- [[Tristan Jarry]]
- [[Rolandas Jasevičius]]
- [[Darius Jasevičius]]
- [[Šarūnas Jasikevičius]]
- [[Liveta Jasiūnaitė]]
- [[Koba Jass]]
- [[Ahmed Hamada Jassim]] 
- [[Lev Jašin]]
- [[Dmitrij Jaškin]]
- [[Michel Jazy]]
- [[Iryna Jatčanka]]
- [[Alassana Jatta]]
- [[Sami Jauhojärvi]]
- [[Inese Jaunzeme]]
- [[Arto Javanainen]]
- [[Vincent Jay]]
- [[Lou Jeanmonnot]]
- [[Julian Jeanvier]]
- [[Ruth Jebet]]
- [[Mile Jedinak]]
- [[Otylia Jędrzejczak]]
- [[Artur Jędrzejczyk]]
- [[Tin Jedvaj]]
- [[Radosław Jedynak]]
- [[Jee Yong-ju]]
- [[Andres Jefanov]]
- [[Melissa Jefferson-Wooden]]
- [[Tony Jeffries]]
- [[Eneli Jefimova]]
- [[Lilija Jefremova]]
- [[Žiga Jeglič]]
- [[Grigori Jegorov]]
- [[Vassili Jegorov]]
- [[Ljubov Jegorova]] 
- [[Kaidi Jekimova]]
- [[Mara Jelica]]
- [[Aleksei Jemelin]]
- [[Vassili Jemelin]]
- [[Fjodor Jemeljanenko]]
- [[Charlie Jenkins]]
- [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]]
- [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]]
- [[Michelle Jenneke]]
- [[Boone Jenner]]
- [[Fredrik Jensen]]
- [[Mathias Jensen]]
- [[Nicholas Jensen]]
- [[Nicklas Jensen]]
- [[Viggo Jensen]]
- [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur)
- [[Ruben Yttergård Jenssen]]
- [[Jeong Woo-yeong]]
- [[Anton Jepihhin]]
- [[Hasse Jeppson]]
- [[Alexander Jeremejeff]]
- [[Jens Jeremies]]
- [[Ants Jeret]]
- [[Timmo Jeret]]
- [[Oksana Jermakova]]
- [[Sixten Jernberg]]
- [[Georg-Adolf Jernits]]
- [[Aleksandr Jerohhin]]
- [[Norah Jeruto]]
- [[Jake Jervis]]
- [[Celina Jesionowska]]
- [[Andrei Jessipenko]]
- [[Gabriel Jesus]]
- [[Jüri Jevdokimov]]
- [[Aleh Jevenka]]
- [[Erling Jevne]]
- [[Sriram Jha]]
- [[Raúl Jiménez]]
- [[Soraya Jiménez]]
- [[Ben Jipcho]]
- [[Petr Jiráček]]
- [[Jo Hyeon-woo]]
- [[Shōji Jō]]
- [[Kadri Joa]]
- [[Ain Joala]]
- [[Ott Joala]]
- [[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]]
- [[Jasmi Joensuu]]
- [[Jesse Joensuu]]
- [[Éder Jofre]]
- [[Ryan Johansen]]
- [[Ingemar Johansson]]
- [[Ivar Johansson]]
- [[Jonatan Johansson]]
- [[Kjell Johansson]]
- [[Lars Johansson]]
- [[Linus Johansson]]
- [[Marcus Johansson]]
- [[Selfrid Johansson]]
- [[Tomas Johansson]]
- [[Therese Johaug]]
- [[Adam Johnson]]
- [[Allen Johnson]]
- [[Ben Johnson (sprinter)|Ben Johnson]]
- [[Bill Johnson]]
- [[Erik Johnson]]
- [[Fabian Johnson]]
- [[Glen Johnson]]
- [[Jack Johnson]]
- [[Ken Johnson]]
- [[Lawrence Johnson]]
- [[Magic Johnson]]
- [[Michael Johnson]]
- [[Toureano Johnson]]
- [[Tyler Johnson]]
- [[Katarina Johnson-Thompson]]
- [[Andreas Johnsson]]
- [[Alistair Johnston]]
- [[Sam Johnstone]]
- [[Nikola Jokić]]
- [[Niko Jokinen]]
- [[Jyrki Jokipakka]]
- [[Ernst Joll]]
- [[Brad Jones]]
- [[Caleb Jones]]
- [[Cullen Jones]]
- [[Curtis Jones]]
- [[Greg Jones]]
- [[Jak Jones]]
- [[Jermaine Jones]]
- [[Kenwyne Jones]]
- [[Leisel Jones]]
- [[Marion Jones]]
- [[Martin Jones]]
- [[Roy Jones]]
- [[Luuk de Jong]]
- [[Nigel de Jong]]
- [[Wim de Jong]]
- [[Mattias Jonson]]
- [[Jens Jønsson]]
- [[Jürgen Joonas]]
- [[Laura Joonas]]
- [[Koit Joor]]
- [[Josh Jooris]]
- [[DeAndre Jordan]]
- [[Joan Jordán]]
- [[Michael Jordan]]
- [[Michal Jordán]]
- [[Peter Jørgensen]] 
- [[Victor Jørgensen]]
- [[Jorginho]]
- [[Willian José]]
- [[Curtis Joseph]]
- [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]]
- [[Jason Joseph]]
- [[Roman Josi]]
- [[Tyson Jost]]
- [[Diogo Jota]]
- [[Brian Joubert]]
- [[Richard Jouve]]
- [[Raymond Joval]] 
- [[Ed Jovanovski]]
- [[Luka Jović]]
- [[Jackie Joyner-Kersee]]
- [[Alberto Juantorena]]
- [[Christopher Judge]]
- [[Jakub Jugas]]
- [[Mervana Jugić-Salkić]]
- [[Ain-Alar Juhanson]]
- [[Gerdo Juhkam]]
- [[Martti Juhkami]]
- [[Ants Juhvelt]]
- [[Bruno Julie]]
- [[Jorge Julio]]
- [[Jung Woo-young]]
- [[Gideon Jung]]
- [[Sebastian Jung]]
- [[Juninho Pernambucano]]
- [[Bruno Junk]]
- [[Leni Junker]]
- [[Julius Junttila]]
- [[Antti Juntumaa]]
- [[Zlatko Junuzović]]
- [[Juozas Juocevičius]]
- [[Tomáš Jurčo]]
- [[Goran Jurić]]
- [[Tomi Juric]]
- [[Jekaterina Jurjeva]]
- [[Kalju Jurkatamm]]
- [[Tiiu Jurkatamm]]
- [[Darja Jurlova]]
- [[Martin Jurtom]]
- [[Risto Jussilainen]]
- [[Gytis Juškevičius]]
- [[Elisabeth Juudas]]
- [[Eduard Jõepere]]
- [[Janari Jõesaar]]
- [[Gert Jõeäär]]
- [[Anna Lotta Jõgeva]]
- [[Aili Jõgi]]
- [[Mati Jõgi]]
- [[Peep Jõgi]]
- [[Urmas Jõgi]]
- [[Jüri Jõul]] 
- [[Marta Jõumees]]
- [[Ilmar-Olav Jõõras]]
- [[Rivo Jõõras]]
- [[Andrei Jämsä]]
- [[Marko Jänes]] 
- [[Calle Järnkrok]]
- [[Andre Järva]]
- [[Rein Järva]]
- [[Väinö Järvenpää]]
- [[Martin Järveoja]]
- [[Nikolai Järveoja]]
- [[Akilles Järvinen]]
- [[Jukka Järvinen]]
- [[Matti Järvinen]]
- [[Mihkel Järviste]]
- [[Laura Britt Järvsoo]]
- [[Enar Jääger]]
- [[Enver Jääger]]
- [[Jussi Jääskeläinen]]
- [[Lisell Jäätma]]
- [[Robin Jäätma]]
- [[Peep Jöffert]]
- [[Emil Jönsson]]
- [[Kevin Jörg]]
- [[Markus Jürgenson]]
- [[Jaan Jüris]]
- [[Peeter Jürisson]]
- [[Uku Jürjendal]]
- [[Helen Jürjo]]
- [[Vello Jürjo]]
- [[Ademar Jürlau]]

== K ==
[[Kaido Kaaberma]]
- [[Urmas Kaal]]
- [[Martin Kaalma]]
- [[Vello Kaaristo]]
- [[Enn Kaarma]]
- [[Harald Kaarmann]]
- [[Rene Kaas]]
- [[Evely Kaasiku]]
- [[Jevgeni Kabajev]]
- [[Alina Kabajeva]]
- [[Ozan Kabak]]
- [[Christian Kabasele]]
- [[Issa Kaboré]]
- [[Gojko Kačar]]
- [[Slobodan Kačar]]
- [[Tadija Kačar]]
- [[Vello Kade]]
- [[Gerda van der Kade-Koudijs]]
- [[Tino Kadewere]]
- [[Ferdi Kadıoğlu]]
- [[Syed Kadir]] 
- [[Yuka Kado]]
- [[Kaoru Kadohara]]
- [[Nazem Kadri]]
- [[Colin Kaepernick]]
- [[Jevgeni Kafelnikov]]
- [[Pantelís Kafés]]
- [[Sachi Kagawa]]
- [[Shinji Kagawa]]
- [[Tarō Kagawa]]
- [[Dina Kagramanov]]
- [[Andres Kahk]]
- [[Oliver Kahn]]
- [[Dominik Kahun]]
- [[Nihat Kahveci]]
- [[Sotíris Kaïáfas]]
- [[Stefan Kaibald]]
- [[Gregory Kaidanov]]
- [[Ayumi Kaihori]]
- [[Keiji Kaimoto]]
- [[Florian Kainz]]
- [[Kaarel Kais]]
- [[Kristjan Kais]]
- [[Wilhelm Kaiser]]
- [[Wyatt Kaiser]]
- [[Hannu Kaislama]]
- [[Hans Kaiva]]
- [[Andrus Kajak]]
- [[Uno Kajak]]
- [[Anna Kajalina]]
- [[Riina Kajari]]
- [[Akira Kaji]]
- [[Mayumi Kaji]]
- [[Tomoyuki Kajino]]
- [[Kaká]]
- [[Kaoru Kakinami]]
- [[Yōichirō Kakitani]]
- [[Kaapo Kakko]]
- [[Nikólaos Kaklamanákis]]
- [[Ingrit Kala]]
- [[Kahha Kaladze]]
- [[Saša Kalajdžić]]
- [[Valter Kalam]]
- [[Tomáš Kalas]]
- [[Paul Kalberg]]
- [[Janek Kalda]]
- [[Ago Kalde]]
- [[Juhan Kalde]]
- [[Sten Kalder]]
- [[Sören Kaldma]]
- [[Martten Kaldvee]]
- [[Urmas Kaldvee]]
- [[Christopher Kalev]]
- [[Dmitri Kalinin]]
- [[Sergei Kalinin]]
- [[Urmas Kaljend]]
- [[Aldur Kaljo]]
- [[Julius Kaljo]]
- [[Leelo Kalju]]
- [[Avo Kaljulaid]]
- [[Marek Kaljumäe]]
- [[Kaire Kaljurand]]
- [[Kalle Kaljurand]]
- [[Kristjan Kaljurand]]
- [[Helgi Kaljuste]]
- [[Kaupo Kaljuste]]
- [[Merli Kaljuve]]
- [[Margit Kalk]]
- [[Gustav Kalkun]]
- [[Charlotte Kalla]]
- [[Juura Kallari]]
- [[Madis Kallas]]
- [[Miina Kallas]]
- [[Ken Kallaste]]
- [[Risto Kallaste]]
- [[Toomas Kallaste]]
- [[Carmel Kallemaa]]
- [[Mika Kallio]]
- [[Antti Kalliomäki]]
- [[Andrei Kalmakov]]
- [[Erich Kalmar]]
- [[Marek Kalmus]]
- [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]]
- [[Salomon Kalou]]
- [[Samuel Kalu]]
- [[Kunishige Kamamoto]]
- [[Chris Kaman]]
- [[François Kamano]]
- [[Aboubakar Kamara]]
- [[Boubacar Kamara]]
- [[Glen Kamara]]
- [[Hassane Kamara]]
- [[Kei Kamara]]
- [[Mitsuo Kamata]]
- [[Kaspars Kambala]]
- [[Ditaji Kambundji]]
- [[Mujinga Kambundji]]
- [[Yusuf Saad Kamel]]
- [[Hisao Kami]]
- [[Marcin Kamiński]]
- [[Thomas Kaminski]]
- [[Megumi Kamionobe]]
- [[Arno Kamminga]]
- [[Shōgo Kamo]]
- [[Takeshi Kamo]]
- [[Steven Kampfer]]
- [[Kevin Kampl]]
- [[Gert Kams]]
- [[Gata Kamsky]]
- [[Olga Kamyshleeva]]
- [[Aadu Kana]]
- [[Mū Kanazaki]]
- [[Hiroshi Kanazawa]]
- [[Carel Kand]]
- [[Kaie Kand]]
- [[Katsuo Kanda]]
- [[Kiyoo Kanda]]
- [[Aleksandr Kandaurov]] 
- [[Toomas Kandimaa]]
- [[Harry Kane]]
- [[Patrick Kane]] 
- [[Mami Kaneda]]
- [[Miho Kaneda]]
- [[Nobutoshi Kaneda]]
- [[Shiho Kaneda]]
- [[Hisashi Kaneko]]
- [[Albert Kanepi]]
- [[Anton Kanepi]]
- [[Harald Kanepi]]
- [[Kaia Kanepi]] 
- [[Kaarlo Kangasniemi]]
- [[Tanel Kangert]]
- [[Julius Kangur]]
- [[Kristjan Kangur]]
- [[Martin Kangur]]
- [[Ülo Kangur]]
- [[Juha Kankkunen]]
- [[Helena Kannus]] 
- [[Takashi Kanō]]
- [[Johannes Kant]]
- [[Anna Kantane]]
- [[Toms Kantāns]]
- [[Gerd Kanter]]
- [[Igor Kanõgin]]
- [[Kasperi Kapanen]]
- [[Niko Kapanen]]
- [[Sigrid Kapanen]]
- [[Boglárka Kapás]]
- [[Hamit Kaplan]]
- [[Oskar Kaplur]]
- [[Sander Kapper]]
- [[Michális Kapsís]]
- [[Liis Kapten]]
- [[Deniss Kapustin]]
- [[Bartosz Kapustka]] 
- [[Jem Karacan]]
- [[Fran Karačić]]
- [[Giórgos Karagkoúnis]]
- [[Emmanouíl Karalís]]
- [[Yann Karamoh]]
- [[Aleksandr Karavajev]]
- [[Vjatšeslav Karavajev]]
- [[Anu Karavajeva]]
- [[Aleksandr Karelin]]
- [[Pavel Karelin]] 
- [[Richard Karelson]]
- [[Amir Karić]]
- [[Nouman Karim]]
- [[Ali Karimi]]
- [[Martin Karis]]
- [[Roman Kariste]]
- [[Henn Karits]]
- [[Nigul Karits]]
- [[Loris Karius]]
- [[Nikolai Karklin]]
- [[Ainar Karlson]]
- [[Rain Karlson]]
- [[Urmas Karlson]]
- [[Erik Karlsson]]
- [[Frida Karlsson]]
- [[Henrik Karlsson]]
- [[Nils Karlsson]]
- [[Pernilla Karlsson]]
- [[William Karlsson]]
- [[Åke Karlsson]]
- [[Friedrich Karm]] 
- [[Žan Karničnik]]
- [[Kenneth Karp]]
- [[Vitalijus Karpačiauskas]]
- [[Deniss Karpak]]
- [[Gleb Karpenko]]
- [[Andra Karpin]]
- [[Valeri Karpin]]
- [[Anatoli Karpov]] 
- [[Dmitri Karpov]] 
- [[Valeri Karpov]]
- [[Klaes Karppinen]]
- [[Pertti Karppinen]]
- [[Ida Karstoft]]
- [[Mārtiņš Karsums]]
- [[Tõnis Kartau]]
- [[Narain Karthikeyan]]
- [[Givi Kartozia]]
- [[Fred Karu]]
- [[Kristin Karu]]
- [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]]
- [[Hatha Karunaratne]]
- [[Börje Karvonen]]
- [[Takashi Kasahara]]
- [[Noriaki Kasai]]
- [[Yoshie Kasajima]]
- [[Andrej Kaścicyn]]
- [[Siarhiej Kaścicyn]]
- [[Totti Kasekamp]]
- [[Robert Kasela]]
- [[Tõnis Kasemets]]
- [[Indrek Kaseorg]]
- [[Kärt Kaseorg]]
- [[Mari Kaseväli]]
- [[Yōsuke Kashiwagi]]
- [[Siksten Kasimir]]
- [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]]
- [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]]
- [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]]
- [[Rain Kask]]
- [[Darius Kasparaitis]]
- [[Garri Kasparov]]
- [[Marco Kasper]]
- [[Ants Kass]]
- [[Leonhard Kass]]
- [[Darja Kassatkina]]
- [[Zack Kassian]]
- [[Elmo Kassin]]
- [[Osvald Kastanja]]
- [[Maximilian Kastner]]
- [[Flamur Kastrati]]
- [[Ondřej Kaše]]
- [[Rustam Kazakov]]
- [[Yahiro Kazama]]
- [[Tatjana Kazankina]]
- [[Vladimir Kazatšonok]]
- [[Colin Kâzım-Richards]]
- [[Šarūnas Kazlauskas]] 
- [[Kai Kazmirek]] 
- [[Hiroshi Katayama]]
- [[Fánis Katergiannákis]]
- [[Nikola Katić]]
- [[Daijirō Katō]]
- [[Hisashi Katō]]
- [[Masaaki Katō]]
- [[Nobuyuki Katō]]
- [[Tomoe Kato]]
- [[Yoshio Katō]]
- [[Pródromos Katsantónis]]
- [[Kóstas Katsouránis]] 
- [[Takamoto Katsuta]]
- [[Toshinobu Katsuya]]
- [[Ethan Katzberg]] 
- [[Kevin Kauber]]
- [[Johannes Kaubi]]
- [[Smylie Kaufman]]
- [[Severi Kaukiainen]]
- [[Tõnu Kaukis]]
- [[Niklas Kaul]]
- [[Ralf Kaunismäe]]
- [[Toivo Kaunismäe]]
- [[Vello Kaunismäe]]
- [[Valter Kaup]]
- [[Kalle Kaupmees]]
- [[Minna Kauppi]]
- [[Kai Kauramäki]]
- [[Martin Kaut]]
- [[Juko Kavaguti]]
- [[Egidijus Kavaliauskas]]
- [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]]
- [[Mihheil Kavelašvili]]
- [[Iván Kaviedes]]
- [[Saburō Kawabuchi]]
- [[Katsuyuki Kawachi]]
- [[Yoshikatsu Kawaguchi]]
- [[Naoko Kawakami]]
- [[Nobuo Kawakami]]
- [[Ryōichi Kawakatsu]]
- [[Taeko Kawakatsu]]
- [[Kengo Kawamata]]
- [[Taizō Kawamoto]]
- [[Mari Kawamura]]
- [[Yuri Kawamura]]
- [[Takashi Kawanishi]]
- [[Takehiko Kawanishi]]
- [[Junji Kawano]]
- [[Eiji Kawashima]]
- [[Nahomi Kawasumi]]
- [[Rıza Kayaalp]]
- [[Moise Kean]]
- [[Robbie Keane]]
- [[Roy Keane]]
- [[Collen Kebinatshipi]]
- [[Eerik Kedars]]
- [[Tomasz Kędziora]]
- [[Erik Keedus]]
- [[Avo Keel]]
- [[Markkus Keel]]
- [[Martti Keel]]
- [[Kaimu Keerak]]
- [[Alfred Keerd]]
- [[Tamara Keerd]]
- [[Rait Keerles]]
- [[Mart Keersalu]]
- [[Sebastian Kehl]]
- [[Thilo Kehrer]]
- [[Mark-Markos Kehva]]
- [[Anastasia Keinänen]]
- [[Naby Keïta]]
- [[Duncan Keith]]
- [[Urho Kekkonen]]
- [[Travis Kelce]]
- [[Miloš Kelemen]]
- [[Anastasía Kelesídou]] 
- [[Ülle Kell]]
- [[Caoimhín Kelleher]]
- [[Clayton Keller]]
- [[Reinier Cornelis Keller]]
- [[Adam Kelly]]
- [[Lloyd Kelly]]
- [[Majlinda Kelmendi]]
- [[Ezekiel Kemboi]] 
- [[Troy Kemp]]
- [[Adrian Kempe]]
- [[Mario Kempe]]
- [[Michal Kempný]]
- [[Joonas Kemppainen]]
- [[Sofia Kenin]]
- [[Ronalds Ķēniņš]]
- [[Joshua Kennedy]]
- [[Marc Kennedy]] 
- [[Nina Kennedy]] 
- [[Ryan Kent]]
- [[Konstantínos Kentéris]]
- [[Andy Keogh]]
- [[Angelique Kerber]]
- [[Jean Kerebel]]
- [[Lajos Keresztes]]
- [[Alexander Kerfoot]]
- [[Milos Kerkez]]
- [[Fred Kerley]]
- [[Silver Kerna]]
- [[Hamish Kerr]]
- [[Josh Kerr]]
- [[Devon Kershaw]]
- [[Aksel Kersna]]
- [[Vahur Kersna]]
- [[Aleksandr Keržakov]]
- [[Lembit Kesa]]
- [[Ajna Késely]]
- [[Kert Kesküla]]
- [[Reinhold Kesküll]]
- [[Phil Kessel]]
- [[Franck Kessié]]
- [[Ueli Kestenholz]]
- [[Jari Ketomaa]]
- [[Jevgeni Ketov]]
- [[Jujhar Khaira]]
- [[Ibragim Khamrakulov]]
- [[Wahbi Khazri]]
- [[Rani Khedira]]
- [[Sami Khedira]]
- [[Natalia Khoudgarian]]
- [[Alan Khugaev]]
- [[Karolina Kibbermann]]
- [[Marvi Kibe]]
- [[Tõnu Kibena]]
- [[Luke Kibet]]
- [[Jason Kidd]]
- [[Isaac Kiese Thelin]]
- [[Lionel Kieseritzky]]
- [[Maria Kießling]]
- [[Mika Kihlström]] 
- [[Eva-Lotta Kiibus]]
- [[Jorma Kiigemägi]]
- [[Kalev Kiirend]]
- [[Olev Kiirend]]
- [[Ants Kiisa]]
- [[Janek Kiisman]]
- [[Ott Kiivikas]]
- [[Juhan Kikas]]
- [[Gary Kikaya]]
- [[Tarmo Kikerpill]]
- [[Naoya Kikuchi]]
- [[Shinkichi Kikuchi]]
- [[Yoshio Kikugawa]]
- [[Shirō Kikuhara]]
- [[Yakup Kılıç]]
- [[Matti Killing]]
- [[Alex Killorn]]
- [[Jean-Claude Killy]]
- [[Marko Kilp]]
- [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]]
- [[Kim Kee-hee]]
- [[Kim Kyung-jung]]
- [[Kim Sang-wook]]
- [[Kim Seung-gyu]]
- [[Kim Sung-gan]]
- [[Kim U-gil]]
- [[Kim Yong-sik]]
- [[Kim Yu-Na]]
- [[Allan Kimbaloula]]
- [[Tiiu Kimber]]
- [[Joshua Kimmich]]
- [[Arawa Kimura]]
- [[Kazushi Kimura]]
- [[Masahiko Kimura]]
- [[Rie Kimura]]
- [[Arturo Kinch]]
- [[Andy King]]
- [[Billie Jean King]]
- [[Lilly King]]
- [[Yukari Kinga]]
- [[Roger Kingdom]]
- [[Kätlin Kink]]
- [[Tarmo Kink]]
- [[Hain Kinks]]
- [[Jorma Kinnunen]]
- [[Kimmo Kinnunen]]
- [[Futaba Kioka]]
- [[Eliud Kipchoge]]
- [[Wilson Kipketer]]
- [[Victor Kiplangat]]
- [[Herbert Kipp]]
- [[Priidik Kippar]]
- [[August Kippasto]]
- [[Asbel Kiprop]]
- [[Brimin Kiprop Kipruto]]
- [[Conseslus Kipruto]]
- [[Stephen Kiprotich]]
- [[Miikka Kiprusoff]]
- [[Kelvin Kiptum]]
- [[Faith Kipyegon]]
- [[Chinatsu Kira]]
- [[Michaela Kirchgasser]]
- [[Sergei Kirdjapkin]]
- [[Nikoléta Kiriakopoúlou]]
- [[Andrei Kirilenko]]
- [[Marija Kirilenko]]
- [[Dmitri Kirilov]]
- [[Dmitri Kiritšenko]]
- [[Liam Kirk]]
- [[Oliver Kirk]]
- [[Kirkor Kirkorov]] 
- [[Petǎr Kirov]]
- [[Erika Kirpu]]
- [[Viktor Kirpu]]
- [[Urmas Kirs]]
- [[Jaan Kirsipuu]]
- [[Mall Kirsipuu]]
- [[Rein Kirsipuu]]
- [[Robert Kirss]]
- [[Magnus Kirt]]
- [[Abel Kirui]]
- [[Harri Kirvesniemi]]
- [[Marja-Liisa Kirvesniemi]]
- [[Nanase Kiryu]]
- [[Tevfik Kış]]
- [[Kikuzō Kisaka]]
- [[Kazumi Kishi]]
- [[Yūji Kishioku]]
- [[Filip Kiss]]
- [[Bogdan Kisselevitš]]
- [[Hikaru Kitagawa]]
- [[Akira Kitaguchi]]
- [[Haruka Kitaguchi]]
- [[Kana Kitahara]]
- [[Hideaki Kitajima]]
- [[Ayako Kitamoto]]
- [[Tsuyoshi Kitazawa]]
- [[Svetlana Kitova]]
- [[Keio Kits]]
- [[Kristjan Kitsing]]
- [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]]
- [[Sonny Kittel]]
- [[Stanislav Kitto]]
- [[Andero Kivi]]
- [[Ann Marii Kivikas]]
- [[Arvo Kivikas]]
- [[Kenny Kivikas]]
- [[Kaur Kivila]]
- [[Raul Kivilo]]
- [[Merle Kivimets]]
- [[Tatjana Kivimägi]]
- [[Paavo Kivine]]
- [[Sirkka-Liisa Kivine]]
- [[Alfred Kivisaar]]
- [[Kätlin Kivisild]]
- [[Vahur Kivisild]]
- [[Arne Kivistik]]
- [[Elmar Kivistik]]
- [[Kaur Kivistik]]
- [[Tommi Kivistö]]
- [[Jakub Kiwior]]
- [[Eijun Kiyokumo]]
- [[Hiroshi Kiyotake]]
- [[Simon Kjær]]
- [[Lasse Kjus]]
- [[Jyri Kjäll]]
- [[Davy Klaassen]]
- [[Johannes Høsflot Klæbo]]
- [[Linus Klasen]]
- [[Ivan Klasnić]]
- [[Mari Klaup-McColl]]
- [[Erwin Klausner]]
- [[Dzintar Klavan]]
- [[Ragnar Klavan]]
- [[Lieke Klaver]]
- [[Lambertus van Klaveren]]
- [[Pieter van Klaveren]]
- [[Marielle Kleemeier]]
- [[Oscar Klefbom]]
- [[Martin Klein]] 
- [[Tim Kleindienst]]
- [[László Kleinheisler]]
- [[Margus Klementsov]]
- [[Ole Klemetsen]]
- [[Gunnar Klettenberg]]
- [[Mateusz Klich]]
- [[Christian Klien]] 
- [[Michael Klim]]
- [[Romuald Klim]]
- [[Jan Kliment]]
- [[Sebastian Klinga]]
- [[Carl Klingberg]]
- [[John Klingberg]]
- [[Jorinde van Klinken]]
- [[Rob Klinkhammer]]
- [[Jekaterina Klinkova]]
- [[Jürgen Klinsmann]]
- [[Karel-Sander Kljuzin]]
- [[Jürgen Klopp]]
- [[Miroslav Klose]]
- [[Timm Klose]]
- [[Lukas Klostermann]]
- [[Justin Kluivert]]
- [[Patrick Kluivert]] 
- [[Aleksander Klumberg]]
- [[Vitali Klõtško]]
- [[Volodõmõr Klõtško]]
- [[Carolina Klüft]]
- [[Hans Kmoch]]
- [[Karin Knapp]]
- [[Samuel Kňažko]]
- [[Corban Knight]]
- [[Spencer Knight]]
- [[Erriyon Knighton]]
- [[Olga Knjazeva]]
- [[Hanna Knjazeva-Minenko]]
- [[Karoline Offigstad Knotten]]
- [[Durward Knowles]]
- [[Jonas Knudsen]]
- [[Tormod Knutsen]]
- [[Minoru Kobata]]
- [[Daigo Kobayashi]]
- [[George Kobayashi]]
- [[Kamui Kobayashi]]
- [[Tadao Kobayashi]]
- [[Yayoi Kobayashi]]
- [[Yū Kobayashi]]
- [[Yuki Kobayashi]]
- [[Gregor Kobel]]
- [[Marita Koch]]
- [[Martin Koch]]
- [[Robin Koch]]
- [[Anete Kociņa]]
- [[Antal Kocsis]]
- [[Ferenc Kocsis]]
- [[Raido Kodanipork]]
- [[Hervé Koffi]]
- [[Andreas Kofler]]
- [[Nikita Koger]]
- [[Gogi Koguašvili]]
- [[Rebeka Koha]]
- [[Shiho Kohata]]
- [[Mõhhailo Kohhan]]
- [[Arvo Kohv]]
- [[Harri Koiduste]]
- [[Mae Koime]]
- [[Ada Koistinen]]
- [[Villem-Henrik Koitmaa]]
- [[Tiit Koitnurm]]
- [[Miika Koivisto]]
- [[Mikko Koivisto]]
- [[Toni Koivisto]]
- [[Mikko Koivu]]
- [[Saku Koivu]]
- [[Hannes Koivunen]]
- [[Anssi Koivuranta]]
- [[Hiromi Kojima]]
- [[Nobuyuki Kojima]]
- [[Shinya Kojima]]
- [[Koke (jalgpallur)|Koke]]
- [[Kaspar Kokk]]
- [[Peeter Kokk]]
- [[Väinö Kokkinen]]
- [[Aleksandr Kokko]]
- [[Pekka Kokkonen]]
- [[Marko Koks]]
- [[Sara Kolak]]
- [[Karel Kolář]]
- [[Sead Kolašinac]]
- [[Antoni Kolczyński]]
- [[Eero Kolehmainen]]
- [[Hannes Kolehmainen]]
- [[Valeri Kolesnik]]
- [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]]
- [[Vladimir Kolev]]
- [[Ivo Kolk]]
- [[Reena Koll]]
- [[Jan Koller]]
- [[Kristo Kollo]]
- [[Edgar Kolmpere]]
- [[Randal Kolo Muani]]
- [[Mihhail Kolobov]]
- [[Giórgos Kolokythás]]
- [[Juri Kolomojets]]
- [[Fjodor Koltšin]]
- [[Pavel Koltšin]]
- [[Alevtina Koltšina]]
- [[Jana Kolukanova-Haitz]]
- [[Nikita Kolyaev]] 
- [[Mitsuru Komaeda]]
- [[Yūichi Komano]]
- [[Tibor Komáromi]]
- [[Leo Komarov]]
- [[Kristjan Kombe]]
- [[Daniel Komen]]
- [[Aivar Kommisaar]]
- [[Vincent Kompany]]
- [[Robert Kompus]]
- [[Tiina Kompus]]
- [[Pape Moussa Konaté]]
- [[Daigorō Kondō]]
- [[Kōji Kondō]]
- [[Naoya Kondō]]
- [[Shuko Kondo]]
- [[Geoffrey Kondogbia]]
- [[Arouna Koné]]
- [[Bakari Koné]]
- [[Ismaël Koné]]
- [[Lukáš Konečný]]
- [[Travis Konecny]]
- [[Humpy Koneru]]
- [[Terence Kongolo]]
- [[Yasuyuki Konno]]
- [[Kazuhisa Kōno]]
- [[Artur Konontšuk]]
- [[Ferenc Konrád]]
- [[Otto Konrad]]
- [[Akitsugu Konno]]
- [[Yuiko Konno]]
- [[John Konrads]]
- [[Ezri Konsa]]
- [[Oliver Konsa]]
- [[Tristan Konso]]
- [[Vitali Konstantinov]]
- [[Einar Kont]] 
- [[Anett Kontaveit]]
- [[Pávlos Kontídes]]
- [[Henri Kontinen]]
- [[Petri Kontiola]]
- [[Pentti Kontula]]
- [[Peter Konyegwachie]]
- [[Andres Koogas]]
- [[Teun Koopmeiners]]
- [[Ferdinand Koorits]]
- [[Veli Koota]]
- [[Taavi Koovit]]
- [[Anže Kopitar]]
- [[Petteri Koponen]]
- [[Kaido Koppel]]
- [[Lovise Harriette Koppel]]
- [[Dzmitryj Koraboŭ]]
- [[Gennadi Korban]]
- [[Olga Korbut]]
- [[Valentin Kordas]]
- [[Janne Korhonen]]
- [[Mihhail Korhov]]
- [[Emmanuel Korir]]
- [[Shedrack Kibet Korir]]
- [[Greta Korju]]
- [[Kevin Korjus]]
- [[Tapio Korjus]]
- [[Mikheil Korkia]] 
- [[Elmar Korko]]
- [[Vladimir Kornev]]
- [[Shinzō Kōroki]]
- [[Aleksandr Koroljov]] 
- [[Natalja Korosteljova]]
- [[Mihhail Korotajev]]
- [[Kiira Korpi]]
- [[Lauri Korpikoski]]
- [[Joonas Korpisalo]]
- [[Lisbeth Korsmo]]
- [[Sergei Koršunov]]
- [[Robert Korzeniowski]]
- [[Laurent Koscielny]]
- [[Takeshi Koshida]]
- [[Harri Koskela]]
- [[Vesa Koskela]]
- [[Ilkka Koski]]
- [[Mikko Koskinen]]
- [[Jarno Koskiranta]]
- [[Tristan Koskor]]
- [[Silja Kosonen]]
- [[Nadežda Kossintseva]]
- [[Tatjana Kossintseva]]
- [[Viktor Kossitškin]]
- [[Odilon Kossounou]]
- [[Georgi Kostadinov]]
- [[Stefka Kostadinova]]
- [[Ivica Kostelić]]
- [[Janica Kostelić]]
- [[Aleksandra Kostenjuk]]
- [[Filip Kostić]]
- [[Klim Kostin]]
- [[Diego Kostner]]
- [[Kalevi Kosunen]]
- [[Vjatšeslav Košelev]]
- [[Vassili Košetškin]]
- [[Jevgeni Koševoi]]
- [[Jan Košťálek]]
- [[István Kozma]]
- [[Primož Kozmus]]
- [[Brandon Kozun]]
- [[Ljubov Kozõreva]]
- [[Dušan Kožíšek]]
- [[Artur Kotenko]]
- [[Jesperi Kotkaniemi]]
- [[Johannes Kotkas]]
- [[Aleksandr Kotov]]
- [[Toivo Kotov]]
- [[Tatjana Kotova]]
- [[Maik-Kalev Kotsar]]
- [[Sage Kotsenburg]]
- [[Rudolf Kott]] 
- [[Dieter Kottysch]]
- [[Tomáš Koubek]]
- [[Jules Koundé]]
- [[Mikko Kousa]]
- [[Niko Kovač]]
- [[Robert Kovač]]
- [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]]
- [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]]
- [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] 
- [[Joe Kovacs]]
- [[Peeter Koval]]
- [[Heikki Kovalainen]]
- [[Anastassia Kovalenko]]
- [[Igor Kovalenko]]
- [[Pāvels Kovaļovs]] 
- [[Ainārs Kovals]]
- [[Jakub Kovář]]
- [[Jan Kovář]]
- [[Justyna Kowalczyk]]
- [[Dawid Kownacki]]
- [[Yig'al Koyfman]] 
- [[Arvo Kraam]]
- [[Robert Krabbendam]]
- [[Argos Kracht]]
- [[Alvin Kraenzlein]]
- [[Emil Krafth]]
- [[Rudolf Kraj]]
- [[Māris Krakops]]
- [[Alex Král]]
- [[Christoph Kramer]]
- [[Sven Kramer]]
- [[Vladimir Kramnik]]
- [[Niko Kranjčar]]
- [[Luan Krasniqi]]
- [[Olesja Krasnomovets]]
- [[Evi Krass]]
- [[Tristan Krass]]
- [[Fjodor Krassikov]]
- [[Jean-Philippe Krasso]]
- [[Jarmila Kratochvílová]]
- [[Gesa Felicitas Krause]]
- [[Inessa Kravets]]
- [[Evald Kree]]
- [[Liina Kree]]
- [[Adam Kreek]]
- [[Aleksander Kreek]]
- [[Ardo Kreek]]
- [[Theodor Osvald Kreekmaa]]
- [[Vladislav Kreida]]
- [[Chris Kreider]]
- [[David Krejčí]]
- [[Jakub Krejčík]]
- [[Barbora Krejčíková]]
- [[Kristiina Kresmer]]
- [[Gert Krestinov]]
- [[Dario Krešić]]
- [[Janusz Krężelok]]
- [[Heino Krevald]]
- [[Rene Krhin]]
- [[Vincent Kriechmayr]]
- [[Kerr Kriisa]]
- [[Sindra Kriisa]]
- [[Valmo Kriisa]]
- [[Kalle Kriit]]
- [[Anatoli Krikun]]
- [[Eron Krillo]] 
- [[Juri Krimarenko]]
- [[Voldemar Krimm]]
- [[Roy Krishna]]
- [[Heinrich Kristal]]
- [[Marko Kristal]]
- [[Emil Kristensen]]
- [[Marthe Kristoffersen]]
- [[Michal Krištof]]
- [[Ilja Krivošein]]
- [[Irõna Krjuko]]
- [[Nikita Krjukov]]
- [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]]
- [[Bojan Krkić]]
- [[Finn Hågen Krogh]]
- [[Nikolai Krogius]]
- [[Ranomi Kromowidjojo]]
- [[Uku Renek Kronbergs]]
- [[Niklas Kronwall]]
- [[Staffan Kronwall]]
- [[Heldur Kroon]]
- [[Tooni Kroon]]
- [[Felix Kroos]]
- [[Toni Kroos]]
- [[Nenad Krstić]]
- [[Marcin Krzywański]]
- [[Klaus Kröll]]
- [[Frantz Kruger]]
- [[Dmitri Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov]]
- [[Nikolai Kruglov seenior]]
- [[Tim Krul]]
- [[Malle Krunks]]
- [[Uwe Krupp]]
- [[Robbie Kruse]]
- [[Roberts Krūzbergs]]
- [[Piret Krutob]]
- [[Tiina Krutob]]
- [[Tiit Krutob]]
- [[Vladimir Krutov]]
- [[Karl Kruuda]]
- [[Parri Kruuda]]
- [[Helgi Kruusa]]
- [[Herman Kruusenberg]]
- [[Jaan Kruusma]]
- [[Krista Kruuv]]
- [[Toomas Krõm]]
- [[Marcus Krüger]]
- [[Simen Hegstad Krüger]]
- [[Grzegorz Krychowiak]]
- [[Adam Kszczot]]
- [[Dominik Kubalík]]
- [[Vlada Kubassova]]
- [[Elju Kubi]]
- [[Robert Kubica]]
- [[Riko Raimond Kubja]]
- [[Emiko Kubo]]
- [[Takefusa Kubo]]
- [[Tatsuhiko Kubo]]
- [[Yūya Kubo]]
- [[John Kuck]]
- [[Juraj Kucka]]
- [[Jan Kudlička]]
- [[Masato Kudō]]
- [[Daisy Kudre]]
- [[Doris Kudre]]
- [[Raul Kudre]]
- [[Fjodor Kudrjašov]]
- [[Juri Kudrjašov]]
- [[Deniss Kudrjavtsev]]
- [[Fred Kudu]]
- [[Bessik Kuduhhov]]
- [[Mohammed Kudus]]
- [[Darcy Kuemper]]
- [[Virpi Kuitunen]]
- [[Heino Kuivjõgi]]
- [[Milvi Kuivkaev]]
- [[Dean Kukan]]
- [[Johannes Kukebal]]
- [[Artur Kukk]]
- [[Ille Kukk]]
- [[Kati Kukk]]
- [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]]
- [[Sigvard Kukk]]
- [[Õilme Kukk]]
- [[Roman Kuklin]]
- [[Toni Kukoč]]
- [[Merili Kukuškin]]
- [[Anna Kula]]
- [[Dainis Kūla]]
- [[Brett Kulak]]
- [[Galina Kulakova]]
- [[Aleksandr Kulatšenko]]
- [[Serhi Kulbatš]]
- [[Jakob Kulbin]]
- [[Győző Kulcsár]]
- [[Riho Kuld]]
- [[Paul Kuldkepp]]
- [[Jerzy Kulej]]
- [[Aleksandr Kulik]]
- [[Nikolai Kuljomin]]
- [[Andres Kull]]
- [[Kaia Kulla]]
- [[Ilmar Kullam]]
- [[Valentina Kullam]]
- [[Gert Kullamäe]]
- [[Kristian Kullamäe]]
- [[Kadi Kullerkann]]
- [[Liis Kullerkann]]
- [[Raimo Kulli]]
- [[Karl Kullisaar]] 
- [[Peeter Kulm]]
- [[Vjatšeslav Kulpin]]
- [[Dejan Kulusevski]]
- [[Saki Kumagai]]
- [[Shunichi Kumai]]
- [[Pierre Kunde]]
- [[Tomáš Kundrátek]]
- [[Tsuyoshi Kunieda]]
- [[Aimi Kunitake]]
- [[Fubuki Kuno]]
- [[Janne Kuokkanen]]
- [[Iser Kuperman]] 
- [[Martin Kupper]]
- [[Mindaugas Kupšas]]
- [[Njazi Kuqi]]
- [[Shefki Kuqi]]
- [[Sean Kuraly]]
- [[Kevin Kurányi]]
- [[Philipp Kurashev]]
- [[Shū Kurata]]
- [[Yasuharu Kurata]]
- [[Tanel Kurbas]]
- [[Richard Kuremaa]]
- [[Jürgen Kuresoo]]
- [[Toivo Kurg]]
- [[Õnne Kurg]]
- [[Yūzō Kurihara]]
- [[Larissa Kurkina]]
- [[Anna Kurnikova]]
- [[Teruaki Kurobe]]
- [[Kyoko Kuroda]]
- [[Hisashi Kurosaki]]
- [[Jari Kurri]]
- [[Harry Kurschat]]
- [[Layvin Kurzawa]]
- [[Keijo Kurttila]]
- [[Ilja Kurucs]]
- [[Rodions Kurucs]]
- [[Shintaro Kurumaya]]
- [[Igor Kurve]]
- [[Heinrich Kurvet]]
- [[Rudolf Kus]]
- [[Katsuhiro Kusaki]]
- [[Alo Kuslap]]
- [[Kaur Kuslap]]
- [[Albert Kusnets]]
- [[Tomasz Kuszczak]]
- [[Olga Kuzenkova]]
- [[Vladimir Kuzin]]
- [[Krystian Kuźmicz]]
- [[Gennadi Kuzmin]]
- [[Anastassija Kuzmina]]
- [[Svetlana Kuznetsova]]
- [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] 
- [[Ilja Kutepov]]
- [[Martin Kutman]]
- [[Vladimir Kuts]]
- [[Oleg Kutšerenko]]
- [[Marija Kutšina]]
- [[Nora Kutti]]
- [[Vitali Kutuzov]]
- [[Gregor Kuuba]]
- [[Kristin Kuuba]]
- [[Jaanus Kuum]]
- [[Roman Kuura]] 
- [[Timo Kuus]]
- [[Kristian Kuusela]]
- [[Mart Kuusik]]
- [[Reijo Kuusik]]
- [[Ken Kuusk]]
- [[Kristina Kuusk]]
- [[Märten Kuusk]]
- [[Henn Kuuskme]]
- [[Aivar Kuusmaa]]
- [[Raigo Kuusnõmm]]
- [[Pekka Kuvaja]]
- [[Katsuyoshi Kuwahara]]
- [[Yasuyuki Kuwahara]]
- [[Takayuki Kuwata]]
- [[Dirk Kuyt]]
- [[Aloyzas Kveinys]]
- [[Manutšar Kvirkvelia]]
- [[Petra Kvitová]]
- [[Daniil Kvjat]]
- [[Aarne Kõiv]]
- [[Ira Kõiv]]
- [[Kauri Kõiv]]
- [[Küllo Kõiv]]
- [[Vaike Kõresaar]]
- [[Marge Kõrkjas]]
- [[Uku Kõrre]]
- [[Christian Kõrtsmik]]
- [[Karl Käbi]]
- [[Jüri Käen]]
- [[Risto Kägo]]
- [[Kaapo Kähkönen]]
- [[Kristen Kähr]]
- [[Lauri Käi]]
- [[Enn Käiss]]
- [[Annik Kälin]]
- [[Uno Källe]]
- [[Benjamin Källman]]
- [[Kim Källström]]
- [[David Kämpf]]
- [[Martin Käos]]
- [[Osvald Käpp]]
- [[Olle Kärner]]
- [[Rain Kärner]]
- [[Algo Kärp]]
- [[Siim Kärson]]
- [[Marleen Käämer]]
- [[Enn Kääni]]
- [[Katrin Käärt]]
- [[Olaf Kölzig]]
- [[Rupert König]] 
- [[Zoltán Kővágó]]
- [[Karel Kübar]]
- [[Silver Kübar]]
- [[Johannes Kühn]]
- [[Rita Kühne]]
- [[Kaido Külaots]]
- [[Susan Külm]]
- [[Kalev Külv]]
- [[Valter Külvet]]
- [[Peeter Kümmel]]
- [[Kaarel Kümnik]]
- [[Mait Künnap]]
- [[Rudolf Künnapas]]
- [[Grete-Lilijane Küppas]]
- [[Herbert Kütt]]
- [[Karli Kütt]]
- [[Andreas Küttel]]
- [[Anne Kyllönen]]
- [[Mai Kyokawa]]
- [[Nick Kyrgios]]
- [[Jordan Kyrou]]

== L ==
[[Shirley De La Hunty-Strickland]]
- [[Kertu Laak]]
- [[Eda Laan]]
- [[Osvald Laan]]
- [[Aleksander Rudolf Laane]]
- [[Rait-Riivo Laane]]
- [[René Laane]]
- [[Andres Laanemägi]] 
- [[Tanel Laanmäe]]
- [[Kunnar Laansalu]]
- [[Juss Laansoo]]
- [[Maario Laansoo]]
- [[Getter Laar]]
- [[Ave-Lii Laas]]
- [[Martin Laas]]
- [[Liina Laasma]]
- [[Arnold Laasner]]
- [[Raivo Laast]]
- [[Gaëtan Laborde]]
- [[Zakaria Labyad]]
- [[Alexandre Lacazette]]
- [[Darryl Lachman]]
- [[Maxence Lacroix]]
- [[Andrew Ladd]]
- [[Gustav Ladva]]
- [[Tuulikki Laesson]]
- [[Sam Lafferty]]
- [[Guy Lafleur]]
- [[Thea LaFond]]
- [[Alexis Lafrenière]]
- [[Mart Laga]]
- [[Bernard Lagat]] 
- [[Gustaf Lagerbielke]]
- [[Aina Lagus]]
- [[Lauri Lahesalu]]
- [[Philipp Lahm]]
- [[Sander Laht]]
- [[Johannes Lahti]]
- [[Sander Laid]]
- [[Aïssa Laïdouni]]
- [[Eerik Laidsaar]]
- [[Arnold Laidva]]
- [[Emma Laine]]
- [[Karin Laine]]
- [[Patrik Laine]]
- [[Tormis Laine]]
- [[Stefan Lainer]]
- [[Leslie Laing]]
- [[Juris Laipenieks]]
- [[Toivo Laitamm]]
- [[Mark Lajal]]
- [[Mart Lajal]]
- [[Samppa Lajunen]]
- [[Ville Lajunen]]
- [[Nemanja Lakić-Pešić]]
- [[Vasílios Lákis]]
- [[Annika Lall]]
- [[Adam Lallana]]
- [[Shawn Lalonde]]
- [[Thomas Lam]]
- [[Stéphane Lambiel]]
- [[Madis-Tõnu Lambin]]
- [[Karli Lambot]]
- [[Érik Lamela]]
- [[Laurent Lamothe]]
- [[Enno Lamp]]
- [[Frank Lampard]]
- [[Anamarija Lampič]]
- [[Jason Lamy-Chappuis]]
- [[Marja-Liisa Landar]]
- [[Anton Lander]]
- [[Dominik Landertinger‎]]
- [[Gabriel Landeskog]]
- [[Chico Landi]]
- [[Raúl Landini]]
- [[Floyd Landis]] 
- [[Ádám Lang]]
- [[Noa Lang]]
- [[André Lange]]
- [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]]
- [[Marko-Matteus Langel]]
- [[Nataly Langerbaur]]
- [[Zigurds Lanka]]
- [[Kevin Lankinen]]
- [[Jiří Lanský]]
- [[Manuel Lanzini]]
- [[Róbert Lantoši]]
- [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]]
- [[Jaan Laos]]
- [[Kristen Lapa]]
- [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]]
- [[Aymeric Laporte]]
- [[Elle Lapp]]
- [[Esapekka Lappi]]
- [[Voldemar Larens]]
- [[Cyle Larin]]
- [[Ville Larinto]]
- [[Igor Larionov]]
- [[Dylan Larkin]]
- [[Thomas Larkin]]
- [[Andrei Larkov]]
- [[Emil Larmi]]
- [[Ernst Larsen]]
- [[Philip Larsen]]
- [[Kyle Larson]]
- [[Adam Larsson]]
- [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]]
- [[Gunnar Larsson]]
- [[Henrik Larsson]]
- [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]]
- [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]]
- [[Martin Larsson]]
- [[Mats Larsson]]
- [[Peter Larsson]]
- [[Rune Larsson]]
- [[Sebastian Larsson]]
- [[Emanuel Lasker]]
- [[August Lass]]
- [[Riitta Liisa Lassila]]
- [[Aleksandr Lastin]]
- [[Curtis Lazar]]
- [[Heinz Lazek]]
- [[Darko Lazović]]
- [[Larissa Lazutina]]
- [[Nicholas Latifi]]
- [[Vladimir Latin]] 
- [[Leonid Latsepov]]
- [[Jari-Matti Latvala]]
- [[Larissa Latõnina]]
- [[Milda Lauberte]]
- [[Niki Lauda]]
- [[Abel Laudonio]]
- [[Michael Laudrup]]
- [[Sulev Laugasson]]
- [[Karl Patrick Lauk]]
- [[Ülar Lauk]]
- [[Helen Laupa]]
- [[Emil Laur]]
- [[Paul Richard Laur]]
- [[Indrek Lauri]]
- [[Indrek Lauri (poksija)|Indrek Lauri]]
- [[Markus Lauridsen]]
- [[Oliver Lauridsen]]
- [[Louis Laurie]]
- [[Leho Laurine]]
- [[Tiina Laurisson]]
- [[Taavi Laurits‎]]
- [[Rod Laver]]
- [[Ezequiel Lavezzi]]
- [[Renaud Lavillenie]]
- [[Klemen Lavrič]]
- [[Natalja Lavrova]]
- [[Diego Laxalt]]
- [[Stephen Laybutt]]
- [[Amor Layouni]]
- [[Miguel Layún]]
- [[Chad Le Clos]]
- [[Adam le Fondre]]
- [[Robin Le Normand]]
- [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]]
- [[Julián Leal]]
- [[Julija Leanciuk]]
- [[Rafael Leão]]
- [[Tatjana Lebedeva]] 
- [[Brian Lebler]]
- [[Vincent Lecavalier]]
- [[Jan Lecjaks]]
- [[Benjamin Lecomte]]
- [[Nick Leddy]]
- [[Ester Ledecká]]
- [[Katie Ledecky]]
- [[Ryan Ledson]]
- [[Lee Chang-hwan]]
- [[Lee Han-beom]]
- [[Lee Jae-sung]]
- [[Lee Kang-in]]
- [[Lee Yoo-hyung]]
- [[Kurk Lee]]
- [[Norvel Lee]] 
- [[Roger Lee]]
- [[Tadanari Lee]]
- [[Jutta Leerdam]]
- [[Vallo Leet]]
- [[Brian Leetch]]
- [[Liivo Leetma]]
- [[Aldo Leetoja]]
- [[Aleksandr Legkov]]
- [[Adam Legzdins]]
- [[Katrina Lehis]]
- [[Artturi Lehkonen]]
- [[Jens Lehmann]]
- [[Robin Lehner]]
- [[Jori Lehterä]]
- [[Martti Lehtevä]]
- [[Lauri Lehtinen]]
- [[Olli Lehtinen]]
- [[Kadri Lehtla]] 
- [[Kari Lehtonen]]
- [[Mikko Lehtonen]]
- [[Kaire Leibak]]
- [[Taylor Leier]]
- [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]]
- [[Brendan Leipsic]]
- [[Lauri Leis]]
- [[Uno Leist]]
- [[Moritz Leitner]]
- [[Toomas Leius]]
- [[Lucas Leiva]]
- [[Péter Lékó]]
- [[Viktoria Leks]]
- [[Johannes Lello]]
- [[Marko Lelov]]
- [[Lauri Lelumees]]
- [[Christophe Lemaitre]]
- [[Thomas Lemar]]
- [[Jaan Lember]]
- [[Mati Lember]]
- [[Nora Lember]]
- [[Veiko Lember]]
- [[Anneken Lemberg]]
- [[Brendan Lemieux]]
- [[Mario Lemieux]]
- [[Eric Lemming]]
- [[Mauricio Lemos]]
- [[Marek Lemsalu]]
- [[Juan Carlos Lemus]]
- [[Alex Len]]
- [[Radan Lenc]]
- [[Aleksandr Lenderman]]
- [[Ivan Lendl]]
- [[Suzanne Lenglen]]
- [[Clément Lenglet]]
- [[Levente Lengyel]]
- [[Aaron Lennon]]
- [[Bernd Leno]]
- [[Mark Lenzi]]
- [[Jaan Lentsius]]
- [[Aigar Leok]]
- [[Tanel Leok]]
- [[Väino Leok]]
- [[Raido Leokin]]
- [[Wilfredo León]]
- [[Ryan Leonard]]
- [[Johnny Leoni]]
- [[Ellen Leonova]]
- [[Pierce LePage]]
- [[Laura Lepasalu]]
- [[Muza Lepik]]
- [[Ranet Lepik]]
- [[Sander Lepik]]
- [[Tõnu Lepik]]
- [[Brent Lepistu]]
- [[Laura Lepistö]]
- [[Sami Lepistö]]
- [[Sergei Lepmets]]
- [[Tõnno Lepmets]]
- [[Jaan Lepp]]
- [[Voldemar Lepperk]]
- [[Samuli Leppiaho]]
- [[Evi Leppik]]
- [[Lauri Leppik]]
- [[Lea Leppik]]
- [[Mihkel Leppik]]
- [[Antti Leppänen]]
- [[Ergas Leps]]
- [[Petăr Lesov]]
- [[Roland Lessing]] 
- [[Klas Lestander]]
- [[Ferdinand Lester]]
- [[Éloyse Lesueur-Aymonin]]
- [[Rostislav Leštšinski]]
- [[Jason Lezak]]
- [[Kris Letang]]
- [[Vinni Lettieri]]
- [[Evelyne Leu]] 
- [[Allar Levandi]] 
- [[Anna Levandi]] 
- [[Annely Levandi]]
- [[Arlet Levandi]]
- [[Armand Levandi]] 
- [[Amaury Leveaux]]
- [[Bryan Levell]]
- [[Olga Levina]]
- [[Artem Levizi]] 
- [[Anton Levkovitš]]
- [[Julia Levtšenko]]
- [[Marcin Lewandowski]]
- [[Robert Lewandowski]]
- [[Carl Lewis]]
- [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]]
- [[Lennox Lewis]]
- [[Keane Lewis-Potter]]
- [[Myles Lewis-Skelly]]
- [[Vital L'Hoste]]
- [[Jet Li]]
- [[Li Na]]
- [[Li Nan]]
- [[Li Xuezhi]]
- [[Li Xueyao]]
- [[Siarhiej Liachovič]]
- [[Kamila Lićwinko]]
- [[Jimmy Lidberg]]
- [[Nicklas Lidström]]
- [[Ervin Liebert]]
- [[Liel Abada]]
- [[Katharina Liensberger]]
- [[Ted Ligety]]
- [[Janno Ligur]]
- [[Mirjam Liimask]]
- [[Gerli Liinamäe]]
- [[Haldur Liinar]]
- [[Andres Liinat]]
- [[Aivo Liiv]]
- [[Marten Liiv]]
- [[Aivi Liiv-Kulla]]
- [[Kalju Liiva]]
- [[Frank Liivak]]
- [[Jaanus Liivak]]
- [[Kadri Liivak]]
- [[Toomas Liivak]]
- [[Toomas Liivak (vehkleja)]]
- [[Elvis Liivamägi]] 
- [[Kalle Liivamägi]]
- [[Martin Liivamägi]]
- [[Siim Liivik]] 
- [[Maksim Liksutov]]
- [[Aleksander Lilender]] 
- [[Andor Lilienthal]]
- [[Jakob Lilja]]
- [[Timothy Liljegren]]
- [[Agnes Lill]]
- [[Arvo Lill]]
- [[Harri Lill]]
- [[Heino Lill]]
- [[Jüri Lill]]
- [[Tiina Lillak]]
- [[Emil Lilleberg]]
- [[Tõnu Lillelaid]]
- [[Risto Lillemets]]
- [[Jaanus Lillepuu]]
- [[Lucas Lima]]
- [[Paulo César Lima]]
- [[Marcel Limage]] 
- [[Robin Limberg]]
- [[Jorma Limmonen]]
- [[Benjamin Limo]]
- [[Lin Dan]]
- [[Jeremy Lin]]
- [[Nicolae Linca]]
- [[Björn Lind]]
- [[Jouko Lindberg]] 
- [[Oscar Lindberg]]
- [[Petteri Lindbohm]]
- [[Anders Lindbäck]]
- [[Andreas Linde]]
- [[Johan Linde]]
- [[Esa Lindell]]
- [[Victor Lindelöf]]
- [[Charlie Lindgren]]
- [[Ryan Lindgren]]
- [[Elias Lindholm]]
- [[Ulla Lindkvist]]
- [[Matt Lindland]] 
- [[Meelis Lindmaa]]
- [[Alari Lindmäe]]
- [[Rein Lindmäe]]
- [[Åke Lindman]]
- [[Heinz Lindner]]
- [[Joel Lindpere]]
- [[Eric Lindros]]
- [[Jesper Lindstrøm]]
- [[Gunnar Lindström]]
- [[Joakim Lindström]]
- [[Marius Lindvik]]
- [[Gary Lineker]]
- [[Mary Lines]]
- [[Karol Linetty]]
- [[Inno Ling]]
- [[Jesse Lingard]]
- [[Bjarne Lingås]]
- [[Illar Link]]
- [[Henno Linn]]
- [[Martin Linnamägi]]
- [[Lehar Linno]]
- [[Tarmo Linnumäe]]
- [[Sander Linnus]]
- [[Samuel Lino]]
- [[Dmitri Lipartov]]
- [[Dmitri Lipetski]]
- [[Julija Lipnitskaja]]
- [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]]
- [[Marcello Lippi]]
- [[Valdo Lips]]
- [[Jaak Lipso]]
- [[Érik Lira]]
- [[Li Lirisman]]
- [[Jaŭvheni Lisaviec]]
- [[Piotr Lisek]]
- [[Sabine Lisicki]]
- [[Natalja Lissovskaja]]
- [[Sonny Liston]]
- [[Adam Liška]]
- [[Simon Lizotte]]
- [[Jari Litmanen]]
- [[Pierre Littbarski]]
- [[Broc Little]]
- [[Mackenzie Little]]
- [[Sergei Litvinov]]
- [[Marta Litõnska]]
- [[Liu Shiying]]
- [[Liu Xiang]]
- [[Ari-Pekka Liukkonen]]
- [[Vitantonio Liuzzi]]
- [[Marko Livaja]]
- [[Dominik Livaković]]
- [[Oleg Ljadov]]
- [[Adem Ljajić]]
- [[Roar Ljøkelsøy]]
- [[Zlatan Ljubijankić]]
- [[Roman Ljubimov]]
- [[Fredrik Ljungberg]]
- [[Mikael Ljungberg]]
- [[Diego Llorente]]
- [[Fernando Llorente]]
- [[Marcos Llorente]]
- [[Carli Lloyd]]
- [[Ivan Lobai]]
- [[Tim Lobinger]]
- [[Stanislav Lobotka]]
- [[Manuel Locatelli]]
- [[Ryan Lochte]]
- [[Dans Ločmelis]]
- [[Robin Lod]]
- [[Renan Lodi]]
- [[Todd Lodwick]]
- [[Sébastien Loeb]]
- [[Ruben Loftus-Cheek]]
- [[Valeri Loginov]]
- [[Mason Lohrei]]
- [[Stefan Loibl]]
- [[Erhard Loit]]
- [[Karoliine Loit]]
- [[Meelis Loit]]
- [[Wolfgang Loitzl]] 
- [[Freddy Loix]]
- [[Priit Lokutšievski]]
- [[Marcelo Lomba]]
- [[David Lombán]]
- [[Pavel Londak]]
- [[Jack London (kergejõustiklane)]]
- [[Jack London (poksija)]]
- [[Shane Long]]
- [[Marianna Longa]]
- [[Paavo Lonkila]]
- [[Katrin Loo]]
- [[Martin Loo]]
- [[Rudolf Loo]]
- [[Johannes Looaru]]
- [[Håkan Loob]]
- [[Ademola Lookman]]
- [[Uno Loop]]
- [[Viljar Loor]]
- [[Grigori Loorand]]
- [[Arnold Loorits]]
- [[Arvo Loorits]]
- [[Timo Loorits]]
- [[Anthony Lopes]]
- [[Éverton Lopes]] 
- [[Wagner Lopes]]
- [[Álex López]]
- [[Diego López]]
- [[Héctor López]]
- [[Javi López]]
- [[José María López]]
- [[Pau López]]
- [[David López Silva]]
- [[Sandro Lopopolo]]
- [[Dominik Lopuhhin]]
- [[Jhilmar Lora]]
- [[Jürgen Lorenz]]
- [[Jorge Lorenzo]]
- [[Néstor Lorenzo]]
- [[Iker Losada]]
- [[Hillar Loskit]]
- [[Pavel Loskutov]]
- [[Jüri Lossmann]] 
- [[Anthony Lozano]]
- [[Hirving Lozano]]
- [[Rafael Lozano]] 
- [[Jordan Lotomba]]
- [[Spyrídon Loúis]]
- [[Imran Louza]]
- [[Kevin Love]]
- [[Vágner Love]]
- [[Alberto Lovell]]
- [[Guillermo Lovell]]
- [[Santiago Lovell]]
- [[Jack Lovelock]]
- [[Dejan Lovren]]
- [[Adam Lowry]]
- [[Shane Lowry]]
- [[Matthew Lowton]]
- [[Smbat Lputjan]]
- [[Edrisa Lubega]]
- [[Cristiano Lucarelli]]
- [[Ayrton Lucas]]
- [[Carlos Lucas]]
- [[Juan Martín Lucero]]
- [[Milan Lucic]]
- [[Lúcio]]
- [[Frank Luck]]
- [[Derrick Luckassen]]
- [[Jhon Lucumí]]
- [[Meelis Ludvig]]
- [[Rasmus Luhakooder]]
- [[Arnold Luhaäär]]
- [[Olaf Luiga]]
- [[Karl-Eerik Luigend]] 
- [[Helmuth Luik]]
- [[Leila Luik]]
- [[Liina Luik]]
- [[Lily Luik]]
- [[Margus Luik]]
- [[Mihkel-Matteus Luik]]
- [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]]
- [[Florentino Luís]]
- [[David Luiz]]
- [[Luiz Gustavo]] 
- [[Carolina Luján]]
- [[Romelu Lukaku]]
- [[Jan Lukats]]
- [[Saša Lukić]]
- [[Andrei Lukin]]
- [[Jevgeni Lukjanenko]]
- [[Aleksandar Luković]]
- [[Leo Luks]]
- [[Tiit Luman]]
- [[Fred Børre Lundberg]]
- [[Sven-Åke Lundbäck]]
- [[Anton Lundell]]
- [[Christian Lundgaard]]
- [[Patrik Lundh]]
- [[Erik Lundqvist]]
- [[Henrik Lundqvist]]
- [[Joel Lundqvist]]
- [[John Lundstram]]
- [[Martin Lundström]]
- [[Massimo Luongo]]
- [[Roberto Luongo]]
- [[Constantin Lupulescu]]
- [[Georg Lurich]]
- [[Jānis Lūsis]]
- [[Liisa-Maria Lusti]]
- [[Andrei Luzgin]]
- [[Anatoli Lutikov]]
- [[Siim Luts]]
- [[Toivo Luts]]
- [[Ormar Lutsberg]]
- [[Risto Luukkonen]]
- [[Ukko-Pekka Luukkonen]]
- [[Vanderlei Luxemburgo]]
- [[Timo Lõhmus]]
- [[Janika Lõiv]]
- [[Tatjana Lõssenko]]
- [[Joann Lõssov]]
- [[Peeter Lõuk]]
- [[Saron Läänmäe]]
- [[Jonas Lössl]]
- [[Chris Löwe]]
- [[Grigori Löwenfisch]]
- [[Viktor Lööv]]
- [[Gina Lückenkemper]]
- [[Rein Lüüs]]
- [[Villem Lüüs]]
- [[Kevin Lyde]]
- [[Noah Lyles]]
- [[Alex Lyon]]
- [[Evan Lysacek]]

== M ==
[[Ma Lin]]
- [[Ma Long]]
- [[August Maalstein]]
- [[Silver Maar]]
- [[Alfred Maasik]]
- [[Artur Maasik]]
- [[Laura Maasik]]
- [[Alges Maasikmets]]
- [[Karel Maaten]]
- [[Nigul Maatsoo]]
- [[Awer Mabil]]
- [[Yemisi Mabry]]
- [[Richard Mabuza]]
- [[Alexis Mac Allister]]
- [[Brooks Macek]]
- [[Ramūnas Mačežinskas]] 
- [[Dean Macey]]
- [[Vítězslav Mácha]]
- [[Oldřich Machač]]
- [[Scott Machado]]
- [[Kōki Machida]]
- [[Tatsuki Machida]]
- [[Connor Mackey]]
- [[Krzysztof Mączyński]]
- [[Craig MacTavish]]
- [[Tiit Madalvee]]
- [[Merike Madar]]
- [[James Maddison]]
- [[Anthony Madigan]]
- [[Alla Madisson]]
- [[Masuzō Madono]]
- [[Jens-Erik Madsen]]
- [[Noni Madueke]]
- [[Jaak Mae]]
- [[Daizen Maeda]]
- [[Hideki Maeda]]
- [[Osamu Maeda]]
- [[Ryōichi Maeda]]
- [[Joakim Mæhle]]
- [[Kazuya Maekawa]]
- [[Vincenzo Maenza]]
- [[Masakiyo Maezono]]
- [[Pablo Maffeo]]
- [[Jiří Magál]]
- [[Josh Magennis]]
- [[Maurren Higa Maggi]]
- [[Christian Maggio]]
- [[Parham Maghsoodloo]]
- [[Thomas Magnuson]]
- [[Jan Magnussen]]
- [[Kevin Magnussen]]
- [[Harry Maguire]]
- [[Mehdi Mahdavikia]]
- [[Phil Mahre]]
- [[Steve Mahre]]
- [[Riyad Mahrez]]
- [[Erika Mahringer]]
- [[Jaroslava Mahutšihh]]
- [[Thiago Maia]]
- [[Paul Maibaum]]
- [[Maicon]]
- [[Jonatan Maidana]]
- [[Fred Anton Maier]]
- [[Hermann Maier]]
- [[Habib Maïga]]
- [[Mike Maignan]]
- [[Viktor Maigurov]]
- [[Raivo Maimre]]
- [[Ants Maiste]]
- [[Martin Maiste]]
- [[Meelis Maiste]]
- [[Nino Maisuradze]]
- [[Ainsley Maitland-Niles]]
- [[Nojim Maiyegun]]
- [[Josh Maja]]
- [[Petra Majdič]] 
- [[Tomasz Majewski]]
- [[István Majoros]] 
- [[Róbert Mak]]
- [[Cale Makar]]
- [[Sergei Makarov]]
- [[Roy Makaay]]
- [[Claude Makélélé]]
- [[Taoufik Makhloufi]]
- [[Seiichirō Maki]]
- [[Tomoaki Makino]]
- [[Erik Makke]]
- [[Kristjan Makke]]
- [[Kari Makkonen]]
- [[Andrei Makovejev]]
- [[Geórgios Makrópoulos]]
- [[Andrei Makrov]]
- [[Nemanja Maksimović]]
- [[Piotr Małachowski]]
- [[Tyrell Malacia]]
- [[Vjatšeslav Malafejev]]
- [[Luis Malagón]]
- [[Vladimir Malahhov]]
- [[Vadim Malakhatko]]
- [[Paolo Maldini]]
- [[Orlando Maldonado]]
- [[Pastor Maldonado]]
- [[Leanid Malecki]] 
- [[Donyell Malen]]
- [[Aljona Malets]]
- [[Denis Malgin]]
- [[Libor Malina]]
- [[Stefano Malinverni]]
- [[Vidmantas Mališauskas]]
- [[Jevgeni Malkin]]
- [[Erkki Mallenius]]
- [[Harry Mallin]]
- [[Hugo Mallo]]
- [[Caitlin Mallory]]
- [[Harald Malmgren]]
- [[Ivar Malmikoski]] 
- [[Karl Malone]]
- [[Moses Malone]]
- [[Florent Malouda]]
- [[Deniss Malov]]
- [[Lauri Malsroos]]
- [[Egert Malts]]
- [[Karl Malve]]
- [[Jelena Malõgina]]
- [[Adam Małysz]]
- [[Priscilla Mamba]]
- [[Mihhail Mamiašvili]]
- [[Maksim Mamin]]
- [[Maksim Mamutov]]
- [[Elijah Manangoi]]
- [[Florent Manaudou]]
- [[Gianluca Mancini]]
- [[Roberto Mancini]]
- [[Julia Mancuso]]
- [[Steve Mandanda]]
- [[Endla Mandel]]
- [[Aïssa Mandi]]
- [[Juhan Mandre]]
- [[Siim Mandre]]
- [[Rene Mandri]]
- [[Mario Mandžukić]]
- [[Orel Mangala]]
- [[Kristo Mangelsoo]]
- [[Andrew Mangiapane]]
- [[Edoardo Mangiarotti]]
- [[Miréla Maniáni]]
- [[Radivoje Manić]]
- [[Maniche]]
- [[Maurice Manificat]]
- [[Nazõr Mankijev]]
- [[Valentin Mankin]]
- [[Guntars Mankus]]
- [[Priit Mann]]
- [[Johannes Mannert]]
- [[Tatjana Mannima]]
- [[Emilija Manninen]]
- [[Hannu Manninen]]
- [[Sakari Manninen]]
- [[Peyton Manning]]
- [[Ari Mannio]]
- [[Vito Mannone]]
- [[Javier Manquillo]]
- [[Nigel Mansell]]
- [[İlhan Mansız]]
- [[Josh Manson]]
- [[Mikko Mantere]]
- [[Anthony Mantha]]
- [[Garth Manton]]
- [[Simone Manuel]]
- [[Mhithar Manukjan]]
- [[Miho Manya]]
- [[Luvo Manyonga]]
- [[Roxana Maracineanu]]
- [[Diego Maradona]]
- [[Edu Marangon]]
- [[Fernando Marçal]]
- [[Rogelio Marcelo]]
- [[Solly March]]
- [[Brad Marchand]]
- [[Léon Marchand]]
- [[Agustín Marchesín]]
- [[Jonathan Marchessault]]
- [[Claudio Marchisio]]
- [[Rocky Marciano]]
- [[Šarūnas Marčiulionis]]
- [[Mihkel Mardna]]
- [[Sandro Mareco]]
- [[Moussa Marega]]
- [[Lea Maremäe]]
- [[Vilve Maremäe]]
- [[Juan Luis Marén]]
- [[Flo Marfaing]]
- [[Aleksander Margiste]]
- [[Kalev Margus]]
- [[Pablo Marí]]
- [[Brian Mariano]]
- [[Adrian Mariappa]]
- [[Luca Marin]]
- [[Marko Marin]]
- [[Răzvan Marin]]
- [[Martin Marinčin]]
- [[Jacques Marinelli]]
- [[John Marino]]
- [[Shawn Marion]]
- [[Nicklas Maripuu]]
- [[Herol Marjak]]
- [[Kalevi Marjamaa]]
- [[Pekka Marjamäki]]
- [[Reno Mark]]
- [[Vidas Markevičius]]
- [[Eero Markkanen]]
- [[Lauri Markkanen]]
- [[Ánninos Markoullídis]]
- [[Dmitri Markov]]
- [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]]
- [[Andri Markovitš]]
- [[Caroline Marks]]
- [[Jacob Markström]]
- [[Mart Markus]]
- [[Ago Markvardt]]
- [[Margaret Markvardt]]
- [[Kristian Marmor]]
- [[Mitch Marner]]
- [[Géza Maróczy]]
- [[Patrick Maroon]]
- [[Álex Márquez]]
- [[Marc Márquez]]
- [[Rafael Márquez]]
- [[Kati-Kreet Marran]]
- [[Jesse Marsch]]
- [[Marta Vieira da Silva|Marta]]
- [[Christian Marti]]
- [[Roger Martí]]
- [[Álvaro Martín]]
- [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]]
- [[Henry Martín]]
- [[Johann Martin]]
- [[Jorge Martín]]
- [[Kevin Martin]]
- [[Matt Martin]]
- [[Russell Martin]]
- [[Gabriel Martinelli]]
- [[Nicolae Martinescu]]
- [[Alec Martinez]]
- [[Asier Martínez]]
- [[Emiliano Martínez]]
- [[Iñigo Martínez]]
- [[Lisandro Martínez]]
- [[Pity Martínez]]
- [[Roberto Martínez]]
- [[Saul Martínez]]
- [[Lucas Martínez Quarta]]
- [[Gerardo Martino]]
- [[Jordan Martinook]]
- [[Pascal Martinot-Lagarde]]
- [[Obafemi Martins]]
- [[Victor Martins]]
- [[Odd Martinsen]]
- [[Quenten Martinus]]
- [[Anita Márton]]
- [[Aleksei Martšenko]]
- [[Roman Martõnenko]]
- [[Nikita Martõnov]] 
- [[Adam Marušić]]
- [[Kiyonosuke Marutani]]
- [[Karina Maruyama]]
- [[Yuichi Maruyama]]
- [[Bert van Marwijk]]
- [[Linet Masai]]
- [[Omar Mascarell]]
- [[Javier Mascherano]]
- [[Pavel Maslák]]
- [[Margarita Maslennikova]]
- [[Nenad Maslovar]]
- [[Lukáš Masopust]]
- [[Felipe Massa]]
- [[Kylie Masse]]
- [[Paul Masson]]
- [[Nicolás Massú]]
- [[Svetlana Masterkova]]
- [[Edgaras Mastianica]]
- [[Hachim Mastour]]
- [[Athanásios Mastrovasílis]]
- [[Chikashi Masuda]]
- [[Tadatoshi Masuda]]
- [[Rika Masuya]]
- [[Marek Mazanec]]
- [[Tina Maze]]
- [[Noussair Mazraoui]]
- [[Gastón Mazzacane]]
- [[Walter Mazzarri]]
- [[Hermann Mazurkiewitsch]]
- [[Jaime Mata]]
- [[Juan Mata]]
- [[Marco Materazzi]]
- [[Samuel Matete]]
- [[Mike Matheson]]
- [[Bob Mathias]]
- [[Jérémy Mathieu]]
- [[Nemanja Matić]]
- [[Jarmo Matikainen]]
- [[Marjo Matikainen-Kallström]]
- [[Tuuli Matinsalo]]
- [[Joël Matip]]
- [[Julia Matojan]]
- [[Léo Matos]]
- [[Juho Matsalu]]
- [[Martin Matsi]]
- [[Terje Matsik]]
- [[Peeter Matsov]]
- [[Michiko Matsuda]]
- [[Naoki Matsuda]]
- [[Daisuke Matsui]]
- [[Kiyotaka Matsui]]
- [[Yasutarō Matsuki]]
- [[Teiichi Matsumaru]]
- [[Gyōji Matsumoto]]
- [[Ikuo Matsumoto]]
- [[Jon Matsumoto]]
- [[Akira Matsunaga]]
- [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]]
- [[Nobuo Matsunaga]]
- [[Seki Matsunaga]]
- [[Shigetatsu Matsunaga]]
- [[Tomoko Matsunaga]]
- [[Nobuharu Matsushita]]
- [[Toshio Matsuura]]
- [[Yoshiyuki Matsuyama]]
- [[Mario Matt]]
- [[Michael Matt]]
- [[Cristiano da Matta]]
- [[Stefan Matteau]]
- [[Auston Matthews]]
- [[Vincent Matthews]]
- [[Lothar Matthäus]]
- [[Kurt Mattsson]] 
- [[Matti Mattsson]]
- [[Blaise Matuidi]]
- [[Michał Matuszewski]]
- [[Natalja Matvejeva]]
- [[Ain Matvere]]
- [[Eve-Mai Maurer]]
- [[Lembit Maurer]]
- [[Amélie Mauresmo]]
- [[Maurício]]
- [[Stephy Mavididi]]
- [[Philipp Max]]
- [[Alexandru Maxim]]
- [[Fiona May]]
- [[Helene Mayer]]
- [[Kévin Mayer]]
- [[Robert Mayer]]
- [[Scott Mayfield]]
- [[Borja Mayoral]]
- [[Floyd Mayweather]]
- [[Kevin Mbabu]]
- [[Martial Mbandjock]]
- [[Françoise Mbango Etone]]
- [[Kylian Mbappé]]
- [[Chancel Mbemba]]
- [[Bryan Mbeumo]]
- [[Raïs M'Bolhi]]
- [[Réginald Mbu Alidor]]
- [[Samuel Mbugua]]
- [[Kenneth McArthur]]
- [[Charlie McAvoy]]
- [[Jack McBain]]
- [[Oliver McBurnie]]
– [[Jake McCabe]]
- [[Jared McCann]]
- [[Wilbert McClure]]
- [[John McCormack (poksija)|John McCormack]]
- [[Steven McCrory]]
- [[Michael McCullagh]]
- [[Wayne McCullough]]
- [[Mildred McDaniel]]
- [[Connor McDavid]]
- [[Sean McDermott]]
- [[Ryan McDonagh]]
- [[Antonio McDyess]]
- [[John McEnroe]]
- [[Aiden McGeady]]
- [[Frank McGee]]
- [[Brock McGinn]]
- [[John McGinn]]
- [[Tye McGinn]]
- [[David McGoldrick]]
- [[Triin-Karoliina McGonigle]]
- [[Ryan McGowan]]
- [[Tracy McGrady]]
- [[Riley McGree]]
- [[Allan McGregor]]
- [[Callum McGregor]]
- [[Rory McIlroy]]
- [[David McIntyre]]
- [[Matt McKay]]
- [[Brian McKeever]]
- [[Weston McKennie]]
- [[George McKenzie]]
- [[James McKenzie]]
- [[Mark McKenzie]]
- [[Emma McKeon]]
- [[Kaylee McKeown]]
- [[Sydney McLaughlin]]
- [[Kenny McLean]]
- [[Keith McLeod]]
- [[Omar McLeod]]
- [[Kyron McMaster]]
- [[Brandon McMillan]]
- [[Brayden McNabb]]
- [[Paddy McNair]]
- [[John McNally]]
- [[Brianna McNeal]]
- [[Dwight McNeil]]
- [[Alister McRae]] 
- [[Colin McRae]]
- [[Jimmy McRae]]
- [[Richard McTaggart]] 
- [[Scott McTominay]]
- [[Brandon Mechele]]
- [[Gary Medel]]
- [[Mirjana Medić]]
- [[Cristian Medina]]
- [[Facundo Medina]]
- [[Ramón Medina Bello]]
- [[Anabel Medina Garrigues]]
- [[Daniil Medvedev]]
- [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]]
- [[Olga Medvedtseva]]
- [[Ben Mee]]
- [[Kris Meeke]]
- [[Cliff Meely]]
- [[Marko Meerits]]
- [[Mart Meeru]]
- [[Janek Meet]]
- [[Jaycob Megna]]
- [[Admir Mehmedi]]
- [[Shekhar Mehta]]
- [[Keity Meier]]
- [[Maaris Meier]]
- [[Rudolf Meier]]
- [[Timo Meier]]
- [[Rudolf Meijel]]
- [[Toni Meijel]]
- [[Tõnu Meijel]]
- [[Viesturs Meijers]]
- [[Rūta Meilutytė]]
- [[Johan Meimer]]
- [[Fernando Meira]]
- [[Raul Meireles]]
- [[Kimmie Meissner]]
- [[Küllike Meister]] 
- [[Soualiho Meïté]]
- [[Marie Mejzlíková I]]
- [[Marie Mejzlíková II]]
- [[Karel Mejta]]
- [[Vladimir Melanin]]
- [[Ilari Melart]]
- [[Julian Melchiori]]
- [[Irina Melešina]]
- [[Birger Meling]]
- [[Antoine Mélinon]]
- [[Mihaela Melinte]]
- [[Zoltán Melis]]
- [[Olof Mellberg]]
- [[Oussama Mellouli]]
- [[Faina Melnik]]
- [[Andrei Melnitšenko (suusataja)|Andrei Melnitšenko]]
- [[Juri Melnitšenko]]
- [[Felipe Melo]]
- [[Nuno Mendes]]
- [[Ryan Mendes]]
- [[Thiago Mendes]]
- [[Brais Méndez]]
- [[Bruno Méndez]]
- [[Héctor Méndez]]
- [[Jesús Méndez]]
- [[Jhegson Méndez]]
- [[Luis Méndez]]
- [[Mario Méndez]]
- [[Édouard Mendy]]
- [[Ferland Mendy]]
- [[Nampalys Mendy]]
- [[Osleidys Menéndez]]
- [[Jean Meneses]]
- [[Jérémy Ménez]]
- [[Gabriel Menino]]
- [[Pietro Mennea]]
- [[Gideon Mensah]]
- [[Boris Meos]] 
- [[Chris Mepham]]
- [[Umut Meraş]]
- [[Gabriel Mercado]]
- [[Dawson Mercer]]
- [[Axel Merckx]]
- [[Ted Meredith]]
- [[Argo Meresaar]]
- [[Roberto Merhi]]
- [[Juta Meri]]
- [[Boris Merilain]]
- [[Mikel Merino]]
- [[Emanuel Merins]]
- [[Ülle Merisalu]] 
- [[Ando Meritee]]
- [[Enn Meriväli]]
- [[Kazys Merkis]]
- [[Erkki Meronen]]
- [[Kari Meronen]] 
- [[Risto Meronen]]
- [[Aries Merritt]]
- [[LaShawn Merritt]]
- [[Elvis Merzļikins]]
- [[Dries Mertens]]
- [[Illan Meslier]]
- [[Romain Mesnil]]
- [[Daniel Mesotitsch‎]]
- [[Lionel Messi]]
- [[Mark Messier]]
- [[Ņikita Meškovs]]
- [[Connor Metcalfe]]
- [[Kiril Metkov]]
- [[Karol Mets]]
- [[Mihkel Mets]]
- [[Toomas Mets]]
- [[Nino Metsar]]
- [[Peeter Metsar]]
- [[Vello Metsis]]
- [[Väino Metsis]]
- [[Juha Metsola]]
- [[Margus Metstak]]
- [[Pärtel Mettig]]
- [[Juhan Mettis]]
- [[Thomas Meunier]]
- [[Pim Meurs]]
- [[Andy van der Meyde]]
- [[Max Meyer]]
- [[Marc Michaelis]]
- [[Michael Michaelsen]]
- [[Detlef Michel]]
- [[Roger Michelot]]
- [[Helle-Iris Michelson]]
- [[Ryūji Michiki]]
- [[Jacob Middleton]]
- [[Andy Miele]]
- [[Jacques Mieses]]
- [[Normunds Miezis]]
- [[Juha Mieto]]
- [[Simon Mignolet]]
- [[Franjo Mihalić]]
- [[Filip Mihaljević]]
- [[Malaika Mihambo]]
- [[Svjatoslav Mihhailjuk]]
- [[Nikita Mihhailov]]
- [[Jelena Mihhailovskaja]]
- [[Ilja Mihhejev]]
- [[Madis Mihkels]]
- [[Jakob Miil]]
- [[Kristiine Miilen]]
- [[Markus Miiter]]
- [[Elmar Mike]]
- [[Vladas Mikėnas]]
- [[Maarija Mikiver]]
- [[Gunnar Mikk]]
- [[Andreas Mikkelsen]]
- [[Tobias Mikkelsen]]
- [[Pål Gunnar Mikkelsplass]]
- [[Hannu Mikkola]]
- [[Niko Mikkola]]
- [[Evald Mikson]]
- [[Kristóf Milák]]
- [[Sonny Milano]]
- [[Philip Milanov]]
- [[Nikola Milenković]]
- [[Héctor Milián]]
- [[Sergej Milinković-Savić]]
- [[Vanja Milinković-Savić]]
- [[Éder Militão]]
- [[Diego Milito]]
- [[Gabriel Milito]]
- [[Karel Miljon]]
- [[Liam Millar]]
- [[Anna Maria Millend]]
- [[Andrea Miller]] 
- [[Bode Miller]]
- [[Colin Miller]]
- [[Jack Miller]]
- [[Martin Miller]]
- [[Reggie Miller]]
- [[Ryan Miller]]
- [[Shaunae Miller]]
- [[John Atta Mills]] 
- [[James Milner]]
- [[Mikk Miländer]]
- [[Alain Mimoun]]
- [[Santi Mina]]
- [[Yerry Mina]]
- [[Grigori Minaškin]]
- [[Tyrone Mings]]
- [[Gabriele Minì]]
- [[Valeri Minkenen]]
- [[Suvi Minkinen]]
- [[Yoshinobu Minowa]]
- [[Valdis Mintals]]
- [[Fraser Minten]]
- [[Jana Mintšenkova]]
- [[Joan Mir]]
- [[Antonio Mirante]]
- [[Aleksei Mirantšuk]]
- [[Anton Mirantšuk]]
- [[Sander Mirme]]
- [[Nikola Mirotić]]
- [[Jekaterina Mirotvortseva]]
- [[Dave Mirra]]
- [[Roberts Misāns]]
- [[Seraina Mischol]]
- [[Zvjezdan Misimović]]
- [[Jevgeni Missenjov]]
- [[Sergejs Mišins]]
- [[Anrijs Miška]]
- [[Aleksander Miśta]]
- [[Nikolai Mištšanski]]
- [[Harry Mitchell]]
- [[Konstantínos Mítroglou]]
- [[Aleksandar Mitrović]]
- [[Stefan Mitrović]]
- [[Natalja Mitrovic-Puusep]]
- [[Aleksander Mitt]]
- [[Andrus Mitt]]
- [[Arnold Mitt]]
- [[Enrico-Egon Mitt]]
- [[Raido Mitt]]
- [[Maximilian Mittelstädt]]
- [[Rosi Mittermaier]]
- [[Sarah Mitton]]
- [[Yukinori Miyabe]]
- [[Johan Mjällby]]
- [[Henrikh Mkhitarjan]]
- [[Lilith Mkrttšhjan]]
- [[Filip Mladenović]]
- [[Mladen Mladenović]]
- [[Michael Mmoh]]
- [[Magnus Moan]]
- [[Friedrich Moch]]
- [[Mike Modano]]
- [[Jakub Moder]]
- [[Anthony Modeste]]
- [[Luka Modrić]]
- [[Geir Moen]]
- [[John Moffitt]]
- [[Torgny Mogren]]
- [[Milad Mohammadi]]
- [[Sadegh Moharrami]]
- [[Scott Moir]]
- [[Niklas Moisander]] 
- [[Johan Mojica]]
- [[Bertil Molander]]
- [[Rodrigo Moledo]]
- [[Alicia Molik]]
- [[Alfred Molimard]]
- [[Jorge Molina Vidal]]
- [[Ille Molloka]]
- [[Ashley Moloney]]
- [[Sean Monahan]]
- [[Ion Monea]]
- [[Alexis Monney]]
- [[Nikolai Monov]]
- [[Nacho Monreal]]
- [[Tiago Monteiro]]
- [[Sam Montembeault]]
- [[César Montes]]
- [[Luis Montes]]
- [[Fábio César Montezine]]
- [[Tim Montgomery]] 
- [[Thobias Montler]] 
- [[Brandon Montour]]
- [[Juan Pablo Montoya]]
- [[Martín Montoya]]
- [[Phajol Moolsan]]
- [[Katie Moon]]
- [[Beth Mooney]]
- [[Johannes Moor]]
- [[Kieffer Moore]]
- [[Oliver Moore]]
- [[Trevor Moore]]
- [[Aino Moorlat]]
- [[Aaron Mooy]]
- [[Emre Mor]]
- [[Mary Moraa]]
- [[Júnior Moraes]]
- [[Carlos Morales Quintana]]
- [[Álvaro Morata]]
- [[Ľubomír Moravčík]]
- [[Noureddine Morceli]]
- [[Sara Moreira]]
- [[Bernard Morel]]
- [[Alfredo Morelos]]
- [[Alberto Moreno]]
- [[Héctor Moreno]]
- [[Marcelo Martins Moreno]]
- [[Marlos Moreno]]
- [[Yipsi Moreno]]
- [[Alex Morgan]]
- [[Edward Morgan]]
- [[Thomas Morgenstern]] 
- [[Fernando Morientes]]
- [[Nikolai Morilov]]
- [[Gustavo Morínigo]]
- [[Hiroaki Morishima]]
- [[Ryōya Morishita]]
- [[Steve Morison]]
- [[Ayumi Morita]]
- [[Hidemasa Morita]]
- [[Ryōta Moriwaki]]
- [[Yasuyuki Moriyama]]
- [[Yoshirō Moriyama]]
- [[Hajime Moriyasu]]
- [[Terje Morka]]
- [[Michael Mørkøv]]
- [[Anastassia Morkovkina]]
- [[Tyler Morley]]
- [[Piermario Morosini]]
- [[Igor Morozov]]
- [[Marek Morozov]]
- [[Sergei Morozov]]
- [[Serhi Morozov]]
- [[Paul Morphy]] 
- [[Glenn Morris]] 
- [[Sandi Morris]] 
- [[Josh Morrissey]]
- [[Merle Morrisson]]
- [[Joe Morrow]]
- [[Sam Morsy]]
- [[Angela Mortimer]]
- [[Olimpiu Moruțan]]
- [[Samuel Mosberg]]
- [[Ryan Moseley]]
- [[Allika Inkeri Moser]]
- [[Angelica Moser]]
- [[Eva Moser]]
- [[J.J. Moser]]
- [[Simon Moser]]
- [[Annemarie Moser-Pröll]]
- [[Edwin Moses]]
- [[Victor Moses]]
- [[Max Mosley]]
- [[Yerson Mosquera]]
- [[Glen Moss]]
- [[Timofei Mozgov]]
- [[Sergei Mozjakin]]
- [[Jean Mota]]
- [[Lebo Mothiba]]
- [[Masashi Motoyama]]
- [[Viktorija Motritško]]
- [[Thiago Motta]]
- [[Tyler Motte]]
- [[Harold Moukoudi]]
- [[Steve Mounié]]
- [[Mason Mount]]
- [[Léo Moura]]
- [[Mustapha Moussa]]
- [[Taleb Moussa]]
- [[Ragnhild Mowinckel]]
- [[Petr Mrázek]]
- [[Miljan Mrdaković]]
- [[Mihheil Mtšedlišvili]]
- [[Mõhhailo Mudrõk]]
- [[Davith Mudžiri]]
- [[John Mugabi]]
- [[Dalilah Muhammad]]
- [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] 
- [[Karen Muir]]
- [[Laura Muir]]
- [[Edin Mujčin]]
- [[Nordi Mukiele]]
- [[Eridadi Mukwanga]]
- [[Álex Mula]]
- [[Mbulaeni Mulaudzi]]
- [[Rodney Mullen]]
- [[Steve Mullings]]
- [[Sari Multala]]
- [[Selma Multer]]
- [[Timothé Mumenthaler]]
- [[Janne Mumme]]
- [[Marshall Munetsi]]
- [[Iker Muniain]]
- [[Uziel Muñoz]]
- [[Shinji Murai]]
- [[Yukifumi Murakami]]
- [[Margus Murakas]]
- [[Tomoko Muramatsu]]
- [[Pirjo Muranen]]
- [[Hiroto Muraoka]]
- [[Ryōta Murata]]
- [[Romualdas Murauskas]]
- [[Karin Murd]]
- [[Sergei Mureiko]]
- [[Madli Murel]]
- [[Fabiana Murer]]
- [[Gheorghe Mureșan]]
- [[Luis Muriel]]
- [[Jeison Murillo]]
- [[Michael Amir Murillo]]
- [[Muriqui]]
- [[Kōji Murofushi]]
- [[Sei Muroya]]
- [[Joe Murphy]]
- [[Josh Murphy]]
- [[Ryan Murphy]]
- [[Andy Murray]]
- [[Glenn Murray]]
- [[Matt Murray]]
- [[Ryan Murray]]
- [[Jan Muršak]]
- [[Aniss Murtazin]]
- [[Wilma Murto]]
- [[Mehis Muru]]
- [[Olvi Murumets]]
- [[Ahmed Musa]]
- [[Mateo Musacchio]]
- [[Yunus Musah]]
- [[Andrew Musgrave]]
- [[Jamal Musiala]]
- [[David Musil]]
- [[Juan Musso]]
- [[Raul Must]]
- [[Shkodran Mustafi]]
- [[Zećira Mušović]]
- [[Līna Mūze]]
- [[Jake Muzzin]]
- [[Anna Muzõtšuk]]
- [[Marija Muzõtšuk]]
- [[Jordon Mutch]]
- [[Raiko Mutle]]
- [[Halil Mutlu]]
- [[Yoshinori Mutō]]
- [[Yūki Mutō]]
- [[Maria Mutola]]
- [[Dikembe Mutombo]]
- [[Guido Muttikas]]
- [[Adrian Mutu]]
- [[Phillipp Mwene]]
- [[Enock Mwepu]]
- [[Malle Mõistlik]]
- [[Vitali Mõrnõi]]
- [[Anastassija Mõskina]]
- [[Erich Mõtlik]]
- [[Ott Mõtsnik]]
- [[Ain Mõttus]]
- [[Arvo Mõttus]]
- [[Epp Mäe]]
- [[Siim Mäe]]
- [[Saku Mäenalanen]]
- [[Jarek Mäestu]]
- [[Andre Mägi]]
- [[Janar Mägi]]
- [[Maris Mägi]]
- [[Raido Mägi]]
- [[Rasmus Mägi]]
- [[Voldemar Mägi]]
- [[Helary Mägisalu]]
- [[Joni Mäki]]
- [[Olli Mäki]]
- [[Rauno Mäkinen]]
- [[Tommi Mäkinen]]
- [[Kaisa Mäkäräinen]]
- [[Miko Mälberg]]
- [[Alfred Mäll]]
- [[Şəhriyar Məmmədyarov]]
- [[Zeynəb Məmmədyarova]]
- [[Helmut Mänd]] 
- [[Eliisabet Mändmets]]
- [[Valter Mäng]]
- [[Ants Mängel]]
- [[Kalle Männama]]
- [[Ruth Männigo]]
- [[Petri Männikkö]]
- [[Eero Mäntyranta]]
- [[Silver Mäoma]]
- [[Talvi Märja]]
- [[Markko Märtin]]
- [[Marek-Adrian Mäsak]]
- [[Risto Mätas]]
- [[Jarkko Määttä]]
- [[Olli Määttä]]
- [[Dietmar Mögenburg]]
- [[Conrad Mölder]]
- [[Jaan Mölder]]
- [[Jaan Mölder juunior]]
- [[Janika Mölder]]
- [[Markus Mölder]]
- [[Manfred Mölgg]]
- [[Michael Möllenbeck]]
- [[Oscar Möller]]
- [[Bathujagijn Möngöntuul]]
- [[Berit Mørdre Lammedal]]
- [[Hanno Möttölä]]
- [[Johann Mühlegg]]
- [[Mert Müldür]]
- [[Marleen Mülla]]
- [[Peter Müllenberg]]
- [[Gerd Müller]]
- [[Jonas Müller]]
- [[Jutta Müller]]
- [[Mihkel Müller]]
- [[Mirco Müller]]
- [[Nicolai Müller]]
- [[Peter Müller]] (mäesuusataja)
- [[Peter Müller (poksija)]]
- [[Thomas Müller]] (jalgpallur)
- [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] 
- [[Peeter Mürk]]
- [[Valter Mürk]]
- [[Martin Müürsepp]]
- [[Tyler Myers]]
- [[André Myhrer]]
- [[Mika Myllylä]]
- [[Tomokazu Myōjin]]
- [[Lars Myrberg]]
- [[Ferg Myrick]]
- [[Magne Myrmo]]
- [[Rey Mysterio]]
- [[Jonni Myyrä]]

== N ==
[[Mart Naaber]]
- [[Francis Naali]]
- [[Tõnis Naarits]]
- [[Andrew Nabbout]]
- [[Cédric Nabe]]
- [[Heiki Nabi]] 
- [[Jevgeni Nabokov]]
- [[Rafael Nadal]] 
- [[Arshad Nadeem]] 
- [[Isaac Nader]] 
- [[Nedo Nadi]]
- [[Antonio Naelson]]
- [[Margit Naerimäe]]
- [[Virge Naeris]]
- [[Kaoru Nagadome]]
- [[Terumi Nagae]]
- [[Kensuke Nagai]]
- [[Yoshikazu Nagai]]
- [[Yūichirō Nagai]]
- [[Ryōta Nagaki]]
- [[Kaori Nagamine]]
- [[Fuka Nagano]]
- [[Ken Naganuma]]
- [[Asano Nagasato]]
- [[Yuki Nagasato]]
- [[Yūto Nagatomo]]
- [[Andrus Nagel]]
- [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]]
- [[Ádám Nagy]]
- [[Konstantin Nahk]]
- [[Radja Nainggolan]]
- [[Erik Naissaar]]
- [[Gerlin Naisson]]
- [[Miguel Najdorf]]
- [[Halimah Nakaayi]]
- [[Kazuki Nakajima]]
- [[Shoya Nakajima]]
- [[Marvelous Nakamba]]
- [[Aiko Nakamura]]
- [[Hikaru Nakamura]]
- [[Keito Nakamura]]
- [[Shunsuke Nakamura]]
- [[Kelsey Nakanelua]]
- [[Hidetoshi Nakata]]
- [[Joe Namath]]
- [[Vladislav Namestnikov]]
- [[Nahitan Nández]]
- [[Nani]]
- [[Matteo Nannini]]
- [[Toomas Napa]]
- [[Armand Naris]]
- [[Priit Narusk]]
- [[Mai Narva]]
- [[Regina Narva]]
- [[Triin Narva]]
- [[Rick Nash]]
- [[Riley Nash]]
- [[Steve Nash]]
- [[Felipe Nasr]]
- [[Samir Nasri]]
- [[Alexandru Năstac]]
- [[Matija Nastasić]]
- [[Anatoli Nazarenko]]
- [[Armen Nazarjan]] 
- [[Andrei Nazarov]]
- [[Dilšod Nazarov]]
- [[Karl Erik Nazarov]]
- [[Remigija Nazarovienė]]
- [[Kyle Naughton]]
- [[David Navara]]
- [[Jesús Navas]]
- [[Keylor Navas]]
- [[Martina Navrátilová]]
- [[Philipp Nawrath]]
- [[Cherif Ndiaye]]
- [[Iliman Ndiaye]]
- [[Evan Ndicka]]
- [[Wilfred Ndidi]]
- [[Jean Marc Ndjofang]]
- [[Dan Ndoye]]
- [[James Neal]]
- [[Martin Nečas]]
- [[Verica Nedeljković]]
- [[Lex Nederlof]]
- [[Pavel Nedvěd]]
- [[Mihkel Neelus]]
- [[Leopold Neeme]]
- [[Virgo Neeme]]
- [[Valter Neeris]]
- [[Martin Neerot]]
- [[Johan Neeskens]]
- [[André Negrão]]
- [[Gheorghe Negrea]]
- [[Álvaro Negredo]]
- [[Iivo Nei]]
- [[Heleri-Anete Neider]]
- [[Arturs Neikšāns]]
- [[Tiiu Neiland]]
- [[Voldemar Neiland]]
- [[Lucas Neill]]
- [[Lembit Nelke]]
- [[Adam Nelson]]
- [[Brock Nelson]]
- [[Reiss Nelson]]
- [[Victor Nelsson]]
- [[Josef Němec]]
- [[Bohumil Němeček]]
- [[Angéla Németh]]
- [[Miklós Németh]]
- [[Patrik Nemeth]]
- [[Zsanett Németh]]
- [[Milan Nenadić]]
- [[Nenê]]
- [[Ago Neo]]
- [[Ondrej Nepela]]
- [[Jan Nepomnjaštši]]
- [[Natalja Neprjajeva]]
- [[Harri Neppi]]
- [[David Neres]]
- [[Steffi Nerius]]
- [[Aaron Ness]]
- [[Alessandro Nesta]]
- [[Viktors Ņesterenko]]
- [[Nikita Nesterov]]
- [[Roman Nesterovski]]
- [[Andrej Nestrašil]]
- [[Anthony Nesty]]
- [[Acer Nethercott]]
- [[Pedro Neto]]
- [[Anna Netšajevskaja]]
- [[Manuel Neuer]]
- [[Leo Neugebauer]]
- [[Florian Neuhaus]]
- [[Alfred Neuland]]
- [[Paul Neumann]]
- [[Phil Neumann]]
- [[Kateřina Neumannová]]
- [[Artur Neuman-Tarimäe]]
- [[Magdalena Neuner]]
- [[Felix Neureuther]]
- [[Oliver Neuville]] 
- [[Thierry Neuville]]
- [[Pauli Nevala]]
- [[João Neves]]
- [[Rúben Neves]]
- [[Thiago Neves]]
- [[Gary Neville]]
- [[Kelly Nevolihhin]]
- [[Aleksandr Nevski]]
- [[John Newcombe]]
- [[Andrew Newell]]
- [[Paul Newman]]
- [[Neymar]]
- [[Michael Ngadeu-Ngadjui]]
- [[Moumi Ngamaleu]]
- [[Noah Ngeny]]
- [[Nguyễn Công Phượng]]
- [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]]
- [[Sikou Niakaté]]
- [[Tanguy Nianzou]]
- [[Mitch Nichols]]
- [[Isabelle Nicoloso]]
- [[Scott Niedermayer]]
- [[Georg Niedermeier]]
- [[Nino Niederreiter]]
- [[Brian Nielsen]]
- [[Frans Nielsen]]
- [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] 
- [[Harald Nielsen (poksija)]]
- [[Holger Nielsen]]
- [[Richard Møller Nielsen]]
- [[Simon Nielsen]]
- [[Andries Nieman]]
- [[Antti Niemi]]
- [[Jarkko Nieminen]]
- [[Toni Nieminen]]
- [[Matt Nieto]]
- [[Joe Nieuwendyk]]
- [[Eef Nieuwenhuizen]]
- [[Meinhard Niglas]]
- [[Piret Niglas]]
- [[Hugo Nigol]]
- [[Saúl Ñíguez]]
- [[Heiko Niidas]]
- [[Herbert Niiler]]
- [[Pentti Niinivuori]]
- [[Marek Niit]]
- [[Priidu Niit]]
- [[Vladimir Nikiforov]]
- [[Valeri Nikitin]]
- [[Yrjö Nikkanen]]
- [[Erik Nikkinen]]
- [[Soini Nikkinen]]
- [[Elmer Niklander]]
- [[André Niklaus]]
- [[Themistoklís Nikolaḯdis]] 
- [[Adriana Nikolova]]
- [[Antónios Nikopolídis]]
- [[Johannes Niks]]
- [[Sami Niku]]
- [[Tapani Niku]]
- [[Pentti Nikula]]
- [[Ilja Nikulin]]
- [[Viktor Nikulin]]
- [[Erling Nilsen]]
- [[Arto Nilsson]] 
- [[Gunnar Nilsson]]
- [[Robert Nilsson]]
- [[Stina Nilsson]]
- [[Alexander Nimo]]
- [[Miloš Ninković]]
- [[Corinne Niogret]] 
- [[Aarne Nirk]]
- [[Daigo Nishi]]
- [[Naoko Nishigai]]
- [[Liviu-Dieter Nisipeanu]]
- [[Iivo Niskanen]]
- [[Kerttu Niskanen]]
- [[Matt Niskanen]]
- [[Ruud van Nistelrooij]] 
- [[Ants Nisu]]
- [[Oskar Nisu]]
- [[Jüri Nisumaa]]
- [[Florin Niță]]
- [[Osvald Nitski (maadleja)]]
- [[Osvald Nitski (ujuja)]]
- [[Valeri Nitšuškin]]
- [[Francine Niyonsaba]]
- [[Eric Nkansah]]
- [[Nicolas Nkoulou]]
- [[Jean de Dieu Nkundabera]]
- [[Joakim Noah]]
- [[Mark Noble]]
- [[Christian Noboa]]
- [[Clément Noël]]
- [[Philip Noel-Baker]]
- [[Stefan Noesen]]
- [[Artur Noga]]
- [[Owen Nolan]]
- [[Pedro Nolasco]]
- [[Martin Noodla]]
- [[Erki Nool]] 
- [[Craig Noone]]
- [[Bernhard Nooni]]
- [[Aivo Noormets]]
- [[Andi Noot]]
- [[Peeter Noppel]]
- [[Kristoffer Nordfeldt]]
- [[Joakim Nordström]]
- [[Maxim Noreau]]
- [[Silje Norendal]]
- [[John Norman]]
- [[Michael Norman]]
- [[Peter Norman]]
- [[Martin Normann]]
- [[Omid Norouzi]]
- [[Josh Norris]]
- [[Lando Norris]]
- [[Sage Northcutt]]
- [[Petter Northug]]
- [[Arūnas Norvaišas]]
- [[Tomáš Nosek]]
- [[Aleksei Noskov]]
- [[Philip Nossmy]]
- [[Ramaz Nozadze]]
- [[Lassad Nouioui]]
- [[Ville Nousiainen]]
- [[Filip Novák]]
- [[Michal Novák]]
- [[Milivoje Novaković]]
- [[Clément Novalak]]
- [[Helen Novikov]]
- [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]]
- [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]]
- [[Sergei Novikov]]
- [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]]
- [[Arvydas Novikovas]]
- [[Sergei Novitski]]
- [[Nikolai Novosjolov]]
- [[Jana Novotná]]
- [[Nurlan Novruzov]]
- [[Wojciech Nowicki]]
- [[Dirk Nowitzki]]
- [[Jens Nowotny]]
- [[Fabrice Nsakala]]
- [[Ryan Nugent-Hopkins]]
- [[Erge Nugis]]
- [[Vilve Nummert]] 
- [[Felipe Nunes]]
- [[Matheus Nunes]]
- [[Darwin Núñez]]
- [[Eduardo Núñez]]
- [[Marcelino Núñez]]
- [[Héctor Núñez Segovia]]
- [[John Nunn]] 
- [[Rauno Nurger]]
- [[Kristiina Nurk]]
- [[Jusuf Nurkić]]
- [[Tiiu Nurmberg]]
- [[Liidia Nurme]] 
- [[Tiidrek Nurme]] 
- [[Ants Nurmekivi]]
- [[Sulo Nurmela]]
- [[Leena Nurmi]]
- [[Paavo Nurmi]]
- [[Kaarel Nurmsalu]]
- [[Laura Nurmsalu]]
- [[Darnell Nurse]]
- [[Mati Nuude]]
- [[Laura Nuudi-Da Silva]]
- [[Maie Nuust]]
- [[Kristi Nõlvak]]
- [[Kusti Nõlvak]]
- [[Brett Nõmm]]
- [[Karl-Romet Nõmm]]
- [[Ott Nõmm]]
- [[Reigo Nõmm]]
- [[Aare Nõmme]]
- [[Aksel Nõmmela]]
- [[Raivo Nõmmik]]
- [[Joonas Nättinen]]
- [[Andreas Nödl]]
- [[Norbert Növényi]]
- [[Alexander Nübel]]
- [[Herbert Nürnberg]]
- [[Tomi Nybäck]]
- [[Benjamin Nygren]]
- [[Magnus Nygren]]
- [[Bengt Nyholm]]
- [[Matti Nykänen]]
- [[Ørjan Nyland]]
- [[William Nylander]]
- [[Joni Nyman]]
- [[Allan Nyom]]
- [[Gustav Nyquist]]
- [[Claudia Nystad]]

== O ==
[[Verner Oamer]]
- [[Boris Obergföll]]
- [[Christina Obergföll]]
- [[Ernest John Obiena]]
- [[Francis Obikwelu]]
- [[Hellen Obiri]]
- [[Jan Oblak]]
- [[Dan O'Brien]]
- [[Pat O'Callaghan]]
- [[Lucas Ocampos]]
- [[Guillermo Ochoa]]
- [[Juan Adriel Ochoa Reyes]]
- [[Esteban Ocon]]
- [[Kate O'Connor]]
- [[Tõnu Odamus]]
- [[Eric O'Dell]]
- [[Peter Odemwingie]]
- [[Marco Odermatt]]
- [[Lilian Odira]]
- [[Denis Odoi]]
- [[Lamar Odom]]
- [[Stephen O'Donnell]]
- [[Roy O'Donovan]]
- [[Callum O'Dowda]]
- [[Moses Odubajo]]
- [[Alexander Dale Oen]]
- [[Al Oerter]]
- [[Jennifer Oeser]]
- [[Jordan Oesterle]]
- [[Jake Oettinger]]
- [[Renata Oganesjan]]
- [[Angelo Ogbonna]]
- [[Sébastien Ogier]]
- [[Kenji Ogiwara]]
- [[Sean Ogunkoya]]
- [[Ai Ogura]]
- [[Oh Hyeon-gyu]]
- [[Yui Ōhashi]]
- [[Atte Ohtamaa]]
- [[Christine Ohuruogu]]
- [[Janne Oinas]]
- [[Kristjan Oja]]
- [[Rait Oja]]
- [[Reimo Oja]]
- [[Silvia Oja]]
- [[Sten Oja]] 
- [[Oliver Ojakäär]]
- [[Grete Ojala]]
- [[Kati Ojaloo]]
- [[Andres Ojamaa]]
- [[Henrik Ojamaa]]
- [[Hindrek Ojamaa]]
- [[Juta Ojamaa]]
- [[Marten Ojapõld]]
- [[Ilmar Ojase]]
- [[Artur Ojaste]]
- [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]]
- [[Triin Ojaste]]
- [[Annely Ojastu]]
- [[Eino Ojastu]]
- [[Linda Ojastu]]
- [[Sergio Ojeda]]
- [[Malle Ojokas]]
- [[Noah Okafor]]
- [[Vladimir Okhotnik]]
- [[Ivan O'Konnel-Bronin]]
- [[Kyle Okposo]]
- [[Arved Oksaar]]
- [[Yasuhiko Okudera]]
- [[Mehmet Okur]]
- [[Hakeem Olajuwon]]
- [[Maaren Olander]]
- [[Darius Olaru]]
- [[Grete Olde]]
- [[Hendrik Olde]]
- [[Margareth Olde]]
- [[Jamie Oleksiak]]
- [[Kairit Olenko]]
- [[Aleksandr Olerski]]
- [[Gert Olesk]]
- [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]]
- [[Tanel Olev]]
- [[Ivica Olić]]
- [[Denõss Oliinõk]]
- [[Vjatšeslav Oliinõk]]
- [[Ken André Olimb]]
- [[Mathis Olimb]]
- [[Michael Olise]]
- [[Nadežda Olizarenko]]
- [[Patrizio Oliva]]
- [[Donizete Oliveira]]
- [[Mathías Olivera]]
- [[Krzysztof Oliwa]]
- [[Juho Olkinuora]]
- [[Raul Olle]]
- [[Harri Olli]]
- [[Ervin Ollik]]
- [[Ülo Ollis]]
- [[Sten Olmre]]
- [[Anna Carin Olofsson-Zidek]]
- [[Robin Olsen]]
- [[Christian Olsson]]
- [[Johan Olsson]]
- [[Jörgen Olsson]]
- [[Indro Olumets]]
- [[Villi Olumets]]
- [[Andres Olvik]]
- [[Nicola Olyslagers]]
- [[Linus Omark]]
- [[Rafał Omelko]]
- [[Kenneth Omeruo]]
- [[Ömer Onan]]
- [[Amadou Onana]]
- [[Jermaine O'Neal]]
- [[Shaquille O'Neal]]
- [[Jérôme Onguéné]]
- [[Paul Onuachu]]
- [[Frank Onyeka]]
- [[Oguchi Onyewu]]
- [[Karl Oole]]
- [[Emma Oosterwegel]]
- [[Loïs Openda]]
- [[Andres Oper]]
- [[Christopher Opéri]]
- [[Karel Opočenský]]
- [[Jerome Opoku]]
- [[Kurt Oppelt]]
- [[Marian Oprea]]
- [[Deyvid Oprja]]
- [[Allan Oras]]
- [[Oliver Orav]]
- [[Saara Orav]]
- [[Vello Orav]]
- [[Willi Orbán]]
- [[Joel Ordóñez]]
- [[Nico O'Reilly]]
- [[Ryan O'Reilly]]
- [[Anna Maria Orel]]
- [[Anatoli Org]]
- [[Aiko Orgla]]
- [[Divock Origi]]
- [[Carlo Orlandi]]
- [[Oona Orpana]]
- [[Bobby Orr]]
- [[Karl Orren]]
- [[Mislav Oršić]]
- [[Lale Orta]]
- [[Joni Ortio]]
- [[Fidel Ortiz]]
- [[Luis Ortíz]]
- [[Alexander Os]]
- [[Bright Osayi-Samuel]]
- [[Chris Osgood]]
- [[Daniel O'Shaughnessy]]
- [[John O'Shea]]
- [[T. J. Oshie]]
- [[Victor Osimhen]]
- [[Cedi Osman]]
- [[Darío Osorio]]
- [[Yordan Osorio]]
- [[Aleksandr Ossipov]]
- [[Ilja Ossipov]]
- [[Jevgeni Ossipov]]
- [[Jeļena Ostapenko]]
- [[Mads Østberg]]
- [[Simen Østensen]]
- [[Leo Østigård]]
- [[Ronnie O'Sullivan]]
- [[Sonia O'Sullivan]]
- [[Junko Ozawa]]
- [[Michihiro Ozawa]]
- [[Magomed Ozdojev]]
- [[Elvīra Ozoliņa]]
- [[Sinta Ozoliņa]]
- [[Sandis Ozoliņš]]
- [[Igor Ožiganov]]
- [[Yūki Ōta]]
- [[Nami Otake]]
- [[Oteng Oteng]]
- [[Aivar Otsalt]]
- [[Jüri Otsmaa]]
- [[Rein Otson]]
- [[Zurab Otšigava]]
- [[Liis Ott]]
- [[Miia Ott]]
- [[Merlene Ottey]]
- [[Björn Otto]]
- [[Kristin Otto]]
- [[Sylke Otto]]
- [[Rein Ottoson]]
- [[Dango Ouattara]]
- [[Azzedine Ounahi]]
- [[Olavi Ouvinen]]
- [[Marc Overmars]]
- [[Steve Ovett]]
- [[Michael Owen]]
- [[Jesse Owens]]
- [[Ayden Owens-Delerme]]
- [[Elisha Owusu]]
- [[Alex Oxlade-Chamberlain]]
- [[Masutatsu Ōyama]]
- [[Mikel Oyarzabal]]

==P==
[[Asko Paade]]
- [[Aarne Paal]]
- [[Aino Paal]]
- [[Heinrich Paal]]
- [[Leopold Paal]]
- [[Rudolf Paal]]
- [[Juhan Paalo]]
- [[Merilin Paalo]]
- [[Mart Paama]]
- [[Sten-Egert Paap]]
- [[Erik Paartalu]]
- [[Martin Paasoja]]
- [[Ain Paavo]]
- [[Matti Paavo]]
- [[Erin Pac]]
- [[Josh Pace]]
- [[Antonio Pacenza]]
- [[Marko Pachel]]
- [[Raiko Pachel]]
- [[Luděk Pachman]]
- [[Willian Pacho]]
- [[Gonçalo Paciência]]
- [[Max Pacioretty]]
- [[Manny Pacquiao]]
- [[Martin Padar]]
- [[Vaike Paduri-Kaljuvee]]
- [[Jeremy Page]]
- [[Jean-Gabriel Pageau]]
- [[Enri Pahapill]]
- [[Mikk Pahapill]]
- [[Tiit Pahapill]]
- [[Marians Pahars]]
- [[Paik Seung-ho]]
- [[Enna Paikre]]
- [[Joseph Paintsil]]
- [[Signe Paisjärv]]
- [[Bob Paisley]]
- [[Igor Paixão]]
- [[Magdalena Pajala]]
- [[Ave Pajo]]
- [[Karl Pajumäe]]
- [[Märten Pajunurm]]
- [[Rein Pajur]]
- [[Aino-Eliise Pajusalu]]
- [[Kaisa Pajusalu]]
- [[Raimo Pajusalu]]
- [[Rauno Pajuviidik]]
- [[Pak Chol]]
- [[Iiro Pakarinen]]
- [[Erkki Pakkanen]]
- [[Ever Palacios]]
- [[Exequiel Palacios]]
- [[Helibelton Palacios]]
- [[Wilson Palacios]]
- [[Madara Palameika]]
- [[Kalle Palander]]
- [[Ondřej Palát]]
- [[Karl Palatu]]
- [[Ando Palginõmm]]
- [[João Palhinha]]
- [[Ramaz Paliani]]
- [[Katre Sofia Palm]]
- [[Valter Palm]]
- [[Kaupo Palmar]]
- [[Arnold Palmer]]
- [[Jolyon Palmer]]
- [[Karl-Erik Palmér]]
- [[Kyle Palmieri]]
- [[José Luis Palomino]]
- [[Gregorio Paltrinieri]]
- [[Uno Palu]]
- [[Kevor Palumets]]
- [[Goran Pandev]]
- [[Walter Pandiani]]
- [[Hannula-Katrin Pandis]]
- [[Antonín Panenka]]
- [[Pang Qing]]
- [[Richard Pánik]]
- [[Olivier Panis]]
- [[Gilles Panizzi]]
- [[Nikolai Pankratov]]
- [[Giorgio Pantano]]
- [[Marko Pantelić]]
- [[Costel Pantilimon]]
- [[Christian Panucci]]
- [[Jasmine Paolini]]
- [[Charálampos Papadiás]]
- [[Dimítris Papadópoulos]]
- [[Paraskeví Papahrístou]]
- [[Sokrátis Papastathópoulos]]
- [[Novo Papaz]]
- [[Tadas Papečkys]]
- [[Ingmar Krister Paplavskis]]
- [[Maksim Paponov]]
- [[László Papp]]
- [[László Papp (maadleja)]]
- [[Tom Pappas]]
- [[Leart Paqarada]]
- [[Lucas Paquetá]]
- [[Ferenc Paragi]]
- [[Svetlana Paramõgina]]
- [[Colton Parayko]]
- [[Egon Parbo]]
- [[Enn Parbo]]
- [[Hansle Parchment]]
- [[Juan Paredes]]
- [[Leandro Paredes]]
- [[Sergei Pareiko]]
- [[Daniel Parejo]]
- [[Mati Pari]]
- [[Shādī Parīdar]]
- [[Toomas Patrik Parijõgi]]
- [[Dominik Paris]]
- [[Tony Parker]]
- [[Greg Parks]]
- [[Kalev Parksepp]]
- [[Mate Parlov]]
- [[Jaak Parmas]]
- [[Tiiu Parmas]]
- [[Salme Parming]]
- [[Krisztián Pars]]
- [[Thomas Partey]]
- [[Helgi Parts]]
- [[Raivo Parts]]
- [[Elina Partõka]]
- [[Ryszard Parulski]]
- [[Gabriella Paruzzi]]
- [[Kaija Parve]]
- [[Aki Parviainen]]
- [[Aleksandr Parõgin]]
- [[Petri Pasanen]]
- [[Pasquale Pasarelli]]
- [[Ezio Pascutti]]
- [[Bernard Pask]]
- [[Edward Pasquale]]
- [[Javier Pastore]]
- [[Travis Pastrana]]
- [[David Pastrňák]]
- [[Mario Pašalić]]
- [[Dan Paźniak]]
- [[Alexandre Pato]]
- [[Paraskeví Patoulídou]]
- [[Mait Patrail]] 
- [[Riccardo Patrese]]
- [[Juri Patrikejev]]
- [[Hannu Patronen]]
- [[Nathan Patterson]]
- [[Barbara Petzold]]
- [[Eleanor Patterson]]
- [[Floyd Patterson]]
- [[Billy Joe Patton]]
- [[Mel Patton]]
- [[Chris Paul]]
- [[Jake Paul]]
- [[Nick Paul]]
- [[Pedro Miguel Pauleta]]
- [[Sérgio Paulinho]]
- [[Marileidy Paulino]]
- [[Gabriel Paulista]]
- [[Wellington Paulista]]
- [[Marcos Paulo]]
- [[Anete Paulus]]
- [[Jiří Pavlenka]]
- [[Antόnios Pavlídis]]
- [[Vangélis Pavlídis]]
- [[Roman Pavljutšenko]]
- [[Anastassija Pavljutšenkova]]
- [[Igor Pavlov]]
- [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]]
- [[Aleksandar Pavlović]]
- [[Strahinja Pavlović]]
- [[Cristian Pavón]]
- [[Sally Pearson]]
- [[Tanner Pearson]]
- [[Adam Peaty]]
- [[Andero Pebre]]
- [[Zdeněk Pecka]]
- [[Augustas Pečiukevičius]]
- [[Karin Peckert-Forsmann]]
- [[Andrei Pedan]]
- [[Marcus Holmgren Pedersen]]
- [[Poul Pedersen]]
- [[Alfonso Pedraza]]
- [[João Pedro]]
- [[Dustin Pedroia]]
- [[Iván Pedroso]]
- [[Helgi Peeba]]
- [[Marek Peeba]]
- [[Lembit Peegel]]
- [[Rosine Peek]]
- [[Shaẖar Pe'er]]
- [[Cathelijn Peeters]]
- [[Taavi Peetre]]
- [[Raivo Peetsmann]]
- [[Rasmus Peetson]]
- [[Rauno Pehka]]
- [[Rudolf Pehka]]
- [[Arnd Peiffer]]
- [[Triin Peips]]
- [[Aaron Peirsol]]
- [[Nette Peit]]
- [[Meelis Peitre]]
- [[Peter Pekarík]]
- [[Tomáš Pekhart]]
- [[Nikola Peković]]
- [[Pelé]]
- [[Adam Pelech]]
- [[Ana Peleteiro-Compaoré]]
- [[Graziano Pellè]]
- [[Federica Pellegrini]]
- [[Lorenzo Pellegrini]]
- [[Federico Pellegrino]]
- [[Yannick Pelletier]]
- [[Rauno Pellikainen]]
- [[Facundo Pellistri]]
- [[Liis Pello]]
- [[Jukka Peltola]]
- [[Otto Peltzer]]
- [[Sergio Peña]]
- [[Mihaela Peneș]]
- [[Jermaine Pennant]]
- [[Flavia Pennetta]]
- [[Kalev Pensa]]
- [[Juku Pent]]
- [[Risto E. J. Penttilä]]
- [[Sten Pentus]]
- [[Pepê]]
- [[Oribe Peralta]]
- [[Víctor Peralta]]
- [[Marie-José Pérec]]
- [[Danilo Pereira]]
- [[Léo Pereira]]
- [[Matheus Pereira]]
- [[Ricardo Pereira]]
- [[Maicon Pereira de Oliveira]]
- [[Alfonso Pérez]]
- [[Ayoze Pérez]]
- [[Carles Pérez]]
- [[Enzo Pérez]]
- [[Jefferson Pérez]]
- [[Leyanis Pérez]]
- [[Lucas Pérez]]
- [[Pascual Pérez]]
- [[Yaime Pérez]]
- [[Luis Alberto Pérez-Rionda]]
- [[Roberto Pereyra]]
- [[Sten Perillus]]
- [[Ivan Perišić]]
- [[Sandra Perković]]
- [[Curdin Perl]]
- [[Brendan Perlini]]
- [[Romain Perraud]]
- [[Gilbert Perreault]]
- [[Vito Perrelet]]
- [[David Perron]]
- [[Éric Perrot]]
- [[Simone Perrotta]]
- [[Corey Perry]]
- [[Shenay Perry]]
- [[Robin van Persie]]
- [[Bror Persson]]
- [[Indrek Pertelson]]
- [[Silvia Pertens]]
- [[Anssi Peräjoki]]
- [[Helge Perälä]]
- [[Harri Pesonen]]
- [[Janne Pesonen]]
- [[Pentti Pesonen]]
- [[Josué Pesqueira]]
- [[Matteo Pessina]]
- [[Germán Pezzella]]
- [[Anderson Peters]]
- [[Anders Petersen]]
- [[Cal Petersen]]
- [[Nils Petersen]]
- [[Sara Slott Petersen]]
- [[Thyge Petersen]]
- [[Eveli Peterson]]
- [[Pirjo Peterson]]
- [[Rebecca Peterson]]
- [[Teodor Peterson]]
- [[Tiiu Peterson]]
- [[Voldemar Peterson]]
- [[Momir Petković]]
- [[Vladimir Petković]]
- [[Tom Petranoff]]
- [[Dimitri Petratos]]
- [[Evaldas Petrauskas]]
- [[Vadimas Petrenka]]
- [[Zalina Petrivskaja]]
- [[Aršak Petrosjan]]
- [[Davith Petrosjan]]
- [[Tigran Leoni Petrosjan]]
- [[Andres Petrov]]
- [[Daniel Petrov]] 
- [[Kirill Petrov]]
- [[Martin Petrov]]
- [[Vitali Petrov]]
- [[Vladimir Petrov]]
- [[Gabriela Petrova]]
- [[Jelena Petrova]]
- [[Olena Petrova]]
- [[Dražen Petrović]]
- [[Niina Petrõkina]]
- [[Jeff Petry]]
- [[Oleksei Petšerov]]
- [[Julija Petšonkina]]
- [[Øystein Pettersen]]
- [[Elias Pettersson]]
- [[Fredrik Pettersson]]
- [[Jesper Pettersson]]
- [[Marcus Pettersson]]
- [[Simon Pettersson]]
- [[Antonio Pettigrew]]
- [[Ellen Pettitt]]
- [[Richard Petty]]
- [[Aleksei Petuhhov]]
- [[Tuuli Petäjä-Sirén]]
- [[José Peyre]]
- [[Phạm Lê Thảo Nguyên]]
- [[Zaza Phatšulia]]
- [[Michael Phelps]]
- [[Asha Philip]]
- [[Mark Philippoussis]]
- [[André Phillips]]
- [[Chris Phillips]]
- [[Dwight Phillips]]
- [[Matt Phillips]]
- [[Oscar Piastri]]
- [[Lucas Piazón]]
- [[Edmund Piątkowski]]
- [[Pedro Pablo Pichardo]]
- [[Calvin Pickard]]
- [[Jordan Pickford]]
- [[Dmõtro Pidrutšnõi]]
- [[Paul Pierce]]
- [[Chiara Pierobon]]
- [[Erik Pieters]]
- [[Maria Pietilä-Holmner]]
- [[Alex Pietrangelo]]
- [[Jevgeni Pigussov]]
- [[Piret Pihel]]
- [[Elisabeth Pihela]]
- [[Kadri Pihla]]
- [[Kustaa Pihlajamäki]]
- [[Arnold Pihlak]]
- [[Antti Pihlström]]
- [[Han Hendrik Piho]]
- [[Mats Piho]]
- [[Jakob Piil]]
- [[Linda Piiper]]
- [[Ly Piir]]
- [[Uno Piir]]
- [[Kätlin Piirimäe]] 
- [[Ekke Piirisild]]
- [[Raio Piiroja]]
- [[Olev Piirsalu]]
- [[Eugen Piisang]]
- [[Harri Piitulainen]]
- [[Yrjö Piitulainen]]
- [[Artur Pikk]]
- [[August Pikker]]
- [[Veronika Pikkel]]
- [[Rauno Pikkor]]
- [[Aavo Pikkuus]]
- [[Václav Pilař]]
- [[Ryszard Pilarczyk]]
- [[Stanisław Piłat]]
- [[Helena Pilejczyk]]
- [[Ahto Pilisner]]
- [[Pietro Piller Cottrer]]
- [[Harry Pillsbury]]
- [[Bernardo Piñango]] 
- [[Aado Pind]]
- [[Inge Pind]]
- [[Orbelín Pineda]]
- [[Roger Pingeon]]
- [[Ethan Pinnock]]
- [[Ain Pinnonen]]
- [[Javier Pinola]]
- [[Liane Pintsaar]]
- [[Alexis Pinturault]]
- [[Gerard Piqué]]
- [[Joaquín Piquerez]]
- [[Nelson Piquet]]
- [[Nelson Angelo Piquet]]
- [[Vicky Piria]]
- [[Gordon Pirie]]
- [[Mehmet Akif Pirim]]
- [[Külli Pirksaar]]
- [[Margus Pirksaar]]
- [[Andrea Pirlo]]
- [[Tsvetana Pironkova]]
- [[Brandon Pirri]]
- [[Feliks Pirts]]
- [[Dumitru Pîrvulescu]] 
- [[Józef Pisarski]]
- [[Marija Pissareva]]
- [[Nikólas Píssis]]
- [[Łukasz Piszczek]]
- [[Oscar Pistorius]]
- [[Ernst Pistulla]]
- [[Claudio Pizarro]]
- [[Guido Pizarro]]
- [[Rodolfo Pizarro]]
- [[Francesco Pizzi]]
- [[Antonio Pizzonia]]
- [[Kalju Pitksar]]
- [[Tero Pitkämäki]]
- [[Tyler Pitlick]]
- [[Andri Pjatov]]
- [[Jacques Plante]]
- [[Martin Plaser]]
- [[Christian Plaziat]]
- [[Gonzalo Plata]]
- [[Michel Platini]]
- [[Kyle Platzer]]
- [[Marek Plawgo]]
- [[Alassane Pléa]]
- [[Karolína Plíšková]]
- [[Jevgeni Pljuštšenko]]
- [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]]
- [[Pavel Ploc]]
- [[Tarvo Ploom]]
- [[Valdur Ploom]]
- [[Kardo Ploomipuu]]
- [[Sergei Plotnikov]]
- [[Miguel Poblet]]
- [[Karel Poborský]]
- [[Mauricio Pochettino]]
- [[Tomás Pochettino]]
- [[Lukas Podolski]]
- [[Mark Podolskij]]
- [[Ryan Poehling]]
- [[Tadej Pogačar]]
- [[Paul Pogba]]
- [[Justin Pogge]]
- [[Pavel Pogrebnjak]]
- [[Joel Pohjanpalo]]
- [[Otto Pohla]]
- [[Aivar Pohlak]]
- [[Brayden Point]]
- [[Liv Grete Poirée]]
- [[Raphaël Poirée]]
- [[Émile Poirier]]
- [[David Poisson]]
- [[Ville Pokka]]
- [[Pavol Polakovič]] 
- [[Vukašin Poleksić]]
- [[Judit Polgár]]
- [[Nikolai Poljakov]]
- [[Õnne Pollisinski]]
- [[Viljam Poltojainen]]
- [[Aleksei Poltoranin]]
- [[Imre Polyák]]
- [[Erlen Pomeranets]] 
- [[Ezequiel Ponce]]
- [[Jevgeni Ponjatovski]]
- [[Ruslan Ponomarjov]]
- [[Nina Ponomarjova]]
- [[Martin Ponsiluoma]]
- [[Leonardo Ponzio]]
- [[Albert Poom]]
- [[Markus Poom]]
- [[Mart Poom]]
- [[Gabriel Popescu]]
- [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]]
- [[Ivelin Popov]]
- [[Denis Popović]]
- [[Leona Popović]]
- [[David Popovici]]
- [[Otto von Porat]]
- [[Aleksandr Porhomovski]]
- [[Ahmed Porkveli]]
- [[Valeri Pormann]]
- [[Věra Pospíšilová-Cechlová]]
- [[Sander Post]]
- [[Piret Pormeister]]
- [[Pedro Porro]]
- [[Kristaps Porziņģis]]
- [[Elliott Porter]]
- [[Harry Porter]]
- [[Francisco Portillo]]
- [[Lajos Portisch]]
- [[Stefan Posch]]
- [[Buster Posey]]
- [[Kristián Pospíšil]]
- [[Johan Possul]]
- [[Siim-Markus Post]]
- [[Hélder Postiga]]
- [[Leonid Potapov]]
- [[Igor Potapovitš]]
- [[Leopold Potesil]]
- [[Sirje Potisepp]] 
- [[Vladimir Potkin]]
- [[Mira Potkonen]]
- [[Juan Martín del Potro]]
- [[Graham Potter]]
- [[William Pottker]]
- [[Denis Potvin]]
- [[Raymond Poulidor]]
- [[Marie-Philip Poulin]]
- [[Marc-Antoine Pouliot]]
- [[Yussuf Poulsen]]
- [[Théo Pourchaire]]
- [[Tanja Poutiainen]]
- [[Guido Povar]]
- [[Péter Povázsay]]
- [[Aleksandr Povetkin]]
- [[Asafa Powell]]
- [[Donovan Powell]]
- [[Mike Powell]]
- [[Nick Powell]]
- [[Owen Power]]
- [[Dennis Praet]]
- [[Rameshbabu Praggnanandhaa]]
- [[Alfred Praks]]
- [[Helmut Praks]]
- [[Cesare Prandelli]]
- [[Manfred Pranger]]
- [[Dmitri Prants]]
- [[Fernando Prass]]
- [[Fabio Prates]]
- [[Lucas Pratto]]
- [[Ángelo Preciado]]
- [[Larissa Preobraženskaja]]
- [[Endel Press]]
- [[Feliks Press]]
- [[Kristjan Press]]
- [[Franziska Preuss]]
- [[Peter Prevc]]
- [[Carey Price]]
- [[Aivar Priidel]]
- [[Sten Priinits]]
- [[Aleksandar Prijović]]
- [[Konstantin Primakov]]
- [[Zoran Primorac]]
- [[Shane Prince]]
- [[Tayshaun Prince]]
- [[Igor Prins]]
- [[Stanislav Prins]]
- [[Alex Pritchard]]
- [[Alena Procházková]]
- [[Nikolai Prohhorkin]]
- [[‎Martin Prokop]]
- [[Jeļena Prokopčuka]]
- [[Aleksei Prokurorov]]
- [[Quincy Promes]]
- [[Jakob Proovel]]
- [[Toomas Proovel]]
- [[Albert Prosa]]
- [[Alain Prost]]
- [[Galina Prozumenštšikova]]
- [[Ruslan Provodnikov]]
- [[Ivan Provorov]]
- [[Dawid Przepiórka]]
- [[Mateusz Przybylko]]
- [[Nelson Prudêncio]]
- [[Georges Prud'Homme]]
- [[Svetlana Prudnikova]]
- [[Libuše Prusova]] 
- [[Natalija Prõštšepa]]
- [[Grischa Prömel]]
- [[Eduard Prööm]]
- [[Jiří Pták]]
- [[Tymoteusz Puchacz]]
- [[Joona Puhakka]]
- [[Jaan Puidet]]
- [[Arūnas Pukelevičius]]
- [[Martti Pukk]] 
- [[Teemu Pukki]]
- [[Eduard Pukkonen]]
- [[Christian Pulisic]]
- [[Jesse Puljujärvi]]
- [[Teemu Pulkkinen]]
- [[Mariel Merlii Pulles]]
- [[Ryan Pulock]]
- [[Richard Pulst]] 
- [[Paulius Pultinevičius]]
- [[Viliami Pulu]]
- [[Raimund Pundi]]
- [[Peeter Pungar]]
- [[Raimo Punning]]
- [[Keith Pupart]]
- [[Oiva Purho]]
- [[Pertti Purhonen]]
- [[Eino Puri]]
- [[Oliver Puri]]
- [[Sander Puri]]
- [[Ats Purje]]
- [[Anatoli Purtov]]
- [[Zinovi Purvinski]]
- [[Ferenc Puskás]]
- [[Aleksandr Puštov]]
- [[Mirko Puzović]]
- [[Jorginho Putinatti]]
- [[Marko Putinčanin]]
- [[Toomas Putmaker]]
- [[Helmut Puur]]
- [[Alfred Puusaag]]
- [[Edgar Puusepp]]
- [[Markus Puusepp]]
- [[Kristjan Puusild]]
- [[Ingrid Puusta]]
- [[Heino Puuste]]
- [[Juuso Puustinen]]
- [[Valtteri Puustinen]]
- [[Carles Puyol]]
- [[Raimond Põder]]
- [[Aavo Põhjala]]
- [[Anna-Liisa Põld]]
- [[Remy Põld]]
- [[Aita Põldma]]
- [[Jaak Põldma]]
- [[Mirko Põldma]]
- [[Tiina Põldmaa-Talv]]
- [[Kristofer Põldme]]
- [[Liina Põldots]]
- [[Endel Põldsalu]]
- [[Virve Põldsam]]
- [[Henn Põlluste]]
- [[Johan Põntson]]
- [[Aalo Põvvat]]
- [[Üllar Põvvat]]
- [[Elisabeth Pähtz]]
- [[Krista Pärmäkoski]]
- [[Harald Pärn]]
- [[Illimar Pärn]]
- [[Sander Pärn]]
- [[Hubert Pärnakivi]]
- [[Reena Pärnat]]
- [[Georg Pärnpuu]]
- [[Marko Pärnpuu]]
- [[Monika Pärnpuu]]
- [[Anja Pärson]]
- [[Armi Pärt]]
- [[Ilmar Pärtelpoeg]]
- [[Magnus Pääjärvi]]
- [[Aita Pääsuke]]
- [[Tõnu Pääsuke]]
- [[Jakob Pöltl]]
- [[Anett Pötzsch]]
- [[Johannes Pürn]]
- [[Eduard Pütsep]]
- [[Erki Pütsep]]
- [[Mark Pysyk]]
- [[Władysław Pytlasiński]]
- [[Mika Pyörälä]]

== Q ==
[[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Jarell Quansah]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Fabio Quartararo]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Máximo Quiles]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]]

== R ==
[[Andrus Raadik]]
- [[Anton Raadik]]
- [[Pille Raadik]]
- [[Toomas Raadik]]
- [[Argo Raag]]
- [[Merle Raaliste]]
- [[Helmut Raamat]]
- [[Pedro van Raamsdonk]]
- [[Antti Raanta]]
- [[Mohsen Rabiekhah]]
- [[Adrien Rabiot]]
- [[Karel Rachůnek]]
- [[Paula Radcliffe]]
- [[Ivan Radeljić]]
- [[Peter Rademacher]]
- [[Bojan Radev]]
- [[Ineta Radēviča]]
- [[Eric Radford]]
- [[Hubert Radke]]
- [[Nemanja Radonjić]]
- [[Ștefan Radu]]
- [[Emma Raducanu]]
- [[Aleksandr Radulov]]
- [[Vladas Radvilavičius]]
- [[Agnieszka Radwańska]]
- [[Rafael Pereira da Silva]]
- [[Michael Raffl]]
- [[Thomas Raffl]]
- [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]]
- [[Vjatšeslav Ragozin]]
- [[Ēriks Rags]]
- [[Kerttu Rahe]]
- [[Susanna Rahkamo]]
- [[Baba Rahman]]
- [[Uwe Rahn]]
- [[Ilse Rahnel]]
- [[Silva Rahnel]]
- [[Kristjan Rahnu]]
- [[Benjamin Raich]]
- [[Maurice Raichenbach]]
- [[Risto Raid]]
- [[Eedo Raide]]
- [[Ülo Raidma]]
- [[Erich Raidvee]]
- [[Peet Raig]]
- [[Robin-Christopher Raimo]]
- [[Kenneth Raisma]]
- [[Jukka Raitala]]
- [[Topi Raitanen]]
- [[Allar Raja]]
- [[Andres Raja]]
- [[Arvi Raja]]
- [[Lembit Rajala]]
- [[Toni Rajala]]
- [[Georgi Rajkov]]
- [[Predrag Rajković]]
- [[Rickard Rakell]]
- [[Ivan Rakitić]]
- [[Brandis Raley-Ross]]
- [[Benito Raman]]
- [[Ramires]]
- [[Nils Ramm]]
- [[Karl-Martin Rammo]]
- [[Willi Rammo]]
- [[Ülo Rammo]]
- [[Gonçalo Ramos]]
- [[Rafael Ramos]]
- [[Ruy Ramos]]
- [[Sergio Ramos]]
- [[Craig Ramsay]]
- [[Aaron Ramsey]]
- [[Jacob Ramsey]]
- [[Rashid Ramzi]]
- [[Ellen Rand]]
- [[Kristian Rand]]
- [[Mary Rand]]
- [[Taavi Rand]]
- [[Kikkan Randall]]
- [[Jüri Randla]]
- [[Leonard Randolph]] 
- [[Margit Randver]]
- [[Jüri Randviir]]
- [[Maari Randväli]]
- [[Ralf Rangnick]]
- [[Claudio Ranieri]]
- [[Valdu Rannaleet]]
- [[Indrek Rannama]]
- [[Raul Rannaveer]]
- [[Maaja Ranniku]]
- [[Heiko Rannula]]
- [[Sampo Ranta]]
- [[Mikko Rantanen]]
- [[Siiri Rantanen]]
- [[Milan Rapaić]]
- [[Megan Rapinoe]]
- [[Jovana Rapport]]
- [[Danas Rapšys]]
- [[Marcus Rashford]]
- [[Joonas Rask]]
- [[Tuukka Rask]]
- [[Ahto Raska]]
- [[Andres Raska]]
- [[Liina Raska]]
- [[Dennis Rasmussen]]
- [[Giacomo Raspadori]]
- [[Paco Rassat]]
- [[Camille Rast]]
- [[Andrejs Rastorgujevs]]
- [[Gregor Rasva]]
- [[Toprak Razgatlıoğlu]]
- [[Luiz Razia]]
- [[Giuliano Razzoli]]
- [[Tomas Ražanauskas]]
- [[Jaan Ratassepp (sõudja)|Jaan Ratassepp]]
- [[Andrei Rațiu]]
- [[Daniil Ratnikov]]
- [[Eduard Ratnikov]]
- [[Sergei Ratnikov]]
- [[Ony Paule Ratsimbazafy]]
- [[Mihkel Ratt]]
- [[Ty Rattie]]
- [[Eve Rattiste]]
- [[Harry Rattus]]
- [[Priit Raud]]
- [[Hubert Raudaschl]]
- [[Kalju Raudjalg]]
- [[Andreas Raudsepp]]
- [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]]
- [[Lydia Raudsepp]]
- [[Pavo Raudsepp]]
- [[Raimo Raudsepp]]
- [[Heino Raudsik]]
- [[Art Raudva]]
- [[Raúl]]
- [[David Raum]]
- [[Alex-Edward Raus]]
- [[Olita Rause]]
- [[Igors Rausis]]
- [[Tapio Rautavaara]]
- [[Pasi Rautiainen]]
- [[Pentti Rautiainen]]
- [[Jana Rawlinson]]
- [[David Raya]]
- [[Lucas Raymond]]
- [[Jonathan Rea]]
- [[Oleg Reabciuk]]
- [[Tim Ream]]
- [[Ryan Reaves]]
- [[Ago Rebane]]
- [[Kirti Rebane]]
- [[Lembit Rebane]]
- [[Viiu Rebane]]
- [[Viktoria Rebensburg]]
- [[Ante Rebić]]
- [[Anthony Rech]]
- [[Helmut Recknagel]]
- [[Harry Redknapp]]
- [[Miķelis Rēdlihs]]
- [[Derek Redmond]]
- [[Nathan Redmond]]
- [[Zach Redmond]]
- [[Redžep Redžepovski]]
- [[Andreas Fjorden Ree]]
- [[Arnold Ree]]
- [[Gary Reed]]
- [[Travis Reed]]
- [[Jemma Reekie]]
- [[Roman Rees]]
- [[Brittney Reese]]
- [[Peter Regin]]
- [[Walid Regragui]]
- [[Enrique Regüeiferos]]
- [[Aivar Rehemaa]]
- [[Katrin Rehemaa]]
- [[Otto Rehhagel]]
- [[Lukas Reichel]]
- [[Hannes Reichelt]]
- [[Robin Reid]]
- [[Robin Reid (jalgrattur)]]
- [[Adam Reideborn]]
- [[Christian Reif]]
- [[Taavi Reigam]]
- [[Tijjani Reijnders]]
- [[Mike Reilly]]
- [[Martin Reim]]
- [[Petri Reima]]
- [[Elmar Reiman]]
- [[Riido Reiman]]
- [[James Reimer]]
- [[Bernhard Rein]]
- [[José Manuel Reina]]
- [[Reinaldo]]
- [[Julius Reinans]]
- [[Otto Reinfeldt-Reinlo]]
- [[Sam Reinhart]]
- [[Aleksander Reinke]]
- [[Aleksander Reino]]
- [[Gabriele Reinsch]]
- [[Sven Reintak]]
- [[Mikk Reintam]]
- [[Ott Reinumäe]]
- [[Harald Reinvald]]
- [[Sandra Reinvald]]
- [[Carmely Reiska]]
- [[Michael Reiziger]]
- [[Dana Reizniece-Ozola]]
- [[Karim Rekik]]
- [[Karl Remm]]
- [[Margus Remmak]]
- [[Edgar Remmel]]
- [[Loïc Rémy]]
- [[Borna Rendulić]]
- [[Silke Renk]]
- [[Diana Rennik]]
- [[Kevin Renno]]
- [[Michal Řepík]]
- [[Attila Repka]]
- [[Christopher Repka]]
- [[Eva Repková]]
- [[Valle Resko]]
- [[Miloslava Rezková]]
- [[Vladimir Reznitšenko]]
- [[Anfissa Reztsova]]
- [[Gleb Retivõhh]]
- [[Stefan Rettenegger]]
- [[Julian Reus]]
- [[Marco Reus]]
- [[Carlos Reutemann]]
- [[Daniel Revenu]]
- [[Carles Rexach]]
- [[Diego Antonio Reyes]]
- [[Israel Reyes]]
- [[Harry Reynolds]]
- [[Chadi Riad]]
- [[Damien Riat]]
- [[Adriano Leite Ribeiro]]
- [[Éverton Ribeiro]]
- [[Fernanda Ribeiro]]
- [[Franck Ribéry]]
- [[Zoltán Ribli]]
- [[Emma Ribom]]
- [[Hamilton Ricard]]
- [[Franco Riccardi]]
- [[Daniel Ricciardo]]
- [[Declan Rice]]
- [[Cyprien Richard]]
- [[Tanner Richard]]
- [[Brad Richards]]
- [[Jereem Richards]]
- [[Micah Richards]]
- [[Sanya Richards-Ross]]
- [[Brad Richardson]]
- [[Sha'Carri Richardson]]
- [[Daniel Rickardsson]]
- [[Shanieka Ricketts]]
- [[Lars Riedel]]
- [[Jaïro Riedewald]]
- [[Maximilian Riedmüller]]
- [[Søren Rieks]]
- [[Morgan Rielly]]
- [[Yvon Riemer]]
- [[Maria Riesch]]
- [[Fabian Rießle]]
- [[Emiliano Rigoni]]
- [[Annika Rihma]]
- [[Jarl Magnus Riiber]]
- [[Herol Riiberg]]
- [[Juuso Riikola]]
- [[Enn Riisalu]]
- [[Boris Riisik]]
- [[Joonas Riismaa]]
- [[Mait Riisman]]
- [[Tarmo Riitmuru]]
- [[Frank Rijkaard]]
- [[Roderick Rijnders]]
- [[Jorgen Rikberg]]
- [[Rait Rikberg]]
- [[Tomas Rimas]]
- [[Artūras Rimkevičius]]
- [[Danilo Rinaldi]]
- [[Kristo Ringas]]
- [[Sandra Ringwald]]
- [[Tauno Rinkinen]]
- [[Pekka Rinne]]
- [[Richard Ríos]]
- [[Josh Risdon]]
- [[Roope Riski]]
- [[Jaakko Rissanen]]
- [[Rasmus Rissanen]]
- [[Arvo Rist]]
- [[Liisi Rist]]
- [[Ranet Ristikivi]]
- [[Rasmus Ristolainen]]
- [[Stefan Ristovski]]
- [[Nick Ritchie]]
- [[Siret Rits]]
- [[Valentina Ritsing]]
- [[David Rittich]]
- [[Rivaldo]]
- [[Blas Riveros]]
- [[Leelo Rivis]]
- [[Georgi Rjabov]]
- [[Oleg Rjahhovski]]
- [[Juri Rjazanov]]
- [[Arjen Robben]]
- [[Carmelo Robledo]]
- [[Mélina Robert-Michon]]
- [[Daniel Roberts]]
- [[Andrew Robertson]]
- [[Oscar Robertson]]
- [[Robinho]]
- [[Antonee Robinson]]
- [[Callum Robinson]]
- [[Jack Robinson]]
- [[Mat Robinson]]
- [[Paul Robinson]]
- [[Dayron Robles‎]]
- [[Joel Robles]]
- [[Joaquín Rocha]]
- [[Sergio Rochet]]
- [[Vebjørn Rodal]]
- [[Hugo Rodallega]]
- [[Andy Roddick]]
- [[Sebastian Rode]]
- [[Dennis Rodman]]
- [[Irina Rodnina]]
- [[Joe Rodon]]
- [[Eduardo Pereira Rodrigues]]
- [[Evan Rodrigues]]
- [[Garry Rodrigues]]
- [[Jorge Rodrigues]]
- [[Márcio Rodrigues]]
- [[Moacir Rodrigues dos Santos]]
- [[Ángel Rodríguez]]
- [[Arturo Rodríguez]]
- [[Enrique Rodríguez]]
- [[Guido Rodríguez]]
- [[Jaime Rodríguez]]
- [[James Rodríguez]]
- [[Jay Rodriguez]]
- [[Jonathan Rodríguez]]
- [[Luis Alfonso Rodríguez]]
- [[Maximiliano Rodríguez]]
- [[Óscar Rodríguez]]
- [[Washington Rodríguez]]
- [[Yoel Rodríguez]]
- [[Pedro Rodríguez Ledesma]]
- [[Jack Rodwell]]
- [[Garrett Roe]]
- [[Mads Roerslev]]
- [[Jeremy Roff]]
- [[Erika Roger]]
- [[Camryn Rogers]]
- [[Morgan Rogers]]
- [[Raevyn Rogers]]
- [[Jacques Rogge]]
- [[Primož Roglič]]
- [[Anna Rogowska]]
- [[Laura Rogule]]
- [[Marcus Rohdén]]
- [[Heidi Rohi]]
- [[Aino Roht]]
- [[Hillar Rohtaru]]
- [[Johan Rohtla]]
- [[Laura Rohtla]]
- [[Paavo Roininen]]
- [[Clemente Rojas]]
- [[Marco Rojas]]
- [[Robert Rojas]]
- [[Yulimar Rojas]]
- [[Marcos Rojo]]
- [[Antonio Roldán]]
- [[Cindy Roleder]]
- [[Simon Rolfes]]
- [[Marjut Rolig]]
- [[Esteban Rolón]]
- [[Leonardo Rolón]]
- [[Raido Roman]]
- [[Taras Romanczuk]]
- [[Viktor Romanenkov]]
- [[Oksana Romanenkova]]
- [[Darlan Romani]]
- [[Maria Romanjuk]]
- [[Jelena Romanova]]
- [[Pjotr Romanovski]]
- [[Koffi Ndri Romaric]]
- [[Ángel Romero]]
- [[Cristian Romero]]
- [[Lucas Romero]]
- [[Luis Alberto Romero]]
- [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]]
- [[Oriol Romeu]]
- [[Luis Romo]]
- [[Bjørn Einar Romøren]]
- [[Ronaldinho]]
- [[Ronaldo]]
- [[Cristiano Ronaldo]]
- [[Jonas Røndbjerg]]
- [[Rajon Rondo]]
- [[Salomón Rondón]]
- [[Eldar Rønning]]
- [[Jon Rønningen]]
- [[Frederik Rønnow]]
- [[Kuno Rooba]]
- [[Meelis Rooba]]
- [[Robert Rooba]]
- [[Urmas Rooba]]
- [[Ain Rool]]
- [[Voldemar Roolaan]]
- [[Boris Roolaid]]
- [[Egon Roolaid]]
- [[Heldur Roone]]
- [[Wayne Rooney]]
- [[Henri Roos]]
- [[Riivo Roose]]
- [[Rasmus Roosleht]]
- [[Sulev Roosma]]
- [[Mark Oliver Roosnupp]]
- [[Ain Roost (kettaheitja)|Ain Roost]]
- [[Piet Roozenburg]]
- [[Jack Root]]
- [[Salme Rootare]]
- [[Vidrik Rootare]]
- [[Markus Rooth]]
- [[Jaan Roots]]
- [[Maire Roots]]
- [[Vello Rootsi]]
- [[Marco Rosa]]
- [[Roberto Rosales]]
- [[Jarno Rosberg]]
- [[Keke Rosberg]]
- [[Nico Rosberg]]
- [[Alex Rose]]
- [[Danny Rose]]
- [[Derrick Rose]]
- [[Inna Rose]]
- [[Jacob de la Rose]]
- [[Murray Rose]]
- [[Robert Rosén]]
- [[Kristjan Rosenberg]]
- [[Heide Rosendahl]]
- [[Märt Rosenthal]]
- [[Ken Rosewall]]
- [[Tomáš Rosický]]
- [[Jack Roslovic]]
- [[Héctor Rossetto]]
- [[Alexander Rossi]]
- [[Diego Rossi]]
- [[Marco Rossi]]
- [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]]
- [[Paolo Rossi]]
- [[Sulo Rossi]]
- [[Valentino Rossi]]
- [[Igor Rostorotski]]
- [[Pavel Rostovtsev]]
- [[Ewa Różańska]]
- [[Isai Rozenfeld]]
- [[Eduardas Rozentalis]]
- [[Valeri Rozmanov]]
- [[Sándor Rozsnyói]]
- [[Serhi Rožok]]
- [[Gustave Roth]]
- [[Künter Rothberg]]
- [[Szapsel Rotholc]]
- [[Joe Rothwell]]
- [[Ferguson Rotich]]
- [[Vassili Rotšev]]
- [[Dorothy Round Little]]
- [[Ronda Rousey]]
- [[Antoine Roussel]]
- [[Harri Rovanperä]]
- [[Kalle Rovanperä]]
- [[James Michael Rowe]]
- [[Nicolas Roy]]
- [[Patrick Roy]]
- [[Emerson Royal]]
- [[Martin Røymark]]
- [[Marco Ruben]]
- [[Mārtiņš Rubenis]]
- [[Iepe Rubingh]]
- [[Kristiāns Rubīns]]
- [[Ricky Rubio]]
- [[Sergei Rublevski]]
- [[Mark Rudan]]
- [[David Lekuta Rudisha]]
- [[Wiesław Rudkowski]]
- [[Artjoms Rudņevs]]
- [[Wilma Rudolph]]
- [[Manuel Rui Costa]]
- [[Fabián Ruiz]]
- [[Flor Ruiz]]
- [[Marcel Ruiz]]
- [[Víctor Ruiz]]
- [[Antonio Rukavina]]
- [[Ernst Rull]]
- [[Gerónimo Rulli]]
- [[Alberts Rumba]]
- [[Raema Lisa Rumbewas]]
- [[Indrek Rumma]]
- [[Hellat Rumvolt]] 
- [[David Rundblad]]
- [[Elmar Runge]]
- [[Herbert Runge]]
- [[Pekka Ruokola]]
- [[Jarno Ruotsalainen]]
- [[Lukas Rupp]]
- [[Arantxa Rus]]
- [[Ace Rusevski]] 
- [[Bill Russell]]
- [[Carrie Russell]]
- [[Masai Russell]]
- [[Patrick Russell]]
- [[Raivo Russmann]]
- [[Bryan Rust]]
- [[Ștefan Rusu]]
- [[Babe Ruth]]
- [[Greg Rutherford]]
- [[Casper Ruud]]
- [[Rain Ruuder]]
- [[Marie Ruumet]]
- [[Raissa Ruus]]
- [[Antti Ruuskanen]]
- [[Maido Ruusmann]]
- [[Leo Rwabwogo]]
- [[Jaroslav Rõbakov]]
- [[Voldemar Rõks]]
- [[Tamara Rõlova]]
- [[Olga Rõpakova]]
- [[Boriss Rõtov]]
- [[Teymur Rəcəbov]]
- [[Jaanika Rähn]]
- [[Taavi Rähn]]
- [[Kimi Räikkönen]]
- [[Mihkel Räim]] 
- [[Karri Rämö]]
- [[Aivar Räni]]
- [[Raido Ränkel]]
- [[Artur Rättel]]
- [[Aatu Räty]]
- [[Seppo Räty]]
- [[Margus Rääk]]
- [[Helmuth Räästas]]
- [[Alfred Röding]]
- [[Voldemar Röding]]
- [[Thomas Röhler]]
- [[Walter Röhrl]]
- [[Assar Rönnlund]]
- [[Michael Rösch]]
- [[Sjur Røthe]]
- [[Antonio Rüdiger]]
- [[Eha Rünne]]
- [[Helina Rüütel]]
- [[Margit Rüütel]]
- [[Henri Rüütli]]
- [[Tarmo Rüütli]]
- [[Derek Ryan]]
- [[Mathew Ryan]]
- [[Jerzy Rybicki]]
- [[Ingvar Rydell]]
- [[Dave Ryding]]
- [[Johannes Rydzek]]
- [[Julian Ryerson]]
- [[Rick Rypien]]

== S ==
[[Brandon Saad]]
- [[Kaimar Saag]] 
- [[Oskar Saag]]
- [[Kristo Saage]]
- [[Arvo Saal]]
- [[Berit Saar]]
- [[Elmar Saar]]
- [[Kaarel Saar]]
- [[Kadi Liis Saar]]
- [[Katriin Saar]]
- [[Kevin Saar]]
- [[Leonid Saar]]
- [[Tomi Saarelma]]
- [[Rivo Saaremäe]]
- [[Anti Saarepuu]]
- [[Onni Saari]]
- [[Vili Saarijärvi]]
- [[Aino Kaisa Saarinen]]
- [[Mikko Saarinen]]
- [[Veli Saarinen]]
- [[Mauri Saarivainio]]
- [[Pentti Saarman]]
- [[Henn Saarmann]]
- [[Herbert Saarne]]
- [[Mart Saarso]]
- [[Jarkko Saastamoinen]]
- [[Vello Saatpalu]]
- [[Arõna Sabalenka]]
- [[Youssouf Sabaly]]
- [[Andrus Sabiin]]
- [[Arvydas Sabonis]]
- [[Domantas Sabonis]]
- [[Simão Sabrosa]]
- [[Gianluigi Saccaro]]
- [[Evi Sachenbacher-Stehle]]
- [[Noah Sadiki]]
- [[Armando Sadiku]]
- [[Alexis Saelemaekers]]
- [[Marat Safin]]
- [[Matvei Safonov]]
- [[Oleksandr Safronov]]
- [[Bacary Sagna]]
- [[Rait Sagor]]
- [[Louis Saha]]
- [[Aleksander Saharov]]
- [[Liis Saharov]]
- [[Tõnis Sahk]]
- [[Henri Sai]]
- [[Toni Sailer]]
- [[Carlos Sainz]]
- [[Carlos Sainz juunior]]
- [[Romain Saïss]]
- [[Buvaissar Saitijev]]
- [[Arseni Sajankin]]
- [[Bukayo Saka]]
- [[Konstantin Sakajev]]
- [[Kaori Sakamoto]]
- [[Joe Sakic]]
- [[María Sákkari]]
- [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]]
- [[Kaido Saks]]
- [[Kairi Saks]]
- [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]]
- [[Ivo Saksakulm]]
- [[Irving Saladino]]
- [[Olga Saladuhha]]
- [[Mohamed Salah]]
- [[Bartosz Salamon]]
- [[Maksim Salaš]]
- [[Carlos Salcedo]]
- [[Santiago Salcedo]]
- [[Ulrich Salchow]]
- [[David Saldadze]]
- [[Raivo Saldre]]
- [[Salem Saleh]]
- [[Nathan Saliba]]
- [[William Saliba]]
- [[Hasan Salihamidžić]]
- [[Nurgyul Salimova]]
- [[Sasu Salin]]
- [[Guillermo Salinas]]
- [[Julio Salinas]]
- [[Joseph Saliste]]
- [[Mohammed Salisu]]
- [[Roland Sallai]]
- [[Jere Sallinen]]
- [[Rico Salmela]]
- [[Ilmari Salminen]]
- [[Senni Salminen]]
- [[Börje Salming]]
- [[Mika Salo]]
- [[Luis Salom]]
- [[Jouko Salomäki]]
- [[Miikka Salomäki]]
- [[Bernhard Salong]]
- [[Sven Salumaa]]
- [[Jaak Salumets]]
- [[Erika Salumäe]] 
- [[Jane Salumäe]]
- [[Jens Salumäe]] 
- [[Priit Salumäe]]
- [[Karl Robert Saluri]]
- [[Kai-Riin Saluste]]
- [[Eduardo Salvio]]
- [[Guilherme Samaia]]
- [[Giórgos Samarás]]
- [[Mbwana Samatta]]
- [[N'Diaga Samb]]
- [[Abderrahman Samba]]
- [[Brice Samba]]
- [[Dylan Samberg]]
- [[Gulnara Samitova]]
- [[Siim-Tanel Sammelselg]]
- [[Kalli Samorodni]]
- [[Mark Samorukov]]
- [[Ago Samoson]]
- [[César Sampaio]]
- [[Pete Sampras]]
- [[Julia Sampson Hayward]]
- [[Ilja Samsonov]]
- [[Emma Samuelsson]]
– [[Sebastian Samuelsson]]
- [[Varteres Samurgašev]]
- [[Daniel Sanabria]]
- [[Alexis Sánchez]]
- [[Carlos Andrés Sánchez]]
- [[Dávinson Sánchez]]
- [[Félix Sánchez]]
- [[Jorge Sánchez]]
- [[José Enrique Sánchez]]
- [[Oswaldo Sánchez]]
- [[Robert Sánchez]]
- [[Víctor Sánchez Mata]]
- [[Arantxa Sánchez Vicario]]
- [[Brent Sancho]] 
- [[Jadon Sancho]]
- [[Tom Sandberg]]
- [[Chris Sande]]
- [[Tessa Sanderson]]
- [[Eugen Sandow]]
- [[Alex Sandro]]
- [[Viktor Sanejev]] 
- [[Aleksander Sannik]]
- [[Kaishū Sano]]
- [[Wilfried Sanou]]
- [[Roque Santa Cruz]]
- [[Andrey Santos]]
- [[Daniel Santos]]
- [[Douglas Santos]]
- [[Fábio Santos]]
- [[Fernando Santos]]
- [[Zaidu Sanusi]]
- [[Arvi Sapas]]
- [[Taivo Sapas]]
- [[Daniil Sapljošin]] 
- [[Oleg Sapožnin]]
- [[Rauno Sappinen]]
- [[Gennadi Sapunov]]
- [[Edwin van der Sar]] 
- [[Gabriel Sara]]
- [[Pablo Sarabia]]
- [[Aleksejs Saramotins]]
- [[Hille Sarapuu]]
- [[Markku Sarasto]]
- [[Helmut Saretok]]
- [[Josh Sargent]]
- [[Juuse Saros]]
- [[Zoltan Sarosy]]
- [[Pape Matar Sarr]]
- [[Ismaïla Sarr]]
- [[Cyprien Sarrazin]]
- [[Eneli Sarv]]
- [[Ukyo Sasahara]]
- [[Kōji Sasaki]]
- [[Masanao Sasaki]]
- [[Anatoli Sass]]
- [[Marino Satō]]
- [[Takuma Satō]]
- [[Yūto Satō]]
- [[Tomáš Satoranský]]
- [[Carlos Saucedo]]
- [[Grégoire Saucy]]
- [[Elo Saue]]
- [[Eveli Saue]]
- [[Raoul Saue]]
- [[Maarja Saulep]]
- [[Reinhold Saulmann]]
- [[Christoph Sauser]]
- [[Claudius Sava]]
- [[Demba Savage]]
- [[Randy Savage]]
- [[David Savard]]
- [[Jefferson Savarino]]
- [[Maria Saveljeva]]
- [[Mantas Savėnas]]
- [[Toomas Savi]]
- [[Erko Saviauk]]
- [[Stefan Savić]]
- [[Veli-Matti Savinainen]]
- [[Javier Saviola]]
- [[Daniil Savitski]]
- [[Erkki Savolainen]]
- [[Olena Savtšenko]]
- [[Jaak Savvi]]
- [[Igor Savvov]]
- [[Jazmin Sawyers]]
- [[Nūrā as-Sayyid]]
- [[Lionel Scaloni]]
- [[Marco Scandella]]
- [[Garrett Scantling]]
- [[Gustavo Scarpa]]
- [[Michele Scarponi]]
- [[Willem Schagen]]
- [[Louis Schaub]]
- [[Julia Scheib]]
- [[Mario Scheiber]]
- [[Mark Scheifele]]
- [[Norbert Schemansky]]
- [[Simon Schempp]]
- [[Brayden Schenn]]
- [[Luke Schenn]]
- [[Francesca Schiavone]]
- [[Patrik Schick]]
- [[Bernadette Schild]]
- [[Marlies Schild]]
- [[Jessica Schilder]]
- [[Thea Schildmann]]
- [[Salvatore Schillaci]]
- [[Herbert Schilling]]
- [[Semmy Schilt]]
- [[Dafne Schippers]]
- [[Kurt Schirra]]
- [[Alexander Schlager]]
- [[Josef Schleinkofer]]
- [[Gregor Schlierenzauer]]
- [[Jeffrey Schlupp]]
- [[Andreas Schlütter]]
- [[Adolf Schmal]]
- [[Jordan Schmaltz]]
- [[Kasper Schmeichel]]
- [[Peter Schmeichel]]
- [[Akira Schmid]]
- [[Jan Schmid]]
- [[Julian Schmid]]
- [[Romano Schmid]]
- [[Nicole Schmidhofer]]
- [[Alfred Schmidt]]
- [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]]
- [[Helen Schmidt]]
- [[Jüri Schmidt]]
- [[Leni Schmidt]]
- [[Nate Schmidt]]
- [[Martin Schmitt]]
- [[Pál Schmitt]]
- [[Albert Schneider]]
- [[Aleksander Schneider]]
- [[Bernd Schneider (jalgpallur)]]
- [[Cory Schneider]]
- [[Vreni Schneider]]
- [[Roland Mark Schoeman]]
- [[Gertrude Schoißwohl]]
- [[Paul Scholes]] 
- [[Auke Scholma]]
- [[Jerdy Schouten]]
- [[Jordan Schroeder]]
- [[Emil Schulz]]
- [[Heinz Schulz]]
- [[Nico Schulz]]
- [[Fabian Schulze]]
- [[Jürgen Schult]] 
- [[Justin Schultz]]
- [[Silver Schultz]]
- [[Michael Schumacher]]
- [[Mick Schumacher]]
- [[Ralf Schumacher]] 
- [[Walter Schuster]]
- [[Anett Schutting]]
- [[Tollien Schuurman]] 
- [[Stefan Schwab]]
- [[Christina Schwanitz]]
- [[Marco Schwarz]]
- [[Sissy Schwarz]]
- [[Arnold Schwarzenegger]]
- [[Mark Schwarzer]]
- [[Alex Schwarzman]] 
- [[Jaden Schwartz]]
- [[Bastian Schweinsteiger]]
- [[Marvin Schwäbe]]
- [[András Schäfer]]
- [[Fabian Schär]]
- [[Lasse Schöne]]
- [[Rainer Schönfelder]]
- [[Alessandro Schöpf]]
- [[Ida Schöpfer]]
- [[Philipp Schörghofer]]
- [[Rasmus Schüller]]
- [[André Schürrle]]
- [[Alex Scott]]
- [[Barbara Ann Scott]]
- [[Beckie Scott]]
- [[Duncan Scott]]
- [[Leonard Scott]]
- [[Daniel Sedin]]
- [[Henrik Sedin]]
- [[Djamel Sedjati]]
- [[Lukáš Sedlák]]
- [[Goce Sedloski]]
- [[Sergi Sednjev]]
- [[Pjotr Sedov]]
- [[Anastassija Sedova]]
- [[Juri Sedõhh]]
- [[Clarence Seedorf]]
- [[Anton Seelos]]
- [[Barbora Seemanová]]
- [[Evald Seepere]]
- [[Rain Seepõld]]
- [[Haris Seferović]]
- [[Tyler Seguin]]
- [[Indrek Sei]]
- [[Moritz Seider]]
- [[Mario Seidl]]
- [[Kristin Seier]]
- [[Alar Seim]]
- [[Georg Seim]]
- [[Mart Seim]]
- [[Geórgios Seitarídis]]
- [[Jiří Sekáč]]
- [[Andrej Sekera]]
- [[Kunimitsu Sekiguchi]]
- [[Leopold Sekongo]]
- [[Andrew Selby]]
- [[Taavi Selder]]
- [[Ivan Seledkov]]
- [[Monica Seles]]
- [[Aleksandr Selevko]]
- [[Hanno Selg]]
- [[Konstantin Selli]]
- [[Enn Sellik]]
- [[Siim Sellis]]
- [[Ole Selnæs]]
- [[Matz Sels]]
- [[Teemu Selänne]]
- [[Caster Semenya]]
- [[Antoine Semenyo]]
- [[Peeter Semjonov]]
- [[Uļjana Semjonova]]
- [[Peter Sendel]]
- [[Philippe Senderos]]
- [[Marcos Senesi]]
- [[Ayrton Senna]] 
- [[Bruno Senna]]
- [[Marcos Senna]]
- [[Simona Senoner]]
- [[Stefano Sensi]]
- [[Märt Sepik]]
- [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]]
- [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]]
- [[Kätlin Sepp]]
- [[Raimund Felix Sepp]]
- [[Markkus Seppik]]
- [[Hanna-Maria Seppälä]]
- [[Tuomas Seppänen]]
- [[Leopoldo Serantes]]
- [[Suat Serdar]]
- [[Thulani Serero]]
- [[Maria Sergejeva]]
- [[Ulderico Sergo]]
- [[Jean Michaël Seri]]
- [[Šamil Serikov]]
- [[Ryan Sessegnon]]
- [[Daiya Seto]]
- [[Anastasija Sevastova]]
- [[Damon Severson]]
- [[Salva Sevilla]]
- [[Oblique Seville]]
- [[Leida Sevruk]]
- [[Dan Sexton]]
- [[Victor Shabangu]]
- [[Jennifer Shahade]]
- [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]]
- [[Sam Shankland]]
- [[Bill Shankly]]
- [[Xherdan Shaqiri]]
- [[Billy Sharp]]
- [[Henry Graham Sharp]]
- [[Kevin Shattenkirk]]
- [[Luke Shaw]]
- [[Jack Shea]]
- [[Riley Sheahan]]
- [[Alan Shearer]]
- [[Conor Sheary]]
- [[Barry Sheene]]
- [[Jonjo Shelvey]]
- [[Shen Xue]]
- [[James Sheppard]]
- [[Cillian Sheridan]]
- [[Martin Sheridan]]
- [[Teddy Sheringham]]
- [[Kiefer Sherwood]]
- [[Mikaela Shiffrin]]
- [[Jean Shiley]]
- [[Hunter Shinkaruk]]
- [[Drew Shore]]
- [[Nick Shore]]
- [[Frank Shorter]]
- [[Alfred Shrubb]]
- [[Yury Shulman]]
- [[Aleksei Sibirtsev]]
- [[Djibril Sidibé]]
- [[Aljona Sidko]]
- [[Janusz Sidło]]
- [[Andrei Sidorenkov]]
- [[Vladimir Sidorkin]]
- [[Anželika Sidorova]]
- [[Annarita Sidoti]]
- [[Nathalie von Siebenthal]]
- [[Björn Sieber]]
- [[Jonas Siegenthaler]]
- [[Viktor Sieger]]
- [[Günter Siegmund]]
- [[Jani Sievinen]]
- [[Madis Sihimets]]
- [[Morten Siht]]
- [[Eler Siim]]
- [[Mattias Siimar]]
- [[Georg Siimenson]]
- [[Kristo Siimer]]
- [[Karl Siitan]]
- [[Ton Sijbrands]]
- [[Kristjan Sikaste]]
- [[András Sike]] 
- [[Evald Sikk]]
- [[Kermo Sikk]]
- [[Jüri Sikkut]]
- [[Gergely Siklósi]]
- [[Tomasz Sikora]]
- [[Dylan Sikura]]
- [[Annette Sikveland]]
- [[Paulo Silas]]
- [[Otto Silber]]
- [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]]
- [[Donald-Aik Sild]]
- [[Heino Sild]]
- [[Joanna Sild]]
- [[Joonas Sild]]
- [[Lauri Sild]]
- [[Rita Sild]]
- [[Sarmite Sild]]
- [[Sixten Sild]]
- [[Timo Sild]]
- [[Henry Sildaru]]
- [[Kelly Sildaru]]
- [[Olle Sildre]]
- [[Kõrõlo Silitš]]
- [[Harry Siljander]]
- [[Ramol Sillamaa]]
- [[Annika Sillaots]]
- [[Ats Sillaste]]
- [[Ester Sillaste]]
- [[Mikk Sillaste]]
- [[Janis Sillat]]
- [[Müzahir Sille]]
- [[Andrei Silnov]]
- [[André Silva]]
- [[André da Silva]]
- [[António Silva]]
- [[Antony Silva]]
- [[Bernardo Silva]]
- [[David Silva]]
- [[Eduardo da Silva]]
- [[Fábio Silva]]
- [[Leonardo Silva]]
- [[Marco Silva]]
- [[Rafa Silva]]
- [[Rui Pedro Silva]]
- [[Thiago Silva]]
- [[Yarisley Silva]]
- [[Jay Silverheels]]
- [[Mohamed Simakan]]
- [[Dave Sime]]
- [[Sara Simeoni]]
- [[Ellis Simms]]
- [[Dominik Simon]]
- [[Julia Simon]]
- [[Mircea Șimon]]
- [[Moses Simon]]
- [[Marco Simoncelli]]
- [[Timo Simonlatser]]
- [[Xavi Simons]]
- [[René Simões]]
- [[Juhan Simovart]]
- [[Pusarla Venkata Sindhu]]
- [[Vijender Singh]]
- [[Wilfried Singo]]
- [[Sander Sinilaid]]
- [[Luis Sinisterra]]
- [[Vlasi Sinjavski]]
- [[Jannik Sinner]]
- [[Eelco Sintnicolaas]]
- [[Lembit Sipelgas]]
- [[Tapio Sipilä]]
- [[Aleksander Sirel]]
- [[Kersti Sirel]]
- [[Janis Sirelpuu]]
- [[Kaili Sirge]]
- [[Helmuth Sirgemets]]
- [[Salvatore Sirigu]]
- [[Zigismunds Sirmais]]
- [[Ilja Siroš]]
- [[Sergei Sirotkin]]
- [[Moussa Sissoko]]
- [[Colton Sissons]]
- [[Peter Sitt]]
- [[Igor Sjunin]]
- [[Stig Sjölin]]
- [[Sarah Sjöström]]
- [[Pavol Skalický]]
- [[Sindre Bjørnestad Skar]]
- [[Bente Skari]]
- [[Ellyes Skhiri]]
- [[Ville Skinnari]]
- [[Jeff Skinner]]
- [[Stuart Skinner]]
- [[Kristine Stavås Skistad]]
- [[Ossian Skiöld]]
- [[Ann Elen Skjelbreid]]
- [[Lidija Skoblikova]]
- [[Vibeke Skofterud]]
- [[Sander Skotheim]]
- [[Kārlis Skrastiņš]]
- [[Petri Skriko]]
- [[Pia Skrzyszowska]]
- [[Viktor Skrõpnõk]]
- [[Nejc Skubic]]
- [[Andres Skuin]]
- [[Naatan Skyttä]]
- [[Juraj Slafkovský]]
- [[Mary Slaney]]
- [[Jaccob Slavin]]
- [[Svetlana Sleptsova]]
- [[Anton Slepõšev]]
- [[Jelena Slessarenko]]
- [[Astrid Øyre Slind]]
- [[Naïm Sliti]]
- [[Lev Slobodskoi]]
- [[Irina Slutskaja]]
- [[Izmir Smajlaj]]
- [[Chris Smalling]] 
- [[Viktor Smeds]]
- [[Valeri Smelkov]]
- [[David Smerdon]]
- [[Raissa Smetanina]]
- [[Ilia Smirin]]
- [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]]
- [[Andrei Smirnov]]
- [[Maksim Smirnov]]
- [[Vladimir Smirnov]]
- [[Deniss Smirnovs]]
- [[Alex Smith]]
- [[Axel Smith]]
- [[Bobby Smith]]
- [[Brendan Smith]]
- [[C. J. Smith]]
- [[Calvin Smith]]
- [[Craig Smith]]
- [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]]
- [[John Smith (maadleja)|John Smith]]
- [[Maurice Smith]]
- [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]]
- [[Regan Smith]]
- [[Reilly Smith]]
- [[Rusty Smith]]
- [[Warren Cummings Smith]]
- [[Devante Smith-Pelly]]
- [[Fjodor Smolov]]
- [[Vassili Smõslov]]
- [[Wesley Sneijder]]
- [[Robert Snodgrass]]
- [[Wesley So]]
- [[Cédric Soares]]
- [[Júlio César Soares Espíndola]]
- [[Hugo Soasepp]]
- [[Rafael Sóbis]]
- [[Edmund Sobkowiak]]
- [[Waldemar Sobota]]
- [[Vladimír Sobotka]]
- [[Rubén Sobrino]]
- [[Roman Sobtšenko]]
- [[Bartosz Soćko]]
- [[Monika Soćko]]
- [[Sócrates]]
- [[Mads Søgaard]]
- [[Leili Soima]]
- [[August Sokk]]
- [[Sten-Timmu Sokk]]
- [[Tanel Sokk]]
- [[Tiit Sokk]]
- [[Ola Solbakken]]
- [[Ståle Solbakken]]
- [[Henning Solberg]]
- [[Oliver Solberg]]
- [[Petter Solberg]]
- [[Stian Solberg]]
- [[Roberto Soldado]]
- [[Carlos Soler]]
- [[Hope Solo]]
- [[Manor Solomon]]
- [[Igor Solopov]]
- [[Nikolai Solovjov]]
- [[Hocine Soltani]]
- [[Yann Sommer]]
- [[René Sommerfeldt]]
- [[Alex Song]]
- [[Janar Soo]]
- [[Henri Sool]]
- [[Hannes Soomer]]
- [[Kaia Soosaar]]
- [[Marti Soosaar]]
- [[Martti Soosaar]]
- [[Peet Soosaar]]
- [[Kustav Soosild]]
- [[Inge Sørensen]]
- [[Heiki Sorge]]
- [[Sebastián Soria]]
- [[Juan Pablo Sorín]]
- [[Arnold Sorina]]
- [[Junior Sornoza]]
- [[Jaanus Sorokin]]
- [[Stefan Sorokin]]
- [[Jekaterina Sorokina]]
- [[Sara Sorribes Tormo]]
- [[Sverre Sørsdal]]
- [[José Sosa]]
- [[Ramón Sosa]]
- [[Javier Sotomayor]]
- [[Tomáš Souček]]
- [[Hillal Soudani]]
- [[Gabriela Soukalová]]
- [[Adama Soumaoro]]
- [[Boubakary Soumaré]]
- [[Samuel Souprayen]]
- [[Diego Souza]]
- [[Josef de Souza]]
- [[Melanie South]]
- [[Harry Souttar]]
- [[John Souttar]]
- [[Djibril Sow]]
- [[Uroš Spajić]]
- [[Luciano Spalletti]] 
- [[Silvio Spann]]
- [[Tim Sparv]]
- [[Wallace Spearmon]]
- [[Gary Speed]]
- [[Scott Speed]]
- [[Jason Spezza]]
- [[Johnny Spillane]]
- [[Leonardo Spinazzola]]
- [[Leon Spinks]]
- [[Valeri Spiridonov]]
- [[Mark Spitz]]
- [[Ryan Spooner]]
- [[Latrell Sprewell]]
- [[Benedictus Springer]]
- [[Ron Springett]]
- [[Daniel Sprong]]
- [[Jared Spurgeon]]
- [[Sébastien Squillaci]]
- [[Dennis Srbeny]]
- [[László Szabó]]
- [[Ádám Szalai]]
- [[Attila Szalai]]
- [[Emese Szász]]
- [[Ágnes Szávay]]
- [[Jan Szczepański]]
- [[Wally Szczerbiak]]
- [[Wojciech Szczęsny]]
- [[Marian Szeja]]
- [[Zsófia Szerafin]]
- [[Áron Szilágyi]]
- [[Dominik Szoboszlai]]
- [[Robin Szolkowy]]
- [[Damian Szymański]]
- [[Sebastian Szymański]]
- [[Eric Staal]]
- [[Jordan Staal]]
- [[Jack Stacey]]
- [[Teresa Stadlober]]
- [[Lorenzo Staelens]]
- [[Daniel Ståhl]]
- [[Gideon Ståhlberg]]
- [[Dave Stallworth]]
- [[Jaap Stam]]
- [[Benjamin Stambouli]]
- [[Steven Stamkos]]
- [[Richie Stanaway]]
- [[Nicolae Stanciu]]
- [[Eimantas Stanionis]]
- [[Josip Stanišić]]
- [[Dejan Stanković]]
- [[Ivan Stapovič]] 
- [[Carl Starfelt]]
- [[Bernhard Starkbaum]]
- [[Tom Starke]]
- [[Tõnis Starkopf]]
- [[Mihhail Starodubtsev]]
- [[Ilmārs Starostīts]]
- [[Nava Starr]]
- [[Andrej Staś]]
- [[Paul Stastny]]
- [[Jason Statham]]
- [[Maurizio Stecca]]
- [[Mario Stecher]]
- [[Alexander Steen]]
- [[Ekateríni Stefanídi]]
- [[Zenon Stefaniuk]]
- [[Michail Stefanovič]]
- [[Antoaneta Stefanova]]
- [[Britta Steffen]]
- [[Renato Steffen]]
- [[Lotte Stein]]
- [[Andreas Steinbach]]
- [[Roman Steinberg]]
- [[Wilhelm Steinitz]]
- [[Kristin Størmer Steira]]
- [[Maarten Stekelenburg]]
- [[Ingemar Stenmark]]
- [[Mattis Stenshagen]]
- [[Derek Stepan]]
- [[Andrei Stepanov]]
- [[Stanislav Stepaškin]]
- [[Christoph Stephan]]
- [[Marcus Stephen]]
- [[Dale Stephens]]
- [[Jack Stephens]]
- [[Chandler Stephenson]]
- [[Daniil Steptšenko]]
- [[Olesja Steptšenko]]
- [[Nikolai Stepulov]]
- [[Raheem Sterling]]
- [[Lawrence Stevens]]
- [[Patrick Stevens]]
- [[Dale Stevenson]]
- [[Teófilo Stevenson]]
- [[Jackie Stewart]]
- [[Léonard Steyaert]]
- [[Michael Detlef Stich]]
- [[Lars Stindl]]
- [[Rein Stint]]
- [[Kamil Stoch]]
- [[Hristo Stoichkov]]
- [[Peja Stojaković]]
- [[Dragan Stojković]]
- [[Vladimir Stojković]]
- [[Lara Stock]]
- [[Maurice Stokes]]
- [[Anthony Stolarz]]
- [[Gösta Stoltz]]
- [[Rojé Stona]]
- [[Mark Stone]]
- [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]]
- [[Dean Stoneman]]
- [[Casey Stoner]]
- [[Dudley Storey]]
- [[David Storl]]
- [[Frederik Storm]]
- [[Rolf Storm]]
- [[Samantha Stosur]]
- [[Amar'e Stoudemire]]
- [[Gert Stråhle]]
- [[Anton Strålman]]
- [[Carlos Strandberg]]
- [[Stefan Strandberg]]
- [[Matěj Stránský]]
- [[Leenart Strastin]]
- [[Sander van de Streek]]
- [[Ben Street]]
- [[Mark Streit]]
- [[Georg Streitberger]]
- [[Martin Strel]]
- [[Marco Streller]]
- [[Getriin Strigin]]
- [[Arvo Strikholm]]
- [[Ivan Strinić]]
- [[Lance Stroll]]
- [[Dylan Strome]]
- [[Ryan Strome]]
- [[Kevin Strootman]]
- [[Nikolai Strutškov (poksija)|Nikolai Strutškov]]
- [[Jens Stryger Larsen]]
- [[Cristhian Stuani]]
- [[Ivar Stukolkin]]
- [[Marco Sturm]]
- [[Daniel Sturridge]]
- [[Boriss Stõrankevitš]]
- [[Gerhard Stöck]]
- [[Tim Stützle]]
- [[Su Bingtian]]
- [[Denis Suárez]]
- [[Luis Alberto Suárez]]
- [[Luis Suárez Miramontes]]
- [[Gabriel Suazo]]
- [[Malcolm Subban]]
- [[Marek Suchý]]
- [[Petar Sučić]]
- [[Kunitaka Sueoka]]
- [[Yukinari Sugawara]]
- [[Shigeo Sugimoto]]
- [[Ai Sugiyama]]
- [[Alpo Suhonen]]
- [[Viljo Suhonen]]
- [[Jennifer Suhr]]
- [[Andrus Suija]]
- [[Silja Suija]]
- [[Olari Suislep]]
- [[Vitali Sujetov]]
- [[Gustav Sule]]
- [[Adrianna Sułek]]
- [[Mariann Sulg]]
- [[Tarmo Sulger]]
- [[Udo Sulp]]
- [[Klaus Sulzenbacher]]
- [[Lamin Suma]]
- [[Christoph Sumann]]
- [[Crysencio Summerville]]
- [[Sun Yang]]
- [[Noah Sonko Sundberg]]
- [[Martin Johnsrud Sundby]]
- [[Mats Sundin]]
- [[Jonna Sundling]]
- [[Oskar Sundqvist]]
- [[Robert Suokas]]
- [[John Surtees]]
- [[Edgar-Theodor Susi]]
- [[Tomáš Suslov]]
- [[Aguri Suzuki]]
- [[Ichirō Suzuki]]
- [[Nick Suzuki]]
- [[Corinne Suter]]
- [[Fabienne Suter]]
- [[Pius Suter]]
- [[Ryan Suter]]
- [[Adrian Sutil]]
- [[Emil Sutovsky]]
- [[Brandon Sutter]]
- [[Olaf Suuder]]
- [[Diana Suumann]]
- [[Riho Suun]]
- [[Frits-Allan Suurkask]]
- [[Valdu Suurkask]]
- [[Alo Suurna]]
- [[Kasper Suurorg]]
- [[Oliver Suurorg]]
- [[Geir Suursild]]
- [[Toivo Suursoo]]
- [[Tanel Suurväli]]
- [[Toomas Suurväli]]
- [[Rein Suvi]]
- [[Sten Suvio]]
- [[Gunde Svan]]
- [[Rasmus Svane]]
- [[Jens Arne Svartedal]]
- [[Niklas Svedberg]]
- [[Viktor Svedberg]]
- [[Emil Hegle Svendsen]]
- [[Jonas Svensson]]
- [[Rudolf Svensson]]
- [[Václav Svěrkoš]]
- [[Jevgeni Svešnikov]]
- [[Vladimirs Svešņikovs]]
- [[Dumitru Svetuşchin]]
- [[Aksel Lund Svindal]]
- [[Jeremy Swayman]]
- [[Iga Świątek]]
- [[Dariusz Świercz]]
- [[Justyna Święty-Ersetic]]
- [[Ewa Swoboda]]
- [[Andres Sõber]]
- [[Elvia Sõber]]
- [[Peep Sõber]]
- [[Sergi Sõdortšuk]]
- [[Ats Sõnajalg]]
- [[Andrei Sõritsa]]
- [[Ene Säinas]]
- [[Ants Särgava]]
- [[Harri Säteri]]
- [[Roomet Säälik]]
- [[Aimur Säärits]]
- [[Oleg Säyetov]]
- [[Carl Söderberg]]
- [[Anders Södergren]]
- [[Robin Söderling]]
- [[Margus Sööt]]
- [[Çağlar Söyüncü]]
- [[Niklas Süle]]
- [[Boris Sülluste]]
- [[Baba Sy]]
- [[Issiaga Sylla]]

== Š ==
[[Maksim Šabalin]]
- [[Grit Šadeiko]]
- [[Jane Šadeiko]]
- [[Lucie Šafářová]]
- [[Anda Šafranska]]
- [[Kęstutis Šapka]]
- [[Igor Šaplavski]] 
- [[Jahor Šaranhovič]]
- [[Marija Šarapova]]
- [[Anne Šaraškin]]
- [[Ante Šarić]]
- [[Dario Šarić]]
- [[Kristina Šarić]]
- [[Sergei Šarikov]] 
- [[Ľubomír Šatka]]
- [[Maksim Šatskihh]]
- [[Viktors Ščerbatihs]]
- [[Dmitri Šebedev]]
- [[Roman Šebrle]] 
- [[Daugirdas Šemiotas]] 
- [[Inna Šeškil]]
- [[Kęstutis Šeštokas]]
- [[Andri Ševtšenko]]
- [[Valentõna Ševtšenko]]
- [[Natalja Šikolenko]]
- [[Boriss Šilkov]]
- [[Artūrs Šilovs]]
- [[Radim Šimek]]
- [[Ana Šimić]]
- [[Sergei Šipov]]
- [[Anton Šipulin]]
- [[Andris Širjakovs]]
- [[Roman Širokov]]
- [[Sergei Širokov]]
- [[Aleksei Širov]]
- [[Aleksandr Širšov]]
- [[Olga Šišigina]]
- [[Tihhon Šišov]]
- [[Marijo Šivolija-Jelica]]
- [[Sergei Škatov]]
- [[Aleksandr Škirin]]
- [[Boriss Škitkin]]
- [[Milan Škoda]]
- [[Milan Škriniar]]
- [[Martin Škrtel]]
- [[Jiří Šlégr]]
- [[German Šlein]]
- [[Michal Šlesingr]]
- [[Anatoli Šmigun]]
- [[Katrin Šmigun]]
- [[Kristina Šmigun]]
- [[Rutt Šmigun]]
- [[Vladimír Šmicer]]
- [[Algirdas Šocikas]]
- [[Michael Špaček]]
- [[Ivana Španović]]
- [[Andraž Šporar]]
- [[Barbora Špotáková]]
- [[Karolina Šprem]]
- [[Peter Šťastný]]
- [[Patrik Štefan]]
- [[Zuzana Štočková]]
- [[Irina Štork]]
- [[Māris Štrombergs]] 
- [[Vjatšeslav Štšegolev]]
- [[Georgi Štšennikov]]
- [[Ilka Štuhec]]
- [[Sergei Šubenkov]]
- [[Davor Šuker]]
- [[Libor Šulák]]
- [[Pavel Šulc]]
- [[Šarūnas Šulskis]]
- [[Anton Šunin]]
- [[Andrej Šustr]]
- [[Josip Šutalo]]
- [[Igor Švõrjov]]

== Z ==

[[Daniel Zaar]] -
[[Illja Zabarnõi]] -
[[Erik Zabel]] -
[[Aleksandra Zabelina]] -
[[Natalja Zabijako]] -
[[Tomáš Záborský]] -
[[Cristian Zaccardo]] -
[[Renato Zaccarelli]] -
[[Pavel Zacha]] -
[[Ján Zachara]] -
[[Filip Zadina]] -
[[Mário Zagallo]] -
[[Alina Zagitova]] -
[[Theódoros Zagorákis]] -
[[Eran Zahavi]] -
[[Hillar Zahkna]] -
[[Rene Zahkna]] - 
[[Vjatšeslav Zahovaiko]] - 
[[Nikolajs Zaicevs]] -
[[Svetlana Zainetdinova]] -
[[Olga Zaitseva]] - 
[[Travis Zajac]] -
[[Miha Zajc]] -
[[Abdul Aziz Zakari]] - 
[[Denis Zakaria]] -
[[Aleksandr Zakarljuka]] -
[[Salomėja Zaksaitė]] -
[[Nicola Zalewski]] -
[[Anthony Zambrano]] -
[[Carlos Zambrano]] -
[[Gianluca Zambrotta]] -
[[Alfonso Zamora]] -
[[Iván Zamorano]] -
[[Primo Zamparini]] - 
[[Javier Zanetti]] - 
[[Ana Zaninović]] -
[[Lucija Zaninović]] -
[[Nicolò Zaniolo]] -
[[Mohamed Zaoui]] -
[[Duván Zapata]] -
[[Davide Zappacosta]] -
[[Matías Zaracho]] -
[[Agustín Zaragoza]] -
[[Mauro Zárate]] -
[[Johann Zarco]] -
[[Daniss Zaripov]] -
[[Georgi Zažitski]] -
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Anna Zatonskih]] -
[[Emil Zátopek]] -
[[Dana Zátopková]] -
[[Rostõslav Zaulõtšnõi]] -
[[Olga Zavjalova]] -
[[Włodzimierz Zawadzki]] - 
[[Vladimir Zažogin]] - 
[[Zé Roberto]] -
[[Hendrik van der Zee]] -
[[Hendrik van der Zee (poksija)]] -
[[Trevor Zegras]] -
[[Hans Zehetmayer]] -
[[Indrek Zelinski]] -
[[Boudewijn Zenden]] - 
[[Arbër Zeneli]] -
[[Sergei Zenjov]] - 
[[Therese Zenz]] -
[[Kathrin Zettel]] -
[[Henrik Zetterberg]] -
[[Parvīz Zeydvand]] -
[[Zhang Dan]] -
[[Zhang Hao]] -
[[Zhang Lin]] -
[[Zhang Yining]] -
[[Zhao Hongbo]] -
[[Zhao Jun]] -
[[Zhao Xintong]] -
[[Zhao Xue]] -
[[Zhou Guanyu]] -
[[Toivo Zidbäck]] - 
[[Franz Zingerle]] -
[[Zheng Jie]] - 
[[Mika Zibanejad]] -
[[Zico]] - 
[[Zinédine Zidane]] - 
[[Christian Ziege]] -
[[Piotr Zieliński]] -
[[Zachery Ziemek]] -
[[Victor Zilberman]] - 
[[Nikolai Zimjatov]] - 
[[Margret Zimmermann]] -
[[Szymon Ziółkowski]] - 
[[Jean-Olivier Zirignon]] - 
[[Kregor Zirk]] -
[[Hakim Ziyech]] -
[[Dejan Zlatičanin]] -
[[Inna Zlidnis]] -
[[Roman Zobnin]] -
[[Maria Żodzik]] -
[[David Zogg]] -
[[Kenneth Zohore]] -
[[Hynek Zohorna]] -
[[Ricardo Zonta]] -
[[Toivo Zoova]] - 
[[Jürgen Zopp]] -
[[Cristian Zorzi]] - 
[[Kurt Zouma]] -
[[Natko Zrnčić-Dim]] -
[[Tibor Zsíros]] -
[[Gyula Zsivótzky]] -
[[Ryszard Zub]] -
[[Ivica Zubac]] -
[[Igor Zubeldia]] -
[[Steven Zuber]] -
[[Dainius Zubrus]] -
[[Mats Zuccarello]] -
[[Jason Zucker]] -
[[Bruno Zuculini]] -
[[Paul Zujenkov]] -
[[Juan Camilo Zúñiga]] -
[[Dārta Zunte]] -
[[Rein Zupping]] -
[[Silvan Zurbriggen]] -
[[Karl Zurflüh]] - 
[[Louis Zutter]] -
[[Alexander Zverev]] -
[[Elina Zvierava]] - 
[[Vera Zvonarjova]] -
[[Dominic Zwerger]] -
[[Olesja Zõkina]] -
[[Konstantin Zõrjanov]] -
[[İlham Zəkiyev]] -
[[Armin Zöggeler]]

== Ž ==
[[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]]

== T ==
[[Albert Taar]]
- [[Erich Taar]]
- [[Robert Taar]]
- [[Rein Taaramäe]]
- [[Amin Tabatabaei]]
- [[Mati Tabur]]
- [[Zersenay Tadese]]
- [[Dušan Tadić]]
- [[Josip Tadič]]
- [[Klaus Tafelmeier]]
- [[Ando Tagamets]]
- [[Adam Taggart]]
- [[Zaur Tağızadə]]
- [[Nicolás Tagliafico]]
- [[Mitsuhisa Taguchi]]
- [[Jonathan Tah]]
- [[Taihō Kōki]]
- [[Tunnet Taimla]]
- [[Kaspar Taimsoo]]
- [[Teemu Tainio]]
- [[Jorma Taipale]]
- [[Taie Taiwo]] 
- [[Yōjirō Takahagi]]
- [[Daijirō Takakuwa]]
- [[Helena Takalo]]
- [[Mihhail Tal]]
- [[Laša Talahhadze]]
- [[Alina Tałaj]]
- [[Nadežda Talanova]]
- [[Chemsdine Talbi]]
- [[Montassar Talbi]]
- [[Cam Talbot]]
- [[Jean-Guy Talbot]]
- [[Valdo Tali]]
- [[Johan Talihärm]]
- [[Johanna Talihärm]]
- [[Heikki Talimaa]]
- [[Johannes Talmre]]
- [[Avo Talpas]]
- [[Lembit Talpsepp]]
- [[Evelin Talts]]
- [[Jaan Talts]]
- [[Janar Talts]]
- [[Viire Talts]]
- [[Astrid Talumäe]]
- [[Urmas Talve]]
- [[Keiji Tamada]]
- [[Vittorio Tamagnini]]
- [[Adam Tambellini]]
- [[Ernst Tamberg]]
- [[Tanel Tamberg]]
- [[Gianmarco Tamberi]]
- [[Teddy Tamgho]]
- [[Helmet Tamkõrv]]
- [[Ann Tamm]]
- [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]]
- [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]]
- [[Jevgeni Tamm]]
- [[Joonas Tamm]]
- [[Jüri Tamm]]
- [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]]
- [[Reimo Tamm]]
- [[Tõnis Tamm]]
- [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]]
- [[Aare Tamme]]
- [[Märt Tammearu]]
- [[Tõnu Tammearu]]
- [[Annika Tammela]]
- [[Matti Tammelin]]
- [[Timo Tammemaa]]
- [[Joosep Tammemäe]]
- [[Piibe Tammemäe]]
- [[Timmo Tammemäe]]
- [[Harald Tammer]]
- [[Aleksander Tammert]]
- [[Aleksander Tammert seenior]]
- [[Eeri Tammik]]
- [[Kalver Tammik]]
- [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]]
- [[Lisette Tammik]]
- [[Aleksei Tammiste]]
- [[Karel Tammjärv]]
- [[Meigo Tammsaar]]
- [[Urve Tammsalu]]
- [[Ain Tammus]]
- [[Dimosthénis Tampákos]]
- [[Tahar Tamsamani]] 
- [[Ričardas Tamulis]]
- [[Kiyoshi Tanabe]]
- [[Ao Tanaka]]
- [[Asuna Tanaka]]
- [[Atomu Tanaka]]
- [[Junya Tanaka]]
- [[Tamarine Tanasugarn]]
- [[Olof Tandberg]]
- [[Petter Tande]]
- [[Brandon Tanev]]
- [[Christopher Tanev]]
- [[Tang Xuezhong]]
- [[Abdulla Tangriyev]]
- [[Hardo Tann]]
- [[Tamara Tansõkkužina]]
- [[Sami Taoufik]]
- [[Ramón Tapia]]
- [[Edmond Tapsoba]]
- [[Daniil Tarassov]]
- [[Maksim Tarassov]]
- [[Diego Tardelli]]
- [[Mehdi Taremi]]
- [[James Tarkowski]]
- [[Toomas Tarm]]
- [[Aadu Tarmak]]
- [[Jüri Tarmak]]
- [[Siegbert Tarrasch]]
- [[Sulev Tarros]]
- [[Jüri Tarto]]
- [[Johannes Tasa]]
- [[Kazuaki Tasaka]]
- [[Evald Tasane]]
- [[Martin Taska]]
- [[Ștefan Tașnadi]]
- [[Matthias Tass]]
- [[Tomáš Tatar]]
- [[Edis Tatli]]
- [[Kristin Tattar]]
- [[Tevita Taufoʻou]]
- [[Laulauga Tausaga]]
- [[John Tavares]]
- [[Júlio Tavares]]
- [[Marcus Tavernier]]
- [[Imre Taveter]]
- [[Angelo Taylor]]
- [[Christian Taylor]]
- [[Dennis Taylor]]
- [[Meldrick Taylor]]
- [[Oliver Taylor]]
- [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]]
- [[Letsile Tebogo]]
- [[Mattias Tedenby]]
- [[Peep Teder]]
- [[Ruubert Teder]]
- [[Alfred Teearu]]
- [[Liis Teemusk]]
- [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]]
- [[Harry Teeveer]]
- [[Ingemar Teever]]
- [[Axel Teichmann]]
- [[Richard Teichmann]]
- [[Tanel Tein]]
- [[Toomas Tein]]
- [[Sten Teino]]
- [[Saara Teitelbaum]]
- [[Teitur Þórðarson]]
- [[Alex Teixeira]]
- [[Armando Teixeira]]
- [[Daniel Teklehaimanot]]
- [[Vitali Teleš]]
- [[Mirza Teletović]]
- [[Ülo Telgmaa]]
- [[Vladimir Tell]]
- [[Alex Telles]]
- [[Cristian Tello]]
- [[Taijo Teniste]]
- [[Timo Teniste]]
- [[Georg Tenno]]
- [[Siim Tenno]]
- [[Matt Tennyson]]
- [[Bryan Angulo Tenorio]]
- [[Carlos Tenorio]]
- [[Miltiádis Tentóglou]]
- [[Artemi Tepp]]
- [[Elmar Tepp]]
- [[Jaanus Teppan]]
- [[Renee Teppan]]
- [[Tiia Teppan]]
- [[Vahur Teppan]]
- [[Marc-André ter Stegen]]
- [[Miguel Terceros]]
- [[Sergei Terehhov]]
- [[Paul Tergat]]
- [[Alfred Ter-Mkrtšjan]]
- [[Maris Terno]]
- [[Simon Terodde]]
- [[Chris Terry]]
- [[John Terry]]
- [[Amela Terzić]]
- [[Teuvo Teräväinen]]
- [[Tanner Tessmann]]
- [[Kenny Tete]]
- [[Teddy Teuma]]
- [[Carlos Tévez]]
- [[Andreas Tews]]
- [[Aksel Teär]]
- [[Alexandre Texier]]
- [[Florian Thauvin]]
- [[Arthur Theate]]
- [[Michel Théato]]
- [[Adrien Théaux]]
- [[Brianne Theisen-Eaton]]
- [[Regina Theissl-Pokorná]]
- [[José Théodore]]
- [[Shea Theodore]]
- [[Igor Thiago]]
- [[Nafissatou Thiam]]
- [[Dominic Thiem]]
- [[Kees Thijssen]]
- [[Gabrielle Thomas]]
- [[Iwan Thomas]]
- [[John Thomas (iluuisutaja)]]
- [[John Thomas (kõrgushüppaja)]]
- [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]]
- [[Tim Thomas]]
- [[Brandon Thomas-Asante]]
- [[Tarvi Thomberg]]
- [[Bronwyn Thompson]]
- [[Daley Thompson]]
- [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]]
- [[Kishane Thompson]]
- [[Logan Thompson]]
- [[Obadele Thompson]]
- [[Tage Thompson]]
- [[Elaine Thompson-Herah]]
- [[Hans Thomsén]]
- [[Tue Thomsen]]
- [[Andreas Thorkildsen]]
- [[Joe Thornton]]
- [[Ian Thorpe]]
- [[Jim Thorpe]]
- [[Kristian Thorstvedt]]
- [[Lilian Thuram]]
- [[Marcus Thuram]]
- [[Nate Thurmond]]
- [[Gustav Thöni]]
- [[Juha Tiainen]]
- [[Dan Ticktum]]
- [[Frederick Tiedt]]
- [[Erin Tierney]]
- [[Kieran Tierney]]
- [[Rudolf Tihane]]
- [[Aleksandr Tihhonov]]
- [[Tamara Tihhonova]]
- [[Imre Tiidemann]]
- [[Raimond Tiidermann]]
- [[Ants-Hindrek Tiido]]
- [[Heino Tiik]]
- [[Sirly Tiik]]
- [[Kristjan Tiirik]]
- [[Karl-August Tiirmaa]]
- [[Mart Tiisaar]]
- [[Ronaldo Tiismaa]]
- [[Julius Tiisväli]]
- [[Edgar Tiits]]
- [[Vardo Tikas]]
- [[Esa Tikkanen]]
- [[Hans Tikkanen]]
- [[Mihkel Tiks]]
- [[Guus Til]]
- [[Felicia Țilea-Moldovan]]
- [[Karel Tilga]]
- [[Henry Tiller]] 
- [[Stefano Tilli]]
- [[Malik Tillman]]
- [[Jurriën Timber]]
- [[Jan Timman]]
- [[Alfred Timmo]]
- [[Marina Timofejeva]] 
- [[Andrei Timošin]]
- [[Aleksandr Timošinin]]
- [[Cordell Tinch]]
- [[Paulo César Tinga]]
- [[Anton Tinnerholm]]
- [[Evald Tipner]]
- [[Toomas Tiru]]
- [[Vasile Tiţă]]
- [[Vassili Titarenko]]
- [[Ariarne Titmus]]
- [[Y. A. Tittle]]
- [[Sergei Tivjakov]]
- [[Brady Tkachuk]]
- [[Matthew Tkachuk]]
- [[Darja Tkatšenko]]
- [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]]
- [[Triin Tobi]]
- [[Indrek Tobreluts]]
- [[Kazuyuki Toda]]
- [[Jean Todt]]
- [[Devon Toews]]
- [[Jonathan Toews]]
- [[Tyler Toffoli]]
- [[Harry Toffolo]]
- [[Ene Tohv]]
- [[Toomas Tohver]]
- [[Joona Toivio]]
- [[Miikka Toivola]]
- [[Henri Toivonen]]
- [[Ola Toivonen]]
- [[Pauli Toivonen]]
- [[Erjon Tola]]
- [[Marija Tolj]]
- [[Gennadi Tolmatšov]]
- [[Kati Tolmoff]]
- [[Rafael Tolói]]
- [[Juho Tolppola]]
- [[Eeli Tolvanen]]
- [[Jon Dahl Tomasson]]
- [[David Tomášek]]
- [[Jevgeni Tomaševski]]
- [[Alberto Tomba]]
- [[Janek Tombak]]
- [[Tuuli Tomingas]]
- [[Takehiro Tomiyasu]]
- [[Fikayo Tomori]]
- [[Priit Tomson]]
- [[Sandro Tonali]]
- [[Tončo Tončev]] 
- [[Ivan Toney]]
- [[Tong Jian]]
- [[Luca Toni]]
- [[Didrik Tønseth]]
- [[Andres Toobal]]
- [[Kert Toobal]]
- [[Alo Toom]]
- [[Hugo Toom]]
- [[Johannes Toom]]
- [[Mait Toom]]
- [[Merily Toom]]
- [[Alari Toome]]
- [[Joosep Toome]]
- [[Marek Toome]]
- [[Toomas Toome]]
- [[Janar Toomet]]
- [[Bill Toomey]]
- [[Taaniel Tooming]]
- [[Arvi Toominga]]
- [[Aivar Toomiste]]
- [[Raigo Toompuu]]
- [[Jens Toornstra]]
- [[Adalbert Toots]]
- [[Heiki Toots]]
- [[Valdur Topaasia]]
- [[Veselin Topalov]]
- [[Borislav Topić]]
- [[Ömer Toprak]]
- [[Juri Torbek]]
- [[Hans Torim]]
- [[Július Torma]]
- [[Kaarel Torop]]
- [[Tiina Torop]]
- [[Arnold Torpel]]
- [[Lucas Torreira]]
- [[Gwen Torrence]]
- [[Curro Torres]]
- [[Félix Torres]]
- [[Fernando Torres]]
- [[Ferran Torres]]
- [[Francesco Totti]]
- [[Piero Toscani]]
- [[Cenk Tosun]]
- [[Balázs Tóth]]
- [[László Tóth]]
- [[Tetsuya Totsuka]]
- [[Sadio Tounkara]]
- [[Abdoulaye Touré]]
- [[Almamy Touré]]
- [[Kolo Touré]]
- [[Yaya Touré]]
- [[Nikolai Tover]]
- [[Kari Traa]]
- [[Ilona Tragel]]
- [[Marko Traks]]
- [[Terrence Trammell]]
- [[Aleksander Transtok]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1990)]]
- [[Adama Traoré (sündinud 1996)]]
- [[Bertrand Traoré]]
- [[Hamari Traoré]]
- [[Ibrahima Traoré]]
- [[Ismaël Traoré]]
- [[Giovanni Trapattoni]]
- [[Friedrich Traun]]
- [[Gernot Trauner]]
- [[Anneli Trees]]
- [[Uno Trei]]
- [[Henri Treial]]
- [[Grete Treier]]
- [[Jan Treier]]
- [[Kaspar Treier]]
- [[Väino Treiman]]
- [[Ardu Treinbuk]]
- [[Óscar Trejo]]
- [[Santiago Tréllez]]
- [[John Treloar]]
- [[Jane Trepp]] 
- [[Vladislav Tretjak]] 
- [[Aleksandr Tretjakov]]
- [[Lee Trevino]]
- [[Ralf Tribuntsov]]
- [[Ivan Tričkovski]]
- [[Veronika Triisa]]
- [[Christopher Trimmel]]
- [[Francisco Trincão]]
- [[John Tripp]]
- [[Kieran Trippier]]
- [[Ingeborg Trofimova]]
- [[James Troisi]]
- [[Ivar Troost]]
- [[William Troost-Ekong]]
- [[Alessia Trost]]
- [[Jacob Trouba]]
- [[Alexander True]]
- [[Adrien Truffert]]
- [[Enzo Trulli]]
- [[Jarno Trulli]]
- [[Arnold Trummer]]
- [[Egle Trump]]
- [[Judd Trump]]
- [[Auston Trusty]]
- [[Tiina Trutsi]]
- [[Bernhard Truuberg]]
- [[Tiiu Truus]]
- [[Julia Trynova]]
- [[Tim Tscharnke]]
- [[Alik Tseiko]]
- [[Vasíleios Tsiártas]]
- [[Zinovi Tsirik]]
- [[Stéfanos Tsitsipás]]
- [[Jo-Wilfried Tsonga]]
- [[Athanasía Tsoumeléka]]
- [[Hiroyasu Tsuchie]]
- [[Yuki Tsunoda]]
- [[Viktor Tsõbulenko]]
- [[Monika Tsõganova]]
- [[Anna Tšakvetadze]]
- [[Nikolai Tšebotko]]
- [[Gennadi Tšeburanov]]
- [[Julija Tšepalova]]
- [[Sergei Tšepikov]]
- [[Ivan Tšerezov]]
- [[Oleg Tšernjak]]
- [[Taavi Tšernjavski]]
- [[Ilja Tšernoussov]]
- [[Liina Tšernov]]
- [[Deniss Tšerõšev]]
- [[Juri Tšesnokov]]
- [[Galina Tšesnokova]]
- [[Maia Tšiburdanidze]]
- [[Aleksander Tšikin]]
- [[Arsen Tšilingarjan]]
- [[Svetlana Tširkova]]
- [[Galina Tšistjakova]]
- [[Julija Tšiženko]]
- [[Aleksei Tšižov]]
- [[Sergei Tšopik]]
- [[Aleksandra Tšudina]]
- [[Maksim Tšudov]]
- [[Kirill Tšukavin]]
- [[Anton Tšupkov]]
- [[Aleksander Tšutšelov]]
- [[Elina Tzengko]]
- [[Chrístos Tzólis]]
- [[Meilen Tu]]
- [[David Tua]]
- [[Alex Tuch]]
- [[Thomas Tuchel]]
- [[Igor Tudor]]
- [[Ozan Tufan]]
- [[Emmanuel Tuffour]]
- [[Olaf Tufte]]
- [[Gedly Tugi]]
- [[Amel Tuka]]
- [[Sakari Tukiainen]]
- [[Jelizaveta Tuktamõševa]]
- [[Aleksander Tulk]]
- [[Luule Tull]]
- [[Lukas Tulovic]]
- [[Derartu Tulu]]
- [[Sven Tumba]]
- [[Aloizs Tumiņš]]
- [[Georgi Tunjov]]
- [[Ryan Tunnicliffe]]
- [[Jose Tuominen]]
- [[Evald Tupits]]
- [[Enn Tupp]]
- [[Edgar Tur]]
- [[Arda Turan]]
- [[Toomas Turb]]
- [[Lilian Turban]]
- [[Mathieu Turcotte]]
- [[Roman Turek]]
- [[Dominic Turgeon]]
- [[Pierre Turgeon]]
- [[Indrek Turi]]
- [[Laine Turja]]
- [[Raimond Turja]]
- [[Däulet Turlõhhanov]]
- [[Marie Turmann]]
- [[Peeter Turnau]]
- [[Matt Turner]]
- [[Vladimir Turtšinski]]
- [[Joni Turunen]]
- [[Indrek Tustit]]
- [[Bruna Tuzi]]
- [[Rauno Tutk]]
- [[Reeda Tuula-Fjodorov]]
- [[Heldur Tuulemäe]]
- [[Andres Tuvikene]]
- [[Ryan Tveter]]
- [[Lembit Tõemäe]]
- [[Kalev Tõll]]
- [[Georgi Tõmošenko]]
- [[Toomas Tõnise]]
- [[Karin Tõnissoo]]
- [[Toomas Tõniste]]
- [[Tõnu Tõniste]]
- [[Gunnar Tõnning]]
- [[Uno Tõnnus]]
- [[Leopold Tõnson]]
- [[Feliks Tõnuri]]
- [[Harry Tõnuri]]
- [[Moonika Tõrva]]
- [[Tagne Tähe]]
- [[Robert Täht]]
- [[Tristan Täht]]
- [[Ott Tänak]]
- [[Nils Täpp]]
- [[Rein Tölp]]
- [[Herik Tölpt]]
- [[Henrik Tömmernes]]
- [[Jouko Törmänen]]
- [[Cecilia Törn]] 
- [[Gyula Török]]
- [[Mihhail Tšigorin]]
- [[Hanno Tünder]]
- [[Hedo Türkoğlu]]
- [[Heldur Tüüts]]
- [[Laine Tüüts]]
- [[Pål Tyldum]]
- [[Dorothy Tyler-Odam]]
- [[Mike Tyson]]
- [[Przemysław Tytoń]]
- [[Wyomia Tyus]]

== U ==
[[Reginald Uba]]
- [[Petra Uberalová]]
- [[Atsuto Uchida]]
- [[Ilmar Udam]] 
- [[Jüri-Mikk Udam]]
- [[Destiny Udogie]]
- [[Aivo Udras]]
- [[Grete Udras]]
- [[Kaija Udras]]
- [[Valdek Udris]]
- [[Ayase Ueda]]
- [[Naomichi Ueda]]
- [[Tadahiko Ueda]]
- [[Shigeharu Ueki]]
- [[Shinsaku Uesugi]]
- [[Ivan Uhhov]]
- [[Wolfgang Uhlmann]]
- [[Michael Uhrmann]]
- [[Maicel Uibo]]
- [[Inna Uit]]
- [[Tomáš Ujfaluši]]
- [[Pertti Ukkola]]
- [[Roberts Uldriķis]]
- [[Ivo Ulich]]
- [[Egle Uljas]]
- [[Linus Ullmark]]
- [[Frank Ullrich]]
- [[David Ullström]]
- [[Olavi Ulm]]
- [[Heinz Ulzheimer]]
- [[The Ultimate Warrior]]
- [[Bülent Ulusoy]]
- [[Vegard Ulvang]]
- [[Samuel Umtiti]]
- [[Deniz Undav]]
- [[The Undertaker]]
- [[Tobias Unger]]
- [[Argo Unnuk]]
- [[Wolfgang Unzicker]]
- [[Dayot Upamecano]]
- [[Robert Urbanek]]
- [[Kalev Urbanik]]
- [[Kacper Urbański]]
- [[Marco Ureña]]
- [[Frode Urkedal]]
- [[Jere Uronen]]
- [[Erki Urvik]]
- [[Olga Usar]]
- [[Reece Ushijima]]
- [[Iłona Usovič]]
- [[Aap Uspenski]] 
- [[Oleksandr Ussõk]]
- [[Martin Ustaal]]
- [[Jevgeni Ustjugov]]
- [[Dmitri Ustritski]]
- [[Iraklı Uznadze]] 
- [[Peter Utaka]]
- [[Jaak Uudmäe]]
- [[Jaanus Uudmäe]]
- [[Eugen Uuemaa]]
- [[Heinrich Uukkivi]]
- [[Tarmo Uusivirta]]
- [[Margo Uusorg]]
- [[Mia Mireia Uusorg]]
- [[Urmet Uusorg]]
- [[Arno Uutma]]

== V ==

[[Vello Vaaderpass]]
- [[Urho Vaakanainen]]
- [[Stefan Vaaks]]
- [[Rafael van der Vaart]]
- [[Sander van der Vaart]]
- [[Chaminda Vaas]]
- [[Maxime Vachier-Lagrave]]
- [[Tomáš Vaclík]]
- [[Els Vader]]
- [[Kristo Enn Vaga]]
- [[Karmen Vagula]]
- [[Rafajel Vahanjan]]
- [[Gustav Vahar]]
- [[Andreas Vaher]]
- [[Lembi Vaher]]
- [[Lembit Vaher]]
- [[Lise Anette Vaher]]
- [[Maret Vaher]]
- [[Sander Vaher]]
- [[Karl Vahi]]
- [[Janis Vahter]]
- [[Johan Vahter]]
- [[Cristel Vahtra]]
- [[Eeri Vahtra]]
- [[Norman Vahtra]]
- [[Oskar Vahtra]]
- [[Osvald Vahtra]]
- [[Vahur Vahtramäe]]
- [[Häli Vahula]]
- [[Arnold Vaide]]
- [[Josten Vaidem]]
- [[Nicole Vaidišová]]
- [[Kristo Vaikmaa]]
- [[Arnold Vaiksaar]]
- [[Hilda Vaiksaar]]
- [[Sille Vaiksaar]]
- [[Georg Vain]]
- [[Alisa Vainio]]
- [[Betti Vainküla]]
- [[Kelly Vainlo]]
- [[Joonas Vaino]]
- [[Kaari Vainonen]]
- [[Raimondas Vainoras]]
- [[Hendrik Vainu]]
- [[Lea Vakra]]
- [[Eimantas Valaitis]]
- [[Jonas Valančiūnas]]
- [[Elavenil Valarivan]]
- [[Mathieu Valbuena]]
- [[Fulvio Valbusa]]
- [[Boris Valdek]]
– [[Eugeni Valderrama]]
- [[Diego Valdés]]
- [[José Ángel Valdés]]
- [[Víctor Valdés]]
- [[Bruno Valdez]]
- [[Jorge Valdivia]]
- [[Richard Valdov]]
- [[Uno Valdmets]]
- [[Rein Valdru]]
- [[Antonio Valencia]]
- [[Filip Valenčič]]
- [[Juan Carlos Valerón]]
- [[Robert Valge]]
- [[Tiiu Valgemäe]]
- [[Reet Valgmaa]]
- [[Heldur Valgmäe]]
- [[Andrei Valiuk]]
- [[Remigijus Valiulis]]
- [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]]
- [[Aleksander Valkenpert]]
- [[Erko Vallbaum]]
- [[Marina Vallik]]
- [[Virgo Vallik]]
- [[Manivald Vallikivi]]
- [[Henn Vallimäe]]
- [[Charles-Villem Vallmann]]
- [[Guntis Valneris]]
- [[Erik Valnes]]
- [[Oleg Valov]]
- [[Valdis Valters]]
- [[Mikk Valtna]]
- [[Siim Valtna]]
- [[Nikolai Valujev]]
- [[Hendrik Van Crombrugge]]
- [[Ivo Van Damme]]
- [[Hubert Van Innis]]
- [[Trevor van Riemsdyk]]
- [[Laura Vana]]
- [[Hans Vanaken]]
- [[Arnold Vanderlyde]]
- [[André Vandeweyer]]
- [[Stoffel Vandoorne]]
- [[Vítek Vaněček]]
- [[Thomas Vanek]]
- [[Andris Vaņins]]
- [[Renet Vanker]]
- [[Tõnis Vanna]]
- [[Saga Vanninen]]
- [[Raphaël Varane]]
- [[Indrek Varblane]]
- [[Mihkel Varblane]]
- [[Alan Varela]]
- [[Guillermo Varela]]
- [[Silvestre Varela]]
- [[Lauri Varendi]]
- [[Camilo Vargas]]
- [[Eduardo Vargas]]
- [[Matías Vargas]]
- [[Ronald Vargas]]
- [[Kert Varik]]
- [[Tony Varjund]]
- [[Semjon Varlamov]]
- [[Phil Varone]]
- [[Alar Varrak]]
- [[Peeter Varrak]]
- [[Rego Varsamaa]]
- [[Ülo Varul]]
- [[Mika Vasara]]
- [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]]
- [[Vadims Vasiļevskis]]
- [[Deniss Vasiļjevs]]
- [[Darius Vassell]] 
- [[Konstantin Vassiljev]]
- [[Nikita Vassiljev]]
- [[Valeri Vassiljev]]
- [[Nadija Vassina]]
- [[Francisc Vaștag]]
- [[Ivica Vastić]]
- [[Augenijus Vaškys]]
- [[Franco Vázquez]]
- [[Sergio Vázquez]]
- [[Ari Vatanen]]
- [[Sami Vatanen]]
- [[Frank Vatrano]]
- [[Yauhen Vatutsin]]
- [[Jaan Veanes]]
- [[Harry Veber]]
- [[Jürgen Veber]]
- [[Matías Vecino]]
- [[Vjatšeslav Vedenin]]
- [[Robert Veering]]
- [[Andreas Veerpalu]]
- [[Andrus Veerpalu]]
- [[Anette Veerpalu]]
- [[Henri Veesaar]]
- [[Erich Veetõusme]]
- [[Monika Vehlmann]]
- [[Rain Veideman]]
- [[Raphael Veiga]]
- [[Renato Veiga]]
- [[Karl Veimann]]
- [[Aleksander Veingold]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Andrei Veis]]
- [[Arnold Voldemar Veiss]]
- [[Karel Vejmelka]]
- [[Nikolai Vekšin]]
- [[Carlos Vela]]
- [[Mansueto Velasco]]
- [[Roel Velasco]]
- [[Manuel Velázquez]]
- [[Maria Velcheva]]
- [[Oskar Veldemann]]
- [[Julián Estiven Vélez]]
- [[Miloš Veljković]]
- [[Taavi Vellemaa]]
- [[Hanno Velt]]
- [[Johannes Veltmander]]
- [[Micky van de Ven]]
- [[Vida Vencienė]]
- [[Kent-Kaarel Vene]]
- [[Lea Vene]]
- [[Siim-Sander Vene]]
- [[Stylianos Venetidis]]
- [[Oliver Venno]]
- [[Fausto Vera]]
- [[Benjamin Verbič]]
- [[Bart Verbruggen]]
- [[David Verburg]]
- [[Joan Verdú]]
- [[Jordan Veretout]]
- [[Jean-Éric Vergne]]
- [[Kreete Verlin]]
- [[Thomas Vermaelen]]
- [[Joël Vermin]]
- [[Tomáš Verner]]
- [[Gabriel Veron]]
- [[Hugo Verpoest]]
- [[Oscar Verpoest]]
- [[Marco Verratti]]
- [[Richard Verschoor]]
- [[Abel Verse]]
- [[Jos Verstappen]]
- [[Max Verstappen]]
- [[Zsuzsa Verőci]]
- [[Vítězslav Veselý]]
- [[Mikel Vesga]]
- [[Rivo Vesik]]
- [[Viljar Veski]]
- [[Heino Veskila]]
- [[Rain Vessenberg]]
- [[Vésteinn Hafsteinsson]]
- [[Karl Vestel]]
- [[Edvin Vesterby]]
- [[Jannik Vestergaard]]
- [[Frederik Vesti]]
- [[Rúben Vezo]]
- [[Jüri Vetemaa]]
- [[Martin Vetkal]]
- [[Sebastian Vettel]]
- [[Anouk Vetter]]
- [[Johannes Vetter]]
- [[Linden Vey]]
- [[Jimmy Vicaut]]
- [[Lindon Victor]]
- [[Domagoj Vida]]
- [[Arturo Vidal]]
- [[Linus Videll]]
- [[Nemanja Vidić]]
- [[Milan Vidmar]]
- [[Noor Vidts]]
- [[Luan Vieira]]
- [[Marcelo Vieira]]
- [[Patrick Vieira]]
- [[Jonathan Viera]]
- [[Mare Vierland]]
- [[Luciano Vietto]]
- [[Martin Vihmann]]
- [[Sergei Vihrov]]
- [[Martin Viiask]]
- [[Robert Viiber]]
- [[Terje Viidebaum]]
- [[Arnold Viiding]]
- [[Jüri Viigipuu]]
- [[Karel Viigipuu]]
- [[Kristel Viigipuu]]
- [[Raul Viik]]
- [[Karmen Viikmaa]]
- [[Kristen Viikmäe]]
- [[Margit Viilep]]
- [[Pekka Viippo]] 
- [[‎Arkadi Viira]]
- [[Margit Viirma]]
- [[Hans-Davis Viirmaa]]
- [[Marje Viirmann]]
- [[Alar Viitmaa]]
- [[Subbaraman Vijayalakshmi]]
- [[Bjarte Engen Vik]]
- [[Marcus Viks]]
- [[Priit Viks]]
- [[Ralf Viksten]]
- [[Heikki Vilander]]
- [[Tito Vilanova]]
- [[Gabriel Vilardi]]
- [[Guillermo Vilas]]
- [[Ain Vilde]]
- [[Maksim Vilde]]
- [[Sepo Vilderson]]
- [[Tamāra Vilerte]]
- [[Sandro Viletta]]
- [[Tonny Vilhena]]
- [[Martin Vilismäe]]
- [[Stina Viljus]]
- [[David Villa]]
- [[Anthony Villanueva]]
- [[José Luis Villanueva]]
- [[Heino Villemson]]
- [[Heldur Villemson]]
- [[Johannes Villemson]]
- [[Jacques Villeneuve]]
- [[Raido Villers]]
- [[Sten Villmann]]
- [[Mathias Villota]]
- [[Mati Villsaar]]
- [[Heino Villum]]
- [[Mart Vilt]]
- [[Olga Viluhhina]]
- [[Matías Viña]]
- [[Juozas Vinča]]
- [[Kayne Vincent]]
- [[Abner Vinícius]]
- [[Carlos Vinícius]]
- [[Jüri Vips]]
- [[Lasse Virén]]
- [[Vadim Virjassov]]
- [[Lembit Virkus]]
- [[Jake Virtanen]]
- [[Reima Virtanen]]
- [[Tessa Virtue]]
- [[Nikolai Viru]]
- [[Eevi Virula]]
- [[Andres Virumann]]
- [[Bruno Visintin]]
- [[Tanel Visnap]]
- [[Indrek Visnapuu]]
- [[Milvi Visnapuu]]
- [[Nadine Visser]]
- [[Joseph Vissers]]
- [[Hans Vissor]]
- [[Katja Višnar]]
- [[Maret-Mai Višnjova]]
- [[Felipe Vizeu]]
- [[Ossie Vitt]]
- [[Vincent Vittoz]]
- [[Dmitri Vjaltšinov]]
- [[Ron Vlaar]]
- [[Odisseas Vlachodímos]]
- [[Dan Vladař]]
- [[Dušan Vlahović]]
- [[Marc-Édouard Vlasic]]
- [[Juri Vlassov]]
- [[Roman Vlassov]]
- [[Blanka Vlašić]]
- [[Petra Vlhová]]
- [[Eberhard Vogdt]]
- [[Matt Vogel]]
- [[Kevin Vogt]]
- [[Eduard Voitra]]
- [[Tomáš Vokoun]]
- [[Aleksandr Volkov]]
- [[Dimitri Volkov]]
- [[Yochanan Vollach]]
- [[Kevin Volland]]
- [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]]
- [[Aleksandr Volodin (maletaja)]]
- [[Andri Volokitin]]
- [[Cristian Volpato]]
- [[Larissa Volpert]]
- [[Olga Voložinskaja]]
- [[Rein Volt]]
- [[Vello Volt]]
- [[Kristjan Vomm]]
- [[Johan Vonlanthen]]
- [[Lindsey Vonn]]
- [[Jüri Voodla]]
- [[Ulvi Voog-Indrikson]]
- [[Riina Voolpriit]]
- [[Endel Vooremaa]]
- [[Vaiko Vooremaa]]
- [[Jakub Voráček]]
- [[Michel Vorm]] 
- [[Pavel Vorobjov]]
- [[Anžela Voronova]]
- [[Vladimir Voskoboinikov]]
- [[Torsten Voss]]
- [[Jakub Vrána]]
- [[Mario Vrančić]]
- [[Corry Vreeken]]
- [[Nyck de Vries]]
- [[Stefan de Vrij]] 
- [[Šime Vrsaljko]]
- [[Dare Vršič]]
- [[Zísis Vrýzas]]
- [[Jean Vuarnet]]
- [[Nikola Vučević]]
- [[Mirko Vučinić]]
- [[Budimir Vujačić]]
- [[Zvonimir Vujin]] 
- [[Martin Vunk]]
- [[Uno Vunk]]
- [[Hannu Vuorinen]]
- [[Tõnu Võimula]]
- [[Maksim Võlegžanin]]
- [[Mihkel Võrang]]
- [[Madis Võrk]]
- [[Johannes Võrno]]
- [[Õilme Võro]]
- [[Bronislav Võrse]]
- [[Konstantin Võrupajev]]
- [[Andres Võsand]]
- [[Igor Võssotski]]
- [[Tanel Võtti]]
- [[Imre Vähi]]
- [[Arved Väikmeri]]
- [[Lauri Väinsalu]]
- [[Jorma Väisänen]]
- [[Leo Väisänen]]
- [[Kaarlo Väkevä]]
- [[Jelena Välbe]]
- [[Hugo-Eugen Väli]]
- [[Voldemar Väli]]
- [[Henri Välja]]
- [[Kristina Väljas]]
- [[Len Väljas]]
- [[Ants Vändrik]]
- [[Raido Värik]]
- [[Andrus Värnik]]
- [[Ruth Väät-Põldots]]
- [[Rudi Völler]]
- [[Matěj Vydra]]

== W ==
[[Dwyane Wade]]
- [[Shahenda Wafa]]
- [[Chris Wagner]]
- [[Hidetoshi Wakui]]
- [[Jannes van der Wal]]
- [[Tadeusz Walasek]]
- [[Michael Walchhofer]]
- [[Keshorn Walcott]]
- [[Theo Walcott]]
- [[Björn Waldegård]]
- [[Luca Waldschmidt]]
- [[Brad Walker]]
- [[Douglas Walker]]
- [[Kyle Walker]]
- [[Nathan Walker]]
- [[Tom Walkinshaw]]
- [[Ben Wallace]]
- [[Rasheed Wallace]]
- [[Sinuhe Wallinheimo]]
- [[Lucas Wallmark]]
- [[Jesper Wallstedt]]
- [[Tomas Walsh]]
- [[Fritz Walter]]
- [[David Walters]]
- [[Jonathan Walters]]
- [[Bill Walton]]
- [[Abby Wambach]]
- [[Aaron Wan-Bissaka]]
- [[Paulo Wanchope]] 
- [[Wang Jianan]]
- [[Wang Junxia]]
- [[Wang Hao]] (lauatennisist)
- [[Wang Hao (käija)]]
- [[Wang Liqin]]
- [[Wang Mingjuan]]
- [[Wang Nan]]
- [[Robert Wangila]]
- [[Paul Wanner]]
- [[Victor Wanyama]]
- [[Emmanuel Wanyonyi]]
- [[Cam Ward]]
- [[Danny Ward]]
- [[Stephen Ward]]
- [[James Ward-Prowse]]
- [[Amr Warda]]
- [[Karsten Warholm]]
- [[Jeremy Wariner]]
- [[Damian Warner]]
- [[Chiel Warners]]
- [[David Warsofsky]]
- [[Philip Waruinge]]
- [[Daniel Wass]]
- [[Thomas Wassberg]]
- [[Akito Watabe]]
- [[Ronald Waterreus]]
- [[Michelle Waterson]]
- [[Antonio Watson]]
- [[Stanislas Wawrinka]]
- [[Marshall Wayne]]
- [[Timothy Weah]]
- [[Jordan Weal]]
- [[Carl Weathers]]
- [[Chris Webber]]
- [[Garrett Weber-Gale]]
- [[Julian Weber]]
- [[Mark Webber]]
- [[Shea Weber]]
- [[Yannick Weber]]
- [[Scott Wedgewood]]
- [[MacKenzie Weegar]]
- [[Benjamin Weger]]
- [[Wout Weghorst]]
- [[Heinz-Helmut Wehling]]
- [[Pascal Wehrlein]]
- [[Julian Weigl]]
- [[Isidore Weiss]]
- [[Johnny Weissmüller]]
- [[Johnny Weir]]
- [[Tina Weirather]]
- [[Lukas Weißhaidinger]]
- [[Allan Wells]]
- [[Nahki Wells]]
- [[Diribe Welteji]]
- [[Michael Wenden]]
- [[Heidi Weng]]
- [[Alexander Wennberg]]
- [[Hanni Wenzel]]
- [[Timo Werner]]
- [[Audrey Werro]]
- [[Maddison-Lee Wesche]]
- [[Gerd Wessig]]
- [[Delonte West]]
- [[Jerry West]]
- [[Russell Westbrook]]
- [[Holger Westerberg]]
- [[Joost van der Westhuizen]]
- [[Sander Westerveld]]
- [[Blake Wheeler]]
- [[Fatima Whitbread]]
- [[Charlie White]]
- [[Colin White]]
- [[Zach Whitecloud]]
- [[Mal Whitfield]]
- [[Ryan Whiting]]
- [[Joe Whitney]]
- [[Suryo Agung Wibowo]]
- [[Connor Wickham]]
- [[Chris Wideman]]
- [[Lydia Wideman-Lehtonen]]
- [[Andreas Widhölzl]]
- [[Silvan Widmer]]
- [[Felix Wiedwald]]
- [[Jan Wienese]]
- [[Dorothea Wierer]]
- [[Harm Wiersma]]
- [[Ingrid Wigernæs]]
- [[Andrew Wiggins]]
- [[Jake Wightman]]
- [[Vesa Wiik]]
- [[Georginio Wijnaldum]]
- [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]]
- [[Kamil Wilczek]]
- [[Yanic Wildschut]]
- [[Kati Wilhelm]]
- [[Christian Wilhelmsson]]
- [[David Wilkie]]
- [[Mac Wilkins]]
- [[Alex Wilkinson]]
- [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]]
- [[Danielle Williams]]
- [[Deron Williams]]
- [[Iñaki Williams]]
- [[Jesse Williams (kõrgushüppaja)|Jesse Williams]]
- [[Justin Williams]]
- [[Lou Williams]]
- [[Mo Williams]]
- [[Neco Williams]]
- [[Sada Williams]]
- [[Serena Williams]]
- [[Venus Williams]]
- [[Willian Borges da Silva]]
- [[Joe Willock]]
- [[Jack Wilshere]]
- [[Kyren Wilson]]
- [[Jonas Wind]]
- [[Dominik Windisch]]
- [[Daniel Winnik]]
- [[Douglas Winston]] 	
- [[Nick Winter]]
- [[William von Wirén]]
- [[Bjørn Wirkola]]
- [[Petteri Wirtanen]]
- [[Florian Wirtz]]
- [[Yoane Wissa]]
- [[Katarina Witt]]
- [[Gundel Wittmann]]
- [[Anita Włodarczyk]]
- [[Sigrun Wodars]]
- [[Hans Woellke]]
- [[Paweł Wojciechowski]]
- [[Radosław Wojtaszek]]
- [[Alexander Wolf]]
- [[Marius Wolf]]
- [[Klaus Wolfermann]]
- [[Paea Wolfgramm]]
- [[Manfred Wolke]]
- [[Ryszard Wolny]]
- [[Wojtek Wolski]]
- [[Woo Sang-hyeok]]
- [[Chris Wood]]
- [[Todd Woodbridge]]
- [[Allen Woodring]]
- [[Tiger Woods]]
- [[Joanna Worek]]
- [[Tessa Worley]]
- [[Joe Worrall]]
- [[Caroline Wozniacki]]
- [[Aleksandra Wozniak]]
- [[Tyler Wotherspoon]]
- [[Bailey Wright]]
- [[Haji Wright]]
- [[Sean Wroe]]
- [[Andrzej Wroński]]
- [[Jacek Wszoła]]
- [[Alexander Wurz]]
- [[Sebastian Wännström]]
- [[Åke Wärnström]] 
- [[Maximilian Wöber]]
- [[Bärbel Wöckel]]
- [[Christian Wörns]]
- [[Ireen Wüst]]
- [[Ricky Wysocki]]

== Õ ==
[[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]]

== Ä ==
[[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]]

== Ö ==
[[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]]

== Ü ==
[[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]]

== X ==
[[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] - [[Roksana Xudoyarova]]

== Y ==
[[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Yomif Kejelcha]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]]

== Vaata ka ==

* [[Iluuisutajate loend]]
* [[Jalgpallurite loend]]
* [[Korvpallurite loend]]
* [[Maadlejate loend]]
* [[Murdmaasuusatajate loend]]
* [[Tennisistide loend]]

[[Kategooria:Sportlaste loendid| ]]</text>
      <sha1>lyn0pr5q48epl1bii0pzywrrrr0gzm0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hanno Pevkur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>8256</id>
    <revision>
      <id>7227804</id>
      <parentid>7170315</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:39:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227804</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17893" sha1="t14frg596292oglp8w1dlfo7hfcn4ym" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}}
{{Infokast president
| nimi = Hanno Pevkur
| pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022)
| amet = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]]
| ametiajalõpp = september 2026
| eelmine = [[Kalle Laanet]]
| järgmine = 
| amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees
| ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017
| ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018
| eelmine10 = 
| järgmine10 = 
| amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 23. november 2016
| ametiajalõpp2 = 3. märts 2019
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti siseminister]]
| ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]]
| ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]]
| eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]]
| järgmine3 = [[Andres Anvelt]]
| amet4 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]]
| ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]]
| eelmine4 = [[Kristen Michal]]
| järgmine4 = [[Andres Anvelt]]
| amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]]
| ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]]
| ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]]
| eelmine5 = [[Maret Maripuu]]
| järgmine5 = [[Taavi Rõivas]]
| amet6 = [[XI Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus6 = 2007
| ametiajalõpp6 = 2009
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem
| ametiajaalgus7 = 2003
| ametiajalõpp7 = 2005
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees
| ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017
| ametiajalõpp8 = 22. märts 2018
| amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus9 = 4. märts 2019
| ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022
| eelmine9 = 
| järgmine9 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}}
| sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = eestlane
| partei = [[Eesti Reformierakond]]
| abikaasa = Helin Pevkur
| vanemad = 
| lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur
| sugulased = 
| elukoht = Tallinn
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
[[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2022–2026 [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] kaitseminister. 

Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees.

Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 on ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]].

== Lapsepõlv, noorus ja haridus ==
Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö &quot;Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel&quot;; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga).

== Töökäik ==
=== Varasem töö ===
Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina.

=== Poliitiline tegevus ===
Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem.

Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga.
==== Riigikogu XI koosseisu liige ====
Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige.

==== Eesti sotsiaalminister ====
Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond).

2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].&lt;ref&gt;[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit&lt;/ref&gt;

==== Eesti justiitsminister ====
Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]].

==== Eesti siseminister ====
26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile.

7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda.

==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ====
Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast.

==== Riigikogu XIV koosseisu liige ====
Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees.

=== Parteilisus ja poliitilised vaated ===
Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees.

7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. 

Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees &lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]&lt;/ref&gt; kuni oktoobrini 2017. 

Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot; /&gt;

==== Võrkpalliliidu president ====
Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024.

Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}}

=== Valimised ===
==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ====
*[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält
*[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält
*[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält
*[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält
*[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält

==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ====
*[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält
*[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält
*[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält
*[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält
*[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält

==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ====
* 2019 – kogus 2646 häält

== Tunnustus == 

* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk

== Isiklikku ==
Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
* [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht]
* [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus]
* [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis]
* [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris]
* [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018
* [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017
* [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017
* [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017
* [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017
* [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016
* [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016
* [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015
* [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014
* [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009
* [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009

=== Hanno Pevkuri sõnavõtte ===
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018
*[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017
*[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: &quot;Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels&quot;] 20. oktoober 2016
*[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 
*[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017
*[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017
*[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017
*[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017
*[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] 
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas]
*[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?]
*[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust]
*[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?]
*[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!]
*[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada]
*[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!]
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav]
*[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!]
*[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata]
*[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&amp;leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{Eesti SM}}

{{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]
__INDEKSIGA__</text>
      <sha1>t14frg596292oglp8w1dlfo7hfcn4ym</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227807</id>
      <parentid>7227804</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:45:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7227807</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17879" sha1="7mqch55vx7h37c1ita2enq5d2k1kq3c" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kruusamägi|aasta=2017|kuu=juuli}}{{Viita|kuu=aprill|aasta=2025}}
{{Infokast president
| nimi = Hanno Pevkur
| pilt = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| pildiallkiri = Hanno Pevkur (2022)
| amet = [[Eesti kaitseminister]]
| ametiajaalgus = [[18. juuli]] [[2022]]
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Kalle Laanet]]
| järgmine = 
| amet10 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees
| ametiajaalgus10 = 7. jaanuar 2017
| ametiajalõpp10 = 14. aprill 2018
| eelmine10 = 
| järgmine10 = 
| amet2 = [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 23. november 2016
| ametiajalõpp2 = 3. märts 2019
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = [[Eesti siseminister]]
| ametiajaalgus3 = [[26. märts]] [[2014]]
| ametiajalõpp3 = [[23. november]] [[2016]]
| eelmine3 = [[Ken-Marti Vaher]]
| järgmine3 = [[Andres Anvelt]]
| amet4 = [[Eesti justiitsminister]]
| ametiajaalgus4 = [[10. detsember]] [[2012]]
| ametiajalõpp4 = [[26. märts]] [[2014]]
| eelmine4 = [[Kristen Michal]]
| järgmine4 = [[Andres Anvelt]]
| amet5 = [[Eesti sotsiaalminister]]
| ametiajaalgus5 = [[23. veebruar]] [[2009]]
| ametiajalõpp5 = [[10. detsember]] [[2012]]
| eelmine5 = [[Maret Maripuu]]
| järgmine5 = [[Taavi Rõivas]]
| amet6 = [[XI Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus6 = 2007
| ametiajalõpp6 = 2009
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = [[Nõmme linnaosa]] vanem
| ametiajaalgus7 = 2003
| ametiajalõpp7 = 2005
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = [[XIII Riigikogu]] aseesimees
| ametiajaalgus8 = 24. oktoober 2017
| ametiajalõpp8 = 22. märts 2018
| amet9 = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus9 = 4. märts 2019
| ametiajalõpp9 = 18. juuli 2022
| eelmine9 = 
| järgmine9 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{süv|1977|04|02|df=y}}
| sünnikoht = Iisaku, Ida-Virumaa
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = eestlane
| partei = [[Eesti Reformierakond]]
| abikaasa = Helin Pevkur
| vanemad = 
| lapsed = Jan Joonas Pevkur, Mirt Marleen Pevkur
| sugulased = 
| elukoht = Tallinn
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]
| elukutse = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
[[Fail:2 Hanno Pevkur at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Hanno Pevkur 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
'''Hanno Pevkur''' (sündinud [[2. aprill]]il [[1977]] [[Iisaku]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]], aastatel 2022–2026 [[Kristen Michali valitsus|Kristen Michali valitsuse]] kaitseminister. 

Ta oli ka [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] liige ja aseesimees.

Ta oli alates 7. jaanuarist 2017 kuni 14. aprillini 2018 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] esimees ja alates 24. oktoobrist 2017 kuni 22. märtsini 2018 [[XIII Riigikogu]] aseesimees. Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]], aastatel 2012–2014 [[Eesti justiitsminister]], aastatel 2014–2016 [[Eesti siseministrite loend|Eesti siseminister]]. Alates 18. juulist 2022 on ta [[kaitseminister|Eesti kaitseminister]].

== Lapsepõlv, noorus ja haridus ==
Hanno Pevkur on sündinud [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]l [[Iisaku]]s. Ta on õppinud [[Iisaku Keskkool]]is ja lõpetanud 1995. aastal [[Järva-Jaani Gümnaasium|Järva-Jaani Gümnaasiumi]] [[hõbemedal]]iga. Lõpetanud 1998. aastal [[Tallinna Majanduskool|Tallinna Majanduskooli]] õiguse erialal ning 2002. aastal [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonna]] (bakalaureusetöö &quot;Kohaliku omavalitsusüksuse sisemise detsentraliseerimise probleeme osavalla ja linnaosa näitel&quot;; ülikooliharidus on võrdsustatud [[magistrikraad]]iga).

== Töökäik ==
=== Varasem töö ===
Aastatel 1998–1999 oli ta [[Järva-Jaani vald|Järva-Jaani vallavalitsuses]] õigusnõunik, [[Koeru vald|Koeru]] ja [[Kareda vald|Kareda vallavalitsuses]] jurist-konsultant. Aastatel 1999–2000 töötas ta õigusbüroos Aleksis juristina.

=== Poliitiline tegevus ===
Hanno Pevkur töötas alates 2000. aastast [[Nõmme linnaosa]]valitsuses õigusnõunikuna ja haldussekretärina. 2003. aasta aprillist kuni 2005. aasta märtsini oli ta [[Nõmme linnaosa]] vanem.

Märtsis 2005 tekkis Tallinna koalitsioonis Erakond Res Publica ja Eesti Reformierakonna vahel võimutüli. Selle lahendusena otsustati muu hulgas anda Nõmme linnaosavanema koht Res Publicale. Hanno Pevkurile anti haridust, kultuuri ja sporti kureeriva [[abilinnapea]] koht. Linnavolikogu kinnitas selle määramise. Pevkuri karjäär abilinnapea ametis piirdus vaid paari nädalaga põhjusel, et Res Publica loobus koalitsioonist reformierakonnaga.
==== Riigikogu XI koosseisu liige ====
Alates 15. aprillist 2007 oli ta [[Maret Maripuu]] asendusliikmena XI Riigikogu liige.

==== Eesti sotsiaalminister ====
Aastatel 2009–2012 oli Hanno Pevkur [[Eesti sotsiaalminister]] (töö, tervise ja sotsiaalkaitse valdkond).

2011. aastal nimetas [[Eesti Maksumaksjate Liit]] ta töötuskindlustusmakse määra vähendamata jätmise eest [[maksumaksja vaenlane|maksumaksja vaenlaseks]].&lt;ref&gt;[http://www.maksumaksjad.ee/modules/tinycontent/index.php?id=11 Maksumaksja sõbrad ja vaenlased]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Maksumaksjate Liit&lt;/ref&gt;

==== Eesti justiitsminister ====
Alates 10. detsembrist 2012 kuni märtsini 2014 oli Pevkur [[justiitsminister]].

==== Eesti siseminister ====
26. märtsil 2014 asus Pevkur [[Taavi Rõivase esimene valitsus|Taavi Rõivase valitsuse]] koosseisus siseministri ametipostile.

7. novembril 2016 tegid koalitsioonipartnerid [[Isamaa (erakond)|IRL]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatlik]] Erakond Taavi Rõivasele ettepaneku Eesti peaministri kohalt tagasi astuda. 9. novembril 2016 otsustas Riigikogu umbusaldada Taavi Rõivast. Umbusaldamist toetas 63 [[Riigikogu]] liiget. Seoses umbusaldusega toimus 23. novembril valitsuse vahetus ja Pevkuril tuli siseministri ametikohast loobuda.

==== Riigikogu XIII koosseisu liige, õiguskomisjoni liige ====
Alates 23. novembrist 2016. Valitud Riigikogu 2015. aasta valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast.

==== Riigikogu XIV koosseisu liige ====
Alates 8. märtsist 2019. Valitud RK 2019 valimistel [[Võru maakond|Võru-]], [[Valga maakond|Valga-]] ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]] valimisringkonnast. 08.02.2021–18.07.2022 oli ta Riigikogu I aseesimees.

=== Parteilisus ja poliitilised vaated ===
Pevkur on alates 2000. aastast [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige. Pevkuri kutsus reformierakonda [[Urmas Paet]].{{lisa viide}} Aastatel 2014–2017 oli Pevkur Eesti Reformierakonna aseesimees.

7. jaanuaril 2017 valiti Hanno Pevkur Eesti Reformierakonna esimeheks 1048 häälega [[Kristen Michal]]i ees, kes kogus 635 häält. Valimistel osales 1660 Reformierakonna liiget. Pevkur oli Reformierakonna esimees kuni 14. aprillini 2018, mil uueks juhiks valiti [[Kaja Kallas]] ja Hanno Pevkur valiti 869 häälega Reformierakonna juhatusse. 

Hanno Pevkur oli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimees &lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-reformierakonna-fraktsioon/ Eesti Reformierakonna fraktsioon]&lt;/ref&gt; kuni oktoobrini 2017. 

Pevkur on nimetanud enda jaoks oluliste teemadena inimeste heaolu ja turvalisusega seotud küsimusi, samuti inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |pealkiri=Hanno Pevkur |väljaandja=Riigikogu |vaadatud=15. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2020-09-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200919211352/https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Tema arvates on eneseteostus ja otsustamisõigus igaühe võõrandamatu õigus.&lt;ref name=&quot;riigikogu&quot; /&gt;

==== Võrkpalliliidu president ====
Ta on olnud [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] president aastatel 2012–2024.

Euroopa Võrkpalli Konföderatsiooni (CEV) Euroopa alaliidu asepresident 2015–2020, Euroopa esindaja Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) juhatuse liige kui Euroopa esindaja alates oktoobrist 2016–2021. {{lv}}

=== Valimised ===
==== Kandideerimine riigikogu valimistel (RK) ====
*[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007]] – [[valimisringkond nr 3]], [[Tallinn]], [[Mustamäe]]-[[Nõmme]], nimekirjas oli nr 5 – kogus 835 häält
*[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Virumaa]]l; esinumber – kogus 3784 häält
*[[2015. aasta Riigikogu valimised|2015]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3816 häält
*[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019]] – [[valimisringkond nr 11]], [[Võru maakond|Võru]]-, [[Valga maakond|Valga]]- ja [[Põlva maakond|Põlvamaa]]; esinumber – kogus 3595 häält
*[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023]] – [[valimisringkond nr 6]], [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]]; esinumber – kogus 6567 häält

==== Kandideerimine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel (KOV) ====
*[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1165 häält
*[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009]] – valimisringkond nr 6 Tallinn, [[Nõmme]] nimekirjas nr 2 – kogus 1835 häält
*[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1759 häält
*[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 3590 häält
*[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]] – valimisringkond nr 5 Tallinn, [[Mustamäe]]; esinumber – kogus 1658 häält

==== Kandideerimine Euroopa Parlamendi valimistel ====
* 2019 – kogus 2646 häält

== Tunnustus == 

* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden]]i III järk

== Isiklikku ==
Hanno Pevkur on abielus Helin Pevkuriga. Peres on kaks last: Jan Joonas Pevkur ja Mirt Marleen Pevkur.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Commonskat}}
{{portaal|Nõmme|Nomme vapp.gif}}
* [http://pevkur.ee/ Hanno Pevkuri koduleht]
* [https://m.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/cf42a56a-b91a-4a51-913b-a489305326a2/Hanno-Pevkur#contactcard Hanno Pevkur Riigikogus]
* [https://www.facebook.com/hanno.pevkur?fref=ts Hanno Pevkur Facebookis]
* [https://twitter.com/hpevkur Hanno Pevkur Twitteris]
* [https://www.err.ee/679343/hanno-pevkur-sobrakatt-ei-saa-pakkuda-sellele-kel-kasi-rusikas Hanno Pevkur: sõbrakätt ei saa pakkuda sellele, kel käsi rusikas] ERR 2. veebruar 2018
* [http://ajakirigolf.ee/ajakirja-golf-uus-number-hanno-pevkuri-salahobi/ Ajakirja Golf uus number! Hanno Pevkuri salahobi] Ajakiri Golf 13. mai 2017
* [[Teet Korsten]]. [http://www.postimees.ee/3980935/pevkur-soovin-igal-juhul-teha-suuri-tegusid Pevkur: soovin igal juhul teha suuri tegusid] Postimees 16. jaanuar 2017
* [http://www.ohtuleht.ee/780376/reformierakonna-vagevamad-naised-tahavad-partei-esimeheks-hanno-pevkurit Reformierakonna vägevamad naised tahavad partei esimeheks Hanno Pevkurit] Õhtuleht 6. jaanuar 2017
* [http://pluss.postimees.ee/3970151/pevkur-laitmatu-mainega-kriitik?_ga=2.128453192.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur – laitmatu mainega kriitik] Postimees 5. jaanuar 2017
* [http://www.err.ee/579112/videointervjuu-pevkur-tahab-reformierakonnale-uut-programmi Videointervjuu: Pevkur tahab Reformierakonnale uut programmi] ERR 14. detsember 2016
* [http://kajakallas.ee/2016/12/13/reformierakonna-juhatuse-ja-esimehe-valimistest/ Kaja Kallas Reformierakonna juhatuse ja esimehe valimistest] Kaja Kallas 12. detsember 2016
* [https://www.sportlandmagazine.com/est/10-kusimust-hanno-pevkur/ 10 küsimust: Hanno Pevkur] Sportland 9. november 2015
* [http://www.eestikirik.ee/maalt-parit-minister-hanno-pevkur-tunneb-hasti-ka-aarealade-elu/ Maalt pärit minister Hanno Pevkur tunneb hästi ka äärealade elu] Eesti kirik 23. detsember 2014
* [http://sport.postimees.ee/823604/eesti-vorkpalli-liidu-uueks-presidendiks-valiti-hanno-pevkur Eesti Võrkpalli Liidu uueks presidendiks valiti Hanno Pevkur] Postimees 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06155330 Sotsiaalministriks saab Hanno Pevkur] ERR, 19. veebruar 2009
* [[Tuuli Koch]]. [http://www.postimees.ee/?id=84899 Tulevane sotsiaalminister: saatan peitub detailides] Postimees, 20. veebruar 2009

=== Hanno Pevkuri sõnavõtte ===
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/pevkur-uhed-olulisimad-vaartused-on-andestus-ja-lepituse-otsimine-on-igauhe-voimalus-olla-suur?id=81767835 Pevkur: ühed olulisimad väärtused on andestus ja lepituse otsimine. On igaühe võimalus olla suur] 14. aprill 2018 Reformierakonna üldkogul – Delfi 14. aprill 2018
*[https://www.reform.ee/uudised/reformierakonna-esimehe-hanno-pevkuri-kone-uldkogul-11-juunil Hanno Pevkuri kõne Reformierakonna Üldkogul 11. juunil 2017] Reformierakond
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-reformierakonna-esimehekandidaadi-kones-ma-ei-taha-et-eestist-saab-vasakpoolsete-maksueksperimentide-voi-riigivoimu-paisumise-katsepolugo?id=76839766 Hanno Pevkur Reformierakonna esimehekandidaadi kõnes: ma ei taha, et Eestist saab vasakpoolsete maksueksperimentide või riigivõimu paisumise katsepolügoon] Delfi 7. jaanuar 2017
*[http://www.coe.int/en/web/cm/-/hanno-pevkur-only-constitutionally-guaranteed-decentralisation-will-anchor-democracy-at-the-regional-and-local-levels- Hanno Pevkur: &quot;Only constitutionally-guaranteed decentralisation will anchor democracy at the regional and local levels&quot;] 20. oktoober 2016
*[http://www.un.estemb.org/est/koned/aid-721 Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnavõtt HIV/AIDS kõrgetasemelisel kohtumisel] 9. juuni 2011
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-valitsus-on-aastaga-maha-manginud-koik-eesti-eelised Hanno Pevkur: valitsus on aastaga maha mänginud kõik Eesti eelised] Reformierakond 23.11 2017 
*[http://arvamus.postimees.ee/4222725/hanno-pevkur-me-peame-raakima-meist Hanno Pevkur: me peame rääkima... meist] Postimees 26. august 2017
*[http://www.err.ee/611314/pevkur-ettevotjate-huvid-olgu-riigi-huvidest-eespool#comment Pevkur: ettevõtjate huvid olgu riigi huvidest eespool] ERR 5. august 2017
*[https://www.reform.ee/uudised/pevkur-reformierakond-toob-tagasi-ettevotjasobraliku-majanduskeskkonna Pevkur: Reformierakond toob tagasi ettevõtjasõbraliku majanduskeskkonna] Reformierakond 5. august 2017
*[http://poliitika.postimees.ee/4183987/pevkur-tasuta-avalikke-teenuseid-ei-ole-olemas Pevkur: tasuta avalikke teenuseid ei ole olemas] Postimees 20. juuli 2017
*[http://www.volley.ee/johannes-kabin-versus-juri-ratas Arvamus: Johannes Käbin versus Jüri Ratas] 
*[https://www.reform.ee/uudised/hanno-pevkur-reformierakonna-uldkogul-eesti-riik-on-karisemas Hanno Pevkur Reformierakonna Üldkogul: Eesti riik on kärisemas]
*[https://lounaeestlane.ee/hanno-pevkur-kas-eesti-vaarib-uut-valitsust/ Hanno Pevkur: kas Eesti väärib uut valitsust?]
*[http://naine24.postimees.ee/4104917/hanno-pevkur-suhtumine-vagivalda-saab-alguse-kodust?_ga=2.97536603.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Hanno Pevkur: suhtumine vägivalda saab alguse kodust]
*[http://arvamus.postimees.ee/4071595/hanno-pevkur-miks-peaks-eesti-juubelipidu-algama-venemaal Hanno Pevkur: miks peaks Eesti juubelipidu algama Venemaal?]
*[http://digileht.epl.delfi.ee/lp/hanno-pevkur-tagatubade-aeg-on-moodas?id=76517764 Hanno Pevkur: tagatubade aeg on möödas!]
*[http://majandus24.postimees.ee/3921087/pevkur-kui-oled-edukas-saad-karistada?_ga=2.140511222.57048668.1496586063-2069660584.1495271884 Pevkur: kui oled edukas, saad karistada]
*[http://www.ohtuleht.ee/479028/sotsiaalminister-roheline-raamat-paastab-eesti-viinakuradi-kuusist Sotsiaalminister: roheline raamat päästab Eesti viinakuradi küüsist!]
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/hanno-pevkur-viisavaba-tsoon-venemaaga-on-rumal-mote-ja-ei-ole-moeldav?id=70476649 Hanno Pevkur: viisavaba tsoon Venemaaga on rumal mõte ja ei ole mõeldav]
*[http://www.epl.ee/artikkel_257972.html Hanno Pevkur: Nõmme parkmetsad vajavad kaitset!]
*[http://www.epl.ee/artikkel_263764.html Hanno Pevkur: Nõmme saaks hakkama ka Tallinnata]
*[http://www.aripaev.ee/mod/pressiteade/?ID=70241&amp;leht_id=2621 Hanno Pevkur: Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala loomisega algas Nõmme arengus uus ajajärk]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Urmas Paet]]| nimi=Nõmme linnaosa vanem | aeg=2003–2005| järgnev=[[Erik Sandla]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Maret Maripuu]] | nimi=[[Eesti sotsiaalminister]] | aeg= 2009–2012 | järgnev=[[Taavi Rõivas]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti justiitsminister]] | aeg= 2012–2014 | järgnev=[[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Ken-Marti Vaher]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg= 2014–2016| järgnev= [[Andres Anvelt]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Lauri Läänemets]] | nimi=[[Eesti siseminister]] kohusetäitja | aeg= 2025| järgnev= [[Igor Taro]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kalle Laanet]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg= alates 2022| järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{Eesti SM}}

{{JÄRJESTA:Pevkur, Hanno}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti sotsiaalministrid]]
[[Kategooria:Eesti justiitsministrid]]
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosa halduskogu liikmed]]
[[Kategooria:Nõmme linnaosavanemad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]
[[Kategooria:Tallinna Majanduskooli vilistlased]]
__INDEKSIGA__</text>
      <sha1>7mqch55vx7h37c1ita2enq5d2k1kq3c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Magnus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9059</id>
    <revision>
      <id>7227837</id>
      <parentid>7118740</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:32:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksingj</username>
        <id>214485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Magnuse elukäik enne Liivimaale saabumist */</comment>
      <origin>7227837</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="55663" sha1="pgkfl5rl6ud2vpa9f9fon8bch17rvky" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib Liivimaa kuningast; teiste Magnuse-nimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge [[Magnus I]]; Kadri Kõusaare filmi kohta vaata artiklit [[Magnus (film)]]; eesnime kohta vaata artiklit [[Magnus (eesnimi)]]}}

{{suunamine| Hertsog Magnus| Eesti ansambli| Hertsog Magnus (ansambel)}}

[[Pilt:Magnus 1563 VS.jpg|pisi|Hertsog Magnus 1563. aastal]]
[[Pilt:Hertsog_Magnuse_pitsat.jpg|pisi|Hertsog Magnuse kui [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] piiskopi pitsat]]
'''Magnus''' ehk '''hertsog Magnus''' ([[26. august]] [[1540]] [[Kopenhaageni loss]] – 18./28. märts [[1583]] [[Piltene]]) oli [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Christian III]] poeg, [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]] ja [[Kuramaa piiskop]] ning [[Liivimaa kuningas]] [[1570]]–[[1577]].

[[Oldenburg]]ide dünastiast põlvnenud Magnus sündis Taani ja Norra kuninga Christian III teise pojana. Kuna Taanis polnud pärilik monarhia, otsustati, et suguvõsa pärusvaldusi ei hakata killustama, ja Magnusele püüti leida elatismaad väljaspool riiki. Isa surma järel kuningaks saanud Magnuse vend [[Frederik II]] ostiski Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna Vana-Liivimaal ning andis need Magnusele. 1560. aastal Saaremaale jõudnud Magnus sai piiskopiks väga keerulisel ajal – mõni aasta varem oli alanud [[Liivi sõda]]. Kuna Taani suhted [[Moskva suurvürstiriik|Moskva suurvürstiriigiga]] olid aga head ja mitmed olulised isikud Liivimaal olid Taani-meelsed, peeti Magnuse tulekut positiivseks ning usuti, et tema saabumine võib tuua kaasa rahu Moskvaga. Magnus sattus aga peatselt konflikti nii [[Liivi ordu]] kui Moskva suurvürstiriigiga, mistõttu tema vend, Taani kuningas Frederik II määras Magnuse valdusi valitsema kuninglikud asehaldurid ning sätestas muidki Magnuse iseseisvust piiravaid nõudmisi.

==Magnuse elukäik enne Liivimaale saabumist==
[[Pilt:Christian III of Denmark.jpg|pisi|Magnuse isa Christian III]]
Magnus sündis 1540. aastal Kopenhaageni lossis Taani ja Norra kuninga Christian III ning kuninganna Dorothea teise pojana. 17-aastaselt saadeti ta Saksamaale reisima ja haridust omandama. Reisi käigus jäi ta pidama oma õe Anna ja õemehe Augusti, kes oli Saksi kuurvürst, õukonda [[Dresden]]is. Kolm kuud pärast Christian III surma kutsus Magnuse vend Frederik II, kes oli uueks kuningaks saanud, Magnuse Taani tagasi.&lt;ref name=&quot;A21&quot;/&gt;

Kaheaastaselt kaotas Magnus haiguse tõttu ühe silma.&lt;ref name=&quot;A21&quot;/&gt;

Magnus päris omale Schleswigi, Holsteini, Stormarni ja Dithmarscheni hertsogi, Oldenburgi ja Delmenhorsti krahvi ning Norra pärija tiitli, kuid tegelikult ta neid valdusi ei valitsenud. Kuna Taanis polnud kuningavõim pärilik, oldi kuningaperes juba varakult otsustatud, et perekonna pärusvaldusi ei hakata killustama, kuna see võiks halvendada Frederiki šansse Christian III järel kuningaks tõusta. Seetõttu peeti õigeks, et Magnusele tuleb leida elatismaa väljaspool Oldenburgide riiki.&lt;ref name=&quot;A22&quot;/&gt;

===Liivi sõja puhkemine ja olud Liivimaal===
1558. aastal puhkenud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] käigus ründas [[Moskva suurvürstiriik]] [[Liivimaa]]d ja saavutas kiiresti edu. Liivimaa seisused leidsid, et ilma välisabita ei ole võimalik sissetungijale vastu seista, ja 17. juunil 1558 otsustati [[Tartu maapäev]]al pöörduda abi saamiseks Taani poole.&lt;ref name=&quot;A25&quot;/&gt; Kuna Taani oli [[koadjuutorivaenus]]e ajal püüdnud etendada vaenupoolte vahetalitaja osa, oli Liivimaal tekkinud üsna kaalukas Taani-meelne kildkond&lt;ref name=&quot;A25&quot;/&gt;. Eelkõige loodeti, et liit Taaniga toob kaasa kiire vaherahu Moskvaga, usuti, et liit Poola-Leedu või Rootsiga tähendaks sõja jätkumist&lt;ref name=&quot;A25&quot;/&gt;.

Tartu maapäeva lõpuks otsustas [[Tartu piiskop]] [[Hermann II Wesel]] (suri 1563) nimetada Magnuse oma [[koadjuutor]]iks ja anda [[Tartu piiskopkond]] Taani kuninga kaitse alla. Toomkapiitel, stiftinõukogu ja [[Tartu]] raad olid asjaga nõus ning piiskop allkirjastas otsuse 5. juulil. Paraku alustasid Moskva väed juba mõni päev hiljem Tartu piiramist ja 18. juulil linn alistus.&lt;ref name=&quot;A25&quot;/&gt;

[[Läänemaa stiftifoogt]] [[Christoph von Münchhausen]] jätkas Taani kasuks lobitöö tegemist ja kuulutas end olevat Taani kuninga asehalduri kogu Eesti alal. 25. juulil 1558 andis [[Tallinna komtuur]] [[Franz von Segenhagen]] talle üle [[Toompea linnus]]e ja seal teeninud palgasõdurid pidid Taani kuningale truudust vanduma. Augustis suundusid Taani Eestimaa rüütelkonna ja [[Tallinn]]a rae saadikud, vähemasti viimased olid valmis ka vajadusel Taani ülemvõimu tunnistama. Ka [[Liivi ordu]] maameister [[Wilhelm von Fürstenberg]] (1500–1568) saatis [[Dünaburgi komtuur]]i [[Georg von Syburg zu Wischlingen]]i Taani läbirääkimistele. Ordu oli nõus loobuma kogu Eestimaast kui Taani sekkub otsustavalt Liivimaa konflikti. Taani esindajad aga andsid vaid lubadusi ja pakkusid ordule 16 000 taalrit laenu. Taani pelgas võimalikku sõda Moskva ja Poola-Leeduga, samuti oli õhus võimalus, et haige Christian III surma järel püüab [[Christian II]] taas troonile tõusta, mis tooks kaasa veel ühe konflikti. 1558. aasta detsembris peatusid [[Moskva]]sse sõitvad Taani saadikud [[Riia]]s ja pidasid orduga läbirääkimisi, mis taas ei kandnud vilja. Sestap soovis Taani vaidluste vältimiseks Tallinna ja Harju-Viru ära osta.&lt;ref name=&quot;A27&quot;/&gt;

11. aprillil 1559 õnnestus [[Claus Urne]] juhitud Taani diplomaatilisel saatkonnal Moskvas Liivimaa jaoks kuuekuuline vaherahu välja kaubelda. See suurendas Liivimaal veelgi usku Taanisse.&lt;ref name=&quot;A29&quot;/&gt;

===Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna omandamine===
[[Pilt:Melchior Lorck Frederik 2.jpg|pisi|Magnuse vanem vend, Taani ja Norra kuningas [[Frederik II]] (1534–1588)&lt;br&gt;Autor: [[Melchior Lorck]] (1526–1598)]]
1559. aastal nõustus Frederik II oma ema, leskkuninganna Dorothea, nõudmisel ostma Saare-Lääne piiskopkonna, mida piiskop [[Johann V von Münchhausen]] oli üritanud juba mitu aastat kellelegi maha müüa&lt;ref name=&quot;A29&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;A28&quot;/&gt;. Läbirääkimistest võtsid lisaks vendadele Münchhausenitele osa ka piiskopkonna vasallid&lt;ref name=&quot;A29&quot;/&gt;. Lõpuks sõlmiti kaks lepingut, millest esimesega võttis Taani kuningas toomkapiitli ja piiskopkonna oma kaitse alla, nõudes vastu piiskopi nimetamise õiguse iga kord kui see koht vabaneb&lt;ref name=&quot;A29&quot;/&gt;. Teise lepinguga määrati, et esimeseks uueks piiskopiks on hertsog Magnus, ning lepiti kokku müügisumma (20 000 taalrit) ja selle väljamaksmise viis&lt;ref name=&quot;A29&quot;/&gt;. Samuti sätestas leping, et Taani kuningas võib soovi korral piiskopkonna edasi anda&lt;ref name=&quot;A30&quot;/&gt;. Frederik loovutaski õigused hertsog Magnusele, tingimusel, et viimane loobub oma pärandiosast Schleswigis ja Holsteinis&lt;ref name=&quot;A30&quot;/&gt;. Tegelik ostuhind kujunes siiski 30 000 või isegi 40 000 taalri suuruseks. Piiskop Johannes loobus Magnuse kasuks ka oma Kuramaa piiskopkonnast, mida vormiliselt ei ostetudki. Siiski maksti rahalist hüvitist (9200 taalrit) piiskopkonna koadjuutorile [[Ulrich Behr]]ile. Raha selleks ostuks andis Magnuse ema, leskkuninganna Dorothea.&lt;ref name=&quot;A30&quot;/&gt; Tehing oli vastumeelne ordule, kes palus keiser [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]]-l kinnitada oma senjööriõigusi Kuramaa piiskopkonnale, mis seisnesid ordu õiguses nimetada piiskopikandidaate&lt;ref name=&quot;A31&quot;/&gt;. Keiser kinnitas need õigused 1561. aastal. Lisaks oli ta 1560. aastal hoiatanud Saare-Lääne ja Kuramaa rüütelkonda ning toomkapiitlit ja nõudnud, et nad takistaksid piiskopkondade loovutamist&lt;ref name=&quot;A31&quot;/&gt;.

==Piiskopina==
===Saabumine Liivimaale===
[[Pilt:Kuressaare Loss.jpg|pisi|[[Kuressaare piiskopilinnus]]]]
Magnus saabus Liivimaale 16. aprillil 1560, kui ta maabus viie laeva, oma väikese kaaskonna ja 400 palgasõduriga [[Kuressaare]]s. Magnuse saabumine leidis aset plaanitust hiljem – Magnus pidi juba eelmise aasta 12. detsembril [[Nyborg]]ist [[Kopenhaagen]]isse suunduma, seal kohe laevale minema ning [[Claus Urne]] ja [[Lage Brahe]] saatel [[Saaremaa]]le purjetama. Selle tarvis eraldas kuningas kolm laeva, millest Hunden pidigi Magnusele jääma, ja 300 sõdurit. Mingitel põhjustel jäi toona reis ära, kuid kuningas soovis endiselt, et tema vend võimalikult ruttu vast omandatud piiskopkonda jõuaks. Magnus asus laevale veebruari lõpus või märtsi alguses, kuid tõenäoliselt tehti raskete jääolude tõttu [[Ojamaa]]l peatus.&lt;ref name=&quot;A33&quot;/&gt;

Kuressaarde jõudnud, nõudis Magnus piiskop Johanneselt piiskopkonna üleandmist, millega viimane ka kohe nõustus. Saare-Lääne piiskopkonna toomkapiitel valis Magnuse 13. mail piiskopiks ja augustis saadi ka kinnitus seisustelt. Toomkapiitel otsustas piiskopkonna ostu-müügilepingu jõustunuks lugeda ja 16. juunil maksti talle 15 000 taalrit. Teise osa sai ta kätte kaks aastat hiljem – 1562. aastal oma uues kodulinnas [[Verden]]is. Võimalik, et alles pärast Magnuse piiskopiks valimist sai osa toomkapiitli ning rüütelkonna liikmetest teada Frederik II ja piiskop Johannese vahelise kokkuleppe üksikasjadest, sest 9. juunil 1560 soovisid rüütelkond ja kapiitel oma kirjas kuningale, et Münchhausenile määratud 15 000 taalrit läheks hoopis piiskopkonna kassasse.&lt;ref name=&quot;A33&quot;/&gt;

Kuigi Magnus valiti piiskopiks ja seda tiitlit kasutas ta ise, ei olnud ta piiskop kiriklikus mõttes, kuna pole teateid tema ametissepühitsemisest. Pealekauba polnud ta katoliiklane ega vaimulik, mistõttu poleks ta saanud paavsti kinnitust. Teisalt poleks ta [[Augsburgi usutunnistus]]es sätestatud reeglite järgi saanud luterliku piiskopina olla maaisand. Taolisele mitmetähenduslikule olukorrale pöörasid tähelepanu juba tema kaasaegsed.&lt;ref name=&quot;A33&quot;/&gt;

Saare-Lääne piiskopiks valimise järel sõlmis Magnus Kuramaa koadjuutori ja toompraosti [[Ulrich Behr]]iga kokkuleppe, millega viimane andis piiskopkonna Magnusele üle ning sai vastutasuks kiriklikke õigusi [[Aizpute]] praostkonnas, ametikoha Magnuse õuemarssalina, omandas mõned mõisad ja sai kompensatsiooni. 20. mail kasutas Magnus juba tiitlit &quot;Jumala armust Saaremaa, Läänemaa ja Kuramaa stiftide piiskop&quot;.&lt;ref name=&quot;A33&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;A34&quot;/&gt;

Kuid Magnus vajas ka aadli poolehoidu. Kuramaal ega Saaremaal polnud võimsaid vasallisuguvõsasid, kuid Läänemaal omasid suuri valdusi [[Wrangell]]id, [[Lode]]d, [[Tiesenhausen]]id, [[Ungern]]id, [[Fahrensbach]]id ja eelkõige [[Uexküll]]id, kel oli koguni mitu linnust. Juunis 1560 vangistas Magnus Läänemaa vastse stiftifoogti [[Wolmar Treyden]]i ja nõudis talt 13 000 marka. Siiski asusid Lääne- ja Saaremaa suurimad suguvõsad, näiteks Uexküllid, Fahrensbachid ja [[Vietinghoff]]id, Magnust toetama ja olulisi konflikte ei tekkinud.&lt;ref name=&quot;A34&quot;/&gt;

Noore Magnuse otsustes mängisid olulist rolli tema nõunikud, kellest olulisemad olid&lt;ref name=&quot;A35&quot;/&gt;:
*[[Klaus Aderkas]], [[Läänemaa stiftifoogt]] 1561–1570
*[[Konrad Burmeister]], Magnuse kantsler 1560–1570
*[[Christian Schrapfer]] (ka Schraffer, suri 1602), Magnuse õuejutlustaja ja nõunik, tema esidiplomaat ja superintendent
*[[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]] (suri 1583), Magnuse õuemarssal 1560–1571
*[[Dietrich Behr]] (suri 1575), [[Saaremaa stiftifoogt]] 1560–1561
*[[Tönnis von Wrangell]], Magnuse õuemarssal
*[[Karl von Zöge]], Piltene stiftifoogt
*[[Dietrich Fahrensbach]], Magnuse nõunik ja kantsler 1570–1574
*[[Friedrich Gross]], Magnuse sekretär

===Konflikt Liivi orduga===
[[Pilt:Maasilinn 2012.JPG|pisi|vasakul|[[Maasilinna linnus]]e varemed. Maasilinna foogtkonna hõivamine oli üks pingeallikas Magnuse ja Liivi ordu vahelistes suhetes]]
1559. aastal oli ordu oma teenistusse värvanud suure hulga palgasõdureid ja sügisel alustati Moskva vägede vastu sõjategevust, mis algne hoog [[Laiuse linnus|Laiuse]] ebaõnnestunud piiramise järel kuhtus. Sõdurid jaotati mitme linnuse peale talvekorterisse, kus nad kevadel maksmata jäänud palkade pärast mässama hakkasid ja oma juhid pantvangi võtsid. [[Põltsamaa]] ümbrusse kogunenud palgasõdurid otsustasid oma teeneid pakkuda Magnusele; nendega ühines teisigi, näiteks [[Uus-Pärnu]]s viibinud sõjasulased. Magnuse võttis nad vastu, tekitades sellega ordu juhtide seas sügavat pahameelt. Sisuliselt omandas Magnuse selle otsusega ka nende sõjasulaste teenimiskohad (näiteks Põltsamaa), mis kuulusid tegelikult ordule.&lt;ref name=&quot;A38&quot;/&gt;

Samuti tekitas ordu ja Magnuse vahel paksu verd [[Maasilinna foogtkond]], mille Magnus oli hõivanud. Ordumeister [[Gotthard Kettler]] oli plaaninud, et Maasilinna foogt [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] (suri 1574) haaraks Kuressaare enda valdusse ja takistaks sellega Magnuse saabumist Liivimaale. Kuna foogt oli üks orduisandatest, kelle mässavad palgasõdurid olid Pärnus vangi võtnud, jäi plaan läbi viimata. Liivimaale jõudnud Magnus sai sellest kavatsusest siiski teada. Lisaks jõudsid temani kuulujutud sellest, et Kettler soovib stififoogt [[Wolmar Treyden]]i abil Läänemaad enda võimu alla saada, mistõttu andis ta Christoph Münchhausenile ülesandeks seda takistada. Vangi võetud Maasilinna foogt oli aga kohe pärast Magnuse saabumist Kuressaarde viidud, kus teda edasi vahi all hoiti. Tegu võis olla ka kokkumänguga, kuna kroonik [[Balthasar Russow]] kirjutab, et &quot;samuti andis Maasilinna ordufoogt Hinrik Wulf Maasilinna lossi ja kogu maakonna vabatahtlikult hertsog Magnusele üle&quot;.&lt;ref name=&quot;A3839&quot;/&gt;
[[Pilt:Gotthard Kettler.jpg|pisi|Liivi ordu viimane maameister [[Gotthard Kettler]]]]
15. mail saabus Kuressaarde Riia peapiiskopi koadjuutor, [[Christoph von Mecklenburg|Mecklenburgi Christoph]] (1537–1592), kelle eesmärgiks oli läbirääkimiste teel püüda vabastada foogt ja lepitada vaenupooli. Kroonik [[Johann Renner]]i sõnul lõppesid läbirääkimised üsna tulutult. Saavutati küll kokkulepe, et Magnus kohtub 18. juunil Riias ordumeistriga, kuid sinna jättis ta siiski ilmumata.&lt;ref name=&quot;A39&quot;/&gt;

Leetu suundunud ordumeistri äraolekul hakkas Magnus veelgi julgemalt orduga tüli norima.&lt;ref name=&quot;A39&quot;/&gt; Lisaks mässuliste sõdurite enda teenistuse võtmisele, kelle laamendamisse [[Pärnu]] ümbruses ta sallivalt suhtus, asus ta väevõimuga laiendama ka oma valdusi. Magnuse rittmeister [[Magnus Bulling]] hõivas [[Lihula]] ordumõisa, mis asus Läänemaal, kuid ''[[de facto]]'' kuulus [[Pärnu komtuur]]idele. Tema sõjamehed Põltsamaal osalesid aga sageli kokkupõrkeis Moskva vägedega.&lt;ref name=&quot;A40&quot;/&gt;

15. juunil kogunes Riias [[Liivimaa maapäev]] eesmärgiga arutada Magnusesse puutuvat. Maapäeval osalesid Gotthard Kettler, kes oli äsja Leedust naasnud, Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]] ja tema koadjuutor Christoph. Magnus, kes oli kuu varem Christophile andnud lubaduse tulla, kohale ei ilmunud. Magnus lasi Liivimaa isandaile edasi öelda, et loobub nõudeist Eestimaale, mille Christoph Münchhausen olla talle loovutanud, kui saab oma senistele valdustele lisaks [[Tallinn]]a, Pärnu ja Maasilinna. Kettler ei olnud sellega nõus, kuid lubas leppida Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonna Magnusele jätmisega. Kokkuleppele ei jõutud ja 18. juunil läks maapäev laiali.&lt;ref name=&quot;A39&quot;/&gt;

30. juunil ja 1. juulil käskis [[Frederik II]] mitmel Taanis asunud sõjasulaste pealikul oma meestega Saare-Lääne piiskopkonda suunduda. Siiski pole selge millal need väed Liivimaale jõudsid ja kauaks nad jäid. Aastaist 1563–1564 säilinud Magnuse väenimekirjades neid mainitud ei ole ning kindlasti ei jõudnud nad Liivimaale enne 1560. aasta sügist, mil Magnuse tegevus oma võimu laiendamisel äpardus.&lt;ref name=&quot;A40&quot;/&gt;

===Tallinna piiskopiameti ostmine===
[[Pilt:Tallinna Toomkirik 2011.jpg|pisi|[[Tallinna toomkirik]], Tallinna piiskopkonna peakirik]]
29. juunil 1560 ostis Magnus endale [[Moritz von Wrangel]]ilt [[Katoliku kirik Eestis|katoliku]] [[Tallinna piiskop]]i ametikoha, kusjuures initsiatiivi tehinguks näitas üles just viimane. Ostutehingu summa pole teada ja tõenäoliselt ei tasutud seda rahas, vaid hoopis läänistati Wrangelile hiljem [[Audru mõis]]. Kuigi Tallinna piiskopil polnud ilmalikku võimu ning tema [[Kiviloo linnus|Kiviloo]] ja [[Porkuni linnus]]e olid Moskva väed juba põletanud, oli ametikoht Magnuse jaoks oluline, kuna ta sai Tallinnas, mis kunagi oli pikka aega Taanile kuulunud, oma huve ja mõju näidata. Mingitel põhjustel ei nimetatud Magnust aga mitte Tallinna piiskopiks, vaid piiskopkonna juhiks. Võib oletada, et põhjus peitus selles, et toomkapiitlis ei viidud läbi ettenähtud valimisprotseduuri.&lt;ref name=&quot;A4142&quot;/&gt;

Tallinna piiskopiameti ostmine rikkus Magnuse ja ordu suhteid veelgi, kuna just Liivi ordul oli õigus nimetada piiskopikandidaate.&lt;ref name=&quot;A41&quot;/&gt;

===Orduga lepituse otsimine===

1560. aasta 30. juunil kohtusid [[Uus-Pärnu]]s Magnuse saadikud, et hertsog Christophi esindajate vahendusel ordumeister Kettleri saadikutega ordu ja Magnuse vahelist tüli lepitada. Magnust esindasid Pärnus Kuramaa toompraost [[Ulrich Behr]], Saare-Lääne toomdekaan
[[Johan Duvel]], toomhärra [[Richardus van dem Wolde]] ja Dietrich Farensbach. Läbirääkimiste ajaks kehtestati vaherahu ja 2. juulil ilmus Magnus ise ühe ratsalipkonnaga [[Vana-Pärnu]]sse. Magnus oli valmis loobuma oma nõudmistest Tallinnale ja Pärnule, kui saab omale Saare- ja Läänemaa orduvaldused ning [[Vindavi]] (Ventspilsi) piirkonna Kuramaal. Sellise kokkuleppe sõlmimiseks polnud aga ordusaadikutel volitusi ning 8. juulil, pärast vaherahu kahenädalast pikendamist, läksid saadikud laiali.&lt;ref name=&quot;A42&quot;/&gt;

Piiskop Magnus lasi kohe pärast saadikute lahkumist kinni pidada endise ordumeistri [[Wilhelm von Fürstenberg]]i ühe viljalaeva, hõivas uuesti [[Tori mõis]]a ega takistanud oma sõjamehi röövimast talupoegade voore, rikkudes sellega äsjasõlmitud relvarahu.&lt;ref name=&quot;A42&quot;/&gt;
[[Pilt:Padise kloostri varemed vallikraaviga, 13.-16.saj (1).jpg|pisi|vasakul|[[Padise klooster|Padise kloostrit]], mis oli Tallinna ümbruse olulisim kindlus, soovis Magnus enda valdusse saada]]
Peatselt hakkas Magnus nõudma Tallinna piiskopi varade ja maaomandi üleandmist. Eelkõige soovis ta saada kindlustatud [[Padise klooster|Padise kloostrit]], mis oli strateegiliselt oluline punkt Tallinna lähistel. Magnuse ja ordu läbisaamine halvenes sellest veelgi, kuid ordu ei soovinud kodusõda ega vaenu Taaniga, mistõttu püüti veel kord läbirääkimiste teel kokkuleppeni jõuda.&lt;ref name=&quot;A42&quot;/&gt;

21. juulil kogunes Pärnus jällegi [[Liivimaa maapäev]]. Kohale saabus Riia peapiiskop Wilhelm koos koadjuutor Christophiga, ordusaadikud, samuti rüütelkonna ja teiste seisuste esindajad. Kohale oli kutsutud ka Magnus.&lt;ref name=&quot;A42&quot;/&gt;

Ordu nõudmine oli, et kui Magnus soovib oma hõivatud maade tunnustamist, peab tema või Taani riik astuma Liivimaa poolel sõtta või kandma vähemalt osa sõjakulutusi. Magnus ei olnud nõus järeleandmisi tegema ja kordas oma tingimusi. 1. augustil saabus maapäevale ordumeister Gotthard Kettler ühes sadakonna ratsanikuga, kuna Magnus ei olnud nõus enne temaga kohtumist kokkuleppeid sõlmima. Samal päeval rikkus Magnus taas vaherahu lastes kinni pidada (või vähemalt lastes sel juhtuda) ühe kaupa vedanud pargase. Ordumeister polnud nõus Magnusele järeleandmisi tegema, plaanides tema vastu vajadusel Poola-Leedult abi küsida. Kuna Moskva väed olid vahepeal alustanud suurt sissetungi Liivimaale, löönud orduväge [[Härgmäe lahing]]us ning piiranud sisse [[Viljandi]], lahkus osa maapäevale kogunenud saadikuist ning ka ordumeistril oli lahkumisega kiire. Olukorrast tingituna leidis ordumeister, et tuleb iga hinna eest vältida vaenu Taani ja Magnusega ning ta nõustus 6. augustil Magnusele järeleandmisi tegema.&lt;ref name=&quot;A43&quot;/&gt; 
[[Pilt:Haapsalu Castle.jpg|pisi|[[Haapsalu piiskopilinnus]], kuhu Magnus pärast Pärnu maapäeva suundus]]
Riia peapiiskopi Wilhelmi ja tema koadjuutori hertsog Christophi vahendusel sõlmitud kokkuleppe peamised punktid olid järgmised&lt;ref name=&quot;A43&quot;/&gt;:
*vaenupooled sõlmivad kuni 1561. aasta [[suvistepüha]]ni relvarahu;
*Magnuse Tallinna piiskopi tiitlit ei tunnustata, kuid vaherahu kehtides käsitletakse teda Tallinna piiskopkonna juhina;
*Liivi ordu maameister loovutab Magnusele Tallinna piiskopkonna varad ja valdused, sealhulgas kuu aja jooksul Padise kloostri ja abtkonna, loobumata siiski ordu õigustest seoses Tallinna piiskopi ametiga (see punkt jäi olukorra peatse muutumise tõttu täitmata);
*Magnus peab endised ordu sõjasulased oma kaitsest ilma jätma ja minema saatma, välja arvatud need, kes rahumeelselt käituvad ja end üleval peavad;
*Magnus peab tegema tõsiseid ettevalmistusi, et ordult ära võetud mõisad, maa ja inimesed saaksid tagastatud kohe, &quot;niipalju kui iganes võimalik&quot;;
*vangid tuleb vabastada, kuid Maasilinna foogt võib jääda vahi alla tingimusel, et teda ei anta palgasõduritele välja;
*Magnus sekkub oma väega Moskva-vastasesse sõjategevusse (seda Magnus tegelikult ei lubanud);
*ülejäänud vaidluspunktid jäävad Saksa-Rooma keisri ja riigivürstide otsustada.

Kuna venelased olid 8. augustil juba [[Saarde]]t rüüstanud, pidas Magnus targemaks Pärnust lahkuda ja asuda [[Haapsalu|Haapsallu]], mis oli Saare-Lääne piiskopkonna pealinn.&lt;ref name=&quot;A43&quot;/&gt;

===Kokkupõrked Moskva vägedega ja talupoegade ülestõus===

1560. aasta 3. septembril rüüstasid Moskva väed Vana-Pärnu linna, mille peale Magnus kuulutas, et tema elab venelastega rahus ja Läänemaale nad ei tule. Siiski tungisid Moskva väed läbi Läänemaa, põletades [[Audru mõis|Audru]], [[Sauga mõis|Sauga]], [[Sõtküla mõis|Sõtküla]], [[Kasti mõis|Kasti]], [[Velise mõis|Velise]], [[Vigala mõis|Vigala]] ja [[Haeska mõis]]a ning jõudsid Haapsaluni. Magnuseni jõudis teave sellest alles Haapsalu lähedal, kus ta viibis aadlike pulmas. Venelased jõudsid pärale teatega umbes samal ajal ning hulk peolisi langes vangi või löödi maha. Magnus pääses pagema ja kiirustas paadis Saaremaale, kus püüdis parandada oma suhteid orduga ning vabastas vangistusest Maasilinna foogti.&lt;ref name=&quot;A44&quot;/&gt;

Magnuse lahkumise järel jõudsid Moskva väed Haapsalu alla ja põletasid linna, kusjuures terveks jäi vaid kolm maja. Piiskopilinnust ei üritatud vallutada. Magnus soovis teada saada, kas käsk Läänemaa rüüstamiseks tuli Moskvast või oli kohalike väejuhtide idee. Ta saatis kellegi N. Buncke Moskvasse aru pärima, miks suurvürst ei ole tema isaga sõlmitud liidust hoolimata sedasi käitunud. [[Ivan IV]] (1530–1584) väitis, et tema pole sellist korraldust andnud ja palus vabandust, öeldes, et sõjaretk oli sõjameeste endi korraldatud. Igal juhul pole teada, et sissetungi Läänemaale juhtinud väeülemaid oleks karistatud, mistõttu on tõenäoline, et suurvürst oli otsustanud sedasi lihtsalt Magnust hirmutada.&lt;ref name=&quot;A44&quot;/&gt;

Vene vägede lahkumise järel kasvas Magnuse pikka aega ilma töötasuta teeninud palgasõdurite hulgas rahulolematus, mis paisus tõsiseks vastuhakuks. Frederik II saatis 1560. aasta jooksul Magnuse 12 000 taalrit, et viimane saaks sõdureile palka maksta. See ei olnud aga piisav ning 19. septembril kirjutatud kirjas mainib Magnus Frederikule, et sõjasulased olevat Haapsalu ja Kuressaare linnuses mässama hakanud. Haapsalus jagati sõjasulastele kirikuvara, lisaks maksid neile ka toomhärrad. Laenude abil maksti ka Kuressaare ja Vana-Pärnu palgasõduritele. Olukord suudeti tänu neile meetmetele rahustada, kuid 1561. aasta lõpus oli Magnus sõjasulastele võlgu 15 000 taalrit ehk umbes 1500 sõduri aastapalga. Septembri lõpus saatis Magnus väeosad laiali ning oma teenistusse jäänud sõjasulaste lojaalsusse polnud tal erilist usku.&lt;ref name=&quot;A4445&quot;/&gt;
[[Pilt:Koluvere linnus vallikraaviga.jpg|pisi|vasakul|[[Koluvere piiskopilinnus]], mille ülestõusnud talupojad 1560. aastal sisse piirasid]]
Oktoobri alguses algas [[1560. aasta Läänemaa ülestõus|talupoegade ülestõus]], mille käigus piirati [[Koluvere piiskopilinnus]]t, kuhu oli varjunud hulk aadlikke. Linnusest pääsenud Christoph von Münchhausen moodustas kiiruga ratsaväelastest ja talupoegadest koosneva väesalga ning ründas linnust piiranud talupoegi, kelle vägi lahingus purustati. Ülestõusnute juht, kelle talupojad olid oma kuningaks valinud, viidi Kuressaarde (jõudis sinna 17. oktoobril), kus Magnus ta rattal neljaks lasi kiskuda. Kuigi ülestõusu intensiivsem osa kestis vaid mõne nädala, jätkus vastuhakk väiksemal määral veel pea aasta jagu.&lt;ref name=&quot;A45&quot;/&gt;

Magnus oli sattunud olukorda, mida Taani oli püüdnud igal juhul vältida. Magnuse suhted Liivi orduga olid halvad, Moskva suurvürstiriigiga olid korraldanud sissetungi piiskopi valdustesse, mässama olid hakanud nii sõjasulased kui ka talupojad ja kõigele lisaks oli Magnus suurtes võlgades.&lt;ref name=&quot;A45&quot;/&gt;

1560. aasta septembris asus Magnus oma valdustes jagama uusi ja kinnitama vanu läänistusi, et kindlustada toetust aadlike seas. Saaremaal leidis maade jagamine aset oktoobris (eelkõige 22. oktoobril). Näiteks läänistas ta oma kantslerile [[Konrad Burmeister]]ile maid 7. ja 17. septembril ning 3. oktoobril.&lt;ref name=&quot;A4546&quot;/&gt;

Tõenäoliselt 1561. aasta teisest poolest pärinevas, kuid dateerimata dokumendis on üles loetud piiskop Magnuse võlgu, kreeditore ja võlgade tasumiseks tehtud läänistusi. Dokumendist selgub, et Magnusel oli võlgu mitmekümne tuhande taalri jagu. Osa neist sai ta kaasa eelmiselt piiskopilt, suurem võlg oli aga tekkinud mässavatele sõjasulastele palga maksmisel 1560. aasta sügisel. Magnus oli võlgu ka oma teenijatele, kaupmeestele ja ühele Pärnu kullassepale. Võlausaldajate hulgas olid&lt;ref name=&quot;A46&quot;/&gt;: [[Ewert Dücker]], kellele läänistati 3500-taalrise võla (Magnuse-eelne) katteks osa [[Alliksaare]] [[Ametkond (keskaeg)|ametkon]]nast [[Hiiumaa]]l; [[Christoffer Ermandern]], kaupmees, kes sai 2500-taalrise võla (Magnuse-eelne) katmiseks [[Kõpu]] [[vakus]]e tulud, lisaks oldi talle võlgu veel 9000 taalrit (Magnuse-eelne) muude kaupade eest; [[Dietrich Behr]], Saaremaa stiftifoogt, kellele läänistati 15 000-taalrise võla katmiseks üks ametkond [[Kihelkonna kihelkond|Kihelkonnas]] (pole selge, kas [[Lümanda]] või [[Pajumõisa]]); [[Merten Boldecken]], rittmeister, kes sai 1900-taalrise võla katteks [[Käina]] vakuse; [[Jürgen Uexküll]], rittmeister, kes sai [[Vana-Lõve]] ametkonna tulud; [[Johann Maydell]], kes sai ühe veski ja küla tulud; [[Dietrich Farensbach]]; [[Berthold Poll]]; [[Johann von Tiesenhausen]]; [[Fabian Wrangel]]; [[Moritz von Wrangell]], endine Tallinna piiskop; [[Johan Duvel]], toomhärra; [[Thomas Gabler]], toomhärra; [[Richardus van dem Wolde]], toomhärra; [[Reinhold Zoege]], toomhärra; [[Reinhold von Rosen]]; [[Heine vom Hove]]; [[Thomas Emden]]; [[Christoph von Münchhausen]], [[Läänemaa stiftifoogt]]; [[Christoffer Valkendorf]], Taani [[Saaremaa asehaldur]].

1560. aasta sügisel saatis Magnus saadikud [[Preisi hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]]i (1490–1568) juurde, et saada viimaselt nõu ja materiaalset abi. 17. oktoobril 1560 saatis Albrecht [[Insterburg]]ist vastuse, kus lubab anda laenuks 30 [[säilitis]]t [[linnased|linnaseid]] ja otra, ühe [[last]]i püssirohtu, kaks [[veerandmadu]] (teatud tüüpi suurtükk) ja mõlema suurtüki tarvis sada kuuli; samuti lubas ta värvata kaks püssimeistrit (ilmselt on silmas peetud suurtükiväelasi).&lt;ref name=&quot;A47&quot;/&gt;

===Läbirääkimised Königsbergis===
[[Pilt:1490 Albrecht.jpg|pisi|Preisi hertsog [[Albrecht von Hohenzollern|Albrecht]], kellega Magnus pidas 1561. aastal läbirääkimisi]]
1560. aasta hilissügisel lahkus Magnus Kuressaarest ja asus [[Piltene]]sse Kuramaal. 16. detsembril esitas ta hertsog Albrechtile palve reisid läbi tema maade Taani. Albrecht annab 31. detsembril kirjutatud vastuses selleks ka loa. Tol perioodil kohtus Magnus Kuramaal Riia peapiiskopkonna koadjuutori Christophiga, et parandada omavahelisi suhteid, ja Taani saadikute kaudu püüdis ta leida lepitust ka ordumeister Kettleriga. Albrecht saatis Taani oma saadiku [[Achatius von Dohna]], et saavutada kompromiss ühe osapoole ehk Oldenburgide ja teise osapoole ehk [[Hohenzollern]]ite, Mecklenburgi vürstikoja ning viimaseid toetava Poola-Leedu vahel.&lt;ref name=&quot;A48&quot;/&gt;

Magnus väisas 1561. aasta jaanuari lõpus veel korra Saaremaad, kuid läks peagi Kuramaale tagasi ja saabus 27. jaanuaril [[Grobiņa]]sse, mis kuulus Preisi hertsog Albrechtile. Grobiņast 29. jaanuaril saadetud kirjas andis Magnus Albrechtile lubaduse temaga 1. veebruaril [[Königsberg]]is kohtuda. Reis kujunes siiski pikemaks.&lt;ref name=&quot;A48&quot;/&gt;

Magnus lasi 4. veebruaril oma kantsleril Konrad Burmeisteril anda ülevaade oma saamisest Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopiks, nõudlusest Harju-Virule, lootusest rahule Moskvaga , konfliktist orduga ja üldse oma tegevusest Liivimaal. Lisaks lubas Magnus lahendada oma tüli Riia peapiiskopi ja viimase koadjuutoriga erapooletul kohtunikul ning anda Moskva-vastase sõjategevuse tarvis 500 ratsanikku. Albrechti seisukohad esitas tema kantsler [[Johann von Kreytzen]] ning vastuses öeldi lisaks muule, et Albrecht ei soovi olla Magnuse ja ordumeister Gotthard Kettleri vahekohtunikuks, vaid selle tüliküsimuse peavad lahendama kuurvürstid ja riigivürstid.&lt;ref name=&quot;A48&quot;/&gt;

5. veebruari hommikul saadeti Magnuse sekretär [[Friedrich Gross]]i hertsog Albrechtile tutvustama mitmesuguseid dokumente, mis pidid näitama, et Magnusel oli õigus suuremale osale Kuramaast, kui seni tegelikult tema valduses oli. Albrecht kordas oma eelmise päeva seisukohta vahekohtu asjus ning keeldus võtmast seisukohta Magnuse ja Kettleri vahelises tülis. Magnus lubas anda end antud küsimuses Taani kuninga voli alla ning palus Albrechtilt abi läbirääkimiste korraldamiseks Pommeri-Stettini hertsogi [[Barnim IX]]-ga, kes oli keiserlik Liivimaa-küsimuse riigikomissar ja Brandenburgi markkrahvi [[Johann V]]-ga (keda nimetati dokumendis sarnaselt Barnimiga Liivimaa mediaatoriks). Albrecht soovitas Magnusel kõike põhjalikult kaaluda ja oma tegevuses eelkõige Liivimaa sisemist rahu silmas pidada. Samuti lubas ta kirjutada peapiiskop Wilhelmile ja koadjuutor Christopile, et nende abil pikendada Magnuse ja ordumeistri vaherahu [[mihklipäev]]ani.&lt;ref name=&quot;A48&quot;/&gt;

Läbirääkimised jätkusid 6. veebruari õhtul: Magnus lubas taas minna vaidluste lahendamiseks oma venna Frederiku juurde ning väitis end lootvat tema ja orduvahelise vaherahu kestmisele ka pärast selle ametlikku lõppu. Arutati ka mõningaid väiksema tähtsusega punkte. Järgmise päeva arupidamised toimusid koos Christoph von Münchhauseni ja Kettleri asekantsleri [[Michael von Brunnow]]'ga ning muuhulgas arutati dokumente ordu ja piiskoppide õigustest Kuramaal. Königsbergi läbirääkimiste lõpus soovitas Albrecht Magnusel mitte oma venna tahte vastu tegutseda ning püüda oma valdusi naabritega rahus olles valitseda, kuna just sedasi teenivat ta Taanit parimal moel.&lt;ref name=&quot;A49&quot;/&gt;

Königsbergis peeti samal ajal (5.–11. veebruaril) ka läbirääkimisi Taani kuninga saadiku [[Albrecht Knopper]]iga. Hertsog Albrecht kinnitas Knopperile, et tema pooldab Magnuse jäämist piiskopkondade isandaks, ja avaldas lootust, et vaherahu orduga jääb kestma. Samuti rääkis ta vajadusest Magnust rahaliselt toetada, kuna muidu ei suuda ta sõdureid palgata. 11. veebruaril kirjutatud pikas vastuses selgitab hertsog enda seisukohti Liivimaa-küsimuses ja väidab, et olulisim on sisemise üksmeele saavutamine ning Poola-Leedu ja Taani kuninga sekkumine sõtta.&lt;ref name=&quot;A49&quot;/&gt;

Hertsog Albrecht tegutses edukalt Liivimaa isandate vaheliste tülide lahendamisel ja ordumeister teavitaski 2. märtsil Albrechtit vaherahu pikendamisest.&lt;ref name=&quot;A49&quot;/&gt;

Teel Taani peatus Magnus [[Mecklenburg-Schwerin]]i hertsogi [[Johann Albrecht I]] õukonnas ning kirjutas 20. märtsil [[Doberan]]ist hertsog Albrechtile, kus avaldas rahuolu vaherahu pikendamise üle, arutelude üle hertsog Johann Albrechtiga ning hertsog Barnim IX valmisolekust Magnuse ja ordumeistri konflikti lahendada.&lt;ref name=&quot;A49&quot;/&gt;

Taani-reis kujunes Magnusele ebaõnnestunuks. Oli selge, et Magnus pole suuteline lahendama olukorda, millesse ta oma poliitikaga sattunud oli. Magnuse ja Frederiku ema Dorothea nõudmisel abistas kuningas oma venda taas raha ja sõjaväelastega, kuid tingimusel, et võim Magnuse valdustes läheb Frederiku määratud asehaldurile Dietrich Behrile. Lisaks pidi Magnus oma saatjaiks ja nõunikeks võtma kogenud Taani ametnikud [[Christoffer Valkendorf]]i, [[Vincens Juel]]i ja [[Friedrich Gross]]i. Oma valdustest võis Magnus ilma Frederiku loata lahkuda mitte kauemaks kui kaheks kuuks, samuti sõdida ja sõlmida liite. Venna luba vajas ta ka abiellumiseks. Iseseisvast maaisandast oli sisuliselt saanud oma venna läänimees, kelle maad ei erinenud enam oma olemuselt teistest Taani läänivaldustest. Kuningliku asehalduri määramise tõttu oli tal aga koguni vähem sõnaõigust oma maade haldamisel. Dokumendi, mis kõik need tingimused kindlaks määras, allkirjastas Magnus 4. mail 1561. Kuningas andis talle teekonnale kaasa 10 laeva kauba ja sõduritega, samuti 3000 taalrit sularaha kingiks ja 10 000 taalrit laenuks. Kuressaarde jõudis ta 18. mail 1561.&lt;ref name=&quot;A49&quot;/&gt;

==Tagasi Liivimaal==
[[Pilt:Piltene Castle Ruins.jpg|pisi|vasakul|[[Piltene linnus]]e varemed. Piltene, mis oli [[Kuramaa piiskopkond|Kuramaa piiskopkonna]] keskus, oli Magnuse sagedane peatuspaik]]
Magnuse valduste kuninglik asehaldur Dietrich Behr oli lisaks Magnuse tegevusel silma peal hoidmisele saanud ülesandeks ka kiiresti ordu ja Moskvaga vaherahu sõlmida. Taani kuningas ega suurem osa riiginõunikke polnud huvitatud Liivi sõtta sekkumisest, tunduvalt olulisemad olid võimalik sõda Rootsiga ning luterlaste ja katoliiklaste konflikt Saksamaal.&lt;ref name=&quot;A5051&quot;/&gt;

Vaherahus Liivi orduga jõuti kiiresti kokkuleppele ja 16. juunil 1561 pikendati Pärnu vaherahu 1564. aastani. Samal ajal üritas Behr jõuda kokkulepeteni Moskvaga. Vastavalt Frederik II juhenditele pidi Behr Taani võimu Liivimaal kindlustama ainult rahumeelsete vahenditega. Behr suundus sügisel saatkonnaga Moskvasse, kus õnnestus välja kaubelda vaherahu 1562. aasta kevadeni.&lt;ref name=&quot;A51&quot;/&gt;

Asehaldur Behr viibis 1561. aasta lõpus ja 1562. aasta alguses Kuramaal ning ka Magnus oli aastail 1561–1562 peamiselt seal, peatudes Embūtē, Piltene ja Cīravā linnuses.&lt;ref name=&quot;A51&quot;/&gt;

7. augustil 1562 kirjutati [[Možaisk]]is alla Taani kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi neutraliteedi- ja koostöölepingule. See sätestas, et sõja korral ei või kumbki pool abistada lepingupartneri vaenlast. Määrati kindlaks Taani ja Moskva piir Liivimaal, kuid [[Kolga mõis]]a kohta otsust ei langetud. Kogu Liivimaal asuv, kuid Magusele mittekuuluv territoorium loeti Moskvale omandiks, kuid samas tunnustati Magnuse õigust Tallinna piiskopkonna varadele (ka mõisatele). Reguleeriti ka kaubandusküsimusi. Moskva seda lepingut hiljem siiski kuigivõrd ei tunnistanud, müües Narvast piiramatult kaupa Taaniga vaenujalal olevatele rootslastele.&lt;ref name=&quot;A52&quot;/&gt;
===Liivimaa konföderatsiooni lõpp ja Magnuse suhted Rootsiga===
[[Pilt:Erik XIV (1533-1577) Domenicus Verwildt.jpg|pisi|Rootsi kuningas [[Erik XIV]], kellest sai 1561. aastal Eestimaa valitseja.&lt;br&gt;Autor: [[Domenicus Verwildt]]]]
4. juunil 1561 tunnistasid Harju-Viru rüütelkond ja Järva orduvasallid Rootsi kuningat [[Erik XIV]] oma uue isandana. Kaks päeva hiljem tegi sedasama ka Tallinn. Toompea lossis asunud Liivi ordu garnison osutas mõnikümmend päeva vastupanu, kuid pärast nädalapikkust suurtükituld alistus. Frederik II esitas küll Tallinna ja Harju-Viru annekteerimise tõttu protesti, kuid mingit tulu see talle ei toonud. Ka Magnus ise oli saatnud tallinlastele kirja, kus manitses neid Rootsi valitsuse alla minemast.&lt;ref name=&quot;A5455&quot;/&gt;

Rootsi likvideeris ka katoliikliku Tallinna piiskopkonna ja määras 1561. aasta augustis ametisse esimese luterliku superintendendi [[Johannes Robertus von Geldern]]i.&lt;ref name=&quot;A55&quot;/&gt;

Magnus, kelle teenistusse oli 1560. aasta juunis asunud endine Tartu müntmeister [[Erich Beck]], soovis asuda oma münte vermima, näitamaks oma pretensioone Tallinna piiskopina. Magnus esitas [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Rootsi asehaldurile Tallinnas]] [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Kristersson Horn]]il oma soovi hakata linnas münte lööma, mille viimane Rootsi kuningale edasi saatis. Erik XIV vastas Magnuse soovile siiski eitavalt.&lt;ref name=&quot;A55&quot;/&gt;
[[Pilt:Magnus 1563.jpg|pisi|]]
Eelkõige propagandaeesmärkidel, kuid osalt ka sularahapuuduse tõttu asus Magnus 1562. aastal siiski Haapsalus ja hiljem Kuressaares oma raha vermima. Müntidel oli ladinakeelne kiri MAGNUS DEI GRATIA EPISCOPUS OSILIENS CVRONIENSIS ET REVALIENSIS (müntidel olid enamasti nende sõnade algustähed), mis tähendas &quot;Magnus, Jumala armust Saaremaa, Kuramaa ja Tallinna piiskop&quot;. Magnuse raha ei sisaldanud piisaval hulgal hõbedat ja sellest pettusest saadi peagi ka aru. Magnus ajas kogu süü müntmeister Becki kaela, kes end ka süüdi tunnistas.&lt;ref name=&quot;A55&quot;/&gt;

Kuressaare elanikkond oli mandrilt sõja eest Saaremaale pagenud inimeste tõttu kosunud ja 1563. aastal algul esitasid Kuressaare saadikud Magnusele, kes asus Piltenes, palve anda Kuressaare alevile linnaõigused. Magnus andiski Kuressaarele 8. mail 1563 [[Riia linnaõigus]]e. 11. mail kinnitas ta Kuldīgas viibides Saaremaa aadliprivileegid, mis laiendas nende õigusi.&lt;ref name=&quot;A55&quot;/&gt;

Magnuse tädipoeg Erik XIV oli pärast Eestimaa peremeheks saamist teinud Magnusele kui Tallinna piiskopiameti valdajale ettepaneku tema alamaks hakata. Ajavahemikust 1561–1563 on säilinud mitmeid selleteemalisi kirju Erikult Magnusele. Kui Taani kuulutas 13. augustil 1563 Rootsile sõja, mida tuntakse [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda|Põhjamaade seitsmeaastase sõjana]], oli Magnuse ülemeelitamiskatset nimetatud ühe sõjapõhjusena. Magnus ja tema ema väitsid hiljem, et Erik ja Magnus olid omavahel täiesti normaalsetes suhetes ning Magnus kisti sõtta oma tahte vastaselt. Magnuse ema Dorothea üritas hiljem vahendada ka separaatrahu Magnuse ja Rootsi vahel ning lootis selle hõlbustamiseks sõlmida abielu Magnuse ja mõne Rootsi printsessi vahel.&lt;ref name=&quot;A55&quot;/&gt;

Tõenäoliselt 1561. aasta oktoobris saatis kuningas Erik Magnuse juurde oma saadikud [[Andreas Persson]]i ja [[Christoph Schifer]]i, kes pidid saadud juhendi järgi selgitama miks Tallinna linn ühes Harju-Viru ja Järva aadliga Rootsi võimu alla läks ning millistel põhjustel algas Rootsi ja Liivi ordu vaheline sõjategevus. Samuti öeldi Magnusele, et oma positsiooni säilitamiseks peab ta uuendama liitu Rootsi ja Taani vahel ning andma end Rootsi kuninga kaitse alla. Lisaks pakuti talle Rootsi kuninga protektsiooniõiguse tunnustamise korral 40 000 taalrit ja lubati tagasi anda Tallinna piiskopkonna piiskopimõisad.&lt;ref name=&quot;A56&quot;/&gt;

Ärakirjana on säilinud Magnuse 26. oktoobril 1561 Kuressaares kirjutatud vastus Eriku ettepanekule. Magnus väitis kirjas, et loodab kuninga ja ordu konflikti rahumeelsele lõppemisele ning soovib hoida Erikuga heanaaberlikke suhteid, kuid ütles samas, et Liivimaa ees seisvate ohtude osas saab ta loota ainult oma vennale, kuningas Frederik II-le. Samuti lisas ta, et peab Erik XIV ettepanekut arutama oma sugulastega kuna &quot;noorema vürstina&quot; ei ole ta teadlik Taani ja Rootsi vahelise liidu sisust. Ta lubas aga kaasa aidata Christian III ja [[Gustav Vasa]] kunagi sõlmitud liidulepingu uuendamisele. Suhtlus Eriku ja Magnuse vahel jätkus edaspidigi ning Rootsi kuningas kordas oma ettepanekuid.&lt;ref name=&quot;A56&quot;/&gt;
[[Pilt:Domenicus Verwilt - Svante Sture.jpg|pisi|[[Eestimaa asehaldur]] [[Svante Stensson Sture|Svante Sture]]&lt;br&gt;Autor: [[Domenicus Verwildt]]]]
Magnus oli kontaktis ka Rootsi riigimarssali krahv [[Svante Stensson Sture|Svante Sture]]ga (1517–1567), kes aastail 1562–1563 oli [[Rootsi asehaldur Tallinnas|Tallinna asehaldur]]. Magnus oli Sturega ühendust võtnud pärast Tallinnast [[Pärnu]] alla suundunud ja sealt hiljem tagasi läinud sõdurite läbimarssi Läänemaalt ning nende vägivaldne käitumine talupoegade ja nende vara suhtes. Magnus saatis 26. oktoobril 1562 Tallinna Svante Sture juurde oma saadikud, kelleks olid Läänemaa stiftifoogt [[Klaus Aderkas]], asehaldur [[Christoffer Valkendorf]] ja [[Georg Wilcken]]. Saadikud pidid instruktsiooni järgi tänama kuningas Erikut heatahtliku suhtumise eest ning avaldama lootust, et ka tulevikus on Rootsi ja Magnuse suhted rahumeelsed. Samas tuli kaevata kahjude üle, mida olid Rootsi väed tekitanud oma kahe läbimarsi ja Pärnu piiramise ajal läbi viidud moonamuretsemisega. Lisaks sellele tuli probleemidena mainida ka [[Paide piiramine (1562)|Paide piiramise]] ajal tekitatud kahju Tallinna piiskopimõisatele ning Magnuse kui Tallinna piiskopi jurisdiktsiooni mitmesugustele rikkumistele. Saadikud pidid nõudma Magnuse jurisdiktsiooni tunnustamist, Pärnu piiramise ajal Läänemaalt äraviidud veiste tagamist ning liigse metsaraie lõpetamist Padisel.&lt;ref name=&quot;A56&quot;/&gt;

Sture vastas alles 18. jaanuaril 1563 ning selgitas Magnusele, et kaebused Rootsi vägede marodööritsemise asjus on teadmiseks võetud ning et kuningas on Liivimaal asuvate vägede ülemjuhatajale Klas Kristersson Hornile saatnud korralduse tulevikus taolisi olukordi vältida. Anti lubadus süüdlased välja selgitada ja neid trahvida. Sture palus Magnuselt luba tulevikuski Läänemaa läbida, kuna üle [[Märjamaa]] ja [[Vana-Vigala]] läks oluline tee. Tallinna piiskopi õiguste rikkumisest aga ei teadvat Sture midagi. Sture palus saata endale ka dokumendid, mis sätestavad Padise metsa kasutamist, et neid kontrollida ja neile kuninglik kinnitus saada.&lt;ref name=&quot;A57&quot;/&gt;

28. novembril 1561 olid Liivi ordu maameister Gotthard Kettler, Riia peapiiskop Wilhelm ning orduvasallide, Volmari ja Võnnu linna esindajad [[Vilno]]s sõlminud Poola kuninga ja Leedu suurvürsti [[Zygmunt II August]]iga alistumislepingu. Liivi orduriik ja ühes sellega ka [[Liivimaa konföderatsioon]] lakkasid eksisteerimast. [[Daugava]]st lõunasse jäävatest maadest moodustati [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa ja Semgallia hertsogkond]], mida asus valitsema Poola-Leedu vasalliks saanud Gotthard Kettler. Daugavast põhja poole jäänud alad moodustasid aga [[Üleväina-Liivimaa hertsogkond|Üleväina-Liivimaa hertsogkonna]], kus Kettler oli asehalduriks.&lt;ref name=&quot;A57&quot;/&gt;

===Maasilinn===
[[Fail:Maasilinna I korrus.JPG|pisi|Maasilinna linnuse esimene korrus]]
Kuningas Frederik II pidas õigemaks Taani võimu Liivimaal rohkem mitte laiendada vaid pigem püüelda selle konsolideerimise ja kindlustamise suunas. Seetõttu otsustati loovutada Kuramaa piiskopkond [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] ja Läänemaa ordumõisate vastu. Selline käik muutnuks Taani valdused kompaktsemaks ning hõlpsamalt valitsetavaks ja kaitstavaks. Kui aga foogtkonna omandamine pidanuks ebaõnnestuma, tuli Frederiku nõudmisel [[Maasilinna linnus]] hõivata ning maha lõhkuda, et Poola-Leedu või Rootsi sellest endale tugipunkti ei saaks. Ka Kettler oli vahetusest huvitatud ning pärast ordu alistumist Poola-Leedu valitsejale kinnitas Zygmunt II August Kettleri nõudmisi Piltenele. [[Vilno vojevood]] ning [[Leedu kantsler]] vürst [[Mikołaj Radziwiłł]], kelle hallata olid riigi Liivimaa-küsimused saatis Zygmunt II Augusti soovil saadikud Magnuse juurde Saaremaale, et vahetustehingu üksikasjades kokkuleppele jõuda. Poola kuningas saatis Taani sama küsimust arutama ka Achaz von Zehman noorema, kuna oli ilmselt teadlik Magnuse piiratud õigusest asju ise otsustada. Kuningas Frederik oli vahetusega nõus.&lt;ref name=&quot;A57&quot;/&gt;

Peagi saabusid Saaremaalt Kuramaale Frederiku esindajad Dietrich Behr, [[Gerloff Troll]] ja doktor Koppern. Piltene piirkonna vasallid andsid aga teada, et ei soovi omale ilmalikku valitsejat.&lt;ref name=&quot;A57&quot;/&gt; Vahetustehingule seisid vastu ka Magnuse kõige lähemad nõuandjad. Magnus, mõistnud, et tal leidub toetajaid, asus läbirääkimistele vastu töötama ja katkestas need 1562. augustis sootuks, pidades paremaks vastu Frederiku tahtmist Kuramaa endale jätta. Läbirääkimised algasid septembris uuesti, kuid katkesid ja algasid veel mitmel korral. Mingite tulemusteni ei jõutud. Siiski andis Kettler taanlastele loa Maasilinna oma garnison saata. 29. jaanuaril 1562 andis Magnus lubaduse tunnustada Kettleri (kui Liivi ordumeistri) ja tema järglaste õigust Maasilinnale, samuti viia vajadusel Maasilinnast ära Taani sõdurid.&lt;ref name=&quot;A58&quot;/&gt;

Läbirääkimisi hakati pidama ka Maasilinna foogti [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]]iga, et foogtkond temalt lihtsalt ära osta. Wulff nõustus kohe Maasilinna müüma. Kuni müügitehingu toimumiseni pidi ta olema Taani ametnik ja 1562. aasta detsembris kasutas ta ametinimetust &quot;Taani kuninglik asehaldur Maasilinnas&quot;. Kuna 1563. aastal algas Põhjamaade seitsmeaastane sõda, jäi Maasilinna ost katki ning Wulff pidi foogtkonna tuludest, oma isiklikust varast ja laenude abil rahastama sõjategevusega kaasnevaid kulusid. Hiljemalt 1564. aasta jaanuariks andis ta Maasilinna täielikult Taanile üle.&lt;ref name=&quot;A5859&quot;/&gt;

==Põhjamaade seitsmeaastane sõda==
1563. aastal Taani ja Rootsi vahel puhkenud Põhjamaade seitsmeaastane sõda puudutas kohe ka Magnuse valdusi. Rootsi väed vallutasid suure osa Magnuse Läänemaa-valdustest ning kuigi Kettleri väed suutsid Lihula tagasi vallutada ja Magnuse meestele üle anda, langes see peagi taas Rootsi vägede kätte. Lihula langedes vangistati ka Magnuse nõunikud [[Dietrich Fahrensbach]], [[Klaus Aderkas]] ja [[Otto Gilsen]]. 19. veebruaril 1564 sõlmiti vaherahu, mis pausidega kestis 25. juulini 1565.&lt;ref name=&quot;A61&quot;/&gt;

Magnuse ise oli sõja eel Taani kutsutud, kuhu ta läks maad mööda läbi [[Preisimaa]]. 15. aprillil 1563 kirjutas Magnus Piltenest hertsog Albrechtile, et soovib luba endale ja oma kaaskonnale läbi Preisi hertsogkonna reisida, öeldes, et plaanib 7. või 8. mail [[Memel]]isse saabuda. Albrecht selle loa talle ka andis. 30. juunil saatis Magnus [[Güstrow]]'st Albrechtile, et kohtub oma venna Frederik II-ga 4. juulil [[Flensburg]]is.&lt;ref name=&quot;A62&quot;/&gt;

Magnus viibis koos Frederikuga [[Älvsborgi piiramine|Älvsborgi piiramisel]], kus arutati lisaks muule ka plaane Liivimaa-valdused mõne muu vastu vahetada. Magnuse ja tema venna suhted muutusid mingil põhjusel piiramise ajal halvaks. Kuningas andis lõpuks Magnusele korralduse Liivimaale tagasi minna. Reisi kulud tasus Magnuse ema Dorothea. Kuramaale tagasi jõudis ta oktoobris või novembris. Leskkuninganna Dorothea proovis veel 1565. ja 1566. aastal vahendada Magnuse ja Erik XIV vahel rahu, kuid tulemusteta.&lt;ref name=&quot;A62&quot;/&gt;

Magnus viibis 1564. aastal Kuramaal, peatudes Piltene ja [[Dundaga]]s, kuid ka Kettleri maadel asunud [[Kuldīga]]s. Kuramaa hertsogi valdustes viibis ta nendel aastatel mitmel puhul. 1566. aastal käis ta Kuldīgas Gotthard Kettleri ja Mecklenburg-Güstrow' printsessi [[Anna (Kuramaa hertsoginna)|Anna]] (kes oli Magnuse sugulane) vahelise abielu sõlmimise auks korraldatud pidustustel.&lt;ref name=&quot;A66&quot;/&gt;

===Katse vallutada Tallinna===
Kettleri mõisamehed hõivasid 30. aprillil 1565 [[Pärnu]] linna ning sunniti 9. juunil alistuma ka [[Pärnu linnus]]. Sellest hoogu saanuna asusid neli lipkonda mõisamehi ühes Piltene piirkonnast värvatud ühe lipkonna Magnuse mõisameestega Tallinna piirama. Tallinna all ühines nendega ka Magnuse õuemarssali [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]]i lipkond.&lt;ref name=&quot;A6667&quot;/&gt;

Sedavõrd väikese väega (umbes 1000 meest) ei saanud linna vallutamine loomulikult õnnestuda ning lahingus suuri kaotusi kandnud mõisamehed löödi peagi Tallinna alt minema. Tõenäoliselt olid piirajad lootnud, et Tallinna elanikud või sealsed mõisamehed Rootsi võimu vastu üles tõusevad.&lt;ref name=&quot;A67&quot;/&gt;

1566. aastal ägenes taas Rootsi ja Taani konflikt Liivimaal ning taanlased rüüstasid Hiiumaad, rootslased Saaremaad ning lisaks rüüstasid leedukad Läänemaad.&lt;ref name=&quot;A73&quot;/&gt;

Ebaõnnestunud sõjategevus ning Magnuse tegutsemine vastu Taani kuninglike asehaldurite tahtmist tõid kaasa Magnuse ja Christoffer Valkendorfi avaliku vaenu. Valkendorf süüdistas oma kirjades Frederik II-le ja kantsler [[Johan Friis]]ile (1494–1570) Magnust homoseksuaalses suhtes enda teenriga, liiderlikust käitumisest naiste ja neitsitega, [[esimese öö õigus]]e pruukimisest ja muudeski halbades tegudes. Magnus soovis 1565. aasta juunis oma ema tahtmist mööda osa oma õukonnast Kuressaarde saata, kuid [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]] keeldus avamast Magnuse kaaskonnale väravaid, viidates kuninga käsule. Tõenäoliselt leskkuninganna Dorothea nõudmisel kutsus kuningas Valkendorfi 1566.–1567. aasta vahetusel Taani ja jättis talle ametijärglase määramata. Magnus, kellele Saaremaa, Läänemaa, Padise ja Pärnu päriseks läänistati, sai Saaremaal võimutäiuse taas endale. Oma tiitlina kasutas ta sestpeale &quot;Saaremaa ja Läänemaa stiftide isand, Kuramaa piiskop, Tallinna stifti administraator, Norra pärija&quot;&lt;ref name=&quot;A74&quot;/&gt;

Kuningas Frederik nõudis, et Magnus maksaks vastutasuks läänistamisele ära Saare-Lääne piiskopkonna võlad. Neist moodustasid 45 000 taalri suuruse osa Lüdinghausen-Wulfi nõudmised. Pealegi ei toetanud Frederik enam regulaarselt Magnust, kuigi veel 1566. aastal andis ta Magnusele 10 000 taalrit ja õiguse nõuda endale 20 000-taalrine laen, mille Christian III oli andnud Liivi ordumeistrile ja mille oli lubanud tasuda Gotthard Kettler.&lt;ref name=&quot;A74&quot;/&gt;

Rahapuuduses Magnus kustutas võlgu maade läänistamisega. See tõi aga kaasa tulude vähenemise, mis veelgi raskendas tema rahalist olukorda ja tõi kaasa vajaduse kustutada võlgu aina uute läänistamistega.&lt;ref name=&quot;A74&quot;/&gt;

{{pooleli}}

==Isiklikku==
Magnus kihlus ja abiellus 1573. aastal [[Vene tsaar]]i [[Ivan IV]] onupoja [[Staritsa]] vürsti Vladimir Andrejevitši&lt;ref&gt;[http://hrono.ru/biograf/bio_we/vladim10and.php Владимир Андреевич]&lt;/ref&gt; tütre Maria Vladimirovnaga. Pärast Magnuse üleminekut [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Stefan Batory]] leeri veendi Mariat naasma Venemaale, kus ta pügati [[nunn]]aks ja suleti Pjatnitski kloostrisse 1586. aastal, kus ta ka suri millalgi pärast 1611. aastat. 
==Esivanemad==
{{Sugupuu3
|pealkiri=Hertsog Magnuse esivanemad
|nimi=Magnus&lt;br&gt;(1540–1583)
|isa= Taani ja Norra kuningas&lt;br&gt;[[Christian III]]&lt;br&gt;(1503–1559)
|isaisa= Taani ja Norra kuningas&lt;br&gt;[[Frederik I]]&lt;br&gt;(1471–1533)
|isaisaisa=Taani, Norra ja Rootsi kuningas&lt;br&gt;[[Christian I]]&lt;br&gt;(1426–1481)
|isaisaisaisa=Oldenburgi ja Delmenhorsti krahv&lt;br&gt;[[Dietrich]]&lt;br&gt;(suri 1440)
|isaisaisaema=Holsteini printsess&lt;br&gt;[[Helvig]]&lt;br&gt;(1398–1436)
|isaisaema=Brandenburg-Kulmbachi markkrahvitar&lt;br&gt;[[Dorothea]]&lt;br&gt;(1430–1495)
|isaisaemaisa=Brandenburg-Kulmbachi markkrahv&lt;br&gt;[[Johann]]&lt;br&gt;(1406–1464)
|isaisaemaema=Saksi-Wittenbergi printsess&lt;br&gt;[[Barbara]]&lt;br&gt;(1405–1465)
|isaema= Brandenburgi markkrahvitar&lt;br&gt;[[Anna (Taani kuninganna)|Anna]]&lt;br&gt;(1487–1514)
|isaemaisa= Brandenburgi kuurvürst&lt;br&gt;[[Johann Cicero]]&lt;br&gt;(1455–1499)
|isaemaisaisa= Brandenburgi kuurvürst&lt;br&gt;[[Albrecht Achilles]]&lt;br&gt;(1414–1486)
|isaemaisaema= Badeni markkrahvitar&lt;br&gt;[[Margarete]]&lt;br&gt;(1431–1457)
|isaemaema= Saksi printsess&lt;br&gt;[[Margarete]]&lt;br&gt;(1449–1501)
|isaemaemaisa= Tüüringi maakrahv ja Luksemburgi hertsog&lt;br&gt;[[Wilhelm III (Saksimaa)|Wilhelm III]]&lt;br&gt;(1425–1482)
|isaemaemaema= Austria printsess&lt;br&gt;[[Anna]]&lt;br&gt;(1432–1462)
|ema= Saksi-Lauenburgi printsess&lt;br&gt;[[Dorothea]]&lt;br&gt;(1511–1571)
|emaisa= Saksi-Lauenburgi hertsog&lt;br&gt;[[Magnus I (Saksi-Lauenburg)|Magnus]]&lt;br&gt;(1488–1543)
|emaisaisa= Saksi-Lauenburgi hertsog&lt;br&gt;[[Johann V (Saksi-Lauenburg)|Johann V]]&lt;br&gt;(1439–1507)
|emaisaisaisa= Saksi-Lauenburgi hertsog&lt;br&gt;[[Bernard II (Saksi-Lauenburg)|Bernhard II]]&lt;br&gt;(suri 1463)
|emaisaisaema= Pommeri printsess&lt;br&gt;[[Adelheid]]
|emaisaema= Brandenburgi markkrahvitar&lt;br&gt;[[Dorothea]]&lt;br&gt;(1446–1519)
|emaisaemaisa= Brandenburgi kuurvürst&lt;br&gt;[[Friedrich II (Brandenburg)|Friedrich II]]&lt;br&gt;(1413–1471)
|emaisaemaema= Saksi printsess&lt;br&gt;[[Katharina]]&lt;br&gt;(1421–1476)
|emaema= Braunschweig-Wolfenbütteli printsess&lt;br&gt;[[Katharina]]&lt;br&gt;(1488–1563)
|emaemaisa= hertsog Braunschweig-Lüneburgis,&lt;br&gt;Braunschweig-Wolfenbütteli vürst&lt;br&gt;[[Heinrich I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Heinrich I]]&lt;br&gt;(1463–1514)
|emaemaisaisa= hertsog Braunschweig-Lüneburgis,&lt;br&gt;Braunschweig-Wolfenbütteli ja Calenberg-Göttingeni vürst&lt;br&gt;[[Wilhelm II (Braunschweig-Calenberg-Göttingen)|Wilhelm II]]&lt;br&gt;(1425–1503)
|emaemaisaema= Stolebrgi krahvitar&lt;br&gt;[[Elisabeth]]&lt;br&gt;(1428–1520)
|emaemaema= Pommeri-Wolgasti printsess&lt;br&gt;[[Katharina]]&lt;br&gt;(suri 1526)
|emaemaemaisa= Pommeri-Wolgasti hertsog&lt;br&gt;[[Erich II]]&lt;br&gt;(suri 1474)
|emaemaemaema= Pommeri printsess&lt;br&gt;[[Sophie]]&lt;br&gt;(1435–1497)
}}

==Viited==
{{viited|3|allikad=
&lt;ref name=&quot;A21&quot;&gt;Adamson, lk 21&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A22&quot;&gt;Adamson, lk 22&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A25&quot;&gt;Adamson, lk 25&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A27&quot;&gt;Adamson, lk 27–28&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A29&quot;&gt;Adamson, lk 29&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A28&quot;&gt;Adamson, lk 28&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A30&quot;&gt;Adamson, lk 30&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A31&quot;&gt;Adamson, lk 31&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A33&quot;&gt;Adamson, lk 33&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A34&quot;&gt;Adamson, lk 34&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A35&quot;&gt;Adamson, lk 35&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A38&quot;&gt;Adamson, lk 38&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A3839&quot;&gt;Adamson, lk 38–39&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A39&quot;&gt;Adamson, lk 39&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A40&quot;&gt;Adamson, lk 40&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A4142&quot;&gt;Adamson, lk 41–42&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A41&quot;&gt;Adamson, lk 41&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A42&quot;&gt;Adamson, lk 42&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A43&quot;&gt;Adamson, lk 43&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A44&quot;&gt;Adamson, lk 44&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A4445&quot;&gt;Adamson, lk 44–45&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A45&quot;&gt;Adamson, lk 45&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A4546&quot;&gt;Adamson, lk 45–46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A46&quot;&gt;Adamson, lk 46&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A47&quot;&gt;Adamson, lk 47&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A48&quot;&gt;Adamson, lk 48&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A49&quot;&gt;Adamson, lk 49&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A5051&quot;&gt;Adamson, lk 50–51&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A51&quot;&gt;Adamson, lk 51&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A52&quot;&gt;Adamson, lk 52&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A5455&quot;&gt;Adamson, lk 54–55&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A55&quot;&gt;Adamson, lk 55&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A56&quot;&gt;Adamson, lk 56&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A57&quot;&gt;Adamson, lk 57&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A58&quot;&gt;Adamson, lk 58&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A5859&quot;&gt;Adamson, lk 58–59&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A61&quot;&gt;Adamson, lk 61&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A62&quot;&gt;Adamson, lk 62&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A66&quot;&gt;Adamson, lk 66&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A6667&quot;&gt;Adamson, lk 66–67&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A67&quot;&gt;Adamson, lk 67&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A73&quot;&gt;Adamson, lk 73&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;A74&quot;&gt;Adamson, lk 74&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*[[Andres Adamson]], [http://e-ait.tlulib.ee/70/1/adamson_andres1.pdf Hertsog Magnus ja tema &quot;Liivimaa kuningriik&quot;], doktoriväitekiri, Tallinn 2009
*Andres Adamson, &quot;Hertsog Magnus 1540–1583: tema elu ja aeg&quot;. Tallinn: Argo, 2005.
*Andres Adamson, &quot;Hertsog Magnus von Holsteini roll Läänemere-ruumis Liivi sõja perioodil&quot;. Tallinn, 2006.
*Andres Adamson, &quot;Liivimaa kuningriik&quot;. Tallinn: Argo, 2013.
*[[Karl Heinrich von Busse]], &quot;Herzog Magnus, König von Livland: ein fürstliches Lebensbild aus dem 16. Jahrhundert&quot;. Leipzig, 1871.
*[[Titus Christiani]], &quot;Martin Kuiwleha und Herzog Magnus von Holstein&quot;, in: Sitzungsberichte der Gelehrten Estnischen Gesellschaft zu Dorpat, 1912–1914.

[[Kategooria:Oldenburgid]]
[[Kategooria:Eesti ajalooga seotud isikud]]
[[Kategooria:Tallinna piiskopid]]
[[Kategooria:Saare-Lääne piiskopid]]
[[Kategooria:Kuramaa piiskopid]]
[[Kategooria:Sündinud 1540]]
[[Kategooria:Surnud 1583]]</text>
      <sha1>pgkfl5rl6ud2vpa9f9fon8bch17rvky</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Darius Vassell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9380</id>
    <revision>
      <id>7227947</id>
      <parentid>5398488</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:31:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227947</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5659" sha1="jmnwtnwtahny65xmrjsh1uylasog07q" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi           = Darius Vassell
| pilt          = Darius Vassell 2011.jpg
| pildiallkiri =
| täisnimi    = Darius Martin Clarke Vassell
| sünniaeg    = {{Sünniaeg ja vanus|1980|6|13}}
| sünnilinn   = [[Sutton Coldfield]]
| sünnimaa    = [[Inglismaa]]
| surmaaeg    = 
| surmalinn   = 
| surmamaa    = 
| pikkus      = 170 cm
| positsioon  = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]
| noorteaastad1    =           | noorteklubi1 = [[Romulus F.C.|Romulus]]
| noorteaastad2    = 1996–1998 | noorteklubi2 = [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]
| aastad1         = 1998–2005 | klubi1 = [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]| mänge1          = 162| väravaid1         = 35
| aastad2         = 2005–2009| klubi2         = [[Manchester City F.C.|Manchester City]]| mänge2          = 103| väravaid2         = 17
| aastad3         = 2009–2010| klubi3         = [[Ankaragücü]]| mänge3          = 22| väravaid3         = 4
| aastad4         = 2010–2012| klubi4         = [[Leicester City FC|Leicester City]]| mänge4          = 44| väravaid4         = 6
| mänge_kokku      = 331| väravaid_kokku     = 62
| koondiseaastad1 = 1998–1999| koondis1  = Inglismaa U-18| koondisemänge1  = 5| koondiseväravaid1 = 0 
| koondiseaastad2 = 1999–2001| koondis2  = Inglismaa U-21| koondisemänge2  = 11| koondiseväravaid2 = 1
| koondiseaastad3 = 2002–2004| koondis3  = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]| koondisemänge3  = 22| koondiseväravaid3 = 6
| treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = 
}}
[[File:Darius vassell.jpg|thumb|150px|Vassell F.C. Manchester Citys (2007).]]

'''Darius Clarke Vassell''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1980]] [[Birmingham]]is [[Sutton Coldfield]]is) on [[Inglismaa jalgpallikoondis]]e endine [[ründaja (jalgpall)|ründaja]].

[[Premier League]]'is lõi ta üle poolesaja värava ja ühtki mängu nendest, kus ta oli värava löönud, tema klubi ei kaotanud. See seaduspära murdus alles [[22. aprill]]il [[2011]], kui ta lõi [[Leicester City FC]] kasuks värava mängus, mille [[Nottingham Forest]] võitis 3:2.{{lisa viide}}

[[29. oktoober|29. oktoobril]] 2011 sai Vassell kohtumises [[West Ham United FC|West Ham United]]iga vigastuse, mis vajas operatsiooni. Vigastuse tõttu oli ta sunnitud jalgpallurikarjääri lõpetama.

== Koondisekarjäär ==

Vassell debüteeris [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es [[13. veebruar]]il [[2002]] [[sõprusmäng]]us [[Hollandi jalgpallikoondis]]e vastu, mis lõppes 1:1, ja 60. minutil ta viigistas [[käärlöök|käärlöögiga]]. Samas mängus tegid koondisedebüüdi veel [[Wayne Bridge]] ja [[Michael Ricketts]], kellest viimasele jäigi see ainsaks koondisemänguks.

Vassell arvati Inglismaa koondisse [[Jaapan]]is toimunud [[2002. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|2002. aasta maailmameistrivõistlustele]]. [[2. juuni]]l alustas Vassell algrivistuses esimest vooru [[Rootsi jalgpallikoondis]]e vastu ja vahetati välja 74. minutil seisul 1:1, mis jäigi lõpptulemuseks. Teises voorus, kus Inglismaa alistas 1:0 [[Argentina jalgpallikoondis]]e, ta ei mänginud. [[12. juuni]]l vahetati ta kolmandas voorus [[Nigeeria jalgpallikoondis]]e vastu sisse 77. minutil ja see mäng lõppes väravateta. Alagrupi võitis Rootsi Inglismaa ees. Järgmises mängus alistas Inglismaa [[Taani jalgpallikoondis]]e 3:0 ja jõudis [[21. juuni]]l toimunud veerandfinaali [[Brasiilia jalgpallikoondis]]e vastu. Vassell sekkus 79. minutil seisul 1:2, mis jäigi lõpptulemuseks.

[[2004. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis|2004. aasta EM]]-valikturniiril osales Vassell pooltes ehk 4 kohtumises, kõigis vahetusest. Ta lõi isegi ühe värava: [[2. aprill]]il [[2003]] kodus [[Türgi jalgpallikoondis]]e vastu 2:0 lõppenud mängu avavärava 75. minutil. Inglismaa läbis valikgrupi kaotuseta ja võitis selle, Türgi jäi teiseks ega pääsenud lisavalikmängudelt finaalturniirile (kaotas Lätile).

Ka [[Portugal]]is toimunud finaalturniiril oli Vassell vahetusmängija. Avamängus [[Prantsusmaa jalgpallikoondis]]e vastu [[13. juuni]]l vahetati Vassell mängu 69. minutil seisul 1:0, aga Prantsusmaa võitis [[Zinedine Zidane]]'i üleajal löödud väravatest 2:1. Teises voorus [[Šveitsi jalgpallikoondis]]e vastu [[17. juuni]]l vahetati Vassell mängu 72. minutil samuti 1:0 edus, aga see mäng võideti 3:0. 21. juunil peeti kolmas alagrupivoor, kus [[Horvaatia jalgpallikoondis]] vajas Inglismaa vastu hädasti võitu, Vassell vahetati mängu 72. minutil seisus 3:1 ja Inglismaa võitis 4:2. [[24. juuni]]l mängiti veerandfinaal [[Portugali jalgpallikoondis]]e vastu, kus Vassell vahetati [[Wayne Rooney]] vastu mängu juba 27. minutil eduseisus 1:0. 83. minutil [[Hélder Postiga]] viigistas ja lisaajal lõi veel kumbki meeskond värava. Järgnenud [[penaltiseeria]]s ei toonud 5 lööki kummaltki poolt lahendust. Vassell lõi seitsmendana ning Portugali väravavaht [[Ricardo Pereira]] tõusis kangelaseks, tõrjudes kõigepealt Vasselli löögi ja realiseerides seejärel enese penalti.

Rohkem ei mänginud Darius Vassell enam Inglismaa koondises kunagi. Kokku pidas ta Inglismaa eest 22 kohtumist ja lõi neis 6 väravat.

== Isiklikku ==
Darius Vassell on 171 cm pikk.

== Välislingid ==
{{Commonscat}}
*[http://www.astonvillayears.com/years/2002-2006starplayers.htm Info Aston Villa kodulehelt]
*[http://www.vassell.net Darius Vasselli koduleht]

{{JÄRJESTA:Vassell, Darius}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Manchester City mängijad]]
[[Kategooria:Leicester City FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>jmnwtnwtahny65xmrjsh1uylasog07q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>John Terry</title>
    <ns>0</ns>
    <id>9382</id>
    <revision>
      <id>7227946</id>
      <parentid>6974025</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:22:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227946</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6883" sha1="ak2e5ke2qd0m661ray511b6hc6n0kb6" xml:space="preserve">{{Jalgpallur
| nimi        = John Terry
| pilt        = John-Terry2.jpg
| täisnimi    = John George Terry
| sünniaeg    = {{sünniaeg ja vanus|1980|12|07}}
| sünnilinn   = [[London]]
| sünnimaa    = [[Inglismaa]]
| pikkus      = 189 cm
| positsioon  = [[keskkaitsja]]
| koduklubi   = 
| särginumber = 
| noorteaastad1 =  | noorteklubi1 = [[Senrab F.C.|Senrab]]
| noorteaastad2 = 1991–1995 | noorteklubi2 = [[West Ham United]]
| noorteaastad3 = 1995–1998 | noorteklubi3 = [[Chelsea F.C.|Chelsea]]
| aastad1 = 1998–2017 | mänge1 = 492 | väravaid1 = 41 | klubi1 = [[Chelsea F.C.|Chelsea]]
| aastad2 = 2000 | mänge2 =  6 | väravaid2 = 0 | klubi2 = → [[Nottingham Forest F.C.|Nottingham Forest]] (laenul)
| aastad3 = 2017–2018 | mänge3 =  32 | väravaid3 = 1 | klubi3 = [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]]
| mänge_kokku =  530| väravaid_kokku = 42
| klubi_seisuga = 
| koondiseaastad1 = 2000–2000 | koondisemänge1 = 9 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis1 = [[Inglismaa kuni 21-aastaste jalgpallikoondis|Inglismaa U-21]]
| koondiseaastad2 = 2003–2012 | koondisemänge2 = 78 | koondiseväravaid2 = 6 | koondis2 = [[Inglismaa jalgpallikoondis|Inglismaa]]
| koondis_seisuga = 
| treeneriaastad1 =  | treeneriklubi1 =
}}
{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
'''John George Terry''' [džonn džoodž t'eri või t'erri] (sündinud [[7. detsember]] [[1980]] [[Barking]]is) on inglise endine [[jalgpallur]], [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]].

Pärast sportlaskarjääri lõppu asus ta 2018. aastal tööle [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]] abitreenerina.

== Klubikarjäär ==

Terry debüteeris Chelseas 28. oktoobril 1998 [[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõistlustel]]. Regulaarselt hakkas ta esindusmeeskonnas mängima [[2001]]. aastal.

Ta valiti kaks korda Chelsea aasta mängijaks (aastatel 2001 ja 2006). Alates [[2004]]. aastast oli ta Chelsea kapten. [[14. oktoober|14. oktoobril]] [[2006]] pidi ta 1 minuti tegutsema ka [[Väravavaht (jalgpall)|väravavahina]], sest meeskonna kõik 3 väravavahti olid vigastada saanud. Väravaid ta sisse ei lasknud ja Chelsea võitis mängu.

Hooajal 2004–2005 valiti ta mängijate poolt [[Premier League]]'i hooaja parimaks mängijaks. Premier League'i hooaja sümboolsesse koosseisu kuulus ta kokku viiel hooajal: 2003–04, 2004–05, 2005–06 ja 2014–15.

Ta lahkus Chelseast pärast 2016.–2017. aasta hooaega, mil tuli klubiga viiendat korda Inglismaa meistriks. Ta esindas Chealseat kokku 492 liigamängus ja lõi neis 42 väravat. Kokku esindas ta Chealseat 717 mängus ja lõi neis 67 väravat.

Oma karjääri viimase hooaja 2017–18 mängis ta Inglismaa esiliiga klubis [[Aston Villa F.C.|Aston Villa]].

== Koondisekarjäär == 
Ta debüteeris [[Inglismaa jalgpallikoondis]]es [[2003]]. aasta juunis [[Serbia ja Montenegro jalgpallikoondis]]e vastu. Esimese värava lõi ta rahvuskoondises 30. mail 2006 [[sõprusmäng]]us [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] vastu.

[[10. august]]il [[2006]] nimetas peatreener [[Steve McClaren]] Terry Inglismaa koondise kapteniks. [[5. veebruar]]il [[2010]] võttis McClaren Terrylt tema eraelu tõttu kaptenipaela ära.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=John Terry dropped |url=http://www.yorkshireeveningpost.co.uk/news/BREAKING-John-Terry-dropped-as.6048201.jp |vaadatud=2010-04-13 |arhiivimisaeg=2010-02-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100209013912/http://www.yorkshireeveningpost.co.uk/news/BREAKING-John-Terry-dropped-as.6048201.jp |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 19. märtsil 2011 sai teada, et [[Fabio Capello]] tegi Terry'it taas Inglismaa jalgpallikoondise kapteniks seoses endise kapteni, [[Rio Ferdinand]]i, vigastusega.

Ta teatas koondisekarjääri lõpetamisest 2012. aasta septembris. Koondises mängis ta kokku 78 kohtumist ja lõi kuus väravat.

=== Väravad rahvuskoondises ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
! Nr !! Päev!! Koht!! Vastane!! Tulemus !! Võistlus
|-
| 1. || [[30. mai]] [[2006]] || [[Manchester]]|| [[Ungari jalgpallikoondis|Ungari]] || 3:1 || sõprusmäng
|-
| 2. || [[16. august]] 2006 || Manchester|| [[Kreeka jalgpallikoondis|Kreeka]] || 4:0 || sõprusmäng
|-
| 3. || [[1. juuni]] [[2007]] || [[London]]|| [[Brasiilia jalgpallikoondis|Brasiilia]] || 1:1 ||sõprusmäng
|-
| 4. || [[28. mai]] [[2008]] || London || [[USA jalgpallikoondis|USA]] || 2:0 || sõprusmäng
|-
| 5. || [[19. november]] 2008 || [[Berliin]] || [[Saksamaa jalgpallikoondis|Saksamaa]] || 2:1 || sõprusmäng
|-
| 6. || [[1. aprill]] [[2009]] || London|| [[Ukraina jalgpallikoondis|Ukraina]] || 2:1 || [[2010. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused|2010. aasta MM-i]] kvalifikatsioon
|}

== Saavutused==
=== Meeskondlikult ===
[[Pilt:Champions 2004-5.jpg|pisi|Terry (2004)]]

====Chelsea====
*[[Premier League|Inglismaa meister]] (5): [[Premier League'i hooaeg 2004–2005|2004–05]], [[Premier League'i hooaeg 2005–2006|2005–06]], [[Premier League'i hooaeg 2009–2010|2009–10]], [[Premier League'i hooaeg 2014–2015|2014–15]], [[Premier League'i hooaeg 2016–2017|2016–17]]
*[[Inglismaa karikavõistlused jalgpallis|Inglismaa karikavõitja]] (5): 2000, 2007, 2009, 2010, 2012
*[[Inglismaa liiga karikas|Inglismaa liiga karika]] võitja (3): 2005, 2007, 2015
*[[FA Community Shield]] võitja (2): 2005, 2009
*[[UEFA Meistrite Liiga]] (1): [[UEFA Meistrite Liiga 2011–2012|2011–2012]]
* [[UEFA Euroopa Liiga]] (1): [[UEFA Euroopa Liiga 2012–2013|2012–2013]]

=== Individuaalselt ===
* [[FIFA]] [[2006. aasta maailmameistrivõistlused jalgpallis|MM-i]] parim kaitsja: 2006
* UEFA aasta parim kaitsja (4): 2005, 2008, 2009
* [[UEFA]] aasta sümboolse koondise liige (4): 2005, 2007, 2008, 2009
* [[Chelsea aasta mängija]] (2): 2001, 2006
* [[Chelsea aasta mängija|Chelsea aasta noormängija]]: 1998

== Isiklikku ==

John Terry on 187 cm pikk.

Ta on abielus endise ilutöötaja Toni Pool Terryga ning neil on kaksikud lapsed: poeg Georgie John ja tütar Summer Rose (sündinud 2006). John ja Toni abiellusid [[15. juuni]]l 2007.&lt;ref&gt;[http://www.dailymail.co.uk/pages/live/articles/showbiz/showbiznews.html?in_article_id=462278&amp;in_page_id=177 John Terry kicks-off wedding WAGathon | the Daily Mail]&lt;/ref&gt; Pärast pulmi veetsid nad kaks nädalat [[Roman Abramovitš]]i jahil [[Vahemeri|Vahemerel]].&lt;ref&gt;[http://www.thesun.co.uk/article/0,,4-2007260492,00.html Thanks a yacht for the gift, Rom | The Sun |HomePage|Showbiz|Bizarre]&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}

{{FIFA World Cup 2010 Inglismaa koondis}}
{{UEFA Euro 2012 Inglismaa koondis}}

{{JÄRJESTA:Terry, John}}
[[Kategooria:Inglismaa jalgpallurid]]
[[Kategooria:West Ham Unitedi mängijad]]
[[Kategooria:Chelsea FC mängijad]]
[[Kategooria:Nottingham Forest FC jalgpallurid]]
[[Kategooria:Aston Villa FC mängijad]]
[[Kategooria:Premier League'i mängijad]]
[[Kategooria:The Championshipi mängijad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>ak2e5ke2qd0m661ray511b6hc6n0kb6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti poliitikute loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10275</id>
    <revision>
      <id>7227808</id>
      <parentid>7227635</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:48:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7227808</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21954" sha1="opu109h44sorlre6koxe1tljdl5ebfl" xml:space="preserve">''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid.

__NOTOC__{{tähed}}

== A ==
*[[Jaak Aab]]
*[[Leo Aadel]] 
*[[Maile Aale]]
*[[Raimu Aardam]]
*[[Juhan Aare]]
*[[Merry Aart]]
*[[Arto Aas]] 
*[[Taavi Aas]]
*[[Taira Aasa]]
*[[Ülle Aaskivi]]
*[[Hardo Aasmäe]]
*[[Henrik Aavik]]
*[[Jaak Aaviksoo]]
*[[Georg Abels]]
*[[Aleksander Aben]]
*[[Oskar Abori]]
*[[Paul Abramson]]
*[[Jüri Adams]]
*[[Raivo Aeg]]
*[[Jaan Aiaots]]
*[[Rein Aidma]]
*[[Juhan Ainson]] 
*[[Friedrich Akel]] 
*[[Annely Akkermann]]
*[[Toomas Alatalu]]
*[[Yoko Alender]]
*[[Georgi Aljošin]]
*[[Anti Allas]]
*[[Arvo Aller]]
*[[Hendrik Allik]] 
*[[Jaak Allik]]
*[[Annika Altmäe]]
*[[Hans Alver]]
*[[Oskar Amberg]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Viktor Andrejev]]
*[[Nigol Andresen]]
*[[Oskar Angelus]]
*[[Jüri Annusson]]
*[[Aleksander Ansberg]]
*[[Andrus Ansip]]
*[[Olav Anton]]
*[[Tõnu Anton]]
*[[Robert Antropov]]
*[[Jaan Anvelt]]
*[[Aleksandr Apolinsky]]
*[[Aleksander Arak]]
*[[Küllo Arjakas]]
*[[Eduard Arnover]]
*[[Tiiu Aro]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Christjan Arro]]
*[[Peep Aru]] 
*[[Urmas Arumäe]]
*[[Toivo Asmer]]
*[[Emma Asson]]
*[[Albert Assor]]
*[[Gottlieb Ast]]
*[[Karl Ast]]
*[[Hannes Astok]]
*[[Robert Astrem]]
*[[Meelis Atonen]]
*[[Jaan Audru]]
*[[Eduard Aule]]
*[[Siim Avi]]

== B ==
*[[Karl August Baars]]
*[[Karl Juhan Bahovski]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Jaanus Barkala]]
*[[Vadim Belobrovtsev]]
*[[Maimu Berg]]
*[[Jaanus Betlem]]
*[[Ado Birk]]
*[[Tõnis Bittman]] 
*[[Gerttu Blank]]
*[[Andrus Blok]]
*[[Deniss Boroditš]]
*[[Riho Breivel]]
*[[Christian Brüller]]
*[[Georgi Bõstrov]]

== C ==
*[[Oskar Cher]]

== D ==
*[[Aleksander Danilevski]]
*[[Evelyn Danilov]]
*[[Lea Danilson-Järg]]
*[[Andres Dido]]
*[[Dmitri Dmitrijev]]
*[[Karen Drambjan]]

== E ==
*[[Ivi Eenmaa]]
*[[Anne Eenpalu]]
*[[Kaarel Eenpalu]]
*[[Endel Eero]]
*[[Enn Eesmaa]]
*[[Eldar Efendijev]]
*[[Linda Eichler]]
*[[Jaan Eigo]]
*[[Margi Ein]]
*[[Aleksander Einseln]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Andres Ellamaa]]
*[[Hillar Eller]]
*[[Kaljo Ellik]]
*[[Karl Ellis]]
*[[Sirje Endre]]
*[[Rain Epler]]
*[[Ene Ergma]]
*[[Ants Erm]]
*[[Peeter Ernits]]
*[[Villem Ernits]]
*[[Urmas Espenberg]]
*[[Jüri Estam]]

== F ==
*[[Vitali Faktulin]]
*[[Eduard Fedotov]]
*[[Ignar Fjuk]]
*[[Karl Oskar Freiberg]]

== G ==
*[[Anna-Maria Galojan]]
*[[Nikolai Ganjušov]]
*[[Vahur Glaase]]
*[[Arnold Green]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Igor Gräzin]]
*[[Kalle Grünthal]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Veigo Gutmann]]

== H ==
*[[Ernst Haabpiht]]
*[[Harald Haberman]]
*[[Lehte Hainsalu]]
*[[Illar Hallaste]]
*[[Helmut Hallemaa]]
*[[Urmas Hallika]]
*[[Väino Hallikmägi]]
*[[Voldemar Hammer]]
*[[Andre Hanimägi]]
*[[August Hanko]]
*[[August Hansen]]
*[[Mihkel Hansen]]
*[[Vootele Hansen]]
*[[Johan Hansing]] 
*[[Hannes Hanso]]
*[[Margus Hanson]]
*[[Piret Hartman]]
*[[Anti Haugas]]
*[[Monika Haukanõmm]]
*[[Hans Heidemann]]
*[[Aare Heinvee]]
*[[Aleksander Hellat]]
*[[Helle-Moonika Helme]]
*[[Mart Helme]]
*[[Martin Helme]]
*[[Harri Henn]]
*[[Heiki Hepner]]
*[[Andres Herkel]]
*[[Jaak Herodes]]
*[[Karoli Hindriks]]
*[[Mati Hint]]
*[[Friedrich Hist]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Remo Holsmer]]
*[[Igor Hopp]]
*[[Arvo Horm]]
*[[Priit Humal]]
*[[Lauri Hussar]]
*[[Liia Hänni]]
*[[Kalev Härk]]
*[[Jaanus Härms]]
*[[Jaan Hünerson‎]]

== I ==
*[[Toomas Hendrik Ilves]]
*[[Viktor Imala]] 
*[[Endel Inglist]]
*[[Karl Ipsberg]]
*[[Sergei Issakov]]
*[[Kaia Iva]]
*[[Olga Ivanova]]

== J ==
*[[Andres Jaadla]]
*[[Jüri Jaakson]]
*[[Viljar Jaamu]]
*[[Karin Jaani]]
*[[Raigo Jahu]]
*[[August Jakobson]]
*[[Karl-Arnold Jalakas]]
*[[Johan Jans]]
*[[August Janson]]
*[[Aleksei Jašin]]
*[[Alma Jeets]]
*[[Kalle Jents]]
*[[Aleksei Jevgrafov]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Arvo Junti]]
*[[Jossiv Jurovski]]
*[[Jaak Juske]]
*[[Tõnu Juul]]
*[[Matti Jõe]]
*[[Jaak Jõerüüt]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
* [[Helmer Jõgi]]
*[[Aadu Jõgiaas]]
*[[Kaia Jäppinen]]
*[[Rein Järlik]]
*[[Jaan Järve]]
*[[Rein Järvelill]]
*[[Toomas Järveoja]]
*[[Ants Järvesaar]]
*[[Elmar Järvesoo]]
*[[Raivo Järvi]]
*[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]
*[[Kalle Jürgenson]]
*[[Marek Jürgenson]]
*[[Toivo Jürgenson]]
*[[Anton Jürgenstein]]
*[[Toomas Jürgenstein]]
*[[August Jürima]]
*[[August Jürima (Järvamaalt)]]
*[[Mihkel Jüris]]
*[[Oskar Jüriväli]]
*[[Johannes Jürna]]

== K ==
*[[Aleksander Kaal]]
*[[Vambo Kaal]]
*[[Ruuben Kaalep]]
*[[Aleksander Kaar]]
*[[Juhan Kaarlimäe]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Kaido Kaasik]]
*[[Renate Kaasik]]
*[[Siim Kabrits]]
*[[Mario Kadastik]]
*[[Etti Kagarov]]
*[[Tiit Kala]]
*[[Valeri Kalabugin]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Valev Kald]]
*[[Helle Kalda]]
*[[Nelli Kalikova]]
*[[Nigul Kaliste]]
*[[Jakob Kalju]]
*[[Kersti Kaljulaid]]
*[[Raimond Kaljulaid]]
*[[Kalev Kaljuste]]
*[[Lembit Kaljuvee]]
*[[Kaja Kallas]]
*[[Kristina Kallas]]
*[[Madis Kallas]]
*[[Mart Kallas]]
*[[Siim Kallas]]
*[[Teet Kallasvee]]
*[[Jakob Kalle]]
*[[Kalev Kallemets]]
*[[Ivar Kallion]]
*[[Kalev Kallo]]
*[[Tõnu Kalvet]]
*[[Kaido Kama]]
*[[Eva Kams]]
*[[Gea Kangilaski]]
*[[Nikolai Kann]]
*[[Indrek Kannik]]
*[[Sulev Kannimäe]]
*[[Anneli Kannus]]
*[[Lemmit Kaplinski]]
*[[Jaanus Karilaid]]
*[[Alo Karineel]]
*[[Katrin Karisma-Krumm]] 
*[[Karl Kark]]
*[[Karl Ferdinand Karlson]]
*[[Nikolai Karotamm]]
*[[Juhan Kartau]]
*[[Ester Karuse]]
*[[Henri Kaselo]]
*[[Maria Kasepalu]]
*[[Aleksander Kask]]
*[[Oskar Kask]]
*[[Peet Kask]]
*[[Risto Kask]]
*[[Uno Kaskpeit]]
*[[Johannes Kass]]
*[[Marko Kass]]
*[[Artur Kasterpalu]]
*[[Tõnu Kauba]]
*[[Ene Kaups]]
*[[Karl Kaups]]
*[[Max Kaur]]
*[[Hans Kauri]]
*[[Jüri Kaver]]
*[[Mari-Ann Kelam]]
*[[Tunne Kelam]]
*[[Erkki Keldo]]
*[[Anne Keldremaa]]
*[[Vahur Keldrima]]
*[[Albert Kendra]]
*[[August Kerem]]
*[[Liina Kersna]]
*[[Kalju Kertsmik]]
*[[Aleksander Kesküla]]
*[[Johan Kesküll]]
*[[Albert Kevend]]
*[[Edgar Kigaste]]
*[[Tanel Kiik]]
*[[Mart Kiirats]]
*[[Kaljo Kiisk]]
*[[Robert Kiisler]]
*[[Siim Valmar Kiisler]]
*[[Elo Kiivet]]
*[[Katre Kikkas]]
*[[Sander Kilk]]
*[[Krista Kilvet]]
*[[Arnold Kimber]]
*[[Viktor Kingissepp]] 
*[[Kert Kingo]]
*[[Sirje Kingsepp]]
*[[Tõnis Kint]]
*[[Ernst Kirs]]
*[[Georg Kirsberg]]
*[[Raul Kirsel]]
*[[Valve Kirsipuu]]
*[[Argo Kirss]]
*[[Jüri Kirss]]
*[[Karl Kirt]]
*[[Meelis Kitsing]]
*[[Signe Kivi]]
*[[Toomas Kivimägi]]
*[[Robert Kiviselg]]
*[[Sven Kivisildnik]]
*[[Loit Kivistik]]
*[[Mario Kivistik]]
*[[Liis Klaar]]
*[[Urmas Klaas]]
*[[Mait Klaassen]]
*[[Kalle Klandorf]]
*[[Valter Klauson]]
*[[Dimitri Klenski]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]]
*[[Hermann Koch]]
*[[Arno Kodu]]
*[[Karl Koemets]]
*[[Peeter Koemets]]
*[[August Kohver]]
*[[Aivar Koitla]]
*[[Aivar Kokk]]
*[[Jaan Kokk]]
*[[Rene Kokk]]
*[[Kaarel Eduard Kompus]]
*[[Konstantin Konik]]
*[[Evald Konno]]
*[[Jaanus Koorep]]
*[[Virgo Koppel]]
*[[Mihhail Korb]]
*[[Valeri Korb]]
*[[Andres Kork]]
*[[Jüri Kork]]
*[[Toomas Kork]]
*[[Karl Kornel]]
*[[Mait Kornet]]
*[[Maria Korotkova]]
*[[Heino Kostabi]]
*[[Siret Kotka]]
*[[Kalev Kotkas]]
*[[Andres Kraas]] 
*[[Heiki Kranich]]
*[[Kaja Kreisman]]
*[[Peeter Kreitzberg]]
*[[Jaan Kriisa]]
*[[Valter Krimm]]
*[[Toivo Kroon]]
*[[Eerik-Niiles Kross]]
*[[Urmas Kruuse]]
*[[Juhan Kukk]]
*[[Kalev Kukk]]
*[[Martin Kukk]]
*[[Hugo Kukke‎]]
*[[Jaan-Hans Kuks]]
*[[Kalle Kulbok]]
*[[Elle Kull]]
*[[Väino Kull]]
*[[Tiit Kulu]]
*[[Boris Kumm]]
*[[Martin Kummets]]
*[[Jaan Kundla]]
*[[Leo Kunnas]]
*[[Helmi Kurba]]
*[[Kustav Kurg]]
*[[Karmo Kuri]]
*[[Kaspar Kurve]]
*[[Johannes Kurvits]]
*[[Peeter Kurvits]]
*[[Filimon Kuznetsov]]
*[[Vladimir Kuznetsov]]
*[[Rainer Kuuba]]
*[[Ants Kuul]]
*[[Marti Kuusik]]
*[[Silver Kuusik]]
*[[Tiit Kuusmik]]
*[[Hugo Kuusner]]
*[[Andres Kõiv]]
*[[Daniel Kõiv]]
*[[Tõnis Kõiv]]
*[[Tõnu Kõiv]]
*[[Ahti Kõo]]
*[[Tarmo Kõuts]]
*[[Kalvi Kõva]]
*[[Ivan Käbin]]
*[[Tiit Käbin]]
*[[Maigi Käige]]
*[[Vladimir Käo]]
*[[Orest Kärm]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Kris Kärner]]
*[[Priit Kärsna]]
*[[Leonhard Käär]]
*[[Ants Käärma]]
*[[Kristjan Kõljalg]]
*[[Mihhail Kõlvart]]
*[[Jüri Kõre]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Nikolai Köstner]]
*[[Ott Köstner]]
*[[Külliki Kübarsepp]]
*[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
*[[Helmen Kütt]]
*[[Raivo Kütt]]

== L ==
*[[Eduard Laaman]]
*[[Aleksander Laane]]
*[[Eduard Laanemäe]]
*[[Kalle Laanet]]
*[[Olev Laanjärv]] 
*[[Mart Laar]] 
*[[Eino-Jüri Laarmann]]
*[[Mats Laarmann]]
*[[Jaan Laas]]
*[[Lauri Laasi]]
*[[Lauri Laats]]
*[[Roman Laes]]
*[[Hanah Lahe]]
*[[Urmas Laht]]
*[[Rasmus Lahtvee]]
*[[Valdur Lahtvee]]
*[[Reno Laidre]]
*[[Kalmer Lain]]
*[[Andres Laisk]]
*[[Joonas Laks]]
*[[Leho Lamus]]
*[[Alar Laneman]]
*[[Rein Lang]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Andres Larka]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Jarno Laur]]
*[[Sandra Laur]]
*[[Heinrich Lauri]]
*[[Maris Lauri]]
*[[Johannes Lauristin]]
*[[Marju Lauristin]]
*[[Peeter Laurson]]
*[[Tarmo Lausing]]
*[[Peeter Lemming]]
*[[Mihkel Lees]]
*[[Kadri Leetmaa]]
*[[Jaan Leetsar]]
*[[Anna Leetsmann]]
*[[Johannes Lehman]]
*[[Elmar-Aleksander Lehtmets]]
*[[Jaak Leimann]]
*[[Tarmo Leinatamm]]
*[[Kuldar Leis]]
*[[Paul Leis]]
*[[Vello Leito]]
*[[Margus Leivo]]
*[[Kajar Lember]]
*[[Voldemar Lender]]
*[[Heimar Lenk]]
*[[Margus Lepik]]
*[[Robert Lepikson]]
*[[Kristjan-Olari Leping]]
*[[Jaan J. Leppik]]
*[[Kalju Leppik]]
*[[Ando Leps]]
*[[August Julius Leps]]
*[[Ilona Lepsalu]]
*[[Lennart Liba]]
*[[Jürgen Ligi]]
*[[Kaarel Liidak]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Jüri Liim]]
*[[Eva-Maria Liimets]]
*[[Tõnis Liinat]]
*[[Margus Liiva]]
*[[Karl Liivak]]
*[[Jüri Liivas]]
*[[Anto Liivat]]
*[[Efim Liivik]]
*[[Heiki Lill]]
*[[Julius Lill]]
*[[Kalev Lillo]]
*[[Väino Linde]]
*[[Johannes Lindemann]]
*[[Voldemar Linnamägi]]
*[[Elmar Lipping]]
*[[Jaan Lippmaa]]
*[[Madle Lippus]]
*[[Andres Lipstok]]
*[[Andrei Lobov]]
*[[Rein Loik]]
*[[Priit Lomp]]
*[[Tarmo Loodus]]
*[[Siimu Loogma]] 
*[[Jüri Loosme]]
*[[Värner Lootsmann]]
*[[Peeter Lorents]]
*[[Aleksei Lotman]]
*[[Mihhail Lotman]]
*[[August Lubi]]
*[[Juhan Luiga]]
*[[Inara Luigas]]
*[[Jüri Luik]]
*[[Lauri Luik]]
*[[Tõnis Lukas]]
*[[Alfred Lukin]]
*[[Renata Lukk]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Aivar Lumi]]
*[[Ott Lumi]]
*[[Jaan Luts]]
*[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]]
*[[Randel Länts]]
*[[Lauri Läänemets]]

== M ==
*[[Villem Maaker]]
*[[Helmut Maandi]]
*[[Alar Maarend]]
*[[Hannes Maasel]]
*[[Tiit Made]]
*[[Jaak Madison]]
*[[Peeter Madissoo]]
*[[Mart Madissoon]]
*[[Toivo Maimets]]
*[[Natalia Malleus]]
*[[Külvar Mand]]
*[[Andres Mandre]]
*[[Jaan Manitski]]
*[[August Maramaa]]
*[[Peep Mardiste]]
*[[Peeter Mardna]] 
*[[Kari Maripuu]]
*[[Maret Maripuu]]
*[[Aksel Mark]]
*[[Heinrich Mark]] 
*[[Jüri Marksoo]]
*[[Jaanus Marrandi]]
*[[Rein Marrandi]]
*[[Jüri Martin]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Merike Martinson]]
*[[Hans Martna]] 
*[[Mihkel Martna]]
*[[Jaan Masing]]
*[[Mait Mihkel Mathiesen]]
*[[Mihkel Mathiesen]]
*[[Tiit Matsulevitš]]
*[[Dagmar Mattiisen]]
*[[Hanno Matto]]
*[[Alfred Maurer]]
*[[Indrek Meelak]]
*[[Märt Meesak]]
*[[Silver Meikar]]
*[[Aleksander Mekkart]]
*[[Toomas Mendelson]]
*[[Mati Meos]]
*[[Uno Mereste]]
*[[Enn Meri]]
*[[Lennart Meri]]
*[[Mart Meri]]
*[[Maret Merisaar]]
*[[Martin Mets]]
*[[Natalie Mets]]
*[[Andres Metsoja]]
*[[Kristen Michal]] 
*[[Kalle Mihkels]]
*[[Johannes Mihkelson]]
*[[Marko Mihkelson]]
*[[Marianne Mikko]]
*[[Johannes Mikkola]]
*[[Sven Mikser]]
*[[Margo Miljand]]
*[[Juri Mišin]]
*[[Jaan Moks]]
*[[Roman Mugur]]
*[[Tatjana Muravjova]]
*[[Raivo Murd]]
*[[Enn Murdmaa]]
*[[Aadu Must]]
*[[Jaanus Mutli]]
*[[Paul Muuli]]
*[[Jüri Mõis]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mõttus]]
*[[Hjalmar Mäe]]
*[[Innar Mäesalu]]
*[[Mati Mäetalu]]
*[[Leino Mägi]]
*[[Meelis Mälberg]]
*[[Raul Mälk]]
*[[Ahti Mänd]]
*[[Ilmar Mändmets]]
*[[Jaanus Männik]]
*[[Johannes Märtson]]
*[[Tõnis Mölder]]
*[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]]
*[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]]
*[[Viktor von zur Mühlen]]
*[[Johan Müller]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes-August Müürman]]

== N ==
*[[Ago Naarits]]
*[[Aleksander Naeres]]
*[[Jaak Nanilson]]
*[[Maris Neeno]]
*[[Victor Neggo]]
*[[Eiki Nestor]]
*[[Juhan Nihtig]]
*[[Mart Niklus]]
*[[Toivo Ninnas]]
*[[Andrei Novikov]] 
*[[Ülo Nugis]]
*[[Hans Nurm]]
*[[Kaul Nurm]]
*[[Enn Nurmiste]]
*[[Mart Nutt]]
*[[Ilmar Nuut]]
*[[Kati Nõlvak]]
*[[Ervin Jüri Nõmmera]]
*[[Kaido Nõmmik]]
*[[Robert Närska]]
*[[Alar Nääme]]

== O ==
*[[Ants Oidermaa]] 
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Tasuja Oja]]
*[[Aleksander Ojamäe]]
*[[Ardo Ojasalu]]
*[[Ludvig Ojaveski]] 
*[[Kristiina Ojuland]]
*[[Lui Olesk]]
*[[Peeter Olesk]]
*[[Andri Ollema]]
*[[Aleksander Onno]]
*[[Mart Opmann]]
*[[Johannes Orasmaa]]
*[[Tiina Oraste]]
*[[Georgi Orlov]]
*[[Margus Oro]]
*[[Jevgeni Ossinovski]]
*[[Aleksander Ossipov]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Kalev Ots]]
*[[Tanel Ots]]
*[[Anneli Ott]]
*[[Jüri Ott]]
*[[Jüri Ottas]]
*[[Martin Ottas]]
*[[Liisa Oviir]]
*[[Siiri Oviir]]

== P ==
*[[Anatoli Paal]]
*[[Endel Paap]]
*[[Kadri Paas]]
*[[Eevi Paasmäe]]
*[[Meelis Paavel]]
*[[Raivo Paavo]]
*[[Ivari Padar]]
*[[Maris Padjus]]
*[[Jaana Padrik]]
*[[Peeter Paemurru]]
*[[Urmas Paet]]
*[[Aleksander Paikre]]
*[[Maido Pajo]]
*[[Karl-Eduard Pajos]]
*[[Ants Paju]]
*[[Harry Pajundi]]
*[[Liisa Pakosta]]
*[[Ilmar Palias]]
*[[Ivar Paljak]]
*[[Kalle Palling]]
*[[Ants Pallop]]
*[[Erich Palm]]
*[[Viktor Palm]]
*[[Urve Palo]]
*[[Tõnis Palts]]
*[[Bruno Pao]]
*[[Eldur Parder]]
*[[Lagle Parek]]
*[[Jüri Parik]]
*[[Juhan Parts]] 
*[[Ralf R. Parve]]
*[[Eduard Peedosk]]
*[[August Peet]]
*[[Georg Pelisaar]]
*[[Enno Penno]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Keit Pentus-Rosimannus]]
*[[Johannes Perens]]
*[[Kirke Perillus]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Ferdinand Petersen]]
*[[Aivo Peterson]]
*[[Peep Peterson]]
*[[Hanno Pevkur]]
*[[Jüri Pihl]] 
*[[Ants Piip]]
*[[Juhan Piirimaa]]
*[[Tarmo Piirmann]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Heljo Pikhof]]
*[[Mikk Pikkmets]]
*[[Juhan Pikkov]]
*[[Õnne Pillak]]
*[[Kalle Pilt]]
*[[Barbi Pilvre]]
*[[Taavi Pirk]]
*[[Vello Pohla]]
*[[Siim Pohlak]]
*[[Marko Pomerants]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Anti Poolamets]]
*[[Evelin Poolamets]]
*[[Jaan Poska]]
*[[Peep Pree]]
*[[Nikolai Preiman]]
*[[Priidu Priks]]
*[[Peeter Prisk]]
*[[Nelli Privalova]]
*[[Toivo Promm]]
*[[Tiit Pruuli]]
*[[Joakim Puhk]] 
*[[Otto Pukk]]
*[[Mihkel Pung]]
*[[Heidy Purga]]
*[[Karl Puusemp]] 
*[[Peeter Puusep]]
*[[Paul Puustusmaa]]
*[[Aigar Põder]]
*[[Vambola Põder]]
*[[Nikolai Põdramägi]]
*[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]]
*[[Peeter Siegfried Põld]]
*[[Raivo Põldaru]]
*[[Kalju Põldvere]]
*[[Henn Põlluaas]]
*[[Rein Põllumaa]]
*[[Terje Põvvat]]
*[[Eduard Päll]]
*[[Ingvar Pärnamäe]]
*[[Kadi Pärnits]]
*[[Mihkel Pärnoja]]
*[[Hugo Pärtelpoeg]]
*[[Ilmar Pärtelpoeg]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Viktor Päts]]
*[[Hans Pöögelmann]]
*[[Aleksander Pürge]]
*[[Mait Püümets]]

== R ==
*[[Algus Raadik]]
*[[Jaan Raamot]]
*[[Ernst Raatma]]
*[[Kalev Raave]]
*[[Peeter Rahnel]]
*[[Tauno Rahnu]] 
*[[Jaanus Rahumägi]]
*[[Johan Raid]]
*[[Jaanus Raidal]]
*[[Mati Raidma]]
*[[Ivar Raig]]
*[[Ülle Rajasalu]]
*[[Olev Raju]]
*[[Monica Rand]]
*[[Reili Rand]]
*[[Adam Randalu]]
*[[Laine Randjärv]]
*[[Rein Randver]]
*[[Märt Rask]]
*[[Jüri Ratas]]
*[[Rein Ratas]]
*[[Kuno Raude]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Heiki Raudla]]
*[[Valve Raudnask]]
*[[Indrek Raudne]]
*[[Merle Raun]]
*[[Hain Rebas]]
*[[Aleksander Rei]]
*[[August Rei]]
*[[Jaak Reichmann]]
*[[Janno Reiljan]]
*[[Villu Reiljan]]
*[[Vallo Reimaa]]
*[[Mihkel Reimann]] 
*[[Marek Reinaas]]
*[[Urmas Reinsalu]] 
*[[Marie Reisik]]
*[[Jaanus Reisner]]
*[[Urmas Reitelmann]]
*[[Kairet Remmak-Grassmann]]
*[[Martin Repinski]]
*[[Mailis Reps]]
*[[Jaanus Riibe]]
*[[Signe Riisalo]]
*[[Aivar Riisalu]] 
*[[August Riismann]]
*[[Eduard Riisna]] 
*[[Rudolf Riives]]
*[[Kai Rimmel]]
*[[Andrus Ristkok]]
*[[Rein Ristlaan]]
*[[Monika Rogenbaum]]
*[[Jaan Roht]]
*[[Karl Roomet]]
*[[Vladimir Roopere]]
*[[Andro Roos]]
*[[Reet Roos]]
*[[Margot Roose]]
*[[Ado Roosiorg]]
*[[Bernhard Roostfeld]]
*[[Aivar Rosenberg]]
*[[Viive Rosenberg]]
*[[Mati Rosenstein]]  
*[[Rain Rosimannus]]
*[[Vardo Rumessen]]
*[[Hannes Rumm]]
*[[Paul-Eerik Rummo]]
*[[Aino Runge]]
*[[Karl Robert Ruus]]
*[[Neeme Ruus]]
*[[Rainis Ruusamäe]]
*[[Ants Ruusmann]]
*[[Maido Ruusmann]]
*[[Taavi Rõivas]]
*[[Mihkel Rõuk]]
*[[Alfred Rästas]]
*[[Jüri Rätsep]]
*[[Arnold Rüütel]]
*[[Karel Rüütli]]

== S ==
*[[Ernst Saar]]
*[[Indrek Saar]]
*[[Jüri Saar]]
*[[Marika Saar]]
*[[Andrus Saare]]
*[[Erki Saarman]]
*[[Tõnu Saarman]]
*[[Jaak Saarniit]]
*[[Vello Saatpalu]]
*[[Kalju Sakk]]
*[[Edgar Valter Saks]]
*[[Katrin Saks]]
*[[Priit Saksing]]
*[[Edgar Salin]]
*[[Vello Salum]]
*[[Jaak Salumets]]
*[[Erika Salumäe]]
*[[Malle Salupere]]
*[[Karl Saral]]
*[[Arvo Sarapuu]]
*[[Kersti Sarapuu]]
*[[Friedrich Sauer]]
*[[Erik Salumäe]]
*[[Erik Sandla]]
*[[Jüri Sasi]]
*[[Voldemar Sassi]]
*[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]]
*[[Toomas Savi]]
*[[Ain Saviauk]]
*[[Edgar Savisaar]] 
*[[Erki Savisaar]]
*[[Maria Savisaar]]
*[[Vilja Savisaar-Toomast]]
*[[Aavo Savitsch]]
*[[Hanno Schotter]]
*[[Helir-Valdor Seeder]]
*[[Andrus Seeme]]
*[[Neinar Seli]]
*[[Julius Seljamaa]]
*[[Karl Selter]]
*[[Valvo Semilarski]]
*[[Andre Sepp]]
*[[Boris Sepp]]
*[[Kaja Sepp]]
*[[Leo Sepp]]
*[[Ain Seppik]]
*[[Sven Sester]]
*[[Priit Sibul]]
*[[Raul Siem]]
*[[Pipi-Liis Siemann]]
*[[Mart Siimann]]
*[[Riina Sikkut]]
*[[Arno Sild]]
*[[Oskar Silde]]
*[[Toomas Sildmäe]]
*[[Enn-Arno Sillari]]
*[[Kadri Simson]] 
*[[Riivo Sinijärv]]
*[[Tiit Sinissaar]]
*[[Arvo Sirendi]]
*[[Artur Sirk]]
*[[Siiri Sisask]]
*[[Jaan Sitska]]
*[[Julia Smoli]]
*[[Riina Solman]]
*[[Jevgeni Solovjov]]
*[[Julia Sommer]]
*[[Mark Soosaar]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Imre Sooäär]]
*[[Aleksei Sorokin]]
*[[Edgar Spriit]]
*[[Mihhail Stalnuhhin]]
*[[Pavel Starostin]]
*[[Nikolai Stelmach]]
*[[Aleksander Stern]]
*[[Otto Sternbeck]]
*[[Marek Strandberg]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Priit Suit]]
*[[Urmas Sukles]]
*[[Voldemar Sumberg]]
*[[Timo Suslov]]
*[[Andres Sutt]]
*[[Neeme Suur]]
*[[Rein Suurkask]]
*[[Albert Suurkivi]]
*[[Siim Suursild]]
*[[Oskar Suursööt]]
*[[Priit Suve]]
*[[Artjom Suvorov]]
*[[Aivar Sõerd]]
*[[Jakob Sõnajalg]]
*[[Märt Sõrra]]
*[[Olga Sõtnik]]
*[[Eduard Säkk]]
*[[Karl Säre]]
*[[Ernst Särgava]]

==Š==
*[[Semjon Školnikov]]
*[[Vladimir Šokman]]
*[[Marko Šorin]]
*[[Leo Štarkov]]

==Z==
*[[Nikolai Zolin]]

== T ==
*[[Rein Taagepera]]
*[[Olari Taal]]
*[[Andres Taimla]]
*[[Peeter Tali]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Ivar Tallo]]
*[[Nikolai Talts]] 
*[[Artur Talvik]]
*[[Irina Talviste]]
*[[Peep Tambet]]
*[[Jaanus Tamkivi]]
*[[Aldo Tamm]]
*[[Enno Tamm]]
*[[Jaak Tamm]]
*[[Jüri Tamm]]
*[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953)
*[[Paul Tammert]]
*[[Leo Tammiksaar]]
*[[Rene Tammist]]
*[[Tarmo Tammiste]]
*[[Tiit Tammsaar]]
*[[Külli Tammur]]
*[[Raivo Tammus]]
*[[Tonio Tamra]]
*[[Järvo Tandre]]
*[[Andres Tarand]]
*[[Indrek Tarand]]
*[[Kaarel Tarand]]
*[[Viktor Tarmas]]
*[[Enn Tarto]]
*[[Arnold Tartu]]
*[[Laine Tarvis]]
*[[Hergo Tasuja]]
*[[Jaanus Tasuja]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Risto Teinonen]]
*[[Kirill Teiter]]
*[[Hans Teiv]]
*[[Juhan Telgmaa]]
*[[Tõnu Tepandi]]
*[[Tiia Teppan]]
*[[Tiit Terik]]
*[[Hendrik Johannes Terras]]
*[[Otto Tief]]
*[[Urve Tiidus]]
*[[Madis Timpson]]
*[[Andres Tinno]]
*[[Aleksander Tois]]
*[[Mati Tolmoff]]
*[[Ene Tomberg]]
*[[Jevgeni Tomberg]]
*[[Pille Tomson]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Jana Toom]]
*[[Valdis Toomast]]
*[[Indrek Toome]]
*[[Innari Toome]]
*[[Jüri Toomepuu]]
*[[Tiit Toomsalu]]
*[[Toivo Tootsen]]
*[[Ülo Tootsen]]
*[[Oskar Tork]]
*[[Marko Torm]]
*[[Toomas Trapido]]
*[[Jan Trei]]
*[[Terje Trei]]
*[[Henn Treial]]
*[[Mai Treial]]
*[[Urmas Treiel]]
*[[Voldemar Trumm]]
*[[Mihkel Truusööt]]
*[[Anders Tsahkna]]
*[[Margus Tsahkna]]
*[[Aleksis Tsänk]]
*[[Margarita Tšernogorova]]
*[[Ingvar Tšižikov]]
*[[Iraida Tšubenko]]
*[[Ester Tuiksoo]]
*[[Siim Tuisk]]
*[[Ülo Tulik]]
*[[Aleksander Tulp]]
*[[Peeter Tulviste]]
*[[Artur Tupits]] 
*[[Enn Tupp]]
*[[Marika Tuus]]
*[[Aleksander Tõnisson]]
*[[Ilmar Tõnisson]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Liina Tõnisson]]
*[[Toomas Tõniste]]
*[[Toivo Tõnson]]
*[[Lauri Tõnspoeg]]
*[[Johanna Maria Tõugu]]
*[[Ain Tähiste]]
*[[Ülo Tärno]]

== U ==
*[[Anton Uesson]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Ülo Uluots]]
*[[Feliks Undusk]]
*[[Johan Ungerson]]
*[[Ivar Unt]]
*[[Maksim Unt]]
*[[Jaak Uudmäe]]
*[[Juhan Uuemaa]]
*[[Raivo Uukkivi]]

== V ==
*[[Urbo Vaarmann]]
*[[Artur Vader]]
*[[Kristo Enn Vaga]]
*[[Ken-Marti Vaher]]
*[[Leonhard Vahter]]
*[[Aado Vahtra]]
*[[Lauri Vahtre]]
*[[Karl Vaino]]
*[[Rainer Vakra]]
*[[Kalju Valdmann]]
*[[Uno Valdmets]]
*[[Jaak Valge]]
*[[Einar Vallbaum]]
*[[Marika Valter]]
*[[Orm Valtson]]
*[[Johannes Vanja]]
*[[Meta Vannas]]
*[[Raivo Vare]]
*[[Sulev Vare]]
*[[Toomas Varek]]
*[[Triin Varek]]
*[[Johannes Vares]]
*[[Andres Varik]]
*[[Paul Varul]]
*[[Rannar Vassiljev]]
*[[Viktor Vassiljev]]
*[[Triin Veber]]
*[[Aarne Veedla]]
*[[Juhan Veel]]
*[[Toivo Veenre]]
*[[Ants Veetõusme]]
*[[Richard Veermaa]]
*[[Andra Veidemann]]
*[[Rein Veidemann]]
*[[Aleksander Veiderma]]
*[[Arnold Veimer]]
*[[Marja-Liisa Veiser]]
*[[Udo Vellend]]
*[[Trivimi Velliste]]
*[[Vladimir Velman]]
*[[Värdi Velner]]
*[[Taavi Veskimägi]]
*[[Valmar Veste]]
*[[Georg Vestel]]
*[[Sten-Hans Vihmar]]
*[[Aivar Viidik]]
*[[Helgi Viirelaid]]
*[[Ants Viirmaa]]
*[[Mart Viisitamm]]
*[[Nikolai Viitak]]
*[[Priit Vilba]]
*[[Andrus Villem]]
*[[Georg Villenberg]]
*[[Riido Villup]]
*[[Jüri Vilms]]
*[[Toomas Vilosius]]
*[[Joosep Vimm]]
*[[Aldo Vinkel]]
*[[Heido Vitsur]]
*[[Lauri Vitsut]]
*[[Toomas Vitsut]]
*[[Nikolai Vojeikin]]
*[[Kristel Voltenberg]]
*[[Ülo Vooglaid]]
*[[Julius Voolaid]]
*[[Tauno Võhmar]]
*[[Mart Võrklaev]]
*[[Hannes Võrno]]
*[[Peeter Võsa]]
*[[Tiit Vähi]]
*[[Toomas Väinaste]]
*[[Arder Väli]]
*[[Vaino Väljas]]

==Ä==
*[[Margus Ääremaa]]

== Õ ==
*[[Aivar Õun]]
*[[Harri Õunapuu]]
*[[Jaan Õunapuu]]

==Ö==
*[[Andrus Öövel]]

== Ü ==
*[[Raoul Üksvärav]]
*[[Jaak Ümarik]]
*[[Avo Üprus]]

[[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]]</text>
      <sha1>opu109h44sorlre6koxe1tljdl5ebfl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227909</id>
      <parentid>7227808</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:31:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7227909</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21972" sha1="mwmf1mhbmuim906qp1oe4mom9tjhwfp" xml:space="preserve">''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid.

__NOTOC__{{tähed}}

== A ==
*[[Jaak Aab]]
*[[Leo Aadel]] 
*[[Maile Aale]]
*[[Raimu Aardam]]
*[[Juhan Aare]]
*[[Merry Aart]]
*[[Arto Aas]] 
*[[Taavi Aas]]
*[[Taira Aasa]]
*[[Ülle Aaskivi]]
*[[Hardo Aasmäe]]
*[[Henrik Aavik]]
*[[Jaak Aaviksoo]]
*[[Georg Abels]]
*[[Aleksander Aben]]
*[[Oskar Abori]]
*[[Paul Abramson]]
*[[Jüri Adams]]
*[[Raivo Aeg]]
*[[Jaan Aiaots]]
*[[Rein Aidma]]
*[[Juhan Ainson]] 
*[[Friedrich Akel]] 
*[[Annely Akkermann]]
*[[Toomas Alatalu]]
*[[Yoko Alender]]
*[[Georgi Aljošin]]
*[[Anti Allas]]
*[[Arvo Aller]]
*[[Hendrik Allik]] 
*[[Jaak Allik]]
*[[Annika Altmäe]]
*[[Hans Alver]]
*[[Oskar Amberg]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Viktor Andrejev]]
*[[Nigol Andresen]]
*[[Oskar Angelus]]
*[[Jüri Annusson]]
*[[Aleksander Ansberg]]
*[[Andrus Ansip]]
*[[Olav Anton]]
*[[Tõnu Anton]]
*[[Robert Antropov]]
*[[Jaan Anvelt]]
*[[Aleksandr Apolinsky]]
*[[Aleksander Arak]]
*[[Küllo Arjakas]]
*[[Eduard Arnover]]
*[[Tiiu Aro]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Christjan Arro]]
*[[Peep Aru]] 
*[[Urmas Arumäe]]
*[[Toivo Asmer]]
*[[Emma Asson]]
*[[Albert Assor]]
*[[Gottlieb Ast]]
*[[Karl Ast]]
*[[Hannes Astok]]
*[[Robert Astrem]]
*[[Meelis Atonen]]
*[[Jaan Audru]]
*[[Eduard Aule]]
*[[Siim Avi]]

== B ==
*[[Karl August Baars]]
*[[Karl Juhan Bahovski]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Jaanus Barkala]]
*[[Vadim Belobrovtsev]]
*[[Maimu Berg]]
*[[Jaanus Betlem]]
*[[Ado Birk]]
*[[Tõnis Bittman]] 
*[[Gerttu Blank]]
*[[Andrus Blok]]
*[[Deniss Boroditš]]
*[[Riho Breivel]]
*[[Christian Brüller]]
*[[Georgi Bõstrov]]

== C ==
*[[Oskar Cher]]

== D ==
*[[Aleksander Danilevski]]
*[[Evelyn Danilov]]
*[[Lea Danilson-Järg]]
*[[Andres Dido]]
*[[Dmitri Dmitrijev]]
*[[Karen Drambjan]]

== E ==
*[[Ivi Eenmaa]]
*[[Anne Eenpalu]]
*[[Kaarel Eenpalu]]
*[[Endel Eero]]
*[[Enn Eesmaa]]
*[[Eldar Efendijev]]
*[[Linda Eichler]]
*[[Jaan Eigo]]
*[[Margi Ein]]
*[[Aleksander Einseln]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Andres Ellamaa]]
*[[Hillar Eller]]
*[[Kaljo Ellik]]
*[[Karl Ellis]]
*[[Sirje Endre]]
*[[Rain Epler]]
*[[Ene Ergma]]
*[[Ants Erm]]
*[[Peeter Ernits]]
*[[Villem Ernits]]
*[[Urmas Espenberg]]
*[[Jüri Estam]]

== F ==
*[[Vitali Faktulin]]
*[[Eduard Fedotov]]
*[[Ignar Fjuk]]
*[[Karl Oskar Freiberg]]

== G ==
*[[Anna-Maria Galojan]]
*[[Nikolai Ganjušov]]
*[[Vahur Glaase]]
*[[Arnold Green]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Igor Gräzin]]
*[[Kalle Grünthal]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Veigo Gutmann]]

== H ==
*[[Ernst Haabpiht]]
*[[Harald Haberman]]
*[[Lehte Hainsalu]]
*[[Illar Hallaste]]
*[[Helmut Hallemaa]]
*[[Urmas Hallika]]
*[[Väino Hallikmägi]]
*[[Voldemar Hammer]]
*[[Andre Hanimägi]]
*[[August Hanko]]
*[[August Hansen]]
*[[Mihkel Hansen]]
*[[Vootele Hansen]]
*[[Johan Hansing]] 
*[[Hannes Hanso]]
*[[Margus Hanson]]
*[[Piret Hartman]]
*[[Anti Haugas]]
*[[Monika Haukanõmm]]
*[[Hans Heidemann]]
*[[Aare Heinvee]]
*[[Aleksander Hellat]]
*[[Helle-Moonika Helme]]
*[[Mart Helme]]
*[[Martin Helme]]
*[[Harri Henn]]
*[[Heiki Hepner]]
*[[Andres Herkel]]
*[[Jaak Herodes]]
*[[Karoli Hindriks]]
*[[Mati Hint]]
*[[Friedrich Hist]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Remo Holsmer]]
*[[Igor Hopp]]
*[[Arvo Horm]]
*[[Priit Humal]]
*[[Lauri Hussar]]
*[[Liia Hänni]]
*[[Kalev Härk]]
*[[Jaanus Härms]]
*[[Jaan Hünerson‎]]

== I ==
*[[Toomas Hendrik Ilves]]
*[[Viktor Imala]] 
*[[Endel Inglist]]
*[[Karl Ipsberg]]
*[[Sergei Issakov]]
*[[Kaia Iva]]
*[[Olga Ivanova]]

== J ==
*[[Andres Jaadla]]
*[[Jüri Jaakson]]
*[[Viljar Jaamu]]
*[[Karin Jaani]]
*[[Raigo Jahu]]
*[[August Jakobson]]
*[[Karl-Arnold Jalakas]]
*[[Johan Jans]]
*[[August Janson]]
*[[Aleksei Jašin]]
*[[Alma Jeets]]
*[[Kalle Jents]]
*[[Aleksei Jevgrafov]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Arvo Junti]]
*[[Jossiv Jurovski]]
*[[Jaak Juske]]
*[[Tõnu Juul]]
*[[Matti Jõe]]
*[[Jaak Jõerüüt]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
* [[Helmer Jõgi]]
*[[Aadu Jõgiaas]]
*[[Kaia Jäppinen]]
*[[Rein Järlik]]
*[[Jaan Järve]]
*[[Rein Järvelill]]
*[[Toomas Järveoja]]
*[[Ants Järvesaar]]
*[[Elmar Järvesoo]]
*[[Raivo Järvi]]
*[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]
*[[Kalle Jürgenson]]
*[[Marek Jürgenson]]
*[[Toivo Jürgenson]]
*[[Anton Jürgenstein]]
*[[Toomas Jürgenstein]]
*[[August Jürima]]
*[[August Jürima (Järvamaalt)]]
*[[Mihkel Jüris]]
*[[Oskar Jüriväli]]
*[[Johannes Jürna]]

== K ==
*[[Aleksander Kaal]]
*[[Vambo Kaal]]
*[[Ruuben Kaalep]]
*[[Aleksander Kaar]]
*[[Juhan Kaarlimäe]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Kaido Kaasik]]
*[[Renate Kaasik]]
*[[Siim Kabrits]]
*[[Mario Kadastik]]
*[[Etti Kagarov]]
*[[Tiit Kala]]
*[[Valeri Kalabugin]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Valev Kald]]
*[[Helle Kalda]]
*[[Nelli Kalikova]]
*[[Nigul Kaliste]]
*[[Jakob Kalju]]
*[[Kersti Kaljulaid]]
*[[Raimond Kaljulaid]]
*[[Kalev Kaljuste]]
*[[Lembit Kaljuvee]]
*[[Kaja Kallas]]
*[[Kristina Kallas]]
*[[Madis Kallas]]
*[[Mart Kallas]]
*[[Siim Kallas]]
*[[Teet Kallasvee]]
*[[Jakob Kalle]]
*[[Kalev Kallemets]]
*[[Ivar Kallion]]
*[[Kalev Kallo]]
*[[Tõnu Kalvet]]
*[[Kaido Kama]]
*[[Eva Kams]]
*[[Gea Kangilaski]]
*[[Nikolai Kann]]
*[[Indrek Kannik]]
*[[Sulev Kannimäe]]
*[[Anneli Kannus]]
*[[Lemmit Kaplinski]]
*[[Jaanus Karilaid]]
*[[Alo Karineel]]
*[[Katrin Karisma-Krumm]] 
*[[Karl Kark]]
*[[Karl Ferdinand Karlson]]
*[[Nikolai Karotamm]]
*[[Juhan Kartau]]
*[[Ester Karuse]]
*[[Henri Kaselo]]
*[[Maria Kasepalu]]
*[[Aleksander Kask]]
*[[Oskar Kask]]
*[[Peet Kask]]
*[[Risto Kask]]
*[[Uno Kaskpeit]]
*[[Johannes Kass]]
*[[Marko Kass]]
*[[Artur Kasterpalu]]
*[[Tõnu Kauba]]
*[[Ene Kaups]]
*[[Karl Kaups]]
*[[Max Kaur]]
*[[Hans Kauri]]
*[[Jüri Kaver]]
*[[Mari-Ann Kelam]]
*[[Tunne Kelam]]
*[[Erkki Keldo]]
*[[Anne Keldremaa]]
*[[Vahur Keldrima]]
*[[Albert Kendra]]
*[[August Kerem]]
*[[Liina Kersna]]
*[[Kalju Kertsmik]]
*[[Aleksander Kesküla]]
*[[Johan Kesküll]]
*[[Albert Kevend]]
*[[Edgar Kigaste]]
*[[Tanel Kiik]]
*[[Mart Kiirats]]
*[[Kaljo Kiisk]]
*[[Robert Kiisler]]
*[[Siim Valmar Kiisler]]
*[[Elo Kiivet]]
*[[Katre Kikkas]]
*[[Sander Kilk]]
*[[Krista Kilvet]]
*[[Arnold Kimber]]
*[[Viktor Kingissepp]] 
*[[Kert Kingo]]
*[[Sirje Kingsepp]]
*[[Tõnis Kint]]
*[[Ernst Kirs]]
*[[Georg Kirsberg]]
*[[Raul Kirsel]]
*[[Valve Kirsipuu]]
*[[Argo Kirss]]
*[[Jüri Kirss]]
*[[Karl Kirt]]
*[[Meelis Kitsing]]
*[[Signe Kivi]]
*[[Toomas Kivimägi]]
*[[Robert Kiviselg]]
*[[Sven Kivisildnik]]
*[[Loit Kivistik]]
*[[Mario Kivistik]]
*[[Liis Klaar]]
*[[Urmas Klaas]]
*[[Mait Klaassen]]
*[[Kalle Klandorf]]
*[[Valter Klauson]]
*[[Dimitri Klenski]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]]
*[[Hermann Koch]]
*[[Arno Kodu]]
*[[Karl Koemets]]
*[[Peeter Koemets]]
*[[August Kohver]]
*[[Aivar Koitla]]
*[[Aivar Kokk]]
*[[Jaan Kokk]]
*[[Rene Kokk]]
*[[Kaarel Eduard Kompus]]
*[[Konstantin Konik]]
*[[Evald Konno]]
*[[Jaanus Koorep]]
*[[Virgo Koppel]]
*[[Mihhail Korb]]
*[[Valeri Korb]]
*[[Andres Kork]]
*[[Jüri Kork]]
*[[Toomas Kork]]
*[[Karl Kornel]]
*[[Mait Kornet]]
*[[Maria Korotkova]]
*[[Heino Kostabi]]
*[[Siret Kotka]]
*[[Kalev Kotkas]]
*[[Andres Kraas]] 
*[[Heiki Kranich]]
*[[Kaja Kreisman]]
*[[Peeter Kreitzberg]]
*[[Jaan Kriisa]]
*[[Valter Krimm]]
*[[Toivo Kroon]]
*[[Eerik-Niiles Kross]]
*[[Urmas Kruuse]]
*[[Juhan Kukk]]
*[[Kalev Kukk]]
*[[Martin Kukk]]
*[[Hugo Kukke‎]]
*[[Jaan-Hans Kuks]]
*[[Kalle Kulbok]]
*[[Elle Kull]]
*[[Väino Kull]]
*[[Tiit Kulu]]
*[[Boris Kumm]]
*[[Martin Kummets]]
*[[Jaan Kundla]]
*[[Leo Kunnas]]
*[[Helmi Kurba]]
*[[Kustav Kurg]]
*[[Karmo Kuri]]
*[[Kaspar Kurve]]
*[[Johannes Kurvits]]
*[[Peeter Kurvits]]
*[[Filimon Kuznetsov]]
*[[Vladimir Kuznetsov]]
*[[Rainer Kuuba]]
*[[Ants Kuul]]
*[[Marti Kuusik]]
*[[Silver Kuusik]]
*[[Tiit Kuusmik]]
*[[Hugo Kuusner]]
*[[Andres Kõiv]]
*[[Daniel Kõiv]]
*[[Tõnis Kõiv]]
*[[Tõnu Kõiv]]
*[[Ahti Kõo]]
*[[Tarmo Kõuts]]
*[[Kalvi Kõva]]
*[[Ivan Käbin]]
*[[Tiit Käbin]]
*[[Maigi Käige]]
*[[Vladimir Käo]]
*[[Orest Kärm]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Kris Kärner]]
*[[Priit Kärsna]]
*[[Leonhard Käär]]
*[[Ants Käärma]]
*[[Kristjan Kõljalg]]
*[[Mihhail Kõlvart]]
*[[Jüri Kõre]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Nikolai Köstner]]
*[[Ott Köstner]]
*[[Külliki Kübarsepp]]
*[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
*[[Helmen Kütt]]
*[[Raivo Kütt]]

== L ==
*[[Eduard Laaman]]
*[[Aleksander Laane]]
*[[Eduard Laanemäe]]
*[[Kalle Laanet]]
*[[Olev Laanjärv]] 
*[[Mart Laar]] 
*[[Eino-Jüri Laarmann]]
*[[Mats Laarmann]]
*[[Jaan Laas]]
*[[Lauri Laasi]]
*[[Lauri Laats]]
*[[Roman Laes]]
*[[Hanah Lahe]]
*[[Urmas Laht]]
*[[Rasmus Lahtvee]]
*[[Valdur Lahtvee]]
*[[Reno Laidre]]
*[[Kalmer Lain]]
*[[Andres Laisk]]
*[[Joonas Laks]]
*[[Leho Lamus]]
*[[Alar Laneman]]
*[[Rein Lang]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Andres Larka]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Jarno Laur]]
*[[Sandra Laur]]
*[[Heinrich Lauri]]
*[[Maris Lauri]]
*[[Johannes Lauristin]]
*[[Marju Lauristin]]
*[[Peeter Laurson]]
*[[Tarmo Lausing]]
*[[Peeter Lemming]]
*[[Mihkel Lees]]
*[[Kadri Leetmaa]]
*[[Jaan Leetsar]]
*[[Anna Leetsmann]]
*[[Johannes Lehman]]
*[[Elmar-Aleksander Lehtmets]]
*[[Jaak Leimann]]
*[[Tarmo Leinatamm]]
*[[Kuldar Leis]]
*[[Paul Leis]]
*[[Vello Leito]]
*[[Margus Leivo]]
*[[Kajar Lember]]
*[[Voldemar Lender]]
*[[Heimar Lenk]]
*[[Margus Lepik]]
*[[Robert Lepikson]]
*[[Kristjan-Olari Leping]]
*[[Jaan J. Leppik]]
*[[Kalju Leppik]]
*[[Ando Leps]]
*[[August Julius Leps]]
*[[Ilona Lepsalu]]
*[[Lennart Liba]]
*[[Jürgen Ligi]]
*[[Kaarel Liidak]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Jüri Liim]]
*[[Eva-Maria Liimets]]
*[[Tõnis Liinat]]
*[[Margus Liiva]]
*[[Karl Liivak]]
*[[Jüri Liivas]]
*[[Anto Liivat]]
*[[Efim Liivik]]
*[[Heiki Lill]]
*[[Julius Lill]]
*[[Kalev Lillo]]
*[[Väino Linde]]
*[[Johannes Lindemann]]
*[[Voldemar Linnamägi]]
*[[Elmar Lipping]]
*[[Jaan Lippmaa]]
*[[Madle Lippus]]
*[[Andres Lipstok]]
*[[Andrei Lobov]]
*[[Rein Loik]]
*[[Priit Lomp]]
*[[Tarmo Loodus]]
*[[Siimu Loogma]] 
*[[Jüri Loosme]]
*[[Värner Lootsmann]]
*[[Siimo Lopsik]]
*[[Peeter Lorents]]
*[[Aleksei Lotman]]
*[[Mihhail Lotman]]
*[[August Lubi]]
*[[Juhan Luiga]]
*[[Inara Luigas]]
*[[Jüri Luik]]
*[[Lauri Luik]]
*[[Tõnis Lukas]]
*[[Alfred Lukin]]
*[[Renata Lukk]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Aivar Lumi]]
*[[Ott Lumi]]
*[[Jaan Luts]]
*[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]]
*[[Randel Länts]]
*[[Lauri Läänemets]]

== M ==
*[[Villem Maaker]]
*[[Helmut Maandi]]
*[[Alar Maarend]]
*[[Hannes Maasel]]
*[[Tiit Made]]
*[[Jaak Madison]]
*[[Peeter Madissoo]]
*[[Mart Madissoon]]
*[[Toivo Maimets]]
*[[Natalia Malleus]]
*[[Külvar Mand]]
*[[Andres Mandre]]
*[[Jaan Manitski]]
*[[August Maramaa]]
*[[Peep Mardiste]]
*[[Peeter Mardna]] 
*[[Kari Maripuu]]
*[[Maret Maripuu]]
*[[Aksel Mark]]
*[[Heinrich Mark]] 
*[[Jüri Marksoo]]
*[[Jaanus Marrandi]]
*[[Rein Marrandi]]
*[[Jüri Martin]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Merike Martinson]]
*[[Hans Martna]] 
*[[Mihkel Martna]]
*[[Jaan Masing]]
*[[Mait Mihkel Mathiesen]]
*[[Mihkel Mathiesen]]
*[[Tiit Matsulevitš]]
*[[Dagmar Mattiisen]]
*[[Hanno Matto]]
*[[Alfred Maurer]]
*[[Indrek Meelak]]
*[[Märt Meesak]]
*[[Silver Meikar]]
*[[Aleksander Mekkart]]
*[[Toomas Mendelson]]
*[[Mati Meos]]
*[[Uno Mereste]]
*[[Enn Meri]]
*[[Lennart Meri]]
*[[Mart Meri]]
*[[Maret Merisaar]]
*[[Martin Mets]]
*[[Natalie Mets]]
*[[Andres Metsoja]]
*[[Kristen Michal]] 
*[[Kalle Mihkels]]
*[[Johannes Mihkelson]]
*[[Marko Mihkelson]]
*[[Marianne Mikko]]
*[[Johannes Mikkola]]
*[[Sven Mikser]]
*[[Margo Miljand]]
*[[Juri Mišin]]
*[[Jaan Moks]]
*[[Roman Mugur]]
*[[Tatjana Muravjova]]
*[[Raivo Murd]]
*[[Enn Murdmaa]]
*[[Aadu Must]]
*[[Jaanus Mutli]]
*[[Paul Muuli]]
*[[Jüri Mõis]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mõttus]]
*[[Hjalmar Mäe]]
*[[Innar Mäesalu]]
*[[Mati Mäetalu]]
*[[Leino Mägi]]
*[[Meelis Mälberg]]
*[[Raul Mälk]]
*[[Ahti Mänd]]
*[[Ilmar Mändmets]]
*[[Jaanus Männik]]
*[[Johannes Märtson]]
*[[Tõnis Mölder]]
*[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]]
*[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]]
*[[Viktor von zur Mühlen]]
*[[Johan Müller]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes-August Müürman]]

== N ==
*[[Ago Naarits]]
*[[Aleksander Naeres]]
*[[Jaak Nanilson]]
*[[Maris Neeno]]
*[[Victor Neggo]]
*[[Eiki Nestor]]
*[[Juhan Nihtig]]
*[[Mart Niklus]]
*[[Toivo Ninnas]]
*[[Andrei Novikov]] 
*[[Ülo Nugis]]
*[[Hans Nurm]]
*[[Kaul Nurm]]
*[[Enn Nurmiste]]
*[[Mart Nutt]]
*[[Ilmar Nuut]]
*[[Kati Nõlvak]]
*[[Ervin Jüri Nõmmera]]
*[[Kaido Nõmmik]]
*[[Robert Närska]]
*[[Alar Nääme]]

== O ==
*[[Ants Oidermaa]] 
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Tasuja Oja]]
*[[Aleksander Ojamäe]]
*[[Ardo Ojasalu]]
*[[Ludvig Ojaveski]] 
*[[Kristiina Ojuland]]
*[[Lui Olesk]]
*[[Peeter Olesk]]
*[[Andri Ollema]]
*[[Aleksander Onno]]
*[[Mart Opmann]]
*[[Johannes Orasmaa]]
*[[Tiina Oraste]]
*[[Georgi Orlov]]
*[[Margus Oro]]
*[[Jevgeni Ossinovski]]
*[[Aleksander Ossipov]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Kalev Ots]]
*[[Tanel Ots]]
*[[Anneli Ott]]
*[[Jüri Ott]]
*[[Jüri Ottas]]
*[[Martin Ottas]]
*[[Liisa Oviir]]
*[[Siiri Oviir]]

== P ==
*[[Anatoli Paal]]
*[[Endel Paap]]
*[[Kadri Paas]]
*[[Eevi Paasmäe]]
*[[Meelis Paavel]]
*[[Raivo Paavo]]
*[[Ivari Padar]]
*[[Maris Padjus]]
*[[Jaana Padrik]]
*[[Peeter Paemurru]]
*[[Urmas Paet]]
*[[Aleksander Paikre]]
*[[Maido Pajo]]
*[[Karl-Eduard Pajos]]
*[[Ants Paju]]
*[[Harry Pajundi]]
*[[Liisa Pakosta]]
*[[Ilmar Palias]]
*[[Ivar Paljak]]
*[[Kalle Palling]]
*[[Ants Pallop]]
*[[Erich Palm]]
*[[Viktor Palm]]
*[[Urve Palo]]
*[[Tõnis Palts]]
*[[Bruno Pao]]
*[[Eldur Parder]]
*[[Lagle Parek]]
*[[Jüri Parik]]
*[[Juhan Parts]] 
*[[Ralf R. Parve]]
*[[Eduard Peedosk]]
*[[August Peet]]
*[[Georg Pelisaar]]
*[[Enno Penno]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Keit Pentus-Rosimannus]]
*[[Johannes Perens]]
*[[Kirke Perillus]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Ferdinand Petersen]]
*[[Aivo Peterson]]
*[[Peep Peterson]]
*[[Hanno Pevkur]]
*[[Jüri Pihl]] 
*[[Ants Piip]]
*[[Juhan Piirimaa]]
*[[Tarmo Piirmann]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Heljo Pikhof]]
*[[Mikk Pikkmets]]
*[[Juhan Pikkov]]
*[[Õnne Pillak]]
*[[Kalle Pilt]]
*[[Barbi Pilvre]]
*[[Taavi Pirk]]
*[[Vello Pohla]]
*[[Siim Pohlak]]
*[[Marko Pomerants]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Anti Poolamets]]
*[[Evelin Poolamets]]
*[[Jaan Poska]]
*[[Peep Pree]]
*[[Nikolai Preiman]]
*[[Priidu Priks]]
*[[Peeter Prisk]]
*[[Nelli Privalova]]
*[[Toivo Promm]]
*[[Tiit Pruuli]]
*[[Joakim Puhk]] 
*[[Otto Pukk]]
*[[Mihkel Pung]]
*[[Heidy Purga]]
*[[Karl Puusemp]] 
*[[Peeter Puusep]]
*[[Paul Puustusmaa]]
*[[Aigar Põder]]
*[[Vambola Põder]]
*[[Nikolai Põdramägi]]
*[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]]
*[[Peeter Siegfried Põld]]
*[[Raivo Põldaru]]
*[[Kalju Põldvere]]
*[[Henn Põlluaas]]
*[[Rein Põllumaa]]
*[[Terje Põvvat]]
*[[Eduard Päll]]
*[[Ingvar Pärnamäe]]
*[[Kadi Pärnits]]
*[[Mihkel Pärnoja]]
*[[Hugo Pärtelpoeg]]
*[[Ilmar Pärtelpoeg]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Viktor Päts]]
*[[Hans Pöögelmann]]
*[[Aleksander Pürge]]
*[[Mait Püümets]]

== R ==
*[[Algus Raadik]]
*[[Jaan Raamot]]
*[[Ernst Raatma]]
*[[Kalev Raave]]
*[[Peeter Rahnel]]
*[[Tauno Rahnu]] 
*[[Jaanus Rahumägi]]
*[[Johan Raid]]
*[[Jaanus Raidal]]
*[[Mati Raidma]]
*[[Ivar Raig]]
*[[Ülle Rajasalu]]
*[[Olev Raju]]
*[[Monica Rand]]
*[[Reili Rand]]
*[[Adam Randalu]]
*[[Laine Randjärv]]
*[[Rein Randver]]
*[[Märt Rask]]
*[[Jüri Ratas]]
*[[Rein Ratas]]
*[[Kuno Raude]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Heiki Raudla]]
*[[Valve Raudnask]]
*[[Indrek Raudne]]
*[[Merle Raun]]
*[[Hain Rebas]]
*[[Aleksander Rei]]
*[[August Rei]]
*[[Jaak Reichmann]]
*[[Janno Reiljan]]
*[[Villu Reiljan]]
*[[Vallo Reimaa]]
*[[Mihkel Reimann]] 
*[[Marek Reinaas]]
*[[Urmas Reinsalu]] 
*[[Marie Reisik]]
*[[Jaanus Reisner]]
*[[Urmas Reitelmann]]
*[[Kairet Remmak-Grassmann]]
*[[Martin Repinski]]
*[[Mailis Reps]]
*[[Jaanus Riibe]]
*[[Signe Riisalo]]
*[[Aivar Riisalu]] 
*[[August Riismann]]
*[[Eduard Riisna]] 
*[[Rudolf Riives]]
*[[Kai Rimmel]]
*[[Andrus Ristkok]]
*[[Rein Ristlaan]]
*[[Monika Rogenbaum]]
*[[Jaan Roht]]
*[[Karl Roomet]]
*[[Vladimir Roopere]]
*[[Andro Roos]]
*[[Reet Roos]]
*[[Margot Roose]]
*[[Ado Roosiorg]]
*[[Bernhard Roostfeld]]
*[[Aivar Rosenberg]]
*[[Viive Rosenberg]]
*[[Mati Rosenstein]]  
*[[Rain Rosimannus]]
*[[Vardo Rumessen]]
*[[Hannes Rumm]]
*[[Paul-Eerik Rummo]]
*[[Aino Runge]]
*[[Karl Robert Ruus]]
*[[Neeme Ruus]]
*[[Rainis Ruusamäe]]
*[[Ants Ruusmann]]
*[[Maido Ruusmann]]
*[[Taavi Rõivas]]
*[[Mihkel Rõuk]]
*[[Alfred Rästas]]
*[[Jüri Rätsep]]
*[[Arnold Rüütel]]
*[[Karel Rüütli]]

== S ==
*[[Ernst Saar]]
*[[Indrek Saar]]
*[[Jüri Saar]]
*[[Marika Saar]]
*[[Andrus Saare]]
*[[Erki Saarman]]
*[[Tõnu Saarman]]
*[[Jaak Saarniit]]
*[[Vello Saatpalu]]
*[[Kalju Sakk]]
*[[Edgar Valter Saks]]
*[[Katrin Saks]]
*[[Priit Saksing]]
*[[Edgar Salin]]
*[[Vello Salum]]
*[[Jaak Salumets]]
*[[Erika Salumäe]]
*[[Malle Salupere]]
*[[Karl Saral]]
*[[Arvo Sarapuu]]
*[[Kersti Sarapuu]]
*[[Friedrich Sauer]]
*[[Erik Salumäe]]
*[[Erik Sandla]]
*[[Jüri Sasi]]
*[[Voldemar Sassi]]
*[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]]
*[[Toomas Savi]]
*[[Ain Saviauk]]
*[[Edgar Savisaar]] 
*[[Erki Savisaar]]
*[[Maria Savisaar]]
*[[Vilja Savisaar-Toomast]]
*[[Aavo Savitsch]]
*[[Hanno Schotter]]
*[[Helir-Valdor Seeder]]
*[[Andrus Seeme]]
*[[Neinar Seli]]
*[[Julius Seljamaa]]
*[[Karl Selter]]
*[[Valvo Semilarski]]
*[[Andre Sepp]]
*[[Boris Sepp]]
*[[Kaja Sepp]]
*[[Leo Sepp]]
*[[Ain Seppik]]
*[[Sven Sester]]
*[[Priit Sibul]]
*[[Raul Siem]]
*[[Pipi-Liis Siemann]]
*[[Mart Siimann]]
*[[Riina Sikkut]]
*[[Arno Sild]]
*[[Oskar Silde]]
*[[Toomas Sildmäe]]
*[[Enn-Arno Sillari]]
*[[Kadri Simson]] 
*[[Riivo Sinijärv]]
*[[Tiit Sinissaar]]
*[[Arvo Sirendi]]
*[[Artur Sirk]]
*[[Siiri Sisask]]
*[[Jaan Sitska]]
*[[Julia Smoli]]
*[[Riina Solman]]
*[[Jevgeni Solovjov]]
*[[Julia Sommer]]
*[[Mark Soosaar]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Imre Sooäär]]
*[[Aleksei Sorokin]]
*[[Edgar Spriit]]
*[[Mihhail Stalnuhhin]]
*[[Pavel Starostin]]
*[[Nikolai Stelmach]]
*[[Aleksander Stern]]
*[[Otto Sternbeck]]
*[[Marek Strandberg]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Priit Suit]]
*[[Urmas Sukles]]
*[[Voldemar Sumberg]]
*[[Timo Suslov]]
*[[Andres Sutt]]
*[[Neeme Suur]]
*[[Rein Suurkask]]
*[[Albert Suurkivi]]
*[[Siim Suursild]]
*[[Oskar Suursööt]]
*[[Priit Suve]]
*[[Artjom Suvorov]]
*[[Aivar Sõerd]]
*[[Jakob Sõnajalg]]
*[[Märt Sõrra]]
*[[Olga Sõtnik]]
*[[Eduard Säkk]]
*[[Karl Säre]]
*[[Ernst Särgava]]

==Š==
*[[Semjon Školnikov]]
*[[Vladimir Šokman]]
*[[Marko Šorin]]
*[[Leo Štarkov]]

==Z==
*[[Nikolai Zolin]]

== T ==
*[[Rein Taagepera]]
*[[Olari Taal]]
*[[Andres Taimla]]
*[[Peeter Tali]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Ivar Tallo]]
*[[Nikolai Talts]] 
*[[Artur Talvik]]
*[[Irina Talviste]]
*[[Peep Tambet]]
*[[Jaanus Tamkivi]]
*[[Aldo Tamm]]
*[[Enno Tamm]]
*[[Jaak Tamm]]
*[[Jüri Tamm]]
*[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953)
*[[Paul Tammert]]
*[[Leo Tammiksaar]]
*[[Rene Tammist]]
*[[Tarmo Tammiste]]
*[[Tiit Tammsaar]]
*[[Külli Tammur]]
*[[Raivo Tammus]]
*[[Tonio Tamra]]
*[[Järvo Tandre]]
*[[Andres Tarand]]
*[[Indrek Tarand]]
*[[Kaarel Tarand]]
*[[Viktor Tarmas]]
*[[Enn Tarto]]
*[[Arnold Tartu]]
*[[Laine Tarvis]]
*[[Hergo Tasuja]]
*[[Jaanus Tasuja]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Risto Teinonen]]
*[[Kirill Teiter]]
*[[Hans Teiv]]
*[[Juhan Telgmaa]]
*[[Tõnu Tepandi]]
*[[Tiia Teppan]]
*[[Tiit Terik]]
*[[Hendrik Johannes Terras]]
*[[Otto Tief]]
*[[Urve Tiidus]]
*[[Madis Timpson]]
*[[Andres Tinno]]
*[[Aleksander Tois]]
*[[Mati Tolmoff]]
*[[Ene Tomberg]]
*[[Jevgeni Tomberg]]
*[[Pille Tomson]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Jana Toom]]
*[[Valdis Toomast]]
*[[Indrek Toome]]
*[[Innari Toome]]
*[[Jüri Toomepuu]]
*[[Tiit Toomsalu]]
*[[Toivo Tootsen]]
*[[Ülo Tootsen]]
*[[Oskar Tork]]
*[[Marko Torm]]
*[[Toomas Trapido]]
*[[Jan Trei]]
*[[Terje Trei]]
*[[Henn Treial]]
*[[Mai Treial]]
*[[Urmas Treiel]]
*[[Voldemar Trumm]]
*[[Mihkel Truusööt]]
*[[Anders Tsahkna]]
*[[Margus Tsahkna]]
*[[Aleksis Tsänk]]
*[[Margarita Tšernogorova]]
*[[Ingvar Tšižikov]]
*[[Iraida Tšubenko]]
*[[Ester Tuiksoo]]
*[[Siim Tuisk]]
*[[Ülo Tulik]]
*[[Aleksander Tulp]]
*[[Peeter Tulviste]]
*[[Artur Tupits]] 
*[[Enn Tupp]]
*[[Marika Tuus]]
*[[Aleksander Tõnisson]]
*[[Ilmar Tõnisson]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Liina Tõnisson]]
*[[Toomas Tõniste]]
*[[Toivo Tõnson]]
*[[Lauri Tõnspoeg]]
*[[Johanna Maria Tõugu]]
*[[Ain Tähiste]]
*[[Ülo Tärno]]

== U ==
*[[Anton Uesson]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Ülo Uluots]]
*[[Feliks Undusk]]
*[[Johan Ungerson]]
*[[Ivar Unt]]
*[[Maksim Unt]]
*[[Jaak Uudmäe]]
*[[Juhan Uuemaa]]
*[[Raivo Uukkivi]]

== V ==
*[[Urbo Vaarmann]]
*[[Artur Vader]]
*[[Kristo Enn Vaga]]
*[[Ken-Marti Vaher]]
*[[Leonhard Vahter]]
*[[Aado Vahtra]]
*[[Lauri Vahtre]]
*[[Karl Vaino]]
*[[Rainer Vakra]]
*[[Kalju Valdmann]]
*[[Uno Valdmets]]
*[[Jaak Valge]]
*[[Einar Vallbaum]]
*[[Marika Valter]]
*[[Orm Valtson]]
*[[Johannes Vanja]]
*[[Meta Vannas]]
*[[Raivo Vare]]
*[[Sulev Vare]]
*[[Toomas Varek]]
*[[Triin Varek]]
*[[Johannes Vares]]
*[[Andres Varik]]
*[[Paul Varul]]
*[[Rannar Vassiljev]]
*[[Viktor Vassiljev]]
*[[Triin Veber]]
*[[Aarne Veedla]]
*[[Juhan Veel]]
*[[Toivo Veenre]]
*[[Ants Veetõusme]]
*[[Richard Veermaa]]
*[[Andra Veidemann]]
*[[Rein Veidemann]]
*[[Aleksander Veiderma]]
*[[Arnold Veimer]]
*[[Marja-Liisa Veiser]]
*[[Udo Vellend]]
*[[Trivimi Velliste]]
*[[Vladimir Velman]]
*[[Värdi Velner]]
*[[Taavi Veskimägi]]
*[[Valmar Veste]]
*[[Georg Vestel]]
*[[Sten-Hans Vihmar]]
*[[Aivar Viidik]]
*[[Helgi Viirelaid]]
*[[Ants Viirmaa]]
*[[Mart Viisitamm]]
*[[Nikolai Viitak]]
*[[Priit Vilba]]
*[[Andrus Villem]]
*[[Georg Villenberg]]
*[[Riido Villup]]
*[[Jüri Vilms]]
*[[Toomas Vilosius]]
*[[Joosep Vimm]]
*[[Aldo Vinkel]]
*[[Heido Vitsur]]
*[[Lauri Vitsut]]
*[[Toomas Vitsut]]
*[[Nikolai Vojeikin]]
*[[Kristel Voltenberg]]
*[[Ülo Vooglaid]]
*[[Julius Voolaid]]
*[[Tauno Võhmar]]
*[[Mart Võrklaev]]
*[[Hannes Võrno]]
*[[Peeter Võsa]]
*[[Tiit Vähi]]
*[[Toomas Väinaste]]
*[[Arder Väli]]
*[[Vaino Väljas]]

==Ä==
*[[Margus Ääremaa]]

== Õ ==
*[[Aivar Õun]]
*[[Harri Õunapuu]]
*[[Jaan Õunapuu]]

==Ö==
*[[Andrus Öövel]]

== Ü ==
*[[Raoul Üksvärav]]
*[[Jaak Ümarik]]
*[[Avo Üprus]]

[[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]]</text>
      <sha1>mwmf1mhbmuim906qp1oe4mom9tjhwfp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228110</id>
      <parentid>7227909</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:13:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* L */</comment>
      <origin>7228110</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21994" sha1="mwko6klva1mlr7b73rzr6cm29wnkdh7" xml:space="preserve">''Siin on loetletud praegusi ja varasemaid [[Eesti]] [[poliitik]]uid.

__NOTOC__{{tähed}}

== A ==
*[[Jaak Aab]]
*[[Leo Aadel]] 
*[[Maile Aale]]
*[[Raimu Aardam]]
*[[Juhan Aare]]
*[[Merry Aart]]
*[[Arto Aas]] 
*[[Taavi Aas]]
*[[Taira Aasa]]
*[[Ülle Aaskivi]]
*[[Hardo Aasmäe]]
*[[Henrik Aavik]]
*[[Jaak Aaviksoo]]
*[[Georg Abels]]
*[[Aleksander Aben]]
*[[Oskar Abori]]
*[[Paul Abramson]]
*[[Jüri Adams]]
*[[Raivo Aeg]]
*[[Jaan Aiaots]]
*[[Rein Aidma]]
*[[Juhan Ainson]] 
*[[Friedrich Akel]] 
*[[Annely Akkermann]]
*[[Toomas Alatalu]]
*[[Yoko Alender]]
*[[Georgi Aljošin]]
*[[Anti Allas]]
*[[Arvo Aller]]
*[[Hendrik Allik]] 
*[[Jaak Allik]]
*[[Annika Altmäe]]
*[[Hans Alver]]
*[[Oskar Amberg]]
*[[Ado Anderkopp]]
*[[Viktor Andrejev]]
*[[Nigol Andresen]]
*[[Oskar Angelus]]
*[[Jüri Annusson]]
*[[Aleksander Ansberg]]
*[[Andrus Ansip]]
*[[Olav Anton]]
*[[Tõnu Anton]]
*[[Robert Antropov]]
*[[Jaan Anvelt]]
*[[Aleksandr Apolinsky]]
*[[Aleksander Arak]]
*[[Küllo Arjakas]]
*[[Eduard Arnover]]
*[[Tiiu Aro]]
*[[Konrad Arras]]
*[[Christjan Arro]]
*[[Peep Aru]] 
*[[Urmas Arumäe]]
*[[Toivo Asmer]]
*[[Emma Asson]]
*[[Albert Assor]]
*[[Gottlieb Ast]]
*[[Karl Ast]]
*[[Hannes Astok]]
*[[Robert Astrem]]
*[[Meelis Atonen]]
*[[Jaan Audru]]
*[[Eduard Aule]]
*[[Siim Avi]]

== B ==
*[[Karl August Baars]]
*[[Karl Juhan Bahovski]]
*[[Peeter Baranin]]
*[[Jaanus Barkala]]
*[[Vadim Belobrovtsev]]
*[[Maimu Berg]]
*[[Jaanus Betlem]]
*[[Ado Birk]]
*[[Tõnis Bittman]] 
*[[Gerttu Blank]]
*[[Andrus Blok]]
*[[Deniss Boroditš]]
*[[Riho Breivel]]
*[[Christian Brüller]]
*[[Georgi Bõstrov]]

== C ==
*[[Oskar Cher]]

== D ==
*[[Aleksander Danilevski]]
*[[Evelyn Danilov]]
*[[Lea Danilson-Järg]]
*[[Andres Dido]]
*[[Dmitri Dmitrijev]]
*[[Karen Drambjan]]

== E ==
*[[Ivi Eenmaa]]
*[[Anne Eenpalu]]
*[[Kaarel Eenpalu]]
*[[Endel Eero]]
*[[Enn Eesmaa]]
*[[Eldar Efendijev]]
*[[Linda Eichler]]
*[[Jaan Eigo]]
*[[Margi Ein]]
*[[Aleksander Einseln]]
*[[Hendrik Elisson]]
*[[Andres Ellamaa]]
*[[Hillar Eller]]
*[[Kaljo Ellik]]
*[[Karl Ellis]]
*[[Sirje Endre]]
*[[Rain Epler]]
*[[Ene Ergma]]
*[[Ants Erm]]
*[[Peeter Ernits]]
*[[Villem Ernits]]
*[[Urmas Espenberg]]
*[[Jüri Estam]]

== F ==
*[[Vitali Faktulin]]
*[[Eduard Fedotov]]
*[[Ignar Fjuk]]
*[[Karl Oskar Freiberg]]

== G ==
*[[Anna-Maria Galojan]]
*[[Nikolai Ganjušov]]
*[[Vahur Glaase]]
*[[Arnold Green]]
*[[Vassili Grigorjev]]
*[[Arnold Grimpel]]
*[[Igor Gräzin]]
*[[Kalle Grünthal]]
*[[Oskar Gustavson]]
*[[Veigo Gutmann]]

== H ==
*[[Ernst Haabpiht]]
*[[Harald Haberman]]
*[[Lehte Hainsalu]]
*[[Illar Hallaste]]
*[[Helmut Hallemaa]]
*[[Urmas Hallika]]
*[[Väino Hallikmägi]]
*[[Voldemar Hammer]]
*[[Andre Hanimägi]]
*[[August Hanko]]
*[[August Hansen]]
*[[Mihkel Hansen]]
*[[Vootele Hansen]]
*[[Johan Hansing]] 
*[[Hannes Hanso]]
*[[Margus Hanson]]
*[[Piret Hartman]]
*[[Anti Haugas]]
*[[Monika Haukanõmm]]
*[[Hans Heidemann]]
*[[Aare Heinvee]]
*[[Aleksander Hellat]]
*[[Helle-Moonika Helme]]
*[[Mart Helme]]
*[[Martin Helme]]
*[[Harri Henn]]
*[[Heiki Hepner]]
*[[Andres Herkel]]
*[[Jaak Herodes]]
*[[Karoli Hindriks]]
*[[Mati Hint]]
*[[Friedrich Hist]]
*[[Johan Holberg]]
*[[Remo Holsmer]]
*[[Igor Hopp]]
*[[Arvo Horm]]
*[[Priit Humal]]
*[[Lauri Hussar]]
*[[Liia Hänni]]
*[[Kalev Härk]]
*[[Jaanus Härms]]
*[[Jaan Hünerson‎]]

== I ==
*[[Toomas Hendrik Ilves]]
*[[Viktor Imala]] 
*[[Endel Inglist]]
*[[Karl Ipsberg]]
*[[Sergei Issakov]]
*[[Kaia Iva]]
*[[Olga Ivanova]]

== J ==
*[[Andres Jaadla]]
*[[Jüri Jaakson]]
*[[Viljar Jaamu]]
*[[Karin Jaani]]
*[[Raigo Jahu]]
*[[August Jakobson]]
*[[Karl-Arnold Jalakas]]
*[[Johan Jans]]
*[[August Janson]]
*[[Aleksei Jašin]]
*[[Alma Jeets]]
*[[Kalle Jents]]
*[[Aleksei Jevgrafov]]
*[[Leopold Johanson]]
*[[Erich Joonas]]
*[[Mihkel Juhkam]]
*[[Arvo Junti]]
*[[Jossiv Jurovski]]
*[[Jaak Juske]]
*[[Tõnu Juul]]
*[[Matti Jõe]]
*[[Jaak Jõerüüt]]
*[[Aleksander Jõeäär]]
* [[Helmer Jõgi]]
*[[Aadu Jõgiaas]]
*[[Kaia Jäppinen]]
*[[Rein Järlik]]
*[[Jaan Järve]]
*[[Rein Järvelill]]
*[[Toomas Järveoja]]
*[[Ants Järvesaar]]
*[[Elmar Järvesoo]]
*[[Raivo Järvi]]
*[[Mart Järvik (poliitik)|Mart Järvik]]
*[[Kalle Jürgenson]]
*[[Marek Jürgenson]]
*[[Toivo Jürgenson]]
*[[Anton Jürgenstein]]
*[[Toomas Jürgenstein]]
*[[August Jürima]]
*[[August Jürima (Järvamaalt)]]
*[[Mihkel Jüris]]
*[[Oskar Jüriväli]]
*[[Johannes Jürna]]

== K ==
*[[Aleksander Kaal]]
*[[Vambo Kaal]]
*[[Ruuben Kaalep]]
*[[Aleksander Kaar]]
*[[Juhan Kaarlimäe]]
*[[Christian Kaarna]]
*[[Kaido Kaasik]]
*[[Renate Kaasik]]
*[[Siim Kabrits]]
*[[Mario Kadastik]]
*[[Etti Kagarov]]
*[[Tiit Kala]]
*[[Valeri Kalabugin]]
*[[Tõnis Kalbus]]
*[[Valev Kald]]
*[[Helle Kalda]]
*[[Nelli Kalikova]]
*[[Nigul Kaliste]]
*[[Jakob Kalju]]
*[[Kersti Kaljulaid]]
*[[Raimond Kaljulaid]]
*[[Kalev Kaljuste]]
*[[Lembit Kaljuvee]]
*[[Kaja Kallas]]
*[[Kristina Kallas]]
*[[Madis Kallas]]
*[[Mart Kallas]]
*[[Siim Kallas]]
*[[Teet Kallasvee]]
*[[Jakob Kalle]]
*[[Kalev Kallemets]]
*[[Ivar Kallion]]
*[[Kalev Kallo]]
*[[Tõnu Kalvet]]
*[[Kaido Kama]]
*[[Eva Kams]]
*[[Gea Kangilaski]]
*[[Nikolai Kann]]
*[[Indrek Kannik]]
*[[Sulev Kannimäe]]
*[[Anneli Kannus]]
*[[Lemmit Kaplinski]]
*[[Jaanus Karilaid]]
*[[Alo Karineel]]
*[[Katrin Karisma-Krumm]] 
*[[Karl Kark]]
*[[Karl Ferdinand Karlson]]
*[[Nikolai Karotamm]]
*[[Juhan Kartau]]
*[[Ester Karuse]]
*[[Henri Kaselo]]
*[[Maria Kasepalu]]
*[[Aleksander Kask]]
*[[Oskar Kask]]
*[[Peet Kask]]
*[[Risto Kask]]
*[[Uno Kaskpeit]]
*[[Johannes Kass]]
*[[Marko Kass]]
*[[Artur Kasterpalu]]
*[[Tõnu Kauba]]
*[[Ene Kaups]]
*[[Karl Kaups]]
*[[Max Kaur]]
*[[Hans Kauri]]
*[[Jüri Kaver]]
*[[Mari-Ann Kelam]]
*[[Tunne Kelam]]
*[[Erkki Keldo]]
*[[Anne Keldremaa]]
*[[Vahur Keldrima]]
*[[Albert Kendra]]
*[[August Kerem]]
*[[Liina Kersna]]
*[[Kalju Kertsmik]]
*[[Aleksander Kesküla]]
*[[Johan Kesküll]]
*[[Albert Kevend]]
*[[Edgar Kigaste]]
*[[Tanel Kiik]]
*[[Mart Kiirats]]
*[[Kaljo Kiisk]]
*[[Robert Kiisler]]
*[[Siim Valmar Kiisler]]
*[[Elo Kiivet]]
*[[Katre Kikkas]]
*[[Sander Kilk]]
*[[Krista Kilvet]]
*[[Arnold Kimber]]
*[[Viktor Kingissepp]] 
*[[Kert Kingo]]
*[[Sirje Kingsepp]]
*[[Tõnis Kint]]
*[[Ernst Kirs]]
*[[Georg Kirsberg]]
*[[Raul Kirsel]]
*[[Valve Kirsipuu]]
*[[Argo Kirss]]
*[[Jüri Kirss]]
*[[Karl Kirt]]
*[[Meelis Kitsing]]
*[[Signe Kivi]]
*[[Toomas Kivimägi]]
*[[Robert Kiviselg]]
*[[Sven Kivisildnik]]
*[[Loit Kivistik]]
*[[Mario Kivistik]]
*[[Liis Klaar]]
*[[Urmas Klaas]]
*[[Mait Klaassen]]
*[[Kalle Klandorf]]
*[[Valter Klauson]]
*[[Dimitri Klenski]]
*[[Johannes Klesment]]
*[[Harry-Eduard-Ottokar Koch]]
*[[Hermann Koch]]
*[[Arno Kodu]]
*[[Karl Koemets]]
*[[Peeter Koemets]]
*[[August Kohver]]
*[[Aivar Koitla]]
*[[Aivar Kokk]]
*[[Jaan Kokk]]
*[[Rene Kokk]]
*[[Kaarel Eduard Kompus]]
*[[Konstantin Konik]]
*[[Evald Konno]]
*[[Jaanus Koorep]]
*[[Virgo Koppel]]
*[[Mihhail Korb]]
*[[Valeri Korb]]
*[[Andres Kork]]
*[[Jüri Kork]]
*[[Toomas Kork]]
*[[Karl Kornel]]
*[[Mait Kornet]]
*[[Maria Korotkova]]
*[[Heino Kostabi]]
*[[Siret Kotka]]
*[[Kalev Kotkas]]
*[[Andres Kraas]] 
*[[Heiki Kranich]]
*[[Kaja Kreisman]]
*[[Peeter Kreitzberg]]
*[[Jaan Kriisa]]
*[[Valter Krimm]]
*[[Toivo Kroon]]
*[[Eerik-Niiles Kross]]
*[[Urmas Kruuse]]
*[[Juhan Kukk]]
*[[Kalev Kukk]]
*[[Martin Kukk]]
*[[Hugo Kukke‎]]
*[[Jaan-Hans Kuks]]
*[[Kalle Kulbok]]
*[[Elle Kull]]
*[[Väino Kull]]
*[[Tiit Kulu]]
*[[Boris Kumm]]
*[[Martin Kummets]]
*[[Jaan Kundla]]
*[[Leo Kunnas]]
*[[Helmi Kurba]]
*[[Kustav Kurg]]
*[[Karmo Kuri]]
*[[Kaspar Kurve]]
*[[Johannes Kurvits]]
*[[Peeter Kurvits]]
*[[Filimon Kuznetsov]]
*[[Vladimir Kuznetsov]]
*[[Rainer Kuuba]]
*[[Ants Kuul]]
*[[Marti Kuusik]]
*[[Silver Kuusik]]
*[[Tiit Kuusmik]]
*[[Hugo Kuusner]]
*[[Andres Kõiv]]
*[[Daniel Kõiv]]
*[[Tõnis Kõiv]]
*[[Tõnu Kõiv]]
*[[Ahti Kõo]]
*[[Tarmo Kõuts]]
*[[Kalvi Kõva]]
*[[Ivan Käbin]]
*[[Tiit Käbin]]
*[[Maigi Käige]]
*[[Vladimir Käo]]
*[[Orest Kärm]]
*[[Aleksander Kärner]]
*[[Kris Kärner]]
*[[Priit Kärsna]]
*[[Leonhard Käär]]
*[[Ants Käärma]]
*[[Kristjan Kõljalg]]
*[[Mihhail Kõlvart]]
*[[Jüri Kõre]]
*[[Oskar Köster]]
*[[Nikolai Köstner]]
*[[Ott Köstner]]
*[[Külliki Kübarsepp]]
*[[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
*[[Helmen Kütt]]
*[[Raivo Kütt]]

== L ==
*[[Eduard Laaman]]
*[[Aleksander Laane]]
*[[Eduard Laanemäe]]
*[[Kalle Laanet]]
*[[Olev Laanjärv]] 
*[[Mart Laar]] 
*[[Eino-Jüri Laarmann]]
*[[Mats Laarmann]]
*[[Jaan Laas]]
*[[Lauri Laasi]]
*[[Lauri Laats]]
*[[Roman Laes]]
*[[Hanah Lahe]]
*[[Urmas Laht]]
*[[Rasmus Lahtvee]]
*[[Valdur Lahtvee]]
*[[Reno Laidre]]
*[[Kalmer Lain]]
*[[Andres Laisk]]
*[[Joonas Laks]]
*[[Leho Lamus]]
*[[Alar Laneman]]
*[[Rein Lang]]
*[[Heinrich Laretei]]
*[[Andres Larka]]
*[[Jaan Lattik]]
*[[August Laur]]
*[[Jarno Laur]]
*[[Sandra Laur]]
*[[Heinrich Lauri]]
*[[Maris Lauri]]
*[[Johannes Lauristin]]
*[[Marju Lauristin]]
*[[Peeter Laurson]]
*[[Tarmo Lausing]]
*[[Peeter Lemming]]
*[[Mihkel Lees]]
*[[Kadri Leetmaa]]
*[[Jaan Leetsar]]
*[[Anna Leetsmann]]
*[[Johannes Lehman]]
*[[Elmar-Aleksander Lehtmets]]
*[[Jaak Leimann]]
*[[Tarmo Leinatamm]]
*[[Kuldar Leis]]
*[[Paul Leis]]
*[[Vello Leito]]
*[[Margus Leivo]]
*[[Kajar Lember]]
*[[Voldemar Lender]]
*[[Heimar Lenk]]
*[[Margus Lepik]]
*[[Robert Lepikson]]
*[[Kristjan-Olari Leping]]
*[[Jaan J. Leppik]]
*[[Kalju Leppik]]
*[[Ando Leps]]
*[[August Julius Leps]]
*[[Ilona Lepsalu]]
*[[Lennart Liba]]
*[[Jürgen Ligi]]
*[[Kaarel Liidak]]
*[[Oskar Karl Johann Liigand]]
*[[Jüri Liim]]
*[[Eva-Maria Liimets]]
*[[Tõnis Liinat]]
*[[Margus Liiva]]
*[[Karl Liivak]]
*[[Jüri Liivas]]
*[[Anto Liivat]]
*[[Efim Liivik]]
*[[Heiki Lill]]
*[[Julius Lill]]
*[[Janika Lillemets]]
*[[Kalev Lillo]]
*[[Väino Linde]]
*[[Johannes Lindemann]]
*[[Voldemar Linnamägi]]
*[[Elmar Lipping]]
*[[Jaan Lippmaa]]
*[[Madle Lippus]]
*[[Andres Lipstok]]
*[[Andrei Lobov]]
*[[Rein Loik]]
*[[Priit Lomp]]
*[[Tarmo Loodus]]
*[[Siimu Loogma]] 
*[[Jüri Loosme]]
*[[Värner Lootsmann]]
*[[Siimo Lopsik]]
*[[Peeter Lorents]]
*[[Aleksei Lotman]]
*[[Mihhail Lotman]]
*[[August Lubi]]
*[[Juhan Luiga]]
*[[Inara Luigas]]
*[[Jüri Luik]]
*[[Lauri Luik]]
*[[Tõnis Lukas]]
*[[Alfred Lukin]]
*[[Renata Lukk]]
*[[Peeter Luksep]]
*[[Aivar Lumi]]
*[[Ott Lumi]]
*[[Jaan Luts]]
*[[Oskar Lõvi (ajakirjanik)|Oskar Lõvi]]
*[[Randel Länts]]
*[[Lauri Läänemets]]

== M ==
*[[Villem Maaker]]
*[[Helmut Maandi]]
*[[Alar Maarend]]
*[[Hannes Maasel]]
*[[Tiit Made]]
*[[Jaak Madison]]
*[[Peeter Madissoo]]
*[[Mart Madissoon]]
*[[Toivo Maimets]]
*[[Natalia Malleus]]
*[[Külvar Mand]]
*[[Andres Mandre]]
*[[Jaan Manitski]]
*[[August Maramaa]]
*[[Peep Mardiste]]
*[[Peeter Mardna]] 
*[[Kari Maripuu]]
*[[Maret Maripuu]]
*[[Aksel Mark]]
*[[Heinrich Mark]] 
*[[Jüri Marksoo]]
*[[Jaanus Marrandi]]
*[[Rein Marrandi]]
*[[Jüri Martin]]
*[[Hans Martinson]]
*[[Merike Martinson]]
*[[Hans Martna]] 
*[[Mihkel Martna]]
*[[Jaan Masing]]
*[[Mait Mihkel Mathiesen]]
*[[Mihkel Mathiesen]]
*[[Tiit Matsulevitš]]
*[[Dagmar Mattiisen]]
*[[Hanno Matto]]
*[[Alfred Maurer]]
*[[Indrek Meelak]]
*[[Märt Meesak]]
*[[Silver Meikar]]
*[[Aleksander Mekkart]]
*[[Toomas Mendelson]]
*[[Mati Meos]]
*[[Uno Mereste]]
*[[Enn Meri]]
*[[Lennart Meri]]
*[[Mart Meri]]
*[[Maret Merisaar]]
*[[Martin Mets]]
*[[Natalie Mets]]
*[[Andres Metsoja]]
*[[Kristen Michal]] 
*[[Kalle Mihkels]]
*[[Johannes Mihkelson]]
*[[Marko Mihkelson]]
*[[Marianne Mikko]]
*[[Johannes Mikkola]]
*[[Sven Mikser]]
*[[Margo Miljand]]
*[[Juri Mišin]]
*[[Jaan Moks]]
*[[Roman Mugur]]
*[[Tatjana Muravjova]]
*[[Raivo Murd]]
*[[Enn Murdmaa]]
*[[Aadu Must]]
*[[Jaanus Mutli]]
*[[Paul Muuli]]
*[[Jüri Mõis]]
*[[Alfred Mõttus]]
*[[Jaan Mõttus]]
*[[Hjalmar Mäe]]
*[[Innar Mäesalu]]
*[[Mati Mäetalu]]
*[[Leino Mägi]]
*[[Meelis Mälberg]]
*[[Raul Mälk]]
*[[Ahti Mänd]]
*[[Ilmar Mändmets]]
*[[Jaanus Männik]]
*[[Johannes Märtson]]
*[[Tõnis Mölder]]
*[[Tiina Mölder (jurist)|Tiina Mölder]]
*[[Karl Mühlberg (poliitik)|Karl Mühlberg]]
*[[Viktor von zur Mühlen]]
*[[Johan Müller]]
*[[Johannes Mürk]]
*[[Johannes-August Müürman]]

== N ==
*[[Ago Naarits]]
*[[Aleksander Naeres]]
*[[Jaak Nanilson]]
*[[Maris Neeno]]
*[[Victor Neggo]]
*[[Eiki Nestor]]
*[[Juhan Nihtig]]
*[[Mart Niklus]]
*[[Toivo Ninnas]]
*[[Andrei Novikov]] 
*[[Ülo Nugis]]
*[[Hans Nurm]]
*[[Kaul Nurm]]
*[[Enn Nurmiste]]
*[[Mart Nutt]]
*[[Ilmar Nuut]]
*[[Kati Nõlvak]]
*[[Ervin Jüri Nõmmera]]
*[[Kaido Nõmmik]]
*[[Robert Närska]]
*[[Alar Nääme]]

== O ==
*[[Ants Oidermaa]] 
*[[Aleksander Oinas]]
*[[Tasuja Oja]]
*[[Aleksander Ojamäe]]
*[[Ardo Ojasalu]]
*[[Ludvig Ojaveski]] 
*[[Kristiina Ojuland]]
*[[Lui Olesk]]
*[[Peeter Olesk]]
*[[Andri Ollema]]
*[[Aleksander Onno]]
*[[Mart Opmann]]
*[[Johannes Orasmaa]]
*[[Tiina Oraste]]
*[[Georgi Orlov]]
*[[Margus Oro]]
*[[Jevgeni Ossinovski]]
*[[Aleksander Ossipov]]
*[[Alma Ostra-Oinas]]
*[[Kalev Ots]]
*[[Tanel Ots]]
*[[Anneli Ott]]
*[[Jüri Ott]]
*[[Jüri Ottas]]
*[[Martin Ottas]]
*[[Liisa Oviir]]
*[[Siiri Oviir]]

== P ==
*[[Anatoli Paal]]
*[[Endel Paap]]
*[[Kadri Paas]]
*[[Eevi Paasmäe]]
*[[Meelis Paavel]]
*[[Raivo Paavo]]
*[[Ivari Padar]]
*[[Maris Padjus]]
*[[Jaana Padrik]]
*[[Peeter Paemurru]]
*[[Urmas Paet]]
*[[Aleksander Paikre]]
*[[Maido Pajo]]
*[[Karl-Eduard Pajos]]
*[[Ants Paju]]
*[[Harry Pajundi]]
*[[Liisa Pakosta]]
*[[Ilmar Palias]]
*[[Ivar Paljak]]
*[[Kalle Palling]]
*[[Ants Pallop]]
*[[Erich Palm]]
*[[Viktor Palm]]
*[[Urve Palo]]
*[[Tõnis Palts]]
*[[Bruno Pao]]
*[[Eldur Parder]]
*[[Lagle Parek]]
*[[Jüri Parik]]
*[[Juhan Parts]] 
*[[Ralf R. Parve]]
*[[Eduard Peedosk]]
*[[August Peet]]
*[[Georg Pelisaar]]
*[[Enno Penno]]
*[[Rudolf Penno]]
*[[Keit Pentus-Rosimannus]]
*[[Johannes Perens]]
*[[Kirke Perillus]]
*[[Eduard Pesur]]
*[[Ferdinand Petersen]]
*[[Aivo Peterson]]
*[[Peep Peterson]]
*[[Hanno Pevkur]]
*[[Jüri Pihl]] 
*[[Ants Piip]]
*[[Juhan Piirimaa]]
*[[Tarmo Piirmann]]
*[[Jaan Piiskar]]
*[[Heljo Pikhof]]
*[[Mikk Pikkmets]]
*[[Juhan Pikkov]]
*[[Õnne Pillak]]
*[[Kalle Pilt]]
*[[Barbi Pilvre]]
*[[Taavi Pirk]]
*[[Vello Pohla]]
*[[Siim Pohlak]]
*[[Marko Pomerants]]
*[[Theodor Pool]]
*[[Anti Poolamets]]
*[[Evelin Poolamets]]
*[[Jaan Poska]]
*[[Peep Pree]]
*[[Nikolai Preiman]]
*[[Priidu Priks]]
*[[Peeter Prisk]]
*[[Nelli Privalova]]
*[[Toivo Promm]]
*[[Tiit Pruuli]]
*[[Joakim Puhk]] 
*[[Otto Pukk]]
*[[Mihkel Pung]]
*[[Heidy Purga]]
*[[Karl Puusemp]] 
*[[Peeter Puusep]]
*[[Paul Puustusmaa]]
*[[Aigar Põder]]
*[[Vambola Põder]]
*[[Nikolai Põdramägi]]
*[[Jüri Põld (poliitik)|Jüri Põld]]
*[[Peeter Siegfried Põld]]
*[[Raivo Põldaru]]
*[[Kalju Põldvere]]
*[[Henn Põlluaas]]
*[[Rein Põllumaa]]
*[[Terje Põvvat]]
*[[Eduard Päll]]
*[[Ingvar Pärnamäe]]
*[[Kadi Pärnits]]
*[[Mihkel Pärnoja]]
*[[Hugo Pärtelpoeg]]
*[[Ilmar Pärtelpoeg]]
*[[Konstantin Päts]]
*[[Viktor Päts]]
*[[Hans Pöögelmann]]
*[[Aleksander Pürge]]
*[[Mait Püümets]]

== R ==
*[[Algus Raadik]]
*[[Jaan Raamot]]
*[[Ernst Raatma]]
*[[Kalev Raave]]
*[[Peeter Rahnel]]
*[[Tauno Rahnu]] 
*[[Jaanus Rahumägi]]
*[[Johan Raid]]
*[[Jaanus Raidal]]
*[[Mati Raidma]]
*[[Ivar Raig]]
*[[Ülle Rajasalu]]
*[[Olev Raju]]
*[[Monica Rand]]
*[[Reili Rand]]
*[[Adam Randalu]]
*[[Laine Randjärv]]
*[[Rein Randver]]
*[[Märt Rask]]
*[[Jüri Ratas]]
*[[Rein Ratas]]
*[[Kuno Raude]]
*[[Leopold Raudkepp]]
*[[Heiki Raudla]]
*[[Valve Raudnask]]
*[[Indrek Raudne]]
*[[Merle Raun]]
*[[Hain Rebas]]
*[[Aleksander Rei]]
*[[August Rei]]
*[[Jaak Reichmann]]
*[[Janno Reiljan]]
*[[Villu Reiljan]]
*[[Vallo Reimaa]]
*[[Mihkel Reimann]] 
*[[Marek Reinaas]]
*[[Urmas Reinsalu]] 
*[[Marie Reisik]]
*[[Jaanus Reisner]]
*[[Urmas Reitelmann]]
*[[Kairet Remmak-Grassmann]]
*[[Martin Repinski]]
*[[Mailis Reps]]
*[[Jaanus Riibe]]
*[[Signe Riisalo]]
*[[Aivar Riisalu]] 
*[[August Riismann]]
*[[Eduard Riisna]] 
*[[Rudolf Riives]]
*[[Kai Rimmel]]
*[[Andrus Ristkok]]
*[[Rein Ristlaan]]
*[[Monika Rogenbaum]]
*[[Jaan Roht]]
*[[Karl Roomet]]
*[[Vladimir Roopere]]
*[[Andro Roos]]
*[[Reet Roos]]
*[[Margot Roose]]
*[[Ado Roosiorg]]
*[[Bernhard Roostfeld]]
*[[Aivar Rosenberg]]
*[[Viive Rosenberg]]
*[[Mati Rosenstein]]  
*[[Rain Rosimannus]]
*[[Vardo Rumessen]]
*[[Hannes Rumm]]
*[[Paul-Eerik Rummo]]
*[[Aino Runge]]
*[[Karl Robert Ruus]]
*[[Neeme Ruus]]
*[[Rainis Ruusamäe]]
*[[Ants Ruusmann]]
*[[Maido Ruusmann]]
*[[Taavi Rõivas]]
*[[Mihkel Rõuk]]
*[[Alfred Rästas]]
*[[Jüri Rätsep]]
*[[Arnold Rüütel]]
*[[Karel Rüütli]]

== S ==
*[[Ernst Saar]]
*[[Indrek Saar]]
*[[Jüri Saar]]
*[[Marika Saar]]
*[[Andrus Saare]]
*[[Erki Saarman]]
*[[Tõnu Saarman]]
*[[Jaak Saarniit]]
*[[Vello Saatpalu]]
*[[Kalju Sakk]]
*[[Edgar Valter Saks]]
*[[Katrin Saks]]
*[[Priit Saksing]]
*[[Edgar Salin]]
*[[Vello Salum]]
*[[Jaak Salumets]]
*[[Erika Salumäe]]
*[[Malle Salupere]]
*[[Karl Saral]]
*[[Arvo Sarapuu]]
*[[Kersti Sarapuu]]
*[[Friedrich Sauer]]
*[[Erik Salumäe]]
*[[Erik Sandla]]
*[[Jüri Sasi]]
*[[Voldemar Sassi]]
*[[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]]
*[[Toomas Savi]]
*[[Ain Saviauk]]
*[[Edgar Savisaar]] 
*[[Erki Savisaar]]
*[[Maria Savisaar]]
*[[Vilja Savisaar-Toomast]]
*[[Aavo Savitsch]]
*[[Hanno Schotter]]
*[[Helir-Valdor Seeder]]
*[[Andrus Seeme]]
*[[Neinar Seli]]
*[[Julius Seljamaa]]
*[[Karl Selter]]
*[[Valvo Semilarski]]
*[[Andre Sepp]]
*[[Boris Sepp]]
*[[Kaja Sepp]]
*[[Leo Sepp]]
*[[Ain Seppik]]
*[[Sven Sester]]
*[[Priit Sibul]]
*[[Raul Siem]]
*[[Pipi-Liis Siemann]]
*[[Mart Siimann]]
*[[Riina Sikkut]]
*[[Arno Sild]]
*[[Oskar Silde]]
*[[Toomas Sildmäe]]
*[[Enn-Arno Sillari]]
*[[Kadri Simson]] 
*[[Riivo Sinijärv]]
*[[Tiit Sinissaar]]
*[[Arvo Sirendi]]
*[[Artur Sirk]]
*[[Siiri Sisask]]
*[[Jaan Sitska]]
*[[Julia Smoli]]
*[[Riina Solman]]
*[[Jevgeni Solovjov]]
*[[Julia Sommer]]
*[[Mark Soosaar]]
*[[Jaan Soots]]
*[[Imre Sooäär]]
*[[Aleksei Sorokin]]
*[[Edgar Spriit]]
*[[Mihhail Stalnuhhin]]
*[[Pavel Starostin]]
*[[Nikolai Stelmach]]
*[[Aleksander Stern]]
*[[Otto Sternbeck]]
*[[Marek Strandberg]]
*[[Otto Strandman]]
*[[Priit Suit]]
*[[Urmas Sukles]]
*[[Voldemar Sumberg]]
*[[Timo Suslov]]
*[[Andres Sutt]]
*[[Neeme Suur]]
*[[Rein Suurkask]]
*[[Albert Suurkivi]]
*[[Siim Suursild]]
*[[Oskar Suursööt]]
*[[Priit Suve]]
*[[Artjom Suvorov]]
*[[Aivar Sõerd]]
*[[Jakob Sõnajalg]]
*[[Märt Sõrra]]
*[[Olga Sõtnik]]
*[[Eduard Säkk]]
*[[Karl Säre]]
*[[Ernst Särgava]]

==Š==
*[[Semjon Školnikov]]
*[[Vladimir Šokman]]
*[[Marko Šorin]]
*[[Leo Štarkov]]

==Z==
*[[Nikolai Zolin]]

== T ==
*[[Rein Taagepera]]
*[[Olari Taal]]
*[[Andres Taimla]]
*[[Peeter Tali]]
*[[Theodor Tallmeister]]
*[[Ivar Tallo]]
*[[Nikolai Talts]] 
*[[Artur Talvik]]
*[[Irina Talviste]]
*[[Peep Tambet]]
*[[Jaanus Tamkivi]]
*[[Aldo Tamm]]
*[[Enno Tamm]]
*[[Jaak Tamm]]
*[[Jüri Tamm]]
*[[Tarmo Tamm (1953)|Tarmo Tamm]] (sündinud 1953)
*[[Paul Tammert]]
*[[Leo Tammiksaar]]
*[[Rene Tammist]]
*[[Tarmo Tammiste]]
*[[Tiit Tammsaar]]
*[[Külli Tammur]]
*[[Raivo Tammus]]
*[[Tonio Tamra]]
*[[Järvo Tandre]]
*[[Andres Tarand]]
*[[Indrek Tarand]]
*[[Kaarel Tarand]]
*[[Viktor Tarmas]]
*[[Enn Tarto]]
*[[Arnold Tartu]]
*[[Laine Tarvis]]
*[[Hergo Tasuja]]
*[[Jaanus Tasuja]]
*[[Jaan Teemant]]
*[[Risto Teinonen]]
*[[Kirill Teiter]]
*[[Hans Teiv]]
*[[Juhan Telgmaa]]
*[[Tõnu Tepandi]]
*[[Tiia Teppan]]
*[[Tiit Terik]]
*[[Hendrik Johannes Terras]]
*[[Otto Tief]]
*[[Urve Tiidus]]
*[[Madis Timpson]]
*[[Andres Tinno]]
*[[Aleksander Tois]]
*[[Mati Tolmoff]]
*[[Ene Tomberg]]
*[[Jevgeni Tomberg]]
*[[Pille Tomson]]
*[[Kustas Tonkman]]
*[[Jana Toom]]
*[[Valdis Toomast]]
*[[Indrek Toome]]
*[[Innari Toome]]
*[[Jüri Toomepuu]]
*[[Tiit Toomsalu]]
*[[Toivo Tootsen]]
*[[Ülo Tootsen]]
*[[Oskar Tork]]
*[[Marko Torm]]
*[[Toomas Trapido]]
*[[Jan Trei]]
*[[Terje Trei]]
*[[Henn Treial]]
*[[Mai Treial]]
*[[Urmas Treiel]]
*[[Voldemar Trumm]]
*[[Mihkel Truusööt]]
*[[Anders Tsahkna]]
*[[Margus Tsahkna]]
*[[Aleksis Tsänk]]
*[[Margarita Tšernogorova]]
*[[Ingvar Tšižikov]]
*[[Iraida Tšubenko]]
*[[Ester Tuiksoo]]
*[[Siim Tuisk]]
*[[Ülo Tulik]]
*[[Aleksander Tulp]]
*[[Peeter Tulviste]]
*[[Artur Tupits]] 
*[[Enn Tupp]]
*[[Marika Tuus]]
*[[Aleksander Tõnisson]]
*[[Ilmar Tõnisson]]
*[[Jaan Tõnisson]]
*[[Liina Tõnisson]]
*[[Toomas Tõniste]]
*[[Toivo Tõnson]]
*[[Lauri Tõnspoeg]]
*[[Johanna Maria Tõugu]]
*[[Ain Tähiste]]
*[[Ülo Tärno]]

== U ==
*[[Anton Uesson]]
*[[Jüri Uluots]]
*[[Ülo Uluots]]
*[[Feliks Undusk]]
*[[Johan Ungerson]]
*[[Ivar Unt]]
*[[Maksim Unt]]
*[[Jaak Uudmäe]]
*[[Juhan Uuemaa]]
*[[Raivo Uukkivi]]

== V ==
*[[Urbo Vaarmann]]
*[[Artur Vader]]
*[[Kristo Enn Vaga]]
*[[Ken-Marti Vaher]]
*[[Leonhard Vahter]]
*[[Aado Vahtra]]
*[[Lauri Vahtre]]
*[[Karl Vaino]]
*[[Rainer Vakra]]
*[[Kalju Valdmann]]
*[[Uno Valdmets]]
*[[Jaak Valge]]
*[[Einar Vallbaum]]
*[[Marika Valter]]
*[[Orm Valtson]]
*[[Johannes Vanja]]
*[[Meta Vannas]]
*[[Raivo Vare]]
*[[Sulev Vare]]
*[[Toomas Varek]]
*[[Triin Varek]]
*[[Johannes Vares]]
*[[Andres Varik]]
*[[Paul Varul]]
*[[Rannar Vassiljev]]
*[[Viktor Vassiljev]]
*[[Triin Veber]]
*[[Aarne Veedla]]
*[[Juhan Veel]]
*[[Toivo Veenre]]
*[[Ants Veetõusme]]
*[[Richard Veermaa]]
*[[Andra Veidemann]]
*[[Rein Veidemann]]
*[[Aleksander Veiderma]]
*[[Arnold Veimer]]
*[[Marja-Liisa Veiser]]
*[[Udo Vellend]]
*[[Trivimi Velliste]]
*[[Vladimir Velman]]
*[[Värdi Velner]]
*[[Taavi Veskimägi]]
*[[Valmar Veste]]
*[[Georg Vestel]]
*[[Sten-Hans Vihmar]]
*[[Aivar Viidik]]
*[[Helgi Viirelaid]]
*[[Ants Viirmaa]]
*[[Mart Viisitamm]]
*[[Nikolai Viitak]]
*[[Priit Vilba]]
*[[Andrus Villem]]
*[[Georg Villenberg]]
*[[Riido Villup]]
*[[Jüri Vilms]]
*[[Toomas Vilosius]]
*[[Joosep Vimm]]
*[[Aldo Vinkel]]
*[[Heido Vitsur]]
*[[Lauri Vitsut]]
*[[Toomas Vitsut]]
*[[Nikolai Vojeikin]]
*[[Kristel Voltenberg]]
*[[Ülo Vooglaid]]
*[[Julius Voolaid]]
*[[Tauno Võhmar]]
*[[Mart Võrklaev]]
*[[Hannes Võrno]]
*[[Peeter Võsa]]
*[[Tiit Vähi]]
*[[Toomas Väinaste]]
*[[Arder Väli]]
*[[Vaino Väljas]]

==Ä==
*[[Margus Ääremaa]]

== Õ ==
*[[Aivar Õun]]
*[[Harri Õunapuu]]
*[[Jaan Õunapuu]]

==Ö==
*[[Andrus Öövel]]

== Ü ==
*[[Raoul Üksvärav]]
*[[Jaak Ümarik]]
*[[Avo Üprus]]

[[Kategooria:Eesti poliitikud| Eesti poliitikute loend]]
[[Kategooria:Eesti inimeste loendid|Poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid|Poliitikute loend]]</text>
      <sha1>mwko6klva1mlr7b73rzr6cm29wnkdh7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rosemarie Ackermann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>10582</id>
    <revision>
      <id>7227964</id>
      <parentid>6650283</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:04:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227964</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1571" sha1="mvz1frpsu67p8m29b5rqgrmnttln935" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:Bundesarchiv Bild 183-T0824-0027, Rosemarie Ackermann.jpg|thumb|Rosemarie Ackermann (1978)]]

'''Rosemarie Ackermann''' (sündinud [[4. aprill]]il [[1952]] [[Saksimaa]]l [[Lohsa vald|Lohsa vallas]]; sünninimi '''Rosemarie Witschas''') on endine [[Ida-Saksamaa]] [[kergejõustik]]lane ([[kõrgushüpe|kõrgushüppaja]]).

== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[1976. aasta suveolümpiamängud|1976]] [[Montréal]]
'''[[olümpiavõitja]]''' '''1.93'''

=== [[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] ===

* [[1974. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1974]] Rooma
'''Euroopa meister''' 1.95
* [[1978. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|1978]] [[Praha]]
hõbemedal '''1.99'''

=== Maailmarekordid ===
 {|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !!Aeg !! Koht
|- 
| kõrgushüpe || '''1.94''' || [[24. august]] [[1974]] || [[Berliin]]
|- 
|  || '''1.95''' || [[8. september]] [[1974]] || [[Rooma]]
|- 
|  || '''1.96''' || [[8. mai]] [[1976]]  || [[Dresden]]
|- 
|  || '''1.96''' || [[3. juuli]] [[1976]] || [[Dresden]]
|- 
|  || '''1.97'''  || [[14. august]] [[1977]] || [[Helsingi]]
|- 
|  || '''1.97''' || [[26. august]] [[1977]]  || [[Berliin]]
|- 
|  || '''2.00''' || [[26. august]] [[1977]]  ||  [[Berliin]]
|}
  
{{Olümpiavõitjad naiste kõrgushüppes}}

{{DEFAULTSORT:Ackermann, Rosemarie}}
[[Kategooria:Ida-Saksamaa kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Kõrgushüppajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1952]]</text>
      <sha1>mvz1frpsu67p8m29b5rqgrmnttln935</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neandertallane</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12693</id>
    <revision>
      <id>7228036</id>
      <parentid>7221075</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:05:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228036</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40237" sha1="rhw3s5jk8bpfqyzowvk2rezm0gyz1s2" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Taksonitabel
| värvus = loomad
| nimi = Neandertallane
| fossiilide_leiud = [[Pleistotseen]]&lt;br&gt; umbes 400 000–40 000 aastat tagasi
| pilt = Homo sapiens neanderthalensis.jpg
| riik = [[Loomad]]
| hõimkond = [[Keelikloomad]]
| klass = [[Imetajad]]
| selts = [[Esikloomalised]]
| sugukond = [[Inimlased]]
| perekond = ''[[Inimene (perekond)|Homo]]''
| liik = '''''Homo neanderthalensis'''''
| binaarne = ''Homo neanderthalensis''
| binaarse_autor = [[William King]], 1864
| levikukaart = Range_of_NeanderthalsAColoured.png
}}
[[Pilt:Neandertal vs Sapiens.jpg|pisi|Nüüdisinimese ja neandertallase kolju võrdlus]]
[[Pilt:Neanderthal Flintworkers (Knight, 1920).jpg|pisi|''Homo neanderthalensis'' ([[Charles R. Knight]], 1920)]]

'''Neandertallane''' ehk '''neandertali inimene''' (''Homo neanderthalensis'') on [[inimene (perekond)|inimese]] [[liik (bioloogia)|liik]], kes elas [[Euroopa]]s ning [[Aasia]] lääne- ja keskosas umbes 400 000–40 000 aastat tagasi. Neandertallased olid [[nüüdisinimene|nüüdisinimese]] (''Homo sapiens'') lähimad väljasurnud sugulased. [[Fossiil]]ide ja [[geneetika|geneetiliste]] andmete põhjal kujunesid neandertallaste ja nüüdisinimeste evolutsiooniliinid välja ühisest eellasest tõenäoliselt umbes 700 000–300 000 aastat tagasi.

Neandertallane kujunes [[Euroopa]]s paralleelselt [[Aafrika]]s arenenud ''Homo sapiens''{{'}}iga [[inimene (perekond)|inimese]] [[perekond (bioloogia)|perekonna]] ühise eellase baasil. Selleks peetakse enamasti [[heidelbergi inimene|heidelbergi inimest]] (''Homo heidelbergensis''). Euroopa populatsioonist arenes neandertallane, Aafrika populatsioonist (mõnikord nimetatud ''[[Homo rhodesiensis]]''{{'}}eks) ''Homo sapiens''. Heidelbergi inimene omakorda põlvnes tõenäoliselt ''[[Homo erectus]]''{{'}}e Aafrika vormist. 2026. aastal Marokost leitud umbes 773 000 aasta vanused fossiilid ([[Grotte à Hominidés]], [[Casablanca]]) on seni parim fossiilne kandidaat nüüdisinimese, neandertallase ja [[denissovlane|denissovlase]] ühiseks eellaspopulatsiooniks.&lt;ref&gt;Jean-Jacques Hublin, David Lefèvre, Serena Perini, Giovanni Muttoni, Matthew M. Skinner, Shara E. Bailey, Sarah Freidline, Philipp Gunz, Mathieu Rué, Mohssine El Graoui, Denis Geraads, Camille Daujeard, Thomas W. Davies, Kornelius Kupczik, Mykolas D. Imbrasas, Alejandra Ortiz, Christophe Falguères, Qingfeng Shao, Jean-Jacques Bahain, Alain Queffelec, Asier Gómez-Olivencia, Stefano Benazzi, Adeline Le Cabec, Rita Sorrentino, Inga Bergmann, Fatima-Zohra Sbihi-Alaoui, Rosalia Gallotti, Jean-Paul Raynal, Abderrahim Mohib. Early hominins from Morocco basal to the Homo sapiens lineage] – ''Nature'', 2026, kd 649, lk 902–908. [https://www.nature.com/articles/s41586-025-09914-y Täistekst.]&lt;/ref&gt; Neandertallaste varajaste vormide hulka kuuluvad muu hulgas umbes 430 000 aasta vanused [[Sima de los Huesos]]e leiud Hispaanias.&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis Homo neanderthalensis], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/research/whats-hot-human-origins/dna-and-first-neanderthals DNA and the first Neanderthals], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;

Neandertallased elasid peamiselt Euroopas ning Lääne- ja Kesk-Aasias. Neandertallased asustasid teatud perioodidel suuri alasid [[Lõuna-Euroopa|Lõuna-]], [[Kesk-Euroopa|Kesk-]] ja [[Ida-Euroopa]]s. Ilmselt [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul laiendasid neandertallased oma algselt üksnes Euroopas paiknenud asuala [[Lääne-Aasia]]sse ([[Türgi]], [[Levant]], [[Põhja-Iraak]]), [[Kesk-Aasia]]sse ([[Usbekistan]], [[Tadžikistan]]) ja isegi [[Altai]] piirkonda.&lt;ref&gt;Jordi Serangeli, Michael Bolus. Out of Europe – The dispersal of a successful European hominin form. – ''Quartär'', 2008 ,kd 55, lk 83–98.&lt;/ref&gt;

Nende leviala kattus teatud ajavahemikel [[Homo sapiens|nüüdisinimese]] levialaga ja need kaks inimrühma puutusid kokku ja ristusid. Neandertallase [[genoom]]i [[DNA järjendamine]] on andnud tõendeid neandertallaste ja nüüdisinimese vahel toimunud [[geenivool]]u kohta. Tänapäeva väljaspool Aafrikat elavate inimeste genoomis leidub üldjuhul umbes 1–2% neandertallastelt päritud geneetilist materjali, kusjuures Ida-Aasia päritolu populatsioonidel on see osakaal mõnevõrra suurem kui Euroopa päritolu populatsioonidel. Geneetiliste andmete põhjal oli peamine ristumisperiood umbes 50 000 aasta tagasi ja kestis ligikaudu 7000 aastat.&lt;ref&gt;[https://news.berkeley.edu/2024/12/12/a-new-timeline-for-neanderthal-interbreeding-with-modern-humans/ A new timeline for Neanderthal interbreeding with modern humans], Berkeley News 2024.&lt;/ref&gt;

Neandertallased olid keskmiselt nüüdisinimestest lühemad ja jässakama kehaehitusega. Isaste keskmine pikkus oli umbes 164 cm ja emastel umbes 155 cm. Neil olid suhteliselt lühikesed jäsemed ja jässakas kere, mis aitasid kehasoojust külmas kliimas säilitada. Koljut iseloomustasid suur ja etteulatuv näo keskosa, tugevad [[kulmukaared]], madal ja tahapoole kalduv [[laup]] ning suur nina. Ajumaht oli vähemalt sama suur kui nüüdisinimesel ja sageli suurem.&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis Homo neanderthalensis], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;

Neandertallased valmistasid ja kasutasid mitmesuguseid kivist tööriistu, oskasid kasutada tuld, elasid varjatud elupaikades ning valmistasid rõivaid ja kandsid neid. Nad küttisid suuri loomi, kuid sõid ka taimetoitu. Neandertallased valmistasid ka puidust tööriistu ning toitusid sõltuvalt keskkonnatingimustest osaliselt jahisaagist ja osaliselt taimedest.&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis Homo neanderthalensis], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;

Neandertallaste kõnevõime kohta ei ole võimalik otseseid tõendeid saada. Nende anatoomia, arheoloogilised leiud ja geneetilised andmed viitavad sellele, et neil võis olla mingi keelevõime. Ei ole võimalik kindlaks teha, missugune oli nende sõnavara ja grammatika.&lt;ref&gt;Sverker Johansson. Language Abilities in Neanderthals. – ''Annual Review of Linguistics'', 2015, kd 1, lk 311-332.&lt;/ref&gt;

Neandertallaste käitumises on täheldatud võimaliku sümbolilise tähendusega nähtusi. Mitmest leiukohast on leitud tõendeid surnute tahtliku matmise kohta ja mõningaid selliseid matuseid on tõlgendatud keeruliste sümbolilise käitumise osana. Samuti on leitud värvainete, kaunistuste ja muude võimaliku sümbolilise tähendusega esemete kasutamise jälgi. Arheoloogilised leiud näitavad, et nad kasutasid mõnikord värvaineid ja valmistasid või kasutasid ehteid ning muid võimaliku sümbolilise tähendusega esemeid. Nende leidude tõlgendamisel tuleb eristada arheoloogiliselt tõendatavat käitumist oletustest neandertallaste usundiliste ja maagiliste kujutluste kohta.&lt;ref&gt;William Rendu, Cédric Beauval, Isabelle Crevecoeur, Priscilla Bayle, Antoine Balzeau, Thierry Bismuth, Laurence Bourguignon, Géraldine Delfour, Jean-Philippe Faivre, François Lacrampe-Cuyaubère, Carlotta Tavormina, Dominique Todisco, Alain Turq, Bruno Maureille. Evidence supporting an intentional Neandertal burial at La Chapelle-aux-Saints. – ''Proceedings of the National Academy of Sciences'', 2013, 111 (1): 81–86. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3890882/ Täistekst.]&lt;/ref&gt;

[[Eemi jäävaheaeg|Eemi jäävaheajast]] (umbes 130 000 aasta eest) pärinevaid neandertallaste leide nimetatakse nende sageli tugevalt väljendunud anatoomiliste tunnuste tõttu klassikalisteks neandertallasteks.&lt;ref&gt;Bernard Wood (toim). ''Wiley-Blackwell Encyclopedia of Human Evolution'', 2 kd, Wiley-Blackwell: Chichester jt 2011, ISBN 978-1-4051-5510-6, lk 331.&lt;/ref&gt; Vähemalt üksikute juhtude põhjal, kus neandertallased matsid oma surnuid nii Euroopas kui ka Lääne-Aasias või asetasid surnuid koobastesse, on neandertallane koos nüüdisinimesega fossiilide põhjal kõige paremini tuntud [[Hominini|hominiini]]liik.

On esitatud mitmesuguseid teooriaid selle kohta, miks neandertallased umbes 40 000 aasta eest välja surid.

== Nimetus ==

[[Fail:JoachimNeander.jpg|pisi|Kaudne nimeandja [[Joachim Neander]] (1650–1680)]]

Neandertallane on nimetuse saanud [[Neandertal]]i järgi. See on [[Düssel]]i jõe orulõik [[Erkrath]]i ja [[Mettmann]]i linna vahel. Sealt, tänapäeva [[Nordrhein-Westfalen]]i liidumaa alalt, leiti 1856. aastal neandertallase osaline [[skelett]], mis sai hiljem nimeks [[Neandertal 1]]. Teaduslik nimetus ''Homo neanderthalensis'' tuleneb [[ladina keel]]e sõnast ''hŏmō'' [ˈhɔmoː] 'inimene', mis on perekonnanimi; [[liigiepiteet]] ''neanderthalensis'' viitab leiukohale. ''Homo neanderthalensis'' tähendab seega 'Neandertali inimene'. Kaudselt on neandertallane seega oma nimetuse saanud [[Joachim Neander]]ilt, kelle järgi Neandertal nimetati. Liigi ''Homo neanderthalensis'' [[holotüüp]] on leid Neandertal 1.

Fossiili ja seega lõpuks ka [[takson]]i nimetuse ''Homo neanderthalensis'' andis 1864. aastal Inglise päritolu Iiri geoloog [[William King]], kes töötas [[Iirimaa]]l [[Galway]]s [[Queen's College]]'is.&lt;ref&gt;[[William King]]. 'The reputed fossil man of the Neanderthal. – ''Quarterly Journal of Science'', 1864, kd 1, lk 88–97. [https://web.archive.org/web/20171215125017/http://www.boneandstone.com/articles_classics/king_1864.pdf Täistekst.].&lt;/ref&gt; Juba 1863. aastal oli King [[Briti Teaduse Edendamise Ühing]]u ([[British Association for the Advancement of Science]]) geoloogiasektsioonis peetud ettekandes käsitlenud kolju kuju ja selle erinevusi  tänapäevase inimese koljust kasutanud nimetust &quot;Homo Neanderthalensis King&quot;'.&lt;ref&gt;William King. On the Neanderthal Skull, or Reasons for believing it to belong to the Clydian Period and to a species different from that represented by Man. – ''British Association for the Advancement of Science, Notices and Abstracts for 1863, Part II'', London 1864, lk 81–83. [https://www.biodiversitylibrary.org/item/93073#page/961/mode/1up Täistekst].&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;William King. The Neanderthal Skull. – ''The Anthropological Review'', 1863, kd 1, nr 3, lk 393–394. [https://www.jstor.org/stable/3024846?refreqid=excelsior%3Aec7db0f3035a15c858371c4269699c69&amp;seq=15 Täistekst].&lt;/ref&gt; Saksa keeleruumis jäi  kuni [[Rudolf Virchow]]' surmani 1902. aastal valitsevaks tema 1872. aasta väärtõlgendus. Virchow, tollal Saksamaa tähtsaim [[patoloogia|patoloog]], pidas leidu tänapäevase inimese haiguslikult deformeerunud koljuks ja lükkas arusaama &quot;[[ürginimene|ürginimesest]]&quot; tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.monumente-online.de/de/ausgaben/2006/6/der-irrtum-des-rudolf-virchow.php Der Irrtum des Rudolf Virchow. Vor 150 Jahren wurde der Neandertaler entdeckt], monumente-online.de, [[Saksa Muinsuskaitse Sihtasutus]]e ([[Deutsche Stiftung Denkmalschutz]]) ajakiri, november 2006.&lt;/ref&gt;

Erinevad kirjapildid (&quot;neanderthalensis&quot; ''th''-ga, ''Neandertaler'' ainult ''t''-ga) tulenevad sellest, et 19. sajandi keskel kirjutati „Neanderthal&quot; veel ''th''-ga ning see kirjaviis võeti tollal üle epiteeti ''neanderthalensis''. [[rahvusvahelised zooloogianomenklatuuri reeglid|rahvusvaheliste zooloogianomenklatuuri reeglite]] kohaselt kehtivaks tunnistatud liiginimesid hiljem enam ei muudeta. [[1901. aasta õigekirjakonverents]] sätestas seevastu kõigi saksakeelsete riikide ühise tulevase [[saksa õigekiri|saksa õigekirja]] jaoks, et [[omasõna]]des tuleb seni tavaks olnud ''h'' pärast ''t''-d põhimõtteliselt ära jätta (''Tal'' 'org' senise kirjakuju ''Thal'' asemel, ''Tür'' 'uks' senise kirjakuju ''Thür'' asemel, ''Teil'' 'osa' senise kirjakuju ''Theil'' asemel). Sellepärast hakati senise kirjakuju ''Neanderthaler'' asemel kasutama kuju ''Neandertaler''.

Osalt Briti paleoantropoloogi [[Bernard G. Campbell]]i 1973. aastal avaldatud ettepanekust lähtudes&lt;ref&gt;Bernard G. Campbell. A new taxonomy of fossil man. – ''Yearbook of Physical Anthropology'', 1973, kd 17,  lk 194–201.&lt;/ref&gt; ei käsitatud neandertallast kuni 1990ndateni mitte eraldi [[liik (bioloogia)|liigina]], vaid ''Homo sapiens''{{'}}i [[alamliik|alamliigina]]ina ja teda nimetati sellepärast ''Homo sapiens neanderthalensis''{{'}}eks; anatoomiliselt tänapäevast inimest nimetati ''Homo sapiens sapiens''{{'}}iks. Selline nimetamisviis eeldas aga, et [[bioloogianomenklatuur]]i reeglite kohaselt tuleks nende [[viimane ühine eellane|viimast ühist eellast]] nimetada (arhailiseks) ''Homo sapiens''{{'}}iks; praeguse valdava arusaama kohaselt peetakse neandertallase ja tänapäeva inimese vahetuks ühiseks eellaseks aga liiki ''[[Homo heidelbergensis]]'', kes omakorda põlvnes ''Homo erectus''{{'}}e Aafrika  vormist. Peale selle tooksid nomenklatuuri reeglid kaasa selle, et (nagu soovitas [[Günter Bräuer]]) muu hulgas ''Homo heidelbergensis''{{'}}eks liigitatud fossiilid (tõendid ''Homo erectus''{{'}}e ja neandertallase vahelise [[evolutsioonilise vahelüli]] ([[mosaiikvorm]]i) kohta) tuleks samuti ümber nimetada ''Homo sapiens''{{'}}iks.&lt;ref&gt;[[Günter Bräuer]]. Origin of Modern Human.  – [[Winfried Henke]], [[Ian Tattersall]] (toim). ''Handbook of Paleoanthropology'', kd 3, Springer-Verlag: Berlin / Heidelberg / New York 2007, ISBN 978-3-540-32474-4, lk 1772.&lt;/ref&gt; Sellepärast peetakse neandertallase käsitamist ''Homo sapiens''{{'}}i alamliigina praegu aegunuks; paleoantropoloogide seas on &quot;üha enam levinud arusaam, et neandertallased on [[morfoloogia (bioloogia)|morfoloogiliselt]] eristatavad&quot;, mistõttu on teaduskirjanduses kinnistunud nimetused ''Homo sapiens'' ja ''Homo neanderthalensis''.&lt;ref&gt;''Homo neanderthalensis'' King, 1864. – [[Bernard Wood]] (toim). ''Wiley-Blackwell Encyclopedia of Human Evolution'', 2 kd, Wiley-Blackwell, Chichester jt 2011, ISBN 978-1-4051-5510-6, lk 329.&lt;/ref&gt;

== Leiud ==
[[Pilt:2026-08-07 Neanderthal Museum 007.jpg|pisi|[[Neandertali muuseum]]is ([[Neanderthal Museum]], [[Nordrhein-Westphalen]]): nukk kujutab tänapäevases riietuses neandertallast. Tema taga olev kaart näitab oletatavat piirkonda, kus neandertallased elasid (rohelisega)]]
Tänapäeva teaduskirjanduses eeldatakse valdavalt, et Euroopa asustasid ammu enne ''Homo sapiens''{{'}}i sisserännet Aafrika ''[[Homo erectus]]''{{'}}e järeltulijad: &quot;Varajase inimese ''Homo erectus''{{'}}e Euroopa variandist, keda nimetatakse ''[[Homo heidelbergensis]]''{{'}}eks, kujunesid neandertallased.&quot;&lt;ref&gt;[[Friedemann Schrenk]], Stephanie Müller. ''Die Neandertaler,'' Beck: München 2005, ISBN 3-406-50873-1, lk 43.&lt;/ref&gt;

Vanimad tõendid ''Homo erectus''{{'}}e esinemise kohta väljaspool Aafrikat on [[Dmanisi hominiinifossiilid]] [[Gruusia]]s, mis on ligikaudu 1,85 miljoni aasta vanused. Seni vanimad kindlalt dateeritud tõendid hominiinide kohalolu kohta Euroopas pärinevad [[Korolevo leiukoht|Korolevo leiukohast]] [[Ukraina]]s; sealsete kivist tööriistade vanus on 1,42 miljonit aastat.&lt;ref&gt;Roman Garba jt. East-to-west human dispersal into Europe 1.4 million years ago. – ''[[Nature]]'', 2024, kd 627, lk 805–810.&lt;/ref&gt; [[Sima del Elefante]] leiukohast [[Hispaania]]s pärinevad hominiinifossiilid on umbes 1,4–1,1 miljoni aasta vanused ning 2025. aastal kirjeldatud fossiil [[ATE7-1]] (hüüdnimega &quot;Pink&quot;) on määratud ''Homo'' aff. ''erectus''{{'}}eks.&lt;ref&gt;Rosa Huguet jt. The earliest human face of Western Europe. – ''Nature'', 2025, kd 640.&lt;/ref&gt; Lähedasest [[Gran Dolina]] leiukohast on leitud arvukalt umbes 900 000 aasta vanuseid luid, mille Hispaania leidjad määratlesid liigina ''[[Homo antecessor]]'' ja neandertallaste tõenäoliste otseste eellastena. Teised teadlased tõlgendavad neid fossiile tõendina Hispaania varajase asustamise kohta ''Homo erectus''{{'}}e populatsiooni poolt, mis hiljem seal välja suri.&lt;ref&gt;[[Katerina Harvati]]. Neanderthals. –   ''Evolution: Education and Outreach'',  kd 3, nr 3, lk 368,.&lt;/ref&gt;

2006. aastal oli Euroopast teada kokku 400 neandertallase fossiilleidu.&lt;ref&gt;''Süddeutsche Zeitung'', nr 154, 7. juuli 2006, lk 16.&lt;/ref&gt; Siiski on leide,&lt;ref&gt;[[Axel von Berg]]. Die Schädelkalotte eines Neandertalers aus dem Wannenvulkan bei Ochtendung, Kreis Mayen-Koblenz. – ''Berichte zur Archäologie an Mittelrhein und Mosel'', kd 5, 1997, lk 11–22.
Stefan Flohr, [[Reiner Protsch von Zieten]], Axel von Berg. Morphological analysis of the neanderthal calotte from Ochtendung, Germany. – ''Human Evolution'', 2004, kd 19, nr 1, lk 1–18.
Axel von Berg, Silvana Condemi, Manfred Frechen. Die Schädelkalotte des Neanderthalers von Ochtendung/Osteifel - Archäologie, Paläoanthropologie und Geologie. – ''E&amp;G – Quaternary Science Journal'', 2000, nr 1.&lt;/ref&gt; mille dateering on hiljem osutunud ebaõigeks. Näiteks 1997. aastal [[Rheinland-Pfalz]]i [[liidumaa-arheoloog]]i Axel von Bergi poolt [[Wannenköpfe karjäär]]ist [[Ochtendung]]i lähedal leitud ja pikka aega neandertallase koljuosana eksponeeritud fragment osutus 2024. aastal [[radiosüsinikumeetod]]il tehtud dateeringu põhjal hoopis [[varakeskaeg]]seks (7.–8. sajand pKr) leiuks — umbes 170 000 aastat &quot;noorem&quot;, kui algul väideti. 2025.–2026. aastal kinnitas Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudi tehtud DNA-analüüs lõplikult, et tegu on ''Homo sapiens''{{'}}i, mitte neandertallase jäänustega.&lt;ref&gt;[https://mainzund.de/faelschungen-in-der-landesarchaeologie-weder-neandertaler-in-ochtendung-noch-roemerschlacht-in-riol-skandal-weitet-sich-aus-18-neue-faelle/ Fälschungen in der Landesarchäologie: Weder Neandertaler in Ochtendung noch Römerschlacht in Riol], Mainz&amp;, mainzund.de, detsember 2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.brennessel.com/dna-analyse-entlarvt-archaeologische-faelschung/ DNA-Analyse entlarvt archäologische Fälschung], Brennessel Magazin.brennessel.com, 26.2.2026.&lt;/ref&gt; Leid on osa laiemast juhtumist, kus von Bergi poolt aastatel 1997–2024 uuritud leiukohtade juures avastati dateerimis- ja dokumenteerimisrikkumisi.

=== Neandertal ===
{{vaata|Neandertal 1}}
[[Pilt:Neander1.jpg|pisi|[[Neandertal 1]] külgvaates; ees on 2000. aastal leitud [[oimuluu]] ja [[sarnaluu]] osa]]

1856. aasta augusti keskel avastasid itaallastest karjääritöölised [[Neandertal]]i ühest piirkonnast, mis peagi [[lubjakivi]] kaevandamise käigus hävis, mõned luukillud. Esialgu visati need hooletult [[aheraine]] hulka, kuid need äratasid karjääriomanike [[Wilhelm Beckershoff]]i ja Friedrich Wilhelm Pieperi tähelepanu. Nad lasksid välja võtta 16 suuremat luutükki ja andsid need uurimiseks [[Johann Carl Fuhlrott]]ile. Ajakirjanduses ilmunud teadete tõttu uuris luid ka Bonni [[anatoomia|anatoom]] [[Hermann Schaaffhausen]], kes jõudis samale järeldusele nagu varem Fuhlrott: tegu on tänapäevase inimese eelajaloolise vormiga. Fuhlrott ja Schaaffhausen esitlesid leidu 1857. aasta juunis [[Reinimaade ja Westfalenii looduslooühing]] ([[Naturhistorischer Verein der Rheinlande und Westfalens]]) üldkoosolekul. Erialaringkonnad nende tõlgendusega siiski ei nõustunud. See leid, mis sai nimeks Neandertal 1, on liigi ''Homo neanderthalensis'' [[holotüüp]].

Algse leiukoha juures aastatel 1997 ja 2000 tehtud korduskaevamistel avastati veel 60 luukildu ja hammast, mida sai seostada fossiiliga Neandertal   1 ja veel kahe neandertallasega.&lt;ref&gt;Ralf W. Schmitz jt. The Neandertal type site revisited: Interdisciplinary investigations of skeletal remains from the Neander Valley, Germany. –  ''PNAS'', 2002, kd 99, nr 20,  lk 13342–13347.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Schmauder/Schmitz&quot;&gt;Michael Schmauder, Ralf W. Schmitz. Der Neandertaler und weitere eiszeitliche Funde im Rheinischen LandesMuseum Bonn. – Heinz Günter Horn (toim). ''Neandertaler + Co.'', von Zabern: Mainz 2006, ISBN 3-8053-3603-9, lk 252–253.&lt;/ref&gt;

Leiukoha lähedal asuvas [[Neandertali muuseum]]is ([[Neanderthal Museum]]) antakse ülevaade anatoomiliselt tänapäevase inimese arenguloost ja tema sugulusest neandertallasega.

=== Võimalik meresõit (Vahemere idaosas) ===

Neandertallaste varajase meresõidu kohta on leitud tõendeid [[Vahemere maad]]e idaosas, kus neandertallased ja nende eellased (''Homo heidelbergensis'') olid elanud  umbes 300 000 aastat. Neile iseloomulikke [[Moustier' kultuur]]i kivist tööriistu ei ole aga leitud mitte ainult [[Kreeka]] mandriosast, vaid vähemalt 110 000 aasta vanusena ka Kreeka saartelt [[Lefkáda saar]]elt, [[Kefaloniá]] saarelt ja [[Zákynthose saar]].&lt;ref&gt;George Ferentinos jt. Early seafaring activity in the southern Ionian Islands, Mediterranean Sea. – ''Journal of Archaeological Science'', 2012, kd 39, nr 7, lk 2167–2176.&lt;/ref&gt; Erinevalt Lefkádast, mis oli jääaegadel kuni 120 m võrra madalama merepinna juures Kreeka mandriosa poolsaar, moodustasid Kefaloniá ja Zákynthos koos [[Ithaka]]ga neil perioodidel ühe suure saare. Seda ümbritses vähemalt 180 m sügavune vesi ning tõenäoliselt pääses sinna ainult veesõidukitega; kaugus mandrist oli tollal [[Lefkáda poolsaar]]e lõunatipuni umbes 5–7,5 km.&lt;ref&gt;George Ferentinos jt. Early seafaring activity in the southern Ionian Islands, Mediterranean Sea. – ''Journal of Archaeological Science'', 2012, kd 39, nr 7, lk 2167–2176.&lt;/ref&gt;

Juba aastatel 2008 ja 2009 leidsid [[Providence College]]i teadlased [[Thomas Strasser]]i juhtimisel  [[Kreeta]]lt [[Megalopótamos]]e kuristikust [[Préveli palmirand|Préveli palmirannast]] kõrgemalt 130 000 aasta vanuseid kivist tööriistu; ka need tööriistad pärinevad ajastust, mil ''Homo sapiens'' Euroopas veel ei elanud.&lt;ref&gt;Thomas F. Strasser jt. Stone Age Seafaring in the Mediterranean: Evidence for Lower Paleolithic and Mesolithic Inhabitation of Crete from the Plakias Region. – ''Hesperia'', kd 79, nt 2, 2010, lk 145–190.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.spiegel.de/wissenschaft/mensch/kreta-archaeologen-entdecken-aelteste-spuren-der-seefahrt-a-737575.html Archäologen entdecken älteste Spuren der Seefahrt
], spiegel.de, 3.1.2011.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ascsa.edu.gr/index.php/news/newsDetails/plakias-survey-finds-stone-age-tools-on-crete/ Plakias Survey Finds Mesolithic and Palaeolithic Artifacts on Crete], The American School of Classical Studies at Athens, ascsa.edu.gr, 26.1.2010.&lt;/ref&gt; Kreeta on olnud täielikult veega ümbritsetud umbes 5,3 miljonit aastat,&lt;ref&gt;[https://www.welt.de/wissenschaft/article5478911/Geologie-Riesige-Flut-liess-heutiges-Mittelmeer-entstehen.html Riesige Flut ließ heutiges Mittelmeer entstehen
], welt.de, 9.12.2009.&lt;/ref&gt; lähim manner asus ka jääaegadel umbes 40 km kaugusel.&lt;ref&gt;Michael Marshall. Neanderthals were ancient mariners. – ''New Scientist'', 3.3.2012, lk 10.&lt;/ref&gt; Strasser ei seosta Kreeta leide siiski neandertallasega, vaid heidelbergi inimese või ''Homo erectus''{{'}}ega.&lt;ref&gt;[https://www.welt.de/wissenschaft/article5478911/Geologie-Riesige-Flut-liess-heutiges-Mittelmeer-entstehen.html Riesige Flut ließ heutiges Mittelmeer entstehen],
welt.de, 9.12.2009.&lt;/ref&gt; lähim manner asus ka jääaegadel umbes 40 km kaugusel.&lt;ref&gt;Michael Marshall. Neanderthals were ancient mariners. – ''New Scientist'', 3.3.2012, lk 10.&lt;/ref&gt; Strasser ei seosta Kreeta leide siiski  neandertallasega, vaid heidelbergi inimese või ''Homo erectus''{{'}}ega.

Ka [[Náxos]]el on [[keskmine paleoliitikum|keskmise paleoliitikumi]] kivist tööriistade leiukohti. Ei ole teada, kas sellele saarele pääses jääaegadel vähemalt mõnel ajal mandrilt kuiva jalaga.&lt;ref&gt;Tristan Carter jt. The Stélida Naxos Archaeological Project: new data on the Middle Palaeolithic and Mesolithic Cyclades. – ''Antiquity'', kd 88, nr 341, 2014. [https://antiquity.ac.uk/projgall/carter341 Täistekst.] Andrew Lawler. [https://www.science.org/content/article/neandertals-stone-age-people-may-have-voyaged-mediterranean Neandertals, Stone Age people may have voyaged the Mediterranean
Island: finds suggest surprisingly early seafaring, perhaps earlier than 130,000 years ago], science.org, 24.4.2018.&lt;/ref&gt; 2019. aastal hinnati nende leidude vanuseks umbes 200 000 aastat.&lt;ref&gt;Tristan Carter jt. Earliest occupation of the Central Aegean (Naxos), Greece: Implications for hominin and Homo sapiens' behavior and dispersals. – ''Science Advances'', 2019, kd 5, nr 10, eaax0997. [https://www.science.org/doi/10.1126/sciadv.aax0997 Täistekst.] [https://www.eurekalert.org/news-releases/890763 Scientists find early humans moved through Mediterranean earlier than believed], eurekalert.org, 16.10.2019.&lt;/ref&gt;

Aasias said hominiinid (arvatavasti ''Homo erectus'') [[Flores]]e saarele elama asuda alles pärast seda, kui ta oli umbes miljon aastat tagasi veesõidukitega ületanud mitu naabersaarte vahelist veeteelõiku, mis jäid alles ka jääaegadel. 2025.–2026. aastal avaldati uus leid:  [[Sulawesi]] saarelt Indoneesias leiti kivist tööriistu, mis on dateeritud 1,04–1,48 miljoni aasta vanuseks, mis viitab sellele, et hominiinid (tõenäoliselt ''Homo erectus'') tegid Aasia mandrilt saartele meresõidu juba varem, kui Florese puhul teada oli, tõenäoliselt juhuslikult, sattudes merele looduslikel ujuvatel taimemassidel, näiteks merre uhutud puude ja taimkatte moodustatud parvedel, mis tekkisid näiteks üleujutuste või tormide tagajärjel.&lt;ref&gt;Budianto Hakim jt. Hominins on Sulawesi during the Early Pleistocene. – ''Nature'', 2025, kd 646, lk 378–383. [https://www.nature.com/articles/s41586-025-09348-6 Täistekst.]&lt;/ref&gt;

===Teisi leiukohti===
[[Pilt:Map_of_pre-Neandertal_fossil_sites.jpg|pisi|[[Heidelbergi inimene|Heidelbergi inimese]] või varajase neandertallase fossiilileiud]]
[[Pilt:Map of classic Neandertal fossil sites.jpg|pisi|&quot;Klassikalise&quot; neandertallase fossiilileiud]]

Neandertali leid ei olnud esimene avastatud neandertallase fossiil. Juba 1829. aastal avastas arst ja [[loodusteadlane]] [[Philippe-Charles Schmerling]] [[Engis]]' lähedal (praegu [[Belgia]]) asuvast [[Schmerlingi koopad|Schmerlingi koopast]] fossiilse lapse kolju ja mitu muud luud. 1833. aastal kirjeldas ta neid teadusväljaandes ning paigutas need väljasurnud loomade fossiilide ja samuti leitud [[kivist tööriist]]ade põhjal &quot;diluuviumi&quot; ehk [[veeuputus]]e ajastusse.&lt;ref&gt;[[Philippe-Charles Schmerling]]. ''Recherches sur les ossements fossiles découverts dans les cavernes de la Province de Liège'', P.-J. Collardin: Liège 1833, lk 1–66.&lt;/ref&gt; See leid, mis tänapäeval kannab nime [[Engis 2]], oli esimene teaduslikult kirjeldatud neandertallase fossiil, kuid see tunnistati neandertallaseks alles palju hiljem.&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/fossils/engis-2 Engis 2], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;

Ka 1848. aastal [[Gibraltar]]il lubjakivikarjääris [[Forbes' Quarry]] avastatud suhteliselt hästi säilinud kolju [[Gibraltar 1]] tunnistati alles aastakümneid hiljem kümnete tuhandete aastate vanuseks ning paigutati selleks ajaks juba tunnustatud liiki ''Homo neanderthalensis''.&lt;ref&gt;[[Chris Stringer]] jt: ''Neanderthals on the Edge: 150th Anniversary Conference of the Forbes’ Quarry Discovery, Gibraltar: Papers from a Conference Marking the 150th Anniversary of the Forbes’ Quarry Discovery, Gibraltar'', Oxbow Books, 2000, ISBN 1-84217-015-5.&lt;/ref&gt; Neandertallase tunnistamine omaette, ''Homo sapiens''{{'}}ist erinevaks inimese vormiks kinnistus lõplikult pärast seda, kui 1886. aastal leiti Belgia [[Spy koobas|Spy koopast]] (tänapäeval [[Jemeppe-sur-Sambre'i vald]]) kaks peaaegu täielikult säilinud neandertallase skeletti (Spy I ja Spy II), mille kirjeldasid Julien Fraipont ja Max Lohest.&lt;ref&gt;Julien Fraipont, Max Lohest. La race humaine de Neanderthal ou de Canstadt en Belgique. – ''Archives de Biologie'', kd 7, 1887, lk 587–757.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[[Ian Tattersall]]: ''Neandertaler. Der Streit um unsere Ahnen'', Birkhäuser: Basel 1999, ISBN 3-7643-6051-8, lk 81.&lt;/ref&gt;

Veel üks oluline leiukoht on Neandertalist umbes 80 km kaugusel asuv [[Balve koobas]] [[Hönne]] orus Westfalenis. Sealt on arvukate kivist esemete kõrval tuvastatud ka mõned [[luu]]st ja [[mammut]]ikihvadest valmistatud tööriistad. Balve koopa sete sisaldas rohkesti ka mammutiluid, eriti vasikate ja noorloomade omi; oletatakse, et koopa ümbruses kütiti väga palju loomi.
[[Gudenusi koobas|Gudenusi koopas]] (väikeses [[Kremstal]]is [[Alam-Austria]]s) viitab alumine, 70 000 aasta vanune kultuurikiht [[karvane mammut|karvaste mammutite]] (''[[Mammuthus primigenius]]''), [[karvane ninasarvik|karvaste ninasarvikute]], [[põhjapõder|põhjapõtrade]], [[metshobune|metshobuste]] ja [[koopakaru]]de küttimisele. Neandertallaste luustikel sageli esinevate pea- ja käevigastuste põhjal on järeldatud, et suurulukeid kütiti lähivõitlusrelvadega; seda tõlgendust toetab ka puidust odaotsa leid.&lt;ref name=Bick/&gt;&lt;ref&gt;Klaus Günther. ''Die altsteinzeitlichen Funde der Balver Höhle'', Münster 1964.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Lutz Kindler, Olaf Jöris, Michael Baales, Bensena Rüscuorr Theu. Die Balver Höhle: Alte Funde - Neue Ergebnisse. – Heinz Günter Horn, Hansgerd Hellenkemper, Gabriele Isenberg, Jürgen Kunow (toim). ''Von Anfang an. Archäologie in Nordrhein-Westfalen'', Mainz 2005, lk 318–321.&lt;/ref&gt;

1999. aastaks oli teada juba rohkem kui 300 neandertallase luustike ja luustikufragmentide leide.&lt;ref&gt;[[Winfried Henke]], [[Hartmut Rothe]]. ''Stammesgeschichte des Menschen'', Springer Verlag, Berlin 1999, ISBN 3-540-64831-3, lk 244.&lt;/ref&gt; Väga palju leiukohti on [[Lõuna-Prantsusmaa]] [[karst]]ialadel, näiteks [[La Chapelle-aux-Saints]], [[Le Moustier]], [[La Ferrassie]], [[Pech de l'Azé]], [[Arcy-sur-Cure'i koopad|Arcy-sur-Cure]] ja [[La Quina]]. Teised oluliste leiukohtade seas on [[Sima de los Huesos]], [[Cueva de los Aviones]], [[Cueva Antón]] ja [[El Sidróni koobas|Cueva de El Sidrón]] Hispaanias, [[Tabuni koobas|Tabuni koobas]] ja [[Kebara koobas]] ([[Kebbara koobas]], [[Kabārah' koobas]]) [[Karmeli mäestik]]us [[Iisrael]]is, [[Shānidari koobas]] ([[Şanederi koobas]]) Iraagis, [[Vindija koobas]] ja [[Krapina leiukoht]] Horvaatias, [[Karaini koobas]] Türgis, [[Mezmaiskaja koobas]] ([[Mezmai koobas]]) [[Kaukaasia]] Venemaa osas ja [[Okladnikovi koobas]] [[Altai]] mäestikus.&lt;ref&gt;[[Bernard Wood]], Nicholas Lonergan. The hominin fossil record: taxa, grades and clades. – ''[[Journal of Anatomy]]'', 2008, kd 212, nr 4, lk 363. [https://web.archive.org/web/20121020074827/http://www.gwu.edu/~hogwash/BW_PDFs/RP156.pdf Täistekst.]&lt;/ref&gt;

Suurem osa neandertallaste fossiilileidudest 
pärineb (selles järjestuses) [[Prantsusmaa]]lt, [[Itaalia]]st ja [[Hispaania]]st, [[Saksamaa]]lt, [[Belgia]]lt ja [[Portugal]]ist. Nende tuumikala paiknes seega Lõuna- ja Edela-Euroopas.&lt;ref name=&quot;Serangeli/Bolus2008&quot;&gt;Jordi Serangeli, Michael Bolus. Out of Europe – The dispersal of a successful European hominin form. –  ''Quartär'', 2008, kd 55, lk 83–98.&lt;/ref&gt; Seni teadaolevate fossiilijäänuste leviku põhjal on järeldatud, et neandertallased laiendasid alles [[viimane jääaeg|viimase jääaja]] jooksul &quot;oma algselt üksnes Euroopas paiknenud asuala Lähis-Itta, Kesk-Aasia osadesse ja isegi Altai piirkonda&quot;.&lt;ref name=&quot;Serangeli/Bolus2008&quot; /&gt; Ka 55 000 aasta vanused kivist tööriistad, mis leiti leiukohast [[Jebel Katefeh-1]]  (JKF-1; 27,9229° N, 40,8058° E) [[Saudi Araabia]] põhjaosast [[Jubbah]]' lähedalt, omistati 2026. aastal neandertallasele.&lt;ref&gt;James Blinkhorn jt. Neanderthals in the desert? Population history best explains Middle Palaeolithic technological heterogeneity in Arabia. – ''Quaternary Science Reviews'', 2026, kd 390, nr 110196.&lt;/ref&gt;

2017. aastal teatati ajakirjas [[Science]], et mitme kindlalt või oletatavalt neandertallaste kohalolua seotud leiukoha [[sete|setetes]] suudeti tuvastada nende [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] (mtDNA) jälgi. Belgiast [[Modave'i vald|Modave'i vallas]] asuvast [[Trou al'Wesse'i koobas|Trou al'Wesse'i  koopast]] oli varem küll leitud neandertallaste kivist tööriistu, kuid mitte neandertallaste luid.&lt;ref&gt;Viviane Slon jt. Neandertal and Denisovan DNA from Pleistocene sediments. – ''[[Science]]'', 2017, kd 356, nr 6338, lk 605–608.&lt;br /&gt; [https://www.nature.com/news/ancient-human-genomes-plucked-from-cave-dirt-1.21910 Ancient-human genomes plucked from cave dirt], nature.com, 27.4.2017.&lt;/ref&gt; 2021. aastal õnnestus koopasetetest tuvastada ka [[tuuma-DNA]]-d.&lt;ref&gt;Benjamin Vernot jt. Unearthing Neanderthal population history using nuclear and mitochondrial DNA from cave sediments. – ''Science'', 2021, kd 372, nr 6542, eabf1667.&lt;br /&gt;[https://web.archive.org/web/20260823225605/https://idw-online.de/de/news766659 Zellkern-Erbgut aus Höhlensedimenten gibt Einblicke in unsere Vergangenheit], idw-online.de, 16.4. 2021.&lt;/ref&gt; 

==Leidude vanus==

Vanimad fossiilileiud, mida enamik uurijaid peab piisavalt arvukate [[anatoomia|anatoomiliste]] tunnuste põhjal kindlalt neandertallastele kuuluvaks ja mille puhul enamasti räägitkse klassikalistest neandertallastest, pärinevad [[mereline isotoopstaadium|merelise isotoopstaadiumi]] [[MIS 5]] [[stratigraafia|kihtidest]].&lt;ref name=&quot;Wood.Wiley331&quot;&gt;Bernard Wood (toim). ''Wiley-Blackwell Encyclopedia of Human Evolution'', 2 kd, Wiley-Blackwell: Chichester jt 2011, ISBN 978-1-4051-5510-6, lk 331. Tsitaat: &quot;Varaseimad fossiilid, mida enamik uurijaid aktsepteeriks liigi ''H. neanderthalensis'' esindajatena, pärinevad hapniku isotoopstaadiumist 5 (st umbes 130 tuhande aasta vanused).“&lt;/ref&gt; Need pärinevad [[Horvaatia]]st ([[Krapina leiukoht]]) ja [[Itaalia]]st ning on vastavalt umbes 130 000 ja 120 000 aastat vanad. Neandertali leiukohast pärit nimeandev fossiil on dateeritud 42 000 aasta vanuseks.

[[Pilt:Homo splitter (deutsch).png|pisi|Perekonna ''Homo'' ligikaudne skemaatiline [[fülogeneetiline puu]], milles ei ole arvesse võetud viimastel aastatel tuvastatud geenivooge]]

Neandertallaste hulka arvatud luuleidude eristamine vanematest leidudest, mida varem omistati nn [[eelneandertallane|eelneandertallastele]] ehk protoneandertallastele ja  tänapäeval enamasti [[kronoliik|kronoliigile]] [[heidelbergi inimene]], on keeruline, sest neandertallased kujunesid heidelbergi inimesest välja vahetult ja järk-järgult. Sellepärast kasutatakse teaduskirjanduses erinevaid piiritlusi. Sageli peetakse neandertallasi eraldi [[takson]]iks alates 200 000–160 000 aasta vanustest fossiilidest;&lt;ref&gt;Winfried Henke, Hartmut Rothe. ''Stammesgeschichte des Menschen'', Springer Verlag: Berlin 1999, ISBN 3-540-64831-3, lk 240.&lt;/ref&gt; üksikud uurijad on neandertallaste hulka arvanud ka umbes 300 000 aasta vanuseid&lt;ref name=&quot;Havarti EvoEdu2010&quot;&gt;[[Katerina Harvati]]. Neanderthals. – ''Evolution: Education and Outreach'', 2010, kd 3, nr 3,  lk 367–376.&lt;/ref&gt; ja isegi 500 000 aasta vanuseid fossiile.&lt;ref&gt;[[Eric Delson]], Katerina Harvati. Return of the last Neanderthal. – ''Nature'', 2006, kd 443, lk 762–763. – [[Jeffery Wall]] on avaldanud veelgi varasema lahknemisaja hinnangu, 707 000 aastat: J. D. Wall, S. K. Kim. Inconsistencies in Neanderthal genomic DNA sequences. – ''PLoS Genetics'', 2007, kd 3, nr 10, e175, [[doi:10.1371/journal.pgen.0030175.eor]].&lt;/ref&gt;

Ka neandertallaste väljasuremise aeg ei ole seni kindlalt määratav.
2011. aastal avaldatud uurimuse järgi on [[Mezmaiskaja koobas|Mezmaiskaja koopa]] fossiilid [[Kaukaasia]]s (39 700 ± 1100 kalibreeritud aastat enne olevikku, [[cal BP]]) kõige nooremaid vaieldamatult dateeritud neandertallaste leiud.&lt;ref name=&quot;Pinhasi 2011&quot;&gt;Ron Pinhasi jt.  Revised age of late Neanderthal occupation and the end of the Middle Paleolithic in the northern Caucasus. – ''PNAS'', 2011, kd 108, nr 21, lk 8611–8616.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Europeans never had Neanderthal neighbours. Russian find suggests Neanderthals died out earlier than was thought. – nature.com, 9.5.2011.&lt;/ref&gt;

Samas peetakse [[Pürenee poolsaar]]elt pärinevate vähem kui 45 000 aasta vanuseks määratud leidude dateeringuid kaheldavaks.&lt;ref&gt;Bertila Galván jt. New evidence of early Neanderthal disappearance in the Iberian Peninsula. – ''Journal of Human Evolution'', 2014, kd 75, lk 16–27.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.eurekalert.org/news-releases/553183 Neanderthals disappeared from the Iberian Peninsula before than from the rest of Europe], eurekalert.org, 5.3.2015.&lt;/ref&gt; [[Krimmi poolsaar]]elt (Kabazi II leiukoht) pärinevad leiud dateeriti 2000. aasta paiku ainult 30 000 aasta vanuseks,&lt;ref&gt;[[Thorsten Uthmeier]]. Späte Neandertaler auf der Krim. – ''[[Archäologie in Deutschland]]'', 2005,kd 6, lk 62–64; V. P. Chabai, J. Richter, T. Uthmeier, A. I. Yevtushenko. Neue Forschungen zum Mittelpaläolithikum auf der Krim. – ''Germania'', kd 80, 2002, lk 441–447.&lt;/ref&gt; kuid 2021. aastal korrigeeriti dateering pärast uut [[radiosüsinikumeetod]]il dateerimist aega vähemalt 50 000 aastani; ühtlasi märgiti, et juba 40 000 aastat tagasi neandertallasi Krimmis tõenäoliselt enam ei olnud.&lt;ref&gt;Luke Spindler, Daniel Comeskey, Victor Chabai jt. Dating the last Middle Palaeolithic of the Crimean Peninsula: New hydroxyproline AMS dates from the site of Kabazi II. – ''Journal of Human Evolution'',  2021, kd 156, artikkel 102996.&lt;/ref&gt;

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}}

== Avastamislugu ==

Neandertallaste jäänuseid leiti esmakordselt [[Belgia]]s [[Engis]]es 1829. aastal ja [[Gibraltar]]il 1848. aastal, kuid neid ei tõlgendatud õigesti. Esimene neandertallase fossiil, mida hakati käsitlema erilise varajase inimvormi jäänusena, leiti [[Saksamaa]]l [[Düssel]]i jõe orus [[Neandertal]]is 1856. aastal. Leid pärines [[Feldhoferi koobas|Feldhoferi koopast]].&lt;ref&gt;[https://humanorigins.si.edu/evidence/human-fossils/species/homo-neanderthalensis Homo neanderthalensis], Smithsonian Institution Human Origins Program.&lt;/ref&gt;

1856. aasta leid äratas teadlaste tähelepanu oma ebatavalise kolju ja luustiku tõttu. 1864. aastal andis Briti geoloog [[William King]] neandertallastele teadusliku liiginime ''Homo neanderthalensis''. See oli esimene fossiilse inimrühma teaduslikult kirjeldatud liik.&lt;ref&gt;[https://www.nhm.ac.uk/discover/who-were-the-neanderthals.html Who were the Neanderthals?], Natural History Museum.&lt;/ref&gt;

Pärast Neandertali leiu uurimist tunti ära, et ka varem Engisest ja Gibraltarilt leitud jäänused kuuluvad neandertallastele. Gibraltarilt leitud [[Gibraltar 1]] on esimene täiskasvanud neandertallase kolju, mis leiti.&lt;ref&gt;[https://www.nhm.ac.uk/discover/first-adult-neanderthal-skull.html First adult Neanderthal skull], Natural History Museum.&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==
* [[Nesher Ramla]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*[http://www.epl.ee/artikkel/354995 &quot;Neandertallane elab tänapäeva inimeses?&quot;] EPL, 16. september 2006 
*[http://www.postimees.ee/150907/esileht/ak/283195.php &quot;Oletus inimese ja neandertallase seksist tugines saastunud DNA-l&quot;] Postimees, 15. september 2007
*[http://www.epl.ee/uudised/433515 &quot;Inglismaal leiti neandertaallastele kuulunud tööriistu&quot;] EPL, 23. juuni 2008 
*[http://www.epl.ee/artikkel/442332 &quot;FOTOD: teadlased rekonstrueerisid neandertali naise näo&quot;] EPL, 20. september 2008
*[http://www.postimees.ee/?id=84883 &quot;Neandertallased: elu ilma vanavanemateta&quot;] Postimees, 21. veebruar 2009 
*[http://www.epl.ee/artikkel/486377 &quot;Neantertali inimene oli edev&quot;] Eesti Päevaleht, 16. jaanuar 2010
*[http://www.novaator.ee/ET/inimene/neandertallaste_geenid_aitasid_inimesel_levida/ &quot;Neandertallaste geenid aitasid inimesel levida&quot;] Novaator, 17. juuni 2011
* [http://www.elu24.ee/print/1127058/neandertallased-surid-seniarvatust-15-000-aastat-varem-valja 05. veebruar 2013, Neandertallased surid seniarvatust 15 000 aastat varem välja, Postimees: elu24.ee]
* [http://www.nature.com/nature/journal/v505/n7481/full/nature12886.html Nature 505, 43–49 (02 January 2014), The complete genome sequence of a Neanderthal from the Altai Mountains]
* 04. september 2017 16:11, Jaan-Juhan Oidermaa, [https://novaator.err.ee/616542/antropoloogid-joudsid-neandertallaste-liimi-valmistamise-saladusteni Antropoloogid jõudsid neandertallaste liimi valmistamise saladusteni]

{{Hominina}}

[[Kategooria:Inimene]]
[[Kategooria:Väljasurnud imetajad]]
[[Kategooria:Esiaeg]]</text>
      <sha1>rhw3s5jk8bpfqyzowvk2rezm0gyz1s2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Félix Sánchez</title>
    <ns>0</ns>
    <id>12899</id>
    <revision>
      <id>7227886</id>
      <parentid>6816550</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:12:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7227886</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5166" sha1="77y5x7bpk2bm9oplp4k3hozvjh03vpd" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Sportlane
| nimi = Félix Sánchez
| pilt = Felix Sanchez Berlin 2009 cropped.JPG
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Félix Sánchez 2009. aasta MM-il
| riik = Dominikaani Vabariik
| sünniaeg = {{süv|1977|08|30}}
| sünnikoht = [[Manhattan]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 178 cm
| kaal = 
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta Panameerika mängud|2003 Santo Domingo]]|400 m tõkkejooks}}
{{Pronksmedal|[[2003. aasta Panameerika mängud|2003 Santo Domingo]]|4 × 400 m teatejooks}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta Panameerika mängud|2007 Rio de Janeiro]]|4 × 400 m teatejooks}}
{{Pronksmedal|[[2011. aasta Panameerika mängud|2011 Guadalajara]]|400 m tõkkejooks}}
}}
[[Pilt:FelixSanchez400mHaiesLondres2012.jpg|pisi|Félix Sánchez 2012. aasta suveolümpiamängudel]]
'''Félix Sánchez''' (sündinud [[30. august]]il [[1977]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] endine [[kergejõustiklane]], kahekordne olümpiavõitja [[400 m tõkkejooks]]us.

2003. aastal valis USA ajakiri Track &amp; Field News Sáncheze aasta sportlaseks.

Tema järgi on nimetatud Dominikaani Vabariigi suurim staadion [[Estadio Olímpico Félix Sánchez]].

== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,63'''
* [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,63'''

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]]is
** {{kuld}} '''maailmameister''' [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,49''' 
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]]is
** {{kuld}} '''maailmameister''' [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,25''' 
* [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]]s
** {{hõbe}} hõbemedal [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''48,01'''

=== Kuldliiga võistlus ===

2001 1. koht '''47.38''' ([[Zürich]])
&lt;br&gt;2001 1. koht '''48.46''' ([[Monaco]])
&lt;br&gt;2002 1. koht '''48.05''' ([[Berliin]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.99''' ([[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.35''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.86''' (Monaco) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.73''' ([[Rooma]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.91''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''48.91''' ([[Oslo]]) 
&lt;br&gt;2003 1. koht '''47.82''' (Zürich)
&lt;br&gt;2003 1. koht '''48.15''' (Rooma) 
&lt;br&gt;2003 1. koht '''48.30''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''47.92''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''47.99''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''48.43''' (Rooma)
&lt;br&gt;2004 1. koht '''48.54''' ([[Bergen]])

== Isiklikud rekordid ==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || '''10,45''' || [[9. aprill]] [[2005]] || [[Los Angeles]]
|- 
| [[200 m jooks]] || '''20,87''' || [[6. mai]] [[2001]]  || [[Irvine]]
|- 
| [[400 m jooks]] || '''44,90''' || [[19. august]] [[2001]] || [[Gateshead]]
|- 
| [[800 m jooks]] || '''1.48,99''' || [[14. aprill]] [[2012]] || [[Los Angeles]]
|- 
| [[400 m tõkkejooks]] || '''47,25''' || [[29. august]] [[2003]]  || [[Pariis]]
|}

== Isiklikku ==

Félix Sánchez on 180 cm pikk ja kaalub 70 kg.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 400 m tõkkejooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}}

{{JÄRJESTA:Sanches, Felix}}
[[Kategooria:Dominikaani Vabariigi sportlased]]
[[Kategooria:Tõkkejooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>77y5x7bpk2bm9oplp4k3hozvjh03vpd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227887</id>
      <parentid>7227886</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:13:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227887</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5159" sha1="tuf7x6pdb2g9a9itd3o62tzqnultupg" xml:space="preserve">{{viita}}
{{Sportlane
| nimi = Félix Sánchez
| pilt = Felix Sanchez Berlin 2009 cropped.JPG
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Félix Sánchez 2009. aasta MM-il
| riik = Dominikaani Vabariik
| sünniaeg = {{süv|1977|08|30}}
| sünnikoht = [[Manhattan]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus =
| kaal = 
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Kuldmedal|[[2004. aasta suveolümpiamängud|2004 Ateena]]|[[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2012. aasta suveolümpiamängud|2012 London]]|[[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001 Edmonton]]|[[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003 Pariis]]|[[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{Hõbemedal|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007 Osaka]]|[[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta Panameerika mängud|2003 Santo Domingo]]|400 m tõkkejooks}}
{{Pronksmedal|[[2003. aasta Panameerika mängud|2003 Santo Domingo]]|4 × 400 m teatejooks}}
{{Pronksmedal|[[2007. aasta Panameerika mängud|2007 Rio de Janeiro]]|4 × 400 m teatejooks}}
{{Pronksmedal|[[2011. aasta Panameerika mängud|2011 Guadalajara]]|400 m tõkkejooks}}
}}
[[Pilt:FelixSanchez400mHaiesLondres2012.jpg|pisi|Félix Sánchez 2012. aasta suveolümpiamängudel]]
'''Félix Sánchez''' (sündinud [[30. august]]il [[1977]] [[New York|New Yorgis]]) on [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariigi]] endine [[kergejõustiklane]], kahekordne olümpiavõitja [[400 m tõkkejooks]]us.

2003. aastal valis USA ajakiri Track &amp; Field News Sáncheze aasta sportlaseks.

Tema järgi on nimetatud Dominikaani Vabariigi suurim staadion [[Estadio Olímpico Félix Sánchez]].

== Saavutused ==

===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Olümpiamängud]]el ===

* [[2004. aasta suveolümpiamängud|2004]] {{Riigi ikoon|Kreeka}} [[Ateena]]s
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2004. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,63'''
* [[2012. aasta suveolümpiamängud|2012]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[London]]is
** [[Pilt:Gold medal olympic.svg|15px]] '''olümpiavõitja''' [[Kergejõustik 2012. aasta suveolümpiamängudel#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,63'''

=== [[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustel]] ===

* [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2001]] {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Edmonton]]is
** {{kuld}} '''maailmameister''' [[2001. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,49''' 
* [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2003]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Pariis]]is
** {{kuld}} '''maailmameister''' [[2003. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''47,25''' 
* [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2007]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Ōsaka]]s
** {{hõbe}} hõbemedal [[2007. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooksus]] '''48,01'''

=== Kuldliiga võistlus ===

2001 1. koht '''47.38''' ([[Zürich]])
&lt;br&gt;2001 1. koht '''48.46''' ([[Monaco]])
&lt;br&gt;2002 1. koht '''48.05''' ([[Berliin]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.99''' ([[Brüssel]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.35''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.86''' (Monaco) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.73''' ([[Rooma]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''47.91''' ([[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]) 
&lt;br&gt;2002 1. koht '''48.91''' ([[Oslo]]) 
&lt;br&gt;2003 1. koht '''47.82''' (Zürich)
&lt;br&gt;2003 1. koht '''48.15''' (Rooma) 
&lt;br&gt;2003 1. koht '''48.30''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''47.92''' (Zürich) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''47.99''' (Saint-Denis) 
&lt;br&gt;2004 1. koht '''48.43''' (Rooma)
&lt;br&gt;2004 1. koht '''48.54''' ([[Bergen]])

== Isiklikud rekordid ==

{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[100 m jooks]] || '''10,45''' || [[9. aprill]] [[2005]] || [[Los Angeles]]
|- 
| [[200 m jooks]] || '''20,87''' || [[6. mai]] [[2001]]  || [[Irvine]]
|- 
| [[400 m jooks]] || '''44,90''' || [[19. august]] [[2001]] || [[Gateshead]]
|- 
| [[800 m jooks]] || '''1.48,99''' || [[14. aprill]] [[2012]] || [[Los Angeles]]
|- 
| [[400 m tõkkejooks]] || '''47,25''' || [[29. august]] [[2003]]  || [[Pariis]]
|}

== Isiklikku ==

Félix Sánchez on 180 cm pikk ja kaalub 70 kg.

== Välislingid ==
{{commonscat}}
* {{IAAF}}

{{Olümpiavõitjad meeste 400 m tõkkejooksus}}
{{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}}

{{JÄRJESTA:Sanches, Felix}}
[[Kategooria:Dominikaani Vabariigi sportlased]]
[[Kategooria:Tõkkejooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>tuf7x6pdb2g9a9itd3o62tzqnultupg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Marx</title>
    <ns>0</ns>
    <id>18946</id>
    <revision>
      <id>7227904</id>
      <parentid>7224318</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:27:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kapital ja kapitalismi hukk */ sobimatu stiil</comment>
      <origin>7227904</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19393" sha1="f46d4wcvm1t872bsk6fb7z2b76hlmkb" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib inimesest; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Karl Marks]]; tankeri kohta vaata artiklit [[Karl Marks (tanklaev)]]; sõjalaeva kohta vaata artiklit [[Izjaslav]]}}
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
{{Marksism}}
'''Karl Heinrich Marx''' ([[5. mai]] [[1818]] [[Trier]], [[Saksamaa]] – [[14. märts]] [[1883]] [[London]]) oli juudi päritolu Saksa [[filosoofia|filosoof]], [[majandusteadus|majandusteadlane]] ja [[revolutsioon|revolutsionäär]]. Marx ei olnud ainult [[sotsioloogia|sotsioloog]] ja [[politoloogia|politoloog]], vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.

Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end [[marksism|marksistideks]] ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos [[Charles Darwin]]i ja [[Sigmund Freud]]iga on Marx suurimaid maailmapildi mõjutajaid 20. sajandil. [[1999]] valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Tunnustus on tulnud suuresti tagantjärele, näiteks tema kaasaegne [[John Stuart Mill]] ei olnud sellisest mehest kuulnudki.

Marx sündis [[1818]] [[Saksamaa]]l [[Trier]]i linnas. Ta oli päritolult [[juudid|juut]], kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii [[William Shakespeare]]'i romantilised lood kui ka [[Isaac Newton|Newtoni]], [[John Locke|Locke]]'i ja [[Gottfried Wilhelm Leibniz|Leibniz]]i ratsionaalne mõtteviis.

[[Bonni ülikool]]is, kus Marx [[õigusteadus]]t õppis, vaevas teda kõige enam [[alkoholism]], mis sundis teda siirduma [[Berliini ülikool]]i, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski [[Jena Ülikool]]ist. Pärast seda töötas Marx ajalehe [[Rheinische Zeitung]] ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma.

Seejärel kolis Marx [[Pariis]]i, kus ta tutvus paljude teiste noorte [[sotsialist]]ide seas ka [[Friedrich Engels]]iga.

Alates [[1849]]. aastast elas Marx Londonis. 
 
== Materialistist ajaloolane ==
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli [[Jumal]] see, kes meid [[kapitalism]]i juhtis, siis Marx väitis: &quot;'''Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks'''&quot;. Marxi kuulus sentents on: &quot;'''Religioon on [[oopium]] rahvale.'''&quot; Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb [[ürgkogukond]]likust korrast läbi [[orjandus]]liku korra [[feodalism|feodaalaega]], sealt [[kapitalism]]i ja edasi [[sotsialism]]i. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes [[Rooma riik|Vanas Roomas]] omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste [[töö (marksism)|töö]] arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab [[kultuur]]i, [[teadus]]e, [[religioon|usu]], [[moraal]]i jne.

Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud [[moraal]]ist ja [[seadusandlus]]est? Marxi arvates on [[eraomandus]]t soodustavatel [[seadus]]tel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi [[omand]]isuhetesse viima, siis peab seda tegema [[revolutsioon]]. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud [[Venemaa]] meeldegi, ta pidas isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama [[Inglismaa]]lt, levima [[Prantsusmaa]]le ja alles sealt Saksamaale.

== Marx kui sotsioloog ==
'''ORGAANILINE TERVIKLUS'''
*arusaam ühiskonnast kui inimkehasarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni 
*mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna – eri valdkondade seoste otsimine
 
'''MAJANDUSLIKU SEKTORI TÄHTSUS'''
*tootmisvahendite omanikud vs. mitteomanikud 
*majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus 
*omamine/mitteomamine laieneb ka ideede valdkonda – valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus

'''KONFLIKTI ROLL AJALOO KUJUNDAMISEL'''
*pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus 
*võttis üle Hegeli ideed ajaloost kui protsessist, võõrandumisest ja dialektikast, kuid: taganttõukavaks jõuks pole mitte ideed vaid materiaalne maailm

'''DIALEKTIKA'''
*tees (eksisteeriv sotsiaalne süsteem)
*antitees (konkureerivad või vaenulikud elemendid)
*süntees (uus ühiskonnakorraldus)

'''Marxi kriitika'''
*liialt suur rõhk &quot;klassiidentiteedil&quot; 
*propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast

Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud:
# [[materialism]]: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus ([[kultuurimaterialism]])
# klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf)
# kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta ([[Frankfurdi koolkond]])

=== Marx inimese ja ühiskonna olemusest ===
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostöövalmis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. 
*Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. 
*Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber.

Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.

Ühiskonnas kujuneb keskseks institutsiooniks see sotsiaalsete suhete kogum, mis kõige enam mõjutab inimeste elutegevust (sotsiaalseid suhteid, väärtushinnanguid, norme jne.). Sellisteks institutsioonideks võivad olla [[perekond]], [[poliitiline kord]], [[haridus]], [[religioon]] või [[majandus]].

Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste protsessis. Igas sotsiaalses situatsioonis toob ühe jõu (tees) olemasolu kaasa vastandjõu (antitees). Vastandlikud jõud tekitavad [[konflikt]]i, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – [[süntees]], mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et '''sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine'''. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.

Majandus tingib ühiskonnas kõik ülejäänu; seal on olulised kategooriad: 
*tootlikud jõud – inimene kui tootja ja tootmisvahend ja 
*tootmissuhted – reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi.

== Kapital ja kapitalismi hukk ==
Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist [[Briti Muuseum]]is ilmus lõpuks [[1867]] esimene osa &quot;Kapitalist&quot;.

Tuletades meelde, et Marx oli hegeliaan, üritab ta näidata, et '''kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele'''. Seega kasutab Marx klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu [[Adam Smith|Smith]] ja [[David Ricardo|Ricardo]], nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist [[lisaväärtus]]ega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate [[ekspluateerimine|ekspluateerimiseks]]. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.

== Marxi teesid ==
===Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon===
Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama [[Konkurents (majandus)|konkurents]]iga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad [[kasum]]id vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima.

===Majandusliku võimu kontsentreerumine===
Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu.

===Süvenev kriis ja depressioon===
&quot;Lapse lalin, jama, seebimull.&quot; Selliseid sõnu kasutas Marx Say teooria kohta stabiilsest kapitalismist. Kes ostavad kaupu, kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada? Keegi ei osta, oli Marxi vastus. Järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse.

===Industriaalne reservarmee===

Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Esialgu tundub, et see armee ei saa olla militaarsem kui inglite armee. Tööliste rohkus aitab kapitalistidel võimul olla, vähemasti esialgu.

== Marxi ajalooliste formatsioonide teooria ==
Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni:
*ürgkogukondlik – eraomandit pole
*orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana–Rooma
*feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
*kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
*kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism

== Marx klassivõitlusest ==
Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse ([[Max Weber]]i kõrval).

Marx töötas välja teooria, mille kohaselt '''ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks''' – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid).

Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.

Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 
*klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; 
*tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus;
*kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud.

== Marx dialektilistest muutustest ==
Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahelised vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste tulemusena. Igas olukorras toob ühe jõu ([[tees]]) olemasolu kaasa vastandjõu ([[antitees]]). Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitiliselt.

==Marxi eesti keelde tõlgitud teosed ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Teose pealkiri
!Originaali ilmumise aasta
!Eesti keeles välja antud
|-
|Eessõna doktoriväitekirjale &quot;Demokritose ja Epikurose naturaalfiolosoofia erinevus&quot;
|1841
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Ajalehe &quot;Kölnische Zeitung&quot; nr. 179 juhtkiri
|1842
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Hegeli õigusefilosoofia kriitikast. Sissejuhatus
|1843
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast
|1844
|Eraldi raamat (1982)
|-
|Püha perekond, ehk, Kriitilise kriitika kriitika. Bruno Baueri ja kompanii vastu
|1844
|Eraldi raamat (1978)
|-
|Teesid Feuerbachi kohta
|1845
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)
Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)

Lisa Fr. Engelsi teosele &quot;Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp&quot; (1959, 1970, 1981)
|-
|Saksa ideoloogia
|1845
|Eraldi raamat (1985)
|-
|Filosoofia viletsus : vastus hr. Proudhoni &quot;Viletsuse filosoofiale&quot;
|1847
|Eraldi raamat (1964)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 3. kd
|-
|Palgatöö ja kapital
|1847
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd

Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Ajalehe &quot;Rheinischer Beobachter&quot; kommunism [katkend]
|1847
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kommunistliku partei manifest
|1848
|Eraldi raamat (1917, 1919, 1929, 1933, 1936, 1946, 1947, 1949, 1951, 1955, 1966, 1971, 1974, 1981)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Kodanlus ja kontrrevolutsioon
|1848
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Keskkomitee läkitus Kommunistide Liidule
|1850
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Retsensioon: G. Fr. Daumer &quot;Uue ajastu religioon. Kombinaatorlik-aforistlike põhialuste rajamise katse&quot;, 2 köidet, Hamburg, 1850
|1850
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850
|1850
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Louis Bonaparte'i kaheksateistkümnes brümäär
|1852
|Eraldi raamat (1952)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Briti ülemvõim Indias
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Briti ülemvõim Indias ja selle edasised tagajärjed
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Kirikuvastane liikumine. - Demonstratsioon Hyde Park'is
|1855
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kõne &quot;The People's Paper'i&quot; juubelil
|1856
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Poliitilise ökonoomia kriitikast
|1859
|Eraldi raamat (1965)
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu asutamismanifest
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu üldpõhikiri
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|P. J. Proudhonist
|1865
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Palk, hind ja kasum
|1865
|Eraldi raamat (1982)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 1. kd. 1. raamat. Kapitali tootmise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1867
|Eraldi raamat (1953)
|-
|Kodusõda Prantsusmaal
|1871
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Gotha programmi kriitika
|1875
|Eraldi raamat (1936, 1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 2. kd. 2. raamat. Kapitali ringlemise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1885
|Eraldi raamat (1958)
|-
|Kapital. 3. kd. 1. ja 2. jagu. 3. raamat, Kapitalistliku tootmise koguprotsess : poliitilise ökonoomia kriitika
|1894
|Eraldi raamat (1962)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 1. osa : peatükid 1-7 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1979)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 2. osa : peatükid 8-18 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1981)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 3. osa : peatükid 19-24 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1982)
|}
*Karl Marx Kölni wannutatud-meeste kohtu ees: Reini demokraatidekomitee kohtuasi sõjariistus wastupa Friedrich Engels'i eessõnaga, ilmus eesti k 1961
*Karl Marxi tarkuseraamat. Kirjastus Ersen, 2004. ISBN 9985-76-780-2
*Wabameelsed walitsemas, ilmus eesti k 1919

== Välislingid ==
{{Commons|Karl Marx}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.gutenberg.org/ebooks/author/46 Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Gutenberg Project Gutenbergis]
* [https://librivox.org/author/2426?primary_key=2426&amp;search_category=author&amp;search_page=1&amp;search_form=get_results Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/LibriVox LibriVox'is]
* [http://marxists.org/eesti/m-e/index.htm Karl Marxi ja Friedrich Engelsi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Marxists_Internet_Archive Marksistlikus Internetiarhiivis] 
* [http://web.archive.org/web/20070609093223/http://my.tele2.ee/indrme/marx_kaubafet.pdf Karl Marx. Kaubafetišism ja selle saladus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093253/http://my.tele2.ee/indrme/marx_vaartusvorm.pdf Karl Marx. Väärtusvorm ehk vahetusväärtus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093211/http://my.tele2.ee/indrme/Russell_karlmarx.pdf Bertrand Russell. Karl Marx]

{{DEFAULTSORT:Marx, Karl}}
[[Kategooria:Marksistid]]
[[Kategooria:Saksa filosoofid]]
[[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]]
[[Kategooria:Poliitikafilosoofid]]
[[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Surnud 1883]]</text>
      <sha1>f46d4wcvm1t872bsk6fb7z2b76hlmkb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227944</id>
      <parentid>7227904</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:16:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227944</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19629" sha1="hq6mojzzcwsqll475svb97mnwdl3hxx" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib inimesest; jõelaeva kohta vaata artiklit [[Karl Marks]]; tankeri kohta vaata artiklit [[Karl Marks (tanklaev)]]; sõjalaeva kohta vaata artiklit [[Izjaslav]]}}
{{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2006}}{{allikad}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
{{Marksism}}
[[File:Karl Marx, May 1861.jpg|thumb|right|upright=0.7|Marx Londonis 1861.&lt;ref&gt;{{Cite web |url= https://marx200.org/en/fotografien/index.html|title= All Images of Marx Are Good|website= Marx 200|access-date= 2 December 2024}}&lt;/ref&gt;]]


'''Karl Heinrich Marx''' ([[5. mai]] [[1818]] [[Trier]], [[Saksamaa]] – [[14. märts]] [[1883]] [[London]]) oli juudi päritolu Saksa [[filosoofia|filosoof]], [[majandusteadus|majandusteadlane]] ja [[revolutsioon|revolutsionäär]]. Marx ei olnud ainult [[sotsioloogia|sotsioloog]] ja [[politoloogia|politoloog]], vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija.

Kuigi enamik tänapäeva majandusteadlasi end [[marksism|marksistideks]] ei pea, teevad seda ikkagi tuhanded inimesed kogu maailmas. Tema suurt panust majandusteaduse arengusse üldiselt ei vaidlustata. Koos [[Charles Darwin]]i ja [[Sigmund Freud]]iga on Marx suurimaid maailmapildi mõjutajaid 20. sajandil. [[1999]] valisid inglased Marxi lõppeva aastatuhande maailma kõige enam mõjutanud inimeseks. Tunnustus on tulnud suuresti tagantjärele, näiteks tema kaasaegne [[John Stuart Mill]] ei olnud sellisest mehest kuulnudki.

Marx sündis [[1818]] [[Saksamaa]]l [[Trier]]i linnas. Ta oli päritolult [[juudid|juut]], kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii [[William Shakespeare]]'i romantilised lood kui ka [[Isaac Newton|Newtoni]], [[John Locke|Locke]]'i ja [[Gottfried Wilhelm Leibniz|Leibniz]]i ratsionaalne mõtteviis.

[[Bonni ülikool]]is, kus Marx [[õigusteadus]]t õppis, vaevas teda kõige enam [[alkoholism]], mis sundis teda siirduma [[Berliini ülikool]]i, kus ta hakkas õppima filosoofiat. Berliini ülikooli jäigad protseduurireeglid ja Marxi boheemlaslik elu ei sobinud kokku, lisaks sellele jäid oma ametikohtadest ülikoolis ilma Marxi toonased hegellastest mõttekaaslased ning doktorikraadi filosoofia alal sai Marx lõpuks hoopiski [[Jena Ülikool]]ist. Pärast seda töötas Marx ajalehe [[Rheinische Zeitung]] ajakirjanikuna, kust ta peagi pidi poliitilistel põhjustel lahkuma.

Seejärel kolis Marx [[Pariis]]i, kus ta tutvus paljude teiste noorte [[sotsialist]]ide seas ka [[Friedrich Engels]]iga.

Alates [[1849]]. aastast elas Marx Londonis. 
 
== Materialistist ajaloolane ==
Marxi filosoofia kasutas Hegeli sõnu teises järjekorras. Kui Hegeli meelest oli [[Jumal]] see, kes meid [[kapitalism]]i juhtis, siis Marx väitis: &quot;'''Jumal on ainult mask inimliku ahnuse ja ihade varjamiseks'''&quot;. Marxi kuulus sentents on: &quot;'''Religioon on [[oopium]] rahvale.'''&quot; Marx väitis, et inimkonna areng kulgeb [[ürgkogukond]]likust korrast läbi [[orjandus]]liku korra [[feodalism|feodaalaega]], sealt [[kapitalism]]i ja edasi [[sotsialism]]i. Areng toimub tootmissuhete ehk toodangu ja inimeste vaheliste suhete arenedes. Kes [[Rooma riik|Vanas Roomas]] omas orja, omas ka orja toodangut. Seega elas omanike klass tööliste [[töö (marksism)|töö]] arvel. Kas see ei anna töölistele suurt eelist oma õigusi nõuda? Samas väitis Marx, et tundub, nagu ei vajaks omanikud töölisi niipalju kui töölised omanikke. Siinkohal väitis Hegel, et omanike klass tagab [[kultuur]]i, [[teadus]]e, [[religioon|usu]], [[moraal]]i jne.

Tänapäeval peetakse tööajast mittekinnipidamist ebamoraalseks, ebakultuurseks jne. Marx küsis, miks peaksime kinni pidama omanike poolt respekteeritud [[moraal]]ist ja [[seadusandlus]]est? Marxi arvates on [[eraomandus]]t soodustavatel [[seadus]]tel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi [[omand]]isuhetesse viima, siis peab seda tegema [[revolutsioon]]. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud [[Venemaa]] meeldegi, ta pidas isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama [[Inglismaa]]lt, levima [[Prantsusmaa]]le ja alles sealt Saksamaale.

== Marx kui sotsioloog ==
'''ORGAANILINE TERVIKLUS'''
*arusaam ühiskonnast kui inimkehasarnasest organismist, kus iga osa täidab oma kindlat funktsiooni 
*mudel sellest, kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist ja moodustavad koos teatud liiki ühiskonna – eri valdkondade seoste otsimine
 
'''MAJANDUSLIKU SEKTORI TÄHTSUS'''
*tootmisvahendite omanikud vs. mitteomanikud 
*majandussüsteem on baas, teised valdkonnad (perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioon ja haridussüsteem) on pealisehitus 
*omamine/mitteomamine laieneb ka ideede valdkonda – valitseva klassi ideed domineerivad, teiste infoallikate puudumisel areneb välja väärteadvus

'''KONFLIKTI ROLL AJALOO KUJUNDAMISEL'''
*pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel – klassivõitlus 
*võttis üle Hegeli ideed ajaloost kui protsessist, võõrandumisest ja dialektikast, kuid: taganttõukavaks jõuks pole mitte ideed vaid materiaalne maailm

'''DIALEKTIKA'''
*tees (eksisteeriv sotsiaalne süsteem)
*antitees (konkureerivad või vaenulikud elemendid)
*süntees (uus ühiskonnakorraldus)

'''Marxi kriitika'''
*liialt suur rõhk &quot;klassiidentiteedil&quot; 
*propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast

Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud:
# [[materialism]]: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus ([[kultuurimaterialism]])
# klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf)
# kriitiline lähenemine: sotsioloog peab püüdma ühiskonda paremaks muuta ([[Frankfurdi koolkond]])

=== Marx inimese ja ühiskonna olemusest ===
Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostöövalmis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust. Põhjus, miks inimesed pahatihti teisiti käituvad, tuleneb ühiskonnast. 
*Ühiskond kujundab inimestes ebaloomulikke võistlevaid ja konfliktseid suhteid. 
*Ühiskondlikud probleemid tulenevad ühiskonnast enesest – sotsiaalsest keskkonnast meie ümber.

Selleks, et sotsiaalseid probleeme lahendada, on vaja muuta sotsiaalset keskkonda: ühiskondlikke struktuure ja institutsioone.

Ühiskonnas kujuneb keskseks institutsiooniks see sotsiaalsete suhete kogum, mis kõige enam mõjutab inimeste elutegevust (sotsiaalseid suhteid, väärtushinnanguid, norme jne.). Sellisteks institutsioonideks võivad olla [[perekond]], [[poliitiline kord]], [[haridus]], [[religioon]] või [[majandus]].

Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide konfliktid ja vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste protsessis. Igas sotsiaalses situatsioonis toob ühe jõu (tees) olemasolu kaasa vastandjõu (antitees). Vastandlikud jõud tekitavad [[konflikt]]i, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – [[süntees]], mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et '''sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine'''. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes.

Majandus tingib ühiskonnas kõik ülejäänu; seal on olulised kategooriad: 
*tootlikud jõud – inimene kui tootja ja tootmisvahend ja 
*tootmissuhted – reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi.

== Kapital ja kapitalismi hukk ==
Pärast kahte aastat majandusalaste materjalide läbitöötamist [[Briti Muuseum]]is ilmus lõpuks [[1867]] esimene osa &quot;Kapitalist&quot;.

Tuletades meelde, et Marx oli hegeliaan, üritab ta näidata, et '''kapitalism kui ühiskonnakord on määratud hukkumisele'''. Seega kasutab Marx klassikalise ökonoomika vahendeid. Nagu [[Adam Smith|Smith]] ja [[David Ricardo|Ricardo]], nii ka Marx näitas, et toote väärtus on määratud tööjõuga, mis selle tootmiseks on kulunud. Kuna töölised ei teeni oma töö eest võrdselt toote müügihinnaga, siis kapitalist teenib kasumit tööliste arvelt ja seega ekspluateerib töölisi. Kasutades Marxi termineid: konstantse kapitali ehk masinate ja sisseseadele kulunud raha ning muutuvkapitali ehk töölistele makstava palga summa peab olema võrdne toote hinnaga. Kuna see nii ei ole, on tegemist [[lisaväärtus]]ega. Lisaväärtuse võtab kapitalist endale. Seda nimetatakse töötajate [[ekspluateerimine|ekspluateerimiseks]]. Lisaväärtuse ja palga suhe näitab ekspluateerimise suhtarvu. Kapitalistik kord ei lase õiglasel jaotusel tekkida, kuna ta loob tööpuuduse ja seega tööliste reservväe, kes ootavad võimalust kelleltki töökoht ära võtta, juhul kui saadava palgaga ei olda rahul.

== Marxi teesid ==
===Vähenevad kasumid ja kapitali akumulatsioon===
Nagu Smith, nii ka Marx väidab, et tootja peab arvestama [[Konkurents (majandus)|konkurents]]iga. Mida suurem firma, seda efektiivsemalt saab ta toota, seega kui üks innovaatiline firma laiendab oma tegevust, siis paneb ta ka konkurendid seda tegema. Laienemisega seoses vajatakse rohkem töölisi, kuid firmal on kasulikum töölised masinatega asendada. Samas peab firma maksma masinate eest nende tegelikule väärtusele vastavalt, seega hakkavad [[kasum]]id vähenema. Ja nii on kapitalistid dilemma ees: kas osta masinaid ja teenida väiksemat kasumit või keelduda masinate ostmisest ja riskida turu kaotamisega. Kuna kasumid vähenevad, hakkavad firmad töölisi veelgi enam ekspluateerima.

===Majandusliku võimu kontsentreerumine===
Kuna suured firmad toodavad kaupu odavamalt, siis on loomulik väikefirmade väljasuremine. Rahvuslik turg tõrjub välja kohaliku turu, aga rahvusvaheline rahvusliku turu.

===Süvenev kriis ja depressioon===
&quot;Lapse lalin, jama, seebimull.&quot; Selliseid sõnu kasutas Marx Say teooria kohta stabiilsest kapitalismist. Kes ostavad kaupu, kui firmaomanikud otsustavad tootmist suurendada? Keegi ei osta, oli Marxi vastus. Järgnevad pankrotid, tekib paanika, investeerimine lõpetatakse.

===Industriaalne reservarmee===

Asendamiste ja depressiooni tõttu visatakse järjest enam töölisi tänavale. Esialgu tundub, et see armee ei saa olla militaarsem kui inglite armee. Tööliste rohkus aitab kapitalistidel võimul olla, vähemasti esialgu.

== Marxi ajalooliste formatsioonide teooria ==
Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni:
*ürgkogukondlik – eraomandit pole
*orjanduslik – Vana-Kreeka, Vana–Rooma
*feodaalne – keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
*kapitalistlik – industriaalrevolutsiooni produkt
*kommunistlik – selle esimene aste on sotsialism

== Marx klassivõitlusest ==
Marx keskendus majanduskeskkonna arengu uurimisele. Teda huvitas sotsiaalse ebavõrdsuse põhjuste ja olemuse väljaselgitamine. Ta on andnud erilise panuse ühiskonna sotsiaalse kihistumise uurimisse ([[Max Weber]]i kõrval).

Marx töötas välja teooria, mille kohaselt '''ühiskond on jaotatud vastandlikeks klassideks''' – tootmisvahendite omajateks ja mitteomajateks (erinevates formatsioonides on nendeks orjad ja orjapidajad; talupojad ja feodaalid; töölised ja kapitalistid).

Klassidel on vastandlikud majanduslikud ja sotsiaalsed huvid, mis tekitavad klassikonflikti (klassid on peamine side tootmissuhete ja ülejäänud ühiskonna pealisehituse vahel). Ühiskond tugineb valitsevate klasside majanduslikele huvidele. Ebaõiglast ühiskonnakorraldust on võimalik muuta klassivõitluse teel. Klassivõitlus on edukas üksnes siis, kui rõhutud klassidel on välja kujunenud klassiteadvus, mida iseloomustab ühine arusaam klassivõitluse eesmärkidest ja ülesannetest. Klassisuhted on peamine telg, mille ümber jaotub poliitiline võim ja millest sõltub poliitiline organisatsioon. Poliitiline ja majanduslik võim on omavahel lähedalt seotud.

Ühiskonna ajalugu kirjeldab Marx klassivõitluse ajaloona: 
*klassid – potentsiaalselt kõige revolutsioonilisem fakt kaasaja ajaloos; 
*tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus;
*kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud.

== Marx dialektilistest muutustest ==
Just ebaloomulikud ja ebaõiglased majandussuhted on tekitanud inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahelised vastuolud. Ebavõrdsed majandussuhted on tekkinud dialektiliste muutuste tulemusena. Igas olukorras toob ühe jõu ([[tees]]) olemasolu kaasa vastandjõu ([[antitees]]). Vastandlikud jõud tekitavad konflikti, mille lahendamisel tekib kolmas komponent – süntees, mis lahendab varasema vastuolu. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikult midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitiliselt.

==Marxi eesti keelde tõlgitud teosed ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Teose pealkiri
!Originaali ilmumise aasta
!Eesti keeles välja antud
|-
|Eessõna doktoriväitekirjale &quot;Demokritose ja Epikurose naturaalfiolosoofia erinevus&quot;
|1841
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Ajalehe &quot;Kölnische Zeitung&quot; nr. 179 juhtkiri
|1842
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Hegeli õigusefilosoofia kriitikast. Sissejuhatus
|1843
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast
|1844
|Eraldi raamat (1982)
|-
|Püha perekond, ehk, Kriitilise kriitika kriitika. Bruno Baueri ja kompanii vastu
|1844
|Eraldi raamat (1978)
|-
|Teesid Feuerbachi kohta
|1845
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)
Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)

Lisa Fr. Engelsi teosele &quot;Ludwig Feuerbach ja klassikalise saksa filosoofia lõpp&quot; (1959, 1970, 1981)
|-
|Saksa ideoloogia
|1845
|Eraldi raamat (1985)
|-
|Filosoofia viletsus : vastus hr. Proudhoni &quot;Viletsuse filosoofiale&quot;
|1847
|Eraldi raamat (1964)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 3. kd
|-
|Palgatöö ja kapital
|1847
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd

Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Ajalehe &quot;Rheinischer Beobachter&quot; kommunism [katkend]
|1847
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kommunistliku partei manifest
|1848
|Eraldi raamat (1917, 1919, 1929, 1933, 1936, 1946, 1947, 1949, 1951, 1955, 1966, 1971, 1974, 1981)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Kodanlus ja kontrrevolutsioon
|1848
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Keskkomitee läkitus Kommunistide Liidule
|1850
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Retsensioon: G. Fr. Daumer &quot;Uue ajastu religioon. Kombinaatorlik-aforistlike põhialuste rajamise katse&quot;, 2 köidet, Hamburg, 1850
|1850
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Klassivõitlus Prantsusmaal aastail 1848-1850
|1850
|Eraldi raamat (1951)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Louis Bonaparte'i kaheksateistkümnes brümäär
|1852
|Eraldi raamat (1952)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 1. kd
|-
|Briti ülemvõim Indias
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Briti ülemvõim Indias ja selle edasised tagajärjed
|1853
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Kirikuvastane liikumine. - Demonstratsioon Hyde Park'is
|1855
|Kogumikus &quot;Religioonist&quot; (1963)
|-
|Kõne &quot;The People's Paper'i&quot; juubelil
|1856
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Poliitilise ökonoomia kriitikast
|1859
|Eraldi raamat (1965)
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu asutamismanifest
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Rahvusvahelise Tööliste Ühingu üldpõhikiri
|1864
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|P. J. Proudhonist
|1865
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
|-
|Palk, hind ja kasum
|1865
|Eraldi raamat (1982)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 1. kd. 1. raamat. Kapitali tootmise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1867
|Eraldi raamat (1953)
|-
|Kodusõda Prantsusmaal
|1871
|Kogumikus &quot;Valitud teosed 1. köide&quot; (1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Gotha programmi kriitika
|1875
|Eraldi raamat (1936, 1957)
Kogumikus &quot;Valitud teosed 2. köide&quot; (1960)

Kogumikus &quot;Valitud teosed&quot; (1937-1938) 2. kd
|-
|Kapital. 2. kd. 2. raamat. Kapitali ringlemise protsess: poliitilise ökonoomia kriitika
|1885
|Eraldi raamat (1958)
|-
|Kapital. 3. kd. 1. ja 2. jagu. 3. raamat, Kapitalistliku tootmise koguprotsess : poliitilise ökonoomia kriitika
|1894
|Eraldi raamat (1962)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 1. osa : peatükid 1-7 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1979)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 2. osa : peatükid 8-18 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1981)
|-
|Lisaväärtusteooriad. 3. osa : peatükid 19-24 : &quot;Kapitali&quot; 4. köide
|
|Eraldi raamat (1982)
|}
*Karl Marx Kölni wannutatud-meeste kohtu ees: Reini demokraatidekomitee kohtuasi sõjariistus wastupa Friedrich Engels'i eessõnaga, ilmus eesti k 1961
*Karl Marxi tarkuseraamat. Kirjastus Ersen, 2004. ISBN 9985-76-780-2
*Wabameelsed walitsemas, ilmus eesti k 1919

== Välislingid ==
{{Commons|Karl Marx}}
{{vikitsitaadid}}
* [http://www.gutenberg.org/ebooks/author/46 Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Project_Gutenberg Project Gutenbergis]
* [https://librivox.org/author/2426?primary_key=2426&amp;search_category=author&amp;search_page=1&amp;search_form=get_results Karl Marxi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/LibriVox LibriVox'is]
* [http://marxists.org/eesti/m-e/index.htm Karl Marxi ja Friedrich Engelsi] teosed [http://en.wikipedia.org/wiki/Marxists_Internet_Archive Marksistlikus Internetiarhiivis] 
* [http://web.archive.org/web/20070609093223/http://my.tele2.ee/indrme/marx_kaubafet.pdf Karl Marx. Kaubafetišism ja selle saladus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093253/http://my.tele2.ee/indrme/marx_vaartusvorm.pdf Karl Marx. Väärtusvorm ehk vahetusväärtus]
* [http://web.archive.org/web/20070609093211/http://my.tele2.ee/indrme/Russell_karlmarx.pdf Bertrand Russell. Karl Marx]

{{DEFAULTSORT:Marx, Karl}}
[[Kategooria:Marksistid]]
[[Kategooria:Saksa filosoofid]]
[[Kategooria:Saksamaa majandusteadlased]]
[[Kategooria:Poliitikafilosoofid]]
[[Kategooria:Jena ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1818]]
[[Kategooria:Surnud 1883]]</text>
      <sha1>hq6mojzzcwsqll475svb97mnwdl3hxx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Jääaeg</title>
    <ns>1</ns>
    <id>21112</id>
    <revision>
      <id>7227989</id>
      <parentid>3128287</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:38:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-44228-93</username>
        <id>235348</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vastuolu ingliswiki ja Vikipeedia vahel */ uus alaosa</comment>
      <origin>7227989</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8244" sha1="7z3664qzg0b9k33c5xi73n9uu3e9e1k" xml:space="preserve">''Kogu [[maakera]] 4.6 miljarilise ajaloo jooksul on esinenud 11 erineva kestusega jääaega.''

Nii vähe? Ma arvan, et neid on olnud tuhandeid, ehkki nii ei saa nii üldse ütelda, sest see sõltub sellest mis geograafilisest kohast me lähtume. Gröönimaal on praegugi jääaeg. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC) 

''(viimast jääaega kutsutakse ka Suureks Jääajaks)''

Kes sellist nimetust kasutab? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)
 
''Viimane interglatsiaalperiood ([[Wisconsini periood]]) algas ligikaudu 70 000 aastat tagasi ja lõppes arvatavasti 10 000 aasta eest.''

Esiteks ei kasuta me Põhja-Ameerika termineid ja teiseks ei saa ma sellest lausest aru. Interglatsiaal on jäävaheaeg mitte jääaeg. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

''Sellel ajal oli kuni 1/3 [[maa|Maast]] kaetud jäämassiiviga.''

Ei ole õige. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

''Käesoleval ajal elame me interglatsiaalperioodil mis võib tõenäolielt kesta veel 10 000 aastat.''

Miks mitte 50 000 aastat? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)

* Jääaja esinemisele on olemas viis erinevat seletust:
*# Temeratuurid olid madalamad ja seetõttu ei sadanud kunagi vihma vaid hoopis [[lumi|lund]]
*# Maakera telg mutis [[päike|Päikese]] suhtes oma asendit
*# Päikesekiirguse intensiivus muutus
*# Maa läbis [[universum|universumi]] külmemaid tsoone
*# Maale sattus suurtes kogustes [[jää|jääd]] vahetult avakosmosest
:::Ükski nendest [[teooria|teooriatest]] pole üldtunnustatud.

Neid teooriaid ma heameelega ei kommenteeriks. See artikkel on minu arvates täiesti lootusetu. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 20:08, 9 Apr 2005 (UTC)
----
Lisan siia materjali saksa viki põhjal, mida võite artiklis kasutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 21:29, 9 Apr 2005 (UTC)

'''Jääaeg''' on sajandeid või aastatuhandeid kestnud periood, mil temperatuurid Maal on olnud nii madal, et on tekkinud suured mandrijää kilbid. Maa ajaloos on jääajad vaheldunud [[jäävaheaeg]]adega.

Jääaja mõiste võttis [[1837]] kasutusele [[Karl Friedrich Schimper]].

== Jääaegade tunnused ja mõjud ==
Umbes miljon aastat tagasi Maa kliima jahenes tunduvalt. Peale selle on sellest ajast peale umbes 100 000 aastase perioodiga vaheldunud jääajad ja jäävaheajad.  

===Viimane glatsiaalne maksimum===
Viimane glatsiaalne maksimum oli umbes 21 000 aastat tagasi. 

Siis olid olemas kuni 3 km paksused jääkilbid, näiteks praeguse Läänemere piirkonnas. 

Merepind oli praegusest 139 m madalamal. 

Globaalne keskmine temperatuur oli 5...6°C võrra madalam.   

[[Süsinikdioksiid]]i sisaldus [[atmosfäär]]is moodustas 70% ja [[metaan]]i sisaldus 50% [[tööstuslik pööre|tööstusliku pöörde]] eelsetest näitajatest.  

Tänapäeval on umbes 10% Maa pinnast kaetud jääga. Viimase jääaja kulminatsioonis oli jääga kaetud 32% Maa pinnast.  

Jääaegadel levisid jäämassid mõnesaja aastaga Arktikast, Antarktikast ja kõrgmägedest kaugele, kattes sure osa  [[Euroopa]]st, [[Aasia]]st ja [[Põhja-Ameerika]]st. Jääaegade jälgede hulka kuuluvad muhulgas [[liustik]]ud ja [[moreen]]id. Mandrijää võttis vabastas meredest palju vett, mille tõttu tekkis palju maasildu ning näiteks [[Põhjameri]] ja [[Vahemeri]] kuivasid ära.  

Kõik jääajad mõjutasid tunduvalt omaaegset faunat ja floorat. 

Ks Maa vanemas ajaloos on olnud pikki jäätumisperioode. Ühe teooria järgi oli Maa umbes 700...600 miljonit aastat tagasi mitu korda peaaegu täielikult jääga kaetud, mis tõttu elu tellimine viibis.  
Kliimamudelid paistavad seda teooriat üha enam toetavat. Seevastu oletus, et liikide väljasuremine [[Mesosoikum]]i alguses oli tingitud jääahast, on ümber lükatud.  

== Jääaegade põhjused ==

Tsükliliselt esinevate jääaegade ja jääaegade põhjuste otsimine on tihedalt seotud [[James Croll]]i ja [[Milutin Milanković]]i nimega. Mõlemad arendasid edasi prantslase [[Joseph Alphonse Adhémar]]i ideed, mille kohaselt jääaegade ja jäävaheaegade põhjuseks on muutused Maa orbiidis. See omakorda on tingitud Päikese, Maa ja Kuu vahelistest [[gravitatsioon]]ijõududest. Selle elliptilise orbiidi kuju, mida mööda Maa tiirleb ümber Päikese, muutub perioodiga umbes 100 000 aasta tagant, Maa pöörlemistelje kalle orbiidi suhtes muutub perioodiga umbes 40 000 aastat, võrdpäevsus on umbes iga 20 000 aasta tagant samas positsioonis orbiidil. Nende niinimetatud Milankovići tsüklite tõttu mutub päikeseenergia jaotus Maal. Saksa meteoroloogile [[Wladimir Peter Köppen]]ile toetudes sõnastas Milanković [[1941]] oma töös &quot;Maa kiirguse kaanon ja selle rakendus jääaja probleemile&quot; hüpoteesi, et jääaeg esineb alati siis, kui suvine päikesekiirgus põhjapoolkera kõrgematel laiuskraadidel muutub minimaalseks. Jahedad suved on  Köppeni järgi jää moodustumise seisukohalt määravamad kui külmad talved.  

Viimasel ajal on Milankovići teooriat üha enam kritiseeritud. Alates [[1990. aastad|1990. aastatest]] on üha tähtsamaks muutunud idee, et jääaegade ja jäävaheaegade vaheldumises etendavad tähtsat osa troopika ja lõunapoolkera. 

[[Kasutaja:Andres|Andres]] 21:29, 9 Apr 2005 (UTC)

== Sünonüümid ? ==
jääaja sünonüümid peaks olema [[glatsiaal]] ja [[glatsiaalaeg]] --[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 30. november 2007, kell 16:30 (UTC)
==Muud tähendused==
&quot;Jääaeg&quot; on ka väga populaarne multikas--[[Kasutaja:Hendrix|Hendrix]] 30. november 2007, kell 16:36 (UTC)
:Sellele peaks vist üleval viitama. [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2012, kell 23:29 (EEST)
----
Kuidas nimetatakse viimast jääaega, mis lõppes umbes 10 000 aastat tagasi? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 27. veebruar 2009, kell 20:46 (UTC)

: Weichseli jäätumine peaks olema. [[Kasutaja:Siim|Siim]] 27. veebruar 2009, kell 21:10 (UTC)
::See sõltub geograafilisest kohast, vt ingliskeelset artiklit Last glacial period. Minu meelest on ka Valdai sünonüümne, ka Würmi on kusagilt silma jäänud--[[Kasutaja:Dj Capricorn|Dj Capricorn]] 27. veebruar 2009, kell 21:29 (UTC)

::: Kas seda võib nimetada ka viimaseks jääajaks? Mis nimi tuleks artiklile panna, kui sellest rääkida globaalselt? Mind huvitab praegu Suurbritannias aset leidnud jäätumine, kas see on siis [[Devensi jäätumine]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. veebruar 2009, kell 11:42 (UTC)

:::: See läheb meie jaoks praegu liiga keeruliseks ja minu arust ka mõttetuks. Pigem tuleks kokku leppida artikli nime osas. Selleks võiks olla näiteks [[Viimane jääaeg]], aga &quot;jääaeg&quot; ise on juba mitmeti mõistetav. Põhimõtteliselt kestab jääaeg praegugi edasi. Võib-olla siis [[Viimane jäätumine]]. Kõik Valdaid, Würmid, Weichselid, Wisconsinid jms tuleks sinna ümber suunata ning seal selgitada, et nii nimetatakse seda jäätumist erinevates kohtades. [[Kasutaja:Siim|Siim]] 28. veebruar 2009, kell 12:45 (UTC)

::::: Kas Sa võiksid seda teha? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. veebruar 2009, kell 15:06 (UTC)

:::: Tegin alguse, aga panin nimeks ikkagi Weichseli jäätumine. Ma ei tahtnud ise nime leiutama hakata. Eestis on kasutusel Weichsel, las ta siis olla ka üldartikli pealkiri. Kui on vastuväiteid, siis võib asja arutada. Minul väga tugevat veendumust ei ole, et just nii peaks olema. [[Kasutaja:Siim|Siim]] 28. veebruar 2009, kell 15:50 (UTC)

== Vastuolu ingliswiki ja Vikipeedia vahel ==

Vikipeedia väidab, et &quot;Saale jäätumine, mis lõppes umbes 100 000 aastat tagasi enne meie ajaarvamist.&quot; Ingliswikis https://en.wikipedia.org/wiki/Saale_glaciation on: &quot;spanning from around 400,000 years ago to 130,000 years ago.&quot;.
Isegi kui me liidaks Vikipeedia 100 000 aastale see 2026 aastat, mis on kehtiva ajaarvamise algusest möödunud, jääb väidete erinevus liiga oluliseks. Miks üldse nii ebamäärase ajastustäpsusega sündmust võrreldakse meie ajaarvamise alguse hetkega, mitte lihtsalt n aastat tagasi? Arvate, et mõnekümne aasta jooksul, mis see artikkel on relevantne, tuleks muidu igal aastal panna aastakese otsa? [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-44228-93|&amp;#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-44228-93|arutelu]]) 3. september 2026, kell 05:38 (EEST)</text>
      <sha1>7z3664qzg0b9k33c5xi73n9uu3e9e1k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laine Randjärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>22834</id>
    <revision>
      <id>7227998</id>
      <parentid>7195008</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:27:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47853-07</username>
        <id>236761</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töö kooridega */ lisasin Ritary kooris tegutsemise aastad</comment>
      <origin>7227998</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19593" sha1="0ot47mi49mzcuavavwz9skd01tq731u" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi= Laine Randjärv
| pilt= RK Laine Randjärv.jpg
| pildiallkiri=Laine Randjärv (2015)
| amet= 
| ametiajaalgus= 
| ametiajalõpp= 
| eelmine= 
| järgmine= 
| amet2=Tartu abilinnapea
| ametiajaalgus2=2002
| ametiajalõpp2=23. september 2004
| eelmine2=[[Hannes Astok]]
| järgmine2=[[Georg Aher]]
| amet3= [[Tartu linnapea]]
| ametiajaalgus3= 23. september 2004
| ametiajalõpp3= 31. märts 2007
| eelmine3= [[Andrus Ansip]]
| järgmine3= [[Urmas Kruuse]]
| amet4= [[Eesti kultuuriminister]]
| ametiajaalgus4= 5. aprill 2007
| ametiajalõpp4= 6. aprill 2011
| eelmine4=[[Raivo Palmaru]]
| järgmine4=[[Rein Lang]]
| amet5= [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimees]]
| ametiajaalgus5= 4. aprill 2011
| ametiajalõpp5= 23. märts 2015
| eelmine5= [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| järgmine5= [[Helir-Valdor Seeder]]
| amet6= 
| ametiajaalgus6= 
| ametiajalõpp6=
| eelmine6=
| järgmine6=
| sünniaeg= {{süv|1964|07|30|df=y}}
| sünnikoht= [[Moskva]]
| surmaaeg= 
| surmakoht= 
| allkiri= 
| alma_mater= 
| partei= [[Eesti Reformierakond]] (2002–2022)
}}
'''Laine Randjärv''' (1985–2011 '''Laine Jänes'''; sündinud [[30. juuli]]l [[1964]] [[Moskva]]s&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 43.&lt;/ref&gt;) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja kultuuritegelane. 

Ta on olnud [[Tartu linnapea]] (2004–2007) ja [[Eesti kultuuriminister]] (2007–2011). Randjärv on olnud [[Riigikogu]] [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]] ja [[XIII Riigikogu|XIII]] koosseisu liige. Aastail 2011–2015 oli ta [[Riigikogu esimene aseesimees|Riigikogu I aseesimees]].&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/riigikogu-ajalugu/xii-riigikogu-koosseis/ Riigikogu XII koosseis]. Riigikogu koduleht.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ta on õppinud [[Tartu 10. Keskkool]]is ja lõpetanud 1983. aastal [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli]] [[koorijuht]]imise ja [[muusikapedagoogika]] erialal ''[[cum laude]]''. 1989. aastal lõpetas ta [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riikliku Konservatooriumi]] koorijuhtimise ja [[muusikaõpetaja]] erialal&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 43&lt;/ref&gt; ''[[cum laude]]''. Diplomitöö: &quot;Roland Laasmäe ja Tartu meeskoor &quot;Gaudeamus&quot;&quot; (juhendaja [[Kuno Areng]]). 1996. aastal lõpetas [[Eesti Muusikaakadeemia]] magistriõppes [[muusika]] alal. Magistritöö: &quot;Kooriliteratuuri õpetamise probleeme Eesti keskastme muusikakoolides&quot; (juhendajad [[Toomas Siitan]] ja [[Kuno Areng]]).

Randjärv oli [[Tartu Ülikool]]i [[doktorantuur]]is ajaloo erialal.{{millal}} 9. mail 2013 üritas ta Tartu Ülikoolis kaitsta doktoritööd &quot;Loovisiksuse roll Eesti laulupeoliikumises aastatel 1940–1980 [[Tuudur Vettik]]u ja [[Roland Laasmäe]] epistolaarse pärandi põhjal&quot; (juhendajad [[Aadu Must]] (Tartu Ülikool) ja [[Kuno Areng]] ([[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]]), oponendid [[Karsten Brüggemann]] ([[Tallinna Ülikool]]) ja [[Simo Mikkonen]] ([[Jyväskylä Ülikool]])). Töö jäi kaitsmata. Tartu Ülikooli sisekontrolli aruanne näitab, et Randjärve doktoritöö kaitsmise protsessis rikuti protseduurireegleid ja head akadeemilist tava. Lõpuks otsustati, et Randjärv ei pea oma tööd ümber tegema, vaid võib seda lihtsalt uuesti kaitsta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Johanna-Kadri Kuusk|url=https://www.ohtuleht.ee/1005948/laine-randjarv-loobub-doktoritoo-kaitsmisest-see-on-keeruline-burokraatia-|pealkiri=Laine Randjärv loobub doktoritöö kaitsmisest: &quot;See on keeruline bürokraatia.&quot;|väljaanne=Õhtuleht|aeg=2.07.2020|vaadatud=6.07.2020}}&lt;/ref&gt;

Ta on saanud [[Estonian Business School]]ist ''executive coach''{{'}}i AoEC diplomi{{lisa viide}} ning täiendanud end ACC tasemeni.{{lisa viide}}

[[Fail:Baltijas Asamblejas 33. sesija (14994397273).jpg|pisi|Balti Assamblee Riigikogu istungite saalis, 2014]]

== Töökäik ==
[[Fail:Baltijas Asamblejas balvas pasniegšanas ceremonija (11113121984).jpg|pisi|Riigikogu esimees [[Ene Ergma]] ja Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv]]
[[Pilt:Lembitu Kuuse, Laine Jänes.jpg|pisi|Spordiajakirjanik [[Lembitu Kuuse]] ja kultuuriminister Laine Randjärv Võru Spordikeskuse staadioni avamisel, 2009]]
* 1985. aastast – [[Heino Elleri Muusikakool]]i kooriliteratuuri õpetaja ja [[kontsertmeister]]
* 1992–1998 – Tartu [[linnavalitsus]]e kultuuriteenistuse peaspetsialist
* 1994–1997 – [[Tartu Ülikooli Õpetajate Seminar|Tartu Õpetajate Seminaris]] kooritöö metoodika, kooriliteratuuri ja kooridirigeerimise õppejõud
* 1997–1998 – Eesti Muusikaakadeemia Tartu filiaali asutaja{{lisa viide}} ja esimene juhataja
* 1998–2002 – [[Vanemuise kontserdimaja]] esimene direktor&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 43, 44&lt;/ref&gt;
* 2002–2020 – vt &quot;Poliitiline tegevus&quot;
* 2020–... – juhtimis-''coach'' (Executive Coach, ACC, ICF)
* 2022–2026 – [[SA Sünnitusmajade Fond]] tegevjuht ja juhatuse liige
* 2026– [[SA Tallinna Lauluväljak]] juhatuse liige

Aastatel 2009–2015 oli ta Pelgulinna Sünnitusmaja toetusfondi patroon.&lt;ref&gt;Vilja Kiisler. [https://lp.delfi.ee/artikkel/120584640/vilja-kusib-laine-randjarv-mis-pidusid-lauluvaljakul-pidama-hakatakse Laine Randjärv: pärast surnud jänese lavastust elan ma kõik üle] LP/Delfi, 22.05.2026.&lt;/ref&gt; 

== Poliitiline tegevus ==
Ta oli aastatel 2002–2022 [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring] (Vaadatud 4. aprillil 2011.)&lt;/ref&gt;

2002. aastal kandideeris ta [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]] ning sai [[Tartu]] abilinnapeaks [[Andrus Ansip]]i juhitud Tartu linnavalitsuses. 23. septembril 2004 valiti ta [[Tartu linnapea]]ks.

2005. aasta [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]] juhtis Jänes Reformierakonna Tartus taas võidule, kogudes ise 4025 häält, mis oli üle Eesti kolmas tulemus, suurim väljaspool Tallinna ja suurim Reformierakonnas. Valimistel saadi kokku 11 243 tartlase toetus ning sellega sai Reformierakond Tartu linnavolikogus 19 kohta.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Kajar Kase|url=https://www.postimees.ee/45575/reformierakond-kavatseb-tartus-valimised-voita|pealkiri=Reformierakond kavatseb Tartus valimised võita|väljaanne=Postimees|aeg=2.11.2008|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Reformierakond jäi suurimaks jõuks Tartu linnavolikogus ja jätkas koalitsioonis [[Keskerakond|Keskerakonnaga]].&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006, lk 13&lt;/ref&gt;

Aastatel 2005–2007 oli Laine Jänes [[Läänemere Linnade Liit]] (UBC) asepresident.{{lisa viide}}

2007. aastal kandideeris Laine Jänes [[2007. aasta Riigikogu valimised|riigikogu valimistel]]. Talle anti 9303 häält ning ta sai [[XI Riigikogu]] koosseisu liikmeks. Tema häältesaak oli üle Eesti paremuselt kolmas, kohe pärast [[Andrus Ansip]]it ja [[Edgar Savisaar]]t.&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk 38&lt;/ref&gt;

5. aprillist 2007 kuni 6. aprillini 2011 oli ta [[Andrus Ansipi teine valitsus|Andrus Ansipi teises valitsuses]] [[Eesti kultuuriminister|kultuuriminister]].&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus? 2008, lk 36&lt;/ref&gt;

2009. aastal kandideeris ta [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|Euroopa Parlamendi valimistel]] ning sama aasta sügisel ka [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|kohalike omavalitsuste valimistel]] Põhja-Tallinna valimisringkonnas ja 2013. aastal Tallinnas [[Lasnamäe]] piirkonnas. [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel Eestis]] kogus Randjärv 718 häält ja valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://ep2014.vvk.ee/mandates.html|pealkiri=Euroopa Parlamendi valimised 2014|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=juuni 2014|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Laine Randjärve nime all&lt;ref name=&quot;laine-jane&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Aigi Viira|url=https://elu.ohtuleht.ee/244238/laine-janes-armastusse-usun-ma-siiski-ikka-veel|pealkiri=Laine Jänes: Armastusse usun ma siiski ikka veel!|väljaanne=Õhtuleht|aeg=1. september 2007|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Tartu linna piirkonnas ning valiti XII Riigikogu koosseisu. Aastatel 2011–2015 oli Laine Randjärv [[Riigikogu I aseesimees]].

2015. aastal kandideeris Randjärv [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu valimistel]] [[Valimisringkond nr 4|Harjumaa/Raplamaa]] piirkonnas ning valiti XIII Riigikogu koosseisu. Aprillist 2015 kuni novembrini 2016 oli ta [[Riigikogu kultuurikomisjon]]i esimees. Pärast Reformierakonna opositsiooni langemist 2016. aasta sügisel jätkas Randjärv tööd kultuurikomisjoni aseesimehena.

Laine Randjärv on olnud mitme esinduskogu liige. 2011. ja 2014. aastal oli ta [[Balti Assamblee]] president{{lisa viide}} ning 2011–2015 Riigikogu [[Balti Assamblee|Eesti Balti Assamblee]] parlamendidelegatsiooni president.{{lisa viide}}

=== Poliitikast lahkumine ===
14. septembril 2018 valis [[Eesti Kontsert|SA Eesti Kontsert]] nõukogu Randjärve ühehäälselt juhatuse liikmeks, ent lepingu sõlmimiseni ei jõutud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets|url=https://www.err.ee/874554/advokaat-randjarv-jaab-ikkagi-eesti-kontserdi-juhatuse-liikmeks|pealkiri=Advokaat: Randjärv jääb ikkagi Eesti Kontserdi juhatuse liikmeks|väljaanne=ERR.ee, Postimees|aeg=05.11.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;

Riigikogust lahkus Randjärv 2019. aasta veebruaris. 12. veebruaril 2019 valis Viimsi vallavolikogu ta [[Viimsi vallavanem]]aks. 3. detsembril 2019 teatas Randjärv, et astub vallavanema kohalt tagasi, viidates erinevatele väärtustele juhtimistasandil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/laine-randjarv-teatas-et-astub-viimsi-vallavanema-kohalt-tagasi?id=88258131 &quot;Laine Randjärv teatas, et astub Viimsi vallavanema kohalt tagasi&quot;] Delfi, 3. detsember 2019.&lt;/ref&gt;

28. jaanuaril 2020 teatas Randjärv otsusest tegevpoliitikast lõplikult lahkuda.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Toomas Sildam|url=https://www.err.ee/1028751/randjarv-olen-otsustanud-tegevpoliitikast-ara-minna-seisan-teelahkmel|pealkiri=Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel|väljaanne=ERR.ee|aeg=28. jaanuar 2020|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Reformierakonnast lahkus ta 11. jaanuaril 2022.

Juunist 2026 on ta [[SA Tallinna Lauluväljak|Tallinna Lauluväljaku]] juht. Ta läbis selleks avaliku konkursi, kus oli üle poolesaja kandidaadi.&lt;ref&gt;[https://www.lauluvaljak.ee/uudised/tallinna-lauluvaljaku-uueks-juhiks-saab-laine-randjarv/ Tallinna Lauluväljaku uueks juhiks saab Laine Randjärv] Tallinna Lauluväljaku koduleht, 12.05.2026.&lt;/ref&gt; 

== Loominguline tegevus ==
=== Koorijuhina ===
==== Töö kooridega ====
* 1989 – [[Tarmeko kammerkoor]]i asutaja ja dirigent
* 2004–2017 – Tartu meeskoori [[Akadeemiline Emajõgi]] abidirigent
* 2012–2015 – Tallinna [[Jaani koguduse segakoor]]i dirigent
* 2015 – Tallinna Tehnikakõrgkooli ([[Tallinna Tehnikakõrgkool|TTKK]]) juures tegutseva [[Akadeemiline Meeste Lauluselts|Akadeemilise Meeste Lauluseltsi]] meeskoori asutaja ja dirigent
* 2023 –2025 Tallinna Rotary Klubi Segakoori dirigent

==== Laulupidude ja laulupäevade juhatamine ====
* 1997 – [[VIII koolinoorte laulu- ja tantsupidu|VIII koolinoorte laulupeo]] segakooride üldjuht
Ta on juhatanud [[Tartu laulupidu]] (2004), vaimulikke laulupidusid (2005 ja 2010), [[öölaulupidu]]sid (2008 ja 2013) ning seisnud kooride ees maakondlikel laulupidudel.

=== Kirjastustegevus ===
Laine Randjärv asutas 2020. aastal oma kirjastuse Kvart. 2021. aastal andis ta selle kaudu välja raamatu &quot;Põhjamaa päikese kullas&quot;, mis räägib Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe rollist Eesti laulupeoliikumises aastatel 1938–1980. Raamat oli 2021. aastal üks Eesti Kooriühingu Aasta Teo auhinna nominente.&lt;ref&gt;[https://kooriyhing.ee/selgunud-on-koori-ja-puhkpillimuusika-aastapreemiate-nominendid-2021/ Selgunud on koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate nominendid 2021!] Eesti Kooriühing&lt;/ref&gt;

==== Raamatute autor ====
* &quot;Sillad üle piiride&quot;. Koorijuht [[Tuudur Vettik]]u kirjavahetused abikaasa [[Lonni Paigaline-Vettik]]uga (1955–1956) ja oma õpilase [[Roland Laasmäe]]ga (1959–1975). [[SE&amp;JS]], 2012. ISBN 9789949925278 (autor)
* &quot;Põhjamaa päikese kullas&quot;. Tuudur Vettiku ja Roland Laasmäe roll [[Laulu- ja tantsupidu|Eesti laulupeoliikumises]] aastatel 1938–1980. Kvart, 2021. ISBN 9789916964415 (autor)

==== Raamatute koostaja ja/või väljaandja ====
* &quot;Rahva eesel. Asinus vulgi. Mitme rahva mõistujutt&quot;. SE&amp;JS, 2010. ISBN 9789949902750 (idee autor, koostaja)
* [[A. H. Tammsaare|Anton Hansen Tammsaare]] &quot;Naine ja mees. Inimene ja tahtmine. Mõtted&quot;. [[SE&amp;JS]], 2011. ISBN 9789949910168 (koostaja)
* [[Eino Tamberg]] &quot;Peeglitrikid. Mõtted ja luule&quot;. SE&amp;JS, 2012. ISBN 9789949925209 (kaaskoostaja)
* [[Käbi Laretei]] &quot;Okas ja Käbi. Armastus. Tuneesia&quot;. SE&amp;JS, 2012. ISBN 9789949925230 (raamatu idee autor, koostaja)
* [[Margaret Thatcher]]. &quot;Kõned ja intervjuud. Valik&quot;. SE&amp;JS, 2013. ISBN 9789949940165 (idee autor, koostaja)
* Laine Randjärv &quot;Euroopa. Väärtused. Euroopast eurooplasele&quot;. SE&amp;JS, 2014. ISBN 9789949954711 (koostaja)
* Laine Randjärv ja [[Ave Nahkur]]. &quot;Meie küla eided otsivad tarkuse teri&quot;. Vanasõnade kogumik. SE&amp;JS, 2015. ISBN 9789949954797 (koostaja)
* Laine Randjärv ja Ave Nahkur. &quot;Meie küla mehed künnavad tarkuse vagusid&quot;. Vanasõnade kogumik. SE&amp;JS, 2015. ISBN 9789949966547 (koostaja)
* Laine Randjärv ja Ave Nahkur. &quot;Meie küla loomad teritavad tarkusehambaid&quot;. Vanasõnade kogumik. SE&amp;JS, 2016. ISBN 9789949966578 (koostaja)
* Laine Randjärv ja Ave Nahkur. &quot;Meie küla rahvas ehitab tarkuse riiki&quot;. Vanasõnade kogumik. SE&amp;JS, 2016. ISBN 9789949984442 (koostaja)
* [[Ülo Erik]]. &quot;Ühed ERIKlised metsalood&quot;. [[Agentuur Neli OÜ]], 2018. ISBN 9789949883035 (toimetaja ja väljaandja)
* &quot;Nekrut läheb sõtta&quot;. [[Kustas Riedebach]]i päevikud (1897–1917). [[Agentuur Neli OÜ]], 2019. ISBN 9789949889907 (toimetaja ja väljaandja)
* [[Mart Erik]]. &quot;Minu mets. Metsa tõde ja metsa õigus&quot;. Kvart, 2022. ISBN 978-9916-9644-0-8 (toimetaja ja väljaandja)
* Mart Erik. &quot;Melomaani memuaarid&quot;. Kvart, 2024 (väljaandja ja kaanefoto autor)

=== Helisalvestis ===
* 2002 – &quot;Ikka veel...&quot;. Naiskvinteti Lady Harmonists (loodud 1992) CD-plaat.

== Tunnustus ==
* 2007 – [[Hispaania Kuningriigi teenetemärk]]
* 2008 – [[Madalmaade Oranje-Nassau ordeni suurrist]]
* 2012 – Jüriöö Täht{{lisa viide}}
* 2013 – Jüriöö Suurtäht{{lisa viide}}
* 2015 – [[Armeenia Parlamendi Aumedal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://fotoarhiiv.riigikogu.ee/xii-riigikogu/xii-riigikogu-juhatus/riigikogu-aseesimees-laine-randjarv/riigikogu-aseesimehele-laine-randjarvele-anti-armeenia-parlamendi-aumedal/|pealkiri=Riigikogu aseesimehele Laine Randjärvele anti Armeenia parlamendi aumedal|väljaanne=Riigikogu koduleht|aeg=12.03.2015|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
* 2026 – [[Eesti Punase Risti teenetemärk|Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on geodeesiateadlane ja õppejõud [[Jüri Randjärv]].{{lisa viide}}

Laine Randjärv oli 22 aastat abielus insener [[Viljar Jänes]]ega (sündinud 1964), neil on kaks täiskasvanud tütart. Abielu lahutati 2010. aastal.&lt;ref name=&quot;laine-jane&quot; /&gt;

2022. aastast on tema elukaaslane [[Mart Erik]].&lt;ref&gt;Timofei Sarap. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1080562/ametlikult-koos-laine-randjarv-kinnitab-suhet-ettevotja-mart-erikuga-oleme-elukaaslased Ametlikult koos! Laine Randjärv kinnitab suhet ettevõtja Mart Erikuga: oleme elukaaslased!] Õhtuleht.ee, 25.02.2023.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat}}
* [https://lainerandjarv.com/ Koduleht]
* {{ESBL|Laine_Jänes}}
* {{ETIS}}
* Persooniintervjuu [[Kuku Raadio]] saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 6. veebruar 2005, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_13-04.wma 1. osa], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2005-02-06_14-04.wma 2. osa]
* Laine Jänes. [https://www.postimees.ee/1530801/muuseum-maletab-tulevikku Muuseum mäletab tulevikku] Postimees.ee, 2. märts 2006
* [[Piret Kooli]]. [https://annestiil.delfi.ee/artikkel/82301727/laine-janes-ja-laine-janes Laine, Jänes ja Laine Jänes] [[Ajakiri Naised]], 2. mai 2008
* [[Erik Rand]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51151186/janes-tallinna-voim-pettis-linnateatrit-topelt Jänes: Tallinna võim pettis Linnateatrit topelt] [[Eesti Päevaleht]], 3. detsember 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=89093 Laine Jänes: klaver põõsast välja! Kultuur ei pankrotistu kunagi] Postimees.ee, 3. märts 2009
* [https://arvamus.postimees.ee/130477/sissevaade-laine-janese-kultuuripoliitikasse Sissevaade Laine Jänese kultuuripoliitikasse] Postimees.ee, 11. juuni 2009
* [https://kultuur.postimees.ee/130887/lugejad-andsid-laine-janese-toole-mitterahuldava-hinde Lugejad andsid Laine Jänese tööle mitterahuldava hinde] Postimees.ee, 11. juuni 2009
* [[Juune Holvandus]]. [http://www.eestikirik.ee/laine-randjarv-utleb-et-on-hingelt-jaanud-koorijuhiks/ Laine Randjärv ütleb, et on hingelt jäänud koorijuhiks] Eesti Kirik, 20. veebruar 2013
* [https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/03/21/laine-randjarv-laulupidude-traditsiooni-valjasuremisoht-on-reaalne Koorijuht Laine Randjärv: laulupidude traditsiooni väljasuremise oht on reaalne] Saates &quot;Seitsmesed uudised&quot;, TV3, 21. märts 2018
* [[Toomas Sildam]]. [https://www.err.ee/1028751/randjarv-olen-otsustanud-tegevpoliitikast-ara-minna-seisan-teelahkmel Randjärv: olen otsustanud tegevpoliitikast ära minna, seisan teelahkmel] ERR Uudised, 28. jaanuar 2020
* [https://www.postimees.ee/6991881/laine-randjarv-kuidas-pensionit-koguda Laine Randjärv: Kuidas pensionit koguda] Postimees.ee, 9. juuni 2020
* [[Kärt Anvelt]]. [https://lp.delfi.ee/artikkel/95437175/laine-randjarv-praegu-on-erakordselt-hea-aeg-poliitikas-mitte-olla Laine Randjärv: praegu on erakordselt hea aeg poliitikas mitte olla] LP/Delfi, 31. detsember 2021
* [[Jüri Saar]]. [https://www.postimees.ee/4443901/laine-randjarv-koorijuhitoo-enam-ei-toida Laine Randjärv: koorijuhitöö enam ei toida] Postimees.ee 19. märts 2018
* [https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=293525 Intervjuu personaalse arengu treeneri Laine Randjärvega] Saates &quot;Õhtu&quot;, Kanal2, 3. veebruar 2022
* [[Anna-Maria Veidemann-Makko]]. [https://tiiu-digi.ohtuleht.ee/1083867/laine-randjarv-alustas-kupses-eas-uut-kooselu-poliitikas-karjaari-tegeva-naisterahvaga-suhete-loomine-on-suur-julgustukk- Laine Randjärv alustas küpses eas uut kooselu: „Poliitikas karjääri tegeva naisterahvaga suhete loomine on suur julgustükk.“] Ajakiri Tiiu, 3. mai 2023

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Raivo Palmaru]] | nimi=[[Eesti kultuuriminister]] | aeg= 2007–2011 | järgnev= [[Rein Lang]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Andrus Ansip]] | nimi=[[Tartu linnapea]]| aeg= 2004–2007| järgnev=[[Urmas Kruuse]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Randjärv, Laine}}
[[Kategooria:Eesti koorijuhid]]
[[Kategooria:Eesti muusikapedagoogid]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti kultuuriministrid]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu linnapead]]
[[Kategooria:Viimsi vallavanemad]]
[[Kategooria:Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>0ot47mi49mzcuavavwz9skd01tq731u</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Island</title>
    <ns>1</ns>
    <id>23169</id>
    <revision>
      <id>7227965</id>
      <parentid>7227552</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:07:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227965</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17154" sha1="gkmq173o11u188gvfe8wwvec92hg3if" xml:space="preserve">== Maakondade nimed ==
EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&amp;lang=et&amp;kohanimi=&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;allikas=&amp;staatus=P&amp;nimeliik=a2&amp;maakond=IS&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;of=tb] ei ole maakondade nimedes &quot;''-sýsla''&quot; lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on &quot;õigem&quot; (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC)

: Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles &quot;Gullbringa maakond&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC)
:: Minu meelest tuleks kasutada just &quot;maakondi&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) 
----
Kas eesti keeles on olemas sõna &quot;jökull&quot;? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC)

: Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
----
''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar''

ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel''

Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde''

Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane''

kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks''

sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Jõgesid on Islandil kaht liiki''

Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

: Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC)
----
Faktid


Keel: islandi
Pealinn: Reykjavík
President: Ólafur Ragnar Grímsson
Peaminister: Halldór Ásgrímsson
Pindala: 103 000 km²
Rahvaarv: 280 798
Iseseisvus :17. juuni 1944
Rahaühik:kroon (ISK)
Ajavöönd: maailmaaeg
Riigihümn: Lofsöngur


Üldine iseloomustus

Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika  mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud.


Ajalugu


Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. 

Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad)
	

													    	874-930
	Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt
	
	982 
	Erik Punane avastas Gröönimaa
	
	1000 
	Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu-
	rooplasena Ameerika mandrile
														1030-1120
	„Rahuaeg“

	1262
	Norra kuningas vallutas Islandi					

	1380
	Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla	
	
	1402-1404 
	Musta surma katk

	1602 
	Kuningas kehtestas kaubanduskeelu

	1783-1785
	Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 
	
	1787
	Kaubanduskeelus tehti järelandmisi
	
	1818 
	Rajati Rahvusraamatukogu

	1863
	Asustati Rahvamuuseum
	
	1874
         Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas 	andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust.
	
	1911
	Asutati Islandi ülikool
	
	1940
	Briti väed saabusid Islandisse
	
	1941
	USA väed pakkusid Islandile kaitset
	
	1946 
	Island liitus ÜRO-ga
	
	1949
	Island liitus NATO-ga

	1951
	Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping

	1971
	Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad

	
	1996
            Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 

	2000
	Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks

Loodus

Statistika:

Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit  (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad

Vulkaanid:

Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi.
Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid.


Geisrid ja kuumaveeallikad

Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma  suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l   kuuma vett  sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest.

Mets

Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad  suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju  ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil  kask, aga see ei  tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult  1%  maismaa pinnast.

Loomastik:
sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on  hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad  tursk, piksa ja sei.
Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid.


Suurimad jõed, järved jne.
Islandil

Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss.

Kliima. 
Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima.
Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi
----
&lt;table&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;[[Rahvaarv]] (2003)&lt;br&gt;[[Rahvastiku tihedus]]&lt;/td&gt;&lt;td&gt;280 798&lt;br&gt;2,7 in/km&amp;sup2;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt; [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC)
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;[[Rahvaarv]] (2005)&lt;br&gt;[[Rahvastiku tihedus]]&lt;/td&gt;&lt;td&gt;299 900&lt;br&gt;2,9 in/km²&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt; [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC)
&lt;/table&gt;
----
''rahvaarv = 305 300 (2006)
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC)

''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007)
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC)
----
Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC)
----
Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST)
----
rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST)
----
''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril.

: Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST)
----
Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST)
----
''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].
:Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST)
----
Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST)

== Statistika ==
&quot;Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti.&quot;&quot; See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST)
:Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST)

== Artikli struktuurist ja sisust ==

Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks:
* Peatykk &quot;Loodus&quot; on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki.
* Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit.
- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. september 2026, kell 19:58 (EEST)
:Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. 
:Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust.
:Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. &quot;Poliitika&quot; ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada &quot;Riigi&quot; alla. Igal juhul &quot;Ametiühingud&quot; ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST)

::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST)
:::1. ja 3. punktiga olen nõus. 
::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST)
:: Mis puutub &quot;Meedia&quot; ja &quot;Ametiyhingute&quot; liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: &quot;Ajalugu&quot;, &quot;Loodus&quot;, &quot;Rahvastik, &quot;Majandus&quot;, &quot;Lennujaamad&quot;, &quot;Kaitseministeerium&quot; - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu.
:: Mulle näikse, et &quot;Poliitika&quot; on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused.
:: Ahjaa, &quot;Ajaloo&quot; tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid).
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 09:07 (EEST)
:::Kus Sa näed &quot;Kaitseministeerium&quot; ja &quot;Lennujaamad&quot;? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil &quot;Riik&quot;, mitte &quot;Poliitika&quot;. Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita.
:::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST)
:::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) &quot;ametiyhingud&quot; on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam.  - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 11:56 (EEST)
: Ahjaa, &quot;Asend ja suurus&quot; ning &quot;Loodus&quot; peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis &quot;Geograafia ja loodus&quot;? - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 12:01 (EEST)

::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida &quot;Island 2014. aasta taliolümpiamängudel&quot; ja &quot;Island 2018. aasta taliolümpiamängudel&quot; (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole.
::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST)</text>
      <sha1>gkmq173o11u188gvfe8wwvec92hg3if</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228033</id>
      <parentid>7227965</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:02:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artikli struktuurist ja sisust */</comment>
      <origin>7228033</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17642" sha1="ia2qu9l5kt8r29i1fa9pkg432xap84m" xml:space="preserve">== Maakondade nimed ==
EKI järgi [http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn.cgi?form=mm&amp;lang=et&amp;kohanimi=&amp;f2v=Y&amp;keel=&amp;allikas=&amp;staatus=P&amp;nimeliik=a2&amp;maakond=IS&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;of=tb] ei ole maakondade nimedes &quot;''-sýsla''&quot; lõppu. Inglise ja islandi vikides on need aga kasutusel. Oskab keegi asjatundja selgitada kumb on &quot;õigem&quot; (siin kasutamiseks)? --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 10:53, 29 mai 2005 (UTC)

: Kui ''sýsla'' tõlkida maakonnaks, siis näiteks ''Gullbringusýsla'' oleks eesti keeles &quot;Gullbringa maakond&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 11:17, 29 mai 2005 (UTC)
:: Minu meelest tuleks kasutada just &quot;maakondi&quot;. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC) 
----
Kas eesti keeles on olemas sõna &quot;jökull&quot;? Islandi sõnas ''jökull'' on rõhk esimesel silbil, ligikaudne hääldus [j'öökhüt]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19:32, 2 Jun 2005 (UTC)

: Ei tea sellist terminit eesti keeles olevat. Jökull peaks ju liustik olema. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)
----
''Peale suure saare kuulub riigile veel mõni lähedalasuv väikesaar''

ehk ikka natuke rohkem kui mõni. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Island asub otse lühimal õhuteel Euroopa ja Ameerika vahel''

Kahtlane. Euroopa ja Ameerika on suured maailmajaod. Brasiilia ja Portugali vahet lendav lennuk tõenäoliset üle Islandi ei lähe. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

Pinnaehitus ei ole mingi geoloogiline mõiste. Tuleks öelda geoloogiline ehitus. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Island ei kuulu geoloogiliselt ka ühegi mandri ega maailmajao juurde''

Ei saagi ju geoloogiliselt kuuluda mõne maailmajao juurde, sest maailmajagu ei ole geoloogiline mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''kuigi seal leidub ka kuhikvulkaane''

kuhikvulkaan on minu jaoks tundmatu mõiste. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Platoo on algusest peale täis maakoorelõhesid, mis jagavad selle üksikuteks pangasteks''

sellist mõistet nagu maakoorelõhe ei ole minu teada olemas ja vastava lingi tekitamine küsitav. Pangas tähendab geoloogias midagi muud. [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

''Jõgesid on Islandil kaht liiki''

Aga millised need kaks liiki siis on? [[Kasutaja:Nixdorf|Siim]] 16:38, 8 Jun 2005 (UTC)

: Palun toimeta niipalju kui oskad. Pole teada, kas autor tuleb tagasi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16:45, 8 Jun 2005 (UTC)
----
Faktid


Keel: islandi
Pealinn: Reykjavík
President: Ólafur Ragnar Grímsson
Peaminister: Halldór Ásgrímsson
Pindala: 103 000 km²
Rahvaarv: 280 798
Iseseisvus :17. juuni 1944
Rahaühik:kroon (ISK)
Ajavöönd: maailmaaeg
Riigihümn: Lofsöngur


Üldine iseloomustus

Island on saareriik mis asub polaarjoone lähedal. Islandist Norrani on 1000 km. Ja Šotimaani 800 km. Island kuulub Euroopasse ja asub Euroopa ja Ameerika  mandrite vahel. Islandil on ka karm elada kuna sa oled ju ülejäänud maailmast eraldatud.


Ajalugu


Esimesena asustasid Islandi mungad kes tulid sinna 8. saj. peale kristust.Seejärel hõivasid saare ära viikingid kes tulid sinna 870. aastal. Hiljem 1262. aastal alistas Islandi Norra kuningas.1944 aastal kuulutati välja Islandi Vabariik. 

Ajaloosündmuste kokkuvõte (tähtsmad)
	

													    	874-930
	Islandi asustamine, peamiselt Norra asukate poolt
	
	982 
	Erik Punane avastas Gröönimaa
	
	1000 
	Islandased pöördusid rahumeelselt ristiusku. Leifur Eiriksson jõudis esimese eu-
	rooplasena Ameerika mandrile
														1030-1120
	„Rahuaeg“

	1262
	Norra kuningas vallutas Islandi					

	1380
	Island langes koos Norraga Taani Kuningriigi võimu alla	
	
	1402-1404 
	Musta surma katk

	1602 
	Kuningas kehtestas kaubanduskeelu

	1783-1785
	Hävitav Lakagigari vulkaani purse. 
	
	1787
	Kaubanduskeelus tehti järelandmisi
	
	1818 
	Rajati Rahvusraamatukogu

	1863
	Asustati Rahvamuuseum
	
	1874
         Tähistati maa asustamise tuhandendat aastapäeva Thingvelliris. Taani kuningas 	andis Islandile põhiseaduse koostamise õigust.
	
	1911
	Asutati Islandi ülikool
	
	1940
	Briti väed saabusid Islandisse
	
	1941
	USA väed pakkusid Islandile kaitset
	
	1946 
	Island liitus ÜRO-ga
	
	1949
	Island liitus NATO-ga

	1951
	Islandi ja USA vahel sõlmiti kaitseleping

	1971
	Kopenhaagen tagastas Islandile esimesed vanad käsikirjad

	
	1996
            Islandi uueks presidendiks valiti Ólafur Ragnar Grímsson. 

	2000
	Reykjavik valiti Euroopa kultuuripealinnaks

Loodus

Statistika:

Islandi kogu pindala on 103000 ruutkilomeetrit  (üle kahe korra Eestist suurem). Haritud põllumaad on seal 1%, karjamaad 20%, 11% katab kivistunud laava ning 12% jääliustikke. Ülejäänud on linnade alla kuuluv ala ja lihtsalt väljad

Vulkaanid:

Islandi üks ohtlikemaid aktiivsetest vulkaanidest on Laki. Aktiivseid vulkaane on seal teisigi.
Väikseid purskeid esineb tihti kuid ohtlikumad pursked toimuvad 5-6 aasta. Islandi asustamisest teatakse 150 vulkaanipurset. 1783 toimus selline vulkaanipurse, mida maailm polnud enne näinud. Surid 10000 inimest ja suur osa loomakarjast. Islandil on ka veealusest vulkaanipurskest tekkinud saar. Teadlased saavad uurida sellel saarel täiesti uue elu algust.Ohtlikemaid vulkaanipurskeid toimub iga 5-6aasta tagant.Vahepeal esineb ka maavärinaid.


Geisrid ja kuumaveeallikad

Islandil on kuumaveealikaid umbes 300 ja nende vee keskmine temperatuur on 70 C. Kuumaveeallikatest kuulsaim on Blue Lagoon. Selle üks külastus maksab 63 EEK. Islandil asub ka maailma  suurim kuumaveeallikas. See toodab 150l   kuuma vett  sekundis ja ta nimi on Deildartunguhver Terve Island saab teve oma kütte kuumaveeallikatest.

Mets

Kuigi 10 mijonit aastat tagasi oli Islandil palju puid on seal tänapäeval väga vähe puid. Õiged metsad puuduvad kuna laavahood hävitavad  suure osa metsadest ja eks iminesed tahavad maju  ka ehitada läheb sellestki osa metsa. Levinum puu on islandil  kask, aga see ei  tähenda veel et et seal oleks palju metsa metsa on sel ainult  1%  maismaa pinnast.

Loomastik:
sajandil ei elanud seal ühtegi imetajat peale polaarrebase.Praegu peetakse seal umbes samasuguseid koduloomi nagu Eestis: kanu, kitsi, lehmi, sigu, kasse ja koeri. Levinumad on  hobused ja lehmad. Islandi peamine majandusharu on kalapüük . Kaladest on seal siseveekogude vees lõhesid ,forelle ja angerjaid. Meres on levinumad kalad  tursk, piksa ja sei.
Islandil jahitakse ka hülgeid ja vaalasid.


Suurimad jõed, järved jne.
Islandil

Islandi kõrgeim mägi on 2119 meetrit merepinnast. Suurim jääliustik Vatnajökull on 8300 ruutmeetrit suur ja ta on Euroopa suurim omataoliste seas. Žingvallvatn on Islandi suurim järv kuigi ta on 3 korda väikse Võrtsjärvest. Ta suurus on 83,7 m2. Pikim jõgi Žjórsa on 237 km pikk. Suurim kosk on Dettifoss.

Kliima. 
Islandil peaks olema väga külm kuna ta on põhjas ,aga Golfi hoovus toob sinna soojust. Sellepärast on Islandil pehme kliima.
Parimal juhul on Islandil sooja 23 kraadi. Talvel aga miinimum temperatuur on umbes 13 miinuskraadi
----
&lt;table&gt;
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;[[Rahvaarv]] (2003)&lt;br&gt;[[Rahvastiku tihedus]]&lt;/td&gt;&lt;td&gt;280 798&lt;br&gt;2,7 in/km&amp;sup2;&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt; [[Kasutaja:Andres|Andres]] 16. mai 2006, kell 15.03 (UTC)
&lt;tr&gt;&lt;td&gt;[[Rahvaarv]] (2005)&lt;br&gt;[[Rahvastiku tihedus]]&lt;/td&gt;&lt;td&gt;299 900&lt;br&gt;2,9 in/km²&lt;/td&gt;&lt;/tr&gt; [[Kasutaja:Andres|Andres]] 4. november 2006, kell 20:29 (UTC)
&lt;/table&gt;
----
''rahvaarv = 305 300 (2006)
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 5. aprill 2007, kell 04:40 (UTC)

''rahvaarv = 309 699 (1. aprill 2007)
[[Kasutaja:Andres|Andres]] 11. oktoober 2008, kell 00:27 (UTC)
----
Andmed haldusjaotuse kohta on vastuolulised. Põhimõtteliselt ei peaks muid haldusüksusi olema kui vallad. Maakondadel paistavad siiski olevat mingid funktsioonid. Piirkonnad on ainult statistilised üksused. Ja nagu öeldud, maakondade nimed tuleks teisiti kirjutada. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 8. juuli 2009, kell 09:13 (UTC)
----
Ma neid viimasena lisatud pindalasid ei täpsustanud; nende kohta tundub olevat palju erinevaid andmeid. --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 29. märts 2010, kell 03:22 (EEST)
----
rahvaarv = 317 593 (1.12.2009) [[Kasutaja:Andres|Andres]] 10. mai 2010, kell 18:07 (EEST)
----
''Ta asub ka Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril.

: Minu meelest peaks see lause minema geoloogilise ehituse alla. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 2. juuli 2010, kell 20:31 (EEST)
----
Miks ajalugu on ettepoole tõstetud? Meil on kokkulepe järgida sellist järjestust nagu artiklis [[Albaania]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 23. aprill 2011, kell 23:21 (EEST)
----
''[[2016]]. aasta [[2. aprill|2. aprillil]] saatis USA NATO õhuluuremissioonide toetamiseks Islandisse hävitajaid [[F-15 Eagle|F-15C Eagle]].
:Sel puudub kontekst. Arvan, et tähtaeg (september 2016) on ka oluline. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2016, kell 08:56 (EEST)
----
Või ikka pole ta (veel) ametis? --[[Kasutaja:Epp|Epp]] 7. aprill 2016, kell 03:38 (EEST)

== Statistika ==
&quot;Statistikaameti 2008. aasta andmetel oli see 93,2% elanikkonna emakeel ja 2006. aastaks on see näitaja langenud 80% kanti.&quot;&quot; See lause tekitab küsimusi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 1. september 2026, kell 09:32 (EEST)
:Aitäh! Õige aastaarv on 2016. Teen paranduse. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 10:53 (EEST)

== Artikli struktuurist ja sisust ==

Rõõm näha, et Andres on selle artikliga hulga väärt tööd teinud! Siiski mõned märkused edaspidiseks:
* Peatykk &quot;Loodus&quot; on praegu liiga detailne ja võtab yksnes sisukorras (rääkimata artikli sisust) juba väga palju ruumi. Sellest võiks teha eraldi artikli, koondades siia vaid kõige põhilisema ja ylevaatlikuma kirjelduse. Näiteks nii palju alapeatykke ei tohiks seal olla, vrd enwiki.
* Haldusjaotuse võiks samuti viia eraldi artiklisse, siin ei ole mõtet endisest halduskorraldusest kõneleda - seda enam, et pea yhegi maakonna kohta pole meil isegi artiklit.
- &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 1. september 2026, kell 19:58 (EEST)
:Olen nõus, et vulkaanide kirjeldus sissejuhatuses on liiga üksikasjalik. Osa sellest võib allapoole üle viia, kui see ei ole dubleeriv. Jah, looduse osa on võib-olla küll liiga üksikasjalik, aga seda ei saa enne lühendada, kui eriartikkel on olemas. Minu arvates alapealkirjad aitavad otsitavat leida. Seal on ka asju, mida ma ei oska ühise nimetaja alla panna. Võtsin sisu lisamisel igal pool eeskujuks afrikaani artikli, mis on eeskujulikuks tunnistatud, kuigi ta seda kaugeltki ei vääri. Võtan nüüd teised eeskujud ette, ja kui ma enne ära ei tüdine, siis teen valdkonnaartiklid ka. 
:Ma ei ole nõus, et on niisugune traditsioon, et ajalugu on eespool. Traditsioon on panna ajalugu tänapäeva ja kultuuri vahele (ENEs/EE). Me ei ole järjestuses kokkuleppele jõudnud. Ivo argument on see, et tänapäeva ei ole võimalik mõista, kui ei tea ajalugu. Mina jälle ütleksin, et ajalugu pole võimalik mõista, kui ei tea, mille ajalugu see on. Mind häirib eriti, kui ajalugu on enne asendit ja suurust ja enne loodust.
:Ma ei ole nõus meedia paigutamisega kultuuri alla, sest vaevalt sealt osatakse otsida. &quot;Poliitika&quot; ei ole hea pealkiri, sest riigikord ega haldusjaotus ei ole poliitika. Võib muidugi ka kõik need eraldi panna, aga siis jääb kasutamata võimalus neid rühmitada &quot;Riigi&quot; alla. Igal juhul &quot;Ametiühingud&quot; ei sobi minu meelest kummagi alla. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:24 (EEST)

::1) Iga asja ei pea riigi artiklisse panema. 2) Mistahes riigi kujundavad inimesed ning ilma (inim)ajaloo mõistmiseta pole mõtet ülejäänust rääkida. 3) Kõigis riigiartiklites peaks läbivalt kasutama sama süsteemi. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. september 2026, kell 00:50 (EEST)
:::1. ja 3. punktiga olen nõus. 
::: Jah, riigi kujundavad inimesed. Aga igas riigis on asju, mida inimesed pole kujundanud. Jah, iga kultuurinähtuse täielikuks mõistmiseks on tarvis tunda selle nähtuse ajalugu. Aga esiteks, riigi entsüklopeediaartikkel ei anna täielikku mõistmist selle riigi iga asja kohta, teiseks, mõistmiseks ei ole tarvis teada kõike, mis ajaloos kirjas on. Arvan, et võiks piisata sellest, mis on kirjas sissejuhatuses. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 01:21 (EEST)
:: Mis puutub &quot;Meedia&quot; ja &quot;Ametiyhingute&quot; liigendusse, siis võib-olla ei ole mu uus lahendus tõesti kõige parem, kuid minu meelest veel halvem on variant, kus me loome yldiste ylapeatykkide kõrvale liiga spetsiifilisi sama astme peatykke. Näiteks: &quot;Ajalugu&quot;, &quot;Loodus&quot;, &quot;Rahvastik, &quot;Majandus&quot;, &quot;Lennujaamad&quot;, &quot;Kaitseministeerium&quot; - no ei ole tasemelt yhtlane loetelu.
:: Mulle näikse, et &quot;Poliitika&quot; on sobiv, sest riik ja selle korraldus on ju kyll poliitiline struktuur ja kysimus. Aga hyva, ma ei ytle, et siin on minu lähenemine tingimata kõige parem, mu põhiliseks murekohaks olid pigem need liigspetsiifilised kirjeldused.
:: Ahjaa, &quot;Ajaloo&quot; tahapoole viimise osas ma ei ole nõus – see on peaaegu alati olnud yks esimesi peatykke sõltumata konkreetsest teemast (vt ka nt tehnika, institutsioonid).
:: - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 09:07 (EEST)
:::Kus Sa näed &quot;Kaitseministeerium&quot; ja &quot;Lennujaamad&quot;? Nendega ei ole probleemi, sest need sobivad üldisemate teemade alla. Ametiühingud ja meedia minu meelest ei sobi. Ivo pani ametiühingud hoopis majanduse alla. Sinna see minu meelest ka ei sobi. Ma leian, et kui me teemasid kunstlikult ühendame, siis me teeme otsitu leidmise raskemaks, mitte kergemaks. Sisu peab vastama pealkirjale. Teistes artiklites on meil &quot;Riik&quot;, mitte &quot;Poliitika&quot;. Nojah, riigikord kujundatakse küll poliitiliselt, aga riigiartiklis sellest ei räägita.
:::Mina olen enam-vähem iga teema puhul ajaloo pannud lõppu, sest tavaliselt vastab see paremini esituse loogikale. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. september 2026, kell 11:09 (EEST)
:::: See oli kujundlik näide, jah. Igatahes, ma ei näe, et meedia oleks kultuuri all kuidagi valem kui näiteks kirjandus. Lisaks pole ma kindel, et eraldi alapeatykki (rääkimata esimese astme peatykist) &quot;ametiyhingud&quot; on yleyldse siia tarvis. Neid võib mainida kyll, aga muu jutu sees ning olemasolevatest teemadest liigenduvad nad justnimelt majanduse või poliitikaga kõige enam.  - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 11:56 (EEST)
: Ahjaa, &quot;Asend ja suurus&quot; ning &quot;Loodus&quot; peaks moodustama yhe koondpeatyki. Ei ole tarviline neid eraldada. V-o siis &quot;Geograafia ja loodus&quot;? - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 2. september 2026, kell 12:01 (EEST)

::See ametiühingute teema kuulub minu arvates samasse valdkonda, et riigi artikkel ei pea kõigest rääkima. Just nagu siin oli küsimus nt haldusjaotuse kohta, siis riik võis ju varem olla jaotatud 23 maakonnaks, aga ma ei näe põhjust neid täna riigiartiklis loetleda (eeldusel, et maakonnad pole just olnud Islandi riigi korraldamises midagi ajalooliselt väga olulist, milles küll sügavalt kahtlen). Kohati läheb asi selgelt liiga detailseks, mille tõttu kannatab ülevaatlikus. Nt miks peaks siin nii pikalt rääkima islandi keelest või mis põhjusel on vaja eraldi linkida &quot;Island 2014. aasta taliolümpiamängudel&quot; ja &quot;Island 2018. aasta taliolümpiamängudel&quot; (ühel juhul on meil niigi olemas artikkel [[Islandi keel]] ja teisel juhul on täiesti sobimatu selliste linkide eraldi väljatoomine). Entsüklopeedia ülesanne pole lihtsalt infot vahendada, vaid oluline on tegeleda ka prioritiseerimisega ehk anda selgelt edasi, mis on oluline ja mis nii oluline pole.
::Mis puutub ajaloosektsiooni paigutust, siis ma mõistan muret, et keeruline on ajaloo juurde minna, kui millegist muust midagi ei tea, aga siin pean ajalugu pika puuga kõige valutumaks valdkonnaks, mida algusesse paigutada, sest kõik ülejäänud (sh loodus) on üldiselt tugevalt inimestest mõjutatud, mille tõttu on asustuse ajaloo lahkamine parim sissejuhatus teemasse. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:07 (EEST)
: Tahtsin veel igaks juhuks öelda, et eelnevad kommentaarid ei ole mõeldud pisendama seda sisulist väärtust, mis sa selle kaastööga lõid. Lihtsalt arutelu tolle töö parima esitlusviisi yle. - &lt;span style=&quot;background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px&quot;&gt;[[Kasutaja:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;Neptuunium&lt;/span&gt;]] &lt;span style=&quot;color:#FC0&quot;&gt;❯❯❯&lt;/span&gt; [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|&lt;span style=&quot;color:#fff&quot;&gt;arutelu&lt;/span&gt;]]&lt;/span&gt; 3. september 2026, kell 10:02 (EEST)</text>
      <sha1>ia2qu9l5kt8r29i1fa9pkg432xap84m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarmo Õkva</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24229</id>
    <revision>
      <id>7227896</id>
      <parentid>6161728</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:22:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227896</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1518" sha1="65izzyq5d5mf0ryyqck46imprzmow9t" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2022|kuu=mai}}
'''Tarmo Õkva''' (sündinud [[7. detsember|7. detsembril]] [[1966]] [[Tartu]]s&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/BQLFLKM-TARMO-OKVA |pealkiri=Päring andmebaasis inforegister.ee |vaadatud=2016-02-02 |arhiivimisaeg=2020-11-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201124213243/https://www.inforegister.ee/BQLFLKM-TARMO-OKVA |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;) on [[eesti]] [[arhitekt]].

Lõpetanud [[Tartu 10. keskkool]]i ja [[1992]]. aastal [[Tallinna Kunstiülikool]]i.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Marian Kivila|url=https://issuu.com/ekspressmeediaajakirjad/docs/disain_kevad_2021_|pealkiri=Jõulise betooni ajatu ilu|väljaanne=Disain interjöör &amp; arhitektuur|aeg=26. august 2021}}&lt;/ref&gt; 

1992. aastast töötas arhitektuuribüroos R-Konsult OÜ ja 2014. aastast arhitektuuribüroos T-arst stuudio OÜ. 

On projekteerinud [[eramu]]id, [[korterelamu]]id ja [[büroohoone]]id. Paljud projektid on valminud koostöös arhitekt [[Irina Raud|Irina Rauaga]].

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Büroohoone Tallinnas. [[Maja (ajakiri)|Maja]] 2/1999, lk 44–47 
*Elamu Uus-Meriväljal. Marian Kivila. [https://issuu.com/ekspressmeediaajakirjad/docs/disain_kevad_2021_ Jõulise betooni ajatu ilu]. Disain interjöör &amp; arhitektuur, 26. august 2021 
*Elamu Andrekse teel [https://kodus.ee/artikkel/ankur-residents] 

{{JÄRJESTA:Õkva, Tarmo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>65izzyq5d5mf0ryyqck46imprzmow9t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti president</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24895</id>
    <revision>
      <id>7227662</id>
      <parentid>7227650</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:05:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47843-48</username>
        <id>236710</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227662</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27771" sha1="2b3pb8p6lc67vbaczsnou7x4ol2hgfg" xml:space="preserve">{{EestiPoliitika}}

== Ajalugu ==
[[Fail:Konstantin Päts, 1938.jpg|pisi|Eesti Vabariigi esimene president [[Konstantin Päts]] (1938)]]
Eesti esimeses, [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] presidendi institutsiooni ei olnud. Kuigi algsesse põhiseaduse versiooni oli ka president sisse kirjutatud, siis peamiselt [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] vastuseisu tõttu jäi president põhiseadusest välja. Sotsiaaldemokraadid eesotsas [[August Rei]]ga kartsid, et presidendiks võib saada [[Venemaa keiser|Vene tsaari]] taoline isevalitseja, ja see ei oleks demokraatlikus Eesti vabariigis lubatav. Riigipea funktsioonid jagunesid 1920. aasta põhiseaduse kohaselt [[riigivanem]]a, [[Riigikogu]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] vahel. Vastavalt põhiseadusele määras Riigikogu esimees riigivanema kandidaadi, kelle ülesanne oli moodustada valitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=ERR|aeg=26. august 2021|vaadatud=09.04.2022}}&lt;/ref&gt;

1920. aastatel oli üks suurematest presidendi institutsiooni toetajatest [[Konstantin Päts]]. Näiteks 1926. aastal esitasid [[Põllumeeste Kogud]] Pätsi eestvedamisel Riigikogule uue põhiseaduse projekti, kuhu oli selgelt presidendi institutsioon sisse kirjutatud. Samas ei toetanud enamus poliitikuid põhiseaduse muutmist. 1928. aasta õigusteadlaste päeva arutelul jäi kõlama juristide arvamus, et põhiseaduse muutmine ei ole Eestis hädavajalik ning hakkama saab ka ilma presidendita.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1929. aastal alguse saanud ülemaailmne [[majanduskriis]] muutis ka Eestis majandusliku olukorra järsult halvemaks ja paljud inimesed hakkasid poliitikuid ja erakondi oma eluolu halvenemises süüdistama ning rääkima sellest, et Eestile on vaja kindla käega riigijuhti, kes lõpetaks erakondade kaklused ning lööks korra majja. 1930. aastatel alguses tõusid esile ka [[vabadussõjalased]], kes nõudsid riigikorra muutmist [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]].

1932. aasta augustis toimus Põllumeeste Kogude ja [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] algatatud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)|rahvahääletus]] põhiseaduse muutmiseks, et luua presidendi ametikoht. Eelnõu nägi ette, et presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. President oleks saanud õiguse Riigikogus vastu võetud seadus tagasi saata, anda välja seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja riigikogu valimised. Rahvahääletus kukkus aga napilt läbi: poolt oli 49,2 protsenti hääletanutest, vastu 50,8 protsenti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1933. aasta juunis toimus teine [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|rahvahääletus]]. Eelnõu nägi ette, et presidendile antakse edasilükkava [[veto]] õigus, piiratud [[dekreediõigus]] ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õigus. Presidendi ametiajana nähti viit aastat. Eelnõu põrumiseni viis peamiselt rahva umbusk poliitikutesse, valitsusse ja Riigikogusse: 67,3 protsenti hääletanuist oli eelnõu vastu.

1933. aasta oktoobris toimus kolmas [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletus]] vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu üle. Eelnõu kohaselt ei kandnud tulevane riigipea siiski presidendi nimetust, vaid pidi üle võtma senise valitsusjuhi ehk riigivanema nimetuse. Uus viieks aastaks valitud riigivanem pidi selle järgi olema üsna suurte võimuvolitustega ja tema pidi valima rahvas. Tal oli õigus laiali saata Riigikogu, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina välja seadusi. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas [[Peaminister|peaministriga]]. Vabadussõjalaste põhiseaduse kiitis rahvas ülekaalukalt heaks: poolt oli 72,7 protsenti hääletanutest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta jaanuaris ning esimesed [[riigivanema valimised]] pidid olema aprillis, kuid 12. märtsil 1934 toimus tollase valitsusjuhi Konstantin Pätsi, [[Johan Laidoner]]i ja August Rei [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipööre]]. Riigivanema kandidaati [[Andres Larka]]t toetanud vabadussõjalased arreteeriti ja valimised jäid toimumata. Konstantin Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pätsile [[vapsid]]e põhiseadus ei meeldinud, kuna see oli puudulik ja auklik. Pätsi näpunäidete järgi koostati uus põhiseadus, mis sätestas, et Eesti saab endale lõpuks riigivanema asemel üldrahvalikult valitud presidendi. 1938. aasta jaanuaris kehtima hakanud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] kohaselt oli õigus presidendikandidaat esitada vaid kolmel institutsioonil: [[Riigivolikogu]]l ehk Riigikogu alamal kojal, [[Riiginõukogu]]l ehk Riigikogu ülemal kojal ning omavalitsuste esindajate kogul, mis koosnes kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude valitud esindajast. Kui kõik need kogud seadsid üles vaid ühe ja sama presidendikandidaadi, siis jäid üldrahvalikud valimised ära. Nii juhtuski [[1938. aasta Eesti presidendivalimised|1938. aasta presidendivalimistel]]. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil valiti 219 poolt- ja 19 vastuhäälega vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 ei olnud Konstantin Päts enam võimeline oma ülesandeid täitma, seega hakkas presidendi kohuseid täitma [[Jüri Uluots]], kes oli tollal peaminister. Päts astus okupatsioonivõimude survel presidendiametist tagasi 23. juulil 1940. Pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal asus vastavalt põhiseadusele presidendi kohuseid täitma Vabariigi Valitsuse vanim liige välisminister [[August Rei]]. Samamoodi astus iga uus [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ametisse kuni 1992. aastani.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostamisel püüti vältida varasemate põhiseaduste vigu. Uus põhiseadus oli [[Parlamentarism|parlamentaarne]] ja presidendi võim oli erinevalt eelmisest põhiseadusest väga piiratud. Viieks aastaks Riigikogu või valimiskogu valitud president pidi täitma eelkõige ühiskonda ühendavat, riigivõimu stabiilsust kindlustavat ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustavat funktsiooni.

Erinevalt hilisematest presidendivalimistest andis 1992. aastal põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu neljaks aastaks (tavalise viie asemel). Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga [[esildis]]. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|Riigikogus valiti]] esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aastal valiti]] Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks.

Arnold Rüütel [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti presidendiks valimiskogus 2001. aastal]], kuid [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aastal]] kaotas Rüütel valimiskogus [[Toomas Hendrik Ilves]]ele, kellest sai Eesti esimene [[Väliseestlased|väliseestlasest]] president. [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal valiti]] Ilves juba Riigikogu esimeses voorus tagasi teiseks ametiajaks. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta valimistel]] ei suutnud ei Riigikogu ega ka valimiskogu presidenti valida, mistõttu liikus valimine tagasi Riigikokku, kus otsustati kompromissina määrata presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], kellest sai Eesti esimene naispresident. [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimised]] olid omapärased selle poolest, et ainuke ülesseatud kandidaat oli [[Alar Karis]], kes valiti presidendiks Riigikogu teises valimisvoorus.

== Vabariigi President 1992. aasta põhiseaduse järgi ==
=== Valimine ja ametiaeg ===
{{vaata|Eesti presidendivalimised}}
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

[[Valimiskogu]] koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21-l valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse lüngad täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles seada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Vabariigi Presidendi valimise seadus sätestab ka võimaliku olukorra, kus valimiskogus ei suudeta presidenti valida ka teises voorus. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab korraldada kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul.

=== Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine ===
[[Pilt:EVPsilt.JPG|pisi|Tähis presidendi [[Kadrioru administratiivhoone|ametiresidentsil]] Kadriorus]]
Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes [[Riigikogu]]s ametivande:

&quot;Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks.&quot;

Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ja nimetatavates ametites ning tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus.

Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda teemat [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

Kui Vabariigi President on [[Riigikohus|Riigikohtu]] otsusel tervise tõttu kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, siis tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehele]], kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi.

=== Vabariigi Presidendi pädevus ===
Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ning täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]]).

==== Välissuhtluspädevus ====
Vabariigi President esindab Eesti riiki rahvusvahelises suhtluses. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi President oma välispoliitilist tegevust valitsusega.

Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].

President jagab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks.

Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega.

==== Riigisisene pädevus ====
===== Riigikaitsepädevus =====
Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi [[Riigikogu esimees]], [[Eesti peaminister|peaminister]], [[Riigikogu riigikaitsekomisjon]]i esimees, [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]], [[Eesti siseminister|siseminister]], [[Eesti välisminister|välisminister]], [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]], [[Riigikogu väliskomisjon]]i esimees ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Vabariigi President nimetab ametisse ning vabastab sellest [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju [[sõjaväeline auaste|sõjaväeliste auastmete]] andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks.

Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadus]]e ja [[kaitseväeteenistuse seadus]]ega.
===== Pädevus Riigikogu suhtes =====
President ja [[Riigikogu]] on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu valimised|Riigikogu korralised valimised]], kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.

Vabariigi President saab [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduses]] ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi esitatud [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministrikandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud [[Referendum|rahvahääletus]] ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus Riigikogu volitused ennetähtaegselt lõpetada on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelmistest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised.

Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud [[Riigikogu kodukorra seadus]]es.

===== Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes =====
Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaadi, kelle ülesanne on moodustada uus valitsus. [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist kandidaati, loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid [[Minister|ministreid]]. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn [[Portfellita minister|portfellita ministrid]], nt [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega piirdub presidendi roll vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikandidaatide valik kuulub peaministri pädevusse.

Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]].

Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.

Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud [[Vabariigi Valitsuse seadus]]es.

===== Seadusandlik pädevus =====
Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu]]s vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka niinimetatud vetoõigus, mis tähendab, et riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ning oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule 14 päeva jooksul uuesti arutamiseks ja otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu võtab muutmata kujul vastu uuesti seaduse, mida president ei ole välja kuulutanud, kuulutab president selle välja või pöördub [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadusega]] kooskõlas, kuulutab president selle välja. [[VII Riigikogu|Riigikogu VII]] ja [[VIII Riigikogu|VIII]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist kaheksa puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse seitsmel korral. [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata kaheksa seadust.

Riigikogu IX ja [[X Riigikogu|X]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist ühe puhul pöördus ta Riigikohtu poole.

Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja [[seadlus]]i, mis peavad olema kinnitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina.

Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil õigust seadusi algatada, välja arvatud põhiseaduse muutmise algatamine.

Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju.

===== Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus =====
Vabariigi President nimetab [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu ettepanekul [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ning [[Eesti valitsus|valitsuse]] ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Kui ametisse nimetab riigipea, kaasneb sellega teatav sotsiaalne respekt. Isiku nimetamise seaduslikkust kontrollitakse, ametisse nimetamisel tagatakse suurem avalikkus ja ametnikule stabiilsus. Vabariigi Presidendil on õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, ning seda on ta ka reaalselt kasutanud.

Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: [[Riigikohtu esimees]], [[Eesti Panga nõukogu esimees]], [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]] ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse sealt [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]es sätestatud korras.

===== Autasustamispädevus =====
Vabariigi Presidendi ainupädevuses on [[riiklik autasu|riiklike autasude]] andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus.

Eesti riiklikud ordenid ning nende taotlemine ja andmine on sätestatud [[teenetemärkide seadus]]ega.

===== Armuandmisõigus =====
Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. [[Armuandmine]] eeldab, et õigusemõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele, et karistus täide viia. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel.

===== Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine =====
President algatab [[õiguskantsler]]i kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president [[Riigikogu]]le riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist.

Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka [[kohtunik]]ku tema ametisoleku ajal.

Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga.
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone]] on presidendi ametiresidents]]

=== Vabariigi Presidendi ametihüved ===
Vabariigi Presidendi ametihüved on ametipalk ja presidendiks valitud isiku soodustused. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.

Vabariigi Presidendi ametipalga määr on [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmise palga]] korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks [[esindustasu]], mille suurus on 20% ametipalgast.

Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas 35 päeva puhkust. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).

Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile [[pension]]i, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus [[toitjakaotuspension]]ile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist.

Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ning kasutada ametiautot ja autojuhti. Vajaduse korral määrab [[Eesti peaminister|peaminister]] presidendile ka kaitse.

== Vaata ka ==
* [[Eesti presidentide loend]]
* [[Presidendi ametikett]]
* [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://president.ee/ Vabariigi Presidendi Kantselei koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti poliitika‎]]
[[Kategooria:Eesti presidendid| ]]</text>
      <sha1>2b3pb8p6lc67vbaczsnou7x4ol2hgfg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227663</id>
      <parentid>7227662</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:05:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sakura emad</username>
        <id>155226</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Reverted edits by [[Special:Contribs/~2026-47843-48|~2026-47843-48]] ([[User talk:~2026-47843-48|talk]]) to last version by Fikseerija58: unexplained content removal</comment>
      <origin>7227650</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="30204" sha1="m4fyvz6yduiolk51fz80j5il8dgcp38" xml:space="preserve">{{infokast ametikoht
| nimetus           = Vabariigi President
| lipp              = Flag of the President of Estonia.svg{{!}}ääris
| lipuallkiri       = Vabariigi Presidendi lipp
| pilt              = Volodymyr Zelenskyy met with Estonian President Karis in Kyiv 2022 (13) (cropped).jpg
| ametis            = [[Alar Karis]]
| ametisalates      = 11. oktoobrist 2021
| tüüp              = [[riigipea]]
| residents         = [[Kadrioru administratiivhoone]]
| asukoht           = [[Tallinn]]
| nimetaja          = [[Riigikogu]]/[[valimiskogu]]
| ametiaeg          = viis aastat
| dokument          = [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)| Eesti Vabariigi põhiseadus]]
| moodustatud       = 24. aprill 1938
| esimene           = [[Konstantin Päts]]
| palk              = 9724 eurot kuus (2025)
| veebileht         = https://president.ee
}}
{{EestiPoliitika}}

'''Eesti president''' (institutsiooni ametlik nimetus '''Vabariigi President''') on [[Eesti]] [[riigipea]].

Eesti presidendil on üldjoontes piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ja ta on vahekohtuniku ehk võimude tasakaalustaja rollis. Eesti presidendi kandidaat peab olema sünnilt [[Eesti kodakondsus|Eesti kodanik]], kes on vähemalt 40-aastane. Presidendi valib ametisse [[Riigikogu]] või [[valimiskogu]] viieks aastaks. Üks isik võib olla ametis maksimaalselt kaks ametiaega järjest. Kuna president peab olema oma töös sõltumatu, siis ametisse astumisel lõpevad presidendi volitused ja ülesanded kõigis valitavates ja nimetatavates ametites ning ta peatab ametisoleku ajaks oma erakondliku kuuluvuse.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.eesti.ee/et/eesti-vabariik/vabariigi-president|pealkiri=Vabariigi President|väljaanne=eesti.ee|vaadatud=09.04.2022}}&lt;/ref&gt;

Presidendi institutsioon loodi Eestis [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aastast kehtima hakanud põhiseadusega]]. Eraldi riigipea institutsioon loodi Eestis 1934. aastal põhiseadusega, siis nimetati seda [[riigivanem]]aks (riigivanem oli ka varem, aastail 1920–1934, Eesti valitsuse juht, kuid rahvusvahelises suhtluses nimetati teda presidendiks). Praegusel kujul loodi presidendi institutsioon [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aastal kehtima hakanud põhiseadusega]].

Alates 11. oktoobrist 2021 on Eesti president [[Alar Karis]], kelle ametiaeg kestab 10. oktoobrini, kui astub ametisse uueks presidendiks valitud [[Ülle Madise]], kelle ametiaeg algab 12. oktoobril 2026.

== Ajalugu ==
[[Fail:Konstantin Päts, 1938.jpg|pisi|Eesti Vabariigi esimene president [[Konstantin Päts]] (1938)]]
Eesti esimeses, [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1920)|1920. aasta põhiseaduses]] presidendi institutsiooni ei olnud. Kuigi algsesse põhiseaduse versiooni oli ka president sisse kirjutatud, siis peamiselt [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei]] vastuseisu tõttu jäi president põhiseadusest välja. Sotsiaaldemokraadid eesotsas [[August Rei]]ga kartsid, et presidendiks võib saada [[Venemaa keiser|Vene tsaari]] taoline isevalitseja, ja see ei oleks demokraatlikus Eesti vabariigis lubatav. Riigipea funktsioonid jagunesid 1920. aasta põhiseaduse kohaselt [[riigivanem]]a, [[Riigikogu]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] vahel. Vastavalt põhiseadusele määras Riigikogu esimees riigivanema kandidaadi, kelle ülesanne oli moodustada valitsus.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Johannes Voltri|url=https://novaator.err.ee/1608300204/pilk-ajalukku-eesti-oli-sotside-vastuseisu-tottu-16-aastat-riigipeata|pealkiri=Pilk ajalukku: Eesti oli sotside vastuseisu tõttu 16 aastat riigipeata|väljaanne=ERR|aeg=26. august 2021|vaadatud=09.04.2022}}&lt;/ref&gt;

1920. aastatel oli üks suurematest presidendi institutsiooni toetajatest [[Konstantin Päts]]. Näiteks 1926. aastal esitasid [[Põllumeeste Kogud]] Pätsi eestvedamisel Riigikogule uue põhiseaduse projekti, kuhu oli selgelt presidendi institutsioon sisse kirjutatud. Samas ei toetanud enamus poliitikuid põhiseaduse muutmist. 1928. aasta õigusteadlaste päeva arutelul jäi kõlama juristide arvamus, et põhiseaduse muutmine ei ole Eestis hädavajalik ning hakkama saab ka ilma presidendita.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1929. aastal alguse saanud ülemaailmne [[majanduskriis]] muutis ka Eestis majandusliku olukorra järsult halvemaks ja paljud inimesed hakkasid poliitikuid ja erakondi oma eluolu halvenemises süüdistama ning rääkima sellest, et Eestile on vaja kindla käega riigijuhti, kes lõpetaks erakondade kaklused ning lööks korra majja. 1930. aastatel alguses tõusid esile ka [[vabadussõjalased]], kes nõudsid riigikorra muutmist [[Presidentaalne vabariik|presidentaalseks]].

1932. aasta augustis toimus Põllumeeste Kogude ja [[Eesti Rahvaerakond|Rahvaerakonna]] algatatud [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (1932)|rahvahääletus]] põhiseaduse muutmiseks, et luua presidendi ametikoht. Eelnõu nägi ette, et presidendikandidaat pidi koguma 10 000 häält. President oleks saanud õiguse Riigikogus vastu võetud seadus tagasi saata, anda välja seaduse jõuga dekreete ning ennetähtaegselt kuulutada välja riigikogu valimised. Rahvahääletus kukkus aga napilt läbi: poolt oli 49,2 protsenti hääletanutest, vastu 50,8 protsenti.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1933. aasta juunis toimus teine [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (juuni 1933)|rahvahääletus]]. Eelnõu nägi ette, et presidendile antakse edasilükkava [[veto]] õigus, piiratud [[dekreediõigus]] ja parlamendivalimiste väljakuulutamise õigus. Presidendi ametiajana nähti viit aastat. Eelnõu põrumiseni viis peamiselt rahva umbusk poliitikutesse, valitsusse ja Riigikogusse: 67,3 protsenti hääletanuist oli eelnõu vastu.

1933. aasta oktoobris toimus kolmas [[Rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks (oktoober 1933)|rahvahääletus]] vabadussõjalaste koostatud põhiseaduse eelnõu üle. Eelnõu kohaselt ei kandnud tulevane riigipea siiski presidendi nimetust, vaid pidi üle võtma senise valitsusjuhi ehk riigivanema nimetuse. Uus viieks aastaks valitud riigivanem pidi selle järgi olema üsna suurte võimuvolitustega ja tema pidi valima rahvas. Tal oli õigus laiali saata Riigikogu, panna Riigikogu vastuvõetud otsustele veto ja anda dekreedina välja seadusi. Täidesaatvat võimu hakkas teostama riigivanemale allutatud valitsus eesotsas [[Peaminister|peaministriga]]. Vabadussõjalaste põhiseaduse kiitis rahvas ülekaalukalt heaks: poolt oli 72,7 protsenti hääletanutest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1934)|Uus põhiseadus]] jõustus 1934. aasta jaanuaris ning esimesed [[riigivanema valimised]] pidid olema aprillis, kuid 12. märtsil 1934 toimus tollase valitsusjuhi Konstantin Pätsi, [[Johan Laidoner]]i ja August Rei [[1934. aasta riigipööre|veretu riigipööre]]. Riigivanema kandidaati [[Andres Larka]]t toetanud vabadussõjalased arreteeriti ja valimised jäid toimumata. Konstantin Pätsist sai [[Peaminister Riigivanema ülesannetes|peaminister riigivanema ülesannetes]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pätsile [[vapsid]]e põhiseadus ei meeldinud, kuna see oli puudulik ja auklik. Pätsi näpunäidete järgi koostati uus põhiseadus, mis sätestas, et Eesti saab endale lõpuks riigivanema asemel üldrahvalikult valitud presidendi. 1938. aasta jaanuaris kehtima hakanud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseaduse]] kohaselt oli õigus presidendikandidaat esitada vaid kolmel institutsioonil: [[Riigivolikogu]]l ehk Riigikogu alamal kojal, [[Riiginõukogu]]l ehk Riigikogu ülemal kojal ning omavalitsuste esindajate kogul, mis koosnes kaheksakümnest maa- ja neljakümnest linnaomavalitsuste esinduskogude valitud esindajast. Kui kõik need kogud seadsid üles vaid ühe ja sama presidendikandidaadi, siis jäid üldrahvalikud valimised ära. Nii juhtuski [[1938. aasta Eesti presidendivalimised|1938. aasta presidendivalimistel]]. Riigivolikogu, Riiginõukogu ja omavalitsuste esindajate kogu ühisistungil valiti 219 poolt- ja 19 vastuhäälega vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Päts.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Pärast [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|Eesti okupeerimist]] 17. juunil 1940 ei olnud Konstantin Päts enam võimeline oma ülesandeid täitma, seega hakkas presidendi kohuseid täitma [[Jüri Uluots]], kes oli tollal peaminister. Päts astus okupatsioonivõimude survel presidendiametist tagasi 23. juulil 1940. Pärast Jüri Uluotsa surma 1945. aastal asus vastavalt põhiseadusele presidendi kohuseid täitma Vabariigi Valitsuse vanim liige välisminister [[August Rei]]. Samamoodi astus iga uus [[peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis]] ametisse kuni 1992. aastani.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] koostamisel püüti vältida varasemate põhiseaduste vigu. Uus põhiseadus oli [[Parlamentarism|parlamentaarne]] ja presidendi võim oli erinevalt eelmisest põhiseadusest väga piiratud. Viieks aastaks Riigikogu või valimiskogu valitud president pidi täitma eelkõige ühiskonda ühendavat, riigivõimu stabiilsust kindlustavat ja põhiseaduslikke institutsioone tasakaalustavat funktsiooni.

Erinevalt hilisematest presidendivalimistest andis 1992. aastal põhiseaduse rakendamise seaduse § 4 lõike 2 alusel presidendikandidaatidele hääli rahvas. Kahe enam hääli saanud kandidaadi seast pidi presidendi valima lihthäälte enamusega Riigikogu neljaks aastaks (tavalise viie asemel). Kandidaatide ülesseadmiseks tuli [[Vabariigi Valimiskomisjon]]ile esitada vähemalt 10 000 Eesti kodaniku nime ja allkirjaga [[esildis]]. Seati üles neli kandidaati: [[Lennart Meri]], [[Lagle Parek]], [[Arnold Rüütel]] ja [[Rein Taagepera]]. [[1992. aasta Eesti presidendivalimised|Riigikogus valiti]] esimeses voorus presidendiks [[Lennart Meri]] (teine Riigikokku jõudnud kandidaat oli [[Arnold Rüütel]]). [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aastal valiti]] Lennart Meri valimiskogus teiseks ametiajaks.

Arnold Rüütel [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|valiti presidendiks valimiskogus 2001. aastal]], kuid [[2006. aasta Eesti presidendivalimised|2006. aastal]] kaotas Rüütel valimiskogus [[Toomas Hendrik Ilves]]ele, kellest sai Eesti esimene [[Väliseestlased|väliseestlasest]] president. [[2011. aasta Eesti presidendivalimised|2011. aastal valiti]] Ilves juba Riigikogu esimeses voorus tagasi teiseks ametiajaks. [[2016. aasta Eesti presidendivalimised|2016. aasta valimistel]] ei suutnud ei Riigikogu ega ka valimiskogu presidenti valida, mistõttu liikus valimine tagasi Riigikokku, kus otsustati kompromissina määrata presidendiks [[Kersti Kaljulaid]], kellest sai Eesti esimene naispresident. [[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta presidendivalimised]] olid omapärased selle poolest, et ainuke ülesseatud kandidaat oli [[Alar Karis]], kes valiti presidendiks Riigikogu teises valimisvoorus.

== Vabariigi President 1992. aasta põhiseaduse järgi ==
=== Valimine ja ametiaeg ===
{{vaata|Eesti presidendivalimised}}
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust.

[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseaduse]] § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul presidendi valimiseks kokku valimiskogu.

[[Valimiskogu]] koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt 21-l valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.

Presidendivalimiste korda täpsustab ning põhiseaduse lüngad täidab [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]. See seadus keelab kandidaadiks üles seada isikut, kes on president teist ametiaega järjest.

Vabariigi Presidendi valimise seadus sätestab ka võimaliku olukorra, kus valimiskogus ei suudeta presidenti valida ka teises voorus. Sel juhul viiakse läbi presidendi erakorralised valimised. Erakorralised valimised saab korraldada kiiremini kui korralised. Kui korralised valimised toimuvad varemalt 60 ja hiljemalt 10 päeva enne ametis oleva presidendi volituste lõppemist, siis erakorralised valimised tuleb läbi viia 14 päeva jooksul.

=== Ametisse astumine, õiguslik seisund ja volituste lõppemine ===
[[Pilt:EVPsilt.JPG|pisi|Tähis presidendi [[Kadrioru administratiivhoone|ametiresidentsil]] Kadriorus]]
Vabariigi Presidendi volituste tekkimise ja lõppemise sätestab Vabariigi Presidendi töökorra seadus. President astub ametisse, andes [[Riigikogu]]s ametivande:

&quot;Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees- ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi põhiseadust]] ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks.&quot;

Ametisse astumisega lõpevad kõik Vabariigi Presidendi volitused ja ülesanded kõigis teistes valitavates ja nimetatavates ametites ning tal tuleb ametisoleku ajaks peatada oma erakondlik kuuluvus.

Vabariigi President kasutab põhiseaduse § 85 alusel [[immuniteet]]i. Teda saab [[kriminaalvastutusele võtmine|kriminaalvastutusele võtta]] ainult [[õiguskantsler]]i ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul. Täpsemalt reguleerib seda teemat [[kriminaalmenetluse seadustik]]. Kriminaalvastutusele võtmisel Vabariigi Presidendi volitused peatuvad.

Vabariigi Presidendi volitused lõpevad tema ametist tagasiastumisel (ei ole võimalik erakorralise või sõjaseisukorra ajal), teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel, tema surma korral ja uue Vabariigi Presidendi ametisse astumisega.

Kui Vabariigi President on [[Riigikohus|Riigikohtu]] otsusel tervise tõttu kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma või ei saa neid Vabariigi Presidendi töökorra seaduses ettenähtud juhtudel ja korras ajutiselt täita, siis tema volitused peatuvad. Vabariigi Presidendi volitused lähevad sel juhul üle [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehele]], kelle volitused Riigikogu liikmena selleks ajaks peatuvad. Vabariigi Presidendi ülesannetes oleva Riigikogu esimehe pädevus on kitsam kui korralisel presidendil, sest ta ei tohi ilma [[Riigikohus|Riigikohtu]] loata välja kuulutada Riigikogu erakorralisi valimisi ega keelduda seadusi välja kuulutamast.

Kui president ei ole oma ülesandeid üle kolme kuu järjest täita saanud või kui tema volitused enne tähtaega lõpevad, valib Riigikogu 14 päeva jooksul uue Vabariigi Presidendi.

=== Vabariigi Presidendi pädevus ===
Vabariigi Presidendi [[pädevus]]ed on loetletud põhiseaduse §-s 78 ning täpsustatud [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]e ja eriseadustega (nt [[välissuhtlemisseadus]], [[rahuaja riigikaitse seadus]]).

==== Välissuhtluspädevus ====
Vabariigi President esindab Eesti riiki rahvusvahelises suhtluses. Lähtudes sellest, et [[Vabariigi Valitsus]] korraldab suhtlemist teiste riikidega, koordineerib Vabariigi President oma välispoliitilist tegevust valitsusega.

Vabariigi Presidendil on aktiivne ja passiivne [[saatkonnaõigus]]. Ta nimetab ja kutsub Vabariigi Valitsuse ettepanekul tagasi Eesti [[diplomaatiline esindaja|diplomaatilised esindajad]] ning võtab vastu Eestisse akrediteeritud teiste riikide diplomaatiliste esindajate [[volikiri|volikirjad]]. Eesti [[rahvusvaheline leping|rahvusvaheliste lepingute]] sõlmimisel on tema pädevuses nende [[ratifitseerimine]] ja [[denonsseerimine]], st nende allakirjutamine pärast seda, kui Riigikogu on nad heaks kiitnud. Sellised lepingud on Eesti põhiseaduse § 121 järgi lepingud, mis muudavad Eesti piire, mille rakendamiseks on vaja Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist, millega Eesti ühineb [[rahvusvaheline organisatsioon|rahvusvaheliste organisatsioonidega]], mille kohaselt Eesti võtab endale rahalisi või sõjalisi kohustusi ja milles on ratifitseerimine ette nähtud. Presidendi üksikkompetents välissuhtluses seisneb sõjaseisukorra ja sellest lähtudes ka sõja lõpu väljakuulutamises agressiooni korral, samuti ettepanekus Riigikogule kuulutada välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]], [[demobilisatsioon]] ja [[erakorraline seisukord]].

President jagab Vabariigi Valitsuse ettepanekul [[diplomaatiline auaste|diplomaatilisi auastmeid]], mis antakse eluks ajaks.

Presidendi pädevus, suhted teiste põhiseaduslike institutsioonidega välissuhtluse valdkonnas on konkretiseeritud [[välissuhtlemisseadus]]e ja [[välisteenistuse seadus]]ega.

==== Riigisisene pädevus ====
===== Riigikaitsepädevus =====
Vabariigi President on [[riigikaitse]] kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud [[agressioon]]i korral välja [[sõjaseisukord]], [[mobilisatsioon]] ja [[demobilisatsioon]], samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev [[riigikaitse nõukogu]], kuhu kuuluvad seaduse järgi [[Riigikogu esimees]], [[Eesti peaminister|peaminister]], [[Riigikogu riigikaitsekomisjon]]i esimees, [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]], [[Eesti siseminister|siseminister]], [[Eesti välisminister|välisminister]], [[Eesti justiitsminister|justiitsminister]], [[Eesti rahandusminister|rahandusminister]], [[Riigikogu väliskomisjon]]i esimees ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Vabariigi President nimetab ametisse ning vabastab sellest [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna, kuhu kuuluvad [[Kaitsejõudude Peastaap|Kaitsejõudude Peastaabi]] ülem, [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] ülem ja väeliikide ülemad. Vabariigi President kui riigikaitse kõrgeim juht annab kaitseväe juhataja ettepanekul välja käskkirju [[sõjaväeline auaste|sõjaväeliste auastmete]] andmiseks, samuti kaitseväe juhataja asendamiseks.

Vabariigi Presidendi riigikaitsekompetents on täpsustatud [[rahuaja riigikaitse seadus]]e, [[sõjaaja riigikaitse seadus]]e, [[erakorralise seisukorra seadus]]e ja [[kaitseväeteenistuse seadus]]ega.
===== Pädevus Riigikogu suhtes =====
President ja [[Riigikogu]] on omavahel seotud paljude presidendi formaalsete ja materiaalsete pädevustega. Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu valimised|Riigikogu korralised valimised]], kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu esimese istungi ja avab selle. Presidendil on õigus seaduses sätestatud juhtudel kutsuda kokku Riigikogu täiendavaid istungeid ja erakorralisi istungeid.

Vabariigi President saab [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseaduses]] ette nähtud alustel Riigikogu laiali saata ja kuulutada välja erakorralised valimised. Erakorralised Riigikogu valimised peab Vabariigi President välja kuulutama juhul, kui presidendi esitatud [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaat ei ole pärast kaht vooru suutnud valitsust moodustada, Riigikogu on esitanud oma peaministrikandidaadi ja ka tema ei esita kahe nädala jooksul oma valitsuse koosseisu presidendile. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud [[Referendum|rahvahääletus]] ei leia rahvalt vajalikku toetust. Kolmas põhjus Riigikogu volitused ennetähtaegselt lõpetada on Riigikogu võimetus uut riigieelarvet vastu võtta kahe kuu jooksul pärast uue eelarveaasta algust. Viimane Riigikogu laialisaatmise põhjus erineb eelmistest selle poolest, et siin on Vabariigi Presidendi otsustada, kas kuulutada uued valimised välja või mitte. Peaministrile või Vabariigi Valitsusele [[Umbusaldusavaldus|umbusalduse]] avaldamise korral võib president välja kuulutada uued valimised.

Vabariigi Presidendi suhted Riigikoguga on täpsustatud [[Riigikogu kodukorra seadus]]es.

===== Pädevus Vabariigi Valitsuse suhtes =====
Vabariigi President määrab 14 päeva jooksul [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] tagasiastumisest [[Eesti peaminister|peaministri]]&lt;nowiki/&gt;kandidaadi, kelle ülesanne on moodustada uus valitsus. [[Riigikogu]]lt valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse. Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust, ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist kandidaati, loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid [[Minister|ministreid]]. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn [[Portfellita minister|portfellita ministrid]], nt [[Eesti rahvastikuminister|rahvastikuminister]]). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega piirdub presidendi roll vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikandidaatide valik kuulub peaministri pädevusse.

Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile [[Umbusaldusavaldus|umbusaldust]].

Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.

Vabariigi Valitsuse ja presidendi suhted on täpsustatud [[Vabariigi Valitsuse seadus]]es.

===== Seadusandlik pädevus =====
Vabariigi President kuulutab välja [[Riigikogu]]s vastu võetud seadused. See on presidendi ainupädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. Presidendil on ka niinimetatud vetoõigus, mis tähendab, et riigipea võib seaduse jätta välja kuulutamata ning oma motiveeritud otsusega selle Riigikogule 14 päeva jooksul uuesti arutamiseks ja otsustamiseks saata. Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu võtab muutmata kujul vastu uuesti seaduse, mida president ei ole välja kuulutanud, kuulutab president selle välja või pöördub [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|põhiseadusega]] kooskõlas, kuulutab president selle välja. [[VII Riigikogu|Riigikogu VII]] ja [[VIII Riigikogu|VIII]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist kaheksa puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse seitsmel korral. [[IX Riigikogu|Riigikogu IX]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata kaheksa seadust.

Riigikogu IX ja [[X Riigikogu|X]] koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 13 seadust, neist ühe puhul pöördus ta Riigikohtu poole.

Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja [[seadlus]]i, mis peavad olema kinnitatud [[Eesti peaminister|peaministri]] ja [[Riigikogu esimees|Riigikogu esimehe]] kaasallkirjadega. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina.

Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil õigust seadusi algatada, välja arvatud põhiseaduse muutmise algatamine.

Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid. Riigikaitse kõrgeima juhina ja [[Vabariigi Presidendi Kantselei]] tegevuse korraldamiseks annab Vabariigi President käskkirju.

===== Riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus =====
Vabariigi President nimetab [[Eesti Pank|Eesti Panga]] nõukogu ettepanekul [[Eesti Panga president|Eesti Panga presidendi]], [[Riigikohus|Riigikohtu]] ettepanekul maa- ja linnakohtunikud, halduskohtunikud ning ringkonnakohtunikud (s.o I ja II astme kohtunikud) ning [[Eesti valitsus|valitsuse]] ja [[Eesti kaitseväe juhataja|kaitseväe juhataja]] ettepanekul kaitseväe juhtkonna. Kui ametisse nimetab riigipea, kaasneb sellega teatav sotsiaalne respekt. Isiku nimetamise seaduslikkust kontrollitakse, ametisse nimetamisel tagatakse suurem avalikkus ja ametnikule stabiilsus. Vabariigi Presidendil on õigus keelduda neid isikuid ametisse nimetamast, kui see on vastuolus seadusega või riigi huvidega, ning seda on ta ka reaalselt kasutanud.

Vabariigi President teeb Riigikogule ettepaneku järgmiste kõrgemate ametnike nimetamiseks: [[Riigikohtu esimees]], [[Eesti Panga nõukogu esimees]], [[riigikontrolör]], [[õiguskantsler]] ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja sõjaajal. Riigiametnikud nimetatakse ametisse ja vabastatakse sealt [[Vabariigi Presidendi töökorra seadus]]es sätestatud korras.

===== Autasustamispädevus =====
Vabariigi Presidendi ainupädevuses on [[riiklik autasu|riiklike autasude]] andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus.

Eesti riiklikud ordenid ning nende taotlemine ja andmine on sätestatud [[teenetemärkide seadus]]ega.

===== Armuandmisõigus =====
Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. [[Armuandmine]] eeldab, et õigusemõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele, et karistus täide viia. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel.

===== Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine =====
President algatab [[õiguskantsler]]i kriminaalvastutusele võtmise. Vastava ettepaneku teeb president [[Riigikogu]]le riigiprokuröri taotlusel. Tal on õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega, kuid otsuse tegemisel ei pea ta arvesse võtma esitatud tõendeid, vaid üksnes kehtestatud protseduuri järgimist.

Ilma Vabariigi Presidendi nõusolekuta ei saa kriminaalvastutusele võtta ka [[kohtunik]]ku tema ametisoleku ajal.

Presidendi osa nimetatud menetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikuga.
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 04.JPG|pisi|[[Kadrioru administratiivhoone]] on presidendi ametiresidents]]

=== Vabariigi Presidendi ametihüved ===
Vabariigi Presidendi ametihüved on ametipalk ja presidendiks valitud isiku soodustused. Ametihüved on kehtestatud Vabariigi Presidendi ametihüve seadusega.

Vabariigi Presidendi ametipalga määr on [[Eesti keskmine palk|Eesti keskmise palga]] korrutis koefitsiendiga 7,0. Peale selle saab Vabariigi President esinduskulude katteks [[esindustasu]], mille suurus on 20% ametipalgast.

Ametivolituste ajal on Vabariigi Presidendil õigus kasutada ametikorterit, ametiautot ja autojuhti. Tal on õigus saada aastas 35 päeva puhkust. Puhkuse aja ja kestuse määrab president ise. Puhkuse ajaks säilitatakse talle ametipalk. Riigipead kaitseb ametivolituste ajal politseiasutus (julgestusteenistus).

Pärast ametivolituste lõppu makstakse presidendile [[pension]]i, mille suurus on 75% kehtivast presidendi ametipalga määrast. Kui president on oma ametivolituste ajal kaotanud täielikult või osaliselt töövõime, suurendatakse tema ametipensioni 25% võrra. Õigus [[toitjakaotuspension]]ile on presidendi surma korral ka tema töövõimetutel pereliikmetel ja abikaasal. Presidendi pereliikme pensioni suurus on veerand presidendi ametipensionist.

Pärast ametivolituste lõppemist on presidendil õigus saada oma kasutusse tööruumid (üüri- ja kantseleikulud hüvitab riik), saada oma käsutusse nõunik ja sekretär, saada ühekordset toetust aasta ametipalga ulatuses ning kasutada ametiautot ja autojuhti. Vajaduse korral määrab [[Eesti peaminister|peaminister]] presidendile ka kaitse.

== Vaata ka ==
* [[Eesti presidentide loend]]
* [[Presidendi ametikett]]
* [[Vabariigi Presidendi käsundusohvitseri rinnamärk]]

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://president.ee/ Vabariigi Presidendi Kantselei koduleht]
* [https://www.riigiteataja.ee/akt/VPVS Kehtiv Vabariigi Presidendi valimise seadus]

{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti poliitika‎]]
[[Kategooria:Eesti presidendid| ]]</text>
      <sha1>m4fyvz6yduiolk51fz80j5il8dgcp38</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (G)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>24926</id>
    <revision>
      <id>7227723</id>
      <parentid>7226058</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:27:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gö */</comment>
      <origin>7227723</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22192" sha1="7cpianjd0c1bv3renpaz9swzw5we3tw" xml:space="preserve">{{BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (G)''' 

''See loend loetleb Vikipeedias olemasolevaid ja kavatsetavaid biograafiaid isikutest, kelle nimi algab G-tähega.

==G==
*[[Gina G]], Austraalia laulja
*[[Tony G]], leedu päritolu Austraalia pokkerimängija (1973–) 

==Ga==
''Vaata [[Biograafiad (Ga)]]''

==Gb==
*[[Laurent Gbagbo]], Elevandiluuranniku poliitik (1945–)
*[[Jean-Philippe Gbamin]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1995–) 
*[[Leymah Gbowee]], Aafrika rahuaktivist (1972–)

==Gd==
*[[Jacek Gdański]], poola maletaja (1970–)
*[[Przemysław Gdański]], poola pankur ja maletegelane (1967–)

==Ge== 
''Vaata [[Biograafiad (Ge)]]''

==Gh==
*[[Ehsan Ghaem-Maghami]], iraani maletaja (1982–)
*[[Matt Ghaffari]], Ameerika Ühendriikide maadleja (1961–)
*[[Ashraf Ghanī]], Afganistani poliitik (1949–)
*[[Masud Gharahkhani]], Iraani päritolu Norra poliitik (1982–) 
*[[Jaouad Gharib]], Maroko kergejõustiklane (1972–)
*[[Kazem Gharibabadi]], Iraani diplomaat ja õigusekspert (1974–)
*[[Abū Hāmid al-Ghazālī]], pärsia päritolu teoloog, filosoof, jurist ja müstik (1058–1111)
*[[Mohamed Ould Ghazouani]], Mauritaania poliitik (1956–) 
*[[Bianca Ghelber]], Rumeenia vasaraheitja (1990–) 
*[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]], Rumeenia partei- ja riigitegelane (1901–1965)
*[[Pierre Ghestem]], prantsuse kabetaja ja bridžimängija (1922–2000) 
*[[Dori Ghezzi]], itaalia laulja (1946–)
*[[Azim Gheychisaz]], Iraani alpinist (1981–)
*[[Dimitrie Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897) 
*[[Ion Ghica]], Rumeenia poliitik (1816–1897)
*[[Mihai Ghimpu]], Moldova poliitik (1951–)
*[[Luca Ghiotto]], itaalia võidusõitja (1995–) 
*[[Ghirmay Ghebreslassie]], Eritrea pikamaajooksja (1995–) 
*[[Aryan Gholami]], iraani maletaja (2001–)
*[[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor) (1985–)
*[[Rituparno Ghosh]], India filmirežissöör (1963–2013)
*[[Ghostface Killah]], ameerika räppar (1970–)
*[[Faouzi Ghoulam]], Alžeeria jalgpallur (1991–)

==Gi==
*[[Gia Long]], Annami keiser (1762–1820)
*[[Riccardo Giacconi]], itaalia päritolu Ameerika Ühendriikide astrofüüsik (1931–2018)
*[[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja (2000–) 
*[[Bruno Giacometti]], Šveitsi arhitekt (1907–2012)
*[[Pablo Giacopelli]], tennisetreener (1972–)
*[[Ivar Giaever]], norra füüsik (1929–) 
*[[Paul Giamatti]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1967–) 
*[[Alejandro Giammattei]], Guatemala poliitik (1956–) 
*[[Stylianós Giannakópoulos]], kreeka jalgpallur (1974–)
*[[Mariétta Giannákou]], Kreeka poliitik (1951–2022) 
*[[Alessandro Giardelli]], itaalia piloot (2002–)
*[[Erast Giatsintov]], Tallinna linnapea (1859–1910) 
*[[Robin Gibb]], Briti laulja (1949–2012)
*[[Edward Gibbon]], inglise ajaloolane (1737–1794)
*[[Brian Gibbons]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1988–) 
*[[Orlando Gibbons]], inglise organist ja helilooja (1583–1625)
*[[Kieran Gibbs]], Inglismaa jalgpallur (1989–) 
*[[Morgan Gibbs-White]], Inglismaa jalgpallur (2000–) 
*[[Giuseppe Gibilisco]], itaalia teivashüppaja (1979–)
*[[Edgar Gibson]], Gloucesteri piiskop (1848–1924)
*[[Guy Gibson]], Briti lennuväelane (1918–1944) 
*[[Khalil Gibran]], Liibanoni päritolu araabia- ja ingliskeelne ameerika kirjanik (1883–1931) 
*[[Ben Gibson]], inglise jalgpallur (1993–) 
*[[Devin Gibson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1989–) 
*[[Eleanor J. Gibson]], Ameerika psühholoog (1910–2002)
*[[Mel Gibson]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -režissöör (1956–)
*[[Anthony Giddens]], Briti sotsioloog (1938–)
*[[André Gide]], prantsuse kirjanik (1869–1951)
*[[Gideon]], usumees
*[[Letesenbet Gidey]], Etioopia pikamaajooksja (1988–)
*[[Jerzy Giedroyc]], poola kirjastaja, publitsist ja poliitaktivist (1906–2000)
*[[Kurt Gielov]], Eesti vaimulik Austraalias (1895–1957)
*[[Kristin Gierisch]], saksa kolmikhüppaja (1990–)
*[[Alexei Giers]], rootsi päritolu Venemaa riigitegelane (1871—1958)
*[[Ferdinand Giese]], Eesti keemik (1781–1821)
*[[Tiedemann Giese]], Chełmno ja Ermlandi piiskop (1480–1550)
*[[Stefanie Giesinger]], saksa modell (1996–)
*[[Henri Giffard]], prantsuse insener ja dirižaabliehitaja (1825–1882)
*[[Gabrielle Giffords]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja relvakontrolli aktivist (1970–) 
*[[Hansruedi Giger]], Šveitsi kunstnik (1940–2014)
*[[Ryan Giggs]], Walesi jalgpallur (1973–)
*[[Beniamino Gigli]], itaalia tenor (1890–1957)
*[[André-Pierre Gignac]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–)
*[[Jean-Sébastien Giguère]], endine Kanada jäähokimängija (1977–) 
*[[Ion Gigurtu]], Rumeenia poliitik (1886–1959) 
*[[Geurt Gijssen]], hollandi malekohtunik (1934–)
*[[Bryan Gil]], hispaania jalgpallur (2001–) 
*[[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell (1970–)
*[[Alberto Gilardino]], Itaalia jalgpallur (1982–)
*[[Nika Gilauri]], Gruusia poliitik (1975–)
*[[Bradford L. Gilbert]], Ameerika Ühendriiide arhitekt (1853–1911) 
*[[Cass Gilbert]], USA arhitekt (1859–1934)
*[[Daniel Gilbert]], USA sotsiaalpsühholoog (1957–)
*[[David Gilbert]], inglise elukutseline snuukrimängija (1981–)
*[[Elizabeth Gilbert]], USA kirjanik (1969–)
*[[Grove Karl Gilbert]], ameerika geoloog (1843–1918)
*[[Jean Gilbert]], Saksa helilooja ja dirigent (1879–1942)
*[[Margaret Gilbert]], Ameerika Ühendriikide filosoof (1942–)
*[[Scott Gilbert]], Ameerika Ühendriikide arengubioloog (1949–)
*[[William S. Gilbert]], inglise luuletaja, näitekirjanik, libretist, illustraator ja produtsent (1836–1911) 
*[[Astrud Gilberto]], Brasiilia laulja (1940–2023)
*[[Mati Gilden]], eesti jalgpallur (1942–2014)
*[[Berend Gildenmann]], eesti koolmeister, kirjanik ja trükkal (1822–1884)
*[[Emil Gilels]], Nõukogude Liidu pianist ja muusikapedagoog (1916–1985)
*[[Alain Giletti]], Prantsusmaa iluuisutaja (1939–) 
*[[Gilgameš]], sumeri linna Uruki valitseja ja eeposekangelane (27. sajand eKr)
*[[Stefano Giliati]], itaalia jäähokimängija (1987–) 
*[[Vladimir Giljarovski]], vene kirjanik, ajakirjanik ja koduloolane (1855–1935)
*[[Ian Gillan]], inglise laulja ja laulukirjutaja (1945–)
*[[Yousaf Raza Gillani]], Pakistani poliitik (1952–)
*[[Julia Gillard]], Austraalia poliitik (1961–)
*[[Dizzy Gillespie]], Ameerika Ühendriikide džässtrompetimängija, -helilooja ja laulja (1917–1993)
*[[King Camp Gillette]], Ameerika Ühendriikide leiutaja (1855–1932) 
*[[Hans Gillhaus]], Hollandi jalgpallur (1963–) 
*[[Elizabeth Gillies]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja (1993–)
*[[Jon Gillies]], USA jäähokimängija (1994–) 
*[[Kirsten Gillibrand]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1966–)
*[[Carol Gilligan]], ameerika psühholoog (1936–)
*[[Lyman Gilmore‎]], Ameerika Ühendriikide leidur ja lennunduspioneer (1874–1951) 
*[[Peter Gilmore]], Briti filminäitleja (1931–2013)
*[[David Gilmour]], Briti muusik (1946–) 
*[[John Gilmour]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Gotthard Gilsen]], Saaremaa stiftifoogt 1530–1534 
*[[Étienne Gilson]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1884–1978) 
*[[Johann Werner Gilzebach]], Eesti vaimulik ja Saaremaa superintendent (1757–1814)
*[[Samuel Christoph Gottlieb Gilzebach]], Eesti vaimulik (1788–1839)
*[[Clarence Gilyard]], Ameerika Ühendriikide näitleja, teatripedagoog ja kirjanik (1955–2022) 
*[[Alberto Ginastera]], Argentina helilooja (1916–1983) 
*[[Newt Gingrich]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1943–)
*[[Greg Ginn]], eesti päritolu Ameerika Ühendriikide muusik ja laulja (1954–)
*[[Jaap van Ginneken]], hollandi psühholoog ja meediauurija (1943–) 
*[[Allen Ginsberg]], Ameerika Ühendriikide luuletaja (1926–1997)
*[[Ruth Bader Ginsburg]], Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kohtunik, naisõiguslane ja inimõigusaktivist (1933–2020) 
*[[Semjon Ginsburg]], Eesti kontrabassimängija (1930–) 
*[[Carlo Ginzburg]], juudi päritolu Itaalia ajaloolane (1939–2026)
*[[Natalia Ginzburg]], Itaalia kirjanik, tõlkija ja poliitik (1916–1991) 
*[[Vitali Ginzburg]], Vene juudi füüsik (1916–2009)
*[[Carri Ginter]], eesti jurist ja õigusteadlane (1978–)
*[[Jaan Ginter]], eesti õigusteadlane (1956–)
*[[Jüri Ginter]], eesti sotsioloog (1954–)
*[[Matthias Ginter]], saksa jalgpallur (1994–) 
*[[Giovanni Giolitti]], itaalia riigitegelane, korduvalt peaminister (1842–1928)
*[[Mark Giordano]], Kanada jäähokimängija (1983–) 
*[[Paolo Giordano]], itaalia kirjanik (1982–)
*[[Giorgi Giorgadze]], gruusia maletegelane ja maletaja (1964–)
*[[Giancarlo Giorgetti]], Itaalia poliitik (1966–) 
*[[Roberto Giorgetti]], San Marino poliitik (1962–) 
*[[Giorgione]], itaalia kunstnik (1477–1510)
*[[Loúkas Giórkas]], kreeka laulja (1986–)
*[[Giotto di Bondone]], itaalia maalikunstnik ja arhitekt (1267–1337)
*[[Antonio Giovinazzi]], itaalia vormelisõitja (1993–) 
*[[Jost Gippert]], saksa keeleteadlane (1956–)
*[[Aivars Ģipslis]], läti maletaja, ajakirjanik ja maletreener (1937–2000)  
*[[Carla Giraldo]], Colombia näitleja, laulja ja modell (1986–) 
*[[Samuel Girard]], Kanada jäähokimängija (1998–) 
*[[William Girard]], Tallinna kaupmees (1874–1919)
*[[Arthur Girard de Soucanton]], ettevõtja (1813–1884)
*[[Johann Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja (1785–1868)
*[[John Karl Girard de Soucanton]], ettevõtja ja mõisnik (1826–1896)
*[[Marc Girardelli]], Luksemburgi mäesuusataja (1963–)
*[[Herbert Girardet]], saksa publitsist ja keskkonnakaitsja (1943–)
*[[Robert Girardi]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (1961–) 
*[[François Girardon]], prantsuse skulptor (1628–1715) 
*[[Annie Girardot]], prantsuse näitleja (1931–2011)
*[[Hubert Giraud]], prantsuse helilooja ja laulusõnade autor (1920–2016)
*[[Bernard Giraudeau]], prantsuse filminäitleja ja lavastaja (1947–2010)
*[[Jean Giraudoux]], prantsuse kirjanik ja diplomaat (1882–1944)
*[[Sandis Ģirģens]], Läti jurist ja poliitik (1980–) 
*[[Erich Girgensohn]], Eesti arst (1878–1940)
*[[Heinrich Otto Reinhold Girgensohn]] (1825–1888), Liivimaa vaimulik
*[[Hermann Girgensohn]], Eesti vaimulik (1867–1922)
*[[Julius Leo Immanuel Girgensohn]], Eesti vaimulik (1836–1911)
*[[Karl Girgensohn]], Eesti teoloog (1875–1925)
*[[Otto Christoph Heinrich Girgensohn]], Läti ja Eesti vaimulik (1796–1869) 
*[[Reinhold Ernst Leonhard Girgensohn]], Eesti vaimulik (1827–1886)
*[[Thomas Girgensohn|Paul Julius Thomas Girgensohn]] (1851–1914), baltisaksa vaimulik ja pedagoog
*[[Wilhelm Reinhold Heinrich Girgensohn]], Eesti vaimulik (1835–1902)
*[[Zemgus Girgensons]], läti jäähokimängija (1994–) 
*[[Anish Giri]], Venemaa/Hollandi maletaja (1994–)
*[[Igor Girkin]], Venemaa sõjaväeluure agent (1970–)
*[[Julie Girling]], Suurbritannia poliitik (1956–) 
*[[Lamecha Girma]], Etioopia jooksja (2000–)
*[[Girma Yohannis Iyasu]], Etioopia trooninõudleja (1961–)
*[[Olivier Giroud]], Prantsusmaa jalgpallur (1986–)
*[[Nikolai Girs]], Venemaa poliitik ja diplomaat (1820–1895)
*[[Antonio Gisbert]], hispaania kunstnik (1834–1901)
*[[Valéry Giscard d'Estaing]], prantsuse poliitik, 1974–1981 Prantsusmaa president (1926–2020)
*[[Gisela (Franz Joseph I tütar)|Gisela]], Austria ertshertsoginna (1856–1932) 
*[[Gisela (laulja)|Gisela]], katalaani laulja (1979–)
*[[Lillian Gish]], Ameerika näitleja, lavastaja ja kirjanik (1893–1993)
*[[Lisa Gisler]], Šveitsi jääkeeglimängija (1994–) 
*[[Gísli Guðjónsson]], islandi psühholoog (1947–)
*[[Antoine Gizenga]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (1925–2019) 
*[[Ivri Gitlis]], Iisraeli viiuldaja (1922–2020)
*[[Giorgetto Giugiaro]], itaalia autodisainer (1938–)
*[[Rudy Giuliani]], USA jurist, ärimees ja poliitik (1944–)
*[[Giuseppe (Parma)|Giuseppe]], nominaalne Parma hertsog (1875–1950)
*[[Vincenzo Giustiniani]], dominiiklaste ordumeister, kardinal (1516–1582)
*[[Shay Given]], Iirimaa jalgpallur (1976–)
*[[Hubert de Givenchy]], prantsuse moelooja (1927–2018)

==Gj== 
*[[Anne Cathrine Gjærde]], norra tehnikateadlane
*[[Nikolaj Gjaurov]], bulgaaria ooperilaulja (1929–2004) 
*[[Ola Gjeilo]], norra helilooja ja pianist (1978–) 
*[[Karl Gjellerup]], taani kirjanik (1857–1919) 
*[[Anne Helene Gjelstad]], norra fotograaf (1956–)
*[[Tord Asle Gjerdalen]], norra murdmaasuusataja (1983–)
*[[Skënder Gjinushi]], Albaania poliitik (1949–)
*[[Ella Gjømle]], norra suusataja (1979–)
*[[Etilda Gjonaj]], Albaania poliitik ja jurist (1981–)
*[[Lina Gjortšeska]], Makedoonia tennisist (1994–)

==Gk==
*[[Theofánis Gkékas]], kreeka jalgpallur (1980–)
*[[Faídon Gkizíkis]], Kreeka poliitik (1917–1999)
*[[Giánnis Gkoúmas]], kreeka jalgpallur (1975–)

==Gl==
*[[Vahur Glaase]], Eesti jurist ja poliitik (1960–)
*[[Kazimierz Glabisz]], Poola sõjaväelane ja sporditegelane (1893–1981)
*[[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur (1982–) 
*[[Fjodor Gladkov]], nõukogude vene kirjanik (1883–1958)
*[[William Ewart Gladstone]], Suurbritannia poliitik (1809–1898) 
*[[Malcolm Gladwell]], ajakirjanik (1963–)  
*[[Martina Glagow]], saksa laskesuusataja (1979–)
*[[Christian Jacob Glanström]], Eesti vaimulik (1752–1825)
*[[David Gottlieb Glanström]], Eesti vaimulik (1744–1824)
*[[Jonas Glanström]], Eesti vaimulik (1704–1762)
*[[Johann Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1742–1820)
*[[Paul August Ferdinand Glanström]], Eesti vaimulik (1788–1829)
*[[Theodor Friedrich Glanström]], Eesti vaimulik (1784–1850)
*[[Ranulph Glanville]], inglise arhitekt (1946–2014)
*[[Peter Wladimir Wassily von Glasenapp]], vene sõjaväelane (1882–1951)
*[[Donald Glaser]], USA füüsik ja neurobioloog (1926–2013)
*[[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija (1999–) 
*[[Philip Glass]], USA helilooja (1937–)
*[[Viivi Glass]], eesti ajaloolane (1944–)
*[[Nikki Glaser]], Ameerika Ühendriikide püstijalakoomik ja näitleja (1984–)
*[[Florizel Glasspole]]
*[[Aleksandr Glazunov]] (1865–1936), vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
*[[Roy Glauber]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik (1925–2018)
*[[Hans Glaubitz]], Hollandi diplomaat
*[[Glaukon]], Sokratese lähikondlane (5.–4. sajand eKr)
*[[Sunčana Glavak]], Horvaatia poliitik (1968–) 
*[[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik (1980–)
*[[Thomas Glavinic]], Austria kirjanik (1972–)
*[[Carlyle Glean]], Grenada poliitik ja pedagoog (1932–2021)
*[[Henry Gleason]], ameerika botaanik ja ökoloog (1882–1975)
*[[Ilja Glebov]], Eesti iluuisutaja (1987–)  
*[[Elena Glebova]], Eesti iluuisutaja (1989–)
*[[Alexander von Glehn]], Eesti mõisnik (1804–1839)
*[[Nikolai von Glehn]], Eesti mõisnik
*[[Peter von Glehn]], baltisaksa päritolu vene botaanik (1835–1876)
*[[James Gleick]], ameerika teaduskirjanik ja teadusajaloolane (1954–)
*[[Georgie Glen]], Briti näitleja (1956–)
*[[John Glen (režissöör)|John Glen]], Briti filmirežissöör ja monteerija (1932–)
*[[John Glenn]], USA astronaut ja poliitik (1921–2016)
*[[Evelyn Glennie]], šoti löökpillimängija (1965–)
*[[Hilda Gleser]], eesti näitleja, lavastaja ja teatripedagoog (1893–1932) 
*[[Lev Glezer]], NSV Liidu kabetaja (1905–1998)
*[[Manólis Glézos]], Kreeka poliitik ja ajakirjanik (1922–2020) 
*[[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja (1999–) 
*[[Charles Gleyre]], Šveitsi kunstnik (1806–1874) 
*[[Svetozar Gligorić]], Serbia maletaja (1923–2012)
*[[Kiro Gligorov]], Makedoonia poliitik (1917–2012)
*[[Kamil Glik]], poola jalgpallur (1988–)
*[[Abram Glikman]], Eesti arst (1897–1994)
*[[Aleksander Glikman]], Eesti advokaat (1929–)
*[[Leon Glikman]], Eesti advokaat
*[[Rosa Glikman]], eesti arst (1896–1994)
*[[Erast Gliner]], vene kosmoloog (1923–2021) 
*[[Dmitri Glinka]], Venemaa riigitegelane (1749–1808)
*[[Mihhail Glinka]], vene helilooja (1804–1857)
*[[Piotr Gliński]], Poola poliitik ja ühiskonnateadlane (1954–)
*[[Gaston Glock]], Austria insener ja ettevõtja (1929–2023)
*[[Timo Glock]], saksa Vormel 1 sõitja (1982–)
*[[Ernst Friedrich Glocker]], saksa mineraloog, geoloog ja paleontoloog (1793–1858)
*[[Constantin Wilhelm Lambert Gloger]], saksa zooloog ja ornitoloog (1803–1863)
*[[Crispin Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) 
*[[Danny Glover]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–)  
*[[Victor Glover]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1976–) 
*[[Christoph Willibald Gluck]], saksa helilooja (1714–1787)
*[[André Glucksmann]], juudi päritolu Prantsuse filosoof, politoloog ja esseist (1937–2015) 
*[[Jakob Vang Glud]], taani maletaja (1988–)
*[[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (1935–2026)
*[[Galina Gluhhova]], udmurdi folklorist (1965–)
*[[Dmitri Gluhhovski]], vene kirjanik ja ajakirjanik (1979–)
*[[Valentõn Gluško]], ukraina ja Nõukogude Liidu raketi- ja kosmosetehnikakonstruktor (1908–1989)
*[[Ljudmilla Gluškovskaja]], Eesti ajakirjanik (1937–2023)
*[[Semen Gluzman]], ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (1946–2026)
*[[Karl Fromhold Glöckner]], Eesti vaimulik (1768–1822)
*[[Samuel Benjamin Glöckner]], Eesti vaimulik (1730–1773)
*[[Anders Gløersen]], Norra murdmaasuusataja (1986–)
*[[Curt Albert Glück]], Eesti vaimulik (1911–1961)
*[[Ernst Glück]], baltisaksa haritlane ja piibli läti keelde tõlkija (1654–1705)
*[[Louise Glück]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (1943–2023)

==Gn==
*[[Paul Gnadeberg]], eesti veemootorisportlane (1935–1981) 
*[[Jaan Gnadenteich]], eesti vaimulik (1904–1968)
*[[Oskar Gnadenteich]], eesti vaimulik (1911–2007)
*[[Uwe Gnadenteich]], eesti ajakirjanik
*[[Faure Gnassingbé]], Togo poliitik (1966–)
*[[Boriss Gnedenko]], ukraina päritolu matemaatik (1912–1995)
*[[Kazimieras Gnedojus]], leedu jalgpallur (1986–)
*[[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur (1999–)

==Go==
''Vaata [[Biograafiad (Go)]]''

==Gr==
''Vaata [[Biograafiad (Gr)]]''

==Gs==

*[[Gerhard Gschlößl]], saksa džässmuusik (1967–)
*[[Gerlinde Gschwendtner]], Austria kunstnik (1940–)
*[[Karl Gschwind]], Šveitsi poksija (1943–)
*[[Sieglinde Gstöhl]], Liechtensteini publitsist (1964–)

==Gu==
''Vaata [[Biograafiad (Gu)]]''

==Gv==
*[[Joško Gvardiol]], horvaadi jalgpallur (2002–) 
*[[Sulhan Gvelesiani]], gruusia ooperilaulja (1970–)
*[[Viktor Gvozd]], Ukraina sõjaväelane (1959–2021)
*[[Kuzma Gvozdev]], Vene revolutsionäär ja poliitik (1882–1956)

==Gw==
*[[Gwendolen]], brittide kuninganna
*[[Sim Gwon-Ho]], Korea Kreeka-Rooma maadleja (1972–)
*[[Horace Gwynne]], Kanada poksija (1912–2001)

==Gä==
*[[Georg Gärtner]], Saksamaa sõjaväelane (1920–2013)

==Gö==
*[[Carl Christoph Göbel]], baltisaksa keemik ja farmatseut (1794–1851)
*[[Kurt Gödel]], Austria päritolu loogik, matemaatik ja filosoof (1906–1978)
*[[Robert Gödicke]], saksa päritolu Venemaa arhitekt (1829–1910) 
*[[Sabiha Gökçen]], türgi naislendur (1913–2001) 
*[[Árpád Göncz]], Ungari poliitik ja kirjanik (1922–2015)
*[[Kinga Göncz]], Ungari poliitik (1947–)
*[[Maria Göppert-Mayer]], Saksamaa-USA füüsik (1906–1972)
*[[Sverker Göranson]], Rootsi sõjaväelane (1954–)
*[[Patrik Göransson]], Eestis tegutsev rootsi vaimulik (1967–)
*[[Elisabeth Görgl]], Austria mäesuusataja (1981–)
*[[Hermann Göring]], Saksamaa poliitik ja sõjaväelane (1893–1946)
*[[Max Görtz]], rootsi jäähokimängija (1993–) 
*[[Bettina Göschl]], saksa lastekirjanik (1967–) 
*[[Heinrich Göseken]], saksa päritolu Eestimaa vaimulik ning kirja- ja keelemees (1612–1681)
*[[Miriam Gössner]], Saksamaa laske- ja murdmaasuusataja (1990–)
*[[Renate Götschl]], Austria mäesuusataja (1975–)
*[[Mario Götze]], Saksamaa jalgpallur (1992–) 
*[[Gerald Götting]], Saksa DV riigitegelane (1923–2015)

==Gü==
*[[Daniel Güiza]], Hispaania jalgpallur (1980–)
*[[Abdulhamit Gül]], Türgi poliitik (1977–)
*[[Abdullah Gül]], Türgi poliitik (1950–) 
*[[Alexander von Güldenstubbe (1801−1884)|Alexander von Güldenstubbe]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1801−1884)
*[[Fethullah Gülen]], Türgi imaam ja jutlustaja (1941–2024) 
*[[İlkay Gündoğan]], türgi jalgpallur (1990–)
*[[Şenol Güneş]], türgi jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1952–) 
*[[Emre Güngör]], türgi jalgpallur (1984–) 
*[[Jacob Günterhack]], Eesti vaimulik (suri 1723) 
*[[Christian Günther]], Rootsi poliitik ja diplomaat (1886–1966)
*[[Egon Günther]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (1927–2017)
*[[Werner Günthör]], Šveitsi kergejõustiklane (1961–)
*[[Asım Güzelbey]], Türgi poliitik (1951–)

==Gy==  
*[[Asamoah Gyan]], Ghana jalgpallur (1985–)
*[[Yaa Gyasi]], Ghana ja Ameerika Ühendriikide kirjanik (1989–)
*[[Tenzin Gyatso]], XIV [[dalai-laama]]
*[[Gyda Eiriksdatter]] (sündis 9. sajandil), üks Norra kuninga [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] abikaasadest
*[[Nils Gyldenstolpe]], Rootsi diplomaat (1642–1709)
*[[Karl von Gyldenstubbe]], Eesti kohtunik ja advokaat (1862–1944)
*[[Gylfi Sigurðsson]], islandi jalgpallur (1989–) 
*[[Jake Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1980–)
*[[Maggie Gyllenhaal]], USA filminäitleja (1977–)
*[[Carl Carlsson Gyllenhielm]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1574–1650)
*[[Sofia Gyllenhielm]], Johan III vallastütar, Pontus De la Gardie abikaasa (1559–1583)
*[[Erik Karlsson Gyllenstierna]], Rootsi riigitegelane (1602–1657)
*[[Richard Gynge]], rootsi jäähokimängija (1987–) 
*[[Gregor Gysi]], Saksa jurist ja poliitik (1948–)
*[[Klaus Gysi]], Saksa DV riigitegelane (1912–1999)
*[[Ferenc Gyurcsány]], Ungari poliitik (1961–) 
*[[Dániel Gyurta]], ungari ujuja (1989–)
*[[Viktor Gyökeres]], Rootsi jalgpallur (1998–) 
*[[Norbert Gyömbér]], Slovakkia jalgpallur (1992–) 
*[[Márton Gyöngyösi]], Ungari poliitik (1977–) 
*[[Paul György]], ungari päritolu USA toitumisteadlane (1893–1976)
*[[Enikő Győri]], Ungari majandusteadlane, diplomaat ja poliitik (1968–) 
*[[Vesna Györkös Žnidar]], Sloveenia jurist ja poliitik (1977–) 

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|G, Biograafiad]]</text>
      <sha1>7cpianjd0c1bv3renpaz9swzw5we3tw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kivisildnik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>31282</id>
    <revision>
      <id>7227927</id>
      <parentid>7169360</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:13:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227927</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12034" sha1="etxkg6tgiuzr8tbd7ja4prydjtxrm5k" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = (:)Kivisildnik
| sünninimi = Sven Sildnik
| sünniaeg = {{sünniaeg|1964|1|3}}
| sünnikoht = [[Rakvere]]
| tegevusala = kirjanik, luuletaja, kirjastaja, ajakirjanik, poliitik
| organisatsioon = [[Eesti Kirjanike Liit]]
| erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2022–)&lt;br&gt;[[Eesti Iseseisvuspartei]] (–2022)
}}

'''(:)Kivisildnik''' (kodanikunimega '''Sven Sildnik'''; sündinud [[3. jaanuar]]il [[1964]] [[Rakvere]]s) on eesti kirjanik, luuletaja, kirjastaja, ajakirjanik ja poliitik. Alates 2007. aastast on ta kasutanud oma kirjanikunime ka kujul '''(:)kivisildnik'''.&lt;ref name=&quot;EWOD&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ewod.ut.ee/k/kivisildnik/ |pealkiri=Kivisildnik |väljaanne=Estonian Writers' Online Dictionary |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulub 1998. aastast [[Eesti Kirjanike Liit]]u.&lt;ref name=&quot;EKL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/artistic_associations/members?aa_id=15&amp;page=3 |pealkiri=Eesti Kirjanike Liidu liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on kirjastuse Jumalikud Ilmutused juht ja kirjastaja.&lt;ref name=&quot;EWOD&quot; /&gt;

Poliitikas on Sildnik olnud [[Eesti Iseseisvuspartei]] juht ning alates 2022. aastast kuulub [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] (EKRE).&lt;ref name=&quot;ERR2022&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608738199/ekre-sse-astunud-kivisildnik-see-on-enesekaitse |pealkiri=EKRE-sse astunud (:)kivisildnik: see on enesekaitse |väljaanne=ERR |aeg=4. oktoober 2022 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Alates 2021. aastast on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige ning 2026. aasta seisuga EKRE linnavolikogu fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Sildnik lõpetas 1982. aastal [[Rakvere 1. Keskkool]]i. Aastatel 1982–1986 õppis ta [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]s agronoomiat ning aastatel 1986–1989 [[Tartu Ülikool]]is ajakirjandust.&lt;ref name=&quot;EWOD&quot; /&gt;

1990–1991 õppis ta [[Tartu Teoloogia Akadeemia]]s. Ta on ise hiljem kirjeldanud sealseid õpinguid eelkõige homileetika õppimisena.&lt;ref name=&quot;ÕL2008&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elu.ohtuleht.ee/287935/sven-sildnik-keerab-kivisildnikuna-siga |pealkiri=Sven Sildnik keerab (:)kivisildnikuna siga |autor=Rainer Kerge |väljaanne=Õhtuleht |aeg=19. juuli 2008 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Kirjanduslik ja ajakirjanduslik tegevus==
Sildnik kuulus kirjanduslikku rühmitusse [[Hirohall]] ja [[Tartu Noorte Autorite Koondis]]se ning osales [[Eesti Kostabi $elts]]i tegevuses.&lt;ref name=&quot;EWOD&quot; /&gt; Eesti Kostabi $eltsi esimehena osales ta ka seltsi kirjastustegevuses.&lt;ref name=&quot;Kostabi&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.folklore.ee/ugri/EKS/ajalugu.html |pealkiri=Eesti Kostabi $eltsi ajalugu |väljaanne=Eesti Kirjandusmuuseum |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 1993–1996 töötas Sildnik ajakirjanikuna ajalehes [[Post (ajaleht)|Post]]. Ta on töötanud ka reklaaminduses ja avaldanud arvamuslugusid eri väljaannetes.

Alates 2000. aastate keskpaigast juhib ta kirjastust Jumalikud Ilmutused, mis on keskendunud eelkõige eesti nüüdiskirjanduse ja luule väljaandmisele.&lt;ref name=&quot;EWOD&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ERRJI&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/353132/kirjastus-jumalikud-ilmutused-esitlesid-seitset-uudisteost |pealkiri=Kirjastus Jumalikud Ilmutused esitles seitset uudisteost |väljaanne=ERR |aeg=3. oktoober 2012 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Jumalikud Ilmutused OÜ juhatuse liige on Sildnik olnud alates 2004. aastast.&lt;ref name=&quot;JIregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/11034290/Jumalikud-Ilmutused-O%C3%9C |pealkiri=Jumalikud Ilmutused OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Sildniku loomingut on kirjandusteaduses käsitletud muu hulgas eksperimentaalse, paroodilise, ühiskonnakriitilise ja rahvusliku temaatikaga luulena. Tema loomingule ja retseptsioonile pühendati 2016. aastal kogumik „Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik“.&lt;ref name=&quot;Dogmaatik&quot;&gt;{{netiviide |url=https://nyydiskultuur.artun.ee/raamatud/etyydid/kivisildnik/ |pealkiri=Kivisildnik, põhjendamatu järjekindluse dogmaatik |väljaanne=Nüüdiskultuuri uurimise töörühm |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
===Eesti Iseseisvuspartei===
Sildnik tegutses aastaid [[Eesti Iseseisvuspartei]]s. 2009. aastaks oli ta erakonna aseesimees ning hiljem sai temast erakonna esimees.

2015. aastal valiti Sildnik Eesti Iseseisvuspartei esimeheks. Ta jäi erakonna viimaseks esimeheks.&lt;ref name=&quot;EIPLõpp&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608817018/eesti-poliitikamaastik-jai-uhe-erakonna-vorra-vaesemaks |pealkiri=Eesti poliitikamaastik jäi ühe erakonna võrra vaesemaks |väljaanne=ERR |aeg=12. detsember 2022 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Eesti Iseseisvuspartei kustutati erakonnana registrist 30. oktoobril 2022.&lt;ref name=&quot;EIPLõpp&quot; /&gt;

===Pärnu linnavolikogu===
[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Sildnik Pärnus Res Publica nimekirjas ja kogus 31 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2005&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/2122103/parnu-linnavolikokku-purginute-pingerida-erakondade-kaupa |pealkiri=Pärnu linnavolikokku pürginute pingerida erakondade kaupa |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=17. oktoober 2005 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Sildnik Pärnus EKRE nimekirjas, kuigi ta ei olnud siis veel erakonna liige. Ta sai 327 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;ERR2022&quot; /&gt;

[[4. oktoober|4. oktoobril]] [[2022]] lahkus Sildnik Eesti Iseseisvusparteist ja astus EKRE liikmeks.&lt;ref name=&quot;ERR2022&quot; /&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Sildnik EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas kandidaadina number 653. Ta kogus 1033 häält, kuid Riigikokku ei osutunud.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/11 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Valimistulemuse põhjal sai temast EKRE üleriigilises asendusliikmete nimekirjas 12. asendusliige.&lt;ref name=&quot;RKAsendus&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/substitute-members |pealkiri=Valitud Riigikogu liikmed ja asendusliikmed |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Sildnik EKRE nimekirjas Pärnu linnas kandidaadina number 318. Ta kogus 233 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/28 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga on Sildnik Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsiooni esimees. Fraktsiooni aseesimehed on [[Janika Lillemets]] ja [[Siimo Lopsik]].&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot; /&gt; Sildnik kuulub ka linnavolikogu noortekogu komisjoni.&lt;ref name=&quot;Komisjon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga töötab Sildnik ka [[Riigikogu]] EKRE fraktsiooni kommunikatsiooninõunikuna.&lt;ref name=&quot;Riigikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/fraktsioonid/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/ |pealkiri=Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Teosed==

* „Märg Viktor“ (1989)
* „Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist“ (1990; avaldatud internetis 1996)
* „Dawa vita“ (1991)
* „Nagu härjale punane kärbseseen“ (1996)&lt;ref name=&quot;ER500&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1992-1999/nagu-harjale-punane-karbseseen |pealkiri=Nagu härjale punane kärbseseen |väljaanne=Eesti Raamat 500 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* „Loomade peal katsetatud inimene“ (1997)
* „Kutse“ (1997)
* „Päike, mida sa õhtul teed“ (2003)
* „Rahvuseepos Kalevipoeg ehk Armastus“ (2003)
* „Null tolerants“ (2004)
* „Otsin naist: koledatel, vaestel, vanadel ja kiimalistel mitte tülitada“ (2004)
* „Poeem Puutinile“ (2004)
* „Valitud teosed I, jutustused ja romaanid 1984–2004“ (2004)
* „Tali valla ametlik ajalugu: kehtestatud Tali vallavolikogu määrusega 10.10.2005 nr 4“ (2005)
* „Vägistatud jäämägi“ (2006)
* „Torti ja aborti“ (2007)
* „(:)SUMO“ (2007)
* „(:)joosepi kahtlused“ (2008; koos [[Rainer Maria Rilke]]ga)
* „(:)sõda ja rahu“ (CD, 2008)
* „(:)liivlased ja saurused, valuraamatu I köide“ (2011)
* „(:)raadiopastor“ (2011)
* „(:)soari evangeelium, valuraamatu II köide“ (2012)
* „(:)enne sõda ja kõike seda“ (2012)
* „Visa hing Kilingi-Nõmmelt. Legendi sünd“ (2013; koos [[Aarne Anmann]]iga)
* „(:)inimsööja taksojuht, valuraamatu III köide“ (2013)
* „(:)õpetaja ütles“ (2013)
* „Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Karlova inimsööjad“ (2013; koos Aarne Anmanniga)
* „(:)100%(:)“ (2014; valikkogu)
* „(:)laulurahvas hakkas mõtlema“ (2014; esseed)
* „Visa hing Kilingi-Nõmmelt ja Donetski Lolita“ (2014; koos Aarne Anmanniga)
* „(:)tunnete sümfoonia ehk kerjused liftides“ (2014)
* „(:)seitsmes Moosese raamat“ (2015)
* „(:)olovernes. kaks vaadet elule“ (2015)
* „(:)see õige luuleõpik“ (2015)
* „(:)luuletused“ (2015)
* „(:)kirsiõis“ (2017)
* „(:)pariis 1911“ (2017)
* „(:)kehakultus“ (2017)
* „(:)ma olen siga“ (2018)
* „(:)armuloo prügikast, valuraamatu IV–VIII köide“ (2019)&lt;ref name=&quot;DIGAR2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/nlib-digar%3A421383 |pealkiri=Armuloo prügikast. Valuraamatu IV–VIII köide |väljaanne=DIGAR |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* „(:)doris taukari järelejäänud luuletused“ (2019)
* „(:)püha viha“ (2022)
* „(:)valmid. reisimärkmeid ühe orjarahva vaimselt teekonnalt“ (2024)

==Tunnustus==

* 2005 – [[Aasta Rosin]] kogumiku „Ruttu tuttu! Eesti isade unejutte“ ühe autorina&lt;ref name=&quot;Rosin&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elk.ee/lastekirjandus/auhinnad-voistlused/aasta-rosina-auhind-2/ |pealkiri=Aasta Rosina auhind |väljaanne=Eesti Lastekirjanduse Keskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2007 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] luulekogu „Sumo“ eest&lt;ref name=&quot;Kulka2007&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.kulka.ee/endowments/literature/annual-awards/2001-2010 |pealkiri=Kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad 2001–2010 |väljaanne=Eesti Kultuurkapital |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2013 – stipendium „Ela ja sära“&lt;ref name=&quot;Elajasära&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kulka.ee/sihtkapitalid/ela-ja-sara-stipendium/ela-ja-sara-stipendiaadid |pealkiri=„Ela ja sära“ stipendiaadid |väljaanne=Eesti Kultuurkapital |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Sildnik on abielus ja tal on kaks last.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat}}
{{vikitsitaadid}}

* {{ISIK|6921}}
* [https://ewod.ut.ee/k/kivisildnik/ Kivisildnik Estonian Writers' Online Dictionary'is]
* [http://kivisildnik.blogspot.com/ Kivisildniku ajaveeb]

{{JÄRJESTA:Kivisildnik, Sven}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti luuletajad]]
[[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1964]]</text>
      <sha1>etxkg6tgiuzr8tbd7ja4prydjtxrm5k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elisabet Reinsalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>38870</id>
    <revision>
      <id>7227991</id>
      <parentid>7223835</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:41:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mathguy2718</username>
        <id>220657</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Link</comment>
      <origin>7227991</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8907" sha1="ri1jj8qvnzxffmtblg7hlqvqyisu6t3" xml:space="preserve">
{{Näitleja info
| nimi          = Elisabet Reinsalu
| pilt          = Reinsalu, Elisabet.IMG_0523.JPG
| pildi suurus  = 250px
| pildi allkiri = Elisabet Reinsalu Tallinna Linnateatri 48. hooaja avamisel
| sünninimi     = Elisabet Tamm
| sünniaeg      = {{Sünniaeg ja vanus|1976|4|21}}
| sünnikoht     = [[Tallinn]]
| surmaaeg      = 
| surmakoht     = 
| teise nimega  = 
| amet          = näitleja
| tegev         = 2002–
| abikaasa      = [[Ardo Reinsalu]]
}}
'''Elisabet Reinsalu''' (neiupõlvenimi '''Elisabet Tamm'''; [[21. aprill]]il [[1976]] [[Tallinn]]as) on eesti [[näitleja]].

==Haridus==
Ta on õppinud aastatel 1985–1990 [[Tallinna Balletikool|Tallinna Koreograafiakoolis]]. Reinsalu on lõpetanud 1994. aastal [[Tallinna Õismäe Gümnaasium|Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasiumi]], õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is kolm aastat [[meedia ja reklaam]]i erialal ning 2002. aastal lõpetanud [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] (20. lend).&lt;ref name=&quot;liisa&quot; /&gt; 

Pärast gümnaasiumi lõpetamist töötas ta ühe aasta [[Põllumajandusministeerium]]is tollase asekantsleri [[Ruve Šank]]i sekretärina ja aastatel 1995–97 Microlinkis reklaamispetsialistina.&lt;ref name=&quot;liisa&quot;&gt;[https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tamm_elisabet1#:~:text=Elisabet%20Reinsalu%20(aastani%202012%20Tamm,T%C3%B5nu%20Tamm%2C%20ema%20Mari%20Lill. Elisabet Reinsalu] Eesti Teatriliit. Vaadatud 17. aprill 2026&lt;/ref&gt;

2002. aastast töötab näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].

==Rollid==
===Tallinna Linnateatris===
&lt;table&gt;&lt;tr valign=top&gt;&lt;td&gt;
* Edith Hendon ([[Mark Twain]] ja [[Peeter Sauter]], &quot;Prints ja kerjus&quot;, 2000)
* Võlur, Politseiülem, unistuste Malvina ([[Aleksei Tolstoi]] ja [[Elmo Nüganen]], &quot;Burattino&quot;, diplomilavastus 2000)
* Lilli Ellert ([[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, diplomilavastus 2001) 
* Casey ([[Jane Martin]], &quot;TŠEHHOV &amp; show-bisnis&quot;, diplomilavastus 2001)
* Catherine ([[David Auburn]], &quot;[[Tõestus (näidend)|Tõestus]]&quot;, 2002)
* Madelaine ([[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] ja Elmo Nüganen, &quot;Musketärid – kakskümmend aastat hiljem&quot;, 2002)
* Génevieve ([[Claude Magnier]], &quot;Vaene kunstnik!&quot;, 2003)
* Marina ([[Jaan Tätte]], &quot;Kaotajad&quot;, 2003)
* Ramilda ([[A. H. Tammsaare]] ja Elmo Nüganen, &quot;Tõde ja õigus. Teine osa&quot;, 2005)
* Osatäitja ([[William Butler Yeats]] ja [[Jaanus Rohumaa]], &quot;Impro 3 – Punane Hanrahan&quot;, 2005)
* Saara ([[Jaanus Rohumaa]] ja [[Triin Sinissaar]], &quot;Genoom&quot;, 2006)
* Etenduse juht ja sinjoora Ponza ([[Luigi Pirandello]], &quot;Nii see on (kui teile nii näib)&quot;, 2006)
* Jennaro ([[Carlo Gozzi]], &quot;Ronk&quot;, 2007)
* Tüdruk ([[Jón Atli Jónasson]], &quot;Murdlainetus&quot;, 2008)
* Osatäitja ([[Arthur Valdes]] ja [[Anu Lamp]], &quot;Keskööpäike&quot;, 2010)
* Osatäitja (&quot;Tallinna Linnateater laulab. Õnnelik õhtu&quot;, 2010)
* Madge Conway ([[J. B. Priestley]], &quot;Aeg ja perekond Conway&quot;, 2011)
&lt;td&gt;
* Proua Horst (A. H. Tammsaare / Elmo Nüganen, &quot;Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.&quot; (esietendus 2006, rollis alates 2011)
* Naine ja Jänes ([[Paavo Piik]], &quot;Keti lõpp&quot;, 2012)
* Hester Swane ([[Marina Carr]], &quot;Kassirabal&quot;, 2013)
* Sofja Ivanovna ([[Nikolai Gogol]], &quot;Surnud hinged&quot;, 2014)
* Kleopatra Viktorovna ([[William Boyd]], &quot;Igatsus&quot;, 2014)
* Vera ([[Rodney Ackland]], &quot;Veider orkester&quot;, 2015)
* Naine ([[Jon Fosse]], &quot;Sügise unenägu&quot;, 2015)
* Teine ([[Jean-Luc Lagarce]], &quot;Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama&quot;, 2016)
* Titania ([[William Shakespeare]], &quot;Suveöö unenägu&quot;, 2016)
* Becca ([[David Lindsay-Abaire]], &quot;Jäneseurg&quot;, 2017)
* Anne ([[Florian Zeller]], &quot;Mineku eel&quot;, 2018)
* Kristin ([[August Strindberg]], &quot;Preili Julie&quot;, 2018)
* Phobie ([[Marius Ivaškevičius]], &quot;Kant&quot;, 2019)
* Jenny ([[Siegfried von Vegesack]] / [[Kertu Moppel]] &quot;Balti tragöödia&quot;, 2021)
* Linnapealiku naine ([[Nikolai Gogol]] &quot;Revident&quot;, 2022)
* osaline ([[Priit Võigemast]] / [[Laura Kalle]] ja trupp &quot;Suur veeuputus&quot;, 2023)
* Marleen Kordnik ([[John Cassavetes]] / [[Diana Leesalu]] / [[Kaarel Väljamäe]] &quot;Esietendus&quot;, 2023)
* proua Smith ([[Eugène Ionesco]] &quot;Kiilaspäine lauljanna&quot;, 2024)
* Tsvitsi ([[Hanoh Levin]] &quot;Krum&quot;, 2025)
* Mari Mõõtpalu ([[Uku Uusberg]] &quot;Vaikus&quot;, 2026)&lt;ref name=&quot;rein&quot; /&gt; 
&lt;/table&gt;

=== Muudes teatrites ===
* Natalie Herzen, [[Tom Stoppard]], &quot;Utoopia rannik. II osa. Laevahukk&quot;, esietendus [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]] 2013
* M. Betsuyaku, &quot;Krahv Dracula sügis&quot;, esietendus [[PolygonTeater|PolygonTeatris]] 2011

=== Filmides ja telesarjades ===
Elisabet Reinsalu on mänginud filmides &quot;[[Rahu tänav (film)|Rahu tänav]]&quot; ([[Tallinnfilm]], 1991, Rita), &quot;[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]&quot; ([[Taska Film]], 2002, tüdruk mõisas), &quot;Merevaigust tiivad / Янтарные крыля&quot; ([[Mosfilm]], 2003), &quot;[[Vana daami visiit (film)|Vana daami visiit]]&quot; (Exitfilm, 2006, Ottilie), &quot;[[Pilvede all. Neljas õde]]&quot; (Kartulid ja apelsinid, 2018, Mari), &quot;[[Mind on kaks]]&quot; ([[Tallifornia]], 2024, klassijuhataja).
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Sarjad
!Aasta  
!Roll  
!Sari    
|-
|2006–2007
|Rita Leidpalu
|[[Ohtlik lend]]
|-
|2008
|Helmi Reiman
|[[Tuulepealne maa]]
|-
|2009
|Merlin
|[[Kättemaksukontor]]
|-
|2010–2022
|Mari Murakas
|[[Pilvede all]]
|-
|2013–2014
|Vivian Volkonski
|[[Kartulid ja apelsinid]]
|-
|2024–2026
|Barbara Laando
|[[Kättemaksukontor]]
|}

== Tunnustus ==
* 2001 – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]
* 2002 – [[Kristallkingakese auhind]] (Catherine’i rolli eest lavastuses &quot;Tõestus&quot;)
* 2007 – &quot;Hää film&quot; 2007 auhind – parim naishääl (&quot;[[Ratatouille (film)|Ratatouille]]&quot;)
* 2014, 2015, 2016 – [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhind]] – parim teleseriaali naisnäitleja&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3719139/suur-pildigalerii-aasta-meelelahutusauhinnad-on-jagatud Aasta meelelahutusauhinnad on jagatud!] Elu24. Postimees, 3. juuni 2016&lt;/ref&gt;
* 2023 – Eesti teatrirändauhinna [[Velda Otsus]]e [[Velda Otsuse hõbepeeker|hõbepeekri]] laureaat&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609178623/elisabet-reinsalu-palvis-velda-otsuse-hobepeekri Elisabet Reinsalu pälvis Velda Otsuse hõbepeekri] Kultuur. ERR, 28. november 2023&lt;/ref&gt;

===Teatrisisesed auhinnad===
* 2005, 2014, 2020 – Linnateatri kolleegipreemia – parim naisnäitleja
* 2008, 2015 – Linnateatri publikupreemia
* 2013 – Eesti Draamateatri kolleegipreemia naispeaosatäitja Suur Ants (Natalie Herzeni rolli eest lavastuses „Utoopia rannik. II osa. Laevahukk&quot;)
* 2020 – Tallinna Linnateatri juhtkonna preemia möödunud aasta jooksul enim etendusi andnud naisnäitlejale&lt;ref name=&quot;rein&quot;&gt;[https://linnateater.ee/person/elisabet-reinsalu/ Elisabet Reinsalu] Tallinna Linnateater&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ta on näitlejate [[Mari Lill]]e ja [[Tõnu Tamm (näitleja)|Tõnu Tamme]] tütar&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20170831175108/http://annestiil.ohtuleht.ee/804718/elisabet-reinsalu-mari-lillest-emal-on-alati-oigus Elisabet Reinsalu Mari Lillest: &quot;Emal on alati õigus!&quot;], Anne &amp; Stiil, 14. mai 2017&lt;/ref&gt;.

Elisabet Reinsalu abikaasa on ettevõtja [[Ardo Reinsalu]]. Peres kasvavad tütar Nora (sündinud 2004) ja poeg Felix (sündinud 2008).&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1609023470/elisabet-reinsalu-natukene-oleme-ka-sundinud-oma-lapsi-muusikaga-tegelema Elisabet Reinsalu: natukene oleme ka sundinud oma lapsi muusikaga tegelema] Kultuur. ERR, 2. juuli 2023&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.imdb.com/name/nm1717822/ Elisabet Reinsalu IMDb andmebaasis]
* [https://www.efis.ee/person/28709 Elisabet Reinsalu] Eesti filmi andmebaasis
* [https://linnateater.ee/person/elisabet-reinsalu/ Elisabet Reinsalu näitlejakaart Tallinna Linnateatri veebisaidil]
* [https://menu.err.ee/1609183531/reinsalu-rasketel-aegadel-tuleb-ka-akna-taha-lennanud-tihase-ule-roomustada Elisabet Reinsalu: rasketel aegadel tuleb kasvõi akna taha lennanud tihase üle rõõmustada] &quot;[[Vikerhommik]]u&quot; intervjuu [[Piret Kooli]], 3. detsember 2023 ERR Menu / Vikerraadio
* [https://www.youtube.com/watch?v=sBauLPMRMBU Elisabet Reinsalu parodeerimas – ETV aastavahetuskava 2014]. ERR YouTube'is, 2. jaanuar 2015
* [https://www.youtube.com/watch?v=AjnKXIU4Sok Elisabet Reinsalu tervitus Soomele Soome 100. aastapäeva puhul]. ERR YouTube'is, 30. november 2017
* [https://kultuur.err.ee/957638/eki-keelekild-kungla EKI keelekild. Kungla]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 2. juulil 2019
* [https://kultuur.err.ee/957962/eki-keelekild-arm EKI keelekild. Arm]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 3. juulil 2019
* [https://kultuur.err.ee/958171/eki-keelekild-maarjamaa EKI keelekild. Maarjamaa]. Esitab Elisabet Reinsalu. ERR Kultuur. 4. juulil 2019

{{JÄRJESTA:Reinsalu, Elisabet}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>ri1jj8qvnzxffmtblg7hlqvqyisu6t3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Argo Aadli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>45512</id>
    <revision>
      <id>7227692</id>
      <parentid>7182811</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:04:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Enku2</username>
        <id>236712</id>
      </contributor>
      <comment>/* Väljaspool Linnateatrit */</comment>
      <origin>7227692</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9184" sha1="cti6tm75938zw3tp3ugtzr97z3vffbn" xml:space="preserve">[[Pilt:Argo Aadli ja Robert Annus.JPG|pisi|Argo Aadli (esiplaanil) ja [[Robert Annus]] lastesaate &quot;[[Saame kokku Tomi juures]]&quot; viimase osa võttepäeval 2011. aastal]]
'''Argo Aadli''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1980]] [[Kunda]]s) on [[eesti]] näitleja.

== Elukäik ==
Ta on lõpetanud [[Kunda 1. Keskkool]]i. [[1998]]. aastal pälvis ta [[Lääne-Virumaa näitemängupäevad]]el parima meesnäitleja auhinna. 2002. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikool]]i 20. lennu näitlejana. Samast aastast töötab Argo Aadli näitlejana [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatris]].&lt;ref name=&quot;linnateater&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.linnateater.ee/inimesed/inimesed/argo-aadli |pealkiri=Argo Aadli näitlejakaart Tallinna Linnateater. |vaadatud=2013-08-07 |arhiivimisaeg=2013-06-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130626100248/http://www.linnateater.ee/inimesed/inimesed/argo-aadli |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

== Rollid ==
===Linnateatris ===
* Zametov ([[Fjodor Dostojevski]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;Kuritöö ja karistus&quot;, 1998) 
* Papa Carlo, Kõrtsmik, Kiil ([[Aleksei Tolstoi]] / Elmo Nüganen &quot;Burattino&quot;, diplomilavastus 2000) 
* Gustav Laurits või doktor Vaik ([[Eduard Vilde]] &quot;Tabamata ime&quot;, diplomilavastus 2001) 
* Porthose teener, Inglise kolonel, Šveitsi kaardiväelane ([[Alexandre Dumas vanem|Alexandre Dumas]] / Elmo Nüganen &quot;Musketärid – kakskümmend aastat hiljem&quot;, 2001)
* Lauri ([[Aleksis Kivi]] &quot;Seitse venda&quot;, diplomilavastus 2000) 
* Zahhar ([[Anton Tšehhov]] &quot;Pianoola ehk Mehhaaniline klaver&quot;, 2002) 
* Marshall ([[David Storey]] &quot;Pühapäev&quot;, 2002) 
* Joonas ([[Jaan Tätte]] &quot;Kaotajad&quot;, 2003)
* Michael ([[Frank McGuinness]] &quot;Et keegi mind valvaks&quot;, 2003) 
* Serdjuk ([[Viktor Pelevin]] &quot;Tšapajev ja Pustota&quot;, 2003) 
* Boob ([[Urmas Lennuk]] &quot;Boob teab&quot;, 2004) 
* Gregor Samsa ([[Franz Kafka]] &quot;Metamorfoos&quot;, 2004) 
* Indrek Paas ([[A.H. Tammsaare]] / Elmo Nüganen &quot;Tõde ja õigus. Teine osa&quot;, 2005) 
* Osatäitja ([[William Butler Yeats]] / [[Jaanus Rohumaa]] &quot;Impro 3 – Punane Hanrahan&quot;, 2005)
* Esitaja (Eesti teatri laulud, 2005)
* Ajakirjanik Pilu (A. H. Tammsaare / Elmo Nüganen &quot;Karin. Indrek. Tõde ja õigus. 4.&quot;, 2006)
*Charlie Conlon (M. Jones, &quot;Kivid sinu taskutes&quot;, 2007)
* Truffaldino, Pistrik (C. Gozzi / E. Nüganen, &quot;Ronk&quot;, 2007)
*Kiddi (J. Jónasson / J. Rohumaa, &quot;Murdlainetus&quot;, 2008) 
*inBOIL (R. Brautigan, dram. M. L. Liivak / J. Rohumaa, &quot;Arbuusisuhkrus&quot;, 2008)
*Lavastaja, Hamlet, Arst, Kaido, Munitsipaalpolitseinikuks pürgija, Parm (&quot;Hecuba pärast&quot;, 2009)
*Nick (E. Albee / M. Kiselov, &quot;Kes kardab Virginia Woolfi?&quot;, 2010) 
*Härra Biedermann (M. Frisch / K. Üksküla, &quot;Härra Biedermann ja tulesüütajad&quot;, 2010) 
*Flagellant (P. Barnes / E. Nüganen, &quot;Jumala Narride Vennaskond&quot;, 2010)
*Nathanael, Vladimir Strahl, Ivan Vassiljevitš Lomov (A. Tšehhonte / E. Nüganen, &quot;Maailmale nähtamatud pisarad&quot;, 2012)
*Rosencrantz (W. Shakespeare / P. Võigemast, &quot;Hamlet&quot;, 2012)
*Csele, Nemecseki isa, lauluõpetaja (F. Molnár / [[Mart Koldits|M. Koldits]], &quot;Pál-tänava poisid&quot;, 2013)
*Adam (A. Wesker, &quot;Neli aastaaega&quot;, lavastaja A. Kõrve, 2013)
*Paul, Arst (D. Kelly, &quot;Armastus ja raha&quot;, lavastaja S. Pukk, 2014)
*Andrusch (O. Preussler, &quot;Krabat&quot;, lavastaja D. Leesalu, 2015)
*Foster, Arst (D. Macmillan, &quot;Inimesed, kohad ja asjad&quot;, lavastaja D. Leesalu, 2016)
*Snug (W. Shakespeare, &quot;Suveöö unenägu&quot;, lavastaja [[Jaanus Rohumaa|J. Rohumaa]], 2016)
*Isa Joosep (D. Masłowska, &quot;Kaks vaest rumeenlast&quot;, lavastaja H. Toompere jr, 2017)
*Banquo (W. Shakespeare / A. Mikkola, &quot;Macbeth&quot;, lavastaja A. Mikkola, 2017)
*Peeter Rahuoja (P. Piik, &quot;Miljoni vaade&quot;, lavastaja E. Nüganen, 2018) 
*Näitleja (M. Gorki, &quot;Põhjas&quot;, lavastaja U. Uusberg, 2018) 
*Schultz (M. Ivaškevičius, &quot;Kant&quot;, lavastaja [[Elmo Nüganen|E. Nüganen]], 2019) 
*Carl von Ossietzky (Mark Hayhurst, &quot;Nad tulid keskööl&quot;, lavastaja [[Diana Leesalu]], 2020) 
*Osatäitja (&quot;Osnap&quot;, lavastaja Riina Roose, 2020)
*Teener - ( Miguel de Unamuno / Roos Lisette Parmas, &quot;Abel Sánchez. Ühe kire lugu&quot;, lavastaja Margaret Sarv, 2021)
*Villi Tiks - (Uku Uusberg, &quot;Kalaranna 28&quot;, lavastaja Uku Uusberg, 2022)
*Osatäitja- (Juhan Smuul / Urmas Lennuk, &quot;Polkovniku lesk&quot;, lavastaja Argo Aadli, 2022)
*Osatäitja - ([[Ivar Põllu]], &quot;Tunde-märgid, lavastaja Ivar Põllu, 2023) 
*Petey - (Harold Pinter, &quot;Sünnipäevapidu&quot;, lavastaja [[Alo Kõrve]], 2023) 
*Markus Aas - (John Cassavetes / Diana Leesalu / Kaarel Väljamäe, &quot;Esietendus&quot;, lavastaja Diana Leesalu, 2023)
*Scheffler - (Marius von Mayernburg, &quot;Kolemees&quot;, lavastaja [[Jan Ehrenberg]], 2024) 
*William, õukondlane, kes saadab pagendatud hertsogit - (William Shakespeare, &quot;Nagu teile meeldib&quot;, lavastaja Uku Uusberg, 2024) 
*Tugati - (Hanoh Levin, &quot;Krum&quot;, lavastaja [[Marta Aliide Jakovski]], 2025) 
*Sõnumitooja - (Tiago Rodrigues, &quot;Iphigeneia. Agamemnon. Elektra.&quot;, lavastaja Uku Uusberg, 2025) 
*Torsten Svetusov, andmed puuduvad - (Uku Uusberg, &quot;Vaikus&quot;, lavastaja Uku Uusberg, 2025) 

===Väljaspool Linnateatrit===
* Rosenvald ([[Hugo Raudsepp]] &quot;Roosad prillid&quot;, [[Vanalinnastuudio]], 2003)
* [[Federico Fellini]] (&quot;Orkestriproov&quot;, MTÜ Kell Kümme, 2004)
* Sass (Jaan Tätte &quot;Latern&quot;, projektiteater Nargen Opera, 2006)
* Juhan Smuul (J. Smuul, &quot;Kirjad emale&quot;, Kuressaare Linnateater, 2006)
*Jaan (U. Uusberg, &quot;Vahepeatus&quot;, MTÜ R.A.A.A.M, 2008)
*&quot;Jõud&quot; (U. Uusberg, MTÜ R.A.A.A.M, 2010) 
*&quot;Krahv Dracula sügis&quot;, Minoru Betsuyaku / T. Tohver, PolygonTeater, 2011
*&quot;Nõiutud kevade&quot;, T. Suuman / [[Madis Kalmet|M. Kalmet]], Palamuse muuseum, 2012 
*Konstantin Aksakov, Franz Otto (T. Stoppard / E. Nüganen, &quot;Utoopia rannik. II osa. Laevahukk&quot;, Eesti Draamateater, 2013) 
*&quot;Heliose lapsed&quot;, L. Ots / A. Velt, Ajateater, 2013 
*&quot;Titanicu orkester&quot;, H. Boytchev / M. Kalmet, MTÜ R.A.A.A.M, 2013
*&quot;Once Upon a Time in Estonia&quot;, [[Henrik Kalmet|H. Kalmet]], D. Leesalu, P. Piik, Kinoteater, 2016
*&quot;Linnukaupleja&quot;, C. Zeller, M. West, L. Held, lavastaja M. Matvere, Rahvusooperis Estonia, 2017
*&quot;Hullumeelse päevik&quot;, N. Gogol, lavastaja M. Kalmet, MTÜ R.A.A.A.M, 2017
*&quot;Õnnelik tund&quot;, J. Tätte, lavastaja G. Kordemets, Jäneda Pullitalliteater, 2019 
*&quot;Kapten Mihkel&quot;, J. Smuul, D. Salimzianov, lavastaja D. Salimzianov, Tallinna Kammerteater, 2019
*&quot;Agulihärrad&quot;, D. Leesalu, J. Jürisson, Teater Kilk, 2020
*&quot;Nõrkusehetk&quot;, Donald Churchill, lavastaja Vilja Nyholm-Palm, Sundown Entertainment, 2022
*&quot;Vale&quot;, Florian Zeller, lavastaja Vilja Nyholm-Palm, Sundown Entertainment, 2023
*&quot;Leping&quot;, Sławomir Tangolo Mrożek, lavastaja Kristjan Üksküla, Vanalinna Muusikamaja, 2024
*Paul Bratter (N. Simon, &quot;Paljajalu pargis&quot;, [[Kuressaare Teater]], 2026)

===Filmirollid===
* Konsap ([[Albert Kivikas]] / [[Elmo Nüganen]] &quot;[[Nimed marmortahvlil (film)|Nimed marmortahvlil]]&quot;, [[Taska Film]] 2002)
* Leholas (&quot;[[Malev (film)|Malev]]&quot;, 2005)
* Ervin (&quot;[[Kuhu põgenevad hinged]]&quot;, 2007)
* Hillar Vesimaa (&quot;[[Supilinna Salaselts]]&quot;, 2015)
* Purjus mees (&quot;[[Luuraja ja luuletaja]]&quot;, 2016)
* Ratsasõidu Jaan (&quot;[[Seltsimees laps]]&quot;, 2018)
* Bensiinijaama kassiir (&quot;[[Öölapsed]]&quot;, 2021)
* Kaltsakas Üks (&quot;[[Kuulsuse narrid (film)|Kuulsuse narrid]]&quot;, 2023)

===Telesarjarollid===
* Marcus (teleseriaalis &quot;[[Kodu keset linna]]&quot;, 2003)
* Papa Carlo (telelavastuses &quot;[[Buratino tegutseb jälle]]&quot;, 2003–2005
* Jüri Kessner teleseriaalis &quot;[[ENSV (seriaal)|ENSV]]&quot;, 2010–
* Robert (&quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;, TV3), 2015,2016
*Sten Kronberg (teleseriaalis &quot;[[Nurjatud tüdrukud]]&quot;,2012)
*Herbert Ving telesaates &quot;[[Suur komöödiaõhtu]]&quot;, 2016&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20160624220918/http://digi.kroonika.ee/teema/suur-komodiantide-heitlus?id=74502257 &quot;Suur komödiantide heitlus!&quot;] Kroonika, 12. mai 2016&lt;/ref&gt;
* Kaupo-Peep Üks-Kaks-Kaks Kolm telesaates “[[Suur komöödiaõhtu]]”, https://www.ohtuleht.ee/elu/772751/pildid-ja-videod-suure-komoodiaohtu-konkurentsist-langes-tana-argo-aadli-karakter-kaupo-peep-uks-kaks-kaks-kolm

===Kuuldemängurollid===
* Dima (&quot;3 noormeest ja neiu&quot;, raadioteater)
* Jutustaja ([[Arvo Valton]] &quot;Lend&quot;, Teatriaasta 2006)
*Raadiokuulaja Herbert Ving (Retro FM hommikuprogrammis alates 2016. aastast)

==Tunnustus==

* [[2003]] [[Kristallkingakese auhind]]
* 2004, 2011, 2018 AS ESPAK näitlejapreemia 
* 2005, 2008 Tallinna Linnateatri parim meesnäitleja 
* 2007 Draama festivali &quot;Väike auhind&quot; 
* 2009 Draama festivali meesnäitleja preemia 
* 2011, 2013, 2014, 2017, 2018, 2019, 2023 ja 2025 Tallinna Linnateatri publiku lemmiknäitleja
* 2011 [[Ants Lauteri nimeline auhind]]&lt;ref name=&quot;linnateater&quot; /&gt; 
* 2014 Tallinna Linnateatri parim meesosatäitja 
* 2020 [[Oskar Lutsu huumoripreemia]] 
* 2020 [[ABC Motors]]i näitlejapreemia

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.efis.ee/et/varamu/biograafiline-leksikon/argo-aadli Kirje Eesti Filmi Andmebaasis]

{{JÄRJESTA:Aadli, Argo}}
[[Kategooria:Tallinna Linnateatri näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti dublaažinäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>cti6tm75938zw3tp3ugtzr97z3vffbn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1982</title>
    <ns>0</ns>
    <id>46683</id>
    <revision>
      <id>7228159</id>
      <parentid>7219188</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:59:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Aprill */</comment>
      <origin>7228159</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16866" sha1="jkck9dpt015xjr4mcwv8fcaapuvtosg" xml:space="preserve">&lt;noinclude&gt;
Sellel leheküljel on loetletud [[1982]]. aastal sündinud tuntud inimesi.
&lt;/noinclude&gt;
{{Sündinud|1982}}
== Jaanuar ==
*[[1. jaanuar]] – [[David Nalbandian]], [[Argentina]] tennisist
*[[2. jaanuar]] – [[Athanasía Tsoumeléka]], kreeka kergejõustiklane
*[[5. jaanuar]] – [[Janica Kostelić]], [[Horvaatia]] mäesuusataja
*[[6. jaanuar]] – [[Eddie Redmayne]], Inglise näitleja ja modell
*[[7. jaanuar]] – [[Priit Viks]], eesti laskesuusataja
* 7. jaanuar – [[Gabrielius Landsbergis]], Leedu poliitik
* 7. jaanuar – [[Jade North]], Austraalia jalgpallur
*[[9. jaanuar]] – [[Catherine, Cambridge'i hertsoginna]], Suurbritannia avaliku elu tegelane
*[[10. jaanuar]] – [[Josh Ryan Evans]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja
*[[12. jaanuar]] – [[Ané]] (Anne Loho), [[eesti]] laulja
*[[13. jaanuar]] – [[Guillermo Coria]], [[Argentina]] tennisist
* 13. jaanuar – [[Ruth Wilson]], inglise näitleja
*[[14. jaanuar]] – [[Víctor Valdés]], Hispaania jalgpallur
* 14. jaanuar – [[Kerli Gutman]]
*[[16. jaanuar]] – [[Rene Kaas]], eesti endine jalgpallur 
*[[18. jaanuar]] – [[Tõnis Erm]], eesti orienteeruja
*[[21. jaanuar]] – [[Silver Ainomäe]], eesti tšellist
*[[22. jaanuar]] – [[Martin Koch]], Austria suusahüppaja
* 22. jaanuar – [[Mihkel Solvak]], eesti politoloog
*[[25. jaanuar]] – [[Noemi]], Itaalia laulja ja laulusõnade kirjutaja
*[[27. jaanuar]] – [[Mikk Tammepõld]], eesti laulja
* 27. jaanuar – [[Raimond Kaljulaid]]
*[[28. jaanuar]] – [[Caspar Austa]], eesti jalgrattur
* 28. jaanuar – [[Mirtel Pohla]], eesti näitleja
* 28. jaanuar – [[Marian Suitso]], eesti kirjanik ja tõlkija
*[[31. jaanuar]] – [[Maret Ani]], eesti tennisist

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]], USA laskesuusataja
*[[4. veebruar]] – [[Ilja Siltšukov]], Valgevene ooperilaulja
*[[5. veebruar]] – [[Marc Kennedy]], Kanada jääkeeglimängija
*[[8. veebruar]] – [[Zersenay Tadese]], Eritrea jooksja
*[[9. veebruar]] – [[Du Wei]], Hiina jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Justin Gatlin]], [[USA|ameerika]] kergejõustiklane
* 10. veebruar – [[Tarmo Neemelo]], eesti jalgpallur 
*[[11. veebruar]] – [[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur
* 11. veebruar – [[Natalie Dormer]], inglise näitleja
*11. veebruar – [[Cheick Fantamady Diarra]], Mali jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Andrei Jämsä]], Eeesti sõudja
*[[16. veebruar]] – [[Rickie Lambert]], Inglismaa jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur
* 17. veebruar – [[Deyvid Oprja]], eesti mäesuusataja
*[[18. veebruar]] – [[Krisztián Pars]], ungari vasaraheitja
* 18. veebruar – [[Aleksandr Dmitrijev]], Eesti jalgpallur (poolkaitsja)
* 18. veebruar – [[Marno Allika]], eesti vehkleja
* 18. veebruar – [[Heiki Lill]], Eesti haridustegelane ja poliitik
*[[21. veebruar]] – [[Dame N'Doye]], Senegali jalgpallur
*[[22. veebruar]] – [[Jenna Haze]], USA pornotäht
*[[23. veebruar]] – [[Anna-Maria Galojan]], Eesti poliitik 
* 23. veebruar – [[Anna Chapman]], Venemaa Föderatsiooni Välisluureteenistuse salaagent, kes tegutses Ameerika Ühendriikides
* 23. veebruar – [[Eevamari Oksanen]], soome laskesuusataja
*[[25. veebruar]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist
*[[26. veebruar]] – [[Nate Ruess]], USA laulja
*[[28. veebruar]] – [[Jelena Slessarenko]], Venemaa kergejõustiklane

==Märts==
*[[2. märts]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur
* 2. märts – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja
*[[3. märts]] – [[Jessica Biel]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
* 3. märts – [[Karin Kase]], eesti suhtekorraldaja, väitlustreener ja ajakirjanik
*[[4. märts]] – [[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik
* 4. märts – [[Madis Aesma]], eesti ajakirjanik ja muusik
*[[7. märts]] – [[Sandra Kvelstein]], [[eesti]] tennisist
*[[8. märts]] – [[Kadi Toom]], [[eesti]] laulja
*[[9. märts]] – [[Lauri Pihlap]], [[eesti]] laulja
*[[10. märts]] – [[Britt Samoson]], eesti vabakutseline moekunstnik ja stilist
* 10. märts – [[Heli Künnapas]], eesti kirjanik
*[[11. märts]] – [[Thora Birch]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[13. märts]] – [[Reigo Ahven]], eesti trummar
* 13. märts – [[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör ja -stsenarist
* 13. märts – [[Andrea Miller]], Uus-Meremaa naiskergejõustiklane
*[[14. märts]] – [[Johnny Flynn]], Briti näitleja ja muusik
*[[15. märts]] – [[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja
* 15. märts – [[Janet Laidla]], eesti ajaloolane
*[[16. märts]] – [[Riin Magnus]], eesti semiootik
*[[18. märts]] – [[Timo Glock]], saksa [[Vormel 1]] sõitja
* 18. märts – [[Grete Arro]], eesti haridus- ja keskkonnapsühholoog
*[[19. märts]] – [[Jorge Rodrigues]], Portugali jalgpallur
*[[20. märts]] – [[Tomasz Kuszczak]], Poola jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Constance Wu]], Taiwanilt pärit Ameerika Ühendriikide filminäitleja
* 22. märts – [[Kirill Šamalov]], Venemaa ettevõtja
*[[26. märts]] – [[Andreas Hinkel]], saksa jalgpallur
* 26. märts – [[Innar Liiv]], eesti informaatik
* 26. märts – [[Matthau Mikojan]], soome laulja
*[[27. märts]] – [[Andrei Novikov]], Eesti poliitik
* 27. märts – [[Jan Erik Nõgisto]], eesti režissöör
*[[29. märts]] – [[Hedda Maurer]], eesti kirjanik
* 29. märts – [[Ilona Faustova]], eesti molekulaarbioloog

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Andreas Thorkildsen]], Norra kergejõustiklane
*[[2. aprill]] – [[Björn Koop]], eesti autodisainer 
* 2. aprill – [[David Ferrer]], hispaania tennisist
*[[3. aprill]] – [[Cobie Smulders]], Kanada näitleja ja endine modell.
*[[5. aprill]] – [[Thomas Hitzlsperger]], saksa jalgpallur
*[[11. aprill]] – [[Peeter Kümmel]], eesti suusataja
*[[12. aprill]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik
* 12. aprill – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik
*[[15. aprill]] – [[Tiina Liimets]], eesti astronoom
*[[17. aprill]] – [[Lee Jun Ki]], Lõuna-Korea näitleja, laulja ja modell
*[[19. aprill]] – [[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Ola Vigen Hattestad]], Norra murdmaasuusataja
* 19. aprill – [[Jarkko Immonen]], Soome jäähokimängija
*[[22. aprill]] – [[Kaká]], Brasiilia jalgpallur
* 22. aprill – [[Aleksander Saharov]], endine Eesti jalgpallur
*[[24. aprill]] – [[Kelly Clarkson]], [[USA|ameerika]] laulja
*[[30. aprill]] – [[Kirsten Dunst]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Lorie]] (Laure Pester), prantsuse laulja
*[[3. mai]] – [[R. J. Umberger]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[5. mai]] – [[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur
*[[6. mai]] – [[Kristaps Pētersons]], läti helilooja
*[[9. mai]] – [[Heilika Pikkov]], eesti dokumentalist ja kultuurikorraldaja
*[[10. mai]] – [[Tarvi Thomberg]], eesti maadleja
* 10. mai – [[Fərid Mənsurov]], Aserbaidžaani Kreeka-Rooma maadleja
*[[11. mai]] – [[Dmitri Kotjuh]], Eesti fotograaf
*[[13. mai]] – [[Oguchi Onyewu]], USA jalgpallur
* 13. mai – [[Oliver Kulpsoo]], eesti valguskunstnik
*[[15. mai]] – [[Veronica Campbell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[16. mai]] – [[Kaila Yu]], Taiwani alastimodell ja laulja
*[[17. mai]] – [[Tony Parker]], Prantsusmaa korvpallur
*[[20. mai]] – [[Petr Čech]], tšehhi jalgpallur
*20. mai – [[Wes Hoolahan]], Iirimaa jalgpallurid
*[[21. mai]] – [[Revo Raudjärv]], eesti teleprodutsent ja saatejuht
*[[22. mai]] – [[Marin Mägi]], eesti näitleja
*22. mai – [[Apolo Ohno]], USA lühirajauisutaja
*[[25. mai]] – [[Ezekiel Kemboi]], Keenia jooksja
* 25. mai – [[Irina Melešina]], Venemaa kaugushüppaja
*[[27. mai]] – [[Anna Hints]], eesti filmirežissöör

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Justine Henin-Hardenne]], [[Belgia]] tennisist 
* 1. juuni – [[Ulvar Käärt]], eesti loodusajakirjanik
*[[2. juuni]] – [[Andres Raja]], eesti kergejõustiklane 
*[[3. juuni]] – [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]] kergejõustiklane, teivashüppaja
* 3. juuni – [[Manfred Mölgg]], Itaalia mäesuusataja
* 3. juuni – [[Eimantas Valaitis]], leedu jalgpallur
*[[4. juuni]] – [[Abel Kirui]], Keenia kergejõustiklane 
*[[6. juuni]] – [[Uku Suviste]], eesti laulja
* 6. juuni – [[Marian Oprea]], rumeenia kolmikhüppaja
*[[8. juuni]] – [[Nadežda Petrova]], [[Venemaa]] tennisist
*[[9. juuni]] – [[Christina Stürmer]], [[Austria]] poplaulja
*[[10. juuni]] – [[Tara Lipinski]], [[USA|ameerika]] iluuisutaja
* 10. juuni – [[Madeleine (Rootsi printsess)|Madeleine]], [[Rootsi]] printsess
* 10. juuni – [[Leelee Sobieski]], [[USA|ameerika]] filminäitleja
*[[11. juuni]] – [[Eldar Rønning]], norra murdmaasuusataja
*[[13. juuni]] – [[Kenenisa Bekele]], [[Etioopia]] kergejõustiklane
*[[15. juuni]] – [[Markus Huhtala]], soome endine poksija
*[[17. juuni]] – [[Alex Rodrigo Dias da Costa]], Brasiilia jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur
* 18. juuni – [[Anna-Stina Treumund]], eesti fotokunstnik 
*[[20. juuni]] – [[Vassili Berezutski]], Venemaa jalgpallur
*[[21. juuni]] – [[William Mountbatten-Windsor]], [[Wales]]i prints, Briti troonipärija
*[[22. juuni]] – [[Antti Anatomy]], Soome muusik
*[[23. juuni]] – [[Jaan Vaabel]], Eesti poliitik ja koolitaja
* 23. juuni – [[Joona Puhakka]], soome endine vettehüppaja
*[[24. juuni]] – [[Joanna Kulig]], poola näitleja
*[[25. juuni]] – [[Meelis Kukk]], eesti noorsootöötaja, eripedagoog ja aktivist
*[[29. juuni]] – [[Ott Sepp]], eesti näitleja

==Juuli==
*[[2. juuli]] – [[Olivia Munn]], USA näitleja
*[[7. juuli]] – [[Hando Nahkur]], eesti pianist
*[[9. juuli]] – [[Sakon Yamamoto]], Jaapani Vormel 1 sõitja
* 9. juuli – [[Julia Musakovska]], ukraina luuletaja ja tõlkija
*[[12. juuli]] – [[Antonio Cassano]], Itaalia jalgpallur
*[[15. juuli]] – [[Sulev Andreller]], eesti muusik
*[[16. juuli]] – [[Steve Hooker]], Austraalia kergejõustiklane 
*[[24. juuli]] – [[Anna Paquin]], Kanada–Uus-Meremaa filminäitleja
*[[29. juuli]] – [[Allison Mack]], USA näitleja

==August==
*[[2. august]] – [[Hélder Postiga]], portugali jalgpallur
*[[3. august]] – [[Kaspar Kokk]], eesti murdmaasuusataja 
* 3. august – [[Viktor Hrjapa]], Venemaa korvpallur
*[[8. august]] – [[Yuri de Souza Fonseca]], Brasiilia jalgpallur
*[[9. august]] – [[Joel Anthony]], Kanada korvpallur
*[[10. august]] – [[Devon Aoki]], jaapani päritolu supermodell
*[[11. august]] – [[Annelies Kuijsters]], hollandi muusik
* 11. august – [[Igor Kopõtin]], Eesti sõjaajaloolane, õppejõud, kirjanik ja publitsist
*[[12. august]] – [[Bernhard Gruber]], austria kahevõistleja
*[[13. august]] – [[Sebastian Stan]], Rumeenia-Ameerika näitleja
* 13. august – [[Shani Davis]], Ameerika Ühendriikide kiiruisutaja
*[[14. august]] – [[Mihhail Starodubtsev]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Keri Herman]], Ameerika Ühendriikide vigursuusataja
*16. august – [[Joleon Lescott]], Inglismaa jalgpallur
*[[19. august]] – [[Ele Millistfer]], eesti muusikalilaulja ja lauluõpetaja
*[[20. august]] – [[Mijaín López Núñez]], kuuba maadleja
* 20. august – [[Martin Adamson]], eesti üldkirurg
*[[24. august]] – [[Kim Källström]], Rootsi jalgpallur
* 24. august – [[Anders Bardal]], norra suusahüppaja
* 24. august – [[José Bosingwa]], portugali jalgpallur
* 24. august – [[Sten Esna]], eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
*[[25. august]] – [[Kristjan Tiirik]], eesti jalgpallur
*25. august – [[Nick Schultz]], Kanada jäähokimängija
*[[27. august]] – [[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur
*[[28. august]] – [[LeAnn Rimes]], USA laulja
*[[30. august]] – [[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur
* 30. august – [[Andy Roddick]], USA tennisist
* 30. august – [[Vukašin Poleksić]], montenegro jalgpallur
*[[31. august]] – [[José Manuel Reina]], hispaania jalgpallur

==September==
* [[3. september]] – [[Anto Liivat]], Eesti poliitik ja ettevõtja
* 3. september – [[Sarah Burke]], Kanada vigursuusataja
* [[4. september]] – [[Mark Lewis-Francis]], [[Suurbritannia|briti]] kergejõustiklane
* [[11. september]] – [[Elvan Abeylegesse]] (sündinud Hewan Abeye), Etioopia päritolu Türgi kergejõustiklane 
* 11. september – [[Svjatlana Tsihhanovskaja]], Valgevene poliitik
* [[13. september]] – [[Sass Henno]], eesti kirjanik
* 13. september – [[Nenê]], Brasiilia korvpallur
* 13. september – [[J. G. Quintel]], USA animaator
* [[14. september]] – [[Sergo Vares]], eesti näitleja
* [[15. september]] – [[Timo Toots]], eesti fotograaf ja elektroonikakunstnik  
* 15. september – [[Ray Fränkel]], Suriname jalgpallur
* [[16. september]] – [[Olev Mihkelmaa]], eesti fotograaf
* [[18. september]] – [[Maarius Pärn]], eesti näitleja
* [[22. september]] – [[Billie Piper]], [[Inglismaa|inglise]] laulja ja näitleja
* 22. september – [[Maarten Stekelenburg]], Hollandi jalgpallur
* [[23. september]] – [[Mait Künnap]], eesti tennisist
* [[27. september]] – [[Lil Wayne]], USA räppar
* 27. september – [[Inga Nõlvak]], eesti basskitarrist
* [[28. september]] – [[Aivar Rehemaa]], [[eesti]] suusataja
* [[30. september]] – [[Lacey Chabert]], [[USA|ameerika]] näitleja

==Oktoober==
*[[2. oktoober]] – [[Tyson Chandler]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
* 2. oktoober – [[Liisa Kaljula]], eesti kunstikriitik ja kuraator
*[[7. oktoober]] – [[Jermain Defoe]], Inglismaa jalgpallur
*[[8. oktoober]] – [[Alik Tseiko]], Eesti maadleja ja vabavõitleja
*[[13. oktoober]] – [[Ian Thorpe]], Austraalia ujuja
*[[15. oktoober]] – [[Dannar Leitmaa]], eesti ajakirjanik
* 15. oktoober – [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]], Katari kergejõustiklane
*[[16. oktoober]] – [[Andrei Makovejev]], Venemaa laskesuusataja
*[[18. oktoober]] – [[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja ja helilooja
* 18. oktoober – [[Gerrit Mäesalu]], eesti kommunikatsioonispetsialist
*[[21. oktoober]] – [[Nele Põldver]], eesti psühholoog
*[[23. oktoober]] – [[Kristjan Kangur]], [[eesti]] korvpallur
*[[24. oktoober]] – [[Amanda Aardsma]], USA filminäitleja
*[[25. oktoober]] – [[Nikolai Tšebotko]], Kasahstani murdmaasuusataja
*[[28. oktoober]] – [[Enver Jääger]], endine eesti jalgpallur
* 28. oktoober – [[Matt Smith]], Suurbritannia näitleja
* 28. oktoober – [[Romāns Gladiļins]], läti jalgpallur

==November==
*[[1. november]] – [[Tanel Toom]], eesti filmirežissöör 
* 1. november – [[Diana Leesalu]], eesti kirjanik
*[[3. november]] – [[Jevgeni Pljuštšenko]], vene iluuisutaja
*[[6. november]] – [[Ann Kristin Flatland]], Norra laskesuusataja
*[[11. november]] – [[Asafa Powell]], Jamaica kergejõustiklane
*[[12. november]] – [[Peter Fill]], Itaalia mäesuusataja
* 12. november – [[Anne Hathaway]], USA filminäitleja
* 12. november – [[Toomas Triisa]], eesti motosportlane
* 12. november – [[Maksim Tšudov]], vene laskesuusataja
* 12. november – [[Kalle Sepp]], eesti laulja
* 12. november – [[Hendrik Vosman]], eesti ajakirjanik
* 12. november – [[Kaspars Briškens]], Läti poliitik ja majandusteadlane ning endine diplomaat
*[[14. november]] – [[Iłona Usovič]], valgevene kergejõustiklane (jooksja)
*[[16. november]] – [[Ronald Pognon]], Prantsusmaa kergejõustiklane 
* 16. november – [[Amar'e Stoudemire]], USA korvpallur
*[[17. november]] – [[Sofija Andruhhovõtš]], ukraina kirjanik ja tõlkija
*[[20. november]] – [[Margo Stilley]], USA näitleja ja modell
*[[21. november]] – [[Päärn Brauer]], eesti kergejõustiklane
* 21. november – [[Daniel Murillo]], Ameerika Ühendriikide rokkmuusik
*[[25. november]] – [[Minna Kauppi]], soome orienteeruja
*[[27. november]] – [[Aleksandr Keržakov]], Venemaa jalgpallur, ründaja 
* 27. november – [[Tommy Robinson]], inglise äärmusparempoolne ja islamivastane aktivist
*[[30. november]] – [[Elisha Cuthbert]], kanada näitleja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Seraina Mischol]], Šveitsi murdmaasuusataja
* 1. detsember – [[Hassan Barojev]], Venemaa maadleja
*[[5. detsember]] – [[Karl Palatu]], eesti jalgpallur
*[[6. detsember]] – [[Alberto Contador]], Hispaania jalgrattur
*[[11. detsember]] – [[Rain Tölpus]], eesti mängiv jalgpallitreener
*[[15. detsember]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja
*[[16. detsember]] – [[Argo Golberg]], eesti kergejõustiklane
*[[19. detsember]] – [[Tero Pitkämäki]], soome kergejõustiklane (odaviskaja)
* 19. detsember – [[Mo Williams]], Ameerika Ühendriikide korvpallur
*[[20. detsember]] – [[Devon Kershaw]], Kanada murdmaasuusataja
*[[23. detsember]] – [[Nikolai Pankratov]], vene murdmaasuusataja
*[[25. detsember]] – [[Hiljar Tammela]], eesti ajaloolane
*[[30. detsember]] – [[Kristin Kreuk]], Kanada näitleja
*[[31. detsember]] – [[Kikkan Randall]], USA murdmaasuusataja


[[Kategooria:1982]]</text>
      <sha1>jkck9dpt015xjr4mcwv8fcaapuvtosg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Õiguskantsler</title>
    <ns>0</ns>
    <id>47703</id>
    <revision>
      <id>7227689</id>
      <parentid>7227638</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:53:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227689</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5562" sha1="620n092myqq6k7x7n6rkrhpdhcf8ipt" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>620n092myqq6k7x7n6rkrhpdhcf8ipt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227693</id>
      <parentid>7227689</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227693</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5783" sha1="3fzrrw5mtvt9mrsice3jv035dfrvt84" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsleri oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema ametikoht asus Kadrioru administratiivhoones.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri&lt;/ref&gt; Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>3fzrrw5mtvt9mrsice3jv035dfrvt84</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227694</id>
      <parentid>7227693</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:05:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227694</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5853" sha1="jhefx51yv9g4k6sq1jyvks6rd9ion6z" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsleri oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema ametikoht asus Kadrioru administratiivhoones.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri&lt;/ref&gt; Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;.

Eksiilis oli õiguskantsleri ametikoht täidetud kuni 1981. aastani.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>jhefx51yv9g4k6sq1jyvks6rd9ion6z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227696</id>
      <parentid>7227694</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:06:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227696</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5855" sha1="kx2uaw2t12mbin3f55qiha6o5rblq7v" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsleri oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema kabinet asus [[Kadrioru administratiivhoone]]s.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri&lt;/ref&gt; Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;.

Eksiilis oli õiguskantsleri ametikoht täidetud kuni 1981. aastani.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>kx2uaw2t12mbin3f55qiha6o5rblq7v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227697</id>
      <parentid>7227696</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:08:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227697</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5933" sha1="0nllwb3u29a7z0utihsmwv2sgr84k37" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsleri oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema kabinet asus [[Kadrioru administratiivhoone]]s.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri&lt;/ref&gt; Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;. Õiguskantsleri asetäitja oli [[Villem Daniel]] ja nõunik [[Ilmar Rebane]].

Eksiilis oli õiguskantsleri ametikoht täidetud kuni 1981. aastani.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>0nllwb3u29a7z0utihsmwv2sgr84k37</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227703</id>
      <parentid>7227697</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:30:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ohpuu</username>
        <id>1638</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses */</comment>
      <origin>7227703</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5932" sha1="q8tkzx1wn5255o3kicafskckdlzck9o" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=märts|aasta=2010}}
{{See artikkel|räägib õiguskantsleri institutsioonist Eestis; üldmõiste ja sarnaste institutsioonide kohta teistes riikides vaata artiklit [[Õiguskantsler (üldmõiste)]].}}
[[Fail:EV Õiguskantsler.jpg|pisi|Õiguskantsleri kantselei asub Tallinnas [[Kaulbarsi palee]]s (Kohtu 8)]]
Eesti '''õiguskantsler''' on sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet [[seadusandlik võim|seadusandliku]] ja [[täidesaatev võim|täidesaatva]] riigivõimu ning [[kohalik omavalitsus|kohaliku omavalitsuse]] õigustloovate aktide [[põhiseaduslikkuse järelevalve|põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle]]. Alates 2015. aastast on õiguskantsler [[Ülle Madise]].  

Ehkki Eesti õiguskantsler vastab üldjoontes [[ombudsman]]i ametile Euroopa riikides, on tema staatus kõrgem ja õigused suuremad. &quot;Euroopas Eesti õiguskantsleriga analoogset mudelit ei ole,&quot; kinnitab õiguskantsler [[Indrek Teder]]. &quot;Eesti õiguskantslerid on läbi aegade ka laiemaid teemasid tõstatanud, mida õigusvahemehed Euroopas ei tee. Ombudsmanina on õiguskantsleril otsene kohustus seista kõige nõrgemate eest ja kontrollida suletud asutusi. /---/ See on aga väikeriigi stiil panna ühte institutsiooni kokku erinevad funktsioonid, mis maailmas üldiselt on eraldi.&quot;&lt;ref name=&quot;juristid&quot;&gt;[[Valle-Sten Maiste]] [https://www.sirp.ee/juristid-ei-taha-olla-eeskaeijad/ &quot;Juristid ei taha olla eeskäijad&quot;] Sirp, 03.06.2011 (intervjuu õiguskantsler Indrek Tederiga)&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. Õiguskantsleril on 35 nõunikku.&lt;ref&gt;{{Netiviide |autor= |aeg= |pealkiri=Õiguskantsleri ametkond |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250616153430/https://www.oiguskantsler.ee/meist/ametkond |arhiivimisaeg=2025-06-16 |vaadatud= |väljaanne= |väljaandja= |url-olek=robot: teadmata }}&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri institutsioon 1938. aasta põhiseaduses==
Õiguskantsleri institutsioon loodi [[1938]]. aastal jõustunud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1938)|põhiseadusega]]. Õiguskantsleri määras siis ametisse [[president]] ning ta oli ka viimasele aruandekohustuslik. Õiguskantsler oli ameti poolest [[Valimiste Peakomitee]] esimees, tema kabinet asus [[Kadrioru administratiivhoone]]s.&lt;ref&gt;https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:377035/328034/page/44 Telefoniabonentide nimekiri&lt;/ref&gt; Õiguskantsleri ametnikkude koosseisu kuulusid nõunik (ühtlasi õiguskantsleri asetäitja) (II), nõunik (IV) ja sekretär (XVI)&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/04/26/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise ja täiendamise seadus (RT 1938, 42, 392)&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1939/05/12/7 Riigiasutiste ametnikkude koosseisu seaduse muutmise seadus (RT 1939, 40, 319)&lt;/ref&gt;, vabateenijate koosseisu masinakirjutaja ja käskjalg&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1938/09/30/12 Õiguskantsleri vabateenijate määrus (RT 1938, 83, 744)&lt;/ref&gt;. Õiguskantsleri asetäitja oli [[Villem Daniel]] ja nõunik [[Ilmar Rebane]].

Eksiilis oli õiguskantsleri ametikoht täidetud kuni 1981. aastani.

==Õiguskantsleri institutsioon 1992. aasta põhiseaduses==
[[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Kehtivas põhiseaduses]] käsitleb õiguskantslerit XII peatükk.

Õiguskantsleri nimetab ametisse [[Riigikogu]] [[Eesti president|presidendi]] ettepanekul 7 aastaks.

Õiguskantsleril on õigus teha järelevalvet [[üldakt]]ide üle. Kui õiguskantsler leiab, et mingi üldakt on vastuolus teiste [[seadus]]tega, siis teeb ta akti vastuvõtnule ettepaneku viia see seadustega 20 päeva jooksul kooskõlla. Kui seda ei tehta, on tal õigus pöörduda [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole, et see akt tunnistataks õigustühiseks.

Õiguskantsleril on õigus teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike kriminaalvastutusele võtmiseks.

Õiguskantsleril on sõnaõigus riigikogu ja valitsuse istungitel. Kord aastas peab õiguskantsler riigikogu ees oma tegevuse kohta aru andma. Samuti on riigikogu liikmetel õigus esitada õiguskantslerile arupärimisi.

1999. aastast täidab õiguskantsler ka [[ombudsman]]i (õigusvahemehe) ülesandeid.

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2000. aastal==
President [[Lennart Meri]] esitas justiitsministeeriumi asekantsleri, tollal 28-aastase [[Priit Kama]] kandidaadina alles pärast [[Eerik-Juhan Truuväli|Eerik-Juhan Truuvälja]] volituste lõppemist juunis 2000. Hääletus kukkus ühe häälega läbi, kui Priit Kama kogus 50 poolt- ja 49 vastuhäält. 

President Meri pakkus seejärel mitteametlikult välja rahvusvahelise õiguse professori [[Rein Müllerson]]i ja vandeadvokaat [[Kaido Pihlakas|Kaido Pihlaka]] nimed. Kui selgus, et ka need kandidaadid ei leiaks toetust, ärgitas Meri riigikogu pakkumisi tegema. 

Veninud menetluse järel nimetati 20. veebruaril 2001 õiguskantsleriks [[Allar Jõks]]. Tema poolt hääletas 72, vastu 14 saadikut ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Allar Jõks astus õiguskantslerina ametisse 8. märtsil 2001.&lt;ref name=&quot;koch&quot;&gt;[[Tuuli Koch]] [https://web.archive.org/web/20071220234948/http://www.postimees.ee/181207/esileht/siseuudised/302083.php?oigusmees-joksi-tee-moraali-eestkonelejaks &quot;Õigusmees Jõksi tee moraali eestkõnelejaks&quot;] Postimees, 18.12.2007&lt;/ref&gt;

==Õiguskantsleri ametissenimetamine 2007. aastal==

==Õiguskantslerite loend==
* [[Anton Palvadre]] 1938–1940
* [[Richard Övel]] 1944–1949
* [[Artur Mägi]] 1949–1981
* [[Eerik-Juhan Truuväli]] 1993–2000
* [[Allar Jõks]] 2001–2008
* [[Indrek Teder]] 2008–2015
* [[Ülle Madise]] 2015–2026

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.oiguskantsler.ee Õiguskantsleri koduleht]
*[http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992478&amp;searchCurrent Kehtiv õiguskantsleri seadus]

[[Kategooria:Õiguskantslerid| ]]
[[Kategooria:Õigusteadus]]
[[Kategooria:Ametid]]</text>
      <sha1>q8tkzx1wn5255o3kicafskckdlzck9o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karl Jaanus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51162</id>
    <revision>
      <id>7227664</id>
      <parentid>7227661</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:11:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <origin>7227664</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3292" sha1="aahc3jdh0x2kyax5xv5d54aa47vpmtf" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Karl Jaanus
| pilt = Karl Jaanus, Cross of Liberty's companion (1930s).jpg
| sünniaeg = 10. november 1899
| sünnikoht = Räsna
| surmaaeg = 6. oktoober 2000
| surmakoht = Esku
| abikaasa = Erna Jaanus
| rahvus = eestlane
| lapsed = 4 tütart ja 2 poega
}}
'''Karl Jaanus''' [[VR II/3]] ([[10. november]] [[1899]] [[Räsna]] – [[6. oktoober]] [[2000]] [[Esku]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran, viimasena elus olnud [[Vabadusrist]]i kavaler. 

Karl Jaanus sündis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Räsna]] külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Kaitseliit]]u ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele [[punaarmee]] vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, [[Valga (Liivimaa)|Valga]] all, Võrumaal ja [[Petseri]] kandis. Vabadusristi sai ta [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]] [[Võnnu lahing]]us [[Ikšķile]] (Üksküla) juures [[29. juuni]]l [[1919]] luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.

Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. [[1941]]. aastal oli ta [[metsavend]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal abivallavanem ja [[Omakaitse]] liige. [[1945]]. aastal viidi ta [[Siber]]isse. [[1956]]. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle [[amnestia]]. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus [[kolhoos]]is karjak.

[[28. november|28. novembril]] [[1978]] ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Karl Jaanuse [[lipnik]]uks. 

Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 
[[23. juuni]]l [[2000]] avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.

==Tunnustus==
* [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]
* [[Kaitseväe Teeneterist]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]i II klass

== Välislingid ==
* [https://epl.delfi.ee/eesti/eakas-luuraja-sai-taas-talle-antud-autasu-vabadusristi?id=50779014 Antti Oolo. &quot;Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi&quot;. Eesti Päevaleht. 11. november 1999]
* [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/vana-mees-tunneb-siirast-roomu-katte-voideldud-vabadusest?id=50768961 Urmo Kübar. &quot;Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest&quot;. Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_22_06_2000.html#8 Vaike Käosaar. &quot;Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele&quot;. Vooremaa 22. juuni 2000]
* [https://tartu.postimees.ee/2536981/karl-jaanus-tsaar-ei-meeldinud-laksin-eesti-vabaduse-eest-sotta Malle Elvet. &quot;Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta&quot;. Tartu Postimees, 23. veebruar 1998] 
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134576/113419/page/153 Eesti tuletõrje leksikon]

{{JÄRJESTA:Jaanus, Karl}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>aahc3jdh0x2kyax5xv5d54aa47vpmtf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227665</id>
      <parentid>7227664</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:13:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <origin>7227665</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3360" sha1="ie70x5kz3rws3x7l6ht82jj1e8c98xr" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Karl Jaanus
| pilt = Karl Jaanus, Cross of Liberty's companion (1930s).jpg
| sünniaeg = 10. november 1899
| sünnikoht = Räsna
| surmaaeg = 6. oktoober 2000
| surmakoht = Esku
| abikaasa = Erna Jaanus
| rahvus = eestlane
| lapsed = 4 tütart ja 2 poega
}}
'''Karl Jaanus''' [[VR II/3]] ([[10. november]] [[1899]] [[Räsna]] – [[6. oktoober]] [[2000]] [[Esku]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran, viimasena elus olnud [[Vabadusrist]]i kavaler. 

Karl Jaanus sündis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Räsna]] külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Kaitseliit]]u ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele [[punaarmee]] vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, [[Valga (Liivimaa)|Valga]] all, Võrumaal ja [[Petseri]] kandis. Vabadusristi sai ta [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]] [[Võnnu lahing]]us [[Ikšķile]] (Üksküla) juures [[29. juuni]]l [[1919]] luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.

Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. Ta oli Viruvere-Räsna VTÜ asutajaliige 1926, esimees 1927–1934. [[1941]]. aastal oli ta [[metsavend]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal abivallavanem ja [[Omakaitse]] liige. [[1945]]. aastal viidi ta [[Siber]]isse. [[1956]]. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle [[amnestia]]. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus [[kolhoos]]is karjak.

[[28. november|28. novembril]] [[1978]] ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Karl Jaanuse [[lipnik]]uks. 

Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 
[[23. juuni]]l [[2000]] avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.

==Tunnustus==
* [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]
* [[Kaitseväe Teeneterist]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]i II klass

== Välislingid ==
* [https://epl.delfi.ee/eesti/eakas-luuraja-sai-taas-talle-antud-autasu-vabadusristi?id=50779014 Antti Oolo. &quot;Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi&quot;. Eesti Päevaleht. 11. november 1999]
* [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/vana-mees-tunneb-siirast-roomu-katte-voideldud-vabadusest?id=50768961 Urmo Kübar. &quot;Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest&quot;. Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_22_06_2000.html#8 Vaike Käosaar. &quot;Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele&quot;. Vooremaa 22. juuni 2000]
* [https://tartu.postimees.ee/2536981/karl-jaanus-tsaar-ei-meeldinud-laksin-eesti-vabaduse-eest-sotta Malle Elvet. &quot;Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta&quot;. Tartu Postimees, 23. veebruar 1998] 
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134576/113419/page/153 Eesti tuletõrje leksikon]

{{JÄRJESTA:Jaanus, Karl}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>ie70x5kz3rws3x7l6ht82jj1e8c98xr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227666</id>
      <parentid>7227665</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:13:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <origin>7227666</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3362" sha1="lag2xr5r2sxe30abdzrxwsy8wwcmm7i" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Karl Jaanus
| pilt = Karl Jaanus, Cross of Liberty's companion (1930s).jpg
| sünniaeg = 10. november 1899
| sünnikoht = Räsna
| surmaaeg = 6. oktoober 2000
| surmakoht = Esku
| abikaasa = Erna Jaanus
| rahvus = eestlane
| lapsed = 4 tütart ja 2 poega
}}
'''Karl Jaanus''' [[VR II/3]] ([[10. november]] [[1899]] [[Räsna]] – [[6. oktoober]] [[2000]] [[Esku]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran, viimasena elus olnud [[Vabadusrist]]i kavaler. 

Karl Jaanus sündis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Räsna]] külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Kaitseliit]]u ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele [[punaarmee]] vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, [[Valga (Liivimaa)|Valga]] all, Võrumaal ja [[Petseri]] kandis. Vabadusristi sai ta [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]] [[Võnnu lahing]]us [[Ikšķile]] (Üksküla) juures [[29. juuni]]l [[1919]] luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.

Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. Ta oli Viruvere-Räsna VTÜ asutajaliige 1926, esimees 1927–1934. [[1941]]. aastal oli ta [[metsavend]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal abivallavanem ja [[Omakaitse]] liige. [[1945]]. aastal viidi ta [[Siber]]isse. [[1956]]. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle [[amnestia]]. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus [[kolhoos]]is karjak.

[[28. november|28. novembril]] [[1978]] kõrgendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Karl Jaanuse [[lipnik]]uks. 

Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 
[[23. juuni]]l [[2000]] avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.

==Tunnustus==
* [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]
* [[Kaitseväe Teeneterist]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]i II klass

== Välislingid ==
* [https://epl.delfi.ee/eesti/eakas-luuraja-sai-taas-talle-antud-autasu-vabadusristi?id=50779014 Antti Oolo. &quot;Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi&quot;. Eesti Päevaleht. 11. november 1999]
* [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/vana-mees-tunneb-siirast-roomu-katte-voideldud-vabadusest?id=50768961 Urmo Kübar. &quot;Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest&quot;. Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_22_06_2000.html#8 Vaike Käosaar. &quot;Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele&quot;. Vooremaa 22. juuni 2000]
* [https://tartu.postimees.ee/2536981/karl-jaanus-tsaar-ei-meeldinud-laksin-eesti-vabaduse-eest-sotta Malle Elvet. &quot;Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta&quot;. Tartu Postimees, 23. veebruar 1998] 
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134576/113419/page/153 Eesti tuletõrje leksikon]

{{JÄRJESTA:Jaanus, Karl}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>lag2xr5r2sxe30abdzrxwsy8wwcmm7i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227667</id>
      <parentid>7227666</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:16:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <origin>7227667</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3360" sha1="ie70x5kz3rws3x7l6ht82jj1e8c98xr" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Karl Jaanus
| pilt = Karl Jaanus, Cross of Liberty's companion (1930s).jpg
| sünniaeg = 10. november 1899
| sünnikoht = Räsna
| surmaaeg = 6. oktoober 2000
| surmakoht = Esku
| abikaasa = Erna Jaanus
| rahvus = eestlane
| lapsed = 4 tütart ja 2 poega
}}
'''Karl Jaanus''' [[VR II/3]] ([[10. november]] [[1899]] [[Räsna]] – [[6. oktoober]] [[2000]] [[Esku]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran, viimasena elus olnud [[Vabadusrist]]i kavaler. 

Karl Jaanus sündis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Räsna]] külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Kaitseliit]]u ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele [[punaarmee]] vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, [[Valga (Liivimaa)|Valga]] all, Võrumaal ja [[Petseri]] kandis. Vabadusristi sai ta [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]] [[Võnnu lahing]]us [[Ikšķile]] (Üksküla) juures [[29. juuni]]l [[1919]] luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.

Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. Ta oli Viruvere-Räsna VTÜ asutajaliige 1926, esimees 1927–1934. [[1941]]. aastal oli ta [[metsavend]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal abivallavanem ja [[Omakaitse]] liige. [[1945]]. aastal viidi ta [[Siber]]isse. [[1956]]. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle [[amnestia]]. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus [[kolhoos]]is karjak.

[[28. november|28. novembril]] [[1978]] ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Karl Jaanuse [[lipnik]]uks. 

Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 
[[23. juuni]]l [[2000]] avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.

==Tunnustus==
* [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]
* [[Kaitseväe Teeneterist]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]i II klass

== Välislingid ==
* [https://epl.delfi.ee/eesti/eakas-luuraja-sai-taas-talle-antud-autasu-vabadusristi?id=50779014 Antti Oolo. &quot;Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi&quot;. Eesti Päevaleht. 11. november 1999]
* [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/vana-mees-tunneb-siirast-roomu-katte-voideldud-vabadusest?id=50768961 Urmo Kübar. &quot;Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest&quot;. Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_22_06_2000.html#8 Vaike Käosaar. &quot;Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele&quot;. Vooremaa 22. juuni 2000]
* [https://tartu.postimees.ee/2536981/karl-jaanus-tsaar-ei-meeldinud-laksin-eesti-vabaduse-eest-sotta Malle Elvet. &quot;Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta&quot;. Tartu Postimees, 23. veebruar 1998] 
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134576/113419/page/153 Eesti tuletõrje leksikon]

{{JÄRJESTA:Jaanus, Karl}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>ie70x5kz3rws3x7l6ht82jj1e8c98xr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227668</id>
      <parentid>7227667</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:19:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <origin>7227668</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3422" sha1="ptoyzwykvd6uitfizmx3xk9ts376x64" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Karl Jaanus
| pilt = Karl Jaanus, Cross of Liberty's companion (1930s).jpg
| sünniaeg = 10. november 1899
| sünnikoht = Räsna
| surmaaeg = 6. oktoober 2000
| surmakoht = Esku
| abikaasa = Erna Jaanus
| rahvus = eestlane
| lapsed = 4 tütart ja 2 poega
}}
'''Karl Jaanus''' [[VR II/3]] ([[10. november]] [[1899]] [[Räsna]] – [[6. oktoober]] [[2000]] [[Esku]]) oli [[Vabadussõda|Vabadussõja]] veteran, viimasena elus olnud [[Vabadusrist]]i kavaler. 

Karl Jaanus sündis [[Vana-Põltsamaa vald|Vana-Põltsamaa vallas]] [[Räsna]] külas Suuroja talus. 19-aastaselt astus ta vabatahtlikult [[Kaitseliit]]u ja kaitseväkke. 1919. aasta jaanuaris läks ta 3. jalaväepolgu koosseisus reamehena rindele [[punaarmee]] vastu. Jaanus osales lahingutes Viljandimaal, [[Valga (Liivimaa)|Valga]] all, Võrumaal ja [[Petseri]] kandis. Vabadusristi sai ta [[Landeswehri sõda|Landeswehri sõjas]] [[Võnnu lahing]]us [[Ikšķile]] (Üksküla) juures [[29. juuni]]l [[1919]] luurelkäigul üles näidatud vapruse eest.

Pärast Vabadussõda pidas Karl Jaanus talu. Ta oli Viruvere-Räsna VTÜ asutajaliige 1926, esimees 1927–1934. [[1941]]. aastal oli ta [[metsavend]], [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooni]] ajal abivallavanem ja [[Omakaitse]] liige. [[1945]]. aastal viidi ta [[Siber]]isse. [[1956]]. aastal, pool aastat enne karistuse lõppu, anti talle [[amnestia]]. Seejärel, kuni 84. eluaastani oli Karl Jaanus [[kolhoos]]is karjak.

[[28. november|28. novembril]] [[1978]] ülendas Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis [[Tõnis Kint]] Karl Jaanuse [[lipnik]]uks. 

Abiellus Erna Tiksammeliga 1933, lapsed Maie, Tiiu ja Tõnu.

Sajandal sünnipäeval anti talle üle uus Vabadusrist, mille ta sai enne küüditamist peidetud ning hiljem kadunuks jäänud Vabadusristi asemele. 
[[23. juuni]]l [[2000]] avati Karl Jaanuse sünnitalus tema auks juubelikivi.

==Tunnustus==
* [[Vabadusristi II liigi 3. järk]]
* [[Kaitseväe Teeneterist]]
* [[Kaitseliidu Valgerist]]i II klass

== Välislingid ==
* [https://epl.delfi.ee/eesti/eakas-luuraja-sai-taas-talle-antud-autasu-vabadusristi?id=50779014 Antti Oolo. &quot;Eakas luuraja sai taas talle antud autasu Vabadusristi&quot;. Eesti Päevaleht. 11. november 1999]
* [https://epl.delfi.ee/meelelahutus/vana-mees-tunneb-siirast-roomu-katte-voideldud-vabadusest?id=50768961 Urmo Kübar. &quot;Vana mees tunneb siirast rõõmu kätte võideldud vabadusest&quot;. Eesti Päevaleht. 23. veebruar 1999]
* [http://vooremaa2000.tripod.com/vooremaa_22_06_2000.html#8 Vaike Käosaar. &quot;Homme avatakse juubelikivi Karl Jaanusele&quot;. Vooremaa 22. juuni 2000]
* [https://tartu.postimees.ee/2536981/karl-jaanus-tsaar-ei-meeldinud-laksin-eesti-vabaduse-eest-sotta Malle Elvet. &quot;Karl Jaanus: tsaar ei meeldinud. Läksin Eesti vabaduse eest sõtta&quot;. Tartu Postimees, 23. veebruar 1998] 
* [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:134576/113419/page/153 Eesti tuletõrje leksikon]

{{JÄRJESTA:Jaanus, Karl}}
[[Kategooria:3. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Sakala maleva liikmed]]
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti metsavennad]]
[[Kategooria:Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]]
[[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1899]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>ptoyzwykvd6uitfizmx3xk9ts376x64</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elina Reinold</title>
    <ns>0</ns>
    <id>51334</id>
    <revision>
      <id>7227990</id>
      <parentid>7213012</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:40:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mathguy2718</username>
        <id>220657</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vaba Lava]]</comment>
      <origin>7227990</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15455" sha1="02yf7zajglt2nqso7w3ykokobx082sa" xml:space="preserve">[[Pilt:Elina Reinold, Arvamusfestival 2015.jpg|pisi|Elina Reinold Arvamusfestivalil, 2015|311x311px]]

'''Elina Reinold''' (sündinud [[28. detsember|28. detsembril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti näitleja.

Tema tuntumate rollide seas on tosin aastat mängitud Freya Narvik telesarjas &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2013–2024, 2026) ja Viivi Kägu mängufilmis &quot;[[Seenelkäik]]&quot; (2012).

==Haridus==
Ta on lõpetanud 1990. aastal [[Tallinna 7. Keskkool]]i ning [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia lavakunstikateedri]] diplomiõppes [[1994]]. aastal (XVI lend) ja 2014. aastal [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia kõrgema lavakunstikooli]] magistriõppes (magistritöö: &quot;Näitleja kujunemine koostöös lavastajatega&quot;).&lt;ref&gt;[https://eamt.ee/erialad/lavakunsti-osakond/lavakunst/ajalugu/magistrid/ Magistriõppe lõpetanud.] Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koduleht, vaadatud 25.01.2025.&lt;/ref&gt; Ta on täiendanud end USA-s [[New York|New Yorgis]] Lee Strasbergi teatri- ja filmiinstituudi (Lee Strasberg Theatre &amp; Film Institute) intensiivkursusel &quot;Acting on TV and Film&quot; (2022).

==Töö ja looming==
Aastatel [[1993]]–[[2007]] töötas ta koosseisulise näitlejana [[Eesti Draamateater|Eesti Draamateatris]], pärast seda on olnud vabakutseline näitleja.&lt;ref name=&quot;elina&quot;&gt;[http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/reinold_elina2 Eesti Teatriliit]&lt;/ref&gt; 

Alates 2015. aastast on ta olnud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia üldainete külalisõppejõud ning juhendanud valikkursuseid &quot;Lavakunsti ABC&quot; ja &quot;Näitlejameisterlikkus ja teatriteooria&quot;.&lt;ref&gt;[https://ois.eamt.ee/oppeained/ainekaart?kood=LAO650/2024&amp;pdf=0&amp;language=et Ainekaart.] ois.eamt.ee. Vaadatud 25.01.2025.&lt;/ref&gt; 

Tema tuntumate rollide seas on Freya Narvik telesarjas &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; (2013–2024) ja Viivi Kägu mängufilmis &quot;[[Seenelkäik]]&quot; (2012). Ta on mänginud mitmes &quot;[[Romeo ja Julia]]&quot; lavastuses, kehastades kas Juliat (2015), Julia ema (2020) või Romeo ema (2026).

Ta on olnud häälenäitleja [[animafilm]]ides (nt &quot;[[Leiutajateküla Lotte]]&quot;, 2006; &quot;Ussinuumaja&quot;, 2012; &quot;[[Lotte ja kadunud lohed]]&quot;, 2019; kõik [[Eesti Joonisfilm]]), mänginud [[telelavastus]]tes ja [[kuuldemäng]]udes ning lugenud sadades raadiosaadetes järjejutte, luulet ja proosateoste katkendeid.

Koos poeg Jakopiga on ta osalenud [[MTÜ Mondo]] vahendatud rahvusvahelise arenguabi projektis ja selle raames valminud [[dokumentaalfilm]]is &quot;5800 kilomeetrit koolini&quot; (2017), mis käsitleb laste elu ja hariduse saamise võimalusi [[Ghana]]s.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/5800-kilomeetrit-koolini &quot;5800 kilomeetrit koolini&quot;] ETV, 03.12.2017.&lt;/ref&gt;

Tütar Emma Lotta Kivibergiga mängib ta esimest korda koos teatrilaval Piibe teatri lavastuses &quot;Luba mul kuulata&quot; (2026), kus nad kehastavad samuti ema ja tütart.&lt;ref name=&quot;muusik-ja&quot;&gt;Arlet Palmiste. [https://arletpalmiste.blogspot.com/2026/05/muusik-ja-naitleja-emma-lotta-kiviberg.html Muusik ja näitleja Emma Lotta Kiviberg: &quot;Emaga koos laval olla on vastutus&quot;] Arleti Juturaamat, 26.05.2026.&lt;/ref&gt;

Reinold on juhendanud nii õpilaste kui ka täiskasvanute näiteringe, juba aastaid teeb ta seda [[Nõmme kultuurikeskus]]es.&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1150675/elina-reinold-mul-on-tihti-puudu-enesekindlusest Elina Reinold: mul on tihti puudu enesekindlusest]. ERR Kultuur, 23.10.2020.&lt;/ref&gt;

Ta on [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] (1994) ja [[Eesti Näitlejate Liit|Eesti Näitlejate Liidu]] liige (1995).

== Rolle ==
=== Teatrilavastustes ===
{{veergude loend|laius=30em|
* [[1992]] Daisy Hannigan – &quot;Biloxi blues&quot; ([[Eesti Draamateater]])
* [[1993]] Bertha – [[August Strindberg]] &quot;Isa&quot; (Eesti Draamateater)
* 1993 Nataša – [[Anton Tšehhov]] &quot;Kolm õde&quot; (Eesti Draamateater)
* 1993 Mamma – [[Madis Kõiv]] / [[Aivo Lõhmus]] &quot;Põud ja vihm Põlva kihelkonnan ...&quot; (Eesti Draamateater)
* [[1994]] Vürstinna Dolgorukaja – [[Jaan Kross]] &quot;Doktor Karelli raske öö&quot; (Eesti Draamateater)
* [[1994]] Susanna – [[Andrus Kivirähk]] &quot;Jalutuskäik vikerkaarel&quot; (Eesti Draamateater)
* [[1995]] Constanze Weber – &quot;Amadeus&quot; (Eesti Draamateater)
* [[1996]] Harper Amaty Pitt – &quot;Inglid Ameerikas&quot; (Eesti Draamateater)
* 1996 Luciana – &quot;Eksituste komöödia&quot; (Eesti Draamateater)
* 1996 Lilo – &quot;Härra Paul&quot; (Eesti Draamateater)
* [[1997]] Kate Nickleby – &quot;Nicholas Nickleby elu ja seiklused&quot; (Eesti Draamateater)
* 1997 Karoliina – &quot;Atentaat&quot; (Eesti Draamateater)
* 1997 Geneviève, Baudude tütar – &quot;Daamide õnn&quot; (Vanemuine)
* [[1998]] Ronja – &quot;[[Röövlitütar Ronja|Ronja, röövlitütar]]&quot; ([[Emajõe Suveteater]])
* [[1999]] Marja Bolkonskaja – &quot;[[Sõda ja rahu]]&quot; (Vanemuine)
* [[2000]] Rosaura – &quot;Elu on unenägu&quot; (Eesti Draamateater)
* [[2001]] Mari – &quot;Tagasi Vargamäel&quot; (Eesti Draamateater)
* 2001 Räägu Liina – &quot;[[Rehepapp (Kivirähk)|Rehepapp]]&quot; (Eesti Draamateater)
* [[2002]] Alice – &quot;Surmatants&quot; (Eesti Draamateater)
* [[2005]] Preili Karlsson – &quot;[[Adolf Rühka lühikene elu]]&quot; (Eesti Draamateater)
* [[2005]] Héléne – &quot;Õmblejannad&quot; (Eesti Draamateater)
* 2005 &quot;Hulkur Rasmus&quot; (Emajõe Suveteater)
* [[2006]] Lydia – &quot;Koidula&quot; (Emajõe Suveteater)
* [[2007]] Pesunaine Martha, Tolla naine – &quot;Eesti asi&quot; ([[R.A.A.A.M.]])
* 2007 &quot;GEP ehk Garjatshije estonskije parni&quot; ([[Teater NO99]])
* [[2009]] Metsalind – &quot;Tuult tiibadesse&quot; (R.A.A.A.M.)
* [[2010]] Antigone – &quot;Antigone&quot; (R.A.A.A.M.)
* 2010 Esther Franz – &quot;Hind&quot; ([[Kuressaare Linnateater]])
* [[2012]] Tanja – &quot;Tühermaa&quot; (R.A.A.A.M.)
* [[2013]] Priscila – &quot;Viirastuste vaksal&quot; (R.A.A.A.M.)&lt;ref name=elina /&gt;
* 2013 Hannah Llewellyn – &quot;Hukkamõistu koor&quot; ([[Kell Kümme]])
* 2013 Ljuba – &quot;Titanicu orkester&quot; (R.A.A.A.M.)
* [[2014]] Fänn, Naine, Tütar, Pime – &quot;Armastus ja informatsioon&quot; ([[Vene Teater]])
* 2014 Theresa – &quot;Alustame algusest&quot; (R.A.A.A.M.)
* 2014 Teine pingviin – &quot;Kohtume laeval täpselt kell kaheksa&quot; ([[Vaba Lava]])
* [[2015]] Julia – &quot;Romeo vs Julia&quot; (Emajõe Suveteater / [[Karlova Teater]])
* [[2016]] Lisete, Politseinik – &quot;Vanapagan&quot; (R.A.A.A.M.)
* 2016 Sabine Müller – &quot;Müller peab lahkuma!&quot; ([[VAT Teater]])
* 2016 Alice – &quot;Tõde ehk Valetamise meistriklass&quot; (Kell Kümme)
* [[2017]] Tereza Panza, Majaperenaine, Muul jt – &quot;Don Quijote&quot; (VAT Teater)
* 2017 Leedi Macbeth, Rosse, Lenox – &quot;Leedi Macbeth&quot; (VAT Teater)
* [[2018]] Triinu – &quot;Meistrite liiga&quot; ([[Ugala]])
* [[2019]] Sonia – &quot;Kolm versiooni elust&quot; (VAT Teater)
* 2019 Mogri perenaine, Räätsa Anu – &quot;Kauka jumal&quot; (VAT Teater)
* 2019 Hannah – &quot;Me armastame ja ei tea midagi&quot; ([[Endla (teater)|Endla]])
* 2019 Susanna – &quot;Juudit&quot; (R.A.A.A.M.)
* [[2020]] Emand Capuletti – &quot;Romeo ja Julia&quot; (VAT Teater) 
* [[2021]] Silvia – &quot;Toulouse&quot; (VAT Teater)
* 2021 Julia – &quot;Ema, kas meie kass on ka juut?&quot; (R.A.A.A.M.)
* [[2022]] Rose – &quot;Di ja Viv ja Rose&quot; ([[Rakvere Teater]])
* 2022 Maria – &quot;Diktaator, naljamees ja liider&quot; (R.A.A.A.M.)
* 2022 Emily – &quot;Skiso&quot; ([[Kellerteater]])
* 2022 Esitaja – &quot;Elina Reinold laval koos ...&quot; ([[Improteater Impeerium]])
* [[2023]] Merike – &quot;Foorumetendus: Vaheaasta&quot; (VAT Teater)
* 2023 Etendaja – &quot;Mure saatuse pärast&quot; ([[Kanuti Gildi Saal]])
* 2023 proua Boyle – &quot;Hiirelõks&quot; (Kellerteater)&lt;ref&gt;[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/1059 Elina Reinold]. Eesti Teatri Agentuur.&lt;/ref&gt;
* 2024 Angelika (Andrej ema), karjäärinõustaja, Freja – &quot;Peaaegu võrdsed&quot; (VAT Teater)
* 2024 osatäitja – &quot;Haihtuv Tallinn&quot; (VAT Teater)
* 2025 Untola emand – &quot;Kullervo&quot; (VAT Teater)
* 2026 Romeo ema – &quot;Romeo ja Julia&quot; (muusikal, Massive Music)
* 2026 Revident – &quot;Stockmann Yard – Kaubamaja kurikaelad&quot; ([[Vana Baskini Teater]])
}}
=== Filmides ===
{{veergude loend|laius=30em|
* 1997 Tütar – &quot;[[Süü (film)|Süü]]&quot;, lühifilm
* 1998 Marju – &quot;Sanna ögonblick&quot;, mängufilm 
* 1999 Evelin Timmer – &quot;[[Lurjus]]&quot;, mängufilm 
* 2001 Ritsikas Leonardo (hääl) – &quot;[[Lepatriinude jõulud]]&quot;, animafilm 	
* 2001 põetaja – &quot;[[Head käed]]&quot;, mängufilm 
* 2002 Jutustaja (hääl) – &quot;Rebasenaine&quot;, animafilm 
* 2005 Rosaura Sarapik / Mari –	&quot;Libahundi needus&quot;, telefilm 
* 2006 Susumu (hääl) – &quot;[[Leiutajateküla Lotte]]&quot;, animafilm 
* 2008 Saara – &quot;[[Soovide puu]]&quot;, mängufilm 
* 2011 politseinik – &quot;[[Rotilõks]]&quot;, mängufilm 
* 2011 ämblik Ernst (hääl) – &quot;[[Lotte ja kuukivi saladus]]&quot;, animafilm 	
* 2012 naine – &quot;[[Ussinuumaja]]&quot;, animafilm 
* 2012 Viivi Kägu – &quot;[[Seenelkäik]]&quot;, mängufilm 		
* 2013 Vilma – &quot;Külaline&quot;, lühimängufilm 
* 2014 (hääl) – &quot;Põhjatäht&quot;, animafilm 
* 2015 naine (hääl) – &quot;Teekond Ussinuumajani&quot;, dokumentaalfilm 
* 2016 Malle – &quot;[[Päevad, mis ajasid segadusse]]&quot;, mängufilm 
* 2017 Tiina – &quot;[[Svingerid (2017)|Svingerid]]&quot;, mängufilm 
* 2018 nõid – &quot;[[Tuliliilia]]&quot;, mängufilm 	
* 2018 ebasõbralik klient – &quot;[[Lõbus perekond]]&quot;, mängufilm 	
* 2019 Viktor (hääl) – &quot;[[Lotte ja kadunud lohed]]&quot;, animafilm 
* 2020 Nela – &quot;The Contentment&quot;, lühimängufilm 		
* 2021 Juula – &quot;Aurora Laul&quot;, lühimängufilm 
* 2021 Marie – &quot;Lukus&quot;, lühimängufilm
* 2021 Parameedik – &quot;Pandeemia&quot;, lühimängufilm
* 2022 ema – &quot;Tehnik&quot;, lühimängufilm
* 2023 Eve – &quot;Viivis&quot;, lühimängufilm&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/4402 Elina Reinold]. Eesti Filmi Andmebaas.&lt;/ref&gt;
* 2023 kohtunik Ruth – &quot;Pr Chatterjee vs Norra&quot;, mängufilm
* 2025 Astrid – &quot;Numbrituba&quot;, mängufilm
* 2026 Tiina – &quot;[[Svingerid 2]]&quot;, mängufilm		
}}

=== Telesarjades ja -lavastustes ===
* 1995–1996 – &quot;[[V.E.R.I]]&quot;
* 1995 Maila – &quot;[[Wikmani poisid (seriaal)|Wikmani poisid]]&quot;
* 1994–1996 Kristi – &quot;[[Õnne 13]]&quot;
* 1997 Eva Org – &quot;[[Waba Riik]]&quot; 	
* 2007 Kärt – &quot;[[Kelgukoerad]]&quot;
* 2007 Brigitta – &quot;[[Brigaad 3]]&quot;
* 2010 Mailis – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;
* 2012 Tiina – &quot;[[Süvahavva]]&quot; 	
* 2013–2024, 2026 Freya Narvik – &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot;
* 2018 Sirje – &quot;[[Teine võimalus]]&quot;
* 2024 Ragne – &quot;[[Siis kui elu maitses hästi]]&quot;
* 2025 Renata Brause – &quot;[[Minu kallis ema]]&quot; &lt;ref&gt;[https://www.elisa.ee/et/uudised/elisa-eesti-ja-film-ukraina-koostoos-valmib-tosielulistest-sundmustest-inspireeritud Elisa Eesti ja Film Ukraina koostöös valmib tõsielulistest sündmustest inspireeritud psühholoogiline põnevik]. Elisa Eesti koduleht, 05.12.2024.&lt;/ref&gt;

===Kuuldemängudes===
* 1994 &quot;Koera sünnipäev&quot; (Tütar)
* 1996 &quot;Kättemaksu kuninganna&quot; (Sessa, kuninganna)
* 2002 &quot;Püha Graal&quot; (Oti laps)
* 2006 &quot;Laste Maailm&quot; (Madleen)

==Tunnustus==
* [[1992]] – [[Voldemar Panso nimeline auhind]]
* [[1996]] – [[Lensi Römmer-Kuus|Lensi Römmer-Kuusi stipendium]]&lt;ref name=elina /&gt;
* [[2020]] – [[Eesti Teatriliidu naiskõrvalosatäitja auhind]] (rollide eest lavastustes &quot;[[Juudit (näidend)|Juudit]]&quot; ja &quot;[[Kauka jumal]]&quot;)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1069760/elina-reinold-kui-ukskord-saab-tood-jatkata-annab-auhind-indu-juurdeElina Reinold: kui ükskord saab tööd jätkata, annab auhind indu juurde.] kultuur.err.ee, 27. märts 2020.&lt;/ref&gt;
* [[2023]] – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad]] (EFTA) – parim naisnäitleja sarjas
===Festivaliauhinnad===
* [[2011]] – parima naisnäitleja preemia 29. [[Fajri Rahvusvaheline Teatrifestival|Fajri rahvusvahelisel teatrifestivalil]]
* [[2012]] – [[Marrakechi filmifestival]]i parima naisnäitleja auhind rolli eest filmis &quot;[[Seenelkäik]]&quot;

== Isiklikku ==
Elina Reinold sündis õpetajate peres, tema ema Mall Reinold on eesti filoloog.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1610067481/elina-reinold-kolmanda-lapsega-sain-emaelu-pariselt-nautida Elina Reinold: kolmanda lapsega sain emaelu päriselt nautida] ERR Eeter, 02.07.2026.&lt;/ref&gt;

Elina Reinold elas kuus aastat koos näitleja [[Mait Malmsten]]iga. Sellele järgnenud suhtest [[Ando Kiviberg]]iga on tal tütar Emma Lotta (sündinud 1999).&lt;ref name=&quot;muusik-ja&quot; /&gt;

[[2002]]. aastal abiellus ta näitleja [[Enn Nõmmik]]uga,&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/120972/elina-reinold-abiellus-kolleeg-enn-nommikuga Elina Reinold abiellus kolleeg Enn Nõmmikuga]. ohtuleht.ee, 09.04.2002.&lt;/ref&gt; neil on pojad Veli ja Jakop.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/melu/1084493/elina-reinold-ronis-50aastaselt-puu-otsa-ja-oppis-vee-all-hinge-kinni-hoidma-ma-toesti-naudin-seda-detektiivina-uurimist-ja-avastamist- Elina Reinold ronis 50aastaselt puu otsa ja õppis vee all hinge kinni hoidma.] Õhtuleht.ee, 03.05.2023.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.imdb.com/name/nm1840695/ Elina Reinold]. IMDb.
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ajavahel-elina-reinold &quot;Ajavahel&quot;. Elina Reinold]. ETV saade, 21. november 1995
* [[Jaanus Kulli]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/262939/elina-reinold-ju-me-polnud-maiduga-oiged-kaaslased-et-luua-oma-pere Elina Reinold: &quot;Ju me polnud Maiduga õiged kaaslased, et luua oma pere&quot;] Õhtuleht, 19. jaanuar 2008
* [[Kristi Vainküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65430932/elina-reinoldi-tee-tagasi-rambivalgusesse Elina Reinoldi tee tagasi rambivalgusesse]. Eesti Ekspress, 21. detsember 2012
* [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/66548978/kattemaksukontori-uus-osaline-teada-frida-asemele-freya-ehk-elina-reinold Uus osaline teada – Frida asemele Freya ehk Elina Reinold!] Delfi, 6. august 2013
* [https://jupiter.err.ee/1150732/naitlejanna-elina-reinold-on-elu-parimas-vormis &quot;OP&quot;: Näitlejanna Elina Reinold on elu parimas vormis]. ETV saade, 23. oktoober 2020
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tahelaev-elina-reinold &quot;Tähelaev&quot;: Elina Reinold]. ETV saade, 23. detsember 2012
* [https://www.ohtuleht.ee/melu/838703/pojaga-ghanat-kulastanud-elina-reinold-ei-ole-nii-et-neegripoiss-votab-puu-otsast-banaani-ja-pole-elul-viga-midagi Pojaga Ghanat külastanud Elina Reinold: ei ole nii, et neegripoiss võtab puu otsast banaani ja pole elul viga midagi] Õhtuleht, 7. november 2017
* [[Meelis Kapstas]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95451847/koroona-langetas-naitleja-ja-tostis-ehitustoo-kurssi-elina-reinold-ilma-mehe-ehitusfirmata-ei-tea-kuidas-oleksin-selle-aja-ule-elanud Koroona langetas näitleja- ja tõstis ehitustöö kurssi. Elina Reinold: ilma mehe ehitusfirmata ei tea, kuidas oleksin selle aja üle elanud] Eesti Naine / Delfi, 22. detsember 2021
* [[Margus Mikomägi]]. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/95442043/elina-reinold-laval-olles-pead-ennast-hoidma-nutma-purskamisest-aga-samas-seda-tunnet-ara-kasutama Elina Reinold: laval olles pead ennast hoidma nutma purskamisest, aga samas seda tunnet ära kasutama]. maaleht.delfi.ee, 29. detsember 2021
* Margus Mikomägi. [https://teatritasku.ee/elina-reinold-teater-julgustab-inimest-ennast-tundma-ja-teistele-kaasa-tundma/ Elina Reinold: teater julgustab inimest ennast tundma ja teistele kaasa tundma]. teatritasku.ee, 1. jaanuar 2022
* [[Aigi Viira]]. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1083609/elina-reinold-ei-ole-midagi-mul-freya-valmis-kogu-aeg-leiutad-uuesti- Elina Reinold: &quot;Ei ole midagi mul Freya valmis – kogu aeg leiutad uuesti.&quot;] Õhtuleht, 17. aprill 2023
* [[Liis Auväärt]]. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82326747/sunnipaevalaps-elina-reinold-onn-on-tegelikult-praegu-kaes Sünnipäevalaps Elina Reinold: õnn on tegelikult praegu käes] Eesti Naine / Delfi, 28. detsember 2023

{{JÄRJESTA:Reinold, Elina}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti filminäitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>02yf7zajglt2nqso7w3ykokobx082sa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eduard Odinets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>53396</id>
    <revision>
      <id>7227751</id>
      <parentid>7178395</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:08:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47705-01</username>
        <id>236727</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin andmed.</comment>
      <origin>7227751</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4736" sha1="ffmp451mf231bptuk0h59oygagzv341" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Eduard Odinets
| pilt = Eduard Odinets at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = 
| ametiajaalgus = 
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1976|5|27}}
| sünnikoht    = [[Kohtla-Järve]], Eesti
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2000–2009, 2021–)
| abikaasa     = Arvo Niitmets 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| elukoht      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] (kohaliku omavalitsuse korraldus, 2011) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] (MA, eesti keele kui võõrkeele õpetaja, 2013)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}

'''Eduard Odinets''' (sündinud [[27. mai]]l [[1976]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane, [[Kohtla-Järve]] [[linnavolikogu]] esimees, endine [[XV Riigikogu]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimees (2021–2022), [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] esimees (2022–2023), õiguskomisjoni esimees (2023–2024). 

Eduard Odinets oli aastatel 2003–2007 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] kantselei juhataja. Aastatel 2003–2005 oli ta ühenduse [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] peasekretär ja 1999–2002 rahvastikuminister [[Katrin Saks]]a nõunik. Aastatel 2002–2003 töötas teleproduktsioonifirmas Filmimees saatesarja Subboteja produtsendina. 2007. aasta aprillist oktoobrini oli ta rahvastikuministri [[Urve Palo]] nõunik ja büroo juhataja. 

2009. aastal astus Eduard Odinets SDEst välja, kuid astus SDEsse uuesti 5. jaanuaril 2021.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saadik - Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/728f88bc-4a7f-483e-bf9f-d0a2751566fd/Eduard-Odinets/ |vaadatud=24. veebruar 2024 |väljaandja=Riigikogu.ee}}&lt;/ref&gt; 2007. oktoobrist kuni 2013. aasta oktoobrini töötas ta [[Integratsiooni Sihtasutus]]e elukestva õppe üksuse juhina. Seejärel oli ta [[Kultuuriministeerium]]i välisvahendite juht. 

Odinets on [[Kohtla-Järve]] Linnavolikogu liige aastast 1996, SDE fraktsiooni esimees. 16. veebruaril 2023 valis Kohtla-Järve volikogu ta volikogu esimeheks. 

30. detsembrist 2020 sai ta XIV Riigikogu liikmeks Riigikogust lahkunud [[Katri Raik]]i asemel (ametivande andis 11. jaanuaril 2021). 5. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 oli Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär.
7. mail 2023 valiti ta SDE volikogu esimeheks. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 630 häält ning ei osutunud valituks, kuid sai Riigikokku siseminister Lauri Läänemetsa asendusliikmena. Ta oli [[XV Riigikogu]] koosseisus [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] esimees,  [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mart Helme: Kaja Kallas rikub komisjoni kutset eirates seadust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227438/mart-helme-kaja-kallas-rikub-komisjoni-kutset-eirates-seadust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Odinets lahkus Riigikogust 11. märtsil 2025 seoses SDE lahkumisega Vabariigi Valitsusest ja Lauri Läänemetsa naasmisega Riigikokku. Alates jaanuarist 2026 töötab ta Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse projektijuhina.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kohtla-Järvel, kogus 104 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta abiellus novembris 2024 Arvo Niitmetsaga&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120360539/onnesoovid-poliitik-eduard-odinets-abiellus Õnnesoovid! Poliitik Eduard Odinets abiellus], Kroonika, 2. märts 2025&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Odinets, Eduard}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>ffmp451mf231bptuk0h59oygagzv341</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227753</id>
      <parentid>7227751</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:13:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47705-01</username>
        <id>236727</id>
      </contributor>
      <comment>Täpsustasin andmed.</comment>
      <origin>7227753</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4833" sha1="mc90kp305i24t1qf74zilq5ugcq5azl" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Eduard Odinets
| pilt = Eduard Odinets at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg
| pildiallkiri = 
| amet = 
| ametiajaalgus = 
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1976|5|27}}
| sünnikoht    = [[Kohtla-Järve]], Eesti
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (2000–2009, 2021–)
| abikaasa     = Arvo Niitmets 
| vanemad      = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| elukoht      = 
| alma_mater   = [[Tartu Ülikool]] (kohaliku omavalitsuse korraldus, 2011) &lt;br/&gt; [[Tallinna Ülikool]] (MA, eesti keele kui võõrkeele õpetaja, 2013)
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}

'''Eduard Odinets''' (sündinud [[27. mai]]l [[1976]] [[Kohtla-Järve]]l) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja ühiskonnategelane, endine [[Kohtla-Järve]] [[linnavolikogu]] esimees, endine [[XV Riigikogu]] ja [[XIV Riigikogu]] liige, [[Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon|korruptsioonivastase erikomisjoni]] esimees (2021–2022), [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] esimees (2022–2023), [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] esimees (2023–2024). 

Eduard Odinets oli aastatel 2003–2007 [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] (SDE) kantselei juhataja. Aastatel 2003–2005 oli ta ühenduse [[Noored Sotsiaaldemokraadid]] peasekretär ja 1999–2002 rahvastikuminister [[Katrin Saks]]a nõunik. Aastatel 2002–2003 töötas teleproduktsioonifirmas Filmimees saatesarja Subboteja produtsendina. 2007. aasta aprillist oktoobrini oli ta rahvastikuministri [[Urve Palo]] nõunik ja büroo juhataja. 

2009. aastal astus Eduard Odinets SDEst välja, kuid astus SDEsse uuesti 5. jaanuaril 2021.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saadik - Riigikogu |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/728f88bc-4a7f-483e-bf9f-d0a2751566fd/Eduard-Odinets/ |vaadatud=24. veebruar 2024 |väljaandja=Riigikogu.ee}}&lt;/ref&gt; 2007. oktoobrist kuni 2013. aasta oktoobrini töötas ta [[Integratsiooni Sihtasutus]]e elukestva õppe üksuse juhina. Seejärel oli ta [[Kultuuriministeerium]]i välisvahendite juht. 

Odinets oli [[Kohtla-Järve]] Linnavolikogu liige ja SDE fraktsiooni esimees aastast 1996 kuni aastani 2025. 16. veebruaril 2023 valis Kohtla-Järve volikogu ta volikogu esimeheks. 

30. detsembrist 2020 sai ta XIV Riigikogu liikmeks Riigikogust lahkunud [[Katri Raik]]i asemel (ametivande andis 11. jaanuaril 2021). 5. veebruarist 2022 kuni 4. aprillini 2023 oli Odinets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna peasekretär.
7. mail 2023 valiti ta SDE volikogu esimeheks. 

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 7|valimisringkonnas nr 7]] ([[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) 630 häält ning ei osutunud valituks, kuid sai Riigikokku siseminister Lauri Läänemetsa asendusliikmena. Ta oli [[XV Riigikogu]] koosseisus [[Riigikogu õiguskomisjon|õiguskomisjoni]] esimees,  [[Riigikogu põhiseaduskomisjon|põhiseaduskomisjoni]] liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mart Helme: Kaja Kallas rikub komisjoni kutset eirates seadust |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120227438/mart-helme-kaja-kallas-rikub-komisjoni-kutset-eirates-seadust |vaadatud=2023-08-28 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Odinets lahkus Riigikogust 11. märtsil 2025 seoses SDE lahkumisega Vabariigi Valitsusest ja Lauri Läänemetsa naasmisega Riigikokku. Alates jaanuarist 2026 töötab ta [[Justiits- ja Digiministeerium|Justiits- ja Digiministeeriumi]] kriminaalpoliitika osakonnas projektijuhina.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Kohtla-Järvel, kogus 104 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 22. juuni 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ta abiellus novembris 2024 Arvo Niitmetsaga&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120360539/onnesoovid-poliitik-eduard-odinets-abiellus Õnnesoovid! Poliitik Eduard Odinets abiellus], Kroonika, 2. märts 2025&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Odinets, Eduard}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli Narva kolledži vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>mc90kp305i24t1qf74zilq5ugcq5azl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sõru sadam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>58397</id>
    <revision>
      <id>7228061</id>
      <parentid>6957626</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:35:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin ja korrigeerisin infot</comment>
      <origin>7228061</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3655" sha1="dfgnf0pevynzacch3qtipgvmy3rq6tr" xml:space="preserve">[[Pilt:Sõru sadama panoraam.jpg|thumb|Sõru sadama panoraam]]
[[Pilt:Sõru 2006 1.jpg|thumb|Anna]]
[[Pilt:Sõru 2006 2.jpg|thumb|Ernst Jaaksoni nimeline mootorpurjelaev Alar]]
'''Sõru sadam''' (sadamakood: EE SRU)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Sõru sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/376 |vaadatud=03.09.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}&lt;/ref&gt; on sadam [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] [[Pärna (Emmaste)|Pärna külas]], [[Soela väin]]a ([[Väinameri|Väinamere]] idaserval) ääres. Sadama nimi tuleneb [[Sõru|naaberküla]] nimest.

Sadam jagab ühist akvatooriumit [[Sõru Jahisadam|Sõru Jahisadamaga]]. Sõru sadamast viib avalik parvlaevaliin [[Saare maakond|Saaremaale]] [[Triigi sadam]]asse. Regulaarreise alustati 19. mail 1999. Avalikku laevaliini opereerib [[Kihnu Veeteed]].

Sadamat haldab [[Saarte Liinid|AS Saarte Liinid]].

Ametliku Sadamaregistri&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised:

* '''Kaide arv:''' 4
* '''Kaide kogupikkus:''' 174 m
* '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 55 m
* '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 3,9 m

Sadamas on sadamahoone ja parkla.

Sõru sadam on Hiiumaal [[1939]] ehitatud kolmemastilise [[purjelaev]]a Alar kodusadam.

2004. aastal toimus sadamas kunstiprojekt nime all &quot;Sõru sadama TUULEPARK&quot;, mille autorid olid [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriosakonna üliõpilased. Projekti juhendajateks olid rahvusvaheliselt tuntud keskkonnakunstnik ja arhitekt [[Sami Rintala]] [[Oslo]]st ja [[KAVAKAVA]] arhitektid [[Tallinn]]ast.&lt;ref name=&quot;hl26062004&quot;&gt;[https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=18799&amp;kat=5&amp;ref=rss Sõru sadamas on avatud TUULEPARK]{{Kõdulink|aeg=detsember 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Hiiu Leht, 26.06.2004&lt;/ref&gt;

2006. aastal lõppesid sadamas mitu aastat kestnud ehitustööd, mille käigus sadamat süvendati, rajati uus [[kai]] parvlaevale koos [[ramp (laevandus)|rambiga]], rekonstrueeriti kaitsemuulid, ehitati välja uus sadamahoone, rajati parkimisplats, lõpetati sadamaala väljaehitus, korrastati elektrivarustus ja välisvalgustus ning valmis mahasõidu olemasolevalt riigi maanteelt sadamani.&lt;ref name=&quot;NSyDJ&quot; /&gt;

Sadamas toimub džässmuusikafestival [[Sõru Jazz]], mis on laienenud ka teistesse tegevuspaikadesse Hiiumaal.&lt;ref name=&quot;5VSus&quot; /&gt;

Sadama läheduses asub [[Sõru muuseum]]. Lisaks paikneb sadama kõrval [[Sõru kabeliaed]], mis on kultuurimälestisena kaitse alla võetud&lt;ref name=&quot;btfI3&quot; /&gt;.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NSyDJ&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/hiiumaal-sorul-valmis-eesti-koige-tanapaevasem-vaikesadam?id=51058372 &quot;Hiiumaal Sõrul valmis Eesti kõige tänapäevasem väikesadam&quot;] arileht.delfi.ee, 29. september 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VSus&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/601791/soru-jazz-tahistab-kumnendat-sunnipaeva-nii-murgli-kui-mahedusega &quot;Sõru Jazz tähistab kümnendat sünnipäeva nii mürgli kui mahedusega&quot;] kultuur.err.ee, 13. juuni 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;btfI3&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|22272}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.estonia360.ee/soru_sadam/ Sõru 360° aeropanoraam / aerofoto]
* [http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1031009100010951000 Hiiumaa.ee Sõru sadamast]
* [http://www.hiiumaa.ee/tuletorn/index.php?id=13 Lühitutvustus, pilt]
* [http://www.laevakompanii.ee/nuudised.php?paken=1&amp;v_id=1&amp;av_id=4&amp;mode=3&amp;u_id=8 Saaremaa Laevakompanii Sõru sadamast]
* [http://www.hiiumaa.ee/alar/ Mootorpurjekas Alar]
* [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&amp;latitude=58.6938888888889&amp;longitude=22.5233333333333 Kaart (Mapquest)]

[[Kategooria:Hiiu maakonna sadamad]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald]]</text>
      <sha1>dfgnf0pevynzacch3qtipgvmy3rq6tr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228062</id>
      <parentid>7228061</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:37:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>Välislingid ei ole korrektsed</comment>
      <origin>7228062</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3463" sha1="tjhmir7psitpq8zb19a0t5dfxu8n4za" xml:space="preserve">[[Pilt:Sõru sadama panoraam.jpg|thumb|Sõru sadama panoraam]]
[[Pilt:Sõru 2006 1.jpg|thumb|Anna]]
[[Pilt:Sõru 2006 2.jpg|thumb|Ernst Jaaksoni nimeline mootorpurjelaev Alar]]
'''Sõru sadam''' (sadamakood: EE SRU)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Sõru sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/376 |vaadatud=03.09.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}&lt;/ref&gt; on sadam [[Hiiu maakond|Hiiumaal]] [[Pärna (Emmaste)|Pärna külas]], [[Soela väin]]a ([[Väinameri|Väinamere]] idaserval) ääres. Sadama nimi tuleneb [[Sõru|naaberküla]] nimest.

Sadam jagab ühist akvatooriumit [[Sõru Jahisadam|Sõru Jahisadamaga]]. Sõru sadamast viib avalik parvlaevaliin [[Saare maakond|Saaremaale]] [[Triigi sadam]]asse. Regulaarreise alustati 19. mail 1999. Avalikku laevaliini opereerib [[Kihnu Veeteed]].

Sadamat haldab [[Saarte Liinid|AS Saarte Liinid]].

Ametliku Sadamaregistri&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised:

* '''Kaide arv:''' 4
* '''Kaide kogupikkus:''' 174 m
* '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 55 m
* '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 3,9 m

Sadamas on sadamahoone ja parkla.

Sõru sadam on Hiiumaal [[1939]] ehitatud kolmemastilise [[purjelaev]]a Alar kodusadam.

2004. aastal toimus sadamas kunstiprojekt nime all &quot;Sõru sadama TUULEPARK&quot;, mille autorid olid [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriosakonna üliõpilased. Projekti juhendajateks olid rahvusvaheliselt tuntud keskkonnakunstnik ja arhitekt [[Sami Rintala]] [[Oslo]]st ja [[KAVAKAVA]] arhitektid [[Tallinn]]ast.&lt;ref name=&quot;hl26062004&quot;&gt;[https://www.saarlane.ee/uudised/uudis.asp?newsid=18799&amp;kat=5&amp;ref=rss Sõru sadamas on avatud TUULEPARK]{{Kõdulink|aeg=detsember 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Hiiu Leht, 26.06.2004&lt;/ref&gt;

2006. aastal lõppesid sadamas mitu aastat kestnud ehitustööd, mille käigus sadamat süvendati, rajati uus [[kai]] parvlaevale koos [[ramp (laevandus)|rambiga]], rekonstrueeriti kaitsemuulid, ehitati välja uus sadamahoone, rajati parkimisplats, lõpetati sadamaala väljaehitus, korrastati elektrivarustus ja välisvalgustus ning valmis mahasõidu olemasolevalt riigi maanteelt sadamani.&lt;ref name=&quot;NSyDJ&quot; /&gt;

Sadamas toimub džässmuusikafestival [[Sõru Jazz]], mis on laienenud ka teistesse tegevuspaikadesse Hiiumaal.&lt;ref name=&quot;5VSus&quot; /&gt;

Sadama läheduses asub [[Sõru muuseum]]. Lisaks paikneb sadama kõrval [[Sõru kabeliaed]], mis on kultuurimälestisena kaitse alla võetud&lt;ref name=&quot;btfI3&quot; /&gt;.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;NSyDJ&quot;&gt;[http://arileht.delfi.ee/news/uudised/hiiumaal-sorul-valmis-eesti-koige-tanapaevasem-vaikesadam?id=51058372 &quot;Hiiumaal Sõrul valmis Eesti kõige tänapäevasem väikesadam&quot;] arileht.delfi.ee, 29. september 2006&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5VSus&quot;&gt;[http://kultuur.err.ee/601791/soru-jazz-tahistab-kumnendat-sunnipaeva-nii-murgli-kui-mahedusega &quot;Sõru Jazz tähistab kümnendat sünnipäeva nii mürgli kui mahedusega&quot;] kultuur.err.ee, 13. juuni 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;btfI3&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|22272}}&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
* [http://www.estonia360.ee/soru_sadam/ Sõru 360° aeropanoraam / aerofoto]
* [http://www.hiiumaa.ee/index.php?idc=1031009100010951000 Hiiumaa.ee Sõru sadamast]
* [http://www.hiiumaa.ee/alar/ Mootorpurjekas Alar]
* [http://www.mapquest.com/maps/map.adp?latlongtype=decimal&amp;latitude=58.6938888888889&amp;longitude=22.5233333333333 Kaart (Mapquest)]

[[Kategooria:Hiiu maakonna sadamad]]
[[Kategooria:Hiiumaa vald]]</text>
      <sha1>tjhmir7psitpq8zb19a0t5dfxu8n4za</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Agu Peerna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>63709</id>
    <revision>
      <id>7228000</id>
      <parentid>6809095</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:51:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7228000</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2135" sha1="awhdwmx8vlnytks84q6arba2p9s4pq9" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Agu Peerna
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 176px
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = August Peerna
| Sünniaeg       = [[21. juuli]] [[1906]] 
| Sünnikoht      = [[Tartu]]
| Surmaaeg       = [[18. veebruar]] [[1950]]
| Surmakoht      = [[Tartu]]
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]]
| Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Agu Peerna''' (sünninimi '''August Peerna'''; [[21. juuli]] [[1906|1904]] [[Tartu]] – [[18. veebruar]] [[1950]] Tartu) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]].

Aastatel [[1915]]–[[1921]] õppis Peerna [[Tartu]] algkoolides ja 1921–[[1926]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is (joonistusõpetaja [[Mart Pukits]]).

Aastatel 1926–[[1947]] töötas õpetajana Tartumaa ja Tartu koolides. 

Õpinguid jätkas aastatel [[1928]]–[[1932]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallases]], [[1942]]–[[1944]] Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja aastast [[1945]] [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], mille lõpetas [[1948]]. aastal ning oli samas 1947–1949 ka õppejõud. 

Aastast [[1949]] oli ta [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige.

Maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le. 

== Looming ==
Viljeles mitmesuguseid graafikatehnikaid ja joonistust. Juba 1930. aastate algul hakkas kujundama raamatuid ja ajakirju, kasutades meisterlikult [[Linoollõige|linoollõike]] dekoratiivseid ja väljenduslikke võimalusi. Varased teosed on käsitlusviisilt [[rahvusromantism|rahvusromantilised]], hiljem muutuvad [[realism (kunst)|realistlikumaks]] ja [[ekspressionism|ekspressiivsemaks]].

{{Pallase koolkond}}

{{JÄRJESTA:Peerna, Agu}}
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>awhdwmx8vlnytks84q6arba2p9s4pq9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228017</id>
      <parentid>7228000</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:32:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228017</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2229" sha1="r10pbupam2gwez70q5w3nid3v8pbspb" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Agu Peerna
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 176px
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = August Peerna
| Sünniaeg       = [[21. juuli]] [[1906]] 
| Sünnikoht      = [[Tartu]]
| Surmaaeg       = [[18. veebruar]] [[1950]]
| Surmakoht      = [[Tartu]]
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]]
| Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Agu Peerna''' (kuni 25. novembrini 1935 '''August Peerna'''; [[21. juuli]] [[1906|1904]] [[Tartu]] – [[18. veebruar]] [[1950]] Tartu) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]].

Aastatel [[1915]]–[[1921]] õppis Peerna [[Tartu]] algkoolides ja 1921–[[1926]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is (joonistusõpetaja [[Mart Pukits]]).

Aastatel 1926–[[1947]] töötas õpetajana Tartumaa ja Tartu koolides. 

Õpinguid jätkas aastatel [[1928]]–[[1932]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallases]], [[1942]]–[[1944]] Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja aastast [[1945]] [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], mille lõpetas [[1948]]. aastal ning oli samas 1947–1949 ka õppejõud. 

Aastast [[1949]] oli ta [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige.

Maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le. 

== Looming ==
Viljeles mitmesuguseid graafikatehnikaid ja joonistust. Juba 1930. aastate algul hakkas kujundama raamatuid ja ajakirju, kasutades meisterlikult [[Linoollõige|linoollõike]] dekoratiivseid ja väljenduslikke võimalusi. Varased teosed on käsitlusviisilt [[rahvusromantism|rahvusromantilised]], hiljem muutuvad [[realism (kunst)|realistlikumaks]] ja [[ekspressionism|ekspressiivsemaks]].

{{Pallase koolkond}}

{{JÄRJESTA:Peerna, Agu}}
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>r10pbupam2gwez70q5w3nid3v8pbspb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228018</id>
      <parentid>7228017</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:32:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228018</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2238" sha1="mdftcn9zjmvy94sa5o8tztly4kfp26a" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Agu Peerna
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 176px
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = August Peerna
| Sünniaeg       = [[21. juuli]] [[1906]] 
| Sünnikoht      = [[Tartu]]
| Surmaaeg       = [[18. veebruar]] [[1950]]
| Surmakoht      = [[Tartu]]
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]]
| Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Agu Peerna''' (kuni 25. novembrini 1935 '''August-Johannes Peerna'''; [[21. juuli]] [[1906|1904]] [[Tartu]] – [[18. veebruar]] [[1950]] Tartu) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]].

Aastatel [[1915]]–[[1921]] õppis Peerna [[Tartu]] algkoolides ja 1921–[[1926]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is (joonistusõpetaja [[Mart Pukits]]).

Aastatel 1926–[[1947]] töötas õpetajana Tartumaa ja Tartu koolides. 

Õpinguid jätkas aastatel [[1928]]–[[1932]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallases]], [[1942]]–[[1944]] Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja aastast [[1945]] [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], mille lõpetas [[1948]]. aastal ning oli samas 1947–1949 ka õppejõud. 

Aastast [[1949]] oli ta [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige.

Maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le. 

== Looming ==
Viljeles mitmesuguseid graafikatehnikaid ja joonistust. Juba 1930. aastate algul hakkas kujundama raamatuid ja ajakirju, kasutades meisterlikult [[Linoollõige|linoollõike]] dekoratiivseid ja väljenduslikke võimalusi. Varased teosed on käsitlusviisilt [[rahvusromantism|rahvusromantilised]], hiljem muutuvad [[realism (kunst)|realistlikumaks]] ja [[ekspressionism|ekspressiivsemaks]].

{{Pallase koolkond}}

{{JÄRJESTA:Peerna, Agu}}
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>mdftcn9zjmvy94sa5o8tztly4kfp26a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228019</id>
      <parentid>7228018</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:33:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228019</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2233" sha1="g8bljr2zzllkvqtykqnfrn84cjlmu3r" xml:space="preserve">{{Kunstnik
| Taustavärv     = #EEDD82
| Nimi           = Agu Peerna
| Pilt           = 
| Pildisuurus    = 176px
| Pildi info     = 
| Sünninimi      = August Peerna
| Sünniaeg       = [[21. juuli]] [[1906]] 
| Sünnikoht      = [[Tartu]]
| Surmaaeg       = [[18. veebruar]] [[1950]]
| Surmakoht      = [[Tartu]]
| Rahvus         = [[eestlane]]
| Tegevusala     = [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]]
| Kunsti õppinud = [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]], [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]]
| Kunstivool     = 
| Tuntud teoseid = 
| Patroonid      = 
| Mõjutatud      =
| Mõjutanud      =
| Auhinnad       = 
}}
'''Agu Peerna''' (25. novembrini 1935 '''August-Johannes Peerna'''; [[21. juuli]] [[1906|1904]] [[Tartu]] – [[18. veebruar]] [[1950]] Tartu) oli eesti [[graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[raamatuillustraator]].

Aastatel [[1915]]–[[1921]] õppis Peerna [[Tartu]] algkoolides ja 1921–[[1926]] [[Tartu Õpetajate Seminar]]is (joonistusõpetaja [[Mart Pukits]]).

Aastatel 1926–[[1947]] töötas õpetajana Tartumaa ja Tartu koolides. 

Õpinguid jätkas aastatel [[1928]]–[[1932]] [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgemas Kunstikoolis Pallases]], [[1942]]–[[1944]] Kõrgematel Kujutava Kunsti Kursustel ja aastast [[1945]] [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]], mille lõpetas [[1948]]. aastal ning oli samas 1947–1949 ka õppejõud. 

Aastast [[1949]] oli ta [[Eesti Kunstnike Liit|Kunstnike Liidu]] liige.

Maetud Tartu [[Pauluse kalmistu]]le. 

== Looming ==
Viljeles mitmesuguseid graafikatehnikaid ja joonistust. Juba 1930. aastate algul hakkas kujundama raamatuid ja ajakirju, kasutades meisterlikult [[Linoollõige|linoollõike]] dekoratiivseid ja väljenduslikke võimalusi. Varased teosed on käsitlusviisilt [[rahvusromantism|rahvusromantilised]], hiljem muutuvad [[realism (kunst)|realistlikumaks]] ja [[ekspressionism|ekspressiivsemaks]].

{{Pallase koolkond}}

{{JÄRJESTA:Peerna, Agu}}
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Kunstnike Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pauluse kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1950]]</text>
      <sha1>g8bljr2zzllkvqtykqnfrn84cjlmu3r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raivo Puusepp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>65038</id>
    <revision>
      <id>7227858</id>
      <parentid>6489340</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:49:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227858</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1706" sha1="54a7tpnsqe6ksxpp725q0i2tl31hh1o" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[Pilt:Raivo Puusepp.jpg|pisi|Raivo Puusepp]]
'''Raivo Puusepp''' (sündinud [[21. märts]]il [[1960]]) on eesti [[arhitekt]].

Ta on projekteerinud muu hulgas [[SEB Pank|SEB Eesti Ühispanga]] peakontori (1999), [[WW Passaaž]]i (1997), [[Sikupilli ärikeskus]]e, [[Opel]]i keskuse hooned, [[Solarise keskus]]e (2009) ja Lasnamäe linnaosavalitsuse hoone (2011) Tallinnas, [[Põltsamaa tuletõrjedepoo]] (koos [[Krista Väärtnõu]] ja [[Peeter Loo]]ga; 2000), [[Tervise Paradiis|Tervise Paradiisi]] Pärnus (2004) ning [[Tartu Kaubamaja]] Tartus (2005).

Puusepp lõpetas 1983. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]]. 1992. aastal asutas arhitektibüroo Raivo Puusepp OÜ, kus tegutseb juhi ja vastutava arhitektina.

== Välislingid ==
{{Commons|Category:Raivo Puusepp}}
* [[Askur Alas]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51021577 &quot;Raivo Puusepp: Tartu kaubamaja idealistlik autor&quot;] Eesti Päevaleht, 15. oktoober 2005
* [[Piret Peensoo]] [https://epl.delfi.ee/artikkel/51087463 &quot;Ühispanga pilvelõhkuja lõi “city” arengule hääled sisse&quot;] Eesti Päevaleht, 18. mai 2007
* [http://arhiiv.err.ee/vaata/muusika-minus-muusika-minus-raivo-puusepp/similar-39700 Muusika minus. Raivo Puusepp.] ERR arhiiv, oli eetris 19. oktoobril 2008
* [[Urve Eslas]] [http://arvamus.postimees.ee/173538/solarise-arhitekt-raivo-puusepp-linnaruum-ei-ole-lahinguvali/ &quot;Solarise arhitekt Raivo Puusepp: linnaruum ei ole lahinguväli&quot;] Postimees, 10. oktoober 2009

{{JÄRJESTA:Puusepp, Raivo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Kristiine Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>54a7tpnsqe6ksxpp725q0i2tl31hh1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neeme Raud</title>
    <ns>0</ns>
    <id>67553</id>
    <revision>
      <id>7228046</id>
      <parentid>7025339</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:07:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228046</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18667" sha1="1k0tzay9ffggbkac6ake3j1eb1nykgf" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Pilt:Neeme Raud, arvamusfestival 2014.jpg|pisi|Neeme Raud juhtimas parlamendierakondade juhtide debatti [[Arvamusfestival]]il (2014)]]

'''Neeme Raud''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1969]]) on eesti [[ajakirjanik]].

== Haridus ==
Ta on õppinud lühemat aega [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] [[sotsioloogia]]t (1987–1988) ja USA-s [[George Washingtoni Ülikool]]is. Ta on lõpetanud [[New Yorgi Ülikool]]i organisatsiooni käitumise erialal (bakalaureuseõppes, ''[[cum laude]]'') ning [[Columbia ülikool]]i rahvusvaheliste suhete ja rahvusvahelise ajakirjanduse alal (sai magistrikraadi).&lt;ref&gt;Tiina Kolk. [https://kultuur.postimees.ee/8049063/intervjuu-poiss-raudse-eesriide-tagant-ehk-neeme-raud-siin Intervjuu ⟩ «Poiss raudse eesriide tagant» ehk «Neeme Raud. Siin»] Postimees.ee, 28.06.2024.&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
=== Lapssaatejuhina raadios ja televisioonis ===
10-aastaselt astus Neeme Raud [[Eesti Raadio]] [[Noorte Reporterite Klubi|noorte reporterite klubisse]], kus tutvus raadiotööga ja tegi esimesed harjutuslõigud raadioreporterina. 13-aastaselt alustas ta päris raadiotööd Eesti Raadio &quot;Mikriveski&quot; saatejuhina (koos [[Reet Made]]ga). [[Eesti Televisioon]]is oli ta noortesaate &quot;Oma asi&quot; saatejuht (koos [[Reet Oja]]ga).

Hiljem Moskvas õppides tegi [[Eesti Raadio]]le kaastööd [[Moskva]]st.

=== Ajakirjanduslik tegevus Kanadas ===
1990. aastal asus ta pere elama [[Kanada]]sse. Aastatel 1990–1992 oli Neeme Raud [[Toronto]] ajalehe [[Vaba Eestlane]] asetoimetaja.

=== Ameerika Hääle ja ERR-i korrespondendina Ameerikas ===
[[Pilt:Neeme Raud, ajakirjanik ja Miss Estonia Cathy Korju 89.jpg|pisi|Neeme Raud (1989)]]
1992. aastal kolis Neeme Raud Ameerikasse. Aastatel 1992–2004 oli ta [[Ameerika Hääl]]e eestikeelsete saadete toimetaja [[Washington]]is ja [[New York|New Yorgis]].&lt;ref&gt;Nele Kullerkupp. [https://www.ohtuleht.ee/1126863/ameerika-haal-vaikib-neeme-raud-see-on-osa-maailma-uleminekust-uude-ajastusse- Ameerika Hääl vaikib! Neeme Raud: &quot;See on osa maailma üleminekust uude ajastusse.&quot;] Õhtuleht.ee, 17.03.2025.&lt;/ref&gt;

2004. aastast kuni 2013. aasta kevadeni töötas Neeme Raud [[USA|Ameerika Ühendriikides]] [[Eesti Rahvusringhääling]]u korrespondendina (ta oli üldse esimene Eesti Televisiooni väliskorrespondent USA-s), pärast seda tööperioodi kolis tagasi Eestisse.

=== ERR-i ajakirjanikuna Eestis ===
Aastatel 2011–2014 toimetas ja juhtis ta ETV teadussaatesarja &quot;[[Püramiidi tipus]]&quot; (eeskätt Eesti päritolu tippteadlastest ja nende tööst rääkiva sarja) saateid. Lisaks oli ta välispoliitika saatesarja &quot;[[Välisilm]]&quot; üks saatejuhte.

=== ERR-i korrespondendina Venemaal ===
Augustist 2014 kuni detsembrini 2015 oli ta ERR-i Moskva korrespondent.

=== ERR-i ajakirjanikuna taas Eestis ===
Jaanuarist 2016 jaanuarini 2017 oli uudistesaate &quot;[[Aktuaalne kaamera]]&quot; ja aeg-ajalt &quot;Välisilma&quot; saatejuht.

=== Tegevus vabakutselise ajakirjanikuna ===
2017. aastast on ta vabakutseline ajakirjanik: kirjutab artikleid ja 2019. aastast teeb [[Kuku Raadio]]s autorisaadet &quot;Neeme Raud. Siin&quot;&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin Saatesarja &quot;Neeme Raud. Siin&quot; järelkuulatavad saated] Kuku raadio kodulehel. Vaadatud 03.06.2023.&lt;/ref&gt;. Tema sisustada on ka pühapäevane &quot;Välismääraja&quot;. 2024. aasta septembrist juhib ta vaheldumisi [[Mart Mardisalu]]ga Kuku raadio pärastlõunast argipäevaprogrammi.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240902095327/https://kuku.pleier.ee/uudised/kuku-parastlouna-uued-saatejuhid-on-neeme-raud-ja-mart-mardisalu &quot;Kuku pärastlõuna&quot; uued saatejuhid on Neeme Raud ja Mart Mardisalu] Kuku Raadio koduleht, 02.09.2024.&lt;/ref&gt; 

Raadiotöö kõrvalt teeb ta püsisaateid telekanalis [[Kanal 2]]: alates 2022. aasta sügisest saadet &quot;Tipptund&quot; ja 2025. aasta sügisest intervjuusaadet &quot;Silmast silma&quot;.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120397823/kanal-2-toob-eetrisse-uue-saate-silmast-silma-saatejuhtideks-saavad-elo-mottus-leppik-ja-neeme-raud Kanal 2 toob eetrisse uue saate: &quot;Silmast silma&quot; saatejuhtideks saavad Elo Mõttus-Leppik ja Neeme Raud] Kroonika / Delfi.ee, 18.08.2025.&lt;/ref&gt; 

Ühtlasi õpetab ta [[Tallinna Ülikool]]is külaliskoolitajana avalikku esinemist.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/koolitused/avalik-esinemine-suhtlemine-meediaga-kone-ja-haale-treening Avalik esinemine: suhtlemine meediaga, kõne ja hääle treening. Neeme Raud] Tallinna Ülikooli koduleht. Vaadatud 15.05.2025.&lt;/ref&gt;

Aeg-ajalt käib ta giidina Eesti turistidele Ameerikat tutvustamas.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201202072551/https://neemeraud.ee/ Neeme Raua blogi] Vaadatud 13.12.2020.&lt;/ref&gt;

[[Fail:Neeme Raud 2021. aasta Arvamusfestival.jpg|pisi|Neeme Raud Arvamusfestivalil (2021)]]

2020. aasta septembrist juhtis Neeme Raud [[TV3]] jutusaadet &quot;Tallinna kodanikud&quot;&lt;ref&gt;[https://www.tv3.ee/tv3-kanalileht/tallinna-kodanikud/ Saatesari &quot;Tallinna kodanikud&quot;] TV3 kodulehel. Vaadatud 03.03.2023.&lt;/ref&gt; ja 2021. aasta jaanuarist [[Duo 4|Kanal 11]] vestlussaadet &quot;Siin Tallinn&quot;.&lt;ref&gt;[https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/tana-alustab-neeme-raua-uus-vestlussaade-mille-avaosas-on-teemaks-koroonavaktsiin/ Täna alustab Neeme Raua uus vestlussaade, mille avaosas on teemaks koroonavaktsiin] Diktor / Geenius.ee, 21.01.2021.&lt;/ref&gt;

25. jaanuaril 2025 viibis Neeme Raud [[Vatikan]]is [[paavst]]i audientsil. Tegu oli katoliku kiriku juubeliaasta raames maailma tippajakirjanikele korraldatud vastuvõtuga.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609589633/paavsti-audientsil-osalenud-neeme-raud-sonumit-paavstilt-ei-tulnudki Paavsti audientsil osalenud Neeme Raud: sõnumit paavstilt ei tulnudki] ERR Eeter, 29.01.2025.&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis juhtis ta [[Postimees TV|Postimees TV-s]] erisaadet Alaska tippkohtumisest – Anchorage'is aset leidnud USA presidendi [[Donald Trump]]i ja Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]i kohtumisest.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8306121/postimees-tv-avab-paeva-erisaatega-alaska-tippkohtumisest Postimees TV avab päeva erisaatega Alaska tippkohtumisest] Postimees.ee, 15.08.2025.&lt;/ref&gt;

====Kaalukad saated ETV-s====
2020. aastal jõudsid ETV kanalil eetrisse tema välispoliitilised saated tsüklist &quot;Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus&quot;.

Märtsis 2021 jõudis ETV eetrisse Neeme Raua teledokumentaal &quot;Vaktsiin – uus maailmavaluuta&quot;, milles ta analüüsis teaduse, äri ja poliitika kokkupuutepunkte ja problemaatikat [[koroonavaktsiin]]ide taustal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608182938/vaata-enne-tele-eetrit-neeme-raua-dokumentaal-vaktsiinivoitlusest Vaata enne tele-eetrit: Neeme Raua dokumentaal vaktsiinivõitlusest] ERR Uudised, 19.04.2021.&lt;/ref&gt; Juulis 2022 näitas ETV tema dokumentaalset tagasivaadet &quot;Eesti ja USA sajand: katkematu suhe&quot;, kus võis näha nii haruldasi ajaloolisi filmikaadreid kui ka seni avalikustamata dokumente Eesti ja Ameerika arhiividest.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1608623209/galerii-artises-esitleti-neeme-raua-uut-teledokumentaali-eesti-ja-usa-suhetest Galerii: Artises esitleti Neeme Raua uut teledokumentaali Eesti ja USA suhetest] ERR Menu, 08.06.2022.&lt;/ref&gt;

2024. aastal õnnestus tal saada unikaalne intervjuu maailmakuulsalt Jaapani kunstnikult ja heliloojalt Ryoji Ikedalt, kes tavaliselt intervjuusid ei anna. Kuid ka Raud pidi leppima kuulsuse kapriisiga, et salvestada tohib tema häält, kuid tema nägu mitte. Raua tehtud erisaadet &quot;Ikeda universum&quot; näitas ETV.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609534303/neeme-raud-unikaalsest-intervjuust-oma-nagu-ryoji-ikeda-filmida-ei-lubanud Neeme Raud unikaalsest intervjuust: oma nägu Ryoji Ikeda filmida ei lubanud] ERR Eeter, 27.11.2024.&lt;/ref&gt;

==== &quot;Täistund&quot; ja &quot;osavõtliku liiderdaja&quot; juhtum ====
Septembrist 2022 kuulub Neeme Raud [[Kanal 2]]-s näidatava telesaatesarja &quot;Täistund&quot; meeskonda (Duo Media Networks; koos [[Elo Mõttus-Leppik]]u, [[Eeva Esse-Sõõrumaa|Eeva Esse]], [[Madis Kimmel]]i ja [[Sander Punamäe]]ga).&lt;ref&gt;[https://diktor.geenius.ee/rubriik/tele/kanal-2-uue-saate-taistund-esimeses-osas-avab-koduuksed-mailis-reps/ Kanal 2 uue saate &quot;Täistund&quot; esimeses osas avab koduuksed Mailis Reps] Diktor / Geenius.ee, 20.09.2022.&lt;/ref&gt; 2023. ja 2025. aastal sai saatesari parima päevakajasaatena [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA auhinna]].&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1608947830/efta-d-on-jagatud-aasta-parim-film-on-kalev EFTA-d on jagatud: aasta parim film on &quot;Kalev&quot;] ERR Menu, 14.04.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1609662212/selgusid-efta-voitjad-biwa-jarve-8-nagu-palvis-seitse-preemiat Selgusid EFTA võitjad: &quot;Biwa järve 8 nägu&quot; pälvis seitse preemiat] ERR Eeter, 11.04.2025.&lt;/ref&gt; Töö eest selles saatesarjas oli Neeme Raud nomineeritud EFTA auhinnale ka 2024. aastal – seekord individuaalselt, parima teleajakirjaniku kategoorias.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/1609311798/selgusid-efta-de-voitjad-nahtamatu-voitlus-kogus-rekordilised-uheksa-preemiat Selgusid EFTA-de võitjad: &quot;Nähtamatu võitlus&quot; kogus rekordilised üheksa preemiat] ERR Menu, 12.04.2024.&lt;/ref&gt;

2023. aastal rabas Raud paljusid televaatajaid saates &quot;Täistund&quot; [[emakeelepäev]]a puhul tehtud tänavaintervjuudega, millest selgus, et üsna mitu inimest, nende seas isegi üks eesti ja soome-ugri keeleteaduse eriala doktorant, ei tea sõnade &quot;osavõtlik&quot; ja &quot;liiderlik&quot; üldtuntud tähendust. Nimelt arvati, et lõtvu elukombeid tähistav &quot;liiderlikkus&quot; võiks tähendada hoopis juhiomadusi ja kaastunnet tähistav &quot;osavõtlikkus&quot; kodanikuaktiivsust. See tõdemus sünnitas väga elavat vastukaja ja arutlusi paljudes meediakanalites ja haridusinstitutsioonides.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=60ZNm-PEj5s TAISTUND – Emakeelepäeval küsib Neeme Raud, kas me peame eesti keele pärast muret tundma?] &quot;Täistund&quot;, märts 2023. Video YouTube'is.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120159598/keeleaps-toi-pahameeletormi-doktorant-keeleteadlane-ei-ole-kondiv-oigekeelsussonaraamat Keeleaps tõi pahameeletormi. Doktorant: keeleteadlane ei ole kõndiv õigekeelsussõnaraamat] Delfi.ee, 18.03.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Asso Ladva. [https://www.ohtuleht.ee/1081959/liiderlikult-osavotlik-uue-tahenduse-saanud-sonad-ajasid-keelerahva-kihevile Liiderlikult osavõtlik: uue tähenduse saanud sõnad ajasid keelerahva kihevile] Õhtuleht.ee, 20.03.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Priit Pullerits. [https://www.postimees.ee/7734954/doktorandi-tolgenduses-on-eesti-juhid-liiderlikud Doktorandi tõlgenduses on Eesti juhid liiderlikud] Postimees.ee, 18.03.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/1608921230/keeletoimetaja-peame-jalgima-et-me-ei-laheks-liiga-suure-hooga-muudatuste-teed Keeletoimetaja: peame jälgima, et me ei läheks liiga suure hooga muudatuste teed] ERR Eeter, 20.03.2023.&lt;/ref&gt;

==== Töö ja muusikaharrastuse ühitamine ====
Ooperihuvilisena püüab ta osa saada maailma tipplavastustest paljudes riikides ning põimib oma [[ooper]]i- ja [[kontsert|kontserdimuljeid]] koos hariva taustateabega sageli raadiosaadetesse. Näiteks külastanud jaanuaris 2019 [[New York|New Yorgis]] [[Metropolitan Opera]]s [[Claude Debussy|Debussy]] ooperi &quot;Pelléas ja Mélisande&quot; etendust, tutvustas ta [[Vikerraadio]] saates &quot;Delta&quot; ühtlasi ka selle ooperiteatri uut [[dirigent|peadirigenti]] Yannick Nézet-Séguinit.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/delta-ajakirjanik-ja-ooperigurmaan-neeme-raud Delta. Vikerraadio saade &quot;Ajakirjanik ja ooperigurmaan Neeme Raud&quot;] ERR Arhiiv, 05.02.2019.&lt;/ref&gt;

1. jaanuaril 2023 kommenteeris ta [[Klassikaraadio]] saates &quot;Ooperlik uusaastakontsert [[Paavo Järvi]] ja [[Ain Anger]]iga&quot; [[Eesti Kontsert|Eesti Kontserdi]] piduliku kontserdi otseülekannet ning tutvustas nende muusikute saavutusi maailma hinnatumatel muusikalavadel.&lt;ref&gt;[https://klassikaraadio.err.ee/1608825469/kontserdisaalis-ooperlik-uusaastakontsert-paavo-jarvi-ja-ain-angeriga Klassikaraadio otseülekanne &quot;Kontserdisaalis: Ooperlik uusaastakontsert Paavo Järvi ja Ain Angeriga&quot;] ERR Klassikaraadio, 01.01.2023.&lt;/ref&gt;

Muudest muusikastiilidest paeluvad Rauda [[džäss]], [[bossanoova]] ja ''[[easy listening]]''.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240206223430/https://podcast.ee/show/neeme-raud-siin/ Valik saateid sarjast &quot;Neeme Raud. Siin&quot;] Podcast.ee. Vaadatud 06.02.2024.&lt;/ref&gt; Oma Kuku raadio autorisaadetes &quot;Neeme Raud. Siin&quot; on ta sageli käsitlenud muusikateemasid, pikkides tuntud muusikute ülevaatelugudesse üllatavaid fakte (näiteks et esimese eesti [[džässmuusik]]una on just [[Kristjan Randalu]]l ilmunud album mainekas plaadifirmas ECM Records)&lt;ref&gt;[https://arvamus.postimees.ee/6933969/neeme-raud-siin-kriisiajal-kuulakem-muusikat-tuhja-peaga Kuku raadio saade &quot;Neeme Raud. Siin&quot; ⟩ Kriisiajal kuulakem muusikat… tühja peaga] Kuku raadio / Postimees.ee, 26.03.2020.&lt;/ref&gt; või püstitades aktuaalsete ühiskonnateemadega haakuvaid intrigeerivaid küsimusi (&quot;Ukraina sõja ajal Saksamaal vene ooper &quot;Sõda ja rahu&quot; – miks ometi?&quot;).&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/neeme-raud-siin/158815 Neeme Raud. Siin] Kuku Raadio Pleier, 08.07.2023.&lt;/ref&gt;

== Loomingu näiteid ==
=== Valik telesaateid ETV-s autori ja saatejuhina ===
* &quot;Ühinenud rahvad, lõhestatud maailm&quot; – ülevaade [[ÜRO]] 50 tegevusaastast (kolmeosaline saatetsükkel; 1995)
* &quot;Linnad mäe peal&quot; – sallivus ja [[sõnavabadus]] USA-s (autor, toimetaja, saatejuht, 13.10.1998)
* &quot;[[Elmar Tampõld]] – võrrand mitme tundmatuga&quot; – [[arhitekt]]ist ja eesti õpingute keskuse loojast Toronto Ülikoolis (26.12.2000)
* &quot;Välisilm&quot; (saatesari; üks saatejuhte, 2001–2016)
* &quot;[[Püramiidi tipus]]&quot; – teadussaatesari eestlastest-tippteadlastest ja tippteadusest (2011–2014)
* &quot;Suvekultuur&quot; (suvesaatesari; autor, üks saatejuhte, 2013)
* &quot;Lähetus&quot; – 23-osaline saatesari rahvusvahelistest suhetest ja institutsioonidest (autor ja saatejuht, 2014)
* &quot;Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus: Endast suurem&quot; (13.01.2020)
* &quot;Eesti ÜRO Julgeolekunõukogus: Eri-eesistumise-eri&quot; (25.05.2020)

=== Valik artikleid ===
* &quot;Raamat: Walter Russell Mead. Power, Terror, Peace and War – America’s Grand Strategy in a World at Risk&quot;. Raamatuarvustus ajakirjas [[Diplomaatia (ajakiri)|Diplomaatia]] (nr 9, juuni 2004)
* &quot;Maailma parandav Eesti – Eestil täitub doonorriigina 25 aastat&quot;. Neeme Raua ja [[Keiu Virro]] ülevaateartikkel ajakirjas Diplomaatia (22. september 2023)
* &quot;Eesti võidud rahvusvahelise abi sprindis ja maratonis&quot;. Ülevaateartikkel ajakirjas Diplomaatia (18. detsember 2023)

== Tunnustus ==
* 2010 – [[Valdo Pandi nimeline ajakirjanduspreemia]]&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20100531061613/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/neeme-raud-sai-valdo-pandi-ajakirjanduspreemia.d?id=31340729 &quot;Neeme Raud sai Valdo Pandi ajakirjanduspreemia&quot;] Delfi.ee, 28.05.2010.&lt;/ref&gt;
* 2014 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/e2059d6d-2939-403b-b148-6246e4d164fc &quot;Presidendilt saab tänavu teenetemärgi 99 inimest&quot;] ERR, 05.02.2014.&lt;/ref&gt;
* 2018 – [[Selge Kõneleja]] auhind&lt;ref&gt;[https://vaegkuuljad.ee/selged-konelejad-2021/ Selged kõnelejad 2021] Eesti Vaegkuuljate Liit, 11. jaanuar 2022&lt;/ref&gt;
* 2023 – [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] teenetemedal (kategoorias &quot;Publitsist 2023&quot;)&lt;ref&gt;https://arhliit.ee/teenetemedalid/ EALi teenetemedalite saajad 2023] Eesti Arhitektide Liidu koduleht. Vadatud 25.11.2025.&lt;/ref&gt;
* 2024 – [[Kuldmikrofon]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609556032/parimate-raadiotegijate-auhinnad-palvisid-muller-ja-teppan-vikerraadiost Parimate raadiotegijate auhinnad pälvisid Müller ja Teppan Vikerraadiost] ERR Uudised. 19.12.2024.&lt;/ref&gt;
* 2024 – [[Kestliku Arengu Pasun]]&lt;ref&gt;[https://mondo.org.ee/neeme-raud-palvis-kestliku-arengu-pasuna-auhinna/ Neeme Raud pälvis &quot;Kestliku arengu pasuna&quot; auhinna] Mondo koduleht. 09.01.25.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Neeme Raud on mitmes meediaintervjuus (sh 2019. aasta 17. aprilli telesaates &quot;[[Pealtnägija]]&quot;&lt;ref&gt;[https://etv.err.ee/943301/neeme-raud-raagib-labipolemisest Neeme Raud räägib läbipõlemisest] ERR, esmaeeter 17.04.2019.&lt;/ref&gt;) tunnistanud, et on juba aastaid kannatanud [[ärevushäire]] all. 2017. aasta algul süvenes see [[Läbipõlemissündroom|tööalaseks läbipõlemiseks]]. Ta on iseenda näite varal selle seisundi teket, olemust ja sellest väljatulekut analüüsinud ning kogemusnõustamise eesmärgil Eesti meediapublikuga jaganud.&lt;ref&gt;[[Kristjan Pihl]]. [https://menu.err.ee/931026/neeme-raud-labipolemisest-ma-vihkasin-seda-inimest-keda-peeglist-nagin Neeme Raud läbipõlemisest: ma vihkasin seda inimest, keda peeglist nägin] ERR Menu, 17.04.2019.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://koopaelanik.blogspot.com/2004/12/ringiga-eesti-leivani.html?m=0 &quot;Ringiga Eesti leivani&quot;] Piret Kooli intervjuu Neeme Rauaga ajakirjas [[Binokkel (ajakiri)|Binokkel]], detsember 2004
* [http://www.epl.ee/artikkel/471074 Neeme Raud: Poliitikud – meie aja tõelised meediastaarid] Eesti Päevaleht, 12. juuni 2009
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/kahekone-neeme-raud-ja-ain-maeots &quot;Kahekõne: Neeme Raud ja Ain Mäeots&quot;] – [[Indrek Treufeldt]]i intervjuu Neeme Rauaga. ERR arhiiv, 8. november 2012
* [https://menu.err.ee/931863/galerii-juubelit-tahistava-neeme-raua-tegemised-err-i-eetris Galerii: Juubelit tähistava Neeme Raua tegemised ERR-i eetris] ERR Menu, 19. aprill 2019
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/plekktrumm-neeme-raud &quot;Plekktrumm. Neeme Raud&quot;] – [[Joonas Hellerma]] intervjuu Neeme Rauaga. ERR arhiiv, 11. jaanuar 2016
* [https://menu.err.ee/859839/neeme-raud-mul-tekkis-40ndate-keskel-otse-eetri-hirm Neeme Raud: mul tekkis 40ndate keskel otse-eetri hirm] ERR Menu, 8. september 2018
* Kristjan Pihl. [https://menu.err.ee/931026/neeme-raud-labipolemisest-ma-vihkasin-seda-inimest-keda-peeglist-nagin Neeme Raud läbipõlemisest: ma vihkasin seda inimest, keda peeglist nägin] ERR Menu, 17. aprill 2019
* [https://jupiter.err.ee/1081254/minu-etv-neeme-raud &quot;Minu ETV. Neeme Raud&quot;] – ajaloolisi hetki oma ETV-karjäärist meenutab Neeme Raud. ERR Jupiter, 6. mai 2020
* Tiina Kolk. [https://kultuur.postimees.ee/8049063/intervjuu-poiss-raudse-eesriide-tagant-ehk-neeme-raud-siin Intervjuu ⟩ «Poiss raudse eesriide tagant» ehk «Neeme Raud. Siin»] Postimees.ee, 28. juuni 2024
* Nele Kullerkupp. [https://www.ohtuleht.ee/1126863/ameerika-haal-vaikib-neeme-raud-see-on-osa-maailma-uleminekust-uude-ajastusse- Ameerika Hääl vaikib! Neeme Raud: &quot;See on osa maailma üleminekust uude ajastusse.&quot;] Õhtuleht.ee, 17. märts 2025

{{JÄRJESTA:Raud, Neeme}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:New Yorgi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>1k0tzay9ffggbkac6ake3j1eb1nykgf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Karis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>68690</id>
    <revision>
      <id>7227700</id>
      <parentid>7227645</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:26:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ukusiider</username>
        <id>234258</id>
      </contributor>
      <comment>Alar Karis on hetkel Eestu Vabariigi president. Ta on istuv president ja ametiaja lõppu, ei saa veel ette kirjutada. 12.oktoober annab alles Ülle Madise ametivande.</comment>
      <origin>7227700</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21357" sha1="ifw4h530ahw32t9voa3uc8ei7avi92w" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Karis
| pilt = Alar Karis 2024.jpg
| pildiallkiri = Alar Karis (2024)
| amet = 6. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus = 11. oktoober 2021
| eelmine = [[Kersti Kaljulaid]]
| järgmine = [[Ülle Madise]]
| amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018
| ametiajalõpp2 = 7. september 2021
| eelmine2 = [[Tõnis Lukas]]
| järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt))
| amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]]
| ametiajaalgus3 = 26. märts 2013
| ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018
| eelmine3 = [[Mihkel Oviir]]
| järgmine3 = [[Janar Holm]]
| amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]]
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007
| ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012
| eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja)
| järgmine4 = [[Volli Kalm]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}}
| sünnikoht = [[Tartu]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Sirje Karis]]
| vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]]
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
 | tegevusala    = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]]
 | töökohad      = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]&lt;br&gt;[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;Visgenyx
 | tuntumad_tööd = 
 | doktoritöö    = 
 | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]]
}}
}}
'''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 kuni 10. oktoobrini 2026 [[Eesti president]].

Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.

== Haridus ==
[[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]]
[[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]]
[[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]]
[[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]]
Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot; /&gt; ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot; /&gt;

Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane.

== Teaduskarjäär ==
Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt; mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot; /&gt;

2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ==
Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et &quot;lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal&quot;.&lt;ref name=&quot;nzqey&quot; /&gt; Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.&lt;ref name=&quot;HONk1&quot; /&gt; Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina ==
26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; Ta oli ametis 7. aprillini 2018.

2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot; /&gt; Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot; /&gt; Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021.

== Presidendina ==
31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],&lt;ref name=&quot;JBStY&quot; /&gt; ta asus ametisse 11. oktoobril.&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot; /&gt;

=== Visiidid ===
{{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}}
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet.

=== Avaliku arvamuse uuringud ===
Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt;

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.&lt;ref name=&quot;xlubq&quot; /&gt;

[[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem
usaldab, %
|Üldse/pigem
ei usalda, %
|-
|2022 juuni
|70
|20
|-
|2022 detsember
|70
|20
|-
|2023 mai
|72
|24
|-
|2023 detsember
|72
|21
|-
|2024 juuni
|69
|24
|-
|2024 detsember
|67
|27
|-
|2025 juuni
|67
|30
|-
|2025 detsember
|70
|22
|}

== Kirjutisi ==
* [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

== Tunnustus ==
* 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
* 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör)
* 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]]
* 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu &quot;Ülikooli Sammas&quot;]]&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot; /&gt;
* 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]]
* 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot; /&gt;
* 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]]
* 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]]
* 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]]
* 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot; /&gt;
* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]
* 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]]
* 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]]
* 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]]
* 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]]
* 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor
* 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]]

== Isiklikku ==
Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].&lt;ref name=&quot;EE14&quot; /&gt; Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nro90&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot; /&gt;

Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot;&gt;{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 153–154&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE14&quot;&gt;''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=universitas19991022.2.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HONk1&quot;&gt;[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nzqey&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot;&gt;[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JBStY&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xlubq&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFVp5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot;&gt;[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&amp;current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot;&gt;[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nro90&quot;&gt;[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ &quot;Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis&quot;], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot;&gt;[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ &quot;Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult&quot;], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Alar Karis}}
{{vikitsitaat}}
* [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht]
* {{ETIS}}
* Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17
* Alar Karis saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
* [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
* Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008
* Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ &quot;Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma&quot;]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu &quot;Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu&quot;]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021

* [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021
* [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] 
[[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] 
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>ifw4h530ahw32t9voa3uc8ei7avi92w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227701</id>
      <parentid>7227700</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:27:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ukusiider</username>
        <id>234258</id>
      </contributor>
      <origin>7227701</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21419" sha1="nqe0dj96i2gka963zu3vuy4a1r38c6z" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Karis
| pilt = Alar Karis 2024.jpg
| pildiallkiri = Alar Karis (2024)
| amet = 6. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus = 11. oktoober 2021
| eelmine = [[Kersti Kaljulaid]]
| järgmine = [[Ülle Madise]]
| amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018
| ametiajalõpp2 = 7. september 2021
| eelmine2 = [[Tõnis Lukas]]
| järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt))
| amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]]
| ametiajaalgus3 = 26. märts 2013
| ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018
| eelmine3 = [[Mihkel Oviir]]
| järgmine3 = [[Janar Holm]]
| amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]]
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007
| ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012
| eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja)
| järgmine4 = [[Volli Kalm]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}}
| sünnikoht = [[Tartu]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Sirje Karis]]
| vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]]
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
 | tegevusala    = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]]
 | töökohad      = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]&lt;br&gt;[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;Visgenyx
 | tuntumad_tööd = 
 | doktoritöö    = 
 | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]]
}}
}}
'''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning alates 11. oktoobrist 2021 Eesti Vabariigi president. Tema volitused Vabariigi Presidendina kehtivad kuni 12. oktoobrini 2026. 

Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.

== Haridus ==
[[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]]
[[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]]
[[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]]
[[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]]
Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot; /&gt; ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot; /&gt;

Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane.

== Teaduskarjäär ==
Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt; mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot; /&gt;

2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ==
Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et &quot;lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal&quot;.&lt;ref name=&quot;nzqey&quot; /&gt; Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.&lt;ref name=&quot;HONk1&quot; /&gt; Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina ==
26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; Ta oli ametis 7. aprillini 2018.

2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot; /&gt; Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot; /&gt; Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021.

== Presidendina ==
31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],&lt;ref name=&quot;JBStY&quot; /&gt; ta asus ametisse 11. oktoobril.&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot; /&gt;

=== Visiidid ===
{{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}}
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet.

=== Avaliku arvamuse uuringud ===
Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt;

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.&lt;ref name=&quot;xlubq&quot; /&gt;

[[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem
usaldab, %
|Üldse/pigem
ei usalda, %
|-
|2022 juuni
|70
|20
|-
|2022 detsember
|70
|20
|-
|2023 mai
|72
|24
|-
|2023 detsember
|72
|21
|-
|2024 juuni
|69
|24
|-
|2024 detsember
|67
|27
|-
|2025 juuni
|67
|30
|-
|2025 detsember
|70
|22
|}

== Kirjutisi ==
* [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

== Tunnustus ==
* 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
* 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör)
* 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]]
* 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu &quot;Ülikooli Sammas&quot;]]&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot; /&gt;
* 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]]
* 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot; /&gt;
* 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]]
* 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]]
* 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]]
* 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot; /&gt;
* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]
* 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]]
* 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]]
* 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]]
* 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]]
* 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor
* 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]]

== Isiklikku ==
Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].&lt;ref name=&quot;EE14&quot; /&gt; Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nro90&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot; /&gt;

Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot;&gt;{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 153–154&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE14&quot;&gt;''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=universitas19991022.2.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HONk1&quot;&gt;[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nzqey&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot;&gt;[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JBStY&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xlubq&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFVp5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot;&gt;[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&amp;current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot;&gt;[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nro90&quot;&gt;[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ &quot;Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis&quot;], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot;&gt;[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ &quot;Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult&quot;], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Alar Karis}}
{{vikitsitaat}}
* [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht]
* {{ETIS}}
* Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17
* Alar Karis saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
* [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
* Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008
* Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ &quot;Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma&quot;]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu &quot;Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu&quot;]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021

* [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021
* [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] 
[[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] 
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>nqe0dj96i2gka963zu3vuy4a1r38c6z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227707</id>
      <parentid>7227701</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:53:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Ukusiider|Ukusiider]] ([[User talk:Ukusiider|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Fikseerija58|Fikseerija58]].</comment>
      <origin>7227645</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21393" sha1="amu99w3n96h8g99l8ta4ovu1fd5rrq6" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Karis
| pilt = Alar Karis 2024.jpg
| pildiallkiri = Alar Karis (2024)
| amet = 6. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus = 11. oktoober 2021
| ametiajalõpp = 10. oktoober 2026
| eelmine = [[Kersti Kaljulaid]]
| järgmine = [[Ülle Madise]]
| amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018
| ametiajalõpp2 = 7. september 2021
| eelmine2 = [[Tõnis Lukas]]
| järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt))
| amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]]
| ametiajaalgus3 = 26. märts 2013
| ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018
| eelmine3 = [[Mihkel Oviir]]
| järgmine3 = [[Janar Holm]]
| amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]]
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007
| ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012
| eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja)
| järgmine4 = [[Volli Kalm]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}}
| sünnikoht = [[Tartu]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Sirje Karis]]
| vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]]
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
 | tegevusala    = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]]
 | töökohad      = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]&lt;br&gt;[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;Visgenyx
 | tuntumad_tööd = 
 | doktoritöö    = 
 | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]]
}}
}}
'''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 kuni 10. oktoobrini 2026 [[Eesti president]].

Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.

== Haridus ==
[[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]]
[[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]]
[[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]]
[[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]]
Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot; /&gt; ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot; /&gt;

Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane.

== Teaduskarjäär ==
Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt; mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot; /&gt;

2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ==
Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et &quot;lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal&quot;.&lt;ref name=&quot;nzqey&quot; /&gt; Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.&lt;ref name=&quot;HONk1&quot; /&gt; Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina ==
26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; Ta oli ametis 7. aprillini 2018.

2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot; /&gt; Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot; /&gt; Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021.

== Presidendina ==
31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],&lt;ref name=&quot;JBStY&quot; /&gt; ta asus ametisse 11. oktoobril.&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot; /&gt;

=== Visiidid ===
{{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}}
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet.

=== Avaliku arvamuse uuringud ===
Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt;

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.&lt;ref name=&quot;xlubq&quot; /&gt;

[[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem
usaldab, %
|Üldse/pigem
ei usalda, %
|-
|2022 juuni
|70
|20
|-
|2022 detsember
|70
|20
|-
|2023 mai
|72
|24
|-
|2023 detsember
|72
|21
|-
|2024 juuni
|69
|24
|-
|2024 detsember
|67
|27
|-
|2025 juuni
|67
|30
|-
|2025 detsember
|70
|22
|}

== Kirjutisi ==
* [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

== Tunnustus ==
* 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
* 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör)
* 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]]
* 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu &quot;Ülikooli Sammas&quot;]]&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot; /&gt;
* 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]]
* 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot; /&gt;
* 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]]
* 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]]
* 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]]
* 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot; /&gt;
* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]
* 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]]
* 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]]
* 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]]
* 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]]
* 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor
* 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]]

== Isiklikku ==
Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].&lt;ref name=&quot;EE14&quot; /&gt; Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nro90&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot; /&gt;

Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot;&gt;{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 153–154&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE14&quot;&gt;''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=universitas19991022.2.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HONk1&quot;&gt;[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nzqey&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot;&gt;[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JBStY&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xlubq&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFVp5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot;&gt;[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&amp;current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot;&gt;[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nro90&quot;&gt;[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ &quot;Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis&quot;], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot;&gt;[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ &quot;Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult&quot;], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Alar Karis}}
{{vikitsitaat}}
* [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht]
* {{ETIS}}
* Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17
* Alar Karis saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
* [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
* Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008
* Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ &quot;Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma&quot;]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu &quot;Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu&quot;]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021

* [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021
* [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] 
[[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] 
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>amu99w3n96h8g99l8ta4ovu1fd5rrq6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227739</id>
      <parentid>7227707</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:47:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227739</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21351" sha1="bcqv2fjhwclwymfu2qgugwp4t3o7emn" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Karis
| pilt = Alar Karis 2024.jpg
| pildiallkiri = Alar Karis (2024)
| amet = 6. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus = 11. oktoober 2021
| ametiajalõpp = 
| eelmine = [[Kersti Kaljulaid]]
| järgmine = [[Ülle Madise]]
| amet2 = [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor
| ametiajaalgus2 = 8. aprill 2018
| ametiajalõpp2 = 7. september 2021
| eelmine2 = [[Tõnis Lukas]]
| järgmine2 = [[Kertu Saks]] (kuni 12.12.2021 [[Rein Kinkar]] (kt))
| amet3 = [[riigikontrolör|Eesti riigikontrolör]]
| ametiajaalgus3 = 26. märts 2013
| ametiajalõpp3 = 7. aprill 2018
| eelmine3 = [[Mihkel Oviir]]
| järgmine3 = [[Janar Holm]]
| amet4 = [[Tartu ülikooli rektor]]
| ametiajaalgus4 = 1. juuli 2007
| ametiajalõpp4 = 30. juuni 2012
| eelmine4 = [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja)
| järgmine4 = [[Volli Kalm]]
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1958|3|26}}
| sünnikoht = [[Tartu]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Sirje Karis]]
| vanemad = [[Harry Karis]], [[Virve Karis]]
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Eesti Põllumajandusakadeemia]]
| elukutse = 
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
 | tegevusala    = [[arengubioloogia]], [[molekulaargeneetika]], [[transgeenne tehnoloogia]]
 | töökohad      = [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut]]&lt;br&gt;[[Erasmuse Rotterdami Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;Visgenyx
 | tuntumad_tööd = 
 | doktoritöö    = 
 | tuntud_õpilased = [[Mario Plaas]], [[Mart Jüssi]], [[Tambet Tõnissoo]], [[Kersti Lilleväli]], [[Tarmo Areda]]
}}
}}
'''Alar Karis''' (sündinud [[26. märts]]il [[1958]] [[Tartu]]s) on eesti molekulaargeneetik ja [[arengubioloogia|arengubioloog]] ning 11. oktoobrist 2021 [[Eesti president]].

Ta on olnud [[Eesti Maaülikool]]i ja [[Tartu Ülikooli rektor]]. Aastatel 2013–2018 oli ta [[riigikontrolör]] ja 2018–2021 [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktor.

== Haridus ==
[[Pilt:Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina.jpg|püsti|pisi|Alar Karis Tartu Ülikooli rektorina 2007. aastal]]
[[Pilt:Eesti mäluasutuste suveseminar 2019 -- 13.jpg|pisi|Alar Karis Eesti mäluasutuste suveseminaril 2019. aastal]]
[[Pilt:Alar Karis - August 2021.jpg|pisi|püsti|Alar Karis (2021)]]
[[Pilt:Carl XVI Gustaf ja Alar Karis Tallinnas.jpg|pisi|[[Carl XVI Gustaf]] visiidil [[Tallinn|Tallinnas]], mida võõrustas Alar Karis (2023)]]
Karis on lõpetanud 1976. aastal [[Tartu 2. Keskkool]]i&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot; /&gt; ja 1981. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] veterinaariateaduskonna. 1987. aastal sai ta [[Valgevene NSV Teaduste Akadeemia]] eksperimentaalse veterinaaria instituudis [[Teaduste kandidaat|teaduste kandidaadi]] kraadi.&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot; /&gt;

Hiljem on ta end täiendanud mitme ülikooli juures [[Saksamaa]]l, [[Suurbritannia]]s ja [[Holland]]is.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; 2010. aastast on ta [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i koopteeritud vilistlane.

== Teaduskarjäär ==
Aastatel 1981–1987 töötas Karis teadurina [[Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituut|Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Instituudis]], seejärel oli teadur (1987–1990) ja vanemteadur (1990–1992) [[Eesti Teaduste Akadeemia]] alluvuses töötavas [[Eesti Biokeskus]]es.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1991. aastast oli Karis teadur mitme välismaise ülikooli juures: esmalt külalisteadur [[Hamburgi Ülikool]]is Saksamaal, siis 1992–1993 teadur [[Riiklik Meditsiiniuuringute Instituut|Riiklikus Meditsiiniuuringute Instituudis]] (NIMR) Londonis Suurbritannias ning viimaks 1993–1998 teadur [[Erasmuse Ülikool]]is Rotterdamis Hollandis.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1996. aasta alguses asus ta tööle [[Tartu Ülikool]]i, kus oli kuni 1998. aasta lõpuni erakorraline vanemteadur molekulaar- ja rakubioloogia instituudis ning seejärel kuni 1999. aasta lõpuni samal ametikohal ülikooli tehnoloogiakeskuses. 1999. aastal sai temast Tartu Ülikooli professor loodus- ja tehnoloogiaosakonna ökoloogia- ja maateaduste instituudi zooloogia õppetooli juures.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1999. aastal asutas Alar Karis koos professor Eero Vasaraga Tartu Ülikoolist võrsunud äriühingu Visgenyx,&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt; mille juhatuse liige oli ta 2005. aastani.{{lisa viide}} Firma tegeles transgeensete organismide valmistamisega Euroopa biotehnoloogia ettevõtetele ja ülikoolidele.&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot; /&gt;

2008. aastal olid tema teadustööd Eesti teadlaste omadest kõige tsiteeritumate hulgas.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

Ühtlasi oli ta aastatel 2005–2018 ka Tartu Ülikooli arengubioloogia professor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Maaülikooli ja Tartu Ülikooli rektorina ==
Aastatel 2003–2007 oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[rektor]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

31. mail 2007 valiti Karis 198 poolthäälega 257-st [[Tartu Ülikooli rektor]]i ametikohale, mida ta asus täitma sama aasta 1. juulil. Kandidaadiks esitasid ta Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituut, füüsika-keemia-, bioloogia-geograafia- ja arstiteaduskond. Esimeses hääletusvoorus kogusid [[Volli Kalm]] ja [[Margit Sutrop]] 69 ning Karis 112 häält, teises voorus Karis 143 ja Kalm 110 häält. Kolmandas voorus, kuhu pääses Karis üksi, sai ta 198 häält.&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Enne Karist oli Tartu Ülikooli rektor [[Jaak Aaviksoo]], kes hakkas enne ametiaja lõppu kaitseministriks. Aaviksoole järglase otsimiseks korraldati esimesed rektorivalimised juba 18. jaanuaril 2007, kuid need ebaõnnestusid, sest ükski kandidaat ei saanud nõutavat 150 häält, isegi mitte kolmandas voorus, kuhu pääses ainult [[Ene Ergma]] (sai 143 häält).&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt; Ametlik ameti üleandmistseremoonia toimus 3. juulil, mil Karis võttis rektori kohusetäitjalt [[Tõnu Lehtsaar]]elt üle ülikooli varad ja asjaajamise. Karis inaugureeriti Tartu Ülikooli [[aula]]s 31. augustil 2007. Rektori ametiraha andis talle üle [[Eesti president]] [[Toomas Hendrik Ilves]].&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot; /&gt;

2010. aasta veebruaris nimetas [[Tšiili]] parasjagu TÜ rektorina töötava Karise oma [[aukonsul]]iks Eestis, et &quot;lähendada Eesti ja Tšiili suhteid hariduse ja innovatsiooni alal&quot;.&lt;ref name=&quot;nzqey&quot; /&gt; Karis oli ametis 2021. aasta oktoobrini, mil sellest loobus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/7359868/karis-loobus-tsiili-aukonsuli-ametist |pealkiri=Karis loobus Tšiili aukonsuli ametist |aeg=12. oktoober 2021 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt;

Teiseks ametiajaks Karis Tartu Ülikooli rektori ametisse ei kandideerinud.&lt;ref name=&quot;HONk1&quot; /&gt; Tema töö sellel ametikohal lõppes 30. juunil 2012.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

== Riigkontrolöri ja ERM-i direktorina ==
26. märtsil 2013 nimetas Riigikogu Karise [[riigikontrolör]]iks.&lt;ref name=&quot;PM&quot; /&gt; Ta oli ametis 7. aprillini 2018.

2017. aasta oktoobris valiti Karis [[Eesti Rahva Muuseum]]i direktoriks.&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot; /&gt; Ametikohale asus ta 9. aprillil 2018.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

5. veebruaril 2020 valiti ERM-i direktorina töötav Karis ka Eesti Maaülikooli nõukogu esimeheks.&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot; /&gt; Ta lahkus ametikohalt 7. septembril 2021.

== Presidendina ==
31. augustil 2021 valiti Karis [[Eesti president|Eesti presidendiks]],&lt;ref name=&quot;JBStY&quot; /&gt; ta asus ametisse 11. oktoobril.&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot; /&gt;

=== Visiidid ===
{{Vaata|Alar Karise presidendivisiidid}}
Presidendi esimesed välisvisiidid olid naaberriikidesse. Läti-visiidil kohtus ta 14. oktoobril 2021 [[Riia]]s parlamendi esimehe [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tulevast [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonet.

=== Avaliku arvamuse uuringud ===
Vahetult pärast Karise presidendiks saamist, 2021. aasta septembris, toetas teda [[Kantar Emor]]i küsitluses presidendina 68% küsitletutest (võrdluseks: [[Kersti Kaljulaid]] alustas 73%, [[Toomas Hendrik Ilves]] 71%, [[Arnold Rüütel]] 74%&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt; ja [[Lennart Meri]] 32% toetusega).&lt;ref name=&quot;2017okt&quot; /&gt; Karist kui presidenti ei toetanud 11% ja oma arvamust ei osanud öelda 21% küsitletutest. Keskmisest suurem oli poolehoid üle 50-aastaste, eestlaste ning [[Reformierakond|Reformierakonna]], [[Erakond Isamaa|Isamaa]] ja [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] toetajate hulgas. Vastajaid, kes Karisele hinnangut ei osanud anda, oli keskmisest enam venelaste hulgas. Suhteliselt väiksem oli poolehoid Karisele Konservatiivse Rahvaerakonna toetajate hulgas.&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot; /&gt;

2022. aasta jaanuaris ja aprillis Kantar Emori korraldatud Eesti poliitikute usaldamise teemalises küsitlustes kinnitas oma usaldust Alar Karise vastu vastavalt 58% ja 60% vastajatest. Sellega oli ta küsitlusse kaasatud poliitikute võrdluses kõige suurema usalduse pälvinud isik.&lt;ref name=&quot;xlubq&quot; /&gt;

[[Riigikantselei]] tellitud ning varem [[Turu-uuringute AS]]-i ja hiljem [[Kantar Emor]]i tehtud avaliku arvamuse seireuuringute raames on uuritud ka presidendi institutsiooni usaldatavust vastajate seas. Tulemused Karise ametiajal:&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center&quot;
|
|Täielikult/pigem
usaldab, %
|Üldse/pigem
ei usalda, %
|-
|2022 juuni
|70
|20
|-
|2022 detsember
|70
|20
|-
|2023 mai
|72
|24
|-
|2023 detsember
|72
|21
|-
|2024 juuni
|69
|24
|-
|2024 detsember
|67
|27
|-
|2025 juuni
|67
|30
|-
|2025 detsember
|70
|22
|}

== Kirjutisi ==
* [http://www.postimees.ee/?id=40594 Seebimullidest ja hingehoiust]. Postimees, 14. oktoober 2008
* [http://www.postimees.ee/?id=53304 (Eesti) ülikool ja (Eesti) ühiskond]. Postimees, 1. detsember 2008
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/a?id=51158572 Kõrghariduskärpe külm hingus]. Eesti Päevaleht, 11. veebruar 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51165128 Riik võiks anda kõrghariduse laenuks]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2009
* [https://epl.delfi.ee/kultuur/a?id=51181252 Kuhu lähed, Eesti ülikool?]. Eesti Päevaleht, 30. oktoober 2009

== Tunnustus ==
* 2007 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]
* 2008 – [[Belgia]] Kuningriigi [[Leopold II orden]] (komandör)
* 2011 – [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe III klassi orden]]
* 2012 – [[Ülikooli Sammas|Tartu Ülikooli autasu &quot;Ülikooli Sammas&quot;]]&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot; /&gt;
* 2013 – [[Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst]]
* 2019 – [[Läti]] [[Tunnustusrist]]i 3. klass (komandör)&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot; /&gt;
* 2019 – [[Maaeluministeeriumi teenetemärk|Maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk]]
* 2021 – [[Riigivapi teenetemärgi kett]]
* 2023 – [[Rootsi Seeravite (Serafimi) ordeni kett]]
* 2023 – Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden]]i Suurrist ketiga&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot; /&gt;
* 2024 – [[Ukraina]] [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu orden]]
* 2025 – [[Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett]]
* 2025 – [[Valge Kotka orden (Poola)|Poola Valge Kotka orden]]
* 2026 – [[Tšehhi Valge Lõvi orden]]
* 2026 – [[Leedu]] [[Vytautas Suure teenetemärk]]
* 2026 – [[Kaunas]]e [[Vytautas Suure ülikool]]i audoktor
* 2026 – [[Pistriku ordeni suurrist (Island)|Islandi Pistriku ordeni suurrist]]

== Isiklikku ==
Alar Karise isa oli fütopatoloog [[Harry Karis]].&lt;ref name=&quot;EE14&quot; /&gt; Karise abikaasa [[Sirje Karis]] on olnud [[Eesti Ajaloomuuseum]]i direktor ja [[Tartu Linnamuuseum]]i direktor (2018–2022). Neil on täiskasvanud pojad Kristjan ja [[Martin Karis|Martin]] ning täiskasvanud tütar, bioloogiaõpetaja Kirstin Karis.&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;nro90&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot; /&gt;

Karis mängis aastatel 1979–1989 tegutsenud kantriansamblis [[Rentaablus (ansambel)|Rentaablus]] [[viiul]]it.&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;MHG_Alumni&quot;&gt;{{cite web|url=https://miinaharma.ee/vilistlased/ |title=Vilistlased {{!}} 1976 aasta 11B klassi õpilaste nimekiri |publisher=[[Miina Härma Gümnaasium|MHG]] |date= |access-date=3. septembril 2021 |website=miinaharma.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KesMisKus&quot;&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; 2008, lk 153–154&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PM&quot;&gt;[http://www.postimees.ee/1181412/riigikogu-nimetas-alar-karise-uueks-riigikontroloriks/ Riigikogu nimetas täna rektorite nõukogu senise juhi Alar Karise uueks riigikontrolöriks]. Postimees online, 26. märts 2013&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EE14&quot;&gt;''Eesti entsüklopeedia 14'', lk. 142. Tallinn 2000. ISBN 9985-70-064-3&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;delfi_lugu&quot;&gt;[http://www.delfi.ee/news/ev100/ev100peret/perekond-karise-lugu-meie-lapsed-kasvasid-peamiselt-ziguli-tagaistmel?id=80353890 Perekond Karise lugu: meie lapsed kasvasid peamiselt Žiguli tagaistmel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ViljaK&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Vilja Kohler|url=https://tartu.postimees.ee/6401925/linnamuusemi-direktor-karis-voistleb-kull-erm-i-direktori-karisega-aga-mitte-raha-parast|pealkiri=Linnamuusemi direktor Karis võistleb küll ERM-i direktori Karisega, aga mitte raha pärast|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=10.09.2018|vaadatud=}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Rentaablus&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://menu.err.ee/1608323534/meenuta-ansamblit-rentaablus-koos-kantrimuusik-alar-karisega |pealkiri=Meenuta ansamblit Rentaablus koos kantrimuusik Alar Karisega |väljaanne=menu.err.ee |aeg=31.08.2021 |vaadatud=1.09.2021}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vestnesis2019&quot;&gt;Par Atzinības krusta piešķiršanu. Ordeņu kapitula paziņojums Nr.7, Rīgā 2019.gada 8.aprīlī. [https://www.vestnesis.lv/op/2019/72.8 Latvijas Vēstnesis, 10.04.2019., Nr. 72 (6411), oficiālās publikācijas Nr.: 2019/72.8]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2017okt&quot;&gt;[https://www.postimees.ee/4282473/poolehoid-kaljulaidile-pusib-suur Poolehoid Kaljulaidile püsib suur]. [[Postimees]], 19.10.2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/est |pealkiri=CV: Alar Karis |väljaanne=[[Eesti Teadusinfosüsteem]] |vaadatud=5. augustil 2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Visgenyx&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50844800/ap-pool-miljonit-tartus-valmistatud-hiire-eest ÄP: Pool miljonit Tartus valmistatud hiire eest]. [[Eesti Päevaleht]], 11. oktoober 2000&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EmorKaris2021&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-on-alar-karise-suhtes-avatud-ja-toetavad/ Eesti elanikud on Alar Karise suhtes avatud ja toetavad]. [[Kantar Emor]], 23. september 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RSJPU&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=universitas19991022.2.4&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Tartu Ülikoolist võrsub teadusettevõtlus]. [[Universitas Tartuensis]], nr 34, 22. oktoober 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HONk1&quot;&gt;[https://www.err.ee/367229/alar-karis-ei-kandideeri-teiseks-ametiajaks-tu-rektori-kohale Alar Karis ei kandideeri teiseks ametiajaks TÜ rektori kohale]. [[ERR]], 19. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nzqey&quot;&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/51192369/tartu-ulikooli-rektor-alar-karis-nimetati-tsiili-aukonsuliks Tartu ülikooli rektor Alar Karis nimetati Tšiili aukonsuliks]. [[Eesti Päevaleht]], 25. veebruar 2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;n9f0Z&quot;&gt;[https://www.err.ee/639066/eesti-rahva-muuseumi-direktoriks-sai-alar-karis Eesti Rahva Muuseumi direktoriks sai Alar Karis]. [[ERR]], 27. oktoober 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;9gpLm&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20220809171647/https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2020/02/06/maaulikooli-noukogu-juhiks-sai-alar-karis Maaülikooli nõukogu juhiks sai Alar Karis]. [[Eesti Maaülikool]]i pressiteade, 6. veebruar 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JBStY&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608323150/riigikogu-valis-alar-karise-eesti-jargmiseks-presidendiks Riigikogu valis Alar Karise Eesti järgmiseks presidendiks]. [[ERR]], 31. august 2021&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPtvZ&quot;&gt;[https://www.err.ee/1608366315/galerii-ja-video-kaljulaid-andis-presidendiameti-karisele-ule Galerii ja video: Kaljulaid andis presidendiameti Karisele üle]. [[ERR]], 11. oktoober 2021.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xlubq&quot;&gt;[https://www.kantaremor.ee/pressiteated/eesti-elanikud-usaldavad-koige-enam-alar-karist/ Eesti elanikud usaldavad kõige enam Alar Karist]. [[Kantar Emor]], 27. aprill 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sFVp5&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20221003012441/https://kaitseministeerium.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/avalik_arvamus_ja_riigikaitse_mai_2022.pdf Avalik arvamus riigikaitsest. 2022]. Tellija: [[Kaitseministeerium]], läbiviija: Eesti Uuringukeskus OÜ]], mai 2022&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;0qwHE&quot;&gt;[https://riigikantselei.ee/uuringud?view_instance=0&amp;current_page=1 Avaliku arvamuse uuringud]. [[Riigikantselei]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xP6oS&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ülikooli Sammas |url=https://ut.ee/et/sisu/ulikooli-sammas |vaadatud=11. oktoobril 2025 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nno4v&quot;&gt;[https://www.geni.com/people/Kirstin-Karis/6000000178205911839 Kirstin Karis], Geni.com (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nro90&quot;&gt;[https://miinaharma.ee/roosa-raadio-kulaliseks-on-kirstin-karis/ &quot;Roosa Raadio külaliseks on Kirstin Karis&quot;], Miina Härma Gümnaasium, 02.03.2021 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;44Wu0&quot;&gt;[[Sirje Pärismaa]], [https://opleht.ee/2019/11/tunniks-leiab-ponevat-ainest-nii-internetist-kui-turult/ &quot;Tunniks leiab põnevat ainest nii internetist kui turult&quot;], [[Õpetajate Leht]], 15.11.2019 (vaadatud 02.08.2024)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1sBSH&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis CV, ETIS |url=https://www.etis.ee/CV/Alar_Karis/eng/ |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.etis.ee}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;GvoS5&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Alar Karis kaitses teaduskraadi Minskis. Ametlikest eestikeelsetest elulugudest seda fakti ei leia |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120436853/alar-karis-kaitses-teaduskraadi-minskis-ametlikest-eestikeelsetest-elulugudest-seda-fakti-ei-leia |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=Delfi}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;6BYTF&quot;&gt;[https://president.ee/et/teenetemargid/valisriigi-antud-teenetemargid/54863-alar-karis Välisriigi antud teenetemärk]&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{Commonskat|Alar Karis}}
{{vikitsitaat}}
* [https://www.president.ee/ Vabariigi presidendi koduleht]
* {{ETIS}}
* Indrek Rohtmets. [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:292216/262305/page/15 Doktor Karis ühendab rohelist ja valget bioloogiat] (intervjuu). [[Horisont (ajakiri)|Horisont]], nr 1/ 2000, lk 13–17
* Alar Karis saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 1. juuni 2003, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2003-06-01_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
* [[Mirko Ojakivi]]. [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/a?id=20151652 Tartu ülikool kaalub vähendada tudengite arvu 10 000 võrra]. Eesti Päevaleht, 21. oktoober 2008
* Marju Himma. [http://tartu.postimees.ee/031108/tartu_postimees/arvamus/343836.php Alar Karis: kutsume kokku parimad ja anname parimat haridust]. Tartu Postimees, 3. november 2008
* Mirko Ojakivi. [https://www.delfi.ee/artikkel/51176713/ &quot;Rektor Alar Karis: Tartu ülikool peab tulevikus suuremaga liituma&quot;]. Eesti Päevaleht, 1. september 2009
* Kairit Tsäro-Mirme. [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/94633175/kodust-putku-pannud-isa-rahamasinast-band-ja-teistele-vastumeelne-kurameerimine-opetaja-konkurent-ja-sobrad-kirjeldavad-alar-karise-elu &quot;Kodust putku pannud isa, rahamasinast bänd ja teistele vastumeelne kurameerimine: õpetaja, konkurent ja sõbrad kirjeldavad Alar Karise elu&quot;]. kroonika.delfi.ee, 24. september 2021

* [https://www.postimees.ee/7395499/president-karis-tegi-avalduse-valgevene-poliitvangide-ja-represseeritute-toetuseks President Karis tegi avalduse Valgevene poliitvangide ja represseeritute toetuseks] Postimees, 27. november 2021
* [https://www.err.ee/1608418001/alar-karis-valiseestlased-on-mojukas-osa-eestist Alar Karis: väliseestlased on mõjukas osa Eestist] ERR, 27. november 2021

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Henn Elmet]] | nimi=Eesti Maaülikooli rektor | aeg=2003–2007 | järgnev=[[Mait Klaassen]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnu Lehtsaar]] (kohusetäitja) | nimi=Tartu Ülikooli rektor | aeg=2007–2012 | järgnev=[[Volli Kalm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Mihkel Oviir]] | nimi=[[Riigikontrolör]] | aeg=2013–2018 | järgnev=[[Janar Holm]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Tõnis Lukas]] | nimi=Eesti Rahva Muuseumi direktor | aeg=2018–2021 | järgnev=[[Kertu Saks]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Kersti Kaljulaid]] | nimi=[[Eesti president]] | aeg=astus ametisse 11. oktoobril 2021 | järgnev=valitakse 2026}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Karis, Alar}}
[[Kategooria:Eesti bioloogid]]
[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli veterinaariateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Eesti Maaülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli rektorid]]
[[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] 
[[Kategooria:Eesti riigikontrolörid]] 
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Riigivapi ketiklassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>bcqv2fjhwclwymfu2qgugwp4t3o7emn</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jigme Khesar Namgyal Wangchuck</title>
    <ns>0</ns>
    <id>69976</id>
    <revision>
      <id>7227954</id>
      <parentid>7225818</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:43:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227954</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1815" sha1="4bpc4eioapapwg8mixgryi114w0y2d6" xml:space="preserve">[[Image:King_Jigme_Khesar_Namgyel_Wangchuck_(edit).jpg|thumb|Jigme Khesar Namgyal Wangchuck (2007)]]

'''Jigme Khesar Namgyal Wangchuck''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1980]]) on [[Bhutan]]i [[Bhutani kuningas|kuningas]] alates [[14. detsember|14. detsembrist]] [[2006]].

Ta sündis kuningas [[Jigme Singye Wangchuck]]i ja tema abikaasa [[Ashi Tshering Yangdön Wangchuck]]i esimese lapsena. Kroonprintsiks kuulutati ta ametlikult [[1988]]. aastal.

Omandanud põhihariduse Bhutanis, jätkas ta õpinguid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Massachusetts]]i osariigis asuvas [[Cushingi Akadeemia]]s ja [[Wheatoni Kolledž]]is. Aastal [[2000]] asus tulevane kuningas õppima [[Suurbritannia]]sse [[Oxfordi Ülikool]]i. Ta lõpetas seal välisteenistuse programmi ja sai [[magistrikraad]]i poliitika alal.

Juba õpingute kõrvalt hakkas tollane kroonprints Jigme Khesar Namgyal täitma diplomaatilisi ja poliitilisi ülesandeid, esindades näiteks [[8. mai]]l [[2002]] Bhutani [[ÜRO]] Peaassamblee istungil.

Detsembris [[2005]] teatas tema isa Jigme Singye Wangchuck, et kavatseb poja kasuks troonist loobuda [[2008]]. aastal. 14. detsembril 2006 toimunud valitsuse istungil esines kuningas teadaandega, et annab kohe võimutäiuse riigipea ja monarhina üle oma pojale. Nii sai Jigme Khesar Namgyal Wangchuckist Bhutani viies kuningas. Tema ametlik kroonimine toimus 6. novembril 2008.

Jigme Khesar Namgyal Wangchuck abiellus [[13. oktoober|13. oktoobril]] [[2011]] [[Punakha]]s [[Jetsun Pema]]ga. 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jigme Singye Wangchuck]] | nimi=[[Bhutani kuningas]] | aeg= [[2006]]– | järgnev= Võimulolev}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Wangchuck, Jigme Khesar}}
[[Kategooria:Bhutani monarhid]]
[[Kategooria:Oxfordi Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>4bpc4eioapapwg8mixgryi114w0y2d6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1991</title>
    <ns>0</ns>
    <id>72144</id>
    <revision>
      <id>7227908</id>
      <parentid>7219271</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:30:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Detsember */</comment>
      <origin>7227908</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13336" sha1="mxd6uy1ztbxox5suh6lo7hg10v5ablu" xml:space="preserve">
''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''

{{Sündinud|1991}}
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja
* 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja
* 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur
*[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar
* 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja
* 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja
*[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja
*[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja
*[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja
*[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur
* 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja
* 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur
* 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija
* 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik
*[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja
* 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija
* 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja
*[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja
* 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija
* 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener

==Veebruar==
*[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja ja laulja
* 10. veebruar – [[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur
*11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja
*[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur
* 14. veebruar – [[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur
* 14. veebruar – [[Andrius Gudžius]], leedu kettaheitja
*[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar
* 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja 
*[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja 
*[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist
*[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja 
*[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht
* 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja
*[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja
*[[6. märts]] – [[Tyler, the Creator]], USA räppar
*6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja
*[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja
*8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur
*[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane
* 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik
*[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja
*[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]]
*[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja
*[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja
*[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja
*[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja
* 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija
* 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur
* 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur
*29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja

==Aprill==
*[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar 
*[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur
*[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur
* 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell
* 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja
*[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija
*[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja
*[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik
*[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener
*[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja
*[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane
* 29. aprill – [[Afrodíti Latinopoúlou]], Kreeka jurist ja poliitik
*[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur
*[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane
* 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik
*[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja
*[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja
*[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija
*[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur 
*[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja
*[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja
*[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija
*[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja
*[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur
*[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja
*[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija
* 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja

==Juuni==
*[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja
*[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja
* 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja
*[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja
*[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur
*[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja
*[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist
*[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur
*[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja
*[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist
* 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur
* 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja
* 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja
* 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija
*[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur
*[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja
* 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja
*[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja
*[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja
*[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja
*[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur
*[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja
* 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja
* 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik
* 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija
*[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur
* 26. juuli – [[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane
* 26. juuli – [[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija
* 26. juuli – [[Lídia Pereira]], Portugali poliitik
*[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja
* 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja
*[[29. juuli]] – [[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur
* 29. juuli – [[Madis Hindre]], eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast
*[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja

==August==
*[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja
* 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja
* 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur
* 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja
*[[17. august]] – [[Austin Butler]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja
*[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja
*[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist
*[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija
*[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja
* 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Madli Murel]], eesti ratsutaja
*[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja
*[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja
*[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja
*[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik
*[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija
* 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja
*[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja
*[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja
*[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur
*[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja
*[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur
* 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist 
* 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur
* 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur
* 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja
*[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja
*[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur
*10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur
*10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]],  Austraalia laulja ja laululooja
*[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja
*[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur
*[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja
*[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja
*[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess
* 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja
*[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist

==November==
*[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur
* 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja
* 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur
*[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja
*6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur
*[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja 
*[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane
*8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja
*[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla 
*[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja 
*[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja
* 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja
*[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja)
*[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna
* 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija
*[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja
*[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur
*[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur
* 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja
*[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja
*[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg
* 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja
* 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja
*[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja
*[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja
*[[15. detsember]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja
* 15. detsember – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
* 15. detsember – [[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja 
*[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
*[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja
*[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja
*[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur
*[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik
*[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja

==Teadmata kuupäev==
*[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi

[[Kategooria:1991]]</text>
      <sha1>mxd6uy1ztbxox5suh6lo7hg10v5ablu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227910</id>
      <parentid>7227908</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:31:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Detsember */</comment>
      <origin>7227910</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13213" sha1="1mlarzhzv7hhd1ohhhv08ut1pzna9pl" xml:space="preserve">
''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''

{{Sündinud|1991}}
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja
* 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja
* 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur
*[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar
* 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja
* 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja
*[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja
*[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja
*[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja
*[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur
* 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja
* 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur
* 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija
* 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik
*[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja
* 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija
* 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja
*[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja
* 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija
* 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener

==Veebruar==
*[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja ja laulja
* 10. veebruar – [[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur
*11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja
*[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur
* 14. veebruar – [[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur
* 14. veebruar – [[Andrius Gudžius]], leedu kettaheitja
*[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar
* 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja 
*[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja 
*[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist
*[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja 
*[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht
* 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja
*[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja
*[[6. märts]] – [[Tyler, the Creator]], USA räppar
*6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja
*[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja
*8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur
*[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane
* 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik
*[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja
*[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]]
*[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja
*[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja
*[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja
*[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja
* 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija
* 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur
* 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur
*29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja

==Aprill==
*[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar 
*[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur
*[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur
* 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell
* 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja
*[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija
*[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja
*[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik
*[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener
*[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja
*[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane
* 29. aprill – [[Afrodíti Latinopoúlou]], Kreeka jurist ja poliitik
*[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur
*[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane
* 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik
*[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja
*[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja
*[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija
*[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur 
*[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja
*[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja
*[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija
*[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja
*[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur
*[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja
*[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija
* 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja

==Juuni==
*[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja
*[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja
* 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja
*[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja
*[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur
*[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja
*[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist
*[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur
*[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja
*[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist
* 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur
* 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja
* 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja
* 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija
*[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur
*[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja
* 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja
*[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja
*[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja
*[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja
*[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur
*[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja
* 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja
* 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik
* 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija
*[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur
* 26. juuli – [[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane
* 26. juuli – [[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija
* 26. juuli – [[Lídia Pereira]], Portugali poliitik
*[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja
* 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja
*[[29. juuli]] – [[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur
* 29. juuli – [[Madis Hindre]], eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast
*[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja

==August==
*[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja
* 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja
* 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur
* 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja
*[[17. august]] – [[Austin Butler]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja
*[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja
*[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist
*[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija
*[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja
* 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Madli Murel]], eesti ratsutaja
*[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja
*[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja
*[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja
*[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik
*[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija
* 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja
*[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja
*[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja
*[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur
*[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja
*[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur
* 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist 
* 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur
* 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur
* 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja
*[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja
*[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur
*10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur
*10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]],  Austraalia laulja ja laululooja
*[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja
*[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur
*[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja
*[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja
*[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess
* 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja
*[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist

==November==
*[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur
* 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja
* 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur
*[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja
*6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur
*[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja 
*[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane
*8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja
*[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla 
*[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja 
*[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja
* 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja
*[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja)
*[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna
* 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija
*[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja
*[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur
*[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur
* 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja
*[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja
*[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg
* 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja
* 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja
*[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja
*[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja
*[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
* 15. detsember – [[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja
*[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja
*[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja
*[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur
*[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik
*[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja

==Teadmata kuupäev==
*[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi

[[Kategooria:1991]]</text>
      <sha1>1mlarzhzv7hhd1ohhhv08ut1pzna9pl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227913</id>
      <parentid>7227910</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:32:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* November */</comment>
      <origin>7227913</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13272" sha1="gupakonmuetbyfmeo2nwn2285a1fe39" xml:space="preserve">
''Sellel leheküljel on loetletud [[1991]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''

{{Sündinud|1991}}
==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Katrin Loo]], eesti jalgpallur
*[[4. jaanuar]] – [[Olivia Tennet]], Uus-Meremaa filminäitleja
* 4. jaanuar – [[Polina Puškaruk]], vene näitleja
* 4. jaanuar – [[Mikk Pinnonen]], eesti käsipallur
*[[8. jaanuar]] – [[Asuka Hinoi]], Jaapani lauljatar
* 8. jaanuar – [[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja
* 8. jaanuar – [[Stefan Savić]], Montenegro jalgpallur
*[[12. jaanuar]] – [[Pixie Lott]], Inglise laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Rubab Raza]], Pakistani naisujuja
*[[15. jaanuar]] – [[Merindah Dingjan]], Austraalia ujuja
*[[16. jaanuar]] – [[Julie Dubela]], USA laulja
*[[17. jaanuar]] – [[Esapekka Lappi]], soome rallisõitja
*[[18. jaanuar]] – [[Katharina Bunk]], saksa mälumängur
* 21. jaanuar – [[Brittany Tiplady]], Kanada näitleja
* 21. jaanuar – [[Rain Kärner]], eesti korvpallur
* 21. jaanuar – [[Brayden McNabb]], Kanada jäähokimängija
* 21. jaanuar – [[Mõhhailo Fjodorov]], Ukraina riigiametnik
*[[28. jaanuar]] – [[Calum Worthy]], Kanada meesnäitleja
* 28. jaanuar – [[Kai Kazmirek]], Saksamaa kümnevõistleja
*[[29. jaanuar]] – [[Drew Shore]], USA jäähokimängija
* 29. jaanuar – [[Flor Ruiz]], Colombia odaviskaja
*[[30. jaanuar]] – [[Sten-Erik Anderson]], eesti sõudja
* 30. jaanuar – [[Stefan Elliott]], Kanada jäähokimängija
* 30. jaanuar – [[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener

==Veebruar==
*[[7. veebruar]] – [[Christian Kõrtsmik]], eesti jalgpallur
*[[10. veebruar]] – [[Emma Roberts]], USA näitleja ja laulja
* 10. veebruar – [[Nuno da Costa]], Roheneemesaarte jalgpallur
*[[11. veebruar]] – [[Nikola Mirotić]], Montenegro korvpallur
*11. veebruar – [[Markus Robam]], eesti helilooja ja näitleja
*[[13. veebruar]] – [[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[14. veebruar]] – [[Daniela Mona Lambin]], eesti jalgpallur
* 14. veebruar – [[Orlando Berrío]], Colombia jalgpallur
* 14. veebruar – [[Andrius Gudžius]], leedu kettaheitja
*[[17. veebruar]] – [[Bonnie Wright]], Briti näitlejatar
* 17. veebruar – [[Ed Sheeran]], Briti laulja 
*[[18. veebruar]] – [[Marek Kaljumäe]], eesti jalgpallur
*[[19. veebruar]] – [[Triinu Paomets]] ehk Lepatriinu, eesti laulja 
*[[20. veebruar]] – [[Sally Rooney]], iiri kirjanik ja stsenarist
*[[21. veebruar]] – [[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja 
*[[22. veebruar]] – [[Robin Stjernberg]], rootsi poplaulja ja saatejuht
* 22. veebruar – [[Rebecca Cheptegei]], Uganda pikamaajooksja
*[[24. veebruar]] – [[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Sarah Bolger]], iiri näitleja

==Märts==
*[[3. märts]] – [[Víctor Elías]], hispaania seriaalinäitleja
*[[6. märts]] – [[Tyler, the Creator]], USA räppar
*6. märts – [[Jonathan Beck]], saksa filminäitleja
*[[8. märts]] – [[Devon Werkheiser]], USA näitleja
*8. märts – [[Anna Kajalina]], Eesti võrkpallur
*[[11. märts]] – [[Raido Mitt]], eesti orienteeruja ja kergejõustiklane
* 11. märts – [[Peter Põder]], eesti muusik
*[[13. märts]] – [[Luan Santana]], Brasiilia laulja
*[[16. märts]] – [[Ridōan Aonuma]]
*[[17. märts]] – [[Vanessa Krüger]], saksa näitleja
*[[20. märts]] – [[Alexis Pinturault]], Prantsusmaa mäesuusataja
*[[21. märts]] – [[Antoine Griezmann]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[22. märts]] – [[Roberto Merhi]], hispaania vormelisõitja
*[[23. märts]] – [[Rasmus Puur]], eesti helilooja ja helilooja
* 23. märts – [[Erik Haula]], Soome jäähokimängija
* 23. märts – [[Igor Tšeminava]], Gruusia päritolu Venemaa jalgpallur
* 23. märts – [[Johan Elm]], eesti lavastaja ja dramaturg
*[[29. märts]] – [[N'Golo Kanté]], Prantsusmaa jalgpallur
*29. märts – [[Hayley McFarland]], USA näitleja

==Aprill==
*[[4. aprill]] – [[Jamie Lynn Spears]], USA näitlejatar ja lauljatar 
*[[6. aprill]] – [[Alexandra Popp]], saksa jalgpallur
*[[9. aprill]] – [[Mindaugas Kupšas]], leedu korvpallur
* 9. aprill – [[Marine Vacth]], prantsuse näitleja ja modell
* 9. aprill – [[Darlan Romani]], Brasiilia kuulitõukaja
*[[12. aprill]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija
*[[15. aprill]] – [[Javier Fernández (iluuisutaja)|Javier Fernández]], hispaania iluuisutaja
*[[22. aprill]] – [[Jaak Madison]], Eesti poliitik
*[[23. aprill]] – [[Henry Hein]], eesti ujumistreener
*[[24. aprill]] – [[Kadi Veski]], eesti kabetaja
*[[29. aprill]] – [[Kaur Kivistik]], eesti kergejõustiklane
* 29. aprill – [[Afrodíti Latinopoúlou]], Kreeka jurist ja poliitik
*[[30. aprill]] – [[Kaarel Nurmsalu]], eesti kahevõistleja

==Mai==
*[[2. mai]] – [[Liis Kullerkann]], eesti võrkpallur
*[[5. mai]] – [[David Verburg]], USA kergejõustiklane
* 5. mai – [[Anna Kovalenko]], Ukraina ajakirjanik, ühiskonnategelane ja riigiametnik
*[[7. mai]] – [[Kätlin Rohtlaid]], eesti ujuja
*[[8. mai]] – [[Linda Treiel]], eesti seitsmevõistleja
*[[13. mai]] – [[Taylor Beck]], Kanada jäähokimängija
*[[20. mai]] – [[Henrik Ojamaa]], eesti jalgpallur 
*[[21. mai]] – [[Sarah Ramos]], USA näitleja
*[[23. mai]] – [[Lena Meyer-Landrut]], Saksamaa laulja
*[[24. mai]] – [[Cody Eakin]], Kanada jäähokimängija
*[[26. mai]] – [[Julianna Rose Mauriello]], USA näitleja ja laulja
*[[27. mai]] – [[Armando Sadiku]], Albaania jalgpallur
*[[28. mai]] – [[David Bode]], saksa näitleja
*[[29. mai]] – [[Geido Kapp]], eesti iluuisutaja, jäätantsija
* 29. mai – [[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja

==Juuni==
*[[3. juuni]] – [[Natasha Dupeyrón]], Mehhiko näitleja
*[[11. juuni]] – [[Rain Kask]], eesti kaugushüppaja
* 11. juuni – [[Kärt Kull]], eesti näitleja
*[[13. juuni]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 13. juuni – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 13. juuni – [[Katie Moon]], USA teivashüppaja
*[[15. juuni]] – [[Juliette Gosselin]], Kanada näitleja
*[[17. juuni]] – [[Ferg Myrick]], korvpallur
*[[18. juuni]] – [[Willa Holland]], USA fotomodell ja näitleja
*[[24. juuni]] – [[Mark Ehrenfried]], saksa pianist
*[[25. juuni]] – [[Liisi Rist]], eesti jalgrattur
*[[27. juuni]] – [[Madylin Sweeten]], USA näitleja
*[[28. juuni]] – [[Kevin De Bruyne]], Belgia jalgpallur
*[[30. juuni]] – [[Kaho]], jaapani modell ja näitlejatar

==Juuli==
*[[3. juuli]] – [[Anastassija Pavljutšenkova]], Venemaa tennisist
* 3. juuli – [[Eero Markkanen]], soome jalgpallur
* 6. juuli – [[Victoire Thivisol]], prantsuse näitleja
* 6. juuli – [[Beatrice Chepkoech]], Keenia takistusjooksja
* 6. juuli – [[Klas Dahlbeck]], Rootsi jäähokimängija
*[[7. juuli]] – [[Stefan Järv]], eesti jalgpallur
*[[11. juuli]] – [[Sophie Hitchon]], Suurbritannia vasaraheitja
* 11. juuli – [[Alice Svensson]], Rootsi laulja
*[[12. juuli]] – [[Erik Per Sullivan]], USA näitleja
*[[16. juuli]] – [[Iiris Vesik]], eesti laulja
*[[19. juuli]] – [[Anis Arumets]], eesti laulja
*[[21. juuli]] – [[Eerik Idarand]], Eesti kiir- ja rulluisutaja ning jalgrattur
*[[22. juuli]] – [[Priit Tänav]], eesti kabetaja
* 22. juuli – [[Rando Kaljuvee]], eesti laske- ja murdmaasuusataja
* 22. juuli – [[Ruudu Rahumaru]], eesti foto- ja maalikunstnik
* 22. juuli – [[Harri Lill]], eesti kurlingumängija
*[[23. juuli]] – [[Dmitri Orlov]], Venemaa jäähokimängija
*[[26. juuli]] – [[Jóan Símun Edmundsson]], Fääri saarte jalgpallur
* 26. juuli – [[Selina Büchel]], Šveitsi kergejõustiklane
* 26. juuli – [[Tyson Barrie]], Kanada jäähokimängija
* 26. juuli – [[Lídia Pereira]], Portugali poliitik
*[[27. juuli]] – [[Natalia Sadowska]], Poola kabetaja
* 27. juuli – [[Helena Lotman]], eesti näitleja
*[[29. juuli]] – [[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur
* 29. juuli – [[Madis Hindre]], eesti ajakirjanik ja lauatennise entusiast
*[[30. juuli]] – [[Irõna Krjuko]], Valgevene kahevõistleja

==August==
*[[4. august]] – [[Lena Dürr]], saksa mäesuusataja
*[[7. august]] – [[Andero Pebre]], eesti jalgpallur
*[[16. august]] – [[Sarah-Jeanne Labrosse]], Kanada näitleja
* 16. august – [[Evanna Lynch]], iiri näitleja
* 16. august – [[Roope Riski]], Soome jalgpallur
* 16. august – [[Kyle Massey]], USA näitleja
*[[17. august]] – [[Austin Butler]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[18. august]] – [[Brianna Rollins-McNeal]], USA tõkkejooksja
*[[22. august]] – [[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja
*[[24. august]] – [[Anett Schutting]], eesti tennisist
*[[25. august]] – [[Iiro Pakarinen]], soome jäähokimängija
*[[28. august]] – [[Sten Oja]], eesti rallikrossisõitja
* 28. august – [[Henri Hang]], eesti jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Madli Murel]], eesti ratsutaja
*[[4. september]] – [[Carter Jenkins]], USA filminäitleja
*[[5. september]] – [[Skandar Keynes]], Briti näitleja
*[[9. september]] – [[Oscar dos Santos Emboaba Junior]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. september]] – [[Hannah Hodson]], USA filminäitleja
*[[13. september]] – [[Ründo Mülts]], eesti koduloouurija ja muuseumiomanik
*[[20. september]] – [[Tõnis Kirsipu]], eesti löökpillimängija
* 20. september – [[Kelsey-Lee Barber]], Austraalia odaviskaja
*[[21. september]] – [[Anastassia Kovalenko]], Eesti motoringrajasõitja
*[[22. september]] – [[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja
*[[24. september]] – [[Oriol Romeu]], Hispaania jalgpallur
*[[25. september]] – [[Emmy Clarke]], USA filminäitleja
*[[26. september]] – [[Sander Laht]], eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Anete Paulus]], eesti jalgpallur
* 27. september – [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja
* 27. september – [[Simona Halep]], rumeenia tennisist 
* 27. september – [[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur
* 27. september – [[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja

==Oktoober==
*[[1. oktoober]] – [[Rain Veideman]], eesti korvpallur
* 1. oktoober – [[Vincent Kriechmayr]], Austria mäesuusataja
*[[4. oktoober]] – [[Nicolai Kielstrup]], taani laulja
*[[5. oktoober]] – [[Betty Who]], Austraalia laulja ja laulukirjutaja
*[[10. oktoober]] – [[Xherdan Shaqiri]], šveitsi jalgpallur
*10. oktoober – [[Michael Carter-Williams]], USA korvpallur
*10. oktoober – [[Gabriella Cilmi]],  Austraalia laulja ja laululooja
*[[12. oktoober]] – [[Helery Hälvin]], eesti iluuisutaja
*[[18. oktoober]] – [[Eron Krillo]], eesti jalgpallur
*[[20. oktoober]] – [[Maia Vahtramäe]], eesti laulja
*[[21. oktoober]] – [[Arthur Alekhsanjan]], armeenia Kreeka-Rooma maadleja
*[[23. oktoober]] – [[Mako]], Jaapani keiserliku perekonna liige, printsess
* 25. oktoober – [[Orhan Bairamlõ]], Eesti judoka ja sambomaadleja
*[[28. oktoober]] – [[Meelik Samel]], eesti basskitarrist

==November==
*[[5. november]] – [[Marco Rojas]], Uus-Meremaa jalgpallur
* 5. november – [[Dmõtro Pidrutšnõi]], Ukraina laskesuusataja
* 5. november – [[Mart Tiisaar]], eesti rannavõrkpallur
*[[6. november]] – [[Matrena Nogovitsõna]], jakuudi kabetaja
*6. november – [[Kusti Nõlvak]], eesti rannavõrkpallur
*[[7. november]] – [[Anne Gadegaard]], taani laulja 
*[[8. november]] – [[Aaron Fotheringham]], ratastoolisportlane
*8. november – [[Mirjam Parve]], eesti tõlkija, toimetaja, kriitik ja luuletaja
*[[9. november]] – [[Richard (gorilla)|Richard]], gorilla 
*[[10. november]] – [[Elina Netšajeva]], Eesti laulja 
*[[11. november]] – [[Christa B. Allen]], USA näitleja
* 11. november – [[Jana Kask]], Eesti laulja
*[[13. november]] – [[Jeffrey Bruma]], hollandi jalgpallur (kaitsja)
*[[14. november]] – [[Sandra Daškova]], Eesti iluduskuninganna
* 14. november – [[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija
*[[15. november]] – [[Shailene Woodley]], USA näitleja 
*[[17. november]] – [[Alex Rose]], Samoa kettaheitja
*[[18. november]] – [[Timo Tammemaa]], eesti võrkpallur
*[[21. november]] – [[Lewis Dunk]], inglise jalgpallur
* 21. november – [[Almaz Ayana]], Etioopia jooksja

==Detsember==
*[[2. detsember]] – [[Luna Mijović]], Bosnia filminäitleja
*[[3. detsember]] – [[Simon Desthieux]], Prantsusmaa laskesuusataja
*[[4. detsember]] – [[Richard Pulst]], eesti jooksja
*[[9. detsember]] – [[prints Joachim]], Belgia printsessi Astridi poeg
* 9. detsember – [[Jekaterina Klinkova]], Eesti sambo- ja judomaadleja
* 9. detsember – [[Johannes Rydzek]], Saksamaa kahevõistleja
*[[11. detsember]] – [[Anna Bergendahl]], Rootsi poplaulja
*[[13. detsember]] – [[Jay Greenberg]], USA helilooja
*[[15. detsember]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
* 15. detsember – [[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja
*[[18. detsember]] – [[Natália Kelly]], Ameerika-Austria laulja
*[[19. detsember]] – [[Declan Galbraith]], Briti laulja
*[[20. detsember]] – [[Fabian Schär]], Šveitsi jalgpallur
*[[24. detsember]] – [[Louis Tomlinson]], Briti muusik
*[[27. detsember]] – [[Jimi Ochsenknecht]], saksa näitleja

==Teadmata kuupäev==
*[[Brfxxccxxmnpcccclllmmnprxvclmnckssqlbb11116]] (lugeda Albin), Rootsis protestiks nimeseaduse vastu 1991. aastal sündinud lapsele panna tahetud nimi

[[Kategooria:1991]]</text>
      <sha1>gupakonmuetbyfmeo2nwn2285a1fe39</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paul Johansen</title>
    <ns>0</ns>
    <id>74708</id>
    <revision>
      <id>7228079</id>
      <parentid>7002975</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:11:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kirjandus */</comment>
      <origin>7228079</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8018" sha1="dsmvrz6wo97a7ywtyjhtbsmgnhr1q1o" xml:space="preserve">'''Paul Johansen''' (10. detsember ([[vkj]]) / [[23. detsember]]) [[1901]] [[Tallinn]] – [[14. aprill]] [[1965]] [[Hamburg]]) oli [[Taanlased|taani]] päritolu [[Eesti]] ja [[Saksamaa|Saksa]] ajaloolane.
== Elulugu ==
Paul Johansen sündis Tallinnas taanlasest maaparandusinseneri [[Jens Christian Johansen]]i perekonnas. Ta õppis [[Tallinna Toomkool]]is ning lõpetas selle [[1919]]. aastal. Sama aasta suvel astus ta [[õppursõdur]]ina [[Eesti Rahvavägi|rahvaväkke]], ent [[Vabadussõda|Vabadussõja]] rinnetele ta ei jõudnud. Sama aasta lõpus asus ta õppima [[Kopenhaagen]]isse ja peagi [[Saksamaa]]le, esialgu [[Agronoomia|agraar]]inseneriks, ent peagi loobus ta sellest suunast ajaloo kasuks. [[1924]]. aastal sai Johansen [[Leipzigi ülikool]]i [[Doktorikraad|ajaloodoktor]]iks, promoveerus ta 1925. aastal [[dissertatsioon]]iga &quot;Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter&quot; (&quot;Eestlaste asustused ja põllunduse olemus keskajal&quot;) ning sai [[Filosoofiadoktor]]i (''dr. phil.'') [[teaduslik kraad|teadusliku kraad]]i. Naasis Eestisse ja asus tööle [[Tallinna Linnaarhiiv]]is.

Paul Johansenist kujunes peagi üks olulisemaid Eesti ajaloolasi, ta uuris läbi tohutu hulga materjale nii [[Tallinna ajalugu|Tallinna vanema ajaloo]], eriti asustuse (rahvastiku) ajaloo, kui ka agraarajaloo kohta, olles viimasele suunale üheks alusepanijaks Eestis. Tema ilmselt olulisemaks teeneks on [[Taani hindamisraamat]]us leiduva agraar- ja asustusajaloolise materjali uurimine ja tõlgendamine, mille tulemuseks oli põhjalik ülevaade [[13. sajand]]i [[Põhja-Eesti]] asustus- ja agraaroludest. Samuti juhtis Johansen tähelepanu [[Wanradti ja Koelli katekismus]]ele kui esimesele kindlalt teada olevale osaliselt eestikeelsele trükisele. Tema suurimaks tööks kujunes asustus-ajalooline teos &quot;Die Estlandliste des Liber Census Daniae&quot;, mis ilmus 1933. aastal ja selgitas palju asustusalaseid probleeme Eesti põhjaosa aladelt, mis olnud Taani kuningriigi valduses. Johansen leidis Rootsi arhiivist ka [[Paide]] linna asutamisüriku ning tegi muidki olulisi avastusi. [[1934]]. aastal sai temast [[Tallinna linnaarhivaar]].

[[1939]]. aasta lõpus [[Umsiedlung|siirdus]] Johansen koos [[baltisakslased|baltisakslastega]] Saksamaale ning jätkas ajaloolasetööd [[Hamburgi Ülikool]]is. [[1942]]–[[1945]] oli ta sunnitud teenima tõlgina Saksa idavägedes. Sealjuures külastas ta [[1944]]. aastal veel viimast korda ka Eestit. 

[[1945]]–[[1946]] oli ta sõjavangis ning naasis seejärel Hamburgi Ülikooli, kus õpetas kuni surmani. Hamburgis töötas ta usinasti ka &quot;Hansa ajalooühingus&quot;. 1951. aastal ilmus tema sulest Stockholmis raamat &quot;Nordische Mission, Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland&quot;, milles ta muu hulgas esitab [[hüpotees]]i, et Tallinn on kasvanud kokku kahest asustustuumikust, ühest skandinaavia ([[Oleviste kihelkond|Oleviste]] / St. Olai) ja ühest saksa ([[Niguliste kihelkond|Niguliste]] / St. Nikolai) omast&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/voitleja/1965/05/01/6 Paul Johansen. In memoriam], Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 mai 1965, lk 6&lt;/ref&gt;. [[1964]]. aastal esitas Johansen [[hüpotees]]i, et [[Balthasar Russow]] võib olla eesti päritolu. Kuid nii see uurimus kui ka mitu muud tööd (näiteks [[Läti Henrik]]u elu ja tegevuse uurimine) jäid pooleli, kuna ta suri juba järgmise aasta kevadel. P. Johansen seostas Tallinnaga ka Tallinna nimetamisväärse renessansimaalija [[Michel Sittow]]i, kelle portreid oldi enne seda kirjutatud ühe [[Flaamid|flaami]] meistri arvele.

== Teoseid ==
* &quot;Siedlung und Agrarwesen der Esten im Mittelalter&quot;. [[Tartu|Dorpat]], [[1925]]
* &quot;Über die Schweden bei Reval&quot;. [[Beiträge zur Kunde Estlands]], 11. [[Tallinn|Reval]], 1925/1926
* &quot;Die Estlandliste der &quot;Liber Census Daniae&quot;&quot;. [[Kopenhaagen|Kopenhagen]]-Reval, [[1933]], [[ETERA]]s -  [https://www.etera.ee/zoom/198245/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info], [https://www.etera.ee/zoom/1136/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info  I.-II. Halbband]
* &quot;Bruchstücke des Landbuches der Ordensmeister für Rujen und Helmet&quot;. [[Beiträge zur Kunde Estlands]], 21. Heft 1. [[Tallinn]], [[1937]]
* &quot;Deutsch und Undeutsch im mittelalterlichen und frühneuzeitlichen Reval&quot; (koos [[Heinz von zur Mühlen]]iga). [[Köln]]–[[Wien]] [[1973]]. [[ETERA]]s - [https://www.etera.ee/zoom/174690/view?page=1&amp;p=separate&amp;tool=info], [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194696/142878/page/62]
* &quot;Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber&quot; / hrsg. [[Heinz von zur Mühlen]]. [[Köln]]; [[Weimar]]; [[Wien]]: ''Böhlau Verlag'', [[1996]] (''Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte''; 14) 
* &quot;[[Taani]] ja Eesti&quot; (ajaloolistest sidemetest). Järelsõna: [[Jüri Kivimäe]]. [[Tallinna Linnaarhiiv]], 1996, 25 lk
* &quot;Kaugete aegade sära&quot;. Koostaja, ees- ja järelsõna autor Jüri Kivimäe. Tõlkinud Jüri ja [[Sirje Kivimäe]], [[Eerik-Niiles Kross]]. Sari [[Eesti mõttelugu]], nr 65, [[Ilmamaa]], [[Tartu]] [[2006]], 528 lk

== Viited ==
{{viited}}

==Kirjandus==
* [[Jaan Kross]]. &quot;Paul Johanseni (ja iseenese) päästmiskatse ühe ülirange ajaloolasmuusa käest&quot; – [[Keel ja Kirjandus]] [[1988]], nr 5, lk 276–283 ja Jaan Krossi raamatus &quot;Vahelugemised&quot; V, [[Eesti Raamat]], [[Tallinn]] [[1990]], lk 169–184 (Paul Johansenist ka: &quot;Vahelugemised&quot; IV, [[1986]], lk 100–104)
* [[Peep Pillak]]. &quot;Arhivaar ja ajaloolane Paul Johansen – 95&quot; – [[Kleio (ajakiri)|Kleio]] [[1997]], nr 1, lk 57–61
* [[Sulev Vahtre]]. &quot;Paul Johanseni viimane suursaavutus&quot; (raamatu &quot;Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber&quot; arvustus) – [[Akadeemia (ajakiri)|Akadeemia]] 1997, nr 3, lk 612–616
* Sulev Vahtre. &quot;Paul Johanseni käsikirjaline pärand [[Lüübek]]i linnaarhiivis&quot; – [[Ajalooline Ajakiri]] [[1998]], nr 4, lk 101–105
* [[Jüri Kivimäe]]. &quot;Uurimus [[Balthasar Russow]]ist ja tema kroonikast&quot; (raamatu &quot;Balthasar Rüssow als Humanist und Geschichtsschreiber&quot; arvustus) – Keel ja Kirjandus [[1999]], nr 4, lk 285–289
* [[Marja Kallasmaa]]. &quot;Paul Johanseniga [[Harju-Madise]]l&quot; – Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 6, lk 385–391 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:195596/143156/page/3
* [[Eesti kirjanike leksikon]]. Eesti Raamat, Tallinn [[2000]], lk 145–146 (artikli autor [[Mati Hint]])
* [[Vello Helk]]. &quot;Arhivaaride koostöö üle Läänemere: Paul Johanseni kirjadest [[Svend Aakjær]]ile&quot; – [[Tuna]] [[2001]], nr 4, lk 92–108 
* [[Aivar Põldvee]]. &quot;Paul Johansen ja ajaloo elav kohalolek&quot; (raamatu &quot;Kaugete aegade sära&quot; arvustus) – Keel ja Kirjandus [[2006]], nr 8, lk 671–675 
* [[Jaan Undusk]]. &quot;Ajalookirjutusest Eestis ja eksiilis Teise maailmasõja järel: võhiku mõtteid&quot; – Tuna [[2007]], nr 1, lk 4–26 (Paul Johansenist Jaan Krossi teoste &quot;Neli monoloogi Püha Jüri asjus&quot; ja &quot;Kolme katku vahel&quot; inspireerijana lk 23–26)
* Eestlaste rohkus muistses Tallinnas. Vaba Maa, 14. märts 1935, nr. 63, lk. 8

== Välislingid ==
* [https://dea.digar.ee/page/voitleja/1965/05/01/6 Paul Johansen. In memoriam] Võitleja = The Combatant : ülemaailmne Eesti sõjameeste ja vabadusvõitlejate häälekandja, 1 mai 1965, lk 6
* [[Juhan Kreem]]. [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/hiiglase-lad-ja-eesti-m-tte-lugu/ &quot;Hiiglase õlad ja eesti mõtte lugu&quot; (raamatu &quot;Kaugete aegade sära&quot; arvustus)] Sirp, 21. aprill 2006, lk 3
* [[Teet Veispak]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51037609/teet-veispak-paul-johansen-sugava-jalje-jatja &quot;Paul Johansen – sügava jälje jätja&quot; (raamatu &quot;Kaugete aegade sära&quot; arvustus)] Eesti Päevaleht, 28. aprill 2006, lk 14
* {{ISIK|953}}

{{JÄRJESTA:Johansen, Paul}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti arhivaarid]]
[[Kategooria:Saksamaa ajaloolased]]
[[Kategooria:Tallinna Toomkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Leipzigi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1965]]</text>
      <sha1>dsmvrz6wo97a7ywtyjhtbsmgnhr1q1o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Koadjuutorivaenus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>75514</id>
    <revision>
      <id>7227825</id>
      <parentid>6710840</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksingj</username>
        <id>214485</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eellugu: koadjuutoriplaan ja konflikti teke */</comment>
      <origin>7227825</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15642" sha1="pfuc5uu2nc4wf7h9pk9fmaikvlv05br" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Koadjuutorivaenus
| osa           = 
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = [[1556]]–[[1557]]
| koht          = [[Riia peapiiskopkond]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Riia peapiiskopi ja tema koadjuutori õiguste kinnitamine
| seis          = 
| osaline1      = Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], Preisimaa, Poola-Leedu, Mecklenburg
| osaline2      = Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Riia peapiiskopkonna seisused
| osaline3      = 
| väejuht1      = Wilhelm von Hohenzollern, [[Albrecht von Hohenzollern]], [[Zygmunt II August]]
| väejuht2      = [[Wilhelm Fürstenberg]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = Poola-Leedu sõjajõud umbes 25 000
| jõud2         = 5000–7000
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     =
| märkused      = 
}}

'''Koadjuutorivaenus''' (ka: ''koadjuutoritüli'', ''koadjuutorisõda'') oli viimane suurem sisekonflikt [[Vana-Liivimaa]]l, mis leidis aset aastatel [[1556]]–[[1557]] [[Riia peapiiskop]]i ja [[Liivi ordu]] vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i huvid, [[Christoph von Mecklenburg]]i [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks määramisel.
[[Pilt:Wilhelm von Brandenburg-Ansbach.jpg|pisi|Riia viimane [[Riia peapiiskop|peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]]]]
==Eellugu: koadjuutoriplaan ja konflikti teke==
Konflikti põhjustas [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]]i ning tema välismaiste liitlaste: tema venna, [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning [[Leedu suurvürst]]i [[Zygmunt II August]]i tegevus, mis läks vastuollu [[Liivi ordu]] ja Liivimaa piiskoppide poliitikaga. [[1546]]. aastal olid Liivimaa seisused (maaisandad: [[Liivi ordu]], peapiiskop, [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]], [[Tartu piiskop|Tartu]] ja [[Kuramaa piiskop]]; nende vasallid ning kolm suuremat linna [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]) [[Liivimaa maapäev]]al otsustanud, et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide abilisteks ja järglasteks ([[koadjuutor]]iteks) saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop Wilhelm. 
[[Pilt:Albrecht von Hohenzollern.jpg|thumb|250px| [[Saksa ordu]] [[kõrgmeister]] [[Albrecht von Hohenzollern]]]]
Esialgu peeti lepingust kinni, kuid [[1550. aastad|1550. aastate alguses]] hakkas peapiiskopi venna hertsog Albrechti mõjuvõim Läänemere ääres tänu keisrivõimu nõrgenemisele ([[Karl V]] oli [[1552]]. aastal sunnitud sõlmima protestantlike vürstidega [[Passau rahu]], [[1555]] sõlmiti [[Augsburgi usurahu]] ja reformiti keisririigi valitsemist nõnda, et keisri mõjuvõim oluliselt vähenes) ja headele suhetele uue Poola kuninga Zygmunt II-ga taas kasvama. Ta otsustas uuesti sekkuda jõulisemalt ka Liivimaa poliitikasse. [[1553]]. aasta sügisel pakkus Mecklenburgi hertsog Johann Albrecht (Preisi hertsog Albrechti väimees) peapiiskopile välja, et esimese vennast [[Christoph von Mecklenburg|Christophist]] võiks Wilhelmi koadjuutori teha. Peapiiskopi esialgne reaktsioon oli küll pigem äraütlev, sest ta kartis ordu vastutegevust, kuid vend Albrecht veenis teda 1554. aasta alguseks plaani toetama. Pole päris selge, kas Albrecht ja Johann Albrecht olid koostööd teinud juba 1553. aasta sügisel, kuid igal juhul asusid nad 1554. aasta jooksul tihedale ühistegevusele ning püüdsid Christophi koadjuutoriks tegemise plaanile kõikjalt toetust saada. Sama aasta sügiseks lubas seda Zygmunt II, kes oli hertsog Albrechtile juba 1553. aastal teinud ülesande leida vahendeid Liivimaa mõjutamiseks, et teda enda poliitika kiiluvette tõmmata. Kuningas uskus tõenäoliselt, et koadjuutoriplaani abil see ka õnnestub.

Pärast seda, kui Venemaaga oli [[1554]]. aastal sõlmitud ebasoodus rahu ([[Ivan IV]] hakkas nõudma [[Tartu maks]]u), otsustas peapiiskop Wilhelm lõplikult koadjuutoriplaani kasuks. Ta asus taotlema Christophi kiiret maalesaatmist ja esitas koos Turaida stiftifoogti [[Georg Taube]]ga koguni plaani Liivimaa ründamiseks: Taani ja Poola peaksid Preisimaa abil maa vallutama ja seejärel poliitilise olukorra peapiiskopile soodsalt ümber korraldama. Zygmunt II, veel vähem aga Taani kuningas [[Christian III]], sellist plaani ei toetanud. Ka Mecklenburgis ei kiirustatud Christophi teelesaatmisega. Ordu sai vahepeal plaanist teada ja püüdis Wilhelmit sellest loobuma sundida. See siiski ei õnnestunud ja [[1555]]. aasta novembris saabus 18-aastane Mecklenburgi hertsog Christoph maale. Christophi positsioon polnud siiski kuigi tugev, sest tema vastu olid kõik Liivimaa maaisandad peale peapiiskopi ja isegi Riia toomkapiitel ei tahtnud teda ametlikult koadjuutoriks valida. [[28. jaanuar]]il [[1556]] lubas kapiitel teda küll koadjuutoriks valida, ent ametlikku kinnitust sellega arvatavasti siiski ei kaasnenud. Seejärel püüti konflikti lahendada maapäeval.

Maapäevale peapiiskop Wilhelm ja Christoph ise ei läinud, kuid neid esindasid Riia vasallid ja kapiitli liikmed, kes nõudsid 1546. aasta otsuse tühistamist ja Christophi heakskiitmist. Lisaks võis peapiiskop loota ordu Poola-meelsele [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]]ile ja oletatavale tulevasele ordumeistrile [[Jasper von Münster]]ile. Münster pooldas liitu Poola-Leedu ja Rootsiga, et Venemaale vajadusel ka relva jõul vastu seista, kuid ülejäänud ordu eesotsas ordumeister [[Heinrich von Galen]]i ja [[Viljandi komtuur]]i [[Wilhelm Fürstenberg]]iga ei soovinud liitu Poolaga, kartes selle sõltlaseks muutuda, ja püüdsid seetõttu Venemaaga iga hinna eest rahu säilitada. Maapäeval ilmneski, et vastuolud olid suured ja üksmeele leidmine osutus võimatuks. Ordu ja piiskopid ütlesid peapiiskopile, et Christoph kinnitatakse koadjuutoriks ainult juhul, kui peapiiskop nõustub nendepoolsete tingimustega; need oleksid tähendanud aga Wilhelmi ja tema välisliitlaste poliitilise mõju kadumist Liivimaal. Peapiiskop ei saanud nendega nõustuda ja palus kiiret abi Poola kuningalt. Suhted teravnesid veelgi, kui ordu koadjuutoriks valiti Wilhelm Fürstenberg ja selle tõttu solvunud Jasper von Münster Poola poolele üle läks. Münsteri alamad jäid aga ordumeistrile truuks ja marssal pidi mais 1556 Liivimaalt põgenema.

Selleks ajaks olid peapiiskopi ja ordu suhted eriti halvad ka seetõttu, et ordul õnnestus kinni pidada mõningaid Wilhelmi läkitatud salakirju oma vennale, kus ta palus uuesti Liivimaa ründamist. Ordu otsustas seepeale kokku kutsuda maapäeva, mis juuni alguses peapiiskopile [[vaenus]]e kuulutas. Maapäeva lõppotsuses väideti, et Wilhelm polnud kunagi tõeliseks peapiiskopiks olnud, vaid püüdnud ainult oma [[dünastia]] (Wilhelm ja Albrecht kuulusid [[Hohenzollernid]]e ehk [[Brandenburg]]i ja [[Ansbach]]i valitsenud suguvõsasse) huve teiste liivimaalaste kahjuks läbi suruda.

==Ordu sõjakäik ja olukord 1556. aasta suvel==

Ordu oli sõjaks valmistunud tegelikult juba varem: 1556. aasta veebruaris saadeti [[Dünaburgi komtuur]] [[Gotthard Kettler]] Saksamaale vägesid koguma, kuid polnud selge, kas ta kogub neid Venemaa või peapiiskopi vastu. Wilhelm oli samal ajal [[Danzig]]ist (Gdańskist) 10 000 taalrit laenu võtnud, kuid sellegi puhul polnud selge, milleks ta raha täpselt kasutada tahab. Juuni alguseks olid aga asjaolud selgunud. Peapiiskopil polnud sisuliselt mingit sõjaväge, ordu tugevdas oma ridu aga Saksamaalt saabuvate palgasõduritega. 

Ehkki Poola ja teised välisjõud püüdsid ordut mõjutada peapiiskopivastasest sõjakäigust loobuma, algas see siiski 18. juunil 1556. Juba 24. juuniks oli peapiiskopi üks pealinnustest, [[Rauna]], alistatud. Seejärel liikus orduvägi koadjuutor Fürstenbergi juhtimisel [[Koknese]] alla, kus olid ka peapiiskop ja hertsog Christoph. Pärast lühikesi läbirääkimisi end ordu kätte andnud Christophiga 29. juunil andis ka peapiiskop alla. 30. juunil võttis ordu Koknese üle, Wilhelm viidi aga vangi. Esialgu oli ta [[Smiltene]]s, hiljem [[Koivaliina]]s (Gaujienas). Christophit kohtles ordu paremini: ta oli ametlikult vaba ja võis resideerida Turaidas, kuid ei tohtinud maalt lahkuda, sest ta ei lubanud orduvastasest tegevusest loobuda. 

Wilhelmi ja Christophi vennad Albrecht ja Johann Albrecht alustasid aga nii keisririigis kui ka mujal massiivset kampaaniat peapiiskopile toetuse saamiseks. Samas võitles Saksamaal enda huvide eest ka ordu, sest Kettler kogus seal jätkuvalt mehi ja toetust. Keiser asus tänu Albrechti ja Johann Albrechti kampaaniale esialgu siiski pigem peapiiskopi poolele, nõudes tema vangistusest vabastamist ja ametisse ennistamist. Kuid diplomaatilistel vahenditel esialgu erilist mõju polnud. [[Pommeri]] hertsogite saadikud püüdsid konflikti juba sama aasta juulis-augustis küll lahendada, kuid vastaspoolte seisukohad olid selleks liialt erinevad. Järgmisena võttis teatepulga üle Taani, kes saatis oma saadikud esialgu Preisimaale, kust nad liikusid edasi Liivimaale, jõudes sinna novembriks.

==Taani vahendus ja Poola vastuseis. Sõjaoht 1557. aasta suvel==

Taani saadikute eesmärgiks oli ära hoida nii ordu ülemäärane tugevnemine kui ka Poola sekkumine Liivimaa asjadesse. Seega pakkusid nad liivimaalastele välja kompromissi: peapiiskop Wilhelm küll ennistataks, kuid ta peaks oma kohast kohe loobuma ja oma koadjuutorile Christophile loovutama, kes aga pidi nii 1546. aasta retsessi kui ka teisi Liivimaa lepinguid tunnustama ning ei tohtinud peapiiskopkonda sekulariseerida. Ordu nõustus selle pakkumisega ilmselt seetõttu, et noort Christophit oli endale soodsas suunas lihtsam mõjutada kui Wilhelmit, pealegi oli tema vend Johann Albrecht tunduvalt kaugemal kui Wilhelmi vend Albrecht. Lisaks sellele loodeti, et Taani kuningas suudab Liivimaaga lepitada ka Poola kuninga, kes oli Wilhelmi vangistanud ordule ainsaks otseseks ohuks.

Kuid Zygmunt II keeldus Taani vahendust aktsepteerimast ja nõudis 1557. aasta aprillis Wilhelmi ja Christophi täielikku ennistamist ning liitu endaga. Hertsog Albrecht läks nõudmistes isegi kaugemale: Liivimaast pidi tehtama sarnaselt Preisimaaga Poola-Leedu protektoraat. Taani projekt oli seega mõlemale vastumeelne ja neid huvitas taanlaste kõrvaletõrjumine asjaajamisest. Et kuningas [[Christian III]] polnud valmis Zygmunt II-ga vastuollu minema, siis tõmbusidki taanlased 1557. aasta suvel tagasi. Liivimaa lõunapiirile koondusid aga suured Poola-Leedu väed, mille suuruseks on kaasaegsetes kroonikates peetud 70 000 – 80 000 meest, kuid tõenäoliselt oli neid umbes kolm korda vähem (umbes 20 000 – 25 000). Nende vastu suutsid liivimaalased panna arvatavasti umbes 5000 sõjaväelast, kindlasti aga mitte rohkem kui 7000. Seetõttu otsustas pärast Heinrich von Galeni surma ordumeistriks saanud Fürstenberg järgi anda ja Zygmunt II-ga rahuleping sõlmida. Kuningas oli sellega ka nõus, mistõttu võib arvata, et tal tegelikult ei olnud tõsisemat plaani Liivimaaga sõda alustada.

==[[Posvoli leping]]ute sõlmimine==
5. septembril 1557 jõuti Zygmunt II sõjalaagris Posvolis (tänapäeva [[Pasvalys]]) nii kaugele, et Saksa-Rooma riigi saadikute vahendusel esitati liivimaalastele kaks rahulepingut: esimene taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuigi keelas neil maad sekulariseerimast, teisega sõlmiti aga Zygmunt II ja Liivimaa vahel rahuleping, lahendades nende pikaajalise piiritüli ja kaubandusvastuolud. 14. septembril, kui ordumeister Fürstenberg lepinguid kinnitama tuli, sõlmiti kuninga ja tema vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. See ei rakendunud aga enne ellu, kui mõlema rahuleping Venemaaga oli lõppenud, seega sai see realiseeruda mitte varem kui alles viie aasta pärast. Seega oli liidu tähendus suhteliselt tühine, ent see aitas Liivimaad tihedamalt siduda Zygmunt II poliitikaga. Hoolimata kõigest ei saanud Liivimaast Posvoli lepingute järel Zygmunt II sõltlast. 7. oktoobril, kui hertsog Christoph pidulikult koadjuutoriks valiti, oli ka koadjuutorivaenus lõplikult läbi. 

Traditsioonilise arusaama järgi näitas koadjuutorivaenus naaberriikidele selgelt, et Vana-Liivimaa sisekorraldus on nõrk ning selle osariigid ei suuda enam kuidagi vastu seista välissurvele. On ka arvatud, et see kiirendas [[Ivan IV]] otsust alustada [[Vene-Liivi sõda]]. Siiski tundub, et Venemaa-Liivimaa sõja vallapäästmises polnud Posvoli lepingul otsustavat rolli, kuna tsaar ei saanud lepingu sisust detailsemat teavet.

==Vaata ka== 
*[[Liivi sõda]]
*[[Vene-Liivi sõda]]

==Kirjandus==
*[[Alexander Bergengrün]], Herzog Christoph von Mecklenburg, letzter Koadjutor des Erzbistums Riga: Ein Beitrag zur livländischen und mecklenburgischen Geschichte. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1898
*[[Iselin Gundermann]], Grundzüge der preussisch-mecklenburgischen Livlandpolitik im 16. Jahrhundert. In: Baltische Studien; NF, Bd 52, 1966; S. 31–56.
*[[Stefan Hartmann]], Neue Quellen zur livländischen Koadjutorfehde 1555/6. In: Aus der Geschichte Alt-Livlands: Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Herausgegeben von Bernhart Jähnig und Klaus Militzer. Münster: Lit, 2004. Schriften der Baltischen Historischen Kommission; Bd. 12, lk-d 275–306. 
*[[Salomon Henning]], [http://department.monm.edu/history/urban/books/Henning.%20Part%20One%201554-1562.htm Salomon Henning's Chronicle] (esimene osa, kuni aastani [[1561]]).
*[[Hans Kruus]], &quot;Vene-Liivi sõda: (1558–1561)&quot;. [[Tartu]], [[1924]]. 
*[[Margus Laidre]], Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel. Tallinn: Argo, 2008.
*[[Johann Renner]], &quot;Liivimaa ajalugu 1556–1561&quot;. [[Tallinn]], [[1995]]; [[2006]].
*[[Knud Rasmussen (ajaloolane)|Knud Rasmussen]], &quot;Die Livländische Krise&quot;. [[Kopenhaagen]], [[1973]].
*[[Erik Tiberg]], Zur Vorgeschichte des Livländischen Krieges: die Beziehungen zwischen Moskau und Litauen 1549-1562. Uppsala: Academia Upsaliensis, 1984.

===Allikapublikatsioonid===
*''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten''. Toimetaja [[Stefan Hartmann]]. [[Köln]]: Böhlau, [[2005]].
*''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1557-1560): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten''. Toimetaja Stefan Hartmann. Köln: Böhlau, [[2006]].
*''Index corporis historico-diplomatici Livoniae, Esthoniae, Curoniae; oder: Kurzer Auszug aus derjenigen Urkunden-Sammlung, welche für die Geschichte und das alte Staatsrecht Liv-, Est- und Kurland's. Th. 2, vom Jahre 1450 bis zum Jahre 1631 incl''. Toimetaja [[Karl Eduard Napiersky]]. Riga; Dorpat: Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1835.
*''Monumenta Livoniae Antiquae, Bd. 5: Die letzten Zeiten des Erzbistums Riga, dargestellt in einer gleichzeitigen Chronik des Bartolemäus Grafenthal und in einer Sammlung der auf jene Zeiten bezüglichen Urkunden''. Toimetaja [[Friedrich Georg von Bunge]]. Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1847.

[[Kategooria:Vana-Liivimaa]]
[[Kategooria: Eesti keskaeg]]
[[Kategooria:Läti keskaeg]]
[[Kategooria:Liivi ordu]]
[[Kategooria:16. sajand Eestis]]</text>
      <sha1>pfuc5uu2nc4wf7h9pk9fmaikvlv05br</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227826</id>
      <parentid>7227825</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:16:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Saksingj</username>
        <id>214485</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eellugu: koadjuutoriplaan ja konflikti teke */</comment>
      <origin>7227826</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15659" sha1="1r9twuw2hitobebymfbkub1xnfknq5s" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|kuu=aprill|aasta=2020}}
{{Sõjaline konflikt
| konflikt      = Koadjuutorivaenus
| osa           = 
| pilt          = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = [[1556]]–[[1557]]
| koht          = [[Riia peapiiskopkond]]
| koordinaadid  =
| kaart         = 
| laiuskraad    = 
| pikkuskraad   = 
| kaardisuurus  = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = Riia peapiiskopi ja tema koadjuutori õiguste kinnitamine
| seis          = 
| osaline1      = Riia peapiiskop [[Wilhelm von Hohenzollern]], Preisimaa, Poola-Leedu, Mecklenburg
| osaline2      = Liivi ordu, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Riia peapiiskopkonna seisused
| osaline3      = 
| väejuht1      = Wilhelm von Hohenzollern, [[Albrecht von Hohenzollern]], [[Zygmunt II August]]
| väejuht2      = [[Wilhelm Fürstenberg]]
| väejuht3      = 
| jõud1         = Poola-Leedu sõjajõud umbes 25 000
| jõud2         = 5000–7000
| jõud3         = 
| kaotused1     = 
| kaotused2     = 
| kaotused3     =
| märkused      = 
}}

'''Koadjuutorivaenus''' (ka: ''koadjuutoritüli'', ''koadjuutorisõda'') oli viimane suurem sisekonflikt [[Vana-Liivimaa]]l, mis leidis aset aastatel [[1556]]–[[1557]] [[Riia peapiiskop]]i ja [[Liivi ordu]] vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] [[Zygmunt II August]]i huvid, [[Christoph von Mecklenburg]]i [[Riia peapiiskop]]i [[koadjuutor]]iks määramisel.
[[Pilt:Wilhelm von Brandenburg-Ansbach.jpg|pisi|Riia viimane [[Riia peapiiskop|peapiiskop]] [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]]]]
==Eellugu: koadjuutoriplaan ja konflikti teke==
Konflikti põhjustas [[Riia peapiiskop]]i [[Wilhelm von Hohenzollern|Wilhelm]]i ning tema välismaiste liitlaste: tema venna, [[Preisimaa hertsog]]i [[Albrecht von Hohenzollern|Albrechti]], [[Mecklenburgi hertsog]]i [[Johann Albrecht I]] ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] ning [[Leedu suurvürst]]i [[Zygmunt II August]]i tegevus, mis läks vastuollu [[Liivi ordu]] ja Liivimaa piiskoppide poliitikaga. [[1546]]. aastal olid Liivimaa seisused (maaisandad: [[Liivi ordu]], peapiiskop, [[Saare-Lääne piiskop|Saare-Lääne]], [[Tartu piiskop|Tartu]] ja [[Kuramaa piiskop]]; nende vasallid ning kolm suuremat linna [[Tallinn]], [[Tartu]] ja [[Riia]]) [[Liivimaa maapäev]]al otsustanud, et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide abilisteks ja järglasteks ([[koadjuutor]]iteks) saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop Wilhelm. 
[[Pilt:Albrecht von Hohenzollern.jpg|thumb|250px| [[Saksa ordu]] [[kõrgmeister]] [[Albrecht von Hohenzollern]]]]
Esialgu peeti lepingust kinni, kuid [[1550. aastad|1550. aastate alguses]] hakkas peapiiskopi venna hertsog Albrechti mõjuvõim Läänemere ääres tänu keisrivõimu nõrgenemisele ([[Karl V]] oli [[1552]]. aastal sunnitud sõlmima protestantlike vürstidega [[Passau rahu]], [[1555]] sõlmiti [[Augsburgi usurahu]] ja reformiti keisririigi valitsemist nõnda, et keisri mõjuvõim oluliselt vähenes) ja headele suhetele uue Poola kuninga Zygmunt II-ga taas kasvama. Ta otsustas uuesti sekkuda jõulisemalt ka Liivimaa poliitikasse. [[1553]]. aasta sügisel pakkus Mecklenburgi hertsog Johann Albrecht (Preisi hertsog Albrechti väimees) peapiiskopile välja, et esimese vennast [[Christoph von Mecklenburg|Christophist]] võiks Wilhelmi koadjuutori teha. Peapiiskopi esialgne reaktsioon oli küll pigem äraütlev, sest ta kartis ordu vastutegevust, kuid vend (Preisi hertsog) Albrecht veenis teda 1554. aasta alguseks plaani toetama. Pole päris selge, kas Albrecht ja Johann Albrecht olid koostööd teinud juba 1553. aasta sügisel, kuid igal juhul asusid nad 1554. aasta jooksul tihedale ühistegevusele ning püüdsid Christophi koadjuutoriks tegemise plaanile kõikjalt toetust saada. Sama aasta sügiseks lubas seda Zygmunt II, kes oli hertsog Albrechtile juba 1553. aastal teinud ülesande leida vahendeid Liivimaa mõjutamiseks, et teda enda poliitika kiiluvette tõmmata. Kuningas uskus tõenäoliselt, et koadjuutoriplaani abil see ka õnnestub.

Pärast seda, kui Venemaaga oli [[1554]]. aastal sõlmitud ebasoodus rahu ([[Ivan IV]] hakkas nõudma [[Tartu maks]]u), otsustas peapiiskop Wilhelm lõplikult koadjuutoriplaani kasuks. Ta asus taotlema Christophi kiiret maalesaatmist ja esitas koos Turaida stiftifoogti [[Georg Taube]]ga koguni plaani Liivimaa ründamiseks: Taani ja Poola peaksid Preisimaa abil maa vallutama ja seejärel poliitilise olukorra peapiiskopile soodsalt ümber korraldama. Zygmunt II, veel vähem aga Taani kuningas [[Christian III]], sellist plaani ei toetanud. Ka Mecklenburgis ei kiirustatud Christophi teelesaatmisega. Ordu sai vahepeal plaanist teada ja püüdis Wilhelmit sellest loobuma sundida. See siiski ei õnnestunud ja [[1555]]. aasta novembris saabus 18-aastane Mecklenburgi hertsog Christoph maale. Christophi positsioon polnud siiski kuigi tugev, sest tema vastu olid kõik Liivimaa maaisandad peale peapiiskopi ja isegi Riia toomkapiitel ei tahtnud teda ametlikult koadjuutoriks valida. [[28. jaanuar]]il [[1556]] lubas kapiitel teda küll koadjuutoriks valida, ent ametlikku kinnitust sellega arvatavasti siiski ei kaasnenud. Seejärel püüti konflikti lahendada maapäeval.

Maapäevale peapiiskop Wilhelm ja Christoph ise ei läinud, kuid neid esindasid Riia vasallid ja kapiitli liikmed, kes nõudsid 1546. aasta otsuse tühistamist ja Christophi heakskiitmist. Lisaks võis peapiiskop loota ordu Poola-meelsele [[Liivi ordu maamarssal|maamarssal]]ile ja oletatavale tulevasele ordumeistrile [[Jasper von Münster]]ile. Münster pooldas liitu Poola-Leedu ja Rootsiga, et Venemaale vajadusel ka relva jõul vastu seista, kuid ülejäänud ordu eesotsas ordumeister [[Heinrich von Galen]]i ja [[Viljandi komtuur]]i [[Wilhelm Fürstenberg]]iga ei soovinud liitu Poolaga, kartes selle sõltlaseks muutuda, ja püüdsid seetõttu Venemaaga iga hinna eest rahu säilitada. Maapäeval ilmneski, et vastuolud olid suured ja üksmeele leidmine osutus võimatuks. Ordu ja piiskopid ütlesid peapiiskopile, et Christoph kinnitatakse koadjuutoriks ainult juhul, kui peapiiskop nõustub nendepoolsete tingimustega; need oleksid tähendanud aga Wilhelmi ja tema välisliitlaste poliitilise mõju kadumist Liivimaal. Peapiiskop ei saanud nendega nõustuda ja palus kiiret abi Poola kuningalt. Suhted teravnesid veelgi, kui ordu koadjuutoriks valiti Wilhelm Fürstenberg ja selle tõttu solvunud Jasper von Münster Poola poolele üle läks. Münsteri alamad jäid aga ordumeistrile truuks ja marssal pidi mais 1556 Liivimaalt põgenema.

Selleks ajaks olid peapiiskopi ja ordu suhted eriti halvad ka seetõttu, et ordul õnnestus kinni pidada mõningaid Wilhelmi läkitatud salakirju oma vennale, kus ta palus uuesti Liivimaa ründamist. Ordu otsustas seepeale kokku kutsuda maapäeva, mis juuni alguses peapiiskopile [[vaenus]]e kuulutas. Maapäeva lõppotsuses väideti, et Wilhelm polnud kunagi tõeliseks peapiiskopiks olnud, vaid püüdnud ainult oma [[dünastia]] (Wilhelm ja Albrecht kuulusid [[Hohenzollernid]]e ehk [[Brandenburg]]i ja [[Ansbach]]i valitsenud suguvõsasse) huve teiste liivimaalaste kahjuks läbi suruda.

==Ordu sõjakäik ja olukord 1556. aasta suvel==

Ordu oli sõjaks valmistunud tegelikult juba varem: 1556. aasta veebruaris saadeti [[Dünaburgi komtuur]] [[Gotthard Kettler]] Saksamaale vägesid koguma, kuid polnud selge, kas ta kogub neid Venemaa või peapiiskopi vastu. Wilhelm oli samal ajal [[Danzig]]ist (Gdańskist) 10 000 taalrit laenu võtnud, kuid sellegi puhul polnud selge, milleks ta raha täpselt kasutada tahab. Juuni alguseks olid aga asjaolud selgunud. Peapiiskopil polnud sisuliselt mingit sõjaväge, ordu tugevdas oma ridu aga Saksamaalt saabuvate palgasõduritega. 

Ehkki Poola ja teised välisjõud püüdsid ordut mõjutada peapiiskopivastasest sõjakäigust loobuma, algas see siiski 18. juunil 1556. Juba 24. juuniks oli peapiiskopi üks pealinnustest, [[Rauna]], alistatud. Seejärel liikus orduvägi koadjuutor Fürstenbergi juhtimisel [[Koknese]] alla, kus olid ka peapiiskop ja hertsog Christoph. Pärast lühikesi läbirääkimisi end ordu kätte andnud Christophiga 29. juunil andis ka peapiiskop alla. 30. juunil võttis ordu Koknese üle, Wilhelm viidi aga vangi. Esialgu oli ta [[Smiltene]]s, hiljem [[Koivaliina]]s (Gaujienas). Christophit kohtles ordu paremini: ta oli ametlikult vaba ja võis resideerida Turaidas, kuid ei tohtinud maalt lahkuda, sest ta ei lubanud orduvastasest tegevusest loobuda. 

Wilhelmi ja Christophi vennad Albrecht ja Johann Albrecht alustasid aga nii keisririigis kui ka mujal massiivset kampaaniat peapiiskopile toetuse saamiseks. Samas võitles Saksamaal enda huvide eest ka ordu, sest Kettler kogus seal jätkuvalt mehi ja toetust. Keiser asus tänu Albrechti ja Johann Albrechti kampaaniale esialgu siiski pigem peapiiskopi poolele, nõudes tema vangistusest vabastamist ja ametisse ennistamist. Kuid diplomaatilistel vahenditel esialgu erilist mõju polnud. [[Pommeri]] hertsogite saadikud püüdsid konflikti juba sama aasta juulis-augustis küll lahendada, kuid vastaspoolte seisukohad olid selleks liialt erinevad. Järgmisena võttis teatepulga üle Taani, kes saatis oma saadikud esialgu Preisimaale, kust nad liikusid edasi Liivimaale, jõudes sinna novembriks.

==Taani vahendus ja Poola vastuseis. Sõjaoht 1557. aasta suvel==

Taani saadikute eesmärgiks oli ära hoida nii ordu ülemäärane tugevnemine kui ka Poola sekkumine Liivimaa asjadesse. Seega pakkusid nad liivimaalastele välja kompromissi: peapiiskop Wilhelm küll ennistataks, kuid ta peaks oma kohast kohe loobuma ja oma koadjuutorile Christophile loovutama, kes aga pidi nii 1546. aasta retsessi kui ka teisi Liivimaa lepinguid tunnustama ning ei tohtinud peapiiskopkonda sekulariseerida. Ordu nõustus selle pakkumisega ilmselt seetõttu, et noort Christophit oli endale soodsas suunas lihtsam mõjutada kui Wilhelmit, pealegi oli tema vend Johann Albrecht tunduvalt kaugemal kui Wilhelmi vend Albrecht. Lisaks sellele loodeti, et Taani kuningas suudab Liivimaaga lepitada ka Poola kuninga, kes oli Wilhelmi vangistanud ordule ainsaks otseseks ohuks.

Kuid Zygmunt II keeldus Taani vahendust aktsepteerimast ja nõudis 1557. aasta aprillis Wilhelmi ja Christophi täielikku ennistamist ning liitu endaga. Hertsog Albrecht läks nõudmistes isegi kaugemale: Liivimaast pidi tehtama sarnaselt Preisimaaga Poola-Leedu protektoraat. Taani projekt oli seega mõlemale vastumeelne ja neid huvitas taanlaste kõrvaletõrjumine asjaajamisest. Et kuningas [[Christian III]] polnud valmis Zygmunt II-ga vastuollu minema, siis tõmbusidki taanlased 1557. aasta suvel tagasi. Liivimaa lõunapiirile koondusid aga suured Poola-Leedu väed, mille suuruseks on kaasaegsetes kroonikates peetud 70 000 – 80 000 meest, kuid tõenäoliselt oli neid umbes kolm korda vähem (umbes 20 000 – 25 000). Nende vastu suutsid liivimaalased panna arvatavasti umbes 5000 sõjaväelast, kindlasti aga mitte rohkem kui 7000. Seetõttu otsustas pärast Heinrich von Galeni surma ordumeistriks saanud Fürstenberg järgi anda ja Zygmunt II-ga rahuleping sõlmida. Kuningas oli sellega ka nõus, mistõttu võib arvata, et tal tegelikult ei olnud tõsisemat plaani Liivimaaga sõda alustada.

==[[Posvoli leping]]ute sõlmimine==
5. septembril 1557 jõuti Zygmunt II sõjalaagris Posvolis (tänapäeva [[Pasvalys]]) nii kaugele, et Saksa-Rooma riigi saadikute vahendusel esitati liivimaalastele kaks rahulepingut: esimene taastas peapiiskopi ja Christophi positsioonid ja varad, kuigi keelas neil maad sekulariseerimast, teisega sõlmiti aga Zygmunt II ja Liivimaa vahel rahuleping, lahendades nende pikaajalise piiritüli ja kaubandusvastuolud. 14. septembril, kui ordumeister Fürstenberg lepinguid kinnitama tuli, sõlmiti kuninga ja tema vahel ka kolmas, salajane leping, liit Venemaa vastu. See ei rakendunud aga enne ellu, kui mõlema rahuleping Venemaaga oli lõppenud, seega sai see realiseeruda mitte varem kui alles viie aasta pärast. Seega oli liidu tähendus suhteliselt tühine, ent see aitas Liivimaad tihedamalt siduda Zygmunt II poliitikaga. Hoolimata kõigest ei saanud Liivimaast Posvoli lepingute järel Zygmunt II sõltlast. 7. oktoobril, kui hertsog Christoph pidulikult koadjuutoriks valiti, oli ka koadjuutorivaenus lõplikult läbi. 

Traditsioonilise arusaama järgi näitas koadjuutorivaenus naaberriikidele selgelt, et Vana-Liivimaa sisekorraldus on nõrk ning selle osariigid ei suuda enam kuidagi vastu seista välissurvele. On ka arvatud, et see kiirendas [[Ivan IV]] otsust alustada [[Vene-Liivi sõda]]. Siiski tundub, et Venemaa-Liivimaa sõja vallapäästmises polnud Posvoli lepingul otsustavat rolli, kuna tsaar ei saanud lepingu sisust detailsemat teavet.

==Vaata ka== 
*[[Liivi sõda]]
*[[Vene-Liivi sõda]]

==Kirjandus==
*[[Alexander Bergengrün]], Herzog Christoph von Mecklenburg, letzter Koadjutor des Erzbistums Riga: Ein Beitrag zur livländischen und mecklenburgischen Geschichte. Reval: Verlag von Franz Kluge, 1898
*[[Iselin Gundermann]], Grundzüge der preussisch-mecklenburgischen Livlandpolitik im 16. Jahrhundert. In: Baltische Studien; NF, Bd 52, 1966; S. 31–56.
*[[Stefan Hartmann]], Neue Quellen zur livländischen Koadjutorfehde 1555/6. In: Aus der Geschichte Alt-Livlands: Festschrift für Heinz von zur Mühlen zum 90. Geburtstag. Herausgegeben von Bernhart Jähnig und Klaus Militzer. Münster: Lit, 2004. Schriften der Baltischen Historischen Kommission; Bd. 12, lk-d 275–306. 
*[[Salomon Henning]], [http://department.monm.edu/history/urban/books/Henning.%20Part%20One%201554-1562.htm Salomon Henning's Chronicle] (esimene osa, kuni aastani [[1561]]).
*[[Hans Kruus]], &quot;Vene-Liivi sõda: (1558–1561)&quot;. [[Tartu]], [[1924]]. 
*[[Margus Laidre]], Dorpat 1558–1708: linn väe ja vaenu vahel. Tallinn: Argo, 2008.
*[[Johann Renner]], &quot;Liivimaa ajalugu 1556–1561&quot;. [[Tallinn]], [[1995]]; [[2006]].
*[[Knud Rasmussen (ajaloolane)|Knud Rasmussen]], &quot;Die Livländische Krise&quot;. [[Kopenhaagen]], [[1973]].
*[[Erik Tiberg]], Zur Vorgeschichte des Livländischen Krieges: die Beziehungen zwischen Moskau und Litauen 1549-1562. Uppsala: Academia Upsaliensis, 1984.

===Allikapublikatsioonid===
*''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1551-1557): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten''. Toimetaja [[Stefan Hartmann]]. [[Köln]]: Böhlau, [[2005]].
*''Herzog Albrecht von Preussen und Livland (1557-1560): Regesten aus dem Herzoglichen Briefarchiv und den ostpreussischen Folianten''. Toimetaja Stefan Hartmann. Köln: Böhlau, [[2006]].
*''Index corporis historico-diplomatici Livoniae, Esthoniae, Curoniae; oder: Kurzer Auszug aus derjenigen Urkunden-Sammlung, welche für die Geschichte und das alte Staatsrecht Liv-, Est- und Kurland's. Th. 2, vom Jahre 1450 bis zum Jahre 1631 incl''. Toimetaja [[Karl Eduard Napiersky]]. Riga; Dorpat: Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1835.
*''Monumenta Livoniae Antiquae, Bd. 5: Die letzten Zeiten des Erzbistums Riga, dargestellt in einer gleichzeitigen Chronik des Bartolemäus Grafenthal und in einer Sammlung der auf jene Zeiten bezüglichen Urkunden''. Toimetaja [[Friedrich Georg von Bunge]]. Riga und Leipzig: Verlag von Eduard Frantzen's Buchhandlung, 1847.

[[Kategooria:Vana-Liivimaa]]
[[Kategooria: Eesti keskaeg]]
[[Kategooria:Läti keskaeg]]
[[Kategooria:Liivi ordu]]
[[Kategooria:16. sajand Eestis]]</text>
      <sha1>1r9twuw2hitobebymfbkub1xnfknq5s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti kaitseminister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>81822</id>
    <revision>
      <id>7227806</id>
      <parentid>7166296</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:45:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast */</comment>
      <origin>7227806</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19356" sha1="nbszx2vkebettxmxgh9t73tu2ga5q49" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}}

{{Ametikoht
| nimetus           = Kaitseminister
| ametis            = [[Hanno Pevkur]]
| pilt              = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| ametisalates      = 18. juulist 2022
| asukoht           = [[Tallinn]]
| esitaja           = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| nimetaja          = [[Vabariigi President]]
| esimene           = [[Andres Larka]] (sõjaminister) &lt;br&gt; [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister)
| üksus             = [[Kaitseministeerium]]
| moodustatud       = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) &lt;br&gt; 1. aprill 1929 (kaitseminister)
| palk              = 7661 eurot kuus (2025)
| tüüp              = [[Minister]]
| liikmesus         = [[Vabariigi Valitsus]]
}}
'''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. 

Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alates 18. juulist 2022 on Eesti kaitseminister [[Hanno Pevkur]].

== Ajalugu ==
Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''.

==Eesti sõjaministrid 1918–1929==
'''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''1'''
|[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]]
|[[Andres Larka|'''Andres Larka''']]
&lt;small&gt;(1879–1943)&lt;/small&gt;
|[[24. veebruar]] [[1918]]
|[[27. november]] [[1918]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]]
[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]]
|[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']]
&lt;small&gt;(1874–1956)&lt;/small&gt;
|[[27. november]] [[1918]]
|[[8. mai]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}}
|[[Eesti Maarahva Liit]]
|[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''3'''
|[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]]
|[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1919]]
|[[18. november]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Otto Strandmani esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|
|[[August Hanko|'''August Hanko''']]
&lt;small&gt;(1879–1952)&lt;/small&gt;
|[[18. november]] [[1919]]
|[[28. juuli]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}}
|parteitu
|[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''5'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[28. juuli]] [[1920]]
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}}
|parteitu
|[[Ado Birki valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]]
|[[Ants Piip|'''Ants Piip''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Ants Piibu valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''7'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|[[2. august]] [[1923]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]
[[Juhan Kuke valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''8'''
|[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]]
|[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[2. august]] [[1923]]
|[[19. veebruar]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFA500;&quot; |'''9'''
|
|[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[25. veebruar]] [[1924]]
|[[17. oktoober]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}}
|[[Kristlik Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''10'''
|
|[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[11. november]] [[1924]]
|[[26. november]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}}
|parteitu
|[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[16. detsember]] [[1924]]
|[[4. märts]] [[1927]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Jüri Jaaksoni valitsus]]
[[Jaan Teemanti esimene valitsus]] &lt;br&gt;
[[Jaan Teemanti teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. märts]] [[1927]]
|[[13. november]] [[1928]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}}
|parteitu
|[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''13'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. detsember]] [[1928]]
|[[31. märts]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|}

==Eesti kaitseministrid 1929–1937==
'''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''1'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1929]]
|[[9. juuli]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#398737;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]]
|'''[[Oskar Köster]]'''
&lt;small&gt;(1890–1941)&lt;/small&gt;
|[[9. juuli]] [[1929]]
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}}
|[[Asunike Koondis]]
|[[Otto Strandmani teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''3'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|[[1. november]] [[1932]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]
[[Jaan Teemanti neljas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Karl Einbundi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[1. november]] [[1932]]
|[[18. mai]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''5'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[18. mai]] [[1933]]
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|[[31. märts]] [[1937]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
|}

==Eesti sõjaministrid 1937–1940==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1937]]
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''15'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|[[21. juuni]] [[1940]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}}
|parteitu
|[[Jüri Uluotsa valitsus]]
|}

==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']]
&lt;small&gt;(1911–2004)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1971]]
|[[3. aprill]] [[1973]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|'''[[Avdy Andresson]]'''
&lt;small&gt;(1899–1990)&lt;/small&gt;
|[[3. aprill]] [[1973]]
|[[20. juuni]] [[1990]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]]
|'''[[Jüri Toomepuu]]'''
&lt;small&gt;(s. 1930)&lt;/small&gt;
|[[20. juuni]] [[1990]]
|[[15. september]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}}
|parteitu
|[[Enno Penno valitsus]]
|}

== Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast ==
'''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''7'''
|
|[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']]
&lt;small&gt;(1930–1997)&lt;/small&gt;
|[[18. juuni]] [[1992]]
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}}
|parteitu
|[[Tiit Vähi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;&quot; |'''8'''
|
|'''[[Hain Rebas]]'''
&lt;small&gt;(s. 1943)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|[[5. august]] [[1993]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}}
|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''9'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[23. august]] [[1993]]
|[[7. jaanuar]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''10'''
|
|[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']]
&lt;small&gt;(s. 1965)&lt;/small&gt;
|[[12. jaanuar]] [[1994]]
|[[23. mai]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]]
|'''[[Enn Tupp]]'''
&lt;small&gt;(s. 1941)&lt;/small&gt;
|[[29. juuni]] [[1994]]
|[[17. aprill]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
[[Andres Tarandi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]]
|[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']]
&lt;small&gt;(s. 1957)&lt;/small&gt;
|[[17. aprill]] [[1995]]
|[[25. märts]] [[1999]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Tiit Vähi teine valitsus]]
[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''13'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[25. märts]] [[1999]]
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}}
|[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]
|[[Mart Laari teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|[[10. aprill]] [[2003]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Siim Kallase valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''15'''
|[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Hanson]]'''
&lt;small&gt;(s. 1958)&lt;/small&gt;
|[[10. aprill]] [[2003]]
|[[22. november]] [[2004]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''16'''
|[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]]
|'''[[Jaak Jõerüüt]]'''
&lt;small&gt;(s. 1947)&lt;/small&gt;
|[[22. november]] [[2004]]
|[[7. oktoober]] [[2005]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''17'''
|[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]]
|[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']]
&lt;small&gt;(s. 1959)&lt;/small&gt;
|[[10. oktoober]] [[2005]]
|[[5. aprill]] [[2007]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''18'''
|[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]]
|[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']]
&lt;small&gt;(s. 1954)&lt;/small&gt;
|[[5. aprill]] [[2007]]
|[[6. aprill]] [[2011]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''19'''
|[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]]
|[[Mart Laar|'''Mart Laar''']]
&lt;small&gt;(s. 1960)&lt;/small&gt;
|[[6. aprill]] [[2011]]
|[[11. mai]] [[2012]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''20'''
|[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']]
&lt;small&gt;(s. 1975)&lt;/small&gt;
|[[14. mai]] [[2012]]
|[[26. märts]] [[2014]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''21'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[26. märts]] [[2014]]
|[[14. september]] [[2015]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]
[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''22'''
|[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]]
|'''[[Hannes Hanso]]'''
&lt;small&gt;(s. 1971)&lt;/small&gt;
|[[14. september]] [[2015]]
|[[23. november]] [[2016]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''23'''
|[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Tsahkna]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[23. november]] [[2016]]
|[[12. juuni]] [[2017]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''24'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[12. juuni]] [[2017]]
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}}
|[[Isamaa Erakond]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
[[Jüri Ratase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''25'''
|[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]]
|'''[[Kalle Laanet]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|[[18. juuli]] [[2022]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''26'''
|[[Fail:Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg]]
|'''[[Hanno Pevkur]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[18. juuli]] [[2022]]
|''Ametis''
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase teine valitsus]]
[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]

[[Kristen Michali valitsus]]
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel]

{{Eesti Vabariigi ministrid}}

[[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]]
[[Kategooria:Kaitseministeerium]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>nbszx2vkebettxmxgh9t73tu2ga5q49</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228030</id>
      <parentid>7227806</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:55:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Niiske</username>
        <id>221583</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7227806|7227806]], mille tegi [[Special:Contributions/Juhan242|Juhan242]] ([[User talk:Juhan242|arutelu]])</comment>
      <origin>7228030</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19361" sha1="s6c7gqnqdof0myn8mde5bj88xqn2cpi" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}}

{{Ametikoht
| nimetus           = Kaitseminister
| ametis            = [[Hanno Pevkur]]
| pilt              = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| ametisalates      = 18. juulist 2022
| asukoht           = [[Tallinn]]
| esitaja           = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| nimetaja          = [[Vabariigi President]]
| esimene           = [[Andres Larka]] (sõjaminister) &lt;br&gt; [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister)
| üksus             = [[Kaitseministeerium]]
| moodustatud       = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) &lt;br&gt; 1. aprill 1929 (kaitseminister)
| palk              = 7661 eurot kuus (2025)
| tüüp              = [[Minister]]
| liikmesus         = [[Vabariigi Valitsus]]
}}
'''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. 

Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alates 18. juulist 2022 on Eesti kaitseminister [[Hanno Pevkur]].

== Ajalugu ==
Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''.

==Eesti sõjaministrid 1918–1929==
'''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''1'''
|[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]]
|[[Andres Larka|'''Andres Larka''']]
&lt;small&gt;(1879–1943)&lt;/small&gt;
|[[24. veebruar]] [[1918]]
|[[27. november]] [[1918]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]]
[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]]
|[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']]
&lt;small&gt;(1874–1956)&lt;/small&gt;
|[[27. november]] [[1918]]
|[[8. mai]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}}
|[[Eesti Maarahva Liit]]
|[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''3'''
|[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]]
|[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1919]]
|[[18. november]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Otto Strandmani esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|
|[[August Hanko|'''August Hanko''']]
&lt;small&gt;(1879–1952)&lt;/small&gt;
|[[18. november]] [[1919]]
|[[28. juuli]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}}
|parteitu
|[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''5'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[28. juuli]] [[1920]]
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}}
|parteitu
|[[Ado Birki valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]]
|[[Ants Piip|'''Ants Piip''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Ants Piibu valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''7'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|[[2. august]] [[1923]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]
[[Juhan Kuke valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''8'''
|[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]]
|[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[2. august]] [[1923]]
|[[19. veebruar]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFA500;&quot; |'''9'''
|
|[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[25. veebruar]] [[1924]]
|[[17. oktoober]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}}
|[[Kristlik Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''10'''
|
|[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[11. november]] [[1924]]
|[[26. november]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}}
|parteitu
|[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[16. detsember]] [[1924]]
|[[4. märts]] [[1927]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Jüri Jaaksoni valitsus]]
[[Jaan Teemanti esimene valitsus]] &lt;br&gt;
[[Jaan Teemanti teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. märts]] [[1927]]
|[[13. november]] [[1928]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}}
|parteitu
|[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''13'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. detsember]] [[1928]]
|[[31. märts]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|}

==Eesti kaitseministrid 1929–1937==
'''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''1'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1929]]
|[[9. juuli]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#398737;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]]
|'''[[Oskar Köster]]'''
&lt;small&gt;(1890–1941)&lt;/small&gt;
|[[9. juuli]] [[1929]]
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}}
|[[Asunike Koondis]]
|[[Otto Strandmani teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''3'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|[[1. november]] [[1932]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]
[[Jaan Teemanti neljas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Karl Einbundi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[1. november]] [[1932]]
|[[18. mai]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''5'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[18. mai]] [[1933]]
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|[[31. märts]] [[1937]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
|}

==Eesti sõjaministrid 1937–1940==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1937]]
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''15'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|[[21. juuni]] [[1940]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}}
|parteitu
|[[Jüri Uluotsa valitsus]]
|}

==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']]
&lt;small&gt;(1911–2004)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1971]]
|[[3. aprill]] [[1973]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|'''[[Avdy Andresson]]'''
&lt;small&gt;(1899–1990)&lt;/small&gt;
|[[3. aprill]] [[1973]]
|[[20. juuni]] [[1990]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]]
|'''[[Jüri Toomepuu]]'''
&lt;small&gt;(s. 1930)&lt;/small&gt;
|[[20. juuni]] [[1990]]
|[[15. september]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}}
|parteitu
|[[Enno Penno valitsus]]
|}

== Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast ==
'''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''7'''
|
|[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']]
&lt;small&gt;(1930–1997)&lt;/small&gt;
|[[18. juuni]] [[1992]]
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}}
|parteitu
|[[Tiit Vähi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;&quot; |'''8'''
|
|'''[[Hain Rebas]]'''
&lt;small&gt;(s. 1943)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|[[5. august]] [[1993]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}}
|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''9'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[23. august]] [[1993]]
|[[7. jaanuar]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''10'''
|
|[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']]
&lt;small&gt;(s. 1965)&lt;/small&gt;
|[[12. jaanuar]] [[1994]]
|[[23. mai]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]]
|'''[[Enn Tupp]]'''
&lt;small&gt;(s. 1941)&lt;/small&gt;
|[[29. juuni]] [[1994]]
|[[17. aprill]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
[[Andres Tarandi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]]
|[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']]
&lt;small&gt;(s. 1957)&lt;/small&gt;
|[[17. aprill]] [[1995]]
|[[25. märts]] [[1999]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Tiit Vähi teine valitsus]]
[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''13'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[25. märts]] [[1999]]
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}}
|[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]
|[[Mart Laari teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|[[10. aprill]] [[2003]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Siim Kallase valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''15'''
|[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Hanson]]'''
&lt;small&gt;(s. 1958)&lt;/small&gt;
|[[10. aprill]] [[2003]]
|[[22. november]] [[2004]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''16'''
|[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]]
|'''[[Jaak Jõerüüt]]'''
&lt;small&gt;(s. 1947)&lt;/small&gt;
|[[22. november]] [[2004]]
|[[7. oktoober]] [[2005]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''17'''
|[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]]
|[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']]
&lt;small&gt;(s. 1959)&lt;/small&gt;
|[[10. oktoober]] [[2005]]
|[[5. aprill]] [[2007]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''18'''
|[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]]
|[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']]
&lt;small&gt;(s. 1954)&lt;/small&gt;
|[[5. aprill]] [[2007]]
|[[6. aprill]] [[2011]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''19'''
|[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]]
|[[Mart Laar|'''Mart Laar''']]
&lt;small&gt;(s. 1960)&lt;/small&gt;
|[[6. aprill]] [[2011]]
|[[11. mai]] [[2012]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''20'''
|[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']]
&lt;small&gt;(s. 1975)&lt;/small&gt;
|[[14. mai]] [[2012]]
|[[26. märts]] [[2014]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''21'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[26. märts]] [[2014]]
|[[14. september]] [[2015]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]
[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''22'''
|[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]]
|'''[[Hannes Hanso]]'''
&lt;small&gt;(s. 1971)&lt;/small&gt;
|[[14. september]] [[2015]]
|[[23. november]] [[2016]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''23'''
|[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Tsahkna]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[23. november]] [[2016]]
|[[12. juuni]] [[2017]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''24'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[12. juuni]] [[2017]]
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}}
|[[Isamaa Erakond]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
[[Jüri Ratase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''25'''
|[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]]
|'''[[Kalle Laanet]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|[[18. juuli]] [[2022]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''26'''
|[[Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg|102x102px]]
|'''[[Hanno Pevkur]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[18. juuli]] [[2022]]
|''Ametis''
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase teine valitsus]]
[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]

[[Kristen Michali valitsus]]
|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel]

{{Eesti Vabariigi ministrid}}

[[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]]
[[Kategooria:Kaitseministeerium]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>s6c7gqnqdof0myn8mde5bj88xqn2cpi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228040</id>
      <parentid>7228030</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Niiske</username>
        <id>221583</id>
      </contributor>
      <origin>7228040</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19410" sha1="a2e7tq4ukh6749o38eo6ekhoma1ag4q" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Eesti kaitseministrist; üldmõiste kohta vaata [[kaitseminister (üldmõiste)]]}}

{{Ametikoht
| nimetus           = Kaitseminister
| ametis            = [[Hanno Pevkur]]
| pilt              = Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg
| ametisalates      = 18. juulist 2022
| asukoht           = [[Tallinn]]
| esitaja           = [[Eesti peaminister|Peaminister]]
| nimetaja          = [[Vabariigi President]]
| esimene           = [[Andres Larka]] (sõjaminister) &lt;br&gt; [[Mihkel Juhkam]] (kaitseminister)
| üksus             = [[Kaitseministeerium]]
| moodustatud       = 24. veebruar 1918 (sõjaminister) &lt;br&gt; 1. aprill 1929 (kaitseminister)
| palk              = 7661 eurot kuus (2025)
| tüüp              = [[Minister]]
| liikmesus         = [[Vabariigi Valitsus]]
}}
'''Kaitseminister''' on [[Eesti valitsus|Vabariigi Valitsuse]] liige, kes juhib [[Kaitseministeerium|Kaitseministeeriumi]] ning vastutab [[riigikaitse]] korraldamise eest [[Eesti|Eesti Vabariigis]]. 

Kaitseminister nimetab ametisse [[Väeliik|väeliikide]] ülemad ja teeb valitsusele ettepaneku [[Eesti kaitseväe juhataja|Kaitseväe juhataja]] ja [[Kaitseväe peastaabi ülem|Kaitseväe peastaabi ülema]] ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|pealkiri=Kaitseminister|vaadatud=22.06.2022|arhiivimisaeg=29.04.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210429145204/https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ministri nimetab ametisse ja vabastab ametist [[Vabariigi President]] [[Eesti peaminister|peaministri]] ettepanekul. Minister astub ametisse ametivande andmisega [[Riigikogu]] ees.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Alates 18. juulist 2022 on Eesti kaitseminister [[Hanno Pevkur]].

== Ajalugu ==
Aastatel 1918–1929 ja 1937–1940 nimetati Eesti riigikaitse eest vastutavat ministrit '''sõjaministriks'''.

==Eesti sõjaministrid 1918–1929==
'''Parteid'''{{Legend|#1B4D3E|[[Eesti Maarahva Liit]] / [[Põllumeeste Kogud]]}}{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#FFA500|[[Kristlik Rahvaerakond]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''1'''
|[[Fail:Kindralmajor Andres Larka.jpg|111x111px]]
|[[Andres Larka|'''Andres Larka''']]
&lt;small&gt;(1879–1943)&lt;/small&gt;
|[[24. veebruar]] [[1918]]
|[[27. november]] [[1918]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=02|päev=24|aasta2=1918|kuu2=11|päev2=27}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi esimene ajutine valitsus]]
[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Konstantin_Päts.jpg|111x111px]]
|[[Konstantin Päts|'''Konstantin Päts''']]
&lt;small&gt;(1874–1956)&lt;/small&gt;
|[[27. november]] [[1918]]
|[[8. mai]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1918|kuu=11|päev=27|aasta2=1919|kuu2=05|päev2=08}}
|[[Eesti Maarahva Liit]]
|[[Konstantin Pätsi teine ajutine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''3'''
|[[Fail:Prime_minister_Otto_Strandman.jpg|105x105px]]
|[[Otto Strandman|'''Otto Strandman''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1919]]
|[[18. november]] [[1919]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1919|kuu2=11|aasta=1919|kuu=05|päev=8|päev2=18}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Otto Strandmani esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|
|[[August Hanko|'''August Hanko''']]
&lt;small&gt;(1879–1952)&lt;/small&gt;
|[[18. november]] [[1919]]
|[[28. juuli]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=07|aasta=1919|kuu=11|päev=18|päev2=28}}
|parteitu
|[[Jaan Tõnissoni esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''5'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[28. juuli]] [[1920]]
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1920|kuu2=10|aasta=1920|kuu=07|päev=28|päev2=26}}
|parteitu
|[[Ado Birki valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Ants_piip.jpg|93x93px]]
|[[Ants Piip|'''Ants Piip''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[26. oktoober]] [[1920]]
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1921|kuu2=01|aasta=1920|kuu=10|päev=26|päev2=25}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Ants Piibu valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''7'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[25. jaanuar]] [[1921]]
|[[2. august]] [[1923]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1923|kuu2=08|aasta=1921|kuu=01|päev=25|päev2=02}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Konstantin Pätsi esimene valitsus]]
[[Juhan Kuke valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''8'''
|[[Fail:Ado Anderkopp.jpg|113x113px]]
|[[Ado Anderkopp|'''Ado Anderkopp''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[2. august]] [[1923]]
|[[19. veebruar]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=02|aasta=1923|kuu=08|päev=02|päev2=19}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFA500;&quot; |'''9'''
|
|[[Oskar Amberg|'''Oskar Amberg''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[25. veebruar]] [[1924]]
|[[17. oktoober]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=10|aasta=1924|kuu=02|päev=19|päev2=17}}
|[[Kristlik Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi teine valitsus]]
[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''10'''
|
|[[Hans Kurvits|'''Hans Kurvits''']]
&lt;small&gt;(1894–1941)&lt;/small&gt;
|[[11. november]] [[1924]]
|[[26. november]] [[1924]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1924|kuu2=11|aasta=1924|kuu=11|päev=11|päev2=26}}
|parteitu
|[[Friedrich Akeli valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#1B4D3E;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Kindralmajor Jaan Soots.jpg|113x113px]]
|[[Jaan Soots|'''Jaan Soots''']]
&lt;small&gt;(1880–1942)&lt;/small&gt;
|[[16. detsember]] [[1924]]
|[[4. märts]] [[1927]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1927|kuu2=03|aasta=1924|kuu=12|päev=16|päev2=04}}
|[[Põllumeeste Kogud]]
|[[Jüri Jaaksoni valitsus]]
[[Jaan Teemanti esimene valitsus]] &lt;br&gt;
[[Jaan Teemanti teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. märts]] [[1927]]
|[[13. november]] [[1928]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1928|kuu2=11|aasta=1927|kuu=03|päev=04|päev2=13}}
|parteitu
|[[Jaan Teemanti kolmas valitsus]]
[[Jaan Tõnissoni kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''13'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[4. detsember]] [[1928]]
|[[31. märts]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=03|aasta=1928|kuu=12|päev=04|päev2=31}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|}

==Eesti kaitseministrid 1929–1937==
'''Parteid'''{{Legend|#FF7F7F|[[Eesti Tööerakond]]}}{{Legend|#AEE8A8|[[Eesti Rahvaerakond]]}}{{Legend|#398737|[[Asunike Koondis]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#FF7F7F;&quot; |'''1'''
|
|[[Mihkel Juhkam|'''Mihkel Juhkam''']]
&lt;small&gt;(1884–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1929]]
|[[9. juuli]] [[1929]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1929|kuu2=07|aasta=1929|kuu=04|päev=01|päev2=09}}
|[[Eesti Tööerakond]]
|[[August Rei valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#398737;color:#FFFFFF;&quot; |'''2'''
|[[Fail:Oskar Köster.jpg|115x115px]]
|'''[[Oskar Köster]]'''
&lt;small&gt;(1890–1941)&lt;/small&gt;
|[[9. juuli]] [[1929]]
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1931|kuu2=02|aasta=1929|kuu=07|päev=9|päev2=12}}
|[[Asunike Koondis]]
|[[Otto Strandmani teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''3'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. veebruar]] [[1931]]
|[[1. november]] [[1932]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1932|kuu2=11|aasta=1931|kuu=02|päev=12|päev2=01}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Konstantin Pätsi kolmas valitsus]]
[[Jaan Teemanti neljas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Karl Einbundi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''4'''
|[[Fail:Aleksander Tõnisson.jpg|96x96px]]
|[[Aleksander Tõnisson|'''Aleksander Tõnisson''']]
&lt;small&gt;(1875–1941)&lt;/small&gt;
|[[1. november]] [[1932]]
|[[18. mai]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=05|aasta=1932|kuu=11|päev=1|päev2=18}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#AEE8A8;&quot; |'''5'''
|
|'''[[August Kerem]]'''
&lt;small&gt;(1889–1942)&lt;/small&gt;
|[[18. mai]] [[1933]]
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1933|kuu2=10|aasta=1933|kuu=05|päev=18|päev2=21}}
|[[Eesti Rahvaerakond]]
|[[Jaan Tõnissoni neljas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''6'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1933]]
|[[31. märts]] [[1937]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1937|kuu2=03|aasta=1933|kuu=10|päev=21|päev2=31}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
|}

==Eesti sõjaministrid 1937–1940==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Paul Lill.jpg|108x108px]]
|[[Paul Lill|'''Paul Lill''']]
&lt;small&gt;(1882–1942)&lt;/small&gt;
|[[1. aprill]] [[1937]]
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1937|kuu=04|päev=01|aasta2=1939|kuu2=10|päev2=12}}
|parteitu
|[[Konstantin Pätsi viies valitsus]]
[[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''15'''
|[[Fail:Nikolai Reek.jpg|114x114px]]
|[[Nikolai Reek|'''Nikolai Reek''']]
&lt;small&gt;(1890–1942)&lt;/small&gt;
|[[12. oktoober]] [[1939]]
|[[21. juuni]] [[1940]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1940|kuu2=06|aasta=1939|kuu=10|päev=12|päev2=21}}
|parteitu
|[[Jüri Uluotsa valitsus]]
|}

==Sõjaministrid eksiilis 1953–1992==
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Sõjaminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|[[Heinrich Mark|'''Heinrich Mark''']]
&lt;small&gt;(1911–2004)&lt;/small&gt;
|[[8. mai]] [[1971]]
|[[3. aprill]] [[1973]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1971|kuu=05|päev=08|aasta2=1973|kuu2=04|päev2=03}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|
|'''[[Avdy Andresson]]'''
&lt;small&gt;(1899–1990)&lt;/small&gt;
|[[3. aprill]] [[1973]]
|[[20. juuni]] [[1990]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1973|kuu=04|päev=03|aasta2=1990|kuu2=06|päev2=20}}
|parteitu
|[[Heinrich Marga valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''-'''
|[[Fail:Kolonelleitnant Jüri Toomepuu, langevarjuri, vanemlenduri ja kahe sõja lahingjalaväelase tunnusmärkidega, 1974 567x800.Jpg|98x98px]]
|'''[[Jüri Toomepuu]]'''
&lt;small&gt;(s. 1930)&lt;/small&gt;
|[[20. juuni]] [[1990]]
|[[15. september]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=1990|kuu=06|päev=20|aasta2=1992|kuu2=09|päev2=15}}
|parteitu
|[[Enno Penno valitsus]]
|}

== Eesti kaitseministrid alates 1992. aastast ==
'''Parteid'''{{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]]}}{{Legend|#007557|[[Eesti Keskerakond]]}}{{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]}}{{Legend|#009CE2|[[Isamaa ja Res Publica Liit]] / [[Isamaa Erakond]]}}{{Legend|#F0953A|[[Eesti Koonderakond]]}}{{Legend|#014F9A|[[Isamaaliit]]}}{{Legend|#0000FF|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]}}
{| class=&quot;wikitable&quot;
!
!Pilt
!Nimi
!Ametisse asumise kuupäev
!Ametist lahkumise kuupäev
!Ametiaja pikkus
!Partei
!Valitsus
|-
! colspan=&quot;8&quot; |Kaitseminister
|-
|style=&quot;background-color:#EEEEEE;&quot; |'''7'''
|
|[[Ülo Uluots|'''Ülo Uluots''']]
&lt;small&gt;(1930–1997)&lt;/small&gt;
|[[18. juuni]] [[1992]]
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1992|kuu2=10|aasta=1992|kuu=06|päev=18|päev2=21}}
|parteitu
|[[Tiit Vähi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#0000FF;color:#FFFFFF;&quot; |'''8'''
|
|'''[[Hain Rebas]]'''
&lt;small&gt;(s. 1943)&lt;/small&gt;
|[[21. oktoober]] [[1992]]
|[[5. august]] [[1993]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1993|kuu2=08|aasta=1992|kuu=10|päev=21|päev2=05}}
|[[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''9'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[23. august]] [[1993]]
|[[7. jaanuar]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=01|aasta=1993|kuu=08|päev=23|päev2=07}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''10'''
|
|[[Indrek Kannik|'''Indrek Kannik''']]
&lt;small&gt;(s. 1965)&lt;/small&gt;
|[[12. jaanuar]] [[1994]]
|[[23. mai]] [[1994]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1994|kuu2=05|aasta=1994|kuu=01|päev=12|päev2=23}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''11'''
|[[Fail:Enn Tupp 12.4.2012.jpg|95x95px]]
|'''[[Enn Tupp]]'''
&lt;small&gt;(s. 1941)&lt;/small&gt;
|[[29. juuni]] [[1994]]
|[[17. aprill]] [[1995]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1995|kuu2=04|aasta=1994|kuu=06|päev=29|päev2=17}}
|[[Rahvuslik Koonderakond Isamaa]]
|[[Mart Laari esimene valitsus]]
[[Andres Tarandi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#F0953A;&quot; |'''12'''
|[[Fail:Andrus Öövel. Nepaal 98 (2).jpg|104x104px]]
|[[Andrus Öövel|'''Andrus Öövel''']]
&lt;small&gt;(s. 1957)&lt;/small&gt;
|[[17. aprill]] [[1995]]
|[[25. märts]] [[1999]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=1999|kuu2=03|aasta=1995|kuu=04|päev=17|päev2=25}}
|[[Eesti Koonderakond]]
|[[Tiit Vähi teine valitsus]]
[[Tiit Vähi kolmas valitsus]]&lt;br&gt;
[[Mart Siimanni valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#014F9A;color:#FFFFFF;&quot; |'''13'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[25. märts]] [[1999]]
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2002|kuu2=01|aasta=1999|kuu=03|päev=25|päev2=28}}
|[[Erakond Isamaaliit|Isamaaliit]]
|[[Mart Laari teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#007557;color:#FFFFFF;&quot; |'''14'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[28. jaanuar]] [[2002]]
|[[10. aprill]] [[2003]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2003|kuu2=04|aasta=2002|kuu=01|päev=28|päev2=10}}
|[[Eesti Keskerakond]]
|[[Siim Kallase valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''15'''
|[[Fail:RE Margus Hanson.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Hanson]]'''
&lt;small&gt;(s. 1958)&lt;/small&gt;
|[[10. aprill]] [[2003]]
|[[22. november]] [[2004]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2004|kuu2=11|aasta=2003|kuu=04|päev=10|päev2=22}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''16'''
|[[Fail:Jaak Jõerüüt 2012.jpg|105x105px]]
|'''[[Jaak Jõerüüt]]'''
&lt;small&gt;(s. 1947)&lt;/small&gt;
|[[22. november]] [[2004]]
|[[7. oktoober]] [[2005]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2005|kuu2=10|aasta=2004|kuu=11|päev=22|päev2=07}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Juhan Partsi valitsus]]
[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''17'''
|[[Fail:Jürgen_Ligi.jpg|103x103px]]
|[[Jürgen Ligi|'''Jürgen Ligi''']]
&lt;small&gt;(s. 1959)&lt;/small&gt;
|[[10. oktoober]] [[2005]]
|[[5. aprill]] [[2007]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta2=2007|kuu2=04|aasta=2005|kuu=10|päev=10|päev2=05}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Andrus Ansipi esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''18'''
|[[Fail:Jaak_Aaviksoo.jpg|104x104px]]
|[[Jaak Aaviksoo|'''Jaak Aaviksoo''']]
&lt;small&gt;(s. 1954)&lt;/small&gt;
|[[5. aprill]] [[2007]]
|[[6. aprill]] [[2011]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2007|kuu=04|päev=5|aasta2=2011|kuu2=04|päev2=6}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''19'''
|[[Fail:Mart_Laar.png|103x103px]]
|[[Mart Laar|'''Mart Laar''']]
&lt;small&gt;(s. 1960)&lt;/small&gt;
|[[6. aprill]] [[2011]]
|[[11. mai]] [[2012]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2011|kuu=04|päev=6|aasta2=2012|kuu2=05|päev2=11}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''20'''
|[[Fail:Urmas_Reinsalu_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|[[Urmas Reinsalu|'''Urmas Reinsalu''']]
&lt;small&gt;(s. 1975)&lt;/small&gt;
|[[14. mai]] [[2012]]
|[[26. märts]] [[2014]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2012|kuu=05|päev=14|aasta2=2014|kuu2=03|päev2=26}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Andrus Ansipi kolmas valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''21'''
|[[Fail:Sven_Mikser_2017-05-25_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Sven Mikser]]'''
&lt;small&gt;(s. 1973)&lt;/small&gt;
|[[26. märts]] [[2014]]
|[[14. september]] [[2015]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2014|kuu=03|päev=26|aasta2=2015|kuu2=09|päev2=14}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase esimene valitsus]]
[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#E10600;color:#FFFFFF;&quot; |'''22'''
|[[Fail:RK Hannes Hanso.jpg|96x96px]]
|'''[[Hannes Hanso]]'''
&lt;small&gt;(s. 1971)&lt;/small&gt;
|[[14. september]] [[2015]]
|[[23. november]] [[2016]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2015|kuu=09|päev=14|aasta2=2016|kuu2=11|päev2=23}}
|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
|[[Taavi Rõivase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''23'''
|[[Fail:IRL Margus Tsahkna.jpg|103x103px]]
|'''[[Margus Tsahkna]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[23. november]] [[2016]]
|[[12. juuni]] [[2017]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2016|kuu=11|päev=23|aasta2=2017|kuu2=06|päev2=12}}
|[[Isamaa ja Res Publica Liit]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#009CE2;&quot; |'''24'''
|[[Fail:Jüri_Luik_2017-06-09_(cropped).jpg|93x93px]]
|'''[[Jüri Luik]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[12. juuni]] [[2017]]
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2017|kuu=06|päev=12|aasta2=2021|kuu2=01|päev2=26}}
|[[Isamaa Erakond]]
|[[Jüri Ratase esimene valitsus]]
[[Jüri Ratase teine valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''25'''
|[[Fail:Kalle Laanet 2021 (crop).jpg|93x93px]]
|'''[[Kalle Laanet]]'''
&lt;small&gt;(s. 1966)&lt;/small&gt;
|[[26. jaanuar]] [[2021]]
|[[18. juuli]] [[2022]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2021|kuu=01|päev=26|päev2=18|kuu2=07|aasta2=2022}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase esimene valitsus]]
|-
|style=&quot;background-color:#FFE200;&quot; |'''26'''
|[[Fail:Kaitseminister Hanno Pevkur on 18 July 2022 - (cropped).jpg|102x102px]]
|'''[[Hanno Pevkur]]'''
&lt;small&gt;(s. 1977)&lt;/small&gt;
|[[18. juuli]] [[2022]]
|[[1. september]] [[2026]]
|{{Aastat, kuud, päeva|aasta=2022|kuu=07|päev=18|päev2=1|kuu2=9|aasta2=2026}}
|[[Eesti Reformierakond]]
|[[Kaja Kallase teine valitsus]]
[[Kaja Kallase kolmas valitsus]]

[[Kristen Michali valitsus]]

|}

== Viited ==
&lt;references /&gt;

==Välislingid==
* [https://kaitseministeerium.ee/et/ministeerium-kontaktid/kaitseminister/eesti-kaitseministrid-labi-ajaloo Eesti kaitseministrid kaitseministeeriumi lehel]

{{Eesti Vabariigi ministrid}}

[[Kategooria:Eesti kaitseministrid|*]]
[[Kategooria:Kaitseministeerium]]
[[Kategooria:Eesti sõjandus]]</text>
      <sha1>a2e7tq4ukh6749o38eo6ekhoma1ag4q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Neeger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82279</id>
    <revision>
      <id>7228038</id>
      <parentid>6895589</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:05:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228038</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5741" sha1="9ba2cyal8jqfgxb0bn1n887q0p5hv3k" xml:space="preserve">{{allikad}}{{toimeta}}
'''Neeger''' ([[saksa keel]]es ''Neger'' &lt; [[prantsuse keel]]es ''nègre'' &lt; [[hispaania keel]]es ''negro'' &lt; [[ladina keel]]es ''niger'' 'must') on [[sõna]], millega tähistatakse [[Aafrika]]st pärit [[Mustanahalised|tumeda nahavärviga inimest]].&lt;ref name=&quot;Sõnaveeb&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;Võõrsõnade leksikon&quot; /&gt;

Eestikeelses kirjanduses kasutati seda sõna esimest korda 1811. aastal [[Karl Ernst Berg]]i põhjaeestikeelses aabits-lugemikus &quot;Uus ABD ja Luggemisse-Ramat&quot;. {{tsitaat|Awrika-maal ellawad ennamiste Negrid ehk mora-rahwas. Need on werre polest mustad, nende hambad on walged ni kui walge-lu, silmad on selged ja terrawad ja juuksed willa arrolised, mustad, kahharad ja lühhikessed.| &lt;ref&gt;[[Karin Hiiemaa]], [https://web.archive.org/web/20210307110426/https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/awrika-maal-ellawad-ennamiste-negrid/ Awrika-maal ellawad ennamiste Negrid], GO Reisiajakiri, 12. november 2007&lt;/ref&gt;
}}

Ingliskeelses kirjanduses on asendatud mõne neegritest rääkiva teose pealkiri poliitiliselt korrektsemaga. Selle mõju ulatub ka eesti keelde. Nii ilmus [[Agatha Christie]] klassikalise kriminaalromaani &quot;[[Kümme väikest neegrit]]&quot; uus eestikeelne väljaanne pealkirjaga &quot;Ja ei jäänud teda ka&quot; ([[Varrak (kirjastus)|Varrak]], 2008).&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/293911/kirjastus-hadas-raamatu-pealkirjaga-kumme-vaikest-neegrit Kirjastus hädas raamatu pealkirjaga &quot;Kümme väikest neegrit&quot;] ohtuleht.ee, 01.09.2008.&lt;/ref&gt;

2006. aasta õigekeelsussõnaraamatus oli märksõnal &quot;neeger&quot; märge &quot;ei ole eesti keeles halvustav&quot;.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/dict/qs2006/index.cgi?Q=neeger&amp;F=M&lt;/ref&gt; 2013. aasta &quot;[[Eesti õigekeelsussõnaraamat|Eesti õigekeelsussõnaraamatust]]&quot; oli neutraalsuse märge eemaldatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Koorits |eesnimi=Vahur |kuupäev=2013-05-25 |pealkiri=Uues ÕS-is pole „neeger” neutraalne sõna |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/66184226/uues-os-is-pole-neeger-neutraalne-sona |vaadatud=2023-12-27 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/dict/qs2013/index.cgi?Q=neeger&amp;F=M&amp;O=0&amp;E=0 Sissekanne &quot;Eesti keele sõnaraamatus&quot; (2013)]&lt;/ref&gt; See oli ainus sõna õigekeelsussõnaraamatus, mille juures oli eraldi märge, et sõna ei ole halvustav.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20140904002118/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/sutrop-me-ei-saa-trampida-jalgadega-vastu-maad-ja-karjuda-et-sona-neeger-ei-ole-solvav.d?id=66184138 Sutrop: me ei saa trampida jalgadega vastu maad ja karjuda, et sõna &quot;neeger&quot; ei ole solvav], Delfi, 24. mai 2013.&lt;/ref&gt; 
Mitmed autorid ja meediaväljaanded on siiski hakanud eelistama sõnu &quot;must&quot;, &quot;aafriklane&quot;, &quot;mustanahaline&quot; ja &quot;tumedanahaline&quot;.&lt;ref&gt;[[Mati Unt]]. [https://web.archive.org/web/20131114231755/http://www.sirp.ee/archive/2001/18.05.01/Sots/sots1-1.html Dave võitis, mitte must!] Sirp, 18.05.2001.&lt;/ref&gt; Naljatledes on kasutatud sõna &quot;neeger&quot; sellistes ametile viitavates liitsõnades nagu &quot;leheneeger&quot; ja &quot;IT-neeger&quot;.

2015. aastal leidis Eesti Keele Instituut tekstikorpusi läbi töötades, et sõna on eesti keeles oma neutraalse tähenduse minetanud ning seda kasutatakse pigem halvustavas kontekstis, lisades seetõttu vastava märkuse seletavasse sõnaraamatusse. Neutraalse tähenduse on säilitanud &quot;[[mustanahaline]]&quot;.&lt;ref name=&quot;Ekspress Leitmaa 2015&quot;&gt;{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/72592293|title=Õumaigaad! “Neeger” polegi enam neutraalne sõna!|website=Eesti Ekspress|date=29 September 2015|access-date=9 December 2022|language=et|last2=Leitmaa|first2=Dannar}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal otsustas [[Tallinna Ringkonnakohus|Tallinna ringkonnakohus]] raadio [[Sky Plus]] eetris edastatud mõttevahetuse ja sellele järgnenud reaktsiooni kohtuasjas, et sõna &quot;neeger&quot; on eesti keeles halvustava tähendusega.&lt;ref name=&quot;Ekspress Eesti Ekspressi õigustoimkond 2022&quot;&gt;{{cite web|last=Ekspress|first=Eesti|url=https://ekspress.delfi.ee/a/120109742|title=Ajalooline Eesti kohtu otsus: sõna „neeger“ tähendab madalamat rassi|website=Eesti Ekspress|date=6 December 2022|access-date=9 December 2022|language=et|author2=Eesti Ekspressi õigustoimkond}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Mustanahalised]]
* [[Negriidne rass]]

==Viited==
{{Viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sõnaveeb&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20230308110608/https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/neeger/1 Sõnaveeb: Neeger], vaadatud 4.01.2024&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Võõrsõnade leksikon&quot;&gt;[http://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=neeger&amp;F=M&amp;C06=et Võõrsõnade leksikon: neeger], vaadatud 4.01.2024&lt;/ref&gt;
}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastik|neeger}}
{{vikitsitaadid}}

* [http://www.postimees.ee/30305/eesti-keele-instituut-sonal-neeger-ei-ole-solvavat-tahendust/ Eesti keele instituut: sõnal «neeger» ei ole solvavat tähendust], Postimees, 1. september 2008
* [[Urmas Sutrop]]. [http://arvamus.postimees.ee/837366/urmas-sutrop-neeger-on-eesti-keeles-kindlasti-halvustav/ «neeger» on eesti keeles kindlasti halvustav], Postimees, 11. mai 2012
* [[Linnar Priimägi]]. [http://arvamus.postimees.ee/857930/linnar-priimagi-kuni-elab-ema-veel-alles-on-ka-emakeel/ Kuni elab ema veel, alles on ka emakeel]
* [[Kari Käsper]]. [http://arvamus.postimees.ee/833486/kari-kasper-neeger-ja-mustlane-meedias/ «neeger» ja «mustlane» meedias], Postimees, 8. mai 2012
* Linnar Priimägi. [http://kjk.eki.ee/ee/issues/2013/1/280 Neegri-küsimusest]. [[Keel ja Kirjandus]] 2013/1
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/66189040 &quot;Neeger&quot; on muutunud solvavaks]
* [[Aivar Aotäht]]. [http://www.sakala.ajaleht.ee/1035226/aivar-aotaht-susimustad-neegrid-susimustades-kaabudes Süsimustad neegrid süsimustades kaabudes]

[[Kategooria:Eestikeelsed sõnad ja fraasid]]</text>
      <sha1>9ba2cyal8jqfgxb0bn1n887q0p5hv3k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haakon VIII</title>
    <ns>0</ns>
    <id>82849</id>
    <revision>
      <id>7227857</id>
      <parentid>7226979</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:48:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Abielu */</comment>
      <origin>7227857</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3095" sha1="qrld5wen1ttl65tp33nc3sokti19x43" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Haakon VIII''' (ristinimega '''Haakon Magnus''' [[20. juuli]]l [[1973]] [[Oslo]]s) on [[Norra]] kuningas.

Temast sai kroonprints 1991. aastal, kui tema vanaisa [[Olav V]] suri ning tema isa [[Harald V]] sai kuningaks. Temast sai kuningas 28. augustil 2026, kui suri tema isa Harald V.

== Perekond ja päritolu ==
[[Pilt:Crown Prince Håkon (50).jpg|right|thumb|Norra kroonprints Haakon]]
Haakon sündis tollase kroonprintsi [[Harald V|Haraldi]] ja kroonprintsess [[Sonja Haraldsen|Sonja]] teise lapse ning esimese pojana. Tal on vanem õde [[Märtha Louise]]. 1990. aastal muudeti [[Norra põhiseadus]]t nii, et trooni pärib kuningapere vanim laps, olenemata soost. Seda ei tehtud tagasiulatuvalt nagu [[Rootsi]]s 1980. aastal. Seega jäi Haakon troonipärijaks. 

Haakoni ristivanemad on kuningas Olav V, [[Astrid Ferner]], [[Carl (Östergötland)|Östergötlandi hertsog Carl]], [[Rootsi]] kuningas [[Carl XVI Gustaf]], [[Taani]] kuninganna [[Margrethe II]] ning [[printsess Anne]]. Kuningas [[Edward VII]] järeltulijana on Haakon 1. augusti 2007 seisuga [[Briti troonipärimisjärjekord|Briti troonipärimisjärjekorras]] 62. kohal.

== Haridus ja sõjavägi ==
Haakon teenis Norra Kuninglikus Armees, õppides [[Norra Mereväeakadeemia]]s. Seejärel läks ta välismaale, lõpetades 1999. aastal [[Berkeley ülikool]]i bakalaureusekraadiga [[politoloogia]]s. Hiljem käis ta loengutes [[Oslo ülikool]]is ja [[Londoni Majanduskool|Londoni majanduskoolis]]. 

== Abielu ==
Haakon abiellus [[25. august]]il [[2001]] lihtsat päritolu üksikema Mette-Marit Tjessem Høibyga, kes on tuntud kui kroonprintsess [[Mette-Marit]]. Nende suhe oli vastuoluline, kuna Mette-Marit oli üksikema ning nad olid enne kihluse teatamist avalikult koos elanud.

Paaril on kolm last:
* Printsess [[Ingrid Alexandra]] (sündinud [[21. jaanuar]]il [[2004]])
* Prints [[Sverre Magnus]] (sündinud [[3. detsember|3. detsembril]] [[2005]])
* Lisaks kasvatavad nad Mette-Mariti poega [[Marius Borg Høiby|Mariust]], kes ei kuulu [[Norra troonipärimisjärjekord |troonipärimisjärjekord]]a.

== Kuninglikud kohustused ==
Lisaks oma ametlikele kohustustele on Haakon huvitatud kultuurist. 

25. novembrist 2003 kuni 12. aprillini 2004 oli Haakon Norra regent, kuna Harald V tegi läbi operatsiooni [[vähktõbi|vähi]] eemaldamiseks ning pidi sellest taastuma. Samamoodi oli Haakon Norra regent 29. märtsist kuni 7. juunini 2005, mil kuningas taastus 1. aprillil tehtud südameoperatsioonist. 

2006. aasta jaanuaris uuendas terve kuninglik perekond enda patronaaži all olevate organisatsioonide nimekirja. Haakon oli siis 12 organisatsiooni [[patroon]].

== Tunnustus ==
* 2002 [[Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk]]
* 2014 [[Valgetähe I klassi teenetemärk]]

[[Kategooria:Norra monarhid]]
[[Kategooria:California Ülikooli Berkeleys vilistlased]]
[[Kategooria:Maarjamaa Risti I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe I klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>qrld5wen1ttl65tp33nc3sokti19x43</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hillar Palamets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>104631</id>
    <revision>
      <id>7227895</id>
      <parentid>7013890</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:21:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <origin>7227895</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9884" sha1="nphtzehgjb1bbygq0hrsmhmwsm13we5" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Hillar Palamets''' (1936. aastani '''Hillar Heisvald'''; [[13. juuli]] [[1927]] [[Tallinn]] – [[20. mai]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]], [[pedagoog]], ajaloo õpetamise [[metoodik]] ja raadioesineja.

Palamets õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja [[Tallinna 7. keskkool]]is, mille lõpetas 1946. aastal [[kuldmedal]]iga. Seejärel õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonnas, mille lõpetas [[1951]]. aastal kiitusega.  

Ta oli aastail 1955–1958 [[Tartu 2. Keskkool]]i direktor, seejärel aspirantuuris ja sai 1963. aastal pedagoogikakandidaadiks. 

Ta oli aastail 1961–1962 [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskon]]na NSV Liidu ajaloo kateedri õpetaja, 1962–1969 vanemõpetaja ja alates
1969. aastast dotsent. Aastail 1974–1984 oli ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna]] NSV Liidu ajaloo kateedri juhataja, ta oli Tartu Ülikooli õppejõud 1996. aastani. Palamets oli aastail 1964–1966 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna [[prodekaan]] ja 1974–1979 ajalooteaduskonna prodekaan (ühiskondlikel alustel). Tartu ülikoolis õpetas ta ajaloo ja [[ühiskonnaõpetus]]e õpetamise metoodikat, NSV Liidu ja Eesti NSV ajalugu.

Nõukogude ajal oli Palametsa põhitegevusala ajaloo õppekirjanduse koostamine, aga ka populaarteaduslike ajalooraamatute kirjutamine. Samuti pühendus ta Tartu linna ning ülikooli ajaloo uurimisele. Pärast Eesti taasiseseisvumist on Palamets jätkanud tööd kolmes viimases valdkonnas. Tema ainulaadne jutustamisoskus tagas nii töö raadios ([[Raadio 2]] saates &quot;[[Ajalootund]]&quot;, samuti Raadio Tartus, [[Kuku raadio]]s, raadios [[Sun FM]] ja [[Nõmme Raadio]]s) kui ka giidina, kus ta tutvustas tavaliselt Tartu linna või ülikooli.

Raadio 2 sari &quot;Ajalootund&quot; kestis 18 aastat. Viimase, 888. saate luges Palamets linti 20. märtsil 2012.&lt;ref&gt;Jaan Olmaru. [http://www.tartupostimees.ee/780512/hillar-palamets-saatis-legendaarse-raadiosaate-ajalooriiulile/ Hillar Palamets saatis legendaarse raadiosaate ajalooriiulile] Postimees, 20.03.2012&lt;/ref&gt; 

Ta suri 20. mail 2022 ja maeti 13. juulil 2022 Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule.]]

==Teoseid==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- class=&quot;unsortable&quot;
!Pealkiri
! class=&quot;unsortable&quot; |Lisamärkused
! nowrap=&quot;nowrap&quot; |Avaldamislinn
!Kirjastus
!Aasta
|-
|''Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''
|
|[[Tallinn]]
|[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]
|[[1991]]
|-
|''Keskaja kultuurist ja olustikust''
|
|Tallinn
|Valgus
|[[1982]]
|-
|''Kümme vakka teatrisoola ehk lugusid teatri - aga ka teiste vaatemängude - algusaegadest ja arenguloost Eestis 1920. aastani''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2006]]
|-
|''Lugusid Eesti keskajast: ajalooraamat minevikust huvitatud noortele''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2005]]
|-
|''Lugusid toonasest Tartust''
|
|Tartu
|Kleio
|[[2003]]
|-
|''Narva lahingust Narva streigini: õppevahend keskkoolile ENSV ajaloost XVIII-XIX sajandil''
|
|Tallinn
|Valgus
|[[1980]]
|-
|''Pocket guide about Tartu's past and present''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Sergei Eisenstein: elu ja tegevus''
|
|Tallinn
|[[Eesti Raamat]]
|[[1976]]
|-
|''Superid, vesternid ja staarid: rajatagustest kommertsfilmidest''
|
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1972]]
|-
|''Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk: lugusid minevikust huvitatud noortele sellest, kuidas vanasti reisiti ja koormaid veeti''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2005]]
|-
|''Tartu: fotoalbum''
|Teksti autor
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1976
|-
|''Tartu Kivisild, 1784-1941 = Dorpater Steinbrücke, 1784-1941''
|Teksti autor
|Tartu
|[[Vanemuine (selts)|Vanemuise Selts]]
|[[1997]]
|-
|''Taschenbuch über die Vergangenheit und Gegenwart Tartus''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Taskuopas Tarton menneisyyteen ja nykypäivään''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Taskuraamat Tartu minevikust ja tänapäevast''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Vaatemängud läbi aegade: raamat kultuurihuvilistele noortele''
|
|Tallinn
|Ilo
|2006
|-
|''Vanaaja kultuurist ja olustikust''
|
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1976
|-
|''Õpilased ja filmikunst''
|
|Tartu
|
|[[1969]]
|-
|''Alma mater Tartuensis, 1632-1982 = Tartu Riiklik Ülikool, 1632-1982: fotoalbum''
|Koostaja koos T.&amp;nbsp;Ilometsaga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1982
|-
|''Alma mater Tartuensis: lühiülevaade Tartu Riikliku Ülikooli ajaloost ja tänapäevast''
|Koostaja
|Tallinn
|Valgus
|[[1977]]
|-
|''Lugusid Vanast Tiigist''
|
|Tartu
|Kleio
|[[2004]]; 2.&amp;nbsp;trükk 2005.
|-
|''Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900-1944''
|Koostaja koos Sergei Issakoviga
|Tallinn
|[[Olion]]
|[[1992]]
|-
|''Tartu 950: fotoalbum''
|Koostaja koos A.&amp;nbsp;Mesikäpaga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1980]]
|-
|''Tartu laulupeod läbi aegade: lühiülevaade''
|Koostaja koos V.&amp;nbsp;Haameriga
|Tartu
|Tartumaa
|[[1994]]
|-
|''Tartu Ülikool, 1802-1977: lühiülevaade ajaloost''
|Koostaja
|Tartu
|
|1977
|-
|''Tõestisündinud lood ja anekdoodid 6 samba tagant''
|Lugude koguja koos [[Vello Lään]]ega
|Tartu
|[[Tartu Ülikooli Kirjastus]]
|[[2007]]
|-
|''Üliõpilaslinn Tartu = Tartu - town of students = Тарту - город студенческий : [fotoalbum]''
|Koostaja koos A.&amp;nbsp;Maastikuga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1986]]
|-
|Avalik kõne. Põhiteadmisi kõneoskusest
|Koostaja ja üks autoritest
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1973
|-
|O alte Burschenherrlichkeit. Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917
|
|Tallinn
|Ilo
|2008
|-
|Islam. 1. ja 2. CD-plaat Hillar Palametsa pajatustega
|Audioraamat kahel CD-plaadil
|Tartu
|Elmatar
|2004
|-
|Eesti Vabadussõja lugu
|Lisatud MP3-vormingus audioraamat
|Tartu
|Elmatar
|2010
|-
|Mõtteid ja meenutusi mälumängudest. Koos mälumänguküsimustega ja testidega Tartust
|
|Tartu
|Atlex
|2013
|-
|Pajatusi Keilast ja kaugemalt
|
|Keila
|Sihtasutus Keila Leht
|2017
|-
|}

== Tunnustus ==
*1974 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]]
*1985 [[Eesti NSV riiklik preemia]] Tartu Ülikooli ajaloo koostajana ja autorina
*1996 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2001 [[Aasta tegu (Tartu)|Tartu aasta tegu]] (raamatu &quot;Lugusid toonasest Tartust&quot; eest)
*2004 [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]
*2010 [[Eesti Televisioon]]i saate &quot;[[Terevisioon]]&quot; ilusa käekirja võistluse võitja
*2011 Pronksjalajäljed [[Tartu Teerajajate allee]]l
*2014 [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] [[rahvaluule kogumispreemia]]
*2017 [[Keila linna aumärk]] nr 002

=== Tartu linna aukodaniku tiitlist loobumine ===
Palamets on pälvinud kriitikat tegevuse eest venestamise aastail. 2002. aastal esitasid [[Tartu Raadio]], [[Eesti Raadio Tartu stuudio]], linnavolikogu [[Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon ja Keskerakonna Tartu osakond ta [[Tartu linna aukodanik]]uks. &lt;ref name=&quot;Pauts&quot;&gt;Katrin Pauts. [http://www.ohtuleht.ee/118682 &quot;Isamaalaste lemmiktoit on Hillar Palamets&quot;] Õhtuleht, 19. veebruar 2002&lt;/ref&gt;

Seepeale saatsid 18. veebruaril 2002 Tartu linnavalitsusele ja volikogule protestikirja 29 ajaloolast ja ühiskonnategelast, sealhulgas [[Rein Helme]], [[Aimar Altosaar]], [[Lauri Vahtre]] ja ekspeaminister [[Mart Laar]]. &quot;Hillar Palamets oli Nõukogude ajal Eesti ajaloo agar võltsija nii sõnas kui kirjas, kes innukalt teenis kompartei võimu ning venestamist,&quot; kirjutati pöördumises, mis ajaloolase [[Ain Mäesal]]u kinnitust mööda ei olnud algselt mõeldud ajakirjanduses avalikustamiseks. Õhtulehe andmeil avalikustas kirja Lauri Vahtre. &quot;Ajaloo osakonna õppejõudude seas paistis Palamets silma erilise agarusega teenida tolleaegset võimu,&quot; kommenteeris kirja IRL-i poliitik Aimar Altosaar. Lauri Vahtre nimetas intervjuus Õhtulehele Palametsa [[KGB]] usaldusisikuks. Tartu tollane linnapea [[Andrus Ansip]] ja volikogu esimees [[Aadu Must]] pidasid protesti seevastu põhjendamatuks, rõhutades Palametsa pikaajalist head tööd ajaloo populariseerijana. &lt;ref name=&quot;Pauts&quot; /&gt; Protesti tulemusel loobus Palamets lõpuks ise Tartu aukodaniku tiitlist.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Indrek Schwede]].[https://epl.delfi.ee/artikkel/50780425/hillar-palamets-oli-noukogude-voimule-lojaalne &quot;Hillar Palamets oli nõukogude võimule lojaalne &quot;] Eesti Päevaleht, 11. detsember 1999
* [[Madis Jürgen]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68998611/ekspressi-arhiivist-parteikoosolekuks-triikis-hillar-palamets-puksid-ara &quot;Parteikoosolekuks triikis Palamets püksid ära&quot;] Eesti Ekspress, 2002 (taas avaldatud 20. mai 2022)
* [[Katrin Pauts]]. [https://www.ohtuleht.ee/118682/isamaalaste-lemmiktoit-on-hillar-palamets &quot;Isamaalaste lemmiktoit on Hillar Palamets&quot;] Õhtuleht, 19. veebruar 2002
* [[Jaak Urmet]]. [http://www.virumaa.ee/ve-palamets-hillar-ajaloolane-labi-aja/ &quot;Palamets, Hillar: ajaloolane läbi aja&quot;] Virumaa.ee, 7. november 2003
* [[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/1571847/hillar-palamets-unikaalne-vestja &quot;Hillar Palamets, unikaalne vestja&quot;] Postimees, 26. august 2006
* Hillar Palamets saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 10. veebruar 2002, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-10_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-10_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
*{{ISIK|2491}}

{{JÄRJESTA:Palamets, Hillar}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tartu inimesed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]]
[[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>nphtzehgjb1bbygq0hrsmhmwsm13we5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227898</id>
      <parentid>7227895</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:23:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Heakeel</username>
        <id>122460</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tartu linna aukodaniku tiitlist loobumine */</comment>
      <origin>7227898</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9882" sha1="4knpbjlf3ess3xahyb0uyn97uj41yg8" xml:space="preserve">{{viita}}
'''Hillar Palamets''' (1936. aastani '''Hillar Heisvald'''; [[13. juuli]] [[1927]] [[Tallinn]] – [[20. mai]] [[2022]] [[Tallinn]]) oli [[eesti]] [[ajaloolane]], [[pedagoog]], ajaloo õpetamise [[metoodik]] ja raadioesineja.

Palamets õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis ja [[Tallinna 7. keskkool]]is, mille lõpetas 1946. aastal [[kuldmedal]]iga. Seejärel õppis [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajaloo osakonnas, mille lõpetas [[1951]]. aastal kiitusega.  

Ta oli aastail 1955–1958 [[Tartu 2. Keskkool]]i direktor, seejärel aspirantuuris ja sai 1963. aastal pedagoogikakandidaadiks. 

Ta oli aastail 1961–1962 [[Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskon]]na NSV Liidu ajaloo kateedri õpetaja, 1962–1969 vanemõpetaja ja alates
1969. aastast dotsent. Aastail 1974–1984 oli ta [[Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli ajalooteaduskonna]] NSV Liidu ajaloo kateedri juhataja, ta oli Tartu Ülikooli õppejõud 1996. aastani. Palamets oli aastail 1964–1966 TRÜ ajaloo-keeleteaduskonna [[prodekaan]] ja 1974–1979 ajalooteaduskonna prodekaan (ühiskondlikel alustel). Tartu ülikoolis õpetas ta ajaloo ja [[ühiskonnaõpetus]]e õpetamise metoodikat, NSV Liidu ja Eesti NSV ajalugu.

Nõukogude ajal oli Palametsa põhitegevusala ajaloo õppekirjanduse koostamine, aga ka populaarteaduslike ajalooraamatute kirjutamine. Samuti pühendus ta Tartu linna ning ülikooli ajaloo uurimisele. Pärast Eesti taasiseseisvumist on Palamets jätkanud tööd kolmes viimases valdkonnas. Tema ainulaadne jutustamisoskus tagas nii töö raadios ([[Raadio 2]] saates &quot;[[Ajalootund]]&quot;, samuti Raadio Tartus, [[Kuku raadio]]s, raadios [[Sun FM]] ja [[Nõmme Raadio]]s) kui ka giidina, kus ta tutvustas tavaliselt Tartu linna või ülikooli.

Raadio 2 sari &quot;Ajalootund&quot; kestis 18 aastat. Viimase, 888. saate luges Palamets linti 20. märtsil 2012.&lt;ref&gt;Jaan Olmaru. [http://www.tartupostimees.ee/780512/hillar-palamets-saatis-legendaarse-raadiosaate-ajalooriiulile/ Hillar Palamets saatis legendaarse raadiosaate ajalooriiulile] Postimees, 20.03.2012&lt;/ref&gt; 

Ta suri 20. mail 2022 ja maeti 13. juulil 2022 Tallinna [[Metsakalmistu|Metsakalmistule.]]

==Teoseid==
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|- class=&quot;unsortable&quot;
!Pealkiri
! class=&quot;unsortable&quot; |Lisamärkused
! nowrap=&quot;nowrap&quot; |Avaldamislinn
!Kirjastus
!Aasta
|-
|''Bütsantsi ja Araabia kalifaadi kultuurist ja olustikust''
|
|[[Tallinn]]
|[[Valgus (kirjastus)|Valgus]]
|[[1991]]
|-
|''Keskaja kultuurist ja olustikust''
|
|Tallinn
|Valgus
|[[1982]]
|-
|''Kümme vakka teatrisoola ehk lugusid teatri - aga ka teiste vaatemängude - algusaegadest ja arenguloost Eestis 1920. aastani''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2006]]
|-
|''Lugusid Eesti keskajast: ajalooraamat minevikust huvitatud noortele''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2005]]
|-
|''Lugusid toonasest Tartust''
|
|Tartu
|Kleio
|[[2003]]
|-
|''Narva lahingust Narva streigini: õppevahend keskkoolile ENSV ajaloost XVIII-XIX sajandil''
|
|Tallinn
|Valgus
|[[1980]]
|-
|''Pocket guide about Tartu's past and present''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Sergei Eisenstein: elu ja tegevus''
|
|Tallinn
|[[Eesti Raamat]]
|[[1976]]
|-
|''Superid, vesternid ja staarid: rajatagustest kommertsfilmidest''
|
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1972]]
|-
|''Sõidab, hirnub raudne täkk, kel selja taga valge lakk: lugusid minevikust huvitatud noortele sellest, kuidas vanasti reisiti ja koormaid veeti''
|
|Tallinn
|Ilo
|[[2005]]
|-
|''Tartu: fotoalbum''
|Teksti autor
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1976
|-
|''Tartu Kivisild, 1784-1941 = Dorpater Steinbrücke, 1784-1941''
|Teksti autor
|Tartu
|[[Vanemuine (selts)|Vanemuise Selts]]
|[[1997]]
|-
|''Taschenbuch über die Vergangenheit und Gegenwart Tartus''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Taskuopas Tarton menneisyyteen ja nykypäivään''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Taskuraamat Tartu minevikust ja tänapäevast''
|
|Tartu
|Dada
|2005
|-
|''Vaatemängud läbi aegade: raamat kultuurihuvilistele noortele''
|
|Tallinn
|Ilo
|2006
|-
|''Vanaaja kultuurist ja olustikust''
|
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1976
|-
|''Õpilased ja filmikunst''
|
|Tartu
|
|[[1969]]
|-
|''Alma mater Tartuensis, 1632-1982 = Tartu Riiklik Ülikool, 1632-1982: fotoalbum''
|Koostaja koos T.&amp;nbsp;Ilometsaga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1982
|-
|''Alma mater Tartuensis: lühiülevaade Tartu Riikliku Ülikooli ajaloost ja tänapäevast''
|Koostaja
|Tallinn
|Valgus
|[[1977]]
|-
|''Lugusid Vanast Tiigist''
|
|Tartu
|Kleio
|[[2004]]; 2.&amp;nbsp;trükk 2005.
|-
|''Mälestusi Tartu Ülikoolist 1900-1944''
|Koostaja koos Sergei Issakoviga
|Tallinn
|[[Olion]]
|[[1992]]
|-
|''Tartu 950: fotoalbum''
|Koostaja koos A.&amp;nbsp;Mesikäpaga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1980]]
|-
|''Tartu laulupeod läbi aegade: lühiülevaade''
|Koostaja koos V.&amp;nbsp;Haameriga
|Tartu
|Tartumaa
|[[1994]]
|-
|''Tartu Ülikool, 1802-1977: lühiülevaade ajaloost''
|Koostaja
|Tartu
|
|1977
|-
|''Tõestisündinud lood ja anekdoodid 6 samba tagant''
|Lugude koguja koos [[Vello Lään]]ega
|Tartu
|[[Tartu Ülikooli Kirjastus]]
|[[2007]]
|-
|''Üliõpilaslinn Tartu = Tartu - town of students = Тарту - город студенческий : [fotoalbum]''
|Koostaja koos A.&amp;nbsp;Maastikuga
|Tallinn
|Eesti Raamat
|[[1986]]
|-
|Avalik kõne. Põhiteadmisi kõneoskusest
|Koostaja ja üks autoritest
|Tallinn
|Eesti Raamat
|1973
|-
|O alte Burschenherrlichkeit. Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu Ülikoolis 1802-1917
|
|Tallinn
|Ilo
|2008
|-
|Islam. 1. ja 2. CD-plaat Hillar Palametsa pajatustega
|Audioraamat kahel CD-plaadil
|Tartu
|Elmatar
|2004
|-
|Eesti Vabadussõja lugu
|Lisatud MP3-vormingus audioraamat
|Tartu
|Elmatar
|2010
|-
|Mõtteid ja meenutusi mälumängudest. Koos mälumänguküsimustega ja testidega Tartust
|
|Tartu
|Atlex
|2013
|-
|Pajatusi Keilast ja kaugemalt
|
|Keila
|Sihtasutus Keila Leht
|2017
|-
|}

== Tunnustus ==
*1974 [[Eesti NSV teeneline õpetaja]]
*1985 [[Eesti NSV riiklik preemia]] Tartu Ülikooli ajaloo koostajana ja autorina
*1996 [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=5.12.2022}}&lt;/ref&gt;
*2001 [[Aasta tegu (Tartu)|Tartu aasta tegu]] (raamatu &quot;Lugusid toonasest Tartust&quot; eest)
*2004 [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]
*2010 [[Eesti Televisioon]]i saate &quot;[[Terevisioon]]&quot; ilusa käekirja võistluse võitja
*2011 Pronksjalajäljed [[Tartu Teerajajate allee]]l
*2014 [[Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu]] [[rahvaluule kogumispreemia]]
*2017 [[Keila linna aumärk]] nr 002

=== Tartu linna aukodaniku tiitlist loobumine ===
Palamets on pälvinud kriitikat tegevuse eest venestamise aastail. 2002. aastal esitasid [[Tartu Raadio]], [[Eesti Raadio Tartu stuudio]], linnavolikogu [[Keskerakond|Keskerakonna]] fraktsioon ja Keskerakonna Tartu osakond ta [[Tartu linna aukodanik]]uks. &lt;ref name=&quot;Pauts&quot;&gt;Katrin Pauts. [http://www.ohtuleht.ee/118682 &quot;Isamaalaste lemmiktoit on Hillar Palamets&quot;] Õhtuleht, 19. veebruar 2002&lt;/ref&gt;

Seepeale saatsid 18. veebruaril 2002 Tartu linnavalitsusele ja volikogule protestikirja 29 ajaloolast ja ühiskonnategelast, sealhulgas [[Rein Helme]], [[Aimar Altosaar]], [[Lauri Vahtre]] ja ekspeaminister [[Mart Laar]]. &quot;Hillar Palamets oli Nõukogude ajal Eesti ajaloo agar võltsija nii sõnas kui kirjas, kes innukalt teenis kompartei võimu ning venestamist,&quot; kirjutati pöördumises, mis ajaloolase [[Ain Mäesal]]u kinnitust mööda ei olnud algul mõeldud ajakirjanduses avalikustamiseks. Õhtulehe andmeil avalikustas kirja Lauri Vahtre. &quot;Ajaloo osakonna õppejõudude seas paistis Palamets silma erilise agarusega teenida tolleaegset võimu,&quot; kommenteeris kirja IRL-i poliitik Aimar Altosaar. Lauri Vahtre nimetas intervjuus Õhtulehele Palametsa [[KGB]] usaldusisikuks. Tartu tollane linnapea [[Andrus Ansip]] ja volikogu esimees [[Aadu Must]] pidasid protesti seevastu põhjendamatuks, rõhutades Palametsa pikaajalist head tööd ajaloo populariseerijana. &lt;ref name=&quot;Pauts&quot; /&gt; Protesti tulemusel loobus Palamets lõpuks ise Tartu aukodaniku tiitlist.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [[Indrek Schwede]].[https://epl.delfi.ee/artikkel/50780425/hillar-palamets-oli-noukogude-voimule-lojaalne &quot;Hillar Palamets oli nõukogude võimule lojaalne &quot;] Eesti Päevaleht, 11. detsember 1999
* [[Madis Jürgen]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/68998611/ekspressi-arhiivist-parteikoosolekuks-triikis-hillar-palamets-puksid-ara &quot;Parteikoosolekuks triikis Palamets püksid ära&quot;] Eesti Ekspress, 2002 (taas avaldatud 20. mai 2022)
* [[Katrin Pauts]]. [https://www.ohtuleht.ee/118682/isamaalaste-lemmiktoit-on-hillar-palamets &quot;Isamaalaste lemmiktoit on Hillar Palamets&quot;] Õhtuleht, 19. veebruar 2002
* [[Jaak Urmet]]. [http://www.virumaa.ee/ve-palamets-hillar-ajaloolane-labi-aja/ &quot;Palamets, Hillar: ajaloolane läbi aja&quot;] Virumaa.ee, 7. november 2003
* [[Priit Pullerits]]. [https://www.postimees.ee/1571847/hillar-palamets-unikaalne-vestja &quot;Hillar Palamets, unikaalne vestja&quot;] Postimees, 26. august 2006
* Hillar Palamets saates &quot;[[Kukul külas]]&quot;, 10. veebruar 2002, [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-10_13-05.wma 1. osa, WMA fail], [http://media.kuku.ee/arhivaar/kukulkylas/kukulkylas_2002-02-10_14-05.wma 2. osa, WMA fail]
*{{ISIK|2491}}

{{JÄRJESTA:Palamets, Hillar}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti pedagoogid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna õppejõud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi direktorid]]
[[Kategooria:Tartu inimesed]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised õpetajad]]
[[Kategooria:Rahvaluule kogumispreemia laureaadid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1927]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>4knpbjlf3ess3xahyb0uyn97uj41yg8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu linnavolikogu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>105328</id>
    <revision>
      <id>7228162</id>
      <parentid>7185155</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:19:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-48096-82</username>
        <id>236785</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7228162</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16874" sha1="bt7ltlm5pj9ldt2vhy0lp1kkutzmq2i" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}
{{Infokast esinduskogu
| nimi = Tartu linnavolikogu
| tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]]
| juht_nimetus = Esimees
| juht_nimi = [[Tõnis Lukas]]
| juht_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 2. detsembrist 2025
| juht2_nimetus = Aseesimees
| juht2_nimi = [[Raimond Tamm]]
| juht2_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| kohti = 49
| kohtade_jaotus1 = Eesti Tartu Volikogu 2025.svg
| fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (30)'''
* {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}}
* {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (15)}}
'''Opositsioon (19)'''
* {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (8)}}
* {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (5)}}
* {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (3)}}
* {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}}
| komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Arengu- ja planeerimiskomisjon|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaalkomisjon}}
| valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]]
| viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]]
| järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]]
| volituste_kestus = Neli aastat
| veebileht = https://tartu.ee/et/volikogu-uldinfo
| kooseis = 11. Tartu linnavolikogu
| kogunemispaik1 = [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] konverentsisaal
| juht2_valimised = 2. detsembrist 2025
}}

'''Tartu linnavolikogu''' on 49-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Tartu]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Tartu linnavalitsus]]ele.

Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu ainupädevuses on muuhulgas linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestamine, laenude võtmine ja paljud teised küsimused.

Linnavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis, Tartu-suuruses linnas peab volikogus olema vähemalt 31 liiget. Alates 1989. aastal toimunud valimistest on Tartu volikogu olnud 49-liikmeline. Tartu volikogu töökorraldus on määratletud &quot;Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse&quot;&lt;ref&gt;{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908876&amp;searchCurrent | pealkiri =Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus  | failitüüp =  | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.09.2007  | väljaandja = 
| online =14.10.2007 | keel =eesti }}&lt;/ref&gt; ja [[Tartu linna põhimäärus]]ega. Pärast haldusreformi on 1. novembrist 2017 alates Tartu linna osa ka Tähtvere vald.&lt;ref name=&quot;IX_volikogu&quot;&gt;{{netiviide|pealkiri=Volikogu liikmed|väljaandja=Tartu linn|aeg=2019-06-17|url=https://www.tartu.ee/et/volikogu/liikmed|online=2019-06-19}}&lt;/ref&gt;

== Koosseisud ==
Igas koosseisus on liikmeskond esimehega, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid.

Tartu linnavolikogul on pärast Eesti iseseisvuse taastamist olnud kümme koosseisu:
* Tartu linnavolikogu I koosseis (kuni 17. oktoobrini 1993) – esimees [[Aino-Eevi Lukas]]&lt;ref name=&quot;Lukas&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Tartu medali kavaler Aino-Eevi Lukas |väljaandja=Tartu Linna |aeg=2006-06-13 |url=https://www.tartu.ee/en/node/5116 |online=2019-06-19}}&lt;/ref&gt;
* Tartu linnavolikogu II koosseis (17. oktoober 1993 – 20. oktoober 1996) – esimees [[Ants Veetõusme]] ([[Tuleviku Eesti Erakond]])
* Tartu linnavolikogu III koosseis (20. oktoober 1996 – 17. oktoober 1999) – esimees [[Väino Kull]] ([[Koonderakond]])
* Tartu linnavolikogu IV koosseis (17. oktoober 1999 – 30. oktoober 2002) – esimees [[Peeter Tulviste]] ([[Erakond Res Publica|Res Publica]]) ja [[Aadu Must]] (Keskerakond)
* Tartu linnavolikogu V koosseis (30. oktoober 2002 – 31. oktoober 2005) – esimees Aadu Must
* [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis|Tartu linnavolikogu VI koosseis]] (1. november 2005 – 27. oktoober 2009) – esimehed Aadu Must ja [[Olev Raju]] (Keskerakond)
* Tartu linnavolikogu VII koosseis (27. oktoober 2009 – 29. oktoober 2013) – esimehed Aadu Must, [[Vladimir Šokman]] (Keskerakond) ja [[Mihhail Lotman]] ([[Isamaa ja Res Publica Liit]])
* [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis|Tartu linnavolikogu VIII koosseis]] (29. oktoober 2013 – 31. oktoober 2017) – esimehed Aadu Must ja Vladimir Šokman (Keskerakond)
* [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis|Tartu linnavolikogu IX koosseis]] (1. november 2017 – oktoober 2021) – esimehed Aadu Must (Keskerakond) ja [[Ene Ergma]] ([[Reformierakond]])
* Tartu linnavolikogu X koosseis (alates oktoobrist 2021) – esimehed [[Lemmit Kaplinski]] (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), [[Tõnis Lukas]] (Isamaa) ja Kaspar Kokk (Isamaa).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu esimees |url=https://tartu.ee/et/linnavolikogu-esimees |vaadatud=12. jaanuar 2023 |väljaanne=Tartu linnavalitsus}}&lt;/ref&gt;

=== X koosseis ===
2021. aasta kohalike valimiste tulemustena sai Reformierakond 19, EKRE ja Eesti 200 kumbki 8, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kumbki 5 ja Keskerakond 4 mandaati. Kokku anti valimistel Tartu linnas 40 381 häält ning 5% künnis oli 2019 häält. Reformierakonna, SDE ja Isamaa sõlmitud koalitsioonilepingu järgi sai Tartu linnavolikogu esimeheks Tõnis Lukas (Isamaa). Reformierakond sai volikogu aseesimehe positsiooni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni, majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimeeste positsioonid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai volikogus sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjoni esimehe ning Isamaa hariduskomisjoni esimehe kohad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ots, Mait|url=https://www.err.ee/1608391709/selgusid-tartu-linnavalitsuse-uue-koosseisu-kandidaadid|pealkiri=Selgusid Tartu linnavalitsuse uue koosseisu kandidaadid|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=4. november 2021}}&lt;/ref&gt;

==Endiste seadusandlike volikogude struktuur==

=== 1989. aasta Tartu Linnavolikogu I koosseis ===

10. detsembril 1989 valiti Tartu Linnavolikogu esimene koosseis. 15. detsembril 1989 tuli kokku Tartu linnavolikogu esimene pärast teist maailmasõda demokraatlikult valitud koosseis.

=== [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta Tartu Linnavolikogu II koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#014F9A; width:39%; color:white&quot; | 19
| style=&quot;background:#3DDC84; width:35%; color:white&quot; | 17
| style=&quot;background:#318CE7; width:14%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#87421F; width:6%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#007557; width:2%; color:white&quot; | 1
| style=&quot;background:#333399; width:2%; color:white&quot; | 1
| style=&quot;background:#E10600; width:2%; color:white&quot; | 1

|-
| [[Valimisliit Tartu|{{color|#014F9A|Valimisliit Tartu}}]]
| [[Eesti Pensionäride Liit|{{color|#3DDC84|Eesti Pensionäride Liit}}]]
| [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|{{color|#318CE7|Rahvuslik Koonderakond Isamaa}}]]
| [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|{{color|#87421F|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sõltumatud Kuningriiklased|{{color|#333399|Sõltumatud Kuningriiklased}}]]
| [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|{{color|#E10600|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}}]]
|}

=== [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta Tartu Linnavolikogu III koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:30%; color:#0000FF&quot; | 14
| style=&quot;background:#0072BB; width:24%; color:white&quot; | 12
| style=&quot;background:#4A646C; width:22%; color:white&quot; | 11
| style=&quot;background:#E10600; width:14%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#007557; width:10%; color:white&quot; | 5

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|##0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Valimisliit Tartu 2000|{{color|#4A646C|Valimisliit Tartu 2000}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
|}

=== [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta Tartu Linnavolikogu IV koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:42%; color:#0000FF&quot; | 20
| style=&quot;background:#0072BB; width:28%; color:white&quot; | 14
| style=&quot;background:#007557; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#4A646C; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#E10600; width:2%; color:white&quot; | 1

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Valimisliit Tartu 2000|{{color|#4A646C|Valimisliit Tartu 2000+}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
|}

=== [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta Tartu Linnavolikogu V koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:48%; color:#0000FF&quot; | 23
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#0018A8; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:12%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#E10600; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Erakond Res Publica|{{color|#0018A8|Erakond Res Publica}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
|}

=== [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta Tartu Linnavolikogu VI koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 19
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#FFAA1D; width:8%; color:white&quot; | 4
| style=&quot;background:#0018A8; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eestimaa Rahvaliit|{{color|#FFAA1D|Eestimaa Rahvaliit}}]]
| [[Erakond Res Publica|{{color|#0018A8|Erakond Res Publica}}]]
|}

=== [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta Tartu Linnavolikogu VII koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 17
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 13
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#FFAA1D; width:8%; color:white&quot; | 2

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Erakond Isamaa ja Res Publica Liit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eestimaa Rahvaliit|{{color|#FFAA1D|Eestimaa Rahvaliit}}]]
|}

=== [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta Tartu Linnavolikogu VIII koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 15
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 11
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#00ADEF; width:8%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#2243B6; width:8%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Erakond Isamaa ja Res Publica Liit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Vabakund|{{color|#00ADEF|Valimisliit Vabakund}}]]
| [[Isamaaline Tartu Kodanik|{{color|#2243B6|Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik}}]]
|}

=== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta Tartu Linnavolikogu IX koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 20
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#00009C; width:16%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#00ADEF; width:8%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#1E90FF; width:8%; color:white&quot; | 2

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|IRL}}]]
| [[Tartu Heaks|{{color|#00ADEF|Valimisliit Tartu Heaks}}]]
| [[Tartu Eest|{{color|#1E90FF|Valimisliit Tartu Eest}}]]
|}

=== [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta Tartu Linnavolikogu X koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 19
| style=&quot;background:#00009C; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#00CED1; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#0072BB; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#E10600; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#007557; width:8%; color:white&quot; | 4

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
| [[Erakond Eesti 200|{{color|#00CED1|Eesti 200}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Isamaa}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
|}

=== [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta Tartu Linnavolikogu XI koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#0072BB; width:33%; color:white&quot; | 16
| style=&quot;background:#FDEE00; width:31%; color:#0000FF&quot; | 15
| style=&quot;background:#E10600; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:8%; color:white&quot; | 4
| style=&quot;background:#00CED1; width:6%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#00009C; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Isamaa}}]]
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Erakond Eesti 200|{{color|#00CED1|Eesti 200}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
|}

=== Komisjonid ===
17. novembril 2005 otsustas Tartu linnavolikogu 6. [[volikogu koosseis|koosseis]] moodustada üheksa alatist [[volikogu komisjon|komisjoni]]:
* Arengu- ja planeerimiskomisjon
* Hariduskomisjon
* Kultuurikomisjon
* Linnamajanduskomisjon
* Linnavarakomisjon
* Rahanduskomisjon
* Revisjonikomisjon
* Sotsiaalkomisjon
* Õigus- ja korrakaitsekomisjon

=== Koalitsioonid Tartu Linnavolikogus läbi aegade ===
* 1996–1999 Isamaaliit + Mõõdukad + valimisliit Tartu 2000
* 1999–2001 Reformierakond + Isamaaliit
* 2001–2002 Reformierakond + Keskerakond + valimisliit Tartu 2000+
* 2002–2005 Reformierakond + Keskerakond
* 2005–2009 Reformierakond + Keskerakond + Rahvaliit
* 2009–2011 Reformierakond + Keskerakond + Rahvaliit
* 2011–2013 Reformierakond + Isamaa ja Res Publica Liit
* 2013–2017 Reformierakond + Keskerakond + Sotsiaaldemokraatlik Erakond
* 2017–2020 Reformierakond + Keskerakond + Tartu Eest
* 2020–2025 Reformierakond + Sotsiaaldemokraatlik Erakond
* Alates 2025. aastast Reformierakond + Isamaa

== Vaata ka ==
* [[Tartu linnavalitsus]]
* [[Tartu linnavolinike loend]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
* [http://www.tartu.ee/et/volikogu-uldinfo Tartu linnavolikogu]

[[Kategooria:Tartu organisatsioonid|Volikogu]]
[[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]]
[[Kategooria:Tartu linnavolikogu| ]]</text>
      <sha1>bt7ltlm5pj9ldt2vhy0lp1kkutzmq2i</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228163</id>
      <parentid>7228162</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:20:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-48096-82</username>
        <id>236785</id>
      </contributor>
      <comment>/* 2025. aasta Tartu Linnavolikogu XI koosseis */</comment>
      <origin>7228163</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16874" sha1="h2wuyf29iwu24ojqxv6ak1s9r8up7gz" xml:space="preserve">{{toimeta}}{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}}
{{Infokast esinduskogu
| nimi = Tartu linnavolikogu
| tüüp = [[Kohalik omavalitsus|Kohaliku omavalitsuse]] [[volikogu]]
| juht_nimetus = Esimees
| juht_nimi = [[Tõnis Lukas]]
| juht_partei = [[Isamaa Erakond]], alates 2. detsembrist 2025
| juht2_nimetus = Aseesimees
| juht2_nimi = [[Raimond Tamm]]
| juht2_partei = [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]]
| kohti = 49
| kohtade_jaotus1 = Eesti Tartu Volikogu 2025.svg
| fraktsioonid1 = '''Koalitsioon (30)'''
* {{Legend|#FFE200|[[Eesti Reformierakond]] (15)}}
* {{Legend|#009CE2|[[Isamaa Erakond]] (15)}}
'''Opositsioon (19)'''
* {{Legend|#E10600|[[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] (8)}}
* {{Legend|#007656|[[Eesti Keskerakond]] (5)}}
* {{Legend|#2F2A95|[[Eesti 200]] (3)}}
* {{Legend|#0063AF|[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (3)}}
| komisjonid1 = {{Peidetav loend |päis= 8 alalist komisjoni|Arengu- ja planeerimiskomisjon|Hariduskomisjon|Keskkonnakomisjon|Kultuurikomisjon|Majanduskomisjon|Rahanduskomisjon|Revisjonikomisjon|Sotsiaalkomisjon}}
| valimissüsteem = [[Võrdeline valimissüsteem|Proportsionaalne]]
| viimased_valimised = [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|19. oktoober 2025]]
| järgmised_valimised = [[2029. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|21. oktoober 2029]]
| volituste_kestus = Neli aastat
| veebileht = https://tartu.ee/et/volikogu-uldinfo
| kooseis = 11. Tartu linnavolikogu
| kogunemispaik1 = [[Tartu Ülikooli raamatukogu]] konverentsisaal
| juht2_valimised = 2. detsembrist 2025
}}

'''Tartu linnavolikogu''' on 49-liikmeline esindusorgan, mille ülesanne on [[Tartu]] linna elu korraldamine vastavasisuliste otsuste vastuvõtmise teel. Otsuste täideviimine on delegeeritud [[Tartu linnavalitsus]]ele.

Linnavolikogu liikmed valitakse iga nelja aasta tagant oktoobri kolmandal pühapäeval toimuvatel kohalike omavalitsuste volikogude valimistel. Volikogu liikmed on omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel sõltumatud ja juhinduvad oma tegevuses seadustest, linna õigusaktidest ning linnaelanike huvidest ja vajadustest. Volikogu ainupädevuses on muuhulgas linna arengukava, eelarvestrateegia ja linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, kohalike maksude kehtestamine, toetuste andmise ja teenuste osutamise kordade kehtestamine, laenude võtmine ja paljud teised küsimused.

Linnavolikogu liikmete arvu määrab eelmine volikogu koosseis, Tartu-suuruses linnas peab volikogus olema vähemalt 31 liiget. Alates 1989. aastal toimunud valimistest on Tartu volikogu olnud 49-liikmeline. Tartu volikogu töökorraldus on määratletud &quot;Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse&quot;&lt;ref&gt;{{netiviide | url =http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=908876&amp;searchCurrent | pealkiri =Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus  | failitüüp =  | väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | aeg =01.09.2007  | väljaandja = 
| online =14.10.2007 | keel =eesti }}&lt;/ref&gt; ja [[Tartu linna põhimäärus]]ega. Pärast haldusreformi on 1. novembrist 2017 alates Tartu linna osa ka Tähtvere vald.&lt;ref name=&quot;IX_volikogu&quot;&gt;{{netiviide|pealkiri=Volikogu liikmed|väljaandja=Tartu linn|aeg=2019-06-17|url=https://www.tartu.ee/et/volikogu/liikmed|online=2019-06-19}}&lt;/ref&gt;

== Koosseisud ==
Igas koosseisus on liikmeskond esimehega, eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid.

Tartu linnavolikogul on pärast Eesti iseseisvuse taastamist olnud kümme koosseisu:
* Tartu linnavolikogu I koosseis (kuni 17. oktoobrini 1993) – esimees [[Aino-Eevi Lukas]]&lt;ref name=&quot;Lukas&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Tartu medali kavaler Aino-Eevi Lukas |väljaandja=Tartu Linna |aeg=2006-06-13 |url=https://www.tartu.ee/en/node/5116 |online=2019-06-19}}&lt;/ref&gt;
* Tartu linnavolikogu II koosseis (17. oktoober 1993 – 20. oktoober 1996) – esimees [[Ants Veetõusme]] ([[Tuleviku Eesti Erakond]])
* Tartu linnavolikogu III koosseis (20. oktoober 1996 – 17. oktoober 1999) – esimees [[Väino Kull]] ([[Koonderakond]])
* Tartu linnavolikogu IV koosseis (17. oktoober 1999 – 30. oktoober 2002) – esimees [[Peeter Tulviste]] ([[Erakond Res Publica|Res Publica]]) ja [[Aadu Must]] (Keskerakond)
* Tartu linnavolikogu V koosseis (30. oktoober 2002 – 31. oktoober 2005) – esimees Aadu Must
* [[Tartu linnavolikogu 6. koosseis|Tartu linnavolikogu VI koosseis]] (1. november 2005 – 27. oktoober 2009) – esimehed Aadu Must ja [[Olev Raju]] (Keskerakond)
* Tartu linnavolikogu VII koosseis (27. oktoober 2009 – 29. oktoober 2013) – esimehed Aadu Must, [[Vladimir Šokman]] (Keskerakond) ja [[Mihhail Lotman]] ([[Isamaa ja Res Publica Liit]])
* [[Tartu linnavolikogu 8. koosseis|Tartu linnavolikogu VIII koosseis]] (29. oktoober 2013 – 31. oktoober 2017) – esimehed Aadu Must ja Vladimir Šokman (Keskerakond)
* [[Tartu linnavolikogu 9. koosseis|Tartu linnavolikogu IX koosseis]] (1. november 2017 – oktoober 2021) – esimehed Aadu Must (Keskerakond) ja [[Ene Ergma]] ([[Reformierakond]])
* Tartu linnavolikogu X koosseis (alates oktoobrist 2021) – esimehed [[Lemmit Kaplinski]] (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), [[Tõnis Lukas]] (Isamaa) ja Kaspar Kokk (Isamaa).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Linnavolikogu esimees |url=https://tartu.ee/et/linnavolikogu-esimees |vaadatud=12. jaanuar 2023 |väljaanne=Tartu linnavalitsus}}&lt;/ref&gt;

=== X koosseis ===
2021. aasta kohalike valimiste tulemustena sai Reformierakond 19, EKRE ja Eesti 200 kumbki 8, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kumbki 5 ja Keskerakond 4 mandaati. Kokku anti valimistel Tartu linnas 40 381 häält ning 5% künnis oli 2019 häält. Reformierakonna, SDE ja Isamaa sõlmitud koalitsioonilepingu järgi sai Tartu linnavolikogu esimeheks Tõnis Lukas (Isamaa). Reformierakond sai volikogu aseesimehe positsiooni ning arengu- ja planeerimiskomisjoni, majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni ja kultuurikomisjoni esimeeste positsioonid. Sotsiaaldemokraatlik Erakond sai volikogus sotsiaalkomisjoni ja keskkonnakomisjoni esimehe ning Isamaa hariduskomisjoni esimehe kohad.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Ots, Mait|url=https://www.err.ee/1608391709/selgusid-tartu-linnavalitsuse-uue-koosseisu-kandidaadid|pealkiri=Selgusid Tartu linnavalitsuse uue koosseisu kandidaadid|väljaanne=Eesti Rahvusringhääling|aeg=4. november 2021}}&lt;/ref&gt;

==Endiste seadusandlike volikogude struktuur==

=== 1989. aasta Tartu Linnavolikogu I koosseis ===

10. detsembril 1989 valiti Tartu Linnavolikogu esimene koosseis. 15. detsembril 1989 tuli kokku Tartu linnavolikogu esimene pärast teist maailmasõda demokraatlikult valitud koosseis.

=== [[1993. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1993. aasta Tartu Linnavolikogu II koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#014F9A; width:39%; color:white&quot; | 19
| style=&quot;background:#3DDC84; width:35%; color:white&quot; | 17
| style=&quot;background:#318CE7; width:14%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#87421F; width:6%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#007557; width:2%; color:white&quot; | 1
| style=&quot;background:#333399; width:2%; color:white&quot; | 1
| style=&quot;background:#E10600; width:2%; color:white&quot; | 1

|-
| [[Valimisliit Tartu|{{color|#014F9A|Valimisliit Tartu}}]]
| [[Eesti Pensionäride Liit|{{color|#3DDC84|Eesti Pensionäride Liit}}]]
| [[Rahvuslik Koonderakond Isamaa|{{color|#318CE7|Rahvuslik Koonderakond Isamaa}}]]
| [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|{{color|#87421F|Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sõltumatud Kuningriiklased|{{color|#333399|Sõltumatud Kuningriiklased}}]]
| [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei|{{color|#E10600|Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei}}]]
|}

=== [[1996. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1996. aasta Tartu Linnavolikogu III koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:30%; color:#0000FF&quot; | 14
| style=&quot;background:#0072BB; width:24%; color:white&quot; | 12
| style=&quot;background:#4A646C; width:22%; color:white&quot; | 11
| style=&quot;background:#E10600; width:14%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#007557; width:10%; color:white&quot; | 5

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|##0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Valimisliit Tartu 2000|{{color|#4A646C|Valimisliit Tartu 2000}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
|}

=== [[1999. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|1999. aasta Tartu Linnavolikogu IV koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:42%; color:#0000FF&quot; | 20
| style=&quot;background:#0072BB; width:28%; color:white&quot; | 14
| style=&quot;background:#007557; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#4A646C; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#E10600; width:2%; color:white&quot; | 1

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Valimisliit Tartu 2000|{{color|#4A646C|Valimisliit Tartu 2000+}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
|}

=== [[2002. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2002. aasta Tartu Linnavolikogu V koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:48%; color:#0000FF&quot; | 23
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#0018A8; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:12%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#E10600; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Erakond Res Publica|{{color|#0018A8|Erakond Res Publica}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Rahvaerakond Mõõdukad}}]]
|}

=== [[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta Tartu Linnavolikogu VI koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 19
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#FFAA1D; width:8%; color:white&quot; | 4
| style=&quot;background:#0018A8; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Erakond Isamaaliit|{{color|#0072BB|Erakond Isamaaliit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eestimaa Rahvaliit|{{color|#FFAA1D|Eestimaa Rahvaliit}}]]
| [[Erakond Res Publica|{{color|#0018A8|Erakond Res Publica}}]]
|}

=== [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta Tartu Linnavolikogu VII koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 17
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 13
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#FFAA1D; width:8%; color:white&quot; | 2

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Erakond Isamaa ja Res Publica Liit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eestimaa Rahvaliit|{{color|#FFAA1D|Eestimaa Rahvaliit}}]]
|}

=== [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta Tartu Linnavolikogu VIII koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 15
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 11
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 9
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#00ADEF; width:8%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#2243B6; width:8%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Erakond Isamaa ja Res Publica Liit}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Vabakund|{{color|#00ADEF|Valimisliit Vabakund}}]]
| [[Isamaaline Tartu Kodanik|{{color|#2243B6|Valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik}}]]
|}

=== [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta Tartu Linnavolikogu IX koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 20
| style=&quot;background:#E10600; width:12%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:16%; color:white&quot; | 7
| style=&quot;background:#00009C; width:16%; color:white&quot; | 6
| style=&quot;background:#0072BB; width:18%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#00ADEF; width:8%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#1E90FF; width:8%; color:white&quot; | 2

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|IRL}}]]
| [[Tartu Heaks|{{color|#00ADEF|Valimisliit Tartu Heaks}}]]
| [[Tartu Eest|{{color|#1E90FF|Valimisliit Tartu Eest}}]]
|}

=== [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta Tartu Linnavolikogu X koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#FDEE00; width:40%; color:#0000FF&quot; | 19
| style=&quot;background:#00009C; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#00CED1; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#0072BB; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#E10600; width:10%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#007557; width:8%; color:white&quot; | 4

|-
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
| [[Erakond Eesti 200|{{color|#00CED1|Eesti 200}}]]
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Isamaa}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
|}

=== [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta Tartu Linnavolikogu XI koosseis]] ===
{| style=&quot;width:100%; font-weight:bold; text-align:center&quot;
| style=&quot;background:#0072BB; width:33%; color:white&quot; | 15
| style=&quot;background:#FDEE00; width:31%; color:#0000FF&quot; | 15
| style=&quot;background:#E10600; width:16%; color:white&quot; | 8
| style=&quot;background:#007557; width:8%; color:white&quot; | 5
| style=&quot;background:#00CED1; width:6%; color:white&quot; | 3
| style=&quot;background:#00009C; width:6%; color:white&quot; | 3

|-
| [[Isamaa Erakond|{{color|#0072BB|Isamaa}}]]
| [[Eesti Reformierakond|{{color|#0000FF|Eesti Reformierakond}}]]
| [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|{{color|#E10600|Sotsiaaldemokraatlik Erakond}}]]
| [[Eesti Keskerakond|{{color|#007557|Eesti Keskerakond}}]]
| [[Erakond Eesti 200|{{color|#00CED1|Eesti 200}}]]
| [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|{{color|#00009C|EKRE}}]]
|}

=== Komisjonid ===
17. novembril 2005 otsustas Tartu linnavolikogu 6. [[volikogu koosseis|koosseis]] moodustada üheksa alatist [[volikogu komisjon|komisjoni]]:
* Arengu- ja planeerimiskomisjon
* Hariduskomisjon
* Kultuurikomisjon
* Linnamajanduskomisjon
* Linnavarakomisjon
* Rahanduskomisjon
* Revisjonikomisjon
* Sotsiaalkomisjon
* Õigus- ja korrakaitsekomisjon

=== Koalitsioonid Tartu Linnavolikogus läbi aegade ===
* 1996–1999 Isamaaliit + Mõõdukad + valimisliit Tartu 2000
* 1999–2001 Reformierakond + Isamaaliit
* 2001–2002 Reformierakond + Keskerakond + valimisliit Tartu 2000+
* 2002–2005 Reformierakond + Keskerakond
* 2005–2009 Reformierakond + Keskerakond + Rahvaliit
* 2009–2011 Reformierakond + Keskerakond + Rahvaliit
* 2011–2013 Reformierakond + Isamaa ja Res Publica Liit
* 2013–2017 Reformierakond + Keskerakond + Sotsiaaldemokraatlik Erakond
* 2017–2020 Reformierakond + Keskerakond + Tartu Eest
* 2020–2025 Reformierakond + Sotsiaaldemokraatlik Erakond
* Alates 2025. aastast Reformierakond + Isamaa

== Vaata ka ==
* [[Tartu linnavalitsus]]
* [[Tartu linnavolinike loend]]

== Viited ==
&lt;references/&gt;

== Välislingid ==
* [http://www.tartu.ee/et/volikogu-uldinfo Tartu linnavolikogu]

[[Kategooria:Tartu organisatsioonid|Volikogu]]
[[Kategooria:Eesti kohalik omavalitsus]]
[[Kategooria:Tartu linnavolikogu| ]]</text>
      <sha1>h2wuyf29iwu24ojqxv6ak1s9r8up7gz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Reinvere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>107109</id>
    <revision>
      <id>7227686</id>
      <parentid>7184255</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:51:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kristinapia</username>
        <id>48967</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Parandasin teksti dokumentaalfilmi juures.</comment>
      <origin>7227686</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12185" sha1="b56f4cjyd2f3g0qnunexoyywrfatbzb" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Jüri Reinvere''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1971]]&lt;ref&gt;[http://www.emic.ee/helilooja/jyrireinvere Sissekanne Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel]&lt;/ref&gt; [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]] ja esseist.

Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is kompositsiooni [[Lepo Sumera]] ja [[klaver]]it [[Virve Lippus]]e juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 [[Varssavi]] [[Fryderyk Chopini nimeline Muusikaakadeemia|Chopini-nimelises Muusikaakadeemias]] Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta [[Sibeliuse Akadeemia]]s, mille lõpetas magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki Jokinen, [[Veli-Matti Puumala]] ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma olulisteks õpetajateks ka [[Käbi Laretei]]d ja [[Ingmar Bergman]]i, kellega teda sidus õpinguaegadel pikk sõprus.  

Jüri Reinvere looming on pälvinud kaalukat tunnustust. Reinvere teos &quot;Loodekaar&quot; võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias [[Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum|Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi]] [[2000]]. aastal [[Amsterdam]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elulugu Klassikaraadio veebilehel |url=http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927125317/http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |arhiivimisaeg=2011-09-27 |vaadatud=2010-08-15}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Liivi itk&quot; nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks. Ooperi &quot;Peer Gynt&quot; eest pälvis Reinvere 2015. aastal Eesti Vabariigi Kultuuripreemia ning ta oli Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik 2021. Reinvere tegevust publitsistina on tunnustatud Enn Soosaare esseistikapreemiaga ning 2023. aastal valis ajaleht Postimees ta aasta arvamusliidriks. 

Reinvere teoseid on esitanud ja esiettekandele toonud sellised orkestrid nagu Berliini Filharmoonikud, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Clevelandi sümfooniaorkester, Gewandhaus-orkester, Bambergi sümfoonikud, NDR Elbphilharmonie sümfooniaorkester, Saksa Raadio Filharmooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Göteborgi sümfoonikud, Soome Raadio sümfooniaorkester jt. Ta on teinud koostööd selliste tippdirigentidega nagu [[Andris Nelsons]], [[Franz Welser-Möst]], [[Paavo Järvi]], [[Pablo Heras-Casado]], [[Pietari Inkinen]], [[Justin Doyle]], [[Juraj Valčuha]], [[Robert Trevino]] jt. 

2005. aastast elas Reinvere [[Berliin]]is&lt;ref name=&quot;Ametlik koduleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.reinvere.de/re71aen.htm |pealkiri=Ametlik koduleht |vaadatud=2011-05-17 |arhiivimisaeg=2012-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120324053620/http://www.reinvere.de/re71aen.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, 2017. aastast on tema püsivaks elupaigaks [[Frankfurt]]&lt;ref&gt;[https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2017/10/01/j%C3%BCri-reinvere-muusika-ei-tohiks-loobuda-oma-r%C3%B5%C3%B5must Jüri Reinvere: muusika ei tohiks loobuda oma rõõmust], Muusika, 2. oktoober 2017.&lt;/ref&gt;.

Jüri Reinvere heliloomingust võib leida eri stiile esindavaid perioode. Ta on mitmetasandilise mõtlemisega looja, kirglik metastrukturalist. Oma heliteostes kasutab ta sageli endakirjutatud tekste, samuti on ta kirjutanud ise libretod kõigile oma ooperitele. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere [[Berliini Kunstide Akadeemia]]s koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga. 

Alates 2012. aastast on Jüri Reinvere järjest rohkem liikunud ooperiloomingu ja suurte sümfooniliste teoste loomise poole. Helilooja arvukad suured sümfoonilised teosed käsitlevad ja mõtestavad sageli ühiskonnas toimuvaid muutusi. 

20. aprillil [[2012]] esietendus [[Soome Rahvusooper]]is Jüri Reinvere ooper &quot;[[Puhastus (ooper)|Puhastus]]&quot;.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06251057 Soome rahvusooperis esietendus Reinvere ooper &quot;Puhastus&quot;]&lt;/ref&gt; Norra Rahvusooperi tellimusena loodud &quot;Peer Gynt&quot; valmis ja tuli Norra Rahvusooperis esiettekandele 2014. aastal. Nii &quot;Puhastus&quot; kui &quot;Peer Gynt&quot; pälvisid elavat vastukaja ja meediakajastust. 2019. aastal järgnes ooperi &quot;Minona&quot; esiettekanne Regensburgi teatris, kes oli ka teose tellija. &quot;Minona&quot; on kirjutatud seoses Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevaga. Ooperi süžee põhineb Beethoveni oletatava tütre Minona lool, kes suure osa oma elust elas Eestis. Teos pälvis Saksamaal suurt tähelepanu, kui Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid uudisteoseid. 

Reinvere on loonud ka rohkesti kammerteoseid, mida on esitatud festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Iisraelis. 

Jüri Reinvere on avaldanud publitsistikat ajalehes Postimees ja Saksa suurimas päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ning teinud kaastööd ka mitmele soome väljaandele. Reinvere esseistika käsitleb sageli selliseid teemasid, nagu välispoliitika, kultuuripoliitikat, kultuuride kokkupõrked ning majanduse ja kultuuri suhted. Ta on olnud autor ka [[Eesti Raadio|Eesti]] ja [[YLE|Soome Raadios]] ning olnud stsenarist ja kaasprodutsent dokumentaalfilmile &quot;Äraoldud päevade summa. Eduard Tubin&quot; (2005). 

[[1996]]. aastast on Jüri Reinvere [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige. 2022. aastal anti Jüri Reinverele Valgetähe III klassi teenetemärk.

==Looming==
* Urvaste õhtud (klaverile, 1985)
* Topeltkvartett soleeriva klaveriga (1994)
* Loodekaar (kammeransamblile, 1998)
* Liivale kirjutatud (sümfooniaorkestrile, 2001)
* Liivi itk (radiofooniline teos, 2003)
* Vastaskallas (raadio-ooper, 2001–2004)
* ''Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft'' (muusika Michaela Fünfhauseni tantsu-''performance''&lt;nowiki/&gt;'ile &quot;Die gefierdete Schlange&quot;, 2003)
* a.e.g. (omaloodud teksti põhjal; flöödile ja elektroonikale, 2005)
* ''Frost at Midnight'' (Kesköökülm) (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile ja bassflöödile)
* ''Requiem'' (omaloodud teksti põhjal; sooloflöödile, lugejale helilindilt ja neljale meeshäälele, 2009)
* ''The Empire of May'' (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2010)
* Neli kvartetti (keelpillikvartett, lugeja fonogrammilt, I &quot;Keskhaigla&quot; 2010–2011, II Piazza di Santo Spirito ''2010–2011,'' III &quot;let&quot; 2016)
* Puhastus (Puhdistus) (ooper Sofi Oksaneni romaani &quot;Puhastus&quot; ainetel, esiettekanne Soome Rahvusooperis, 2012)
* Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, narsisseja) (sümfooniaorkestrile ja lugejale, 2012)
* Peer Gynt (ooper, esiettekanne Norra Rahvusooperis, 2014)
* Topeltkontsert kahele flöödile (kahele flöödile ja kammerorkestrile, esiettekanne Pärnu muusikafestivalil, 2016)
* Through A Lens Darkly (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Göteborgi sümfooniaorkester, 2017–2018)
* ... ja väsimus õnnest nad tantsima viis (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2018)
* Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm (segakoorile, metsosopranile ja sümfooniaorkestrile, loodud laulupeo 150. sünnipäevaks, 2019)
* Enne kui Leviaatan ärkab (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2019)
* Tšellosonaat (tšello, klaver, kirjutatud David Geringasele, 2019)
* Tšellokontsert &quot;Inter Lacrimas et Luctum&quot; (tšellole ja suurele ansamblile, Kronbergi Akadeemia tellimusel, 2019)
* Minona (ooper, esiettekanne Regensburgi teatris, 2019)
* Die Vertreibung des Ismaels (Ismaeli väljaheitmine) (oratoorium segakoorile, solistidele ja keelpillidele, esiettekanne RIAS kammerkoor, 2019)
* Vom Sterben der Sterne (Tähtede surmast) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Baieri Raadio sümfooniaorkester, 2021)
* Maria Anna, wach, im Nebenzimmer (Maria Anna, ärkvel, kõrvaltoas) (sümfooniaorkestrile, 2021)
* Das innere Meer (Sisemeri) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Saksa Raadio Filharmooniaorkester, 2021)
* Auf dem verborgenen Weg (Varjulisel rajal) (segakoorile, 2022)
* Schoß des ungeheuren Lichts (Ilmatu valguse süli) (sümfooniaorkestrile, 2022)
* Narride laev (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2023)

== Tunnustus ==

* 2000 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (võit rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste heliloojate kategoorias)
* 2010 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (teose Requiem eest)
* 2012 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (ooper &quot;Puhastus“ Soome Rahvusooperis)
* 2015 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (Norra Rahvusooperis esietendunud ooper &quot;Peer Gynt&quot;)
* 2016 [[Sirbi laureaat]]
* 2017 [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (esseed &quot;Vabadus olla rumal&quot; ja &quot;Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“, &quot;Cosi fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?“ ja &quot;Facebooki kiituseks“)
* 2017 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (globaalse haardega heliloomingu eest)
* 2018 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (eesti kaasaegse muusika rikastamise eest orkestraalselt plastilise teosega &quot;…ja väsimus õnnest nad tantsima viis&quot;)
* 2019 [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia]]
* 2020 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (väljapaistev loominguaasta: ooper &quot;Minona” ning arvukad orkestri- ja kammerteoste ettekanded)
* 2021 [[aasta muusik]] (muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608464471/aasta-muusik-2021-on-helilooja-juri-reinvere Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere.] ERR, 13. jaanuar 2022.&lt;/ref&gt;
* 2022 [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] (teos &quot;Vom Sterben der Sterne. Symphonische Notizen für Orchester&quot;) 
* 2022 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2023 [[Postimehe aasta arvamusliider]] 
* Juunis 2025 pälvis ta Saksamaa prestiižseima klassikalise muusika auhinna [[Opus Klassik]] Aasta Helilooja kategoorias. Tunnustuse pälvis ta teosega „Narride laev“, mille salvestasid plaadifirma Alpha Classics jaoks [[Eesti Festivaliorkester]] ja dirigent [[Paavo Järvi]].

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.reinvere.de/ Jüri Reinvere koduleht]
*[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=2465/rpp_turism_246501 Liivasel Liivimaal saab puhata inimtühjal rannal], Äripäev, 12. september 2009
*[[Tui Hirv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=455:j-ri-reinvere-niguliste-v-lvide-v-lur&amp;catid=5:muusika&amp;Itemid=12&amp;issue=3201 Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur]. Sirp, 11. aprill 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06159115 Helsingis oli Jüri Reinvere &quot;Requiemi&quot; esiettekanne] ERR, 24. märts 2009
*Priit Kuusk. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9045:reinvere-requiem-helsingis-ja-muensteris&amp;catid=5:muusika&amp;Itemid=12&amp;issue=3259 Reinvere &quot;Requiem&quot; Helsingis ja Münsteris]. Sirp, 24. juuli 2009
*[http://uudised.err.ee/index.php?06177556 Ilmus helilooja Jüri Reinvere autoriplaat]. ERR, 16. september 2009
*Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06193922 Jüri Reinvere &quot;Requiem&quot; ilmus uuel autoriplaadil koos DVD-ga]. ERR, 9. veebruar 2010
*Madis Jürgen. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69658703/juri-reinvere-peer-gynt-ja-allakaiv-euroopa Eesti Ekspress, 24. november 2014
*Jan Brachmann. https://www.der-theaterverlag.de/opernwelt/aktuelles-heft/artikel/ein-fest-des-totalen-theaters/ Opernwelt, nr 1 2015
*Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/304036/ajakirjas-muusika-juri-reinvere-peer-gynt-norras-ehk-kuidas-moista-nuudisooperit ERR, 15. jaanuar 2015
*Jüri Reinvere. [https://kultuur.err.ee/1102566/juri-reinvere-pandeemia-lageraie Pandeemia lageraie], ERR, 16. juuni 2020
*Egbert Tholl. https://www.sueddeutsche.de/kultur/oper-flirrende-wahrheit-1.4773533 Süddeutsche Zeitung. 27. jaanuar 2020
*Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/1608550933/arvustus-juri-reinvere-meie-aega-suvenev-orkestrilooming ERR, 31. märts 2022
*Taavi Hark. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-orkestreerida-tuhjust/ Sirp, 1. aprill 2022

{{JÄRJESTA:Reinvere, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>b56f4cjyd2f3g0qnunexoyywrfatbzb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227695</id>
      <parentid>7227686</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:05:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kristinapia</username>
        <id>48967</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Lisatud fakte.</comment>
      <origin>7227695</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12836" sha1="hd9utu1giozd95srwk4goy37vaag564" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Jüri Reinvere''' (sündinud [[2. detsember|2. detsembril]] [[1971]]&lt;ref&gt;[http://www.emic.ee/helilooja/jyrireinvere Sissekanne Eesti Muusika Infokeskuse veebilehel]&lt;/ref&gt; [[Tallinn]]as) on [[eestlased|eesti]] [[helilooja]] ja esseist.

Ta on õppinud [[Tallinna Muusikakeskkool]]is kompositsiooni [[Lepo Sumera]] ja [[klaver]]it [[Virve Lippus]]e juhendamisel. Kompositsiooniõpingud jätkusid aastatel 1990–1992 [[Varssavi]] [[Fryderyk Chopini nimeline Muusikaakadeemia|Chopini-nimelises Muusikaakadeemias]] Zbigniew Rudzinski juures. 1994–2004 õppis ta [[Sibeliuse Akadeemia]]s, mille lõpetas magistrikraadiga. Tema õpetajad Sibeliuse Akadeemias olid Erkki Jokinen, [[Veli-Matti Puumala]] ja Tapio Nevanlinna. Reinvere peab oma olulisteks õpetajateks ka [[Käbi Laretei]]d ja [[Ingmar Bergman]]i, kellega teda sidus õpinguaegadel pikk sõprus.  

Jüri Reinvere looming on pälvinud kaalukat tunnustust. Reinvere teos &quot;Loodekaar&quot; võitis alla 30-aastaste heliloojate kategoorias [[Rahvusvaheline Heliloojate Rostrum|Rahvusvahelise Heliloojate Rostrumi]] [[2000]]. aastal [[Amsterdam]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Elulugu Klassikaraadio veebilehel |url=http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110927125317/http://klassikaraadio.err.ee/klassik/rost/c_reinv_b.htm |arhiivimisaeg=2011-09-27 |vaadatud=2010-08-15}}&lt;/ref&gt; ja &quot;Liivi itk&quot; nimetati samal võistlusel 2006. aastal soovituslikuks muusikateoseks. Ooperi &quot;Peer Gynt&quot; eest pälvis Reinvere 2015. aastal Eesti Vabariigi Kultuuripreemia ning ta oli Eesti Rahvusringhäälingu aasta muusik 2021. Reinvere tegevust publitsistina on tunnustatud Enn Soosaare esseistikapreemiaga ning 2023. aastal valis ajaleht Postimees ta aasta arvamusliidriks. 

Reinvere teoseid on esitanud ja esiettekandele toonud sellised orkestrid nagu Berliini Filharmoonikud, Baieri Raadio sümfooniaorkester, Clevelandi sümfooniaorkester, Gewandhaus-orkester, Bambergi sümfoonikud, NDR Elbphilharmonie sümfooniaorkester, Saksa Raadio Filharmooniaorkester, Eesti Festivaliorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Göteborgi sümfoonikud, Soome Raadio sümfooniaorkester jt. Ta on teinud koostööd selliste tippdirigentidega nagu [[Andris Nelsons]], [[Franz Welser-Möst]], [[Paavo Järvi]], [[Pablo Heras-Casado]], [[Pietari Inkinen]], [[Justin Doyle]], [[Juraj Valčuha]], [[Robert Trevino]] jt. 

2005. aastast elas Reinvere [[Berliin]]is&lt;ref name=&quot;Ametlik koduleht&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.reinvere.de/re71aen.htm |pealkiri=Ametlik koduleht |vaadatud=2011-05-17 |arhiivimisaeg=2012-03-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120324053620/http://www.reinvere.de/re71aen.htm |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, 2017. aastast on tema püsivaks elupaigaks [[Frankfurt]]&lt;ref&gt;[https://www.ajakirimuusika.ee/single-post/2017/10/01/j%C3%BCri-reinvere-muusika-ei-tohiks-loobuda-oma-r%C3%B5%C3%B5must Jüri Reinvere: muusika ei tohiks loobuda oma rõõmust], Muusika, 2. oktoober 2017.&lt;/ref&gt;.

Jüri Reinvere heliloomingust võib leida eri stiile esindavaid perioode. Ta on mitmetasandilise mõtlemisega looja, kirglik metastrukturalist. Oma heliteostes kasutab ta sageli endakirjutatud tekste, samuti on ta kirjutanud ise libretod kõigile oma ooperitele. Aastatel 2001–2003 tegi Reinvere [[Berliini Kunstide Akadeemia]]s koostööd koreograaf Michaela Fünfhauseniga. 

Alates 2012. aastast on Jüri Reinvere järjest rohkem liikunud ooperiloomingu ja suurte sümfooniliste teoste loomise poole. Helilooja arvukad suured sümfoonilised teosed käsitlevad ja mõtestavad sageli ühiskonnas toimuvaid muutusi. 

20. aprillil [[2012]] esietendus [[Soome Rahvusooper]]is Jüri Reinvere ooper &quot;[[Puhastus (ooper)|Puhastus]]&quot;.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06251057 Soome rahvusooperis esietendus Reinvere ooper &quot;Puhastus&quot;]&lt;/ref&gt; Norra Rahvusooperi tellimusena loodud &quot;Peer Gynt&quot; valmis ja tuli Norra Rahvusooperis esiettekandele 2014. aastal. Nii &quot;Puhastus&quot; kui &quot;Peer Gynt&quot; pälvisid elavat vastukaja ja meediakajastust. 2019. aastal järgnes ooperi &quot;Minona&quot; esiettekanne Regensburgi teatris, kes oli ka teose tellija. &quot;Minona&quot; on kirjutatud seoses Ludwig van Beethoveni 250. sünniaastapäevaga. Ooperi süžee põhineb Beethoveni oletatava tütre Minona lool, kes suure osa oma elust elas Eestis. Teos pälvis Saksamaal suurt tähelepanu, kui Beethoveni juubeliaasta üks originaalsemaid uudisteoseid. 

Reinvere on loonud ka rohkesti kammerteoseid, mida on esitatud festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis ja Iisraelis. 

Jüri Reinvere on avaldanud publitsistikat ajalehes Postimees ja Saksa suurimas päevalehes Frankfurter Allgemeine Zeitung ning teinud kaastööd ka mitmele soome väljaandele. Reinvere esseistika käsitleb sageli selliseid teemasid, nagu välispoliitika, kultuuripoliitikat, kultuuride kokkupõrked ning majanduse ja kultuuri suhted. Ta on olnud autor ka [[Eesti Raadio|Eesti]] ja [[YLE|Soome Raadios]] ning olnud stsenarist ja kaasprodutsent dokumentaalfilmile &quot;Äraoldud päevade summa. Eduard Tubin&quot; (2005). 

[[1996]]. aastast on Jüri Reinvere [[Eesti Heliloojate Liit|Eesti Heliloojate Liidu]] liige. 2022. aastal anti Jüri Reinverele Valgetähe III klassi teenetemärk.

==Looming==
* Urvaste õhtud (klaverile, 1985)
* Topeltkvartett soleeriva klaveriga (1994)
* Loodekaar (kammeransamblile, 1998)
* Liivale kirjutatud (sümfooniaorkestrile, 2001)
* Liivi itk (radiofooniline teos, 2003)
* Vastaskallas (raadio-ooper, 2001–2004)
* ''Luft-Wasser-Erde-Feuer-Luft'' (muusika Michaela Fünfhauseni tantsu-''performance''&lt;nowiki/&gt;'ile &quot;Die gefierdete Schlange&quot;, 2003)
* a.e.g. (omaloodud teksti põhjal; flöödile ja elektroonikale, 2005)
* ''Frost at Midnight'' (Kesköökülm) (omaloodud teksti põhjal; kammerkoorile ja bassflöödile)
* ''Requiem'' (omaloodud teksti põhjal; sooloflöödile, lugejale helilindilt ja neljale meeshäälele, 2009)
* ''The Empire of May'' (omaloodud teksti põhjal; kammeransamblile, 2010)
* Neli kvartetti (keelpillikvartett, lugeja fonogrammilt, I &quot;Keskhaigla&quot; 2010–2011, II Piazza di Santo Spirito ''2010–2011,'' III &quot;let&quot; 2016)
* Puhastus (Puhdistus) (ooper Sofi Oksaneni romaani &quot;Puhastus&quot; ainetel, esiettekanne Soome Rahvusooperis, 2012)
* Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, narsisseja) (sümfooniaorkestrile ja lugejale, 2012)
* Peer Gynt (ooper, esiettekanne Norra Rahvusooperis, 2014)
* Topeltkontsert kahele flöödile (kahele flöödile ja kammerorkestrile, esiettekanne Pärnu muusikafestivalil, 2016)
* Through A Lens Darkly (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Göteborgi sümfooniaorkester, 2017–2018)
* ... ja väsimus õnnest nad tantsima viis (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2018)
* Mu isamaa. Mu õnn ja rõõm (segakoorile, metsosopranile ja sümfooniaorkestrile, loodud laulupeo 150. sünnipäevaks, 2019)
* Enne kui Leviaatan ärkab (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, 2019)
* Tšellosonaat (tšello, klaver, kirjutatud David Geringasele, 2019)
* Tšellokontsert &quot;Inter Lacrimas et Luctum&quot; (tšellole ja suurele ansamblile, Kronbergi Akadeemia tellimusel, 2019)
* Minona (ooper, esiettekanne Regensburgi teatris, 2019)
* Die Vertreibung des Ismaels (Ismaeli väljaheitmine) (oratoorium segakoorile, solistidele ja keelpillidele, esiettekanne RIAS kammerkoor, 2019)
* Vom Sterben der Sterne (Tähtede surmast) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Baieri Raadio sümfooniaorkester, 2021)
* Maria Anna, wach, im Nebenzimmer (Maria Anna, ärkvel, kõrvaltoas) (sümfooniaorkestrile, 2021)
* Das innere Meer (Sisemeri) (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Saksa Raadio Filharmooniaorkester, 2021)
* Auf dem verborgenen Weg (Varjulisel rajal) (segakoorile, 2022)
* Schoß des ungeheuren Lichts (Ilmatu valguse süli) (sümfooniaorkestrile, 2022)
* Narride laev (sümfooniaorkestrile, esiettekanne Eesti Festivaliorkester, 2023)

== Tunnustus ==

* 2000 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (võit rahvusvahelisel heliloojate rostrumil alla 30-aastaste heliloojate kategoorias)
* 2010 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (teose Requiem eest)
* 2012 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (ooper &quot;Puhastus“ Soome Rahvusooperis)
* 2015 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (Norra Rahvusooperis esietendunud ooper &quot;Peer Gynt&quot;)
* 2016 [[Sirbi laureaat]]
* 2017 [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (esseed &quot;Vabadus olla rumal&quot; ja &quot;Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud“, &quot;Cosi fan tutte ehk Mis on õhtusöögiks?“ ja &quot;Facebooki kiituseks“)
* 2017 [[Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia]] (globaalse haardega heliloomingu eest)
* 2018 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (eesti kaasaegse muusika rikastamise eest orkestraalselt plastilise teosega &quot;…ja väsimus õnnest nad tantsima viis&quot;)
* 2019 [[Lepo Sumera nimeline heliloomingu preemia]]
* 2020 [[Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia]] (väljapaistev loominguaasta: ooper &quot;Minona” ning arvukad orkestri- ja kammerteoste ettekanded)
* 2021 [[aasta muusik]] (muusik, kelle loomingulised saavutused on edendanud Eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures tihedat koostööd Eesti rahvusringhäälinguga)&lt;ref&gt;[https://kultuur.err.ee/1608464471/aasta-muusik-2021-on-helilooja-juri-reinvere Aasta muusik 2021 on helilooja Jüri Reinvere.] ERR, 13. jaanuar 2022.&lt;/ref&gt;
* 2022 [[LHV uue heliloomingu Au-tasu]] (teos &quot;Vom Sterben der Sterne. Symphonische Notizen für Orchester&quot;) 
* 2022 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]
* 2023 [[Postimehe aasta arvamusliider]] 
* 2025 [[Eesti Muusikaauhinnad]] - Aasta klassikaalbum Jüri Reinvere autoriplaat &quot;Ship of Fools&quot; &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Haabmets |eesnimi=Rauno |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=Eesti Muusikaauhinnad 2025 võitjad on selgunud |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/eesti-muusikaauhinnad-2025-voitjad-on-selgunud/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* 2025 Saksamaa prestiižseima klassikalise muusika auhind [[Opus Klassik]] - Aasta Helilooja. Tunnustuse pälvis Reinvere autoriplaadiga &quot;Ship of Fools&quot; plaadifirmale Alpha Classics, kus helilooja loomingut esitavad [[Eesti Festivaliorkester]] ja dirigent [[Paavo Järvi]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-06-25 |pealkiri=Jüri Reinvere pälvis OPUS KLASSIK Aasta Helilooja preemia |url=https://www.ajakirimuusika.ee/juri-reinvere-palvis-opus-klassik-aasta-helilooja-preemia/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Ajakiri Muusika |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

== Välislingid ==
*[http://www.reinvere.de/ Jüri Reinvere koduleht]
*[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=2465/rpp_turism_246501 Liivasel Liivimaal saab puhata inimtühjal rannal], Äripäev, 12. september 2009
*[[Tui Hirv]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=455:j-ri-reinvere-niguliste-v-lvide-v-lur&amp;catid=5:muusika&amp;Itemid=12&amp;issue=3201 Jüri Reinvere – Niguliste võlvide võlur]. Sirp, 11. aprill 2008
*[http://uudised.err.ee/index.php?06159115 Helsingis oli Jüri Reinvere &quot;Requiemi&quot; esiettekanne] ERR, 24. märts 2009
*Priit Kuusk. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9045:reinvere-requiem-helsingis-ja-muensteris&amp;catid=5:muusika&amp;Itemid=12&amp;issue=3259 Reinvere &quot;Requiem&quot; Helsingis ja Münsteris]. Sirp, 24. juuli 2009
*[http://uudised.err.ee/index.php?06177556 Ilmus helilooja Jüri Reinvere autoriplaat]. ERR, 16. september 2009
*Priit Kuusk. [http://uudised.err.ee/index.php?06193922 Jüri Reinvere &quot;Requiem&quot; ilmus uuel autoriplaadil koos DVD-ga]. ERR, 9. veebruar 2010
*Madis Jürgen. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69658703/juri-reinvere-peer-gynt-ja-allakaiv-euroopa Eesti Ekspress, 24. november 2014
*Jan Brachmann. https://www.der-theaterverlag.de/opernwelt/aktuelles-heft/artikel/ein-fest-des-totalen-theaters/ Opernwelt, nr 1 2015
*Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/304036/ajakirjas-muusika-juri-reinvere-peer-gynt-norras-ehk-kuidas-moista-nuudisooperit ERR, 15. jaanuar 2015
*Jüri Reinvere. [https://kultuur.err.ee/1102566/juri-reinvere-pandeemia-lageraie Pandeemia lageraie], ERR, 16. juuni 2020
*Egbert Tholl. https://www.sueddeutsche.de/kultur/oper-flirrende-wahrheit-1.4773533 Süddeutsche Zeitung. 27. jaanuar 2020
*Ia Remmel. https://kultuur.err.ee/1608550933/arvustus-juri-reinvere-meie-aega-suvenev-orkestrilooming ERR, 31. märts 2022
*Taavi Hark. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c5-muusika/kuidas-orkestreerida-tuhjust/ Sirp, 1. aprill 2022

{{JÄRJESTA:Reinvere, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Eestlased Saksamaal]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>hd9utu1giozd95srwk4goy37vaag564</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saarte Liinid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>116875</id>
    <revision>
      <id>7228090</id>
      <parentid>7076632</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:35:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>Kaasajastasin</comment>
      <origin>7228090</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4322" sha1="6ll7wq5mroeajbxmesenv55ztqi3ymk" xml:space="preserve">'''AS Saarte Liinid''' on Eesti sadamaettevõte, mille põhitegevus on [[sadam]]ate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu saartele. Seeläbi elavdades piirkondlikku elukorraldust regionaalselt ja ka tulu mittetoovates sadamates.

Äriühingu koosseisu kuulub 18 sadamat:

* [[Saare maakond|Saare maakonnas:]] [[Kuivastu sadam]], [[Roomassaare sadam]], [[Triigi sadam]], [[Abruka sadam]], [[Ruhnu sadam]], [[Papissaare sadam]] ja [[Vikati sadam]] 

* [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]; [[Heltermaa sadam]] ja [[Sõru sadam]] 

* [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]; [[Rohuküla sadam]] ja [[Sviby sadam]];

* [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]; [[Virtsu sadam]], [[Kihnu sadam]], [[Munalaiu sadam]] ja [[Manilaiu sadam]]

* [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]: [[Piirissaare sadam]]

* [[Põlva maakond|Põlva maakonnas:]] [[Laaksaare sadam]] 

* [[Harju maakond|Harju maakonnas]]: [[Naissaare sadam]] 

Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka [[süvendi]] [[Watermaster]] ja töölaev [[Panda (laev)]].

AS Saarte Liinid tegutseb alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1994]].
 
AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% [[Eesti]] riigile ning valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omanikku esindab äriühingus [[Eesti taristuminister|Taristuminister]]. AS Saarte Liinid juhatuse esimees on Kaida Kauler ja nõukogu esimees Jaano Vink.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid |url=https://saarteliinid.ee/ettevottest/ |vaadatud=03.09.2026}}&lt;/ref&gt;

AS Saarte Liinid on [[Eesti Sadamate Liit]], [[Eesti Merendusklaster]] ja [[Eesti Meretööstuse Liit]] liige.

Üks AS Saarte Liinid põhiülesandeid on liiniveo tingimuste tagamine parvlaeva ja liini reisilaeva sadamais ühenduseks [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Kihnu]], [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Manilaid|Manilaiu]], [[Piirissaar|Piirissaare]] ja [[Vilsandi]]ga, neid avalikke laevaliine on kokku 12. Parvlaevad ja liini[[reisilaev]]ad tegid 2017. aastal ASi Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 517 reisi ning vedasid 2 440 113 reisijat ja 1 019 399 sõidukit. 

Suuremates sadamates võetakse vastu ka [[kaubalaev]]u. Peamiselt veetakse Saarte Liinide sadamate kaudu Lääne-Eesti ja saarte ettevõtete eksportkaupa. Saarte Liinid osaleb ise äriühingu sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. Suuremad kaubasadamad äriühingus on Virtsu sadam, Rohuküla sadam, Heltermaa sadam ja Roomassaare sadam. [[Roomassaare sadam]] on Saaremaa suurim kaubasadam ja [[Heltermaa sadam]] on Hiiumaa suurim kaubasadam. 2017. aastal veeti Saarte Liinide sadamate kaudu 863 837 tonni kaupa, millest 831 154 tonni oli eksport. Imporditi 26 393 tonni puistlasti ning võeti vastu 6209 tonni meresaadusi.


Tabel 1. ''Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2016 ja 2017 aastatel (tuhandetes tonnides)''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|Sadama pidaja
|2016
|2017
|Muutus tonnides
|Muutuse %
|Osatähtsus 2016 %
|Osatähtsus 2017 %
|-
|AS Tallinna Sadam
|20 120
|19 180
|–940
|–4,67
|57,58
|53,10
|-
|sh Paldiski lõunasadam
|4276
|4656
|380
|8,89
|12,24
|12,89
|-
|AS Sillamäe Sadam
|6320
|8180
|1 860
|29,43
|18,09
|22,65
|-
|Paldiski Põhjasadam
|2500
|2550
|50
|2,00
|7,16
|7,06
|-
|AS Pärnu Sadam
|1914
|1970
|56
|2,93
|5,48
|5,45
|-
|Kunda Sadam
|1490
|1500
|10
|0,67
|4,26
|4,15
|-
|AS Tallinna Bekkeri Sadam
|860
|1150
|290
|33,72
|2,46
|3,18
|-
|AS Saarte Liinid
|786
|864
|78
|9,92
|2,25
|2,39
|-
|Vene-Balti Sadam
|680
|550
|–130
|–19,12
|1,95
|1,52
|-
|AS Miiduranna Sadam
|210
|110
|–100
|–47,62
|0,60
|0,30
|-
|Lehtma Sadam
|60
|65
|5
|8,33
|0,17
|0,18
|-
|Kokku
|34 940
|36 119
|1 559
|4,46
|100,00
|100,00
|}

Lisaks suuremate laevade teenindamisele on Saarte Liinid välja arendanud ka oma [[väikesadam]]ate võrgustiku [[SL Marinas]]. Väikelaevade teenindamise maht Saarte Liinide hallatavais sadamais on stabiliseerunud eelmiste aastate tasemel ning sõltub suuresti ilmastikust. Saarte Liinide väikesadamaid külastas 2017. aastal 5495 [[väikelaev]]a 20 864 inimesega. 

== Välislingid ==
*[http://www.saarteliinid.ee Saarte Liinide koduleht]
*[http://www.slmarinas.ee SL Marinase koduleht]

[[Kategooria:Eesti sadamaoperaatorid]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]</text>
      <sha1>6ll7wq5mroeajbxmesenv55ztqi3ymk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228092</id>
      <parentid>7228090</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:36:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228092</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4322" sha1="6z92cjy18cu2iw21e5vmzqsqrrm5pow" xml:space="preserve">'''AS Saarte Liinid''' on Eesti sadamaettevõte, mille põhitegevus on [[sadam]]ate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu saartele. Seeläbi elavdades piirkondlikku elukorraldust regionaalselt ja ka tulu mittetoovates sadamates.

Äriühingu koosseisu kuulub 18 sadamat:

* [[Saare maakond|Saare maakonnas:]] [[Kuivastu sadam]], [[Roomassaare sadam]], [[Triigi sadam]], [[Abruka sadam]], [[Ruhnu sadam]], [[Papissaare sadam]] ja [[Vikati sadam]] 

* [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]: [[Heltermaa sadam]] ja [[Sõru sadam]] 

* [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]: [[Rohuküla sadam]] ja [[Sviby sadam]];

* [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]: [[Virtsu sadam]], [[Kihnu sadam]], [[Munalaiu sadam]] ja [[Manilaiu sadam]]

* [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]: [[Piirissaare sadam]]

* [[Põlva maakond|Põlva maakonnas:]] [[Laaksaare sadam]] 

* [[Harju maakond|Harju maakonnas]]: [[Naissaare sadam]] 

Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka [[süvendi]] [[Watermaster]] ja töölaev [[Panda (laev)]].

AS Saarte Liinid tegutseb alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1994]].
 
AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% [[Eesti]] riigile ning valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omanikku esindab äriühingus [[Eesti taristuminister|Taristuminister]]. AS Saarte Liinid juhatuse esimees on Kaida Kauler ja nõukogu esimees Jaano Vink.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid |url=https://saarteliinid.ee/ettevottest/ |vaadatud=03.09.2026}}&lt;/ref&gt;

AS Saarte Liinid on [[Eesti Sadamate Liit]], [[Eesti Merendusklaster]] ja [[Eesti Meretööstuse Liit]] liige.

Üks AS Saarte Liinid põhiülesandeid on liiniveo tingimuste tagamine parvlaeva ja liini reisilaeva sadamais ühenduseks [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Kihnu]], [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Manilaid|Manilaiu]], [[Piirissaar|Piirissaare]] ja [[Vilsandi]]ga, neid avalikke laevaliine on kokku 12. Parvlaevad ja liini[[reisilaev]]ad tegid 2017. aastal ASi Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 517 reisi ning vedasid 2 440 113 reisijat ja 1 019 399 sõidukit. 

Suuremates sadamates võetakse vastu ka [[kaubalaev]]u. Peamiselt veetakse Saarte Liinide sadamate kaudu Lääne-Eesti ja saarte ettevõtete eksportkaupa. Saarte Liinid osaleb ise äriühingu sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. Suuremad kaubasadamad äriühingus on Virtsu sadam, Rohuküla sadam, Heltermaa sadam ja Roomassaare sadam. [[Roomassaare sadam]] on Saaremaa suurim kaubasadam ja [[Heltermaa sadam]] on Hiiumaa suurim kaubasadam. 2017. aastal veeti Saarte Liinide sadamate kaudu 863 837 tonni kaupa, millest 831 154 tonni oli eksport. Imporditi 26 393 tonni puistlasti ning võeti vastu 6209 tonni meresaadusi.


Tabel 1. ''Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2016 ja 2017 aastatel (tuhandetes tonnides)''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|Sadama pidaja
|2016
|2017
|Muutus tonnides
|Muutuse %
|Osatähtsus 2016 %
|Osatähtsus 2017 %
|-
|AS Tallinna Sadam
|20 120
|19 180
|–940
|–4,67
|57,58
|53,10
|-
|sh Paldiski lõunasadam
|4276
|4656
|380
|8,89
|12,24
|12,89
|-
|AS Sillamäe Sadam
|6320
|8180
|1 860
|29,43
|18,09
|22,65
|-
|Paldiski Põhjasadam
|2500
|2550
|50
|2,00
|7,16
|7,06
|-
|AS Pärnu Sadam
|1914
|1970
|56
|2,93
|5,48
|5,45
|-
|Kunda Sadam
|1490
|1500
|10
|0,67
|4,26
|4,15
|-
|AS Tallinna Bekkeri Sadam
|860
|1150
|290
|33,72
|2,46
|3,18
|-
|AS Saarte Liinid
|786
|864
|78
|9,92
|2,25
|2,39
|-
|Vene-Balti Sadam
|680
|550
|–130
|–19,12
|1,95
|1,52
|-
|AS Miiduranna Sadam
|210
|110
|–100
|–47,62
|0,60
|0,30
|-
|Lehtma Sadam
|60
|65
|5
|8,33
|0,17
|0,18
|-
|Kokku
|34 940
|36 119
|1 559
|4,46
|100,00
|100,00
|}

Lisaks suuremate laevade teenindamisele on Saarte Liinid välja arendanud ka oma [[väikesadam]]ate võrgustiku [[SL Marinas]]. Väikelaevade teenindamise maht Saarte Liinide hallatavais sadamais on stabiliseerunud eelmiste aastate tasemel ning sõltub suuresti ilmastikust. Saarte Liinide väikesadamaid külastas 2017. aastal 5495 [[väikelaev]]a 20 864 inimesega. 

== Välislingid ==
*[http://www.saarteliinid.ee Saarte Liinide koduleht]
*[http://www.slmarinas.ee SL Marinase koduleht]

[[Kategooria:Eesti sadamaoperaatorid]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]</text>
      <sha1>6z92cjy18cu2iw21e5vmzqsqrrm5pow</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228094</id>
      <parentid>7228092</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:42:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228094</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4333" sha1="ojl3fwg6rxggoyk9czgk255xmdaithp" xml:space="preserve">'''AS Saarte Liinid''' on Eesti sadamaettevõte, mille põhitegevus on [[sadam]]ate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu saartele. Seeläbi elavdades piirkondlikku elukorraldust regionaalselt ja ka tulu mittetoovates sadamates.

Äriühingu koosseisu kuulub 18 sadamat:

* [[Saare maakond|Saare maakonnas:]] [[Kuivastu sadam]], [[Roomassaare sadam]], [[Triigi sadam]], [[Abruka sadam]], [[Ruhnu sadam]], [[Papissaare sadam]] ja [[Vikati sadam]] 

* [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]: [[Heltermaa sadam]] ja [[Sõru sadam]] 

* [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]: [[Rohuküla sadam]] ja [[Sviby sadam]];

* [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]: [[Virtsu sadam]], [[Kihnu sadam]], [[Munalaiu sadam]] ja [[Manilaiu sadam]]

* [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]: [[Piirissaare sadam]]

* [[Põlva maakond|Põlva maakonnas:]] [[Laaksaare sadam]] 

* [[Harju maakond|Harju maakonnas]]: [[Naissaare sadam]] 

Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka [[süvendi]] [[Watermaster]] ja töölaev [[Panda (laev)]].

AS Saarte Liinid tegutseb alates [[1. oktoober|1. oktoobrist]] [[1994]].
 
AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% [[Eesti]] riigile ning valdavalt avalike eesmärkidega äriühing. Omanikku esindab äriühingus [[Eesti taristuminister|Taristuminister]]. AS Saarte Liinid juhatuse esimees on Kaida Kauler ja nõukogu esimees Jaano Vink.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid |url=https://saarteliinid.ee/ettevottest/ |vaadatud=03.09.2026}}&lt;/ref&gt;

AS Saarte Liinid on [[Logistika ja Sadamate Liit]], [[Eesti Merendusklaster]] ja [[Eesti Meretööstuse Liit]] liige.

Üks AS Saarte Liinid põhiülesandeid on liiniveo tingimuste tagamine parvlaeva ja liini reisilaeva sadamais ühenduseks [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Kihnu]], [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Manilaid|Manilaiu]], [[Piirissaar|Piirissaare]] ja [[Vilsandi]]ga ning neid avalikke laevaliine on kokku 12. Parvlaevad ja liini[[reisilaev]]ad tegid 2017. aastal ASi Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 517 reisi ning vedasid 2 440 113 reisijat ja 1 019 399 sõidukit. 

Suuremates sadamates võetakse vastu ka [[kaubalaev]]u. Peamiselt veetakse Saarte Liinide sadamate kaudu Lääne-Eesti ja saarte ettevõtete eksportkaupa. Saarte Liinid osaleb ise äriühingu sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. Suuremad kaubasadamad äriühingus on Virtsu sadam, Rohuküla sadam, Heltermaa sadam ja Roomassaare sadam. [[Roomassaare sadam]] on Saaremaa suurim kaubasadam ja [[Heltermaa sadam]] on Hiiumaa suurim kaubasadam. 2017. aastal veeti Saarte Liinide sadamate kaudu 863 837 tonni kaupa, millest 831 154 tonni oli eksport. Imporditi 26 393 tonni puistlasti ning võeti vastu 6209 tonni meresaadusi.


Tabel 1. ''Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2016 ja 2017 aastatel (tuhandetes tonnides)''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|Sadama pidaja
|2016
|2017
|Muutus tonnides
|Muutuse %
|Osatähtsus 2016 %
|Osatähtsus 2017 %
|-
|AS Tallinna Sadam
|20 120
|19 180
|–940
|–4,67
|57,58
|53,10
|-
|sh Paldiski lõunasadam
|4276
|4656
|380
|8,89
|12,24
|12,89
|-
|AS Sillamäe Sadam
|6320
|8180
|1 860
|29,43
|18,09
|22,65
|-
|Paldiski Põhjasadam
|2500
|2550
|50
|2,00
|7,16
|7,06
|-
|AS Pärnu Sadam
|1914
|1970
|56
|2,93
|5,48
|5,45
|-
|Kunda Sadam
|1490
|1500
|10
|0,67
|4,26
|4,15
|-
|AS Tallinna Bekkeri Sadam
|860
|1150
|290
|33,72
|2,46
|3,18
|-
|AS Saarte Liinid
|786
|864
|78
|9,92
|2,25
|2,39
|-
|Vene-Balti Sadam
|680
|550
|–130
|–19,12
|1,95
|1,52
|-
|AS Miiduranna Sadam
|210
|110
|–100
|–47,62
|0,60
|0,30
|-
|Lehtma Sadam
|60
|65
|5
|8,33
|0,17
|0,18
|-
|Kokku
|34 940
|36 119
|1 559
|4,46
|100,00
|100,00
|}

Lisaks suuremate laevade teenindamisele on Saarte Liinid välja arendanud ka oma [[väikesadam]]ate võrgustiku [[SL Marinas]]. Väikelaevade teenindamise maht Saarte Liinide hallatavais sadamais on stabiliseerunud eelmiste aastate tasemel ning sõltub suuresti ilmastikust. Saarte Liinide väikesadamaid külastas 2017. aastal 5495 [[väikelaev]]a 20 864 inimesega. 

== Välislingid ==
*[http://www.saarteliinid.ee Saarte Liinide koduleht]
*[http://www.slmarinas.ee SL Marinase koduleht]

[[Kategooria:Eesti sadamaoperaatorid]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]</text>
      <sha1>ojl3fwg6rxggoyk9czgk255xmdaithp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228157</id>
      <parentid>7228094</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:58:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>kaasajastasin</comment>
      <origin>7228157</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4395" sha1="8skq7b3hou3c0agxtzzbosyp55bq7g0" xml:space="preserve">{{Ettevõte
| logo = [[File:Saarte Liinid logo.png|thumb|Saarte Liinid]]
| teenused = Sadamateenused, kinnisvara rent
| omanik = [[Eesti Vabariik]] - Omaniku esindaja [[taristuminister]]
| kodulehekülg = [https://saarteliinid.ee/ saarteliinid.ee]
| asutamisaeg = 1. oktoober 1994
| võtmeisikud = Kaida Kauler (juhatuse esimees), Jaano Vink (nõukogu esimees)
| peakorter = Rohu 5, 93819, Kuressaare, Saare maakond
| tüüp = [[aktsiaselts]]
| valdkonnad = Merendus, transport ja logistika
Sadamate haldamine
| käive = 9 mln eurot (2023)
}}

'''AS Saarte Liinid''' on Eesti sadamaettevõte, mille põhitegevus on [[sadam]]ate haldamine ja arendamine, et tagada nende kaudu reisija- ja kaubavedu saartele. Seeläbi elavdades piirkondlikku elukorraldust regionaalselt ja ka tulu mittetoovates sadamates.

Äriühingu koosseisu kuulub 18 sadamat:

* [[Saare maakond|Saare maakonnas:]] [[Kuivastu sadam]], [[Roomassaare sadam]], [[Triigi sadam]], [[Abruka sadam]], [[Ruhnu sadam]], [[Papissaare sadam]] ja [[Vikati sadam]] 

* [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnas]]: [[Heltermaa sadam]] ja [[Sõru sadam]] 

* [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]: [[Rohuküla sadam]] ja [[Sviby sadam]];

* [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]]: [[Virtsu sadam]], [[Kihnu sadam]], [[Munalaiu sadam]] ja [[Manilaiu sadam]]

* [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]]: [[Piirissaare sadam]]

* [[Põlva maakond|Põlva maakonnas:]] [[Laaksaare sadam]] 

* [[Harju maakond|Harju maakonnas]]: [[Naissaare sadam]] 

Lisaks sadamatele kuuluvad äriühingu struktuuriüksuste hulka [[süvendi]] [[Watermaster]] ja töölaev [[Panda (laev)]].

AS Saarte Liinid on [[Logistika ja Sadamate Liit]], [[Eesti Merendusklaster]] ja [[Eesti Meretööstuse Liit]] liige.

Üks AS Saarte Liinid põhiülesandeid on liiniveo tingimuste tagamine parvlaeva ja liini reisilaeva sadamais ühenduseks [[Saaremaa]], [[Hiiumaa]], [[Muhu]], [[Vormsi]], [[Kihnu]], [[Ruhnu]], [[Abruka]], [[Manilaid|Manilaiu]], [[Piirissaar|Piirissaare]] ja [[Vilsandi]]ga ning neid avalikke laevaliine on kokku 12. Parvlaevad ja liini[[reisilaev]]ad tegid 2017. aastal ASi Saarte Liinid sadamate kaudu kokku 27 517 reisi ning vedasid 2 440 113 reisijat ja 1 019 399 sõidukit. 

Suuremates sadamates võetakse vastu ka [[kaubalaev]]u. Peamiselt veetakse Saarte Liinide sadamate kaudu Lääne-Eesti ja saarte ettevõtete eksportkaupa. Saarte Liinid osaleb ise äriühingu sadamate kaubaveovõimaluste tutvustamisel ja pakkumisel. Suuremad kaubasadamad äriühingus on Virtsu sadam, Rohuküla sadam, Heltermaa sadam ja Roomassaare sadam. [[Roomassaare sadam]] on Saaremaa suurim kaubasadam ja [[Heltermaa sadam]] on Hiiumaa suurim kaubasadam. 2017. aastal veeti Saarte Liinide sadamate kaudu 863 837 tonni kaupa, millest 831 154 tonni oli eksport. Imporditi 26 393 tonni puistlasti ning võeti vastu 6209 tonni meresaadusi.


Tabel 1. ''Kaubavedu Eesti sadamate kaudu 2016 ja 2017 aastatel (tuhandetes tonnides)''
{| class=&quot;wikitable&quot;
|Sadama pidaja
|2016
|2017
|Muutus tonnides
|Muutuse %
|Osatähtsus 2016 %
|Osatähtsus 2017 %
|-
|AS Tallinna Sadam
|20 120
|19 180
|–940
|–4,67
|57,58
|53,10
|-
|sh Paldiski lõunasadam
|4276
|4656
|380
|8,89
|12,24
|12,89
|-
|AS Sillamäe Sadam
|6320
|8180
|1 860
|29,43
|18,09
|22,65
|-
|Paldiski Põhjasadam
|2500
|2550
|50
|2,00
|7,16
|7,06
|-
|AS Pärnu Sadam
|1914
|1970
|56
|2,93
|5,48
|5,45
|-
|Kunda Sadam
|1490
|1500
|10
|0,67
|4,26
|4,15
|-
|AS Tallinna Bekkeri Sadam
|860
|1150
|290
|33,72
|2,46
|3,18
|-
|AS Saarte Liinid
|786
|864
|78
|9,92
|2,25
|2,39
|-
|Vene-Balti Sadam
|680
|550
|–130
|–19,12
|1,95
|1,52
|-
|AS Miiduranna Sadam
|210
|110
|–100
|–47,62
|0,60
|0,30
|-
|Lehtma Sadam
|60
|65
|5
|8,33
|0,17
|0,18
|-
|Kokku
|34 940
|36 119
|1 559
|4,46
|100,00
|100,00
|}

Lisaks suuremate laevade teenindamisele on Saarte Liinid välja arendanud ka oma [[väikesadam]]ate võrgustiku [[SL Marinas]]. Väikelaevade teenindamise maht Saarte Liinide hallatavais sadamais on stabiliseerunud eelmiste aastate tasemel ning sõltub suuresti ilmastikust. Saarte Liinide väikesadamaid külastas 2017. aastal 5495 [[väikelaev]]a 20 864 inimesega. 

== Välislingid ==
*[http://www.saarteliinid.ee Saarte Liinide koduleht]
*[http://www.slmarinas.ee SL Marinase koduleht]

[[Kategooria:Eesti sadamaoperaatorid]]
[[Kategooria:Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium]]
[[Kategooria:Riigi osalusega äriühingud Eestis]]</text>
      <sha1>8skq7b3hou3c0agxtzzbosyp55bq7g0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sidrunmeliss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>123631</id>
    <revision>
      <id>7227752</id>
      <parentid>7045985</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:11:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47874-08</username>
        <id>236726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Biokeemiline koostis */</comment>
      <origin>7227752</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6533" sha1="6391h5qox0tps99sn4ho2lfx7zgryes" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib taimeliigist; perekonna kohta vaata artiklit [[Meliss]]}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = Sidrunmeliss
| värvus = taimed
| seisund        = 
| seisundi_süsteem  = 
| seisundi_ref      =
| pilt           = Melissa officinalis2.jpg
| pildi_seletus  = Sidrunmeliss
| pildi_laius    = 250 px
| riik           = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond       = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta''
| klass          = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida''
| selts          = [[Iminõgeselaadsed]] ''Lamiales''
| sugukond       = [[Huulõielised]] ''Lamiaceae''
| perekond       = [[Meliss]] ''Melissa''
| liik           = '''Sidrunmeliss'''
| binaarne       = ''Melissa officinalis''
| binaarse_autor = [[Carl von Linné|L.]]
| levikukaart   = 
| sünonüümid = 
}}
'''Sidrunmeliss''' ehk '''aedmeliss''' (''Melissa officinalis'') on [[huulõielised|huulõieliste]] sugukonna [[meliss]]i perekonda kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].

==Morfoloogia==
30–80&amp;nbsp;cm kõrgused püstised, neljakandilised, tugevasti harunenud ning tihedalt lehistunud varred. [[Leht|Lehed]] [[munajas leht|munajad]], [[saagjas leheserv|saagja]] servaga, pealt tume- ja alt hallikasrohelised. [[Õis|Õied]] väikesed, valged, harva roosakad.

Sarnaneb välimuselt [[Piparmünt|piparmündiga]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Aromaatne sidrunmeliss annab hea une |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120292886/aromaatne-sidrunmeliss-annab-hea-une |vaadatud=2024-06-02 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Levila==
Sidrunmeliss kasvab looduslikult [[Lõuna-Euroopa]]s ja [[Vahemeri|Vahemere]] maades. Eestis kasvatatakse [[kultuurtaim]]ena.

==Ajalugu==
Meliss jõudis Idamaadest [[Vahemeri|Vahemere]] maadesse juba sajandeid tagasi. Melissi tunti ravimtaimena [[Antiik-Kreeka]]s juba 2000 aastat tagasi. Antiikajal seostati taime [[mesilased|mesilastega]], sellest ka taime ladinakeelne nimi ''Melissa''&lt;ref&gt;McVicar, J, Suuri yrttikirja, WSOY, Helsinki, 2004&lt;/ref&gt;. Usuti, et kui tühja mesilastarusse panna melissioks, meelitab see sinna mesilaspere. Teise uskumuse kohaselt ei hülga mesilased iial pesa, mille lähedal kasvab meliss.

Mesilastega seotud uskumused olid jõus ka [[keskaeg|keskajal]], mil [[suhkur]] oli kallis ja [[mesi]] [[luksuskaup]]. Saksa kloostrite kaudu levis melissi kasvatamine ka [[Põhjamaad]]esse. Mungad valmistasid melissist alkoholi ja ravimeid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Algul joodi melissiteed kloostrites, siis sai sellest kuninglikes lossides valitsejate jook.

Keskajal kasutati melissi palju ravimtaimena. Sellega raviti haavu, hambavalu, [[marutõbi]]se looma hammustusi ning [[rasedus]]aegset iiveldust. Usuti, et meliss aitab juuste väljalangemise vastu ning et melissilehtedega täidetud [[amulett]] toob õnne ja armastust.

[[Paracelsus]] nimetas melissi elueliksiiriks.

==Biokeemiline koostis==
[[File:MelissaEssentialOil.png|thumb|]]

Melissi lehed ja õied sisaldavad [[eeterlikud õlid|eeterlikku õli]], mis koosneb vähemalt 70 komponendist, seal hulgas [[tsitraal]], [[tsitronellaal]], [[linalool]] ja [[geraniool]]. Lisaks sisaldub ürdis [[parkained|parkaineid]], [[mõruained|mõruaineid]], [[vaha]] ja [[C-vitamiin]]i. &lt;ref&gt;Issako, L., Maitsetaimed, Valgus, Tallinn, 1977&lt;/ref&gt;

==Kasutamine==
Lehed eritavad intensiivset [[sidrun]]ilõhna, eriti kui neid katki hõõruda. Meliss tuleb lisada värskena, kuumutades kaotab ta oma meeldiva aroomi. Õitsemise ajal toimeainete koostis taimes muutub, mille järel lõhn ja maitse muutuvad ebameeldivaks, seega tuleks ürt koristada kindlasti enne õitsemist.

===Kulinaarias===
Meliss sobib tänu oma sidrunilõhnale kõikide toitudega, millega sobib sidrun: [[salat (toit)|salatid]], [[kala (toit)|kala]] ja [[supp|supid]]. Sobib ka külmadesse [[kaste (kokandus)|kastmetesse]] (eriti [[remulaadkaste]]), rohelise [[majonees]]i ja [[või]] koostisse ning [[äädikas|äädika]], kala- ja liha[[marinaad]]ide, magushapude [[puuvili|puuvilja-]] ja [[köögivili|köögivilja]][[konserv]]ide maitsestamiseks.

Melissist saab suurepärast teed, eriti hästi sobib ta kombinatsioonis [[kibuvitsamarjad]]e, [[Hibisk|hibiski]]- ja [[apelsin]]iõitega.

Melissi kasutatakse [[konservitööstus|konservi-]] ja [[kalatööstus]]es ning [[alkoholitööstus]]es [[liköör]]ide ([[benediktiin]] ja [[sartröös]]), [[viin (jook)|viin]]a ja [[õlu|õlle]] maitsestamiseks.

===Ravimtaimena===
Melissi eeterlik õli mõjub rahustavalt ja seda soovitatakse stressi ja unehäirete korral. [[Parkained|Park-]] ja [[mõruaine]]d aitavad maovaevuste korral.

[[Karmeliitide ordu]] mungad valmistasid alates 1611. aastast melissist nn karmeliidivett ehk karmeliitvaimu Mellisengeist, mida peeti tõhusaks ravimiks &lt;ref name=&quot;raal&quot;&gt;Raal, A., Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest, Valgus, Tallinn, 2005&lt;/ref&gt;. Melissi segati [[sidrun]]ikoore, [[koriandriseemned|koriandriseemnete]], [[muskaatpähkel|muskaatpähkli]], [[nelk (vürts)|nelgi]] ja [[kaneel]]iga ning leotati viinas. Usuti, et karmeliitvaim aitab oksendamise vastu ning paneb higistama. Tänapäevalgi müüakse apteekides sarnase koostisega toodet Carmolis.

[[Aroomteraapia]]s kasutatakse melissiõli [[depressioon|masendust]], [[ärevus]]t, [[unetus]]t ja närvidest tingitud [[peavalu]] raviva vahendina.

===Meetaimena===
Melissi suhteliselt väikesed ja tähelepandamatud õied meelitavad ligi [[mesilased|mesilasi]] ja [[kimalased|kimalasi]]. [[Mesitaru]]de vahele ja [[puuviljaaed]]adesse istutatud melissitaimed meelitavad ligi hulgaliselt putukaid. Hea meetaimena annab meliss omapärase maitse ja aroomiga mett (kuni 160&amp;nbsp;kg/ha)&lt;ref name=&quot;raal&quot; /&gt;.

==Kasvatamine==
Kasvatatakse [[maitsetaim|maitse-]], [[ravimtaim|ravim-]] ja [[meetaim]]ena. Paljundatakse vanade [[puhmik]]ute jagamise teel või [[seeme|seemnetega]]. Õitseb juunist augustini. Eelistab päikesepaistelist kohta, kuid lepib ka poolvarjuga. Koht peaks olema tuulevaikne ning pinnas hea veeläbilaskvusega. Teisendirohke liik. Teisendid erinevad üksteisest taime kõrguse, karvkatte ja õite värvuse poolest. Näiteks sordid 'Citronella', 'Lemonella', 'Quedlinburger' ja 'Lime'. Väga dekoratiivsed on kuldkollaste lehtedega sordid 'Aurea' ja kollasekirjude lehtedega 'Variegata', mis sobivad kasvatamiseks püsilillepeenras.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* {{Elurikkus}}

*[http://www.terviseleht.ee/200032/32_meliss.php3 Meliss pikendab noorust]. Terviseleht

[[Kategooria:Huulõielised]]
[[Kategooria:Ravimtaimed]]
[[Kategooria:Maitsetaimed]]
[[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]]</text>
      <sha1>6391h5qox0tps99sn4ho2lfx7zgryes</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti Laskurliit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>129732</id>
    <revision>
      <id>7227880</id>
      <parentid>6437264</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:07:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JaanJanesmae</username>
        <id>57845</id>
      </contributor>
      <comment>Muudatused seletamaks, et Eesti Laskurliit on laskespordi alamliit Eestis.</comment>
      <origin>7227880</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1718" sha1="kqz77am2zsz3aabhccbt2dd5xc5yj4j" xml:space="preserve">'''Eesti Laskurliit''' ([[inglise keel|inglise]] ''Estonian Shooting Sport Federation'') on [[Eesti]] [[Laskesport|laskespordi]] [[Spordialaliit|alaliit]]. Eesti Laskurliit koordineerib Eestis laskespordialast tegevust erinevates [[püstol]]i, [[püss]]i ja [[Haavlilaskmine|haavlilaksmise]] distsipliinides.

== Ajalugu ==
Eesti Laskurliit loodi [[26. aprill]]il [[1931]]. aastal ning on [[International Shooting Sport Federation]]i (ISSF, endine [[UIT]]) liige samast aastast. Laskurliidu esimene esimees oli [[kolonel]] [[Friedrich Pinka]]. Praegu juhib laskurliitu [[Meelis Loit]], kes 22. juulil 2001 valiti [[Euroopa Laskekonföderatsioon]]i presiidiumi täitevkomitee liikmeks.

Eesti Laskurliitu kuulunud sportlased on võitnud [[Maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlustelt]] (MM) 149 medalit (81 kulda, 35 hõbedat, 33 pronksi;  2006. aasta seis).

{{uuenda}}

==Tegevjuhid==
* [[Mati Mark]] (laskesportlane ja vanemtreener)&lt;ref&gt;22. september 2008 21:52, [http://sport.postimees.ee/35343/lahkus-kauaaegne-eesti-laskurliidu-juht-ja-treener-mati-mark Lahkus kauaaegne Eesti Laskurliidu juht ja treener Mati Mark]&lt;/ref&gt;
* [[Meelis Loit]] (vehkleja ja vehklemistreener)

==Vaata ka==
*[[Argentina karikas]]
*[[Eesti Jahispordi Liit]]
*[[Jahilaskmine]]

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.laskurliit.ee Eesti Laskurliit]
*[http://laskurliit.ee/kronoloogia/ Laskurliidu kronoloogia]
*[http://www.sport.ee/et/organisatsioon/132/eesti_laskurliit Info EOK lehel], sport.ee
*[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/18802 EFIS: Eesti laskesportlased maailmameistrivõistlustel Stockholmis (1947)]


{{Eesti spordialaliidud}}
[[Kategooria:Laskesport]]
[[Kategooria:Eesti spordialaliidud]]</text>
      <sha1>kqz77am2zsz3aabhccbt2dd5xc5yj4j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karli Luik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132083</id>
    <revision>
      <id>7227828</id>
      <parentid>6720231</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:24:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227828</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8601" sha1="ckub3tho2zerl7m9jg8lh163ioruvyd" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=september}}
[[Pilt:Karli Luik.jpg|pisi|Karli Luik 2009. aastal]]
'''Karli Luik''' (sündinud [[19. detsember|19. detsembril]] [[1977]] [[Tartu]]s) on eesti [[arhitekt]]. 

Karli Luik on lõpetanud 1996. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i ja [[2003]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuurimagistrina{{lisa viide}} ning täiendanud ennast [[Kesk-Euroopa Ülikool]]is [[Ungari]]s{{lisa viide}}. 2014. aastast on ta Luik [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise eriala doktorant.

2004. aastal asutas Karli Luik koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]] ja [[Ralf Lõoke]]sega arhitektuuribüroo [[Salto (arhitektuuribüroo)|Salto]], kust lahkus 2014.{{lisa viide}} 

2017. aastal rajas ta koos [[Johan Tali]]ga arhitektuuribüroo Molumba.{{lisa viide}}

Karli Luik on saanud auhindu rohkem kui poolesajal arhitektuurikonkursil.

Karli Luik on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige ning talle on antud 8. taseme arhitekti-eksperdi kutse.{{lisa viide}}

==Valminud projekte==
* 2014 Kortermajad Pirital Kosemetsa tänaval, Tallinn
* 2013 [[Pärnumaa Keskkonnahariduskeskus]], Pärnu
* 2013 [[Viljandi Riigigümnaasium]], Viljandi
* 2013 [[G4S peahoone]], Tallinn
* 2012 Tallinna Ülikooli [[Balti Filmi- ja Meediakool]], Tallinn
* 2012 Annelinna Prisma, Tartu
* 2012 Maastikuobjekt „[[Fast Track]]“, Kaluga oblast, Venemaa 
* 2011 Eramu Antslas
* 2011 [[NO99 põhuteater]] Skoone bastionil, Tallinn
* 2011 “Sõnastamata lood”, näitusekujundus Tallinna Kunstihoones
* 2010 [[Eesti Maanteemuuseum]]i välialad, Varbuse
* 2010 [[Sõmeru keskuse hoone]], Sõmeru, Lääne-Virumaa
* 2009 Eesti [[Maaülikooli spordihoone]], Tartu
* 2009 [[Paide spordihall]], Paide
* 2008 Eramu Aseris, Ida-Virumaa
* 2007 [[Tartu Kesklinna kool]]i juurdeehitus, Tartu
* 2007 Kortermaja Aleksandri 35, Tartu
* 2004 Eramute grupp, Lubja küla, Viimsi

==Tunnustus==
* 2007 – Tartu parim ehitis laienduste ja rekonstruktsioonide kategoorias ([[Tartu Kesklinna Kool]])
* 2007 – Tartu parim ehitis uusehituste kategoorias (Kortermaja Aleksandri tänaval)
* 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]] ja [[Ralf Lõoke]]sega; [[Tartu Kesklinna Kool]]i juurdeehitus - iseseisvat väärtust loov uuenduslik ruumistruktuur)
* 2009 – Tartu parim ehitis uusehitiste kategoorias (Eesti Maaülikooli spordihoone)
* 2009 – Aasta puitehitis: fassaadipreemia (Eesti Maaülikooli spordihoone)
* 2010 – Aasta betoonehitis: eripreemia (Eesti Maanteemuuseumi välialad)
* 2010 – Eesti maastikuarhitektide liidu aasta tegu (Eesti Maanteemuuseumi välialad)
* 2010 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]] ja [[Ralf Lõoke|Ralf Lõokesega]] (särava loomingulise aasta ning kõrgetasemelise panuse eest Eesti maa-arhitektuuri: [[Sõmeru]] keskusehoone kaasautorid on [[Kristiina Arusoo]] ja [[Margit Argus]], [[Eesti Maanteemuuseum|Eesti Maanteemuuseumi]] välialade kaasautor [[Pelle-Sten Viiburg]])
* 2010 – Aasta puitehitis: fassaadipreemia (Sõmeru keskuse hoone)
* 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]], [[Ralf Lõoke]]se, [[Pelle-Sten Viiburg]]i ja [[Ene-Liis Semper]]iga; [[Põhuteater|NO99 Põhuteater]] - vormitähendustest edasi liikunud ning arhitektuurile kui sündmusele ja kohaloomele keskendunud aktsiooni eest)
* 2011 – World Architecture Festival (Barcelona): highly commended (kultuuri kategooria; NO99 põhuteater)
* 2011 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]], [[Ralf Lõoke|Ralf Lõokese]], [[Kristiina Arusoo]] ja [[Margit Argus|Margit Argusega]]; Sõmeru keskuse hoone arhitektuuriline lahendus ja sisekujundus)
* 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]], [[Ralf Lõoke]]se ja [[Pelle-Sten Viiburg]]iga; Tallinna Ülikooli [[Balti Filmi- ja Meediakool]]i õppehoone - oskusliku sobitamise eest ümbritsevasse linnakoesse läbi avaliku ruumi ja koolifunktsiooni läbipõimimise ning tervikliku arhitektuurse ja sisearhitektuurse käsitluse eest)
* 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Maarja Kask|Maarja Kase]], [[Andro Mänd|Andro Männi]] ja Margus Tammega; [[Viljandi Gümnaasium|Viljandi riigigümnaasium]] – kaasaegne ja inspireeriv õpikeskkond, kus harmooniliselt kohtuvad uus ja vana. Ümbritseva linnaruumiga dialoogi loov suurepärane lahendus)
* 2013 – Muinsuskaitseameti tunnustus projekteerimise eest pärandit väärtustaval viisil (Viljandi gümnaasium)
* 2013 – Tallinna kultuuriväärtuste ameti auhind parima maja eest ajaloolises keskkonnas (Balti Filmi- ja meediakool)
* 2013 – Wienerberger Baltic Brick and Roof auhind (Eramu Antslas)

===Arhitektuurivõistluste auhindu===
* 2014 – [[TAB 2015]] kuraatorivõistlus, 1. preemia
* 2014 – Tallinna sadama põhjaosa arhitektuurivõistlus, 1. preemia
* 2014 – Tallinna Raudteelaste klubi renoveerimine sisustussalongiks (kutsutud), 1. preemia
* 2013 – Nukuteatri juurdeehitus, 3. preemia
* 2013 – Eesti Rahvusarhiiv Tartus, ergutuspreemia
* 2012 – Linnainstallatsioon „Märka sõltuvust“, 1. preemia
* 2012 – Tammsaare pargi linnaruumilise lahenduse ideekonkurss, ergutuspreemia
* 2011 – G4S uus hoone (kutsutud), 1. preemia
* 2010 – Viljandi riigigümnaasium, 1. preemia
* 2010 – Luunja Prisma (kutsutud), 1. preemia
* 2010 – H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli õppekorpuse juurdeehitus, 2. preemia
* 2010 – Arhitektuuri- ja disainikeskuse ruumide ideevõistlus, 2. preemia (jagatud)
* 2010 – Läti riikliku kunstimuuseumi renoveerimine ja juurdeehitus Riias, 2. preemia
* 2010 – Planeering ja kortermajad Pirital (kutsutud), 1. preemia
* 2009 – Emajõe lodjakoda (kutsutud), 1. preemia
* 2009 – Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja meediakool, 1. preemia
* 2009 – Tallinna Linnavalitsuse uus haldushoone, ergutuspreemia
* 2009 – Passiivmaja standarditele vastava büroohoone Tartus, 1. preemia
* 2009 – Narva Joaoru puhkeala arhitektuurne ideekonkurss, ergutuspreemia
* 2008 – Tallinna Hipodroomi ala planeering, 2. preemia
* 2008 – Elu- ja ärihoone Tallinnas Rotermanni kvartalis (kutsutud), 1. preemia
* 2007 – Eesti Maaülikooli spordihoone Tartus, 1. preemia
* 2007 – Paide Kutsehariduskeskus, 2. preemia
* 2007 – Äri- ja büroohoone Tallinnas Ahtri t 3 (kutsutud), 1. preemia
* 2007 – Läti Ülikooli botaanikaaia renoveerimine Riias (kutsutud ''workshop''/konkurss), 1. preemia
* 2006 – Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu, 2. preemia
* 2006 – Paide spordihall, 1. preemia
* 2006 – Planeering ja kortermajad Tartus Riia mäel (kutsutud), 1. preemia
* 2006 – Kiviõli keskväljak, 2. preemia
* 2006 – Lasteaed Tartus Ida tänaval (kutsutud), 2. preemia
* 2006 – Edela-Eesti Loodus- ja Keskkonnahariduskeskus, 3. preemia (jagatud)
* 2006 – Pärnu Jõeäärse keskuse ideeplaneering, ergutuspreemia
* 2005 – Tallinna Loomaaia läänevärava kompleks, 3. preemia
* 2005 – Autosild Tartus Aia tänaval, 2. preemia
* 2005 – Tartu Ülikooli Narva Kolledži peahoone, 2. preemia
* 2005 – Skoone Bastion taaskasutuselevõtu ideelahendus, 1. preemia
* 2005 – Tartu Kesklinna kooli juurdeehitus (kutsutud), 1. preemia
* 2005 – Tartu Toomemäe valgustus ja arhitektuursete väikevormide ideekonkurss, 2. preemia
* 2004 – Fortuuna põik, Raatuse ja Pika tänava vahelise ala planeering Tartus, 3. preemia
* 2004 – Eesti Maanteemuuseumi välialad Varbusel, 2. preemia
* 2004 – Pärnu Kergejõustikumaneež, 1. preemia
* 2003 – Tallinna vanalinna jõulukujunduse ideekonkurss, 2. preemia
* 2003 – Pärnu Rüütli tänava kujunduse ideekonkurss, 3. preemia
* 2003 – Balti jaama ja Telliskivi tänava vahelise ala planeering Tallinnas, ergutuspreemia
* 2003 – Kuressaare Keskväljaku ideekonkurss, 3. preemia
* 2002 – AS Kalev territooriumi planeerimisvõistlus, 2. preemia
* 2002 – Triigi metskonnahoone, 2. preemia

==Kirjandus==
*Joachim Fischer, Chris van Uffelen. ''1000 X European Architecture''. Verlagshaus Braun. 2007

== Välislingid ==
* [http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/290/ Karli Luik] Eesti Arhitektide Liidu kodulehel
* [http://www.molumba.com molumba]
* [http://www.salto.ee Salto] arhitektid

{{JÄRJESTA:Luik, Karli}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>ckub3tho2zerl7m9jg8lh163ioruvyd</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Raag</title>
    <ns>0</ns>
    <id>132286</id>
    <revision>
      <id>7227855</id>
      <parentid>7068092</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:46:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Knižnik</username>
        <id>137398</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7227855</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11988" sha1="10mplvk4v5k7td2v5dtsrssyy75tis3" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2009}} {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=mai}}
[[Pilt:Ilmar Raag.jpg|thumb|240px|Ilmar Raag (2007)&lt;br&gt;&lt;small&gt;(foto: Indrek Kasesalu)&lt;/small&gt;]]
'''Ilmar Raag''' (sündinud [[21. mai]]l [[1968]] [[Kuressaare]]s) on eesti esseist, filmistsenarist ja -režissöör.

Ta on olnud [[Eesti Televisioon]]i peadirektor (2002–2005), Vabariigi Valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõunik ja [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor]]. On osalenud tõlgina kaitseväe missioonidel ÜRO rahuvalve vägede koosseisus [[Kesk-Aafrika Vabariik|Kesk-Aafrika Vabariigis]] (2014) ja [[Mali]]s (2016, 2021–2022).
[[Fail:Ilmar Raag (auditooriumi ees) ja Andres Tennus (fotoaparaadiga) 2018. aastal Tartu ülikooli humanitaarteaduste instituudis.jpg|pisi|Ilmar Raag loengupidajana Tartu ülikooli humanitaarteaduste instituudis (2018)]]
Tema lavastatud filmide sekka kuuluvad &quot;[[Klass (film)|Klass]]&quot;, &quot;[[Eestlanna Pariisis]]&quot;, &quot;[[Kertu]]&quot;, &quot;Ma ei tule tagasi&quot; ja &quot;Erik Kivisüda&quot;. 

== Elulugu ==
Tema isa oli maadlustreener ja kunstnik ning ema, Urve Raag töötas tervishoiu valdkonnas.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50954169/urve-raag-naine-kes-julges-uuesti-alustada &quot;Urve Raag – naine, kes julges uuesti alustada &quot;] Eesti Päevaleht, 10. mai 2003&lt;/ref&gt;

Raag on lõpetanud [[Kuressaare 2. Keskkool]]i ja õppinud aastatel 1986–1997 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[kunstiajalugu]]. Esimese kursuse järel võeti ta kaheks aastaks Nõukogude armeesse, kus teenis aastail 1987–1989. Ta lõpetas Tartu Ülikooli 1997. aastal, olles end vahepeal täiendanud [[Pariis]]i ülikoolides VIII Saint Denis ja III La Sorbonne Nouvelle{{lisa viide}}. Seejärel omandas ta [[magistrikraad]]i televisiooni ja filmitootmise ning stsenaristika alal USA-s [[Ohio Ülikool]]is.{{lisa viide}} Ta on [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Eesti Üliõpilaste Selts |pealkiri=Liikmete nimekiri |url=https://www.eys.ee/liikmete-nimekiri/ |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Eesti Üliõpilaste Selts |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta on töötanud Eesti päevalehtede [[Rahva Hääl]] ja [[Eesti Päevaleht]] Pariisi korrespondendi{{lisa viide}}, Eesti Televisiooni filmiuudiste saate &quot;[[Ffriik]]&quot; (1996–1998) ja &quot;Ffriigiteataja&quot; (1998–1999) ning [[Kuku Raadio]] saate &quot;[[Raadio Ffriik]]&quot; saatejuhina.{{lisa viide}} Oli pool aastat praktikal [[Los Angeles]]es New Regency ja Phoenix Pictures arendusüksustes, kus hindas filmistsenaariume. Pärast Eestisse naasmist töötas Eesti Televisiooni hankeosakonna juhina ja seejärel programmijuhina. Aastatel 2002–2005 oli ta [[Eesti Televisioon]]i peadirektor. 

Raag on töötanud Vabariigi Valitsuse kommunikatsioonibüroos strateegilise kommunikatsiooni nõunikuna, kus tegeles kriisiolukordade kommunikatsioonivõimekuse arendamisega. Ta lahkus ametist 2016. aastal, kui suundus kaitseväe missioonile ÜRO rahuvalve vägede koosseisus [[Mali]]sse.&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/v/eesti/c5068d1a-99ff-421e-a9c5-b27cf87ef406/ilmar-raag-lahkub-valitsuse-strateegilise-kommunikatsiooni-nouniku-kohalt &quot;Ilmar Raag lahkub valitsuse strateegilise kommunikatsiooni nõuniku kohalt&quot;] ERR, 12.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Ta on reservohvitser ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige. Ta oli Kaitseliidu [[Toompea malevkond|Toompea malevkonna]] pealik 2017–2021.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Toompea malevkonna pealikud läbi aegade |url=https://www.toompeamalevkond.ee/toompea-malevkonna-pealikud-labi-aegade/ |vaadatud=2024-10-23 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ta on õpetanud Tartu Ülikoolis Eesti avalik-õiguslike institutsioonide kursust. [[Tallinna Ülikool]]is on ta õpetanud stsenaariumikirjutamise ja meediakriitika kursust. Ta valiti [[Tartu Ülikooli vabade kunstide professor|Tartu Ülikoolis vabade kunstide professoriks]] õppeaastal 2018/2019.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli vabade kunstide professuur. |url=https://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur |vaadatud=2020-12-31 |arhiivimisaeg=2020-10-28 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201028234326/https://www.kultuur.ut.ee/et/osakonnad/vabade-kunstide-professuur |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

On koostanud fotonäitusi, sealhulgas Malis missioonil tehtud piltidest ja Eesti kirurgide tööst Etioopias.&lt;ref&gt;[https://saartehaal.postimees.ee/6662467/tallinnas-naeb-ilmar-raagi-mali-missiooni-fotosid &quot;Tallinnas näeb Ilmar Raagi Mali-missiooni fotosid&quot;] Saarte Hääl, 31. mai 2017.&lt;/ref&gt; 

Ilmar Raag on ajakirja Edasi põhiautor.{{lisa viide}} Sama kirjastuse kaudu avaldas ta ka esseede kogumiku &quot;Kuidas hullud said prohvetiteks&quot; (2021).

Venemaa täiemahulise agressiooni järel Ukrainasse, osales Ilmar Raag mitme abiorganisatsiooni töös ja viibis korduvalt Ukraina sõjatsoonis. 

==Looming==
Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud &quot;[[Tappev Tartu]]&quot;, mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud.&lt;ref name=&quot;efis&quot;&gt;[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2541 Ilmar Raag] Eesti Filmi Andmebaasis.&lt;/ref&gt;

Ta oli filmi &quot;[[Karu süda (film)|Karu süda]]&quot; üks arendusprodutsente, kuid lahkus projektist.{{lisa viide}}

[[Ameerika Filmiakadeemia]]s [[23. juuni]]l [[2005]] lõpetatud Hartley-Merrilli stsenaariumivõistlusel pälvis Raag oma täispika [[stsenaarium]]i &quot;Veel üks croissant&quot; eest 3. auhinna. Konkursil osales ligi 2000 käsikirja. Raag kirjutas suhtedraama kahest [[Pariis]]is elavast üle keskea naisest, kellest üks tahab surra ja teine keeldub seda lubamast. Pärast korduvaid ümberkirjutusi valmis selle stsenaariumi motiividel film &quot;[[Eestlanna Pariisis]]&quot;.&lt;ref&gt;&quot;[[Kes? Mis? Kus?]]&quot; [[2006]], lk. 358.&lt;/ref&gt;

===Filmograafia===
* &quot;[[Tappev Tartu]]&quot; (lühifilm, 1998)
* &quot;[[August 1991 (film)|August 1991]]&quot; (telefilm, 2005)&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2006, lk. 359–360.&lt;/ref&gt;
* &quot;[[Klass (film)|Klass]]&quot; (mängufilm, 2007)&lt;ref&gt;&quot;Kes? Mis? Kus?&quot; 2008, lk. 346.&lt;/ref&gt;
* &quot;[[Klass: elu pärast]]&quot; (telesarja 1. ja 7. osa, 2010)
* &quot;[[Eestlanna Pariisis]]&quot; (draamafilm, 2012)
* &quot;[[Kertu]]&quot; (draamafilm, 2013)
* &quot;[[Ma ei tule tagasi]]&quot; (mängufilm, 2014)
* &quot;[[Vabad mehed]]&quot; (telesari, 2015)
* &quot;Erik Kivisüda&quot; (mängufilm, 2022)

===Artikleid===
* [https://www.postimees.ee/1643515/ilmar-raag-vaenlase-sund Vaenlase sünd] Postimees, 24. märts 2007
* [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/meediakriitika-labiporumine?id=51147154 Meediakriitika läbipõrumine] EPL, 31. oktoober 2008
* [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ilmar-raag-ei-rutta-halama?id=51154862 Ei rutta halama] Eesti Päevaleht, 10. jaanuar 2009
* [http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ilmar-raag-tsensuur-ja-dekoltee?id=51161998 Tsensuur ja dekoltee] Eesti Päevaleht, 13. märts 2009
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/ilmar-raag-konfliktiiha-ja-vastandumiskultuur?id=51170017 Konfliktiiha ja vastandumiskultuur] Eesti Päevaleht, 1. juuni 2009
* [https://epl.delfi.ee/arvamus/ilmar-raag-milleks-meile-uudised?id=51181311 Milleks meile uudised?] Eesti Päevaleht, 31. oktoober 2009
* [https://arvamus.postimees.ee/4139927/ilmar-raag-kes-on-oige-moslem Kes on õige moslem?] Postimees, 10. juuni 2017
* [https://edasi.org/59740/ilmar-raag-kuidas-stalin-varastas-venelastelt-voidu/ Ilmar Raag. Kuidas Stalin varastas venelastelt võidu] Edasi.org, 9. mai 2020

[[Pilt:Arvamusfestival Narvas, Ilmar Raag.jpg|pisi|Ilmar Raag 2015. aastal Narvas peetud [[Arvamusfestival]]il]]

==Tunnustus==
*1997 – [[aasta filmiajakirjanik]]
*2006 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|5049}}&lt;/ref&gt;
*2008 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]]
*2012 – [[Enn Soosaare esseistikapreemia]] (essee &quot;Kultuuritust ei ole olemas&quot;)&lt;ref&gt;Oliver Kund: [http://www.postimees.ee/737720/soosaare-nimelise-eetilise-esseistika-auhinna-palvis-ilmar-raag/ Soosaare-nimelise eetilise esseistika auhinna pälvis Ilmar Raag] Postimees, 13. veebruar 2012.&lt;/ref&gt;
*2012 – [[Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Laine Mägi]] ja [[Riina Sildos|Riina Sildosega]]; aasta mängufilm – &quot;[[Eestlanna Pariisis]]&quot;)
*2014 – [[Postimehe aasta arvamusliider]]

==Poliitiline tegevus==
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[Valimisringkond nr 1|valimisringkonnas nr 1]] ([[Haabersti linnaosa|Haabersti]], [[Põhja-Tallinn]] ja [[Kristiine linnaosa|Kristiine]]) 1130 häält ning ei osutunud valituks. 2023. aasta juunis&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Ilmar+Raag Ilmar Raag e-Äriregistris. Vaadatud 18.05.2024.&lt;/ref&gt; astus Raag [[Erakond Parempoolsed|erakonda Parempoolsed]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=9. jaanuar 2023 |pealkiri=Parempoolsete nimekirjas kandideerib Ilmar Raag |url=https://www.err.ee/1608843847/parempoolsete-nimekirjas-kandideerib-ilmar-raag |väljaanne=ERR}}&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Põhja-Tallinna linnaosa]]s, sai 1700 häält ning osutus valituks.

== Isiklikku ==
Tal on 2011. aastal sündinud poeg Sebastian.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vihje enda ja Liisu Lassi tulevase lapse soo kohta? Ilmar Raag kergitas saladuseloori taas isaks saamise osas |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120358692/vihje-enda-ja-liisu-lassi-tulevase-lapse-soo-kohta-ilmar-raag-kergitas-saladuseloori-taas-isaks-saamise-osas |url-olek=töötab |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250221185206/https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120358692/vihje-enda-ja-liisu-lassi-tulevase-lapse-soo-kohta-ilmar-raag-kergitas-saladuseloori-taas-isaks-saamise-osas |arhiivimisaeg=2025-02-21 |vaadatud=2025-02-21 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Tema elukaaslane on [[Liisu Lass]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;, neile sündis aprillis [[2025]] poeg.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Commons|Category:Ilmar Raag}}
{{Vikitsitaadid}}
*[https://www.efis.ee/et/inimesed/id/2541 Ilmar Raag] Eesti Filmi Andmebaasis
*[http://www.imdb.com/name/nm0704664/ Ilmar Raag] IMDB-s
*[http://www.eyeforfilm.co.uk/feature/2009-03-11-interview-with-ilmar-raag-feature-story-by-jennie-kermode eyeforfilm]
*[https://archive.today/20111129123350/http://enattendantleurope.eu/entretien/ilmar-raag.html En attendant l'Europe, Ed. La Contre Allée, 2009]
*[[Anna-Maria Veidemann]], [https://arhiiv.saartehaal.ee/2007/12/07/ilmar-raag-ma-tahaksin-et-minu-cv-algaks-2007-aastaga/ &quot;Ilmar Raag: ma tahaksin, et minu CV algaks 2007. aastaga&quot;] [[Oma Saar]], 7. detsember 2007
*[https://epl.delfi.ee/kultuur/ilmar-raag-40-ilus-inimene?id=51129925 &quot;Ilmar Raag (40) - ilus inimene&quot;] EPL Laupäev, 17. mai 2008
* [http://vilistlaselu.ut.ee/ilmar-raag-elu-nagu-filmis/ &quot;Ilmar Raag: “Omamoodi vabastav ja julgustav on tõdemus, et tegelikult ei oota sind keegi”&quot;] Tartu Ülikool, 20. aprill 2015
* [https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&amp;sub=41&amp;artid=85375 &quot;Ilmar Raag: kunst on ainult vahend, et rääkida elust&quot;] meiemaa.ee, 26. jaanuar 2019
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/120097068/ilmar-raag-olen-tapanimekirjas-pean-igal-juhul-voitlema &quot;Ilmar Raag: olen tapanimekirjas. Pean igal juhul võitlema&quot;] Eesti Päevaleht, 18. november 2022
* [https://www.err.ee/1609265352/ilmar-raag-voib-olla-peaks-laas-ise-eskaleerima Ilmar Raag: võib-olla peaks lääs ise eskaleerima?] ERR, 27.02.2024
* [https://eeter.err.ee/1609748772/ilmar-raag-etv-hoiab-elu-eestis &quot;Ilmar Raag: ETV hoiab elu Eestis&quot;] ERR eeter, 19. juuli 2025

{{JÄRJESTA:Raag, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti filmikriitikud]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Tallinna maleva liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli vabade kunstide professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>10mplvk4v5k7td2v5dtsrssyy75tis3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tartu Kunstikool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133111</id>
    <revision>
      <id>7227999</id>
      <parentid>6985175</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:37:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227999</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11223" sha1="911ijfq53zudoy6dtrg29jyj82qp55s" xml:space="preserve">'''Tartu Kunstikool''' on [[Tartu]]s asuv ainus [[Eesti]] riiklik [[kutseõppeasutus]], mis on keskendunud disaini- ja kunstialasele [[kutseharidus]]ele.&lt;ref&gt;[https://archive.today/20130106144914/http://www.art.tartu.ee/uldinfo/ajalugu/ Tartu Kunstikooli ajaloost, arhiveeritud koopia]&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;{{Infokast kool
| nimi = Tartu Kunstikool
| koolitüüp = kutsekool
| direktor = Kadi Kreis
| asukoht = Tartu
| aadress = Eha 41
| koduleht = https://www.tartukunstikool.ee/et
| pilt = Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt.jpg
| õpetajate arv = 61
| pildiallkiri = Tartu Kunstikooli Eha õppehoone (peamaja)
| koolipersonal = 20
| asutatud = 1951
| õpilaste arv = 378
}}

==Ajalugu==
=== Eellugu ===
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude teise okupatsiooniga]] kaasnenud ümberkorralduste käigus likvideeriti 1940. aastal erakõrgkool [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)]]. Selle asemele asutati 1. septembrist 1940 riigi ülalpeetav kunstikool '''Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool'''. [[1944]]. aastal nimetati see ümber '''Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks'''.
 
1940. aastate teisel poolel tegutses [[Eesti NSV]]-s kaks kunstikõrgkooli, üks Tallinnas ja teine Tartus. Kümnendi lõpul otsustati, et [[Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut]] ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut tuleks ühendada ja kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koondada Tallinna. Tartusse pidi jääma vaid kõrgkooli astujate ettevalmistamine ning kunstiõpetajate koolitamine. Vastava määruse võttis [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] vastu 13. novembril 1950. Tallinna Riiklik Tarbekunsti Instituut ja Tartu Riiklik Kunstiinstituut liideti 1951. aastal üheks õppeasutuseks – [[ERKI|Eesti NSV Riiklikuks Kunstiinstituudiks]] (kuni 1955. aastani jätkus õppetöö ka selle Tartu osakonnas).

=== Tartu Kunstikool Nõukogude ajal ===
Järgnes [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] 22. detsembri 1950. aasta määrus &quot;'''Tartu Kujutava Kunsti Kooli''' avamise kohta&quot;. Loodava keskeriharidust andva kunstikooli õpetajatena nähti Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õpetanud õppejõude, ka pidi uus kool tegutsemist alustama kunstiinstituudi ruumides ning varadega. 

1951. aasta sügisest tegutsemist alustanud kooli astujad said valida kahe osakonna – kunstipedagoogika ja skulptuuriosakonna – vahel. Peagi lisandusid teatridekoratsiooni, puidu kunstilise kujundamise, rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise osakond. 

1960. aastatel elas kool üle mitu [[reform]]i, alustades nimemuutusest ([[1960]]. aastast '''Tartu Kunstikool''') kuni mitme eriala likvideerimiseni. Nii lõpetati Tartus joonistus- ja joonestusõpetajate, teatridekoraatorite ja rõivakujundajate koolitamine ning koondati nendeski valdkondades õpetus Tallinna. Uue erialana avati naha kunstiline kujundus ja jalatsite modelleerimine. Kõigi muudatuste tulemusel sai Tartu Kunstikoolist puhtakujuline rakenduskunstikool. 

1970. aastaid võib iseloomustada kui stabiilsuse aega. Kool elas aktiivset elu – õpiti, käidi praktikatel, koolis tegutses arvukalt huvialaringe, lõpetajad tegid lõputöödeks kujundusi Tartu koolidele, lasteaedadele, riigiasutustele. Tõusuaega elav [[skulptuur]]i eriala (arvukad monumendid jms) tundis puudust tehnilistest teostajatest, kes aitaksid kunstnikel oma ideid realiseerida. Arvestades ühiskondlikku vajadust, avati kunstikoolis kivi kunstilise töötlemise osakond.

=== Tartu Kunstikool taasiseseisvumise järel ===
Uus tuul tiibadesse saadi 1990. aastatel, kui koolis tekkisid tänu uute osakondade avamisele võimalused õppida [[tekstiilikunst]]i, [[maal]]i ja maalingute restaureerimist, [[meediakunst|meedia-]] ja [[reklaamikunst]]i ning [[fotograafia]]t. 
 
[[2000]]. aastal loodi Tartu Kunstikooli baasil rakenduslik kunstikõrgkool – [[Kõrgem Kunstikool Pallas|Tartu Kõrgem Kunstikool]] (1. augustist 2018 nimega ''Kõrgem Kunstikool Pallas''). Kõik Tartu Kunstikooli varad anti üle Tartu Kõrgema Kunstikooli bilanssi. Enamik keskhariduse põhiseid õppekavasid arendati rakenduskõrgharidusõppe õppekavadeks. Lõpetati ka uute õpilaste vastuvõtt.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Paari aastaga selgus, et kiirelt arenev kaubandus, reklaami- ja trükitööstus ning veebikeskkond vajavad loovkunstnike kõrval ka teostajaid-spetsialiste. 2002. aastal taastati riiklik koolitustellimus keskhariduse tasemel ning Tartu Kunstikool jätkas tegevust keskeriharidust andva kutsekoolina, pakkudes võimalust õppida 3D-modelleerija-visualiseerija, trükimeedia kujundaja-küljendaja, dekoraator-stilisti ja illustraatori erialal.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20200920084531/https://www.tartukunstikool.ee/sites/tartukunstikool.ee/files/tartu-kunstikooli-arengukava-2016-2020.pdf Tartu Kunstikooli arengukava 2016-2020]. Tartu Kunstikool. Tartu 2016&lt;/ref&gt;

Tänapäeval saab Tartu Kunstikoolis õppida nii põhi- kui ka keskhariduse baasil, omandades kas kutsekeskhariduse või kutsehariduse. Lisaks on võimalus osaleda haridusnõudeta kutsevaliku aastal (disainKUVA) või täiendada end kunstnik-kujundaja (KUKU) jätkuõppes. Võimalus on ka töökohapõhiseks ja õpipoisiõppeks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-01-24 |pealkiri=Erialad |url=https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=Tartu Kunstikool |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal avas Tartu Kunstikool oma osakonna ka Tallinnas, kus antakse noortele disaini kutsevaliku aasta disainKUVA õpet.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-01-20 |pealkiri=Tartu Kunstikool avab Ukraina noorte õppegrupi Tallinnas |url=https://haridus.postimees.ee/7695130/tartu-kunstikool-avab-ukraina-noorte-oppegrupi-tallinnas |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=Haridus |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal avati koos [[Tartu Rakenduslik Kolledž|Tartu Rakendusliku Kolledžiga]] ühine kestlike tehnoloogiate õppekava. Tartu Kunstikooli lisandus kaks jätkusuutlikkusele keskendunud suunda: multimeedia ja materjaliringlus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-11 |pealkiri=Haridusreformi teerajajad: kaks kutsekooli loovad koos pikema õppekava tulevikutegijatele |url=https://tartu.postimees.ee/8018206/haridusreformi-teerajajad-kaks-kutsekooli-loovad-koos-pikema-oppekava-tulevikutegijatele |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Kooli asukoht ==
Alates asutamisest 1951. aastal on Tartu Kunstikool tegutsenud Tartus eri asukohtades. 

Aastatel 1951–1996 tegutses Tartu Kunstikool kahes varem üliõpilaskorporatsioonidele kuulunud majas [[Veski tänav (Tartu)|Nikolai Burdenko]] ja [[Julius Kuperjanovi tänav|Hans Heidemanni tänava]]l. Pärast nende tagastamist õigusjärgsetele omanikele anti koolile kolm endist [[Tartu Aparaaditehas]]e hoonet aadressil [[Tähe tänav|Tähe 38B]]. Kool ehitas ühe hoone neist ümber ja 1996. aasta detsembrist töötas kooli kaheksast osakonnast Tähe tänavas kolm. Viis osakonda jätkasid tegevust korporatsioonidele tagastatud hoonetes [[Veski tänav (Tartu)|Veski]] ja [[Julius Kuperjanovi tänav|Kuperjanovi tänava]]l.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/2529521/tartu-kunstikool-jai-lisarahata Tartu Kunstikool jäi lisarahata]. Postimees, 11. september 1997&lt;/ref&gt;  

Aastatel 2002–2010 tegutses kool Tartu Kõrgema Kunstikooli ruumides suures ruumikitsikuses.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

2010. õppeaasta alguses avati Tartu Kunstikooli uus õppehoone aadressil [[Eha tänav (Tartu)|Eha 41]].&lt;ref&gt;Karoliina Vasli. [https://www.ohtuleht.ee/393898/tartu-kunstikool-avas-pidulikult-uue-maja Tartu Kunstikool avas pidulikult Sue maja]. Õhtuleht, 10. september 2010&lt;/ref&gt; Kasvanud õpilaste hulga tõttu renditakse ruume ka [[Aparaaditehas]]e hoones [[Kastani tänav]]al, kus tegutseb nüüdseks{{millal}} juba kolm Tartu Kunstikooli osakonda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=tartu kunstikool |url=https://www.aparaaditehas.ee/majalised/tartu-kunstikool |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=Aparaaditehas |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Tartu Kunstikooli Tallinna osakond tegutseb ARS Kunstilinnakus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARS Kunstilinnak {{!}} ARSi majalised |url=https://www.arsfactory.ee/majalised |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=ARS Kunstilinnak |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tartu Kunstikooli fond ==
Tartu Kunstikooli 73. sünnipäeval asutasid Tartu Kunstikool ja [[Sihtasutus Tartu Kultuurkapital]] [https://kultuurkapital.ee/preemiad-ja-stipendiumid/nimelised-allfondid/tartu-kunstikooli-fondi-statuut/ Tartu Kunstikooli fondi], et toetada õppurite arengut ning innustada neid olema aktiivsed kunsti-, disaini- ja kultuurivaldkonnas ka väljaspool õppetööd. Stipendiume antakse välja kord aastas ning neile saavad kandideerida Tartu Kunstikooli õpilased. Fondile saavad annetusi teha kõik soovijad.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-01 |pealkiri=Tartu Kunstikool ja Tartu Kultuurkapital asutavad koostöös stipendiumifondi |url=https://tartu.ee/et/uudised/tartu-kunstikool-ja-tartu-kultuurkapital-asutavad-koostoos-stipendiumifondi |vaadatud=2024-07-08 |väljaanne=tartu.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Erialad ==
=== Põhihariduse baasil ===
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/3d-kunstnik-kujundaja-pohihariduse-baasil-2#3d_kunstnik-kujundaja_pohihariduse_baasil 3D kunstnik-kujundaja]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/kujundusgraafik-pohihariduse-baasil-2#kujundusgraafik_pohihariduse_baasil Kujundusgraafik]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/dekoraator-2#dekoraator_pohihariduse_baasil Dekoraator]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/materjaliringlus-pohihariduse-baasil#materjaliringlus_pohihariduse_baasil Materjaliringlus]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/multimeedia-pohikooli-baasil#multimeedia_pohikooli_baasil Multimeedia]
=== Keskhariduse baasil ===
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/3d-kunstnik-kujundaja-keskhariduse-baasil-2#3d_kunstnik-kujundaja_keskhariduse_baasil 3D kunstnik-kujundaja]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/kujundusgraafik-keskhariduse-baasil#kujundusgraafik_keskhariduse_baasil Kujundusgraafik]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/stilist-keskhariduse-baasil-2#stilist_keskhariduse_baasil Stilist]
===Lisaks ===
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/disainkuva-2#disainkuva disaini kutsevaliku aasta]
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/kunstnik-kujundaja-%28kuku%29-1#kunstnik-kujundaja_kuku kätkuõpe KUKU] 
* [https://www.tartukunstikool.ee/et/erialad/tookohapohine-opipoisiope#tookohapohine_opipoisiope töökohapõhine õpe]

== Tunnustus ==
*2012 [[Kultuurikandja|Tartu Kultuurikandja]] auhind (kutseline kooslus)

==Vaata ka==
*[[Tartu Lastekunstikool]]
*[[Kõrgem Kunstikool Pallas]]
*[[Eesti Kunstiakadeemia]]
*[[:Kategooria:Tartu Kunstikooli õppejõud]]
*[[:Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.tartukunstikool.ee Kooli koduleht]
*[https://www.instagram.com/tartukunstikool Tartu Kunstikooli Instagram]
*[https://tartu.ee/et/uudised/tartu-kunstikool-ja-tartu-kultuurkapital-asutavad-koostoos-stipendiumifondi Tartu Kunstikooli fond]

[[Kategooria:Tartu Kunstikool| ]]
[[Kategooria:Karlova]]
[[Kategooria:Tartu koolid]]
[[Kategooria:Eesti kunstikoolid]]
[[Kategooria:Eesti kutsekoolid]]</text>
      <sha1>911ijfq53zudoy6dtrg29jyj82qp55s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martti Preem</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133671</id>
    <revision>
      <id>7227854</id>
      <parentid>7180641</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:46:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227854</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3881" sha1="jcyderaerl3cky6454ojmsi7k853i5i" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}}
'''Martti Preem''' (sündinud [[5. juuli]]l [[1949]]) on eesti [[arhitekt]].

Ta on lõpetanud [[1967]]. aastal [[Tartu 1. Keskkool]]i&lt;ref&gt;http://www.htg.tartu.ee/?sub=lennud&amp;aasta=1967&lt;/ref&gt; ja [[1972]]. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] ([[Tartu Ülikooli matemaatikateaduskond|matemaatikateaduskonnas]]).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.math.ut.ee/19927 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2011-03-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110309212346/http://www.math.ut.ee/19927 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[1980]]. aastal lõpetas ta [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.artun.ee/popText.php?id=275 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-06-11 |arhiivimisaeg=2007-06-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20070606202859/http://www.artun.ee/popText.php?id=275 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Preem töötas TRÜ Tartu linna kompleksuurimise laboratooriumi vanemteadurina (1981–1988) ja RUPI Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonna vanemarhitektina (1988–1991). Seejärel oli ta Tartu linnaaarhitekt (1991–1995) ning Tartu Ülikooli arhitekt (1996–2000 ja 2002–2005).

Novembrist 2000 kuni 2001. aasta lõpuni töötas [[Pärnu]] linnaplaneerimise osakonna juhatajana, olles osalise koormusega edasi Tartu Ülikooli arhitekt. Aastast 2005 kuni novembrini 2011 töötas ta [[Tallinn]]a Linnaplaneerimise Ameti üldplaneeringute osakonna juhatajana. Pärast seda on töötanud Maa-ameti planeeringute osakonna juhatajana.

Ta on 1985. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige. 

Valiti 1988 Tartu linnavolikogusse, oli seal elukeskkonnakomisjoni esimees. [[Tartu Rotary klubi]] üks taasasutajatest 1992, klubi president 1994–1995. Praegu Nõmme-Tallinna Rotary klubi auliige.

==Töid==
*1988 – [[W.Struve tänav|Struve tn]] 2 (G. F. Parroti elamu) hoone rekonstrueerimine [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i majaks
*1989 – [[Ropkamõisa tänav|Ropkamõisa]] 7 hoone rekonstrueerimine 7 korteriga elamuks
*1996/1998 – [[Narva maantee (Tartu)|Narva mnt]] 1, AS DINORi ärimaja
*1996/1999 – Ropkamõisa 10 kortermaja
*1997/1999 – [[Ülikooli tänav|Ülikooli tn]] 17, endise trükikoja hoone rekonstrueerimine ülikooli keeltemajaks (Paabel)
*1997/2000 – Narva mnt 4, ülikooli endiste laoborihoonete rekonstrueerimine majandusteaduskonna õppehooneks (''[[Oeconomicum]]'')
*2001/2005 – villa Tartus [[Eduard Wiiralti tänav|E. Wiiralti tn]] 1
*2001/2007 – [[Lossi tänav (Tartu)|Lossi tn]] 23, endise haiglahoone rekonstrueerimine 29 korteriga elamuks
*2005/2007 – kaks korterelamut Tartus [[Kauna tänav|Kauna tn]] 43 ja 45 
*2005/2008 – villa Tartus [[Molberti tänav|Molberti tn]] 2

==Isiklikku==
Tema ema on lastearst [[Heljo Preem]] ja isa on tippjuht [[Kaljo Preem]]. Vanaisa Konrad Preem (Brehm) oli pedagoog.

==Viited==
{{viited}} 

==Välislingid==
*Nils Niitra. [http://tartu.postimees.ee/171105/tartu_postimees/uudised/183291.php &quot;Martti Preem pani hooned oma kohtadele&quot;]. Postimees, 17. november 2005
*[http://tartu.postimees.ee/170707/tartu_postimees/arvamus/272398.php &quot;Martti Preem: hoonestus sõltub väärtushinnanguist&quot;]. Tartu Postimees, 16. juuli 2007 

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev= [[Paul Mielberg]]&lt;br/&gt;(1922–1936) | nimi=Tartu ülikooli arhitekt&lt;br/&gt;Martti Preem (1996–2005) | aeg= | järgnev= [[Merje Müürisepp]]&lt;br/&gt;}}
{{lõpp}}

{{DEFAULTSORT:Preem, Martti}}
[[Kategooria:Tartu arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tartu linnaarhitektid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli arhitektid]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1949]]</text>
      <sha1>jcyderaerl3cky6454ojmsi7k853i5i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahnejärv</title>
    <ns>0</ns>
    <id>133819</id>
    <revision>
      <id>7227759</id>
      <parentid>5063223</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:26:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7227759</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1503" sha1="tqyfu4e0rn257t94759hyh2q41bfej5" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Kurtna Ahnejärvest; sama nime all on tuntud ka Karula Ahnejärv ehk [[Ahnõjärv]] ning [[Kurtna Ahvenjärv]].}}
{{Järv 
| järve_nimi = Ahnejärv
| pildi_nimi = Kurtna Ahnejärv.jpg
| pildi_link = 
| valgala_riigid = Eesti
| suubuvad = 
| voolab_välja = 
| järve_pindala = 0,058
| kõrgus_merepinnast = 
| suurim_pikkus = 0,53
| suurim_laius = 0,2
| kaldajoon = 1,4
| keskmine_sügavus = 
| suurim_sügavus = 7 m
| vee_maht = 
| laiuskoord = 59/15/35
| pikkuskoord = 27/33/38
| asendikaart = Eesti
}}
'''Ahnejärv''' ehk '''Kurtna Abnejärv''' (ka Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv) on selge veega [[umbjärv]] &lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt; [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] endises [[Illuka vald|Illuka vallas]], kuulub [[Kurtna järvestik]]ku.

Ahnejärv kuulub kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste järvede hulka. Järv on väga taimestikurikas, eriti palju on ujulehtedega taimi ([[vesikuusk]], [[vesikatk]], [[muda-penikeel]]).

Kirjalikult nimetati järve esimest korda alles 19. sajandi teisel poolel kujul ''Ahwe Jerw''.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Järve nimi võib tuleneda murdelisest kalanimest ''ahve : ahve'' või ''ahves : ahvne'' 'ahven'. Nime tuleb hääldada kolmandas vältes.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{EELIS|veekogu|-148359398}}
*{{eestigiid|3|1677|38}}

[[Kategooria:Alutaguse valla järved]]
[[Kategooria:Kurtna järvestik]]</text>
      <sha1>tqyfu4e0rn257t94759hyh2q41bfej5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227760</id>
      <parentid>7227759</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:30:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Minu meelest on see vale, Google ei toeta seda väidet.</comment>
      <origin>7227760</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1476" sha1="c4ptvvpwxp29c79fn6de2bpuz2pjswt" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib Kurtna Ahnejärvest; sama nime all on tuntud ka Karula Ahnejärv ehk [[Ahnõjärv]] ning [[Kurtna Ahvenjärv]].}}
{{Järv 
| järve_nimi = Ahnejärv
| pildi_nimi = Kurtna Ahnejärv.jpg
| pildi_link = 
| valgala_riigid = Eesti
| suubuvad = 
| voolab_välja = 
| järve_pindala = 0,058
| kõrgus_merepinnast = 
| suurim_pikkus = 0,53
| suurim_laius = 0,2
| kaldajoon = 1,4
| keskmine_sügavus = 
| suurim_sügavus = 7 m
| vee_maht = 
| laiuskoord = 59/15/35
| pikkuskoord = 27/33/38
| asendikaart = Eesti
}}
'''Ahnejärv''' (ka Kurtna Ahnejärv, Laugasjärv, Ahvenajärv) on selge veega [[umbjärv]] &lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt; [[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaal]] [[Alutaguse vald|Alutaguse vallas]] endises [[Illuka vald|Illuka vallas]], kuulub [[Kurtna järvestik]]ku.

Ahnejärv kuulub kihistumata kalgiveeliste segatoiteliste järvede hulka. Järv on väga taimestikurikas, eriti palju on ujulehtedega taimi ([[vesikuusk]], [[vesikatk]], [[muda-penikeel]]).

Kirjalikult nimetati järve esimest korda alles 19. sajandi teisel poolel kujul ''Ahwe Jerw''.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Järve nimi võib tuleneda murdelisest kalanimest ''ahve : ahve'' või ''ahves : ahvne'' 'ahven'. Nime tuleb hääldada kolmandas vältes.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

==Välislingid==
*{{EELIS|veekogu|-148359398}}
*{{eestigiid|3|1677|38}}

[[Kategooria:Alutaguse valla järved]]
[[Kategooria:Kurtna järvestik]]</text>
      <sha1>c4ptvvpwxp29c79fn6de2bpuz2pjswt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ike Volkov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134117</id>
    <revision>
      <id>7227891</id>
      <parentid>7096401</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:18:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227891</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4443" sha1="9u3havb2712vkryb64atlpj31f289tp" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib arhitektist ja muusikust; disaineri kohta vaata artiklit [[Igor Volkov (disainer)]]; ufoloogi kohta vaata [[Igor Volke]]}}
[[Pilt:Ike Volkov, Kukerpillid 2017.jpg|pisi|Ike Volkov 2017. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: Jaan Künnap&lt;/small&gt;]]
[[Pilt:Ike Volkov.jpg|pisi|Ike Volkov]]
'''Ike Volkov'''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;[[Ardo Kaljuvee]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51075019/igor-volkovist-sai-uuesti-ike-volkov Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov]. Eesti Päevaleht, 10. veebruar 2007&lt;/ref&gt; (õieti '''Igor Volkov'''; sündinud [[16. veebruar]]il [[1951]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]] ja [[muusik]].

Ta lõpetas [[1969]]. aastal [[Tallinna 46. Keskkool]]i ja [[1974]]. aastal [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]].

Töötas aastatel 1974–1977 Eesti NSV  Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumis arhitektina, 1977–1979 ajalehes [[Sirp ja Vasar]] arhitektuuriosakonna juhatajana, 1979–1981 [[Eesti NSV Kultuuriministeerium]]is monumentaalkunsti peaeksperdina, 1981–1984 ehituse TUI sektori juhatajana, 1984–1987 [[Halinga kolhoos]]i peaarhitektina, 1987–1989 Eesti arhitektide liidu vastutava sekretärina, 1989–1992 Eesti arhitektide liidu esimehena, 1992–1993 Eesti arhitektide liidu aseesimehena. Aastatel 1993–1997 oli arhitektuuribüroo Ollik&amp;Volkov juhataja ja arhitekt, 1992–2001 arhitektuuribüroo VRK Projekt juhataja ja arhitekt, aastatel 2001–2007 [[Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet]]i juhataja&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ja Tallinna linna peaarhitekt. 14. veebruarist [[2008]] kuni 4. veebruarini [[2010]] oli Ike Volkov [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] esimees.

==Looming==
Ta on projekteerinud nii elamuid, suvilaid, ühiskondlikke hooneid kui ka monumentaalkunstiteoseid ning osalenud arhitektuurivõistlustel
*Tallinnas Kaunis tee 7, [[Heki tee (Tallinn)|Heki tee]] 21
*Tartus [[Nisu tänav]] 61/63
*Kohtla-Järve ja [[Kurista metsamajand]]i keskus rekonstruktsioonina
*Rakvere metsamajandi kontor
*[[Pärnu Jahtklubi]]&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
===Muusikuna===
Ta on tuntud [[Kukerpillid]]e [[laulja]] ja [[kontrabassimängija]]na.
===Kirjutisi===
Ta on teinud arhitektuuriteemalisi tele- ja raadiosaateid ning kirjutanud filmistsenaariume. On ka luuletanud.
* &quot;Sügis äärelinna teatris&quot;. [[Loomingu Raamatukogu]]. [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]]. Tallinn [[1979]]
===Artiklid ajalehtedes===
* [http://www.postimees.ee/280407/esileht/ak/257654.php Linnaehituse rõõmud ja mured]. [[Postimees]], 28. aprill 2007
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8082:kaeimas-on-innovatsiooniaasta&amp;catid=6:kunst&amp;Itemid=10&amp;issue=3237 Käimas on innovatsiooniaasta]. Sirp, 29. jaanuar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9466:sammas-ja-vaeljak&amp;catid=6:kunst&amp;Itemid=10&amp;issue=3269 Sammas ja väljak]. Sirp.ee, 2. oktoober 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=9667:mis-on-siis-see-solaris&amp;catid=6:kunst&amp;Itemid=10&amp;issue=3274 Mis on siis see Solaris?], Sirp, 6. november 2009

==Tunnustus==
*2001 – [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]

==Isiklikku==
Tema isa Leonid Volkov (sünd. 1922 Tallinnas), lõpetas Tallinna vene ühisgümnaasiumi, oli sõja ajal [[8. Eesti Laskurkorpus|eesti laskurkorpus]]es. Pärast sõda lõpetas ta [[TPI|Tallinna Polütehnilise Instituu]]di arhitektuuriosakonna ja  töötas 1951. aastast ehituse ja arhitektuuri komitee ülemana ning ühtlasi Tallinna peaarhitekti asetäitjana, seejärel ehituse teadusliku uurimise instituudis.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
* [http://www.kukerpillid.ee/ Kukerpillid]
* [[Askur Alas]]. Peaarhitekt Ike Volkov: Kahju, et Kalevipoja puhul valikut polnud. Eesti Ekspress, 26. jaanuar 2007
* [[Karin Paulus]]. Ike Volkov: tunne on nagu vangikongis. [[Eesti Ekspress]], 8. veebruar 2007
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/51075019 Igor Volkovist sai uuesti Ike Volkov]. [[Eesti Päevaleht]], 10. veebruar 2007
* [http://www.postimees.ee/140208/esileht/siseuudised/311974.php Arhitektide liidu juhiks valiti Ike Volkov]. Postimees, 14. veebruar 2008

{{JÄRJESTA:Volkov, Ike}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna linnaarhitektid]]
[[Kategooria:Eesti kontrabassimängijad]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>9u3havb2712vkryb64atlpj31f289tp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Tomingas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>134984</id>
    <revision>
      <id>7227920</id>
      <parentid>7031961</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:37:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227920</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1638" sha1="1t4m9t4tvem40yuqcytvnahtm5jcpfx" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib arhitektist; maadleja kohta vaata artiklit [[Rein Tomingas (maadleja)]]}}
[[Fail:Rein Tomingas, Miss Tallinn 88.jpg|pisi|Rein Tomingas 1988. aastal&lt;br&gt;&lt;small&gt;Foto: [[Jaan Künnap]]&lt;/small&gt;]]
'''Rein Tomingas''' ([[25. november]] [[1944]] [[Tallinn]] – [[19. oktoober]] [[2008]] Tallinn) oli eesti [[arhitekt]].

Ta lõpetas [[1964]]. aastal [[Tallinna Polütehnikum]]i ja [[1971]]. aastal [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]].

Ta töötas [[EKE Projekt]]is ja hiljem AS [[Reissiin]]is.

==Looming==
Ta projekteeris tööstus-, põllumajandus-, haldus-, spordi-, kultuuri- ja puhkeehitisi.
*1985 [[Harju KEKi tehnotalituse hoone]] [[Keila]]s, koos [[Ain Padrik]]uga
*1989 [[Lihula kultuurimaja]]
*1995 [[Toila laululava]]

Ta oli tuntud ka [[parodist]]ina.

==Isiklikku==
Tema vanem tütar oli näitleja ja teatripedagoog [[Kärt Tomingas]] (1967–2025) ning noorem tütar on psühholoog ja keraamik [[Triin Tomingas]].&lt;ref&gt;Helina Piip. [https://www.ohtuleht.ee/naisteleht/1115108/loomingulised-oed-kart-ja-triin-tomingas-nuttki-voib-peale-tulla-et-keegi-hoolib-nii-palju-see-jaab-hinge- Loomingulised õed Kärt ja Triin Tomingas: „Nuttki võib peale tulla, et keegi hoolib nii palju. See jääb hinge“]. Õhtuleht.ee, 26. september 2024&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/VqYaE5v0a490 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul]

{{JÄRJESTA:Tomingas, Rein}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1944]]
[[Kategooria:Surnud 2008]]</text>
      <sha1>1t4m9t4tvem40yuqcytvnahtm5jcpfx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Yao Ming</title>
    <ns>0</ns>
    <id>138463</id>
    <revision>
      <id>7227963</id>
      <parentid>5827837</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:02:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227963</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2895" sha1="mgj1t0zjydkxm2pvvsidcm8btb4kb2c" xml:space="preserve">{{Korvpallur
| nimi           = Yao Ming
| pilt           = YaoMingonoffense2.jpg
| pildisuurus    = 225px
| pildiallkiri   = 
| hüüdnimi       = 
| rahvus         = hiinlane
| sünniaeg       = {{sünniaeg ja vanus|1980|9|12}}
| sünnikoht      = [[Shanghai]], [[Hiina]]
| surmaaeg       = 
| surmakoht      = 
| pikkus         = 229 cm
| kaal           = 141 kg
| positsioon     = keskmängija
| karjäär        = 
| liiga          = [[NBA]]
| klubi          = 
| number         = 
| endised_klubid = [[Houston Rockets]]&lt;br&gt; (2002–2011)
| koondis        = 
| autasud        = 
| agent          = 
| NBA_karjäär    = 2002–2011
| punktid        = 9247
| lauapallid     = 4494
| söödud         = 
| blokid         = 920
| vaheltlõiked   = 
| treeneriklubid  = 
| medalid = 
}}
[[File:Yao Ming (2310503171).jpg|alt=|thumb|253x253px|Yao Ming (2006)]]

'''Yao Ming''' (hiina keeles 姚明, ''Yáo Míng''; sündinud [[12. september|12. septembril]] [[1980]] [[Shanghai]]s) on [[Hiina]] endine korvpallur, kes mängis aastatel [[2002]]–[[2011]] kaheksa hooaega [[NBA]] klubis [[Houston Rockets]].

==NBA karjäär==
Yao Ming valiti 2002. aasta NBA ''draft''&lt;nowiki/&gt;'ist esimesena [[Houston Rockets]]isse, kus ta mängis kogu oma NBA karjääri.

Yao Mingi statistiliselt parim hooaeg oli 2006/07, mil ta viskas keskmiselt 25 punkti, võttis 9,4 lauapalli ja blokeeris 2 vastase viset mängus.

Karjääri jooksul sageli vigastustega hädas olnud Yao Ming pidi vahele jätma kogu 2009/10. hooaja ning tegi oma viimaseks jäänud, 2010/11. hooajal kaasa vaid viies kohtumises, kus tõi keskmiselt 18 minutiga 10,2 punkti ja 5,4 lauapalli mängus.

==Saavutused==
* 8 korda valitud NBA tähtede mängule (2003–2009, 2011)
* 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2007, 2009)
* 3 korda valitud NBA sümboolsesse 3. viisikusse (2004, 2006, 2008)
* NBA uustulnukate sümboolne esiviisik (2003)

==Vaata ka==
* [[NBA drafti esimeste valikute loend]]

==Isiklikku==
* Yao Ming on üks tuntumaid Hiina sportlasi. Ta oli Hiina lipukandja [[2004. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonial [[Ateena]]s ja [[2008. aasta suveolümpiamängud]]e avatseremoonial [[Peking]]is.
* Yao Ming on abielus Hiina korvpalluri [[Ye Li]]'ga.
* Yao Mingi ema Fang Fengdi (191 cm) ja isa Yao Zhiyuan (201 cm) olid mõlemad elukutselised korvpallurid.

==Huvitavat==
229 cm pikkune Yao Ming on üks NBA ajaloo pikimaid mängijaid (kõige pikem on olnud [[Gheorge Mureșan]], 231 cm). 

==Välislingid==
* {{commonskat-tekstina}}
*[https://www.nba.com/stats/player/2397/career/ Yao Ming – NBA.com]
*[https://www.basketball-reference.com/players/m/mingya01.html Yao Ming – Basketball-Reference.com]
*[http://sport.postimees.ee/?id=463756 Ülipikk Hiina kossuäss: ma ei tea, kas ma kunagi enam mängida saan], Postimees, 8. juuni 2011

[[Kategooria:Hiina korvpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>mgj1t0zjydkxm2pvvsidcm8btb4kb2c</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1992. aasta Eesti presidendivalimised</title>
    <ns>0</ns>
    <id>140026</id>
    <revision>
      <id>7228164</id>
      <parentid>7226855</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:26:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andreas003</username>
        <id>7485</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Kaart</comment>
      <origin>7228164</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10971" sha1="7hwqdm7dke8r4xmq05oc8rwwrnyl1gl" xml:space="preserve">{{Infokast valimised
| tüüp = presidendivalimised
| toimumata = ei
| järgmine_aasta = 1996
| järgmised_valimised = 1996. aasta Eesti presidendivalimised
| valimiste_kuupäev = 26. august 1992&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(otsevalimised)&lt;/small&gt;&lt;br/&gt;5. oktoober 1992&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(valimised [[Riigikogu]]s)&lt;/small&gt;
| pilt1 = Lennart Meri for president 1992 (SM 10020 33Ard pisipilt) (cropped).jpg
| kandidaat1 = '''[[Lennart Meri]]'''
| värv1 = EEEEEE
| pilt2 = Estlands president Arnold Ruutel (cropped).jpg
| kandidaat2 = [[Arnold Rüütel]]
| värv2 = EEEEEE
| 1tühi = Hääli&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(otsevalimised)&lt;/small&gt;
| 2tühi = Protsent&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(otsevalimised)&lt;/small&gt;
| 3tühi = Valimised [[Riigikogu]]s
| 1andmed1 = 138 317
| 1andmed2 = 195 743
| 2andmed1 = 29,5%
| 2andmed2 = 41,8%
| 3andmed1 = '''59'''
| 3andmed2 = 31
| 4andmed1 = 139
| 4andmed2 = 85
| lipp = Flag of Estonia.svg
| lipu_ääris = jah
| pärast_valimisi = [[Lennart Meri]]
| ametikoht = President
| pilt4 = Postkaart, Rein Taagepera (RM 5088 Ar11357 0019 1) (cropped).jpg
| värv4 = EEEEEE
| kandidaat4 = [[Rein Taagepera]]
| partei4 = Parteitu
| pilt5 = Presidendikandidaat Lagle Parek (1992 SM 10020 37Ard) (cropped).jpg
| värv5 = 0000FF
| kandidaat5 = [[Lagle Parek]]
| partei5 = [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]]
| 1andmed4 = 109 631
| 1andmed5 = 19 837
| 2andmed4 = 23,4%
| 2andmed5 = 4,2%
| 3andmed4 = -
| 3andmed5 = -
| 4andmed4 = 47
| 4andmed5 = 25
| 5andmed1 = '''196'''
| 5andmed2 = 126
| 5andmed4 = -
| 5andmed5 = -
| osavõtt = 68,0% (otsevalimised)
| partei1 = Parteitu
| partei2 = Parteitu
| eelmised_valimised = 1938. aasta Eesti presidendivalimised
| eelimine_aasta = 1938
| enne_valimisi = ''[[Heinrich Mark]]''
| kaart_pilt = 1992 Estonian presidential election.svg
| kaart_allkiri = Otsevalimiste tulemused Eestis (ja maailmas)
}}

'''1992. aasta Eesti presidendivalimised''' olid [[Eesti iseseisvuse taastamine|iseseisvuse taastamise]] järgsed esimesed [[Eesti]] presidendivalimised. Presidendi valimine toimus äsja vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|1992. aasta põhiseaduse]] järgi. Presidendivalimised toimusid samaaegselt [[1992. aasta Riigikogu valimised|riigikogu valimistega]].

Erinevalt järgmistest Eesti presidendivalimistest valiti presidenti [[Otsevalimised|otsevalimistel]] [[20. september|20. septembril]] ja kui ükski kandidaat ei saavutanud 50 protsendi häältest, valiti [[Riigikogu]] istungil [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]] presidendiks [[Lennart Meri]].

== Valimiste eellugu ==
1992. aastal vastu võetud põhiseaduses reguleeriti [[Eesti president|Eesti presidendi]] valimine, mille järgi valitakse president võimule viieks aastaks kas riigikogus või [[valimiskogu]]s. Erandiks tehti esimene riigipea valimine, mille puhul otsustada korraldada kõigepealt otsevalimine rahva poolt. Kui ükski kandidaat ei saa üle 50 protsendi häältest, valitakse riigikogus kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel. Esimene president valitakse võimule vaid neljaks aastaks. [[Liia Hänni]] sõnul valiti esimest presidenti nii, sest [[Põhiseaduslik Assamblee|Põhiseaduslikus Assamblees]] kardeti, et rahvast algusest presidendi valimisest kõrvale jättes võib põhiseadusel [[1992. aasta põhiseaduse referendum|rahvahääletusel]] haprasti minna.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Altosaar |eesnimi=Aimar |kuupäev=2026-07-15 |pealkiri=1992. aasta presidendivalimistel tõi võidu kõige kiirem, nutikam ja läänelikum kampaania |väljaanne=[[Postimees]] |url=https://www.postimees.ee/8508826/presidenditegu-1992-aasta-presidendivalimistel-toi-voidu-koige-kiirem-nutikam-ja-laanelikum-kampaania}}&lt;/ref&gt;

Vabariigi Presidendi valimine kuulutati välja [[9. juuli]]l [[1992]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kandidaadiks pürgijaid oli seitse: 15. juulil algatati [[Lennart Meri]] ([[Eesti suursaadik Soomes]]) ja [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] ([[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] esimees) ülesseadmine presidendi kandidaadiks. Neile lisandusid 21. juulil [[Jaks Lankots]]i ja [[Uno Ruus]]i, 24. juulil [[Lagle Parek]]i (ÜE &quot;Fööniks&quot; juhatuse liige), 27. juulil [[Miina Hint]]i ja 3. augustil [[Rein Taagepera]] ([[California ülikool]]i [[professor]]).&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vabariigi Presidendi valimine 1992. aastal |url=https://www.valimised.ee/et/valimiste-arhiiv/vabariigi-presidendi-valimised/vabariigi-presidendi-valimine-1992-aastal |vaadatud=2026-08-30 |väljaanne=valimised.ee}}&lt;/ref&gt; Hint loobus 6. augustil kandideerimisest ja Lankots 11. augustil. Ruus ei suutnud tähtajaks nõutavat 10&amp;nbsp;000 toetusallkirja koguda.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Krjukov |eesnimi=Aleksander |perekonnanimi2=Kook |eesnimi2=Urmet |kuupäev=2026-08-25 |pealkiri=Lennart Meri valimine 1992: hõbedased lokid või arrogantne intellektuaalsus |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610117908/lennart-meri-valimine-1992-hobedased-lokid-voi-arrogantne-intellektuaalsus}}&lt;/ref&gt;

20. augustil registreeriti Vabariigi Presidendi kandidaatideks [[Lennart Meri]], kes kogus 11&amp;nbsp;491 toetusallkirja, [[Arnold Rüütel]] (21&amp;nbsp;009 allkirja), [[Lagle Parek]] (10&amp;nbsp;839 allkirja) ja [[Rein Taagepera]] (14&amp;nbsp;887 allkirja).&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Meri toetas [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]], Rüütlit [[valimisliit Kindel Kodu]], Taageperat [[Rahvarinne]] ja Parekit tema erakond [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei|ERSP]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Reitingud näitasid, et rahva seas oli populaarseim kandidaat Rüütel, keda peeti taasiseseisvumise üheks sümboliks ja valimiste tõenäolisemaks võitjaks. Parekit nägid konkurendid kõige väiksema ohuna.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Kampaaniat tegi ERSP bussiga, millega sõideti kogu Eesti läbi. Ka Meri sõitis autoga mööda Eestit sadu tuhandeid kilomeetreid, tema kampaania peamiseks sihiks oli ära hoida Rüütli võit esimeses voorus. Meri ja Taagepera tegid kohati koostööd ja nende esitatud väärtushinnangud olid sarnased, [[Euroopameelsus|euroopameelsed]] ja [[Liberalism|liberaalsed]]. Ametlikku kokkulepet siiski kandidaatide vahel siiski ei olnud.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Presidendikandidaatide vastu kasutati hoogsalt ka laimukampaaniaid ja kõiki kandidaate peale Taagepera süüdistati [[KGB]] agent olemises. Taagepera ise distantseeris ennast avaldusest ja mõistis taolise käsitluse hukka.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Taagepera väitel oli tema kandideerimise taga oli kaks motiivi: ta oli ainus reaalse [[demokraatia]]kogemusega kandidaat ning peamiselt kandideeris ta Rüütli vastu, kes Taagepera hinnangul pooldas tugevat presidendivõimu ning ei sobinud seetõttu valvama [[Parlamentaarne vabariik|parlamentaarse]] põhiseaduse järele, millega ta ise täielikult ei nõustunud. Taagepera analüüsi kohaselt oli tema kampaania põhiline tulemus Rüütli populaarsuse mõningane langus, mistõttu Rüütlil jäi absoluutsest enamusest puudu kaheksa protsendipunkti ja valimine läks edasi teise vooru riigikogus.&lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Taagepera |eesnimi=R. |autor-link=Rein Taagepera |kuupäev=1993 |pealkiri=Running for president of Estonia - a political-scientist in politics |url=http://www.jstor.org/stable/419848?seq=1#page_scan_tab_contents |ajakiri=[[PS – Political Science &amp; Politics]] |aastakäik=26 |üksiknumber=2 |lehekülg=302−304}}&lt;/ref&gt;

== Valimised ==
Valimisnimekirjadesse oli kantud 689&amp;nbsp;608 valijat ja [[20. september|20. septembri]] [[1992]] otsevalimistest võttis osa 468&amp;nbsp;605 ehk 67,952 protsenti. Enim hääli kogus [[Arnold Rüütel]], saades 195&amp;nbsp;743 häält ja 41,7714% häältest. [[Lennart Meri]] sai 138&amp;nbsp;317 häält ehk 29,5167%, [[Rein Taagepera]] 109&amp;nbsp;631 häält 23,3951% ja [[Lagle Parek]] 19&amp;nbsp;837 häält 4,2332%.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kehtivaid hääli oli kokku 463&amp;nbsp;528 ning kehtetuid sedeleid 5077. Ükski presidendikandidaat ei saanud üle poole hääletamisest osa võtnud valijate häältest ja ei osutunud seega valituks.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Vastavalt [[Vabariigi Presidendi valimise seadus]]ele (paragrahv 11 lõige 2 ja paragrahv 15 lõige 2) läks valik riigikogule ja hääletussedelitele kanti kahe populaarsema kandidaadi ehk Arnold Rüütli ning Lennart Meri nimed. Kuna septembris toimunud [[1992. aasta Riigikogu valimised|riigikogu valimised]] võitis [[Valimisliit Isamaa|Isamaa]], soosis olukord parlamendis Meri.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;  

Vabariigi President valiti Riigikogu esimesel istungil [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1992]]. Riigikogus toimunud hääletusel said valimissedeli kõik [[VII Riigikogu|101 Riigikogu liiget]]. Kõik osalesid valimisel, kuid 11 valimissedelit tunnistati kehtetuks. Arnold Rüütel sai 31 ja Lennart Meri 59 häält.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Meri toetasid Isamaa (29 kohta), ERSP (10) ja [[Mõõdukad]] (12) ning lisaks üksikud valijad teistest nimekirjadest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

==Järelmõjud==
Vabariigi Presidendiks valiti [[Lennart Meri]] (paragrahv 15 lõige 6 kohaselt) kohe 5. oktoobril 1992.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Ta oli presidendiks saades 63-aastane. 1992. aasta novembris oli [[Emor]]i uurimuste järgi Meriga rahul 32 protsenti vastanutest ja rahulolematud 31 protsenti. Tema ebapopulaarsus tulenes kohati olust, et ta polnud eelnenud rahvahääletusel populaarseim kandidaat. 1993. aasta detsembris hindas Meri tööd presidendina positiivselt juba 58 protsenti, negatiivselt 34 protsenti. 1995. aasta märtsis hindas Meri tööd presidendina positiivselt juba 72 protsenti ja negatiivselt 18 protsenti vastanutest.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;

Meri presidentuuri on loetud teedrajavaks ja tema valitsusperioodi loetakse tänapäevase Eesti riigipea institutsiooni ülesehitamise ajaks. Meri käitumine kujundas välja riigipeale omase käitumismalli ka järgnevatele Eesti presidentidele. Seetõttu on Meri presidentuuri loetud ka üheks Eestit palju mõjutanud sündmuseks.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Riigor |eesnimi=Indrek |kuupäev=2018-02-12 |pealkiri=SADA SÜNDMUST, MIS MÕJUTASID EESTIT {{!}} 12. koht: Lennart Meri presidendiks olek |väljaanne=[[Õhtuleht]] |url=https://www.ohtuleht.ee/857803/sada-sundmust-mis-mojutasid-eestit-12-koht-lennart-meri-presidendiks-olek}}&lt;/ref&gt;

Rüütli ja Meri vastasseis kordus [[1996. aasta Eesti presidendivalimised|1996. aasta Eesti presidendivalimistel]], kuid Meri valiti pärast mitmeid hääletusvoore taas presidendiks. Rüütel sai presidendiks [[2001. aasta Eesti presidendivalimised|2001. aastal presidendivalimistel]].&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Krjukov |eesnimi=Aleksander |perekonnanimi2=Kook |eesnimi2=Urmet |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Lennart Meri valimine 1996: Tiit Vähi toetus aitas Meril teiseks ametiajaks presidendiks saada |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/1610118556/lennart-meri-valimine-1996-tiit-vahi-toetus-aitas-meril-teiseks-ametiajaks-presidendiks-saada}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{Eesti valimised}}

[[Kategooria:1992. aasta Eestis‎]]
[[Kategooria:Eesti presidendivalimised]]
[[Kategooria:1992. aasta valimised]]</text>
      <sha1>7hwqdm7dke8r4xmq05oc8rwwrnyl1gl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 15. detsembril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>151449</id>
    <revision>
      <id>7227906</id>
      <parentid>7206332</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:30:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7227906</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5763" sha1="bfno5sy7qeu42fbl4iwkmpi12pufstq" xml:space="preserve">{{sündinud detsembris}}
''Siin artiklis loetletakse [[15. detsember|15. detsembril]] sündinud tuntud inimesi.
*{{tühik}}{{tühik}}[[37]] – [[Nero]], Vana-Rooma keiser
*{{tühik}}[[130]] – [[Lucius Verus]], Vana-Rooma keiser
*[[1657]] – [[Christian Kelch]], baltisaksa pastor ja kroonik
*[[1802]] – [[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener
*[[1843]] – [[Heinrich Abel]], jesuiit
*[[1852]] – [[Henri Becquerel]], prantsuse füüsik, radioaktiivsuse avastaja
*[[1855]] – [[Ville Vallgren]], soome skulptor
*[[1860]] – [[Elisabeth Aspe]], eesti kirjanik
*[[1861]] – [[Pehr Evind Svinhufvud]], Soome poliitik
*[[1885]] – [[Eugen Dachsenberg]], eesti viiuldaja, koorijuht
*[[1886]] – [[Viktor Pihlak]], eesti arhitekt, insener ja tööstur
*[[1890]] – [[Abel Pihu]], Eesti sõjaväelane
*[[1895]] – [[Nikolai Neustrojev]], jakuudi kirjanik
*[[1898]] – [[Nikolai Vestmaa]], eesti loomaarst
* 1898 – [[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane
*[[1899]] – [[Eduard Arnover]], Eesti poliitik
*[[1900]] – [[Abajtõ Vasso]],osseedi keeleteadlane
*[[1903]] – [[Aatami Kuortti]], ingerisoome päritolu Soome vaimulik
*[[1907]] – [[Oscar Niemeyer]], brasiilia arhitekt
*[[1908]] – [[Elmar Salumaa]], eesti usuteadlane 
*[[1915]] – [[Kristofer Leirdal]], norra skulptor
*[[1917]] – [[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht
* 1917 – [[Niina Vieveger]], eesti õpetaja
*[[1919]] – [[Helmut Talts]], Enno Penno valitsuse põllutööminister 
*[[1920]] – [[Valve Jaagus]], eesti köögiviljandusteadlane ja sordiaretaja
*[[1923]] – [[Harald-Adam Velner]], eesti tehnikateadlane
* 1923 – [[Freeman Dyson]], Ameerika Ühendriikide füüsikateoreetik ja matemaatik 
* 1923 – [[Galina Kruberg]], Kanada keeleteadlane 
*[[1925]] – [[Endel Nirk]], eesti kirjandusteadlane, -kriitik ja kirjanik
*[[1927]] – [[Harijs Liepiņš]], läti näitleja
*[[1928]] – [[Olimpi Korzjukov]], Eesti ajaloolane
* 1928 – [[Inge Unt]], eesti pedagoogikateadlane
*[[1931]] – [[Shuntarō Tanikawa]], jaapani luuletaja ja tõlkija
*[[1932]] – [[Therese Zenz]], Lääne-Saksamaa ja Saksamaa aerutamistreener ning Saarimaa ja Saksamaa endine aerutaja
*[[1933]] – [[Tim Conway]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1934]] – [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]], Somaalia poliitik
* 1934 – [[Stanisłaŭ Šuškievič]], Valgevene poliitik
* 1934 – [[Raina Kabaivanska]], bulgaaria ooperilaulja ja muusikapedagoog
*[[1936]] – [[Vello Jaakon]], eesti põllumajandustegelane
*[[1938]] – [[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja
*1938 – [[Teisi Remmel]], eesti sotsiaaltöötaja
* 1938 – [[Antero Halonen]], Soome endine poksija
* 1938 – [[Jean-Baptiste Tati Loutard]], Kongo Vabariigi kirjanik ja poliitik
*[[1941]] – [[Leo Mõtus]], eesti tehnikateadlane
* 1941 – [[Jorma Kinnunen]], soome odaviskaja
*[[1943]] – [[Päärn Hint]], eesti luuletaja
*[[1946]] – [[Milvi Thalheim]], eesti tekstiilikunstnik
*[[1947]] – [[Seppo Tiitinen]], Soome jurist ja riigiametnik
*[[1949]] – [[Ton Sijbrands]], hollandi kabetaja
* 1949 – [[Don Johnson]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja, režissöör ja produtsent
*[[1950]] – [[Boriss Grõzlov]], Venemaa poliitik
*[[1951]] – [[Arkadi Rotenberg]], vene miljardär
* 1951 – [[Dagmar Kutsar]], eesti sotsioloog 
*[[1956]] – [[Indrek Hirv]], eesti kunstnik ja luuletaja
* 1956 – [[Sirje Virkus]], eesti infoteadlane 
*[[1957]] – [[Tõnu Raadik]], eesti näitleja ja helilooja
* 1957 – [[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist
*[[1958]] – [[Solomija Pavlõtško]], ukraina kirjandusteadlane, publitsist, feminismiuurija ja tõlkija
*[[1959]] – [[Jaak Johanson]], eesti muusik
*[[1963]] – [[Toomas Lunge]], Eesti muusik
*[[1964]] – [[Norihisa Tamura]], Jaapani poliitik
*[[1967]] – [[David Černý]], tšehhi skulptor
*[[1970]] – [[Rain Ots]], eesti filosoof
* 1970 – [[Michael Shanks]], Kanada näitleja
*[[1973]] – [[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik
*[[1975]] – [[Kadri Tüür]], eesti kirjanduse uurija, semiootik, muuseumitöötaja ja ökofeminist
*[[1976]] – [[María Zacharía]], Kreeka ametiühinguaktivist ja poliitik
*[[1977]] – [[Anatoli Arhangelski]], Eesti tantsija
*[[1980]] – [[Monika Vehlmann]], eesti jalgpallur ja orienteeruja
* 1980 – [[Annalena Baerbock]], Saksamaa poliitik
* 1980 – [[Anne Spiegel]], Saksamaa poliitik
*[[1981]] – [[Roman Pavljutšenko]], vene jalgpallur
*[[1982]] – [[Silja Miks]], eesti näitleja
*[[1983]] – [[Mart Niineste]], eesti muusik
* 1983 – [[Wang Hao]], Hiina lauatennisist
* 1983 – [[Zlatan Ljubijankić]], Sloveenia jalgpallur 
* 1983 – [[Ronnie Radke]], USA laulja ja laulukirjutaja
*[[1984]] – [[Eugen Sturza]], Moldova poliitik
* 1984 – [[Martin Škrtel]], slovaki jalgpallur
*[[1986]] – [[Erjon Tola]], Albaania mäesuusataja
* 1986 – [[Jüri Tiidus]], eesti näitleja
* 1986 – [[Keylor Navas]], Costa Rica jalgpallur 
*[[1987]] – [[Tobiasz Bocheński]], Poola poliitik ja jurist
*[[1988]] – [[Floyd Ayité]], Togo jalgpallur
* 1988 – [[Erik Gustafsson]], rootsi jäähokimängija
*[[1989]] – [[Aaron Cresswell]], inglise jalgpallur
*[[1991]] – [[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija
* 1991 – [[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja 
*[[1992]] – [[Kerli Kivilaan]], eesti laulja
* 1992 – [[Jesse Lingard]], inglise jalgpallur 
* 1992 – [[Märten Matsu]], eesti näitleja
* 1992 – [[Mart Naaber]], eesti võrkpallur
* 1992 – [[Alex Telles]], Brasiilia jalgpallur
*[[1993]] – [[Marvin Bracy]], USA sprinter
*[[1994]] – [[Flora Ogilvy]], Briti kuningliku perekonna sugulane
*[[1996]] – [[Aleksei Jašin]], eesti poliitik

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 15.]]</text>
      <sha1>bfno5sy7qeu42fbl4iwkmpi12pufstq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Laneman</title>
    <ns>0</ns>
    <id>153932</id>
    <revision>
      <id>7227824</id>
      <parentid>7181768</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:15:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227824</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13222" sha1="0469qj48nu2r3aqn09t3622se8tgh80" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Alar Laneman
| pilt = Alar Laneman.jpg
| pildiallkiri =
| amet = [[Eesti siseminister]]
| ametiajaalgus = 18. november 2020
| ametiajalõpp = 26. jaanuar 2021
| eelmine = [[Mart Helme]]
| järgmine = [[Kristian Jaani]]
| amet2 = [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 30. märts 2019
| ametiajalõpp2 =
| eelmine2 =
| järgmine2 =
| amet3 =
| ametiajaalgus3 =
| ametiajalõpp3 =
| eelmine3 =
| järgmine3 =
| amet4 =
| ametiajaalgus4 =
| ametiajalõpp4 =
| eelmine4 =
| järgmine4 =
| sünninimi =
| sünniaeg = {{sünniaeg|1962|5|6}}
| sünnikoht = [[Vändra]], Eesti
| surmaaeg =
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = {{lihtne loend|

* [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2019–2024)
* [[Eesti Reformierakond]] (2024–)
  }}
  | abikaasa =
  | vanemad =
  | lapsed = 3
  | sugulased =
  | elukoht =
  | alma_mater =
  | elukutse =
  | tegevusala = [[sõjaväelane]], [[poliitik]]
  | autasud =
  | allkiri =
  | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah
  | haridus = [[Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool]]&lt;br /&gt;[[Rootsi Kaitseakadeemia]]&lt;br /&gt;[[Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž]]
  | truudusvanded = {{PisiLipp|Nõukogude Liit}} (1981–1991)&lt;br /&gt;{{Pisilipp|Eesti}} (1991–2009)
  | teenistused =
  | teenistusaeg = 1981–2009
  | auaste = [[brigaadikindral]]
  | teenistusnumber =
  | üksused =
  | juhitud_üksused = [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi üksik-jalaväepataljon]] (1994–1995)&lt;br /&gt;[[BALTBAT]] (1995–1998)
  | sõjad/lahingud =
  | sõjad/lahingud_silt =
  | autasud = ''[[Alar Laneman#Tunnustus|Loend]]''
  }}
  }}

'''Alar Laneman''' (sündinud [[6. mai]]l [[1962]] [[Vändra]]s) on Eesti poliitik ja eru[[sõjaväelane]] ([[brigaadikindral]]). Ta oli aastatel 2002–2007 [[Kaitseväe peastaap|kaitsejõudude peastaabi]] ülem ning aastatel 2020–2021 [[Eesti siseminister|siseminister]]. Ta on [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2024/06/101-luhielulugu-2024.pdf |pealkiri=101 lühielulugu: Alar Laneman |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Laneman kuulus aastatel 2019–2024 [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] (EKRE) ning liitus 2024. aasta juulis [[Eesti Reformierakond|Reformierakonnaga]].&lt;ref name=&quot;Reform2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609395229/ekre-st-lahkunud-laneman-liitus-reformierakonnaga |pealkiri=EKRE-st lahkunud Laneman liitus Reformierakonnaga |väljaanne=ERR |aeg=12. juuli 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga kuulub ta Riigikogu riigikaitsekomisjoni ja on fraktsiooni mittekuuluv Riigikogu liige.&lt;ref name=&quot;RK2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/ |pealkiri=Riigikogu liikmed |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Laneman lõpetas 1980. aastal [[Pärnu Koidula Gümnaasium|Pärnu 2. Keskkooli]]. 1985. aastal lõpetas ta [[Tallinna Kõrgem Ehitusvägede Poliitiline Sõjakool|Tallinna Kõrgema Ehitusvägede Poliitilise Sõjakooli]].&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

Aastatel 1999–2001 õppis ta Rootsis [[Rootsi Kaitseakadeemia]]s (''Försvarshögskolan''). 2007. aastal lõpetas ta esimese Eesti ohvitserina Suurbritannias [[Kuninglik Kaitseuuringute Kolledž|Kuningliku Kaitseuuringute Kolledži]] (''Royal College of Defence Studies'').&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KVreserv&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/brigaadikindral-alar-laneman-laheb-reservi/ |pealkiri=Brigaadikindral Alar Laneman läheb reservi |väljaanne=Kaitsevägi |aeg=17. detsember 2008 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Sõjaväeline karjäär==
===Varasem teenistus===
Aastatel 1981–1991 teenis Laneman [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] sõjaväes.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

1991. aastal alustas ta teenistust taastatud Eesti kaitseväes kaitsejõudude peastaabi staabikompanii ülemana. Tema juhitud üksus osales muu hulgas allveelaeva [[Lembit (allveelaev)|Lembit]] ülevõtmisel Nõukogude sõjaväelt.&lt;ref name=&quot;KVreserv&quot; /&gt;

Aastatel 1994–1995 oli Laneman [[Kalevi jalaväepataljon|Kalevi üksik-jalaväepataljoni]] ülem. 1994. aastal sai temast Eesti rahuvalve üksikkompanii ülem ning aastatel 1995–1998 oli ta Eesti, Läti ja Leedu ühise [[BALTBAT|Balti pataljoni]] esimene ülem.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;KVreserv&quot; /&gt;

===Maaväe staabi ja peastaabi ülem===
Aastatel 2001–2002 oli Laneman maaväe staabi ülem. 2002. aastal nimetati ta kaitsejõudude peastaabi ülemaks ning selles ametis oli ta 2007. aastani.&lt;ref name=&quot;KVstaap&quot;&gt;{{netiviide |url=https://mil.ee/uudised/kaitsevae-juhataja-maaras-kolonelleitnant-hoppe-maavae-staabi-ulemaks/ |pealkiri=Kaitseväe juhataja määras kolonelleitnant Hoppe Maaväe Staabi ülemaks |väljaanne=Kaitsevägi |aeg=9. september 2002 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2005. aastal andis president [[Arnold Rüütel]] Lanemanile [[brigaadikindral]]i auastme.&lt;ref name=&quot;KVreserv&quot; /&gt;

===Kaitseväe operatiivülem===
2008. aastal nimetati Laneman kaitseväe operatiivülemaks.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt; Seoses kaitseväe struktuurimuudatustega koondati operatiivülema ametikoht 1. jaanuarist 2009 ning Laneman vabastati tegevteenistusest ja arvati reservi.&lt;ref name=&quot;KVreserv&quot; /&gt;

==Töökäik pärast kaitseväge==
Aastatel 2011–2016 töötas Laneman [[Eesti Kaitsetööstuse Liit|Eesti Kaitsetööstuse Liidu]] nõunikuna ning aastatel 2011–2020 kaitsetööstusettevõtte [[Milrem Robotics]] nõunikuna.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

Aastatel 2011–2019 töötas ta [[Sauga Põhikool]]is õpetajana.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

==Poliitiline tegevus==
Laneman osales kohaliku tasandi poliitikas juba enne erakonda astumist. Aastatel 2017–2019 oli ta [[Paikuse osavald|Paikuse osavallakogu]] liige.&lt;ref name=&quot;RK2021bio&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2021/06/101_biograafiat-2021_juuni.pdf |pealkiri=101 lühielulugu: Alar Laneman |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Laneman astus EKRE liikmeks [[27. märts]]il [[2019]].&lt;ref name=&quot;EKRElahkumine&quot;&gt;{{netiviide |url=https://news.err.ee/1609371524/alar-laneman-quits-ekre-leo-kunnas-the-party-s-riigikogu-group |pealkiri=Alar Laneman quits EKRE, Leo Kunnas the party's Riigikogu group |väljaanne=ERR |aeg=14. juuni 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===XIV Riigikogu===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Laneman EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas ja kogus '''673 häält'''. Ta osutus Riigikokku valituks.&lt;ref name=&quot;RK2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

XIV Riigikogus oli ta EKRE fraktsiooni aseesimees ning juhtis aastatel 2019–2020 julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni. 2020. aastal oli ta ka põhiseaduskomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kapo&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/946216/riigikogu-kapo-komisjoni-hakkab-juhtima-alar-laneman |pealkiri=Riigikogu kapo-komisjoni hakkab juhtima Alar Laneman |väljaanne=ERR |aeg=27. mai 2019 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Siseminister===
[[18. november|18. novembril]] [[2020]] nimetati Laneman [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teise valitsuse]] siseministriks pärast [[Mart Helme]] tagasiastumist. Ta oli ametis kuni valitsuse ametist lahkumiseni [[26. jaanuar]]il [[2021]]. Seejärel taastus tema Riigikogu liikme mandaat.

===2021. aasta kohalikud valimised===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] oli Laneman EKRE esinumber Pärnus. Ta kogus '''1554 häält''' ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608372921/parnu-linnas-voitis-ekre-esinumber-laneman-tegi-hea-tulemuse |pealkiri=Pärnu linnas võitis EKRE, esinumber Laneman tegi hea tulemuse |väljaanne=ERR |aeg=18. oktoober 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta oli Pärnu linnavolikogu liige aastatel 2021–2023.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

===XV Riigikogu===
[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Laneman taas EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas. Ta kogus '''1802 häält''' ja osutus valituks XV Riigikokku.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/candidates/countrywide_list/countrywide_list/party/11/candidate/652 |pealkiri=Alar Laneman – valimistulemused |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta juunis kritiseeris Laneman EKRE sisemisi arenguid ja erakonna juhtimist.&lt;ref name=&quot;ERRjuuni2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609368905/laneman-ekre-pole-enam-see-erakond-kuhu-mind-riigikaitse-teemal-kutsuti |pealkiri=Laneman: EKRE pole enam see erakond, kuhu mind riigikaitse teemal kutsuti |väljaanne=ERR |aeg=12. juuni 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; [[14. juuni]]l lahkus ta EKRE-st ja erakonna Riigikogu fraktsioonist.&lt;ref name=&quot;EKRElahkumine&quot; /&gt;

[[12. juuli]]l 2024 liitus Laneman Reformierakonnaga.&lt;ref name=&quot;Reform2024&quot; /&gt; Kuna ta valiti XV Riigikokku EKRE nimekirjas, jätkas ta Riigikogus fraktsiooni mittekuuluva saadikuna. 2026. aasta seisuga kuulub ta riigikaitsekomisjoni.&lt;ref name=&quot;RK2026&quot; /&gt;

Laneman on käsitlenud poliitilises tegevuses eelkõige riigikaitse ja julgeoleku küsimusi. Ta on pooldanud Eesti lahkumist jalaväemiinide kasutamist keelavast [[Ottawa konventsioon]]ist.&lt;ref name=&quot;Miinid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120381957/alar-laneman-eesti-lahkub-kahjulikust-leppest-et-votta-kasutusele-jalavaemiinid |pealkiri=Alar Laneman: Eesti lahkub kahjulikust leppest, et võtta kasutusele jalaväemiinid |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=4. juuni 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===2025. aasta kohalikud valimised===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Laneman Reformierakonna nimekirjas [[Pärnu]]s kandidaadina number 201.&lt;ref name=&quot;REFKOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/parnumaa/parnu-linn/kandidaadid/alar-laneman/ |pealkiri=Alar Laneman |väljaanne=Eesti Reformierakond |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus '''64 häält''' ja sai linnavolikogu liikme mandaadi.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga on Laneman Pärnu linnavolikogu liige Reformierakonna esindajana.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* 1997 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi IV klassi teenetemärk]]
* 2005 – [[Kotkaristi teenetemärk|Kotkaristi III klassi teenetemärk]]
* 2005 – [[Prantsuse Vabariigi riiklik teeneteorden]], komandör
* Kaitseväe teenetemärk
* Kaitseväe eriteenete rist
* Kaitseväe mälestusmedal „10 aastat taastatud kaitseväge“
* Maaväe teenetemärk
* Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärk
* Piirivalve II klassi teeneterist
* Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist
* Kaitseliidu Valgeristi III klassi teenetemärk
* Leedu kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist
* Läti kaitseväe eeskujuliku teenistuse rist
* Soome Reservväelaste Liidu teenetemärk&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

==Auastmed==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Aasta
! Õlak
! Auaste
|-
| 1992
| [[Fail:ES-Army-OF14.svg|20px]]
| [[kapten]]
|-
| 1994
| [[Fail:Estonia-Army-OF-3.svg|20px]]
| [[major]]
|-
| 1998
| [[Fail:Estonia-Army-OF-4.svg|20px]]
| [[kolonelleitnant]]
|-
| 2002
| [[Fail:Estonia-Army-OF-5.svg|20px]]
| [[kolonel]]
|-
| 2005
| [[Fail:Estonia-Army-OF-6.svg|20px]]
| [[brigaadikindral]]
|}  

==Isiklikku==
Laneman on abielus ja tal on kolm last.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt; Ta on Eesti Reservohvitseride Kogu ja [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] liige.&lt;ref name=&quot;RKelulugu&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/ Alar Laneman Riigikogu veebilehel]

{{algus}}
{{eelnev-järgnev |eelnev=[[Mart Helme]] |nimi=[[Eesti siseminister]] |aeg=2020–2021 |järgnev=[[Kristian Jaani]]}}
{{lõpp}}

{{Riigikogu liikmed}}
{{Mall:Eesti SM}}

{{JÄRJESTA:Laneman, Alar}}
[[Kategooria:Eesti siseministrid]]
[[Kategooria:Eesti brigaadikindralid]]
[[Kategooria:Kaitseväe peastaabi ülemad]]
[[Kategooria:Nõukogude Liidu sõjaväelased]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[KategoorIA:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Kotkaristi IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>0469qj48nu2r3aqn09t3622se8tgh80</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 25. veebruaril</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155135</id>
    <revision>
      <id>7228155</id>
      <parentid>7226002</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:57:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7228155</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8906" sha1="821wswzzf326r96xyvwrze70m96r2qv" xml:space="preserve">{{sündinud veebruaris}}
''Siin loetletakse [[25. veebruar|25. veebruaril]] sündinud tuntud inimesi.

*[[1643]] – [[Ahmed II]], [[Türgi]] sultan [[1691]]–[[1695]]
*[[1707]] – [[Carlo Goldoni]], itaalia dramaturg
*[[1778]] – [[José de San Martín]], [[Argentina]] sõjaväelane ja vabadusvõitleja
*[[1790]] – [[Juan Álvarez Mendizábal]], Hispaania majandusteadlane ja peaminister
*[[1841]] – [[Pierre-Auguste Renoir]], prantsuse maalikunstnik
*[[1842]] – [[Karl May]], saksa kirjanik
*[[1844]] – [[Gustaf Berg]], Rootsi justiitaminister
*[[1853]] – [[Victor Begerem]], Belgia justiitsminister
*[[1855]] – [[Cesário Verde]], portugali luuletaja
*[[1856]] – [[Enrico Ferri]], itaalia kriminoloog
* 1856 – [[Karl Lamprecht]], saksa majandus- ja kultuuriajaloolane
*[[1861]] – [[Rudolf Steiner]], Austria filosoof
*[[1862]] – [[Karl Ruut]], Eesti õpetaja ja kodu-uurija
*[[1865]] – [[Charles Ernest Overton]], biofüüsik
* 1865 – [[Andranik Ozanjan]], Armeenia sõjaväelane, poliitaktivist ja vabadusvõitleja
*[[1866]] – [[Benedetto Croce]], itaalia idealistlik filosoof, ajaloolane ja poliitik
*[[1871]] – [[Lesja Ukrainka]], ukraina kirjanik
*[[1873]] – [[Enrico Caruso]], itaalia tenor
*[[1877]] – [[Norbert Jokl]], [[albanoloog]]
*[[1881]] – [[Aleksei Rõkov]], Nõukogude Liidu riigitegelane
*[[1884]] – [[Otto Luberg]], eesti vaimulik
*[[1888]] – [[Gustav Tikerpuu]], eesti kirjanik
* 1888 – [[John Foster Dulles]], [[USA]] riigisekretär [[1953]]–[[1959]]
*[[1891]] – [[Serafima Rjangina]], vene maalikunstnik
* 1891 – [[Voldemar Vadi]], eesti sisearst ja balneoloog 
*[[1895]] – [[Voldemar Aders]], Eesti diplomaat
*[[1897]] – [[Juhan Labidas]], Eesti sõjaväelane 
*[[1899]] – [[Arnold Simson]], eesti maalikunstnik
*[[1900]] – [[Richard Indreko]], eesti arheoloog
*[[1901]] – [[Zeppo Marx]], USA näitleja
*[[1904]] – [[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane
*[[1905]] – [[Adda Mardna]], eesti arst
*[[1908]] – [[Arnold Kasuk]], eesti näitleja
* 1908 – [[Otto Lensment]], Eesti poliitik, jurist ja riigimees 
* 1908 – [[Harald Lindjärv]], Eesti sõjaväelane 
*[[1910]] – [[Tekla Koha]], eesti pianist
*1910 – [[Jan Christoffel Baarspul]], Hollandi Uus-Guinea poliitik
*[[1912]] – [[Elmar Kivilo]], eesti näitleja
*1912 – [[Émile Allais]], prantsuse mäesuusataja
*[[1913]] – [[Gert Fröbe]], saksa näitleja
*[[1914]] – [[Arkadi Ostrovski]], vene helilooja
* 1914 – [[Olev Mõistus]], eesti arst
* 1914 – [[Evald Piksarv]], eesti tehnikateadlane
* 1914 – [[Aina Piksarv]], eesti keemik
*[[1917]] – [[Anthony Burgess]], briti kirjanik
* 1917 – [[Ilmar Tammelo]], eesti õigusteadlane ja filosoof
* 1917 – [[Leida Aru]], eesti näitleja ja režissöör
*[[1918]] – [[Aarne Vinkel]], eesti kirjandusteadlane
* 1918 – [[Bobby Riggs]], USA tennisist
*[[1923]] – [[Juta Kaidla]], eesti kirjanik
* 1923 – [[Kurt Blecha]], Saksa DV partei- ja riigitegelane
*[[1924]] – [[Helga Maranik]], eesti moekunstnik
*[[1925]] – [[Aino Seep]], eesti ooperilaulja
* 1925 – [[Virve Tiirmaa]], eesti arhitekt 
*[[1926]] – [[Raimond Kaugver]], eesti kirjanik
*[[1928]] – [[Vootele Meipalu]], eesti akušöör-günekoloog
* 1928 – [[Paul Elvstrøm]], taani purjetaja
*[[1929]] – [[Olaf-Mihkel Klaassen]], eesti ajaloolane
* 1929 – [[Gundo-Felix Roosve]], eesti põllumajandusteadlane
*1929 – [[Aleksandra Birjukova]], Nõukogude poliitik
*[[1930]] – [[Hans Torim]], eesti kergejõustikutreener
*[[1931]] – [[Lui Jaanson]], eesti lendur, Nõukogude Liidu ja Eesti sõjaväelane
*[[1932]] – [[Faron Young]], USA laulja
* 1932 – [[Kiira Kahn]], eesti ajakirjanik
*1932 – [[Hans Apel]], Saksamaa poliitik ja ärimees
*[[1933]] – [[Maie Ruus]], eesti õigusteadlane
*[[1934]] – [[Verner Oamer]], eesti päritolu Venemaa ajakirjanik, iluuisutaja ja treener
*[[1935]] – [[Mart Mäger]], eesti kirjandus- ja keeleteadlane
*[[1936]] – [[Jerry Reinsdorf]], USA korvpallitegelane
*[[1937]] – [[Gyula Zsivótzky]], ungari kettaheitja
* 1937 – [[Jegor Strojev]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poliitik
*[[1938]] – [[Astrid Saava]], eesti arstiteadlane
*1938 – [[Viktor Kossitškin]], vene kiiruisutaja
*[[1941]] – [[Hille Palm]], eesti skulptor
*[[1942]] – [[Bojan Radev]], endine Bulgaaria maadleja
*[[1943]] – [[George Harrison]], inglise kitarrist ja laulja
* 1943 – [[Tiina Käesel]], eesti metallikunstnik
*1943 – [[Anzuluni Bembe Isilonyonyi]], Sairi (Kongo DV) poliitik
*[[1944]] – [[Eeva Litmanen]], soome näitleja
*[[1945]] – [[Claude Lombard]], Belgia laulja
*[[1946]] – [[Jean Todt]], prantsuse motosporditegelane
*[[1947]] – [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]], USA jooksja
* 1947 – [[Ryō Kawasaki]], jaapani muusik
*[[1948]] – [[Jüri Trei]], eesti poliitik ja diplomaat
* 1948 – [[Mihhail Abakumov]], vene maalikunstnik
*1948 – [[Eduardo Aninat Ureta]], Tšiili majandusteadlane ja poliitik
*[[1949]] – [[Arvi Mägi]], eesti näitleja ja lavastaja
* 1949 – [[Peeter Kalt]], eesti karikaturist 
*[[1950]] – [[Jaak Tamm]], eesti poliitik
* 1950 – [[Néstor Kirchner]], Argentina poliitik
* 1950 – [[Neil Jordan]], iiri kirjanik, stsenarist ja filmiprodutsent
* 1950 – [[Ülle Saarits]], eesti kasvatusteadlane
*[[1951]] – [[Don Quarrie]], Jamaica kergejõustiklane
*[[1952]] – [[Joey Dunlop]], iiri mootorrattur ning mitmekordne maailmameister
*[[1953]] – [[José María Aznar]], [[Hispaania]] peaminister [[1996]]–[[2004]]
*[[1957]] – [[Martin Zobel]], eesti geobotaanik ja taimeökoloog
* 1957 – [[Olev Liik]], eesti energeetikateadlane
*[[1958]] – [[Maite Carranza]], hispaania kirjanik, stsenarist ja õppejõud
*[[1959]] – [[Mihhail Devjatjarov]], vene murdmaasuusataja
*[[1960]] – [[Lembit Michelson]], eesti fotograaf
*[[1961]] – [[Hermann Gröhe]], Saksa poliitik
*[[1962]] – [[Andres Ammas]], eesti ajakirjanik ja poliitik
* 1962 – [[Andres Siim]], eesti arhitekt
* 1962 – [[Birgit Fischer]], Saksamaa aerutaja
*[[1963]] – [[Kaido Ole]], eesti maalikunstnik
* 1963 – [[Esa Hukkanen]], endine Soome poksija ja praegune poksitreener
*[[1965]] – [[Toomas Alp]], eesti advokaat
* 1965 – [[Carrot Top]], Ameerika Ühendriikide koomik
* 1965 – [[Susanna Rahkamo]], Soome iluuisutaja
*[[1966]] – [[Ane Lone Bagger]], Gröönimaa mehhaanik ja poliitik
*1966 – [[Giorgi Baramia]], Gruusia diplomaat ja poliitik
*[[1967]] – [[Julio Granda]], Peruu maletaja ja maletegelane
*[[1968]] – [[Marika Mägi]], eesti arheoloog 
* 1968 – [[Jaanus Murakas]], eesti ettevõtja
*[[1970]] – [[Sandor Liive]], Eesti Energia juhatuse esimees
*[[1971]] – [[Sean Astin]], USA näitleja
*[[1972]] – [[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja
*[[1973]] – [[Ivika Ostonen-Märtin]], eesti botaanik, taimeökoloog ja -füsioloog
*[[1974]] – [[Külli Reinumägi]], eesti näitleja
* 1974 – [[Liisa Tomasberg-Koidu]], eesti tekstiilikunstnik
* 1974 – [[Dominic Raab]], Suurbritannia poliitik 
*[[1975]] – [[Natalja Baranova]], vene suusataja
*[[1976]] – [[Gerly Tinn]], eesti moekunstnik
* 1976 – [[Rashida Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja, lavastaja, kirjanik ja produtsent 
*[[1977]] – [[Anti Kobin]], eesti näitleja
*[[1978]] – [[Maian Kärmas]], eesti helilooja ja ajakirjanik
*[[1979]] – [[Erkki Sarapuu]], eesti saatejuht
*1979 – [[Ricardo Anaya]], Mehhiko advokaat ja poliitik
*[[1981]] – [[Marek Plawgo]], Poola kergejõustiklane
*[[1982]] – [[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist
*[[1983]] – [[Eduardo da Silva]], Brasiilia päritolu Horvaatia jalgpallur
*[[1984]] – [[Mihhail Gerts]], Eesti dirigent
*[[1985]] – [[Joakim Noah]], prantsuse korvpallur
* 1985 – [[Anatoli Tafitšuk]], eesti näitleja ja saatejuht
*[[1986]] – [[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener
* 1986 – [[Justin Berfield]], USA filminäitleja
* 1986 – [[Andrus Sabiin]], eesti sõudja
* 1986 – [[Danny Saucedo]], rootsi poplaulja ja laulukirjutaja
*[[1988]] – [[Daniel Candeias]], portugali jalgpallur
*[[1989]] – [[Hans Christer Holund]], norra murdmaasuusataja 
*[[1990]] – [[Rait Õunapuu]], eesti näitleja
* 1990 – [[Younès Belhanda]], Maroko jalgpallur
* 1990 – [[Ehsan Hajsafi]], Iraani jalgpallur
*[[1993]] – [[Conor Coady]], inglise jalgpallur 
*[[1994]] – [[Meri Arabidze]], gruusia maletaja
*[[1996]] – [[Dominic Turgeon]], USA jäähokimängija
*[[1997]] – [[Arbër Zeneli]], Kosovo jalgpallur
* 1997 – [[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[1998]] – [[Ismaïla Sarr]], Senegali jalgpallur
*[[1999]] – [[Matvei Safonov]], vene jalgpallur 
* 1999 – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur
*[[2001]] – [[Igor Jesus]], Brasiilia jalgpallur
*[[2004]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja
* 2004 – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Veebruar, 25.]]</text>
      <sha1>821wswzzf326r96xyvwrze70m96r2qv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2. märtsil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155149</id>
    <revision>
      <id>7227722</id>
      <parentid>6753632</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:27:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>Tegemist näib olevat väljamõeldud isikuga</comment>
      <origin>7227722</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6515" sha1="87j4lorlzc8dwc4772otg5jw19vd19w" xml:space="preserve">{{sündinud märtsis}}
''Siin loetletakse [[2. märts|2. märtsil]] sündinud tuntud inimesi.

*[[1459]] – [[Hadrianus VI]], Rooma paavst
*[[1779]] – [[Carl Magnus von der Pahlen]], Venemaa sõjaväelane ja riigitegelane
*[[1800]] – [[Jevgeni Baratõnski]], vene luuletaja
*[[1810]] – [[Leo XIII]], Rooma paavst
*[[1817]] – [[János Arany]], ungari ajakirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija
*[[1820]] – [[Multatuli]], hollandi kirjanik
*[[1824]] – [[Bedřich Smetana]], tšehhi helilooja
*[[1859]] – [[Šolem Alejchem]], jidišikeelne juudi kirjanik
*[[1860]] – [[Sally von Kügelgen]], baltisaksa maalikunstnik
*[[1862]] – [[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest 
*[[1874]] – [[Gottlieb Ast]], Eesti poliitik ja Tallinna linnapea 1919. aastal
*[[1876]] – [[Pius XII]], Rooma paavst
*[[1879]] – [[Peeter Ernits (esperantist)|Peeter Ernits]], eesti esperantist
*[[1880]] – [[Alfred Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik
*[[1886]] – [[Friedebert Tuglas]], eesti kirjanik
*[[1889]] – [[Kolla Vellner]], eesti tööstur
*[[1890]] – [[Otto Heinlaid]], Eesti politseinik
*[[1891]] – [[Philip Kaljot]], Eesti diplomaat ja konsul
*[[1893]] – [[Harald Vellner]], eesti ajakirjanik   	
*[[1895]] – [[Karl Soonpää]], Eesti poliitik ja riigiametnik
* 1895 – [[Karl Murakin]], eesti kunstnik
*[[1899]] – [[Daniel Palgi]], eesti kirjandusteadlane 
*[[1900]] – [[Harri Moora]], eesti arheoloog, ajaloodoktor ja akadeemik
* 1900 – [[Leo Kalmet]], eesti lavastaja 
* 1900 – [[Kurt Weill]], juudi päritolu Saksamaa ja USA helilooja
*[[1907]] – [[Muia Veetamm]], eesti luuletaja
*[[1915]] – [[Osvald Seeman]], eesti füüsik  
*[[1920]] – [[Shangguan Yunzhu]], Hiina näitlejanna
*[[1921]] – [[Nelli Uustalu]], eesti rahvatantsujuht 
*[[1928]] – [[Harri Kelder]], eesti koolijuht
* 1928 – [[Jaan Karusoo]], eesti arst ja arstiteadlane
* 1928 – [[Aili Rannaste]], eesti tantsija
*[[1930]] – [[Sergei Kovaljov]], Venemaa poliitik, endine dissident
*[[1931]] – [[Mihhail Gorbatšov]], [[Nõukogude Liit|Nõukogude]] riigitegelane
*[[1935]] – [[Helmut Polberg]], eesti graafik  	
* 1935 – [[Mart Vilt]], eesti kergejõustiklane 	
*[[1936]] – [[Enn Johannes]], eesti metallikunstnik
* 1936 – [[Ija Savvina]], vene teatri- ja filminäitleja
*[[1937]] – [[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria president
* 1937 – [[Toivo Lippmaa]], eesti ettevõtte juht
*[[1938]] – [[Ricardo Lagos]], Tšiili poliitik
*[[1939]] – [[Matti Varik]], eesti skulptor ja pedagoog
*[[1940]] – [[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik  
* 1940 – [[Mamnoon Hussain]], Pakistani tekstiiliärimees ja poliitik	
*[[1941]] – [[Raul Meel]], eesti graafik ja maalikunstnik
*[[1942]] – [[John Irving]], USA kirjanik
* 1942 – [[Ivika Kärmik]], eesti tekstiilikunstnik
* 1942 – [[Lou Reed]], ameerika laulja ja kitarrist
* 1944 – [[Tõnu Lume]], eesti judojuht
* 1944 – [[Leif Segerstam]], soome dirigent ja helilooja
*[[1947]] – [[Kristi Teemusk]], eesti näitleja ja lavastaja
* 1947 – [[Harry Redknapp]], endine Inglismaa jalgpallur, praegune treener
*[[1948]] – [[Arvet Pedas]], eesti matemaatik
* 1948 – [[Hilma Peuša]], eesti bioloog
*[[1950]] – [[Anne Paju]], eesti keemik
* 1950 – [[Karen Carpenter]], USA laulja
*[[1952]] – [[Riho Baumann]], eesti kultuuritegelane
* 1952 – [[Janīna Kursīte-Pakule]], läti teadlane ja poliitik
* 1952 – [[Enno Tubli]], eesti dirigent  
* 1952 – [[Jüri Stepanov]], eesti vaimulik
* 1952 – [[Sergei Stepašin]], Venemaa riigimees
*[[1955]] – [[Ken Salazar]], hispaania päritolu Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[1956]] – [[Meelis Punder]], eesti laulja 
* 1956 – [[Eduardo Rodríguez]], Boliivia poliitik	 
*[[1957]] – [[Riho Rahuoja]], Eesti riigiametnik
*[[1959]] – [[Clyde Kull]], Eesti diplomaat
*[[1962]] – [[Ingvar Villido]], eesti müstik
* 1962 – [[Bert Langeler]], Hollandist Eestisse elama asunud puhkpillipedagoog
* 1962 – [[Jon Bon Jovi]], USA laulja ja filminäitleja
*[[1963]] – [[Anthony Albanese]], Austraalia poliitik
*[[1965]] – [[Lembit Öpik]], Briti poliitik
* 1965 – [[Lars Christian Lilleholt]], Taani poliitik
*[[1966]] – [[Ann Leckie]], Ameerika Ühendriikide kirjanik 
* 1966 – [[Ita-Riina Pedanik]], eesti laulja
*[[1968]] – [[Daniel Craig]], Briti filminäitleja
*[[1969]] – [[Triin Soomets]], eesti luuletaja
* 1969 – [[Mihhail Poretšenkov]], vene filminäitleja 
*[[1970]] – [[Erik Reinhold]], Eesti poliitik ja sõjaväelane
* 1970 – [[Irene Käosaar]], eesti haridustegelane
*[[1971]] – [[Allan Remmelkoor]], eesti golfiliidu peasekretär
* 1971 – [[Method Man]], Ameerika Ühendriikide räppar, muusikaprodutsent ja näitleja
*[[1972]] – [[Kerstin Tomson]], eesti vioolamängija
* 1972 – [[Mauricio Pochettino]], Argentina jalgpallitreener ja endine jalgpallur
*[[1976]] – [[França]], Brasiilia endine jalgpallur
*[[1977]] – [[Chris Martin]], briti muusik
* 1977 – [[Oliver Alver]], eesti arhitekt
*[[1978]] – [[Riin Pallon]], eesti kunstnik
*[[1980]] – [[Marko Torm]], Eesti poliitik, koolitaja ja sporditegelane
* 1980 – [[Rebel Wilson]], Austraalia filminäitleja ja koomik
* 1980 – [[Jaak Savvi]], eesti ujuja
*[[1981]] – [[Felipe Nunes]], Brasiilia jalgpallur
* 1981 – [[Abdulla Tangriyev]], usbeki judoka
*[[1982]] – [[Kevin Kurányi]], saksa jalgpallur
* 1982 – [[Pilou Asbæk]], taani näitleja
* 1982 – [[Henrik Lundqvist]], rootsi jäähokimängija
*[[1983]] – [[Jevgeni Kristafovitš]]
*[[1986]] – [[Petr Jiráček]], tšehhi jalgpallur
*[[1988]] – [[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur
*1988 – [[Simon Terodde]], saksa jalgpallur
*[[1989]] – [[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur
*1989 – [[Marcel Hirscher]], Austria mäesuusataja
*1989 – [[Katariina Tamm]], eesti näitleja
*[[1990]] – [[Amanda Pilke]], soome näitleja
* 1990 – [[Rauno Alliku]], eesti jalgpallur
* 1990 – [[Tiger Shroff]], India näitleja
* 1990 – [[Luis Advíncula]], Peruu jalgpallur
*[[1991]] – [[Jan Lukats]], eesti jäähokimängija 
*[[1992]] – [[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur
* 1992 – [[Charlie Coyle]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija
*[[1993]] – [[Artem Levizi]], Eesti jalgpallur
* 1993 – [[Marija Jaremtšuk]], ukraina laulja
*[[1997]] – [[Daniil Fomin]], vene jalgpallur
*[[2001]] – [[Renata Oganesjan]], Ukraina iluuisutaja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Märts, 02.]]</text>
      <sha1>87j4lorlzc8dwc4772otg5jw19vd19w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 12. aprillil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155192</id>
    <revision>
      <id>7228158</id>
      <parentid>7120150</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:58:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <origin>7228158</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6409" sha1="8hd0iyongovghgkufbdp7vyww7952jw" xml:space="preserve">{{sündinud aprillis}}
''Siin loetletakse [[12. aprill]]il sündinud tuntud inimesi.

*[[1577]] – [[Christian IV]], Taani kuningas
*[[1701]] – [[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], baltisaksa poliitik
*[[1748]] – [[Antoine Laurent de Jussieu]], prantsuse botaanik
*[[1762]] – [[Christian Daniel Rosenmüller]], õigusteadlane
*[[1803]] – [[Anton Wilhelm von Zuccalmaglio]], saksa rahvalaulukoguja ja muusikakirjastaja
*[[1823]] – [[Aleksandr Ostrovski]], vene kirjanik
*[[1844]] – [[Bernhard Georg Hanssen]], saksa arhitekt
*[[1845]] – [[Gustaf Cederström]], rootsi kunstnik
*[[1858]] – [[Johannes Meyer]], baltisaksa arstiteadlane
*[[1881]] – [[Franciszek Charwat]], Poola diplomaat
*[[1882]] – [[Johannes Piiper]], eesti zooloog
*[[1884]] – [[Otto Meyerhof]], biokeemik, [[Nobeli auhind|Nobeli auhinna]] laureaat [[1922]]
*[[1885]] – [[Robert Delaunay]], prantsuse kunstnik
*[[1891]] – [[Richard Roht]], eesti kirjanik
*[[1894]] – [[Francisco Craveiro Lopes]], Portugali president
*[[1903]] – [[Felix Moor]], eesti näitleja ja pedagoog, Eesti esimene raadioreporter
* 1903 – [[Jan Tinbergen]], hollandi majandusteadlane
*[[1904]] – [[Aleksander Viiret]], Eesti sõjaväelane
*[[1911]] – [[Enn Kaar]], eesti arhitekt
*[[1914]] – [[Adriaan Blaauw]], Hollandi astronoom
*[[1917]] – [[Juhan Toomaspoeg]], Tallinna Polütehnilise Instituudi majandusteaduskonna dekaan 
*[[1918]] – [[Matra Vahruševa]], mansi keeleteadlane ja kirjanik
*[[1920]] – [[Armin Mohler]], Šveitsi päritolu parempoolne poliitiliste tekstide autor ja filosoof
*[[1922]] – [[Helmi Viikholm]], eesti koolijuht
*[[1923]] – [[Tarsina Alango]], eesti pianist 
* 1923 – [[Lembit Kaik]], Eesti NSV riigitegelane ja ajakirjandusjuht
*[[1926]] – [[Jane Withers]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1932]] – [[Ilmar Kõrgesaar]], eesti toidutehnoloog
*[[1933]] – [[Montserrat Caballé]], katalaani ooperilaulja
*[[1935]] – [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]], eesti poksija ja poksitreener
*[[1937]] – [[Igor Volk]], Nõukogude Liidu katselendur ja kosmonaut
*[[1941]] – [[Bobby Moore]], Inglismaa jalgpallur
*[[1942]] – [[Jacob Zuma]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
*[[1943]] – [[Rein Porro]], eesti lendur
*[[1944]] – [[Thongsing Thammavong]], Laose poliitik
*[[1946]] – [[Ed O'Neill]], ameerika näitleja (&quot;maailma kuulsaim kingamüüja&quot;)
*[[1947]] – [[Tom Clancy]], ameerika kirjanik
* 1947 – [[David Letterman]], Ameerika Ühendriikide saatejuht ja humorist
*[[1948]] – [[Joschka Fischer]], saksa poliitik
* 1948 – [[Marcello Lippi]], itaallasest jalgpallitreener
*[[1949]] – [[Scott Turow]], ameerika kirjanik ja advokaat
* 1949 – [[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
*[[1950]] – [[David Cassidy]], ameerika laulja ja näitleja
*[[1951]] – [[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik
*[[1953]] – [[Taisto Noor]], eesti laulja 
*[[1955]] – [[Nils Gaup]], saami päritolu Norra filmirežissöör
* 1955 – [[Imbi Herm]], eesti endine näitleja ja lavastaja
*[[1956]] – [[Andy Garcia]], ameerika näitleja
* 1956 – [[Sokrátis Chásikos]], Küprose poliitik
* 1956 – [[Chuy García]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[1960]] – [[Teuvo Hakkarainen]], Soome poliitik
*[[1961]] – [[Lisa Gerrard]], Austraalia laulja ja helilooja
* 1961 – [[Juri Galtsev]], vene näitleja, koomik, humorist, parodist ja telesaatejuht
*[[1962]] – [[Jordanka Fandakova]], Bulgaaria poliitik
*[[1963]] – [[Jüri Pallo]], eesti vaimulik
* 1963 – [[Meeli Müüripeal]], eesti ajakirjanik
* 1963 – [[Mikko Heiskanen]], Soome sõjaväelane
* 1963 – [[Anton Siluanov]], Venemaa poliitik ja ökonomist
*[[1965]] – [[Ivar Kaasik]], eesti maali- ja ehtekunstnik
* 1965 – [[Tiia Kõnnussaar]], eesti kirjanik, toimetaja ja ajakirjanik 
*[[1968]] – [[Leena Meri]], Soome jurist ja poliitik
*[[1969]] – [[Ago Pärtelpoeg]], eesti ajakirjanik, biograaf ja kirjastaja 
*[[1971]] – [[Nicholas Brendon]], ameerika näitleja
* 1971 – [[Shannen Doherty]], ameerika näitleja
*[[1972]] – [[Heiki Suurkask]], Eesti ajakirjanik ja mälumängur
* 1972 – [[Luule Mizera]], eesti psühholoog
*[[1973]] – [[Christian Panucci]], Itaalia jalgpallur
*[[1974]] – [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]], Hongkongi kriketimängija
* 1974 – [[Charlotte Weitze]], taani kirjanik
*[[1975]] – [[Helen Lokuta]], eesti metsosopran
*[[1977]] – [[Tobias Angerer]], saksa murdmaasuusataja
* 1977 – [[Tõnu Laanemäe]], eesti arhitekt
*[[1978]] – [[Shedrack Kibet Korir]], Keenia kergejõustiklane
*[[1979]] – [[Claire Danes]], ameerika näitleja
* 1979 – [[Hannelore Kääramees]], eesti sisearhitekt 
* 1979 – [[Meelika Hainsoo]], eesti rahvamuusik
*[[1980]] – [[Argo Aadli]], eesti näitleja
* 1980 – [[Erik Mongrain]], kanada kitarrist ja helilooja
* 1980 – [[Espen Harald Bjerke]], norra murdmaasuusataja
* 1980 – [[Tanel Mällo]], eesti psühholoog ja psühhofüsioloog
*[[1981]] – [[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane
*[[1982]] – [[Juras Požela (poliitik)|Juras Požela]], Leedu poliitik
* 1982 – [[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik
*[[1983]] – [[Jelena Dokić]], serbia tennisist
* 1983 – [[Luke Kibet]], Keenia kergejõustiklane
*[[1985]] – [[Julija Sokolovska]], Ukraina poliitik ja riigiametnik
* 1985 – [[Şəhriyar Məmmədyarov]], aserbaidžaani maletaja
*[[1986]] – [[Blerim Džemaili]], Šveitsi jalgpallur
*[[1987]] – [[Brendon Urie]], ameerika muusik
*[[1991]] – [[Magnus Pääjärvi]], Rootsi jäähokimängija
*[[1992]] – [[Chad Le Clos]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja
* 1992 – [[Jan Bednarek]], poola jalgpallur
*[[1993]] – [[Ryan Nugent-Hopkins]], kanada jäähokimängija
*[[1994]] – [[Eric Bailly]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* 1994 – [[Saoirse Ronan]], [[Iirimaa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA]] näitleja
* 1994 – [[Guido Rodríguez]], Argentina jalgpallur
*[[1995]] – [[Przemysław Frankowski]], poola jalgpallur
*[[1996]] – [[Lise Anette Vaher]], eesti mäesuusataja
*[[1997]] – [[Loora-Eliise Kaarelson]], eesti laulja ja näitleja
*[[2000]] – [[Manuel Turizo]], Colombia linna- ja reggaetonižanri laulja
* 2000 – [[Alfred Timmo]], eesti käsipallur
* 2000 – [[Friedrich Moch]], saksa murdmaasuusataja
* 2000 – [[Nadia Battocletti]], itaalia jooksja

[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 12.]]</text>
      <sha1>8hd0iyongovghgkufbdp7vyww7952jw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ants Raid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155601</id>
    <revision>
      <id>7227861</id>
      <parentid>6712802</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:53:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227861</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="771" sha1="mxhh1cnc27l46bwjdo259yaaqigz6sw" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Ants Raid''' (sündinud [[18. aprill]]il [[1941]]) on eesti arhitekt.&lt;ref name=&quot;eesti-arhi&quot;&gt;[http://www.arhliit.ee/et/sv?action=architect&amp;architect_id=617 Eesti Arhitektide Liit]&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas [[1968]] [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]].&lt;ref name=&quot;eesti-arhi&quot; /&gt;

Ta osales [[Pirita purjespordikeskus]]e projekteerimises&lt;ref&gt;Urmas Seaver. [http://www.postimees.ee/240108/esileht/siseuudised/tallinn/307734.php Pirita halduskogu toetas TOPi arendamise plaane]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Postimees, 24. jaanuar 2008&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Raid, Ants}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1941]]</text>
      <sha1>mxhh1cnc27l46bwjdo259yaaqigz6sw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 13. juunil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>155738</id>
    <revision>
      <id>7227875</id>
      <parentid>7216473</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:05:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7227875</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7558" sha1="83mpckuoi74xkbmcqp3kdoo2498ewn1" xml:space="preserve">{{sündinud juunis}}
''Siin loetletakse [[13. juuni]]l sündinud tuntud inimesi.

*{{tühik}}[[823]] – [[Charles II Paljaspea]], Lääne-Frangi riigi kuningas ja Frangi keiser
*[[1773]] – [[Thomas Young]], [[Inglismaa|inglise]] teadlane 
*[[1808]] – [[Patrice de Mac-Mahon]], [[Prantsusmaa|Prantsuse]] väejuht ja riigitegelane 
*[[1831]] – [[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik
*[[1864]] – [[Hans Seyboth]], baltisaksa maletaja
* 1864 – [[Rudolf Kjellén]], rootsi sotsiaalteadlane
*[[1865]] – [[William Butler Yeats]], kirjanik
*[[1870]] – [[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog
*[[1873]] – [[Enrico (Parma)|Enrico]], nominaalne Parma hertsog
*[[1875]] – [[Paul Neumann]], Austria ujuja
*[[1884]] – [[Anton Drexler]], Saksamaa poliitik
*[[1885]] – [[Jaan Lintrop]], eesti kirjanik
*[[1887]] – [[Bruno Frank]], [[Saksamaa|saksa]] [[kirjanik]] 
*[[1888]] – [[Fernando Pessoa]], [[portugal]]i kirjanik
*[[1893]] – [[Dorothy L. Sayers]], inglise kirjanik ja tõlkija
*[[1897]] – [[Paavo Nurmi]], soome jooksja
*[[1899]] – [[Carlos Chávez]], [[Mehhiko]] helilooja 
*[[1901]] – [[Tage Erlander]], Rootsi poliitik
*[[1902]] – [[August Luur]], Eesti sõjaväelane 
*[[1911]] – [[Luis Walter Alvarez]], USA füüsik ja leiutaja
*[[1912]] – [[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja
*[[1913]] – [[Arvo Mägi]], eesti kirjanik
* 1913 – [[Roland Buck]], USA pastor
*[[1921]] – [[Karoly Stern]], Tallinna loomaaia direktor 
*[[1922]] – [[Valdek Raiend]], eesti geodeet ja ajakirjanik
*[[1923]] – [[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane
*[[1928]] – [[John Forbes Nash]], USA matemaatik
* 1928 – [[Antanas Barčas]], leedu näitleja
*[[1929]] – [[Made Põlluaas]], eesti moe- ja tekstiilikunstnik 
*[[1931]] – [[Jevgeni Kaljundi]], eesti arhitektuuriajaloolane, muinsuskaitsja ja sporditegelane
*[[1933]] – [[Ülo Tootsen]], eesti ajakirjanik
* 1933 – [[Levente Lengyel]], ungari maletaja
*[[1934]] – [[Janet Pilgrim]], ameerika modell ja näitleja, Playboy kaanetüdruk
* 1934 – [[Ado Köstner]], eesti biokeemik
*[[1935]] – [[Christo]], kunstnik
* 1935 – [[Samak Sundaravej]], Tai poliitik
*[[1936]] – [[Michel Jazy]], Prantsusmaa keskmaajooksja
*[[1937]] – [[Kustav-Agu Püüman]], eesti teatrikunstnik ja balletitantsija
* 1937 – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane
*[[1939]] – [[Aarne Vesilind]], eesti tehnikateadlane, filosoofiadoktor ja professor Ameerika Ühendriikides
*[[1940]] – [[Gojko Mitić]], Serbia filminäitleja
*[[1943]] – [[Malcolm McDowell]], inglise näitleja
* 1943 – [[Ülle Udam (filoloog)|Ülle Udam]], eesti filoloog ja tõlkija
* 1943 – [[Jüri Otsmaa]], eesti kergejõustiklane ja insener
*[[1944]] – [[Ban Ki-moon]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik, ÜRO peasekretär 2007–2016
*[[1946]] – [[Igor Starõgin]], Nõukogude Liidu ja Venemaa teatri- ja filminäitleja
*[[1947]] – [[Linda Kardna]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog
*[[1952]] – [[Ene-Maris Tali]], eesti teleajakirjanik
*[[1953]] – [[Tim Allen]], ameerika näitleja ja koomik
*[[1954]] – [[Vilis Krištopans]], Läti poliitik
* 1954 – [[Sirje Vabrit]], eesti aiandusteadlane
* 1954 – [[Ngozi Okonjo-Iweala]], Nigeeria majandusteadlane ja poliitik
* 1954 – [[Ants Liimets]], eesti munitsipaalpoliitik
*[[1957]] – [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]], eesti filosoof
*[[1959]] – [[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik
* 1959 – [[Klaus Iohannis]], Rumeenia poliitik
* 1959 – [[Mairead McGuinness]], Iirimaa poliitik
*[[1960]] – [[Ago Rinken]], eesti keemik
*[[1961]] – [[Kaire Indrikson]], endine eesti ujuja, treener ja spordipedagoog
*[[1962]] – [[Üllar Põld]], eesti näitleja ja alpinist
*[[1963]] – [[Félix Tshisekedi]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik
*[[1964]] – [[Tamara Tihhonova]], vene murdmaasuusataja
* 1964 – [[Artur Talvik]], eesti filmiprodutsent ja stsenarist
* 1964 – [[Piyush Goyal]], India poliitik
*[[1965]] – [[Jean-Yves Duclos]], Kanada poliitik ja majandusteadlane
*[[1967]] – [[Elmo Tiisvald]], eesti dirigent ja viiuldaja 
*[[1968]] – [[Kairi Kirt-Ende]], eesti arhitekt
*[[1969]] – [[Virginie Despentes]], prantsuse feministlik kirjanik ja filmilavastaja
*[[1970]] – [[Mikael Ljungberg]] Rootsi maadleja
* 1970 – [[Julián Gil]], Argentina näitleja ja modell
* 1970 – [[Kęstutis Navickas]], Leedu keskkonnakaitsja ja poliitik
*[[1971]] – [[Karmen Puis]], eesti ooperilaulja
*[[1972]] – [[Kristjan Järvi]], eesti dirigent
* 1972 – [[Andri Luup]], eesti näitleja ja lavastaja
* 1972 – [[Meelis Aasmäe]], eesti murdmaasuusataja
*[[1973]] – [[Tanner Foust]], rallisõitja
*1973 – [[Kasia Kowalska]], poola laulja
*[[1974]] – [[Selma Björnsdóttir]], islandi laulja
*[[1975]] – [[Jaan Pehk]], eesti kirjanik, laulja ja kitarrist
* 1975 – [[Kristjan Piirimäe]], eesti hüdrobioloog
* 1975 – [[Alexander Ryabchikov]], mari rahvusest Eesti tehnikateadlane
*[[1976]] – [[Mariliin Kindsiko]], eesti kunstnik
*[[1977]] – [[Rainer Schönfelder]], Austria mäesuusataja
* 1977 – [[Tarmo Kikerpill]], eesti korvpallur
* 1977 – [[Aleksei Kelli]], eesti õigusteadlane 
* 1977 – [[Riikka Purra]], Soome poliitik
* 1977 – [[Romain Mesnil]], prantsuse teivashüppaja
*[[1979]] – [[Yoko Alender]], Eesti poliitik
* 1979 – [[Marku Lamp]], Eesti riigiametnik
* 1979 – [[Valmar Veste]], eesti ettevõtja ja poliitik
*[[1980]] – [[Darius Vassell]], inglise jalgpallur
* 1980 – [[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur
* 1980 – [[Darja Saar]] , Eesti iluvõimleja, sporditegelane ja ajakirjanik
* 1980 – [[Sarah Connor]], saksa laulja ja laulukirjutaja
*[[1981]] – [[Chris Evans]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[1982]] – [[Kenenisa Bekele]], Etioopia jooksja
* 1982 – [[Nino Maisuradze]], gruusia päritolu Prantsusmaa maletaja
*[[1983]] – [[Jason Spezza]], Kanada jäähokimängija
*[[1984]] – [[Madis Nurms]], eesti teatrikunstnik
*[[1985]] – [[Züleyxa Izmailova]], Eesti keskkonnaaktivist ja poliitik
* 1985 – [[Germán Gholami]], Eesti hispaania ooperilaulja (tenor)
*[[1986]] – [[Ashley Olsen]], USA näitleja, produtsent ja moedisainer
* 1986 – [[Keisuke Honda]], Jaapani jalgpallur
* 1986 – [[Mary-Kate Olsen]], Ameerika Ühendriikide näitleja, produtsent, kirjanik ja moedisainer
*[[1987]] – [[Marcin Lewandowski]], poola kergejõustiklane, keskmaajooksja
*[[1988]] – [[Kerttu Niskanen]], soome murdmaasuusataja
*[[1989]] – [[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja
* 1989 – [[Ryan McDonagh]], USA jäähokimängija
* 1989 – [[Nejc Skubic]], sloveeni jalgpallur 
*[[1990]] – [[Mateusz Klich]], poola jalgpallur
*[[1991]] – [[Will Claye]], USA kaugus- ja kolmikhüppaja
* 1991 – [[Laila Kaasik]], eesti fotograaf
* 1991 – [[Katie Nageotte]], USA teivashüppaja
*[[1993]] – [[Simona Senoner]], Itaalia naissuusahüppaja
* 1993 – [[Thomas Partey]], Ghana jalgpallur
* 1993 – [[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur
*[[1994]] – [[Thomas Bajada]], Malta poliitik
*[[1995]] – [[Petra Vlhová]], slovakki mäesuusataja
*[[1996]] – [[Kingsley Coman]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[1997]] – [[Zaidu Sanusi]], Nigeeria jalgpallur
*[[1999]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur
* 1999 – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja
*[[2000]] – [[Marcos Antônio]], Brasiilia jalgpallur
*[[2001]] – [[Bowen Byram]], Kanada jäähokimängija
*[[2005]] – [[Tristan Täht]], eesti võrkpallur


[[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Juuni, 13.]]</text>
      <sha1>83mpckuoi74xkbmcqp3kdoo2498ewn1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>8. armee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>162121</id>
    <revision>
      <id>7227992</id>
      <parentid>6516591</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:42:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Mathguy2718</username>
        <id>220657</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Link</comment>
      <origin>7227992</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="606" sha1="l2tb8j233ylfvfpuk2upz2dcdxyqg1q" xml:space="preserve">{{täpsustus}}
'''8. armee''' on mitme riigi väeüksuse nimi:
== Saksamaa ==
* [[8. armee (Saksa keisririik)]]
* [[8. armee (Wehrmacht)]]

== Venemaa ==
* [[8. armee (Vene keisririik)]]
* [[8. armee (Vene NFSV)]]
* [[8. armee (Nõukogude Liit)]]
* [[8. kaardiväe armee]]
* [[8. ühendarmee]]

== Muu ==
* [[8. armee (Suurbritannia)]]
* [[8. armee (Osmanite riik)]]
* [[8. armee (Itaalia)]]
* [[8. armee (Prantsusmaa)]]
* [[8. armee (Hiina)]]
* [[8. armee (Jaapan)]]
* [[Kaheksas Ühendriikide armee]]

== Vaata ka ==
* [[VIII korpus]]
* [[8. diviis]]
* [[8. brigaad]]
* [[8. rügement]]
* [[8. pataljon]]</text>
      <sha1>l2tb8j233ylfvfpuk2upz2dcdxyqg1q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Villem Daniel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>165445</id>
    <revision>
      <id>7227699</id>
      <parentid>6270226</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:19:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7227699</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1814" sha1="2vssx1ryu56xdri5uscv7enfwhtj8js" xml:space="preserve">'''Adolf Villem Daniel''' (ka '''Adolf Vilhelm Daniel'''; [[19. jaanuar]] [[1896]] [[Võru]] – [[4. august]] [[1963]] [[Tallinn]]) oli eesti õigusteadlane ja [[vandeadvokaat]].

Õppis [[Tartu Ülikool]]is 1915–1918 ja 1923–1924 (lõpetas) õigusteadust ja 1920–1923 kaubandust, [[Fraternitas Estica]] [[vilistlane]].

Osales [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] ja [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. Sai 1924. aastal [[leitnant|leitnandi]] auastme ja arvati reservi.

Kandideeris [[Vabadussõjalaste Rahvaliikumine|Vabadussõjalaste Rahvaliikumise]] kandidaadina (270. kolmikus koos Hans Laane ja Ferdinand Ruudiga) Tallinna linnavolikogu valimistel&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/page/voitlus/1934/01/11/19&lt;/ref&gt; ja oli üks 77 hääleõiguslikust kodanikust, kes kirjutas alla [[Andres Larka]] riigivanema kandidaadi esitamiskirjale. Oli aastatel 1934–1935 vandeadvokaat Tallinnas, 1938–1940 [[õiguskantsler]]i nõunik ja asetäitja. 

==Tunnustus==
*1938 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8Omegxj Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Daniel, Villem}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti Vabadussõjalaste Liidu poliitikud]]
[[Kategooria:Vabadussõjalaste Rahvaliikumise poliitikud]]
[[Kategooria:1. Jalaväerügemendi koosseis]]
[[Kategooria:2. Üksiku Jalaväepataljoni koosseis]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Esimese maailmasõja veteranid Eestis]]
[[Kategooria:Vabadussõja veteranid]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1896]]
[[Kategooria:Surnud 1963]]</text>
      <sha1>2vssx1ryu56xdri5uscv7enfwhtj8js</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülle Madise</title>
    <ns>0</ns>
    <id>172161</id>
    <revision>
      <id>7227674</id>
      <parentid>7227656</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:38:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Artikleid */</comment>
      <origin>7227674</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33471" sha1="0yfcx23o3crg1tuhy2xtsaew18p76m7" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| ametiajalõpp = 12. oktoober 2026
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]]. 

&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. 

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011– [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor
* 2015–2026 [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]]
* 2026– [[Eesti president]]

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Õiguskantslerina ===
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>0yfcx23o3crg1tuhy2xtsaew18p76m7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227702</id>
      <parentid>7227674</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:29:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ukusiider</username>
        <id>234258</id>
      </contributor>
      <origin>7227702</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33435" sha1="62bla9u77cackcvvefzls5rjx81ridk" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]]. 

&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. 

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011– [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor
* 2015–2026 [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]]
* 2026– [[Eesti president]]

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Õiguskantslerina ===
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>62bla9u77cackcvvefzls5rjx81ridk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227704</id>
      <parentid>7227702</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:31:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ukusiider</username>
        <id>234258</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227704</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33433" sha1="hw06dh9raadjwk1h13yqd6he4nza6kg" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud Vabariigi President.
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. 

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011– [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor
* 2015–2026 [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]]
* 2026– [[Eesti president]]

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Õiguskantslerina ===
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hw06dh9raadjwk1h13yqd6he4nza6kg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227706</id>
      <parentid>7227704</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:47:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47746-99</username>
        <id>236714</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7227706</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33437" sha1="hs7vgcow1eq2lcon2by7s1k3pz4in2l" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud Vabariigi President.
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;Ülle Madise on ka [[Tartu Ülikool]]i riigiõiguse professor ja selge eesti keele eest hoolitseja. 

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor
* 2015–2026 [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]]
* 2026– [[Eesti president]]

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Õiguskantslerina ===
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hs7vgcow1eq2lcon2by7s1k3pz4in2l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227709</id>
      <parentid>7227706</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:54:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227709</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33336" sha1="52z68401itkruey2me95fkt6b55kdgu" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]]
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor
* 2015–2026 [[Õiguskantsler|Eesti Vabariigi õiguskantsler]]
* 2026– [[Eesti president]]

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Õiguskantslerina ===
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>52z68401itkruey2me95fkt6b55kdgu</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227710</id>
      <parentid>7227709</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:55:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */ ei ole vaja siin õiguskantsleriametit uuesti loendada, niisamuti presidenti</comment>
      <origin>7227710</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33248" sha1="84baig6bvhh57gk50lqrrrxj1xzq2z9" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]]
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>84baig6bvhh57gk50lqrrrxj1xzq2z9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227726</id>
      <parentid>7227710</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:34:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7227726</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33249" sha1="6zzxsjbplufb9bq147fmlj1qqmtwqp6" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Valitud Eesti presidendina ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu alul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seast populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;. Ent nagu hääletusest näha, ei ole paljud riigikogu liikmed teda unustanud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldudes omaenda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;--&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augustil läbiviidud [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis kahekolmandikulist häälteenamust ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>6zzxsjbplufb9bq147fmlj1qqmtwqp6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227728</id>
      <parentid>7227726</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:40:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <comment>toimetamine</comment>
      <origin>7227728</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33148" sha1="qo0uz55ajg8aeb2gb3w221cjp8k30h8" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt;

Tema isa on Eesti ekspoliitik, pangandustegelane ja riigikohtunik [[Tõnu Anton]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>qo0uz55ajg8aeb2gb3w221cjp8k30h8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227745</id>
      <parentid>7227728</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:58:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227745</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33128" sha1="rrizru58knxv8kjbvptgsgq59br0xyc" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton.

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>rrizru58knxv8kjbvptgsgq59br0xyc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227746</id>
      <parentid>7227745</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:04:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227746</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33143" sha1="hfq3s9zjq2unqdszjhk2lva6jtgw1u1" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton.

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hfq3s9zjq2unqdszjhk2lva6jtgw1u1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227755</id>
      <parentid>7227746</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:21:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227755</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33196" sha1="epxc7ozqht2iytznahgxg6ebhdw14wv" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>epxc7ozqht2iytznahgxg6ebhdw14wv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227762</id>
      <parentid>7227755</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:47:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sillerkiil</username>
        <id>58396</id>
      </contributor>
      <origin>7227762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33224" sha1="hju0way07czusa8r1lfnddcmrn1ws9g" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}}

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hju0way07czusa8r1lfnddcmrn1ws9g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227809</id>
      <parentid>7227762</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:51:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47727-21</username>
        <id>236739</id>
      </contributor>
      <origin>7227809</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33231" sha1="8q5p85tnt42aq4n7xm8pnd8saj8l4ug" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Peeter Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}}

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>8q5p85tnt42aq4n7xm8pnd8saj8l4ug</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227811</id>
      <parentid>7227809</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:52:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-47727-21|~2026-47727-21]] ([[User talk:~2026-47727-21|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Sillerkiil|Sillerkiil]].</comment>
      <origin>7227762</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33224" sha1="hju0way07czusa8r1lfnddcmrn1ws9g" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Ülle Madise abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]],&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast] Pealinn.ee, 05.01.2016.&lt;/ref&gt; isa riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].{{lisa viide}}

Ta on [[Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>hju0way07czusa8r1lfnddcmrn1ws9g</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227812</id>
      <parentid>7227811</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:54:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7227812</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33237" sha1="t7120gi0hm94exxb0lhsswrepb51yfr" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>t7120gi0hm94exxb0lhsswrepb51yfr</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227827</id>
      <parentid>7227812</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:21:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47916-57</username>
        <id>236741</id>
      </contributor>
      <comment>/* Liikmesus */</comment>
      <origin>7227827</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33276" sha1="mqgk73uvr4rxp3e8rx3rl82i30m0gpl" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>mqgk73uvr4rxp3e8rx3rl82i30m0gpl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227900</id>
      <parentid>7227827</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:25:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47618-88</username>
        <id>236743</id>
      </contributor>
      <origin>7227900</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33289" sha1="69noq4m82wn8yij14o7z7q2yfon004o" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = &lt;nowiki&gt;[[Eesti President]&lt;/nowiki&gt;
| ametiajaalgus = 10. oktoober 2026
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>69noq4m82wn8yij14o7z7q2yfon004o</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228002</id>
      <parentid>7227900</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:05:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47830-52</username>
        <id>236763</id>
      </contributor>
      <comment>/* Isiklikku */</comment>
      <origin>7228002</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="33303" sha1="8vx11i0t6lar9cdl4l325jsenhx88y3" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = &lt;nowiki&gt;[[Eesti President]&lt;/nowiki&gt;
| ametiajaalgus = 10. oktoober 2026
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Poliitilised vaated ==
Madise enda järgi on ta &quot;liberaalide arvates [...] konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustades kirjutanud, et ta on &quot;mõnes kohas tugevalt [[klassikaline liberaal]], teisalt alalhoidlik konservatiivne rahvuslane&quot;, pidades tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adamsi]], [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'iga. Madise liberaalsus seisneb Salu järgi eeskätt vabaduste kaitsmises, mida illustreerivad tema kirjutised [[eraomand]]i ja ettevõtluse kohta, umbusk riikliku ülereguleerimise ja käskude-keeldudega juhitava ühiskonna suhtes ning kriitika [[jälgimisühiskond|jälgimisühiskonnale omase]] tendentside suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[Postimees]]}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

{{pooleli}}

&lt;!--=== Eesti sisepoliitika ===
Madise on öelnud, et &quot;kõik poliitilised valikud, nagu maksud, toetused, välis- ja julgeolekupoliitilised sõnumid peavad seisma selle teenistuses, et eesti keele ja kultuuri kandjatel oleks võimalik ja soov Eestis elada.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

==== Presidendi institutsioon ====
Ülle Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et selleks on olla &quot;mört riigimüüri kivide vahel, mis ühendab, mitte ei lahuta&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise ei pea sobivaks, et president väljendaks näiteks riigikogu valimiste eel põhimõttelisi ja &quot;õigeid&quot; poliitilisi seisukohti, sest kuivõrd kaotavat ta oma ameti erapooletuse ning ei saavat &quot;olla keerulistel aegadel sõltumatu vahemees ja põhiseaduse järelvalvaja&quot;, lisades et &quot;tulla välja poliitiliste nõudmistega olukorras, kus sul puudub rahva mandaat, on täiesti kohatu.&quot;&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta on pidanud [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ning soovinud, et ta jätkanuks presidendina.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

=== Välispoliitika ===
Välispoliitiliselt on ta öelnud, et &quot;Eesti peab hoidma küüned enda poole ja tegema seda, mis on meile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;--&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>8vx11i0t6lar9cdl4l325jsenhx88y3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228059</id>
      <parentid>7228002</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:34:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitilised vaated */</comment>
      <origin>7228059</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42184" sha1="iio2rcl1g66id0xvt5bz8ukk5axk7vv" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = &lt;nowiki&gt;[[Eesti President]&lt;/nowiki&gt;
| ametiajaalgus = 10. oktoober 2026
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ==
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

==Poliitilised vaated==
Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud „vabaduse kantsleriks“.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Vabadus ja riigi sekkumine===
Madise on oma avalikes sõnavõttudes korduvalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse tähtsust. 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole. Tema hinnangul ei peaks riik kohtlema täiskasvanud inimest lapsena ega püüdma kõiki ühiskondlikke probleeme lahendada uute keeldude ja piirangutega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal, [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal, rõhutas Madise, et ka kriisiolukorras peavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuma põhiseadusest ning põhiõiguste piiranguid ei saa õigustada üksnes avaliku arvamuse või poliitilise otstarbekusega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal kirjutas ta, et inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb näidata piirangu tegelik eesmärk ning tõendada faktide ja loogikaga, et abinõu aitab eesmärki saavutada ja toob rohkem kasu kui kahju.&lt;ref name=&quot;HirmViha&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-hirm-ja-viha-kolbmatud-teejuhid |pealkiri=Ülle Madise: Hirm ja viha on kõlbmatud teejuhid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta artiklis „Vägivalla monopol“ kritiseeris Madise mõtteviisi, mille järgi tuleks ühiskondlikele probleemidele automaatselt vastata käskude, keeldude ja karmimate karistustega. Tema järgi nõuab põhiseadus vabaduse piiramise korral faktidel ja loogikal põhinevat põhjendust ning Eesti elukorralduse lähtekohaks peaks olema vabadus koos vastutusega.&lt;ref name=&quot;VägivallaMonopol&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-vagivalla-monopol |pealkiri=Ülle Madise: Vägivalla monopol |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=5. mai 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eraelu ja jälgimisühiskond===
Madise on olnud kriitiline riikliku lausjälgimise ning erinevates riiklikes andmekogudes olevate isikuandmete ulatusliku ühendamise suhtes. 2025. aasta intervjuus leidis ta, et massandmebaasid ja riiklik lausjälgimine võivad ohustada inimese vabadust, väljendusvabadust ja sõltumatute institutsioonide toimimist. Ta pidas probleemseks olukorda, kus inimese kohta eri registritest kogutud andmeid ühendatakse ning analüüsitakse ilma konkreetse kahtluse või vajaduseta.&lt;ref name=&quot;Jälgimisühiskond2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-kui-kontroll-voimu-ule-kaob-vale-ja |pealkiri=Õiguskantsler: kui kontroll võimu üle kaob, on vale ja vägivalla tõus paratamatu |autor=Vahur Koorits |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuli 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates leidis Madise samuti, et ühiskonnas ei ole kokku lepitud põhimõttes, mille järgi riik võiks inimeste elu ulatuslikult analüüsida selleks, et neile niinimetatud proaktiivseid teenuseid pakkuda.&lt;ref name=&quot;Ülevaade2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Demokraatia ja riigikorraldus===
Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarset]] riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Ta on leidnud, et Eesti poliitiline süsteem ei peaks toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“ ning suuremate ühiskondlike muudatuste puhul tuleks otsida võimalikult laia toetust nii Riigikogus kui ka ühiskonnas.&lt;ref name=&quot;Kokkuleppedemokraatia2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kirjutas Madise, et poliitikute ülesanne on ühtaegu esindada oma valijaid ja otsida kogu ühiskonna ühisosa ning et koalitsioonivalitsuste puhul on kompromisside tegemine demokraatliku süsteemi loomulik osa. Ta on pidanud problemaatiliseks mõne erakonna või valijarühma põhimõttelist välistamist poliitilisest koostööst ning rõhutanud, et koostöö võimalikkust tuleks hinnata konkreetsete kokkulepete, mitte üksnes osaliste identiteedi järgi.&lt;ref name=&quot;Kokkulepped2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-heade-kokkulepete-voimalikkusest |pealkiri=Ülle Madise: Heade kokkulepete võimalikkusest |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. veebruar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal rõhutas ta kohtunike täiskogul, et Eesti põhiseaduslik mudel on üles ehitatud parlamentaarsele kokkuleppedemokraatiale ning tugevale võimude lahususele ja tasakaalustatusele, mis peab takistama liigse võimu koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte.&lt;ref name=&quot;Kohtunikud2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne kohtunike täiskogul, 28. mail 2026 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Madise on kritiseerinud ka ühiskonna poliitilist polariseerumist. 2026. aasta märtsis leidis ta, et õigusriigi põhimõtteid võivad kahjustada nii radikaalselt vastanduvad poliitilised jõud kui ka need, kes põhjendavad enda seisukohti liberaalsuse ja hoolivusega, kuid ei tunnusta eriarvamusele jäämise õigust või sõltumatute institutsioonide rolli.&lt;ref name=&quot;Polariseerumine2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eesti keel, rahvus ja kultuur===
Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta ning et selle eelduseks on elukorraldus, mis paneb inimesed tahtma Eestis elada ja siia jääda.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal oli Madise vastu eesti kirjakeele normi kaotamisele, põhjendades seda põhiseaduses sätestatud kohustusega kaitsta eesti keelt ja tagada ametliku keelekasutuse selgus. Samal ajal rõhutas ta, et kirjakeele norm ei tohiks piirata inimeste vaba keelekasutust väljaspool ametlikku suhtlust.&lt;ref name=&quot;Kirjakeel2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5836 |pealkiri=Ülle Madise: Eesti kirjakeele normi ei tohi kaotada |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=16. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal ütles Madise, et maksude, toetuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste poliitiliste valikute üldine eesmärk peaks olema luua tingimused, kus eesti keele ja kultuuri kandjatel on võimalik ja soov Eestis elada.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Presidendi institutsioon===
Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema „mört riigimüüri kivide vahel“, mis ühendab ühiskonda ega lahuta seda.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid. Madise hinnangul kahjustaks selline tegevus presidendi erapooletust ning tema võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral sõltumatu vahemehe ja põhiseaduse järelevalvajana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise on ka varem olnud seisukohal, et Eesti praeguste presidendi volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine presidendile märksa suurema reaalse poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti praegust parlamentaarset riigikorraldust.&lt;ref name=&quot;President2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis nimetas Madise [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ja ütles, et oleks soovinud tema jätkamist riigipeana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Välispoliitika===
Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Varem on Madise rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>iio2rcl1g66id0xvt5bz8ukk5axk7vv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228067</id>
      <parentid>7228059</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:42:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>struktuuri ja jutumärke</comment>
      <origin>7228067</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42174" sha1="gkyw37z2tpixyl0meytpqj1750up94a" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = &lt;nowiki&gt;[[Eesti President]&lt;/nowiki&gt;
| ametiajaalgus = 10. oktoober 2026
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = selgumisel
| amet2 = 7. [[Eesti president]]
| ametiajaalgus2 = 12. oktoober 2026
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = [[Alar Karis]]
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ===
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Poliitilised vaated==
Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Vabadus ja riigi sekkumine===
Madise on oma avalikes sõnavõttudes korduvalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse tähtsust. 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole. Tema hinnangul ei peaks riik kohtlema täiskasvanud inimest lapsena ega püüdma kõiki ühiskondlikke probleeme lahendada uute keeldude ja piirangutega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal, [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal, rõhutas Madise, et ka kriisiolukorras peavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuma põhiseadusest ning põhiõiguste piiranguid ei saa õigustada üksnes avaliku arvamuse või poliitilise otstarbekusega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal kirjutas ta, et inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb näidata piirangu tegelik eesmärk ning tõendada faktide ja loogikaga, et abinõu aitab eesmärki saavutada ja toob rohkem kasu kui kahju.&lt;ref name=&quot;HirmViha&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-hirm-ja-viha-kolbmatud-teejuhid |pealkiri=Ülle Madise: Hirm ja viha on kõlbmatud teejuhid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta artiklis &quot;Vägivalla monopol&quot; kritiseeris Madise mõtteviisi, mille järgi tuleks ühiskondlikele probleemidele automaatselt vastata käskude, keeldude ja karmimate karistustega. Tema järgi nõuab põhiseadus vabaduse piiramise korral faktidel ja loogikal põhinevat põhjendust ning Eesti elukorralduse lähtekohaks peaks olema vabadus koos vastutusega.&lt;ref name=&quot;VägivallaMonopol&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-vagivalla-monopol |pealkiri=Ülle Madise: Vägivalla monopol |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=5. mai 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eraelu ja jälgimisühiskond===
Madise on olnud kriitiline riikliku lausjälgimise ning erinevates riiklikes andmekogudes olevate isikuandmete ulatusliku ühendamise suhtes. 2025. aasta intervjuus leidis ta, et massandmebaasid ja riiklik lausjälgimine võivad ohustada inimese vabadust, väljendusvabadust ja sõltumatute institutsioonide toimimist. Ta pidas probleemseks olukorda, kus inimese kohta eri registritest kogutud andmeid ühendatakse ning analüüsitakse ilma konkreetse kahtluse või vajaduseta.&lt;ref name=&quot;Jälgimisühiskond2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-kui-kontroll-voimu-ule-kaob-vale-ja |pealkiri=Õiguskantsler: kui kontroll võimu üle kaob, on vale ja vägivalla tõus paratamatu |autor=Vahur Koorits |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuli 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates leidis Madise samuti, et ühiskonnas ei ole kokku lepitud põhimõttes, mille järgi riik võiks inimeste elu ulatuslikult analüüsida selleks, et neile niinimetatud proaktiivseid teenuseid pakkuda.&lt;ref name=&quot;Ülevaade2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Demokraatia ja riigikorraldus===
Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarset]] riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Ta on leidnud, et Eesti poliitiline süsteem ei peaks toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“ ning suuremate ühiskondlike muudatuste puhul tuleks otsida võimalikult laia toetust nii Riigikogus kui ka ühiskonnas.&lt;ref name=&quot;Kokkuleppedemokraatia2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kirjutas Madise, et poliitikute ülesanne on ühtaegu esindada oma valijaid ja otsida kogu ühiskonna ühisosa ning et koalitsioonivalitsuste puhul on kompromisside tegemine demokraatliku süsteemi loomulik osa. Ta on pidanud problemaatiliseks mõne erakonna või valijarühma põhimõttelist välistamist poliitilisest koostööst ning rõhutanud, et koostöö võimalikkust tuleks hinnata konkreetsete kokkulepete, mitte üksnes osaliste identiteedi järgi.&lt;ref name=&quot;Kokkulepped2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-heade-kokkulepete-voimalikkusest |pealkiri=Ülle Madise: Heade kokkulepete võimalikkusest |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. veebruar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal rõhutas ta kohtunike täiskogul, et Eesti põhiseaduslik mudel on üles ehitatud parlamentaarsele kokkuleppedemokraatiale ning tugevale võimude lahususele ja tasakaalustatusele, mis peab takistama liigse võimu koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte.&lt;ref name=&quot;Kohtunikud2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne kohtunike täiskogul, 28. mail 2026 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Madise on kritiseerinud ka ühiskonna poliitilist polariseerumist. 2026. aasta märtsis leidis ta, et õigusriigi põhimõtteid võivad kahjustada nii radikaalselt vastanduvad poliitilised jõud kui ka need, kes põhjendavad enda seisukohti liberaalsuse ja hoolivusega, kuid ei tunnusta eriarvamusele jäämise õigust või sõltumatute institutsioonide rolli.&lt;ref name=&quot;Polariseerumine2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eesti keel, rahvus ja kultuur===
Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta ning et selle eelduseks on elukorraldus, mis paneb inimesed tahtma Eestis elada ja siia jääda.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal oli Madise vastu eesti kirjakeele normi kaotamisele, põhjendades seda põhiseaduses sätestatud kohustusega kaitsta eesti keelt ja tagada ametliku keelekasutuse selgus. Samal ajal rõhutas ta, et kirjakeele norm ei tohiks piirata inimeste vaba keelekasutust väljaspool ametlikku suhtlust.&lt;ref name=&quot;Kirjakeel2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5836 |pealkiri=Ülle Madise: Eesti kirjakeele normi ei tohi kaotada |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=16. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal ütles Madise, et maksude, toetuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste poliitiliste valikute üldine eesmärk peaks olema luua tingimused, kus eesti keele ja kultuuri kandjatel on võimalik ja soov Eestis elada.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Presidendi institutsioon===
Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema &quot;mört riigimüüri kivide vahel&quot;, mis ühendab ühiskonda ega lahuta seda.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid. Madise hinnangul kahjustaks selline tegevus presidendi erapooletust ning tema võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral sõltumatu vahemehe ja põhiseaduse järelevalvajana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise on ka varem olnud seisukohal, et Eesti praeguste presidendi volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine presidendile märksa suurema reaalse poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti praegust parlamentaarset riigikorraldust.&lt;ref name=&quot;President2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis nimetas Madise [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ja ütles, et oleks soovinud tema jätkamist riigipeana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Välispoliitika===
Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Varem on Madise rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>gkyw37z2tpixyl0meytpqj1750up94a</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228069</id>
      <parentid>7228067</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:44:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228069</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="42098" sha1="12a29pwaginrs4f9cxlt1tdr5jneaa5" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ===
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
{{Täienda}}
====Sõnastikureformi tõttu tekkinud keeletüli lahendamine====
2020. aastal Eesti Keele Instituudis alustatud sõnastikureform on põhjustanud eriti õigekeelsussõnaraamatu kui eesti kirjakeele seadusliku aluse põhimõttelise muutmise plaaniga ühiskonnas palju segadust ja teravat poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks. 2024. aasta 1. märtsil esines Ülle Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] Video &quot;Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest&quot;] EKI YouTube, 01.03.2024.&lt;/ref&gt; ning saatis õiguskantslerina EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile märgukirja, et Eesti Keele Instituut peaks lähtuma uut õigekeelsussõnaraamatut (ÕS) koostades keeleseaduse nõuetest ja loobuma soovist panna ÕS kokku EKI ühendsõnastiku põhjal.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR Uudised, 07.03.2024.&lt;/ref&gt;

Selle tulemusel saavutasid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut (EKI) 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR Uudised, 29.03.2024.&lt;/ref&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Poliitilised vaated==
Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Vabadus ja riigi sekkumine===
Madise on oma avalikes sõnavõttudes korduvalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse tähtsust. 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole. Tema hinnangul ei peaks riik kohtlema täiskasvanud inimest lapsena ega püüdma kõiki ühiskondlikke probleeme lahendada uute keeldude ja piirangutega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal, [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal, rõhutas Madise, et ka kriisiolukorras peavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuma põhiseadusest ning põhiõiguste piiranguid ei saa õigustada üksnes avaliku arvamuse või poliitilise otstarbekusega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal kirjutas ta, et inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb näidata piirangu tegelik eesmärk ning tõendada faktide ja loogikaga, et abinõu aitab eesmärki saavutada ja toob rohkem kasu kui kahju.&lt;ref name=&quot;HirmViha&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-hirm-ja-viha-kolbmatud-teejuhid |pealkiri=Ülle Madise: Hirm ja viha on kõlbmatud teejuhid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta artiklis &quot;Vägivalla monopol&quot; kritiseeris Madise mõtteviisi, mille järgi tuleks ühiskondlikele probleemidele automaatselt vastata käskude, keeldude ja karmimate karistustega. Tema järgi nõuab põhiseadus vabaduse piiramise korral faktidel ja loogikal põhinevat põhjendust ning Eesti elukorralduse lähtekohaks peaks olema vabadus koos vastutusega.&lt;ref name=&quot;VägivallaMonopol&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-vagivalla-monopol |pealkiri=Ülle Madise: Vägivalla monopol |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=5. mai 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eraelu ja jälgimisühiskond===
Madise on olnud kriitiline riikliku lausjälgimise ning erinevates riiklikes andmekogudes olevate isikuandmete ulatusliku ühendamise suhtes. 2025. aasta intervjuus leidis ta, et massandmebaasid ja riiklik lausjälgimine võivad ohustada inimese vabadust, väljendusvabadust ja sõltumatute institutsioonide toimimist. Ta pidas probleemseks olukorda, kus inimese kohta eri registritest kogutud andmeid ühendatakse ning analüüsitakse ilma konkreetse kahtluse või vajaduseta.&lt;ref name=&quot;Jälgimisühiskond2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-kui-kontroll-voimu-ule-kaob-vale-ja |pealkiri=Õiguskantsler: kui kontroll võimu üle kaob, on vale ja vägivalla tõus paratamatu |autor=Vahur Koorits |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuli 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates leidis Madise samuti, et ühiskonnas ei ole kokku lepitud põhimõttes, mille järgi riik võiks inimeste elu ulatuslikult analüüsida selleks, et neile niinimetatud proaktiivseid teenuseid pakkuda.&lt;ref name=&quot;Ülevaade2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Demokraatia ja riigikorraldus===
Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarset]] riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Ta on leidnud, et Eesti poliitiline süsteem ei peaks toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“ ning suuremate ühiskondlike muudatuste puhul tuleks otsida võimalikult laia toetust nii Riigikogus kui ka ühiskonnas.&lt;ref name=&quot;Kokkuleppedemokraatia2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kirjutas Madise, et poliitikute ülesanne on ühtaegu esindada oma valijaid ja otsida kogu ühiskonna ühisosa ning et koalitsioonivalitsuste puhul on kompromisside tegemine demokraatliku süsteemi loomulik osa. Ta on pidanud problemaatiliseks mõne erakonna või valijarühma põhimõttelist välistamist poliitilisest koostööst ning rõhutanud, et koostöö võimalikkust tuleks hinnata konkreetsete kokkulepete, mitte üksnes osaliste identiteedi järgi.&lt;ref name=&quot;Kokkulepped2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-heade-kokkulepete-voimalikkusest |pealkiri=Ülle Madise: Heade kokkulepete võimalikkusest |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. veebruar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal rõhutas ta kohtunike täiskogul, et Eesti põhiseaduslik mudel on üles ehitatud parlamentaarsele kokkuleppedemokraatiale ning tugevale võimude lahususele ja tasakaalustatusele, mis peab takistama liigse võimu koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte.&lt;ref name=&quot;Kohtunikud2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne kohtunike täiskogul, 28. mail 2026 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Madise on kritiseerinud ka ühiskonna poliitilist polariseerumist. 2026. aasta märtsis leidis ta, et õigusriigi põhimõtteid võivad kahjustada nii radikaalselt vastanduvad poliitilised jõud kui ka need, kes põhjendavad enda seisukohti liberaalsuse ja hoolivusega, kuid ei tunnusta eriarvamusele jäämise õigust või sõltumatute institutsioonide rolli.&lt;ref name=&quot;Polariseerumine2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eesti keel, rahvus ja kultuur===
Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta ning et selle eelduseks on elukorraldus, mis paneb inimesed tahtma Eestis elada ja siia jääda.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal oli Madise vastu eesti kirjakeele normi kaotamisele, põhjendades seda põhiseaduses sätestatud kohustusega kaitsta eesti keelt ja tagada ametliku keelekasutuse selgus. Samal ajal rõhutas ta, et kirjakeele norm ei tohiks piirata inimeste vaba keelekasutust väljaspool ametlikku suhtlust.&lt;ref name=&quot;Kirjakeel2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5836 |pealkiri=Ülle Madise: Eesti kirjakeele normi ei tohi kaotada |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=16. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal ütles Madise, et maksude, toetuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste poliitiliste valikute üldine eesmärk peaks olema luua tingimused, kus eesti keele ja kultuuri kandjatel on võimalik ja soov Eestis elada.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Presidendi institutsioon===
Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema &quot;mört riigimüüri kivide vahel&quot;, mis ühendab ühiskonda ega lahuta seda.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid. Madise hinnangul kahjustaks selline tegevus presidendi erapooletust ning tema võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral sõltumatu vahemehe ja põhiseaduse järelevalvajana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise on ka varem olnud seisukohal, et Eesti praeguste presidendi volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine presidendile märksa suurema reaalse poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti praegust parlamentaarset riigikorraldust.&lt;ref name=&quot;President2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis nimetas Madise [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ja ütles, et oleks soovinud tema jätkamist riigipeana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Välispoliitika===
Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Varem on Madise rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>12a29pwaginrs4f9cxlt1tdr5jneaa5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228136</id>
      <parentid>7228069</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>/* Õiguskantslerina */</comment>
      <origin>7228136</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="49961" sha1="oivqvguevtrduquonb0097maj8g6he2" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Ülle Madise
| omakeelne_nimi = 
| pilt = Ülle Madise 2015 (cropped).jpg
| pildiallkiri = Ülle Madise (2015)
| amet = [[Eesti õiguskantsler]]
| ametiajaalgus = 31. märts 2015
| eelmine = [[Indrek Teder]]
| järgmine = 
| amet2 = 
| ametiajaalgus2 = 
| ametiajalõpp2 = 
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| sünninimi = Ülle Anton
| sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1974|12|11}}
| sünnikoht = [[Tartu]], [[Eesti]]
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = 
| abikaasa = [[Lauri Madise]]
| vanemad = [[Tõnu Anton]]&lt;br&gt;Sirje Anton
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| haridus = [[Tartu 15. Keskkool]]
| alma_mater = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = jurist, õigusteadlane
| tunnustus = ''[[Ülle Madise#Tunnustus|Loend...]]''
| autogramm = 
| moodul = {{Infokast teadlane |manusta=jah
| tegevusala   = e-valitsemine, reformide juhtimine, riigiõigus
| töökoht      = [[Tartu Ülikool]]&lt;br&gt;[[Tallinna Tehnikaülikool]]
| doktoritöö   = &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (2007)
| doktoritöö_juhendaja = [[Wolfgang Johannes Max Drechsler]]
| doktoritöö_silt      = 
| tuntumad_tööd       = &quot;Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne&quot; (peatoim; 2012, 2017, 2020)
| tuntud_õpilased     = [[Heili Sepp]]
}}
}}
[[Fail:Ülle Madise at the Opinion Festival 2022 in Paide, Estonia.jpg|pisi|Ülle Madise 2022. aasta Arvamusfestivalil]]
[[Pilt:Norbert Kersting,Magdalena Musiał-Karg, Ülle Madise and Priit Vinkel, Ragnar Nurkse School of Innovation and Governance..jpg|pisi|[[Norbert Kersting]], [[Magdalena Musiał-Karg]], Ülle Madise ja [[Priit Vinkel]] 2015. aastal [[TTÜ]] [[Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituut|Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudis]]]]
'''Ülle Madise''' (aastani 2000 '''Ülle Anton'''; sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1974]] [[Tartu]]s) on eesti [[jurist]] ja õigusteadlane, alates [[31. märts]]ist [[2015]] [[õiguskantsler|Eesti õiguskantsler]], alates [[2. september|2. septembrist]] [[2026]] valitud [[Eesti president]].
&lt;!-- Madise sündis Tartus riigikohtuniku ning ühe Eesti põhiseaduse autori [[Tõnu Anton]]i peres. Ülikooli lõpetamise järel asus ta tööle justiitsministeeriumisse, kus juhtis avaliku õiguse osakonda ning oli üks [[Eesti e-valimised|Eesti e-valimiste]] juriidilise korra väljatöötajatest.--&gt;

Ta on aastatel 2015–2022 ja 2024 kuulunud [[Eesti mõjukad|saja kõige mõjukama eestlase]] hulka.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/120339291/kes-on-olnud-eesti-mojukad-aastatel-2015-2024 Kes on olnud Eesti mõjukad aastatel 2015-2024?] Eesti Päevaleht, 26.11.2024.&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Ülle Madise on lõpetanud 1993. aastal kuldmedaliga [[Tartu 15. Keskkool]]i.

1993.–1998. aastal õppis ta [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli]] [[õigusteadus]]e erialal, lõpetades selle ''[[cum laude]]''. Ta kaitses Tartu Ülikoolis 2001. aastal [[Kalle Merusk]]i juhendatud magistritööd &quot;Kohaliku omavalitsuse garantii Eesti Vabariigi 1992. aasta põhiseaduses&quot; õigusteaduse alal (''cum laude'').&lt;ref name=&quot;CV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/meist/oiguskantsler-ulle-madise |Pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise |väljaandja=[[Eesti Vabariigi Õiguskantsler]] |Kasutatud=14. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{ETIS}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2001–2006 õppis ta doktorandina Tartu Ülikoolis. 2007. aastal kaitses ta [[Tallinna Tehnikaülikool]]i avaliku halduse instituudis doktoriväitekirja &quot;Elections, Political Parties, and Legislative Performance in Estonia: Institutional Choices from the Return to Independence to the Rise of E-democracy&quot; (juhendaja [[Wolfgang Drechsler]]) ning sai [[filosoofiadoktor]]i kraadi haldusjuhtimise alal.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

== Varasem töökäik ==
* 1997–1998 [[Justiitsministeerium]]i avaliku õiguse osakonna spetsialist
* 1998–2002 Justiitsministeeriumi avaliku õiguse osakonna juhataja
* 2001–2005 [[Tartu Ülikool]]i lektor
* 2002 Justiitsministri parlamendinõunik
* 2002–2005 [[Riigikogu]] põhiseaduskomisjoni nõunik, sekretariaadi juhataja
* 2005–2008 [[Riigikontroll]]i II auditiosakonna peakontrolör
* 2005–2009 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi teema täitja
* 2006–2010 [[Vabariigi Valimiskomisjon]]i liige
* 2009–2015 [[Eesti president|Vabariigi Presidendi]] õigusnõunik
* 2009–2011 [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse Instituut|õiguse instituudi]] avaliku õiguse professor
* 2011–2016 [[Tartu Ülikool]]i avaliku õiguse instituudi riigi- ja haldusõiguse õppetooli riigiõiguse professor

Ülle Madise on olnud [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e kommenteeritud väljaande (2012, 2017, 2020) [[peatoimetaja]].&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/CV/%C3%9Clle_Madise/est Ülle Madise CV] ETIS-es. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ester.ee/search~S1*est/X?searchtype=t&amp;searcharg=EESTI%20VABARIIGI%20P%C3%95HISEADUS-%20KOMMENTEERITUD%20V%C3%84LJAANNE&amp;searchscope=1&amp;SORT=DZ&amp;extended=0&amp;SUBMIT=OTSI EV põhiseaduse kommenteeritud väljaanded] andmebaasis ESTER. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;

=== Ühiskondlik ja ajakirjanduslik tegevus ===
Aastatel 2010–2015 juhtis ta [[Kuku Raadio]] ühiskondlik-poliitilist vestlussaatesarja &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;&lt;ref&gt;[http://podcast.kuku.postimees.ee/saated/vanamehed-kolmandalt/ &quot;Vanamehed kolmandalt&quot;] Kuku Raadio järelkuulatavad saated.&lt;/ref&gt; ning 2016–2018 oli saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; autor ja saatejuht&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/oigus-ja-oiglus Saatesarja &quot;Õigus ja õiglus&quot; järelkuulatavad saated] Kuku Raadio kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;.&lt;ref name=&quot;ulle-madis&quot; /&gt;

Ta on olnud sage ühiskondlik-poliitiliste teemade, sealhulgas eriti õigusaspektide selgitaja ja kommenteerija [[Eesti Rahvusringhääling]]u tele- ja raadiosaadetes (nt &quot;[[Esimene stuudio]]&quot;, &quot;Kahekõne&quot;, &quot;Kultuuristuudio&quot;, &quot;[[Foorum (telesaade)|Foorum]]&quot;, &quot;[[Vabariigi kodanikud]]&quot;, &quot;Valimisstuudio&quot;, &quot;Lastega ja lasteta&quot; jne).&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%9Clle%20Madise&amp;type=video&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=500&amp;timeRange=all Ülle Madise osalusega saateid ERR-i saadetes] ERR Arhiiv, vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt; 

Alates 2004. aastast on ta teinud rohkesti kaastööd kultuurilehele [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], kuid tema artikleid on ilmunud ka väljaannetes [[Õpetajate Leht]], [[Juridica]], [[Eesti Majanduse Teataja]], [[Eesti Päevaleht]], [[Äripäev]], Maksumaksja, [[Postimees]], [[Maaleht]] jm. Märkimisväärne osa tema artiklitest käsitleb selge eesti keele eest seismist ning keeleseaduse täitmist ja kaitset.&lt;ref&gt;[https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est?/aMadise+{u00DC}lle/amadise+w~dlle/1,7,227,B/exact&amp;FF=amadise+w~dlle+1974&amp;1,164 Ülle Madise artikleid] andmebaasis ISE. Vaadatud 03.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Õiguskantslerina ==
Riigikogu nimetas Ülle Madise [[Eesti õiguskantsler|õiguskantsleriks]] 20. jaanuaril 2015 [[Toomas Hendrik Ilves]]e ettepanekul. Tema poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu oli üheksa ja erapooletuks jäi kaks. Madise astus ametisse 31. märtsil 2015, mil andis Riigikogu ees ametivande.&lt;ref name=&quot;Ametisse2015&quot;&gt;Riigikogu. „Riigikogu nimetas järgmiseks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 21. jaanuar 2015.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;

2021. aasta novembris tegi president [[Alar Karis]] Riigikogule ettepaneku nimetada Madise õiguskantsleriks ka teiseks ametiajaks. Riigikogu toetas ettepanekut 15. detsembril 2021. Teise ametiaja ametivande andis Madise 4. aprillil 2022.&lt;ref name=&quot;TeineAmetiaeg&quot;&gt;Riigikogu. „Riigikogu nimetas teiseks ametiajaks õiguskantsleriks Ülle Madise“, 15. detsember 2021.&lt;/ref&gt;

Õiguskantslerina on Madise ülesannete hulka kuulunud õigusaktide [[Eesti Vabariigi põhiseadus|põhiseadusele]] ja seadustele vastavuse kontroll, inimeste põhiõiguste kaitse, ametiasutuste tegevuse üle tehtav järelevalve ning [[lasteombudsman]]i ülesannete täitmine. Oma ametiajal on ta korduvalt rõhutanud, et põhiõiguste piirangud peavad olema vajalikud, proportsionaalsed ja piisavalt selgelt seaduses sätestatud.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot; /&gt;

=== Põhiseaduslikkuse järelevalve ===
Madise on õiguskantslerina pöördunud nii Riigikogu kui ka [[Riigikohus|Riigikohtu]] poole juhtudel, kui tema hinnangul ei olnud õigusaktid põhiseadusega kooskõlas. Tema ametiajal on õiguskantsleri põhiseaduslikkuse järelevalve puudutanud muu hulgas sotsiaalkaitset, ettevõtlusvabadust, maksupoliitikat, kohalike omavalitsuste kohustusi ja põhiõiguste piiramist.

2016. aastal tegi õiguskantsler Riigikogule ettepaneku muuta põhiseadusega kooskõlas olevaks regulatsioon, mis puudutas looduskaitseliste piirangutega kinnisasjade omandamist riigi poolt. Riigikogu toetas ettepanekut ning seadust muudeti.&lt;ref name=&quot;Aasta2017&quot;&gt;Õiguskantsleri aastaülevaade 2016/2017.&lt;/ref&gt;

Samal aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses äriühingu juhatuse liikmete töötuna arvele võtmise ja töötuskindlustushüvitise saamise piirangutega. Riigikohus tunnistas 2017. aastal vaidlustatud sätted põhiseadusvastaseks ja kehtetuks.&lt;ref name=&quot;Aasta2017&quot; /&gt;

2017. aastal vaidlustas Madise Riigikohtus ka lahja alkoholi aktsiisimäärade kavandatust kiirema tõstmise, leides, et küsimus puudutab ettevõtjate õiguspärast ootust ja ettevõtlusvabadust. Riigikohus ei nõustunud selles küsimuses õiguskantsleriga ning leidis, et vaidlustatud sätted ei olnud põhiseadusega vastuolus.&lt;ref name=&quot;Aasta2017&quot; /&gt;

2018. aastal pöördus Madise Riigikohtusse seoses [[Narva]] linna sotsiaalhoolekannet reguleerivate määrustega. Õiguskantsleri hinnangul olid mitmed Narva kehtestatud tingimused seadusest rangemad ning võisid jätta abivajaja ilma talle seadusega ette nähtud sotsiaalteenusest.&lt;ref&gt;Õiguskantsler. „Õiguskantsler taotleb riigikohtult Narva 11 määruse kehtetuks tunnistamist“, 19. oktoober 2018.&lt;/ref&gt;

=== COVID-19 pandeemia ja põhiõigused ===
[[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal kujunes üheks Madise tegevuse keskseks küsimuseks eriolukorra ja nakkustõrjemeetmete kooskõla põhiseadusega. 2020. aasta märtsis rõhutas ta, et põhiseadus kehtib ka eriolukorras ning inimeste vabadusi ja õigusi ei tohi piirata rohkem, kui kriisi lahendamiseks vajalik. Samuti juhtis ta tähelepanu Riigikogu rollile ning leidis, et eriolukorra väljakuulutamine ei anna valitsusele õigust parlamenti riigi juhtimisest kõrvale jätta.&lt;ref name=&quot;COVID2020&quot;&gt;Toomas Sildam. „Õiguskantsler Ülle Madise: põhiseadus kehtib ka praegu“. ERR, 16. märts 2020.&lt;/ref&gt;

Madise leidis, et nakkuse leviku piiramiseks kehtestatud meetmed peavad põhinema seadusel, olema arusaadavad ja proportsionaalsed ning piirangutest tuleb loobuda, kui nende vajalikkust ei ole enam võimalik põhjendada. 2021. aastal rõhutas ta Riigikogu ees, et põhiõiguste olulised kitsendused peaks üldjuhul otsustama parlament, mitte jätma neid üksnes täitevvõimu korralduste tasandile.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;COVID2021&quot;&gt;Õiguskantsler. „Ülle Madise Riigikogus: põhiõiguste olulised kitsendused peaks otsustama riigikogu“, 21. september 2021.&lt;/ref&gt;

=== Inimõiguste ja puuetega inimeste õiguste kaitse ===

Madise esimese ametiaja jooksul laiendati õiguskantsleri institutsiooni ülesandeid. Alates 1. jaanuarist 2019 täidab õiguskantsler [[riiklik inimõiguste asutus|riikliku inimõiguste asutuse]] (''National Human Rights Institution'', NHRI) ülesandeid ning jälgib, edendab ja kaitseb inimõigusi Eestis. Samast ajast täidab õiguskantsler ka [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO]] puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise sõltumatu järelevalve ülesandeid.&lt;ref name=&quot;NHRI&quot;&gt;Õiguskantsleri aastaülevaade 2018/2019.&lt;/ref&gt;

2019. aastal loodi õiguskantsleri juurde inimõiguste nõukoda, kuhu kaasati eri inimõiguste valdkondade asjatundjaid. Õiguskantsleri institutsioon sai 2020. aasta detsembris riiklike inimõiguste asutuste rahvusvahelises akrediteerimissüsteemis kõrgeima ehk A-staatuse.&lt;ref name=&quot;NHRI2021&quot;&gt;Õiguskantsleri aastaülevaade 2020/2021.&lt;/ref&gt; 2025. aastal läbis institutsioon uue hindamise ning säilitas kõrgeima akrediteeringu.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri Kantselei, 29. aprill 2025.&lt;/ref&gt;

=== Eraelu ja digiriik ===
Madise ametiajal on õiguskantsleri töös järjest suuremat tähelepanu saanud isikuandmete kaitse, riiklikud andmekogud ja inimeste elektrooniline jälgimine. Madise on kritiseerinud võimalust ühendada eri riiklikes registrites olevaid andmeid viisil, mis võimaldaks riigil inimeste tegevust ulatuslikult profileerida või jälgida ilma konkreetse vajaduseta.&lt;ref name=&quot;Jälgimisühiskond2025&quot; /&gt;

Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates tõstatati küsimus niinimetatud proaktiivsete riigiteenuste piiridest. Madise hinnangul ei ole ühiskonnas kokku lepitud, et riigil peaks olema üldine õigus inimeste elu eri andmekogude põhjal analüüsida selleks, et otsustada, millist abi või teenust inimene võiks vajada.&lt;ref name=&quot;Ülevaade2025&quot; /&gt;

Madise on samuti rõhutanud, et riigi infosüsteemide tehnilised võimalused või piirangud ei saa määrata inimeste õiguste ulatust ning seadusega tagatud õigusi ei tohi jätta teostamata põhjendusega, et infosüsteem seda ei võimalda.

=== Sõnastikureform ja ÕS-i vaidlus ===
2020. aastatel tekitas Eesti Keele Instituudis kavandatud sõnastikureform ja uue [[Õigekeelsussõnaraamat|õigekeelsussõnaraamatu]] koostamise põhimõtted avalikku arutelu kirjakeele normi ja ÕS-i rolli üle. Madise sekkus vaidlusse õiguskantslerina, lähtudes küsimusest, kuidas tuleb tõlgendada [[keeleseadus]]es sätestatud kirjakeele normi.

2021. märtsil 2024 esines Madise [[Eesti keelenõukogu]] ja [[Eesti Keele Instituut|Eesti Keele Instituudi]] keelekorraldusteemalisel ühisseminaril ettekandega.&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=Y1ASHbsceaM Eesti keelenõukogu seminar keelekorraldusest] EKI YouTube, 1. märts 2024.&lt;/ref&gt; Seejärel juhtis ta EKI direktorile [[Arvi Tavast]]ile saadetud märgukirjas tähelepanu sellele, et uue ÕS-i koostamisel tuleb järgida keeleseadusest tulenevaid nõudeid. Madise hinnangul ei olnud põhjendatud kavatsus asendada senine normatiivse iseloomuga ÕS sisuliselt EKI ühendsõnastikul põhineva väljaandega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609274913/oiguskantsler-uus-os-peaks-lahtuma-keeleseaduse-nouetest Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest] ERR, 7. märts 2024.&lt;/ref&gt;

Madise rõhutas samal ajal, et kirjakeele normi olemasolu ei tähenda inimeste igapäevase keelekasutuse piiramist. Tema käsitluses puudutab norm eeskätt ametlikku keelekasutust ning riigi kohustust tagada selge ja üheselt mõistetav eesti kirjakeel.&lt;ref name=&quot;Kirjakeel2024&quot; /&gt;

2024. aasta märtsi lõpus jõudsid [[Haridus- ja Teadusministeerium]] ning Eesti Keele Instituut kokkuleppele muuta ÕS-i ja EKI teatmiku koostamise tegevuskava. Kokkuleppe kohaselt pidi uus ÕS säilitama varasematele õigekeelsussõnaraamatutele omase normatiivse osa ning EKI teatmik ja ühendsõnastik pidid täitma sellest eraldiseisvat ülesannet.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609296462/ministeerium-ja-eki-votsid-os-i-vaidluses-oiguskantslerit-kuulda Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda] ERR, 29. märts 2024.&lt;/ref&gt;

=== Õigusriigi ja võimude tasakaalu käsitlus ===
Madise on õiguskantslerina korduvalt rõhutanud [[võimude lahusus]]e põhimõtet ning Riigikogu keskset rolli parlamentaarses riigis. Tema hinnangul ei tohiks põhimõttelisi poliitilisi otsuseid viia parlamendist täitevvõimu, ametnike või infosüsteemide tasandile ning olulised põhiõiguste piirangud vajavad seadusandja selget otsust.&lt;ref name=&quot;Kokkuleppedemokraatia2023&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Kohtunikud2026&quot; /&gt;

Samuti on ta kritiseerinud poliitilise ja ühiskondliku arutelu polariseerumist ning rõhutanud sõltumatute põhiseaduslike institutsioonide tähtsust. Madise järgi peab õigusriik kaitsma ka ebapopulaarseid seisukohti ja eriarvamusele jäämise õigust ning põhiõiguste kaitse ei tohi sõltuda sellest, kas konkreetset inimest või seisukohta toetab ühiskonna enamus.&lt;ref name=&quot;Polariseerumine2026&quot; /&gt;

== Eesti presidendiks valimine ==
=== 2026. aasta presidendivalimised ===
{{Vaata|2026. aasta Eesti presidendivalimised}}
Kuivõrd ametisoleva riigipea [[Alar Karis]]e kandideerimine 2026. aasta presidendivalimistel oli kuni tema ametliku loobumiseni lahtine ja ebaselge, arutati valimistele eelnenud ajal meedias mitmete alternatiivsete kandidaatide üle, kellena pakuti välja ka parasjagu õiguskantslerina teeninud Ülle Madise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8391799/postimehe-poliitikatoimetus-pakub-kellest-voiks-saada-jargmine-president |pealkiri=POSTIMEHE POLIITIKATOIMETUS PAKUB ⟩ Kellest võiks saada järgmine president? |autor=Tarvo Madsen, Meinhard Pulk |aeg=6. jaanuar 2026 |väljaanne=[[Postimees]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120443323/video-kellest-voiks-saada-jargmine-president-vaatame-ule-8-toenaolisemat-kandidaati |pealkiri=VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Kellest võiks saada järgmine president? Vaatame üle 8 tõenäolisemat kandidaati |väljaanne=[[Delfi]] |aeg=19. märts 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120426975/tagatuba-vseviov-mikser-luik-koalitsioon-otsib-presidendiks-sonaosavat-valispoliitikakorufeed |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Vseviov? Mikser? Luik? Koalitsioon otsib presidendiks sõnaosavat välispoliitikakorüfeed |aeg=8. jaanuar 2026 |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]] |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tv.delfi.ee/artikkel/120593292/vilja-kusib-mari-liis-jakobson-mida-oodata-alanud-presidendirallist |pealkiri=VILJA KÜSIB &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Mari-Liis Jakobson: Ülle Madise on väga väärikas kandidaat |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=26. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/Ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt; Juunikuu algul Delfi korraldatud 53 riigikogu liikme anonüümses hääletuses osutus Madise 27 kandidaadi seas populaarseimaks, kogudes 27 häält, edestades mh nt [[Marina Kaljurand]]a (18 häält), [[Jüri Luik]]e (16 häält) ja [[Jonatan Vseviov]]it (16 häält). Ajakirjanik [[Herman Kelomees]] viitas seejuures, et 2026. aastal tõstatus Madise võimalik kandidatuur juba kolmandat korda. Kuivõrd 2026. aasta valimisi puudutavaid avalikke arutelusid iseloomustas Kelomehe järgi tulevase riigipea rahvusvahelise suhtluse kogemuse olulisuse rõhutamine, siis oli Madise neis &quot;veidi tagaplaanile jäänud&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120588572/kes-sobiks-jargmiseks-eesti-presidendiks-53-riigikogu-liiget-osales-delfi-anonuumses-kusitluses |pealkiri=Kes sobiks järgmiseks Eesti presidendiks? 53 riigikogu liiget osales Delfi anonüümses küsitluses |autor=[[Herman Kelomees]] |aeg=6. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; Juulikuu alguseks peeti poliitikute ja analüütikute seas teda üheks kõige tugevamaks kandidaadiks, tema põhiliseks konkurendiks peeti Jonatan Vseviovit.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610070106/eksperdid-seekord-on-hea-voimalus-presidendi-valimiseks-riigikogus |pealkiri=Eksperdid: seekord on hea võimalus presidendi valimiseks riigikogus |autor=Iida-Mai Einmaa |aeg=4. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594447/tagatuba-ulle-madise-on-presidendiralli-favoriit-tema-tuules-on-vseviov-aga-varutagu-kannatust |pealkiri=TAGATUBA &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Ülle Madise on presidendiralli favoriit, tema tuules on Vseviov. Aga varutagu kannatust! |aeg=2. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]] |autor=[[Kärt Anvelt]], [[Herman Kelomees]], Kristopher Muraveiski}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot; /&gt;

23. juunil Raplas [[võidupüha]] paraadil peetud kõnes teatas Karis, et teiseks ametiajaks ei kandideeri. Varem oli Madise meedias väljendanud toetust Karise jätkamisele presidendina, kommenteerides, et tema arvates tegi Karis ametis väga head tööd, ning keeldus enda võimalikku kandidatuuri kommenteerimast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120593325/ulle-madise-eestil-on-seni-presidentidega-vedanud-oige-inimene-on-oigel-ajal-olnud-oiges-kohas |pealkiri=Ülle Madise: Eestil on seni presidentidega vedanud, õige inimene on õigel ajal olnud õiges kohas |autor=Eve Heinla |aeg=27. juuni 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;

1. juulil teatas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees [[Tanel Kiik]], et partei näeb Madiset apoliitilise ja erakondadeülese favoriidina, kes võib juba riigikogus äravalituks osutuda, ja kutsub ka teisi erakondi tema kandidatuuri kaaluma, kui Madise peaks nõustuma valimistel kandideerima. Põhjendades Madise sobilikkust presidendiks ütles Kiik, et Madise on end oma varasema tegevusega tõestanud &quot;tasakaaluka ja väärika inimesena, kes kaitseb põhiseaduse vaimu ja sisu&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067439/sotsid-pakuvad-presidendikandidaadina-kaalumiseks-ulle-madiset |pealkiri=Sotsid pakuvad presidendikandidaadina kaalumiseks Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt; Samal ajal teatasid ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni juht [[Õnne Pillak]] ja [[Eesti 200]] esimees [[Kristina Kallas]], et nende erakonnad on valmis Ülle Madiset toetama.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610067640/pillak-reformierakonnas-oleks-tugev-toetus-madisele-presidendikandidaadina |pealkiri=Pillak: Reformierakonnas oleks tugev toetus Madisele presidendikandidaadina |väljaanne=[[ERR]] |aeg=1. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610067610/eesti-200-toetab-ulle-madiset-presidendikandidaadina |pealkiri=Eesti 200 toetab Ülle Madiset presidendikandidaadina |aeg=1. juuli 2026 |väljaanne=[[ERR]] |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 2. juulil ütles Madise ajakirjandusele, et tema pole kandideerimiseks kellelegi oma nõusolekut andnud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610068006/ulle-madise-ma-ei-ole-kandideerimiseks-kellelegi-nousolekut-andnud |pealkiri=&lt;/ref&gt; ning päev hiljem, et nõusolekut pole temalt ka küsitud ning ta ise pole oma kandidatuuri samuti kellelegi välja pakkunud, viidates lisaks, et õiguskantslerina ei saa ta end nagunii siduda ühegi poliitilise jõuga.&lt;ref name=&quot;Delfi6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120601176/ulle-madise-mul-ei-ole-praegu-millegi-ule-otsustada-ega-millestki-teatada |pealkiri=Ülle Madise: mul ei ole praegu millegi üle otsustada ega millestki teatada |autor=[[Vilja Kiisler]] |aeg=3. juuli 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[Delfi]]}}&lt;/ref&gt; &lt;!--Siia on vaja ka Isamaa varasemat seisukohta + Keskerakonda--&gt;18. augustil teatas Isamaa esimees [[Urmas Reinsalu]], et partei toetab samuti Madise kanditatuuri.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120604622/isamaa-toetab-presidendivalimistel-ulle-madise-kandidatuuri |pealkiri=Ülle Madisest saab suure tõenäosusega president. Teda toetab ka Isamaa |väljaanne=[[Delfi]] |autor=Matti Alvar Lind, Kärt Karu, Grete Volmer, Rauno Ruus, Elisabeth Viil, Berta Gortfelder |aeg=18. august 2026 |kasutatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil esitas ta kandidatuuri 75 saadikut, ehkki Madiset toetavate parteide liikmetest jätsid oma allkirja andmata [[Züleyxa Izmailova]] SDE-st ning [[Priit Sibul]] ja [[Helir-Valdor Seeder]] Isamaast.&lt;ref name=&quot;ERR5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117515/madise-kandidatuuri-presidendiks-esitasid-75-saadikut |pealkiri=Madise kandidatuuri presidendiks esitasid 75 saadikut |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

12.–19. augusti [[Emor]]i küsitluse (1141 vastajat) järgi toetas Madise valimist presidendiks 35% vastanutest, 18% jäi erapooletuks, 14% toetas Tiit Landi, 12% Mart Helmet ja 12% kedagi muud.&lt;ref name=&quot;ERR5,5&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610115607/presidendikandidaatidest-eelistab-rahvas-enim-ulle-madiset |pealkiri=Presidendikandidaatidest eelistab rahvas enim Ülle Madiset |autor=Urmet Kook |aeg=21. august 2026 |kasutatud=26. august 2026}}&lt;/ref&gt; 24. augustil avaldatud [[Ühiskonnauuringute Instituut|Ühiskonnauuringute Instituudi]] ja [[Norstat]]i küsitluse järgi toetas Madise kandidatuuri 43% vastajatest, 36% teda ei pooldanud ja 21% jäid erapooletuks. Uuringu järgi oli ta kokkuvõttes populaarseim kandidaat (29%), edestades Mart Helmet (12%) ja Tiit Landi (9%).&lt;ref name=&quot;ERR6&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.err.ee/1610117512/43-protsenti-vastajatest-toetab-ulle-madise-valimist-presidendiks |pealkiri=43 protsenti vastajatest toetab Ülle Madise valimist presidendiks |aeg=24. august 2026 |kasutatud=26. august 2026 |väljaanne=[[ERR]]}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu istung presidendi valimiseks toimus 2026. aasta 2. septembril, kohalolijateks registeeris end 89 saadikut. Valituks osutumiseks oli Madisel tarvis 2/3 häältest ehk 68 häält, salajasel hääletus toetas Madiset kokku 71 saadikut. Ta astub ametisse 12. oktoobril, mil annab riigikogus ametivande.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=Riigikogu valis Ülle Madise Eesti järgmiseks presidendiks |url=https://www.err.ee/1610126212/riigikogu-valis-ulle-madise-eesti-jargmiseks-presidendiks |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=[[ERR]] |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Poliitilised vaated==
Madise on enda maailmavaadet kirjeldanud nii, et liberaalide arvates on ta konservatiiv ja konservatiivide arvates liberaal.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1610113246/madise-eesti-peab-hoidma-kuuned-enda-poole |pealkiri=Madise: Eesti peab hoidma küüned enda poole |autor=[[Arp Müller]] |väljaanne=[[ERR]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt;

Ajakirjanik [[Mikk Salu]] on Madise poliitilisi vaateid iseloomustanud kui segu [[klassikaline liberalism|klassikalisest liberalismist]] ja konservatiivsest rahvuslusest ning pidanud tema ideoloogilist paiknemist sarnaseks näiteks [[Jüri Adams]]i, [[Vootele Hansen]]i ja [[Edmund Burke]]'i omaga. Salu järgi väljendub Madise liberaalsus eeskätt isikuvabaduste, eraomandi ja ettevõtlusvabaduse kaitsmises ning umbusus riikliku ülereguleerimise ja jälgimisühiskonna suhtes.&lt;ref name=&quot;Vaated&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.postimees.ee/8529053/analuus-millised-on-ulle-madise-poliitilised-vaated |pealkiri=ANALÜÜS {{!}} Millised on Ülle Madise poliitilised vaated? |autor=[[Mikk Salu]] |väljaanne=[[Postimees]] |aeg=18. august 2026 |vaadatud=18. august 2026}}&lt;/ref&gt; Ajakirjanik [[Toomas Sildam]] on Madiset õiguskantslerina nimetanud &quot;vabaduse kantsleriks&quot;.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Vabadus ja riigi sekkumine===
Madise on oma avalikes sõnavõttudes korduvalt rõhutanud inimese vabaduse ja isikliku vastutuse tähtsust. 2016. aastal leidis ta, et Eestis oli kujunenud suund vabaduste piiramise ja ühiskonna järjest üksikasjalikuma reglementeerimise poole. Tema hinnangul ei peaks riik kohtlema täiskasvanud inimest lapsena ega püüdma kõiki ühiskondlikke probleeme lahendada uute keeldude ja piirangutega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/oiguskantsler-ulle-madise-eestis-trend-vabaduste-piiramise-suunas |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise: Eestis on trend vabaduste piiramise suunas |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. märts 2016 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal, [[COVID-19 pandeemia Eestis|COVID-19 pandeemia]] ajal, rõhutas Madise, et ka kriisiolukorras peavad põhiseaduslikud institutsioonid lähtuma põhiseadusest ning põhiõiguste piiranguid ei saa õigustada üksnes avaliku arvamuse või poliitilise otstarbekusega.&lt;ref name=&quot;Vabadused2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsleri-intervjuu-ajalehes-postimees |pealkiri=Ülle Madise: vabaduste piiramisse ei saa suhtuda kergekäeliselt |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. august 2021 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal kirjutas ta, et inimeste õiguste ja vabaduste piiramisel tuleb näidata piirangu tegelik eesmärk ning tõendada faktide ja loogikaga, et abinõu aitab eesmärki saavutada ja toob rohkem kasu kui kahju.&lt;ref name=&quot;HirmViha&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-hirm-ja-viha-kolbmatud-teejuhid |pealkiri=Ülle Madise: Hirm ja viha on kõlbmatud teejuhid |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=8. oktoober 2022 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta artiklis &quot;Vägivalla monopol&quot; kritiseeris Madise mõtteviisi, mille järgi tuleks ühiskondlikele probleemidele automaatselt vastata käskude, keeldude ja karmimate karistustega. Tema järgi nõuab põhiseadus vabaduse piiramise korral faktidel ja loogikal põhinevat põhjendust ning Eesti elukorralduse lähtekohaks peaks olema vabadus koos vastutusega.&lt;ref name=&quot;VägivallaMonopol&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-vagivalla-monopol |pealkiri=Ülle Madise: Vägivalla monopol |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=5. mai 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eraelu ja jälgimisühiskond===
Madise on olnud kriitiline riikliku lausjälgimise ning erinevates riiklikes andmekogudes olevate isikuandmete ulatusliku ühendamise suhtes. 2025. aasta intervjuus leidis ta, et massandmebaasid ja riiklik lausjälgimine võivad ohustada inimese vabadust, väljendusvabadust ja sõltumatute institutsioonide toimimist. Ta pidas probleemseks olukorda, kus inimese kohta eri registritest kogutud andmeid ühendatakse ning analüüsitakse ilma konkreetse kahtluse või vajaduseta.&lt;ref name=&quot;Jälgimisühiskond2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-kui-kontroll-voimu-ule-kaob-vale-ja |pealkiri=Õiguskantsler: kui kontroll võimu üle kaob, on vale ja vägivalla tõus paratamatu |autor=Vahur Koorits |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=1. juuli 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsleri 2024/2025. aasta ülevaates leidis Madise samuti, et ühiskonnas ei ole kokku lepitud põhimõttes, mille järgi riik võiks inimeste elu ulatuslikult analüüsida selleks, et neile niinimetatud proaktiivseid teenuseid pakkuda.&lt;ref name=&quot;Ülevaade2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/ylevaade2025/ |pealkiri=Õiguskantsleri aastaülevaade 2024/2025 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Demokraatia ja riigikorraldus===
Madise toetab Eesti põhiseaduses sätestatud [[parlamentaarne vabariik|parlamentaarset]] riigikorraldust, võimude lahusust ja tasakaalustatust ning niinimetatud kokkuleppedemokraatiat. Ta on leidnud, et Eesti poliitiline süsteem ei peaks toimima põhimõttel „võitja võtab kõik“ ning suuremate ühiskondlike muudatuste puhul tuleks otsida võimalikult laia toetust nii Riigikogus kui ka ühiskonnas.&lt;ref name=&quot;Kokkuleppedemokraatia2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/oiguskantsler-ulle-madise-ettekanne-eesti |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise ettekanne Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsis |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=7. detsember 2023 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kirjutas Madise, et poliitikute ülesanne on ühtaegu esindada oma valijaid ja otsida kogu ühiskonna ühisosa ning et koalitsioonivalitsuste puhul on kompromisside tegemine demokraatliku süsteemi loomulik osa. Ta on pidanud problemaatiliseks mõne erakonna või valijarühma põhimõttelist välistamist poliitilisest koostööst ning rõhutanud, et koostöö võimalikkust tuleks hinnata konkreetsete kokkulepete, mitte üksnes osaliste identiteedi järgi.&lt;ref name=&quot;Kokkulepped2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-heade-kokkulepete-voimalikkusest |pealkiri=Ülle Madise: Heade kokkulepete võimalikkusest |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=14. veebruar 2025 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal rõhutas ta kohtunike täiskogul, et Eesti põhiseaduslik mudel on üles ehitatud parlamentaarsele kokkuleppedemokraatiale ning tugevale võimude lahususele ja tasakaalustatusele, mis peab takistama liigse võimu koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte.&lt;ref name=&quot;Kohtunikud2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud |pealkiri=Õiguskantsler Ülle Madise kõne kohtunike täiskogul, 28. mail 2026 |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=28. mai 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Madise on kritiseerinud ka ühiskonna poliitilist polariseerumist. 2026. aasta märtsis leidis ta, et õigusriigi põhimõtteid võivad kahjustada nii radikaalselt vastanduvad poliitilised jõud kui ka need, kes põhjendavad enda seisukohti liberaalsuse ja hoolivusega, kuid ei tunnusta eriarvamusele jäämise õigust või sõltumatute institutsioonide rolli.&lt;ref name=&quot;Polariseerumine2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/polariseerumine-voi-tehisintellekt-oiguskantsler |pealkiri=„Polariseerumine või tehisintellekt“. Õiguskantsler Ülle Madise kõne advokatuuri üldkogul |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=31. märts 2026 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Eesti keel, rahvus ja kultuur===
Madise on rõhutanud Eesti riigi põhiseaduslikku ülesannet tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine. 2018. aastal kirjutas ta, et Eesti omariikluse eesmärk on võimaldada eesti keelel, kultuuril ja rahval kesta ning et selle eelduseks on elukorraldus, mis paneb inimesed tahtma Eestis elada ja siia jääda.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/ulle-madise-eesti-mote-olla-eesti |pealkiri=Ülle Madise: Eesti mõte on olla Eesti |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=20. veebruar 2018 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aastal oli Madise vastu eesti kirjakeele normi kaotamisele, põhjendades seda põhiseaduses sätestatud kohustusega kaitsta eesti keelt ja tagada ametliku keelekasutuse selgus. Samal ajal rõhutas ta, et kirjakeele norm ei tohiks piirata inimeste vaba keelekasutust väljaspool ametlikku suhtlust.&lt;ref name=&quot;Kirjakeel2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/node/5836 |pealkiri=Ülle Madise: Eesti kirjakeele normi ei tohi kaotada |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |aeg=16. märts 2024 |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal ütles Madise, et maksude, toetuste, välis- ja julgeolekupoliitika ning teiste poliitiliste valikute üldine eesmärk peaks olema luua tingimused, kus eesti keele ja kultuuri kandjatel on võimalik ja soov Eestis elada.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Presidendi institutsioon===
Madise on Eesti presidendi institutsiooni rolli kirjeldades öelnud, et president peaks olema &quot;mört riigimüüri kivide vahel&quot;, mis ühendab ühiskonda ega lahuta seda.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Ta ei pea sobivaks, et president asuks näiteks Riigikogu valimiste eel avalikult propageerima konkreetseid maksu-, majandus- või ettevõtluspoliitilisi valikuid. Madise hinnangul kahjustaks selline tegevus presidendi erapooletust ning tema võimalust tegutseda poliitiliste konfliktide korral sõltumatu vahemehe ja põhiseaduse järelevalvajana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Madise on ka varem olnud seisukohal, et Eesti praeguste presidendi volituste juures ei oleks presidendi otsevalimine põhjendatud. Tema hinnangul eeldaks otsevalimine presidendile märksa suurema reaalse poliitilise võimu andmist ja muudaks seega Eesti praegust parlamentaarset riigikorraldust.&lt;ref name=&quot;President2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/koned-artiklid-intervjuud/ulle-madise-ma-ei-kandideerinud-presidendiks-sest |pealkiri=Ülle Madise: ma ei kandideerinud presidendiks, sest õiguskantsleri töö oli pooleli |väljaanne=Õiguskantsleri Kantselei |vaadatud=3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis nimetas Madise [[Alar Karis]]t väga heaks presidendiks ja ütles, et oleks soovinud tema jätkamist riigipeana.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

===Välispoliitika===
Välispoliitikas on Madise rõhutanud Eesti riiklike huvide järgimist koos usaldusväärse liitlassuhte säilitamisega. 2026. aasta augustis ütles ta, et Eesti peab tegema seda, mis on Eestile kasulik, olles samal ajal liitlastele vajalik partner.&lt;ref name=&quot;vaated2&quot; /&gt;

Varem on Madise rõhutanud [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]], [[NATO]] ja euroala tähtsust Eesti iseseisvust toetava raamistikuna, leides samas, et rahvusvaheline koostöö ei nõua Eestilt oma eripära või rahvusliku identiteedi kaotamist.&lt;ref name=&quot;EestiMõte2018&quot; /&gt;

== Liikmesus ==
* 2010−2015 [[Eesti Kunstiakadeemia kuratoorium]]i liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2010−2015 Euroopa Nõukogu juures asuva riikide korruptsioonivastase ühenduse (GRECO) sõltumatu ekspert&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–2015 Eesti Rahvusringhäälingu ühiskondliku nõukoja liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2012–... [[Enn Soosaare esseistikapreemia|Enn Soosaare eetilise esseistika auhinna]] žürii esimees&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013–2015 Ametnikueetika nõukkogu liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* 2013−2022 [[Rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjon]]i (ECRI) liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2015–2024 [[Rahvusvaheline Ombudsmani Institutsioon|Rahvusvahelise Ombudsmani Institutsiooni]] (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt; 
* 2017–... IOI ülemaailmse juhatuse liige&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;CV&quot; /&gt;
* Korporatsiooni Filiae Patriae liige.

== Tunnustus ==
* 2011 – [[Teenäitaja]]&lt;ref&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06245284 Ülle Madise pälvis aunimetuse &quot;Teenäitaja 2011&quot;] ERR Uudised, 06.02.2012.&lt;/ref&gt;
* 2015 – [[ettevõtluse sõber]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/553770/ettevotluse-sobraks-kuulutati-oiguskantsler-ulle-madise Ettevõtluse sõbraks kuulutati õiguskantsler Ülle Madise] ERR Uudised, 04.02.2016.&lt;/ref&gt;
* 2016 – mõjukaim riigiteener edetabelis &quot;Eesti mõjukad 2016&quot;&lt;ref&gt;Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 08.12.2016.&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Eesti Õpilasesinduste Liit|Eesti Õpilasesinduste Liidu]] teenetemärk
* 2023 – [[Ene Hioni Fond]]i stipendium&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-%C3%BClle-madise-p%C3%A4lvis-ene-hioni-fondi-stipendiumi Õiguskantsler Ülle Madise pälvis Ene Hioni Fondi stipendiumi] Eesti Vabariigi Õiguskantsleri kodulehel. Vaadatud 04.12.2023.&lt;/ref&gt;
* 2023 – Keeleameti sõber, Keeleameti hõbemärk&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot; /&gt;
* 2024 – [[Riigivapi III klassi teenetemärk]]

=== ÜRO tunnustus õiguskantsleri institutsioonile ===
Eesti õiguskantsleri institutsioon kui inimõiguste kaitse asutus pälvis ÜRO-lt 2025. aasta aprillis (teist korda) kõrgeima ehk A-akrediteeringu, mis annab tunnistust asutuse jätkuvast sõltumatusest ning tõhususest inimõiguste edendamisel ja kaitsel. See annab õiguskantslerile võimaluse osaleda ja võtta sõna [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu]]s ning muudes rahvusvahelistes inimõiguste foorumites.&lt;ref&gt;[https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/uudised/uro-tunnustas-oiguskantslerit-korgeima-taseme-inimoiguste-kaitsjana ÜRO tunnustas õiguskantslerit kõrgeima taseme inimõiguste kaitsjana] Õiguskantsleri koduleht. 29.04.2025.&lt;/ref&gt;

=== Selge Sõnumi auhinnavõistluse patroon ===
Kui 2016. aastal tunnustati Ülle Madiset [[Selge sõnumi auhind|Selge Sõnumi]] auhinnavõistlusel äramärkimisega selge väljenduse eest avalikus suhtluses&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2016/tulemused-2016/ Tulemused 2016] 2016. aasta Selge Sõnumi auhinna võistluse tulemused veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;, siis alates 2017. aastast on ta olnud Selge Sõnumi auhinna võistluse patroon.&lt;ref&gt;[http://selgesonum.ee/varasemad-uritused/auhind-2017/ Auhind 2017] 2017. aasta Selge sõnumi auhinna võistlus veebilehel Selgesonum.ee&lt;/ref&gt;

=== Keeleameti tunnustus ===
2023. aastal pälvis Ülle Madise keeleameti sõbra nimetuse ja keeleameti hõbemärgi. [[Keeleamet]] on seoses sellega märkinud: &quot;Kui lugeda põhiseaduse 12. peatükki, kus on kirjas õiguskantsleri tegevuse alused, ei ole seal sõnagi sellest, et ta peaks muu hulgas hoolitsema eesti keele ja selle hea käekäigu eest. Ometi on Ülle Madise teinud seda oma ametiaja algusest peale ning temast on saanud üks eesti keele eest hoolitsemise ja selle kaitse eestkõnelejaid.&quot;&lt;ref name=&quot;keeleameti&quot;&gt;[https://keeleamet.ee/uudised/keeleameti-sober-2023-oiguskantsler-ulle-madise Keeleameti sõber 2023 on õiguskantsler Ülle Madise] Keeleameti koduleht. 18.12.2023.&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on riigikohtunik ja poliitik [[Tõnu Anton]], ema on Sirje Anton{{Lisa viide}}, ema isapoolne vanaisa oli ettevõtja [[Oskar Luik]].

Tema abikaasa on [[Üldkohus|Üldkohtu]] kohtunik [[Lauri Madise]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20200805111307/http://www.pealinn.ee/tagid/koik/el-i-suurima-palga-saajate-seas-on-ka-viis-eestlast-n160221 EL-i suurima palga saajate seas on ka viis eestlast]. Pealinn.ee, 5. jaanuar 2016&lt;/ref&gt; 

Ta on [[Tallinna Toompea Kaarli kogudus]]e liige.{{lisa viide}}

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{Vikitsitaadid}}
* {{ETIS}}
* Mikk Salu. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/70319419/ulle-madise-juristide-katte-ei-saa-poliitika-tegemist-anda Ülle Madise: Juristide kätte ei saa poliitika tegemist anda] Eesti Ekspress, 10. detsember 2014
* [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/plekktrumm-ulle-madise ERR-i saade &quot;Plekktrumm. Ülle Madise&quot;] Esmaeeter: 23. november 2015
* [https://www.oiguskantsler.ee/seisukohad-ja-algatused/algatused/raadiosaade-oigus-ja-oiglus Kuku raadio saatesari &quot;Õigus ja õiglus&quot;] Saadete kokkuvõtted ja kuulamislingid veebisaidil Õiguskantsler.ee, 4. september 2016 – 28. oktoober 2018
* Otti Eylandt. [https://epl.delfi.ee/artikkel/76498911/ulle-madise-riigimehelikku-julgust-ja-tarkust-voiks-rohkem-olla Ülle Madise: riigimehelikku julgust ja tarkust võiks rohkem olla] Eesti Päevaleht, 8. detsember 2016
* Priit Wend Kuusk. [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/120140406/koige-armsam-on-roosade-pojengide-lohn-mis-taidab-oiguskantsler-ulle-madise-onnetundega „Kõige armsam on roosade pojengide lõhn.“ Mis täidab õiguskantsler Ülle Madise õnnetundega?] Eesti Naine / Delfi Lood, 9. veebruar 2023 
* [https://kultuur.err.ee/1609222563/ulle-madise-rahvuse-identiteeti-hoidvat-keelt-ei-saa-lasta-isevoolu-minna Ülle Madise: rahvuse identiteeti hoidvat keelt ei saa lasta isevoolu minna] ERR Kultuur / &quot;Keelesaade&quot;, 15. jaanuar 2024
* [https://kultuur.err.ee/1609303848/ulle-madise-eesti-keel-on-meie-tugevus-mitte-norkus Ülle Madise: eesti keel on meie tugevus, mitte nõrkus] ERR Kultuur, 5. aprill 2024
* Madis Hindre. [https://www.err.ee/1609333671/ulle-madise-inimesel-peab-olema-voimalik-mitte-olla-kogu-aeg-salvestatud Ülle Madise: inimesel peab olema võimalik mitte olla kogu aeg salvestatud] ERR Uudised, 6. mai 2024
* [https://www.youtube.com/watch?v=j955EfN9dAA Ülle Madise. Eesti keel kui Eesti riigi alusväärtus] Ettekanne teaduspoliitika konverentsil 2024. Eesti Teadusagentuur, 18. oktoober 2024
* [https://www.err.ee/1609557427/madise-puuetega-inimestel-peab-olema-voimalus-laulupeole-esinema-paaseda Madise: puuetega inimestel peab olema võimalus laulupeole esinema pääseda] ERR Uudised, 20. detsember 2024
* Rannar Raba. [https://tartu.postimees.ee/8163366/intervjuu-ulle-madise-me-koik-saame-kodanikena-teha-seda-et-ei-lase-end-asjata-ules-assitada Intervjuu ⟩ Ülle Madise: me kõik saame kodanikena teha seda, et ei lase end asjata üles ässitada] Tartu Postimees, 31. detsember 2024
* Eve Heinla. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120345708/oiguskantsler-ulle-madise-kiusamist-on-eestis-liiga-palju-ametnikud-peaksid-olema-inimese-poolel Õiguskantsler Ülle Madise: kiusamist on Eestis liiga palju, ametnikud peaksid olema inimese poolel] Maaleht, 2. jaanuar 2025
===Artikleid===
* [https://epl.delfi.ee/artikkel/50920148 Elektrooniline hääletus on lisavõimalus] Eesti Päevaleht, 9. aprill 2002
* [http://www.epl.ee/artikkel/354331 Presidendi otsevalimine – hõbekuul?] Eesti Päevaleht, 12. september 2005
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=8166:otsedemokraatia-liiga-ilus-idee&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3239 Otsedemokraatia liiga ilus idee] Sirp, 12. veebruar 2009
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10138:poliitika-kultuursusest-teoorias-ja-praktikas&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3285 Poliitika kultuursusest teoorias ja praktikas] Sirp, 4. veebruar 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10821:haridustoeoestuse-buum-ja-krahh&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3302 Haridustööstuse buum ja krahh] Sirp, 4. juuni 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11505:avatus-avalikkus-ja-motlemise-tase&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3320 Avatus, avalikkus ja mõtlemise tase] Sirp, 5. november 2010
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=11798:kes-unistab-paeikesekuninga-riigist-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3327 Kes unistab Päikesekuninga riigist?] Sirp, 6. jaanuar 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12214:muutmine-teenib-muutjat-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3339 Muutmine teenib muutjat?] Sirp, 1. aprill 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12564:milleks-on-eestis-vaja-uelikoole&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3348 Milleks on Eestis vaja ülikoole?] Sirp, 3. juuni 2011
* [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=12765:eesti-19912011-aastani-laebi-pohiseaduse-prisma-moned-motted-&amp;catid=9:sotsiaalia&amp;Itemid=13&amp;issue=3353 Eesti 1991.–2011. aastani läbi põhiseaduse prisma. Mõned mõtted] Sirp, 5. august 2011
* [http://opleht.ee/26525-erakoolid-ja-uldine-haridusstress/ Erakoolid ja üldine haridusstress] Õpetajate Leht, 13. november 2015
* [http://arvamus.postimees.ee/3587393/ulle-madise-pohiharidus-vajab-pohiseaduse-kaitset#comments Põhiharidus vajab põhiseaduse kaitset] Postimees, 20. veebruar 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3715361/ulle-madise-vahem-norme-rohkem-tervet-moistust Vähem norme, rohkem tervet mõistust] Postimees, 31. mai 2016
* [http://arvamus.postimees.ee/3745151/ulle-madise-24-aastat-hiljem-pohiseaduse-sihik-pusib-kindlalt-paigas 24 aastat hiljem - põhiseaduse sihik püsib kindlalt paigas] Postimees, 28. juuni 2016
* [https://arvamus.postimees.ee/4437863/ulle-madise-rahva-raha-eest-udu-ajamine-peab-loppema Ülle Madise: rahva raha eest udu ajamine peab lõppema] Postimees, 13. märts 2018
* [https://arvamus.postimees.ee/4479211/ulle-madise-jurist-ametnik-ja-ilus-eesti-keel Ülle Madise: jurist, ametnik ja ilus eesti keel. Kõne Wiedemanni konverentsil «Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa» 24. aprillil 2018 Rakvere reaalgümnaasiumis] Postimees/Arvamus, 26. aprill 2018
* [https://edasi.org/25834/ulle-madise-kui-raagime-ja-motleme-riigireformist-siis-millest-me-raagime/ Ülle Madise: kui räägime ja mõtleme riigireformist, siis millest me räägime] Edasi.org, 10. juuni 2018
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-pole-pelk-tarbeese/ Eesti keel pole pelk tarbeese] Sirp, 15. veebruar 2019
* [https://www.err.ee/920296/ulle-madise-ilusa-selge-eesti-keele-ulistuseks Ülle Madise: ilusa selge eesti keele ülistuseks] ERR Uudised, 14. märts 2019
* [https://edasi.org/76115/ulle-madise-riik-mis-laseb-elada/ Ülle Madise: riik, mis laseb elada] Edasi.org, 26. veebruar 2021
* [https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/vaikimise-noiaring/ Vaikimise nõiaring] Sirp, 10. juuni 2022
* [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keel-on-pohiseaduse-kaitse-all/ Eesti keel on põhiseaduse kaitse all] Sirp, 21. oktoober 2022
* [https://edasi.org/204773/ulle-madise-ka-korraliku-inimese-andmed-on-varandus-ja-relv/ Ülle Madise: ka korraliku inimese andmed on varandus ja relv] Edasi.org, 10. oktoober 2023
* [https://arvamus.postimees.ee/8206095/ulle-madise-on-oht-et-kui-trotsi-saab-liiga-palju-hakataksegi-ootama-valgustatud-tsaari Ülle Madise ⟩ On oht, et kui trotsi saab liiga palju, hakataksegi ootama valgustatud tsaari] Postimees.ee, 7. märts 2025

{{JÄRJESTA:Madise, Ülle}}
[[Kategooria:Õiguskantslerid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]]
[[Kategooria:Riigivapi III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>oivqvguevtrduquonb0097maj8g6he2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Snæfellsnesi maakond</title>
    <ns>0</ns>
    <id>177794</id>
    <revision>
      <id>7227960</id>
      <parentid>5643409</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:52:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227960</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="942" sha1="6lzxm816vq29i9gif42qhzhv5vxv5x9" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Snæfellsnesi maakond''' (''Snæfellsnes- og Hnappadalssýsla'', ''Snæfellsnessýsla'') oli [[maakond (Island)|maakond]] [[Island]]i lääneosas [[Vesturland]]i piirkonnas [[Norðvesturkjördæmi]] valimisringkonnas.

See maakond hõlmab suurema osa [[Snæfellsnes]]i poolsaarest.

Maakonna pindala on 1468 või 2163 km² ja elanike arv oli 2006. aasta andmetel 4003.

Maakonna keskus on [[Stykkishólmur]].

Sinna kuuluvad järgmised [[vald (Island)|vallad]]:
* [[Eyjar og Miklaholt]] (''Eyja- og Miklaholtshreppur'')
* [[Snæfellsbær]]
* [[Grundarfjörðuri vald]] (''Grundarfjarðarbær'')
* [[Helgafellssveit]]
* [[Stykkishólmur]]i linn (''Stykkishólmsbær'')

[[Hnappadalur]] asub [[Mýrari maakond|Mýrari maakonna]] [[Borgarbyggð]]i vallas (varem [[Kolbeinsstaðiri vald|Kolbeinsstaðiri vallas]]).

Suuremad asulad on [[Stykkishólmur]], [[Grundarfjörður]] ja [[Ólafsvík]].

[[Kategooria:Islandi haldusjaotus]]</text>
      <sha1>6lzxm816vq29i9gif42qhzhv5vxv5x9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rundāle loss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>181617</id>
    <revision>
      <id>7228119</id>
      <parentid>6909638</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:18:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228119</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2581" sha1="9rymcwo3081bub65xascmvc4mj6egva" xml:space="preserve">{{Hoone
|nimi               = Rundāle loss
|omakeelne nimi     = Rundāles pils
|pilt               = Rundāle loss.jpg
|pildiallkiri       = Rundāle loss, vaade pargi poolt (2008)
|asukoht            = [[Pilsrundāle]], Läti
|stiil              = [[barokk]]
|ehituse algus      = 1736
|ehituse lõpp       = 1768
|avamine            = 
|renoveeritud       = 1972–2016
|aadress            = 
|kõrgus             = 
|vundamendi pindala = 
|korruseid          = 
|ehitusmaterjal     = 
|arhitekt           = [[Bartolomeo Rastrelli]]
|omanik             = 
|kaart              = pind
}}

'''Rundāle loss''' ([[saksa keel]]es ''Schloss Ruhental'', ka ''Ruhenthal'' või ''Ruhendahl'', [[vene keel]]es ''Рухенталь'', [[läti keel]]es ''Rundāles pils'') on [[barokk]]stiilis loss [[Läti]]s. Asub Bauska piirkonnas [[Rundāle vallas]] [[Pilsrundāle]] külas.

Loss ehitati aastatel [[1736]]–[[1740]] Itaalia päritolu Vene arhitekti [[Bartolomeo Rastrelli]] projekti järgi [[Kuramaa hertsog]]i [[Ernst Johann Biron]]i suveresidentsiks, aga seisis tühjana [[1760. aastad|1760. aastateni]], kuni Rastrelli lõpetas lossi sisetööd. Lossi interjöör, eeskätt saalid, on kujundatud [[rokokoo]]stiilis. Lossis on 138 ruumi.

Pärast [[Kuramaa hertsogiriik|Kuramaa hertsogiriigi]] ja selle [[Zemgale]] osa ühendamist [[Venemaa keisririik|Venemaa]]ga [[1795]]. aastal anti loss keisrinna [[Katariina II]] armukese [[Platon Zubov]]i kasutusse. Pärast Zubovi surma [[1822]]. aastal päris Rundāle lossi tema noor lesk, kohaliku mõisniku tütar Thekla Walentinowicz (1801–1873), kes hiljem abiellus ülemõuemarssal krahv [[Andrei Šuvalov]]iga (1802–1873). Nii läks loss [[Šuvalov]]ite suguvõsale ja oli viimaste omanduses kuni [[1917]]. aastani.

Loss sai tugevasti kannatada nii [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] kui ka [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]]. 

Tänapäeval on Rundāle lossis muuseum. Loss koos lossi ümbritseva pargiga on üks tähtsamaid Läti vaatamisväärsusi.

[[Pilt:Rundalen4.jpg|pisi|tühi|Vaade peasissepääsule]]

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
*[http://www.rundale.net/ Rundāle lossi koduleht] (läti, inglise, saksa ja vene keeles)
*[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=855&amp;prop_id=211 Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod] (''läti keeles'')

[[Kategooria:Läti lossid]]
[[Kategooria:Barokk]]
[[Kategooria:Kuramaa ajalugu‎]]
[[Kategooria:Bauska kihelkond]]
[[Kategooria:Bauska piirkond]]
[[Kategooria:18. sajand Lätis]]
[[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Lätis]]</text>
      <sha1>9rymcwo3081bub65xascmvc4mj6egva</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahur Sova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190800</id>
    <revision>
      <id>7227872</id>
      <parentid>6266931</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:04:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227872</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2297" sha1="mhzoyo5txdqhwd1isylhx7wjrdr1d7i" xml:space="preserve">'''Vahur Sova''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1956]] [[Suure-Jaani]]s) on eesti [[arhitekt]].

Keskhariduse omandas ta [[Suure-Jaani Keskkool]]is aastatel 1963–1974. Aastatel 1974–1979 õppis ta [[TRÜ|Tartu Riiklikus Ülikool]]is [[majandusküberneetika]]t. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas ta [[Tallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriosakonnas aastatel 1987–1992.

Aastatel 1979–[[1981]] töötas ta [[ENSV Rahandusministeerium]]i Koosseisude Valitsuses. [[1984]]. aastast töötas ta [[Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut|Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis]] eelarvestaja-insenerina. [[1991]]–[[1995]] töötas ta Enn Laansoo Arhitektuuribüroos ning aastatel 1996–1999 Meelis Pressi Arhitektuuribüroos. Vahepeal tegutsenud vabakutselise arhitektina, töötab ta 2009. aastast arhitektuuribüroos Teigar Sova Arhitektid OÜ.

Suure osa Vahur Sova teostest moodustavad elumajad. Suurematest ühiskondlikest hoonetest kuuluvad tema loomingusse näiteks Tartu [[Kaubanduskeskus Zeppelin|Zeppelini keskus]] ja Pargi lasteaed [[Viimsi]]s. Tema töödele on iseloomulik mitmekülgne materjalikasutus, põnev mahujaotus ja funktsionaalne plaanilahendus.

==Töid==
*eramu Tuule 16
*eramu Vaalu 7
*eramu Hiieotsa tee1
*korterelamu Tammiku 2, Jüri
*eramu Merirahu 66, Tallinn
*eramud Kapteni 5 ja 7, Tartu
*Pargi lasteaed Viimsis
*Zeppelini keskus Tartus

==Muud==
Vahur Sova on 1999. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Allikad==
#{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=667
|Pealkiri=Eesti Arhitektie Liidu liikmed, Vahur Sova}}
#{{netiviide
|URL=http://tartu.postimees.ee/171105/tartu_postimees/uudised/183293.php
|Pealkiri=Vahur Sova ei tahtnud Zeppeliniga šokeerida
|Väljaanne=Tartu Postimees
|Aeg=17. november 2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Sauter, Peeter
|URL=http://paber.ekspress.ee/arhiiv/1999/45/areen/Kaanelugu.html
|Pealkiri=Vahur Sova ja ta majad
|Väljaanne=Eesti Ekspress
|Aeg=11. november 1999
}}

==Välislingid==
*[http://www.tsarh.ee/ Teigar Sova Arhitektid]

{{JÄRJESTA:Sova, Vahur}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>mhzoyo5txdqhwd1isylhx7wjrdr1d7i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalle Vellevoog</title>
    <ns>0</ns>
    <id>190807</id>
    <revision>
      <id>7227890</id>
      <parentid>6649603</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:17:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227890</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4863" sha1="r6htl1qwqc2hpb6int12mpdpq6ac0pa" xml:space="preserve">[[Pilt:Kalle Vellevoog.jpg|pisi|Kalle Vellevoog 2007. aastal]]
'''Kalle Vellevoog''' (sündinud [[14. aprill]] [[1963]] [[Tallinn]]) on eesti arhitekt.

Keskhariduse omandas ta [[Tallinna 37. Keskkool]]is aastatel [[1970]]–[[1981]] ning arhitektuurialase kõrghariduse [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1981–1986. 

[[1986]]–[[1990]] töötas ta projekteerimisinstituudi Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaalis ning alates 1990. aastast arhitektuuribüroos JVR OÜ.

Tema tuntumad tööd on eramuansambel Seedri tänaval Pärnus, korterelamu Kaupmehe tänaval Tallinnas, kortermajade grupp Pähkli tänaval Tallinnas ning pansionaat Seedri tänaval Pärnus. Neid iseloomustab uusfunktsionalistlik vormikeel, hea keskkonnatunnetus ning oskuslik materjalikasutus.

==Töid==
* Korterelamu Suur-Patarei 16 Tallinnas, 1998
*Türi tn. 10 hoone ümberehitus büroohooneks Tallinnas, 1999 (kaasautor Velle Kadalipp) 
*Eramuansambel Pärnus, Seedri tänaval, 2003 
*Korterelamu Tallinnas Kaupmehe tn. 6, 2004 (kaasautor V. Kadalipp)
*Korterelamu Pärnus Papli tn. 34, 2004 
*Korterelamute grupp Tallinnas Pähkli tänaval, 2005 (kaasautor V. Kadalipp)
*Korterelamu Tallinnas Tatari tn 9/11, 2005 (kaasautor V. Kadalipp) 
*Korterelamu Haapsalus, Suur-Liiva tn. 15, 2006 
*Büroohoone Tallinnas Pärnu mnt. 153, 2006 
*Pansionaat Pärnus Seedri tn. 4, 2007

==Võistlustöid==
*Rotermanni kvartali mahulise planeeringu rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, 1989; ostupreemia
*Jõhvi raamatukogu, arhitektuurikonkurss, 1990; 1. preemia
*Emajõe Ärikeskus Tartus, arhitektuurikonkurss., 1997; ostupreemia
*Viru ringkonnakohtu uue hoone tellitud arhitektuurikonkurss Jõhvis, 1998; 1. preemia 
*Kaali meteoriitikamuuseumi arhitektuurikonkurss, 1999: ostupreemia
*Tartu Ülikooli ühiselamu arhitektuurikonkurss, 2000; ostupreemia
*Korterelamu Tallinnas Kaupmehe tn. Tellitud konkurss, 2001; 1. preemia 
*Büroohoone Tallinnas Pärnu mnt. 153. Tellitud konkurss, 2004; 1. preemia
*Eesti Vabariigi Pekingi saatkonna arhitektuurikonkurss, 2007; 3. preemia

==Tunnustus==
*1998 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (huvitav ja kõrgetasemeline lähenemine 30. aastate arhitektuuri rekonstrueerimisel (elamu [[Suur-Patarei tänav|Suur-Patarei]] 16)) 
*2002 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (algatus ehitatud keskkonna väärtustamiseks ja defineerimiseks riiklikul tasemel; Eesti arhitektuuripoliitika töögrupp: [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], [[Liina Gailand]], [[Veljo Kaasik]], [[Krista Kodres]], [[Margus Koot]], [[Tõnu Laigu]], Jüri Lass, [[Heldur Meerits]], [[Urmas Muru]], [[Ebe Nõmberg]], [[Andres Põime]], [[Meeli Truu]], Kalle Vellevoog)
*2007 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (Pärnu suvitusarhitektuuri kaasaegne ja kõrgetasemeline interpreteerimine - pansionaat Seedri tn 4)
*2019 [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19800}}&lt;/ref&gt;
*2019 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tiiu Truus (sisearhitekt)|Tiiu Truusa]], [[Jaan Tiidemann]]i ja [[Lidia Zarudnaya]]ga; [[Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal]] ja ohvitseride mälestusmärk Maarjamäel)
*2020 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tiiu Truus (sisearhitekt)|Tiiu Truusaga]]; [[Narva Hermanni linnus|Narva linnuse]] konvendihoone rekonstrueerimine)

==Liikmesus==
Ta on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1990. aastast ning kuulub liidu eestseisusse. Aastatel 1998–2002 oli ta Eesti Arhitektide Liidu esimees ning aastatel 2002–2004 aseesimees.

==Allikad==
#{{netiviide
|URL=http://www.jvr.ee/#et/byroo/vastutavad_arhitekti/kalle_vellevoog_cv/
|Pealkiri=AB JVR OÜ töötajad, Kalle Vellevoog
}}
#{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/262/
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Kalle Vellevoog
}}
#{{netiviide
|Autor=Fjuk, Ignar
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=182
|Pealkiri=Arhitekt: Kalle Vellevoog
|Väljaanne=Maja 1-2004
}}
#{{netiviide
|Autor=Köller, Tuuli
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=156
|Pealkiri=Maarjamäe - keerulise elu lihtsad lahendused
|Väljaanne=Maja 3-2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Lindpere, Piret
|URL=http://www.einst.ee/Ea/architecture/lindpere.html
|Pealkiri=Three Cases Of The Estonian Way Of Life
|Väljaanne=Estonian Art 2-2003
}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/262/ Kalle Vellevoog] Eesti Arhitektide Liit
*[http://www.jvr.ee/ Arhitektuuribüroo JVR OÜ]

{{JÄRJESTA:Vellevoog, Kalle}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>r6htl1qwqc2hpb6int12mpdpq6ac0pa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marika Lõoke</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191054</id>
    <revision>
      <id>7227832</id>
      <parentid>6589575</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:28:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227832</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3133" sha1="98x4mp39tq7qnjw3bp504m713tfj2ts" xml:space="preserve">'''Marika Lõoke''' (sündinud [[20. august]]il [[1951]] [[Tallinn]]as) on eesti arhitekt.

Keskhariduse omandas ta [[Tallinna 2. Keskkool]]is. Sellele järgnes õppimine [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is, mille ta lõpetas [[1970]]. aastal. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas ta [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1970–1975.

Aastatel [[1975]]–[[1990]] töötas Lõoke projekteerimisinstituut [[EKE Projekt]]i arhitektina. Alates 1990. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Okas&amp;Lõoke.

Marika Lõoke on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1979. aastast ning kuulub liidu eestseisusse.

==Looming==
Marika Lõokese tuntumad tööd on [[Forekspank|Forekspanga]] maja [[Narva maantee (Tallinn)|Narva maanteel]], elu- ja ärihooned [[Kaarli puiestee]]l ja [[Rävala puiestee]]l ning [[Delta Plaza]] [[Pärnu maantee]] ja [[Järvevana tee]] ristmikul. Neid iseloomustavad jõulised vormid, hea keskkonnatunnetus ja leidlik materjalikasutus. 1980. aastatel valminud töid iseloomustavad [[Postmodernism|postmodernistlikud]] ja [[Neofunktsionalism|neofunktsionalistlikud]] jooned.

*Ministrite Nõukogu Asjadevalitsuse puhkekodu [[Narva-Jõesuu|Narva-Jõesuus]], 1980
*Saare KEKi Tehnotalituse hoone,1980
*Võru KEKi administratiivkorpus, 1982
*Kuusalu söökla-restoran, 1986
*Valga EPT spordihoone, 1991
*[[Danske Bank|Eesti Forekspanga]] hoone Tallinnas Narva maanteel, 1997 (kaasautor [[Jüri Okas]])
*Estconde ärikeskus Tallinnas Pärnu maanteel, 1999 (kaasautor Jüri Okas)
*büroohoone Tallinnas [[Toompuiestee|Toompuiestee 33]], 2001 (kaasautor Jüri Okas)
*Elu- ja ärihoone Tallinnas [[Kaarli puiestee|Kaarli pst 8]], 2004 (kaasautor Jüri Okas)
*Elu- ja ärihoone Tallinnas [[Rävala puiestee|Rävala pst 19]], 2005 (kaasautor Jüri Okas)
*[[Delta Plaza]] ärikeskus, 2008 (kaasautor Jüri Okas)

==Tunnustus==
* 1997 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Jüri Okas]]ega; [[Danske Bank|Eesti Forekspanga]] hoone Tallinnas)
* 2024 [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]

==Allikad==
*[[Piret Lindpere]]. &quot;Lõoke, Marika&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 286
*Barbi Pilvre. [http://paber.ekspress.ee/Arhiiv/Vanad/1998/06/areen/arhitektuur.html &quot;Kompromissitud kontseptualistid Lõoke ja Okas&quot;]. Eesti Ekspress, 6. veebruar 1998
*Anu Tarvis. [http://www.aripaev.ee/1509/rubr_artiklid_150909.html&quot;Askeetlik büroo nagu sõjalaev&quot;]. Äripäev, 19. august 1999
*Piret Lindpere. [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=161 &quot;Elu- ja ärihoone Kaarli pst 8 Tallinnas&quot;]. Maja 1/2005

==Välislingid==
*[http://www.abol.ee arhitektuuribüroo Okas&amp;Lõoke OÜ]
*[http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/79/ Marika Lõoke Eesti Arhitektide Liidu kodulehel]

{{JÄRJESTA:Lõoke, Marika}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1951]]</text>
      <sha1>98x4mp39tq7qnjw3bp504m713tfj2ts</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urmas Muru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191061</id>
    <revision>
      <id>7227841</id>
      <parentid>6649608</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:35:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227841</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4308" sha1="5z8pguik9qe45f2npwgo3ecsxt10jvy" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2021}}
'''Urmas Muru''' (sündinud [[27. august]]il [[1961]] [[Pärnu]]s) on eesti [[arhitekt]] ja [[kunstnik]].

Ta on lõpetanud 1979. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]] ja 1984. aastal [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri erialal.

Aastatel 1984–1985 töötas ta projekteerimisinstituudi Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaalis, 1986–1990 riiklikus projekteerimisinstituudis [[Eesti Tööstusprojekt]]. Hiljem on töötanud vabakutselise arhitektina ja arhitektuuribüroos Muru&amp;Pere.

Urmas Muru tuntumad projektid on [[Pääsküla raamatukogu]], [[Haabersti vabaajakeskus]], sotsiaalmajad Lasnamäel ning eramu &quot;Vaskmaja&quot; Tabasalus. Neid projekte iseloomustavad põnev materjalikasutus, ekspressiivsed vormid ja mahud ning mitmekülgsed värvilahendused.

Urmas Muru kunstiloomingut iseloomustab ekspressiivsus ja individualistlikkus. On viljelenud nii maalikunsti kui ka performansit.

==Töid==
[[Pilt:Pääsküla raamatukogu.jpg|pisi|[[Pääsküla raamatukogu]]]]
*Gulfoili õliladu Laagris, 2002 (kaasautor [[Peeter Pere]])
*Sotsiaalmajad Lasnamäel, 2003 (kaasautorid P. Pere, [[Janek Maat]])
*Eramu Kiilis, 2004 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*Eramu &quot;Vaskmaja&quot; Tabasalus, 2004 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*Pääsküla raamatukogu, 2005 (kaasautorid P. Pere, [[Katrin Kaevats]])
*Kortermajad Kalda tänaval Tartus, 2006 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*&quot;Alumiiniummaja&quot;, 2007 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*Haabersti vaba aja keskus Tallinnas, 2007 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*Korterelamud Purde tänaval Tallinnas, 2007 (kaasautorid P. Pere, [[Reet Viigipuu]])
*Korterelamute rekonstruktsioon Kastani tänaval Haapsalus, 2007 (kaasautorid P. Pere, R. Viigipuu)
*Kortermajad Kärneri tänaval Tallinnas, 2008 (kaasautorid P. Pere, J. Maat)
*Suveköök ja saun Lõuna-Eestis, 2008 (kaasautorid P. Pere, R. Viigipuu)
*Kortermajad Ehitajate teel Tallinnas, 2008 (kaasautorid P. Pere, R. Viigipuu)

==Võistlustöid==
*Hotell ja elamu Tallinnas, 2001
*Eesti Rahvusringhäälingu hoone Tallinnas, 2007
*Eesti saatkond Pekingis, 2007
*Eesti saatkond Riias, 2007
*Eesti Kunstiakadeemia konkurss, 2008
*Tallinna uus raekoda, 2009

==Tunnustus==
*2000 – [[AkzoNobeli kunstipreemia|Sadolini kunstipreemia]]
*2002 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (algatus ehitatud keskkonna väärtustamiseks ja defineerimiseks riiklikul tasemel; Eesti arhitektuuripoliitika töögrupp: [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], [[Liina Gailand]], [[Veljo Kaasik]], [[Krista Kodres]], [[Margus Koot]], [[Tõnu Laigu]], Jüri Lass, [[Heldur Meerits]], Urmas Muru, [[Ebe Nõmberg]], [[Andres Põime]], [[Meeli Truu]], [[Kalle Vellevoog]])

==Liikmesus==
Urmas Muru on Eesti Arhitektide Liidu liige alates 1988. ja Eesti Kunstnike Liidu liige alates 1990. aastast.

==Allikad==
#{{cite book
| year=1996
| title=[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]
| publisher=[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]
| location=Tallinn
| isbn=5-89900-049-x
| pages=lk 324
}}
#{{netiviide
|URL= http://www.vamp.ee
|Pealkiri=arhitektuuribüroo Muru&amp;Pere
}}
#{{netiviide
|URL= http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=553
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Urmas Muru
}}
#{{netiviide
|Autor=Kaalep, Tõnu
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=191
|Pealkiri=Munitsipaalmajad Tallinnas Alvari 37 ja Loometsa 6
|Väljaanne=Maja 2-2003
}}
#{{netiviide
|Autor=Ruudi, Ingrid
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=171
|Pealkiri=Maja tunnetamisest. Elamu Tabasalus
|Väljaanne=Maja 4-2003
}}
#{{netiviide
|Autor=Ojari, Triin
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=153
|Pealkiri=Pääsküla raamatukogu. Pärnu mnt. 480A, Tallinn
|Väljaanne=Maja 2-2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Pere, Peeter; Muru, Urmas
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=437
|Pealkiri=Korvamäe suveköök
|Väljaanne=Maja 1-2009
}}

==Välislingid==
*[http://www.vamp.ee Arhitektuuribüroo Muru&amp;Pere OÜ]
*[http://www.arhliit.ee Eesti Arhitektide Liit]

{{JÄRJESTA:Muru, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1961]]</text>
      <sha1>5z8pguik9qe45f2npwgo3ecsxt10jvy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Peeter Pere</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191070</id>
    <revision>
      <id>7227852</id>
      <parentid>7026830</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:43:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227852</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3740" sha1="mcvl1c8wjvrjc9cey08brcuh6gcx41e" xml:space="preserve">[[Pilt:Peeter Pere.jpg|pisi|Peeter Pere 2010. aastal]]
'''Peeter Pere''' (sündinud [[15. juuni]]l [[1957]] [[Tartu]]s) on eesti arhitekt ja kunstnik.

Keskhariduse omandas Peeter Pere [[Tartu 1. Keskkool]]is [[1975]] ning arhitektuurialase kõrghariduse [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1975–1980.

Aastatel 1980–1993 töötas ta projekteerimisinstituudis [[Eesti Tööstusprojekt]]. Aastal 1993 töötas ta arhitektuuribüroos Kurvitz, Muru, Pere. Pärast 1994. aastat on töötanud arhitektuuribüroodes F&amp;P, Muru&amp;Pere ning ka vabakutselise arhitektina.

Peeter Pere on [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] liige alates [[1990]]. ja [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1994. aastast. Ta kuulub ka liidu eestseisusse. [[4. veebruar]]il [[2010]] valiti ta Arhitektide Liidu esimeheks.

== Isiklikku ==
Tema abikaasa on tekstiilikunstik [[Katrin Pere]], neil on neli last; poeg [[Pärtel-Peeter Pere]] on munitsipaalpoliitik.

== Tunnustus ==
* 1999 [[Kristjan Raua preemia]] (koos [[Katrin Pere]]ga, ühisnäitus &quot;Pimeduse vastu&quot; Rotermanni soolalaos)

==Töid==
*Gulfoili õliladu Laagris, 2002 (kaasautor [[Urmas Muru]])
*Sotsiaalmajad Lasnamäel, 2003 (kaasautorid U. Muru, [[Janek Maat]])
*Eramu Kiilis, 2004 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*Eramu Vaskmaja Tabasalus, 2004 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*[[Pääsküla raamatukogu]], 2005 (kaasautorid U. Muru, [[Katrin Kaevats]])
*Kortermajad Kalda tänaval Tartus, 2006 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*Alumiiniummaja, 2007 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*Haabersti vaba aja keskus Tallinnas, 2007 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*Korterelamud Purde tänaval Tallinnas, 2007 (kaasautorid U. Muru, [[Reet Viigipuu]])
*Korterelamute rekonstruktsioon Kastani tänaval Haapsalus, 2007 (kaasautorid U. Muru, R. Viigipuu)
*Kortermajad Kärneri tänaval Tallinnas, 2008 (kaasautorid U. Muru, J. Maat)
*Suveköök ja saun Lõuna-Eestis, 2008 (kaasautorid U. Muru, R. Viigipuu)
*Kortermajad Ehitajate teel Tallinnas, 2008 (kaasautorid U. Muru, R. Viigipuu)

==Võistlustöid==
*Hotell ja elamu Tallinnas, 2001
*Eesti Rahvusringhäälingu hoone Tallinnas, 2007
*Eesti saatkond Pekingis, 2007
*Eesti saatkond Riias, 2007
*Eesti Kunstiakadeemia konkurss, 2008
*Tallinna uus raekoda, 2009

==Allikad==
#{{cite book
| year=1996
| title=[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]
| publisher=[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]
| location=Tallinn
| isbn=5-89900-049-x
| pages=lk 379
}}
#{{netiviide
|URL= http://www.vamp.ee
|Pealkiri=Arhitektuuribüroo Muru&amp;Pere
}}
#{{netiviide
|URL= http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/133/
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Peeter Pere
}}
#{{netiviide
|Autor=Kaalep, Tõnu
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=191
|Pealkiri=Munitsipaalmajad Tallinnas Alvari 37 ja Loometsa 6
|Väljaanne=Maja 2-2003
}}
#{{netiviide
|Autor=Ruudi, Ingrid
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=171
|Pealkiri=Maja tunnetamisest. Elamu Tabasalus
|Väljaanne=Maja 4-2003
}}
#{{netiviide
|Autor=Ojari, Triin
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=153
|Pealkiri=Pääsküla raamatukogu. Pärnu mnt. 480A, Tallinn
|Väljaanne=Maja 2-2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Pere, Peeter; Muru, Urmas
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=437
|Pealkiri=Korvamäe suveköök
|Väljaanne=Maja 1-2009
}}

==Välislingid==
*[http://www.vamp.ee Arhitektuuribüroo Muru&amp;Pere OÜ]
*[http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/133/ Eesti Arhitektide Liit]

{{JÄRJESTA:Pere, Peeter}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>mcvl1c8wjvrjc9cey08brcuh6gcx41e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Theodor Pool</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191116</id>
    <revision>
      <id>7227731</id>
      <parentid>7225344</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:19:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47703-66</username>
        <id>236724</id>
      </contributor>
      <origin>7227731</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7463" sha1="p3kjjzyfenryyji9rbzgbt9snrbjfa9" xml:space="preserve">{{Infobox Poliitik
| nimi = Theodor Pool
| pildinimi = Theodor Pool.jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Theodor Pool
| sünniaeg = [[8. detsember]] [[1890]]
| sünnikoht = [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori vald]], [[Pärnumaa]]
| surmaaeg = [[25. august]] [[1942]]
| erakond = [[Eesti Tööerakond]]
| amet = 
| haridus = 
| õppeasutus = 
| eriala = 
| kraad = 
| märkused = 
}}

'''Theodor Pool''' ( [[8. detsember]] [[1890]] [[Tori vald (Tori kihelkond)|Tori vald]], [[Pärnumaa]] – [[25. august]] [[1942]] [[Jekaterinburg|Sverdlovsk]], [[Sevurallag]]i vangilaager (hukati)) oli Eesti poliitik ja [[agronoom]], paljude raamatute ja artiklite autor.

==Elulugu==
Sündis Pärnumaal [[Tori kihelkond|Tori kihelkonnas]] [[Piistaoja|Tani külas]] [[Piistaoja talu|Piistaoja talus.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Theodor Pooli Muuseum |url=https://www.poolimuuseum.ee/ |vaadatud=2025-11-06 |väljaanne=www.poolimuuseum.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lõpetas 1909 [[Pärnu Gümnaasium|Pärnu Poeglaste Gümnaasium]]i, 1914 [[Riia Polütehniline Instituut|Riia Polütehnilise Instituudi]] õpetatud agronoomina. 1921–1924 käis õppereisidel Taanis, [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is ja [[Soome]]s. Oli alates 1909. aastast [[Üliõpilasselts Liivika|üliõpilasseltsi Liivika]] liige.

Ta töötas aastatel 1914–1915 [[Vahi]] põllutöökursuste juhatajana ja 1915. aastal Pärnu maakonna agronoomina. Aastatel 1915–1918 võitles [[Eesti Esimeses maailmasõjas|Esimeses maailmasõjas]].

Aastatel oli ta 1918–1919 [[Pärnu Maavalitsus|Pärnu Maakonnavalitsus]]e esimees, 1919 [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutava Kogu]] liige, 1919 põllutöö- ja toitlusminister ning 1919–1920 ja 1920–1921 [[põllutööminister]], 1920–1930 (I–IV) Riigikogu liige ([[Tööerakond]]).

Aastatel 1925–1928 Asunikkude, Riigirentnikkude ja Talupidajate Põllumajandusliidu nõuandeala juhataja, 1929–1932 talumajandusnõuande büroo eriteadlane, 1932–1940 [[Põllutöökoda|Põllutöökoja]] ja 1935–1938 [[Riigi Majandusnõukogu]] liige, 1940 Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna agronoomiaosakonna agraarökonoomika (talumajapidamise ratsionaliseerimise) [[õppejõud]]. 

Theodor Pool oli [[maaseadus]]e (1919) põhiautor ja põllutööministrina [[maareform]]i rakendaja, Eesti [[agronoomia]] nõuandeteenistuse rajaja. Eestis fosforiidikaevandamise algatajaid ja mõnda aega ka OÜ Eesti Vosvoriit tegevjuht. Eesti Hollandi-Friisi Karja Kasvatajate Seltsi asutaja ja 1920–1940 esimees, 1929–1940 Eesti Niidu ja Karjamaa Arendamise Ühingu esimees, [[Eesti Agronoomide Selts]]i, [[Akadeemiline Põllumajanduse Selts|Akadeemilise Põllumajanduse Selts]]i, Eesti Sooparanduse Seltsi jpt organisatsioonide liige. 

Ta oli ka ajakirja [[Uus Talu]] kaasautor ning sarja &quot;Wäikepõllumehe kirjawara&quot; autor ja toimetaja (koos Kaarel Liidaku ja Jaan Metsaga). 

1918. aastast pidas [[Tori vald|Tori vallas]] [[Piistaoja talu]] (sünnikoht), arendas sellest Eesti parima talu ja piimakarjast parima [[eesti mustakirju veis]]e sugulava. Rajas eeskujulikud [[kultuurkarjamaa]]d, heal tasemel [[juurvili|juurvilja]]kasvatuse, propageeris [[silo]]tegemist. Võttis 1938. aastal talus kasutusele masinlüpsi ja 1939 elektrikarjuse. 

1927. aastal võitis Piistaoja talu parima talumajapidamise tiitli ja sai [[riigivanem]] [[Jaan Teemant|Jaan Teemantilt]] auhinnaks [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] loodud [[Aasta põllumees|Külvaja]] pronkskuju. Kuju on eksponeeritud [[Theodor Pooli muuseum|Theodor Pooli Muuseumis]] Tartumaal.

Üle 400 teaduspublikatsiooni.

Theodor Pool [[Juuniküüditamine|küüditati 14. juunil 1941]] ja hukati 25. augustil 1942.

==Poliitikas==
Theodor Pool oli minister neljas valitsuses:
* [[Otto Strandmani esimene valitsus|Otto Strandmani esimeses valitsuses]] põllutöö- ja toitlustusminister,
* [[Jaan Tõnissoni esimene valitsus|Jaan Tõnissoni esimeses valitsuses]] põllutööminister,
* [[Ado Birki valitsus]]es põllutööminister ja 
* [[Ants Piibu valitsus]]es põllutööminister.

==Mälestuse jäädvustamine==
2025. aastal avas [[Alvar Maidla]] [[Theodor Pooli muuseum]]i, mis kajastab Theodor Pooli elu ja tegevust. Muuseum asub [[Tartumaa]]l [[Kambja vald|Kambja vallas]] [[Räni alevik]]us Pargi talus, ajaloolises [[Ränna mõis|Ränna mõisa]] häärberis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi |url=https://tartu.postimees.ee/8283290/elu-ise-noor-talunik-jai-loksu-saja-aasta-taha-ning-rajas-oma-koju-riigimehe-ja-agronoomi-theodor-pooli-muuseumi |vaadatud=2025-07-09 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=- |kuupäev=2025-11-20 |pealkiri=Eesti maareformi isale ja tõuaretajale on Räni alevikus muuseum avatud |url=https://www.kambja.info/54679/eesti-maareformi-isale-ja-touaretajale-on-rani-alevikus-muuseum-avatud/ |vaadatud=2025-11-24 |väljaanne=Kambja Valla Sõnumid |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
* Põllumajanduslikud ehitused. I, II. Tallinn, 1921
* Hollandi kari ja selle tõuparandus Eestis. Tallinn, 1924
* Silotoit ja selle valmistamine. // Lühike loomakaswatuse õpetus. Tallinn, 1927
* Piimalehmade toidunormid ja toitude toiteväärtus. Tallinn, 1927
* Talu karjalaudad. // Talu ehitused. Tallinn, 1928
* Veiste tõuarendus. Selle alused ja teostamine. Tallinn, 1928
* Karjakoplid, nende asutamine ja hoid. Tallinn, 1929, 2. trükk 1940
* Maauuendus Eestis ja selle tulemusi. Tallinn, 1936
* Inimtööjõu küsimus Eesti põllumajanduses. // Agronoomia (1937) 4
* Loomasöödajuurikate kasvatamine suuremal määral. // Agronoomia (1938) 6
* Töö ratsionaliseerimise ja mehhaniseerimise võimalusi talus. // Agronoomia (1938) 3
* Masinlüps. // Agronoomia (1939) 7, 8, 9
* Kogemusi elektrikarjusega Piistaojal. // Agronoomia (1940)
* Tulemusi ja kogemusi hollandi-friisi karja tõuaretusel Piistaojal. // Agronoomia (1940) 12.

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=jarvateatajaew19400612.2.34&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- &quot;Eeskujulikus talus&quot;], [[Järva Teataja]], 12. juuni 1940, nr 68, lk 4. (Eesti Majandusteadlaste Seltsi liikmete visiidist Theodor Pooli Piistoja tallu)

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Otto Strandman]] (põllutööminister) | nimi=[[Eesti põllutöö- ja toitlusminister]] | aeg=[[1919]]| järgnev=Theodor Pool}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Theodor Pool (põllutööminister) | nimi=[[Eesti põllutööminister]] | aeg=[[1919]]–[[1920]]| järgnev=[[August Kerem]]}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=August Kerem (põllutööminister) | nimi=[[Eesti põllutööminister]] | aeg=[[1920]]| järgnev=Theodor Pool}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=Theodor Pool (põllutööminister) | nimi=[[Eesti põllutööminister]] | aeg=[[1920]]–1921| järgnev=[[Bernhard Rostfelt]]}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Pool, Theodor}}
[[Kategooria:Eesti põllutööministrid]]
[[Kategooria:Asutava Kogu liikmed]]
[[Kategooria:Pärnu maavanemad]]
[[Kategooria:Põllutöökoja liikmed]]
[[Kategooria:Põllumeeste konventide liikmed]]
[[Kategooria:Riigi Majandusnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Ühistegevuskoja liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Tööerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti põllumajandusteadlased]]
[[Kategooria:Eesti agronoomid]]
[[Kategooria:Üliõpilasselts Liivika liikmed]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1890]]
[[Kategooria:Surnud 1942]]</text>
      <sha1>p3kjjzyfenryyji9rbzgbt9snrbjfa9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Andres Põime</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191454</id>
    <revision>
      <id>7227859</id>
      <parentid>5857771</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:51:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227859</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3298" sha1="172as2doqfwc6w6j4fdjt165kvs1geg" xml:space="preserve">'''Andres Põime''' (sündinud [[10. august]] [[1957]] [[Tallinn]]as) on [[eesti]] arhitekt.

Keskhariduse omandas ta aastatel [[1964]]–[[1975]] [[Tallinna 2. Keskkool]]is ning arhitektuurialase kõrghariduse [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1975–[[1980]].

Aastatel 1980–[[1990]] töötas ta projekteerimisinstituudis [[Kommunaalprojekt]]. Aastast [[1991]] töötab ta arhitektuuribüroos Studio 3 OÜ.

Tema tuntumad tööd on Kadrioru restoran, kortermajad [[Nõmme]]l ja [[Kuressaare]]s ning spaahotell [[Narva-Jõesuu]]s. Tema töid iseloomustab [[funktsionalism|funktsionalistlik]] lihtsus, lakooniline vorm ja mitmekülgne materjalikasutus. Lisaks uusobjektidele on Andres Põime teostanud hulgaliselt [[restaureerimine|restaureerimis-]] ja rekonstrueerimisprojekte – Tallinna vana lennujaam, [[Kesklinna Vene Gümnaasium]], [[Tondi]] kasarmud jne.

==Töid==
*[[Kuressaare]] raamatukogu-konverentsikeskus, 2002 (koostöös [[Tiit Kaljundi]] projektigrupiga)
*Restoran Kadriorg, 2002
*Tallinna vana lennujaama rekonstrueerimine, 2002
*[[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium]]i (endise Lenderi Gümnaasiumi hoone) rekonstrueerimine, 2003
*Hotel Barons rekonstrueerimine Tallinnas, 2003
*eramu [[Pirita]]l, 2003
*Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehitus, 2003
*Eramu [[Haabneeme]]s, 2003
*Korterelamu [[Nõmme]]l, 2004
*Korterelamu Kuressaares, 2007
*Tondi kasarmute rekonstrueerimine, 2007
*[[Kalamaja Põhikool]]i hoone rekonstrueerimine, 2008

==Võistlustöid==
*Eesti Vabariigi suursaatkond [[Peking]]is, 2008
**ümberprojekteeritud 2013, ehitatud 2013–2015

==Tunnustus==
*2002 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (algatus ehitatud keskkonna väärtustamiseks ja defineerimiseks riiklikul tasemel; Eesti arhitektuuripoliitika töögrupp: [[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], [[Liina Gailand]], [[Veljo Kaasik]], [[Krista Kodres]], [[Margus Koot]], [[Tõnu Laigu]], Jüri Lass, [[Heldur Meerits]], [[Urmas Muru]], [[Ebe Nõmberg]], Andres Põime, [[Meeli Truu]], [[Kalle Vellevoog]])

==Liikmesus==
*1990 [[Eesti Arhitektide Liit]]

==Viited==
#{{cite book
| year=1996
| title=[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]
| publisher=[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]
| location=Tallinn
| isbn=5-89900-049-x
| pages=lk. 402
}}
#{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=608
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Andres Põime
}}
#{{netiviide
|Autor=Lindpere, Piret
|URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4628C7CEA4B545A9C2256E3500489919
|Pealkiri=Pieteeditundeline ja suhtlemisaldis
|Väljaanne=Eesti Ekspress
|Aeg=9. veebruar 2004
}}
#{{netiviide
|URL=http://www.studio3.ee/?page_id=5
|Pealkiri=AB Studio-3 OÜ, tööde loetelu
}}

== Kirjandus ==
*[[Piret Lindpere]]. &quot;Põime, Andres&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 402–403

==Välislingid==
*[http://www.studio3.ee AB Studio-3 OÜ]
*[http://www.arhliit.ee Eesti Arhitektide Liit]

{{JÄRJESTA:Põime, Andres}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]</text>
      <sha1>172as2doqfwc6w6j4fdjt165kvs1geg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Emil Urbel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>191706</id>
    <revision>
      <id>7227884</id>
      <parentid>6932235</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:12:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227884</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4835" sha1="6vy7ege5jtaqgmkbsol6k46xpfxvpxw" xml:space="preserve">'''Emil Urbel''' (sündinud [[13. november|13. novembril]] [[1959]] [[Pärnu]]s) on eesti [[arhitekt]].

Emil Urbel õppis [[Tallinna 32. Keskkool]]is aastatel 1975–1977 ning sai arhitektuurialase kõrghariduse [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas 1977–1982.

Aastatel 1984–1989 töötas ta projekteerimisinstituudis [[Eesti Projekt]] ning 1989–2000 arhitektuuribüroos Urbel ja Peil. Alates 2000. aastast töötab Emil Urbel arhitektuuribüroos Emil Urbel OÜ.

Emil Urbeli tuntumad tööd on villad [[Tabasalu]]s, [[Rocca al Mare kool]], Aaviku elurajoon, Kalev Spa rekonstruktsioon ning Proovijahuveski Rotermanni kvartalis. Emil Urbel on eelkõige tuntud oma ülimalt ratsionaalset laadi neofunktsionalistlike eramajade poolest. Viimaste aastate tööde ning tema loodud ühiskondlike hoonete puhul on see joon vähem märgatav ning rohkem on ruumi mahumängudele ning erinevatele materjalidele ja värvidele.

Emil Urbel on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 2000. aastast.

Ta mängis kõrvalosa 1999. aasta filmis &quot;[[Ristumine peateega]]&quot;.

==Töid==
*reisisadama A-terminal, 1994 (kaasautor [[Ülo Peil]])
*Hotell Centrali rekonstruktsioon, 1994
*villad Tabasalus, 1996
*Centrali laiendus, 1997, (kaasautor [[Indrek Erm]])
*[[Eesti Näitused|Eesti Näituste]] esindushoone, 1998, (kaasautor I. Erm)
*[[Eesti Õigusinstituut]] 2000
*[[Rocca al Mare Kool]], 2000 (kaasautorid Ü. Peil, I. Erm)
*Aaviku elurajoon, 2003 (kaasautor I. Erm)
*Restoran Novell, 2004
*[[Viinistu Kunstimuuseum]], 2004
*Villa [[Miiduranna]]s, 2004 (kaasautor I. Erm)
*ridaelamud [[Esku tänav]]al, 2004
*Kalev Spa rekonstrueerimine, 2005
*Proovijahuveski Rotermanni kvartalis, 2008 (kaasautor [[Ainar Luik]])
*Nordea Maja, 2009 (kaasautor I. Erm)

==Võistlustöid==
*kolhoosikeskus, 1986, 1. preemia
*Haljala kabel, 1988, 2. preemia
*Rotermanni kvartal, 1989, 1. preemia
*Saksi kirik, 1989, 1. preemia
*Pärnu metodisti kirik, 1990, 2. preemia
*Sillamäe kirik, 1991, 1. preemia
*Tartu kunstikool, 1991, 1.-2. preemia
*Rakvere Pauluse kiriku rekonstrueerimise ideevõistlus, 2009; 2. preemia

== Tunnustus ==
* 1996 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – eramuarhitektuuri kaasaegne lahendus eesti modernse ehituskunsti parimate traditsioonide vaimus (villa Liinat, villa Vigand)
* 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – koos [[Indrek Erm]]i, [[Ülo Peil]]i ja [[Taso Mähar]]iga; [[Rocca al Mare Kool]]
* 2003 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – koos [[Indrek Erm]]i ja [[Tiit Nurklik]]uga; Aaviku elamurajooni puhul on arendaja ja arhitektide õnnestunud koostöö tulemusena sündinud Eesti viimaste aastate elamuehituse kontekstis uuekvaliteediline ja terviklik keskkond
* 2012 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – koos [[Ainar Luik|Ainar Luigega]]; Vilsandi merepäästejaama paadikuuri kompleks – lagunemisele määratud väikeobjektile kaasaegse funktsiooni andmise, täiendatud mahu, kvaliteetse restaureerimise ning uue elu kinkimise eest
* 2013 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – koos [[Pille Lausmäe]], [[Liisa Põime]], [[Ivar Lubjak]]u, [[Maria Pukk|Maria Puki]] ja [[Tiit Nurklik]]uga; [[Kukemõisa karjamõis]] – &quot;Kukk ja kana, noor ja vana&quot; – komplitseeritud lähteülesande, eksperimentaalse materjalikäsitluse, välis- ja siseruumi tervikliku lahenduse eest

==Viited==
#{{cite book
| year=1996
| title=[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]
| publisher=[[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]
| location=Tallinn
| isbn=5-89900-049-X
| pages=553
}}
#{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=710
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Emil Urbel
}}
#{{netiviide
|URL=http://www.emilurbel.ee/cms/eesti/tootajad
|Pealkiri=arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ töötajad, Emil Urbel
}}
#{{netiviide
|Autor=Kurg, Andres
|URL= http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=193
|Pealkiri=Aaviku elurajoon Tallinnas
|Väljaanne=MAJA 3-2003
}}
#{{netiviide
|Autor=Kalm, Mart
|URL= http://www.einst.ee/Ea/2/TEXT/kalm.htm
|Pealkiri=Tradition of Modernism is Alive
|Väljaanne=Estonian Art 2-1997
}}
#{{netiviide
|Autor=Vaino, Urmas
|URL= http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=2994/new_eri_artiklid_299402
|Pealkiri=Emil Urbel on Arhitekt
|Väljaanne=Äripäev
|Aeg=30. september 2005
}}

== Välislingid ==
*[http://www.emilurbel.ee Arhitektuuribüroo Emil Urbel OÜ]
*[http://www.arhliit.ee Eesti Arhitektide Liit]

{{JÄRJESTA:Urbel, Emil}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1959]]</text>
      <sha1>6vy7ege5jtaqgmkbsol6k46xpfxvpxw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jan Skolimowski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192046</id>
    <revision>
      <id>7227869</id>
      <parentid>5703430</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:01:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227869</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3901" sha1="eezoaix2ecmu74b0t6hweqchg6mj83m" xml:space="preserve">'''Jan Skolimowski''' (sündinud [[12. jaanuar]]il [[1977]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Jan Skolimowski õppis [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkoolis]] aastatel [[1984]]–[[1992]] ja [[Jakob Westholmi Keskkool]]is 1992–[[1995]]. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas [[Tallinna Tehnikakõrgkool|Tallinna Kõrgemas Tehnikakoolis]] 1995–[[1999]] ning arhitektuurimagistri kraadi [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriosakonnas 1999–[[2001]].

Aastatel [[1994]]–[[1997]] töötas ta arhitektina [[aktsiaselts]]is [[ASE]] ja 1997–[[2005]] [[Arhitektuuribüroo Siim&amp;Kreis|Arhitektuuribüroos Siim&amp;Kreis]]. Aastatel [[2003]]–2005 töötas ta arhitektuuribüroos [[SKAD Arhitektid OÜ]] ning alates aastast 2005 arhitektuuribüroos [[KAMP Arhitektid OÜ]].

Jan Skolimowski tuntumad tööd on [[TreTimber]] büroo sisekujundus, [[Tartu Ülikool]]i ühiselamud ja [[Elion]]i büroode sisekujundused. Jan Skolimowski on autorikollektiivide koosseisus osalenud edukalt mitmel arhitektuurivõistlusel. Esile võib tõsta [[Eesti Maaülikooli Metsamaja]] juurdeehituse konkursi esikohta ning [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Peking]]i saatkonnahoone arhitektuurikonkursi ostupreemiat.

==Tunnustus==
* 2016 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]]

==Töid==
*Lindal büroo- ja tootmishoone [[Naantali]]s [[Soome]]s, 2004 (kaasautor [[Sten Ader]])
*[[Kohila]] spordihall, 2004
*[[Väike-Maarja spordihall]], 2005 (kaasautor [[Peeter Loo]])
*Piirivalvekordonid [[Luhamaa]]l, [[Alajõe]]l, [[Mustajõe (Vaivara)|Mustajõel]], 2005 (kaasautor [[Andres Siim]])
*Lennuliiklusteeninduse ASi lennujuhtimiskeskus [[Tallinn]]as, 2008 (kaasautor Peeter Loo)
*TreTimber büroo sisekujundus, 2004
*Elion büroode sisekujundused, 2007–2008
*[[Rakvere Põhjakeskus]]e sisekujundus, 2008 (kaasautorid Peeter Loo ja [[Kaspar Kruuse]])

==Võistlustöid==
*[[Pärnu]] [[Rüütli väljak]]u konkurss linna 750. aastapäeva tähistamiseks, 2000 (kaasautor [[Andrus Mark]]); 1. preemia
*[[Pärnu kesklinna koolide võimla]] arhitektuurikonkurss, 2003 (kaasautor Sten Ader); 2. preemia
*[[Pärnu jõeäärne keskus|Pärnu jõeäärse keskuse]] ideeplaneeringu arhitektuurikonkurss, 2006 (kaasautorid Peeter Loo, [[Risto Parve]] ja [[Kai Süda]]); 2. preemia
*Eesti Vabariigi saatkonnahoone Pekingis, 2007 (kaasautorid Peeter Loo ja Kaspar Kruuse); ostupreemia
*[[Eesti Maaülikooli Metsamaja]] juurdeehitus, 2008 (kaasautorid Peeter Loo ja Kaspar Kruuse); 1. preemia

==Allikad==
#[http://www.arhliit.ee/en/qualification_author/chartered_architect_?action=architect&amp;architect_id=762 Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitektid, Jan Skolimowski]
#[[Monica Raud]]. [http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=3013/rubr_artiklid_301301 &quot;Hea atmosfäär loob mõnusa tööpaiga&quot;] Äripäev, 19. oktoober 2005
#[[Regina Viljasaar]]. [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=194 &quot;Tartu Ülikooli ühiselamu. Tartu, Raatuse tn. 22&quot;] MAJA, 3-2003
#[[Jaak Huimerind]]. [http://www.solness.ee/maja/?mid=117&amp;id=105 &quot;Pärnu kesklinna koolide võimla arhitektuurivõistlus&quot;] MAJA, 3-2004
#[[Tõnis Kimmel]]. [http://www.tartu.ee/?lang_id=1&amp;menu_id=2&amp;page_id=4181 &quot;Eesti Maaülikooli Metsamaja (Kreutzwaldi 5) juurdeehituse arhitektuurikonkurss&quot;] Tartu linna koduleht, november 2009
#[[Inga-Gretel Linkgreim]]. [http://uudised.err.ee/index.php?06126433 &quot;Maaülikooli arhitektuurivõistluse võitsid KAMP Arhitektid&quot;] ERR Uudised, 30. juuni 2008
#[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/62DB61B59A30E382C22572D50047EED9 &quot;Aia ja külakiigega büroo&quot;] Eesti Ekspress, 10. mai 2007

==Välislingid==
*[http://www.kamp.ee KAMP Arhitektid OÜ]

{{JÄRJESTA: Skolimowski, Jan}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Jakob Westholmi Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>eezoaix2ecmu74b0t6hweqchg6mj83m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veronika Valk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192108</id>
    <revision>
      <id>7227889</id>
      <parentid>6933811</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:14:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227889</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5172" sha1="tknmpu4hbcqczxm6t2zy8fdarz09nj2" xml:space="preserve">'''Veronika Valk''' (ka '''Veronika Valk-Siska'''&lt;ref&gt;[[Elo Kiivet]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/pealelend-veronika-valk-siska-kultuuriministeeriumi-arhitektuuri-ja-disaininounik/ &quot;Pealelend – Veronika Valk-Siska, kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik&quot;] Sirp, 15.02.2019 (vaadatud 20.11.2020)&lt;/ref&gt;; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1976]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Veronika Valk on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 2001. aastast (aastatel 2004–2008 eestseisuse liige). Lisaks on Veronika Valk [[MTÜ Kultuurikatel]] juhatuse liige ning olnud tegev [[Tallinna Valgusfestival]]i korraldamisel. 2015. aastast on Valk kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20201129032504/https://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeeriumi-arhitektuuri-ja-disaininounikuks-valiti-veronika-valk &quot;Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunikuks valiti Veronika Valk&quot;] Kultuuriministeeriumi pressiteade, 2. detsember 2014 (vaadatud 20.11.2020)&lt;/ref&gt;.

== Elulugu ==
Keskhariduse omandas Veronika Valk [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Keskkoolis]] aastatel 1991–1994 ning [[arhitektuur]]ialase kõrghariduse [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriosakonnas aastatel 1994–2001. Aastatel 1996–1997 täiendas Veronika Valk end arhitektuuri erialal õppeasutuses [[Rhode Island School of Design]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].

Aastatel 1995–1999 töötas ta arhitektuuribüroos [[Akvar AS]], 1999–2002 arhitektuuribüroos [[V. ja R. Valk OÜ]], 2002–2005 ühena asutajatest ja osanikest arhitektuuribüroos [[Kavakava OÜ]]. Alates 2005. aastast töötab ta [[Zizi&amp;Yoyo OÜ]]-s arhitektina ning täidab ka juhatuse liikme kohuseid.

== Looming ==
Veronika Valgu tuntumad tööd on [[Rakvere keskväljak]]u planeering, [[Suure-Jaani Gümnaasium]]i spordihoone, [[Eduard Tubina monument]] [[Tartu]]s ning [[Lasva veetorn]]i rekonstrueerimine. Neid iseloomustab hea keskkonnatunnetus, kirevad värvitoonid, mängulised lahendused ning kohaspetsiifilisus{{lisa viide}}. 

Lisaks projekteerimisele on Veronika Valk avaldanud üle saja arhitektuuri- ja urbanistika teemalise artikli, essee, analüüsi ja ettekande kodumaistes ja rahvusvahelistes meediaväljaannetes ning osalenud ettekannetega mitmetel konverentsidel ja näitustel.

===Töid===
*Rakvere keskosa detailplaneerimine, [[2000]] (kaasautorid [[Villem Tomiste]] ja [[Ott Kadarik]])
*[[Steineri aed|Steineri aia]] rekonstrueerimine [[Pärnu]]s, 2001 (kaasautor [[Villem Tomiste]])
*Eduard Tubina mälestusmärk Tartus, [[2005|2006]] (kaasautor skulptor [[Aili Vahtrapuu]])
*Suure-Jaani Gümnaasiumi spordihoone, 2005
*[[Eesti Filmi Sihtasutus]]e ruumide rekonstrueerimine, 2008 (assistent Kadri Klementi)
*Lasva veetorni rekonstrueerimine kunstigaleriiks, [[2009]] (assistent Kadri Klementi)
*[[Tarvastu]] lasteaia sisekujundus ja territooriumi maastikuarhitektuurne lahendus, 2009 (assistent Kadri Klementi)
*Elamud [[Merirahu]]s, 2005(–käesolevani valmimisel)

===Võistlustöid===
*Katariina kai ja [[Russalka]] vahelise maa-ala linnaplaneerimise ideevõistlus, 2000 (kaasautor Villem Tomiste); 1. preemia
*[[Mustjõe]] elurajooni linnaplaneerimise ideevõistlus, 2002; 3. preemia
*Uus Sakala arhitektuurivõistlus, 2004; üks kolmest välja valitud lahendusest
*Pae rekreatsiooniala planeerimise võistlus (kaasautor [[Kerli Raamsalu]]), 2005; 1. preemia
*Maakri kvartali arhitektuurivõistlus (kaasautorid [[Leena Torim]], [[Tõnis Arjus]], [[Eerik Kändler]], [[Kadri Klementi]]), 2007; II etappi edasi jõudnud töö

==Tunnustus==
*2009 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Kadri Klementi]], [[Kalle-Priit Pruuden]]i, [[Peeter Laurits]]a, [[Kalle Tikas]]ega; '''Väikeobjekti preemia''' – [[Lasva]] veetorn – kolhoosiaegse veetorni rekonstrueerimisel regionaalsust rõhutava minimalistliku väliskujunduse ning julge ja leidliku siseruumi lahenduse eest)
*2012 – [[noore arhitekti preemia]]
*2012 – [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]

==Allikad==
#{{netiviide
|URL= http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=540
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Veronika Valk
}}
#{{netiviide
|URL= http://www.ziziyoyo.com/files/VeronikaValkCV.pdf
|Pealkiri=Zizi&amp;Yoyo OÜ, Veronika Valk CV
}}
#{{netiviide
|Autor=Püve, Birgit
|URL= http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3B13C194C7EE4E88C2256FE10052BB46
|Pealkiri=ELU ÜHES PÄEVAS: Veronika Valk
|Väljaanne=Eesti Ekspress
|Aeg=13. aprill 2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Valk, Veronika
|URL=http://www.mimoa.eu/projects/Estonia/Suure-Jaani/Suure-Jaani%20Sports%20Centre
|Pealkiri=Suure-Jaani Sports Centre
|Väljaanne=mimoa.com
}}
#{{netiviide
|Autor=Karu, Mihkel
|URL=http://www.einst.ee/Ea/2_07/karu.html
|Pealkiri=New Estonian educational establishments
|Väljaanne=Estonian Art 2-2007
}}

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
*{{ETIS}}

{{JÄRJESTA: Valk, Veronika}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>tknmpu4hbcqczxm6t2zy8fdarz09nj2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Lembit-Kaur Stöör</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192139</id>
    <revision>
      <id>7227876</id>
      <parentid>6485521</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:05:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227876</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3835" sha1="ncptivndb9k83130fbe0qf2dfq80oes" xml:space="preserve">{{ajakohasta}}
'''Lembit-Kaur Stöör''' (sündinud [[8. detsember|8. detsembril]] [[1976]] [[Viljandi]]s) on eesti [[arhitekt]].

Ta on õppinud Viljandi [[Valuoja Põhikool]]is aastatel [[1984]]–[[1992]] ja Viljandi [[Viljandi Jakobsoni Kool|C. R. Jakobsoni nimelises Gümnaasiumis]] 1992–[[1995]]. Aastatel 1995–[[2001]] õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]]s arhitektuuri.

Stöör on töötanud aastatel [[1999]]–[[2000]] Indrek Näkk Arhitektid OÜ-s ja 2001–[[2008]] arhitektuuribüroos [[KOKO Arhitektid OÜ]]. 2008. aastast töötab ta arhitektuuribüroos ÖÖ-ÖÖ OÜ.

Tema projekteeritud on näiteks Kuldala elurajoon, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i võimla, [[Tallinna sünagoog]] ning [[Metro Plaza]] äri- ja büroohoone. Neid iseloomustab julge materjalikasutus, värvirohkus ning ülimodernne vormikeel. Lembit-Kaur Stööri on saatnud edu ka mitmel arhitektuurivõistlusel.

==Töid==
*eramu [[Viimsi]]s, [[2003]]
*Kuldala elurajoon, [[2004]]–[[2007]] (kaasautorid [[Raivo Kotov]], [[Margus Maiste]], [[Tõnis Kimmel]], [[Olga Batuhtina]] ja [[Margit Aule]])
*Villa Merilo, 2007
*Tallinna Inglise Kolledži võimla, 2007 (kaasautor Margus Maiste)
*Tallinna Sünagoog, 2007 (kaasautor Tõnis Kimmel)
*[[Rabaküla]] elurajoon, 2007 (kaasautorid Raivo Kotov, [[Margit Aule]], [[Lea Laidra]], [[Indrek Mikk]], [[Tõnis Savi]], [[Ülo-Tarmo Stöör]])
*Villa [[Merirahu]]s, 2008 (kaasautor Ülo-Tarmo Stöör)
*Metro Plaza äri- ja büroohoone, 2008 (kaasautorid Raivo Kotov ja [[Andrus Kõresaar]])

==Võistlustöid==
*büroo-hotell Paldiski mnt-l, 2002 (kaasautor Raivo Kotov); 2. preemia
*Kuldala elurajooni planeeringu konkurss, 2004 (kaasautorid Raivo Kotov, Tõnis Kimmel, Margus Maiste); 1. preemia
*[[Tartu]] Vabadusesilla võistlus, 2005 (kaasautor Ülo-Tarmo Stöör); 3. preemia
*Kadaka Aiandi elamuala ideevõistlus, 2005; 1. preemia
*[[Viljandi Maagümnaasium]]i juurdeehituse võistlus, 2006 (kaasautorid Ülo-Tarmo Stöör, Indrek Mikk); 1. preemia
*[[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] saatkonnahoone [[Riia]]s, 2007 (kaasautor Ülo-Tarmo Stöör); 1. preemia

==Tunnustus==
* 2007 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tõnis Kimmel]]iga; [[Tallinna sünagoog]]i uudset ja traditsioonilist ühendava arhitektuurse lahenduse eest)
* 2018 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Martin Tago]], [[Maia Grimitliht]]i, [[Raivo Kotov]]i, [[Andrus Kõresaar]]e, [[Kristo Rämson]], [[Kärt Loopalu]] ja [[Eleriin Tekko]]ga; [[Balti Jaama Turg]])

==Isiklikku==
Tema isa on arhitekt [[Ülo Stöör]].

==Allikad==
* [http://www.arhliit.ee/et/kutsekoda/volitatud_arhitektid?action=architect&amp;architect_id=916 Eesti Arhitektide Liit, volitatud arhitektid V, Lembit-Kaur Stöör]
* [http://www.ehitus.ee/et/article/105/ &quot;Lembit-Kaur Stöör teeb isevärki maju&quot;] ehitus.ee, 27. märts 2008
* Eva Laantee Reintamm: [http://www.einst.ee/Ea/1_07/reintamm.html &quot;Vault, Arch and the Pomegranate Tree&quot;] Estonian Art 1-2007
* [http://www.vm.ee/?q=et/node/3126 &quot;Selgusid Riia saatkonna arhitektuurivõistluse võitjad&quot;] Eesti Välisministeeriumi pressiteade, 1. veebruar 2008
* [http://www.miesarch.com/index2.php?option=com_content&amp;view=article&amp;id=10&amp;Itemid=16&amp;obraid=20 Tallinn Synagogue] miesarch.com
* [[Karin Paulus]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E20742D2301A627DC22573E700503A9D &quot;Stöör, saatkonna ja sünagoogimees&quot;] Eesti Ekspress, 8. veebruar 2008
* Triin Olvet. [http://www.postimees.ee/180805/esileht/174490.php &quot;Tallinna sünagoog valmib Karu tänavale maikuuks&quot;] Postimees, 18. mai 2005

==Välislingid==
*[http://www.oo-oo.ee Arhitektuuribüroo ÖÖ-ÖÖ OÜ]

{{JÄRJESTA:Stöör, Lembit-Kaur}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>ncptivndb9k83130fbe0qf2dfq80oes</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Villem Tomiste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192166</id>
    <revision>
      <id>7227917</id>
      <parentid>6649602</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:34:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227917</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10968" sha1="7ehcdzz3yaz7fwui7n4vkoptm9yq9sp" xml:space="preserve">{{keeletoimeta}} {{Vikinda|aasta=2023|kuu=november}}
'''Villem Tomiste''' (sündinud [[8. august|8. augustil]] [[1975]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Villem Tomiste on õppinud [[Tallinna Südalinna Kool|Tallinna Liivalaia Gümnaasiumis]] (1982–1993) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitusteaduskonnas (1993–1994). Ta on lõpetanud 2000. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri alal.

Aastatel 1993–1997 töötas Villem Tomiste ajalehes Post valvetoimetajana. Aastatel 1995–1997 musitseeris ansamblis [[Must Q]]. 2000–2002 oli vabakutseline arhitekt. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Kosmos OÜ, mis 2012. aastast kannab nime [http://www.stuudiotallinn.ee Stuudio Tallinn].

Tema tuntumad tööd on Rakvere keskväljaku planeering, Laagri kortermajad, neli linnamaja Rotermanni kvartalis ning linnamaja Aia tänaval Tallinna vanalinnas. Arhitekti tavapraktikale lisaks on koostatud omaalgatuslikult alternatiivseid visioone [[Tallinna Püha Vaimu kirik]]u tules hävinud tornikiivrile (2003) ning Tallinna Viru liiklussõlme muutmiseks jalakäijate platsiks (2004). Koos [[Ott Kadarik]]u ja [[Mihkel Tüür]]iga (Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ) loodud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ning ultramodernne mahujaotus. Villem Tomiste on edukalt osalenud mitmetel Eesti ja rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel. Villem Tomistele on antud Arhitektuuribüroo KOSMOS OÜ kollektiivi koosseisus Eesti Vabariigi riiklik kultuuripreemia Rotermanni kvartali linnamajade eest 2008. aastal. 2003. aastal anti Villem Tomistele [[Eesti Kultuurkapital]]i urbanistika preemia.

Villem Tomiste on 2001. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, 2002. aastast liidu eestseisuse liige ja 2010. aastast liidu aseesimees. 

Aastatel 2005–2006 kuulus Tallinna Kesklinna Valitsuse arhitektuurinõukokku. 2011. aastal korraldas ta Eesti Arhitektuurikeskuses esimese Tallinna Arhitektuuribiennaali.{{lisa viide}}

==Töid==
*Steineri aia rekonstrueerimine, 2001 (kaasautor [[Veronika Valk]])
*Püha Vaimu kiriku tornikiivri alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
*Korterelamud Laagris, 2003 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
*Rakvere keskväljak, 2004 (kaasautorid Ott Kadarik ja Veronika Valk)
*Viru platsi alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
*Paarismajad Põdrakanepi tänaval, 2005 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
*Rotermanni kvartal, 2007 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)
*Aia tänava linnamaja, 2009 (kaasautorid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür)

==Premeeritud võistlustööd==
*1997	Moodulkioski arhitektuurivõistlus	I koht 
*1998	Vabaduse Väljaku planeering	äramainimine	O. Kadarik
*1999	Rakvere keskosa detailplaneering	I koht 	O. Kadarik, V. Valk
*1999	Meteoriitika muuseumi arhitektuurivõistlus	II koht 	V. Valk
*1999	Võru Keskväljaku ja selle lähiümbruse detailplaneering	ostupreemia	O. Kadarik, V. Valk
*2000	Lasnamäe spordihoone arhitektuurivõistlus	ostupreemia	V. Valk
*2000	Lasnamäe spordihoone arhitektuurivõistlus	äramärkimine	O. Kadarik, V. Valk
*2000	Tartu ökomaja	ostupreemia	V. Valk
*2000	Tartu ökomaja	ostupreemia	V. Valk
*2000	[[Tallinn]]a mereäärse ala planeerimise võistlus	I koht 	V. Valk
*2000	21 keskkooli juurdeehituse arhitektuurivõistlus	III koht 	V. Valk
*2000	Munamäe suusakeskuse arhitektuurivõistlus	III koht 	V. Valk
*2000	Võru keskplatsi arhitektuurivõistlus	I–II koht 	V. Valk
*2000	Pärnu Sütevaka kooli võimla arhitektuurivõistlus	ostupreemia	V. Valk
*2000	Põlva keskosa planeeringuvõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, V. Valk
*2001	Suurejaani gümnaasiumi arhitektuurivõistlus	I koht 	V. Valk
*2001	Narva Peetri platsi ruumilise planeerimise võistlus	III koht 	V. Valk
*2001	Steineri aia maastikuarhitektuuri võistlus	I koht 	V. Valk
*2002	Narva, Tallinna ja Kangelaste ristmiku planeeringu võistlus	III koht 	
*2002	Admiraliteedi basseini ruumilise planeerimise võistlus	I koht 	
*2002	Vanasadama ruumilise planeerimise võistlus	I koht 	
*2002	Mustjõe detailplaneering 	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2002	Kalevi kommivabriku ala planeering	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2003	Aia tänava äri- ja kortermaja kutsutud võistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2003	Tartu Emajõeäärse ala planeeringuvõistlus	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2003	Kipsala saare planeeringuvõistlus	äramärgitud	O. Kadarik, M. Tüür
*2003	Linnahalli ümberehitus	I–II koht	O. Kadarik, M. Tüür
*2003	Pärnu kesklinna kergejõustikuhalli arhitektuurivõistlus	III koht 	M. Tüür
*2003	Marati Kvartali arhitektuurivõistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür, P. Ulman
*2003	Paadi tänava hotelli kutsutud arhitektuurivõistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür, T. Hayashi
*2003	Viimsi Koolimaja arhitektuurivõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2004	Rottermanni kvartali kutsutud arhitektuurivõistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2004	Tartu Fortuuna kvartali arhitektuurivõistlus	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2004	Viljandi metsakalmistu kabel	äramärgitud	O. Kadarik, M. Tüür
*2005	Tartu Mõisavahe hoonestuskava ideekonkurss	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2005	Tallinna Pritsumaja kvartali hoonestuse võistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2005	[[Eesti Rahva Muuseum]]i uue hoone arhitektuurivõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2005	Kliversala saare planeeringuvõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2005	Skoone bastioni planeeringuvõistlus	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür, P. Ulman
*2006	Kiviõli Linnaväljaku arhitektuurivõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür, K. Kivi
*2006	Maakri Kvartali arhitektuurivõistlus	äramärgitud	O. Kadarik, M. Tüür
*2006	Juhkentali Kvartali kutsutud arhitektuurivõistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2006	Paide Spordihalli arhitektuurivõistlus	II koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2006	Pärnu Jõeäärse Planeeringu ideevõistlus	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2006	Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu arhitektuurivõistlus	III koht 	O. Kadarik
*2007	Patarei ja Lennusadama ala planeeringuvõistlus	III koht 	O. Kadarik
*2007	Paide Kutsekooli arhitektuurivõistlus	I koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2007	Tamsalu keskosa ruumiline planeerimine	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2007	Vabaõhumuuseumi arhitektuurivõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2008	Viljandi Kultuuriakadeemia uue hoone arhitektuurivõistlus	ostupreemia	M. Tüür, R. Poopuu
*2008	XI Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus	III koht	U. Oja, M. Tüür
*2008	Eesti Maaülikooli juurdeehitise arhitektuurivõistlus	äramärgitud	
*2008	Pirita tee 26 arhitektuurivõistlus	I–II koht 	O. Kadarik
*2008	[[Eesti Arhitektuurimuuseum]]i urbanistliku pargi konkurss	I koht 	
*2009	Kultuurikatla arhitektuurivõistlus	III koht 	O. Kadarik, M. Tüür
*2009	Hoolekandeküla planeeringu ja arhitektuurivõistlus	äramärgitud	O. Kadarik
*2009	Tartu Ülikooli Füüsikumi juurdeehituse arhitektuurivõistlus	I–III koht 	O. Kadarik
*2009	Tartu Ülikooli Füüsikumi juurdeehituse arhitektuurivõistlus	I–III koht 	O. Kadarik
*2009	Tartu Maratoni mälestusmärgi ideevõistlus	äramärgitud
*2010	XII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus	III koht	O. Kadarik, M. Tüür
*2010	XII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus	ergutuspreemia	R. Poopuu, M. Väljas
*2010	Rakvere Seminari tänava piirkonna ümberkujundamise ideevõistlus	ostupreemia	O. Kadarik, M. Tüür
*2010	Lift11 Linnainstallatsioonide võistluse väljavalitud töö
*2012	Lasnamäe Tondiraba jäähalli arhitektuurne ideekonkurss	II koht R. Poopuu
*2012	XIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus	ergutuspreemia	Marian Kivila, Reedik Poopuu, Maia Tüür
*2012	Peterburis, Hersonskaya kvartali arhitektuurne ideekonkurss	II koht
*2012	Pirita rannaala arhitektuurne ideekonkurss	II koht
*2013	Viljandi Minihansa teemapargi ideekonkurss	III koht
*2013	XIV Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistlus	finalist
*2013	Pärnu staadioni tribüünihoone ideekonkurss	ostupreemia
*2013	Mustamäe Maarja Magdaleena kiriku arhitektuurivõistlus	III koht
*2013	Nukuteatri juurdeehituse arhitektuurne ideekonkurss	II koht
*2013	Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi arhitektuurne ideevõistlus	III koht
*2013	Läänemere Kunstipargi rahvusvaheline arhitektuurivõistlus	eripreemia

==Näitused==
*2003	Pirita tee visioon, Tallinn, Arhitektuuri- ja Disainigalerii
*2004	Viru Plats 2008, Tallinn, Arhitektuuri- ja Disainigalerii
*2004	Collage Europa, Rotterdam, NAI		
*2005	Emerging Identities, Berliin, DAZ
*2006	Skaalanihe – skulptuur avatud mänguväljal, Tallinn, [[KUMU]]	
*2006	[[Raine Karp]], isikunäituse koostamine ja kujundus, Tallinn, [[Eesti Arhitektuurimuuseum]]
*2008 FOR THE ROAD – EUROPEAN DESIGN TOUR, Budapest, Design Terminál Kht.
*2008 BOOM/ROOM NEW ESTONIAN ARCHITECTURE, Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum
*2011 Borders of architecture 2: housing, Louisiana Moodsa Kunsti Muuseum, Taani
*2011 11FLIRTS – Tallinna Arhitektuuribiennaali kuraatorinäitus, Kadrioru Loss, Tallinn
*2012 EIGHT EIGHTS / KAHEKSA KAHEKSAT, Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum
*2012 NORDIC ID – Moskva Arhitektuuribiennaal, Moskva, Центральный дом художника

==Tunnustus==
*2002 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (sotsiaalsete ja esteetiliste väljendusvõimaluste avardamine linnaruumi loomingulisel planeerimisel)
*2008 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Ott Kadarik|Ott Kadariku]] ja [[Mihkel Tüür|Mihkel Tüüriga]]; Rotermanni kvartali linnamajad)
*2009 Wienerbergweg Baltic tellisarhitektuuri peapreemia (Rotermanni kvartali linnamajad)
*2011 [[Noore arhitekti preemia]]
*2011 [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]

==Viited==
#{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=738
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Villem Tomiste
}}
#{{netiviide
|Autor=Ojari, Triin
|URL=http://www.epl.ee/artikkel/271413
|Pealkiri=Superdisain Rakvere keskväljakul
|Väljaanne=Ärileht
|Aeg=10. august 2004
}}
#{{netiviide
|Autor=Oja, Urmas
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=172
|Pealkiri=Veskitammi kortermajad Laagris
|Väljaanne=MAJA 4-2004
}}
#{{netiviide
|Autor=Komissarov, Kalle
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=117&amp;id=96
|Pealkiri=Rotermanni saaga
|Väljaanne=MAJA 2-2005
}}
#{{netiviide
|Autor=Läkk, Ene
|URL=http://www.postimees.ee/70370
|Pealkiri=Seitse Eesti ehitist Euroopa arhitektuuripreemia jahil
|Väljaanne=Tarbija24
|Aeg=17. jaanuar 2009
}}

==Välislingid==
*[http://www.stuudiotallinn.ee Stuudio Tallinn]
*[http://www.arhliit.ee Eesti Arhitektide Liit]

{{JÄRJESTA: Tomiste, Villem}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>7ehcdzz3yaz7fwui7n4vkoptm9yq9sp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaan Tiidemann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192201</id>
    <revision>
      <id>7227918</id>
      <parentid>6691634</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:35:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227918</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2852" sha1="lgcllii95mivw09ogobvkiosw1s9kw5" xml:space="preserve">'''Jaan Tiidemann''' (sündinud [[21. august]]il [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

[[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriosakonnas aastatel [[1991]]–[[1997]].

Aastatel 1996–1999 töötas ta Mai Šeini Arhitektibüroos. Alates 1999. aastast töötab ta omanimelises arhitektibüroos.

Tiidemanni loomingu moodustavad mitmesugused rekonstrueerimisprojektid, eramud, ühiskondlikud hooned, büroohooned, sisekujundused ja planeeringud. Tema tuntumad tööd on Tallinna Golfiklubi [[Niitvälja]]l ja [[Veskimöldre]] lasteaed. Viimane pälvis aasta betoonehitise 2004 valimistel eriauhinna. Tiidemann oli 2008. aastal üks [[Noore arhitekti preemia|noore arhitekti preemia]] nominente. 

Tiidemann on ka Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna ning disainiteaduskonna õppejõud.

Tiidemann on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1999. aastast.

==Tunnustus==
* 2019 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tiiu Truus]]a, [[Kalle Vellevoog|Kalle Vellevoo]] ja [[Lidia Zarudnaja]]ga; [[Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaal]] ja ohvitseride mälestusmärk Maarjamäel)

==Töid==
*[[Kohala mõis]]a rekonstrueerimine, 1997 (kaasautor [[Mai Šein]])
*Tallinna Golfiklubi Niitväljal, 1998 (kaasautor Mai Šein)
*Advokaadibüroo Teder ja Rask büroo sisekujundus, 1999
*Cresco büroo sisekujundus, 2001 (kaasautor [[Kadri Tamme]])
*Vinoteek [[Tallinna vanalinn]]as, 2001 (kaasautor [[Kadri Tamme]])
*eramu [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäel]], 2002
*Suvila [[Pedaspea]]l, 2003
*Lasteaed Veskimöldres, 2003 (kaasautor [[Andres Lember]])
*Suvila Pedaspeal, 2004
*Sakala tn 4 büroohoone rekonstruktsioon, 2007–2009

==Isiklikku==
Ta on tehnikateadlase [[Tiit Tiidemann]]i poeg.

==Allikad==
*{{netiviide
|URL=http://nap.arhliit.ee/jaan/cv/
|Pealkiri=Noore Arhitekti Preemia nominendid, Jaan Tiidemann CV
}}
*{{netiviide
|URL=http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=688
|Pealkiri=Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Jaan Tiidemann
}}
*{{netiviide
|Autor=Paulus, Karin
|URL=http://paber.ekspress.ee/viewdoc/656B4B3D1D2E3182C22570E400504373
|Pealkiri=Arhitektuur: Raam vaatele
|Väljaanne=Eesti Ekspress
|Aeg=29. detsember 2005
}}
*{{netiviide
|Autor=Jänes, Liina
|URL=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=175
|Pealkiri=Veskimöldre lasteaed Tallinnas
|Väljaanne=MAJA 3-2004
}}
*{{netiviide
|Autor=Kalm, Mart
|URL=http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1998/37/areen/art_14.html
|Pealkiri=Niitvälja golfiklubi - Eesti esimene vaskplekiga maja
|Väljaanne=Eesti Ekspress
|Aeg=11. september 1998
}}

{{JÄRJESTA:Tiidemann, Jaan}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>lgcllii95mivw09ogobvkiosw1s9kw5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martin Melioranski</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192380</id>
    <revision>
      <id>7227834</id>
      <parentid>6964240</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:31:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227834</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3103" sha1="ig80foyeu11gew106sl1dwxc8hb8lj9" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=oktoober}}
'''Martin Melioranski''' (sündinud [[29. detsember|29. detsembril]] [[1971]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Põhihariduse omandas Martin Melioranski [[Rahumäe Põhikool|Tallinna 27. 8-klassilises koolis]] aastal [[1987]] ning keskhariduse [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna 1. Keskkoolis]] [[1990]]. aastal. Lõpetas [[Tallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriteaduskonna [[1995]]. aastal, [[1999]]. aastal sai arhitektuurimagistri kraadi Eesti Kunstiakadeemiast. 1999–[[2001]] õppis [[Columbia Ülikool]]is [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ja sai M.Sc.A.A.D. (Master of Science in Advanced Architectural Design) kraadi.

Aastatel 1994–1995 töötas Arhitektuuribüroos Kuup ja [[1998]]–1999 Rein Murula Arhitektuuribüroos. Aastatel 1999–[[2000]] ja [[2002]]–[[2003]] töötas ta arhitektuuribüroos Alver Trummal Arhitektid OÜ. Alates [[2004]]. aastast tegutseb vabakutselise arhitektina. 

Martin Melioranski on Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna õppejõud ning Eesti Kunstiakadeemia 3D Labori juhataja.

==Töid==
*Mare Milleri notaribüroo sisekujundus, 1997 (kaasautor [[Erki Tammleht]])
*Vanspo Service büroohoone Tallinnas, 2001 (Alver Trummal Arhitektid)
*City Plaza büroohoone Tallinnas, 2004 (Alver Trummal Arhitektid)
*Logi tänav 8 ja 10 detailplaneering ja arhitektuurne projekt, [[2008]] (kaasautorid [[Martin Aunin]], Marti Kahu, Ingmar Melioranski)
*Järve tänav 4, 6, 6A, 8 kõrghoonete arhitektuurne projekt, 2008 (kaasautorid Martin Aunin, Marti Kahu, Ingmar Melioranski)
*Hotell Jõhvis, [[2009]] (kaasautorid Martin Aunin, Marti Kahu)

==Võistlustöid==
*Järvevana tee ja Pärnu mnt. vahelise ala arhitektuurivõistlus, 2002 (Alver Trummal Arhitektid); ostupreemia
*Rotermanni kvartali arhitektuurivõistlus, [[2005]] (kaasautor Martin Aunin)
*Liivalaia 46 büroohoone konkursiprojekt, [[2006]] (kaasautorid Martin Aunin, Ingmar Melioranski)
*Rahandus- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hoone konkurss, 2007 (kaasautorid Martin Aunin, Marti Kahu); 1. preemia
*Lembitu tänav 2 ja 4 kutsutud arhitektuurivõistlus, 2008 (kaasautorid Martin Aunin, Marti Kahu); 1. preemia

==Allikad==
#[http://ois.artun.ee/oppejoud2.asp?id=229 Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]
#[[Andres Kurg]]: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=132 &quot;Postsotsialismist vaatemängulinna. Büroo- ja ärihooned City Plaza ning Rävala 4 Tallinnas&quot;]. MAJA, 1-2007
#[[Kalle Komissarov]]: [http://www.solness.ee/maja/?mid=117&amp;id=96 &quot;Rotermanni saaga&quot;]. MAJA, 2-2005
#[http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20081003&amp;ID=187335 &quot;Arhitektuuri- ja disainigaleriis avatakse näitus «Füüsilise tagasitulek»&quot;]
#Martin Melioranski: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/B8B99EA29CCA20DCC22572D700247E9F &quot;Masinad, mis prindivad mudeleid&quot;]. Eesti Ekspress, 17. mai 2007

{{JÄRJESTA:Melioranski, Martin}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Columbia ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1971]]</text>
      <sha1>ig80foyeu11gew106sl1dwxc8hb8lj9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Peil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192389</id>
    <revision>
      <id>7227850</id>
      <parentid>6489568</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:40:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227850</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3851" sha1="i5h91ooepb215d0sr88f3dcegxr2q39" xml:space="preserve">{{lisaviiteid}}
{{See artikkel|räägib arhitektist; füüsikaõpetaja kohta vaata artiklit [[Indrek Peil (pedagoog)]].}}
[[Pilt:Indrek Peil.jpg|pisi|Indrek Peil 2009. aastal]]
'''Indrek Peil''' (sündinud [[18. märts]]il [[1973]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Ta õppis aastatel [[1988]]–[[1991]] [[Tallinna Nõmme Gümnaasium]]is. [[Arhitekt]]ihariduse omandas ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas aastatel [[1992]]–[[1998]].

Aastatel 1998–[[2001]] oli ta vabaarhitekt ning töötas EKA Linnaplaneerimise Labori OÜ-s. Alates 2001. aastast töötab ta koos [[Siiri Vallner]]i ja [[Tomomi Hayashi]]ga asutatud arhitektuuribüroos HEAD Arhitektide OÜ. Lisaks on ta tihedalt koostööd teinud arhitektuuribüroo OÜ Kavakavaga.

Peili tuntumad tööd on [[Okupatsioonide Muuseum]]&lt;ref&gt;[http://www.arhliit.ee/et/sv?action=architect&amp;architect_id=723 Okupatsioonide muuseum]&lt;/ref&gt; Tallinnas, [[Villa Lokaator]]&lt;ref&gt;[http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=4061/new_eri_artiklid_406115 Villa Lokaator]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; [[Paldiski]]s ja [[Lotte lasteaed]] [[Tartu]]s. Alates [[2000]]. aastast on tal olnud edu mitmel arhitektuurivõistlusel.

==Töid==
*Okupatsioonide muuseum, Toompea 6 Tallinnas, 2003 (kaasautor Siiri Vallner, Tomomi Hayashi) 
*Elamu [[Tiskre]]s, Rannamõisa tee 44c, Tallinnas, 2006 (kaasautor Siiri Vallner)
*[[Kopli]] pargi mälestustähis, 2006 (kaasautor Siiri Vallner)
*Eramu Lokaator Paldiskis, 2007 (kaasautor Siiri Vallner)
*Lotte lasteaed, Ida 8 Tartus, 2008 (kaasautor Siiri Vallner)

==Võistlustöid==
*Tallinna Kultuurikatla arhitektuurne kontseptsioon, 2009 (kaasautor Siiri Vallner); 1. preemia
*[[Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia]] loomeinkubaatori ja lavakunstide õppehoone, 2008 (kaasautorid Siiri Vallner, [[Heidi Urb]], [[Helina Lass]] ja [[Sten-Mark Mändmaa]]); 1. preemia
*[[Eesti Vabaõhumuuseum]]i külastuskeskus, 2007 (kaasautor Siiri Vallner); 1. preemia
*[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]], 2005 (kaasautorid Siiri Vallner ja [[Katrin Koov]]); 1. preemia
*Okupatsioonide Muuseum, 2001 (kaasautor Siiri Vallner); 1. preemia
*Tartu Lillemäe loodusmaja, 2000 (kaasautor Siiri Vallner); 1. preemia
*[[Tartu Ülikool]]i Raatuse tn ühiselamu, 2000 (kaasautor [[Jüri Pilliroog]]) 2. preemia

==Tunnustus==
*Eramu 2006-2007, villa Lokaator
*2008 – Eesti Betoonehitis (Lotte lasteaed)
*2009 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Siiri Vallner]]iga, Lotte lasteaed)
*2013 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Katrin Koov]]i, [[Siiri Vallner]]i ja [[Hannes Praks|Hannes Praksiga;]] [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i uue hoone arhitektuurne lahendus ja sisekujundus)
*2013 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (koos [[Katrin Koov]]i, [[Siiri Vallner]]i ja [[Hannes Praks|Hannes Praksiga]]; [[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i eest – suur sümbolväärtusega hoone, mille tugev arhitektuurne kontseptsioon on leidnud edasiarenduse kvaliteetses ehituslikus teostuses ja silmapaistvas sisearhitektuuris)

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*Indrek Peil, Siiri Vallner [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=190 &quot;Okupatsioonimuuseum Tallinnas Toompea tn. 8&quot;] MAJA, 3-2003
*Mart Kalm [http://www.mimoa.eu/projects/Estonia/Tallinn/Museum%20of%20Occupations &quot;Museum of Occupations, Tallinn&quot;]
*Kaja Pae [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=401 &quot;Määramatus koes. Lotte lasteaed Tartu Hiinalinnas&quot;] MAJA, 3-2008
*[http://www.mimoa.eu/browse/designers/Indrek%20Peil/ Desingers, Indrek Peil]

{{JÄRJESTA:Peil, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>i5h91ooepb215d0sr88f3dcegxr2q39</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mihkel Tüür</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192462</id>
    <revision>
      <id>7227899</id>
      <parentid>7104255</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:24:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227899</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7981" sha1="4cxsi0h76y8c91h6dj638dtg36l5smf" xml:space="preserve">'''Mihkel Tüür''' (sündinud [[2. juuli]]l [[1976]]) on Eesti [[arhitekt]].

Koos [[Ott Kadarik]]uga juhib ta arhitektuuribürood Kadarik Tüür Arhitektid.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20190705133303/http://kta.ee/team Team] Kadarik Tüür arhitektid&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Aastail [[1994]]–[[2001]] õppis Mihkel Tüür [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas. Aastail [[1996]]–[[1997]] täiendas ta end École d’Architecture Paris Vale-de-Marné’is ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[1999]]–[[2000]] [[Virginia Polytechnic Institute and State University]]s.

1997. aastal töötas Mihkel Tüür tehnikuna arhitektuuribüroos R. Puusepp. USA-s õppimise ajal stažeeris ta arhitektuuribüroodes Cole Prevost Architects ning Leo A Daly Co. Aastatel 2000–2001 töötas arhitektuuribüroos COO Arhitektid ja 2001. aastast arhitektuuribüroos Kosmos.

Tüüri tuntumad tööd on [[Laagri]] kortermajad, neli kortermaja Rotermanni kvartalis ning Aia-Vana-Viru linnamaja [[Tallinna vanalinn]]as. Arhitektuuribüroos Kosmos koos [[Ott Kadarik]]u ja [[Villem Tomiste]]ga projekteeritud hooneid iseloomustavad põnev materjalikasutus, mänglevad vormid ja ultramodernne mahujaotus. Lisaks on Tüür olnud edukas mitmel arhitektuurivõistlusel.

Tüür töötab lektorina [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]i arhitektuurinstituudis&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180815201827/https://www.tktk.ee/sisseastujale/oppekavad/rakendusarhitektuur Rakendusarhitektuur] TKTK&lt;/ref&gt; ja on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

== Looming ==
=== Teoseid ===
*2003 – elamu Põldma tänaval (kaasautor Ott Kadarik)
*2003 – korterelamud Laagris (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*2004 – Rakvere keskväljak (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*2005 – paarismajad Põdrakanepi tänaval (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*2007 – Rotermanni kvartal (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*2009 – Aia tänava linnamaja (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*Püha Vaimu kiriku tornikiivri alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)
*Viru platsi alternatiivne projekt (kaasautorid Ott Kadarik ja Villem Tomiste)

=== Võistlustöid ===
*1997 – ärihoone Kuressaares (''honorable mention'' / M. Maiste, R. Kotov)
*1999 – Tamme staadioni tribüün (II preemia Ott Kadarik)
*1999 – Meteoriitika muuseumi arhitektuurivõistlus (''honorable mention'')
*2000 – Pärnu Sütevaka kooli võimla arhitektuurivõistlus (II preemia Ott Kadarik)
*2001 – Urva 7 kortermaja kutsutud võistlus (I preemia Ott Kadarik)
*2002 – Mustjõe detailplaneering (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2002 – Kalevi kommivabriku ala planeering (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2003 – Aia tänava äri- ja kortermaja kutsutud võistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2003 – Tartu Emajõe-äärse ala planeeringuvõistlus (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2003 – Kipsala saare planeeringuvõistlus (äramärgitud Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2003 – Linnahalli ümberehitus (I–II preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2003 – Pärnu kesklinna kergejõustikuhalli arhitektuurivõistlus (III preemia V. Tomiste)
*2003 – Marati Kvartali arhitektuurivõistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste, P. Ulman)
*2003 – Paadi tänava hotelli kutsutud arhitektuurivõistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste, T. Hayashi)
*2003 – Viimsi koolimaja arhitektuurivõistlus (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2004 – Rotermanni kvartali kutsutud arhitektuurivõistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2004 – Tartu Fortuuna kvartali arhitektuurivõistlus (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2004 – Viljandi metsakalmistu kabel (äramärgitud Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2005 – Tartu Mõisavahe hoonestuskava ideekonkurss (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2005 – Tallinna Pritsumaja kvartali hoonestuse võistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2005 – Eesti Rahva Muuseumi uue hoone arhitektuurivõistlus (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2005 – Kliversala saare planeeringuvõistlus (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2005 – Skoone bastioni planeeringuvõistlus (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste, P. Ulman)
*2006 – Kiviõli linnaväljaku arhitektuurivõistlus (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste, K. Kivi)
*2006 – Maakri Kvartali arhitektuurivõistlus (äramärgitud Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2006 – Juhkentali Kvartali kutsutud arhitektuurivõistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2006 – Paide spordihalli arhitektuurivõistlus (II preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2006 – Pärnu jõeäärse planeeringu ideevõistlus (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2007 – Paide Kutsekooli arhitektuurivõistlus (I preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2007 – Tamsalu keskosa ruumiline planeerimine (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2007 – Vabaõhumuuseumi arhitektuurivõistlus (ostupreemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2008 – Viljandi Kultuuriakadeemia uue hoone arhitektuurivõistlus (ostupreemia V. Tomiste, R. Poopuu)
*2009 – Kultuurikatla arhitektuurivõistlus (III preemia Ott Kadarik, V. Tomiste)
*2009 – Lutheri kvartali mahulise planeeringu arhitektuurivõistlus (I preemia)

==Tunnustus==
*2007 – [[stipendium &quot;Ela ja sära&quot;]]
*2008 – [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (koos [[Ott Kadarik|Ott Kadariku]] ja [[Villem Tomiste|Villem Tomistega]]; [[Rotermanni kvartal|Rotermanni kvartali]] linnamajad)

* 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (koos [[Andres Ojari]], [[Markus Kaasik|Markus Kaasiku]], [[Kalle Komissarov|Kalle Komissarovi]], [[Ilmar Valdur|Ilmar Valduriga]]; [[Pärnu Keskraamatukogu|Pärnu raamatukogu]] arhitektuurse terviklahenduse eest)

*2009 – Wienerbergweg Baltic tellisarhitektuuri peapreemia (Rotermanni kvartali linnamajad)
*2010 – aasta puitehitis (Muhu saare suvemaja)
*2013 – [[Viljandi linna aastapreemia]]
*2019 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Eik Hermann]]i ja [[Rene Valner]]iga; näitus &quot;Liginull&quot;)

==Näitused==
*2003 – Pirita tee visioon, Tallinn, Arhitektuuri- ja Disainigalerii
*2004 – Viru Plats 2008, Tallinn, Arhitektuuri- ja Disainigalerii
*2004 – Collage Europa, Rotterdam, NAI
*2005 – Emerging Identities, Berliin, DAZ
*2006 – Skaalanihe – skulptuur avatud mänguväljal, Tallinn, KUMU
*2006 – Raine Karp, isikunäituse koostamine ja kujundus, Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum
*2008 – FOR THE ROAD: EUROPEAN DESIGN TOUR, Budapest, Design Terminál Kht.
*2008 – BOOM/ROOM NEW ESTONIAN ARCHITECTURE, Tallinn, Eesti Arhitektuurimuuseum

== Viited ==
{{Viited}}

==Kirjandus==
#{{netiviide
|autor=Oja, Urmas
|url=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=185
|pealkiri=Ridaelamud Tallinnas Kloostrimetsas
|väljaanne= MAJA 1-2004
}}
#{{netiviide
|autor=Oja, Urmas
|url=http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=172
|pealkiri=Veskitammi kortermajad Laagris
|väljaanne=MAJA 4-2004
}}
#{{netiviide
|autor=Komissarov, Kalle
|url=http://www.solness.ee/maja/?mid=117&amp;id=96
|pealkiri=Rotermanni saaga
|väljaanne=MAJA 2-2005
}}
#{{netiviide
|autor=Läkk, Ene
|url=http://www.postimees.ee/70370
|pealkiri=Seitse Eesti ehitist Euroopa arhitektuuripreemia jahil
|väljaanne=Tarbija24
|aeg=17. jaanuar 2009
}}

==Välislingid==
*[https://web.archive.org/web/20030629180953/http://kosmoses.ee/ Arhitektuuribüroo Kosmos OÜ]
*[http://www.kta.ee KadarikTüürArhitektid]
*[http://www.solness.ee/maja/?mid=111&amp;id=380/ MAJA 07.2008 Biooniline arhitektuur]
*[http://paber.ekspress.ee/viewdoc/3E7D7F76FCEEB595C22573AF004DF7EE  Võimalus ehitada kergelt]. EE, 21.12.2007
*[http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/283/ EAL liikmed - Mihkel Tüür]


{{JÄRJESTA:Tüür, Mihkel}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>4cxsi0h76y8c91h6dj638dtg36l5smf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Anu Tammemägi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192656</id>
    <revision>
      <id>7227881</id>
      <parentid>7151230</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:09:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227881</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3092" sha1="j5bxj7rl1qlaktsezy71vdfjjuulj0v" xml:space="preserve">'''Anu Tammemägi''' ( [[27. märts]] [[1970]] [[Tallinn]] – [[16. aprill]] [[2026]]) oli eesti [[arhitekt]] ja mäesuusataja.

Keskhariduse omandas ta [[Tallinna 17. Keskkool]]is aastatel [[1977]]–[[1988]] ning [[arhitektuur]]ialase kõrghariduse [[Tallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriosakonnas aastatel [[1988]]–[[1993]].

Aastal [[1990]] töötas ta [[Rootsi]] arhitektuuribüroodes Flensborns Arhitektkontor ning Arhitekthuset AB. Aastatel [[1992]]–[[1994]] töötas ta arhitektuuribüroos Ago Pähn Projektis ning aastatel 1994–[[1999]] Rein Murula Arhitektuuribüroos.

Aastatel 1999–[[2000]] töötas ta vabakutselise arhitektina. Alates 2000. aastast töötas ta enda arhitektuuribüroos AT Arhitektuur.

==Töid==
*Korterelamu Viimsis, Aiandi tee 2a, 2002
*AS Hekoteki büroohoone arhitektuur ja sisekujundus Rae vallas, Põrguvälja tee 9, 2002 (kaasautor [[Mart Kadarik]])
*Eramu Rae vallas, Aaviku külas, Tamme tee 4, 2004
*Paarismaja Rae vallas, Rae külas, Lepiku tee 9a, 2005
*Korterelamu Tallinnas, Koidu tn 20, 2006 (kaasautor [[Erkki Ristoja]])
*2 galeriielamut Viimsis, Suur-Kaare tn, 2006 (kaasautor Erkki Ristoja)
*Kaks korterelamut [[Nõmme]]l, Vabaduse pst 185, 2007
*Kahe korteriga elamu Nõmmel, Tungla tn 19, 2007 (kaasautor Mart Kadarik)
*Eramu Nõmmel, Suvila tn 28 / Toome pst 29, 2008
*Äri- ja korterelamu Tallinnas, Saani tn 2, 2008 (projekt)

==Võistlustöid==
*korterelamu Tallinnas Nõmmel, Sihi tn 120 / Põllu tn 88, 1. preemia
*korterelamute kvartal Tallinnas, Koidu tn 20, 1. preemia (kaasautor Erkki Ristoja)
*Rakvere veekeskus, 1. preemia (kaasautor Mart Kadarik)
*lasteaed Viljandis, 2. preemia (kaasautor Erkki Ristoja)

==Liikmesus==
*[[Eesti Arhitektide Liit]]

==Tunnustus==
*Eesti Parim Puitehitis 2006 – parim puitfassaad Koidu tn 20 korterelamud&lt;ref&gt;[http://www.puuinfo.ee/pdf/EramuLisa2006/lk28-31_Koidu_tanava_kortermajad.pdf Eesti Parim Puitehitis 2006]&lt;/ref&gt;
*[[Tallinna kultuuriväärtuste amet|Tallinna kultuuriväärtuste ameti]] 2007 preemia – parim uusehitis ajaloolises keskkonnas Koidu tn 20 korterelamud
*[[Eesti Kultuurkapital]]i arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia nominent – Koidu tn 20 korterelamud

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Karin Paulus]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/CC59A9ABFAB982B4C2256EC10052743F Rakvere rahmab arhitektuuririndel]. Eesti Ekspress, 1. juuli 2004
*[[Urmas Oja]]. [http://www.virumaateataja.ee/160408/esileht/15045584.php Kaks linnaruumi ilmestavat uut kortermaja]. Virumaa Teataja, 15. aprill 2008

==Välislingid==
*[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=680 Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Anu Tammemägi]
* {{ESBL|Anu_Tammemägi}}
*[https://esbl.ee/biograafia/Anu_Tammem%c3%a4gi/?tul=1&amp;#tulemusedlist Anu Tammemäe sporditulemused]

{{JÄRJESTA: Tammemägi, Anu}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti mäesuusatajad]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>j5bxj7rl1qlaktsezy71vdfjjuulj0v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Margus Maiste</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192889</id>
    <revision>
      <id>7227833</id>
      <parentid>7099622</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:29:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227833</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2961" sha1="qyq94m76dro5yweme4ejoqg4lcxb9m7" xml:space="preserve">'''Margus Maiste''' (sündinud [[19. jaanuar]]il [[1977]] [[Viljandi]]s{{lisa viide}}) on eesti arhitekt.

[[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas Margus Maiste aastatel [[1995]]–[[2002]] [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas.

Aastatel [[1990]]–[[2001]] töötas Margus Maiste Rein Murula Arhitektuuribüroos. Aastatel 2001–2002 töötas ta [[Pärnu]] Linnavalitsuses arhitektina. [[2003]]–[[2005]] töötas ta arhitektuuribüroos KOKO Arhitektid OÜ ning alates aastast 2005 arhitektuuribüroos Proge OÜ. Aastatel 2011–2012 oli ta [[Viljandi]] linnaarhitekt.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

Margus Maiste tuntumad tööd on sotsiaalmaja [[Kopli]]s, [[Tallinna Inglise Kolledž]]i spordihoone ning ajalehe [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] toimetuse hoone [[Viljandi]]s. Lisaks on Margus Maiste osalenud edukalt mitmetel arhitektuurivõistlustel. Margus Maiste on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Töid==
*sotsiaalmaja Koplis, 2001 (kaasautor [[Rein Murula]])
*V16 kortermaja Viljandis, 2005 (KOKO Arhitektid OÜ)
*Kerri C&amp;M büroohoone, Viljandi, 2006 (KOKO Arhitektid OÜ)
*Sakala toimetuse maja Viljandis, 2006
*Tallinna Inglise Kolledži spordihoone, 2007 (KOKO Arhitektid OÜ, kaasautor [[Lembit-Kaur Stöör]]))
*Kuldala elurajoon, 2007 (KOKO Arhitektid OÜ, kaasautorid [[Raivo Kotov]], [[Lembit-Kaur Stöör]], [[Olga Batuhtina]] ja [[Margit Aule]]))
*Eramu [[Viimsi]]s, 2007 (KOKO Arhitektid OÜ)
*Kaalu 8 ärihoone, 2007
*Tallinna tn. 40 kortermaja, 2007

==Võistlustöid==
*Holstoffi Keskus, [[Kuressaare]], 1997 (kaasautorid [[Mihkel Tüür]], [[Raivo Kotov]]); 3. preemia
*Pärnu uus raamatukogu, 1999 (kaasautor [[Martin Aunin]]); 3. preemia
*[[Lasnamäe]] Spordihoone, 2000 (kaasautorid [[Hannes Praks]], Raivo Kotov); ostupreemia
*[[Iru]] elamurajoon, 2002 (kaasautor Raivo Kotov); ostupreemia
*Kuldala elurajooni kutsutud konkurss, 2004; 1. preemia
*[[Rakvere]] LIDL, 2005 (kaasautorid [[Andres Lember]], [[Tarmo Maiste]]); 1. preemia
*Pikk tn. 12 kõrghoone Pärnus, 2007; 1. preemia

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[[Heiki Raudla]]. &quot;Raekojas läbi aegade&quot;. Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 366&lt;/ref&gt;
}}
#[http://www.arhliit.ee/et/eesti_arhitektide_li/liikmed/liikmed?action=architect&amp;architect_id=892 Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Margus Maiste]
#Eve Rohtla: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=133 „Sakala“ ajalehetoimetus uues majas Viljandis], MAJA 1–2007
#Inga Raukas: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/82731F3600AFFF64C22572BF005343F0 Kooliõuede mälestuseks], Eesti Ekspress, 19. aprill 2007
#Anneliis Aunapuu: [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/E60C74952DC65EBCC22572F80049FD2C Tähti ja valgust täis klaasmaja], Eesti Ekspress, 14. juuni 2007

{{JÄRJESTA:Maiste, Margus}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>qyq94m76dro5yweme4ejoqg4lcxb9m7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hannes Niineväli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192906</id>
    <revision>
      <id>7227845</id>
      <parentid>6769584</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:38:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227845</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2281" sha1="8zdkywobihkvdca76q8gfkdy2y5us58" xml:space="preserve">'''Hannes Niineväli''' (sündinud [[22. märts]]il [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Keskhariduse omandas Hannes Niineväli [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkoolis]]. [[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas ta [[Eesti Kunstiakadeemia|Tallinna Kunstiülikoolis]] aastatel [[1990]]–[[1995]].

Alates aastast 1995 töötab Hannes Niineväli arhitektuuribüroos Arhitektuuristuudio Kirsima&amp;Niineväli OÜ.

Suure osa Hannes Niineväli loomingust moodustavad ühepere- ja korterelamud. Ühiskondlikest hoonetest kuuluvad tema loomingusse haldushoone [[Kopli]]s ja Marienthali keskus [[Mustamäe]]l.

==Töid==
*Villa [[Pirita]]l, [[1999]]
*Villa [[Haapsalu]]s, [[2000]]
*Paariselamu [[Haabersti]]s, 2000
*Haldushoone Tallinnas, [[2001]] (kaasautor [[Andri Kirsima]])
*Villa Haaberstis, 2001
*Villa Time Out, 2001 (kaasautor [[Roland Meijer]])
*Kortermaja [[Nõmme]]l, [[2002]]
*Kortermaja Paadi tn-l, 2002 (kaasautor Andri Kirsima)
*Paariselamu [[Harkujärve]] külas, 2002
*Villa Pirital, 2002
*Villa [[Maarjamäe]]l, [[2003]]
*Villa Vabaõhumuuseumi teel, [[2004]]
*Ridaelamu [[Kakumäe tee]]l, 2004
*Villa Haaberstis, [[2005]]
*Villa Nõmmel, 2005
*Villa Nõmmel, 2006
*Villa Saha tn-l, [[2006]]
*Villa [[Tammiste]]s, [[2007]]
*Villa Pirital, 2007
*Marienthali keskus, [[2008]] (kaasautor Andri Kirsima)

==Võistlustöid==
*ärihoone [[Kuressaare]]s, 2001 (kaasautor Andri Kirsima)
*Kortermaja Paadi tn-l, 2001 (kaasautor Andri Kirsima), 1. preemia
*Elamukvartal Jüri alevikus, 2001 (kaasautorid Andri Kirsima, [[Terje Susi]])
*Magasini 35 planeering, 2008 (kaasautor Andri Kirsima), 2. preemia

== Isiklikku ==
Tema onu oli arhitekt [[Arvo Niineväli]].

==Välislingid==
*[http://www.artun.ee/arhitektuur/ Eesti Kunstiakadeemia lõpetajad]
*Urmas Oja. [http://www.solness.ee/eramu/index.php?gid=4&amp;id=232 Puidu-, ruudu- ja ristkülikumängud Kelvingis]. ERAMU&amp;Korter
*[http://www.tarbija24.ee/090407/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/254175.php Tallinna ähvardab peagi uute büroode uputus]. Tarbija24, 9. aprill 2007

{{JÄRJESTA: Niineväli, Hannes}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>8zdkywobihkvdca76q8gfkdy2y5us58</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmar Valdur</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192919</id>
    <revision>
      <id>7227888</id>
      <parentid>5705544</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:13:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227888</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3051" sha1="5qo0cfrk4ep4tkmi08r431ae70hmtu0" xml:space="preserve">[[Pilt:Ilmar Valdur.jpg|pisi|Ilmar Valdur 2009. aastal]]
'''Ilmar Valdur''' (sündinud [[31. juuli]]l [[1970]]) on eesti [[arhitekt]].

[[Arhitektuur]]ialase kõrghariduse omandas ta [[ETallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriteaduskonnas aastatel [[1988]]–[[1993]].

Ta töötab alates [[1994]]. aastast arhitektuuribüroos [[Kolm Pluss Üks]]. Arhitektuuribüroo Kolm Pluss Üks sai Eesti Vabariigi Vilniuse suursaatkonna arhitektuurse lahenduse eest 1998. aastal ja Villa V arhitektuurse lahenduse eest 2001. aastal [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]].

==Liikmesus==
Ta on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Töid==
Tema tuntumad tööd on Villa V [[Nõmme]]l, E-Farm [[Viimsi]]s, kortermaja rekonstruktsioon ja laiendus [[Kadriorg|Kadriorus]] ning raamatukogu [[Pärnu]]s. 
*Ridamaja Hauka tn, [[1995]] (kaasautorid [[Andres Ojari]], [[Ralf Tamm]], [[Markus Kaasik]])
*Mateki tüüpridamaja, 1995 (kaasautorid Ralf Tamm, Markus Kaasik)
*Eramu [[Haabneeme]]s, [[1998]] (kaasautor Markus Kaasik)
*Eesti Vabariigi suursaatkond Vilniuses, 1998 (kaasautor Andres Ojari, [[Inga Raukas]], Markus Kaasik)
*Villa V, 2001 (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik)
*eramu E-Farm, [[2002]] (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik)
*eramu In City, [[2004]] (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik)
*Koidula tn. galeriimaja, [[2006]] (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik, [[Merje Müürisepp]])
*Pärnu raamatukogu, [[2008]] (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik)
*eramu In Box
*eramu On Hill

==Võistlustöid==
*Vilniuse suursaatkond, 1996, 1. preemia
*Pärnu uus raamatukogu, 1999 (kaasautorid Markus Kaasik, Andres Ojari, [[Mihkel Tüür]], [[Kalle Komissarov]]); 1. preemia
*EXPO 2000 Eesti paviljon [[Hannover]]is, 1999;
*[[Okupatsioonide muuseum]], 2001; 
*Tallinna uus raekoda, 2009 (kaasautorid Andres Ojari, Markus Kaasik); 3. preemia

==Tunnustus==
* 2008 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia]] (koos [[Andres Ojari]], [[Markus Kaasik|Markus Kaasiku]], [[Kalle Komissarov|Kalle Komissarovi]], [[Mihkel Tüür|Mihkel Tüüriga]]; [[Pärnu Keskraamatukogu|Pärnu raamatukogu]] arhitektuurse terviklahenduse eest)

==Allikad==
#[http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/256/ Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Ilmar Valdur]
#[https://web.archive.org/web/20120417122242/http://www.threeplusone.ee/indexCV.html Arhitektuuribüroo 3+1 OÜ, töötajad]
#[https://web.archive.org/web/20120211221544/http://www.threeplusone.ee/projects.html Arhitektuuribüroo 3+1 OÜ, tööd]
#Andri Ksenofontov: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=149 Elamu Magasini kvartalis Tallinnas] Maja, 3-2005
#Veronique Faucheur: [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=138 Jalutades Koidula tänava aias] Maja, 3-2006
#Nico Saieh: [http://www.archdaily.com/12403/villa-v-31-architects/ Villa V / 3+1 Architects] Archdaily, jaanuar 2009

{{JÄRJESTA: Valdur, Ilmar}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>5qo0cfrk4ep4tkmi08r431ae70hmtu0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Tiigi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>192924</id>
    <revision>
      <id>7227919</id>
      <parentid>6750776</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:35:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227919</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2122" sha1="leuqg4fxsp1a3fyza9dn219fv55jdl7" xml:space="preserve">'''Indrek Tiigi''' (sündinud [[26. detsember|26. detsembril]] [[1979]]) on eesti [[arhitekt]].

Ta on õppinud aastatel [[1998]]–[[2004]] [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnas arhitektuuri ning täiendanud end [[2003]]–2004 [[Virginia Polytechnic Institute and State University]]s [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]].

Aastatel [[2000]]–[[2002]] töötas Indrek Tiigi arhitektuuribüroos Kolm Pluss Üks OÜ. Alates 2002. aastast töötab ta arhitektuuribüroos Urban Mark OÜ.

Indrek Tiigi tuntumad tööd on E-Talu, Silgu tänava eramu Kakumäel ja [[Tallink]] Spa hotell. Ta on mitme linnaplaneerimise ja urbanistliku projekti autor ning osalenud arhitektuurivõistlustel. Indrek Tiigi on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Töid==
*E-Talu, 2002 (kaasautorid [[Andres Ojari]], [[Ilmar Valdur]], [[Markus Kaasik]])
*eramu [[Tallinn]]as Silgu tänaval, 2004 (kaasautor [[Ülar Mark]])
*büroo- ja tootmishoone, 2006 (kaasautorid Ülar Mark, [[Sten-Mark Mändmaa]])
*projekt &quot;Joint Space&quot; [[Veneetsia]] arhitektuuribiennaalil, [[2006]]
*Ugandi Spa Hotell, [[2007]] ehitamata
*Tallink Spa hotell, 2007 (kaasautor Ülar Mark)
*[[Tartu]] uus rongijaam, [[2008]]

==Võistlustöid==
*[[Okupatsioonide muuseum]], 2001, ostupreemia
*Lutheri kvartali planeering, 2005
*Seewaldi ala planeering, 2005, eripreemia
*[[Tartu Ülikooli Narva Kolledž]]i konkurss, 2005, ostupreemia
*Maakri kvartali konkursi I etapp, 2006, kvalifitseerumine II etappi

==Välislingid==
* [http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/398/ Eesti Arhitektide Liidu liikmed, Indrek Tiigi]
* [http://www.artun.ee/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine-1956-2013/ Eesti Kunstiakadeemia (arhitektuur ja linnaplaneerimine, 1956–2013), Indrek Tiigi]
* Ülar Mark, Indrek Tiigi. [http://www.solness.ee/maja/?mid=112&amp;id=188 Elamu Silgu tänaval Kakumäel]
* [http://www.urbanmark.ee/ Arhitektuuribüroo Urban Mark OÜ, töid]

{{JÄRJESTA:Tiigi, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>leuqg4fxsp1a3fyza9dn219fv55jdl7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tallinna trollibussiliiklus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>194112</id>
    <revision>
      <id>7227679</id>
      <parentid>7224459</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:45:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227679</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37015" sha1="m5y5flrw36wx24i71b4jxeqsfdfqlsd" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = 84troll.png
| pildi allkiri      = Trollibuss Škoda 32tr
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatused           = 
| liinid             = 5
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Töökorras trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Märkused'''
|-
![[72 (Tallinna trolliliin)|72]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kopli]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|50%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] asendus.
|-
![[81 (Tallinna trolliliin)|81]]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] asendus.
|-
![[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|65%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussliini [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] asendus.
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] asendus.
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|63% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] asendus.
|}

=== Planeeritud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!Planeeritav valmimistähtaeg
!'''Märkused'''
|-
!42&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-12 |pealkiri=Kolme aasta pärast sõidavad trollid Lasnamäele |url=https://www.postimees.ee/8525861/kolme-aasta-parast-soidavad-trollid-lasnamaele |vaadatud=2026-08-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Priisle]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Laagna tee, Priisle
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2029]]
|Asendaks bussiliini [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. Võimalik, et seal sõidaksid ka kahelõõtsalised trollibussid.
|}

=== Suletud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Nr
!1. lõpp-peatus
!2. lõpp-peatus
!Marsruut
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1965]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]. 
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Estonia (teater)|Estonia]]
|E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak
|100%
|[[1967]]
|[[1969]]
|[[2012]]
|Asendati bussiliinidega 24 ja 24A.
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1969]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast
Asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]. 
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Balti jaam]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1970]]
|[[1992]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]].
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1971]]
|[[1971]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]].
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1980]]
|[[1983]]
|[[2016]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]]. aastast. 
Asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. 
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Balti jaam]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1980]]
|[[1981]]
|[[2016]]
|Asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]].
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Vabaduse väljak]]
|Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
|100%
|[[1982]]
|[[1982]]
|[[2000]]
|Asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Kopli]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|100%
|[[1987]]
|[[1992]]
|[[2017]]
|Asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]].
|}
[[Fail:Trolliasendus.jpg|pisi|Trolliasendusbussiliin]]

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega.
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996.
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll.
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll.
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks.
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004.
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309.
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015.
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Täna on neist Tallinnas alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele.
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel.
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris.
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris.
Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|[[Škoda 32tr SOR]] on akuga varustatud kaheteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta juulist.
Fail:Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|[[Škoda 33tr SOR]] on akuga varustatud kolmeteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta augustist.
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta augusti seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>m5y5flrw36wx24i71b4jxeqsfdfqlsd</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227680</id>
      <parentid>7227679</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:46:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Planeeritud trolliliinid */</comment>
      <origin>7227680</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="37012" sha1="fuayhjkatk37y97748c80izkcypxg4q" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = 84troll.png
| pildi allkiri      = Trollibuss Škoda 32tr
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| peatused           = 
| liinid             = 5
| rööpmelaius        = 
| elektrifitseeritud = 
| omanik             = 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
| skeem              = 
| skeemi allkiri     = 
}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Töökorras trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Märkused'''
|-
![[72 (Tallinna trolliliin)|72]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kopli]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|50%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] asendus.
|-
![[81 (Tallinna trolliliin)|81]]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] asendus.
|-
![[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|65%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussliini [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] asendus.
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] asendus.
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|63% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] asendus.
|}

=== Planeeritud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!Eeldatav valmimistähtaeg
!'''Märkused'''
|-
!42&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-12 |pealkiri=Kolme aasta pärast sõidavad trollid Lasnamäele |url=https://www.postimees.ee/8525861/kolme-aasta-parast-soidavad-trollid-lasnamaele |vaadatud=2026-08-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Priisle]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Laagna tee, Priisle
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2029]]
|Asendaks bussiliini [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. Võimalik, et seal sõidaksid ka kahelõõtsalised trollibussid.
|}

=== Suletud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Nr
!1. lõpp-peatus
!2. lõpp-peatus
!Marsruut
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1965]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]. 
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Estonia (teater)|Estonia]]
|E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak
|100%
|[[1967]]
|[[1969]]
|[[2012]]
|Asendati bussiliinidega 24 ja 24A.
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1969]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast
Asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]. 
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Balti jaam]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1970]]
|[[1992]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]].
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1971]]
|[[1971]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]].
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1980]]
|[[1983]]
|[[2016]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]]. aastast. 
Asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. 
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Balti jaam]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1980]]
|[[1981]]
|[[2016]]
|Asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]].
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Vabaduse väljak]]
|Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
|100%
|[[1982]]
|[[1982]]
|[[2000]]
|Asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Kopli]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|100%
|[[1987]]
|[[1992]]
|[[2017]]
|Asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]].
|}
[[Fail:Trolliasendus.jpg|pisi|Trolliasendusbussiliin]]

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega.
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996.
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll.
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll.
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks.
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004.
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309.
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015.
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Täna on neist Tallinnas alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele.
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel.
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris.
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris.
Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|[[Škoda 32tr SOR]] on akuga varustatud kaheteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta juulist.
Fail:Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|[[Škoda 33tr SOR]] on akuga varustatud kolmeteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta augustist.
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta augusti seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>fuayhjkatk37y97748c80izkcypxg4q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227685</id>
      <parentid>7227680</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:51:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227685</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36898" sha1="0mle0e8510mlg95wtd5cui2sg3o075e" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = 84troll.png
| pildi allkiri      = Trollibuss Škoda 32tr
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| omanik             =Tallinn 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
|suurim kiirus=65|jaamad=3}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Töökorras trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Märkused'''
|-
![[72 (Tallinna trolliliin)|72]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kopli]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|50%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] asendus.
|-
![[81 (Tallinna trolliliin)|81]]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] asendus.
|-
![[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|65%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussliini [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] asendus.
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] asendus.
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|63% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] asendus.
|}

=== Planeeritud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!Eeldatav valmimistähtaeg
!'''Märkused'''
|-
!42&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-12 |pealkiri=Kolme aasta pärast sõidavad trollid Lasnamäele |url=https://www.postimees.ee/8525861/kolme-aasta-parast-soidavad-trollid-lasnamaele |vaadatud=2026-08-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Priisle]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Laagna tee, Priisle
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2029]]
|Asendaks bussiliini [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. Võimalik, et seal sõidaksid ka kahelõõtsalised trollibussid.
|}

=== Suletud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Nr
!1. lõpp-peatus
!2. lõpp-peatus
!Marsruut
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1965]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]. 
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Estonia (teater)|Estonia]]
|E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak
|100%
|[[1967]]
|[[1969]]
|[[2012]]
|Asendati bussiliinidega 24 ja 24A.
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1969]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast
Asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]. 
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Balti jaam]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1970]]
|[[1992]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]].
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1971]]
|[[1971]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]].
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1980]]
|[[1983]]
|[[2016]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]]. aastast. 
Asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. 
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Balti jaam]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1980]]
|[[1981]]
|[[2016]]
|Asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]].
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Vabaduse väljak]]
|Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
|100%
|[[1982]]
|[[1982]]
|[[2000]]
|Asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Kopli]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|100%
|[[1987]]
|[[1992]]
|[[2017]]
|Asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]].
|}
[[Fail:Trolliasendus.jpg|pisi|Trolliasendusbussiliin]]

== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega.
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996.
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll.
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll.
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks.
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004.
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309.
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015.
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Täna on neist Tallinnas alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele.
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel.
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris.
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris.
Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|[[Škoda 32tr SOR]] on akuga varustatud kaheteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta juulist.
Fail:Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|[[Škoda 33tr SOR]] on akuga varustatud kolmeteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta augustist.
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta augusti seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>0mle0e8510mlg95wtd5cui2sg3o075e</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227690</id>
      <parentid>7227685</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227690</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36897" sha1="nylloqjzpjinkov4z9e9ka0yyovn882" xml:space="preserve">{{Infokast ühistransport
| nimi               = Tallinna trollibussiliiklus
| tüüp               = trollibuss
| pilt               = 84troll.png
| pildi allkiri      = Trollibuss Škoda 32tr
| asum               = {{PisiLipp|Eesti}}, [[Tallinn]]
| avati              = 1965
| omanik             =Tallinn 
| operaator          = [[Tallinna Linnatranspordi AS]]
|suurim kiirus=65|jaamad=3}}
'''Trollibussiliiklus''' [[Tallinn]]as algas [[1965]]. aastal. Kõige enam – üheksa – trolliliini on Tallinnas olnud aastatel [[1987]]–[[2000]].

==Liikluse korraldaja==
Trammi ja trolliliiklust Tallinnas korraldas aastatel 1944–1945 Tallinna Liiklustrust, 1945–1947 Tallinna Linna Trammi-Autobussi Trust, 1947–1962 Tallinna Linna Trammi ja Trollibussi Trust, 1962–1988 Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus.

1997–2012 korraldas trolliliiklust [[Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis]].&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot; /&gt; 

18. juulil 2012 ühendati koondis [[Tallinna Autobussikoondise AS]]-iga, mis 19. juulist 2012 kannab nime [[Tallinna Linnatranspordi AS]].&lt;ref name=&quot;tSCod&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;vICfS&quot; /&gt;
== Tallinna trollibussiliikluse ajaloost ==
Tallinnas hakati rääkima trollibussiliikluse kavandamisest juba 1946. aastal pärast Tallinna generaalplaani projekti valmimist. Linnatranspordi arengu ühe alternatiivina pakuti ulatusliku trollibussiliinide võrgu rajamist. Ettepanekuid liinide kulgemise kohta oli mitmeid, kuid peamiselt peeti silmas kaht liini: Pirita – Südalinn – Balti jaam ja Kopli – Balti jaam. 1948. aasta mais valmis trollibussiliini projektülesanne marsruudil Balti jaam – Pirita – Merivälja, kuid projekteerimist selle alusel ei alustatud. Põhjusteks olid selleks ette valmistamata tänavad, ettejäävad ja lammutamist nõudvad hooned, finantsvahendite puudumine jms probleemid. 1956. aastaks oli valminud mitmeid uusi projekte trolliliikluse käivitamiseks, kuid asja neist ei saanud ja projektidele kulutatud summad kanti kuluks. &lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;{{Raamatuviide |pealkiri=Transpordi ja logistika ajalugu |kirjastus=Seilecs |aasta=2024 |isbn=9789916985212}}&lt;/ref&gt;

Konkreetsemaks muutis trollibussiliinide rajamise Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrus 1959. aasta detsembrist. Trolliliini marsruudiks kavandati Estonia pst – Toompuiestee – Paldiski mnt – Rocca al Mare. Lõpuks otsustati, et rajatakse mööda Paldiski maanteed kulgev trollibussiliin Estonia teatri juurest Hipodroomini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1962. aastal alustati kontaktliini paigaldamist ja liin valmis lõpuks 1965. aasta juuniks. Veel samal kuul saabusid platvormvagunitel Kopli kaubajaama Saraatovi oblastis Engelsis valmistatud üheksa [[ZiU-5|ZIU-5]] trollibussi ja Pärnu maantee trammidepoos valmistati need liinile minekuks ette. Riias, kus oli trollibussiliiklus toiminud juba pikka aega, õpetati välja 27 trollibussijuhti. Liiklust Tallinna esimesel trollibussiliinil nr 1 alustati 1965. aasta juuli algul. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussiliikluse alustamise ajaks liinil Estonia teater – Hipodroom, samuti järgmiste, Mustamäe ja Väike-Õismäe liinide avamise ajaks polnud ehitatud ühtki trollide dispetšerpunkti. Alustati ajutiste lahendustega, milleks oli enamasti liini lõppu paigaldatud vagunelamu. Trollibusside esimene lõppjaam valmis 1966. aasta lõpus Hipodroomi lähedal aadressil Paldiski mnt 50. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Endla tänava raudteeviadukt valmis 1962. aastal. Selle projekteerimisel ei osatud arvestada võimaliku trammiliiklusega kesklinnast Mustamäele, kuna Mustamäe elurajooni rajamise kava viadukti projekteerimise ajal veel polnud. Tramm vajab auto- ja trollibussist vooluvõtja ja kontaktliini tõttu märksa kõrgemat viaduktiava ning uue viadukti rajamine vastvalminu kõrvale oleks olnud kallis ja ühtlasi ebaotstarbekas. Nii jäi kaalukausile võimalus käivitada kesklinna ja Mustamäe vahel trollibussiliiklus. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Kui 1967. aasta aprillis lõpuks otsustati, et Mustamäele trammiliini ei ehitata, hakati kavandama kiirkorras trolliliini ehitamist Mustamäele mööda Sõpruse puiesteed. Kuna Endla tänav vajas laiendamist, ehitati kontaktliin Paldiski maanteelt mööda Tulika tänavat Sõpruse puiesteeni. Trollibusside seisuplats koos dispetšerpunktiga aadressil Akadeemia tee 29 valmis 1967. aasta detsembris. Aastatel 1977–1981. tehti seal juurdeehitus ja laiendati seisuplatsi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1967. aastal saabusid esimesed Škoda trollibussid Tšehhoslovakkiast ja trolliliin nr 2 avati sama aasta oktoobri viimasel päeval. Endla tänav ja Akadeemia tee said trolliliikluseks valmis 1969. aasta suvel ja liinil nr 2 hakkasid trollibussid liikuma mööda Endla tänavat alates 26. juunist. Trollibussiliin nr 3 Estonia teatri juurest mööda Sõpruse puiesteed ja Akadeemia teed Mustamäele anti käiku 1969. aasta juulis. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Balti jaama liinil hakkasid trollid tegema proovisõite 1970. aasta novembris. Trollibussipargi ehitamine Paldiski maanteel oli pooleli ja 79-st tellitud trollibussist oli jõudnud kohale vaid 56, mistõttu ei jätkunud neid liikluse alustamiseks Balti jaama ja Mustamäe vahelise liinil. Seetõttu alustati reisijate vedamist ajutisel liinil nr 4 Balti jaam – Estonia teater. 1973. aastaks oli Tallinna tänavatele püstitatud kokku ligi 40 km trollibussi kontaktliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trollibussipargi lõpuni ehitatud kompleks koos administratiivhoonega anti ehitajate poolt Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele (TTTV) üle alles 1973. aasta algul. Senikaua asus depoo ajutiselt läheduses, Ädala tänav 7 asuvates laohoonetes. Vahepeal olid ka kõik tellitud Škoda trollibussid kohale jõudnud ja käiku lasti kaks Balti jaamast alguse saanud Mustamäe liini. Märtsis alustati liiklust liinil nr 4 mööda Sõpruse puisteed ja liinil nr 5 mööda Mustamäe teed Akadeemia tee lõpp-peatuseni. Ajutine liin Balti jaam – Estonia teater suleti, kuna see kattus täies ulatuses bussiliiniga nr 22 Balti jaam – Lennujaam. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Esimene partii [[Škoda 9Tr|Škoda 9T]] trollibusse saabus Tallinna 1966. aasta oktoobris. Kümne ja kahekümne kaupa saabus neid trolle kuni 1971. aasta lõpuni ja Venemaal toodetud kesise kvaliteediga trollibussidest hakati loobuma. Viimane ZIU-5 sõitis viiendal liinil 1973. aasta kevadeni. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Vahepeal oli hakanud kasvama Väike-Õismäe elamurajoon, mida ei suudetud ainult autobussliiklusega teenindada. 1978. aasta peeti linnavalitsuses kõige olulisemaks suurendada trollibusside arvu Mustamäe liinidel, et vabaneks autobusse Õismäe teenindamiseks. Seetõttu tehti Õismäe liini ehitamise otsus suhteliselt ootamatult 1979. aasta algul seoses Eesti Raudtee otsusega likvideerida Harku–Kopli raudtee, mis oli olnud pikka aega takistuseks Õismäele trolliliini rajamise teel. 1980. aasta juulis oli trolliliin Estonia teatri juurest mööda Toompuiesteed ja Paldiski maanteed Õismäele valmis ja Väike-Õismäe suunal hakkasid samal aastal tööle kaks trolliliini – liin nr 6 ja liin nr 7. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Väike-Õismäe trolliliikluse lõppjaam valmis alles seitse aastat pärast liikluse avamist 1. juulil 1987. Vahepeal tuli saada hakkama vagunelamute ja korteripinnaga lähedalasuvas elumajas. Järgneva kahe aasta jooksul pandi Tallinnas tööle veel mitu uut trolliliini. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Pärast 1973. aastat hakkasid Škoda tehasest ette tellitud trollibussid saabuma tehase seiskumise ärahoidmiseks mitu aastat varem kui seda nägid ette varem kokku lepitud tarnetähtajad. 56-st kaheukselisest trollist, mis jõudsid Tallinna aastatel 1974–1978 suunati pärast aasta kestnud seismist liine teenindama 36, ülejäänud 20 pidid ootama depoos liinidele saatmist veel mitu aastat. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1979. aasta sügisel saabusid esimesed kolmeukselised trollibussid Škoda 9Tr. Õismäe liinile suunati kohe 25 uut kolmeukselist trollibussi. Seisma jäänud ja kasutamist ootavad kaheukselised sõidukid pandi tööle kaksiktrollidena. Kaksiktrollidega hakati katsetama 1981. aasta algul. 1984. aasta veebruariks oli ühendatud kokku 30 paaris sõitvat trollibussi, millest 12 olid oodanud konserveerituna kasutuselevõtmist 3–4 aastat. Trollijuhtidest tunti puudust ja sõitjad vajasid vedamist, mistõttu peeti kahest trollist koosneva veeremi kasutuselevõtmist olukorras sobivaks lahenduseks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1983. aastast täienes Tallinna trollipark nelja uue põlvkonna kandilise kerega Škoda 14Tr trollibussiga. Kuni 1989. aasta lõpuni ostis TTTV Tšehhoslovakkiast kokku 99 Škoda 14 Tr trolli. Aastatel 1988–1990. soetati lisaks 25 Škoda 15Tr lõõtsühendusega trollibussi, mis jäidki viimasteks Tallinna Trammi- ja Trollibussi Valitsusele soetatud Tšehhoslovakkia päritolu trollideks. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

1987. aastal valmis lõpuks ka kontaktliin Marxi puisteel (Sõle tänaval) Koplisse ja sõitjaid hakkas teenindama liin nr 9 Mustamäe–Kopli. 1970. ja 1980. aastatel oli saanud trollibussist oluline ühistranspordivahend Mustamäe, Väike-Õismäe, Kristiine, Põhja-Tallinna ja Kesklinna elanikele. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Trolliliikluse korraldajatele olid Eesti iseseisvumise algusaastad keerulised, sest Škoda tehas hakkas nõudma arveldamist trollibusside ja varuosade eest „kõvas valuutas“. Dollareid TTTV-l polnud ning seetõttu ei olnud võimalik hankida uusi trolle ega ka varuosi olemasolevate käigushoidmiseks. Kui trolliliikluse tippaastal 1988. oli liine teenindamas 160 trolli, siis 1991. aastal oli sõidukorras kõigest 108 trollibussi. &lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

== Tallinna trolliliinid ==
=== Ideekavandid ===
Esimesi [[Balti jaam]]ast lähtuvaid trolliliine kavandati juba [[1940. aastad|1940. aastate]] teisel poolel, marsruutidel ''Pirita – Südalinn – Balti jaam'', ''Kopli – Balti jaam'' ja ''Balti jaam – Pirita – Merivälja''. [[1954]].&amp;nbsp;aastal kavandati trolliliini ''Balti jaam – Stalini väljak''.&lt;ref name=&quot;Troll&quot; /&gt;

=== Töökorras trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Märkused'''
|-
![[72 (Tallinna trolliliin)|72]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kopli]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|50%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[72 (Tallinna bussiliin)|72]] asendus.
|-
![[81 (Tallinna trolliliin)|81]]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[81 (Tallinna bussiliin)|81]] asendus.
|-
![[83 (Tallinna trolliliin)|83]]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|65%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussliini [[83 (Tallinna bussiliin)|83]] asendus.
|-
![[84 (Tallinna trolliliin)|'''84''']]
|[[Balti jaam]]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|56% &lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=MapCalculator.net |pealkiri=Map Distance Calculator - Measure Route Distance |url=https://mapcalculator.net/distance.html |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=mapcalculator.net |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[84 (Tallinna bussiliin)|84]] asendus.
|-
![[85 (Tallinna trolliliin)|'''85''']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|63% &lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2026]]
|[[2026]]
|Bussiliini [[85 (Tallinna trolliliin)|85]] asendus.
|}

=== Planeeritud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable sortable&quot; border=&quot;1&quot;
|-
! Nr !! 1. lõpp-peatus !! 2. lõpp-peatus !! class=&quot;unsortable&quot; | Marsruut 
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!Eeldatav valmimistähtaeg
!'''Märkused'''
|-
!42&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-12 |pealkiri=Kolme aasta pärast sõidavad trollid Lasnamäele |url=https://www.postimees.ee/8525861/kolme-aasta-parast-soidavad-trollid-lasnamaele |vaadatud=2026-08-29 |väljaanne=Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Priisle]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Laagna tee, Priisle
|54%&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;
|[[2029]]
|Asendaks bussiliini [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. Võimalik, et seal sõidaksid ka kahelõõtsalised trollibussid.
|}

=== Suletud trolliliinid ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Nr
!1. lõpp-peatus
!2. lõpp-peatus
!Marsruut
!Kontakt-võrguga kaetud (~)
!'''Käigus''' '''alates'''
!'''Viimatisel''' '''kujul''' '''alates'''
!'''Suletud'''
!'''Märkused'''
|-
|[[1 (Tallinna trolliliin)|''1'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Tallinna Kaubamaja|Kaubamaja]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1965]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast 
Asendati bussiliiniga [[81 (Tallinna bussiliin)|81]]. 
|-
|[[2 (Tallinna trolliliin)|''2'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Estonia (teater)|Estonia]]
|E. Vilde tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Teatri väljak
|100%
|[[1967]]
|[[1969]]
|[[2012]]
|Asendati bussiliinidega 24 ja 24A.
|-
|[[3 (Tallinna trolliliin)|''3'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Akadeemia tee, Sõpruse pst, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1969]]
|[[1977]]
|[[2024]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]].&amp;nbsp;aastast
Asendati bussiliiniga [[83 (Tallinna bussiliin)|83]]. 
|-
|[[4 (Tallinna trolliliin)|''4'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Balti jaam]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t (tagasisuunal Tehnika t), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1970]]
|[[1992]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[84 (Tallinna bussiliin)|84]].
|-
|[[5 (Tallinna trolliliin)|''5'']]
|[[Mustamäe]]
|[[Balti jaam]]
|E. Vilde tee, Mustamäe tee, Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1971]]
|[[1971]]
|[[2024]]
|Asendati bussiliiniga [[85 (Tallinna bussiliin)|85]].
|-
|[[6 (Tallinna trolliliin)|''6'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Kaubamaja tänav|Kaubamaja]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Estonia pst, Kaubamaja t, (tagasisuunal Rävala pst, Teatri väljak)
|100%
|[[1980]]
|[[1983]]
|[[2016]]
|Rävala pst ja Teatri väljaku kaudu alates [[2002]]. aastast. 
Asendati bussiliiniga [[42 (Tallinna bussiliin)|42]]. 
|-
|[[7 (Tallinna trolliliin)|''7'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Balti jaam]]
|Õismäe tee (lõunakaar, idakaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Rannamäe tee
|100%
|[[1980]]
|[[1981]]
|[[2016]]
|Asendati bussiliiniga [[43 (Tallinna bussiliin)|43]].
|-
|[[8 (Tallinna trolliliin)|''8'']]
|[[Väike-Õismäe]]
|[[Vabaduse väljak]]
|Õismäe tee (läänekaar), Paldiski mnt (tagasisuunal Tehnika t, Paldiski mnt), Toompuiestee, Paldiski mnt, Endla t, Kaarli pst, Vabaduse väljak
|100%
|[[1982]]
|[[1982]]
|[[2000]]
|Asendati bussiliiniga [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].
|-
|[[9 (Tallinna trolliliin)|''9'']]
|[[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse]]
|[[Kopli]]
|Keskuse t (tagasisuunal Ehitajate tee, Keskuse t), Sõpruse pst, Tulika t, Sõle t (tagasisuunal Pelguranna t, Sõle t), Kopli t
|100%
|[[1987]]
|[[1992]]
|[[2017]]
|Asendati bussiliiniga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]].
|}
== Trollide lõppjaamad ja -peatused ==

[[Fail:Trolliliini lõppjaam. Männipark, Mustamäe.jpg|270px|pisi|Trollide lõppjaam Mustamäe linnaosas, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]] 5]]

=== Lõppjaamad ===

* '''Mustamäe lõppjaam''' (Mustamäe, [[Akadeemia tee]]). Valmis [[28. detsember|28. detsembril]] [[1967]]. Aastatel 1977–1981 lõppjaama laiendati.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt;
* '''Väike-Õismäe lõppjaam''' '''(SULETUD)''' (Väike-Õismäe, [[Järveotsa tee]]). Avati 1980.&amp;nbsp;aastal. Esialgu kasutati vagunelamut ja korterit lähedalasuvas elumajas.&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot; /&gt; Hoone ehitati välja 1987.&amp;nbsp;aastaks.&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot; /&gt; Asub [[Paldiski maantee (Tallinn)|Paldiski maantee]] ääres [[Harku järv]]e läheduses.
* '''Keskuse tänava lõppjaam (SULETUD)''' (Mustamäe, [[Keskuse tänav (Tallinn)|Keskuse tänav]]). Avati [[18. detsember|18. detsembril]] 1987. Hoone anti käiku [[juuli]]s [[1991]].&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; Asub [[Männipark|Männipargi]] naabruses.
* '''Kopli lõppjaam''' ([[Kopli]], [[Kopli tänav (Tallinn)|Kopli tänav]]). Trammide ja trollide ühine lõppjaam. Asub [[Süsta park|Süsta pargi]] ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]i endise peahoone naabruses.
* '''Balti jaama lõppjaam''' (Kesklinn, Balti jaam) Liini 84 ühine lõppjaam bussidega, Rannamäe tee 5 Parking (Tsoon P4).

=== Lõpp-peatused ===

* '''Estonia (SULETUD)''' ([[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]], [[Teatri väljak]]). Asub [[Estonia puiestee]] ja Teatri väljaku muruplatsi vahelisel alal, [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] vastas. Koos nüüd vahepeatuse Hipodroomiga oli see esimene trollide lõpp-peatus Tallinnas.
* '''Kaubamaja''' (Kesklinn, [[Kaubamaja tänav]]). Asub Tallinna Kaubamaja kõrval.
* '''Balti jaam''' (Kesklinn, [[Toompuiestee]]). Asub [[Balti jaam]]a reisikeskuse ees.
* '''Vabaduse väljak (SULETUD)''' (Kesklinn, Vabaduse väljak). Asus Vabaduse väljakul [[Tallinna Jaani kirik|Jaani kiriku]] ees. Seoses [[8 (Tallinna trolliliin)|8]]. liini sulgemisega likvideeritud.

== Trollidepood ==

* '''Paldiski maantee depoo'''
[[1957]]. aastal eraldati trollipargi rajamiseks maa-ala [[Paldiski maantee]] 48A krundile. Et ehitustööd venisid, asuti ajutiselt [[Ädala tänav]] 7 ''Veevarustuse- ja Kanalisatsioonitrusti'' laohoonetes.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Trollipargi töölised said Paldiski maantee hoonetesse kolida [[1970]]. aasta lõpus. Valminud depoos jätkus ruumi 100 trolli teenindamiseks. Administratiivhoone ja söökla Troll valmisid [[1973]]. aastaks.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt;

* '''Mustamäe tee depoo (SULETUD)'''
Depoo anti käiku [[30. detsember|30. detsembril]] 1982.&lt;ref name=&quot;lk 109&quot; /&gt; [[Mustamäe tee (Tallinn)|Mustamäe tee]] ja [[Linnu tee (Tallinn)|Linnu tee]] nurgal asuv depoo rajati alale, kuhu algselt kavandati Mustamäe trammidepood.&lt;ref name=&quot;lk 105&quot; /&gt; 2001. aastal trollidepoo suleti.

* '''Kadaka tee''' '''depoo'''

Trollide ühine depoo bussidega alates 2026. aastast, Kadaka tee 62a, 12915 Tallinn. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

== Veerem ==

Esimesed trollibussid &amp;ndash; [[Saratovi oblast]]is [[Engels]]i linnas valmistatud üheksa [[ZiU-5]] &amp;ndash; saabusid Tallinna [[10. juuni]]l 1965.&lt;ref name=&quot;lk 102&quot; /&gt; Mõni aeg pärast seda asendati need juba Tšehhoslovakkias valmistatud Škoda 9Tr sõidukitega.

'''Tallinnas varem ja praegu kasutatud trollitüüpe'''
&lt;gallery&gt;
Fail:ZiU-5 green trolley.jpg|[[ZiU-5|'''ZiU-5''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(Pildil [[Peterburi]]s)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1965–1973. Lõpuks asendati need kõik tasapisi Škoda 9Tr trollidega.
Fail:Simferopol 04-14 img07 train station square.jpg|2-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Simferopol]]is)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1966–1996.
Fail:Skoda-Vilnius.jpg|3-ukseline [[Škoda 9Tr|'''Škoda 9Tr''']]&lt;br/&gt;&lt;small&gt;(pildil [[Vilnius]]es)&lt;/small&gt;. Tallinnas kasutati neid 1979–2000
Fail:Moscow trolleybus 742 2005-01 KTG-2.jpg|'''KTG-2''' oli nõukogude hooldustroll.
Fail:ŠkodaTr14inTallinn.jpg|Aastatel 1983–1989 võeti kasutusele 99 [[Škoda 14Tr|'''Škoda 14Tr''']] trolli (garaažinumbrid 210–308) olid kasutusel 1983–2017. Nüüd on neist alles 1, mis on muuseumi troll.
Fail:Škoda15trInTallinn.jpg|Aastatel 1989–1990 võeti kasutusele 25 [[Škoda 15Tr|'''Škoda 15Tr''']] trolli (garaažinumbrid 400–424) olid kasutusel 1989–2017.
Fail:JuMZ-T1 (425) &amp; Ikarus-Ganz 280T (427).jpg|[[JuMZ-T1|'''JuMZ-T1''']]. Troll numbriga 425 oli sõidus 1994–2001. 2002 anti üle Päästeametile tuletõrjeõppusteks.
Fail:Ikarus-Ganz280T.jpg|[[Ikarus 280T|'''Ikarus-Ganz 280T''']] – 6 sellist trolli (garaažinumbrid 426–431) olid kasutusel 1995–2004.
Fail:Ikarus415Tdemolition.jpg|[[Ikarus 415T|'''Ikarus 415T''']] ehitati aastal 1992 prototüübina. Oli ainus seda tüüpi troll maailmas kuni 1997-2002, mil neid tehti kokku 200 tükki. Tallinnas võeti kasutusele koos Ikarus 412T-dega aastal 1999. Viimati sõitis 2005. aasta kevadel. Kandis garaažinumbrit 309.
Fail:Ikarus412T@Tallinn.jpg|Aastal 1999 võeti kasutusele 5 [[Ikarus 412T|'''Ikarus 412T''']] trolli (garaažinumbrid 310–314) olid kasutusel 1999–2015.
Fail:SolarisT12InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12T''']] 18 trolli garaažinumbritega 315–332 võeti kasutusele aastatel 2002 ja 2004. Täna on neist Tallinnas alles 1, garaažinumbriga 326; lisaks müüdi mõned eraisikutele.
Fail:SolarisT18InTallinn.jpg|[[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18''']] 5 trolli võeti kasutusele aastal 2003 ja nad kannavad garaažinumbreid 432–436. Need kõik pole enam kasutusel.
Fail:SolarisT12ACTallinn.jpg|2007. aastal võeti kasutusele 7 [[Solaris Trollino 12|'''Solaris Trollino 12AC''']] trolli, garaažinumbritega 333–339. 2010. aastal võeti kasutusele 7 trolli garaažinumbritega 340–346. Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 345, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:SolarisT18ACInTallinn.jpg|Aastatel 2008–2009 võeti Tallinnas kasutusele 14 [[Solaris Trollino 18|'''Solaris Trollino 18AC''']] lõõtstrolli (437–450). Täna on Tallinnas neist alles 1, garaažinumbriga 446, mis on ümberehitatud akutrolliks.
Fail:Bogdan T701.15.jpg|Ukraina tehases valminud '''Bogdan T70115''', mida katsetati Tallinnas 2010. aasta septembris.
Fail:Solaris Trollino 24 MetroStyle (2).jpg|Akuga varustatud 2-lõõtsaline trollibuss '''Solaris Trollino IV 24 MetroStyle''', mida katsetati Tallinnas 2021. aasta novembris.
Fail:Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|[[Škoda 32tr SOR]] on akuga varustatud kaheteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta juulist.
Fail:Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|[[Škoda 33tr SOR]] on akuga varustatud kolmeteljeline trollibuss, mis on kasutusel Tallinnas 2026. aasta augustist.
&lt;/gallery&gt;

== Kuidas Tallinna trollibussiliiklus peaaegu kadus ==

* '''15. detsembril 1999''' võttis tollane Tallinna linnapea [[Jüri Mõis]] korduvalt sõna [[ühistransport|ühistranspordi]] vastu, pooldades trollide kaotamist.&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;OYE72&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot; /&gt;
* '''1. aprillist 2000''' lõpetati leping linnavalitsuse ja TTTK vahel trolliliin [[8 (Tallinna trolliliin)|8]] teenindamisega ning see liin asendati bussiga number [[22 (Tallinna bussiliin)|22]].&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''28. septembril 2000''' Jüri Mõisa linnavalitsus korraldas konkurssi trolliliinide 6 ja 7 teenindamisele, kus vaadati läbi ainult bussifirmade pakkumisi. Hiljem lepingud bussifirmadega siiski tühistati enne teenindamisajastu algamist.&lt;ref name=&quot;Olander&quot; /&gt;
* '''1. detsembril 2012''' trolliliin [[2 (Tallinna trolliliin)|2]] asendati bussiliinidega [[24 (Tallinna bussiliin)|24]] ja [[24A]]. Põhjuseks nimetati ühistranspordiliikluse puudumist Mäealuse ja Mäepealse tänaval.
* '''1. jaanuaril 2016''' trolliliinid [[6 (Tallinna trolliliin)|6]] ja [[7 (Tallinna trolliliin)|7]] asendati bussidega [[42 (Tallinna bussiliin)|42]] ja [[43 (Tallinna bussiliin)|43]]. Põhjuseks nimetati trollibusside moraalset vananemist, Haabersti ristmiku rekonstrueerimist ning liiklusega seotud ebamugavusi kontaktvõrgust sõltuvuse tõttu. [[Enno Tamm]]e sõnul on hübriidbuss diiselmootoriga (mis vastab Euro-6 normidele) keskkonnasõbralikum võrreldes trollibussidega.
* '''2. mail 2017''' trolliliin [[9 (Tallinna trolliliin)|9]] asendati bussiga [[72 (Tallinna bussiliin)|72]]. Põhjuseks nimetati Kopli trammitaristu renoveerimist ja osati soovi likvideerida Tallinnast Škoda-tüüpi trollibussid, kuid augustis 2026 avatakse see jälle trollina aga numbrina 72.
[[Fail:Trolliasendus.jpg|pisi|Trolliasendusbussiliin]]

Transpordianalüütik [[Hannes Luts]] nimetas elektritranspordi lühendamist kummaliseks. Tema sõnul on pärast Eesti iseseisvumise taastumist toimunud [[TAK|Tallinna Autobussikoondise]] lobi elektritranspordi vastu ning selle survel on linnavalitsus investeerinud rohkem bussiliiklusse ja elektritransport Tallinnas on jäänud investeeringuteta. Pärast TAK ja TTTK liitmist väitis transpordianalüütik Hannes Luts, et uus ettevõtte [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ei tegele trammitaristu hooldustöödega ning paar aastat tagasi renoveeritud trammirööpad [[Tartu maantee]]l on juba kaotanud oma tähtsuse, kuna suured investeeringud läksid ainult bussipargi uuendamiseks. Trollibusside asendamist hübriidbussidega nimetas Hannes Luts [[rohepesu]]ks, kuna hübriidbuss saastab õhku ainult 10% vähem diislibussist ning [[Elektriakumulaator|aku]] hooldusesse kulub võrreldes trollibussi hoolduskuludega rohkem ressurssi. Kriitika osaks said Enno Tamme väited Euro-6 normidest: transpordianalüütiku sõnul saastavad need mootorid ainult veidi vähem ning Euro-6 märgis ei tähenda saastevabadust.&lt;ref name=&quot;Hannes&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Luts&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Valja&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Muudid&quot; /&gt;

== Tallinna trollibussiliikluse pääsemine akutrollidega ==

* '''26. oktoobril 2021''' katsetas Tallinn kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2021-10-26 |pealkiri=Tallinn katsetab kahe lõõtsaga ja vajadusel sarvedeta sõitvat trolli |url=https://www.err.ee/1608382481/tallinn-katsetab-kahe-lootsaga-ja-vajadusel-sarvedeta-soitvat-trolli |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''25. jaanuaril 2022''' alustasid esimesed [[Tallinna Linnatranspordi AS|TLT]] ümberehitatud autonoomsed trollid liinisõite. &lt;ref name=&quot;NBWsU&quot; /&gt;
* '''7. veebruaril 2024''' avaldas Tallinna linnavalitsus otsuse osta 40 uut akuga varustatud trollibussi, rekonstrueerida trollide võrgutaristu ning teha ka trolliliine juurde. &lt;ref name=&quot;u6HOH&quot; /&gt;

&quot;Kuigi aastat viis tagasi oli Tallinnal plaan trollibussidest loobuda, siis nüüd on plaanid muutunud. Akutrollid võivad kohati sõita ilma sarvedeta, mis annab võimaluse kesklinnas võtta kontaktvõrk maha ja ehitada kontaktvõrk üles ainult sirgetel tänavatel, nagu [[Mustamäe tee]], [[Sõpruse puiestee (Tallinn)|Sõpruse puiestee]], aga ka [[Paldiski maantee]] ja [[Laagna tee]]. Akutrolli üks tugevusi on vastupidavus, sellega saab vajadusel kuhugi mujale ka sõita aku peal, rääkimata sellest, et arv inimesi, mida troll veab, on elektribussist suurem ja läheneb veomahtude osas trammile&quot;. - Tallinna abilinnapea [[Vladimir Svet]] &lt;ref name=&quot;amnQQ&quot; /&gt;

* '''1. novembril 2024''' trolliliiklus peatati uute trollide saabumiseni 2026. aastal. &lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
* '''6. detsembril 2024''' ilmus [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]]-i artikkel planeeritavast Lasnamäele sõitvast trollist. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-12-06 |pealkiri=Tallinna linnajuhid: Lasnamäele sobib troll rohkem kui tramm |url=https://www.err.ee/1609543882/tallinna-linnajuhid-lasnamaele-sobib-troll-rohkem-kui-tramm |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* '''1. juulil 2026''' avati Tallinnas taas trolliliiklus, nüüd aga muudetud liinininumbritega [[84 (Tallinna trolliliin)|84]] ja [[85 (Tallinna trolliliin)|85]], millele lisanduvad augustis juurde ka trolliliinid 81, 83 ja 72. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Fotod: Tallinnas hakkasid taas trollid käima |url=https://www.err.ee/1610067376/fotod-tallinnas-hakkasid-taas-trollid-kaima |vaadatud=2026-07-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Statistika ==

2026 aasta augusti seisuga on Tallinnal 44 trolli, millest 40 tükki on Škoda akutrollid ja 4 tükki muuseumisõidukid. &lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
! Aasta
!Liine
! Trollibusse
! Liinikilomeetreid
! Sõitjaid
|-
| 2006&lt;ref name=&quot;05mqb&quot; /&gt;
|8
| 122 (+1 buss)
| 6,5 mln
| 34 mln
|-
| 2007&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot; /&gt;
|8
| 120 (+1 buss)
| 6,2 mln
| 34 mln
|-
| 2008&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot; /&gt;
|8
| 119 (+1 buss)
| 6,3 mln
| 32,6 mln
|-
| 2009
|8
| 119 (+1 buss)
|
|
|-
| 2010
|8
| 112 (+1 buss)
|
|
|-
| 2011
|8
| 104
|
|
|-
| 2012
|8
| 99
|
|
|-
|2013
|7
| 91
|
|
|-
|2014&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|88
| 4,6 mln
|
|-
|2015&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|7
|75
|4,4 mln
|
|-
|2016&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|63
|3,0 mln
|
|-
|2017&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|5
|53
|2,4 mln
|
|-
|2018&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|53
|2,2 mln
|
|-
|2019&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|50
|2,2 mln
|
|-
|2020&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
|4
|45
|2,2 mln
|
|-
|2021
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2022
|4
|45
|~2 mln
|
|-
|2023
|4
|45
|~2 mln
|10,2 mln
|-
|2024&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
|4
|44
|~2 mln
|
|-
|2025&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|0
|4
|0
|0
|-
|2026&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;
|5
|44
|
|
|}

== Vaata ka == 
* [[Trollibuss]]
* [[Trammiliiklus Tallinnas]] 
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;J1JoO&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=63&amp; Majandusaasta tegevusaruanne. Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tSCod&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp; TAKi &amp; TTTK koondumisteave], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EMyl3&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20120822171510/http://www.tak.ee/index.php?page=484&amp;#koondumine &quot;Mis on koondumine?&quot;], tak.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;vICfS&quot;&gt;Tallinna abilinnapea [[Arvo Sarapuu]] väitel rahastatakse tallinlastele tasuta pakutavat ühistransporti just aktsiaseltside liitmisega säästetava summaga. – Kai Maran [http://www.pealinn.ee/?pid=119&amp;nid=9774&amp;lang=5 &quot;Buss, troll ja tramm panevad leivad ühte kappi&quot;] Pealinn, 30.04.2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Troll&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Troll. Ajalugu.]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}} TTTK&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4eSKN&quot;&gt;[http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; TTTK / Ajalugu / Troll]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ro6Qw&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 110&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 109&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 109&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 102&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 102&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;lk 105&quot;&gt;Tramm, buss ja troll Tallinnas, lk 105&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CVhRy&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/mois-propageerib-tallinna-uhistranspordi-erastamist.d?id=50817340 &quot;Mõis propageerib Tallinna ühistranspordi erastamist&quot;] Baltic News Service/EPL, 15. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OYE72&quot;&gt;Kaido Tiits [http://www.ohtuleht.ee/68101 &quot;Mõis pühib trollid tänavalt&quot;] Õhtuleht, 22. detsember 1999&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cdCUO&quot;&gt;[http://www.elu24.ee/317370/juri-mois-nimetas-trammi-lobustusvahendiks/ &quot;Jüri Mõis nimetas trammi lõbustusvahendiks&quot;] Postimees, 24.09.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;VYF6j&quot;&gt;[[Toivo Tänavsuu]] [https://web.archive.org/web/20120703005636/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/juri-moisa-hairib-tosiselt-politseiriigi-tekkimine.d?id=64147217 &quot;Jüri Mõisa häirib tõsiselt politseiriigi tekkimine&quot;] Eesti Ekspress, 29. märts 2012&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Olander&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/3248877/aare-olander-sarvilise-elektribussi-poolsajand Aare Olander: sarvilise elektribussi poolsajand]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Hannes&quot;&gt;[http://pluss.postimees.ee/2672166/hannes-luts-trollide-asemel-rohepesu Hannes Luts: trollide asemel rohepesu?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Luts&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollide-kadu-priisoidu-vili?id=65156252 Hannes Luts. Trollide kadu – priisõidu vili?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valja&quot;&gt;[http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hannes-luts-trollid-tallinnast-valja?id=64908048 Hannes Luts. Trollid Tallinnast välja?]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Muudid&quot;&gt;[http://arvamus.postimees.ee/2702340/hannes-luts-linna-transpordi-muudid Hannes Luts: linna­transpordi müüdid]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Saluste&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20081229233004/http://oxygen.pri.ee/index.php?cat=2 Trollid (Tallinna Trammi- ja trollibussikoondise AS)] Ühistranspordi galerii&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;05mqb&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna linna 2006. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bzMaZ&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2007. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TGsdq&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://oigusaktid.tallinn.ee/ |pealkiri=Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 2008. aasta aruanne – vt |vaadatud=2010-01-07 |arhiivimisaeg=2011-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110714003923/https://oigusaktid.tallinn.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinn, TLT Trollipark — Veeremi nimekiri |url=https://transphoto.org/list.php?did=46 |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=transphoto.org |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-06-27 |pealkiri=1. novembrist asendatakse trolliliiklus ajutiselt bussiliiklusega uute trollibusside saabumiseni |url=https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |vaadatud=2024-06-27 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et |arhiivimisaeg=2025-05-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250518005634/https://www.tlt.ee/1-novembrist-asendatakse-trolliliiklus-ajutiselt-bussiliiklusega-uute-trollibusside-saabumiseni/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;TLT-2018-majandusaasta-aruanne.pdf&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;TLT Majandusaruanne 2020&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2AiuU&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Merilin Pärli {{!}} |kuupäev=2024-10-31 |pealkiri=Trollid tegid Tallinnas senisel kujul oma viimased sõidud |url=https://www.err.ee/1609508053/trollid-tegid-tallinnas-senisel-kujul-oma-viimased-soidud |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NBWsU&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-01-25 |pealkiri=TLT ümberehitatud esimesed autonoomsed trollid alustavad liinisõitudega {{!}} Tallinn |url=https://www.tallinn.ee/et/uudis/tlt-umberehitatud-esimesed-autonoomsed-trollid-alustavad-liinisoitudega |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=www.tallinn.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;u6HOH&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Marko Tooming {{!}} |kuupäev=2024-02-07 |pealkiri=Tallinn ostab 40 uut trolli ja kaalub mõne kaotatud trolliliini taasavamist |url=https://www.err.ee/1609244946/tallinn-ostab-40-uut-trolli-ja-kaalub-mone-kaotatud-trolliliini-taasavamist |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;amnQQ&quot;&gt;https://www.err.ee/1609150435/tallinna-liikuvuskava-liiklussurmad-nulli-uhistransport-elektri-peale&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;OjwRI&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-07 |pealkiri=TLT veerem muutub järk-järgult välireklaamivabaks |url=https://www.tlt.ee/tlt-veerem-muutub-jark-jargult-valireklaamivabaks/ |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=Aktsiaselts Tallinna Linnatransport (TLT) |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Allar Viivik [https://www.ohtuleht.ee/177099 &quot;Teaduste akadeemiast trolliga otse hullumajja&quot;] Õhtuleht, 8. juuli 2005 
* Aare Olander. ''Tramm, buss ja troll Tallinnas''. Tänapäev 2008
* Tallinna trolli 45. 2010

== Välislingid ==
{{commonscat|Trolleybuses in Tallinn}}
* [http://www.tttk.ee/ Tallinna trolli- ja trammikoondise koduleht]
* [http://www.tttk.ee/index.php?page=74&amp; Tallinna trolli ajalugu]
* [http://foorum.ytra.eu/index.php Ühistranspordihuviliste foorum]
* Hannes Luts [https://epl.delfi.ee/artikkel/64908048 &quot;Trollid Tallinnast välja?&quot;] EPL, 3. september 2012
* [http://uudised.err.ee/index.php?06265683 Tallinn asendab trollibussi nr 2 bussidega] ERR, 12. november 2012
* [http://tallinncity.postimees.ee/3094539/tallinn-asendab-oismae-suunalised-trollid-hubriidbussidega Tallinn asendab Õismäe-suunalised trollid hübriidbussidega] Tallinn CITY, 17. veebruar 2015
* http://www.tehnikamaailm.ee/tallinna-troll-50/ Tehnikamaailm, juuli 2015

{{Tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna ühistransport]]
[[Kategooria:Trollibussiliiklus]]</text>
      <sha1>nylloqjzpjinkov4z9e9ka0yyovn882</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Trollibussid</title>
    <ns>10</ns>
    <id>196192</id>
    <revision>
      <id>7227716</id>
      <parentid>5142914</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:12:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227716</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="726" sha1="lsge35s6j6ofy96i1s3pqe4wm6be487" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Trollibussid
|olek     = 
|päis     = [[Trollibuss|Trollibussid]]
|pilt     = 
|piltvasakul = 
|ülemine  = 

|grupp1   = [[Trolza|ZiU/Trolza]]
|loend1   = [[ZiU-5]]

|grupp2   = [[JuMZ]]
|loend2   = [[JuMZ-T1]]

|grupp3   = [[Ikarus]]
|loend3   = [[Ikarus 280T]]{{·}}[[Ikarus 412T]]{{·}}[[Ikarus 415T]]

|grupp4   = [[Solaris Bus &amp; Coach‎]]
|loend4   = [[Solaris Trollino 12]]{{·}}[[Solaris Trollino 15]]{{·}}[[Solaris Trollino 18]]

|grupp5   = [[Škoda Holding|Škoda]]
|loend5   = [[Škoda 9Tr]]{{·}}[[Škoda 10Tr]]{{·}}[[Škoda 12Tr]]{{·}}[[Škoda 14Tr]]{{·}}[[Škoda 15Tr]]{{·}}[[Škoda 32tr SOR]]{{·}}[[Škoda 33tr SOR]]

}}&lt;noinclude&gt;

[[Kategooria:Navigeerimismallid]]

&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>lsge35s6j6ofy96i1s3pqe4wm6be487</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227718</id>
      <parentid>7227716</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:17:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227718</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="697" sha1="jui5o6fh13beesfmgcw6t6a1g3tkxkc" xml:space="preserve">{{Navmall
|nimi     = Trollibussid
|olek     = 
|päis     = [[Trollibuss|Trollibussid]]
|pilt     = 
|piltvasakul = 
|ülemine  = 

|grupp1   = [[Trolza|ZiU/Trolza]]
|loend1   = [[ZiU-5]]

|grupp2   = [[JuMZ]]
|loend2   = [[JuMZ-T1]]

|grupp3   = [[Ikarus]]
|loend3   = [[Ikarus 280T]]{{·}}[[Ikarus 412T]]{{·}}[[Ikarus 415T]]

|grupp4   = [[Solaris Bus &amp; Coach‎]]
|loend4   = [[Solaris Trollino 12]]{{·}}[[Solaris Trollino 18]]

|grupp5   = [[Škoda Holding|Škoda]]
|loend5   = [[Škoda 9Tr]]{{·}}[[Škoda 10Tr]]{{·}}[[Škoda 12Tr]]{{·}}[[Škoda 14Tr]]{{·}}[[Škoda 15Tr]]{{·}}[[Škoda 32tr SOR]]{{·}}[[Škoda 33tr SOR]]

}}&lt;noinclude&gt;

[[Kategooria:Navigeerimismallid]]

&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>jui5o6fh13beesfmgcw6t6a1g3tkxkc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaak Vilo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>203550</id>
    <revision>
      <id>7228021</id>
      <parentid>7177207</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:35:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tunnustus */</comment>
      <origin>7228021</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7513" sha1="mg5vawg6cjwrcl17qc5jieryglhwolx" xml:space="preserve">[[Fail:8-Jaak-Vilo-foto-Henry-Narits-scaled.jpg|pisi|Jaak Vilo]]
'''Jaak Vilo''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1966]]) on eesti [[arvutiteadlane]], [[bioinformaatika|bioinformaatik]], aastast 2012 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, aastast 2024 TA asepresident. 

Ta oli aastatel 2011–2022 ja on uuesti alates 1. jaanuarist 2026 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|arvutiteaduse instituudi]]  juhataja. 

Tema peamised uurimissuunad on seotud [[algoritm]]ide, [[bioinformaatika]] ja [[terviseinformaatika]] uurimisega &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;.

== Elukäik ==
===Haridus===
Ta lõpetas 1984 [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1991 [[Tartu Ülikool]]i rakendusmatemaatika eriala programmeerimise suunal ''[[cum laude]]''. Hiljem täiendas end [[Helsingi Ülikool]]is, kus kaitses 2002. aastal doktorikraadi arvutiteaduses.

===Töökäik===
Aastatel 1989–1993 töötas Jaak Vilo Helsingi Ülikooli arvutiteaduse instituudis õpetajana ning 1993–1999 assistendi ja uurimisassistendina. Ajavahemikul 1999–2002 oli ta Euroopa Bioinformaatika Instituudi vanemteadur ning 2002–2006 ettevõtte EGeen Inc informaatikadirektor ja [[Eesti Biokeskus|Eesti Biokeskuse]] erakorraline vanemteadur. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis töötas ta 2004. aastast dotsendi, vanemteaduri ja erakorraline vanemteadurina. Temast sai 2007. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja 2011–2022 täitis ta lisaks arvutiteaduse instituudi juhataja rolli.&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot; /&gt;

[[2012]]. aastal valis [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üldkogu Jaak Vilo akadeemikuks informaatika alal.&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot; /&gt; Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. 

4. detsembril 2024 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil TA asepresidendiks. 

Jaak Vilo on olnud ühenduse [[Informatics Europe]] nõukogu liige (2018–2022).&lt;ref name=&quot;infeur&quot; /&gt;

Vilo on rahvusvahelise bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR nõukogu liige Eesti teadusdelegaadina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ELIXIR Board |url=https://elixir-europe.org/about-us/governance/board |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ELIXIR |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jaak Vilo kuulub [[korp! Sakala]]sse.

===Rektorikandidaat===
9. veebruaril 2023 esitas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu Jaak Vilo [[Tartu Ülikooli rektor]]i kandidaadiks. 13. märtsil registreeriti Tartu Ülikooli rektori kandidaatideks professor [[Toomas Asser]], professor [[Raul Eamets]] ja professor Jaak Vilo. 20. aprillil kogunes [[Tartu Ülikooli aula]]sse 292-liikmeline valimiskogu, järgmiseks viieks aastaks valiti rektoriametis jätkama Toomas Asser.

== Teadustöö ==

Jaak Vilo teadustöö keskmes on informaatika ja selle rakendused, näiteks bioinformaatika. Ta on välja töötanud uusi algoritme ja efektiivset tarkvara, mis on võimaldanud bioinformaatika vallas teha andmeanalüüse ning saada uudseid tulemusi isegi molekulaarbioloogias. Vilo on olnud teerajaja näiteks tekstidest (uute) mustrite otsimisel, geenide regulatsioonimehhanismide uurimisel, geeniekspressiooni analüüsil, G-valk retseptorite analüüsil ning veebipõhiste tööriistade ja keskkondade arendamisel. Tema uurimistöö on motiveeritud informaatika parimate meetodite rakendatavusest eri valdkondades, eriti hästi on see õnnestunud bioinformaatikas, meditsiiniinformaatikas ja keeletehnoloogias, aga ka sotsiaalvõrgustike alal.

Jaak Vilo on loonud oma uurimisrühma BIIT, kust on välja kasvanud uus põlvkond Eesti arvutiteadlasi ja bioinformaatikuid. Ta osaleb Eesti arvutiteaduse ja IT-hariduse diskussioonides ja juhtimises. Lisaks on ta sõna sekka öelnud hariduse ja teaduse alastes diskussioonides ja juhtimisel, ülikoolide ja Eesti IT-sektori koostöö edendamisel. Jaak Vilo on mitme IT-ettevõtte, sealhulgas Teleporti, Meediamaa, Keelevara, EGeeni ja Qureteci kaasasutaja.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; 2009. aastal oli ta Tarkvara TAK (Tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskus; praeguse nimega STACC OÜ) asutajate seas, olles koos [[Marlon Dumas]]iga EAS TAK taotlusvooru eduka taotluse koordinaator.

==Tunnustus==
* 2013 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot; /&gt;
* 2014 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITL) valitud aasta tegija 2013 &lt;ref name=&quot;tegija&quot; /&gt;
* 2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]] &lt;ref name=&quot;utmedal&quot; /&gt;
* 2020 ACM Senior member &lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot; /&gt;
* 2023 [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/jaak-vilo-ja-martin-zobel-valiti-embo-liikmeteks |pealkiri=Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti EMBO liikmeteks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=30. juuni 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2026 [[Academia Europaea]] liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/akadeemik-jaak-vilo-valiti-academia-europaea-liikmeks |pealkiri=Akadeemik Jaak Vilo valiti Academia Europaea liikmeks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=14. aprill 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Horisont&quot;&gt;Helen Rohtmets-Aasa: &quot;Jaak Vilo: Informaatik, kes kaevab bioloogiaandmeid&quot; Horisont, 6/2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Henry Narits|URL=https://ut.ee/et/sisu/arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-heisi-kurig|Pealkiri=Arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti Heisi Kurig|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=30.11.2022|Kasutatud=12.01.2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06267533 Hando Runnelist sai akadeemik] ERR, 5. detsember 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infeur&quot;&gt;[https://www.informatics-europe.org/about/board.html Informatics Europe juhatuse liikmed]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/president-ilves-autasustab-teenetemargiga-99-inimest.d?id=65640942 President Ilves autasustab teenetemärgiga 99 inimest] Eesti Päevaleht 7. veebruar 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tegija&quot;&gt;[https://www.am.ee/en/node/3601 Arvutimaailm 15. mai 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utmedal&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot;&gt;[https://awards.acm.org/award_winners/vilo_3718046 Association for Computing Machinery – ACM Senior member]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
Margus Maidla. Akadeemik Jaak Vilo ja tema biit. − Teaduste Akadeemia − Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 699–706.

== Välislingid ==
* [https://www.akadeemia.ee/member/vilo/ Jaak Vilo] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
* {{ETIS}}
* [[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1082894/jaak-vilo-kuidas-andmeid-kaevad-nonda-vastu-kostab/ &quot;Jaak Vilo: kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab&quot;] Postimees, 23. detsember 2012

{{JÄRJESTA:Vilo, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>mg5vawg6cjwrcl17qc5jieryglhwolx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228022</id>
      <parentid>7228021</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:39:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7228022</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7947" sha1="d41ao0w9tkz48l1vzf16aeh7wq4pf1p" xml:space="preserve">[[Fail:8-Jaak-Vilo-foto-Henry-Narits-scaled.jpg|pisi|Jaak Vilo]]
'''Jaak Vilo''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1966]]) on eesti [[arvutiteadlane]], [[bioinformaatika|bioinformaatik]], aastast 2012 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, aastast 2024 TA asepresident. 

Ta oli aastatel 2011–2022 ja on uuesti alates 1. jaanuarist 2026 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|arvutiteaduse instituudi]]  juhataja. 

Tema peamised uurimissuunad on seotud [[algoritm]]ide, [[bioinformaatika]] ja [[terviseinformaatika]] uurimisega &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;.

== Elukäik ==
===Haridus===
Ta lõpetas 1984 [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1991 [[Tartu Ülikool]]i rakendusmatemaatika eriala programmeerimise suunal ''[[cum laude]]''. Hiljem täiendas end [[Helsingi Ülikool]]is, kus kaitses 2002. aastal doktorikraadi arvutiteaduses.

===Töökäik===
Aastatel 1989–1993 töötas Jaak Vilo Helsingi Ülikooli arvutiteaduse instituudis õpetajana ning 1993–1999 assistendi ja uurimisassistendina. Ajavahemikul 1999–2002 oli ta Euroopa Bioinformaatika Instituudi vanemteadur ning 2002–2006 ettevõtte EGeen Inc informaatikadirektor ja [[Eesti Biokeskus|Eesti Biokeskuse]] erakorraline vanemteadur. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis töötas ta 2004. aastast dotsendi, vanemteaduri ja erakorraline vanemteadurina. Temast sai 2007. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja 2011–2022 täitis ta lisaks arvutiteaduse instituudi juhataja rolli.&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot; /&gt; 28. novembril 2025 valiti Vilo taas instituudi juhatajaks ning tema uus ametiaeg algas 1. jaanuaril 2026.&lt;ref&gt;{{netiviide |autor=Kivastik, Kadri-Ann |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo |pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=28. november 2025 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal valis [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üldkogu Jaak Vilo akadeemikuks informaatika alal.&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot; /&gt; Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. 

4. detsembril 2024 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil TA asepresidendiks. 

Jaak Vilo on olnud ühenduse [[Informatics Europe]] nõukogu liige (2018–2022).&lt;ref name=&quot;infeur&quot; /&gt;

Vilo on rahvusvahelise bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR nõukogu liige Eesti teadusdelegaadina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ELIXIR Board |url=https://elixir-europe.org/about-us/governance/board |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ELIXIR |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jaak Vilo kuulub [[korp! Sakala]]sse.

===Rektorikandidaat===
9. veebruaril 2023 esitas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu Jaak Vilo [[Tartu Ülikooli rektor]]i kandidaadiks. 13. märtsil registreeriti Tartu Ülikooli rektori kandidaatideks professor [[Toomas Asser]], professor [[Raul Eamets]] ja professor Jaak Vilo. 20. aprillil kogunes [[Tartu Ülikooli aula]]sse 292-liikmeline valimiskogu, järgmiseks viieks aastaks valiti rektoriametis jätkama Toomas Asser.

== Teadustöö ==

Jaak Vilo teadustöö keskmes on informaatika ja selle rakendused, näiteks bioinformaatika. Ta on välja töötanud uusi algoritme ja efektiivset tarkvara, mis on võimaldanud bioinformaatika vallas teha andmeanalüüse ning saada uudseid tulemusi isegi molekulaarbioloogias. Vilo on olnud teerajaja näiteks tekstidest (uute) mustrite otsimisel, geenide regulatsioonimehhanismide uurimisel, geeniekspressiooni analüüsil, G-valk retseptorite analüüsil ning veebipõhiste tööriistade ja keskkondade arendamisel. Tema uurimistöö on motiveeritud informaatika parimate meetodite rakendatavusest eri valdkondades, eriti hästi on see õnnestunud bioinformaatikas, meditsiiniinformaatikas ja keeletehnoloogias, aga ka sotsiaalvõrgustike alal.

Jaak Vilo on loonud oma uurimisrühma BIIT, kust on välja kasvanud uus põlvkond Eesti arvutiteadlasi ja bioinformaatikuid. Ta osaleb Eesti arvutiteaduse ja IT-hariduse diskussioonides ja juhtimises. Lisaks on ta sõna sekka öelnud hariduse ja teaduse alastes diskussioonides ja juhtimisel, ülikoolide ja Eesti IT-sektori koostöö edendamisel. Jaak Vilo on mitme IT-ettevõtte, sealhulgas Teleporti, Meediamaa, Keelevara, EGeeni ja Qureteci kaasasutaja.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; 2009. aastal oli ta Tarkvara TAK (Tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskus; praeguse nimega STACC OÜ) asutajate seas, olles koos [[Marlon Dumas]]iga EAS TAK taotlusvooru eduka taotluse koordinaator.

==Tunnustus==
* 2013 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot; /&gt;
* 2014 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITL) valitud aasta tegija 2013 &lt;ref name=&quot;tegija&quot; /&gt;
* 2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]] &lt;ref name=&quot;utmedal&quot; /&gt;
* 2020 ACM Senior member &lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot; /&gt;
* 2023 [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/jaak-vilo-ja-martin-zobel-valiti-embo-liikmeteks |pealkiri=Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti EMBO liikmeteks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=30. juuni 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2026 [[Academia Europaea]] liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/akadeemik-jaak-vilo-valiti-academia-europaea-liikmeks |pealkiri=Akadeemik Jaak Vilo valiti Academia Europaea liikmeks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=14. aprill 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Horisont&quot;&gt;Helen Rohtmets-Aasa: &quot;Jaak Vilo: Informaatik, kes kaevab bioloogiaandmeid&quot; Horisont, 6/2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Henry Narits|URL=https://ut.ee/et/sisu/arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-heisi-kurig|Pealkiri=Arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti Heisi Kurig|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=30.11.2022|Kasutatud=12.01.2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06267533 Hando Runnelist sai akadeemik] ERR, 5. detsember 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infeur&quot;&gt;[https://www.informatics-europe.org/about/board.html Informatics Europe juhatuse liikmed]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/president-ilves-autasustab-teenetemargiga-99-inimest.d?id=65640942 President Ilves autasustab teenetemärgiga 99 inimest] Eesti Päevaleht 7. veebruar 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tegija&quot;&gt;[https://www.am.ee/en/node/3601 Arvutimaailm 15. mai 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utmedal&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot;&gt;[https://awards.acm.org/award_winners/vilo_3718046 Association for Computing Machinery – ACM Senior member]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
Margus Maidla. Akadeemik Jaak Vilo ja tema biit. − Teaduste Akadeemia − Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 699–706.

== Välislingid ==
* [https://www.akadeemia.ee/member/vilo/ Jaak Vilo] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
* {{ETIS}}
* [[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1082894/jaak-vilo-kuidas-andmeid-kaevad-nonda-vastu-kostab/ &quot;Jaak Vilo: kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab&quot;] Postimees, 23. detsember 2012

{{JÄRJESTA:Vilo, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>d41ao0w9tkz48l1vzf16aeh7wq4pf1p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228023</id>
      <parentid>7228022</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:40:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7228023</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7920" sha1="s4mi2fo13sunqt11qvs9lyyq3ot2266" xml:space="preserve">[[Fail:8-Jaak-Vilo-foto-Henry-Narits-scaled.jpg|pisi|Jaak Vilo]]
'''Jaak Vilo''' (sündinud [[14. november|14. novembril]] [[1966]]) on eesti [[arvutiteadlane]], [[bioinformaatika|bioinformaatik]], aastast 2012 [[Eesti Teaduste Akadeemia]] liige, aastast 2024 TA asepresident. 

Ta oli aastatel 2011–2022 ja on uuesti alates 1. jaanuarist 2026 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|arvutiteaduse instituudi]]  juhataja. 

Tema peamised uurimissuunad on seotud [[algoritm]]ide, [[bioinformaatika]] ja [[terviseinformaatika]] uurimisega &lt;ref name=&quot;Horisont&quot;/&gt;.

== Elukäik ==
===Haridus===
Ta lõpetas 1984 [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1991 [[Tartu Ülikool]]i rakendusmatemaatika eriala programmeerimise suunal ''[[cum laude]]''. Hiljem täiendas end [[Helsingi Ülikool]]is, kus kaitses 2002. aastal doktorikraadi arvutiteaduses.

===Töökäik===
Aastatel 1989–1993 töötas Jaak Vilo Helsingi Ülikooli arvutiteaduse instituudis õpetajana ning 1993–1999 assistendi ja uurimisassistendina. Ajavahemikul 1999–2002 oli ta Euroopa Bioinformaatika Instituudi vanemteadur ning 2002–2006 ettevõtte EGeen Inc informaatikadirektor ja [[Eesti Biokeskus|Eesti Biokeskuse]] erakorraline vanemteadur. Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis töötas ta 2004. aastast dotsendi, vanemteaduri ja erakorraline vanemteadurina. Temast sai 2007. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika professor ja 2011–2022 täitis ta lisaks arvutiteaduse instituudi juhataja rolli.&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot; /&gt; 28. novembril 2025 valiti Vilo taas instituudi juhatajaks ning tema uus ametiaeg algas 1. jaanuaril 2026.&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/tartu-ulikooli-arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-professor-jaak-vilo |pealkiri=Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti professor Jaak Vilo |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=28. november 2025 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal valis [[Eesti Teaduste Akadeemia]] üldkogu Jaak Vilo akadeemikuks informaatika alal.&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot; /&gt; Ta kuulub akadeemias informaatika ja tehnikateaduste osakonda. 

4. detsembril 2024 valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil TA asepresidendiks. 

Jaak Vilo on olnud ühenduse [[Informatics Europe]] nõukogu liige (2018–2022).&lt;ref name=&quot;infeur&quot; /&gt;

Vilo on rahvusvahelise bioloogiliste andmete teadustaristu ELIXIR nõukogu liige Eesti teadusdelegaadina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ELIXIR Board |url=https://elixir-europe.org/about-us/governance/board |vaadatud=2024-06-07 |väljaanne=ELIXIR |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Jaak Vilo kuulub [[korp! Sakala]]sse.

===Rektorikandidaat===
9. veebruaril 2023 esitas Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna nõukogu Jaak Vilo [[Tartu Ülikooli rektor]]i kandidaadiks. 13. märtsil registreeriti Tartu Ülikooli rektori kandidaatideks professor [[Toomas Asser]], professor [[Raul Eamets]] ja professor Jaak Vilo. 20. aprillil kogunes [[Tartu Ülikooli aula]]sse 292-liikmeline valimiskogu, järgmiseks viieks aastaks valiti rektoriametis jätkama Toomas Asser.

== Teadustöö ==

Jaak Vilo teadustöö keskmes on informaatika ja selle rakendused, näiteks bioinformaatika. Ta on välja töötanud uusi algoritme ja efektiivset tarkvara, mis on võimaldanud bioinformaatika vallas teha andmeanalüüse ning saada uudseid tulemusi isegi molekulaarbioloogias. Vilo on olnud teerajaja näiteks tekstidest (uute) mustrite otsimisel, geenide regulatsioonimehhanismide uurimisel, geeniekspressiooni analüüsil, G-valk retseptorite analüüsil ning veebipõhiste tööriistade ja keskkondade arendamisel. Tema uurimistöö on motiveeritud informaatika parimate meetodite rakendatavusest eri valdkondades, eriti hästi on see õnnestunud bioinformaatikas, meditsiiniinformaatikas ja keeletehnoloogias, aga ka sotsiaalvõrgustike alal.

Jaak Vilo on loonud oma uurimisrühma BIIT, kust on välja kasvanud uus põlvkond Eesti arvutiteadlasi ja bioinformaatikuid. Ta osaleb Eesti arvutiteaduse ja IT-hariduse diskussioonides ja juhtimises. Lisaks on ta sõna sekka öelnud hariduse ja teaduse alastes diskussioonides ja juhtimisel, ülikoolide ja Eesti IT-sektori koostöö edendamisel. Jaak Vilo on mitme IT-ettevõtte, sealhulgas Teleporti, Meediamaa, Keelevara, EGeeni ja Qureteci kaasasutaja.&lt;ref name=&quot;Horisont&quot; /&gt; 2009. aastal oli ta Tarkvara TAK (Tarkvara tehnoloogiate ja rakenduste arenduskeskus; praeguse nimega STACC OÜ) asutajate seas, olles koos [[Marlon Dumas]]iga EAS TAK taotlusvooru eduka taotluse koordinaator.

==Tunnustus==
* 2013 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]]&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot; /&gt;
* 2014 [[Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit|Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu]] (ITL) valitud aasta tegija 2013 &lt;ref name=&quot;tegija&quot; /&gt;
* 2016 [[Tartu Ülikooli väike medal]] &lt;ref name=&quot;utmedal&quot; /&gt;
* 2020 ACM Senior member &lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot; /&gt;
* 2023 [[Tartu Ülikooli suur medal]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. oktoober 2023 |pealkiri=Tartu Ülikooli suure medali kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-suur-medal |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}&lt;/ref&gt;
* 2026 Euroopa Molekulaarbioloogia Organisatsiooni (EMBO) liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/jaak-vilo-ja-martin-zobel-valiti-embo-liikmeteks |pealkiri=Jaak Vilo ja Martin Zobel valiti EMBO liikmeteks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=30. juuni 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2026 [[Academia Europaea]] liige&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://cs.ut.ee/et/uudis/akadeemik-jaak-vilo-valiti-academia-europaea-liikmeks |pealkiri=Akadeemik Jaak Vilo valiti Academia Europaea liikmeks |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=14. aprill 2026 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Horisont&quot;&gt;Helen Rohtmets-Aasa: &quot;Jaak Vilo: Informaatik, kes kaevab bioloogiaandmeid&quot; Horisont, 6/2017.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;atiuusjuht&quot;&gt;{{Netiviide|Autor=Henry Narits|URL=https://ut.ee/et/sisu/arvutiteaduse-instituudi-juhatajaks-valiti-heisi-kurig|Pealkiri=Arvutiteaduse instituudi juhatajaks valiti Heisi Kurig|Väljaanne=Tartu Ülikool|Aeg=30.11.2022|Kasutatud=12.01.2023}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ERR-teadusteakad&quot;&gt;[http://uudised.err.ee/index.php?06267533 Hando Runnelist sai akadeemik] ERR, 5. detsember 2012.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;infeur&quot;&gt;[https://www.informatics-europe.org/about/board.html Informatics Europe juhatuse liikmed]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;teenetamargid&quot;&gt;[http://www.epl.ee/news/eesti/president-ilves-autasustab-teenetemargiga-99-inimest.d?id=65640942 President Ilves autasustab teenetemärgiga 99 inimest] Eesti Päevaleht 7. veebruar 2013.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;tegija&quot;&gt;[https://www.am.ee/en/node/3601 Arvutimaailm 15. mai 2014]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;utmedal&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ACMSenior&quot;&gt;[https://awards.acm.org/award_winners/vilo_3718046 Association for Computing Machinery – ACM Senior member]&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
Margus Maidla. Akadeemik Jaak Vilo ja tema biit. − Teaduste Akadeemia − Eesti kollektiivne aju. Tallinn, 2014, lk 699–706.

== Välislingid ==
* [https://www.akadeemia.ee/member/vilo/ Jaak Vilo] Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
* {{ETIS}}
* [[Marek Strandberg]]. [http://arvamus.postimees.ee/1082894/jaak-vilo-kuidas-andmeid-kaevad-nonda-vastu-kostab/ &quot;Jaak Vilo: kuidas andmeid kaevad, nõnda vastu kostab&quot;] Postimees, 23. detsember 2012

{{JÄRJESTA:Vilo, Jaak}}
[[Kategooria:Eesti matemaatikud]]
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Eesti Teaduste Akadeemia liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatikateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Korporatsioon Sakala liikmed]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>s4mi2fo13sunqt11qvs9lyyq3ot2266</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Raudsep</title>
    <ns>0</ns>
    <id>207321</id>
    <revision>
      <id>7228052</id>
      <parentid>7028326</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:22:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228052</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2496" sha1="1pgz3jm4kbjdwaosenpu1waqdqv7j1f" xml:space="preserve">'''Rein Raudsep''' ([[1. detsember]] [[1940]] [[Tallinn]] – [[22. november]] [[2022]]) oli eesti [[geoloog]],&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt; [[keskkonnaministeerium]]i [[keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakond|keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna]] juhataja.

Aastatel [[1998]]–[[2002]] oli ta [[Eesti Geoloogia Selts]]i president.

==Elulugu==
Rein Raudsep on tööliste poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1959 [[Rapla Keskkool]]i ja 1965 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal; geoloogia-mineraloogiakandidaat (1984, Eesti NSV Teaduste Akadeemia), väitekiri &quot;Rakvere fosforiidirajooni tootsa kihindi litoloogia&quot;.&lt;ref&gt;[http://www.vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/419.html Kohaliku omavalitsuste volikogude valimine]&lt;/ref&gt; 

Oli 1965–1999 [[Eesti Geoloogiakeskus]]e geoloog, vanemgeoloog, grupijuht, 1990–1999 teadusdirektor, 1975–1978 geoloogia uuringu grupijuht Alžeeria geoloogiateenistuses SONAREM. Aastast 2000 EV Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: alamordoviitsiumi (Tremadoci) oobolusliivakivi ja -fosforiidileiukohtade litoloogia, geoloogia ning tekketingimused. Aastast 1990 Eesti Maavarade Komisjoni liige, aastast 1992 Eesti Rahvusliku Geoloogia Komitee liige, 1995– Euroopa Geol Mälestiste Kaitse Assots (ProGEO) volikogu liige, aastast 2005 Euroopa Geoloogialiitude Assots president. 

Autasustatud K. E. v. Baeri mälestusmedaliga (1988). 30 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Eesti fosforiit ja selle uued maardlad. // EL (1982)8
* Геология и полезные ископаемые Раквереского фосфоритоносного района (kaasautor). Tallinn, 1987
* Estonian Natural Resources (kaasautor). Tallinn, 1991
* Eesti maapõuerikkusi (koost ja autoreid). Tallinn, 1993
* Phosphorite. Mineral occurrences. // Geology and Mineral Resources. Tallinn, 1997.

==Tunnustus==
*2017 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19507}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* EE 14, 412
* EGBT, 97
* Maa Universumis. Tallinn, 2004, 319.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Raudsep, Rein}}
[[Kategooria:Eesti geoloogid]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>1pgz3jm4kbjdwaosenpu1waqdqv7j1f</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228053</id>
      <parentid>7228052</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:25:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* Teoseid */</comment>
      <origin>7228053</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" sha1="5moacqmdavypqrjj16zt5e5w0pr1zbp" xml:space="preserve">'''Rein Raudsep''' ([[1. detsember]] [[1940]] [[Tallinn]] – [[22. november]] [[2022]]) oli eesti [[geoloog]],&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide&lt;/ref&gt; [[keskkonnaministeerium]]i [[keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakond|keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna]] juhataja.

Aastatel [[1998]]–[[2002]] oli ta [[Eesti Geoloogia Selts]]i president.

==Elulugu==
Rein Raudsep on tööliste poeg.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Lõpetas 1959 [[Rapla Keskkool]]i ja 1965 Tartu Riikliku Ülikooli geoloogia erialal; geoloogia-mineraloogiakandidaat (1984, Eesti NSV Teaduste Akadeemia), väitekiri &quot;Rakvere fosforiidirajooni tootsa kihindi litoloogia&quot;.&lt;ref&gt;[http://www.vvk.ee/varasemad/k02/kandidaadid/419.html Kohaliku omavalitsuste volikogude valimine]&lt;/ref&gt; 

Oli 1965–1999 [[Eesti Geoloogiakeskus]]e geoloog, vanemgeoloog, grupijuht, 1990–1999 teadusdirektor, 1975–1978 geoloogia uuringu grupijuht Alžeeria geoloogiateenistuses SONAREM. Aastast 2000 EV Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: alamordoviitsiumi (Tremadoci) oobolusliivakivi ja -fosforiidileiukohtade litoloogia, geoloogia ning tekketingimused. Aastast 1990 Eesti Maavarade Komisjoni liige, aastast 1992 Eesti Rahvusliku Geoloogia Komitee liige, 1995– Euroopa Geol Mälestiste Kaitse Assots (ProGEO) volikogu liige, aastast 2005 Euroopa Geoloogialiitude Assots president. 

Autasustatud K. E. v. Baeri mälestusmedaliga (1988). 30 teaduspublikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Teoseid==
* Eesti fosforiit ja selle uued maardlad. // EL (1982)8 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:340850/298319/page/39
* Геология и полезные ископаемые Раквереского фосфоритоносного района (kaasautor). Tallinn, 1987
* Estonian Natural Resources (kaasautor). Tallinn, 1991
* Eesti maapõuerikkusi (koost ja autoreid). Tallinn, 1993
* Phosphorite. Mineral occurrences. // Geology and Mineral Resources. Tallinn, 1997.

==Tunnustus==
*2017 [[Valgetähe V klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|19507}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* EE 14, 412
* EGBT, 97
* Maa Universumis. Tallinn, 2004, 319.

{{ETBL}}

{{JÄRJESTA:Raudsep, Rein}}
[[Kategooria:Eesti geoloogid]]
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2022]]</text>
      <sha1>5moacqmdavypqrjj16zt5e5w0pr1zbp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Viktor Turkin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>219899</id>
    <revision>
      <id>7228129</id>
      <parentid>7223360</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:39:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hypikhiir</username>
        <id>166325</id>
      </contributor>
      <comment>/* Artiklid */</comment>
      <origin>7228129</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10651" sha1="jnwwela4jcto79u9iuuivr8svjknz7j" xml:space="preserve">{{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=märts}}
[[Pilt:Viktor Turkin 001.JPG|pisi|Viktor Turkin (2012)]]

'''Viktor Turkin''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;) on Eesti [[vandeadvokaat]] ja [[õigusteadus|õigusteadlane]], kes tegeleb peamiselt [[tsiviilõigus]]ega (omandiõigus, perekonna- ja pärimisõigus, intellektuaalne vara).

==Elulugu==

Turkin on lõpetanud [[Tallinna 7. Keskkool]]i&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-05-22 |arhiivimisaeg=2014-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140306214026/http://leht.aripaev.ee/default.aspx?PublicationId=464dc490-fb94-4024-9b75-258ddc8543a9&amp;articleid=21742&amp;paperid=EE5487B9-09D2-47E4-A1ED-C8BB2BC5A24C&amp;selectedDate=2008-11-07 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;. 2004. aastal kaitses Turkin ülikooli [[International University Audentes]] juures [[magistrikraad]]i rahvusvahelistes suhetes väitekirjaga &quot;Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse&quot; (juhendaja [[Heinu Koitel]]) ja 2007. aastal sama ülikooli juures magistrikraadi õigusteaduses väitekirjaga &quot;Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon&quot; (juhendaja Heinu Koitel)&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?LastNameFirstLetter=T&amp;PersonVID=52011&amp;lang=et&amp;FromUrl0=isikud.aspx&lt;/ref&gt;. Ta on õppinud [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis|Concordia Rahvusvahelise Ülikooli]] ja International University Audentese doktoriõppes.{{lisa viide}}

Turkin on [[Eesti Advokatuur]]i liige alates 2008. aastast&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt; ja vandeadvokaat 2010. aastast. Aastatel 2008–2009 töötas ta advokaadibüroos [[HETA]], 2010–2014 advokaadibüroos [[Hansa Law Offices]]. Alates veebruarist 2014 advokaadibüroos Viktor Turkin &lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Viktor Turkin on ka mitme raamatu autor ja üliõpilastööde juhendaja. 2007. aastal avaldas ta kaks raamatut perekonnaõigusest, 2008. aastal aga koostas kaks riigikohtu lahendite kogumikku (perekonnaasjadest ja töövaidlusasjadest). Ta on avaldanud artikleid õigusteemadel, pidanud loenguid [[Eesti-Ameerika Äriakadeemia]]s (2002–2007), [[Audentese Ülikool]]is (2004–2006), [[Euroakadeemia]]s (2005–2007) ja [[Tallinna Tehnikaülikool]]is (2007–2009 ja aastast 2012).&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

[[Pilt:Viktor Turkin 002.jpg|pisi|Viktor Turkin (2012)]] 
1999. aastal tekitas meedias kõneainet kohtuasi, kus Viktor Turkin saavutas oma kliendile töölepingu ebaseadusliku lõpetamise kompensatsioonina hüvitise 334 800 krooni&lt;ref&gt;http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&amp;code=50773{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Tuntuimatest kriminaalmenetlustest on vandeadvokaat Turkin kaitsnud [[Eero Kangur]]it&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-10-13 |arhiivimisaeg=2011-06-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110629064934/http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/krimi/mees-kupeldas-vanglast-prostituute-saksamaale.d?id=48492007 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;, samuti osalenud kaitsjana niinimetatud Deutsche Messe kohtuasjas. 2013. aastal saavutas Viktor Turkin Riigikohtus algatatud teistmismenetluses enam kui kolm aastat tagasi süüdi mõistetud isiku kriminaalasja uue läbivaatamise &lt;ref&gt;http://www.riigikohus.ee/?id=11&amp;tekst=RK/3-1-2-3-13&lt;/ref&gt;. 

Novembris 2014 esindas vandeadvokaat Turkin oma klienti Eesti Vabariigi vastu suunatud hüvitisenõudes, kus Tallinna Halduskohus mõistis seadusandluse puudulikkuse põhjendusel Eesti Vabariigilt lapsevanema kasuks välja 7500 euro suuruse mittevaralise kahju hüvitise (isal polnud võimalust enam kui kolm aastat lapsega kohtuda, kuna teine vanem keeldus kohtulahendit täitmast)&lt;ref&gt;http://www.ohtuleht.ee/606419/riik-tombab-elatisraha-maksmisest-hoiduvad-vanemad-liistule-lastega-suhtluskorra-rikkujad-jatab-rahule&lt;/ref&gt;.                             
 
Viktor Turkin kuulub ka [[Eesti Akadeemiline Õigusteaduse Selts|Eesti Akadeemilisse Õigusteaduse Seltsi]] (2004)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |vaadatud=2012-02-03 |arhiivimisaeg=2016-08-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160814162830/http://www.oigus-selts.ee/est_liikmed |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ja [[Eesti Juristide Liit]]u&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.juristideliit.ee/uus/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2010-10-08 |arhiivimisaeg=2010-06-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100620001420/http://www.juristideliit.ee/uus/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.

Varem (1987–1992) on Viktor Turkin tegutsenud ka [[džuudo|judo]]- ja [[karate]]õpetajana ning olnud Tallinna judoklubi Budo esimees. &lt;ref&gt;http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&amp;id=335109&lt;/ref&gt;

==Teoseid==

===Raamatud===
* Turkin, V. Perekonnaseadus. Kommentaarid ja selgitused. Tallinn, 2007
* Turkin, V. Perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Tallinn, 2007
* Riigikohtu lahendid perekonnaasjades 1993–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)
* Riigikohtu lahendid töövaidlusasjades 1994–2007. Tallinn, 2008 (koostaja)

===Artiklid===

Artiklite loetelu ei ole täielik.

* [[Mati Maksing]], Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/51157536/mati-maksing-viktor-turkin-abielulahutus-kui-luksus &quot;Abielulahutus kui luksus?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 3. veebruar 2009
* Viktor Turkin. &quot;Uue töölepingu seaduse peamised muudatused&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2009
* Viktor Turkin [https://arvamus.delfi.ee/artikkel/51296829/mis-saab-parast-vabaabielu-loppu/ &quot;Mis saab pärast vabaabielu lõppu?&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 10. mai 2011
* Viktor Turkin [https://epl.delfi.ee/artikkel/64422798 &quot;Üleöö lapse hooldusõigusest ilma&quot;] [[Eesti Päevaleht]], 21. mai 2012
* Viktor Turkin &quot;Individuaalsete töövaidluste lahendamine&quot; – Personalijuhtimise käsiraamat. Tallinn: AS [[Äripäev]], 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/1227052/viktor-turkin-lastekaitse-kellele-ja-milleks/ &quot;Lastekaitse - kellele ja milleks?&quot;] [[Postimees]], 7. mai 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/2629832/viktor-turkin-veelkordselt-habistamisest-euroopa-ees/ &quot;Veelkordselt häbistamisest Euroopa ees&quot;] [[Postimees]], 13. detsember 2013
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/3125563/vandeadvokaat-oigust-moistab-uksnes-kohus/ &quot;Vandeadvokaat - õigust mõistab üksnes kohus ] [[Postimees]], 17. märts 2015
* Viktor Turkin [http://www.ajakirimari.ee/1183.htm/ &quot;Kuidas elatisraha kätte saada?&quot; ] [[Mari (ajakiri)|Mari]], nr. 5, 2016 lk 46-47
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/v2/3875761/viktor-turkin-arstide-ringkaitsest-ametieetikast-ning-voltsingutest/ &quot;Arstide ringkaitsest, ametieetikast ning võltsingutest&quot;] [[Postimees]], 18. oktoober 2016
* Viktor Turkin [http://arvamus.postimees.ee/4051343/viktor-turkin-justiitsministri-seisukoht-avab-tee-lastega-manipuleerimisele/ &quot;Justiitsministri seisukoht avab tee lastega manipuleerimisele.&quot;], [[Postimees]], 19. märts 2017
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8504293/viktor-turkin-kas-lapsel-on-ainult-oigused-ja-vanemal-ainult-kohustused/ &quot;Kas lapsel on ainult õigused ja vanemal ainult kohutused?&quot;] [[Postimees]], 7. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1161787/kui-last-ei-nae-ei-maksa-viktor-turkin-last-ei-tohi-teha-vanemate-konflikti-pantvangiks/ &quot;Last ei tohi teha vanemate konflikti pantvangiks&quot;.] [[Õhtuleht]], 8. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.err.ee/1610073775/viktor-turkin-kui-vordne-vanemlus-on-eesmark-omaette-voib-laps-jaada-tagaplaanile/ &quot;Kui võrdne vanemlus on eesmärk omaette, võib laps jääda tagaplaanile&quot;.] [[ERR uudisteportaal]] 9. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8507013/viktor-turkin-kohus-ei-eelista-ema-kohus-eelistab-jarjepidevust/ &quot;Kohus ei eelista ema. Kohus eelistab järjepidevust&quot;. ] [[Postimees ]] 11. juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8508934/viktor-turkin-milline-abielu-puruneb-suurema-toenaosusega/ &quot;Milline abielu puruneb suurema tõenäosusega&quot;.] [[Postimees]] 15.juuli 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1162246/jai-hiljaks-pole-enam-isa-viktor-turkin-bioloogiline-tode-ei-peaks-taanduma-oiguskindluse-ees/ &quot;Jäi hiljaks, pole enam isa?&quot;.] [[Õhtuleht]] 21.juuli 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8519808/viktor-turkin-varalahusus-voib-olla-oiglane-aga-mitte-alati/ &quot;Varalahusus võib olla õiglane. Aga mitte alati.&quot; ] [[Postimees]] 02.august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1163343/rikas-isa-vaene-isa-viktor-turkin-lapsel-on-oigus-osa-saada-molema-vanema-elatustasemest/ &quot;Rikas isa, vaene isa. Lapsel on õigus osa saada mõlema vanema elatustasemest.&quot;] [[Õhtuleht]] 05. august 2026
* Viktor Turkin [https://arvamus.postimees.ee/8523247/viktor-turkin-eesti-lapsendamismenetluse-kord-voimaldab-lapse-kaotust-vastu-tahtmist/ &quot;Eesti lapsendamismenetluse kord võimaldab lapse kaotust vastu tahtmist&quot;.] [[Postimees]] 07. august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1164212/kelle-nime-laps-saab-viktor-turkin-isa-perekonnanime-prioriteeti-seadusest-ei-leia/ &quot;Kelle nime laps saab? Isa perekonnanime prioriteeti seadusest ei leia&quot;. ] [[Õhtuleht]] 14. august 2026
* Viktor Turkin [https://www.ohtuleht.ee/1165767/kui-poeg-utleb-et-ei-taha-isa-juurde-minna-viktor-turkin-lapse-soov-ei-ole-sama-mis-lapse-huvi/ &quot;Kui poeg ütleb, et ei taha isa juurde minna. Lapse soov ei ole sama mis lapse huvi.] [[Õhtuleht]] 03.august 2026

===Magistritööd===
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Sotsiaal_humanitaar_EST_20070308040348.pdf Kaubamärkide rahvusvaheline kaitse]&quot;. Magistritöö (rahvusvahelised suhted). International University Audentes, 2003 (juhendaja Heinu Koitel, oponendid [[Eimar Rahumaa]] ja [[Tanel Kalmet]] )
* Turkin, V. &quot;[http://www.audentes.eu/public/Oigus_EST_20070308040330.pdf Leiutiste õiguskaitse. Siseriiklik ja rahvusvaheline regulatsioon]&quot;. Magistritöö (õigusteadus). International University Audentes, 2006 (juhendaja Heinu Koitel, oponent [[Kristel Kreek]] )

==Viited==
{{Viited}}

==Välislingid==
* [http://www.turkin.ee/meeskond/ Viktor Turkini CV] advokaadibüroo Viktor Turkin kodulehel
* {{ETIS}}

{{JÄRJESTA:Turkin, Viktor}}
[[Kategooria:Eesti advokaadid]]
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti õigusteadlased]]
[[Kategooria:International University Audentese vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>jnwwela4jcto79u9iuuivr8svjknz7j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Statistika</title>
    <ns>4</ns>
    <id>232536</id>
    <revision>
      <id>7227810</id>
      <parentid>7214172</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:51:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Failid */</comment>
      <origin>7227810</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8706" sha1="6n9awlhscrloq1loar0fjpbab38nnjk" xml:space="preserve">''See lehekülg on loodud pakkumaks mõningast statistilist ülevaadet [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelsest Vikipeediast]].''
{|class=&quot;wikitable&quot; align=&quot;right&quot;
!Artiklite arv!!Kuupäev
|-
|100 || detsember 2002
|-
|500 || september 2003
|-
|1000 || oktoober 2003
|-
|5000 || juuli 2004
|-
|10 000 || 15. mai 2005
|-
|15 000 || 12. veebruar 2006
|-
|20 000 || 22. juuli 2006
|-
|25 000 ||  30. oktoober 2006
|-
|30 000 ||  1. veebruar 2007
|-
|35 000 ||  12. mai 2007
|-
|40 000 ||  30. august 2007
|-
|45 000 ||  23. jaanuar 2008
|-
|50 000 || 4. juuni 2008
|-
|55 000 || 19. oktoober 2008
|-
|60 000 || 21. veebruar 2009
|-
|65 000 || 15. juuli 2009
|-
|70 000 || 15. detsember 2009
|-
|75 000 || 18. mai 2010
|-
|80 000 || 30. november 2010
|-
|85 000 || 1. juuni 2011
|-
|90 000 || 12. november 2011
|-
|95 000 || 30. märts 2012
|-
|100 000 || 25. august 2012
|-
|105 000 || 6. jaanuar 2013
|-
|110 000 || 22. aprillil 2013
|-
|115 000 || 7. september 2013
|-
|120 000 || 23. jaanuar 2014
|-
|125 000 || 14. juuli 2014
|-
|130 000 || 17. jaanuar 2015
|-
|135 000 || 29. mai 2015
|-
|140 000 || 6. detsember 2015
|-
|145 000 || 25. märts 2016
|-
|150 000 || 5. oktoober 2016
|-
|155 000 || 13. märts 2017
|-
|160 000 || 13. august 2017
|-
|165 000 || 24. november 2017
|-
|170 000 || 27. veebruar 2018
|-
|175 000 || 5. mai 2018
|-
|180 000 || 24. august 2018
|-
|185 000 || 1. jaanuar 2019
|-
|190 000 || 4. aprill 2019
|-
|195 000 || 11. juuni 2019
|-
|200 000 || 12. august 2019
|-
|205 000 || 18. jaanuar 2020
|-
|210 000 || 15. juuni 2020
|-
|215 000 || 10. jaanuar 2021
|-
|220 000 || 7. juuni 2021
|-
|225 000 || 31. jaanuar 2022
|-
|230 000 || 5. september 2022
|-
|235 000 || 30. märts 2023
|-
|240 000 || 22. oktoober 2023
|-
|245 000 || 5. mai 2024
|-
|250 000 || 1. jaanuar 2025
|-
|255 000 || 3. oktoober 2025
|-
|260 000 || 1. juuni 2026
|}
== Üldine ==
* https://stats.wikimedia.org/#/et.wikipedia.org
* https://et.wikiscan.org/
* Vana statistikaleht (kuni 2018):
** http://stats.wikimedia.org/EN/TablesWikipediaET.htm
** http://stats.wikimedia.org/EN/EditsRevertsET.htm
** http://stats.wikimedia.org/wikimedia/squids/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdown.htm

== Eestikeelse Vikipeedia kasvu kiirus==
* eestikeelse Vikipeedia vanus: {{formatnum:{{vanus päevades|2002|8|24}}}} päeva
* keskmine kasvu kiirus: 
** {{#expr: ({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}})round1 }} artiklit päevas
** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *30)round1 }} }} artiklit kuus
** {{formatnum:{{#expr: (({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}) *365.25)round1 }} }} artiklit aastas
** {{#expr: (10000/({{NUMBEROFARTICLES:R}}/{{vanus päevades|2002|8|24}}))round1 }} päevaga 10 000 artiklit

== Artiklid ==
Vikipeedias on '''[[Special:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]]''' artiklit, sealhulgas ...

:{{Eeskujulike artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Eeskujulikud artiklid|eeskujulikku artiklit]]
:{{Heade artiklite arv}} – [[Vikipeedia:Head artiklid|head artiklit]]
:{{PAGESINCATEGORY:Vormindamist ootavad}} – [[:Kategooria:Vormindamist ootavad|vormindamist ootavat artiklit]]
:u. {{PAGESINCATEGORY:Toimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Toimetamist ootavad|toimetamist ootavat artiklit]]
:u. {{PAGESINCATEGORY:Keeletoimetamist ootavad}} – [[:Kategooria:Keeletoimetamist ootavad|keeletoimetamist ootavat artiklit]]
:{{PAGESINCATEGORY:Piltide lisamist ootavad}} – [[:Kategooria:Piltide lisamist ootavad|piltide lisamist ootavat artiklit]]

== Kaastöölised ==
[https://wiki-talents.toolforge.org/en/wiki-et Wiki-talents] — hindab Wikipedia kaastööliste panust selle liiklusesse viimase kuu jooksul.

Eestikeelse Vikipeedia kümnenda sünnipäeva järel 2012. aasta 26. augusti seisuga oli viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid 384. Samal ajal oli alustatud 100&amp;nbsp;060 artiklit ja 253&amp;nbsp;000 lehekülge. 2025. aasta 23. veebruari seisuga oli viimase 30 päeva jooksul tegutsenud kasutajaid 576. Samal ajal oli alustatud 250&amp;nbsp;940 artiklit ja ligi 590&amp;nbsp;200 lehekülge ning tehtud üle 6,8 miljoni muudatuse.

19. aprillil 2010 jõuti eestikeelses Vikipeedias 2 miljoni salvestatud muudatuseni. Sel ajal moodustas 20 kõige tegusama vikipedisti tehtud muudatuste koguarv umbes 32% kõigist redigeerimistest. Arvutiprogrammide osa oli umbes 39,5% ning ülejäänutele jäi seega 28,5% kõigist muudatustest. Ühtlasi andis ainult 17 kõige aktiivsema vikipedisti panus enam kui poole kõigist inimeste tehtud muudatustest ja kõige aktiivsema kasutaja muudatuste koguarv ületas sisse logimata tehtud muudatuste arvu.

2014. aasta 9. augusti seisuga oli 3109 kasutajat, kellest igaüks oli Vikipeedia artiklites teinud üle 10 muudatuse. Artiklites üle 1000 muudatuse oli teinud 118 kasutajat ning nende muudatused moodustasid 71,8% kõigist inimeste tehtud muudatustest. 15,9% muudatustest oli tehtud sisse logimata.

Keeleversiooni 19. sünnipäevaks 24. augustil 2021 oli üle tuhande muudatuse teinud 192 kasutajat ning üle saja muudatus oli teinud üle 1050 kasutaja.

== Muudatuste arv ==
Kaks miljonit muudatust täitusid 19. aprillil 2010. Kolme miljoni redaktsioonini jõuti 11. veebruaril, neli miljoni muudatuseni 2014. aasta märtsi lõpuks ja viis miljonit muudatust täitus 9. jaanuaril 2018.

Keeleversiooni 20. sünnipäeval 2022. aastal ligines muudatuste arv 6,2 miljonile. Veerand miljonit artiklit täitus 1. jaanuaril 2025. Samal ajal oli kõiki lehekülgi üle 587,9 tuhande ning redigeerimisi 6,78 miljonit.

== Artiklite jaotumine ==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2013).png|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias mai 2013 seisuga
Pilt:Artiklite jaotumine eestikeelses Vikipeedias (2023).png|Artiklite ligikaudne jaotumine eestikeelses Vikipeedias august 2023 seisuga
&lt;/gallery&gt;

== Failid ==
Eestikeelses Vikipeedias on võimalik kasutada üle 147 miljoni [[commons:Esileht|Wikimedia Commonsis]] oleva meediafaili ning [[Eri:Uued_failid|{{NUMBEROFFILES:R}}]] eestikeelsesse Vikipeediasse üles laaditud faili. Võimalusel on eelistatud failide lisamine Commonsisse, mitte eestikeelsesse Vikipeediasse, sest siis saab neid kasutada ka teistes Vikipeedia keeleversioonides.

== Artiklite vaadatavus ==

* https://tools.wmflabs.org/topviews/?project=et.wikipedia.org&amp;platform=all-access&amp;date=last-month&amp;excludes=
** Enim vaadatud artiklid

* https://tools.wmflabs.org/pageviews/?project=et.wikipedia.org&amp;platform=all-access&amp;agent=user&amp;range=latest-20
** Artiklite vaadatavuse võrdlemine

* http://tools.wmflabs.org/wikitrends/2013.html#estonian
** Vikipeedia kõige enam vaadatud artiklid 2013. aastal 

* http://top.hatnote.com/et/
** Artiklite vaadatavuse top 100 päeva kaupa

=== Eri keeleversioonide vaadatavus Eestis ===
{{Graph:Chart|width=800|height=300|yAxisTitle=vaatamisi (tuh)|legend=Vikipeedia|type=stackedrect
|x=2016-01, 2016-02, 2016-03, 2016-04, 2016-05, 2016-06, 2016-07, 2016-08, 2016-09, 2016-10, 2016-11, 2016-12, 2017-01, 2017-02, 2017-03, 2017-04, 2017-05, 2017-06, 2017-07, 2017-08, 2017-09, 2017-10, 2017-11, 2017-12, 2018-01, 2018-02, 2018-03, 2018-04, 2018-05, 2018-06
|xAxisAngle=+45
|y1=7325, 6931, 6766, 6334, 6548, 5947, 6056, 6298, 6029, 6487, 0, 6970, 8041, 7279, 7101, 6620, 6712, 6005, 6045, 6446, 6398, 6612, 6874, 6647, 7160, 6762, 7326, 7103, 9202, 5820
|y2=5983, 6003, 5323, 4952, 4800, 3815, 3347, 3478, 4496, 4913, 0, 5477, 6007, 6187, 6164, 5830, 5489, 4395, 4044, 4120, 5684, 6066, 6378, 5576, 6543, 5964, 7243, 7193, 6753, 5622
|y3=3370, 3132, 2945, 2668, 2763, 2284, 2296, 2469, 2598, 2715, 0, 2789, 3120, 2822, 2937, 2706, 2685, 2252, 2268, 2355, 2441, 2649, 2754, 2575, 2991, 2597, 2838, 2588, 2637, 2712
|y4=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 1526, 4005, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y5=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 559, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y6=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 545, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0
|y7=0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 0, 2371, 0
|y8=441, 406, 406, 362, 414, 377, 524, 552, 435, 528, 0, 525, 771, 645, 527, 536, 1081, 607, 1054, 1158, 560, 617, 507, 676, 546, 679, 803, 580, 855, 378
|y1Title=inglise|y2Title=eesti|y3Title=vene|y4Title=saksa|y5Title=soome|y6Title=prantsuse|y7Title=itaalia|y8Title=muud
}}

&lt;em&gt;Allikas: https://stats.wikimedia.org/archive/squid_reports/2018-06/SquidReportPageViewsPerCountryBreakdownHuge.htm jne&lt;/em&gt;

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Statistika/2018|2018. aasta vaadatavuse statistikat]]
* [[Vikipeedia:20]] (esimesed 20 aastat eestikeelset Vikipeediat)

[[Kategooria:Vikipeedia statistika| ]]</text>
      <sha1>6n9awlhscrloq1loar0fjpbab38nnjk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Martin Kukk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>243484</id>
    <revision>
      <id>7227897</id>
      <parentid>7199342</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:22:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227897</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6868" sha1="3w63525wq01pzvziob6y2crwt341j3h" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Martin Kukk
| pilt = 
| amet = [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015
| ametiajalõpp = 7. juuli 2016
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär
| ametiajaalgus2 = 6. aprill 2011
| ametiajalõpp2 = 15. jaanuar 2016
| eelmine2 = [[Kristen Michal]]
| järgmine2 = [[Reimo Nebokat]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|8|15}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2007-)
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Sisekaitseakadeemia]] (maksundus)
| elukutse = Ettevõtja
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
'''Martin Kukk''' (sündinud [[15. august]]il [[1987]]) on [[Eesti]] ettevõtja ja endine [[poliitik]], 2016–2017 [[XIII Riigikogu]] liige.

==Hariduskäik== 
Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i ja [[Sisekaitseakadeemia]] maksunduse erialal.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Martin |pealkiri=Raamatupidamisarvestuse lihtsustamine |kuupäev=2013 |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/673?show=full |keel=et |vaadatud=2025-01-21 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Ta on 2012. aastal läbinud [[kõrgemad riigikaitsekursused]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=XXVI KRKK 22.04. - 27.04.2012 |url=https://krkk.icds.ee/kursused/xxvi-krkk-22-27-04-2012/ |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=Kõrgemad riigikaitsekursused |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Töö ja poliitiline tegevus== 
Ta on töötanud ehitusettevõttes Betoneks Ehitus OÜ objektiinsenerina ja Stokkeri tööriistakauplusi varustavas hulgifirmas Mecro AS tootejuhina.

Martin Kukk on alates [[7. märts]]ist [[2007]] Reformierakonna liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]. (Kasutatud 6. aprillil 2011.)&lt;/ref&gt;

6. aprillil 2011 sai ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretäriks. Ta juhtis Reformierakonna meeskonda&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Reformierakond |kuupäev=2026-01-10 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Reformierakond&amp;oldid=7063100 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-02-05}}&lt;/ref&gt; peasekretärina valimisvõitudeni 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja 2015. aasta Riigikogu valimistel. 2016. aastal juhtis ta [[Siim Kallas]]e presidendikampaaniat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-07-06 |pealkiri=Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust |url=https://www.err.ee/562909/reformierakonna-fraktsiooni-aseesimees-martin-kukk-lahkub-riigikogust |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2015. aasta Riigikogu valimistel osutus Martin Kukk parlamenti valituks ning töötas Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ja põhiseaduskomisjonis. Ta oli Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

2016. aasta suvel esitas Martin Kukk avalduse Riigikogu mandaadist loobumiseks, et asuda tegutsema erasektoris ettevõtjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-07-06 |pealkiri=Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust |url=https://www.err.ee/562909/reformierakonna-fraktsiooni-aseesimees-martin-kukk-lahkub-riigikogust |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2016. aastal asutas ta koos Annika Arrase ja Gerrit Mäesaluga Eestisse rahvusvahelise valitsus- ja korporatiivsuhetega tegeleva ettevõtte Miltton Nordics.&lt;ref name=&quot;miltton-ne&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton New Nordics OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14618181/Miltton-New-Nordics-O%C3%9C |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal müüs ta oma osaluse Milttoni Eesti harus Soome emaettevõttele Miltton OY.&lt;ref name=&quot;miltton-ne&quot; /&gt; 

2016. aasta detsembris asutas ta Eesti suurima erahooldekodusid opereeriva ettevõtte Südamekodud AS&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=🟢 SÜDAMEKODUD AS (14168513) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/14168513-SUDAMEKODUD-AS/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning on selle ettevõtte aktsionär ja nõukogu esimees. 

2021. aastal asutas ta invaabivahendite jae- ja hulgimüügi ettevõtte TERESA, millel on esindused üle Eesti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-07 |pealkiri=🟢 TERESA OÜ (11556462) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/11556462-TERESA-OU/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2024. aastal omandas ta äripartneritega Karell Kiirabi AS-i ning tegutseb selles ettevõttes nõukogu liikmena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=🟢 KARELL KIIRABI AS (16912527) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/16912527-KARELL-KIIRABI-AS/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal asutas ta investeerimisettevõtte CAPMED, mis keskendub sotsiaal- ja tervishoiu investeeringute haldamisele Baltikumis. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Avaleht - Capmed |url=https://capmed.ee/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=capmed.ee |arhiivimisaeg=2025-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250617115413/http://capmed.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Ühiskondlik tegevus== 
Aastatel 2009–2017 oli Martin Kukk [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i hoolekogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ttg.edu.ee/Lehed/Inimesed/Hoolekogu.aspx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-08-12 |arhiivimisaeg=2014-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140825223857/http://www.ttg.edu.ee/Lehed/Inimesed/Hoolekogu.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Martin Kukk valiti [[2009. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2009, 2013 ja 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] [[Tallinna linnavolikogu]]sse.

Ühtlasi on ta Kaitseliidu liige. 

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | aeg=[[6. aprill]] [[2011]] – [[15. jaanuar]] [[2016]] | järgnev=Reimo Nebokat}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kukk, Martin}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>3w63525wq01pzvziob6y2crwt341j3h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227941</id>
      <parentid>7227897</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:11:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227941</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6922" sha1="mqvyql3wzuu5o3hg64b7q33ogigs4i9" xml:space="preserve">{{Toimeta|kuu=jaanuar|aasta=2022}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuni}}
{{Infokast ametiisik
| nimi = Martin Kukk
| pilt = 
| amet = [[XIII Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 30. märts 2015
| ametiajalõpp = 7. juuli 2016
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär
| ametiajaalgus2 = 6. aprill 2011
| ametiajalõpp2 = 15. jaanuar 2016
| eelmine2 = [[Kristen Michal]]
| järgmine2 = [[Reimo Nebokat]]
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 = 
| järgmine8 = 
| sünninimi = 
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1987|8|15}}
| sünnikoht = 
| surmaaeg = 
| surmakoht = 
| rahvus = 
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2007-)
| abikaasa = 
| vanemad = 
| lapsed = 
| sugulased = 
| elukoht = 
| alma_mater = [[Sisekaitseakadeemia]] (maksundus)
| elukutse = Ettevõtja
| tegevusala = 
| autasud = 
| allkiri = 
}}
[[File:RK Martin Kukk.jpg|thumb|Martin Kukk (2015)]]

'''Martin Kukk''' (sündinud [[15. august]]il [[1987]]) on [[Eesti]] ettevõtja ja endine [[poliitik]], 2016–2017 [[XIII Riigikogu]] liige.

==Hariduskäik== 
Ta on lõpetanud 2006. aastal [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i ja [[Sisekaitseakadeemia]] maksunduse erialal.&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Martin |pealkiri=Raamatupidamisarvestuse lihtsustamine |kuupäev=2013 |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/handle/123456789/673?show=full |keel=et |vaadatud=2025-01-21 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Ta on 2012. aastal läbinud [[kõrgemad riigikaitsekursused]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=XXVI KRKK 22.04. - 27.04.2012 |url=https://krkk.icds.ee/kursused/xxvi-krkk-22-27-04-2012/ |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=Kõrgemad riigikaitsekursused |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Töö ja poliitiline tegevus== 
Ta on töötanud ehitusettevõttes Betoneks Ehitus OÜ objektiinsenerina ja Stokkeri tööriistakauplusi varustavas hulgifirmas Mecro AS tootejuhina.

Martin Kukk on alates [[7. märts]]ist [[2007]] Reformierakonna liige.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20131021135454/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search Äriregistri päring]. (Kasutatud 6. aprillil 2011.)&lt;/ref&gt;

6. aprillil 2011 sai ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretäriks. Ta juhtis Reformierakonna meeskonda&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Eesti Reformierakond |kuupäev=2026-01-10 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Eesti_Reformierakond&amp;oldid=7063100 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-02-05}}&lt;/ref&gt; peasekretärina valimisvõitudeni 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel ja 2015. aasta Riigikogu valimistel. 2016. aastal juhtis ta [[Siim Kallas]]e presidendikampaaniat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-07-06 |pealkiri=Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust |url=https://www.err.ee/562909/reformierakonna-fraktsiooni-aseesimees-martin-kukk-lahkub-riigikogust |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2015. aasta Riigikogu valimistel osutus Martin Kukk parlamenti valituks ning töötas Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis ja põhiseaduskomisjonis. Ta oli Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.

2016. aasta suvel esitas Martin Kukk avalduse Riigikogu mandaadist loobumiseks, et asuda tegutsema erasektoris ettevõtjana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2016-07-06 |pealkiri=Reformierakonna fraktsiooni aseesimees Martin Kukk lahkub riigikogust |url=https://www.err.ee/562909/reformierakonna-fraktsiooni-aseesimees-martin-kukk-lahkub-riigikogust |vaadatud=2025-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2016. aastal asutas ta koos Annika Arrase ja Gerrit Mäesaluga Eestisse rahvusvahelise valitsus- ja korporatiivsuhetega tegeleva ettevõtte Miltton Nordics.&lt;ref name=&quot;miltton-ne&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton New Nordics OÜ {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14618181/Miltton-New-Nordics-O%C3%9C |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; 2020. aastal müüs ta oma osaluse Milttoni Eesti harus Soome emaettevõttele Miltton OY.&lt;ref name=&quot;miltton-ne&quot; /&gt; 

2016. aasta detsembris asutas ta Eesti suurima erahooldekodusid opereeriva ettevõtte Südamekodud AS&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=🟢 SÜDAMEKODUD AS (14168513) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/14168513-SUDAMEKODUD-AS/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt; ning on selle ettevõtte aktsionär ja nõukogu esimees. 

2021. aastal asutas ta invaabivahendite jae- ja hulgimüügi ettevõtte TERESA, millel on esindused üle Eesti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-07-07 |pealkiri=🟢 TERESA OÜ (11556462) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/11556462-TERESA-OU/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

2024. aastal omandas ta äripartneritega Karell Kiirabi AS-i ning tegutseb selles ettevõttes nõukogu liikmena.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=🟢 KARELL KIIRABI AS (16912527) - Firma Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/16912527-KARELL-KIIRABI-AS/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal asutas ta investeerimisettevõtte CAPMED, mis keskendub sotsiaal- ja tervishoiu investeeringute haldamisele Baltikumis. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Avaleht - Capmed |url=https://capmed.ee/ |vaadatud=2026-02-05 |väljaanne=capmed.ee |arhiivimisaeg=2025-06-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250617115413/http://capmed.ee/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;  

==Ühiskondlik tegevus== 
Aastatel 2009–2017 oli Martin Kukk [[Tallinna Tehnikagümnaasium]]i hoolekogu liige.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ttg.edu.ee/Lehed/Inimesed/Hoolekogu.aspx |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-08-12 |arhiivimisaeg=2014-08-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140825223857/http://www.ttg.edu.ee/Lehed/Inimesed/Hoolekogu.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Martin Kukk valiti [[2009. aasta kohalike omavalitsuste valimised|2009, 2013 ja 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel]] [[Tallinna linnavolikogu]]sse.

Ühtlasi on ta Kaitseliidu liige. 

==Viited==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev | eelnev=[[Kristen Michal]] | nimi=[[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] peasekretär | aeg=[[6. aprill]] [[2011]] – [[15. jaanuar]] [[2016]] | järgnev=Reimo Nebokat}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Kukk, Martin}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>mqvyql3wzuu5o3hg64b7q33ogigs4i9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Anton</title>
    <ns>0</ns>
    <id>255505</id>
    <revision>
      <id>7227687</id>
      <parentid>7216099</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:52:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>hädapärast struktureerimist</comment>
      <origin>7227687</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2959" sha1="bnw47buvcbjlf4su62jbe8izlfx7hnz" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}}
{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}}
'''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on Eesti Vabariigi endine poliitik, [[Põhiseaduse Assamblee]] esimees, [[Eesti Kongress]]i ja iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liige ning riigikohtunik. 

== Hariduskäik ==
Ta on lõpetanud [[1971]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja [[1976]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna. 

== Töökäik ==
=== Eesti NSV-s ===
Aastatel 1976–1990 töötas ta [[Tartu]] [[Tartu Linna RSN Täitevkomitee|Linna RSN Täitevkomitees]].

=== Iseseisvuse taastanud Eestis ===
Anton oli ka [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] asedirektor. Ta oli üks peamiselt demokraatlikke printsiipe järgiva ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid. Ülemnõukogu XI koosseis võttis selle vastu 17. novembril 1989.

Aastatel 1993–2016 oli ta [[riigikohus|riigikohtunik]]&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/ajalugu/endised-riigikohtu-liikmed Endised Riigikohtu liikmed]. Riigikohus.ee, vaadatud 03.09.2017.&lt;/ref&gt; ja 1993–2014 ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees.&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/avatud-konkurss-riigikohtuniku-ametikohale Avatud on konkurss riigikohtuniku ametikohale] Riigikohus.ee, 03.11.2015.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Tõnu Anton oli{{millal}} [[NLKP]] liige.

[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Eesti NSV XII Ülemnõukogu valimistel]] [[18. märts]]il [[1990]] Anton osutus valituks saadikuks kui [[Demokraatlik Ühendus &quot;Vaba Eesti&quot;|Demokraatlike Ühenduse &quot;Vaba Eesti&quot;]] ja kodanikualgatuse kandidaat. Ülemnõukogu XII koosseisus esindas ta [[Rahvarinne]]t ja Sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni (kuni 1991. aasta juunini) ning sai õiguskomisjoni esimeheks.

Kuulus [[Põhiseaduse Assamblee]]sse Ülemnõukogu valituna.

== Isiklikku ==
Tema isa oli kauaaegne Pärnu kultuuritegelane ning Pärnu linna vapimärgi kavaler [[Arnold Anton]] (4. juuni 1921 – 21. aprill 2022).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-05-14 |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsler ja Eesti president [[Ülle Madise]] on Tõnu Antoni tütar. 

==Tunnustus==
* 1999 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
* 2006 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>bnw47buvcbjlf4su62jbe8izlfx7hnz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227688</id>
      <parentid>7227687</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:52:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Hariduskäik */</comment>
      <origin>7227688</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2953" sha1="bf1gmam6xfcbp3zpwj6iijjpg8jj9pj" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}}
{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}}
'''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on Eesti Vabariigi endine poliitik, [[Põhiseaduse Assamblee]] esimees, [[Eesti Kongress]]i ja iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liige ning riigikohtunik. 

== Haridus ==
Ta on lõpetanud [[1971]]. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja [[1976]]. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna.

== Töökäik ==
=== Eesti NSV-s ===
Aastatel 1976–1990 töötas ta [[Tartu]] [[Tartu Linna RSN Täitevkomitee|Linna RSN Täitevkomitees]].

=== Iseseisvuse taastanud Eestis ===
Anton oli ka [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] asedirektor. Ta oli üks peamiselt demokraatlikke printsiipe järgiva ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid. Ülemnõukogu XI koosseis võttis selle vastu 17. novembril 1989.

Aastatel 1993–2016 oli ta [[riigikohus|riigikohtunik]]&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/ajalugu/endised-riigikohtu-liikmed Endised Riigikohtu liikmed]. Riigikohus.ee, vaadatud 03.09.2017.&lt;/ref&gt; ja 1993–2014 ka riigikohtu halduskolleegiumi esimees.&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/avatud-konkurss-riigikohtuniku-ametikohale Avatud on konkurss riigikohtuniku ametikohale] Riigikohus.ee, 03.11.2015.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Tõnu Anton oli{{millal}} [[NLKP]] liige.

[[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu|Eesti NSV XII Ülemnõukogu valimistel]] [[18. märts]]il [[1990]] Anton osutus valituks saadikuks kui [[Demokraatlik Ühendus &quot;Vaba Eesti&quot;|Demokraatlike Ühenduse &quot;Vaba Eesti&quot;]] ja kodanikualgatuse kandidaat. Ülemnõukogu XII koosseisus esindas ta [[Rahvarinne]]t ja Sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni (kuni 1991. aasta juunini) ning sai õiguskomisjoni esimeheks.

Kuulus [[Põhiseaduse Assamblee]]sse Ülemnõukogu valituna.

== Isiklikku ==
Tema isa oli kauaaegne Pärnu kultuuritegelane ning Pärnu linna vapimärgi kavaler [[Arnold Anton]] (4. juuni 1921 – 21. aprill 2022).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-05-14 |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsler ja Eesti president [[Ülle Madise]] on Tõnu Antoni tütar. 

==Tunnustus==
* 1999 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
* 2006 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti juristid]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>bf1gmam6xfcbp3zpwj6iijjpg8jj9pj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227736</id>
      <parentid>7227688</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:43:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227736</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3092" sha1="42042ckebcpqu9ibyqt9x1w239d536k" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}}
{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}}
'''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on eesti riigikohtunik ja poliitik. 

== Haridus ==
Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna, õppinud aspirantuuris 1982. aastani.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Riigikohus |url=https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/ajalugu |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=www.riigikohus.ee}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Anton oli 1968. aastal abitööline Pärnu linna teeninduskombinaadi Säde tsehhis nr 5, 1975–1977 [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu]] [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] vaneminspektor, 1977–1979 elamispinna arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja ning 1979–1990 Täitevkomitee sekretär, 1979–1982 ja 1987–1990 Tartu Linna RSN liige, 1990 [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] juhatuse aseesimees, 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige (ka õiguskomisjoni esimees ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] liige; osutus valituks [[Demokraatlik Ühendus &quot;Vaba Eesti&quot;|Demokraatliku Ühenduse &quot;Vaba Eesti&quot;]] ja kodanikualgatuse kandidaadina, esindas [[Rahvarinne|Rahvarinnet]] ja Sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni), 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] juhataja, 1993–2016 [[riigikohus|riigikohtunik]] (1993–2014 halduskolleegiumi esimees, 1993–2006 ja 2011–2014 põhiseadusliku järelvalve kolleegiumi liige).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta on olnud [[NLKP]] liige,{{millal}} Tartu linna juriidilise rahvaülikooli nõukogu esimees, Tartu linna õiguspropaganda koordineerimise metoodikanõukogu esimees, Eesti Õiguskeskuse Nõukogu esimees ja Kohtunike Ühingu liige. Ta oli üks 17. novembril 1989 vastuvõetud ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa oli kauaaegne Pärnu kultuuritegelane ning Pärnu linna vapimärgi kavaler [[Arnold Anton]] (4. juuni 1921 – 21. aprill 2022).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-05-14 |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsler ja Eesti president [[Ülle Madise]] on Tõnu Antoni tütar. 

==Tunnustus==
* 1999 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
* 2006 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>42042ckebcpqu9ibyqt9x1w239d536k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227742</id>
      <parentid>7227736</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:52:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227742</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3145" sha1="btmaxliqa0uvkd236k3e96znx02hcbz" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib poliitikust, riigikohtunikust ja pangandustegelasest; omavalitsustegelase kohta vaata artiklit [[Tõnu Anton (omavalitsustegelane)]]}}
{{Toimeta|kuu=august|aasta=2020}}
'''Tõnu Anton''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1953]] [[Pärnu]]s) on eesti riigikohtunik ja poliitik. 

== Haridus ==
Ta on lõpetanud 1971. aastal [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna, õppinud aspirantuuris 1982. aastani.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu {{!}} Riigikohus |url=https://www.riigikohus.ee/et/riigikohus/ajalugu |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=www.riigikohus.ee}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Anton oli 1968. aastal abitööline Pärnu linna teeninduskombinaadi Säde tsehhis nr 5, 1975–1977 [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu]] [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] vaneminspektor, 1977–1979 elamispinna arvestamise ja jaotamise osakonna juhataja ning 1979–1990 Täitevkomitee sekretär, 1979–1982 ja 1987–1990 Tartu Linna RSN liige, 1990 [[Tartu Kommertspank|Tartu Kommertspanga]] juhatuse aseesimees, 1990–1992 [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige (ka õiguskomisjoni esimees ja [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium|Presiidiumi]] liige; osutus valituks [[Demokraatlik Ühendus &quot;Vaba Eesti&quot;|Demokraatliku Ühenduse &quot;Vaba Eesti&quot;]] ja kodanikualgatuse kandidaadina, esindas [[Rahvarinne|Rahvarinnet]] ja Sotsiaaldemokraatlikku fraktsiooni), 1991–1992 [[Põhiseaduse Assamblee]] juhataja, 1993–2016 [[riigikohus|riigikohtunik]] (1993–2014 halduskolleegiumi esimees, 1993–2006 ja 2011–2014 põhiseadusliku järelvalve kolleegiumi liige).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta on olnud [[NLKP]] liige,{{millal}} Tartu linna juriidilise rahvaülikooli nõukogu esimees, Tartu linna õiguspropaganda koordineerimise metoodikanõukogu esimees, Eesti Õiguskeskuse Nõukogu esimees ja Kohtunike Ühingu liige. Ta oli üks 17. novembril 1989 vastuvõetud ülemnõukogu valimisseaduse väljatöötajaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa oli kauaaegne Pärnu kultuuritegelane ning Pärnu linna vapimärgi kavaler [[Arnold Anton]] (4. juuni 1921 – 21. aprill 2022).&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2011-05-14 |pealkiri=Arnold Anton tõuseb taas aujärjele |url=https://parnu.postimees.ee/436990/arnold-anton-touseb-taas-aujarjele |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=Pärnu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Õiguskantsler ja Eesti president [[Ülle Madise]] on Tõnu Antoni tütar. 

==Tunnustus==
* 1999 [[Valgetähe II klassi teenetemärk]]
* 2006 [[Riigivapi II klassi teenetemärk]]

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Anton, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti riigikohtunikud]]
[[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liikmed]]
[[Kategooria:Põhiseaduse Assamblee liikmed]]
[[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Riigivapi II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Valgetähe II klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>btmaxliqa0uvkd236k3e96znx02hcbz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nartsissistlik isiksushäire</title>
    <ns>0</ns>
    <id>256733</id>
    <revision>
      <id>7228013</id>
      <parentid>7220358</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:22:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228013</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17727" sha1="pzrx8u6xiail0b9ncv1gqztb26oi0rx" xml:space="preserve">{{Haiguste teabekast
 | ICD9          = {{ICD9|301.81}} 
 | MeshID         = DO10554
}}
'''Nartsissistlik isiksushäire''' on keeruline ja heterogeenne [[isiksushäire]], mida iseloomustavad [[grandioossus]], [[õigustatuse tunne]], vähene empaatiavõime ja raskused inimestevahelistes suhetes.&lt;ref&gt;American Psychiatric Association 2013: 669–671.&lt;/ref&gt; Häire avaldub tavaliselt hilises noorukieas või varajases täiskasvanueas ning võib põhjustada raskusi inimsuhetes, töös ja muudes eluvaldkondades. Häire kuulub dramaatiliste ja emotsionaalsete isiksushäirete ehk B-klastri hulka. Nartsissistliku isiksushäire keskseks tunnuseks peetakse antagonismi ehk kalduvust teistele inimestele vastanduda ja nendega konflikti sattuda.&lt;ref&gt;Brandon Weiss, W. Keith Campbell, Donald R. Lynam, Joshua D. Miller. 15 - A Trifurcated Model of Narcissism: On the pivotal role of trait Antagonism. – ''The Handbook of Antagonism Conceptualizations, Assessment, Consequences, and Treatment of the Low End of Agreeableness'', Academic Press 2019, lk 221–235.&lt;/ref&gt; 2025. aastal avaldatud võrgustikanalüüsi põhjal, mis tugines vaimse tervise spetsialistide hinnangutele, on vajadus imetluse järele häire sümptomite võrgustikus kõige kesksem tunnus, isiksuseomaduste tasandil leidis kinnitust antagonismi domeeni keskne roll.&lt;ref&gt;Alessio Gori, Eleonora Topino. DSM‐5‐TR Criteria and Domains for Narcissistic Personality Disorder: Evidence From Network Analysis Based on the Mental Health Professionals' Perspective. – ''Clinical Psychology &amp; Psychotherapy'', 2025, 32(6):e70179. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC12645804/ Täistekst.]&lt;/ref&gt;

Isiksushäired on üldiselt seisundid, mis kujunevad lapsepõlves, noorukieas või hiljemalt varases täiskasvanueas. Hilisemas eas ilmnevaid muutusi, mis tulenevad psühhiaatrilisest või somaatilisest haigusest või pikaajalisest stressist, nimetatakse isiksuse muutusteks. Piir isiksushäirega ja tavapärase käitumise vahel on hägune ja ka paljudel psüühiliselt tervetel inimestel esineb isiksushäiretele iseloomulikke käitumisviise, eriti stressiolukordades.&lt;ref name=&quot;huttunen&quot;/&gt;

Nartsissistlik isiksushäire lisati [[psühhiaatria|psühhiaatrilisse]] diagnostilisse süsteemi [[Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders|DSM-III]] 1980. aastal.&lt;ref&gt;XueFeng Jiang, JunJie Wang, Wei Sun, LiHua Xu, XiaoChen Tang, HuiRu Cui, YanYan Wei, Li Hui, Yi Qiao, JiJun Wang, TianHong Zhang. Frequency of narcissistic personality disorder in a counseling center population in China. – ''BMC Psychiatry'', 2019, kd 19, nr 212. [https://bmcpsychiatry.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12888-019-2185-5 Täistekst.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20250406145232/https://www.verywellmind.com/the-history-of-narcissistic-personality-disorder-2795569 The History of Narcissistic Personality Disorder], verywellmind.com.&lt;/ref&gt; Selle diagnoosi sisu ja piiritlemise üle on siiski peetud suuri teaduslikke arutelusid.&lt;ref&gt;Miller JD, Lynam DR, Hyatt CS, Campbell WK. Controversies in Narcissism. – ''Annual Review of Clinical Psychology'', 2017, 13: 291–315.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Zanor C. A Fate That Narcissists Will Hate: Being Ignored. – ''The New York Times'', 30.11.2019.&lt;/ref&gt;

[[American Psychiatric Association]]i ''[[Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders|DSM]]''-is on nartsissistlikul isiksushäirel kaks määratlust. Esmane määratlus on [[isiksushäirete kategooriline käsitlus|kategooriline]] ja pärineb DSM-i varasematest väljaannetest. Teine määratlus, mis kuulub [[DSM-5 alternatiivne isiksushäirete mudel|DSM-5 alternatiivsesse isiksushäirete mudelisse]], põhineb häire raskusastme dimensioonilisel hindamisel ja spetsiifilistel patoloogilistel isiksuseomadustel.&lt;ref&gt;Dawood, Wu, Bliton, Pincus 2020: 277–281.&lt;/ref&gt; DSM-5-TR järgi iseloomustab nartsissistlikku isiksushäiret püsiv muster, mille puhul esinevad grandioossus, vajadus imetluse järele ja empaatiapuudulikkus. Selle häirega inimesed võivad pidada end teistest olulisemaks, oodata erikohtlemist, kasutada teisi oma eesmärkide saavutamiseks ja reageerida kriitikale või ebaõnnestumisele tugeva solvumise, viha või põlgusega.

Rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis [[RHK-10]] ei olnud nartsissistlik isiksushäire eraldi diagnoosina välja toodud, vaid kuulus rubriiki &quot;muud spetsiifilised isiksushäired&quot; (F60.8).&lt;ref name=&quot;4cj1p&quot; /&gt; RHK-11 käsitleb isiksushäireid teistsuguse, raskusastmetel ja isiksuseomadustel põhineva süsteemi järgi ega too nartsissistlikku isiksushäiret eraldi kategooriana välja.

Nartsissistlik isiksushäire võib avalduda kas grandioosse (&quot;paksunahalise&quot;) või haavatava (&quot;õhukese nahaga&quot;) vormina.&lt;ref&gt;Caligor, Levy, Yeomans 2015.&lt;/ref&gt; Grandioosset vormi iseloomustavad [[ülbus]], [[sotsiaalne domineerimine]] ja teiste inimeste ärakasutamine, haavatava vormi puhul võivad esile kerkida häbi, [[alaväärsustunne]], ülitundlikkus ja äärmuslikud reaktsioonid kriitikale. Nartsissistlikule häirele on iseloomulikud [[kõrgenenud enesehinnang]], soov olla teiste poolt [[imetlus|imetletud]] ja vähene [[empaatia]]võime. Häiret kandev inimene on veendunud, et tal on õigus saada erilise kohtlemise osaliseks. Samas ta ise kadestab teisi. Selliseid inimesi iseloomustab ülbe käitumine ja üleolev suhtumine ja  teiste inimeste kõhklematu ärakasutamine endale seatud eesmärkide saavutamiseks.&lt;ref name=&quot;Huttunen&quot; /&gt;

Häire raskema vormiga inimesed võivad sageli ihaldada [[võim]]u ja [[avalikkus|avalikku tähelepanu]].  Uuringud on näidanud, et tugev soov saavutada sotsiaalset staatust on nartsissistlike isiksuseomaduste puhul läbiv ja keskne motiiv.&lt;ref&gt;Nikhila Mahadevan, Christian Jordan. Desperately Seeking Status: How Desires for, and Perceived Attainment of, Status and Inclusion Relate to Grandiose and Vulnerable Narcissism. – ''Personality and Social Psychology Bulletin'', 2021, kd 48, nr 5, lk 704–717. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9066682 Täistekst.]&lt;/ref&gt; Nartsissistliku isiksushäire kõige raskemate vormide puhul võib inimene jätta endast jäiga ja ratsionaalse mulje, kuigi tema emotsionaalne areng võib olla puudulik. Ta võib pidevalt võrrelda ennast teistega ja püüda rõhutada oma üleolekut.

Nartsissistliku isiksushäirega kaasnevad sageli emotsionaalse empaatia puudulikkus, pealiskaudsed suhted ja raskused eriarvamuste talumisega. Häire esineb sageli koos teiste psüühikahäiretega ning võib olla seotud oluliste toimetulekuraskuste ja psühhosotsiaalse puudega.Caligor, Levy, Yeomans 2015. Nartsissistliku isiksushäire mõistmine võib tavapärase mõtteviisiga inimesele olla keeruline ja häire käitumismotiive ei pruugi olla lihtne üksnes ratsionaalse arutluse abil selgitada. Ühe käsitluse järgi on olulisel kohal hirm sotsiaalse tõrjutuse ees, mis võib olla seotud vajadusega kaitsta end sotsiaalse valu ja [[ostrakism]]i eest.&lt;ref&gt;Christopher N Cascio, Sara H Konrath, Emily B Falk. Narcissists' social pain seen only in the brain. – ''Soc Cogn Affect Neurosci'', 2014, 10(3):335–341.[https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4350489/ Täistekst.]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Selma C Rudert, Matthias D Keller, Andrew H Hales, Mirella Walker, Rainer Greifeneder. Who gets ostracized? A personality perspective on risk and protective factors of ostracism. – ''J Pers Soc Psychol'', 2020, 118(6):1247–1268. [https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31599628/ Täistekst.]&lt;/ref&gt; Samuti on leitud, et nartsissistlike joontega inimesed võivad olla teistest rohkem manipuleerivad ja teisi ära kasutavad.&lt;ref&gt;Michelle Roberts.
[https://www.bbc.com/news/articles/c2v0qq7z12qo.amp Narcissists mellow with age, study suggests], BBC News, 12.7.2024.&lt;/ref&gt; Mõnede autorite hinnangul püüab nartsissistlik inimene säilitada ja õigustada endast loodud ülevõimendatud enesepilti.

Nartsissistliku isiksushäire kujunemist mõjutavad tõenäoliselt geneetilised, neurobioloogilised ja keskkonnategurid. Selle häirega on seostatud struktuurseid ja funktsionaalseid erinevusi ajupiirkondades, mis on seotud enese kohta käiva teabe töötlemise ja empaatiaga. Empaatiavõime osas on täheldatud selget lahknevust kahe komponendi vahel: kognitiivne empaatia ehk võime asetada end teise inimese olukorda ja mõista tema seisukohta paistab enamasti olevat säilinud, afektiivne empaatia ehk võime teise inimese emotsioone vahetult tunnetada, on sageli kahjustatud.&lt;ref name=&quot;diGiacomo_2023&quot;&gt;di Giacomo E, Andreini E, Lorusso O, Clerici M. The dark side of empathy in narcissistic personality disorder. – ''[Frontiers in Psychiatry]]'', 2023, kd 14, lk 1074558.&lt;/ref&gt;

Hindamisvahendid, näiteks [[nartsissistlik isiksuseinventar]] ja patoloogilise nartsissismi inventar, võimaldavad hinnata nartsissistlikke omadusi ja nende avaldumisvorme. Nartsissistlikul isiksushäirel on ajaloolised juured [[psühhoanalüütiline teooria|psühhoanalüütilises teoorias]] ja see on endiselt psühhiaatrilise klassifikatsiooni üle peetavate vaidluste teema. Nartsissistliku isiksushäire avaldumisvormid on jätkuvalt esindatud kirjanduses ja meedias, kus neid kujutatakse sageli äärmusliku enesekesksuse ja õigustatuse tunde näidetena.

Psühholoogiaprofessor [[Liisa Keltikangas-Järvinen]] arvab, et nartsissistliku isiksushäire näol pole tegu inimese vaimsel või tegutsemistasandil esineva probleemiga, samuti ei saa seda pidada ka [[vaimuhaigus]]eks. Isiksushäire ilmneb hoopiski iselaadse käitumisena sotsiaalses plaanis. Et niisugustel inimestel sageli puuduvad mõningad enesetalitsuslikud mehhanismid (näiteks pole nad võimelised tundma [[süütunne|süü-]] või [[häbitunne]]t), siis intellektuaalseid ülesandeid lahendavad nad sageli keskmiselt paremini. Nad ei suuda möönda elus ette tulnud ebaõnnestumisi. Nii käitudes projitseerivad nad endast sageli valelikku pilti justkui tugeva enesehinnanguga inimestest.&lt;ref name=&quot;nWSgV&quot; /&gt;

== Häire avaldumine ==

Üldisemalt võib isiksushäireid käsitleda ka arenguetappidena, mis saavad oma alguse lapsepõlves, nooruses või kõige hiljem varajases täiskasvanueas. Psühhiaatrilise või somaatilise haiguse põhjustatud pikaajalise stressi tagajärjel tulenenuid muutusi küpsemas eas nimetatakse muutusteks inimese personaalsuses. Piiri tõmbamine isiksushäirega ja normaalselt käituva inimese vahele on suhteliselt keeruline, kuna ka psüühiliselt tervete inimeste käitumises võib leida (eriti stressirohketes olukordades) käitumist ja hoiakuid, mis on omased pigem iseloomuhäirega inimestele&lt;ref name=&quot;Huttunen&quot; /&gt;.

=== DSM-IV kriteeriumid ===

[http://en.wikipedia.org/wiki/Diagnostic_and_Statistical_Manual_of_Mental_Disorders DSM-IV] klassifikatsiooni järgi on nartsissistliku isiksushäire kandjatele iseloomulikud liialdatud ettekujutus oma tähtsusest, vajadus saada teiste imetluse objektiks ning empaatiavõime puudumine. Tegemist on psühhiaatrilise diagnoosiga, milles peavad realiseeruma vähemalt viis haigussümptomit&lt;ref name=&quot;isN09&quot; /&gt;:

* inimene peab ise end tähtsaks ehk ta liialdab ja suurendab oma saavutusi;
* keskendub luuludele enda piiritust edust, jõust, ilust või suurest armastusest;
* usub siiralt, et ta on nii ainulaadne ja erakordne, et temast ja ta mõttemaailmast suudavad aru saada ainult teised märkimisväärsed inimesed või institutsioonid;
* nõuab rõhutatult enda imetlemist;
* usub õigusse saada erikohtlemise osaliseks;
* kasutab teisi inimesi enda huvides ära; 
* [[empaatia]]võime puudumine;
* on teiste peale [[kadedus|kade]] (või usub, et teised kadestavad teda);
* käitub üleolevalt ja häbenematult.

=== Milloni alatüübid ===

[[Psühholoog]] [[Theodore Millon]] eristab nartsissistlikus isiksushäires nelja alamtüüpi:
* &quot;Põhimõttelage nartsissist&quot; (antisotsiaalsed jooned): hoolimatu, amoraalne, ebasotsiaalne käitumine;
* &quot;Elitaristlik nartsissist&quot; (nö puhta tüübi variant): [[elitism|elitistlik]] ellusuhtumine, eeldab privileege, kasutab ära tutvusi oma eesmärkide saavutamiseks, tema poolt esitatud fassaad pole tõene;
* &quot;Armuihaline nartsissist&quot; (histrioonilised jooned): [[Don Juan]]i tüüpi inimene, valmis hurmama, [[Hedonism|hedonistlik]], patoloogiline valetaja;
* &quot;Kompensatoorne nartsissist&quot; (negativistlikud ja vältivad jooned): pöörab enda sisemise alaväärsustunde ülbuseks/üleolevaks suhtumiseks.

== Ravi ==

Nartsissistlikku isiksushäiret on üritatud ravida [[psühhoteraapia]] ja [[ravim]]ite abil&lt;ref name=&quot;QJAdq&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;FoZ2g&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;oVx0H&quot; /&gt;. Isiksushäirete ravimist psühhoteraapia ja preparaatide abil on senini uuritud vaid vähesel määral&lt;ref name=&quot;jUuHr&quot; /&gt;.

Isiksushäirete esinemine hakkab pärast 30. eluaastat vähenema. Seda on püütud seletada inimese küpsemisega täiskasvanuks saamisel ning samuti sellega, et teatud tüüpi isiksushäiretega inimestel – sealhulgas nartsissistliku häire kandjatel – suureneb vananedes ka surmasaamise risk&lt;ref name=&quot;5TOGB&quot; /&gt;.

== Ajalugu ==
{{Vaata|Nartsissism}}

Sõna &quot;nartsissism&quot; pärineb [[Vana-Rooma]] luuletaja [[Ovidius]]e teosest &quot;[[Metamorfoosid]]&quot;, milles jutustatakse lugu [[Narkissos]]est. [[Psühholoogia]]s ja [[psühhiaatria]]s hakati mõistet kasutama 19. sajandi lõpul. [[Sigmund Freud]] käsitles nartsissismi põhjalikumalt artiklis &quot;Zur Einführung des Narzissmus&quot; (&quot;Sissejuhatuseks nartsissismi&quot;, 1914), märkides, et ta laenas termini [[Paul Näcke]]lt.&lt;ref name=&quot;LgqM1&quot; /&gt;

Nartsissistlikku isiksust kirjeldas Freud üksikasjalikumalt 1931. aastal.&lt;ref name=&quot;l1vst&quot; /&gt; Mõiste &quot;nartsissistlik isiksushäire&quot; võttis kasutusele [[Heinz Kohut]] 1968. aastal.&lt;ref name=&quot;xBFe6&quot; /&gt; Häire lisati ametliku diagnoosina [[DSM-III]] klassifikatsiooni 1980. aastal.

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Huttunen&quot;&gt;Huttunen, Matti. [http://www.terveyskirjasto.fi/terveyskirjasto/tk.koti?p_haku=huttunen&amp;p_artikkeli=dlk00407 Persoonallisuushäiriöt]. Lääkärikirja Duodecim. 1.9.2010. Terveyskirjasto: Kustannus Oy Duodecim. Viidatud 6.9.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;DgwGN&quot;&gt;Schulman, Gustav. [http://narsistienuhrientuki.yhdistysavain.fJ/tietoa/julkaisut/gustav_schulmanl_new_page_-122802/#token-122036 Narsismin yleisyys]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Narsistien uhrien tuki. Viidatud 3.6.2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4cj1p&quot;&gt;Salo, Markku. Varo narsistia! Asianajajan kokemuksia luonnehäiriöisistä: Pamfletti, s. 12. Barrikadi-smja. Helsinki: WSOY, 2009. ISBN 978-951-0-36432-1&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nWSgV&quot;&gt;Kinnunen, Elina. [http://yliopistolehti.helsinki.fi/1997_16 llyhyet.html Terminator on narsisti]. Yliopisto-lehti. 1611997. Viidatud 3.6.2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;isN09&quot;&gt;Stenberg, Jan-Henry. [http://www.smthl.net/narsismi%20ja%20rajatilat.pdf Narsismi ja rajatilat]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (PDF). Suomen Mielenterveyshoitoalan liitto ry. Viidatud 3.8.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QJAdq&quot;&gt;Laine, Pekka. [https://web.archive.org/web/20120312162122/http://info.stakes.fi/ INR/rdonlyres/33A979F7-EA54-4EOD­ B876-FD32BD65B8CC/O/Abstraktit.pdf Päihdepsykiatrisen potilaan kohtasminenja hoito] (PDF). (Abstraktit, s. 7) Stakes. Viidatud 3.6.2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FoZ2g&quot;&gt;Salo 2009, s. 16–20&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;oVx0H&quot;&gt;Pennanen, Tyyne. [http://plaza.fi/ellit/ihmissuhteet/perhe­ ystavat/millaista-on-hairitynyt-narsismi Millaista on häiriytynyt narsismi]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Plazaji. 2004. A4Media. Viidatud 3.6.2009&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jUuHr&quot;&gt;Huttunen, Matti. [http://www.terveyskiljasto.fi /terveyskirjasto/tk.koti?p_artikkeli=lamOO124 Persoonallisuushäiriöiden lääkehoito]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Lääkkeet mielen hoidossa. 23.7.2008. Terveyskirjasto: Kustannus Oy Duodecim. Viidatud 6.9.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5TOGB&quot;&gt;Läksy, Kristian &amp; Kantojärvi, Liisa. [http://www.therapiafennica.fi/wiki/index.php?title=Persoonallisuush%C3%A4iri%C3%B6t Persoonallisuushäiriöt]. Therapia Fennica. 2007. Helsinki: Kandidaattikustannus. Viidatud 3.8.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;LgqM1&quot;&gt;Wollschläger, Hans. [http://www.karl­ may-gesellschaft.de/kmg/seklit/JbKMG/1972/ll.htm Die sogenannte Spaltung des menschlichen Innern, ein Bild der Menschheitsspaltung iiberhaupt]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. Karl May -Gesellschaft. Viidatud 2.9.2010. (sks)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l1vst&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20100617172257/http://www.narsistienuhrit.info/narsismi.html Narsismi ja muut persoonallisuushäiriöt]. Narsistienuhrit.info. Viidatud 2.8.2010&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xBFe6&quot;&gt;Pines, Maya. [http://www.nytimes.com/1982/03/16/science/new-focus-on-narcissism-offers-analysts-insight­into-grandiosity-and.html?&amp;pagewanted=all New focus on narcissism offers analysts insight into grandiosity and emptiness]. The New York Times. 16.3.1982. Viidatud 3.8.2010. (i.k.)&lt;/ref&gt;
}}

== Kirjandus ==
* Hare, Robert D.: Ilman omaatuntoa. (Without Conscience: The Disturbing World ofthe Psychopaths Arnong Us, 1999). Suorn. Veijo Kiuru ja Pirjo Haapoja. Helsinki: Gilgarnes, 2004. ISBN 952-99303-0-5.
* Joutsinierni, Marketta ym.: Naimisissa narsistin kanssa. Helsinki Jyväskylä: Minerva, 2006. ISBN 952-5591-60-3.
* Mäkelä, Raimo: Naamiona terve mieli: Kuinka kohtaan luonnehäiriöisen?. 9. laajennettu painos. Kauniainen: Perussanorna, 2007. ISBN 978-951-888-464-7.
* Välipakka, Tuija &amp; Lehtosaari, Alja: Sata tapaa tappaa sielu: Narsismin uhrit kertovat. Helsinki: Ajatus, 2007. ISBN 978-951-20-7532-4.

== Välislingid ==
* Ardo Kaljuvee. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51080978 Nartsissism ja enesehinnang]. Eesti Päevaleht, 27.03.2007.

[[Kategooria:Isiksushäired]]</text>
      <sha1>pzrx8u6xiail0b9ncv1gqztb26oi0rx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Avo Keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>258595</id>
    <revision>
      <id>7227829</id>
      <parentid>7165218</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:25:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227829</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21274" sha1="kntl5dswdfo80dq3nigss8w3zvpbwol" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Avo Keel
| pilt = Avo Keel in 2019.jpg
| pildiallkiri = Avo Keel 2019. aastal
| sünniaeg = {{sünniaeg|1962|10|1}}
| sünnikoht = [[Võru]]
| tegevusala = [[võrkpallur]], [[rannavõrkpall]]ur, võrkpallitreener, poliitik
| erakond = [[Eesti Keskerakond]] (2009–)
}}

'''Avo Keel''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1962]] [[Võru]]s) on eesti võrkpallitreener, endine [[võrkpallur]] ja [[rannavõrkpall]]ur ning poliitik. Koos [[Kaido Kreen]]iga osales ta rannavõrkpallis [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta olümpiamängudel]]. Mängijana tuli ta korduvalt Eesti meistriks ning valiti 1993. ja 1994. aastal Eesti aasta meesvõrkpalluriks.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Avo_Keel/ |pealkiri=Avo Keel |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Treenerina on Keel juhtinud Eesti ja Läti meeste võrkpallikoondist ning Tallinna Selveri ja [[Pärnu VK|Pärnu Võrkpalliklubi]]. Alates 2025. aastast on ta Selver x TalTechi peatreener.&lt;ref name=&quot;ERRSelver2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1609719288/avo-keelest-saab-jalle-selveri-peatreener |pealkiri=Avo Keelest saab jälle Selveri peatreener |väljaanne=ERR |aeg=11. juuni 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Alates 2023. aastast on ta Eesti meeste rahvuskoondise abitreener.&lt;ref name=&quot;CEV2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionTeamDetails.aspx?TeamID=13471 |pealkiri=Estonia – Team Details |väljaanne=CEV |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Keel kuulub alates 2009. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige, Keskerakonna linnavolikogu fraktsiooni esimees ja erakonna Pärnumaa piirkonna esimees.&lt;ref name=&quot;ParnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KE2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://keskerakond.ee/2025/04/20/avo-keel-jatkab-parnumaa-piirkonna-juhtimist/ |pealkiri=Avo Keel jätkab Pärnumaa piirkonna juhtimist |väljaanne=Eesti Keskerakond |aeg=20. aprill 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Lapse- ja noorpõlv==
Keele lapse- ja noorpõlv möödus Võrus. Suviti mängis ta õues [[rahvastepall]]i, [[jalgpall]]i ja võrkpalli ning talviti käis suusatamas.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot;&gt;{{netiviide |url=https://web.archive.org/web/20251016003442/https://volley.ee/avo-keel-60-sonakas-liider-nii-palliplatsil-kui-ka-selle-aares/ |pealkiri=Avo Keel 60: sõnakas liider nii palliplatsil kui ka selle ääres |väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit |aeg=1. oktoober 2022 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Kuni viienda klassini tegeles ta võrkpalli kõrval ka [[rahvatants]]uga.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot;&gt;Märt Roosna. ''Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu''. Menu Meedia, 2017.&lt;/ref&gt;

Keel õppis [[Võru 1. Keskkool]]is. Üheksandasse klassi läks ta [[Tallinna Spordiinternaatkool]]i.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt; 1981. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Pärast keskkooli soovis Keel algul õppida [[Tartu Ülikool]]is kehakultuuri, kuid võimaluse tõttu mängida [[Tallinna Kalev (võrkpalliklubi)|Tallinna Kalevis]] asus ta õppima [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas masinaehituse ökonoomiat ja organiseerimist.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

1986. aastal mõisteti Keel grupiviisilise huligaansuse eest koos relva kasutamisega neljaks aastaks vangi. Juhtum sai alguse ajateenistusest vabal nädalavahetusel toimunud sõnavahetusest, mis kasvas üle kakluseks. Juhtumiga olid seotud ka võrkpallurid [[Parri Kruuda]] ja [[Rein Link]].&lt;ref name=&quot;EPL2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51182562/avo-keel-loll-noorpolveapsakas-ei-muutnud-mind-kuidagi |pealkiri=Avo Keel: loll noorpõlveapsakas ei muutnud mind kuidagi! |väljaanne=Eesti Päevaleht |aeg=16. november 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Kruuda2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/82135801/vene-ajal-ulekohtuselt-kaheks-aastaks-vangi-pandud-vorkpallur-parri-kruudale-loeti-kohtuotsus-ette-paeval-kui-ta-sai-esimest-korda-isaks |pealkiri=Vene ajal ülekohtuselt kaheks aastaks vangi pandud võrkpallur Parri Kruudale loeti kohtuotsus ette päeval, kui ta sai esimest korda isaks |väljaanne=Õhtuleht |aeg=17. mai 2018 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Keele karistust hiljem lühendati ning ta kandis Vasalemma tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias karistust kaks aastat ja kaheksa kuud.&lt;ref name=&quot;EPL2009&quot; /&gt; Vanglas tegeles ta jõutreeningutega, töötas tehnoloogina ning rajas koos kaasvangidega koloonia õuele võrkpalliväljaku.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

==Sportlaskarjäär==
===Saalivõrkpall===
Keel alustas võrkpallitreeninguid 1971. aastal. Tema esimene treener oli [[Jaan Gutmann]], hiljem treenis ta [[Aksel Saal]]i, [[Raimund Pundi]], [[Tõnu Jago]] ja [[Laimons Raudsepp|Laimons Raudsepa]] juhendamisel.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/keel_avo |pealkiri=Keel, Avo |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Keel mängis [[sidemängija]] positsioonil.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt;

1980. aastal arvati ta Eesti NSV esindusmeeskonda Tallinna Kalevisse, kus mängis aastatel 1980–1986 ja 1988–1991.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Tallinna Kalevi koosseisus jõudis ta 1985. aastal NSV Liidu meistrivõistluste kõrgliigasse.&lt;ref name=&quot;EPL2009&quot; /&gt;

Aastatel 1981–2003 mängis Keel Eesti NSV ja Eesti koondises.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; 1993. ja 1994. aastal valiti ta Eesti parimaks meesvõrkpalluriks.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

1990. aastal siirdus Keel Soome. Aastatel 1991–1994 mängis ta Kuopio Pallavolos, 1994–1995 Varkause Pateris ja 1995–1999 Rovaniemi klubis Napapiirin Palloketut.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt; 1999. aastal tunnistati ta Soome liiga hooaja väärtuslikemaks mängijaks.&lt;ref name=&quot;EPL2009&quot; /&gt;

1991. aastal naasis Keel Eestisse ja liitus [[Pärnu VK|ESS Pärnuga]]. Meeskonda kuulusid teiste seas [[Argo Meresaar]], [[Raimo Pajusalu]], [[Rivo Vesik]] ja [[Jaanus Nõmmsalu]].&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt; Hooajal 1999/2000 tegutses ta klubis lisaks mängimisele ka mänedžerina.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Keele viimane hooaeg Eesti koondise mängijana oli 2003. aastal. Pärast Eesti taasiseseisvumist osales ta koondises 67 ametlikus mängus.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt; Mängijakarjääri lõpetas ta 2004. aastal.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt;

===Rannavõrkpall===
[[Fail:Rannavolle 88 Avo Keel (2).jpg|pisi|Avo Keel (1988)]]

1980. aastate lõpus hakkas Keel tegelema [[rannavõrkpall]]iga. 1988. aastal võitis ta koos Rein Lingiga Eesti lahtistel meistrivõistlustel pronksmedali.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

1981. aastal sai tema paariliseks [[Kaido Kreen]]. Nad võitsid 1989. aastal Nõukogude Liidu meistrivõistlustel hõbemedali ja 1990. aastal kuldmedali.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt; 1989. aastal osalesid nad [[Rio de Janeiro]]s toimunud maailma võrkpalliliidu ülemaailmse seeriavõistluse etapil, kus saavutasid 17. koha.

Keele ja Kreeni paar saavutas 1994. aasta Euroopa meistrivõistlustel seitsmenda koha. [[1996. aasta suveolümpiamängud|1996. aasta Atlanta olümpiamängudel]] saavutasid nad rannavõrkpalliturniiril 17.–24. koha.&lt;ref name=&quot;EPL2009&quot; /&gt; Eesti meistriks tulid nad aastatel 1994–1996 ja 1998.&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;

Keel ja Kreen lõpetasid koos mängimise 1999. aastal. 2000. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis Keel koos [[Valeri Aleksejev]]iga hõbemedali.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

==Treenerina==
2004. aastal sai Keel Eesti meeste rahvuskoondise peatreeneriks. Tema juhendamisel pääses Eesti 2009. ja 2011. aastal Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. 2014. aastal andis ta rahvuskoondise juhtimise üle [[Gheorghe Crețu]]le.&lt;ref name=&quot;Volley60&quot; /&gt;

Aastatel 2005–2014 juhendas Keel Tallinna Selverit. Tema juhendamisel võitis Selver kuus Eesti meistritiitlit ja kuus Balti liiga meistritiitlit.&lt;ref name=&quot;ERRSelver2025&quot; /&gt;

Aastatel 2014–2022 oli Keel Pärnu Võrkpalliklubi peatreener.&lt;ref name=&quot;PVK&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pvk.ee/klubist/ |pealkiri=Klubist |väljaanne=Pärnu Võrkpalliklubi |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Pärnu võitis tema juhendamisel 2015. ja 2019. aastal Eesti meistritiitli ning 2016. aastal Balti liiga.

2015. aastal asus Keel juhendama ka Eesti U16 vanuseklassi noormeeste rannavõrkpallikoondist.&lt;ref name=&quot;U16&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/71321885/avo-keel-on-uus-rannavorkpalli-u16-noortekoondise-peatreener |pealkiri=Avo Keel on uus rannavõrkpalli U16 noortekoondise peatreener |väljaanne=Delfi Sport |aeg=24. aprill 2015 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2017–2021 oli Keel Läti meeste rahvuskoondise peatreener.&lt;ref name=&quot;Postimees2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.postimees.ee/7840068/avo-keel-vottis-vastu-uue-valjakutse |pealkiri=Avo Keel võttis vastu uue väljakutse |väljaanne=Postimees |aeg=23. august 2023 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Tema juhendamisel pääses Läti 2021. aasta Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Finaalturniiri avamängus Tallinnas alistas Läti Eesti koondise.&lt;ref name=&quot;Delfi2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/94600449/intervjuu-kuidas-avo-keel-eesti-koondise-ule-kavaldas-ja-miks-hakkab-pevkur-nuud-nuga-teritama |pealkiri=Kuidas Avo Keel Eesti koondise üle kavaldas ja miks hakkab Pevkur nüüd nuga teritama? |väljaanne=Delfi Sport |aeg=17. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Aastatel 2022–2023 töötas Keel Rovaniemis Arctic Volley naiskonna peatreenerina.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

2023. aastal sai temast Eesti meeste koondise abitreener ning Saaremaa Spordikooli U18 ja U20 vanuseklassi noormeeste treener.&lt;ref name=&quot;Saaremaa2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sport.err.ee/1609073600/avo-keel-asub-treenima-saaremaa-noori-vorkpallureid |pealkiri=Avo Keel asub treenima Saaremaa noori võrkpallureid |väljaanne=ERR |aeg=23. august 2023 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Saaremaa Spordikoolis töötas ta 2025. aastani, mil siirdus Selver x TalTechi juhendama.&lt;ref name=&quot;Saaremaa2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://saaremaasport.ee/rauno-tamme-hakkab-spordikoolis-treeneriks/ |pealkiri=Rauno Tamme hakkab spordikoolis treeneriks |väljaanne=Saaremaa Spordisõber |aeg=4. september 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta juunis teatati, et Keel naaseb Selveri juurde ning temast saab Selver x TalTechi peatreener.&lt;ref name=&quot;ERRSelver2025&quot; /&gt; Hooajal 2025/2026 saavutas meeskond Balti liigas viienda koha ja Eesti meistrivõistlustel pronksmedali.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

2025. aasta seisuga jätkab Keel ka Eesti meeste rahvuskoondise abitreenerina.&lt;ref name=&quot;CEV2026&quot; /&gt;

Keelel on võrkpallitreeneri 7. kutsetase.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

==Sportlikud saavutused==
===Mängijana===
====Klubivõrkpall====
;Eesti meistrivõistlused

* 1982 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussipargi meeskonnas
* 1988 – Eesti NSV meister Tallinna Autobussikoondise meeskonnas
* 1989 – Eesti NSV meister Tallinna Silikaadi meeskonnas
* 1990 – Eesti NSV meistrivõistluste hõbe Tallinna Silikaadi meeskonnas
* 2000 – Eesti meister [[Pärnu VK|ESS Pärnu]] meeskonnas
* 2001 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
* 2002 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
* 2003 – Eesti meister ESS Pärnu meeskonnas
* 2004 – Eesti meister [[Pärnu VK|ESS Falck Pärnu]] meeskonnas&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

;Eesti karikavõistlused

* 1999 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
* 2000 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
* 2001 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
* 2002 – Eesti karikavõitja ESS Pärnu meeskonnas
* 2003 – Eesti karikavõitja ESS Falck Pärnu meeskonnas&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

====Rannavõrkpall====

* 1989 – Nõukogude Liidu meistrivõistluste hõbe koos [[Kaido Kreen]]iga
* 1990 – Nõukogude Liidu meister koos Kaido Kreeniga
* 1994 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
* 1995 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
* 1996 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
* 1998 – Eesti meister koos Kaido Kreeniga
* 1999 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos Kaido Kreeniga
* 2000 – Eesti meistrivõistluste hõbe koos [[Valeri Aleksejev]]iga&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

====Individuaalselt====

* 1993 – Eesti aasta meesvõrkpallur
* 1994 – Eesti aasta meesvõrkpallur
* 1998 – Soome liiga All-Star
* 1999 – Soome liiga All-Star
* 1999 – Soome liiga väärtuslikem mängija&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

===Treenerina===
====Balti liiga====

* 2007 – meister, Tallinna Selver
* 2008 – meister, Tallinna Selver
* 2009 – meister, Tallinna Selver
* 2010 – meister, Tallinna Selver
* 2011 – meister, Tallinna Selver
* 2012 – hõbe, Tallinna Selver
* 2014 – meister, Tallinna Selver
* 2016 – meister, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2017 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2018 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2019 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2022 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2026 – 5. koht, Selver x TalTech&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

====Eesti meistrivõistlused====

* 2006 – hõbe, Tallinna Selver
* 2007 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2008 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2009 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2010 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2011 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2012 – hõbe, Tallinna Selver
* 2013 – Eesti meister, Tallinna Selver
* 2014 – hõbe, Tallinna Selver
* 2015 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2016 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2017 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2018 – pronks, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2019 – Eesti meister, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2022 – hõbe, Pärnu Võrkpalliklubi
* 2026 – pronks, Selver x TalTech&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

====Individuaalselt====

* 2007 – Eesti aasta võrkpallitreener
* 2008 – Eesti aasta võrkpallitreener
* 2009 – Eesti aasta võrkpallitreener
* 2010 – Eesti aasta võrkpallitreener
* 2010 – Eesti aasta treener
* 2011 – Eesti aasta võrkpallitreener
* 2020 – Läti aasta võrkpallitreener&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://web.archive.org/web/20250713193903/https://volley.ee/avo-keel-valiti-lati-aasta-parimaks-vorkpallitreeneriks/ |pealkiri=Avo Keel valiti Läti aasta parimaks saalivõrkpalli treeneriks |väljaanne=Eesti Võrkpalli Liit |aeg=29. detsember 2020 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Muu tööalane tegevus==
Aastatel 2003–2004 töötas Keel [[Urmas Sõõrumaa]]le kuulunud kinnisvarahaldusfirma Minu Vara Lääne teenindusosakonna juhatajana.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

1999. aastal valiti Keel Võrkpalliliiga juhiks. Aastatel 2023–2025 oli ta Balti võrkpalliliiga tegevjuht.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Keel on kuulunud Eesti Võrkpalliföderatsiooni ja hilisema [[Eesti Võrkpalli Liit|Eesti Võrkpalli Liidu]] juhatusse aastatel 2000–2011 ja 2016–2020 ning taas alates 2024. aastast.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Äriregistri andmetel algas tema praegune juhatuse liikme ametiaeg 4. oktoobril 2024.&lt;ref name=&quot;EVLregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80023481/Eesti-V%C3%B5rkpalli-Liit |pealkiri=Eesti Võrkpalli Liit |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Keel kuulub alates [[10. oktoober|10. oktoobrist]] [[2009]] [[Eesti Keskerakond]]a.&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=avo+keel |pealkiri=Erakondade liikmed – Avo Keel |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas ja sai 258 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] sai ta 102 häält.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja pääses [[Pärnu linnavolikogu]]sse.&lt;ref name=&quot;Parnu2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas ja sai '''180 häält'''.&lt;ref name=&quot;RK2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-12-voting-result.html |pealkiri=Valimisringkond nr 12 – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel taas Keskerakonna nimekirjas Pärnus ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Samal aastal oli ta Keskerakonna Pärnumaa piirkonna aseesimees.&lt;ref name=&quot;ERR2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608223057/andrei-korobeinik-on-keskerakonna-kandidaat-parnu-linnapeaks |pealkiri=Andrei Korobeinik on Keskerakonna kandidaat Pärnu linnapeaks |väljaanne=ERR |aeg=24. mai 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2023. aasta oktoobris valiti Keel Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks.&lt;ref name=&quot;KE2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kesknadal.ee/2023/10/08/keskerakonna-parnumaa-piirkonna-esimeheks-valiti-avo-keel/ |pealkiri=Keskerakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks valiti Avo Keel |väljaanne=Kesknädal |aeg=8. oktoober 2023 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta aprillis valiti ta piirkonna esimeheks tagasi.&lt;ref name=&quot;KE2025&quot; /&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Keel Keskerakonna nimekirjas Pärnu linnas kandidaadina number 152 ning kogus '''119 häält'''.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/31 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga on Keel Pärnu linnavolikogu liige ning Keskerakonna fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;ParnuVolikogu2026&quot; /&gt; Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.&lt;ref name=&quot;ParnuKomisjon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
[[Fail:Avo Keel 2021.jpg|pisi|Avo Keel 2021. aastal riigi spordipreemia kätteandmisel]]

* 2011 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]]&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kehakultuur-ja-sport/aastapreemiad/2011 |pealkiri=Kehakultuur ja sport – aastapreemiad 2011 |väljaanne=Eesti Kultuurkapital |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2011 – [[Eesti Vabariigi spordipreemia]] tulemusliku töö eest Eesti meeste võrkpallikoondise ettevalmistamisel&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;
* 2012 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|18612}}&lt;/ref&gt;
* 2020 – [[Pärnu teenetemärk]] pikaaegse treeneritöö eest noorte juhendamisel ja võrkpalli propageerimisel&lt;ref name=&quot;ParnuTeenetemark&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/tunnustamine/teenetemark |pealkiri=Pärnu teenetemärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – Eesti Vabariigi spordipreemia 2020. aasta tulemuste eest, Läti meeste võrkpallikoondise viimise eest Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.kul.ee/eesti-vabariigi-spordipreemiad#2021-aasta-spordipr |pealkiri=Eesti Vabariigi spordipreemiad |väljaanne=Kultuuriministeerium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Elulooraamat==
2017. aastal ilmus spordiajakirjanik [[Märt Roosna]] kirjutatud Keele elulooraamat „Terava keelega. Avo Keele ja Eesti võrkpallimeeskonna lugu“ (Menu Meedia). Raamat tunnistati 2017. aasta parimaks spordiraamatuks ja pälvis [[Georg Hackenschmidti raamatuauhind|Georg Hackenschmidti raamatuauhinna]].&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://sport.err.ee/744389/kuulutati-valja-2017-aasta-parim-spordiraamat |pealkiri=Kuulutati välja 2017. aasta parim spordiraamat |väljaanne=ERR |aeg=7. aprill 2018 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Keele vanemad on Enno ja Liidia Keel. Tema vend Are Keel on samuti mänginud võrkpalli.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

Avo Keel ja Kai Keel abiellusid 1988. aastal. Neil on tütar Kati ning pojad Martti ja Markkus. Kõik kolm last on tegelenud võrkpalliga tipptasemel.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Keel räägib eesti, vene ja soome keelt ning vähesel määral saksa keelt.&lt;ref name=&quot;Roosna2017&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* {{ESBL|Avo_Keel}}

{{JÄRJESTA:Keel, Avo}}
[[Kategooria:Eesti võrkpallurid]]
[[Kategooria:Eesti võrkpallitreenerid]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Võrust pärit sportlased]]
[[Kategooria:Eestlased Soomes]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1962]]</text>
      <sha1>kntl5dswdfo80dq3nigss8w3zvpbwol</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minnesinger</title>
    <ns>0</ns>
    <id>272874</id>
    <revision>
      <id>7227671</id>
      <parentid>7227535</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:28:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Frühe Klänge */</comment>
      <origin>7227671</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5935" sha1="mmzoeh65mjwof62shcvw0bjao27hdrq" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}
[[Pilt:Codex Manesse Heinrich von Meißen (Frauenlob).jpg|pisi|[[Heinrich von Meissen]] e Frauenlob koos muusikutega, illustratsioon [[Manesse käsikiri|Manesse käsikirjas]]]]
[[Pilt:Codex Manesse Meinloh von Sevelingen.jpg|pisi|Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas]]
[[Pilt:Walter - nach Jenaer HS-Fragment in Münster.jpg|pisi|[[Walther von der Vogelweide]]. ''Spruch'' &quot;Mir hat eyn liet von vranken&quot; Münsteri käsikirjafragmendil]]
[[Pilt:Codex Manesse fol 63v Kürenberc.jpg|pisi|[[Kürenberger]]i luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v]]
[[Pilt:KDM Cod. pal. germ. 313.jpg|pisi|Luuletuse &quot;Kloster der Minne&quot; algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313]]
'''Minnesinger''' ('lembelaulik') oli [[keskaeg]]se [[keskülemsaksa keel|keskülemsaksakeelse]] [[rüütliluule]] looja ja esitaja. 2020. aastatel on nimepidi teada umbes 300 minnesingerit.&lt;ref&gt;https://erenow.net/postclassical/the-age-of-faith-a-history-of-medieval-civilization/241.php&lt;/ref&gt;

Minnesingerite luule kolm tähtsamat allikat on [[Heidelbergi suur laulukäsikiri]] ehk nn Manesse käsikiri, [[Heidelbergi väike laulukäsikiri]] ja [[Weingarteni laulukäsikiri]]. Kuulsaim minnesinger oli keisrite [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] teenistuses tegutsenud [[Walther von der Vogelweide]] (umbes 1170–1230). Waltherilt on säilinud suur hulk tekste, terviklikult on säilinud ainult üks viis, ilmselt [[1228]]. aasta ristiretke puhul loodud &quot;[[Palestiina laul]]&quot;.

== Saksa rüütlilaulutraditsioon ==
Saksa rüütlilaul ehk ''Minnesang'' kujunes otseselt [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] [[truväär]]iluule (ja selle vahendusel kaudselt [[oksitaani keel|oksitaanikeelse]] [[trubaduur]]ilüürika) eeskujul [[12. sajand]]i lõpul. Et [[Prantsusmaa]] oli 12.–13. sajandi Euroopa kultuuris ja poliitikas juhtival kohal, saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima, saksa ja prantsuse rüütlid puutusid kokku ka [[ristisõda]]des. [[Õukonnakultuur]]i mõjutas oluliselt keiser [[Friedrich I Barbarossa]] abielu Burgundia [[Béatrice I (Burgundia)|Béatrice]]'iga (sõlmiti 1156. aastal)&lt;ref&gt;T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989&lt;/ref&gt;

=== Žanrid ===
* ''Lied'' (vastab oksitaani ja prantsuse [[kantsoon]]ile)
* ''[[Tagelied]]'' või ''[[Wächterlied]]'' (vastab [[alba]]le)
* ''[[Leich]]'' (vastab ''[[lai (luulevorm)|lai]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le)
* ''[[Spruch]]'' (vastab [[sirventees]]ile)

=== Vorm ===
Eelistatud on kaheosaline lauluvorm AAB, nn [[bar-vorm]], kus AA on paarisvärss (''Aufgesang''), mis koosneb kahest värsireast (''Stollen'') ja neile lisatud lõpetavast fraasist B (''Abgesang''). Kui seda täiendatakse veel ühe reaga, mis riimub paarisvärsiga (aaba), on tegemist ringkantsooniga sarnaneva vormiga.

== Minnesingerid ja rüütlilaulu periodiseering ==
=== Varaseimad kirjapanekud ===
''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i algusajaks loetakse perioodi 1150–1170. Saksa muusikateaduses on kasutatud väljendeid ''Frühe Klänge'' 'varased kõlad' ja ''donauländische Minnesang'' 'Doonau regiooni minnesang', kuna sealt oli enamik varase perioodi minnesingereid. Perioodist on väga vähe andmeid, üksikud säilinud laulud on lähedased [[rahvalaul]]ule, raske on midagi väita sidemete kohta [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] rüütlilauluga. 
* [[Kürenberger]]
* [[Dietmar von Aist]]
* [[Meinloh von Sevelingen]]

=== Varase õukonnaluule periood ===
''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kevadeks, ''der Neue Sang'', loetakse ajavahemikku 1170–1200. Prantsuse eeskujud ilmnevad luules väga selgelt, palju on laenatud ja ümbertekstistatud viise ja vabalt töödeldud laule.
* [[Friedrich von Hausen]]
* [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]]
* [[Heinrich von Veldeke]]

=== ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i klassikaline periood ===
Tähtsaimad luule loomise keskused ajavahemikus 1200–1230, mida loetakse ''minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kõrgperioodiks, olid Tüüringi krahvi õukond [[Wartburg]]is ja [[Babenbergerid|Babenbergerite]] õukond [[Viin]]is. Nendega oli seotud enamik kuulsaid minnesingereid.
* [[Albrecht von Johansdorf]]
* [[Bernger von Horheim]]
* [[Gottfried von Strassburg]]
* [[Hartmann von Aue]]
* [[Heinrich von Morungen]]
* [[Reinmar von Hagenau]]
* [[Walther von der Vogelweide]]
* [[Wolfram von Eschenbach]]

=== ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i hilisperiood ===
Ajavahemikku 1230–1300 võib pidada ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i muutumise ja hääbumise ajaks (''Wende und Nachklang''). Rüütlilaulu õukondades hakkab välja vahetama linlik suund, mida esindavad nagu Põhja-Prantsusmaal tsunftilaadsed muusikute organisatsioonid (''Meistersinger''). Paralleelselt ''Meistersang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;iga elab edasi ka 14.–15. sajandi hiline ''Minnesang'' (''spätere Klänge'').
* [[Reinmar von Brennenberg]]
* [[Regenboge]]
* [[Friedrich von Sonnenburg]]
* [[Gottfried von Neifen]]
* [[Frauenlob]] e. [[Heinrich von Meissen]]
* [[Konrad von Würzburg]]
* [[Neidhart von Reuental]]
* [[Otto von Botenlauben]]
* [[Reinmar von Zweter]]
* [[Süßkind von Trimberg]]
* [[Tannhäuser (luuletaja)|Tannhäuser]]
* [[Ulrich von Liechtenstein]]
* [[Walther von Klingen]]
* [[Johannes Hadlaub]]
* [[Herman Münch von Salzburg]]
* [[Hugo von Montfort]]
* [[Oswald von Wolkenstein]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.britannica.com/art/minnesinger Minnesinger entsüklopeedias britannica.com (inglise keeles)]
* [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Minnesang Minnesang. Historisches Lexikon Bayerns (saksa keeles)]

{{Commonskat|Minnesang}}

== Välislingid ==
* [https://eeleach.blog/2012/10/17/german-medieval-song-manuscripts-online/ Minnesingeriluule ja -muusika peamiste allikate lingid, postitus musikoloogiablogis]

[[Kategooria:Keskaja muusikud]]
[[Kategooria:Muusikaajalugu]]
[[Kategooria:Minnesingerid| ]]</text>
      <sha1>mmzoeh65mjwof62shcvw0bjao27hdrq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227783</id>
      <parentid>7227671</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:48:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Varaseimad kirjapanekud */</comment>
      <origin>7227783</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5932" sha1="fxpxmq9tng7j52zginxpv1huldxdx8w" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}
[[Pilt:Codex Manesse Heinrich von Meißen (Frauenlob).jpg|pisi|[[Heinrich von Meissen]] e Frauenlob koos muusikutega, illustratsioon [[Manesse käsikiri|Manesse käsikirjas]]]]
[[Pilt:Codex Manesse Meinloh von Sevelingen.jpg|pisi|Meinloh von Sevelingen, illustratsioon Manesse käsikirjas]]
[[Pilt:Walter - nach Jenaer HS-Fragment in Münster.jpg|pisi|[[Walther von der Vogelweide]]. ''Spruch'' &quot;Mir hat eyn liet von vranken&quot; Münsteri käsikirjafragmendil]]
[[Pilt:Codex Manesse fol 63v Kürenberc.jpg|pisi|[[Kürenberger]]i luuletus, Manesse käsikiri, fo 63v]]
[[Pilt:KDM Cod. pal. germ. 313.jpg|pisi|Luuletuse &quot;Kloster der Minne&quot; algus 15. sajandi käsikirjas Cod. pal. germ. 313]]
'''Minnesinger''' ('lembelaulik') oli [[keskaeg]]se [[keskülemsaksa keel|keskülemsaksakeelse]] [[rüütliluule]] looja ja esitaja. 2020. aastatel on nimepidi teada umbes 300 minnesingerit.&lt;ref&gt;https://erenow.net/postclassical/the-age-of-faith-a-history-of-medieval-civilization/241.php&lt;/ref&gt;

Minnesingerite luule kolm tähtsamat allikat on [[Heidelbergi suur laulukäsikiri]] ehk nn Manesse käsikiri, [[Heidelbergi väike laulukäsikiri]] ja [[Weingarteni laulukäsikiri]]. Kuulsaim minnesinger oli keisrite [[Otto IV (Saksa-Rooma keiser)|Otto IV]] ja [[Friedrich II (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich II]] teenistuses tegutsenud [[Walther von der Vogelweide]] (umbes 1170–1230). Waltherilt on säilinud suur hulk tekste, terviklikult on säilinud ainult üks viis, ilmselt [[1228]]. aasta ristiretke puhul loodud &quot;[[Palestiina laul]]&quot;.

== Saksa rüütlilaulutraditsioon ==
Saksa rüütlilaul ehk ''Minnesang'' kujunes otseselt [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] [[truväär]]iluule (ja selle vahendusel kaudselt [[oksitaani keel|oksitaanikeelse]] [[trubaduur]]ilüürika) eeskujul [[12. sajand]]i lõpul. Et [[Prantsusmaa]] oli 12.–13. sajandi Euroopa kultuuris ja poliitikas juhtival kohal, saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima, saksa ja prantsuse rüütlid puutusid kokku ka [[ristisõda]]des. [[Õukonnakultuur]]i mõjutas oluliselt keiser [[Friedrich I Barbarossa]] abielu Burgundia [[Béatrice I (Burgundia)|Béatrice]]'iga (sõlmiti 1156. aastal)&lt;ref&gt;T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989&lt;/ref&gt;

=== Žanrid ===
* ''Lied'' (vastab oksitaani ja prantsuse [[kantsoon]]ile)
* ''[[Tagelied]]'' või ''[[Wächterlied]]'' (vastab [[alba]]le)
* ''[[Leich]]'' (vastab ''[[lai (luulevorm)|lai]]''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;le)
* ''[[Spruch]]'' (vastab [[sirventees]]ile)

=== Vorm ===
Eelistatud on kaheosaline lauluvorm AAB, nn [[bar-vorm]], kus AA on paarisvärss (''Aufgesang''), mis koosneb kahest värsireast (''Stollen'') ja neile lisatud lõpetavast fraasist B (''Abgesang''). Kui seda täiendatakse veel ühe reaga, mis riimub paarisvärsiga (aaba), on tegemist ringkantsooniga sarnaneva vormiga.

== Minnesingerid ja rüütlilaulu periodiseering ==
=== Varaseimad kirjapanekud ===
''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i algusajaks loetakse perioodi 1150–1170. Saksa muusikateaduses on kasutatud nimetusi ''Frühe Klänge'' 'varased kõlad' ja ''donauländische Minnesang'' 'Doonau regiooni minnesang', kuna sealt oli enamik varase perioodi minnesingereid. Perioodist on väga vähe andmeid, üksikud säilinud laulud on lähedased [[rahvalaul]]ule, raske on midagi väita sidemete kohta [[Prantsuse keel|prantsuskeelse]] rüütlilauluga. 
* [[Kürenberger]]
* [[Dietmar von Aist]]
* [[Meinloh von Sevelingen]]

=== Varase õukonnaluule periood ===
''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kevadeks, ''der Neue Sang'', loetakse ajavahemikku 1170–1200. Prantsuse eeskujud ilmnevad luules väga selgelt, palju on laenatud ja ümbertekstistatud viise ja vabalt töödeldud laule.
* [[Friedrich von Hausen]]
* [[Heinrich VI (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich VI]]
* [[Heinrich von Veldeke]]

=== ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i klassikaline periood ===
Tähtsaimad luule loomise keskused ajavahemikus 1200–1230, mida loetakse ''minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i kõrgperioodiks, olid Tüüringi krahvi õukond [[Wartburg]]is ja [[Babenbergerid|Babenbergerite]] õukond [[Viin]]is. Nendega oli seotud enamik kuulsaid minnesingereid.
* [[Albrecht von Johansdorf]]
* [[Bernger von Horheim]]
* [[Gottfried von Strassburg]]
* [[Hartmann von Aue]]
* [[Heinrich von Morungen]]
* [[Reinmar von Hagenau]]
* [[Walther von der Vogelweide]]
* [[Wolfram von Eschenbach]]

=== ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i hilisperiood ===
Ajavahemikku 1230–1300 võib pidada ''Minnesang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;i muutumise ja hääbumise ajaks (''Wende und Nachklang''). Rüütlilaulu õukondades hakkab välja vahetama linlik suund, mida esindavad nagu Põhja-Prantsusmaal tsunftilaadsed muusikute organisatsioonid (''Meistersinger''). Paralleelselt ''Meistersang''&lt;nowiki&gt;'&lt;/nowiki&gt;iga elab edasi ka 14.–15. sajandi hiline ''Minnesang'' (''spätere Klänge'').
* [[Reinmar von Brennenberg]]
* [[Regenboge]]
* [[Friedrich von Sonnenburg]]
* [[Gottfried von Neifen]]
* [[Frauenlob]] e. [[Heinrich von Meissen]]
* [[Konrad von Würzburg]]
* [[Neidhart von Reuental]]
* [[Otto von Botenlauben]]
* [[Reinmar von Zweter]]
* [[Süßkind von Trimberg]]
* [[Tannhäuser (luuletaja)|Tannhäuser]]
* [[Ulrich von Liechtenstein]]
* [[Walther von Klingen]]
* [[Johannes Hadlaub]]
* [[Herman Münch von Salzburg]]
* [[Hugo von Montfort]]
* [[Oswald von Wolkenstein]]

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* [https://www.britannica.com/art/minnesinger Minnesinger entsüklopeedias britannica.com (inglise keeles)]
* [https://www.historisches-lexikon-bayerns.de/Lexikon/Minnesang Minnesang. Historisches Lexikon Bayerns (saksa keeles)]

{{Commonskat|Minnesang}}

== Välislingid ==
* [https://eeleach.blog/2012/10/17/german-medieval-song-manuscripts-online/ Minnesingeriluule ja -muusika peamiste allikate lingid, postitus musikoloogiablogis]

[[Kategooria:Keskaja muusikud]]
[[Kategooria:Muusikaajalugu]]
[[Kategooria:Minnesingerid| ]]</text>
      <sha1>fxpxmq9tng7j52zginxpv1huldxdx8w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Järlepa mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>274393</id>
    <revision>
      <id>7227770</id>
      <parentid>7216958</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:31:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Johann Tulk</username>
        <id>206974</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pilte */</comment>
      <origin>7227770</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3983" sha1="6qc2lezdt861v7qy6x0ias2kpu1x2s0" xml:space="preserve">[[Fail:Järlepa mõis 2.jpg|pisi|330x330px|Mõisa peahoone. (2026)]]
'''Järlepa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Jerlep'') oli [[mõis]] [[Juuru kihelkond|Juuru kihelkonnas]] [[Harjumaa]]l. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda [[Rapla vald|Rapla valda]] [[Rapla maakond|Rapla maakonnas]].

==Ajalugu==
Järlepa mõis eraldati [[Seli mõis]]ast 1688. aastal ning selle rajajaks oli Johann Andreas von der Pahlen.&lt;ref name=&quot;Muinas&quot;/&gt; Mõisal on olnud palju omanikke:&lt;ref name=&quot;Valdajad&quot;/&gt;
*1688 – Johann Andreas von der Pahlen
*1726 – Johann Andreas Knorring
*1726 – Erik Adlerberg
*1728 – Axel Caspar Reimers
*1782 – Auguste Wilhelmine Toll
*1785 – Axel Eberhard Reimers
*1799 – Moritz Kursell
*1803 – [[Otto Wilhelm von Krusenstern]] 
*1880 – Otto Grünewaldt
*1888 – Karl Wilhelm Pilar von Pilchau 
*1891 – Reinhold Wetter-Rosenthal
*1895 – Otto Lueder
*1913 – [[Otto Friedrich Benedict von Krusenstiern|Otto von Krusenstern]]&lt;ref&gt;[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16772 Järlepa  mõis (Juuru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is&lt;/ref&gt;
== Mõisahoone ==
Esinduslik [[Klassitsism|varaklassitsistlik]] mõisahäärber valmis Otto Wilhelm von Krusensterni tütre abikaasa – [[August von Kotzebue]] – eestvedamisel 1805. aastal. Pärast peahoone valmimist kujunes Järlepast omanäoline ja kuulus kultuurikeskus, kus korraldati kultuuriüritusi. [[1905. aasta revolutsioon Eestis|1905. aasta rahutuste ajal]] põletatud peahoone taastati mõnevõrra muudetud kujul, peasissepääsu ette ehitati nelja sambaga kõrge portikus.&lt;ref name=&quot;MõisaPortaal&quot;/&gt; &lt;ref name=&quot;Muinas&quot;/&gt; 

Pärast [[1919. aasta maareform|1919. aasta mõisate sundvõõrandamist]] sai mõisa omanikuks Eesti valitsus. Enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tegutses mõisas Hendrik Antoni Tubakakompanii. Aastatel 1945–1946 oli mõisa park ja peahoone [[Punaarmee]] [[8. Eesti Laskurkorpus|Eesti Korpuse]] valduses (kasutusel abimajandina), seejärel kuulus peahoone mõned aastad tekstiilivabrikule [[Punane Koit]]. 1957. aastast tegutses hoones [[Järlepa Tõulinnukasvatuse sovhoos]]. Tänapäeval on endine mõisahäärber ja seda ümbritsev park eravalduses.&lt;ref name=&quot;Muinas&quot;/&gt;

== Pilte ==
&lt;gallery&gt;
File:Järlepa mõisa ait-kuivati.jpg|Mõisa ait-kuivati
File:Järlepa mõisa tall-tõllakuur 2 15179.jpg|Tall-tõllakuur[[File:Järlepa mõis 2015.jpg|pisi|Järlepa mõisahoone (2015)]][[File:Järlepa mõisa park ja allee1.jpg|pisi|Mõisa allee]][[Fail:Järlepa_mõisa_ait.jpg|pisi|Mõisa ait]]
&lt;/gallery&gt;

==Vaata ka==
* [[Eesti mõisate loend]]
* “[https://www.postimees.ee/1428507/massistseenis-osalejad-mangisid-stiilipidu Stiilipidu]” 2004
* “[[Papad mammad|Pappad Mammad]]” 2. hooaja 7. osast kuni 3. hooaja 8. osani 2017-2018
* “[[Pind (noorteseriaal)|Pind” (noorteseriaal)]] 2019

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Muinas&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|15175|Järlepa mõisa peahoone}} (vaadatud 17.02.2012)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Valdajad&quot;&gt;{{netiviide| URL = http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand3.html| Pealkiri = &quot;Mõisate valdajad&quot;.| Väljaanne = www.muuseum.harju.ee| Kasutatud = 17.02.2012| Keel = | arhiivimisaeg = 13.04.2013| arhiivimisurl = https://web.archive.org/web/20130413010944/http://www.muuseum.harju.ee/Moisad/seletus_omand3.html| url-olek = ei tööta}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MõisaPortaal&quot;&gt;{{netiviide | URL = http://www.mois.ee/harju/jarlepa.shtml| Pealkiri = &quot;Järlepa mõis&quot;.| Väljaanne = www.mois.ee| Kasutatud = 17.02.2012| Keel = }}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{commonskat|}}
*[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16772 Järlepa  mõis (Juuru khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is

{{Juuru kihelkond}}
{{Coordinate|NS=59.137894|EW=24.928806|type=landmark|region=EE|dim=10000}}

[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Harjumaa mõisad]]
[[Kategooria:Rapla vald]]
[[Kategooria:Juuru kihelkond]]
[[Kategooria:Grünewaldtide mõisad]]</text>
      <sha1>6qc2lezdt861v7qy6x0ias2kpu1x2s0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nokia 3310</title>
    <ns>0</ns>
    <id>291348</id>
    <revision>
      <id>7228097</id>
      <parentid>7101690</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:44:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228097</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11106" sha1="rny4yup3hijp6ysiqk3aqk5ph1eqblj" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=oktoober|aasta=2020}}
&lt;br /&gt;{{Infokast
|name           = Infokast/doc
|bodysyle       = 
|title          = Nokia 3310
|titlestyle     = 
|image          = [[Pilt:Nokia 3310 Blue R7309170 (retouch).png|180px|Nokia 3310 saksakeelse menüüga]]
|headerstyle    = backround:#ccf;
|labelsyle      =
|datastyle      =
|header1  = Andmed
|label2   = Tootja
|data2    = Nokia
|label3   = Võrgud
|data3    = GSM (3310, 3315, 3360, 3390, ja 3395) 
TDMA (3320 ja 3360)
|label4   = Eelkäija
|data4    = Nokia 3210
|label5   = Järeltulija
|data5    = Nokia 3410
Nokia 3510, Nokia 6360
|label6   = Mõõtmed
|data6    = 113 × 48 × 22 mm
|label7   = Kaal
|data7    = 133 g
|label8   = [[Protsessor]]
|data8    = MAD2WD1 (põhineb ARM7TDMI)
|label9   = [[Aku]]
|data9    = BMC-3 (NiMH) 900 mAh; BLC-2 (Li-ion) 1000 mAh
|label10  = [[Ekraan]]
|data10   = mustvalge
|label11  = Ühendatavus
|data11   = GSM, TDMA
}}
'''Nokia 3310''' on [[GSM]]-võrgus töötav [[mobiiltelefon]], mida esitleti 1. septembril 2000. aastal.&lt;ref name=&quot;T0n5U&quot; /&gt; Selle eelkäija oli [[Nokia 3210]]. Telefon oli väga populaarne kogu maailmas. Seda toodeti ligikaudu 126 miljonit&lt;ref name=&quot;eFS8h&quot; /&gt;, mis teeb Nokia 3310-st ühe maailma edukaima telefoni. Nokia 3310 baasil on välja antud mitu mudelivarianti, näiteks Nokia 3315, 3320, 3330, 3350, 3360, 3390 ja 3395.

==Disain==
Nokia 3310 töötati välja Nokia Taani üksuses. See on kompaktne ja vastupidav telefon, mille mõõtmed on 113 × 48 × 22 mm ja kaal 133 grammi. Ekraan on monokroomne ja eraldusvõime 84 × 48 pikslit. Nokia 3310-st on olemas ka 115 g versioon, millel on vähem funktsioone; näiteks 133 g versioonil on avakuval kaks kätt, mis puudutavad teineteist, kuid 115 g versioonil seda pole. Nokia 3310-t hoitakse tavaliselt peopesas ja nuppe vajutatakse pöidlaga. Korpus ja klaviatuur on valmistatud plastmassist. Klaviatuuri sinine nupp on põhinupp, mida vajutades saab teha eri tegevusi, C-nupp on mõeldud käsu tagasivõtmiseks. Nooleklahvid on navigeerimiseks. Telefoni sisse- ja väljalülitamisnupp asub telefoni ülaküljel ning on kummist ja musta värvi.

==Kuulsus==

Nokia 3310 on üks maailma kuulsamaid telefone eelkõige tänu oma ajatule kompaktsele disainile, töökindlusele ja väga heale aku vastupidavusele. Internetis leiab palju arutelusid, kus proovitakse telefoni lõhkuda, kuid see lõpeb enamasti tulutult. Naljahambad on öelnud, et Nokia 3310 on üks maailma kõige raskemini lõhutav asi. Kui kõik müüdud Nokia 3310/3300 telefonid ritta seada, saaks keti, mis algaks Helsingist ja lõpeks Santiagos (üle 13 000 kilomeetri).&lt;ref name=&quot;HxYdy&quot; /&gt;

==Omadused==

Telefonil oli oma aja kohta mitu märkimisväärset lisa, nagu kalkulaator, taimer, stopper, valuutateisendi. Mänge on neli: &quot;Space&quot;, &quot;Impact&quot;, &quot;Bantumi&quot; ja väga populaarne ussimäng &quot;Snake II&quot;. &quot;Snake'i&quot; sarja mängud on Nokia telefonides väga populaarsed juba 1997. aastast. Mudeliga 3310 toodi uuendus ka tekstsõnumite saatmisse, sest see toetas tavalistest kolm korda pikemaid, kuni 459 tähemärgi pikkusi sõnumeid. Telefonil on ka kiireks helistamiseks häälvalimine valitud numbritele. 3310 mudelis kasutati 900 mAh NiMH-akut (BMC-3) või 1000 mAh Li-Ion (BLC-2) tüüpi sisseehitatud akut.

==Isikupärastamine==

3310 mudeli korpus on vahetatav. Korpuse stiile oli palju, kuna neid tootsid paljud firmad üle maailma. Telefoni helinavalikus on 35 monofoonilist helinat, peale selle oli ruumi veel seitsmele enda loodud helinale. Helinaid sai juurde tellida teenusepakkujatelt, kuid võis ise luua, kasutades telefonis olevat Helilooja rakendust. Pimenduspildiks sai määrata ka sõnumina saadud pildi.

==Versioonid==
===3320, 3315, 3360 ja 3395===

Nokia 3315 on Nokia 3310 täiustatud versioon, millel on mõned uuendused.
* Pildiredaktor, et pilte muuta piltsõnumite ja pimenduspiltide juures,
* sõnumite helinaks sai kasutada kõnede helinaid,
* automaatne klahvilukk kindla aja jooksul,
* teistsugune korpus ja klaviatuur.

Peale selle parandati veel mõned vead, mis leiti 3310-l.

Andmesidekaablit kasutades on enamikku 3310 versioone on võimalik uuendada, et saada 3315 funktsioone.

===WAP-täiustatud mudelid (3330 ja 3350)===
Nokia 3330 lisati CSD põhine WAP tugi, animeeritud pimenduspildid, löökkuulimäng “Bumper“ ja telefoniraamat, mis ei olnud SIM-kaardi, vaid telefoni enda mälus. Samuti oli sel võimalus tõmmata [[Java]] MIDP rakendusi WAP-i kaudu.

Aasia versioon, tuntud kui 3350, oli olemuselt täiustatud 3330, millel oli olemas WAP, animeeritud pimenduspildid, rütmiline taustavalgustus, kahesuunalised navigeerimisnupud (mis olid mõeldud helistamiseks ja kõne lõpetamiseks), Hiina kalender ning 96 × 65 piksli suurune ekraan.

===AMPS/D-AMPS-põhised versioonid (3320 ja 3360)===

Nokia 3360 ja 3320 olid mõeldud USA ja Kanada turule. Need sarnanesid väga 3310 ja 3390-ga, kuid kasutavad digitaalselt AMPS (&quot;TDMA&quot;)/AMPS-tehnoloogiat, mitte GSM-tehnoloogiat. 

Neil oli olemas ka infrapunaliides. Erinevalt 3390-st ei toeta 3360 ja 3320 häälvalimist. Telefonid kaaluvad 136 g, seega on nad natuke raskemad kui 3390, mis kaalub 119 g. Neil on ka kahesuunalised navigeerimisnupud.

==Ekraan==
Nokia 3310 LCD on laialdast kasutamist leidnud mikrokontrollerite projektide puhul. Need on graafilised LCD-d ja sisaldavad veel Philips PCD8544 kontrollerit, mis on lihtsasti juhitav kasutades SPI siini. Philips PCD8544 on vähese voolutarbega [[CMOS]] LCD-kontroller. Ekraan on kasutusel ka Gamebuinol (Arduionol põhinev käeshoitav [[mängukonsool]]). Kasutajad peavad suutma meelitada seadet kuvama 3-astmelist halliskaalat&lt;ref name=&quot;T0Rpr&quot; /&gt; ja tegema optilise andmevahetuse, moduleerides LED-taustavalgustust&lt;ref name=&quot;WJBzf&quot; /&gt;.

LCD-paneeli juhtimine ei ole lihtne, sest seal on palju piksleid, mida individuaalselt elektrisignaaliga juhtima peab. 84 × 48 piksli puhul räägime 84 tulbast ja 48 reast, mis teeb kokku 4032 pikslit. Nii suurt hulka väljaviike näiteks Arduino puhul pole võimalik ühendada ja tuleb meeles pidada ka seda, et mikroskeemide tootmisel viib väljaviikude arvu suurendamine märgatavalt hinda üles. Selleks et väljaviikude hulka vähendada, kasutatakse LCD-paneelide puhul nn skaneerimismeetodit, mis tähendab, et korraga uuendatakse vaid üks rida piksleid, kuid uuendamine toimub mitu korda sekundis ja inimese silm seda ei taju. Ühe rea korraga uuendamine tähendab seda, et eelneva 84 × 48 = 4032 asemel on vaja kõigest 84 + 48 = 132 väljaviiku.&lt;ref name=&quot;rEtuZ&quot; /&gt;

Ka 132 väljaviigu ühendamine mikrokontrolleriga oleks kulukas, seetõttu kasutatakse LCD kontrolleri mikroskeeme, mis hõlbustavad LCD pikslimaatriksi juhtimist. Philips PCD8544 on üks sellistest LCD kontrolleritest.&lt;ref name=&quot;rEtuZ&quot; /&gt;

===Arduinoga ühendamine===
Kuna 3310 LCD kasutab Philips PCD8544 kontrollerit, mis töötab 3,3 V peal, tuleb Arduino 5-voldine väljundpinge muundada 3,3-voldiseks, et vältida ekraani kahjustamist. Kõige lihtsam on selleks kasutada 4050 translatorit (''Level Shifter'')&lt;ref name=&quot;RnHVx&quot; /&gt;. Et Nokia 3310 LCD ühendada Arduinoga, tuleb järgida tabelis toodud ''pin''&lt;nowiki/&gt;'ide järjekorda. Kui ekraan on Arduinoga ühendatud, tuleks Arduinot programmeerida. Programmeerimise koode leiab näiteks Arduino kodulehelt.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ LCD ühendamine Arduinoga&lt;ref name=&quot;RnHVx&quot; /&gt;
|-
! LCD !! Juhe !! Märge !! Arduino
|-
| VCC || Punane|| +3,3 V|| 3V3
|-
| GND || Must || Maandus  ||  GND
|-
| SCE || Kollane || ''Chip select (CS)''|| D10
|-
| RST || Oranž ||  ''Reset'' || D8
|-
| D/C|| Roheline || ''data/command selector (A0))''|| D9
|-
| DN(MOSI)|| Sinine||  '' serial data in (MOSI, SDIN)'' || D11
|-
| SCLK|| Valge || Kell (SCK, CLK) ||  D13
|-
| LED || Punane|| Taustavalgustus, +3,3 V || 3V3
|-
|}
==Nokia 3310 tänapäeval==
Hästi taastatud Nokia 3310 on samas hinnaklassis tänapäevaste nutitelefonidega. Näiteks Prantsuse firma Lëkki müüb taastatud Nokia 3310 umbes 80 euroga, umbes sama hinna eest saaks Iirimaal Samsung Galaxy Fame telefoni.&lt;ref name=&quot;SJY6z&quot; /&gt;

Nokia 3310-l on tänapäevaste nutitelefoni ees palju eeliseid. Näiteks on sellel väga pikk aku vastupidavus, 3310 võib nädalaid laadimata olla. Seda on ka lihtne käsitleda ja telefon on vastupidav. Kui Nokia 3310 maha kukub, pole vaja üldiselt karta, et midagi katki läheb.

==Nokia 3310 ja Nokia 3410, 3510, 6360==
Kui võrrelda Nokia 3310-t ja üht tema järglast Nokia 3410-t, siis uuem erineb vanemast selle poolest, et sel on:
*suurema lahutusvõimega ekraan,
*eraldi kõne alustamise ja lõpetamise nupud,
*suuteline talletama 10 tekstsõnumit,
*kõnevaigistus,
*teistsugused mängud telefoni mälus,
*mängude ja rakenduste allalaadimise võimalus.

Tabelis on näha Nokia 3310 ja tema järglaste olulisemad erinevused.
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Nokia 3310 ja Nokia 3410, 3510, 6360 võrdlus
|-
! !! Nokia 3310 !! Nokia 3410 !! Nokia 3510 !! Nokia 6360
|-
| Välja lastud || 2000 || 2002 ||  2002 || 2001 
|-
| Mõõtmed || 113 × 48 × 22 mm || 115 × 49 × 22,5 mm || 118 × 50 × 17 mm || 129 × 46 × 23,4 mm&lt;ref name=&quot;UmxsY&quot; /&gt;
|-
| Kaal || 133 g || 114 g || 106 g ||119 g
|-
| Aku|| BMC-3 (NiMH) 900 mAh; BLC-2 (Li-ion) 1000 mAh||  Li-Ion 825 mAh (BLC-2)|| Li-Ion 950 mAh (BLC-2)||Li-Ion 900 mAh (BLB 2)
|}

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;T0n5U&quot;&gt;http://company.nokia.com/en/news/press-releases/2000/09/01/nokia-introduces-mobile-chat-with-the-nokia-3310&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eFS8h&quot;&gt;http://www.mobilephonehistory.co.uk/nokia/nokia_3310.php&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HxYdy&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://company.nokia.com/en/news/press-releases/2005/09/21/nokia-introduces-nokia-2652-fold-design-for-new-growth-markets-major-milestone-reached-one-billionth-nokia-mobile-phone-sold-this-summer |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-07 |arhiivimisaeg=2014-07-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140724110953/http://company.nokia.com/en/news/press-releases/2005/09/21/nokia-introduces-nokia-2652-fold-design-for-new-growth-markets-major-milestone-reached-one-billionth-nokia-mobile-phone-sold-this-summer |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;T0Rpr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://gamebuino.com/wiki/index.php?title=Grey-scale_rendering |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-07 |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023075641/http://gamebuino.com/wiki/index.php?title=Grey-scale_rendering |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;WJBzf&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://gamebuino.com/forum/viewtopic.php?f=12&amp;t=995 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-12-07 |arhiivimisaeg=2014-10-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141023075936/http://gamebuino.com/forum/viewtopic.php?f=12&amp;t=995 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rEtuZ&quot;&gt;http://lauri.võsandi.com/arduino/nokia-5110-lcd-shield.html&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RnHVx&quot;&gt;http://forums.4fips.com/viewtopic.php?f=3&amp;t=1086&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;SJY6z&quot;&gt;http://www.dailyedge.ie/nokia-3310-on-sale-smartphone-1391161-Mar2014/&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;UmxsY&quot;&gt;http://www.phonescoop.com/phones/phone.php?p=66&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Nokia mobiiltelefonid]]</text>
      <sha1>rny4yup3hijp6ysiqk3aqk5ph1eqblj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Saksa-Rooma riigi territooriumite loend (H)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>293691</id>
    <revision>
      <id>7227681</id>
      <parentid>7222485</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:46:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Gliwi</username>
        <id>30815</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>([[c:GR|GR]])  [[File:Wappen Hohenfels.png]] → [[File:DEU Hohenfels (B.W.) COA.svg]] PNG → SVG</comment>
      <origin>7227681</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27933" sha1="gekdnvhvhg9b9svwr7m4uit0yo1yl3f" xml:space="preserve">{{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2012}}
{{Saksa-Rooma riigi territooriumite loend}}

See on [[Saksa-Rooma riigi territooriumite loend]], mis algavad tähega H:

{|class=&quot;wikitable sortable&quot; 
|-
!width=24%|Nimi
!width=18%|Tüüp
!width=40px|Ringkond
!width=40px|Haru
!width=20%|Aeg
!width=50%|Märkused
|-
|[[Pilt:DEU Haag (Oberbayern) COA.svg|20px]]    [[Haag in Oberbayern|Haag]]
|Krahvkond
|
|
|
|1500: Baieri ringkond&lt;br&gt;1567: Liin suri välja; Baieri hertsogitele
|-
|[[Pilt:Armoiries Habsbourg.svg|20px]]    [[Habsburg]]
|Krahvkond
|
|
|1040
|1305: Annekteeriti [[Austria]]sse, andis oma nime suurhertsogite dünastiale, kellest sai ''de facto'' keiserlik dünastia&lt;br&gt;1414: Annekteeriti [[Berni kanton|Bern]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Laufenburg AG.svg|20px]]    [[Laufenburg (Šveits)|Habsburg-Lauffenburg]] ''(Habsburg-Laufenburg)''
|Krahvkond
|
|
|1239: Eraldus [[Habsburg]]ist
|Jagunes mitmel korral&lt;br&gt;1282–1408: Omandas Klettgau maakrahvkonna&lt;br&gt;1408: Kõik jagunemised annekteeriti [[Sulz (Aargau)|Sulzi]]
|-
|[[Pilt:Wappen landhadeln.jpg|20px]]    [[Land Hadeln|Hadeln]]
|&quot;Talupoegade vabariik&quot; Saksi-Lauenburgi lõdva ülemvõimu all
|
|
|Esimesed teated 12. sajandi keskpaigast
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Tugevalt kahanenud nooremale Saksimaale&lt;br&gt;1260: [[Saksi-Lauenburg]]i ülemvõim&lt;br&gt;1305–1401: Saksi-Lauenburgi Bergedorf-Möllni ja Ratzeburg-Lauenburgi dünastiliste liinide ühisvalitsemise all&lt;br&gt;1330–?: Pandina [[Hamburg]]ile&lt;br&gt;1402–1481: Pandina Hamburgile&lt;br&gt;1481: Lunastatud Saksi-Lauenburgile&lt;br&gt;1689–1731: Keiserlik eestkoste dünastia hääbumisel&lt;br&gt;1731: Läänistati [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannoverile]]&lt;br&gt;1803–1813: Vallutused/anneksioonid [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]]&lt;br&gt;1813: Tagastati Hannoverile (kuningriik aastast 1814)&lt;br&gt;1852: Traditsiooniline autonoomia katkestati&lt;br&gt;1866: Annekteeriti [[Preisimaa kuningriik|Preisimaale]]&lt;br&gt;1884: Üksus lõpetati 
|-
|[[Pilt:Blason haguenau 67.svg|20px]]    [[Haguenau]] ''(Hagenau)''
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vaba riigilinn
|Ü Rein
|
|1260
|1648: Annekteeriti Prantsusmaale
|-
|[[Pilt:Blason haguenau 67.svg|20px]]   [[Hagenau]]
|&quot;Maafoogtkond&quot;
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason fr Hainaut ancien.svg|20px]]   [[Hainaut krahvkond|Hainaut]]
|Krahvkond
|Bur
|IH
|1071
|1299: Ühendati Hollandi krahvkonnaga&lt;br&gt;1436: Burgundiale&lt;br&gt;1512: Burgundia ringkond
|-
| Hainburg
|Krahvkond
|
|
|1240: Eraldus [[Regensteini krahvkond|Regensteinist]]
|1368: Taasannekteeriti Regensteini poolt&lt;br&gt;1599: Annekteeriti [[Halberstadti piiskopkond]]a
|-
|[[Pilt:Wappen Halberstadt.svg|20px]]   [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadt]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond&lt;br&gt;1180: Vürst-piiskopkond  
|A Saks
|VH
|996: Rajamine&lt;br&gt;1180: Eraldus vanast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]]
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lammutamisel otsealluvuse keisrile&lt;br&gt;1648: Ilmalikustati vürstkonnana [[Brandenburgi mark|Brandenburgile]]
|-
|[[Pilt:Wappen Halberstadt.svg|20px]]   [[Halberstadti vürstkond|Halberstadt]]
|Vürstkond
|A Saks
|
|1648: Ilmalikustati Halberstadti piiskopkonnast
|Aastatel 1648 kuni 1918 olid &quot;Halberstadti vürstid&quot; Brandenburgi kuurvürstid, Preisimaa kuningad ja lõpuks Saksamaa keisrid, välja arvatud siis, kui Halberstadt oli aastatel 1807 kuni 1813 osa Vestfaali kuningriigist.
|-
|[[Pilt:Haldenstein wappen.svg|20px]]   [[Haldenstein]]
|Parunkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Schwaebisch Hall.svg|20px]]   [[Schwäbisch Hall|Hall]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hallermund]]
|Krahvkond
|A Rein
|
|u.1163
|1398: Annekteeriti [[Corvey klooster|Corveysse]]&lt;br&gt;1408: Annekteeriti [[Mindeni piiskopkond|Mindenisse]]&lt;br&gt;1436: Annekteeriti [[Braunschweig-Lüneburgi hertsogkond|Braunschweigi]]&lt;br&gt;1707: Annekteeriti [[Platen-Hallermund]]i
|-
|[[Pilt:Grafschaft Hals coat of arms.svg|20px]]   [[Hals (Passau)|Hals]]
|1280: Krahvkond
|
|
|12. sajand
|1443: Annekteeriti [[Leuchtenberg]]i&lt;br&gt;1486: Müüdi Aichbergile&lt;br&gt;1511: Päriti Degenbergi poolt&lt;br&gt;1517: Müüdi Baierile&lt;br&gt;Cronensteinile&lt;br&gt;Sinzendorfile&lt;br&gt;1715: Baierile
|-
|   [[Hamburg]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Riigilinn
|A Saks
|RR
|1189
|1241: Hansa liidu asutajaliige&lt;br&gt;1510: Riigilinn&lt;br&gt;1810: Annekteeriti Prantsusmaale&lt;br&gt;1815: Vabalinn
|-
|[[Pilt:Wappen Hanau.svg|20px]]   [[Hanau krahvkond|Hanau]]
|1429: Krahvkond&lt;br&gt;1803: Vürstkond
|
|
|1178
|1243: Esmamainimine&lt;br&gt;1255: Omandas Munzenbergi isandkonna&lt;br&gt;1451: Jagunes [[Hanau-Münzenberg]]iks ja [[Hanau-Lichtenberg]]iks&lt;br&gt;1458: Jagunes [[Hanau-Babenhausen]]iks, Hanau-Münzenbergiks ja Hanau-Lichtenbergiks&lt;br&gt;1480:Omandas Lichtenbergi isandkonna&lt;br&gt;Taasühines&lt;br&gt;1736: Läks [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasselile]]&lt;br&gt;1803: Prantsusmaale&lt;br&gt;1810: Frankfurdi suurhertsogkond&lt;br&gt;1813: Hessen-Kasselile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen Babenhausen (Hessen).svg|20px]]   [[Hanau-Babenhausen]]
|1429: Krahvkond
|
|
|1451: Eraldus [[Hanau krahvkond|Hanaust]]
|1481: Sai Hanau-Lichtenbergiks
|-
|[[Pilt:Blason Lichtenberg 67.svg|20px]]   [[Hanau-Lichtenberg]]
|1429: Krahvkond&lt;br&gt;1696: Vürstkond
|Ü Rein
|
|1481: Asendas Hanau-Babenhausent
|1642: Päris hääbunud Hanau-Münzenbergi liini&lt;br&gt;1736: Liin hääbus; jagati [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadti]] ja [[Mainz]]i vahel&lt;br&gt;1785: Ühendati Hessen-Kasselisse
|-
|[[Pilt:Wappen Münzenberg (Hessen).png|20px]]   [[Hanau-Münzenberg]]
|1429: Krahvkond
|
|
|
|1642: Meesliin hääbus; ühendati Hanau-Lichtenbergiga&lt;br&gt;1736: Päriti Hessen-Darmstadti poolt
|-
|[[Pilt:Royal Arms of the Kingdom of Hanover.svg|20px]]   [[Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkond|Hannover]]
|Hertsogkond&lt;br&gt;1692: Kuurvürst
|A Saks
|KV
|1636
|
|-
|[[Pilt:DEU Harburg (Schwaben) COA.svg|20px]]   [[Harburg (Švaabi)|Harburg]]
|Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hardegg]]
|1383: Krahvkond
|
|
|
|1188: Esmamainimine&lt;br&gt;1260: Plaini krahvidele&lt;br&gt;1273–1483: Maidburgi krahvidele&lt;br&gt;1495: Müüdi Habsburgide poolt Pruschenki parunitele ja krahvidele&lt;br&gt;Omandas Kadolzi, Seefeldi ja Stetteldorfi isandkonnad
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Harrach]]
|1628: Krahvkond
|
|
|1628
|Omandas Rohrau krahvkonna&lt;br&gt;Omandas Thannhauseni krahvkonna
|-
|[[Pilt:DEU Zell am Harmersbach COA.svg|20px]]   [[Zell am Harmersbach|Harmersbach]]
|Keiserlik org
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Armoiries de Schoenecken 7.svg|20px]]   [[Hartelstein]]
|Isandkond
|
|
|1460: Eraldus [[Saffig]]ist
|1477: Annekteeriti [[Saffig-Olbrück]]i
|-
|[[Pilt:DEU Hatzfeld (Eder) COA.svg|20px]]   [[Hatzfeld]]
|Isandkond&lt;br&gt;1635: Krahvkond&lt;br&gt;1748: Vürstkond
|Ü Saks
|
|
|1418: Liin hääbus; territoorium läks Hatzfeldile&lt;br&gt;1639: Omandas Gleicheni&lt;br&gt;1640: Keiserlik osariik; Gleicheni krahvid&lt;br&gt;1741: Trachenbergi vürstid Preisimaal&lt;br&gt;1806: Bergi suurhertsogkonnale&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:DEU Hauenstein (Pfalz) COA.svg|20px]]   [[Hauensteini krahvkond|Hauenstein]]
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Hausen (Forchheim) COA.svg|20px]]   [[Hausen (Forchheim)|Hausen]]
|Isandkond
|
|
|
|1500: Frangimaa ringkond
|-
|[[Pilt:Havelberg-Bistum.PNG|20px]]    [[Havelbergi piiskopkond|Havelberg]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Piiskopkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Hegau]]
|Krahvkond
|
|
|
|Sealhulgas Aachi ja Engeni isandkonnad
|-
|[[Pilt:DEU Maselheim COA.svg|20px]]    [[Heggbachi klooster|Heggbach]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|Šva
|
|
|1793: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Heideck COA.svg|20px]]    [[Heideck]] ''(Heydeck)''
|Isandkond
|
|
|
|Omandas Bretzenheimi&lt;br&gt;1471: Baierile
|-
|[[Pilt:Wappen Heilbronn.svg|20px]]     [[Heilbronn]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vaba riigilinn
|Šva
|ŠR
|1350
|1803: Mediatiseeriti
|-
|[[Pilt:Heiligenberg Wappen.gif|20px]]     [[Heiligenbergi krahvkond|Heiligenberg]]
|Krahvkond
|Šva
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Heiligkreuzthal]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Abtkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Heinsberg COA.svg|20px]]     [[Heinsberg]]
|Krahvkond
|
|
|1085
|1479: Annekteeriti [[Jülichi hertsogkond|Jülichisse]]
|-
|[[Pilt:Wappen Weiler ob Helfenstein.png|20px]]     [[Helfensteini krahvkond|Helffenstein]]  ''(Helfenstein)''
|1351: Krahvkond
|
|
|1113
|1100: Ehitati Helfensteini loss&lt;br&gt;1200: Abielu kaudu Spitzenbergi ja Sigmaringeni krahvile&lt;br&gt;1226: Spitzenbergi ja Helfensteini krahvkondade ühendamine&lt;br&gt;1258: Päriti, naisliini pidi, mõned Dillingeni krahvide territooriumid&lt;br&gt;Wiesensteini liin päris Geislingeni krahvkonna&lt;br&gt;1356: Jagunes Blaubeureni (hääbus 1517) ja Wiesensteini (hääbus 1627) linideks&lt;br&gt;1383: Geislingen ja Helfenstein panditi riigilinn Ulmile&lt;br&gt;1396: Wiesensteini liin müüs Helfensteini lossi, maad Ulmis ja Elchingeni kloostri kaitse Ulmile&lt;br&gt;1447: Blaubeureni isandkond müüdi Wurttembergile&lt;br&gt;1448: Heidenheimi isandkond müüdi Wurttembergile&lt;br&gt;1450–1457: Wurttemberg valdas ajutiselt Wiesensteini&lt;br&gt;1450–1504: Baieri kuurvürstkond valdas ajutiselt Heidenheimi isandkonda&lt;br&gt;Heidenheim Wurttembergile&lt;br&gt;1626: Helfenssteini meesliin suri välja&lt;br&gt;1627: Blaubeuren läks Wurttembergile; 1/3 Wiesensteinist läks Furstenbergile ja 2/3 Baieri kuurvürstkonnale&lt;br&gt;1643: Baierile ja Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Helmarshausen]]
|RR
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Gefürstete-Grafschaft-Henneberg.jpg|20px]]     [[Hennebergi krahvkond|Henneberg]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1471: Hennebergi vürstlik krahv
|Frank
|IH
|1037
|1096: Esmamainimine&lt;br&gt;Jagunes Hennebergiks, Botenlaubeniks ja Straufiks&lt;br&gt;1274: Jagunes Henneberg-Schleusingeniks, Henneberg-Aschach-Romhildiks ja Henneberg-Hartenbergiks&lt;br&gt;1310: Henneberg-Schleusingen tõusis vürstkonnaks&lt;br&gt;Jagunemised annekteeriti [[Mansfeld-Bornstedt]]i, [[Meißeni markkrahvkond|Meißenisse]], [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaale]] ja [[Stolberg-Stolberg]]i&lt;br&gt;1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1554: Vastastikuse pärimise leping Saksimaa hertsogite ja Hennebergi krahvide vahel&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1583: Hennebergi krahvid surid välja
|-
|[[Pilt:POL heraldy - pas.svg|20px]]     [[Herfordi klooster|Herford]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|823: Keiserlik klooster&lt;br&gt;1523: Vürstinna-abtiss
|A Rein
|
|u.800
|819: Herfordi Benediktlaste kloostri asutamine&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati [[Preisimaa]]le
|-
|[[Pilt:DEU Herford COA.svg|20px]]     [[Herford]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|1631: Vabalinn
|A Rein
|RR
|
|1652: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Héricourt]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Herrenzimmern]]
|Isandkond&lt;br&gt;1530: Krahvkond
|
|
|1495: Eraldus [[Zimmern]]ist
|1570: Annekteeriti [[Mötzkirch]]i
|-
|[[Pilt:DEU Herrstein COA.svg|20px]]     [[Herrstein]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Bad Hersfeld COA.svg|20px]]     [[Hersfeldi klooster|Hersfeld]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Klooster
|
|
|1232
|1432: [[Hesseni maakrahvkond|Hessenile]]&lt;br&gt;1606: Hessen-Kasseli halduse all&lt;br&gt;1648: Ilmalikustati Hessen-Kasselile
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hesseni maakrahvkond|Hessen]]
|1265: Maakrahvkond&lt;br&gt;1292: Vürst&lt;br&gt;1500: Hertsogkond&lt;br&gt;1806: Suurhertsogkond&lt;br&gt;1866: Kuurvürstkond
|Ü Rein
|IH
|1247 Eraldati [[Tüüringi hertsogkond|Tüüringist]]
|Omandas Giesseni&lt;br&gt;Omandas Ziegenhaini&lt;br&gt;Omandas Nidda&lt;br&gt;Omandas Katzenelnbogeni&lt;br&gt;1432: Ülemvõim Hersfeldi kloostri üle&lt;br&gt;1567: Jagunes [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadtiks]], [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseliks]] (või Hessen-Casseliks), [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburgiks]] ja [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfelsiks]]&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Hesse Darmstadt coat of armes (1736).gif|20px]]     [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond|Hessen-Darmstadt]]
|Maakrahvkond&lt;br&gt;1806: Suurhertsogkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1736: Päris Hanau-Lichtenbergi&lt;br&gt;1806: Ühines Reini liitu
|-
|[[Pilt:Wappen-HH.png|20px]]     [[Hessen-Homburgi maakrahvkond|Hessen-Homburg]]
|
|
|
|1622: Eraldus Hessen-Darmstadtist
|1650: Jagunes Hessen-Homburgiks ja Hessen-Homburg-Bingenheimiks&lt;br&gt;1668: Sai Hessen-Darmstadtist sõltumatuks&lt;br&gt;1681: Homburg ja Bingenheim taasühendati&lt;br&gt;1806: Hessen-Homburg annekteeriti Hessen-Darmstadti&lt;br&gt;1815: Hessen-Homburg taastati&lt;br&gt;1866: Hessen-Darmstadtile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen-HK.png|20px]]     [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kassel]] (või Hessen-Cassel)
|1265: Maakrahvkond&lt;br&gt;1803: Kuurvürstkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1736: Päris Hanau-Münzenbergi&lt;br&gt;1815: Omandas Fulda vürst-piiskopkonna&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburg]]
|1265: Maakrahvkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1604: Liideti [[Hessen-Kasseli maakrahvkond|Hessen-Kasseliga]]
|-
|[[Pilt:Coat of arms of Hesse.svg|20px]]     [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfels]]
|1265: Maakrahvkond
|Ü Rein
|IH
|1567: Loodi [[Hesseni maakrahvkond|Hesseni]] jagunemisel
|1582: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1583: Territoorium jagati [[Hessen-Darmstadti maakrahvkond||Hessen-Darmstadti]], [[Hessen-Marburgi maakrahvkond|Hessen-Marburgi]] ja [[Hessen-Rheinfelsi maakrahvkond|Hessen-Rheinfelsi]] vahel
|-
|[[Pilt:Wappen Hildesheim.svg|20px]]     [[Hildesheimi piiskopkond|Hildesheim]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|815: Piiskopkond&lt;br&gt;c1221: Vürst-piiskopkond
|A Saks
|VH
|888: Rajamine&lt;br&gt;1180: Eraldus vanast [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonnast]]
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1180: Jäi Welfide allodiaalvalduste mõju alla&lt;br&gt;u.1221: Saavutas otse keisrile allumise&lt;br&gt;1793: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1802: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]&lt;br&gt;1803: Ilmalikustati Preisimaale
|-
|[[Pilt:Wappen Hildesheim.svg|20px]]     [[Hildesheim]]
|style=&quot;background:#ff6633;&quot;|Vabalinn
|A Saks
|VH
|1300
|1803: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]]
|-
|[[Pilt:DEU Hillesheim COA.svg|20px]]     [[Hillesheim (Eifel)|Hillesheim]] ''(Hillesheimb)''
|Parunkond&lt;br&gt;1712: Krahvkond
|
|
|
|1722: Reipoltskircheni isandad
|-
|[[Pilt:DEU Höchberg COA.svg|20px]]     [[Höchberg]]
|Markkrahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hochstaden]]
|Krahvkond
|
|
|1144
|1261: Annekteeriti [[Kölni kuurvürstkond|Kölni peapiiskopkonda]]
|-
|[[Pilt:Wappen Hohenberg an der Eger.png|20px]]     [[Hohenberg an der Eger|Hohenberg]]
|Krahvkond
|
|
|
|1280/1287: Omandas Altensteigi isandkonna&lt;br&gt;1381: Austriale (Leopoldi liin)&lt;br&gt;Omandas Wildbergi, Nagoldi, Altensteigi ja Horbi isandkonnad&lt;br&gt;Ostis Oberndorfi isandkonna&lt;br&gt;1253: Jagunes Hohenberg-Rottenburgiks ja Hohenberg-Nagoldiks&lt;br&gt;Hohenberg-Nagoldi jagunemine Hohenberg-Nagoldiks ja Hohenberg-Wildbergiks
|-
|[[Pilt:DEU Altensteig COA.svg|20px]]     [[Hohenberg-Altensteig]]
|
|
|
|
|1397/1398: Müüdi Badeni markkrahvidele&lt;br&gt;1603: Wurttembergi hertsogkonnale
|-
|[[Pilt:Wappen Nagold.png|20px]]     [[Hohenberg-Nagold]]
|Krahvkond
|
|
|1253: Eraldus [[Zollern]]ist ja [[Hohenberg an der Eger|Hohenbergist]]
|1264: Annekteeriti [[Zollern-Nürnberg]]i&lt;br&gt;1363: Müüdi Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Wappen Rottenburg am Neckar.svg|20px]]     [[Rottenburg am Neckar|Hohenberg-Rottenburg]]
|Krahvkond
|
|
|1253: Eraldus [[Zollern und Hohenberg]]ist
|1264: Annekteeriti [[Zollern-Nuremberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Wildberg COA.svg|20px]]     [[Wildberg (Baden-Württemberg)|Hohenberg-Wildberg]]
|
|
|
|
|1200: Ehitati Wildbergi loss&lt;br&gt;1237: Esmamainimine&lt;br&gt;u.1237: Wildberg, Nagold ja teised kohad läksid abielu kaudu Tübingeni pfaltskrahvilt Hohenbergi krahvidele&lt;br&gt;1318: Burkhard V rajas isankonna, mis koosnes Altensteigist ja Neubulachist&lt;br&gt;1355: Jagunes Hohenberg-Burlachiks ja Hohenberg-Altensteigiks&lt;br&gt;1364: [[Pfalzi kuurvürstkond|Pfalzi kuurvürstkonnale]]&lt;br&gt;1440: Wurttembergile
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenems]]&lt;br&gt;Hohen-Embs
|1333: Krahvkond&lt;br&gt;1560: Krahvkond
|Šva
|
|u.1210
|?: Hohenemsi isandad&lt;br&gt;1603: Keiserlik osariik&lt;br&gt;1613: Sulzi krahvid müüsid Vaduzi ja Schellenbergi Hohenemsi krahvidele&lt;br&gt;1613–1712: Vaduzi krahvid&lt;br&gt;?: Lustenau isandad&lt;br&gt;1646: Jagunes [[Hohenems-Hohenems]]iks ja [[Hohenems-Vaduz]]iks&lt;br&gt;17__: Kaotas keiserliku osariigi staatuse&lt;br&gt;1765: Omandati Austria poolt
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenems-Hohenems]]
|Krahvkond
|
|
|1646: Eraldus [[Hohenems]]ist
|1718: Annekteeriti [[Hohenems-Vaduz]]i
|-
|[[Pilt:LIE Vaduz COA HistLex.svg|20px]]     [[Hohenems-Vaduz]]
|Krahvkond
|
|
|1646: Eraldus [[Hohenems]]ist
|1712: Osteti Liechtensteini poolt&lt;br&gt;1719: Annekteeriti [[Liechtenstein]]i
|-
|[[Pilt:DEU Hohenfels (B.W.) COA.svg|20px]]     [[Hohenfels]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]    [[Hohengeroldseck]]
|12. sajand: Isandkond&lt;br&gt;1705: Krahvkond&lt;br&gt;Vürstkond
|Šva
|
|
|1692–1705: Keiserliku halduse all&lt;br&gt;Omandati Leyeni poolt&lt;br&gt;1815: Austriale&lt;br&gt;1819: Badenile
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe]]
|1100s: Krahvkond&lt;br&gt;1450: Krahvkond
|Frank
|
|1192
|1100d: Heinrich I oli esimene Hohenlohe krahv&lt;br&gt;1230: Jagunes Hohenlohe-Hohenloheks ja Hohenlohe-Brauneckiks&lt;br&gt;1256: Jagunes [[Hohenlohe-Möckmühl]]iks, [[Hohenlohe-Röltingen]]iks ja [[Hohenlohe-Weikersheim]]iks&lt;br&gt;1500: Frangimaa ringkond&lt;br&gt;1390: Hohenlohe-Braunecki liin hääbus; maad läksid Brandenburgile&lt;br&gt;1412: Hohenlohe-Uffenheim-Speckfeldi liin hääbus&lt;br&gt;1551: Jagunes Hohenlohe-Neuensteiniks ja Hohenlohe-Waldenburgiks&lt;br&gt;1631: Hohenlohe-Neuenstein päris Gleicheni krahvkonna&lt;br&gt;1805: Hohenlohe-Neuensteini vanem liin hääbus&lt;br&gt;1701: Hohenlohe-Neuensteini noorem liin jagunes Hohelohe-Langenburgiks, Hohenlohe-Ingelfingeniks ja Hohenlohe-Kirchbergiks&lt;br&gt;1861: Hohenlohe-Kirchbergi liin suri välja&lt;br&gt;&lt;br&gt;1824: Hohenlohe-Schillingsfurst päris Rabibori ja Corbie hertsogkonnad
|-
|[[Pilt:POL Bartoszyce COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Bartenstein]]
|1688: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1688: Eraldus [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]ist
|1798: Jagunes [[Hohenlohe-Bartenstein]]iks ja [[Hohenlohe-Jagstberg]]iks&lt;br&gt;1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Wappen Ingelfingen.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Ingelfingen]]
|1701: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1701: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist&lt;br&gt;1806: Annekteeriti Baieri poolt
|
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Jagstberg]]
|1798–1806: Vürstkond
|
|
|1798: Eraldus [[Hohenlohe-Bartenstein]]ist
|1806: Mediatiseeriti Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Kirchberg]]
|1650: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1650: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist&lt;br&gt;1701: Eraldus [[Hohenlohe-Langenburg]]ist
|1675: Taasühines [[Hohenlohe-Langenburg]]iga&lt;br&gt;1806: Mediatiseeriti Baierisse&lt;br&gt;1810: Vahetati Wurttembergi
|-
|[[Pilt:Wappen Kuenzelsau.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Künzelsau]]
|1676–1689: Krahvkond
|
|
|1676: Eraldus Hohenlohe-Neuensteinist
|1689: Taasühines Hohenlohe-Neuensteiniga
|-
|[[Pilt:DEU Langenburg COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Langenburg]]
|1586: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1586: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|
|-
|[[Pilt:DEU Möckmühl COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Möckmühl]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|1340: Jagati [[Hohenlohe-Uffenheim]]i ja [[Hohenlohe-Wernsberg]]i vahel
|-
|[[Pilt:Wappen Neuenstein (Hohenlohe).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein]]
|1472: Krahvkond&lt;br&gt;1772: Vürstkond
|
|
|1472: Eraldus [[Hohenlohe-Weikersheim]]ist
|1698: Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenile&lt;br&gt;1702: Eraldus Hohenlohe-Neuenstein-Öhringenist&lt;br&gt;1708: Annekteeriti [[Hohenlohe-Neuenstein-Öhringen]]i
|-
|[[Pilt:Wappen Ingelfingen.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Ingelfingen]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Kirchberg an der Jagst COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Kirchberg]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Langenburg COA.svg|20px]]     [[Hohenlohe-Neuenstein-Langenburg]]
|1764: Vürstkond
|
|
|
|
|-
|-
|[[Pilt:Wappen Öhringen.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Neuenstein-Öhringen]]
|1698: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|
|1702: Jagunes Hohenlohe-Öhringeniks ja Hohenlohe-Neuensteiniks
|-
|[[Pilt:Wappen Öhringen.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Öhringen]]
|1641: Krahvkond&lt;br&gt;1764: Vürstkond
|
|
|1676: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1765: Annekteeriti [[Hohenlohe-Ingelfingen]]isse&lt;br&gt;1805: Läks Hohenlohe-Ingelfingenile
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]        [[Hohenlohe-Röltingen]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|Hääbus aastal 1290
|-
|[[Pilt:DEU Schillingsfürst COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]
|Krahvkond
|
|
|1615: Eraldus [[Hohenlohe-Waldenburg]]ist
|1688: Jagunes [[Hohenlohe-Bartenstein]]iks ja [[Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst]]iks
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1472: Eraldus [[Hohenlohe-Weikersheim]]ist
|1545: Annekteeriti [[Hohenlohe-Neuenstein]]i
|-
|[[Pilt:DEU Uffenheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Uffenheim]]
|Krahvkond
|
|
|1262: Eraldus [[Hohenlohe-Möckmühl]]ist
|1387: Annekteeriti [[Nürnberg]]i
|-
|[[Pilt:DEU Waldenburg COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg]]
|1553: Krahvkond&lt;br&gt;1557: Vürst&lt;br&gt;1757: Vürstkond
|
|
|1553: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1615, 1679: Jagunes mitmeks riigiks
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg-Bartenstein]]
|1744: Vürstkond
|
|
|
|1746: Frangimaa ringkond
|-
|[[Pilt:DEU Schillingsfürst COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Waldenburg-Schillingsfürst]]
|1697: Krahvkond&lt;br&gt;1744: Vürstkond
|
|
|1688: Eraldus [[Hohenlohe-Schillingsfürst]]ist&lt;br&gt;1806: Annekteeriti Baierisse
|
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1256: Eraldus [[Hohenlohe]]st
|1490: Annekteeriti [[Hohenlohe-Schillingsfürst-Weikersheim]]i
|-
|[[Pilt:DEU Weikersheim COA.svg|20px]]        [[Hohenlohe-Weikersheim]]
|Krahvkond
|
|
|1610: Eraldus [[Hohenlohe-Neuenstein]]ist
|1756: Annekteeriti [[Hohenlohe-Öhringen]]i
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hohenlohe (1).svg|20px]]     [[Hohenlohe-Wernsberg]]
|Krahvkond
|
|
|1267: Eraldus [[Hohenlohe-Möckmühl]]ist
|1350: Annekteeriti [[Hohenlohe-Uffenheim]]i
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenrechberg]]
|Isandkond
|
|
|1163
|1585: Annekteeriti [[Staufeneck]]i
|-
|[[Pilt:DEU Aichen COA.svg|20px]]     [[Aichen|Hohenrechberg und Aichen]]
|Isandkond&lt;br&gt;1626: Krahvkond
|
|
|1605: Eraldus [[Aichen]]ist
|1676: Annekteeriti [[Donzdorf]]i
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hohenwaldeck und Maxlrain]]&lt;br&gt;Hohen-Waldeck
|Isandkond
|
|
|
|1500: Baieri ringkond
|-
|[[Pilt:Hohenzollern-arms.JPG|20px]]     [[Hohenzollern]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1363: Vürst&lt;br&gt;1623: Vürstlik Krahvkond
|
|
|1309: Tekkis [[Zollern]]i krahvkondadest
|1061: Esmamainimine&lt;br&gt;1267: Zollerni lossi esmamainimine&lt;br&gt;1512: Jagunes [[Hohenzollern-Hechingen]]iks &amp; ?
|-
|[[Pilt:Wappen Haigerloch.svg|20px]]     [[Hohenzollern-Haigerloch]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1630: Vürstkond
|
|
|1575: Eraldus [[Hohenzollern-Hechingen]]ist
|1767: Annekteeriti [[Hohenzollern-Sigmaringen]]isse
|-
|[[Pilt:Wappen Hechingen.svg|20px]]     [[Hohenzollern-Hechingen]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1623: Vürstkond
|Šva
|
|1512: Eraldus [[Hohenzollern]]ist
|1653: Vürstide nõukogu&lt;br&gt;1806: Ühines Reini liitu&lt;br&gt;1815: Ühines Saksa liitu&lt;br&gt;1849: Preisimaale&lt;br&gt;1869: Hohenzollern-Hechingen liin hääbus
|-
|[[Pilt:Hohenzollern-Sigmaringen.JPG|20px]]     [[Hohenzollern-Sigmaringen]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1623: Vürstkond
|Šva
|
|1575: Eraldus [[Hohenzollern-Hechingen]]ist
|1849: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Hohnstein-Graf.PNG|20px]]     [[Hohenstein (Tüüringi)|Hohnstein]]  ''(Hohenstein)''
|Krahvkond
|Ü Saks
|
|1123: Rajati vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] läänina
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] vasall&lt;br&gt;1180: Saavutas vana Saksimaa hertsogkonna lagunemisel otse keisrile alluvuse&lt;br&gt;1238–1267: Hohensteini krahvid omandasid Klettenbergi krahvkonna kui [[Halberstadti piiskopkond|Halberstadti piiskopkonna]] lääni&lt;br&gt;1268: Omandas Sömmerda isandkonna&lt;br&gt;1300d: Omandas Lohra krahvkonna&lt;br&gt;1315: Jagunes 3 liiniks&lt;br&gt;1593: Hohensteini krahvide liin suri välja&lt;br&gt;1648: Annekteeriti [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]], [[Schwarzburgi krahvkond|Schwarzburgi]] ja [[Stolbergi krahvkond|Stolbergi]]&lt;br&gt;Hannoveri osalise ülemvõimu all
|-
|[[Pilt:Counts of Holland Arms.svg|20px]]     [[Holland]]
|1000d: Krahvkond&lt;br&gt;1806–1810: Hollandi kuningriik
|
|
|u.1150: Eraldus [[Utrechti piiskopkond|Utrechti piiskopkonnast]]
|1064: Esmamainimine&lt;br&gt;u.1100: Hollandi krahvi tiitli esmakasutamine&lt;br&gt;1299: Ühendati Hainaut krahvkonnaga&lt;br&gt;1349–1433: Baieri Wittelsbachidele&lt;br&gt;1433–1482: [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogkonnale]]; hiljem juhtival positsioonil [[Hollandi Vabariik|Ühendatud Provintsides]]&lt;br&gt;1482–1581: Habsburgidele&lt;br&gt;1512: Burgundia ringkond&lt;br&gt;1813: Madalmaade kuningriik
|-
|[[Pilt:Holstein Arms.svg|20px]]     [[Holstein]]
|Krahvkond&lt;br&gt;1111–1474: Krahvkond&lt;br&gt;1474–1806:Hertsogkond
|A Saks
|IH
|1111
|1111: Keiser Lothar läänistas Schauenburgi Adolfile Holsteini ja Stormarni&lt;br&gt;1261: Jagunes Holstein-Itzehoeks, Holstein-Kieliks, Holstein-Pinnebergiks, Holstein-Ploniks, Holstein-Rendsburgiks, Holstein-Segebergiks&lt;br&gt;1386: Omandas Schleswigi hertsogkonna&lt;br&gt;1474: Ühendati [[Schleswig-Holstein]]i&lt;br&gt;1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Glückstadt COA.svg|20px]]     [[Holstein-Glückstadt]]
|
|
|
|
|1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:Blason Adolphe de Holstein-Gottorp.svg|20px]]     [[Holstein-Gottorp]]
|
|
|
|
|1582: Vürstide nõukogu
|-
|[[Pilt:DEU Landkreis Schaumburg COA.svg|20px]]     [[Holstein-Schaumburg]]
|
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:DEU Holzappel COA.svg|20px]]     [[Holzappeli krahvkond|Holzapfel]]  ''(Holzappel)''
|1641: Krahvkond
|A Rein
|
|1641
|1727: Läks [[Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym]]ile
|-
|[[Pilt:DEU Bad Homburg vor der Höhe COA.svg|20px]]     [[Bad Homburg vor der Höhe|Homburg]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Wappen Horburg-Maßlau.svg|20px]]     [[Horburgi krahvkond|Horburg]]
|Krahvkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Blason Comtes de Hornes.svg|20px]]     [[Horne krahvkond|Horne]]
|Krahvkond
|
|
|
|Pärast 1568: Personaalunioon [[Li?ge piiskopkond|Li?ge piiskopkonnaga]]
|-
|[[Pilt:Wappen-horneck-von-hornberg.png|20px]]     [[Hornecki loss|Horneck]]
|style=&quot;background:#6699ff;&quot;|Komandörkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Hörstgen]]  ''(Horstgen)''
|Isandkond
|
|
|
|Morsi ülemvõimu all&lt;br&gt;Drachenfelsi krahvidele&lt;br&gt;1530: Päriti Millendonk-Mirlari poolt&lt;br&gt;Läks Brochhorstile&lt;br&gt;Läks Croyle&lt;br&gt;Läks Burlepschile&lt;br&gt;Läks Osteinile&lt;br&gt;1754: Läks Knesebecki parunitele&lt;br&gt;1794: Prantsuse okupatsioon&lt;br&gt;1815: Preisimaale
|-
|[[Pilt:Sin escudo.svg|20px]]     [[Höwen]]
|Isandkond
|
|
|
|
|-
|[[Pilt:Arms of the house of Hoya.svg|20px]]     [[Hoya krahvkond|Hoya]]
|1202: Krahvkond
|A Rein
|
|1204
|Enne 1180: Vana [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa hertsogkonna]] osa&lt;br&gt;1202: &quot;Hoya krahvi&quot; esmamainimine&lt;br&gt;1215: Ostis Nienburgi vabakrahvkonna&lt;br&gt;Ostis Altbruchhauseni krahvkonna&lt;br&gt;Ostis Neubruchhauseni krahvkonna&lt;br&gt;1345: Jagunes Ülem-Hoyaks (Nienburg) ja Alam-Hoyaks (Hoya)&lt;br&gt;1497: Hoya liin hääbus; territooriumid Nienburgile&lt;br&gt;1512: Okupeeriti Braunschweig-Lüneburgi poolt&lt;br&gt;1519: Hoya krahvid said territooriumid tagasi&lt;br&gt;1582: Liin suri välja; territooriumid Hannoverile&lt;br&gt;1866: Preisimaale
|-
|}

[[Kategooria:Saksa-Rooma riigi territooriumite loendid]]</text>
      <sha1>gekdnvhvhg9b9svwr7m4uit0yo1yl3f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mauno Meesit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294712</id>
    <revision>
      <id>7228027</id>
      <parentid>7114946</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:54:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Mauno_Meesit_in_2015.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Túrelio|Túrelio]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: [[:c:COM:CSD#F1|F1]]: Clear copyright violation: https://www.flickr.com/photos/tallinnmusicweek/31849475233/.</comment>
      <origin>7228027</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11395" sha1="4iu59fts4j7fvvrk92os776fi9m6f84" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}}
'''Mauno Meesit''' (sündinud [[8. august]]il [[1983]]&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/AGVXHKT-MAUNO-MEESIT Päring inforegister.ee andmebaasis]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;), on Eesti muusik, helilooja ja visuaalkunstnik. 

{{Infokast muusik
| nimi = Mauno Meesit
| pilt =
| pildiallkiri = Mauno Meesit in 2015
| taust = grupp_või_bänd
| sünninimi = Mauno Meesit
| sünniaeg = 8.08.1983
| sünnikoht = Paide
| stiil = akustiline, minimalism, ''ambient'', filmimuusika, elektrooniline muusika
| pill = [[kitarr]], waterphone, sansula
| plaadifirma = Grainy Records, Accession Records
| seotud_esitajad = Sinine
| url = {{URL|https://maunomeesit.com}}
}}

Tema albumeid on ilmunud Saksamaal ja Eestis. Meesit on kirjutanud muusikat telesarjadele, teatrilavastustele ja sündmustele. Ta on esinenud festivalidel Positivus, Jazzkaar, Intsikurmu, Üle Heli, Kukemuru ambient ja andnud soolokontserte Eestis ning mujal Euroopas. 

Avalikkuse tähelepanu pälvis ta esmalt 2009. aastal elektroonilise muusika projektiga [[Sinine (artist ja ansambel)|Sinine]]&lt;ref&gt;https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27691817/salaparast-ja-puhalikku-varvi-sinine&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090808.1.35&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/areaal-areaal-sinine&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://varrak.ee/raamat/101-eesti-popmuusika-albumit/&lt;/ref&gt;, millega on seni avaldanud kaks albumit Saksamaal.

2013-2015 Berliinis elanud Meesit avaldas 2015. aasta kevadel esimese enda nime all ilmunud albumi „Closer”, millega tutvustas oma loomingus uut akustilist suunda ja plaadifirmat Grainy Records. Samal aastal kirjutas ta muusika telesarjale &quot;[[Varjudemaa]]&quot;, mis ilmus hiljem albumina. &lt;ref&gt;https://eeter.err.ee/288555/ilmus-mauno-meesiti-album-varjudemaa&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://elu24.postimees.ee/3885199/sarja-varjudemaa-muusika-laheb-tuurile-kumnesse-eesti-linna&lt;/ref&gt; 

Pärast seda on Meesit keskendunud kontsertidele, uuele instrumentaalmuusikale ja loomingule graafilise disainerina. Kitarristina on ta pühendunud kitarri kõlavõimaluste laiendamisele, kasutades oma muusika esitamiseks sageli ''freeze-''&lt;ref&gt;https://equipboard.com/pros/mauno-meesit&lt;/ref&gt; ja kajapedaale ning viiulipoognat. 

== Looming ==
=== Albumid ===
* Sinine - „Butterflies“ (2009, Accession Records)
* Sinine - „Dreams Come True“ (2012, Accession Records) 
* Mauno Meesit - „Varjudemaa&quot;, (2015/2016, Grainy Records)
* Mauno Meesit - „Closer“ (2015, Grainy Records)

=== Telesarjade ja -saadete muusika ===
* Dokumentaalfilm „In Search of Sound&quot; (USA 2009)&lt;ref&gt;https://www.d-word.com/documentary/45-In-Search-Of-Sound&lt;/ref&gt;
* Telesari „[[Ühikarotid]]&quot; (Kanal2, 2010 muusika osades)
* Telesari „Kinotehas“ (Kanal2, 2011 muusika osades)
* Telesari „[[Romet ja Julia]]&quot; (Kanal2, 2012, tunnuslugu ja muusika osades)
* Transpordiameti telereklaam &quot;Nähtamatu mees&quot;(2013, originaalmuusika) &lt;ref&gt;rb.gy/gh9yin&lt;/ref&gt;
* Telesari „[[Varjudemaa]]“&lt;ref&gt;https://www.imdb.com/title/tt6517116/&lt;/ref&gt; (TV3 2015,2016, originaalmuusika 12 osale ja tunnuslugu)
* Telesari „[[Nukumaja (seriaal)|Nukumaja]]“ (Kanal2 2017, originaalmuusika 12 osale ja tunnuslugu)
* &quot;Spordiaasta tähed&quot; gala 2022 (Kanal2, helilooja ja muusikaline juht) &lt;ref&gt;https://sport.postimees.ee/7672561/jarelvaadatav-ja-galerii-spordiaasta-tahed-2022-galaohtul-said-kristjanid-sildaru-oiglane-ja-tanak-jarveoja&lt;/ref&gt;
* Telesari „Metslased” (ETV, 2022, muusika osades)

=== Teatrilavastuste muusika ===
* „Lillede keel“ ([[Von Krahli Teater|Von Krahl]], 2012, [[Rainer Sarnet]])
* „The End&quot; ([[Von Krahli Teater|Von Krahl]], 2010)
* „KrabattabarK&quot; (Teatrilabor, 2006, Jaanika Juhanson)

=== Sündmuste muusika ===
* &quot;Spordiaasta tähed&quot; gala (avalugu, 2012) &lt;ref&gt;https://www.youtube.com/watch?v=WlzcnhBvxwU&lt;/ref&gt; 
* Sisekaitseakadeemia juubeligala (helilooja, muusikaline juht, 2017) &lt;ref&gt;https://www.instagram.com/p/BSs5eRUF1l6/&lt;/ref&gt;
* Tõrva Valgusfestival (lõppkontsert &quot;Valguse vägi&quot;, koos Alyona Movko visuaalidega, 2018)&lt;ref&gt;https://lounaeestlane.ee/mok-torvas-suur-galerii/&lt;/ref&gt;
* &quot;Spordiaasta tähed 100 aastat&quot; juubeligala (helilooja ja muusikaline juht, 2018)
* Tallinn Fashion Week (muusika Karin Raski moekollektsioonile, 2018)&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1244341272370283&amp;set=pb.100057890265867.-2207520000&amp;type=3&lt;/ref&gt;
* Nõmbra valgusfestivali „Öökontsert” (koreograaf Keithy Kuuspuuga, 2021) &lt;ref&gt;https://www.youtube.com/watch?v=7NjdSzdh3dI&lt;/ref&gt;
* „Sähvatus” Mahavoki juubelisündmus (kontserdid Padise kloostri pargis, 2023)&lt;ref&gt;https://arhiiv.err.ee/video/vaata/mahavok-kui-sahvatus&lt;/ref&gt;
* Tsitre Valge Öö (valgusfestivali lõppkontsert, 2023) &lt;ref&gt;https://www.facebook.com/mauno.meesit/posts/m%C3%B5ni-hetk-tsitre-valge%C3%B6%C3%B6-kontserdiltait%C3%A4h-lahemaa-publik-oli-eriline-%C3%B5htu-ilusat/703268654946137/&lt;/ref&gt;
* TEDx (muusikasignatuur, 2024) &lt;ref&gt;https://tedxtallinn.ee/moodunud-sundmused/&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2009 Highlight of the Month -  Sonic Seducer Magazine (de) &lt;ref&gt;https://sonic-seducer.de/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.discogs.com/release/1931392-Various-Sonic-Seducer-Cold-Hands-Seduction-Vol-99?srsltid=AfmBOopybJa2Fp-2vhU3QRpvHl65v8l1XVO7xih8HaJsJw8g8TfNKiQQ&lt;/ref&gt;
* 2009 R2 Aastahitt - Aasta demo artist &lt;ref&gt;https://et.wikipedia.org/wiki/2009._aasta_Raadio_2_Aastahitt&lt;/ref&gt;
* 2010 Eesti Muusikaauhinnad - aasta elektroonikaartist nominatsioon &lt;ref&gt;https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/#1666095961611-ce7960c9-eb9f&lt;/ref&gt;
* 2012 Deutsche Alternative Charts esikoht &lt;ref&gt;https://www.facebook.com/photo?fbid=10151229718779894&amp;set=a.691279183006502&lt;/ref&gt;
* 2014 Music video of the Year - San Francisco Epidemic Film Festival &lt;ref&gt;https://elu24.postimees.ee/2694166/vaata-sinise-muusikavideot-mis-palvis-voidu-san-francisco-filmifestivalil&lt;/ref&gt;
* 2022 Kuldmuna - Meisterlikkus: Illustratsioon nominatsioon &lt;ref&gt;https://kuldmuna.ee/arhiiv/work/nominee/eesti-koondis-tokyo-olumpial-8903?lang=en&lt;/ref&gt;  

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/27691817/salaparast-ja-puhalikku-varvi-sinine Salapärast ja pühalikku värvi Sinine] Intervjuu. Eesti Ekspress, 27. september 2009
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20090808.1.35&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- Sinine kordab Vanilla Ninja trikki Saksamaal] Intervjuu. Eesti Päevaleht, 8. august 2009
* [https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/areaal-areaal-sinine AREAAL. Sinine] Intervjuu. Klassikaraadio, 13. märts 2011
* [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/65230452/sinine-esitleb-homme-von-krahlis-plaati-mis-saksamaal-juba-tipus Sinine esitleb homme Von Krahlis plaati, mis Saksamaal juba tipus! ] Delfi Uudised, 7. november 2012
* [https://www.youtube.com/watch?v=WlzcnhBvxwU Sinine esitas avaloo Eesti Sordiauhindade galal Nokia kontserdisaalis] ETV video, 27. detsember 2012
* [https://eeter.err.ee/media/embed/407414?photoId=208692&amp;contentId=268876&amp;contentTitle=VIDEO:%20Sinine%20t%C3%B6%C3%B6tab%20Berliinis%20uue%20albumiga Sinine töötab Berliinis uue albumiga] Intervjuu. ETV, Aktuaalne kaamera, 30. september 2013
* [https://www.ohtuleht.ee/melu/552977/sinise-juht-mauno-meesit-kolis-berliini-usun-et-leian-siin-oma-muusikale-rohkem-valjundeid- Sinise juht Mauno Meesit kolis Berliini: «Usun, et leian siin oma muusikale rohkem väljundeid.] Intervjuu. Õhtuleht, 9. november 2013
* [https://www.ohtuleht.ee/melu/509523/mauno-meesit-bandist-sinine-muusika-on-teraapia-mis-viib-helide-maailma Mauno Meesit bändist Sinine: &quot;Muusika on teraapia, mis viib helide maailma!] Intervjuu. Õhtuleht, 9. veebruar 2013
* [https://eeter.err.ee/275176/sinine-parjati-san-francisco-filmifestivalil-parima-muusikavideo-tiitliga Sinine pärjati San Francisco filmifestivalil parima muusikavideo tiitliga] ERR Uudised, 10. veebruar 2014
* [https://www.rada7.ee/mauno-meesit-berliinist-ja-uuest-oma-nime-alt-avaldatud-singlist-blue-bird/ Mauno Meesit Berliinist ja uuest oma nime alt avaldatud singlist &quot;Blue Bird&quot;] Intervjuu. Rada7, 10. veebruar 2014
* [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/71339501/laulud-75-aastat-vana-mikrofoniga Laulud 75 aastat vana mikrofoniga] Pikk intervjuu. Eesti Ekspress, 29. aprill 2015
* [https://www.ohtuleht.ee/melu/670836/mauno-meesit-olen-rahunenud-ja-hakanud-rohkem-endasse-vaatama Mauno Meesit: olen rahunenud ja hakanud rohkem endasse vaatama] Intervjuu. Õhtuleht, 28. mai 2015
* [https://eeter.err.ee/286689/mauno-meesit-ehk-sinine-artistina-on-vaga-ponev-endalt-vana-asi-maha-raputada Mauno Meesit ehk Sinine: artistina on väga põnev endalt vana asi maha raputada] Intervjuu. ERR, 4. september 2015
* [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/72594203/publiku-video-varjudemaa-helilooja-mauno-meesit-mind-valiti-kuna-mu-kaekiri-istub-ja-sain-jaada-iseendaks PUBLIKU VIDEO: &quot;Varjudemaa&quot; helilooja Mauno Meesit: mind valiti, kuna mu käekiri istub ja sain jääda iseendaks!] Intervjuu. Delfi, 8. november 2015
* [https://elu24.postimees.ee/3885199/sarja-varjudemaa-muusika-laheb-tuurile-kumnesse-eesti-linna Sarja «Varjudemaa» muusika läheb tuurile kümnesse Eesti linna] Postimees Uudised, 25. oktoober 2016
* [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/79921898/eesti-plaadifirmaga-grainy-records-liitus-mainekas-soome-band-the-gentleman-losers Eesti plaadifirmaga Grainy Records liitus mainekas Soome bänd The Gentleman Losers ] Delfi Uudised, 23. oktoober 2017
* [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/78886864/fotod-maagiline-mauno-meesit-sulatas-positivusel-sudameid Maagiline Mauno Meesit sulatas Positivusel südameid] Delfi Fotod, 16. juuli 2017
* [https://www.kitarr.ee/mauno-meesit-intervjuu/ Mauno Meesit: „Hindan muusikat, mis suudab aja aeglasemalt liikuma panna.”] Intervjuu. Ajakiri Kitarr, 26. veebruar 2017
* [https://www.jazzkaar.ee/pohjamaiselt-minimalistlik-mauno-meesit-trio/?fbclid=IwY2xjawQaZhRleHRuA2FlbQIxMQBicmlkETFDOVN1MmJsM0t1aU9halRsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHqgahRINivPgQQPGeFt_UuIn38Zt5Ufq-HLXBpukE4AkuRWqyBd9S7EH8tOC_aem_kP1w4KNntW57QfZ_2R36Qg Põhjamaiselt minimalistlik Mauno Meesit Trio”] Intervjuu. Jazzkaar, 07. mai 2018
* [https://elu24.postimees.ee/7110996/mauno-meesit-avaldas-kontserdikulastajate-filmitud-klippidest-kokku-pandud-video Mauno Meesit avaldas kontserdikülastajate filmitud klippidest kokku pandud video] Intervjuu. Postimees Uudised, 16. november 2020
* [https://muusikaplaneet.ee/2021/01/28/amulett/ Vaata Mauno Meesiti videot Kino sõpruse kontserdilt koos Karin Raski ja bändiga] Muusikaplaneet, 28. jaanuar 2021
* [https://muusikaplaneet.ee/2021/10/19/tormid/ Mauno Meesit avaldas öökontserdil filmitud video uuele loole “Tormid”] Muusikaplaneet, 19. oktoober 2021
* [https://sky.ee/mauno-meesiti-ja-karin-raski-koostoos-valmis-armastatud-sarja-tekstide-pohjal-ponev-muusikapala?fbclid=IwY2xjawQabXZleHRuA2FlbQIxMQBicmlkETFDOVN1MmJsM0t1aU9halRsc3J0YwZhcHBfaWQQMjIyMDM5MTc4ODIwMDg5MgABHvK-cEnWH48njkDWfFzTQeIt-f_VWYF6yGgX75kiheAVyHHfU_gD-eIm78Yq_aem_B0GntwH8M65PSXeCkb_SzA&amp;utm_medium=Social&amp;utm_source=Facebook#Echobox=1712582772 Mauno Meesit ja Karin Rask esitasid armastatud sarja tekstide põhjal põneva muusikapala ] Sky.ee, 8. mai 2023

{{JÄRJESTA:Meesit, Mauno}}
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>4iu59fts4j7fvvrk92os776fi9m6f84</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abby Wambach</title>
    <ns>0</ns>
    <id>294859</id>
    <revision>
      <id>7227953</id>
      <parentid>4403031</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:42:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227953</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="705" sha1="olp5rl1a0rlj8niyegmpgou31w8kint" xml:space="preserve">[[Pilt:Abby Wambach USA vs Can Sep17.jpg|pisi|Abby Wambach (2011)]]

'''Mary Abigail Wambach''' (sündinud [[2. juuni]]l [[1980]] [[Rochester]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[jalgpall]]ur. Abby Wambach mängib [[USA naiste jalgpallikoondis]]es [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]na.

Rahvuskoondisega võitis ta kulla [[Jalgpall 2004. aasta suveolümpiamängudel|2004. aasta suveolümpiamängudel]], hõbemedali 2011. aasta MM-il ka kaks pronksmedali (2007. ja 2009. aasta MM).

Abby Wambach valiti 2012. aasta [[FIFA aasta jalgpallur|maailma parimaks naisjalgpalluriks]].

{{JÄRJESTA:Wambach, Abby}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide jalgpallurid]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>olp5rl1a0rlj8niyegmpgou31w8kint</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Mardisalu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>295629</id>
    <revision>
      <id>7227802</id>
      <parentid>7198321</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:36:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227802</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19903" sha1="stgoo2yqjhimawirjh4wkvtcojx4jws" xml:space="preserve">[[Pilt:Mardisalu, Mart.IMG 8352.JPG|pisi|Mart Mardisalu Londoni olümpiamedalistide tervituspeol Tallinnas Vabaduse väljakul 13. augustil 2012]]
'''Mart Mardisalu''' (sündinud [[3. november|3. novembril]] [[1968]] [[Loksa]]l) on eesti [[ajakirjanik]] ja meelelahutaja. 

==Haridus==
Mardisalu on õppinud [[Loksa Keskkool]]is ja [[Heino Elleri Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ning seejärel [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuuriteaduskonnas koorijuhtimist (lõpetamata).&lt;ref name=&quot;mart-mardi&quot;&gt;[https://telekraat.ee/biograafiad/mart-mardisalu/ Mart Mardisalu] Andmebaasis Telekraat. Vaadatud 03.07.2024.&lt;/ref&gt;

==Töö ajakirjanikuna==
Ta on töötanud [[Saatejuht|saatejuhi]] ja [[toimetaja]]na [[Eesti Televisioon]]is (1990–1994), [[Raadio Top|Raadios Top]] (1992–1995, sel perioodil tegi lühikest aega saateid ka [[Tipp TV|Tipp TV-s]]) ning [[Raadio 2|Raadio 2-s]] (1995–1998) ja raadiojaamas [[Sky Plus]].&lt;ref name=&quot;seitsmeste&quot;&gt;[https://elu24.postimees.ee/3289255/seitsmeste-uudiste-juhiks-saab-mart-mardisalu «Seitsmeste uudiste» juhiks saab Mart Mardisalu]. Postimees/Elu24, 10.08.2015.&lt;/ref&gt; Ta kuulus ka 2005. aastal tööd alustanud [[Raadio 3]] saatejuhtide algkoosseisu.&lt;ref&gt;Liivi Šein. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51010276/esmaspaeval-alustab-tood-meelelahutuslik-raadiojaam-raadio-3 Esmaspäeval alustab tööd meelelahutuslik raadiojaam Raadio 3] Eesti Päevaleht, 11.05.2005.&lt;/ref&gt; Aastatel 1996–2021 tegi ta saateid telekanalis [[TV3]] ning oli 2015–2021 TV3 uudistetoimetuse juhataja. 

2024. aastast on ta teinud saateid [[Vikerraadio]]s, [[Kanal 2]]-s ja [[Kuku Raadio]]s. Ta on üks telesaate &quot;Täistund&quot; autoreid ja saatejuhte. 

Alates 2025. aasta kevadest on ta ajakirjanduspraktikuna jaganud oma teadmisi ja kogemusi [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi teletoimetaja-saatejuhi mikrokraadi õppekava õppuritele.&lt;ref&gt;[https://www.tlu.ee/bfm/uudised/avame-uue-mikrokraadi-oppekava-toimetaja-saatejuhi-erialale Avame uue mikrokraadi õppekava toimetaja-saatejuhi erialale] Tallinna Ülikooli koduleht. 18.11.2024.&lt;/ref&gt;

===Töö telekanalis TV3===
Aastatel 1996–2006 töötas Mardisalu saatejuhina [[TV3|TV3-s]], algul jalgpallireporteri ja &quot;TV Bingo&quot; saatejuhina ning alates 2002. aasta sügishooajast mälumängu &quot;[[Kuldvillak (telesaade)|Kuldvillak]]&quot; saatejuhina. 

1997. aasta sügisest toimetas ja juhtis ta autorisaadet &quot;Täna õhtul Mart Mardisalu&quot;.&lt;ref&gt;[https://epl.delfi.ee/artikkel/50745091/tana-ohtul-mart-mardisalu-tv-3-kell-2230 Täna õhtul Mart Mardisalu: TV 3, kell 22.30] Eesti Päevaleht, 07.10.1997.&lt;/ref&gt; Saade kutsus esile vastuolulist kriitikat ja piirdus ühe hooajaga.&lt;ref&gt;Raimu Hanson. [https://www.postimees.ee/2522191/telearvustus-palju-talki-vahe-show-d Telearvustus. Palju talki, vähe show'd] Postimees.ee, 09.10.1997.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/86392/mardisalu-taas-lavale Mardisalu taas lavale] Õhtuleht.ee, 30.11.1999.&lt;/ref&gt;

1998. aastal pälvis Mart Mardisalu [[Eesti Jalgpalli Liit|Eesti Jalgpalli Liidult]] aasta pealtvaataja auhinna.&lt;ref&gt;[https://jalgpall.ee/ejl/uudised/jalka-aasta-sumboolne-koondis-ja-teised-laureaadid-n16939?siteacc=ejl Aasta sümboolne koondis ja teised laureaadid] Eesti Jalgpalli Liidu koduleht. 05.02.2020.&lt;/ref&gt;

2011. aastast oli ta TV3 &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmeste uudiste]]&quot; toimetaja-saatejuht ning 2015. aasta augustist 2021. aasta maini ka TV3 uudistetoimetuse juhataja.&lt;ref name=&quot;seitsmeste&quot; /&gt; 

TV3 uudistetoimetuse töö kõrvalt kommenteeris Mardisalu koos [[Indrek Kannik]]uga alates 2015. aastast UEFA Meistrite Liiga jalgpalliülekandeid ka telekanalites [[TV6]] ja [[Viasat Sport Baltic]].&lt;ref&gt;[https://sport.delfi.ee/artikkel/72591891/mart-mardisalu-kommenteerimise-juurde-naasmine-on-nagu-kohtumine-vana-armastusega Mart Mardisalu: kommenteerimise juurde naasmine on nagu kohtumine vana armastusega] Delfi Sport, 01.10.2015.&lt;/ref&gt;

2018. aastal kuulus ta TV 3 esindajana [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade (EFTA)]] 2018 gala korraldajate ja žürii hulka.&lt;ref&gt;[https://menu.err.ee/690134/efta-galat-jagati-kanalite-vahel-noole-kaardimangu-ja-kaesurumise-teel-tulemuseks-jai-viik EFTA galat jagati kanalite vahel noole-, kaardimängu ja käesurumise teel, tulemuseks jäi viik] ERR Menu, 16.03.2018.&lt;/ref&gt; Ühtlasi oli ta töö eest &quot;[[Seitsmesed uudised|Seitsmestes uudistes]]&quot; esitatud kandideerima parima telesaatejuhi auhinnale.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4410281/selgusid-eesti-filmi-ja-teleauhinnad-2018-nominendid-vaata-kes-auhindadele-kandideerivad Selgusid Eesti filmi- ja teleauhinnad 2018 nominendid, vaata, kes auhindadele kandideerivad] Postimees/Elu24, 15.02.2018.&lt;/ref&gt;

===Gruusia-Eesti===
2008. aastal, kohe [[Gruusia sõda|Gruusia sõja]] puhkemise järel, kutsus Mardisalu avaliku üleskutsega artiklis &quot;Ei ole üksi ükski maa&quot; eesti rahvast avaldama gruusia rahvale toetust [[Öölaulupidu|öölaulupeol]] &quot;[[Märkamisaeg]]&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/19575025/mart-mardisalu-ei-ole-uksi-ukski-maa Mart Mardisalu: Ei ole üksi ükski maa] Delfi, 13.08.2008.&lt;/ref&gt;

Alates 2021. aasta teisest poolest elas ta abikaasa töö tõttu perega [[Gruusia]]s.&lt;ref name=&quot;aastaid-gr&quot;&gt;Tiina Kruus. [https://epl.delfi.ee/artikkel/120301807/aastaid-gruusias-elanud-mart-mardisalu-me-voiks-oma-oiguste-eest-seista-sama-julgelt-kui-grusiinid Aastaid Gruusias elanud Mart Mardisalu: me võiks oma õiguste eest seista sama julgelt kui grusiinid] Eesti Päevaleht / LP, 22.06.2024.&lt;/ref&gt; Elust Gruusias ja Gruusia ühiskonna probleemidest on ta teinud ülevaateid näiteks [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] saadetes &quot;Kuku pärastlõuna&quot;&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/reede-parastlouna/141845 Reede pärastlõuna: Mart Mardisalu - elust Gruusias] Kuku Raadio, 18.11.2022.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/kuku-parastlouna/178222 Kuku pärastlõuna: Mart Mardisalu. Olukord Gruusias] Kuku Raadio, 03.05.2024.&lt;/ref&gt;, ETV saates &quot;[[Ringvaade (saade)|Ringvaade]]&quot;&lt;ref&gt;[https://jupiter.err.ee/1609342755/protestid-gruusias Ringvaade: Protestid Gruusias] ERR Jupiter, 14.05.2024.&lt;/ref&gt;, [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]]&lt;ref name=&quot;aastaid-gr&quot; /&gt; ja Vikerraadio päevakajalistes saadetes.&lt;ref&gt;[https://vikerraadio.err.ee/1609336814/mart-mardisalu-ida-ja-laane-vastasseisust-gruusias Mart Mardisalu. Ida ja lääne vastasseisust Gruusias] Vikerraadio, 09.05.2024.&lt;/ref&gt; 

Alates 2024. aasta suvest elab ta taas peamiselt Eestis. Ta juhtis [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude]] stuudiosaateid telekanalis Kanal 2 ja tegi raadiosaateid Vikerraadios.&lt;ref name=&quot;vikerraadi&quot;&gt;[https://menu.err.ee/1609375508/vikerraadio-suvekavaga-liituvad-uued-tegijad Vikerraadio suvekavaga liituvad uued tegijad] ERR Menu, 19.06.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;aastaid-gr&quot; /&gt; 2024. aasta septembrist juhib ta vaheldumisi [[Neeme Raud|Neeme Rauaga]] Kuku raadio pärastlõunast programmi.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240902095327/https://kuku.pleier.ee/uudised/kuku-parastlouna-uued-saatejuhid-on-neeme-raud-ja-mart-mardisalu ”Kuku pärastlõuna” uued saatejuhid on Neeme Raud ja Mart Mardisalu] Kuku Raadio koduleht, 02.09.2024.&lt;/ref&gt;

===Töö Eesti Rahvusringhäälingus===
Mart Mardisalu alustas televisioonitööd ja üldse ajakirjanikukarjääri 1990. aastal Eesti Televisioonis. Tema esimene suurem töö oli noortele mõeldud muusikauudiste saatesari &quot;Playback&quot; (kaassaatejuhina koos [[Ülari Kirsipuu]]ga) aastatel 1991–1993.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20180514065121/http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Tuntud_inimesi Tuntud inimesi]. Laurentsiuse Seltsi veebileht. (Vaadatud 13.05.2018.)&lt;/ref&gt; Aastatel 1995–1998 tegi ta raadiosaateid Raadio 2-s. 

1996. aastal sai just Raadios 2-s pärast paari esituskorda eetrikeelu tema (hilisemates versioonides koos [[Riho Sibul]]aga) esitatud kaverlugu &quot;Kokaiin&quot;, mille aluseks olnud originaal on kuulunud [[Eric Clapton]]i repertuaari. Laul sai eetrikeelu eestikeelsete sõnade (autorid Mart Mardisalu ja [[Kaarel Kose]]) tõttu, mida võivat tõlgendada uimastipropagandana. Pretsedent mõjus aga loole hoopis reklaamina, kuna teised raadiojaamad jätkasid laulu esitamist ning teemat käsitleti põhjalikumalt ETV telesaates &quot;Õhtune ekspress&quot;, kus anti oma seisukohtade põhjendamiseks sõna mõlemale konflikti osapoolele.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtune-ekspress-6 ETV saade &quot;Õhtune ekspress&quot;] ERR Arhiiv, 18.10.1996.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Konstantin Kuningas. [https://kultuur.postimees.ee/4228781/aja-auk-mulle-sa-mulle-sa-kokaiin Aja auk. Mulle sa, mulle sa, kokaiin] Postimees Kultuur, 02.09.2017.&lt;/ref&gt;

1998. aastal juhtis ta koos [[Mati Talvik]]uga ETV-s saatetsüklit &quot;Rockrapsoodia&quot;. Ta juhtis ühe saatejuhina ka ETV pühapäevahommikust koguperesaadet &quot;Hommiku TV&quot; ja oli aastatel 2000–2002 &quot;Bingo loto&quot; saatejuht. 

2024. aastal jõudis Mardisalu ringiga taas [[Eesti Rahvusringhääling]]usse, kus tegi autori ja saatejuhina Vikerraadios peamiselt 1990. aastate eluolu ja suuri ühiskondlikke muudatusi meenutavat saatesarja &quot;Läks aga läände&quot;.&lt;ref name=&quot;vikerraadi&quot; /&gt; 

==Tegevus meelelahutajana==
Mart Mardisalu tegutses 1990. aastatel [[diskor]]ina.&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120255520/2-quick-starti-juubelikontserdil-naaseb-ule-25-aasta-dj-pulti-mart-mardisalu 2 Quick Starti juubelikontserdil naaseb üle 25 aasta DJ-pulti Mart Mardisalu] Kroonika/Delfi, 14.12.2023.&lt;/ref&gt; Tema diskoõhtud &quot;Marty's party&quot; Pirita klubis Piraat&lt;ref&gt;Kontsert. Eesti Sõnumid, 07.07.1994.&lt;/ref&gt; olid legendaarsed ning tõid kohale nii palju publikut, et vahel tuli pidu ümber kolida kõrval asunud spordihalli.&lt;ref&gt;Rasmus Rebase. [https://elu24.postimees.ee/8432871/peogalerii-korralik-moll-mart-mardisalu-astus-telliskivi-lokaalis-glam-dj-puldi-taha Peogalerii ⟩ Korralik möll! Mart Mardisalu astus Telliskivi lokaalis Gläm DJ puldi taha] Postimees/Elu24, 14.03.2026.&lt;/ref&gt;

Ta on esinenud soololauljana ning mänginud [[Klahvpillid|klahvpille]] [[Ansambel (muusika)|ansamblites]] Malibu ja [[Compromise Blue]].&lt;ref name=&quot;mart-mardi&quot; /&gt; Ta on korraldanud [[meelelahutus]]üritusi ning olnud paljude ürituste õhtujuht või [[konferansjee]].

1990. aastate teisel poolel oli ta muusikaproduktsiooniettevõtte [[Aidem Pot]] direktor.&lt;ref&gt;Piret Tali. [https://arileht.delfi.ee/artikkel/50727400/maarja-liis-esitles-oma-jogurtit Maarja-Liis esitles oma jogurtit] Delfi Ärileht, 11.06.1996.&lt;/ref&gt;

Kui 2005. aasta jaanuaris loodi Üritusturundusagentuuride Liit, siis oli Mardisalu oma ettevõttega ProMaMa üks liidu asutajaid ja kuulus ka liidu juhatusse.&lt;ref&gt;Ürituste korraldajad liitusid. Äripäev/Firmapidu, 06.04.2005.&lt;/ref&gt;

===Laulja ja kontserdikorraldajana===
Mardisalu on esitanud lauljana nii [[popmuusika|pop-]] kui ka [[Džäss|džässmuusikat]], andnud soolokontserte ja osalenud kontserdiprojektides. 

Novembris 1995 oli Eestis raadiojaamade ja muusikaedetabelite esikohahitt räpplugu &quot;Varumees&quot;, mida esitasid Mart Mardisalu ja [[Hedvig Hanson]].&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/vaata/kaheraudne-kaheraudne-mart-mardisalu-varumees &quot;Kaheraudne&quot;. Mart Mardisalu. &quot;Varumees&quot;]. ETV saate &quot;Kaheraudne&quot; helifail ERR-i arhiivis. 11.11.2007.&lt;/ref&gt; Koos Hedvig Hansoni, [[Maarja-Liis Ilus]]a ja [[Pearu Paulus]]ega laulis ta toona ETV telesaadetes ka talve- ja jõululaule. 1997. aastal esines ta lauljana Eesti Televisiooni saatesarjas &quot;Säravad tähed&quot;.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/vaata/saravad-tahed-eesti-ansamblid-ja-solistid-esitavad-joululaule Säravad tähed: Eesti ansamblid ja solistid esitavad jõululaule]. ETV saate &quot;Säravad tähed&quot; videosalvestis ERR-i arhiivis. 31.12.1997.&lt;/ref&gt; 

1996. aastal tegi ta laulja ja kaaskorraldajana kaasa kontserdisarjas &quot;Suvest suveni&quot;. Peale tema astusid seal üles [[2 Quick Start]], [[Nancy]], [[Maarja-Liis Ilus]], [[Ivo Linna]] ja [[Hedvig Hanson]].&lt;ref&gt;Gethe Rohumägi. [https://diktor.geenius.ee/rubriik/eesti/nostalgiline-video-1990-ndatest-verinoored-anneli-lahe-ja-peauru-paulus-saates-tv-bingo/ Nostalgiline video 1990-ndatest: verinoored Anneli Lahe ja Peauru Paulus saates “TV Bingo”] Geenius.ee/Diktor, 08.11.2018.&lt;/ref&gt;

Mardisalu on solistina laulnud nii [[Estonian Dream Big Band]]i&lt;ref&gt;[https://kultuur.postimees.ee/1769857/eesti-parim-d-assorkester-saab-kumme Eesti parim džässorkester saab kümme] Postimees Kultuur, 14.03.2008.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/4183961/paris-piinlik-laura-poldvere-ajas-kaks-marti-segamini Päris piinlik! Laura Põldvere ajas kaks Marti segamini!] Postimees/Elu24, 20.07.2017.&lt;/ref&gt; ja [[Bel-Etage Swingorkester|Bel-Etage Swingorkestri]]&lt;ref&gt;[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende Villas meeleolukad jazziõhtud] Jazzkaare koduleht, 28.06.2006.&lt;/ref&gt; kui ka ansamblite [[Modern Fox]] ja [[Noorkuu (ansambel)|Noorkuu]] saatel. Ta on korduvalt laulnud duetti 2002. aasta [[Eurovisiooni lauluvõistlus]]e võitnud lätlanna [[Marija Naumova|Marie N-iga]], sealhulgas 2005. aastal toimunud mälestuskontsertidel &quot;[[Frank Sinatra]] – Ameerika legend&quot;, kus nende esituses kõlas ka Frank ja [[Nancy Sinatra]] maailmakuulsaks lauldud duett &quot;[[Somethin' Stupid]]&quot;. Frank Sinatra loomingu austajana ja tema eluloo hea tundjana aitas Mardisalu koostada kontserdi sõnalist sisu ja oli selle kontserdi konferansjee.&lt;ref&gt;Christel Karits. [https://www.aripaev.ee/uudised/2005/12/15/kontsert-sinatra-sunnipaevaks Kontsert Sinatra sünnipäevaks] Äripäev, 16.12.05.&lt;/ref&gt;
 
Mardisalu on mitmel aastal esinenud muusikafestivalil [[Augustibluus]] lauljana ning olnud selle festivali konferansjee.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/2866457/jan-uuspold-juhib-augustibluusi Jan Uuspõld juhib Augustibluusi!] Postimees/Elu24, 24.07.2014.&lt;/ref&gt; [[Jazzkaar]]e kontsertidel on ta esitanud [[Raimond Valgre]]&lt;ref&gt;[https://www.jazzkaar.ee/ammende-villas-meeleolukad-jazziohtud/ Ammende villas meeleolukad jazziõhtud] Festivali Jazzkaar koduleht. 28.06.2006.&lt;/ref&gt; ja [[Louis Armstrong]]i&lt;ref&gt;Betty Ester. [https://www.ohtuleht.ee/91147/jazzkaar-viib-kontserdid-ka-koolidesse-ja-avab-uue-d382assiklubi Jazzkaar viib kontserdid ka koolidesse ja avab uue džässiklubi] Õhtuleht.ee, 13.04.2000.&lt;/ref&gt; loomingut.

2009. aastal andis ta välja enda esitatud lauludega [[CD]] &quot;Kui su hing on noor!&quot; (MFM Records OÜ, 2009), mille pühendas maestro [[Eri Klas]]ile. Plaadi nimilooks on Frank Sinatra lugu, mida Mardisalu esitab [[Duett|duetis]] Eri Klasiga.&lt;ref&gt;[http://www.lasering.ee/index.php?make=item_show&amp;toote_id=25752 Mart Mardisalu, Kui su hing on noor! [CD]]. Laseringi veebileht.&lt;/ref&gt;

2020. aastal osales Mardisalu võistlejana TV3 meelelahutussaates &quot;[[Maskis laulja]]&quot;, kus kehastas Putukat ja saavutas kolmanda koha. Ka seal esitas ta ühe palana Frank Sinatra repertuaari kuulunud laulu &quot;My Way&quot;.&lt;ref name=&quot;ei-ole-voi&quot;&gt;[https://sky.ee/ei-ole-voimalik-putukas-maski-alt-koorus-valja-toeline-eesti-telelegend Ei ole võimalik! Putukas maski alt koorus välja tõeline Eesti telelegend]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Sky.ee, 03.05.2020.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://play.tv3.ee/clips/maskis-laulja-putukas-my-way,clip-2694508 Maskis laulja: Putukas –„My way&quot;] TV3 Play. 03.05.2020.&lt;/ref&gt;

===Õhtujuhina===
2000. aastal oli ta [[Eesti Muusikaauhinnad|Eesti Muusikaauhindade]] gala õhtujuht&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/video/vaata/aasta-muusikaauhinnad-2000 Aasta muusikaauhinnad 2000] ERR Arhiiv, 03.03.2001.&lt;/ref&gt;, 2021. aastal tänugala &quot;Eestimaa uhkus&quot; kaasõhtujuht&lt;ref&gt;Erika Klaats. [https://maaleht.delfi.ee/artikkel/92143647/eestimaa-uhkus-tuleb-taas “Eestimaa uhkus” tuleb taas] Maaleht.ee. 07.01.2021.&lt;/ref&gt; ning 2023. ja 2024. aastal sportlaste auhinnagala &quot;[[Spordiaasta tähed]]&quot; õhtujuht&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/t/9614/spordiaasta-taehed-2023 &quot;Spordiaasta tähed 2023&quot;] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 04.07.2024.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://kanal2.ee/et/t/10787/spordiaasta-taehed-2024 Spordiaasta tähed] Kanal 2 koduleht. Vaadatud 23.01.2025.&lt;/ref&gt;. 

2003. aastal juhtis ta [[Tallinn]]as [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja platsil]] [[Euroopa päev]]a üritusi. Sealsamas toimus Mardisalu juhitud televiktoriini &quot;Kuldvillak&quot; avalik salvestus, kus võistlesid [[riigikantselei]] [[Euroopa Liidu sekretariaat|Euroopa Liidu sekretariaadi]] juhataja [[Henrik Hololei]], [[Riigikogu]] liige [[Tiit Matsulevitš]] ning [[Eesti Kaubandus-Tööstuskoda|Eesti Kaubandus-Tööstuskoja]] peadirektor [[Siim Raie]]. (Hololei ja Matsulevitš jäid 3850 punktiga esimest ja teist kohta jagama.)&lt;ref&gt;Kaarel Kaas. [https://www.postimees.ee/2019507/ruffus-rokkis-raekoja-platsil-europaeva-ohtusse Ruffus rokkis Raekoja platsil europäeva õhtusse] Postimees.ee, 09.05.2003.&lt;/ref&gt;

2004., 2008. ja 2012. aastal juhtis ta [[Eesti olümpiamängudel|Eesti olümpiasangarite]] piduliku vastuvõtu üritusi Tallinnas.&lt;ref&gt;[https://arhiiv.err.ee/otsi?phrase=%C3%B5htujuht%20Mart%20Mardisalu&amp;type=photo&amp;sortOption=accuracy&amp;page=1&amp;limit=20&amp;timeRange=all&amp;includeTranscription=false Olümpialaste vastuvõtt Vabaduse väljakul]. ERR Arhiiv, 13.08.2012.&lt;/ref&gt;

===Ajakirja Kroonika aasta seksikaim===
Mardisalu valiti 2000. aastal [[Kroonika (ajakiri)|ajakirja Kroonika]] lugejate hääletusel aasta seksikaimaks meheks.&lt;ref name=&quot;ei-ole-voi&quot; /&gt;

Teda kui avaliku elu tegelast on meedias nimetatud isegi Eesti [[James Bond]]iks&lt;ref&gt;[https://melu.goodnews.ee/mart-mardisalu-on-uus-james-bond/ Mart Mardisalu on uus James Bond] Uued Uudised, 26.05.2016.&lt;/ref&gt;, kuid ta enda kinnitusel on tema suur eeskuju nii muusikas kui ka elus olnud Frank Sinatra.&lt;ref&gt;[https://kuku.pleier.ee/podcast/paaris-mang/186904 &quot;Paaris/Mäng. Mart Mardisalu&quot;] Kuku Raadio saade, 08.09.2024.&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Mart Mardisalul on varasemast abielust ja kooselust kaks täiskasvanud poega. Aastatel 1999–2005 oli tema elukaaslane aeroobikatreener [[Riina Suhotskaja]] (Kajari).&lt;ref&gt;[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/11916349/suhotskaja-ja-mardisalu-laksid-lahku Suhotskaja ja Mardisalu läksid lahku] Kroonika/Delfi, 03.01.2006.&lt;/ref&gt; 

Mart Mardisalu on abielus [[suursaadik]] [[Riina Kaljurand|Riina Kaljurannaga]].&lt;ref name=&quot;aastaid-gr&quot; /&gt; Paaril on 2013. aastal sündinud tütar.&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/1318736/mart-mardisalu-sai-kolmandat-korda-isaks Mart Mardisalu sai kolmandat korda isaks]. Postimees/Elu24, 01.08.2013.&lt;/ref&gt;

Ka Mart Mardisalu õde [[Marge Mardisalu-Kahar]] on suursaadik.&lt;ref name=&quot;aastaid-gr&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108354 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Ei saa ma silmi su pealt&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. juuli 2004
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108471 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu &amp; Hedvig Hanson – &quot;Varumees&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 23. märts 2015
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108584 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Kolm münti&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 4. september 2015
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108602 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Jääb kestma muusika&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 19. september 2016
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/108619 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Kokaiin&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 16. detsember 2016
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/111418 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Su silmi suudlen&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 3. november 2021
* [https://elmar.pleier.ee/podcast/elmar-lugu-laulust/167218 Raadiosaade &quot;Lugu laulust: Mart Mardisalu – &quot;Talvelaul&quot;&quot;] Raadio Elmar / Kuku Raadio, 14. detsember 2023

{{JÄRJESTA:Mardisalu, Mart}}
[[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti lauljad]]
[[Kategooria:Eesti kultuurikorraldajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>stgoo2yqjhimawirjh4wkvtcojx4jws</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tatik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>295788</id>
    <revision>
      <id>7228131</id>
      <parentid>7112397</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:52:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47946-71</username>
        <id>236779</id>
      </contributor>
      <comment>/* Liike */</comment>
      <origin>7228131</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2084" sha1="m7n5isoz2qbqzdrxs11lnc2mdgensvt" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Tatik
| värvus         = seened
| pilt           = Lambatatik.jpg
| pildi_seletus  = [[Lambatatik]]  ''Suillus granulatus''
| pildi_laius    = 250 px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts          = [[Puravikulaadsed]] ''Boletales''
| sugukond       = [[Tatikulised]] ''Suillaceae''
| perekond       = '''Tatik''' ''Suillus''
| perekonna_autor = [[Samuel Frederick Gray|Gray]] (1821)
| tüüpliik = [[Võitatik]]&lt;br&gt;''Suillus luteus''
| tüüpliigi_autor = ([[L.]]) [[Henri François Anne de Roussel|Roussel]] (1821)&lt;!--1796??--&gt;
| leviku_kaart   =
}}

'''Tatik''' (''Suillus'') on [[tatikulised|tatikuliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[seen]]te [[perekond (bioloogia)|perekond]].

Tatikud on nimetuse saanud paksult limase või kleepuva kübara järgi. Erinevalt [[puravik]]est pole tatikute jalg kunagi soomuseline ega võrkja mustriga&lt;ref name=&quot;kor&quot;&gt;Niitla, T., Jeletsky, E., Korzets, V. Korilase käsiraamat, Nõiaraamat, 2004, lk 70&lt;/ref&gt;. [[Viljakeha]]de värvus katsumisel ei muutu. [[Torukesed]] on [[Kollane|kollased]] või [[oliivikarva]]. Mõnel liigil esineb loor.

Eesti kasvab 10 liiki tatikuid&lt;ref name=&quot;kor&quot; /&gt;, koos õõspuraviku perekonnast ületoodutega 12.

==Liike==
*''Suillus americanus'' – [[siberi tatik]]
*''Suillus asiaticus'' – [[aasia õõspuravik]]
*''Suillus bovinus'' – [[lehmatatik]], lehmapäkk, lehmapuravik
*''Suillus bresadolae'' – [[Bresadola tatik]]
*''Suillus cavipes'' – [[lehise-õõspuravik]]
*''Suillus collinitus'' – [[roosa tatik]]
*''Suillus flavidus'' – [[sootatik]], soopuravik
*''Suillus granulatus'' – [[lambatatik]], võipuravik
*''Suillus grevillei'' – [[kuldtatik]], kuldpuravik
*''Suillus luteus'' – [[võitatik]], võipuravik
*''Suillus variegatus'' – [[liivtatik]], liivapäkk, liivapuravik
*''Suillus viscidus'' – [[lehisetatik]], hall tatik

==Endisi liike==
*''[[Fuscoboletinus grisellus]]''

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Tatikulised]]</text>
      <sha1>m7n5isoz2qbqzdrxs11lnc2mdgensvt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>298183</id>
    <revision>
      <id>7228003</id>
      <parentid>7163264</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:09:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <comment>/* Lõpetajad */</comment>
      <origin>7228003</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23181" sha1="7n79vhxfokmtz2bjfa92jymmjjk9sld" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib endisest õppeasutusest; praeguse õppeasutuse kohta vaata artiklit [[Kõrgem Kunstikool Pallas]]}}
'''Kunstiühingu Pallas kunstikool''' ([[1924]]. aastast '''Kõrgem Kunstikool Pallas)''' oli kunstikool, mille asutas 1919. aastal [[Pallas|kunstiühing Pallas]]. 

Pallase lõpetanutest moodustunud koolkond lõi romantilise realismi traditsiooni, mille järelmõju kestis aastakümneid.

==Kunstiühingu Pallas kunstikool 1919–1921==
Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõttele tulid kunstnikud [[Konrad Mägi]], [[Ado Vabbe]], [[Aleksander Tassa]], [[Julius Genss]] ja [[Anton Starkopf]]. [[17. august]]il 1919. aastal pöördus kunstiühingu Pallas esimees [[Aleksander Tassa]] haridusministri poole kirjaga, kus esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, hiljem oleks lisandunud graafikaateljee.&lt;ref name=&quot;Nurk&quot; /&gt; Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas.&lt;ref name=&quot;EhYD5&quot; /&gt; Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee õppeasutusena [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1919]] [[Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkond|Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna]] ruumides, milles enam erilist tegevust ei toimunud. Kooli aadress oli Lossi tänav 3. [[8. oktoober|8. oktoobriks]] oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus õppima 23 õpilast.&lt;ref name=&quot;cShYh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

[[23. oktoober|23. oktoobril]] palus kunstiühing Pallas Tartu linna haridusosakonnal registreerida kool [[haridusministeerium]]is Kunstiühing Pallase kunstikoolina.&lt;ref name=&quot;Nurk2&quot; /&gt; Kui haridusminister [[Konstantin Treffner]] [[31. märts]]il [[1920]] kooli põhikirja kinnitas, siis registreeriti see haridusministeeriumis [[13. jaanuar]]il [[1921]] erakoolina, mille nimi oli Kunstiühing Pallas kunstikool.&lt;ref name=&quot;KSCAO&quot; /&gt;

Kooli võisid astuda mõlemast soost isikud vanusest ja haridusest hoolimata, samuti ei tehtud kitsendusi erialase ettevalmistuse suhtes. Kuna kindlat õppekava ei olnud, võimaldas ateljeesüsteem õpilasi igal ajal vastu võtta. Õppeaeg ei olnud esialgu piiritletud, vaid sõltus õpilase andekusest ja arenemisvõimest. 

Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ja seepärast ei avatud põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi. Tööd alustati kohe ateljeedes. Koolis tegutses kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga, mida tehti sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega.&lt;ref name=&quot;QnS3g&quot; /&gt; Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat.&lt;ref name=&quot;KS6IK&quot; /&gt; 

Skulptuuriateljees töötas Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni, ning 1920. aasta algusest [[Voldemar Mellik]], kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid [[Hendrik Sepp]] [[Tartu Ülikool]]ist, [[kunstiajalugu|kunstiajaloost]] rääkisid [[Julius Genss]] ning [[Eduard Tassa]].&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; Kunsti- ja kirjandus teadmisi said õpilased kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poole aasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus õpilastööde näitustel.

==Kunstiühingu Pallas kunstikool 1921–1924==
Ajavahemik [[1921]]. aasta [[semester|sügissemestrist]] kuni [[1924]]. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad.&lt;ref name=&quot;Oo8hP&quot; /&gt; Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Kui õpilane töötas edukalt kolm aastat ateljees, siis jõudis ta meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka [[haridusministeerium]]. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud [[Nikolai Triik]], [[Villem Ormisson]], [[Jaan Vahtra]] ja hiljem ka [[Peet Aren]] ning [[Rudolf Paris]]. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama [[Voldemar Vaga]]. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima [[Georg Kind]] [[Dresden]]ist. [[1923]]. aastal vahetas Kindi välja [[Magnus Zeller]].&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära õpetaja loomingulaadi ja pedagoogiliste põhimõtete järgi. 1921/[[1922]]. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal, sest Konrad Mägi oli sõitnud välismaale. Ado Vabbe töötas akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ning õpetas portree- ja aktimaali. Kui Konrad Mägi 1922. aasta sügissuvel tagasi jõudis, lisati maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema dekoratsioonimaaliga, sest dekoratsioonikunstnikke oli teatritest puudu.&lt;ref name=&quot;W9PAi&quot; /&gt;

Oluline muudatus toimus, kui kool sai endale uued ruumid, mis asusid endises linna haiglas Kalamehe tänaval. [[19. september|19. septembrist]] 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta. Kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi 60 ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle 80 õpilase.&lt;ref name=&quot;xYGsc&quot; /&gt; Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, sest maja tuli jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja korteritega.

[[1922]]. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks osta oma maja. Sobivat maja müüdi aadressil [[Kalevi tänav|Karlova tänav]] 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. [[1923]]. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool.&lt;ref name=&quot;58aTU&quot; /&gt; 

1922. aasta sügisel tuli mõte muuta kooli põhikirja nii, et see sarnaneks kõrgema kooli põhikirjaga. Parandatud kujul esitati see kinnitamiseks haridusministeeriumile. [[16. jaanuar]]il [[1923]] kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool ja sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust.&lt;ref name=&quot;aMHE9&quot; /&gt; 

[[1924]]. aasta alguses õppis koolis 124 õpilast. Kolmest ateljeest oli kujunenud kindla programmiga kool ettevalmistusklassi, üldklassi, kolme maaliateljee, graafikaateljee ja skulptuuriateljeega. Neile lisandusid 1923/1924. õppeaastal meisterateljeed. Praktilise töö kõrval läbisid õpilased teoreetiliste ainete kursuse.

Pallase kunstikoolile oli iseloomulik tihe kokkupuude välismaa kunstiga. [[1920. aastad|1920. aastate]] esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele [[Saksamaa]] kunstikeskustesse ning edaspidi peamiselt [[Pariis]]i.&lt;ref name=&quot;NJHa3&quot; /&gt;

==Kõrgem Kunstikool Pallas 1924–1940==
[[3. november|3. novembril]] [[1924]]. aastal registreeriti kunstikool Pallas kõrgemaks õppeasutuseks.  Eestis tekkis esimest korda võimalus saada kõrgemat kunstiharidust.

Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel eelneva õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus.&lt;ref name=&quot;CvBXl&quot; /&gt; Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Kunstikooli said lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada ainult keskkooliharidusega isikud.&lt;ref name=&quot;x8CMN&quot; /&gt;

Pallase lennud olid keskmiselt viieliikmelised. Kõige väiksem lend oli 1930. aastal, mil lõpetas üks inimene. Kõige suurem oli 1939. aasta lend, mille lõpetas üheksa inimest. Aastatel 1924–1930 lõpetas Pallase kunstikooli 25 noort kunstnikku ja 1931.–1940. aastal 54 noort,&lt;ref name=&quot;CAAMx&quot; /&gt; 1943. aastal lisandus veel 11 lõpetajat.&lt;ref name=&quot;YcMht&quot; /&gt; Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, neist täieliku kursuse 64 ja 15 ainult praktilise osa. Maalijatena lõpetas 54, skulptoritena 15 ja graafikutena kümme inimest. 

Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmine õpingute kestus oli Pallases siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta pikkuseks. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks [[Karl Pärsimägi]], [[Rudolf Sepp]], [[Eduard Kutsar]], pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Oli ka andekamaid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aasta või vähemaga, näiteks [[Elmar Kits]], [[Richard Kaljo]], [[Erik Haamer]]. Leidus ka noori, kelle koolitee jäi pooleli. Põhjus seisnes väheses andekuses või majanduslikes raskustes. Ateljeedes ega meisterateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega. Õpetajate nõukogu kontrollis iga meisterateljee õpilase pädevust enne, kui lubati kooli lõpetada. Koolist lahkudes pidi lõpetaja olema suuteline elus hakkama saama.&lt;ref name=&quot;eoELa&quot; /&gt;

==== Õppejõud ====
Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhataja või õppejõud võis põhikirja järgi olla isik, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagoogilise töö kõrval tegutses kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kus vastutati õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud teemade eest. Nõukogus tegeleti näiteks õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise ja üleviimisega klassist klassi või ateljeesse. Nõukogu vastutas ka meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel kuus, sest õpilaste arv vähenes.&lt;ref name=&quot;xxmiH&quot; /&gt; 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased, nende seas [[Aleksander Vardi]], [[Hando Mugasto]], [[Kaarel Liimand]], [[Arkadio Laigo]] ja [[Roman Vaher]]. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

==== Välisreisid ====
Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi välismaal tervise parandamiseks. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal ning Anton Starkopf käis 1926. aasta suvel Prantsusmaal. Ado Vabbe ja Rudolf Paris käisid koos 1928. aasta suvel Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning Jaan Vahtra käis 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalilt.&lt;ref name=&quot;80jcZ&quot; /&gt; 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis, näiteks Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel ja Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja linnavaateid Pariisi tänavatest ja Seine'i kaldapealselt, mida jäädvustasid kunstiteostes.&lt;ref name=&quot;Q367R&quot; /&gt;

==== Koolitöö põhikiri ja asutuse ümbernimetamine ====
1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. [[31. märts]]il [[1933]]. aastal kinnitas [[Vabariigi Valitsus]] kooli uue põhikirja. Õpetajaid valis ametisse õpetajate nõukogu asemel kooli kuratoorium. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähelepanuta. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomi või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] [[Konstantin Päts]] [[19. september|19. septembril]] [[1934]]. aastal.&lt;ref name=&quot;RV5sr&quot; /&gt; 

[[1935]]. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või [[sihtasutus]]eks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatoorium]]. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil üle jõu ja Pallas jäi kõrvale. [[1936]]. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. [[7. jaanuar]]il [[1937]]. aastal arutati teemat kunstiühingu Pallas peakoosolekul, kus otsustati saata [[siseministeerium]]ile ettepanek muuta kunstikool Pallas sihtasutuseks. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigil ja linnal puudus huvi, mistõttu jätkas Pallas endiselt kunstikoolina.&lt;ref name=&quot;xhOov&quot; /&gt;

[[1938]]. aasta alguses avaldatud eraõppeasutuste toetamise seadus nägi ette, et eraõppeasutuste ülalpidajatele antakse riigi eelarvest toetust. See hõlmas õppejõudude palka, ehituste püstitamist ning õppevahendite ja sisseseade hankimiseks vajaminevat raha. Toetust anti tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele lõpetati senise toetuse andmine, kui nad haridusministri antud tähtajaks ei olnud sihtasutusteks ümber kujundatud.&lt;ref name=&quot;7zHA7&quot; /&gt; 

==== Teise kõrgema kunstikooli rajamine ====
1938. aasta veebruaris koostati haridusministeeriumis riikliku kõrgema kunstikooli (nii- öelda kunstiakadeemia) asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnasse [[Merepuiestee|Merepuiesteele]]. Pallase kunstikooli ähvardas riiklikust toetusest ilma jäämine, üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetustega ei oleks suudetud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorra üle ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.&lt;ref name=&quot;xAUVH&quot; /&gt;

Tartu linnavalitsus ei kiirustanud otsuse langetamisega. Haridusministrile saadetud märgukirjas toetas linnavalitsus, et Pallase ülalpidamiseks asutataks sihtasutus ning haridusministeerium võtaks õppejõudude palgad riigi kanda. Samuti palus linnavalitsus haridusministril kaaluda, kui vajalik on teise kõrgema kunstikooli asutamine.&lt;ref name=&quot;504YB&quot; /&gt; 

Kahe kõrgema kunstiõppeasutuse küsimus äratas ühiskonnas huvi ja leidis laialdast arutamist nii kunstiringkondades kui ka väljaspool.&lt;ref name=&quot;310WI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;13ENQ&quot; /&gt;

Siiski ei rutanud Vabariigi Valitsus uue eraõppeasutuste seaduse ellurakendamisega. Pallas sai ettenähtud toetuse ja kool jätkas tegevust senistel alustel. 

==Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpp==
[[17. juuni]]l [[1940]]. aastal [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris NSV Liit Eesti]] ja korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit|Nõukogude Liiduga]]. Algas kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel. Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. [[21. august]]il 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister [[Johannes Vares]] asutada Tartus [[1. september|1. septembrist]] riigi ülalpeetava kunstikooli, mille nimeks sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool. Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpus. Samuti kasutati Pallasest järele jäänud varustust.&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot; /&gt; Nõukogude võimu asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas 1941. aasta suvel sõjategevus koos Saksa okupatsiooniga. 

[[1942]]. aasta sügisel avati Pallase ruumides Tartu linnavalitsuse kulul ja [[haridusdirektoorium]]i toetusel kunstikool nimega Kõrgemate Kujutavkunstide Kursused. Sõna ''kõrgem'' oli lisatud tartlaste omal volil ja selle kohta soovisid võimud saada selgitust.&lt;ref name=&quot;Kirme&quot; /&gt; Kooli direktori [[Arnold Matteus]]e taotlusele nimetada õppeasutus Kõrgemaks Kunstikooliks Pallas vastati jaatavalt [[1943]]. aasta [[23. september|23. septembril]]. Õppetöö lõpetati [[1944]]. aasta aprillis.&lt;ref name=&quot;Nurk3&quot; /&gt;

Kunstikooli Pallas uurija [[Tiina Nurk]] peab kooli lõpuaastaks 1940. aastat.&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot; /&gt; Mitmed autorid{{lisa viide}} on pakkunud selleks [[1951]]. aastat, mil likvideeriti ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut ja kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koondati Tallinna (vaata [[EKA|Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]]).

== Tartu Riiklik Kunstiinstituut ==
[[25. august]]il 1944. aastal hõivasid Nõukogude väed Tartu. Pallase kunstikooli hoone põles maha, säilisid vaid keldrikorrusel olnud esemed.&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot; /&gt; Põlenud Pallasest päästetud skulptuuritarbed, ahjud ja muu kasutamiskõlblik vara viidi [[korporatsioon Ugala|korporatsiooni Ugala]] ruumidesse [[Hans Heidemanni tänav|Hans Heidemanni (Julius Kuperjanovi) tänaval]], kus [[15. november|15. novembril]] [[1944]] alustas tööd [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]].&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot; /&gt; Instituut jagunes kolmeks fakulteediks: maal, skulptuur ja graafika. Õppetöö kestis kuus aastat, lõpetajad said riigieksamite sooritamise ja diplomitöö kaitsmise järel loova kunstniku kutse õigusega olla õppejõud, tegutseda vabakutselise kunstnikuna ning kunstialaste töökodade kunstilise juhina.

Õppejõududena asusid tööle põhiliselt endised pallaslased: Anton Starkopf, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Priidu Aavik, Johannes Võerahansu, Elmar Kits, Enn Roos, Johannes Hirv, Martin Saks, Juhan Püttsepp, Richard Kaljo, Tallinnas õppinuist Eduard Einmann. Starkopfile, Vabbele ja Vardile anti professori kutsenimetus ja kuuele õpilasele dotsendi oma. Direktorina töötasid aastatel 1944–1945 Priidu Aavik, aastatel 1945–1948 Anton Starkopf ja aastatel 1948–1951 Eduard Einmann.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Elango, Ants. Kujutavate ja tarbekunstnike ettevalmistamisest Eesti NSV-s 1944-1975&lt;/ref&gt;

==== Lõpetajad ====
Instituut alustas 1944/45. õppeaastal tööd 93 õpilasega, kellest õppis maali 67, skulptuuri 13 ja graafikat 13.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1945. aasta sügisel kasvas õpilaste arv 127-ni ja 1946. aasta sügisel 143-ni. 1947. aasta kevadel lõpetas instituudi esimene lõpetaja: maali alal kaitses diplomitöö [[Ilmar Linnat]], kes sai tööd sama instituudi õppejõuna. 1948. aastal lõpetasid maali [[Ants Viidalepp]], [[Helve Viidalepp]], [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]], [[Eduard Maaser]] ja J. Raid, graafika ala [[Leopold Ennosaar]] ja [[Agu Peerna]], skulptuuri ala [[Mari Rääk]]. Lõpetajaist viis asusid instituuti tööle. 1949. aasta kevadel kaitsesid diplomitööd E. Alberg. L. Kohk, [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] ja [[Ülo Sooster]] ning skulptuuri alal E. Janiado. 1950. aasta kevadel sai diplomi kaheksa maaliõpilast: A. Anni, [[Harri Puudersell]], E. Paap, A. Säärits, skulptuuri alal [[Olav Männi]], [[Ernst Kirs]], [[Lagle Israel]] ja [[Marie Ehelaid]]. Kokkuvõttes lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi enne Tallinna instituudiga ühendamist 22 inimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nurk&quot;&gt;Tiina Nurk. ''Kõrgem Kunstikool &quot;Pallas&quot; 1919–1940''. (2., täiendatud ja parandatud trükk) Tallinn: Tänapäev, 2004, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot;&gt;''Eesti kunsti ajalugu 5''. Eesti Kunstiakadeemia, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk2&quot;&gt;Nurk (2004), lk 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirme&quot;&gt;[[Kaalu Kirme]]. ''Muusad ei vaikinud. Kunst Eestis sõja-aastail 1941–1944''. Tallinn: Kunst, 2007, lk 23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk3&quot;&gt;Nurk (2004), lk 254.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot;&gt;[[Aino Bach]]. &quot;Tartu kunstnike tööst&quot;. – [[Sirp ja Vasar]], 3. veebruar 1945.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot;&gt;Nurk (2004), lk 253.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EhYD5&quot;&gt;Nurk (2004), lk 17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cShYh&quot;&gt;Nurk (2004), lk 18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KSCAO&quot;&gt;Nurk (2004), lk 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QnS3g&quot;&gt;Nurk (2004), lk 24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS6IK&quot;&gt;Nurk (2004), lk 27.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oo8hP&quot;&gt;Nurk (2004), lk 41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W9PAi&quot;&gt;Nurk (2004), lk 47.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xYGsc&quot;&gt;Nurk (2004), lk 43.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;58aTU&quot;&gt;Nurk (2004), lk 58.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aMHE9&quot;&gt;Nurk (2004), lk 71.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NJHa3&quot;&gt;''Eesti kunsti ajalugu''. I köide, 2. osa: Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Tallinn: Kunst 1977, lk 127.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CvBXl&quot;&gt;Nurk (2004), lk 77.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x8CMN&quot;&gt;Nurk (2004), lk 117.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CAAMx&quot;&gt;Nurk (2004), lk 185.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YcMht&quot;&gt;Nurk (2004), lk 222.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoELa&quot;&gt;Nurk (2004), lk 185–186.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xxmiH&quot;&gt;Nurk (2004), lk 99–100.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;80jcZ&quot;&gt;Nurk (2004), lk 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q367R&quot;&gt;Nurk (2004), lk 114–115.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RV5sr&quot;&gt;Nurk (2004), lk 82.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xhOov&quot;&gt;Nurk (2004), lk 84–86.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zHA7&quot;&gt;Nurk (2004), lk 87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xAUVH&quot;&gt;Nurk (2004). lk 86–87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;504YB&quot;&gt;Nurk (2004), lk 88.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;310WI&quot;&gt;Veelkord kunstikool &quot;Pallasest&quot;. Postimees, 17. märts 1938.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;13ENQ&quot;&gt;Alfred Vaga. Kunstide-akadeemiast. Postimees, 9. veebruar 1938.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*''Kunstikool Pallas Tartu: 1919–1929 = École des beaux-arts Pallas Tartu, Estonie: 1919–1929''. [Tartu]: Pallas, 1929.
*[[Voldemar Erm]]. &quot;Kõrgema Kunstikooli &quot;Pallas&quot; lõpp&quot;. – [[Looming]] 1988, nr 4.
*[[Tiina Nurk]]. ''Kõrgem Kunstikool &quot;Pallas&quot; 1919–1940''. (2., täiendatud ja parandatud trükk) Tallinn: Tänapäev, 2004. ISBN 9985621956 (köites)
*[[Mare Joonsalu]], [[Tiiu Talvistu]]. ''Pallas''. Tartu: [[Tartu Kunstimuuseum]], 2010. 529 lk. ISBN 9789985976555 (köites)

{{Pallase koolkond}}

[[Kategooria:Eesti kunstikoolid]]
[[Kategooria:Pallas (kunstikool)| ]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>7n79vhxfokmtz2bjfa92jymmjjk9sld</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228005</id>
      <parentid>7228003</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:11:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Lõpetajad */</comment>
      <origin>7228005</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="23203" sha1="f2ey4437ntsk1u241wdgoxf3a50xvba" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib endisest õppeasutusest; praeguse õppeasutuse kohta vaata artiklit [[Kõrgem Kunstikool Pallas]]}}
'''Kunstiühingu Pallas kunstikool''' ([[1924]]. aastast '''Kõrgem Kunstikool Pallas)''' oli kunstikool, mille asutas 1919. aastal [[Pallas|kunstiühing Pallas]]. 

Pallase lõpetanutest moodustunud koolkond lõi romantilise realismi traditsiooni, mille järelmõju kestis aastakümneid.

==Kunstiühingu Pallas kunstikool 1919–1921==
Kunstiühingu Pallas kunstikooli asutamise mõttele tulid kunstnikud [[Konrad Mägi]], [[Ado Vabbe]], [[Aleksander Tassa]], [[Julius Genss]] ja [[Anton Starkopf]]. [[17. august]]il 1919. aastal pöördus kunstiühingu Pallas esimees [[Aleksander Tassa]] haridusministri poole kirjaga, kus esitas Konrad Mäe ja Anton Starkopfi koostatud kava asutada esialgu skulptuuri-, joonistamis- ja maaliateljeed, hiljem oleks lisandunud graafikaateljee.&lt;ref name=&quot;Nurk&quot; /&gt; Vastuseks teatas haridusministeerium, et eraalgatusel tekkinud õppeasutust on võimalik toetada ainult siis, kui õppeasutus on juba olemas.&lt;ref name=&quot;EhYD5&quot; /&gt; Augusti lõpus avaldati ajakirjanduses teade, et kunstiühing Pallas avab Tartus ateljeed maali, joonistamise, graafika ja skulptuuri õppimiseks. Kool alustas tööd vabaateljee õppeasutusena [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[1919]] [[Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkond|Lõuna-Eesti Kunstikaitse Toimkonna]] ruumides, milles enam erilist tegevust ei toimunud. Kooli aadress oli Lossi tänav 3. [[8. oktoober|8. oktoobriks]] oli õppetööle registreerunud üle 40 õpilase, tegelikult asus õppima 23 õpilast.&lt;ref name=&quot;cShYh&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

[[23. oktoober|23. oktoobril]] palus kunstiühing Pallas Tartu linna haridusosakonnal registreerida kool [[haridusministeerium]]is Kunstiühing Pallase kunstikoolina.&lt;ref name=&quot;Nurk2&quot; /&gt; Kui haridusminister [[Konstantin Treffner]] [[31. märts]]il [[1920]] kooli põhikirja kinnitas, siis registreeriti see haridusministeeriumis [[13. jaanuar]]il [[1921]] erakoolina, mille nimi oli Kunstiühing Pallas kunstikool.&lt;ref name=&quot;KSCAO&quot; /&gt;

Kooli võisid astuda mõlemast soost isikud vanusest ja haridusest hoolimata, samuti ei tehtud kitsendusi erialase ettevalmistuse suhtes. Kuna kindlat õppekava ei olnud, võimaldas ateljeesüsteem õpilasi igal ajal vastu võtta. Õppeaeg ei olnud esialgu piiritletud, vaid sõltus õpilase andekusest ja arenemisvõimest. 

Õppetöö oli jaotatud ateljeede ja loengute vahel. Esimesed õpilased olid kõik juba varem kunsti õppinud ja seepärast ei avatud põhikirjas ette nähtud joonistamise ja maalimise üldklassi. Tööd alustati kohe ateljeedes. Koolis tegutses kaks ateljeed, kus tegeleti akti, portree ja natüürmordi joonistamise ja maalimisega ning graafikaga, mida tehti sule-, pintsli- ja pliiatsijoonistuse, mõnevõrra ka linoollõikega.&lt;ref name=&quot;QnS3g&quot; /&gt; Vastavalt vabaateljee tüüpi kooli iseloomule käisid mõlema ateljee tööd jälgimas Konrad Mägi ja Ado Vabbe. Kindlat ühe või teise õppejõu ateljeed veel ei olnud. Konrad Mägi õpetas peamiselt akti ja portreed, Ado Vabbe natüürmorti ja graafikat.&lt;ref name=&quot;KS6IK&quot; /&gt; 

Skulptuuriateljees töötas Anton Starkopf, kes õpetas skulptuuritehnikaid ja kompositsiooni, ning 1920. aasta algusest [[Voldemar Mellik]], kes õpetas joonistamist ja modelleerimist. Kultuuriajaloost pidas loenguid [[Hendrik Sepp]] [[Tartu Ülikool]]ist, [[kunstiajalugu|kunstiajaloost]] rääkisid [[Julius Genss]] ning [[Eduard Tassa]].&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; Kunsti- ja kirjandus teadmisi said õpilased kunstiühingu Pallas loengutel. Õpilaste poole aasta töö tulemusi tutvustati iga semestri lõpus õpilastööde näitustel.

==Kunstiühingu Pallas kunstikool 1921–1924==
Ajavahemik [[1921]]. aasta [[semester|sügissemestrist]] kuni [[1924]]. aasta kevadsemestrini tähistab uut etappi Pallase kunstikooli arengus. Ateljeetüüpi kunstikooli võimalused olid end ammendanud ja õppetöö korraldati ümber. Elu nõudis reeglipärase õppetööga kunstikooli, kus oleksid saanud õppida ja täielikku kunstiharidust omandada ka algajad.&lt;ref name=&quot;Oo8hP&quot; /&gt; Avati ettevalmistusklass ja üldklass ning alles nende läbimise järel sai liituda ateljeega. Kui õpilane töötas edukalt kolm aastat ateljees, siis jõudis ta meistriateljeesse, mis lõpetas koolikursuse.&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

1921. aastal alustas kooli juures tööd joonistusõpetajate ettevalmistuskursus, mida hakkas rahaliselt toetama ka [[haridusministeerium]]. Õpetajaskonnaga liitusid tuntud kunstnikud [[Nikolai Triik]], [[Villem Ormisson]], [[Jaan Vahtra]] ja hiljem ka [[Peet Aren]] ning [[Rudolf Paris]]. Kunstiajaloo loenguid hakkas pidama [[Voldemar Vaga]]. Lisandus ka graafikaateljee, mida kutsuti juhtima [[Georg Kind]] [[Dresden]]ist. [[1923]]. aastal vahetas Kindi välja [[Magnus Zeller]].&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

Erinevalt varasemast allutati iga ateljee ühele õppejõule, mistõttu hakkasid ateljeed omandama kindlat eripära õpetaja loomingulaadi ja pedagoogiliste põhimõtete järgi. 1921/[[1922]]. õppeaasta sügissemestril töötas Nikolai Triik natüürmordi ja akti alal, sest Konrad Mägi oli sõitnud välismaale. Ado Vabbe töötas akti, portree ja kompositsiooni alal teises maaliateljees. Kevadsemestril loobus Triik natüürmordimaalist, kuna see läks vastloodud üldklassi kavasse, ning õpetas portree- ja aktimaali. Kui Konrad Mägi 1922. aasta sügissuvel tagasi jõudis, lisati maaliateljeedele kolmanda erialana maastiku- ja natüürmordimaali. Vabbe ateljees hakati lisaks varasemale tegelema dekoratsioonimaaliga, sest dekoratsioonikunstnikke oli teatritest puudu.&lt;ref name=&quot;W9PAi&quot; /&gt;

Oluline muudatus toimus, kui kool sai endale uued ruumid, mis asusid endises linna haiglas Kalamehe tänaval. [[19. september|19. septembrist]] 1921 käis õppetöö juba uutes ruumides, mis olid küll esialgu remontimata, kuid siiski palju odavamad ja valgemad kui Lossi tänaval. Avaramad ruumiolud võimaldasid rohkem õpilasi vastu võtta. Kui 1919. aastal alustati paarikümne õpilasega ja 1920. aastal oli õpilasi 60 ümber, siis 1921. aasta sügisel oli juba üle 80 õpilase.&lt;ref name=&quot;xYGsc&quot; /&gt; Siiski pakkusid uued ruumid vaid ajutist leevendust ruumikitsikusele, sest maja tuli jagada Tartu linna tervishoiuosakonna ja korteritega.

[[1922]]. aasta lõpul jõuti järeldusele, et parim lahendus koolile oleks osta oma maja. Sobivat maja müüdi aadressil [[Kalevi tänav|Karlova tänav]] 2. Linnavalitsuse laenuga omandatud maja anti kunstikoolile lepingu alusel tasuta kasutada. [[1923]]. aasta augustis koliti uude majja ja Pallase ruumidesse Kalamehe tänaval asus Naisühingu Käsitöökool.&lt;ref name=&quot;58aTU&quot; /&gt; 

1922. aasta sügisel tuli mõte muuta kooli põhikirja nii, et see sarnaneks kõrgema kooli põhikirjaga. Parandatud kujul esitati see kinnitamiseks haridusministeeriumile. [[16. jaanuar]]il [[1923]] kinnitatud põhikirja järgi oli kunstikool Pallas kõrgem kool ja sisseastujatelt nõuti keskkooliharidust.&lt;ref name=&quot;aMHE9&quot; /&gt; 

[[1924]]. aasta alguses õppis koolis 124 õpilast. Kolmest ateljeest oli kujunenud kindla programmiga kool ettevalmistusklassi, üldklassi, kolme maaliateljee, graafikaateljee ja skulptuuriateljeega. Neile lisandusid 1923/1924. õppeaastal meisterateljeed. Praktilise töö kõrval läbisid õpilased teoreetiliste ainete kursuse.

Pallase kunstikoolile oli iseloomulik tihe kokkupuude välismaa kunstiga. [[1920. aastad|1920. aastate]] esimesel poolel korraldati vastava stipendiumi abil õpireise õppejõududele ja õpilastele [[Saksamaa]] kunstikeskustesse ning edaspidi peamiselt [[Pariis]]i.&lt;ref name=&quot;NJHa3&quot; /&gt;

==Kõrgem Kunstikool Pallas 1924–1940==
[[3. november|3. novembril]] [[1924]]. aastal registreeriti kunstikool Pallas kõrgemaks õppeasutuseks.  Eestis tekkis esimest korda võimalus saada kõrgemat kunstiharidust.

Kõrgema kunstikoolina säilitas Pallas algusaastatel eelneva õppesüsteemi: ettevalmistava astmena alg-, üld- ja maaliklassi, spetsialiseerumise ateljeedes ja kooli lõpetamise meisterateljeega. Endiselt jätkas tegevust ka keskkooli joonistusõpetajate ettevalmistuskursus.&lt;ref name=&quot;CvBXl&quot; /&gt; Põhikiri võimaldas kooli pääseda vabakuulajatena ka neil, kellel puudus keskharidus, kui nad avaldasid silmapaistvat andekust. Kunstikooli said lõpetada või joonistusõpetaja kutse omandada ainult keskkooliharidusega isikud.&lt;ref name=&quot;x8CMN&quot; /&gt;

Pallase lennud olid keskmiselt viieliikmelised. Kõige väiksem lend oli 1930. aastal, mil lõpetas üks inimene. Kõige suurem oli 1939. aasta lend, mille lõpetas üheksa inimest. Aastatel 1924–1930 lõpetas Pallase kunstikooli 25 noort kunstnikku ja 1931.–1940. aastal 54 noort,&lt;ref name=&quot;CAAMx&quot; /&gt; 1943. aastal lisandus veel 11 lõpetajat.&lt;ref name=&quot;YcMht&quot; /&gt; Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, neist täieliku kursuse 64 ja 15 ainult praktilise osa. Maalijatena lõpetas 54, skulptoritena 15 ja graafikutena kümme inimest. 

Ametlik õppeaeg Pallases oli kuus aastat. Keskmine õpingute kestus oli Pallases siiski 7 ⅓ aastat. Paljude õppeaeg venis kümne aasta pikkuseks. Meesõpilastel langes õpingute aega ka sundaja teenimine kaitseväes. Mitmed õpilased, näiteks [[Karl Pärsimägi]], [[Rudolf Sepp]], [[Eduard Kutsar]], pidid ajutiselt katkestama, et õpinguteks raha teenida. Oli ka andekamaid, kes lõpetasid Pallase ettenähtud kuue aasta või vähemaga, näiteks [[Elmar Kits]], [[Richard Kaljo]], [[Erik Haamer]]. Leidus ka noori, kelle koolitee jäi pooleli. Põhjus seisnes väheses andekuses või majanduslikes raskustes. Ateljeedes ega meisterateljeedes ei kiirustatud lõpetamisega. Õpetajate nõukogu kontrollis iga meisterateljee õpilase pädevust enne, kui lubati kooli lõpetada. Koolist lahkudes pidi lõpetaja olema suuteline elus hakkama saama.&lt;ref name=&quot;eoELa&quot; /&gt;

==== Õppejõud ====
Õpetajaskond oli Pallases võrdlemisi püsiv. Kooli juhataja või õppejõud võis põhikirja järgi olla isik, kelle tehnilised võimed ja teoreetilised teadmised olid avalikult kindlaks tehtud ja kes pedagoogilise töö kõrval tegutses kestvalt oma erialal. Õppejõud pidi olema eelkõige hea kunstnik, alles seejärel hea pedagoog. Kõik õppejõud kuulusid kooli õpetajate nõukogusse (pärast 1934. aasta põhimääruse kinnitamist kunstinõukokku), kus vastutati õppetöö sisulise külje ja kõigi õpilastega seotud teemade eest. Nõukogus tegeleti näiteks õppemaksust vabastamise, stipendiumite ja abirahade määramise, korrarikkumise ja üleviimisega klassist klassi või ateljeesse. Nõukogu vastutas ka meisterateljeesse määramise ja lõpetamise eest. 1920. aastatel oli õppejõude kuni kaheksa, 1930. aastatel kuus, sest õpilaste arv vähenes.&lt;ref name=&quot;xxmiH&quot; /&gt; 1930. aastate teisel poolel asusid õpetajatena tööle juba oma kooli vilistlased, nende seas [[Aleksander Vardi]], [[Hando Mugasto]], [[Kaarel Liimand]], [[Arkadio Laigo]] ja [[Roman Vaher]]. Õppejõud olid kohustatud esinema Tartus näitustel vähemalt kord kahe aasta jooksul.&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot; /&gt; 

==== Välisreisid ====
Nii nagu algusaastatel, jätkusid ka 1920. aastate teisel poolel õppejõudude välisreisid, milleks olid kooli eelarves ette nähtud vastavad summad. Konrad Mägi kasutas 1924. aastal talle määratud stipendiumi välismaal tervise parandamiseks. Voldemar Mellik käis 1925. aastal Saksamaal ja Prantsusmaal ning Anton Starkopf käis 1926. aasta suvel Prantsusmaal. Ado Vabbe ja Rudolf Paris käisid koos 1928. aasta suvel Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias ning Jaan Vahtra käis 1929. aasta suvel Prantsusmaal ja Saksamaal. 1930. aastatel kooli eelarve õppejõudude välisreise enam ei võimaldanud, kuid mõnel puhul saadi reisitoetust siiski Kultuurkapitalilt.&lt;ref name=&quot;80jcZ&quot; /&gt; 1934. aasta sügisel toimus kunstiühingu Pallas korraldamisel tutvumisreis Nõukogude Liitu. Koolist osalesid kunstiajaloo lektor Voldemar Vaga, õpilased Rudolf Sepp ja Ernst Hallop ning tulevased õpetajad Kaarel Liimand, Hando Mugasto ja Juhan Nõmmik. Omal käel käisid mitmed õppejõud Pariisis, näiteks Kaarel Liimand 1937. aasta suvel, Aleksander Vardi sama aasta sügistalvel ja Arkadio Laigo 1939. aasta suvel. Nad tõid reisilt kaasa rohkesti muljeid ja linnavaateid Pariisi tänavatest ja Seine'i kaldapealselt, mida jäädvustasid kunstiteostes.&lt;ref name=&quot;Q367R&quot; /&gt;

==== Koolitöö põhikiri ja asutuse ümbernimetamine ====
1924. aasta põhikiri oli koolitöö aluseks ligi kümme aastat. [[31. märts]]il [[1933]]. aastal kinnitas [[Vabariigi Valitsus]] kooli uue põhikirja. Õpetajaid valis ametisse õpetajate nõukogu asemel kooli kuratoorium. Õpetajate protest ja võitlus kooli sisemise vabaduse eest jäeti tähelepanuta. Sama aasta septembris täiendati Vabariigi Valitsuse nõudmisel põhikirja õpetajate haridust puudutava sättega. Selle kohaselt võisid Kõrgema Kunstikooli Pallas õppejõududeks olla vaid isikud, kes on lõpetanud mõne kõrgema kunstikooli. Ilma diplomi või lõputunnistuseta võis õppejõududeks valida vaid selliseid isikuid, kellel oli väljapaistvaid teeneid kujutava kunsti alal. Pallase uue põhikirja kinnitas [[Peaminister Riigivanema ülesannetes]] [[Konstantin Päts]] [[19. september|19. septembril]] [[1934]]. aastal.&lt;ref name=&quot;RV5sr&quot; /&gt; 

[[1935]]. aastal kaaluti kooli kindlamat rahastamist silmas pidades Pallase muutmist riiklikuks kooliks või [[sihtasutus]]eks. Sama aasta sügisest hakkas riikliku kõrgema õppeasutusena töötama [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Konservatoorium]]. Kahe kõrgema õppeasutuse riigistamine käis Eesti Vabariigil üle jõu ja Pallas jäi kõrvale. [[1936]]. aasta sügisel asus kuratoorium kooli põhikirja sihtasutuse nõuetele vastavaks ümber töötama. Sihtasutuse seaduse järgi oleks sihtasutusele määratud kindel riiklik toetus. [[7. jaanuar]]il [[1937]]. aastal arutati teemat kunstiühingu Pallas peakoosolekul, kus otsustati saata [[siseministeerium]]ile ettepanek muuta kunstikool Pallas sihtasutuseks. Kooli juhatus asus vajalikke ettevalmistusi tegema. Riigil ja linnal puudus huvi, mistõttu jätkas Pallas endiselt kunstikoolina.&lt;ref name=&quot;xhOov&quot; /&gt;

[[1938]]. aasta alguses avaldatud eraõppeasutuste toetamise seadus nägi ette, et eraõppeasutuste ülalpidajatele antakse riigi eelarvest toetust. See hõlmas õppejõudude palka, ehituste püstitamist ning õppevahendite ja sisseseade hankimiseks vajaminevat raha. Toetust anti tingimusel, et toetuse saajad on sihtasutused ja nende juhtimisest võtab osa haridusministeeriumi esindaja. Mittesihtasutustest eraõppeasutuste ülalpidajatele lõpetati senise toetuse andmine, kui nad haridusministri antud tähtajaks ei olnud sihtasutusteks ümber kujundatud.&lt;ref name=&quot;7zHA7&quot; /&gt; 

==== Teise kõrgema kunstikooli rajamine ====
1938. aasta veebruaris koostati haridusministeeriumis riikliku kõrgema kunstikooli (nii- öelda kunstiakadeemia) asutamise eelnõu. Loodavale õppeasutusele oli ette nähtud ka hoone ehitamine Tallinnasse [[Merepuiestee|Merepuiesteele]]. Pallase kunstikooli ähvardas riiklikust toetusest ilma jäämine, üksnes õppemaksust saadava tulu ja juhuslike toetustega ei oleks suudetud uue kooliga võistelda. Kuratoorium arutas olukorra üle ja pöördus Tartu linna koolivalitsuse poole ettepanekuga muuta Pallas linna kooliks.&lt;ref name=&quot;xAUVH&quot; /&gt;

Tartu linnavalitsus ei kiirustanud otsuse langetamisega. Haridusministrile saadetud märgukirjas toetas linnavalitsus, et Pallase ülalpidamiseks asutataks sihtasutus ning haridusministeerium võtaks õppejõudude palgad riigi kanda. Samuti palus linnavalitsus haridusministril kaaluda, kui vajalik on teise kõrgema kunstikooli asutamine.&lt;ref name=&quot;504YB&quot; /&gt; 

Kahe kõrgema kunstiõppeasutuse küsimus äratas ühiskonnas huvi ja leidis laialdast arutamist nii kunstiringkondades kui ka väljaspool.&lt;ref name=&quot;310WI&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;13ENQ&quot; /&gt;

Siiski ei rutanud Vabariigi Valitsus uue eraõppeasutuste seaduse ellurakendamisega. Pallas sai ettenähtud toetuse ja kool jätkas tegevust senistel alustel. 

==Kõrgema Kunstikooli Pallas lõpp==
[[17. juuni]]l [[1940]]. aastal [[Eesti okupeerimine 1940. aastal|okupeeris NSV Liit Eesti]] ja korraldas [[21. juuni]]l [[juunipööre|riigipöörde]]. [[6. august]]il liideti Eesti [[NSV Liit|Nõukogude Liiduga]]. Algas kunstielu ümberkorraldamine nõukogulikel alustel. Augusti alguses likvideeriti kõik seni Eestis töötanud erakunstikoolid. [[21. august]]il 1940 otsustas presidendi kohusetäitja peaminister [[Johannes Vares]] asutada Tartus [[1. september|1. septembrist]] riigi ülalpeetava kunstikooli, mille nimeks sai Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool. Uus kunstikool alustas tööd likvideerimise seaduse alusel kunstikooli Pallas ruumides septembri lõpus. Samuti kasutati Pallasest järele jäänud varustust.&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot; /&gt; Nõukogude võimu asutatud Konrad Mäe nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli tegevuse katkestas 1941. aasta suvel sõjategevus koos Saksa okupatsiooniga. 

[[1942]]. aasta sügisel avati Pallase ruumides Tartu linnavalitsuse kulul ja [[haridusdirektoorium]]i toetusel kunstikool nimega Kõrgemate Kujutavkunstide Kursused. Sõna ''kõrgem'' oli lisatud tartlaste omal volil ja selle kohta soovisid võimud saada selgitust.&lt;ref name=&quot;Kirme&quot; /&gt; Kooli direktori [[Arnold Matteus]]e taotlusele nimetada õppeasutus Kõrgemaks Kunstikooliks Pallas vastati jaatavalt [[1943]]. aasta [[23. september|23. septembril]]. Õppetöö lõpetati [[1944]]. aasta aprillis.&lt;ref name=&quot;Nurk3&quot; /&gt;

Kunstikooli Pallas uurija [[Tiina Nurk]] peab kooli lõpuaastaks 1940. aastat.&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot; /&gt; Mitmed autorid{{lisa viide}} on pakkunud selleks [[1951]]. aastat, mil likvideeriti ENSV Tartu Riiklik Kunstiinstituut ja kogu kujutava kunsti alane kõrgharidus koondati Tallinna (vaata [[EKA|Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituut]]).

== Tartu Riiklik Kunstiinstituut ==
[[25. august]]il 1944. aastal hõivasid Nõukogude väed Tartu. Pallase kunstikooli hoone põles maha, säilisid vaid keldrikorrusel olnud esemed.&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot; /&gt; Põlenud Pallasest päästetud skulptuuritarbed, ahjud ja muu kasutamiskõlblik vara viidi [[korporatsioon Ugala|korporatsiooni Ugala]] ruumidesse [[Hans Heidemanni tänav|Hans Heidemanni (Julius Kuperjanovi) tänaval]], kus [[15. november|15. novembril]] [[1944]] alustas tööd [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut]].&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot; /&gt; Instituut jagunes kolmeks fakulteediks: maal, skulptuur ja graafika. Õppetöö kestis kuus aastat, lõpetajad said riigieksamite sooritamise ja diplomitöö kaitsmise järel loova kunstniku kutse õigusega olla õppejõud, tegutseda vabakutselise kunstnikuna ning kunstialaste töökodade kunstilise juhina.

Õppejõududena asusid tööle põhiliselt endised pallaslased: Anton Starkopf, Ado Vabbe, Aleksander Vardi, Priidu Aavik, Johannes Võerahansu, Elmar Kits, Enn Roos, Johannes Hirv, Martin Saks, Juhan Püttsepp, Richard Kaljo, Tallinnas õppinuist Eduard Einmann. Starkopfile, Vabbele ja Vardile anti professori kutsenimetus ja kuuele õpilasele dotsendi oma. Direktorina töötasid aastatel 1944–1945 Priidu Aavik, aastatel 1945–1948 Anton Starkopf ja aastatel 1948–1951 Eduard Einmann.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Elango, Ants. Kujutavate ja tarbekunstnike ettevalmistamisest Eesti NSV-s 1944-1975&lt;/ref&gt;

==== Lõpetajad ====
Instituut alustas 1944/45. õppeaastal tööd 93 õpilasega, kellest õppis maali 67, skulptuuri 13 ja graafikat 13.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 1945. aasta sügisel kasvas õpilaste arv 127-ni ja 1946. aasta sügisel 143-ni. 1947. aasta kevadel lõpetas instituudi esimene lõpetaja: maali alal kaitses diplomitöö [[Ilmar Linnat]], kes sai tööd sama instituudi õppejõuna. 1948. aastal lõpetasid maali [[Ants Viidalepp]], [[Helve Viidalepp]], [[Kaja Kärner (kunstnik)|Kaja Kärner]], [[Eduard Maaser]] ja J. Raid, graafika ala [[Leopold Ennosaar]] ja [[Agu Peerna]], skulptuuri ala [[Mari Rääk]]. Lõpetajaist viis asusid instituuti tööle. 1949. aasta kevadel kaitsesid diplomitööd E. Alberg. L. Kohk, [[Lüüdia Vallimäe-Mark]] ja [[Ülo Sooster]] ning skulptuuri alal E. Janiado. 1950. aasta kevadel sai diplomi kaheksa maaliõpilast: A. Anni, [[Harri Puudersell]], E. Paap, A. Säärits, skulptuuri alal [[Olav Männi]], [[Ernst Kirs (skulptor)|Ernst Kirs]], [[Lagle Israel]] ja [[Marie Ehelaid]]. Kokkuvõttes lõpetas Tartu Riikliku Kunstiinstituudi enne Tallinna instituudiga ühendamist 22 inimest.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|1=2|allikad=
&lt;ref name=&quot;Nurk&quot;&gt;Tiina Nurk. ''Kõrgem Kunstikool &quot;Pallas&quot; 1919–1940''. (2., täiendatud ja parandatud trükk) Tallinn: Tänapäev, 2004, lk 16.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Eesti kunsti ajalugu 5&quot;&gt;''Eesti kunsti ajalugu 5''. Eesti Kunstiakadeemia, 2010.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk2&quot;&gt;Nurk (2004), lk 19.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Kirme&quot;&gt;[[Kaalu Kirme]]. ''Muusad ei vaikinud. Kunst Eestis sõja-aastail 1941–1944''. Tallinn: Kunst, 2007, lk 23.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk3&quot;&gt;Nurk (2004), lk 254.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;AB, 1945&quot;&gt;[[Aino Bach]]. &quot;Tartu kunstnike tööst&quot;. – [[Sirp ja Vasar]], 3. veebruar 1945.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Nurk4&quot;&gt;Nurk (2004), lk 253.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EhYD5&quot;&gt;Nurk (2004), lk 17.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;cShYh&quot;&gt;Nurk (2004), lk 18.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KSCAO&quot;&gt;Nurk (2004), lk 20.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;QnS3g&quot;&gt;Nurk (2004), lk 24.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;KS6IK&quot;&gt;Nurk (2004), lk 27.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Oo8hP&quot;&gt;Nurk (2004), lk 41.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;W9PAi&quot;&gt;Nurk (2004), lk 47.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xYGsc&quot;&gt;Nurk (2004), lk 43.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;58aTU&quot;&gt;Nurk (2004), lk 58.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aMHE9&quot;&gt;Nurk (2004), lk 71.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;NJHa3&quot;&gt;''Eesti kunsti ajalugu''. I köide, 2. osa: Eesti kunst 19. sajandi keskpaigast kuni 1940. aastani. Tallinn: Kunst 1977, lk 127.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CvBXl&quot;&gt;Nurk (2004), lk 77.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;x8CMN&quot;&gt;Nurk (2004), lk 117.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;CAAMx&quot;&gt;Nurk (2004), lk 185.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YcMht&quot;&gt;Nurk (2004), lk 222.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eoELa&quot;&gt;Nurk (2004), lk 185–186.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xxmiH&quot;&gt;Nurk (2004), lk 99–100.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;80jcZ&quot;&gt;Nurk (2004), lk 114.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Q367R&quot;&gt;Nurk (2004), lk 114–115.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;RV5sr&quot;&gt;Nurk (2004), lk 82.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xhOov&quot;&gt;Nurk (2004), lk 84–86.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;7zHA7&quot;&gt;Nurk (2004), lk 87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xAUVH&quot;&gt;Nurk (2004). lk 86–87.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;504YB&quot;&gt;Nurk (2004), lk 88.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;310WI&quot;&gt;Veelkord kunstikool &quot;Pallasest&quot;. Postimees, 17. märts 1938.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;13ENQ&quot;&gt;Alfred Vaga. Kunstide-akadeemiast. Postimees, 9. veebruar 1938.&lt;/ref&gt;
}}

==Kirjandus==
*''Kunstikool Pallas Tartu: 1919–1929 = École des beaux-arts Pallas Tartu, Estonie: 1919–1929''. [Tartu]: Pallas, 1929.
*[[Voldemar Erm]]. &quot;Kõrgema Kunstikooli &quot;Pallas&quot; lõpp&quot;. – [[Looming]] 1988, nr 4.
*[[Tiina Nurk]]. ''Kõrgem Kunstikool &quot;Pallas&quot; 1919–1940''. (2., täiendatud ja parandatud trükk) Tallinn: Tänapäev, 2004. ISBN 9985621956 (köites)
*[[Mare Joonsalu]], [[Tiiu Talvistu]]. ''Pallas''. Tartu: [[Tartu Kunstimuuseum]], 2010. 529 lk. ISBN 9789985976555 (köites)

{{Pallase koolkond}}

[[Kategooria:Eesti kunstikoolid]]
[[Kategooria:Pallas (kunstikool)| ]]
[[Kategooria:Eesti Vabariik 1918-1940]]</text>
      <sha1>f2ey4437ntsk1u241wdgoxf3a50xvba</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eve Pormeister</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310253</id>
    <revision>
      <id>7228034</id>
      <parentid>7130808</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:03:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47840-42</username>
        <id>236767</id>
      </contributor>
      <origin>7228034</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18386" sha1="qbeu4knb044rp6akmn8puj7xhbd1wi9" xml:space="preserve">{{viita}}
[[Fail:Eve Pormeister 6.09.2016 Aija Sakova.jpg|pisi|Eve Pormeister Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu katusel, 6.09.2019.]]
'''Eve Pormeister''' (aastani 1987 '''Eve Vahtrik'''; sündinud [[19. aprill]]il [[1956]] [[Rapla]]s) on eesti germanist, kirjandusteadlane ja kultuurivahendaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Eve Pormeister on lõpetanud 1974. aastal [[Lydia Koidula nimeline Pärnu 2. Keskkool|Lydia Koidula nimelise Pärnu 2. Keskkooli]]. 1980. aastal omandas ta uurimusega [[Gertrud Leutenegger]]i proosast ja kirjanduskäsitusest (&quot;Erzählende Prosa und Literaturauffassung von Gertrud Leutenegger&quot;) [[Leipzigi Ülikool]]is diplomigermanisti kraadi. 1992. aastal sai ta [[Tartu Ülikool]]is väitekirjaga &quot;Põhilised arengusuunad 1970. ja 1980. aastate Šveitsi kirjanduses&quot; (&quot;Grundlegende Entwicklungstendenzen in der Schweizer Literatur der 70er und 80er Jahre des 20. Jahrhunderts&quot;) filosoofiamagistri kraadi saksakeelses kirjanduses. 2003. aastal kaitses ta sealsamas Claus Sommerhage juhendamise all väitekirja &quot;Naiselikkuse pildid saksakeelses Šveitsi naiskirjanduses&quot; (&quot;Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur&quot;) ja sai filosoofiadoktori kraadi.

== Töökäik ==
Eve Pormeister töötas [[Tartu Ülikool]]is aastatel 1980–1992 saksa filoloogia kateedri õpetajana, 1992–2004 germaani-romaani filoloogia osakonna saksa keele ja kirjanduse õppetooli lektorina ning 2004–2014 uuema saksakeelse kirjanduse dotsendina. Ta on õpetanud praktilist saksa keelt, foneetikat, uuemat saksakeelset kirjandust jm ning koostanud kõrg- ja üldhariduskooli õppevahendeid.

Eve Pormeister on olnud perioodiliselt ilmuva teaduskogumiku &quot;[[Humaniora: Germanistica]]&quot; rahvusvahelise toimetuskolleegiumi liige.

Ta on täiendanud end aastatel 1991–2001 mitu korda eri organisatsioonide stipendiaadina Saksamaal, 1994 ja 2002 Šveitsis.

Eve Pormeister on ühingu &quot;Gesellschaft für die Erforschung der Deutschschweizer Literatur&quot; (Basel/Šveits) liige ja [[Ene Mihkelsoni Selts]]i asutajaliige. Ta on kuulunud [[Eesti Goethe Selts]]i ja [[Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsioon]]i (EVKA). Aastatel 1994–2000 juhatas ta [[Eesti-Šveitsi Kultuuriselts]]i. 

Alates [[2016]]. aastast töötab ta [[Tartu Linnaraamatukogu|Tartu Linnaraamatukogus]].

==Teadustöö==
Eve Pormeistri uurimisvaldkonnaks on saksakeelne kirjandus (Šveits, Saksamaa, Austria), uurimisteemadeks kunstniku ja modelli / kirjaniku ja muusa vahekord loomingulises protsessis, naiste ajalooline ja kultuuriline roll, mäletamine ja unustamine, lõplikkuse kirjanduslikud antropoloogiad.

Ta on avaldanud teaduspublikatsioone, tõlkeid jm; koostanud ja toimetanud kogumikke, esinenud rahvusvahelistel kirjanduskonverentsidel ja organiseerinud neid ka ise; koostanud ja organiseerinud (kirjandus)näitusi.

Enne 2016. aastat kirjutas, avaldas ja tegutses ta peamiselt saksa keeles, alates 2016. aastast on ta asunud mõtestama ja vahendama ka tänapäeva eesti kirjandust ning teinud intervjuusid nii saksakeelsete kui ka eestikeelsete autoritega.

Eve Pormeistrilt on ilmunud kolm mahukamat raamatut: „Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil“ (Tallinn: EKSA, 2021); saksakeelne monograafia „Piirilkõndijad“ („Grenzgängerinnen. Gertud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der Schweiz“, Berlin: Saxa Verlag, 2010), „Šveitsi saksakeelse naiskirjanduse naisekuvand“ („Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur“. Tartu, 2003).

==Teoseid (valik)==
* Zum Stellenwert der mythischen Symbolik in Gertrud Leuteneggers Romanen Vorabend und Ninive. // TRÜ Toim 626, 1982, lk 114–128.
* Deutsche Kulturgeschichte im 17. Jahrhundert Tartu, 1985, 86 lk.
* Textbeiträge zur Phonologie und Phonetik. Tartu 1985, 203 lk.
* Zur Schweizer Gegenwartsliteratur. Tartu, 1988, 115 lk.
* Gertrud Leutenegger: Avalikult ja otsustavalt lahti öelda oma sajandi põhimõtetest. // Akadeemia 1989, nr 4. Tartu [tõlge], lk 704–710.
* Die schreibende Nonne auf der Suche nach dem neuen Menschen. Silja Walters Chronikspiel „Die Jahrhundert-Treppe“. // Zeitschrift für Germanistik, 3/1993, lk 618–623.
* Auf der Suche nach dem neuen Menschen. Ein Gespräch mit Silja Walter im     Kloster Fahr. // Triangulum. Tartu, 1994, lk 173–182.
* Pro und contra Kant. E. Y. Meyers Auseinandersetzung mit Immanuel Kant. // Triangulum. Tartu, 1995, lk 94–112.
* Kirjandus ja kultuurilugu kuuluvad keeleõpetuse juurde. // Akadeemia 1999, nr 7, lk 1505–1509.
* Zur Genese und zum Begriff der „Frauenliteratur“ // Triangulum. Riga, 2001, lk 79–96.
* Mida tähendab tänapäeval Šveits. // Akadeemia 2001, nr 5, lk 977–987.
* Urs Bugmann: Intervjuu „Jemand muss Pionierarbeit leisten“ ajalehele Neue Luzerner Zeitung  v. 02.07.2002 —  Neue Luzerner Zeitung. Nr. 150, 2. Juli 2002, lk. 11.
* Ganz und gar im Fraulichen wurzelnd. Die schreibende Nonne Silja Walter. // Krista Vogelberg/Ene-Reet Soovik (Ed.): Linguistic and Cultural-Psychological Aspects of Communication Processes. Cultural studies series No.3. University of Tartu 2003, Cultural Studies Series 3, 2003, lk 112–122.
* Bilder des Weiblichen in der deutschsprachigen Schweizer Frauenliteratur. Dissertation. // Tartu University Press, 2003, 394 lk.
* Järelsõna Peter Stammi romaanile „Hajusad maastikud“. Tallinn: Huma, 2004, lk 125–133.
* Kirjandus – tunnetuslik avatus ajale. Vestlus Šveitsi kirjaniku Peter Stammiga. // Postimees 29. X 2004, lk 17.
* Peter Stammi jaoks on naine kui hajus maastik. Vestlus Šveitsi kirjaniku Peter Stammiga. // Pärnu Postimees 3. XI 2004, lk 9.
* IN MEMORIAM. Claus Sommerhage (9.12.1950–16.07.2003). // Pormeister, Eve/Jagau, Axel (Hrsg.): In memoriam. Claus Sommerhage. Tartu University Press, 2005, lk 11–14.
* Ingeborg Bachmann. Välditamatu poeet ja kõhklev looja. (25.06.1926–26.09.1973). // Akadeemia 2006, nr 1, lk 184–209.
* Ein Buch über die Hölle. „Mir sind die Augen aufgegangen“. // Pormeister, Eve/ Graubner, Hans (Hrsg.): Ingeborg Bachmann. „Die Wahrheit ist dem Menschen zumutbar“. Konferenzbeiträge. Germanistica 2. Tartu University Press, 2007, lk 87–110.
* Die von uns erahnte Sprache. Ingeborg Bachmann. // Latvijas Universitates Raksti Nr. 734. Literatþrzinàtne, folkloristika, màksla, Riga, Lativjas universitate, 2008, lk 37–50.
* Das ambivalente Verhältnis einer Tochtergeneration zu ihren Müttern. Zoë Jenny: Das Blütenstaubzimmer (1997). // Germanistik als Kulturvermittler. Vergleichende Studien. Germanistica 3. Tartu University Press, 2008, lk 183–196.
* Mit Müttern und Äpfeln durch die Zeiten. Gertrud Leutenegger: Pomona (2004). // Pormeister, Eve/Graubner, Hans (Hrsg.): Tradition und Moderne in der Literatur der  Schweiz im 20. Jahrhundert. Konferenzbeiträge. Germanistica 4. Tartu University Press, 2008, lk 166–192.
* Järelsõna Gertrud Leuteneggeri raamatule „Kohe pärast Gotthardi tuleb Milano toomkirik“ (Gleich nach dem Gotthard kommt der Mailänder Dom). // Loomingu raamatukogu 2008, nr 31–32, Tallinn: SA Kultuurileht, lk 53–63.
* Zur deutschsprachigen (Frauen-)Literatur der Schweiz von 1975 bis zur  Jahrhundertwende. // Am Rande im Zentrum. Beiträge des VII. Nordischen   Germanistentreffens. Berlin: Saxa Verlag, 2009, lk 157–172.
* Kersti Kreismanni tundeline teekond mööda kõrrepõldu. // Sirp 23. I 2009, lk 16–17.
* „Tahan välja, valguse ja õhu kätte lennata...“. Kärt Hellerma „Sinine missa“ (2008) // Sirp 11. XII 2009, lk 16–17.
* Ohne Erinnerung keine Gegenwart. Gertrud Leutenegger: Pomona (2004). // Interlitteraria 14 – 2009 – vol II. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 464–483. 
* Leseschmetterlinge. Literarische Etüden. Germanistisches Studentenjahrbuch 2008. Tartu: Atlex, 2009, 88 lk.
* Frauen im literarischen Kanonisierungsprozess und in der (nationalen)  Literaturgeschichtsschreibung. // Interlitteraria 15. Tartu, 2010, lk 352−374.
* „Grenzgängerinnen. Gertrud Leutenegger und die schreibende Nonne Silja Walter aus der  Schweiz“. Berlin: Saxa Verlag, 2010, 222 lk.&lt;ref&gt;Heinrich Detering: Dichterin und Nonne. // ''Frankfurter Allgemeine Zeitung'', 21. X 2010, lk 26.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Daniel Annen: Gertrud Leuteneggers Grenzgänge. // ''Boten der Urschweiz'', 3. XI 2010, lk 9.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Günter Nawe|url=https://glarean-magazin.ch/2010/12/13/e-pormeister-grenzgaengerinnen-gertrud-leutenegger-silja-walter-biographie-rezensionen/|pealkiri=Fortgehen und Daheimbleiben in einem.|väljaanne=Glarean Magazin|aeg=13. detsember 2010}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Gotthard Fuchs: Rezensionen. Pormeister, Eve: Grenzgängerinnen. // ''Christ in der Gegenwart'', 66. Jahrgang 2014.&lt;/ref&gt;
* „Zedern und Grillen wohin man sieht.“ Zur literarischen Gestaltung der Vergänglichkeit in Judith Hermanns Alice. // Günther, Friederike Felicitas, Torsten Hoffmann (Hrsg.): Anthropologien der Endlichkeit.  Göttingen: Wallstein Verlag, 2011, lk 279‒296.
* Das estnische Epos „Kalevipoeg“ und die Höllenfahrten des Sohns des Kalev. // Silke Pasewalck, Eve Pormeister, Torsten Hoffmann, Heinrich Detering (Hrsg.): „Nationalepen zwischen Fakten und Fiktionen“ Konferenzbeiträge. Humaniora: Germanistica 5. Tartu University Press, 2011, lk 256−279.  
* „Aber das Sterben scheint ansteckend zu sein“. Zur Spannung zwischen Tod, Kunstwerk und Selbstwerdung in Erica Pedrettis „Valerie oder Das unerzogene Auge“. //  Grote, Michael/Henjum, Kjetil Berg/Ingebrigtsen, Espen/Pietzuch, Jan Paul (2013) (Hrsg.):  Perspektiven. Das IX. Nordisch-Baltische Germanistentreffen in Os/Bergen, 14.–16. Juni 2012. Stockholm: Stockholm University, lk 189–201.
* „Aber die Frage begleitete mich: Wie lebt man in einer Diktatur?“ Christa Wolf – Hoffnungen und Enttäuschungen einer DDR-Autorin. // „interlitteraria“ 18/2, University of Tartu Press, 2013, lk 444‒461.
* Von Nationalem zu Menschlich-Universellem. Zum estnischen Epos Kalevipoeg. // Triangulum. Achtzehnte Folge, Riga, Tallinn, Kaunas 2013, lk 27‒42.
* Vom Nachdenken über das Vergessen zur „schonungslose[n] Selbsterkenntnis“. Stadt der Engel oder The Overcoat of Dr. Freud von Christa Wolf. // Therese Hörnigk, Carsten Gansel (Hrsg.): Zwischen Moskauer Novelle und Stadt der Engel. Neue Perspektiven auf das Lebenswerk von Christa Wolf. Berlin: Verlag für Berlin-Brandenburg, 2015, lk 94–106.
* Zwiesprache mit Gegensätzen in „Panischer Frühling“ (2014) von Gertrud Leutenegger. // Triangulum. Zwanzigste Folge. Bonn, 2015, lk 93–105.
* Lagunemise esteetika. Valerie Fritsch: „Winteri aed“. // Postimees. AK, 30. IV 2016, lk 12–13.
* Kas maailm on tunnetatav? Salapärane kass, ema, kõrb Eugen Ruge romaanis „Cabo de Gata“. // Akadeemia 2016, nr 10, lk 1733–1760.
* Eve Pormeister Viivi Luigest. Kui mitte enne, siis Roomas saad sa seda näha ja kuulda. // Eve Pormeister, 1.11.2016 10:12, Rubriik: Kirjandus. Ettekanne kirjanduskonverentsilt „Viivi Luik 70, Ingeborg Bachmann 90“ 22. septembril. Kättesaadav: http://kultuur.err.ee/v/403da065-628f-49cc-bceb-451a6424f8c8
* Tipp ja sügavik ühes koos. Hans Platzgumer, Serval. //  Sirp 5. V 2017, lk 12–13.
* „Ein Vogel im Sturm. Lind tormis. Hermann Hesse elust ja loomingust“. 2017 // VIDEO: https://www.youtube.com/watch?v=3P9JDo3PMww
* Hanz Platzgumer: kodumaa, millesse kinni jäädakse on alati ängistav. Intervjuu.  // Postimees 9. V 2017, lk 22–23.
* Foto ja surm. Kai Aareleidi „Vene veri“ ja „Linnade põletamine“. // Looming 2017, nr 12, lk 1797–1805.
* „Kirjutamine on alati ühtlasi ka reisimine“. Intervjuu Mirko Bonnéga. // Postimees. AK 5. V 2018, lk 14.  
* Luik, Viivi, Eve Pormeister 2018. Ma näen aega. // Looming 2018, nr 7, lk 978–988.
* Ma näen aega. // Akadeemia 2019, nr 3, lk 518–528.
* Miks õitsesid Hamburgis 1943. aasta sügisel kastanid ja sirel? // ERR kultuur. Mai 2019. Vt https://kultuur.err.ee/936064/eve-pormeister-miks-oitsesid-hamburgis-1943-aasta-sugisel-kastanid-ja-sirel
* Elada inimväärikalt ja surra inimväärikalt. // Postimees. AK 4. V 2019, lk 14. Vt. https://kultuur.postimees.ee/6674930/elada-inimvaarikalt-ja-surra-inimvaarikalt 
* Ruunidest kuni kosmoseuduni. Kärt Hellerma lasteraamatut lugedes. // Looming 2019, nr 5, lk 715–721.
* Kõige ilusam ja kõige jubedam asi. Viivi Luige „Varjuteateri“ haripunktist // Looming 2019, nr 11, lk 1485–1490.
* Keravälk ja ema. Märkmeid Eeva Pargi raamatust „Minu kuninglikud kaelkirjakud“. // Looming 2020, nr 4, lk 573–579.  
* Igavene otsimine: teekond iseendani. Intervjuu Jaak Jõerüüdaga. // Akadeemia 2020, nr 7, 32. aastakäik, lk 1246–1277.
* Luik, Viivi, Eve Pormeister, Ma näen aega. // Viivi Luik, „Selle kevade tervitus“. Tallinn: Kirjastus SE&amp;JS, 2020, lk 147–175.
* Miks ikkagi Šveitsi lambakoer? Piirilkõndija Kärt Hellerma romaani „Koer ja Kuu“ uurides. //  Looming 2021, nr 1, lk 92–107. 
* Igavene otsimine: teekond iseendani. Intervjuu Jaak Jõerüüdaga. // Jaak Jõerüüt, „Tõde ja võim. Esseede, artiklite ja intervjuude valik aastatest 2011–2020“. Tallinn: EKSA, 2021, lk 221–264.
* Näen, kuulan, tunnetan. Vaatlusi, mõtisklusi maailma tajumisest ja eneseotsingutest sõna abil. Tallinn: EKSA, 2021, 515 lk.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://kultuur.postimees.ee/7373971/ilmus-kirjandusuurija-eve-pormeistri-filosoofiline-tekstikogumik|pealkiri=Ilmus kirjandusuurija Eve Pormeistri filosoofiline tekstikogumik.|väljaanne=Postimees|aeg=29. oktoober 2021}}&lt;/ref&gt;
* Valgus – meie maailma alus. Vestlus Kärt Hellermaga. // Akadeemia 2021, nr 9, lk 1602 –1628.
* Õunapuu – elu ja igaviku peitepilt. Kummardus Viivi Luigele. // Looming 2021, nr 11, lk 1550–1559.
* Keskaeg meie sees ja ees. // Tähenduse teejuhid 19. II 2022, lk 13.
* Maastiku lummuses ja köidikuis. Julio Llamazares, „Kuidas vaadata vett“. – Akadeemia 2022, nr 5, lk 857–871.
* Poeedinartsiss. Kätlin Kaldmaa lasteraamat „Lydia“. – Edasi. org. 11. mai 2022. Vt. https://edasi.org/130466/raamatuarvustus-eve-pormeister-poeedinartsiss-katlin-kaldmaa-lydia/
* Järelsõna. Armastusest ja taevastest sfääridest. // Kärt Hellerma, Sinine missa. The Blue Mass. Tallinn: EKSA 2022, lk 83–89.
* „On ikka huvitav olla inimene, eks!“ Vestlus Elin Toonaga // Akadeemia 2022, nr 10, lk 1860–1887.
* Salapärasest ookeanist kanasupini ja vastupidi. Märkmeid Kai Aareleidi romaanist „Vaikne ookean“. // Looming 2022, nr 9, lk 1240–1249.
* Elu ja hinge keerdkäike tõlkides. Mõtisklusi Jaak Jõerüüdi raamatust „Seitse odüsseiat“. // Akadeemia 2023, nr 5, lk 801–824.
* Kuldlõikeline lapsepõlvemaa. Kärt Hellerma: „Lõokeselumi. Mõtteid ja pilte lapsepõlvest“. // Looming 2023, nr 8, lk 1153–1157.
* Kuidas ta seda teeb? Viivi Luige maagiline „Kuldne kroon“. // Looming 2023, nr 11, lk 1566–1574.
* Looduse hingus ja jumalik muusika – luule. Kummardus Doris Karevale. – // Looming 2023, nr 12, lk 1696–1699.
* Kuulata sfääride muusikat! Vestlus Doris Karevaga. // Looming 2023, nr 12, lk 1700–1708.
* „Hääbuv kuningas“ – Eduard von Keyserling. Hilinenud intervjuu Klaus Modickiga // Akadeemia 2024, nr 8, lk 1353–1366.
* Armastusest ja piiravast maailmast. Vestlus Kärt Hellermaga. // Looming 2024, nr 9, lk 1227–1237.
* Olgem ka vanemas eas lihtsalt inimesed. Jaak Aru raamatust „Alla 65 keelatud“ – Edasi.org. 14. oktoober 2024. Vt. &lt;nowiki&gt;https://edasi.org/241313/eve-pormeister-olgem-ka-vanas-eas-lihtsalt-inimesed-jaak-aru-raamatust-alla-65-keelatud/&lt;/nowiki&gt;
* Olgem ise ajaloo hääleks! Eve Pormeistri vestlus Jaak Jõerüüdiga „Lennart. Pöördtooliaastad“ ainetel (2022). // Jaak Jõerüüt, Sõjast ja mälust. Tallinn: EKSA, 2024, lk 147–194.
* Kestamiste aeg. Tants ''versus'' vägivald. Carolina Pihelga proosast. // Looming 2024, nr 12, lk 1676–1688.
* Robert Walseri jälgedes. Märkusi Enrique Vila-Matase „Bartleby &amp; Co“ joonealustele märkustele. // Akadeemia 2025, nr 1, lk 102–123.
* Mõni valmisolek võtabki aega. Anu Kree: „Elu nagides“. // Looming 2025, nr 4 , lk 548–551.
* Boolero ja „hoor“. Gabriel García Márquezi „Augustis kohtume“. // Akadeemia 2025, nr 8, lk 1362–1374.
* Kirjutamine kripeldab, peas muudkui keerleb, pilk sirutub taevasse ... ''Kummardus Põhjamaade ja Eesti sõnameistrile Eeva Pargile''. // Looming 2025, nr 9, lk 1253–1255.
* Horisontide avamine. Vestlus Eeva Pargiga. // Looming 2025, nr 9, lk 1256–1267.
* Isevoolu liikuv Anu Kree. Kolme tiivaga klaveri saatel. // Akadeemia 2026, nr 3, lk 483–508.
* Eluringtants võssakasvanud muusikalises puuris. Märkamisi Kristiina Ehini raamatust „Südametammide taga“. // Looming 2026, nr 3, lk 388–400.
* Elutants ringliikumises ja kõiksuse sosinas. Kairi Look, „Tantsi tolm põrandast“. // Looming 2026, nr 8, lk 1111–1124.

== Tunnustus ==
* [[2022]] – [[Kultuurkapital|Kultuurkapitali]] esseistika nominatsioon [[2021]]. aastal ilmunud raamatu „Näen, kuulan, tunnetan“ eest.
* 2025 – nominatsioon [[Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia]]le.

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* Ilmus kirjandusuurija Eve Pormeistri filosoofiline tekstikogumik. // Postimees, 29.10.2021.
* Loetud ja kirjutatud. Eve Pormeister &quot;Näen, kuulan, tunnetan.&quot; // Vikerraadio, 27.11.2021.
* Maarja Vaino. Poeetiline kangas isikliku ja kollektiivse teadvuse vahel. Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. // Keel ja Kirjandus 2022, nr 4, lk 369–371.
* Valner Valme. Sissejuhatus saksakeelsesse kirjandusse edasijõudnuile. Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. // Akadeemia 2022, nr 10, lk 1889–1893.
* Siim Lill. Nägin, kuulasin, tunnetasin. Eve Pormeister. Näen, kuulan, tunnetan. // Looming 2023, nr 6, lk 880–882.

== Kirjandus ==
* Tartu Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1981–1995 (käsikiri), 133–134.
* {{ETBL|3}}

{{ETBL}}
{{Vikitsitaadid}}

{{JÄRJESTA:Pormeister, Eve}}
[[Kategooria:Eesti saksa filoloogid]]
[[Kategooria:Eesti filoloogid]]
[[Kategooria:Eesti germanistid]]
[[Kategooria:Leipzigi ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>qbeu4knb044rp6akmn8puj7xhbd1wi9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Garri Raagmaa</title>
    <ns>0</ns>
    <id>310860</id>
    <revision>
      <id>7227860</id>
      <parentid>6890381</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:51:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227860</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10645" sha1="k3oj93nkojjc6i4zoc3zw51nt2ljsur" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Garri Raagmaa
| pilt = Garri Raagmaa 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Garri Raagmaa 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il
| sünniaeg = {{sünniaeg|1966|12|16}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| tegevusala = [[inimgeograaf]], õppejõud, poliitik
| erakond = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
}}

'''Garri Raagmaa''' (sündinud [[16. detsember|16. detsembril]] [[1966]] [[Tallinn]]as) on eesti [[inimgeograafia|inimgeograaf]], Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor ja [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]i direktor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Garri%20Raagmaa/est/ |pealkiri=Garri Raagmaa |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;TÜkontakt&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/kontakt/parnu-kolledz |pealkiri=Pärnu kolledž |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Alates 2025. aastast on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Tema peamised uurimisvaldkonnad on regionaalplaneerimine ja -areng, planeerimisteooria, institutsionaalne areng ja eestvedamine ning ettevõtlus ja innovatsioon.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Haridus==
Raagmaa lõpetas 1985. aastal [[Tapa 1. Keskkool|Tapa 1. Keskkooli]] ja 1992. aastal [[Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskond|Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna]] majandusgeograafia erialal ''[[cum laude]]''.&lt;ref name=&quot;EE&quot;&gt;{{netiviide |url=http://entsyklopeedia.ee/artikkel/raagmaa_garri |pealkiri=Raagmaa, Garri |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

1994. aastal omandas ta Tartu Ülikoolis majandusgeograafia magistrikraadi, kaitstes väitekirja „Uusettevõtlus ja Eesti regionaalne areng“.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1995. aastal kaitses Raagmaa Tartu Ülikoolis inimgeograafia doktoriväitekirja „Regional Identity and Public Leaders in Regional Economic Development. Towards the New Approach in Regional Policy: Cultural Geography Theories in Explaining Economic Growth“. Tema juhendaja oli [[Ott Kurs]].&lt;ref name=&quot;EE&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Ta on end täiendanud mitmes Euroopa ülikoolis, sealhulgas [[Joensuu Ülikool]]is, [[Oulu Ülikool]]is ja [[Tampere Ülikool]]is.

==Töökäik==
1994. aastal töötas Raagmaa turu- ja arvamusuuringute ettevõttes [[Emor]] projektijuhina ning aastatel 1994–1995 [[Jõgeva maavalitsus]]e arenguosakonna peaspetsialistina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

1995. aastal töötas ta regionaalministri büroo nõunikuna ning aastatel 1995–1996 [[Eesti Tuleviku-uuringute Instituut|Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi]] projektijuhina.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Aastatel 1996–1997 oli Raagmaa Tartu Ülikooli geograafia instituudi lektor. 1997. aastal oli ta [[Tapa linnapea]].&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Aastatel 1998–2001 töötas ta Tartu Ülikooli geograafia instituudi teadurina.

===Pärnu kolledž===
Aastatel 2001–2009 oli Raagmaa Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor.&lt;ref name=&quot;TÜ2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ut.ee/et/sisu/parnu-kolledzi-direktoriks-valiti-tu-regionaalplaneerimise-dotsent-garri-raagmaa |pealkiri=Pärnu kolledži direktoriks valiti TÜ regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=25. mai 2018 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast esimese direktoriperioodi lõppu töötas ta Tartu Ülikooli geograafia osakonnas teadurina ning alates 2011. aastast regionaalplaneerimise dotsendina. Alates 2021. aastast on ta Tartu Ülikooli regionaalplaneerimise kaasprofessor.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

2018. aastal valis Tartu Ülikooli senat Raagmaa uuesti Pärnu kolledži direktoriks. Ta alustas ametiaega 1. juulil 2018.&lt;ref name=&quot;TÜ2018&quot; /&gt;

2019. aasta mais valis Tartu Ülikooli senat Raagmaa Pärnu kolledži direktoriks veel üheks ametiajaks. Tema uus viieaastane ametiaeg algas 1. juulil 2023 ja kestab 30. juunini 2028.&lt;ref name=&quot;TÜ2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ut.ee/et/sisu/parnu-kolledzi-direktoriks-valiti-garri-raagmaa |pealkiri=Pärnu kolledži direktoriks valiti Garri Raagmaa |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=26. mai 2023 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Raagmaa on regionaalse arengu ja planeerimise konsultandi ja koolitajana tegutsenud alates 1996. aastast. Alates 2004. aastast on ta olnud seotud OÜ-ga Irbis Konsultatsioonid.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

==Teadus- ja ühiskondlik tegevus==
Raagmaa on osalenud mitmete regionaalarengu, ruumilise planeerimise ja ettevõtluse arendamise projektide ja strateegiate koostamisel. Ta on olnud muu hulgas Siseministeeriumi regionaalse arengu strateegia 2014–2020 ning kohalike omavalitsuste ettevõtlusarengu töörühma liige.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Ta kuulub [[Eesti Majandusteaduse Selts]]i ja Eesti Planeerijate Ühingusse ning on Euroopa Regionaalteaduste Assotsiatsiooni (European Regional Science Association, ERSA) Põhjamaade sektsiooni liige.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

Raagmaa on uurinud muu hulgas regionaalsete kõrgkoolide mõju piirkondlikule arengule, kohalike ja regionaalsete institutsioonide rolli majandusarengus, regionaalset identiteeti ning rahvastiku ruumilist liikumist.

==Poliitiline tegevus==
Raagmaa on [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] liige.&lt;ref name=&quot;SDEregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80052459?page=68 |pealkiri=Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta Pärnu linnas Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas ja kogus 39 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnu_Linnavolikogu_kandidaatide_nimekirja_anal%C3%BC%C3%BCs_2013 |pealkiri=Pärnu Linnavolikogu kandidaatide nimekirja analüüs 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Raagmaa Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Lääne-Virumaa valimisringkonnas ja kogus 83 häält. Ta Riigikokku ei osutunud.&lt;ref name=&quot;RK2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-6-voting-result.html |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – valimisringkond nr 6 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal kandideeris Raagmaa Pärnu linnavolikokku valimisliidu [[Valimisliit Südamega Pärnu|Südamega Pärnu]] nimekirjas. Ta oli üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetest, kes osales valimisliidu tegevuses.&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609780887/mark-soosaar-kandideerib-sotside-asemel-isamaa-nimekirjas |pealkiri=Mark Soosaar kandideerib sotside asemel Isamaa nimekirjas |väljaanne=ERR |aeg=26. august 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kogus Raagmaa 107 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/election_coalition/309 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Raagmaa Pärnu linnavolikogus Südamega Pärnu fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;PärnuFraktsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kuulub linnavolikogu majanduskomisjoni ja planeeringukomisjoni.&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
Raagmaa on avaldanud arvukalt teadusartikleid ning olnud mitme raamatu ja õpiku autor või kaasautor. Tema teadustöö keskendub peamiselt regionaalsele arengule ja planeerimisele.&lt;ref name=&quot;ETIS&quot; /&gt;

* „Shifts in Regional Development of Estonia during the Transition“. ''European Planning Studies'', 4 (1996), 6.
* „Public Leaders in Regional Economic Development“. ''European Planning Studies'', 9 (2001), 8.
* „Regional Identity in Regional Development and Planning“. ''European Planning Studies'', 10 (2002), 1.
* „Potential Emerging Biomedicluster in a Low Capitalised Country“ (koos P. Tammega). ''European Planning Studies'', 12 (2004), 7.
* „The Future of Collective Farms' Built Social Infrastructure: Choosing between Central Place and Network Theories“ (koos K. Krooniga). ''Geografiska Annaler: Series B, Human Geography'', 87B (2005).
* „Preface: The Heritage of Edgar Kant and Johannes Gabriel Granö“. ''Geografiska Annaler: Series B, Human Geography'', 87B (2005), 3.

==Tunnustus==

* 2009 – [[Tartu Ülikooli medal]]&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal |pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2009 – [[Pärnu teenetemärk]] regionaalarengualase teadustöö ja Tartu Ülikooli Pärnu kolledži eduka juhtimise eest
* 2009 – Pärnu aasta mees&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2010/01/04/parnu-valis-aasta-teoks-spordihalli-valmimise |pealkiri=Pärnu valis aasta teoks spordihalli valmimise |väljaanne=Ehitusuudised |aeg=4. jaanuar 2010 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;
* 2016 – [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}

* {{ETIS}}
* [https://scholar.google.com/citations?user=7_ViK-4AAAAJ Garri Raagmaa Google Scholaris]
* [https://www.researchgate.net/profile/Garri_Raagmaa Garri Raagmaa ResearchGate'is]
* [https://ut-ee.academia.edu/GarriRaagmaa Garri Raagmaa Academia.edu-s]
* {{ETBL|3}}

{{JÄRJESTA:Raagmaa, Garri}}
[[Kategooria:Eesti geograafid]]
[[Kategooria:Inimgeograafid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna professorid]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tapa linnapead]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Tapa Gümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>k3oj93nkojjc6i4zoc3zw51nt2ljsur</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Haplotüüp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>312980</id>
    <revision>
      <id>7227719</id>
      <parentid>6940345</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:20:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7227719</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7462" sha1="e9uq849bv0b80j7bxb65nmwaj5z8ao0" xml:space="preserve">'''Haplotüüp''' on samal [[kromosoom]]il paiknevate [[geneetiline variant|geneetiliste variantide]] ehk [[polümorfism]]ide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplotüüp võib hõlmata üht [[geen]]i või suuremat kromosoomipiirkonda. Seda võib kirjeldada näiteks konkreetse piirkonna [[alleel]]ide või [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]ide kombinatsioonina. Variandid päranduvad koos tõenäolisemalt siis, kui need paiknevad kromosoomis lähestikku ja [[geneetiline rekombinatsioon]] toimub nende vahel harva.

Haplotüüpe ja nende esinemissagedusi uuritakse [[populatsioonigeneetika]]s. Nende abil saab uurida geneetilise varieeruvuse kujunemist ja geneetiliste variantide seoseid [[fenotüüp]]ide, sealhulgas [[haigus]]te riskiga. Selleks uuritakse muu hulgas [[aheldustasakaalutus]]t, mille puhul lähedal paiknevad geneetilised variandid esinevad populatsioonis sagedamini koos kui juhusliku kombinatsiooni korral.

[[Rahvusvaheline HapMap-projekt|Rahvusvahelise HapMap-projekti]] eesmärk oli koostada inimese genoomi haplotüüpide kaart, mis kirjeldaks inimeste geneetilise varieeruvuse levinud mustreid ning aitaks leida tervist ja haigusi mõjutavate geenidega seotud geneetilisi variante. Projekt algas 2002. aastal ja kulges kolmes etapis. Tulemused avaldati aastatel 2005–2010. Andmed on tänapäeval kasutatavad avalikes andmebaasides.

Haplotüüp ja [[haplogrupp]] on omavahel seotud, kuid erinevad mõisted. Haplotüüp on ühel kromosoomil või selle kindlas piirkonnas paiknevate geneetiliste variantide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplogrupp on sarnaste haplotüüpide rühm, mille liikmed põlvnevad ühisest esivanemast ja jagavad sellele põlvnemisliinile iseloomulikke geneetilisi variante. Haplogruppe kasutatakse eelkõige [[Y-kromosoom]]i ja [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] põhiste isaliinide ja emaliinide uurimisel.

==Olemus==

Inimese [[diploidsus|diploids]]s rakus on enamik [[kromosoom]]e paarikaupa. Üks kromosoom paarist pärineb emalt ja teine isalt. [[Meioos]]i käigus võivad homoloogilised kromosoomid vahetada omavahel vastavaid DNA-lõike. Seda protsessi nimetatakse [[homoloogiline rekombinatsioon|homoloogiliseks rekombinatsiooniks]]. Selle tulemusel sisaldavad järglase sugurakkudesse jõudvad kromosoomid eri päritoluga DNA-lõike.

Rekombinatsioon ei toimu kogu kromosoomis ühtlase sagedusega. Kromosoomides leidub piirkondi, kus rekombinatsioon toimub sagedamini, ja piirkondi, kus lähedal paiknevad geneetilised variandid kipuvad säilima koos. Selliseid variantide kombinatsioone nimetatakse haplotüüpideks. Uued haplotüübid võivad kujuneda nii uute [[mutatsioon]]ide tekkimise kui ka rekombinatsiooni tõttu.

Inimese geneetiline mitmekesisus kujunes pika evolutsiooniprotsessi käigus Aafrikas. Hiljem mõjutasid selle jaotumist inimeste ränded ja populatsioonide eraldumine. Aafrikas on üldiselt säilinud suurem geneetiline mitmekesisus kui väljaspool Aafrikat, mis on kooskõlas seisukohaga, et tänapäeva inimesed on pärit Aafrikast ja on sealt hiljem välja rännanud. Aafrikast väljapoole rännanud populatsioonid kandsid endaga kaasa ainult osa Aafrika populatsioonides esinenud geneetilisest mitmekesisusest. Hiljem on mitte-Aafrika populatsioonides tekkinud uusi variante mutatsioonide tõttu. Geneetilist varieeruvust on mõjutanud ka hilisem [[geenivool]].

Inimeste levikuga üle maailma on muutunud geneetiliste variantide ja haplotüüpide suhtelised sagedused eri populatsioonides. Neid muutusi on põhjustanud muu hulgas [[looduslik valik]], [[geenitriiv]], [[asutajaefekt]] ja populatsioonide ränded. Populatsioonide geograafiline eraldatus võib vähendada [[geenivool]]u ja põhjustada eri haplotüüpide sageduste erinevusi. Uued mutatsioonid tekivad tavaliselt konkreetses populatsioonis või populatsioonisiseses liinis. Nende levik sõltub hilisemast paljunemisest, rändest ja looduslikust valikust.

==Y-kromosoomi haplotüübid==

[[Y-kromosoom]] esineb tavaliselt ainult meestel ja kandub isalt pojale. Suurem osa Y-kromosoomist ei rekombineeru X-kromosoomiga ja moodustab niinimetatud [[Y-kromosoomi mitterekombineeruv piirkond|mitterekombineeruva piirkonna]]. Y- ja X-kromosoomi vahel toimub siiski rekombinatsioon [[pseudoautosomaalne piirkond|pseudoautosomaalsetes piirkondades]], mis paiknevad kromosoomide otstes.

Y-kromosoomi mitterekombineeruvas piirkonnas päranduvad geneetilised variandid üldjuhul koos isalt pojale. Selle piirkonna geneetilisi variante, sealhulgas [[lühike tandeemne kordus|lühikesi tandeemseid kordusi]] ja [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]e kasutatakse isaliinide uurimiseks.

Y-kromosoomi lühikestest tandeemsetest kordustest moodustatud [[haplotüüp]] sõltub uuritavatest lühikeste tandeemsete korduste markeritest ja nende alleelidest. Et lühikesed tandeemsed kordused muteeruvad suhteliselt kiiresti, võivad need olla kasulikud lähisuguluse ja suhteliselt hiljutiste põlvnemissuhete uurimisel. Üksiku nukleotiidi polümorfismide põhjal määratletud Y-kromosoomi [[haplogrupp]] kirjeldab seevastu sügavamat põlvnemisliini. Y-kromosoomi geneetiliste variantide põhjal saab uurida meeste populatsioonisiseseid ja populatsioonidevahelisi rändeid jaisaliinide põlvnemist. Y-kromosoomi ja [[mtDNA]] variatsiooni kasutatakse laialdaselt inimeste populatsiooniloo uurimisel.

Sama Y-kromosoomi lühikeste tandeemsete korduste haplotüübi jagamine ei tähenda tingimata, et kaks inimest on lähisugulased või pärinevad samast hiljutisest esivanemast. Sama lühikeste tandeemsete korduste variantide kombinatsioon võib eri liinides säilida või kujuneda sõltumatult. Y-kromosoomi üksiku nukleotüübi polümorfismide põhjal määratud haplogrupp annab seevastu teavet laiemast isaliinist ja selle põlvnemisest.

==Mitokondriaalse DNA haplotüübid==

[[Mitokonder|Mitokondrites]] leidub arvukalt [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] (mtDNA) koopiaid. Inimese mtDNA pärandub peamiselt emalt ja seetõttu saab selle varieeruvuse põhjal uurida emaliini põlvnemist. Isalt pärinev mtDNA ei osale tavapärases inimese mtDNA pärandumises. Isapoolsed mitokondrid ja nende DNA üldjuhul elimineeritakse järglase organismist pärast viljastumist.

Kui indiviidi või koe mtDNA koopiad on geneetiliselt ühesugused, nimetatakse seda [[homoplasmia]]ks. Kui samal indiviidil või samas koes esineb mitu mtDNA varianti, on tegu [[heteroplasmia]]ga. Heteroplasmia võib tuleneda mtDNA mutatsioonidest. mtDNA eri variantide osakaal võib aja jooksul ja eri kudedes erineda.

Erinevalt [[tuuma-DNA]]st pärandub mtDNA valdavalt ühe vanema kaudu ja selle variandid jäävad põlvkondade jooksul suurel määral samasse pärimisliini. Sellepärast kasutatakse mtDNA järjestusi emaliinide uurimiseks. mtDNA varieeruvus kujuneb peamiselt mutatsioonide akumuleerumise kaudu. Eri mutatsioonikombinatsioonid moodustavad erinevaid mtDNA haplotüüpe. Ühiseid tuletatud mutatsioone jagavad haplotüübid moodustavad [[mitokondriaalne haplogrupp|mitokondriaalseid haplogruppe]].

mtDNA järjestuste võrdlemisel kasutatakse võrdlusjärjestusi, mille suhtes üksikute proovide variante kirjeldatakse. Üks selline järjestus on [[Reconstructed Sapiens Reference Sequence]] (RSRS), mis on rekonstrueeritud esivanemlik järjestus ja mida on kasutatud eelkõige inimese mtDNA fülogeneetilistes ja genealoogilistes uuringutes.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Geneetika]]</text>
      <sha1>e9uq849bv0b80j7bxb65nmwaj5z8ao0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227720</id>
      <parentid>7227719</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:23:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7227720</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7487" sha1="ndeqcv9a6v8lbmv4two4cu96ra60sp9" xml:space="preserve">'''Haplotüüp''' on samal [[kromosoom]]il paiknevate [[geneetiline variant|geneetiliste variantide]] ehk [[geneetiline polümorfism|polümorfism]]ide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplotüüp võib hõlmata üht [[geen]]i või suuremat kromosoomipiirkonda. Seda võib kirjeldada näiteks konkreetse piirkonna [[alleel]]ide või [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]ide kombinatsioonina. Variandid päranduvad koos tõenäolisemalt siis, kui need paiknevad kromosoomis lähestikku ja [[geneetiline rekombinatsioon]] toimub nende vahel harva.

Haplotüüpe ja nende esinemissagedusi uuritakse [[populatsioonigeneetika]]s. Nende abil saab uurida geneetilise varieeruvuse kujunemist ja geneetiliste variantide seoseid [[fenotüüp]]ide, sealhulgas [[haigus]]te riskiga. Selleks uuritakse muu hulgas [[aheldustasakaalutus]]t, mille puhul lähedal paiknevad geneetilised variandid esinevad populatsioonis sagedamini koos kui juhusliku kombinatsiooni korral.

[[Rahvusvaheline HapMap-projekt|Rahvusvahelise HapMap-projekti]] eesmärk oli koostada inimese genoomi haplotüüpide kaart, mis kirjeldaks inimeste geneetilise varieeruvuse levinud mustreid ning aitaks leida tervist ja haigusi mõjutavate geenidega seotud geneetilisi variante. Projekt algas 2002. aastal ja kulges kolmes etapis. Tulemused avaldati aastatel 2005–2010. Andmed on tänapäeval kasutatavad avalikes andmebaasides.

Haplotüüp ja [[haplogrupp]] on omavahel seotud, kuid erinevad mõisted. Haplotüüp on ühel kromosoomil või selle kindlas piirkonnas paiknevate geneetiliste variantide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplogrupp on sarnaste haplotüüpide rühm, mille liikmed põlvnevad ühisest esivanemast ja jagavad sellele põlvnemisliinile iseloomulikke geneetilisi variante. Haplogruppe kasutatakse eelkõige [[Y-kromosoom]]i ja [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] põhiste isaliinide ja emaliinide uurimisel.

==Olemus==

Inimese [[diploidsus|diploids]]s rakus on enamik [[kromosoom]]e paarikaupa. Üks kromosoom paarist pärineb emalt ja teine isalt. [[Meioos]]i käigus võivad homoloogilised kromosoomid vahetada omavahel vastavaid DNA-lõike. Seda protsessi nimetatakse [[homoloogiline rekombinatsioon|homoloogiliseks rekombinatsiooniks]]. Selle tulemusel sisaldavad järglase sugurakkudesse jõudvad kromosoomid eri päritoluga DNA-lõike.

Rekombinatsioon ei toimu kogu kromosoomis ühtlase sagedusega. Kromosoomides leidub piirkondi, kus rekombinatsioon toimub sagedamini, ja piirkondi, kus lähedal paiknevad geneetilised variandid kipuvad säilima koos. Selliseid variantide kombinatsioone nimetatakse haplotüüpideks. Uued haplotüübid võivad kujuneda nii uute [[mutatsioon]]ide tekkimise kui ka rekombinatsiooni tõttu.

Inimese geneetiline mitmekesisus kujunes pika evolutsiooniprotsessi käigus Aafrikas. Hiljem mõjutasid selle jaotumist inimeste ränded ja populatsioonide eraldumine. Aafrikas on üldiselt säilinud suurem geneetiline mitmekesisus kui väljaspool Aafrikat, mis on kooskõlas seisukohaga, et tänapäeva inimesed on pärit Aafrikast ja on sealt hiljem välja rännanud. Aafrikast väljapoole rännanud populatsioonid kandsid endaga kaasa ainult osa Aafrika populatsioonides esinenud geneetilisest mitmekesisusest. Hiljem on mitte-Aafrika populatsioonides tekkinud uusi variante mutatsioonide tõttu. Geneetilist varieeruvust on mõjutanud ka hilisem [[geenivool]].

Inimeste levikuga üle maailma on muutunud geneetiliste variantide ja haplotüüpide suhtelised sagedused eri populatsioonides. Neid muutusi on põhjustanud muu hulgas [[looduslik valik]], [[geenitriiv]], [[asutajaefekt]] ja populatsioonide ränded. Populatsioonide geograafiline eraldatus võib vähendada [[geenivool]]u ja põhjustada eri haplotüüpide sageduste erinevusi. Uued mutatsioonid tekivad tavaliselt konkreetses populatsioonis või populatsioonisiseses liinis. Nende levik sõltub hilisemast paljunemisest, rändest ja looduslikust valikust.

==Y-kromosoomi haplotüübid==

[[Y-kromosoom]] esineb tavaliselt ainult meestel ja kandub isalt pojale. Suurem osa Y-kromosoomist ei rekombineeru X-kromosoomiga ja moodustab niinimetatud [[Y-kromosoomi mitterekombineeruv piirkond|mitterekombineeruva piirkonna]]. Y- ja X-kromosoomi vahel toimub siiski rekombinatsioon [[pseudoautosomaalne piirkond|pseudoautosomaalsetes piirkondades]], mis paiknevad kromosoomide otstes.

Y-kromosoomi mitterekombineeruvas piirkonnas päranduvad geneetilised variandid üldjuhul koos isalt pojale. Selle piirkonna geneetilisi variante, sealhulgas [[lühike tandeemne kordus|lühikesi tandeemseid kordusi]] ja [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]e kasutatakse isaliinide uurimiseks.

Y-kromosoomi lühikestest tandeemsetest kordustest moodustatud [[haplotüüp]] sõltub uuritavatest lühikeste tandeemsete korduste markeritest ja nende alleelidest. Et lühikesed tandeemsed kordused muteeruvad suhteliselt kiiresti, võivad need olla kasulikud lähisuguluse ja suhteliselt hiljutiste põlvnemissuhete uurimisel. Üksiku nukleotiidi polümorfismide põhjal määratletud Y-kromosoomi [[haplogrupp]] kirjeldab seevastu sügavamat põlvnemisliini. Y-kromosoomi geneetiliste variantide põhjal saab uurida meeste populatsioonisiseseid ja populatsioonidevahelisi rändeid jaisaliinide põlvnemist. Y-kromosoomi ja [[mtDNA]] variatsiooni kasutatakse laialdaselt inimeste populatsiooniloo uurimisel.

Sama Y-kromosoomi lühikeste tandeemsete korduste haplotüübi jagamine ei tähenda tingimata, et kaks inimest on lähisugulased või pärinevad samast hiljutisest esivanemast. Sama lühikeste tandeemsete korduste variantide kombinatsioon võib eri liinides säilida või kujuneda sõltumatult. Y-kromosoomi üksiku nukleotüübi polümorfismide põhjal määratud haplogrupp annab seevastu teavet laiemast isaliinist ja selle põlvnemisest.

==Mitokondriaalse DNA haplotüübid==

[[Mitokonder|Mitokondrites]] leidub arvukalt [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] (mtDNA) koopiaid. Inimese mtDNA pärandub peamiselt emalt ja seetõttu saab selle varieeruvuse põhjal uurida emaliini põlvnemist. Isalt pärinev mtDNA ei osale tavapärases inimese mtDNA pärandumises. Isapoolsed mitokondrid ja nende DNA üldjuhul elimineeritakse järglase organismist pärast viljastumist.

Kui indiviidi või koe mtDNA koopiad on geneetiliselt ühesugused, nimetatakse seda [[homoplasmia]]ks. Kui samal indiviidil või samas koes esineb mitu mtDNA varianti, on tegu [[heteroplasmia]]ga. Heteroplasmia võib tuleneda mtDNA mutatsioonidest. mtDNA eri variantide osakaal võib aja jooksul ja eri kudedes erineda.

Erinevalt [[tuuma-DNA]]st pärandub mtDNA valdavalt ühe vanema kaudu ja selle variandid jäävad põlvkondade jooksul suurel määral samasse pärimisliini. Sellepärast kasutatakse mtDNA järjestusi emaliinide uurimiseks. mtDNA varieeruvus kujuneb peamiselt mutatsioonide akumuleerumise kaudu. Eri mutatsioonikombinatsioonid moodustavad erinevaid mtDNA haplotüüpe. Ühiseid tuletatud mutatsioone jagavad haplotüübid moodustavad [[mitokondriaalne haplogrupp|mitokondriaalseid haplogruppe]].

mtDNA järjestuste võrdlemisel kasutatakse võrdlusjärjestusi, mille suhtes üksikute proovide variante kirjeldatakse. Üks selline järjestus on [[Reconstructed Sapiens Reference Sequence]] (RSRS), mis on rekonstrueeritud esivanemlik järjestus ja mida on kasutatud eelkõige inimese mtDNA fülogeneetilistes ja genealoogilistes uuringutes.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Geneetika]]</text>
      <sha1>ndeqcv9a6v8lbmv4two4cu96ra60sp9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227727</id>
      <parentid>7227720</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:38:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <origin>7227727</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8253" sha1="liy74m3wkb7cvsjd7mz7lsf6n4eqa74" xml:space="preserve">'''Haplotüüp''' on samal [[kromosoom]]il paiknevate [[geneetiline variant|geneetiliste variantide]] ehk [[geneetiline polümorfism|polümorfism]]ide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplotüüp võib hõlmata üht [[geen]]i või suuremat kromosoomipiirkonda. Seda võib kirjeldada näiteks konkreetse piirkonna [[alleel]]ide või [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]ide kombinatsioonina. Variandid päranduvad koos tõenäolisemalt siis, kui need paiknevad kromosoomis lähestikku ja [[geneetiline rekombinatsioon]] toimub nende vahel harva.

Haplotüüpe ja nende esinemissagedusi uuritakse [[populatsioonigeneetika]]s. Nende abil saab uurida geneetilise varieeruvuse kujunemist ja geneetiliste variantide seoseid [[fenotüüp]]ide, sealhulgas [[haigus]]te riskiga. Selleks uuritakse muu hulgas [[aheldustasakaalutus]]t, mille puhul lähedal paiknevad geneetilised variandid esinevad populatsioonis sagedamini koos kui juhusliku kombinatsiooni korral.

[[Rahvusvaheline HapMap-projekt|Rahvusvahelise HapMap-projekti]] eesmärk oli koostada inimese genoomi haplotüüpide kaart, mis kirjeldaks inimeste geneetilise varieeruvuse levinud mustreid ning aitaks leida tervist ja haigusi mõjutavate geenidega seotud geneetilisi variante. Projekt algas 2002. aastal ja kulges kolmes etapis. Tulemused avaldati aastatel 2005–2010. Andmed on tänapäeval kasutatavad avalikes andmebaasides.&lt;ref&gt;International HapMap Consortium. The International HapMap Project. –  ''Nature'', 2003, 426(6968): 789–796.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;
International HapMap Consortium. A haplotype map of the human genome. – ''Nature'', 2005, 437(7063): 1299–1320.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;International HapMap Consortium. A second generation human haplotype map of over 3.1 million SNPs. – ''Nature'', 2007, 449(7164): 851–861.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;International HapMap 3 Consortium. Integrating common and rare genetic variation in diverse human populations. – ''Nature'', 2010, 467(7311): 52–58.&lt;/ref&gt; 

Haplotüüp ja [[haplogrupp]] on omavahel seotud, kuid erinevad mõisted. Haplotüüp on ühel kromosoomil või selle kindlas piirkonnas paiknevate geneetiliste variantide kombinatsioon, mis kipub päranduma koos. Haplogrupp on sarnaste haplotüüpide rühm, mille liikmed põlvnevad ühisest esivanemast ja jagavad sellele põlvnemisliinile iseloomulikke geneetilisi variante. Haplogruppe kasutatakse eelkõige [[Y-kromosoom]]i ja [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] põhiste isaliinide ja emaliinide uurimisel.

==Olemus==

Inimese [[diploidsus|diploids]]s rakus on enamik [[kromosoom]]e paarikaupa. Üks kromosoom paarist pärineb emalt ja teine isalt. [[Meioos]]i käigus võivad homoloogilised kromosoomid vahetada omavahel vastavaid DNA-lõike. Seda protsessi nimetatakse [[homoloogiline rekombinatsioon|homoloogiliseks rekombinatsiooniks]]. Selle tulemusel sisaldavad järglase sugurakkudesse jõudvad kromosoomid eri päritoluga DNA-lõike.

Rekombinatsioon ei toimu kogu kromosoomis ühtlase sagedusega. Kromosoomides leidub piirkondi, kus rekombinatsioon toimub sagedamini, ja piirkondi, kus lähedal paiknevad geneetilised variandid kipuvad säilima koos. Selliseid variantide kombinatsioone nimetatakse haplotüüpideks. Uued haplotüübid võivad kujuneda nii uute [[mutatsioon]]ide tekkimise kui ka rekombinatsiooni tõttu.

Inimese geneetiline mitmekesisus kujunes pika evolutsiooniprotsessi käigus Aafrikas. Hiljem mõjutasid selle jaotumist inimeste ränded ja populatsioonide eraldumine. Aafrikas on üldiselt säilinud suurem geneetiline mitmekesisus kui väljaspool Aafrikat, mis on kooskõlas seisukohaga, et tänapäeva inimesed on pärit Aafrikast ja on sealt hiljem välja rännanud. Aafrikast väljapoole rännanud populatsioonid kandsid endaga kaasa ainult osa Aafrika populatsioonides esinenud geneetilisest mitmekesisusest. Hiljem on mitte-Aafrika populatsioonides tekkinud uusi variante mutatsioonide tõttu. Geneetilist varieeruvust on mõjutanud ka hilisem [[geenivool]].

Inimeste levikuga üle maailma on muutunud geneetiliste variantide ja haplotüüpide suhtelised sagedused eri populatsioonides. Neid muutusi on põhjustanud muu hulgas [[looduslik valik]], [[geenitriiv]], [[asutajaefekt]] ja populatsioonide ränded. Populatsioonide geograafiline eraldatus võib vähendada [[geenivool]]u ja põhjustada eri haplotüüpide sageduste erinevusi. Uued mutatsioonid tekivad tavaliselt konkreetses populatsioonis või populatsioonisiseses liinis. Nende levik sõltub hilisemast paljunemisest, rändest ja looduslikust valikust.

==Y-kromosoomi haplotüübid==

[[Y-kromosoom]] esineb tavaliselt ainult meestel ja kandub isalt pojale. Suurem osa Y-kromosoomist ei rekombineeru X-kromosoomiga ja moodustab niinimetatud [[Y-kromosoomi mitterekombineeruv piirkond|mitterekombineeruva piirkonna]]. Y- ja X-kromosoomi vahel toimub siiski rekombinatsioon [[pseudoautosomaalne piirkond|pseudoautosomaalsetes piirkondades]], mis paiknevad kromosoomide otstes.

Y-kromosoomi mitterekombineeruvas piirkonnas päranduvad geneetilised variandid üldjuhul koos isalt pojale. Selle piirkonna geneetilisi variante, sealhulgas [[lühike tandeemne kordus|lühikesi tandeemseid kordusi]] ja [[üksiku nukleotiidi polümorfism]]e kasutatakse isaliinide uurimiseks.

Y-kromosoomi lühikestest tandeemsetest kordustest moodustatud [[haplotüüp]] sõltub uuritavatest lühikeste tandeemsete korduste markeritest ja nende alleelidest. Et lühikesed tandeemsed kordused muteeruvad suhteliselt kiiresti, võivad need olla kasulikud lähisuguluse ja suhteliselt hiljutiste põlvnemissuhete uurimisel. Üksiku nukleotiidi polümorfismide põhjal määratletud Y-kromosoomi [[haplogrupp]] kirjeldab seevastu sügavamat põlvnemisliini. Y-kromosoomi geneetiliste variantide põhjal saab uurida meeste populatsioonisiseseid ja populatsioonidevahelisi rändeid jaisaliinide põlvnemist. Y-kromosoomi ja [[mtDNA]] variatsiooni kasutatakse laialdaselt inimeste populatsiooniloo uurimisel.

Sama Y-kromosoomi lühikeste tandeemsete korduste haplotüübi jagamine ei tähenda tingimata, et kaks inimest on lähisugulased või pärinevad samast hiljutisest esivanemast. Sama lühikeste tandeemsete korduste variantide kombinatsioon võib eri liinides säilida või kujuneda sõltumatult. Y-kromosoomi üksiku nukleotüübi polümorfismide põhjal määratud haplogrupp annab seevastu teavet laiemast isaliinist ja selle põlvnemisest.

==Mitokondriaalse DNA haplotüübid==

[[Mitokonder|Mitokondrites]] leidub arvukalt [[mitokondriaalne DNA|mitokondriaalse DNA]] (mtDNA) koopiaid. Inimese mtDNA pärandub peamiselt emalt ja seetõttu saab selle varieeruvuse põhjal uurida emaliini põlvnemist. Isalt pärinev mtDNA ei osale tavapärases inimese mtDNA pärandumises. Isapoolsed mitokondrid ja nende DNA üldjuhul elimineeritakse järglase organismist pärast viljastumist.

Kui indiviidi või koe mtDNA koopiad on geneetiliselt ühesugused, nimetatakse seda [[homoplasmia]]ks. Kui samal indiviidil või samas koes esineb mitu mtDNA varianti, on tegu [[heteroplasmia]]ga. Heteroplasmia võib tuleneda mtDNA mutatsioonidest. mtDNA eri variantide osakaal võib aja jooksul ja eri kudedes erineda.

Erinevalt [[tuuma-DNA]]st pärandub mtDNA valdavalt ühe vanema kaudu ja selle variandid jäävad põlvkondade jooksul suurel määral samasse pärimisliini. Sellepärast kasutatakse mtDNA järjestusi emaliinide uurimiseks. mtDNA varieeruvus kujuneb peamiselt mutatsioonide akumuleerumise kaudu. Eri mutatsioonikombinatsioonid moodustavad erinevaid mtDNA haplotüüpe. Ühiseid tuletatud mutatsioone jagavad haplotüübid moodustavad [[mitokondriaalne haplogrupp|mitokondriaalseid haplogruppe]].

mtDNA järjestuste võrdlemisel kasutatakse võrdlusjärjestusi, mille suhtes üksikute proovide variante kirjeldatakse. Üks selline järjestus on [[Reconstructed Sapiens Reference Sequence]] (RSRS),&lt;ref&gt;Behar, D.M., van Oven, M., Rosset, S. jt. A 'Copernican' Reassessment of the Human Mitochondrial DNA Tree from its Root. – ''American Journal of Human Genetics'',  2012, 90(4): 675–684.&lt;/ref&gt; mis on rekonstrueeritud esivanemlik järjestus ja mida on kasutatud eelkõige inimese mtDNA fülogeneetilistes ja genealoogilistes uuringutes.

==Viited==
{{Viited}}

[[Kategooria:Geneetika]]</text>
      <sha1>liy74m3wkb7cvsjd7mz7lsf6n4eqa74</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Niitla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>313529</id>
    <revision>
      <id>7227847</id>
      <parentid>4715422</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:38:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227847</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="812" sha1="os2hx0ffo1m78wdghg1fvv1juiepuvu" xml:space="preserve">'''Indrek Niitla''' (sündinud [[5. jaanuar]]il [[1965]] [[Tallinn]]as) on Eesti arhitekt.

Ta õppis aastatel 1972–1983 [[Tallinna 43. Keskkool]]is. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas ta aastatel 1983–1990 [[Tallinna Kunstiülikool]]i arhitektuuriteaduskonnas. 

1990–1992 töötas ta projekteerimisinstituudi Tsentrosojuzprojekt Tallinna filiaalis ja 1992–1997 [[ETK Projekt]]is arhitektina. Alates 1997 töötab ta projekteerimisbüroos OÜ Eeteprojektis arhitektina. 

Aastatel 1999–2000 õppis ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] Restaureerimiskooli kursusel.

==Liikmesus==
Ta on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

{{JÄRJESTA:Niitla, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>os2hx0ffo1m78wdghg1fvv1juiepuvu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Patronüüm</title>
    <ns>1</ns>
    <id>322963</id>
    <revision>
      <id>7228048</id>
      <parentid>4346649</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:08:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228048</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1293" sha1="0u1e0efzfgsagivb4fewoe7a9yh6zab" xml:space="preserve">Kuidas on seotud patronüüm ja [[isanimi]]? [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 8. aprill 2013, kell 18:06 (EEST)

: Isanimi ehk patronüüm on isa või esiisa nimest saadud nimi. Kui kellegi nimi on Andres ja tema isa nimi on Tõnu, siis tema nimeks saaks eesti keeles Andres Tõnupoeg. Tõnupoeg on patronüüm ja see ongi perekonnanime eest. [[Kasutaja:Oun|Oun]] ([[Kasutaja arutelu:Oun|arutelu]])
:: Nii et patronüüm ja isanimi on sama asi? Ka venelaste isanimed on patronüümid, sest need on liignime osad? Siis võiks artikli pealkiri olls pigem [[Isanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 11. aprill 2013, kell 03:59 (EEST)
::: Leian endiselt, et artikli pealkiri peaks olema &quot;Isanimi&quot;. Praegu pole seda sõna isegi mainitud. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2016, kell 09:10 (EET)

Miks sõna &quot;liignimi&quot; niimoodi kasutatakse? Sõnastike järgi on see sama mis [[perekonnanimi]]. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 13. jaanuar 2016, kell 09:11 (EET)

On ka näiteks [[paponüüm]] ehk vanaisanimi. --[[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-40402-33|&amp;#126;2026-40402-33]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-40402-33|arutelu]]) 3. september 2026, kell 10:08 (EEST)</text>
      <sha1>0u1e0efzfgsagivb4fewoe7a9yh6zab</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harry Shein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326830</id>
    <revision>
      <id>7227878</id>
      <parentid>6410404</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:06:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227878</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2196" sha1="5x4pg4gav21y57ci5f9h7qop21qbp87" xml:space="preserve">'''Harry Shein''' (ka '''Harry Šein'''; [[25. jaanuar]] [[1947]] [[Tallinn]] – [[15. aprill]] [[2013]]) oli Eesti ja Iisraeli [[arhitekt]].

Ta lõpetas [[1965]]. aastal kuldmedaliga [[Tallinna 21. Keskkool]]i ja [[1970]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektina.

Ta töötas aastatel [[1969]]–[[1979]] arhitektina [[EKE Projekt]]is. Ta oli aastatel [[1973]]–[[1979]] [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige. 

Tema projekti järgi on ehitatud Viljandi KEK-i kontorihoone, Jõgeva KEK-i puidutsehh (1978) ja muid tööstushooneid. 

Ta osales [[Tallinna Olümpiapurjespordikeskus]]e (aastatel [[1973]]–[[1974]] koos [[Avo-Himm Looveer]]i, [[Kristin Looveer]]i, [[Tiit Kaljundi]] ja teistega) ning Pärnu kesklinna detailplaneerimise võistluses ([[1978]]. aastal koos [[Reet Shein]]iga).

[[1979]]. aastast elas ta [[Iisrael]]is. Ta töötas aastatel [[1979]]–[[1980]] [[Jeruusalemm]]as, aastatel [[1980]]–[[1985]] büroos AMY International Architects&amp;Consultants, aastatel [[1980]]–[[1985]] büroos I. Lewitt Architects, aastatel [[1990]]–[[1994]] büroos I. Lewitt – H. Shein Architects&amp;TownPlanners ja [[1994]]. aastast oma büroos Harry Shein Architect. Ta oli [[1986]]. aastast Iisraeli Arhitektide Liidu liige. Tema projekti järgi on ehitatud [[Nigeeria]]s mitu hotelli ja haiglat ning Iisraelis Har-Nofi sünagoog, ühiskondlikke hooneid ja kaubanduskeskusi, hotelle ja elamuid. Ta on koostanud Iisraeli elamurajoonide detailplaneeringuid.

== Teosed ==
* Harry Šein. ERUUV. Tule, lobiseme juutidest. Tallinn: Menu kirjastus 2013. 

Raamat mõtestab juudi ajalugu ja kultuuri, elu Iisraelis, juudiks olemise võlu ja valu. 

== Isiklikku ==
Ta oli arhitekt [[Reet Shein]]i abikaasa ning tele[[ajakirjanik]]u ja endise [[Eesti Televisioon]]i peadirektori [[Hagi Šein]]i vend.

== Kirjandus ==
* Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

{{JÄRJESTA:Šein, Harry}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Iisraeli arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti juudid]]
[[Kategooria:Sündinud 1947]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]</text>
      <sha1>5x4pg4gav21y57ci5f9h7qop21qbp87</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Reet Shein</title>
    <ns>0</ns>
    <id>326963</id>
    <revision>
      <id>7227879</id>
      <parentid>6050424</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:07:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227879</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1302" sha1="5ftd2lpeksn0rvkvarmrikiew5klmgm" xml:space="preserve">'''Reet Shein''' (aastani [[1969]] '''Reet Randmu''', ka '''Reet Šein'''; sündinud [[23. oktoober|23. oktoobril]] [[1946]] [[Pärnu]]s) on eesti päritolu Iisraeli arhitekt.

Ta lõpetas aastal [[1965]] [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja aastal [[1971]] [[ERKI]] arhitektina.

Ta töötas aastatel [[1970]]–[[1979]] arhitektina [[EKE Projekt]]is. Ta on osalenud Pärnu kesklinna detailplaneerimise võistluses (aastal [[1978]] koos [[Harry Shein]]iga).

Aastast [[1979]] elab ta [[Iisrael]]is. Ta on töötanud [[Haifa]]s ja [[Jeruusalemm]]as, aastatel [[1980]]–[[1985]] büroos Harry Shein Architects, aastast [[1985]] Iisraeli Postivalitsuses (seejuures aastast [[1990]] projekteerimis- ja disainiosakonna juhatajana). Ta on töötanud välja Iisraeli postiasutuste kujundamise põhimõtteid ning kavandanud postiasutustele tüüpmööblit ja sisseseadet, sai selle eest aastal [[1994]] komitee Kaunis Iisrael aastaauhinna.

== Isiklikku ==
Tema abikaasa oli [[Harry Shein]] (1947–2013).

== Kirjandus ==
* Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

{{JÄRJESTA:Šein, Reet}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Iisraeli arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Iisraelis]]
[[Kategooria:Sündinud 1946]]</text>
      <sha1>5ftd2lpeksn0rvkvarmrikiew5klmgm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuldne põld</title>
    <ns>0</ns>
    <id>328663</id>
    <revision>
      <id>7227791</id>
      <parentid>4682622</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227791</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1377" sha1="jprsen5mcbs2idz7592fh7y86n3an32" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib albumist; plaadi nimilaulu kohta vaata artiklit [[Fields of Gold]].}}

&quot;'''Kuldne põld'''&quot; on [[Maarja-Liis Ilus|Maarja]] 2012. aastal ilmunud stuudioalbum. Plaadil teevad kaasa muusikud [[Peeter Rebane]] (akustiline kitarr), [[Marek Talts]] (elektrikitarr), [[Tarvi Kull]] (klahvpillid), [[Marti Tärn]] (bass), [[Kaspar Kalluste]] (trummid) ja [[Andreas Lend]] (tšello).

== Lugude nimekiri ==
{| class=wikitable
! Nr !! Pealkiri !! Autorid
|-
| 1. || &quot;[[Lennelda priiks]]&quot; || [[Vjatšeslav Kobrin]], [[Riho Sibul]], [[Ott Arder]]
|-
| 2. || &quot;[[Tagareas]]&quot; || [[Lauri Saatpalu]]
|-
| 3. || &quot;[[Mis küll saab]]&quot; || [[Rein Rannap]], [[Peeter Ilus]]
|-
| 4. || &quot;[[Keelatud maa]]&quot; || [[Harmo Kallaste]], [[Kaari Sillamaa]]
|-
| 5. || &quot;[[Vana vaksal]]&quot; || Rein Rannap, Peeter Ilus
|-
| 6. || &quot;Kuldne põld&quot; (&quot;[[Fields of Gold]]&quot;) || [[Sting]], [[Leelo Tungal]]
|-
| 7. || &quot;[[Oma laulu ei leia ma üles]]&quot; || [[Valter Ojakäär]], Leelo Tungal
|-
| 8. || &quot;Tants kestab veel&quot; (&quot;[[The Beat Goes On]]&quot;) || [[Sonny Bono]], [[Heldur Karmo]]
|-
| 9. || &quot;[[Kohtumine]]&quot; || [[Raul Rink]], Kaari Sillamaa
|-
| 10. || &quot;Déjà vu&quot; || [[Tõnis Mägi]]
|-
| 11. || &quot;[[Ema süda]]&quot; || [[Robert Theodor Hansen]], [[Lydia Koidula]]
|-
| 12. || &quot;[[Kel on laulud laulda]]&quot; || Rein Rannap, [[Hando Runnel]]
|}

[[Kategooria:2012. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>jprsen5mcbs2idz7592fh7y86n3an32</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Paldiski maantee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>329265</id>
    <revision>
      <id>7228065</id>
      <parentid>7216063</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:41:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-46957-84</username>
        <id>236416</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hoonestus */</comment>
      <origin>7228065</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22712" sha1="6hyn2ujxdmtqaz8go7uqep3ivvjhjqo" xml:space="preserve">{{see artikkel|räägib Tallinna tänavast, Keila tänava kohta vaata artiklit [[Paldiski maantee (Keila)]], maantee kohta vaata artiklit [[Tallinna–Paldiski maantee]].}}
{{teekaart}}
[[Fail:Вышгород - panoramio.jpg|pisi|Vaade Paldiski maantee algusest [[Toompea]]le]]
[[Pilt:EU-EE-TLN-Haabersti-Paldiski highway.JPG|pisi|püsti|Paldiski maantee [[Haabersti linnaosa|Haaberstis]]]]

'''Paldiski maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as.

Tänav on ajaloos kandnud mitut nime, peamiselt [[Paldiski]] nimemuutuste tõttu.

Tänav algab [[Toompuiestee]]lt (teisele poole suundub samas sihis [[Falgi tee]]) ja on kuni [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavani]] ühesuunaline.

Algusosas on Paldiski maantee [[Põhja-Tallinn]]a ja [[Kesklinna linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Kristiine linnaosa]] piiriks, siis Põhja-Tallinna ja [[Haabersti linnaosa]] piiriks ning tänava lõpuosa asub Haabersti linnaosas.

Paldiski maantee ristub vasakult [[Kevade tänav (Tallinn)|Kevade tänavaga]], siis paremalt [[Suve tänav]]aga, vasakult [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu]], [[Eha tänav (Tallinn)|Eha]], [[Ao tänav|Ao]] ja [[Loode tänav]]aga, vahetult enne [[Paldiski maantee raudteeviadukt|raudteeviadukti]] [[Tehnika tänav (Tallinn)|Tehnika tänavaga]], pärast viadukti paremalt [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]], vasakult [[Tulbi tänav|Tulbi]] tänavaga ja paremalt [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänavaga]], ületab [[Tulika tänav|Tulika]], [[Sõle tänav|Sõle]] ja [[Madara tänav|Madara]] ristmiku, ristub vasakult [[Mooni tänav|Mooni]], [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]], [[Maasika tänav|Maasika]] ja [[Mineraali tänav]]aga ning paremalt [[Hipodroomi tänav (Tallinn)|Hipodroomi]] ja [[Merimetsa tee]]ga, ristub lõppeva [[Endla tänav]]a ja ristmikult algava [[Mustamäe tee]]ga, ristub vasakult [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni]] ja [[Humala tänav]]aga, paremalt [[Merelahe tee]] ja [[Lahepea tänav]]aga, vasakult [[Mustjõe tänav|Mustjõe]], [[Nurklik tänav|Nurkliku]], [[Ojaveere tänav|Ojaveere]], [[Piibelehe tänav|Piibelehe]] ja [[Looga tänav]]aga, paremalt [[Välgu tänav]]aga, vasakult [[Tuuleveski tänav]]aga, paremalt [[Vesiravila tänav]]a, paremalt [[Vabaõhumuuseumi tee]], [[Mõisa tänav]]a ja [[Mõisapõllu tänav]]ga ning ületab viaduktiga [[Rocca al Mare ringristmik]]u ehk Haabersti ringi, kust paremale suundub [[Rannamõisa tee]], vasakule [[Ehitajate tee]]. [[Väike-Õismäe]] ja [[Pikaliiva]] asumi piiril kulgedes ristub Paldiski maantee paremalt [[Volmre tänav|Volmre]] ja [[Pikaliiva tänav]]aga, vasakult [[Mihkli tänav]]aga, [[Õismäe tee]], [[Järveotsa tee]] ja [[Järveaasa tänav]]aga, paremalt [[Järvekalda tee]]ga. Edasi külgneb tänav paremal [[Harku vald|Harku vallaga]] ning vasakult ristub [[Kõrgepinge tänav|Kõrgepinge]], [[Astangu tänav|Astangu]], [[Tagala tänav|Tagala]], [[Moonalao tänav|Moonalao]], [[Veerme tänav|Veerme]] ja [[Mäeküla tänav]]aga. Linnapiiril ristub Paldiski maantee vasakult [[Tähetorni tänav]]aga.

Tänav kattub [[Tallinna–Paldiski maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Hüüru]] külla.

Paldiski maantee ääres kasvas kuni 27. juunini 2017 [[Haabersti hõberemmelgas]].
[[Pilt:Kopli laht 2006-04-28.jpg|pisi|Paldiski maantee [[Kopli laht|Kopli lahe]] ääres. Maanteest vasakul asuvad [[Mustjõe asum]], [[Veskimetsa ratsakeskus]] ja [[Tallinna loomaaed]]]]
[[Pilt:Õhuvaade Haabersti asumile.png|pisi|Õhuvaade [[Haabersti asum]]ile. Foto keskel on näha [[Saku Suurhall]] ja [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]

== Hoonestus ==
*Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 , [[Von Stackelberg Hotel Tallinn]]. 1874. aastal baltisaksa paruni [[Theophil von Stackelberg|Theophil]] von [[Stackelberg]]i&lt;ref&gt;[https://elu24.postimees.ee/3229671/galerii-von-stackelberg-hotel-tallinna-siseou-avati-pidulikult-oksana-tanditi-moe-show-saatel Galerii: von Stackelberg Hotel Tallinna siseõu avati], elu24.postimees.ee, 18. juuni 2015&lt;/ref&gt; linnaresidentsiks ehitatud hoone. Hoones on varem tegutsenud [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] [[Eesti Energeetika Instituut]].
* Paldiski maantee 3, [[City Hotel Tallinn]], algselt insener [[Voldemar Lender]]i projekteeritud ja 1911. aastal ehitatud Linnasaunaga elamu (nn [[Tõnis Saarmann|Tõnis]]&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/uudised/2004/03/25/kuidas-eesti-arimehed-sakslastelt-tallinna-ule-votsid Kuidas eesti ärimehed sakslastelt Tallinna üle võtsid], www.aripaev.ee, 26. märts 2004&lt;/ref&gt; [[Saarmanni saun]])&lt;ref name=&quot;KRR_8190&quot;&gt;{{kultuurimälestis|8190|Linnasaunaga elamu (nn. Saarmanni saun), Paldiski mnt. 3, 1903. a.}} (vaadatud 01.12.2020)&lt;/ref&gt;. [[Eesti NSV]] ajal [[Teeninduskombinaat &quot;Kiir&quot;|Teeninduskombinaadi &quot;Kiir&quot;]] [[Paldiski maantee saun|saun nr. 7]].
*Paldiski maantee 4 //  [[Toompuiestee]] 27, [[Park Inn by Radisson Meriton Tallinn]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |pealkiri=Park Inn by Radisson Meriton Hotell Tallinn |vaadatud=2015-10-11 |arhiivimisaeg=2015-10-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20151001070626/http://www.parkinn.com/hotel-meriton-tallinn |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 9 // [[Koidu tänav (Tallinn)|Koidu tänav]] 1 korterelamu&lt;ref&gt;[http://arhitektuurid.blogspot.com/2012/05/paldiski-mnt-9-koidu-1.html Paldiski mnt 9 / Koidu 1], arhitektuurid.blogspot.com&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 11, 1896. aastal Nikolai Thamme projekteeritud nelja korteriga Jakob Krauti kivist üürimaja. Tüüpiline näide [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpu [[üürimaja]]st.
* Paldiski maantee 15, kahekorruseline kivihoone. Hoones tegutses [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] kaupluse [[Endla (kauplus)|Endla]] filiaalkauplus [[Eha (kauplus)|Eha]]&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k., Riigi Teataja&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 19, enne 1886. aastat ehitatud silmapaistev näide esinduslikust puitelamust 19. sajandi II poolest. Ainus puitelamu, mis Paldiski maantee piirkonna vanemast esinduslikust puithoonestusest on säilinud.
* Paldiski maantee 21 ja [[Loode tänav]]a nurgal viiekorruseline [[Matilda maja]]
* Paldiski maantee 23, 1935. aastal [[Eduard Teinburk]]i projekti järgi valminud, algne Anton Villbergi üürimaja.&lt;ref&gt;Leele Välja, OÜ Arhitektuuriväljad. [https://web.archive.org/web/20220212201904/https://www.tallinn.ee/kesklinna-linnaosa-uldplaneering/Tallinna-kesklinna-vaartuslikud-hooned Tallinna kesklinna väärtuslikud hooned]. Tallinn 2020, lk 37&lt;/ref&gt; Kinnistul asus 20. sajandi alguses II linna tütarlaste algkool.
:[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8189|8189 Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926. a.}}&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 25 asus Keemiatehas Edasi
* Paldiski maantee 25a, asus kino [[Partisan (kino)|Partisan]][[File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|thumb|Tallinna Tuletõrjeühingu Pelgulinna tuletõrjedepoo, Paldiski maantee 47]]
* Paldiski maantee 37 on puidust maja, kus 31. mail 1996 tungis karu maja aknast sisse, rahmeldas ja laamendas. Kohale tulid päästeametnikud, kes karu maha rahustasid ja metsa tagasi viisid.
* Paldiski maantee 42b, kolmekorruseline 1933. aastal ehitatud korterelamu
* Paldiski maantee 47, [[Päästeamet]]i [[Põhja Päästekeskus]]e [[Lilleküla päästekomando]] (endine [[Pelgulinna tuletõrjedepoo]] 1932. aastal valminud arhitekt [[Herbert Johanson]]i projekti järgi ehitatud pritsimaja. [[Tallinna Tuletõrjeühing]]u tuletõrje hoone asus [[Lilleküla]]s, kuid kandis algselt [[Pelgulinna asum|Pelgulinna]] jaoskonna nime. [[Tallinna Vabatahtlik Tuletõrje Selts|Tallinna Vabatahtliku Tuletõrje Selts]]i (alates 1925. aastast Tuletõrjeühingu) VIII jaoskonna hoone ja komando asus 1920. aastast [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku]] ja [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a nurgal (praegu Telliskivi 19 hoovi kohal)&lt;ref&gt;Urmas Ojaste, [https://dea.digar.ee/article/kristiineleht/2022/08/12/19 Lilleküla Päästekomando tähistas 90. juubelit!], [[Kristiine Leht]], nr. 8, 12. august 2022, lk 5&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 46b asus enne teist maailmasõda [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar|Eesti Baptisti Usuteaduse Seminari]] hoone
* Paldiski maantee 48A, [[Tallinna Linnatranspordi AS]]i [[Tallinna trollibussiliiklus|Tallinna trollibusside]] Paldiski maantee depoo. [[Tallinna Linna Trammide ja Trollibusside Valitsus]]e administratiivhoone ja söökla Troll valmisid 1973. aastal.
* Paldiski maantee 50 asus [[Tallinna Hipodroom]]
*Paldiski maantee 51, 1959. aastal valminud viiekorruseline hoone äripindadega esimesel korrusel. Hoones on tegutsenud toidukaupade kauplus, hiljem pruutpaaride pood ja nüüd alkoholipood.
*Paldiski maantee 53 // [[Mooni tänav]] 2, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 54, 4-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 57, 4-korruseline korterelamu, arhitekt [[Roman Koolmar]]
*Paldiski maantee 59, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 61, 	1954. aastal ehitatud, 3-korruseline korterelamu
*Paldiski maantee 63, 	3-korruseline korterelamu
* Paldiski maantee 52, [[Põhja-Eesti Regionaalhaigla]] SA [[Tallinna Psühhiaatriakliinik|Psühhiaatriakliinik]] ja endise [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]i [[Seewaldi vaimuhaigla]] [[kultuurimälestis]]teks tunnistatud hoonekompleks.&lt;ref&gt;{{kultuurimälestis|8510|8510 Seewaldi vaimuhaigla ravikorpus Paldiski mnt. 52/4, 1909. a.}}&lt;/ref&gt; Eesti NSV ajal tegutses Paldiski maantee 52, [[Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/page/noukogudeopetaja/1946/05/17/4 Tervishoiu Ministeeriumi alluvuses töötab Vabariiklik Tallinna Meditsiiniline Keskkool asukohaga Tallinnas, Paldiski mnt. 52], Nõukogude Õpetaja, nr. 20, 17 mai 1946&lt;/ref&gt;.
:Paldiski maantee, [[Endla tänav]]a ja [[Mustamäe tee]] ristmik
* Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
* Paldiski maantee 62, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Nakkuskliinik ja Nakkuskliiniku polikliinik
* Paldiski maantee 67, kolmekorruseline kortermaja äriruumidega esimesel korrusel. Hoones asus [[Eesti NSV]] ajal [[Tallinna I Toidukaubastu]] [[Paldiski (kauplus)|kauplus Paldiski]].&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/akt/28792 Erastatavate toidukaupluste nimekiri], Eesti Vabariigi Valitsuse korraldus 26.septembrist 1991.a. nr.342-k&lt;/ref&gt;
* Paldiski maantee 68, [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] Meremeeste korpus, algne Vabariiklik [[Tallinna sadam|Tallinna Sadam]]a haigla (arhitektid [[Paula Koido]] ja [[Helje-Reet Aurik]])
* Paldiski maantee 77, algne [[Mustjõe (kauplus)|Mustjõe kaupluse]] hoone
* Paldiski maantee 80, [[Merimetsa Pesa]] hoone, [[G4S Eesti]] peamaja ja [[Sotsiaalkindlustusamet]]i hoone
* Paldiski maantee 81, [[Terviseamet]]i hoone
* Paldiski maantee 82, asusid [[NSV Liidu merevägi Eestis|NSV Liidu mereväe]] mereväelaod
* Paldiski maantee 82B, 82C, 82D uusehitised [[Mustjõe Kodu]]
* Paldiski maantee 83, [[Tallinna Mustjõe Gümnaasium]]i hoone
* Paldiski maantee 94a asus [[Paldiski maantee turg]]
* Paldiski maantee 96a // [[Vabaõhumuuseumi tee]] 1, asus (1983–2015) Automi teenindusjaam. Arhitekt [[Ferdinand Mäll]].
* Paldiski maantee 98, Paldiski mnt Neste tankla[[File:EE-TLN-HAABERSTI-Rocca al Mare.JPG|pisi|Paldiski maantee 102,  [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]]]
* Paldiski maantee 100, Honda automüügikeskus
* Paldiski maantee 102, [[Rocca al Mare kaubanduskeskus]]
* Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]][[Pilt:Sakusuurhall.jpg|pisi|Paldiski maantee 104B, [[Unibet Arena]]]]
* Paldiski maanteel asub Paldiski maanteed, [[Rannamõisa tee|Rannamõisa]] ja [[Ehitajate tee]]d ühendav [[Haabersti ringristmik]] ning selle all jalakäijate tunnelid: [[Loomaaia jalakäijate tunnel|Loomaaia]] ja [[Suurhalli jalakäijate tunnel]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/88378655/haabersti-viadukt-ja-tunnelid-said-endale-nimed Haabersti viadukt ja tunnelid said endale nimed], www.delfi.ee, 14.12.2019&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 108, Inchcape BMW Tallinn
* Paldiski maantee 108a, [[K-rauta Haabersti]] keskus
*Paldiski maantee 120, [[Pikaliiva Kaarmaja]]
:[[Harku järve rand]]
* Paldiski maantee 125 // [[Sirge tänav]] 4, viiekorruseline [[äripind]]adega [[korterelamu]], [[Veskimetsa]] väikeelamurajoonis
*Paldiski maantee 145 //  [[Ehitajate tee]] 150, [[Tallinna Loomaaed]]
*Paldiski maantee 150, [[AS Olerex|Olerex]] tankla
* Paldiski mnt 221a, Harkuranna Torn, korterelamu
* Paldiski maantee 229c, [[Krooning]] tankla
*Paldiski maantee 241, 241d ja 243a on kavandatud  tootmis- ja ärilinnak&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/2894921/paldiski-maantee-aarde-tuhermaale-kerkib-arilinnak Paldiski maantee äärde tühermaale kerkib ärilinnak], Postimees, 21. august 2014&lt;/ref&gt;
*Paldiski maantee 245 asub [[Tallinn-Harku aeroloogiajaam]]&lt;ref&gt;[https://ilmajaam-kaur.hub.arcgis.com/pages/tallinn-harku Tere tulemast Tallinn-Harku aeroloogiajaama!]&lt;/ref&gt;.
* Paldiski maantee 253 asus [[Kinnipidamiskohtade Amet|Riikliku Kinnipidamiskohtade Ameti]] tootmisbaas

== Galerii ==
&lt;gallery&gt;
Von Stackelberg Hotel Tallinn.jpg|[[Von Stackelberg Hotel Tallinn]] Paldiski maantee 1 // [[Toompuiestee]] 23 nurgal
Tallinn, Paldiski mnt 3 linnasaunaga elamu (1).jpg|Paldiski mnt 3 [[City Hotel Tallinn]] hoone
EU-EE-Tallinn-Kesklinn-Paldiski mnt 19.JPG|Paldiski mnt 19
Paldiski maantee - panoramio (1).jpg|Paldiski maantee 38, 38a
Tallinn, Paldiski maantee raudteeviadukt, 1926 (1).jpg|[[Paldiski maantee raudteeviadukt]]
Lilleküla, Tallinn, Estonia - panoramio.jpg|Paldiski maantee 45, 45a ja [[Sõle tänav|Sõle]], Paldiski mnt, [[Tulika tänav]]a ristmik
File:Paldiski maantee 47, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
File:Paldiski maantee 47-2.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
File:Paldiski maantee 47-3, Tallinn.jpg|Paldiski maantee 47, Lilleküla päästekomando hoone
Hippodrome in Tallinn.JPG|[[Tallinna Hipodroom]], Paldiski maantee 50
Tallinn, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja Paldiski mnt 52-7, 1912 (1).jpg|Paldiski maantee 52-7, Seewaldi vaimuhaigla seltskondlik maja
EU-EE-Tallinn-Merimetsa Selver.JPG|Paldiski maantee 56, [[Merimetsa Selver]]
Pilt:G4speamaja.jpg|Paldiski maantee 80, [[G4S Eesti]] peamaja

Loomaaed.jpg|Paldiski maantee 145, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna Loomaaia]] sissepääs ja piletikassa
&lt;/gallery&gt;

== Ajalugu ==

Paldiski maanteest (Paldiski mnt 96, 96A, 98a) kahel pool paiknes [[Haabersti mõis]]. Haabersti linnamõisa moodustamise ajaks peetakse [[17. sajand]]it. [[1561]]. aastast on seda piirkonda nimetatud Habriseks. Seetõttu on arvatud, et Haabersti linnamõis oli olemas juba [[16. sajand]]i lõpul. Haabersti nime on esimest korda mainitud 1557. aastal.&lt;ref&gt;[[Kalmer Mäeorg]]. [https://heureka.postimees.ee/4451091/kus-loppeb-ajalooline-tallinn &quot;Kus lõppeb ajalooline Tallinn?&quot;] ''[[Postimees]]'' 26. märts 2018.&lt;/ref&gt;

Haabersti mõisa maadel paiknes vähemalt kolm [[kõrts]]i. Kõige lähemal Tallinnale oli [[Mustjõe kõrts]], teine tuntud kõrtsihoone asus Paldiski maantee ja [[Rannamõisa tee]] nurgal ning kolmas, Untaugu kõrts, paiknes kõrvalisemal [[Kadaka tee]]l, teisel pool Iisaku ehk [[Joosti oja]], piirkonnas, kus Kadaka tee hargnes praeguse [[Vana-Mustamäe]] asumi poole.
[[Fail:Tallinna linnaplaan, 1876.png|pisi|Paldiski maantee 1876. aasta Tallinna linnaplaanil]]
Tänapäeva [[Mustjõe asum]]i alad kuulusid koos praeguse [[Kakumäe (Tallinn)|Kakumäe]] piirkonna, [[Tallinna Loomaaed|Tallinna loomaaia]] territooriumi, [[Õismäe]] idapoolse ala ja endise Kadaka külaga [[Haabersti linnamõis]]a koosseisu. 1688. aastal [[Samuel Waxelberg]]i koostatud Tallinna linnaplaanil asus hilisema Mustjõe suvemõisa kohal Happels Hoti nimeline suvemõis, teisel pool Paldiski maanteed asus Schwartenbächi hoonestu. Juba keskajal asus Paldiski maantee ääres kõrtsihoone, sest kõrtsihooned asusid linnalähedastel aladel alati [[verstapost]]ide juures. 1585. ja 1696. aastal on selle umbes poole adramaa suurune talu ja kõrtsikoha nimi olnud Swartle Bäck. 17. sajandi lõpul asus Mustjõe oja taga Alberti nime kandnud suvemõis Alberti Hoff (1689). 1808. aasta linnaplaanil nimetati Mustjõe kõrtsi Musteggi kartsma (ehk kõrts). 1817. aastast oli [[Mustjõe oja]] linna piiriks. 18. sajandil rajas Paldiski maantee 82 piirkonnas [[Suurgild|Suure Gildi]] vanem Johan Christian [[Gernet]] [[Mustjõe suvemõis]]a (Schwarzenbeck). Suvemõis kandis omaniku nime järgi nime Gernet Höfchen. Johan Christian Gernetile kuulus ka [[Kalamaja]]s suurim tellise- ja katusekivitehas. 1799. aastal rajas värvelmeister C. G. Metzke Gerneti suvemõisa riidevärvimise ja -trükkimise töökoja. 1809. aastal ostis Mustjõe suvemõisa arst [[Samuel Reinhold Winckler]], kes rajas sinna soojade ja külmade vannidega supelasutuse.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/50952860/ekskursioon-iidsesse-mustjoe-asumisse? Ekskursioon iidsesse Mustjõe asumisse], epl.delfi.ee, 24.04.2003&lt;/ref&gt; Kuna suur osa vanadest suvemõisatest polnud kaitse all, lammutati Nõukogude ajal enamik suvemõisa ajaloolisi hooned.

Piirkonna vanim hoonestus tekkis Haapsalu ja Paldiski suunalise maantee äärde, 18. sajandi keskpaigas [[Eestimaa kubermang]][[Eestimaa kubermangu maamõõtja|u maamõõtjale]] Johann Heinrich [[Estonia suvemõis|Schmidtile kuulunud]] [[suvemõis]].&lt;ref&gt;[[Jaak Juske]], [https://forte.delfi.ee/artikkel/74651349/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-8-tallinn-pelgulinn Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas 8: Tallinn, Pelgulinn], forte.delfi.ee, 28.05.2016&lt;/ref&gt; 1849. aastal omandas ta Paldiski maanteel nr. 48, 32.186 [[Ruutsüld|ruutsüllase]] krundi. Krundil asus maakõrts Hotel zum krummen Sandkom ja Die Laterne.&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1937/12/12/6 Vana Tallinna jäänuseid maanteedel], Päewaleht, nr. 338, 12 detsember 1937&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee Tallinnas on ajalooliselt olnud Baltiski uulits, Uus tänav, Baltiski maantee, Haapsalu maantee; saksa keeles ''Baltischportsche Straße, Wittenhofstraße, Große Wittenhofsche Straße, Haberscher Weg, Habersche Heerstraße, Hapsalsche Straße, Rogerwiecksche Straße, Wieckscher Weg, Große Straße, Breite Straße, Neu-Gasse, der Katzenschwanz''; rootsi keeles ''Nya gatan''; vene keeles ''Балтийско-Портская ул., Виттенгофская ул.''&lt;ref&gt;[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=ee&amp;lang=et&amp;kohanimi=96005845&amp;f2v=Y&amp;f3v=Y&amp;nimeliik=&amp;maakond=&amp;vald=&amp;kihelkond=&amp;asum=&amp;f10v=Y&amp;x1d=&amp;x1m=&amp;x1s=&amp;x2d=&amp;x2m=&amp;x2s=&amp;y1d=&amp;y1m=&amp;y1s=&amp;y2d=&amp;y2m=&amp;y2s=&amp;f14v=Y&amp;of=tb Paldiski maantee], [http://www.eki.ee/ EKI KNAB: Eesti - Eesti Keele Instituut], Eesti kohanimed (vaadatud 20.07.2021)&lt;/ref&gt;
[[File:TLA 149 5 1415 Folio 7 Stadt Weide. Höfchen Schwarzenbeck, Seewald, Lichtfabrik, Grabbysch Ziegelei 1880 1882 autor Friedrich Eurich.png|pisi|]]
Praeguse Paldiski maantee ja [[Pirni tänav (Tallinn)|Pirni tänava]] nurgal ([[Endla tänav|Wittenhofi]] ja Baltischporti ristmikul) asus [[19. sajand Eestis|19. sajandist]] [[Tallinna Suurgild]]i [[oldermann]] [[Bengt Fromhold Strohm]]ile kuulunud [[Strohmi kõrts]]i&lt;ref&gt;[[Josef Kats]], [https://dea.digar.ee/page/kristiineleht/2013/07/26/2 RAEHÄRRA STROHM JA TEMA TRAHTER], Kristiine Leht, nr. 7, 26 juuli 2013&lt;/ref&gt; (''Strohmischer Krug''). Kõrtsi juurest viis tee supelranda, mida rahvas hakkas [[Stroomi rand|Stroomi rannaks]] kutsuma.

[[1898]]. aastal kinkis paruness [[Marie Girard de Soucanton|Marie]] [[Girard de Soucanton]] Paldiski maantee ääres asunud [[Seewaldi suvemõis]]a [[Eestimaa Kubermangu Vaimuhaigete Hooldamise Selts]]ile ning seal avati haigla [[1903]]. aastal. Aastatel 1911–1945 oli psühhiaatriakliiniku ametlik nimetus Närvi- ja Vaimuhaiguste Haigla Seewald.

1923. aastal alustati munakivisillutise rajamist Paldiski maanteele Mustjõe ja [[Harku järv]]e vahelisel lõigul.

20. sajandi algul oli praeguse [[Tallinna Hipodroom]]i kõrval, Paldiski maanteest veidi eemal (Paldiski maantee 45)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1910/10/20/15.3 Baltiski maant nr. 45, telliskiviwabrik], Päewaleht, nr. 240, 20 oktoober 1910&lt;/ref&gt; tellisetööstus Baltika. Vabrik kuulus algselt AS-ile Jürgens ja Ko, [[Peeter Suure merekindlus]]e ehituse ajal võttis Venemaa keisririigi valitsus 1914. aastal telliskivivabriku rendile, vabrik läks merekindluse ehitusosakonna kätte ja kogu toodang kindluse ehitusele. Tehas paiknes Kopli poolt [[Tondi kasarmud|Tondi kasarmute]] juurde suunduva [[Peeter Suure merekindlus]]e [[Peeter Suure merekindluse kindlusraudtee|kindlusraudtee]] kõrval. [[Lille tänav (Tallinn)|Lille]] ja [[Sõle tänav]]a vahel oli sellel raudteel ka vahejaam Baltika. Tehases valmistatud kividest on ehitatud kõik [[Tondi kasarmud]], [[punased kasarmud]] Kopli tee ääres jpm.&lt;ref&gt;Robert Nerman, [https://epl.delfi.ee/artikkel/50983284/baltika-tellistest-ehitatud-majad-on-tanaseni-hea-tervise-juures Baltika tellistest ehitatud majad on tänaseni hea tervise juures], epl.delfi.ee, 06.05.2004&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 6 hoones tegutses Paldiski apteek&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/eestisona/1942/12/28/26 Tallinna teateid. Paldiski apteek, Paldiski mnt. 6 (tel. 431-18)], Eesti Sõna, nr. 298, 28 detsember 1942&lt;/ref&gt;
[[File:Tallinna Hipodroom - panoramio.jpg|pisi|[[Tallinna Hipodroom]]]]
1939. aastal nimetati Baltiski maantee, [[Tallinna linnavolikogu]] poolt&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/04/23/38 Rida Tallinna tänavaid ümberristimisele]{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Päewaleht, nr. 110, 23 aprill 1939&lt;/ref&gt; Haapsalu maanteeks (tänava end. nimi).

Pärast teist maailmasõda tegutses aadressil Paldiski mnt 25 artell Terasmööbel ja Metall, mis valmistas peamiselt metallkarkassiga voodeid sõjaväele, haiglatele ja puhkekodudele.&lt;ref&gt;[[Robert Nerman]], [https://www.postimees.ee/29640/lillekula-artellidest-sirgusid-hilisemad-linna-suurettevotted Lilleküla artellidest sirgusid hilisemad linna suurettevõtted], www.postimees.ee, 29. august 2008&lt;/ref&gt;

Paldiski maantee 50 tegutses aastatel 1923–2020 [[Tallinna Hipodroom]].
== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonskat-tekstina|2=Paldiski maantee}}

{{Kassisaba asumi tänavad}}
{{Lilleküla asumi tänavad}}
{{Mustjõe asumi tänavad}}
{{Veskimetsa asumi tänavad}}
{{Haabersti asumi tänavad}}
{{Väike-Õismäe asumi tänavad}}
{{Astangu asumi tänavad}}
{{Mäeküla asumi tänavad}}

[[Kategooria:Haabersti linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kesklinna linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Kristiine linnaosa tänavad]]
[[Kategooria:Põhja-Tallinna tänavad]]</text>
      <sha1>6hyn2ujxdmtqaz8go7uqep3ivvjhjqo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Metallorgaanilised ühendid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>339875</id>
    <revision>
      <id>7227936</id>
      <parentid>6665165</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:53:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 2 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227936</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13291" sha1="q2jozee34vddg2i87g3yfz2nre4d89n" xml:space="preserve">'''Metallorgaanilisteks ühenditeks''' nimetatakse klassikaliselt ühendeid, kus on vähemalt üks metall-süsinik-side, kusjuures tegu on orgaanilisse rühma kuuluva süsinikuga.

Metallorgaanilisi ühendeid klassifitseeritakse metalli järgi, millega süsinik on seostunud (näiteks liitiumorgaanilised, magneesiumorgaanilised, tsinkorgaanilised ühendid). &lt;ref name=&quot;D1dSu&quot; /&gt;

Metallorgaanilised ühendid on sünteetikutele väga olulised töövahendid, kuna need on head katalüsaatorid ning võimsad reagendid. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;

==Ühendite struktuur==
Metallorgaanilised ühendid koosnevad metallist ja sellega seotud orgaanilis(t)est [[ligand]]i(de)st. Kitsalt võttes on tegu ühenditega, kus metalli aatom on seotud orgaanilise rühma süsinikuga. Klassikalise definitsiooni järgi ei kuulu ühendid, kus metall on seotud hapniku, lämmastiku või muu sellise aatomiga, mis on orgaanilises ühendis, metallorgaaniliste ühendite hulka. Kuna need aga esinevad reaktsioonisegudes tõeliste metallorgaaniliste ühenditega sageli paralleelselt, neil on mitmeid sarnaseid omadusi ja need on tihti väga olulised, siis vaadeldakse neidki enamasti metallorgaaniliste ühenditena (näiteks LiOMe). 

Mitu ligandi metalliga seostub, sõltub metalli koordineerivast omadusest. Näiteks liitiumil, magneesiumil ja tsingil on koordinatsiooniarv enamasti neli, suurematel metallikatioonidel, nagu naatriumil ja kaaliumil, aga kuus. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;

Side metalli ja orgaanilise ligandi vahel on nii [[iooniline side|ioonilise]] kui ka [[kovalentne side|kovalentse sideme]] vahepealse iseloomuga. Kumma osakaal on suurem, sõltub eelkõige metalli [[elektronegatiivsus]]est: mida väiksem on metalli elektronegatiivsus, seda ioonilisem on side (näiteks side [[leelismetallid|leelis]]- ja [[leelismuldmetallid]]ega). Sidet metalli ja orgaanilise ligandi vahel nimetatakse ka elektrondefitsiitseks sidemeks. Süsinik, mis on seotud metalliga, on negatiivse [[osalaeng]]uga. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;ET92H&quot; /&gt;

Metallorgaaniliste ühendite seisukohalt on tähtsaim sideme stabilisatsioon. See toimub agregeerumise ja solvateerumise kaudu ning samuti sõltub see ka metalliga seotud ligandidest. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;
===Agregatsioon===
Agregatsioon on üksikute molekulide liitumine suuremateks kogumiteks, andes täiendavaid sidemeid, mille tagajärjel süsteemi energia väheneb. Metallorgaanilisi ühendeid põhimõtteliselt ei leidugi lihtsalt [[monomeer]]idena. See oleks võimalik vaid [[inertne keskkond|inertses keskkonnas]]. Stabiliseerimaks elektrondefitsiitset sidet, moodustavad need üksteisega [[dimeer]]e ning [[oligomeer]]e. Agregeerumist iseloomustab agregatsiooniaste, mis näitab, mitu ühendit on teineteisega kogumi moodustanud. 

Agregatsiooniaste sõltub:

#	metalli omadustest (selle [[elektropositiivsus]]est);
#	ligandide omadustest. Ligandid, mis soodustavad reaktsioonitsentriks oleva süsiniku negatiivse laengu delokalisatsiooni, vähendavad agregeerumisastet;
#	[[solvent|solvendist]]. Enamasti on agregatsiooniaste kõrgem õlitüüpi (nt [[heksaan]]) ja aromaatsetes solventides võrrelduna eetertüüpi solventidega. Seda seetõttu, et eetertüüpi solventidel on hapniku peal vaba elektronpaar, mis võimaldab solvendimolekulil koordineeruda metallorgaanilise ühendiga ning seda seeläbi stabiliseerida. Suurte agregaatide teke pole enam vajalik, ning lisaks on solventi piisavalt palju, et ümbritseda kogu metallorgaaniline ühend. Näide: etüülliitium ja butüülliitium on heksaanis heksameerid, aga tetrahüdrofuraanis (THF) ja dietüüleetris tetrameerid;
#	ühendi steerikast. Kui ligandid on väga mahukad, siis on lihtsalt steeriliselt takistatud suurte agregaatide moodustumine. Näiteks tertsbutüülliitium on heksaanis tetrameer;
#	solventide steerikast;
#	[[hübridisatsioon]]ist. Hübridisatsioon, mis suurendab s-iseloomu, ei soodusta agregeerumist. Näiteks isopropüülliitium (sp3) on eetrites alati tetrameer, kuid fenüülliitium (sp2) ja 3,3-dimetüül-1-butünüülliitium (sp) esinevad eetrites tetrameeride ja dimeeride tasakaalulise seguna, mis sõltub kontsentratsioonist;
#	temperatuurist. Kõrgetel temperatuuridel on ühendid pigem agregeerunud, madalatel mitte. Seda seetõttu, et isevooluliste protsesside [[entroopia]] peab kasvama. Näiteks alla 100 °C THF-s butüülliitiumi tetrameer laguneb ning suuremas osas moodustub dimeer. Fenüülliitiumi dimeer aga moodustab tasakaalulise segu oma monomeeriga;
#	kontsentratsioonist. Mida madalam kontsentratsioon, seda väiksem on võimalus ühendil agregeeruda iseendaga: solvent pigem tasakaalustab ühendit. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt; &lt;ref name=&quot;jRoOX&quot; /&gt;
====Solvendid metallorgaanikas====
Solventidel on metallorgaanikas väga oluline roll: need aitavad metallorgaanilisi ühendeid stabiliseerida ning seeläbi parandada nende reaktiivsust. Kui metallorgaaniline ühend pole moodustanud agregaate, mida tuleb enne reaktsiooni lõhkuda, siis saab reaktsioon toimuda kiiremini. 

Solvendid peavad olema veevabad, kuna enamik metallorgaanilisi ühendeid on sellele väga tundlikud. Näiteks naatrium reageerib veega väga [[eksotermiline reaktsioon|eksotermiliselt]] ning seetõttu poleks võimalik naatriumorgaanilisi ühendeid sünteesida.

Enamlevinud solvendid metallorgaanikas on:
#	alkaanid;
#	arüülid;
#	eetrid; 
#	amiinid;
#	amiidid.

Solvente tuleb säilitada jahedas ning pimedas ruumis valgest klaasist pudelis, mis on argooniga täidetud.

[[Inertgaas]]ina tuleb metallorgaanikas kasutada kuiva ja hapnikuvaba argooni. Lämmastik ei sobi, sest reageerib aeglaselt isegi magneesiumorgaaniliste ühenditega. Liitiumorgaaniliste ja elektropositiivsemate metallide [[derivaat|derivaadid]] reageerivad lämmastikuga kiiresti.

==Metallorgaaniliste ühendite saamine==
Metallorgaaniliste ühendite saamiseks on kaks moodust:
#	mittepöörduv ehk redutseeriv meetod;
#	pöörduv ehk permutatsiooniline meetod.
Z-i (süsinikuga seotud element või rühm, mille metall reaktsioonis välja vahetab) võib jagada viieks rühmaks: [[halogeenid]] (X = Cl, Br, I), [[kalkogeenid]] (Y = O, S, Se, Te), [[metalloidid]] (Q = Hg, Sn), [[süsinik]] (C) ja [[vesinik]] (H). &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+ Eelistatud meetodid metallorgaaniliste ühendite saamiseks
|-
! '''Redutseeriv meetod''' !! '''Z''' !! '''Permutatsiooniline meetod'''
|-
| {{center| +++ }} || X || {{center| +++ }}
|-
| {{center| ++ }} || Y || {{center| + }}
|-
| {{center| + }} || H || {{center| +++ }}
|-
| {{center| + }} || C || {{center| + }}
|-
| {{center| ++ }} || Q || {{center| ++ }}
|}


===Redutseeriv meetod===
Redutseeriva meetodi korral toimub [[pöördumatu reaktsioon]], kus metall reageerib orgaanilise molekuliga, andes metallorgaanilise ühendi. [[Lahkuv rühm]] (Z) võtab sideme moodustanud elektronpaari kaasa, ning sellest saab [[anioon]] (nt Cl&lt;sup&gt;-&lt;/sup&gt; ), mis samuti reageerib metalliga.

&lt;math&gt; R - Z + 2 M \rightarrow R - M + M - Z &lt;/math&gt;

Reaktsiooni toimumine sõltub sellest, kas selle käigus vabanev energia ületab süsinik-[[heteroaatom]]-sideme lõhkumiseks ning metalli atomiseerimiseks vajamineva energia.
 
Eeliseks permutatsioonilise meetodi ees on see, et ainult metall ise saab olla piiramatuks metalli allikaks. Samas võib saada piiravaks piisavalt aktiivsete metallide olemasolu. Lisaks tekib vajadus metallide aktiviseerimiseks. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;
===Permutatsiooniline meetod===

Permutatsioonilise meetodi korral toimub [[pöörduv reaktsioon|tasakaaluline reaktsioon]], kus reageerivad kaks orgaanilist ühendit, kusjuures ühes on orgaaniline rühm seotud heteroaatomiga ning teises metalliga (metallorgaaniline ühend). Produktideks on uus metallorgaaniline ühend ja uus orgaaniline ühend heteroaatomiga. Antud juhul ei võta lahkuv rühm (Z) elektronpaari sideme katkemisel endaga kaasa.

&lt;math&gt; R - Z + M - R' \rightleftharpoons M - R + R' - Z &lt;/math&gt;

Kuna reaktsioon on tasakaaluline, siis tegelikult on produktide hulgas ka lähteaineid ja muid soovimatuid ühendeid. Seetõttu on oluline, et valitaks tingimused, kus [[keemiline tasakaal|tasakaal]] on nihutatud saaduste poole. Eelkõige sõltub antud reaktsiooni [[tasakaalukonstant]] kahe metallorgaanilise ühendi (MR ja MR’) [[aluselisus]]est. Võrreldes aluselisusi tuleb aga meeles pidada, et tegu on suure lihtsustusega, sest võetakse arvesse vaid [[karbanioonide]] termodünaamilist stabiilsust. Reaktsioon on suunatud vähemaluselise [[reagent|reagendi]] poole. Näiteks dimetüülelavhõbe ja etüülliitium on peaaegu täielikult muudetud dietüülelavhõbedaks ja metüülliitiumiks (reageerides õlitüüpi või aromaatsetes lahustites). Samuti kui mõni komponent sadeneb, on tasakaal nihutatud just selles suunas.

Permutatsioonilise meetodi eeliseks on mugavus: reaktsioonitingimused on pehmed ning reaktsioone on lihtne läbi viia. Samas eeldab antud mehhanism aga kõrge reaktiivsusega metallorgaaniliste suunajate (MR’) olemasolu ning nende kergesti kättesaadavust. Sellised on näiteks [[N-butüülliitium|butüülliitium]], heksüülliitium, sek-butüülliitium, terts-butüülliitium, metüülliitium või fenüülliitium. &lt;ref name=&quot;Schlosser&quot; /&gt;

==Kasutusalad==
Metallorgaanilised ühendid leiavad praktilist kasutust [[stöhhiomeetria|stöhhiomeetrilistes]] ja [[katalüüs|katalüütilistes]] protsessides. Kogu maailma [[polüetüleen]] ja [[polüpropüleen]] on toodetud metallorgaaniliste [[katalüsaator]]ite abiga, enamasti [[heterogeenne reaktsioon|heterogeenselt]], kasutades [[Ziegleri-Natta katalüsaator|Ziegleri-Natta katalüsaatorit]]. [[Etaanhape]]t saadakse, kasutades metallkarbonüülkatalüsaatorit [[Monsato mehhanism|Monsanto]] ja [[Cativa mehhanism]]is. Metallorgaanilisi katalüsaatoreid kasutatakse ka enamiku sünteetiliste [[aldehüüd]]ide ja [[alkohol]]ide valmistamiseks. &lt;ref name=&quot;Sigel&quot; /&gt; Lisaks sellele rakendatakse neid ka [[pooljuhtelektroonika]] loomisel ([[LED]]-id). &lt;ref name=&quot;pPxNb&quot; /&gt;

Samuti leiavad metallorgaanilised ühendid kasutust meditsiinis [[biosensor]]ite ja -sondide ehitamisel, bioloogiliste reaktsioonide katalüüsimisel ning otseselt terapeutiliste või diagnostiliste agentidena. &lt;ref name=&quot;1B5QI&quot; /&gt;

Rakendused [[orgaaniline süntees|orgaanilises sünteesis]]: 
#	[[polümerisatsioon]]ireaktsioonide katalüsaatorid ([[anioonne polümerisatsioon]], Ziegleri-Natta katalüsaatorid: Al, Ti);
#	[[Würtzi reaktsioon]]; 
#	[[enoolid|enolaat]]ide ja [[atsetüleniid]]ide [[alküülimine]]; 
#	[[karboksüülhape]]te saamine;
#	[[karbonüülühend]]ite süntees;
#	[[liitumisreaktsioon]]id C=O sidemele;
#	liitumisreaktsioonid C=N sidemele; 
#	reaktsioonid [[epoksiid]]idega;
#	uute metallorgaaniliste ühendite saamine; 
#	metallide kasutamine [[kaitserühm]]a funktsioonis.

Hoolimata sellest, et metallorgaanilised ühendid võimaldavad läbi viia väga paljusid reaktsioone, ei tohi unustada, et paljud metallorgaanilised ühendid on loodusele ja elusorganismidele ülimürgised. Sellised on näiteks [[plii]]- ja [[elavhõbe]]daühendid. &lt;ref name=&quot;Sigel&quot; /&gt;

==Vaata ka==
*[[Liitiumorgaanilised ühendid]]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Schlosser&quot;&gt;Schlosser, Manfred. &quot;Organometallics in Synthesis – A Manual&quot;. Wiley, Chichester, 1994, p. 4-63.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Sigel&quot;&gt;Sigel, A.; Sigel, H. ; Sigel, R.K.O. &quot;Organometallics in Environment and Toxicology: Metal Ions in Life Sciences&quot;. Cambridge: RSC Publishing, 2010, 7.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;D1dSu&quot;&gt;A. D. McNaught, A. Wilkinson. {{cite web | url = http://goldbook.iupac.org/O04328.html | title = Organometallic compounds}} http://goldbook.iupac.org IUPAC. Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the &quot;Gold Book&quot;). Blackwell Scientific Publications, Oxford, 1997. doi: doi:10.1351/goldbook.O04328. Kasutatud 20.09.2013 (inglise)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ET92H&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.chem.ucalgary.ca/courses/351/Carey5th/Ch14/ch14-1.html#Structure | title = Chapter 14: Organometallic Compounds}} http://www.chem.ucalgary.ca Kasutatud 25.09.2013 (inglise)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jRoOX&quot;&gt;{{cite web | url = http://wwwchem.uwimona.edu.jm/courses/CHEM3101/C31J_Organometals.pdf | title = Main Group Organometallic Compounds | access-date = 2013-10-20 | archive-date = 2014-11-14 | archive-url = https://web.archive.org/web/20141114032127/http://wwwchem.uwimona.edu.jm/courses/CHEM3101/C31J_Organometals.pdf | url-status = dead }} https://web.archive.org/web/20130731124254/http://wwwchem.uwimona.edu.jm/ Kasutatud 25.09.2013 (inglise)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pPxNb&quot;&gt;{{cite web | url = http://www.chemtura.com/corporatev2/v/index.jsp?vgnextoid=f91d5cdba2e4e210VgnVCM1000000753810aRCRD | title = Organometallics | access-date = 2013-10-20 | archive-date = 2013-10-21 | archive-url = https://web.archive.org/web/20131021060506/http://www.chemtura.com/corporatev2/v/index.jsp?vgnextoid=f91d5cdba2e4e210VgnVCM1000000753810aRCRD | url-status = dead }} http://www.chemtura.com Kasutatud 27.09.2013 (inglise)&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1B5QI&quot;&gt;{{cite web | url = http://mcindoe.pbworks.com/w/page/20651672/Organometallic%20pharmaceuticals | title = Organometallic pharmaceuticals}} http://mcindoe.pbworks.com Kasutatud 27.09.2013 (inglise)&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Orgaanilised ühendid]]
[[Kategooria:Metallorgaanilised ühendid| ]]</text>
      <sha1>q2jozee34vddg2i87g3yfz2nre4d89n</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ilmo Liive</title>
    <ns>0</ns>
    <id>344077</id>
    <revision>
      <id>7227821</id>
      <parentid>6373594</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:13:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227821</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1025" sha1="nv7ak9m5gqhmhu0dkr7qs6174tynmzo" xml:space="preserve">'''Ilmo Liive''' ([[24. märts]] [[1936]] [[Tartu]] – [[7. september]] [[2013]]) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas [[1967]]. aastal [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] õhtuse osakonna arhitektina.&lt;ref&gt;http://vana.artun.ee/popText.php?id=275{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Liive töötas aastast õpingute kõrvalt [[1959]] [[Kommunaalprojekt]]is arhitektina, ning jõudis arhitekti ametikohalt projekti peaarhitektiks. Pärast ERKI lõpetamist suunati ta [[Tartu]]sse, kus ta töötas aastatel [[1968]]–[[1969]] Tartu linna peaarhitektina. [[1970]]. aasta naasis ta [[Tallinn]]a ja sai [[Kommunaalprojekt]]i peaarhitektiks.
{{pooleli}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkunud-on-arhitekt-ilmo-liive

{{JÄRJESTA:Liive, Ilmo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tartu linnaarhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1936]]
[[Kategooria:Surnud 2013]]</text>
      <sha1>nv7ak9m5gqhmhu0dkr7qs6174tynmzo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jacqueline Kennedy Onassis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>345166</id>
    <revision>
      <id>7228001</id>
      <parentid>6105352</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:52:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47682-91</username>
        <id>236762</id>
      </contributor>
      <comment>Venema</comment>
      <origin>7228001</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1183" sha1="6hl23wzfx8v238f6itrgavyfgletk38" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Jacqueline Lee Bouvier Kennedy Onassis''' (sünninimi '''Jacqueline Lee Bouvier'''; [[28. juuli]] [[1929]] [[Southampton (New York)|Southampton]], [[New Yorgi osariik]] – [[19. mai]] [[1994]] [[Manhattan]] [[New York]]) oli 35. [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[John F. Kennedy]] abikaasa alates [[1953]]. aastast kuni John F. Kennedy mõrvamiseni [[1963]]. aastal. 

[[1968]]. aasta oktoobris abiellus ta [[Kreeka]] laevamagnaadi [[Aristotélis Onásis]]ega; nad olid abielus kuni Aristotélis [[Aristotélis Onásis|Onásise]] surmani 1975.

[[Pilt:JFK and family in Hyannis Port, 04 August 1962.jpg|pisi|vasakul|Koos abikaasa ja lastega 4. augustil 1962 &lt;ref&gt;[https://vk.ru/id549082058?z=photo549082058_457241421%2Fphoto_feed549082058 Николай Дубов]&lt;/ref&gt;]]
== Välislingid ==
* [http://www.upi.com/News_Photos/Archives/New-images-of-Jacqueline-Kennedy-Onassis/3608/? UPI: New images of Jacqueline Kennedy Onassis (30 images)]

{{JÄRJESTA:Kennedy, Jacqueline}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide esileedid]]
[[Kategooria:Sündinud 1929]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>6hl23wzfx8v238f6itrgavyfgletk38</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mēri mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>345935</id>
    <revision>
      <id>7228125</id>
      <parentid>6685265</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:22:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228125</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5454" sha1="o12ypc6y2j146dc84fu0vja5ea4hspw" xml:space="preserve">{{See artikkel| on Palsmane kihelkonna mõisast; Eestis Võnnu kihelkonnas asunud Meeri mõisa kohta vaata artiklit [[Meeri mõis]].}}
[[File:Palsmane kihelkonna mõisad (1904).jpg|thumb|Mēri mõis 1904. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt &quot;Wegekarte des Walkschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen&quot; (1904). Mõisa valdused on kaardil tähistatud numbriga 52]]
'''Mēri mõis''' ([[saksa keel]]es ''Mehrhof'', [[läti keel]]es ''Mēru muiža'', ka ''Mēra muiža'') oli [[rüütlimõis]] [[Liivimaa]]l [[Valga kreis]]is [[Palsmane kihelkond|Palsmane kihelkonnas]]. Praegu asub see [[Läti]]s [[Smiltene piirkond|Smiltene piirkonnas]] [[Bilska vald|Bilska vallas]] [[Mēri]] külas.

==Ajalugu==
[[File:Zoeckelli suguvõsa aadlivapp.jpg|pisi|100px|left|Zoeckelli suguvõsa aadlivapp]]
Mõis oli varem [[Zoeckell]]i suguvõsale kuulunud [[Palsmane mõis]]a osa. [[1743]]. aastal eraldati see iseseisvaks rüütlimõisaks ja selle omanikuks sai [[Heinrich Johann von Zoeckell]] (1695−1766). 1781. aastal eraldati sellest [[Rauza mõis]].&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 388&lt;/ref&gt; Heinrichi järeltulijad valdasid mõisa [[1902]]. aastani. Seejärel omandas valduse Riiast pärit [[Jakob August Häcker]] (1863−?).

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 1 ja 1/8 [[adramaa]]d, sellele allus 189 mees- ja 262 naishinge.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 275.&lt;/ref&gt;

1758. aastal oli mõisa suurus 1 ja 3/8 adramaad. 1823. aastal oli selle suurus 7 ja 1/10 adramaad.&lt;ref&gt;Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 270.&lt;/ref&gt; Ka 1832. aastal oli mõisal sama adramaade arv, 1881. aastal oli neid 2 ja 51/80, lisaks allus mõisale 9 ja 3/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus'schen Buchdruckerei, 1885, lk 386.&lt;/ref&gt;

Mõisamaade võõrandamise ajal oli selle pindala 1464 hektarit.&lt;ref&gt;Latviešu konversācijas vārdnīca. XIV. sējums. Rīga : Anša Gulbja izdevniecība. 26 676. sleja.&lt;/ref&gt;

==Karjamõisad==
Mõisa koosseisus oli Latase (''Charlottenberg'') ja Vijspuķe (''Wiegehof'') [[karjamõis]]; mõlemaid on mainitud 1816. aastal. [[1778]]. aastal kuulus mõisale ka [[Rauza mõis|Rauza karjamõis]], kuid [[1781]]. aastal see eraldati ja sellest sai iseseisev rüütlimõis.

==Mõisaansambel==
===Häärber ja kõrvalhooned===
[[File:Mēri mõisa peahoone 2018. aastal.jpg|thumb|left|Mēri mõisa peahoone 2018. aastal]]
Mõisakompleks ehitati välja XIX sajandi lõpul. Erinevad kõrvalhooned ([[tall]]id, tõllakuurid, laudad, küün) moodustavad ühtse ansambli. Peahoone valmis aastail [[1903]]–[[1906]], selle lasi rajada toonane omanik Jakob August Häcker (1863−?). Hoone on kahe [[tiibhoone]]ga, neist ühe juures asub ka nelinurkne torn.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.irlaiks.lv/tourism/articles/article.php?id=4408126 |vaadatud=2017-05-01 |arhiivimisaeg=2018-08-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180822145653/http://www.irlaiks.lv/tourism/articles/article.php?id=4408126 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Majas asus Birzuļi põhikool, hoone ehitati kooli vajadusteks ümber [[1926]]. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.smiltene.lv/bilskas_pagasts |pealkiri=Smiltenes Novads |vaadatud=2017-05-01 |arhiivimisaeg=2017-06-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170611075223/http://www.smiltene.lv/bilskas_pagasts |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2009. aastal kool suleti, ent 2011. aastal rajati hoonesse Smiltene piirkonna muuseum.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.smiltene.lv/smiltene_novada_muzejs |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-01 |arhiivimisaeg=2016-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161231072422/http://www.smiltene.lv/smiltene_novada_muzejs |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

===Park===
Peahoone juures on 12 [[hektar]]i suurune terrassidel asuv [[park]] tiikide süsteemi ja saartega, mis rajati samuti XIX sajandi teisel poolel. Pargis on suur tamm, mis on võra suuruselt [[Baltimaad]]e suurim.{{lisa viide}}

==Pildid==
&lt;gallery&gt;
Pilt:Mēru muiža - manor - panoramio.jpg|Peahoone 2012. aastal
File:Mēri mõisa peahoone 2018. aastal (2).jpg|Peahoone 2018. aastal
File:Mēri mõisa katus.jpg|Mõisa katus
File:Mēri mõisa ümaraken.jpg|Ümaraken
File:Mēri mõisa ukselink.jpg|Ukselink
&lt;/gallery&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Leonhard von Stryk|Stryk, Leonhard von]]. ''Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands''. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885. Lk 388 [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/33742/est_a_388_th_2_ocr.pdf?sequence=2&amp;isAllowed=y].

== Välislingid ==
*[http://www.pilis.lv/a_pnm/view.php?id=90&amp;prop_id=168 Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod] (''läti keeles'')

{{koord | NS = 57.444985 | EW = 26.092679 | tüüp = maamärk }}

{{Palsmane kihelkond}}

[[Kategooria:Smiltene piirkonna mõisad]]
[[Kategooria:Palsmane kihelkond]]</text>
      <sha1>o12ypc6y2j146dc84fu0vja5ea4hspw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalmõki keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>352335</id>
    <revision>
      <id>7228138</id>
      <parentid>7120361</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:27:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Modun</username>
        <id>122413</id>
      </contributor>
      <comment>/* Keele struktuur */</comment>
      <origin>7228138</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6970" sha1="pc1wzoepja8tw5os2nbowp4tmo3mwl1" xml:space="preserve">{{keeled
 | nimi          = kalmõki keel
 | originaalnimi = хальмг келн ''xal‘mg keln''
 | keelkonnavärv = altai
 | riigid        = [[Kalmõkkia]]s, [[Mongoolia]]s, [[Hiina]]s ja [[Kõrgõzstan]]is, [[Taiwan]]is ja [[USA]]-s
 | rääkijad = 360 000
 | keelkond = [[Altai keelkond]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;[[Mongoli keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Torguudi keel]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''Kalmõki keel'''
 | riik = [[Kalmõkkia Vabariik]]
}}

'''Kalmõki keel''' (kalmõki: ''хальмг келн'') kuulub [[Altai keelkond]]a [[Mongoli keeled|mongoli keelte]] rühma. Kalmõki keelt kõneldakse peamiselt [[Kalmõkkia Vabariik|Kalmõkkia Vabariigis]], aga ka [[Hiina]]s, [[Taiwan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Mongoolia]]s ja [[USA]]-s. Maailmas kõneleb kalmõki keelt kokku umbes 360 000 inimest, emakeelena kõnelejaid on umbes 150 000. Kalmõki keelt loetakse ohustatud keelte hulka.&lt;ref&gt;http://www.ethnologue.com/&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles ainult üks raamat kogutiraažiga 300 eksemplari, 2013. aastal 21 raamatut 142 000 eksemplaris ja 2014. aastal kaks raamatut 2300 eksemplaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |vaadatud=2013-12-13 |arhiivimisaeg=2013-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130525093001/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404073528/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420035846/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[2019]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles 5 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 1400 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-18 |arhiivimisaeg=2020-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200712125450/http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Kalmykia03.png|Kalmõkkia|300px]]

== Ajalugu ==

Kalmõki keelt kõneleb tänapäeval emakeelena ainult väike osa Kalmõkkia Vabariigi elanikkonnast. Keele levik hakkas vähenema pärast kalmõkkide massilist kodumaalt väljasaatmist 1943. aasta detsembris. Rahval lubati kodumaale naasta alles 14 aastat hiljem, 1957. aastal. Sel perioodil muudeti riigi ametlikuks keeleks vene keel. Alles perestroika ajal kuulutati kalmõki keel taas Kalmõkkia Vabariigi ametlikuks keeleks.

Oiraadi kirjanduslik traditsioon ulatub 11. sajandisse, mil kasutuses oli Uiguuri tähestik. Kalmõki ametliku tähestiku [[Mongoli selge kiri|Todo Bichigi]] lõi kalmõki munk Zaya Pandit 17. sajandil. Aastal 1924 asendati see kirillitsaga, millest omakorda 1930. aastal loobuti [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|ladina tähestiku kasuks]]. Aastal 1938 asendati ladina tähestik uue kirillitsaga.

Kalmõki keel on nii fonoloogiliselt kui morfoloogiliselt väga lähedane Mongoolias ja Hiinas kõneldavatele oiraadi dialektidele. Dialektide erinevus seisneb eelkõige sõnavaras. Kalmõki keelt on mõjutanud vene keel ja erinevad Türgi keeled.

== Keele struktuur ==

Kalmõki keelt iseloomustavad [[vokaalharmoonia]] ja [[aglutinatsioon]]. [[Prefiks]]eid mongoli keeltes väga palju ei kasutata. Kalmõki keeles puudub sõnadel sugu.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;&gt;http://www.omniglot.com/writing/kalmyk.htm&lt;/ref&gt; Keele peamine sõnajärg on SOV (subjekt-objekt-verb).

Tänapäeval kasutavad Hiinas Xinjiangis elavad kalmõkid Mongoli selget kirja.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/lat/kblxal.pdf&lt;/ref&gt; Venemaal elavad kalmõkid kasutavad alates 1924. aastast kirillitsat.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;/&gt;

Mongoli selget kirja, Todo Bichingi, kirjutatakse vertikaalsetes tulpades. Kiri jookseb ülevalt alla ja paremalt vasakule. Igal tähel on erinev kuju vastavalt sellele, kus see sõnas paikneb. Mõne tähekombinatsiooni jaoks kasutatakse erilisi märke. Mongoli selges kirjas on 7 vokaali ja 24 konsonanti. Vokaalid võivad olla nii pikad kui ka lühikesed.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge !! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge
|-
| Аа || a || A a || Оо || ɔ || O o
|-
| Әә || æ || Ä ä || Өө || o || Ö ö
|-
| Бб || p, pʲ || B b || Пп || (pʰ,pʲʰ) || P p
|-
| Вв || w, wʲ || W w || Рр || r, rʲ || R r
|-
| Гг || ɡ,ɡʲ,ɢ || G g || Сс || s || S s
|-
| Һһ || ɣ || H h || Тт || tʰ,tʲʰ || T t
|-
| Дд || t, tʲ || D d || Уу || ʊ || U u
|-
| Ее || je || E e  || Үү || u || Ü ü
|-
| Ёё || jɔ || Yo || Фф || (f) || F f
|-
| Жж || tʃ || ž || Хх || x, xʲ || X x
|-
| Җҗ || dʒ || J j || Цц || tsʰ || Ts,S
|-
| Зз || ts || Z z || Чч || tʃʰ || Ç ç
|-
| Ии || i || I i || Шш || ʃ || Ş ş
|-
| Йй || j || Y y || Щщ || (stʃ) || şç
|-
| Кк || (k, kʲ) || K k || Ыы || i || I i
|-
| Лл || ɮ, ɮʲ || L l || Ьь || ʲ || ˇ (diac.)
|-
| Мм || m, mʲ || M m || Ээ || e || E e
|-
| Нн || n, nʲ || N n || Юю || jʊ || Yu
|-
| Ңң || ŋ || Ñ ñ || Яя || ja || Ya
|}

== Kalmõki keele näide ==

''Badma endr aemtaexn kedm id-vae.''

Badma täna magus pirn sööb.

'Badma sõi täna magusat pirni.'

Näidistekst (kirillitsa)
''Мана Теңгрин эцк! Нернтн әрүн болтха! Тана йосн иртхә! Тенгрт бутсн таалтн һазр деер бүттхә! Эркн кергтә өдмг Эндр өдрт илгәһит! Яһҗ бидн күүнә килнц тәвнәвидн, Тиигҗ Та килнцмдн тәвүлит! Сөрдг юмнла бичә харһулыт! Эрлгәс гетлгит!''

Tõlge:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.

==== Sõnu kalmõki keeles: ====
pea – ''tolha''

juuksed − ''ysn''

kõrv − ''chikn''

nina − ''xamr''

keel − ''kelin, keln''

hammas − ''shydn''

silm − ''nydn''

suu − ''amn''

nägu − ''nyr, chirya''&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131105175619/http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mongoli keeled]]
[[Kategooria:Venemaa keeled]]</text>
      <sha1>pc1wzoepja8tw5os2nbowp4tmo3mwl1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228149</id>
      <parentid>7228138</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:52:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7228149</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6969" sha1="27wybkxskj71y0ni7hqv8pxun6zd8wt" xml:space="preserve">{{keeled
 | nimi          = kalmõki keel
 | originaalnimi = хальмг келн ''xal‘mg keln''
 | keelkonnavärv = altai
 | riigid        = [[Kalmõkkia]]s, [[Mongoolia]]s, [[Hiina]]s ja [[Kõrgõzstan]]is, [[Taiwan]]is ja [[USA]]-s
 | rääkijad = 360 000
 | keelkond = [[Altai keelkond]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;[[Mongoli keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Torguudi keel]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''Kalmõki keel'''
 | riik = [[Kalmõkkia Vabariik]]
}}

'''Kalmõki keel''' (kalmõki: ''хальмг келн'') kuulub [[Altai keelkond]]a [[Mongoli keeled|mongoli keelte]] rühma. Kalmõki keelt kõneldakse peamiselt [[Kalmõkkia Vabariik|Kalmõkkia Vabariigis]], aga ka [[Hiina]]s, [[Taiwan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Mongoolia]]s ja [[USA]]-s. Maailmas kõneleb kalmõki keelt kokku umbes 360 000 inimest, emakeelena kõnelejaid on umbes 150 000. Kalmõki keelt loetakse ohustatud keelte hulka.&lt;ref&gt;http://www.ethnologue.com/&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles ainult üks raamat kogutiraažiga 300 eksemplari, 2013. aastal 21 raamatut 142 000 eksemplaris ja 2014. aastal kaks raamatut 2300 eksemplaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |vaadatud=2013-12-13 |arhiivimisaeg=2013-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130525093001/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404073528/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420035846/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[2019]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles 5 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 1400 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-18 |arhiivimisaeg=2020-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200712125450/http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Kalmykia03.png|Kalmõkkia|300px]]

== Ajalugu ==

Kalmõki keelt kõneleb tänapäeval emakeelena ainult väike osa Kalmõkkia Vabariigi elanikkonnast. Keele levik hakkas vähenema pärast kalmõkkide massilist kodumaalt väljasaatmist 1943. aasta detsembris. Rahval lubati kodumaale naasta alles 14 aastat hiljem, 1957. aastal. Sel perioodil muudeti riigi ametlikuks keeleks vene keel. Alles perestroika ajal kuulutati kalmõki keel taas Kalmõkkia Vabariigi ametlikuks keeleks.

Oiraadi kirjanduslik traditsioon ulatub 11. sajandisse, mil kasutuses oli Uiguuri tähestik. Kalmõki ametliku tähestiku [[Mongoli selge kiri|Todo Bichigi]] lõi kalmõki munk Zaya Pandit 17. sajandil. Aastal 1924 asendati see kirillitsaga, millest omakorda 1930. aastal loobuti [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|ladina tähestiku kasuks]]. Aastal 1938 asendati ladina tähestik uue kirillitsaga.

Kalmõki keel on nii fonoloogiliselt kui morfoloogiliselt väga lähedane Mongoolias ja Hiinas kõneldavatele oiraadi dialektidele. Dialektide erinevus seisneb eelkõige sõnavaras. Kalmõki keelt on mõjutanud vene keel ja erinevad turgi keeled.

== Keele struktuur ==

Kalmõki keelt iseloomustavad [[vokaalharmoonia]] ja [[aglutinatsioon]]. [[Prefiks]]eid mongoli keeltes väga palju ei kasutata. Kalmõki keeles puudub sõnadel sugu.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;&gt;http://www.omniglot.com/writing/kalmyk.htm&lt;/ref&gt; Keele peamine sõnajärg on SOV (subjekt-objekt-verb).

Tänapäeval kasutavad Hiinas Xinjiangis elavad kalmõkid Mongoli selget kirja.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/lat/kblxal.pdf&lt;/ref&gt; Venemaal elavad kalmõkid kasutavad alates 1924. aastast kirillitsat.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;/&gt;

Mongoli selget kirja, Todo Bichingi, kirjutatakse vertikaalsetes tulpades. Kiri jookseb ülevalt alla ja paremalt vasakule. Igal tähel on erinev kuju vastavalt sellele, kus see sõnas paikneb. Mõne tähekombinatsiooni jaoks kasutatakse erilisi märke. Mongoli selges kirjas on 7 vokaali ja 24 konsonanti. Vokaalid võivad olla nii pikad kui ka lühikesed.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge !! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge
|-
| Аа || a || A a || Оо || ɔ || O o
|-
| Әә || æ || Ä ä || Өө || o || Ö ö
|-
| Бб || p, pʲ || B b || Пп || (pʰ,pʲʰ) || P p
|-
| Вв || w, wʲ || W w || Рр || r, rʲ || R r
|-
| Гг || ɡ,ɡʲ,ɢ || G g || Сс || s || S s
|-
| Һһ || ɣ || H h || Тт || tʰ,tʲʰ || T t
|-
| Дд || t, tʲ || D d || Уу || ʊ || U u
|-
| Ее || je || E e  || Үү || u || Ü ü
|-
| Ёё || jɔ || Yo || Фф || (f) || F f
|-
| Жж || tʃ || ž || Хх || x, xʲ || X x
|-
| Җҗ || dʒ || J j || Цц || tsʰ || Ts,S
|-
| Зз || ts || Z z || Чч || tʃʰ || Ç ç
|-
| Ии || i || I i || Шш || ʃ || Ş ş
|-
| Йй || j || Y y || Щщ || (stʃ) || şç
|-
| Кк || (k, kʲ) || K k || Ыы || i || I i
|-
| Лл || ɮ, ɮʲ || L l || Ьь || ʲ || ˇ (diac.)
|-
| Мм || m, mʲ || M m || Ээ || e || E e
|-
| Нн || n, nʲ || N n || Юю || jʊ || Yu
|-
| Ңң || ŋ || Ñ ñ || Яя || ja || Ya
|}

== Kalmõki keele näide ==

''Badma endr aemtaexn kedm id-vae.''

Badma täna magus pirn sööb.

'Badma sõi täna magusat pirni.'

Näidistekst (kirillitsa)
''Мана Теңгрин эцк! Нернтн әрүн болтха! Тана йосн иртхә! Тенгрт бутсн таалтн һазр деер бүттхә! Эркн кергтә өдмг Эндр өдрт илгәһит! Яһҗ бидн күүнә килнц тәвнәвидн, Тиигҗ Та килнцмдн тәвүлит! Сөрдг юмнла бичә харһулыт! Эрлгәс гетлгит!''

Tõlge:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.

==== Sõnu kalmõki keeles: ====
pea – ''tolha''

juuksed − ''ysn''

kõrv − ''chikn''

nina − ''xamr''

keel − ''kelin, keln''

hammas − ''shydn''

silm − ''nydn''

suu − ''amn''

nägu − ''nyr, chirya''&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131105175619/http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mongoli keeled]]
[[Kategooria:Venemaa keeled]]</text>
      <sha1>27wybkxskj71y0ni7hqv8pxun6zd8wt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228153</id>
      <parentid>7228149</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:54:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Ajalugu */</comment>
      <origin>7228153</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6973" sha1="8393d9xxbe16qo4j7wey0q6yr5b3lhu" xml:space="preserve">{{keeled
 | nimi          = kalmõki keel
 | originaalnimi = хальмг келн ''xal‘mg keln''
 | keelkonnavärv = altai
 | riigid        = [[Kalmõkkia]]s, [[Mongoolia]]s, [[Hiina]]s ja [[Kõrgõzstan]]is, [[Taiwan]]is ja [[USA]]-s
 | rääkijad = 360 000
 | keelkond = [[Altai keelkond]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;[[Mongoli keeled]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;[[Torguudi keel]]&lt;br /&gt;&amp;nbsp;&amp;nbsp;&amp;nbsp;'''Kalmõki keel'''
 | riik = [[Kalmõkkia Vabariik]]
}}

'''Kalmõki keel''' (kalmõki: ''хальмг келн'') kuulub [[Altai keelkond]]a [[Mongoli keeled|mongoli keelte]] rühma. Kalmõki keelt kõneldakse peamiselt [[Kalmõkkia Vabariik|Kalmõkkia Vabariigis]], aga ka [[Hiina]]s, [[Taiwan]]is, [[Kõrgõzstan]]is, [[Mongoolia]]s ja [[USA]]-s. Maailmas kõneleb kalmõki keelt kokku umbes 360 000 inimest, emakeelena kõnelejaid on umbes 150 000. Kalmõki keelt loetakse ohustatud keelte hulka.&lt;ref&gt;http://www.ethnologue.com/&lt;/ref&gt;

[[2012]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles ainult üks raamat kogutiraažiga 300 eksemplari, 2013. aastal 21 raamatut 142 000 eksemplaris ja 2014. aastal kaks raamatut 2300 eksemplaris.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |vaadatud=2013-12-13 |arhiivimisaeg=2013-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130525093001/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2012.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150404073528/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2013.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-04-03 |arhiivimisaeg=2015-04-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150420035846/http://www.bookchamber.ru/content/stat/stat_2014.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[2019]]. aastal ilmus Venemaal kalmõki keeles 5 nimetust raamatuid ja brošüüre kogutiraažiga 1400 eksemplari.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-05-18 |arhiivimisaeg=2020-07-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200712125450/http://www.bookchamber.ru/download/stat/stat_2019.zip |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

[[Pilt:Kalmykia03.png|Kalmõkkia|300px]]

== Ajalugu ==

Kalmõki keelt kõneleb tänapäeval emakeelena ainult väike osa Kalmõkkia Vabariigi elanikkonnast. Keele levik hakkas vähenema pärast kalmõkkide massilist kodumaalt väljasaatmist 1943. aasta detsembris. Rahval lubati kodumaale naasta alles 14 aastat hiljem, 1957. aastal. Sel perioodil muudeti riigi ametlikuks keeleks vene keel. Alles perestroika ajal kuulutati kalmõki keel taas Kalmõkkia Vabariigi ametlikuks keeleks.

Oiraadi kirjanduslik traditsioon ulatub 11. sajandisse, mil kasutuses oli Uiguuri tähestik. Kalmõki ametliku tähestiku [[Mongoli selge kiri|Todo Bichigi]] lõi kalmõki munk Zaya Pandit 17. sajandil. Aastal 1924 asendati see kirillitsaga, millest omakorda 1930. aastal loobuti [[Latiniseerimine Nõukogude Liidus|ladina tähestiku kasuks]]. Aastal 1938 asendati ladina tähestik uue kirillitsaga.

Kalmõki keel on nii fonoloogiliselt kui morfoloogiliselt väga lähedane Mongoolias ja Hiinas kõneldavatele oiraadi dialektidele. Dialektide erinevus seisneb eelkõige sõnavaras. Kalmõki keelt on mõjutanud vene keel ja erinevad [[turgi keeled]].

== Keele struktuur ==

Kalmõki keelt iseloomustavad [[vokaalharmoonia]] ja [[aglutinatsioon]]. [[Prefiks]]eid mongoli keeltes väga palju ei kasutata. Kalmõki keeles puudub sõnadel sugu.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;&gt;http://www.omniglot.com/writing/kalmyk.htm&lt;/ref&gt; Keele peamine sõnajärg on SOV (subjekt-objekt-verb).

Tänapäeval kasutavad Hiinas Xinjiangis elavad kalmõkid Mongoli selget kirja.&lt;ref&gt;http://www.eki.ee/knab/lat/kblxal.pdf&lt;/ref&gt; Venemaal elavad kalmõkid kasutavad alates 1924. aastast kirillitsat.&lt;ref name=&quot;omniglot.com&quot;/&gt;

Mongoli selget kirja, Todo Bichingi, kirjutatakse vertikaalsetes tulpades. Kiri jookseb ülevalt alla ja paremalt vasakule. Igal tähel on erinev kuju vastavalt sellele, kus see sõnas paikneb. Mõne tähekombinatsiooni jaoks kasutatakse erilisi märke. Mongoli selges kirjas on 7 vokaali ja 24 konsonanti. Vokaalid võivad olla nii pikad kui ka lühikesed.

{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge !! Kirillitsa !! IPA !! Tõlge
|-
| Аа || a || A a || Оо || ɔ || O o
|-
| Әә || æ || Ä ä || Өө || o || Ö ö
|-
| Бб || p, pʲ || B b || Пп || (pʰ,pʲʰ) || P p
|-
| Вв || w, wʲ || W w || Рр || r, rʲ || R r
|-
| Гг || ɡ,ɡʲ,ɢ || G g || Сс || s || S s
|-
| Һһ || ɣ || H h || Тт || tʰ,tʲʰ || T t
|-
| Дд || t, tʲ || D d || Уу || ʊ || U u
|-
| Ее || je || E e  || Үү || u || Ü ü
|-
| Ёё || jɔ || Yo || Фф || (f) || F f
|-
| Жж || tʃ || ž || Хх || x, xʲ || X x
|-
| Җҗ || dʒ || J j || Цц || tsʰ || Ts,S
|-
| Зз || ts || Z z || Чч || tʃʰ || Ç ç
|-
| Ии || i || I i || Шш || ʃ || Ş ş
|-
| Йй || j || Y y || Щщ || (stʃ) || şç
|-
| Кк || (k, kʲ) || K k || Ыы || i || I i
|-
| Лл || ɮ, ɮʲ || L l || Ьь || ʲ || ˇ (diac.)
|-
| Мм || m, mʲ || M m || Ээ || e || E e
|-
| Нн || n, nʲ || N n || Юю || jʊ || Yu
|-
| Ңң || ŋ || Ñ ñ || Яя || ja || Ya
|}

== Kalmõki keele näide ==

''Badma endr aemtaexn kedm id-vae.''

Badma täna magus pirn sööb.

'Badma sõi täna magusat pirni.'

Näidistekst (kirillitsa)
''Мана Теңгрин эцк! Нернтн әрүн болтха! Тана йосн иртхә! Тенгрт бутсн таалтн һазр деер бүттхә! Эркн кергтә өдмг Эндр өдрт илгәһит! Яһҗ бидн күүнә килнц тәвнәвидн, Тиигҗ Та килнцмдн тәвүлит! Сөрдг юмнла бичә харһулыт! Эрлгәс гетлгит!''

Tõlge:
Meie Isa, kes Sa oled taevas! Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast. Aamen.

==== Sõnu kalmõki keeles: ====
pea – ''tolha''

juuksed − ''ysn''

kõrv − ''chikn''

nina − ''xamr''

keel − ''kelin, keln''

hammas − ''shydn''

silm − ''nydn''

suu − ''amn''

nägu − ''nyr, chirya''&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-11-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131105175619/http://www.ling.hawaii.edu/ldtc/languages/kalmyk/wordlist.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mongoli keeled]]
[[Kategooria:Venemaa keeled]]</text>
      <sha1>8393d9xxbe16qo4j7wey0q6yr5b3lhu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 1999</title>
    <ns>0</ns>
    <id>359802</id>
    <revision>
      <id>7227874</id>
      <parentid>7227217</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:04:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Juuni */</comment>
      <origin>7227874</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16791" sha1="i7d02ddbmw7v92bvkupwn38ygdolmfo" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel on loetletud [[1999]]. aastal sündinud tuntud inimesi.''
{{Sündinud|1999}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Gianluca Scamacca]], itaalia jalgpallur
*[[3. jaanuar]] – [[Ryan Poehling]], USA jäähokimängija
* 3. jaanuar – [[Amaia Romero]], Hispaania laulja
*[[4. jaanuar]] – [[Nico Hischier]], Šveitsi jäähokimängija
*4. jaanuar – [[Jan-Niklas Beste]], Saksamaa jalgpallur
*[[5. jaanuar]] – [[Berkin Elvan]], türgi kooliõpilane, politseivägivalla ohver
* 5. jaanuar – [[Ada Koistinen]], soome kolmikhüppaja
* 5. jaanuar – [[Mattias Svanberg]], rootsi jalgpallur
*[[7. jaanuar]] – [[Carlos Augusto]], Brasiilia jalgpallur
*[[8. jaanuar]] – [[Damiano David]], itaalia laulja ja laulukirjutaja
* 8. jaanuar – [[Agnes Kolga]], eesti kirjanik
*[[9. jaanuar]] – [[Gedson Fernandes]], Portugali jalgpallur
*[[10. jaanuar]] – [[Youssouf Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur
* 10. jaanuar – [[Mason Mount]], Inglismaa jalgpallur
*[[11. jaanuar]] – [[Christian Nodal]], Mehhiko laulja ja laulukirjutaja
*[[12. jaanuar]] – [[Alassana Jatta]], Gambia jalgpallur
* 12. jaanuar – [[Tyler Roberts]], Walesi jalgpallur
* 12. jaanuar – [[Torbjørn Heggem]], Norra jalgpallur
*[[13. jaanuar]] – [[José Enamorado]], Colombia jalgpallur
*[[14. jaanuar]] – [[Declan Rice]], Inglismaa jalgpallur
* 14. jaanuar – [[Emerson Royal]], Brasiilia jalgpallur
*[[15. jaanuar]] – [[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur
* 15. jaanuar – [[Martin Nečas]], Tšehhi jäähokimängija
*[[19. jaanuar]] – [[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur
*[[23. jaanuar]] – [[Tymoteusz Puchacz]], Poola jalgpallur
*[[24. jaanuar]] – [[Pape Gueye]], Senegali jalgpallur
* 24. jaanuar – [[Dylan Samberg]], USA jäähokimängija

==Veebruar==
*[[2. veebruar]] – [[Edmond Tapsoba]], Burkina Faso jalgpallur
*[[3. veebruar]] – [[Fran Beltrán]], hispaania jalgpallur
*[[5. veebruar]] – [[Jaka Bijol]], Sloveenia jalgpallur
* 5. veebruar – [[Arthur Chatto]], Daniel Chatto ja Leedi Sarah Chatto poeg
*[[7. veebruar]] – [[Jonas Wind]], Taani jalgpallur
*[[8. veebruar]] – [[Tajon Buchanan]], Kanada jalgpallur
* 8. veebruar – [[Kristine Stavås Skistad]], norra murdmaasuusataja
*[[9. veebruar]] – [[Anna Roberta]], eesti balletitantsija
*[[10. veebruar]] – [[Alexia Hilbertidou]], Uus-Meremaa naisõiguslane ja ühiskondlik aktivist
*[[11. veebruar]] – [[Marko-Matteus Langel]], eesti ujuja
* 11. veebruar – [[Silver Maar]], eesti võrkpallur
*[[12. veebruar]] – [[Ave-Lii Laas]], eesti jalgpallur
* 12. veebruar – [[Alina Šuhh]], ukraina kergejõustiklane
*[[14. veebruar]] – [[Tyler Adams]], USA jalgpallur
*[[17. veebruar]] – [[Juni Arnekleiv]], norra laskesuusataja
* 17. veebruar – [[Kristjan Čeh]], Sloveenia kettaheitja
*[[19. veebruar]] – [[Desiree Mumm]], eesti laulja, sisulooja ja näitleja
*[[25. veebruar]] – [[Krépin Diatta]], Senegali jalgpallur
* 25. veebruar – [[Gianluigi Donnarumma]], itaalia jalgpallur
* 25. veebruar – [[Mark McKenzie]], USA jalgpallur
* 25. veebruar – [[Matvei Safonov]], Venemaa jalgpallur
*[[26. veebruar]] – [[Adolfo Gaich]], Argentina jalgpallur
* 26. veebruar – [[Rojé Stona]], Jamaica kettaheitja
*[[27. veebruar]] – [[Markus Poom]], eesti jalgpallur
* 27. veebruar – [[Boubakary Soumaré]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[28. veebruar]] – [[Luka Dončić]], Sloveenia korvpallur

==Märts==
*[[4. märts]] – [[Dara O'Shea]], Iirimaa jalgpallur
*4. märts – [[Felix Horn Myhre]], Norra jalgpallur
*[[6. märts]] – [[Manuel Cafumana]], Angola jalgpallur
*[[7. märts]] – [[Ronald Araújo]], Uruguay jalgpallur
* 7. märts – [[Deniss Smirnovs]], läti jäähokimängija
*[[9. märts]] – [[Ukko-Pekka Luukkonen]], soome jäähokimängija
* 9. märts – [[Fuka Nagano]], jaapani jalgpallur
*9. märts – [[Carlos Cuesta]], Colombia jalgpallur
*[[10. märts]] – [[Abdel Abqar]], Maroko jalgpallur
*[[11. märts]] – [[Inger Fridolin]], eesti laulja
*[[12. märts]] – [[José Cifuentes]], Ecuadori jalgpallur
*[[15. märts]] – [[Märt Rosenthal]], eesti korvpallur
*[[16. märts]] – [[Ivana Maria Furtado]], India maletaja
*[[17. märts]] – [[Karl Erik Nazarov]], eesti tõkkejooksja
*[[18. märts]] – [[Diogo Dalot]], portugali jalgpallur
*[[19. märts]] – [[Marko Lipp]], Eesti jalgpallur
* 19. märts – [[Jessica Schilder]], hollandi kuulitõukaja
*[[22. märts]] – [[Oliver Christensen]], taani jalgpallur
* 22. märts – [[Marcus Tavernier]], Inglismaa jalgpallur
*[[25. märts]] – [[Sissi Nylia Benita]], eesti laulja
* 25. märts – [[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[26. märts]] – [[Anel Ahmedhodžić]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur
*[[27. märts]] – [[Daniil Tarassov]], Venemaa jäähokimängija
*[[28. märts]] – [[Marta Lotta Kukk]], eesti laulja ja lauluõpetaja
*[[29. märts]] – [[Esequiel Barco]], Argentina jalgpallur
*[[31. märts]] – [[Mihkel Känd]], eesti muusikalinäitleja ja kultuurikorraldaja
* 31. märts – [[Powfu]], Kanada laulja, laulukirjutaja, räppar ja muusik
* 31. märts – [[Sander Raieste]], eesti korvpallur
* 31. märts – [[Jonas Røndbjerg]], taani jäähokimängija

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Cody Glass]], Kanada jäähokimängija
*[[2. aprill]] – [[Makenson Gletty]], Prantsusmaa kümnevõistleja
*[[3. aprill]] – [[Mert Müldür]], türgi jalgpallur
* 3. aprill – [[Adrianna Sułek]], poola kergejõustiklane
*[[7. aprill]] – [[Jakub Moder]], poola jalgpallur
*[[8. aprill]] – [[Jennifer Cohen]], Eesti laulja
*[[12. aprill]] – [[Karel-Sander Kljuzin]], eesti kergejõustiklane ja orienteeruja
* 12. aprill – [[Erik Naissaar]], eesti sporditegelane
*[[13. aprill]] – [[Alessandro Bastoni]], itaalia jalgpallur
* 13. aprill – [[Mikael Raihhelgauz]], Eesti esseist ja matemaatik
* 13. aprill – [[András Schäfer]], ungari jalgpallur
*[[14. aprill]] – [[Anita Simoncini]], San Marino laulja 
*[[17. aprill]] – [[Mohammed Salisu]], Ghana jalgpallur 
*[[18. aprill]] – [[Lilian Odira]], Keenia jooksja
*[[20. aprill]] – [[Carly Rose Sonenclar]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[22. aprill]] – [[Albert Hurt]], eesti võrkpallur
* 22. aprill – [[Eeli Tolvanen]], soome jäähokimängija
*[[25. aprill]] – [[Olimpiu Moruțan]], rumeenia jalgpallur
*[[29. aprill]] – [[Gabriel Gudmundsson]], rootsi jalgpallur
*[[30. aprill]] – [[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane
* 30. aprill – [[Timothy Liljegren]], rootsi jäähokimängija

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Imran Louza]], Maroko jalgpallur
*[[3. mai]] – [[Ella Langley]], Ameerika Ühendriikide kantrimuusik
* 3. mai – [[Santiago Sosa]], Argentina jalgpallur
* 3. mai – [[Djamel Sedjati]], Alžeeria jooksja
*[[4. mai]] – [[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur
*[[5. mai]] – [[Justin Kluivert]], Hollandi jalgpallur
* 5. mai – [[Klim Kostin]], Venemaa jäähokimängija
* 5. mai – [[Josh Norris]], USA jäähokimängija 
*[[7. mai]] – [[Cody Gakpo]], Hollandi jalgpallur
*[[10. mai]] – [[Sebastian Szymański]], poola jalgpallur
*[[12. mai]] – [[Hiroki Ito]], jaapani jalgpallur
*[[14. mai]] – [[Kristo Siimer]], eesti laskesuusataja
*[[17. mai]] – [[Ingmar Krister Paplavskis]], eesti jalgpallur
*[[18. mai]] – [[Laura Omloop]], Belgia laulja
* 18. mai – [[Rinel Pius]], eesti ujuja ja näitleja
*[[19. mai]] – [[Aleksandr Terentjev]], Venemaa murdmaasuusataja
*[[20. mai]] – [[Tara Davis-Woodhall]], USA kaugushüppaja
*[[22. mai]] – [[Samuel Chukwueze]], Nigeeria jalgpallur
*[[23. mai]] – [[James Charles]], USA juutuuber
* 23. mai – [[Matthias Tass]], eesti korvpallur
*[[24. mai]] – [[Laura Kiviselg]], eesti noorsootöötaja ja poliitik
*[[25. mai]] – [[Ibrahima Konaté]], Prantsusmaa jalgpallur
* 25. mai – [[Kristian Kullamäe]], eesti korvpallur
*[[27. mai]] – [[Matheus Cunha]], Brasiilia jalgpallur
*[[28. mai]] – [[Facundo Medina]], Argentina jalgpallur
* 28. mai – [[Mike Trésor Ndayishimiye]], Belgia jalgpallur
*[[29. mai]] – [[Vitali Mõkolenko]], Ukraina jalgpallur
*[[30. mai]] – [[Eddie Nketiah]], Inglismaa jalgpallur
* 30. mai – [[Zhou Guanyu]], hiina vormelisõitja
*[[31. mai]] – [[Michal Sadílek]], tšehhi jalgpallur

==Juuni==
*[[1. juuni]] – [[Emil Bemström]], rootsi jäähokimängija
*[[4. juuni]] – [[Valtteri Puustinen]], soome jäähokimängija
*4. juuni – [[Aryan Tari]], iraani päritolu Norra maletaja
*[[7. juuni]] – [[Camryn Rogers]], Kanada vasaraheitja
*[[9. juuni]] – [[Sasha Chmelevski]], USA jäähokimängija
*[[10. juuni]] – [[Blanche]], Belgia laulja ja laulukirjutaja
* 10. juuni – [[Rafael Leão]], Portugali jalgpallur
*[[11. juuni]] – [[Kai Havertz]], Saksamaa jalgpallur
* 11. juuni – [[Oleksandr Safronov]], Ukraina jalgpallur
*[[13. juuni]] – [[Nathaniel Atkinson]], Austraalia jalgpallur
* 13. juuni – [[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja
*[[16. juuni]] – [[Margit Kalk]], eesti kergejõustiklane
*[[17. juuni]] – [[Noa Lang]], Hollandi jalgpallur
*[[18. juuni]] – [[Johan-Olav Botn]], norra laskesuusataja
* 18. juuni – [[Marcus Forss]], soome jalgpallur
*[[24. juuni]] – [[Darwin Núñez]], Uruguay jalgpallur
* 24. juuni – [[Mads Roerslev]], taani jalgpallur
*[[25. juuni]] – [[Morten Hjulmand]], taani jalgpallur
*[[26. juuni]] – [[Gabriel Sara]], Brasiilia jalgpallur
*[[28. juuni]] – [[Markéta Vondroušová]], tšehhi tennisist

==Juuli==
*[[1. juuli]] – [[Charles Armstrong-Jones]], Linely vikondi David Armstrong-Jonesi ja Linely vikontessi Serena Armstrong-Jonesi poeg
*1. juuli – [[Kanya Fujimoto]], Jaapani jalgpallur
*[[2. juuli]] – [[Robert Thomas (jäähokimängija)| Robert Thomas]], Kanada jäähokimängija
* 2. juuli – [[Nicolò Zaniolo]], itaalia jalgpallur
*[[3. juuli]] – [[Kregor Zirk]], eesti ujuja
*[[4. juuli]] – [[Anna Lotta Jõgeva]], eesti mäesuusataja
*[[5. juuli]] – [[Trevoh Chalobah]], Inglismaa jalgpallur
* 5. juuli – [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], eesti jalgpallur
*[[6. juuli]] – [[Miloš Kelemen]], Slovakkia jäähokimängija
*[[7. juuli]] – [[Moussa Diaby]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[8. juuli]] – [[Hanah Lahe]], Eesti kliimaaktivist ja poliitik
* 8. juuli – [[Erik Sorga]], eesti jalgpallur
*[[10. juuli]] – [[Peruth Chemutai]], Uganda takistusjooksja
* 10. juuli – [[Sikou Niakaté]], Mali jalgpallur
*[[16. juuli]] – [[Adam Gnezda Čerin]], Sloveenia jalgpallur
*[[18. juuli]] – [[Miro Heiskanen]], soome jäähokimängija
*[[19. juuli]] – [[Lisell Jäätma]], eesti vibulaskur
*[[21. juuli]] – [[Hanna Jaanovits]], eesti näitleja
*[[24. juuli]] – [[Manor Solomon]], Iisraeli jalgpallur
*[[30. juuli]] – [[Joey King]], USA näitleja

==August==
*[[1. august]] – [[Christoph Baumgartner]], Austria jalgpallur
*[[2. august]] – [[Elavenil Valarivan]], India laskesportlane
*[[3. august]] – [[Brahim Díaz]], Maroko jalgpallur
*[[7. august]] – [[Bryan Mbeumo]], Kameruni jalgpallur
* 7. august – [[Sydney McLaughlin]], Ameerika Ühendriikide tõkkejooksja
*[[8. august]] – [[Johanna Kristina Artjušin]], Eesti laulja-laulukirjutaja 
*[[9. august]] – [[Deniss Vasiļjevs]], Läti iluuisutaja
*9. august – [[Alexsandro]], Brasiilia jalgpallur
*[[10. august]] – [[Jens Cajuste]], Rootsi jalgpallur
* 10. august  – [[Frida Karlsson]], rootsi murdmaasuusataja
* 10. august – [[Ja Morant]], USA korvpallur
* 10. august – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija
*[[11. august]] – [[Jasmin Selberg]], Eesti-Saksamaa modell
*[[12. august]] – [[Rodrigo Zalazar]], Uruguay jalgpallur
*[[12. august]] – [[Matthijs de Ligt]], hollandi jalgpallur
*[[16. august]] – [[Michaël Cuisance]], Prantsusmaa jalgpallur
* 16. august – [[Gabriel Vilardi]], Kanada jäähokimängija
*[[17. august]] – [[Ismail Jakobs]], Senegali jalgpallur
* 17. august – [[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur
* 17. august – [[Isaac Nader]], Portugali jooksja
*[[19. august]] – [[Florentino Luís]], Portugali jalgpallur
* 19. august – [[Enrico Veensalu]], eesti jalgpallur
*[[20. august]] – [[Evan Ndicka]], Elevandiluuranniku jalgpallur
* 20. august – [[Joe Willock]], Inglismaa jalgpallur
*[[28. august]] – [[Nikolai (Taani prints)|Nikolai]], Taani printsi Joachimi ja Frederiksborgi krahvinna Alexandra poeg
*[[29. august]] – [[Artti Aigro]], eesti suusahüppaja
* 29. august – [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur
*[[30. august]] – [[Martin Himma]], eesti murdmaasuusataja
*[[31. august]] – [[Ramón Sosa]], Paraguay jalgpallur

==September==
*[[1. september]] – [[Tuğba Danışmaz]], Türgi kergejõustiklane
*[[2. september]] – [[Rich Brian]], Indoneesia räppar ja koomik
*[[5. september]] – [[Robin Liksor]], eesti parasportlane
* 5. september – [[Filip Chytil]], tšehhi jäähokimängija
*[[7. september]] – [[Michelle Creber]], Kanada näitleja ja laulja
* 7. september – [[Franz Malmsten juunior]], eesti näitleja
*[[10. september]] – [[Bruno Méndez]], Uruguay jalgpallur
* 10. september – [[Paul Raud (kirjanik)|Paul Raud]], eesti kirjanik ja tõlkija
*[[13. september]] – [[Pedro Porro]], hispaania jalgpallur
* 13. september – [[Alexandre Texier]], Prantsusmaa jäähokimängija
*[[16. september]] – [[Robert Shwartzman]], Venemaa võidusõitja
* 16. september – [[Brady Tkachuk]], USA jäähokimängija
*[[17. september]] – [[Julia van Bergen]], Hollandi laulja
*[[19. september]] – [[Kaspar Treier]], eesti korvpallur
*[[20. september]] – [[Jeong Woo-yeong]], Lõuna-Korea jalgpallur
* 20. september – [[Patrik Sebastian Unt]], eesti helilooja ja dirigent
*[[21. september]] – [[Alexander Isak]], Rootsi jalgpallur
*[[22. september]] – [[Davide Frattesi]], itaalia jalgpallur
*[[24. september]] – [[Elif Elmas]], Põhja-Makedoonia jalgpallur
*[[25. september]] – [[Vladislav Kreida]], Eesti jalgpallur
*[[27. september]] – [[Liam Millar]], Kanada jalgpallur

==Oktoober==
*[[6. oktoober]] – [[Martin Fehérváry]], Slovakkia jäähokimängija
* 6. oktoober – [[Niko Kari]], Soome võidusõitja
* 6. oktoober – [[Conrad Mölder]], Eesti jäähokimängija
*6. oktoober – [[Evanilson]], Brasiilia jalgpallur
*[[7. oktoober]] – [[Ferdi Kadıoğlu]], Türgi jalgpallur
*[[12. oktoober]] – [[Philipp Kurashev]], Šveitsi-Vene jäähokimängija
*[[14. oktoober]] – [[Quinn Hughes]], USA jäähokimängija
* 14. oktoober – [[Adam Liška]], Slovakkia jäähokimängija
* 14. oktoober – [[Sandra Reinvald]], eesti korvpallur
*[[20. oktoober]] – [[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija
* 20. oktoober – [[Emmanouíl Karalís]], Kreeka teivashüppaja
*[[22. oktoober]] – [[Mai Narva]], eesti maletaja
* 22. oktoober – [[Albert Sambi Lokonga]], Belgia jalgpallur
*[[30. oktoober]] – [[Vanja Drkušić]], Sloveenia jalgpallur

==November==
*[[5. november]] – [[Connor Metcalfe]], Austraalia jalgpallur
*[[9. november]] – [[Laura Unuk]], Sloveenia maletaja
*[[10. november]] – [[Armand Duplantis]], Rootsi teivashüppaja
* 10. november – [[João Félix]], portugali jalgpallur
* 10. november – [[Victor Kiplangat]], Uganda pikamaajooksja
*[[13. november]] – [[Lando Norris]], inglise vormelisõitja
*[[17. november]] – [[Jorge Cuenca]], Hispaania jalgpallur
*[[21. november]] – [[Isaiah Firebrace]], Austraalia laulja
*[[22. november]] – [[Dwight McNeil]], Inglismaa jalgpallur
*[[23. november]] – [[Boubacar Kamara]], Prantsusmaa jalgpallur
*[[25. november]] – [[Dinis (Porto hertsog)|Dinis]], Bragança hertsogi Duarte ja hertsoginna Isabeli noorem poeg
*[[27. november]] – [[Filip Zadina]], Tšehhi jäähokimängija
*[[28. november]] – [[Hinata Miyazawa]], jaapani jalgpallur
*[[29. november]] – [[Marija Tolj]], Horvaatia kettaheitja

==Detsember==
*[[1. detsember]] – [[Nico Schlotterbeck]], Saksamaa jalgpallur
*[[2. detsember]] – [[Kelvin Kiptum]], Keenia pikamaajooksja
*[[3. detsember]] – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur
*[[8. detsember]] – [[Halil Dervişoğlu]], Türgi jalgpallur
* 8. detsember – [[Reece James]], Inglismaa jalgpallur
*[[10. detsember]] – [[Reiss Nelson]], Inglismaa jalgpallur
* 10. detsember – [[Yasmyn]], eesti laulja
*[[12. detsember]] – [[Mihkel Varblane]], eesti võrkpallur
*[[14. detsember]] – [[Karley Scott Collins]], Ameerika Ühendriikide näitleja
*[[17. detsember]] – [[Shalisa van der Laan]], Hollandi laulja
*[[22. detsember]] – [[Robin Kool]], eesti e-sportlane
* 22. detsember – [[Sandra Sillaste]], eesti suusahüppaja
*[[29. detsember]] – [[Francisco Trincão]], portugali jalgpallur
*[[31. detsember]] – [[Calvin Bassey]], Nigeeria jalgpallur
* 31. detsember – [[Winfred Yavi]], Bahreini jooksja</text>
      <sha1>i7d02ddbmw7v92bvkupwn38ygdolmfo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michael Harrington</title>
    <ns>0</ns>
    <id>368219</id>
    <revision>
      <id>7227955</id>
      <parentid>6761187</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:43:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227955</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15686" sha1="hwqf5mt4equqi7n7j78c73dulckhnu6" xml:space="preserve">{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
'''Edward Michael Harrington''' ([[24. veebruar]] [[1928]] – [[31. juuli]] [[1989]]) oli USA [[demokraatia|demokraatlik]] [[sotsialism|sotsialist]], [[politoloogia]]professor, raadiokommentaator ja ameerika demokraatlikke sotsialiste koondava organisatsiooni Democratic Socialists of America asutaja.

1970. aastatel võttis Harrington esimesena kasutusele termini &quot;[[neokonservatism]]&quot;.&lt;ref name=&quot;rv1M7&quot; /&gt;

==Elukäik==
Michael Harrington sündis [[Missouri|Missouri osariigi]]s [[Saint Louis]]es iiri-ameerika perekonnas. Ta õppis [[katoliiklus|katoliiklikus]] koolis ning hiljem [[Holy Crossi kolledž]]is, Chicago ülikoolis (kirjanduse [[magistrikraad]]) ja Yale'i õiguskoolis. Noore mehena huvitus ta nii [[vasakpoolsus|vasakpoolsest poliitikast]] kui ka katoliiklusest. Ta liitus [[Dorothy Day]] juhitud katoliiklike tööliste liikumisega, mis seisis [[patsifism]]i eest, tegeles vaeste abistamisega ja pooldas [[evangeelium]]i radikaalset tõlgendust. Harringtonile meeldis kultuuri ja poliitika üle vaielda ning ta [[jesuiidid|jesuiitlik]] haridustaust tegi tast võimeka [[väitlus|väitleja]] ja [[retoorika|retooriku]].

30. mail 1963 abiellus Harrington vabakutselise kirjaniku ja ajalehe The Village Voice ajakirjaniku Stephanie Gervisega.&lt;ref name=&quot;kLyY4&quot; /&gt; Harrington suri 61 aasta vanusena [[vähk (haigus)|vähki]].&lt;ref name=&quot;Herbert&quot; /&gt;

==Usulised tõekspidamised==
Aastatel 1951–1953 töötas Harrington toimetajana ajalehes The Catholic Worker. Kuigi tal säilis teatud poolehoiutunne katoliku kultuuri suhtes, pettus ta [[religioon]]is ja sai aja jooksul [[ateism|ateistiks]].&lt;ref name=&quot;pwF0L&quot; /&gt;

Ühest ajakirja Christian Century 1978. aasta numbrist pärineb tsitaat: &quot;Ma olen vaga usutaganeja, ateist, keda šokeerib usklike uskmatus, mõõduka katoliikluse kaasreisija, kes on 20 aastat olnud kirikust eemal.&quot;

==Sotsialistiks saamine==
Religioonist võõrdudes hakkas teda üha enam huvitama [[marksism]] ja sekulaarne sotsialism. Pärast ajalehest The Catholic Worker ära tulemist liitus Harrington kunagise [[trotskism|trotskistist]] aktivisti [[Max Shachtman]]iga seostatava Iseseisva Sotsialistliku Liiga (Independent Socialist League') nimelise väikeorganisatsiooniga. Harringtoni ja Shachtmani jaoks tähendas sotsialism õiglast ja täiel määral demokraatlikku ühiskonda, ja nad ei uskunud, et [[autoritaarne režiim|autoritaarne]] [[kommunism]] suudaks kunagi sotsialismi ideaale ellu viia. Mõlemad kritiseerisid teravalt Ida-Euroopas ja mujal asuvaid &quot;bürokraatlik-kollektivistlikke&quot; riike.

Pärast seda kui [[Norman Thomas]]e juhitud ameerika Sotsialistlik Partei Shachtmani organisatsiooni alla neelas, pooldas Harrington Shachtmanile omast strateegiat sotsialistide kandidaatide toetamise asemel teha koostööd [[Demokraatlik Partei (USA)|Demokraatliku Parteiga]].&lt;ref name=&quot;IixyR&quot; /&gt;

==Oluline sotsialist==
Harrington oli 1960. aastal asutatud Sotsialistliku Partei-Sotsiaaldemokraatliku Föderatsiooni ametliku iganädalase ajalehe New America esimene toimetaja.

Sel perioodil kirjutas Harrington raamatu &quot;The Other America: Poverty in the United States&quot;, milles käsitles vaesust ameerika ühiskonnas. Raamat avaldas mõju [[John F. Kennedy|president Kennedy]] administratsioonile ja president [[Lyndon B. Johnson]]i niinimetatud &quot;vaesusevastasele sõjale&quot; (''War on Poverty''). Harrington kogus tuntust intellektuaalina ja ta poliitikateemalisi kirjutisi loeti laialdaselt. Ta väitles tihti nimekate [[konservatism|konservatiividega]], kuid samas ka nooremate &quot;[[uusvasakpoolsus|uusvasakpoolsete]]&quot; radikaalidega. Ta viibis kohal 1962. aastal toimunud noori uusvasakpoolseid aktiviste koondanud liikumise Students for Democratic Society kongressil ja kritiseeris seal vastu võetud poliitilist manifesti (&quot;Port Huron Statement&quot;) öeldes, et selle lõplik versioon polnud piisavalt antikommunistlik. Arthur M. Schlesinger Sr viitas kord Harringtonile kui Ameerika &quot;ainsale vastutustundlikule radikaalile&quot;. Harringtoni suhteliselt laia tuntuse tõttu lisati ta president [[Richard Nixon]]i poliitiliste vastaste nimekirja täiendatud versiooni.&lt;ref name=&quot;8gSBz&quot; /&gt;

1970. aastate algul tekkisid Harringtonil Sotsialistliku Parteiga erimeelsused [[Vietnami sõda|Vietnami sõja]] lõppu puudutavates küsimustes. Pärast kaotust üldkogul otsustas Harrington nime vahepeal [[Ameerika Ühendriigid|USA]] Sotsiaaldemokraatideks (''Social Democrats, USA'') muutnud erakonnast välja astuda ja asutas Demokraatliku Sotsialistliku Korralduskomitee (''Democratic Socialist Organizing Committee''). 1982. aastal liitus sellega uusvasakpoolne ühendus New American Movement ja nii moodustus valimistel mitteosalev, kuid ühiskondlike muutuste eest seisev ja demokraatlikke sotsialiste koondav partei Democratic Socialists of America. See organisatsioon on [[Sotsialistlik Internatsionaal|Sotsialistliku Internatsionaali]] põhiline USA-poolne partner.&lt;ref name=&quot;nDnBF&quot; /&gt; Harrington oli DSA juht selle algusest kuni surmani 1989. aastal.

==Akadeemik ja intellektuaal==
1972. aastal sai Harrington New Yorgi [[Queens]]i linnaosas asuva Queensi Kolledži politoloogiaprofessoriks. Ta andis poliitilistel teemadel raadiokommentaare&lt;ref name=&quot;r3lC2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;gbyl5&quot; /&gt; ja kirjutas aeg-ajalt artikleid ajakirjale The New York Review of Books. 
 
New Yorgi Linnaülikool (''City University of New York'') asutas tema auks Queensi Kolledži juurde ühiskonna õiglasemaks muutmise suunas töötava keskuse The Michael Harrington Center for Democratic Values and Social Change. Keskus tegeleb selliste teemadega nagu tervishoid, hariduslik võrdsus, narkootikumipoliitika, konfliktilahendamine ja vaesus.&lt;ref name=&quot;222vU&quot; /&gt;

==Harrington sotsialismist==
Oma eluajal USA tuntuimaks sotsialistiks peetud Harringtoni&lt;ref name=&quot;Herbert&quot; /&gt; ideaalideks olid vabadus, demokraatia, [[solidaarsus]], võrdsus ja ühiskondlik õiglus. Oma veendumusi selgitas ta vähiga võideldes kirjutatud raamatus &quot;Socialism: Past &amp; Future&quot;.

Ta rõhutas, et [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] näol ei olnud tegemist sotsialismiga – Nõukogude Liit oli tema jaoks kollektivistlik, kuid mitte sotsialistlik, kuna inimestel ei olnud kontrolli teoorias neile kuuluva majanduse üle:&lt;ref name=&quot;5Cs02&quot; /&gt; &quot;Nõukogude Liit oli bürokraatlikult kontrollitud ja planeeritud riigile kuulunud majandus, mis viis ellu &quot;primitiivse akumuleerimise&quot; funktsiooni ja saavutas sellega kiire moderniseerumise. Tootmisvahendid kuulusid riigile, mistõttu mõned inimesed pidasid seda sotsialistlikuks, kuid kuna poliitilise võimu [[monopol]] kuulus diktatuurselt Parteile ja bürokraatiale, siis &quot;omasid&quot; nemad riiki.&quot;&lt;ref name=&quot;Har&quot; /&gt; Ta nimetas seda olukorda sotsialismi &quot;moraalseks katastroofiks&quot; ja &quot;ideaali korrumpeerimiseks seestpoolt&quot;&lt;ref name=&quot;Har&quot; /&gt; ja mõistis [[Jossif Stalin|Stalini]] riigikorra muutmise vahendid (&quot;ekspluateerimine, vägivald, näljutamine ja mõrvamine&quot;) üheselt hukka.&lt;ref name=&quot;Aa6HX&quot; /&gt;

Harrington pooldas sotsialismi saavutamist läbi demokraatlike protsesside. Samas seisid sotsialismi pooldajad dilemma ees: &quot;Kuidas saab üks [[poliitiline liikumine]] järkjärguliselt muutusi sisse viia kui ta peab samal ajal tegutsema sellesama süsteemi piirides, mida ta muuta tahab?&quot;&lt;ref name=&quot;MyAxc&quot; /&gt; Üleminek sotsialismile toimuks Harringtoni nägemuses pikema perioodi vältel, mitte aasta ega isegi kümnendi jooksul&lt;ref name=&quot;jCdbH&quot; /&gt; – &quot;pole sellist asja nagu sotsialistlik apokalüpsis&quot; ega ka äkilist hüpet sotsialismi.&lt;ref name=&quot;EqofC&quot; /&gt;

[[Kapitalism]]i kritiseerides kirjutas Harrington, et kapitalistlikus süsteemis pannakse kulud ühiskonna kõige nõrgemate inimeste ja kogukondade kanda, samas kui kasumi monopoliseerib väike vähemus.&lt;ref name=&quot;YdqD8&quot; /&gt; Sellest hoolimata on kapitalismile omane suutlikkus süsteemivastaste pakutud reformid ära koopteerida.&lt;ref name=&quot;TommX&quot; /&gt;

Tema vaateid iseloomustas usk tavaliste inimeste võimekusse ise oma elu korraldada ja võtta vastu mõistlikke ja inimlikke otsuseid selle üle, kuidas ühiskonnas asju tuleks ajada.&lt;ref name=&quot;4JBoD&quot; /&gt; Inimeste võrdsus ei tähendanud Harringtoni jaoks kõigile täpselt samaväärset palka, vaid seda, et suur varanduslik ebavõrdsus ei rööviks osadelt inimestelt võimalusi inimlikuks eneseteostuseks.&lt;ref name=&quot;rldts&quot; /&gt; Oluline oli, et inimestel oleks kontroll enda (töö)elu mõjutavate küsimuste üle.&lt;ref name=&quot;PhgnA&quot; /&gt; Sotsialism ei tähenda turgude kaotamist, vaid seda, et turud on teistsugused:&lt;ref name=&quot;Mw8XI&quot; /&gt; &quot;nähtav käsi saab nähtamatut kätt oma eesmärkide edendamiseks ära kasutada&quot;.&lt;ref name=&quot;FJg6u&quot; /&gt;

Tähtis oli ka ülemaailmne solidaarsus: vaesuse kaotamisega tuleks tegelda nii [[esimene maailm|esimeses]] kui ka [[kolmas maailm|kolmandas maailmas]]. Ülemaailmne vaesuse kaotamine ei too kaasa inimkonna muutumist homogeenseks massiks. Vastupidi: kultuuriliste erinevuste säilimine rikastab kõiki.&lt;ref name=&quot;YX4Aw&quot; /&gt;

Harringtoni ettekujutuses tegeleb sotsialism majanduslike ja ühiskondlike struktuuride põhjustatud tarbetutele kannatustele lõpu tegemisega.&lt;ref name=&quot;Harr&quot; /&gt; Ta kirjutas, et &quot;sotsialistid ei taha üksikisikule moraalsust dikteerida, vaid luua maailma, kus inimestel on võimalik teha rohkem valikuid kui kunagi varem, kus mingi [[sotsiaalne klass|klassi]] või [[rass]]i või [[sugu (bioloogia)|soo]] liikmena sündimise õnnetus ei määra enam elukäiku ette ära, vaid elukäik sõltub vabade meeste ja naiste enda loomingust. Sotsialistide mõistmise järgi on taoline isiklik vabadus saavutatav vaid ühiskondliku õigluse pinnalt&quot;.&lt;ref name=&quot;Harr&quot; /&gt;

Ta hoiatas enne oma surma, et ei tohiks lasta kapitalismil triumfeerida ja avaldas lootust, et 21. sajandil jõuab inimkond päris õige sotsialismini. Samas tunnistas ta, et sotsialismi saavutamine võib ka luhtuda: &quot;kui meil ei õnnestu liikuda demokraatliku ja egalitaarse maailmasüsteemi suunas, siis võib juhtuda, et sotsialism polnud midagi enamat kui parim unistus, mis läänel kunagi olnud on.&quot;&lt;ref name=&quot;gRvl6&quot; /&gt; Tehnoloogial põhinev maailm võib viia nii autoritaarse [[elitarism]]i kui ka inimkonna [[emantsipatsioon]]ini.&lt;ref name=&quot;EqofC&quot; /&gt;

==Teosed==
*''&quot;The Other America: Poverty in the United States&quot;''. New York: Macmillan, 1962.
*''&quot;The Retail Clerks&quot;''. New York: John Wiley, 1962.
*''&quot;The Accidental Century&quot;''. New York: Macmillan, 1965.
*''&quot;The Social-Industrial Complex&quot;''. New York: League for Industrial Democracy, 1968.
*''&quot;Toward a Democratic Left: A Radical Program for a New Majority&quot;''. New York: Macmillan, 1968.
*''&quot;Socialism&quot;''. New York: Saturday Review Press, 1972.
*''&quot;Fragments of the Century: A Social Autobiography&quot;''. New York: Saturday Review Press, 1973.
*''&quot;Twilight of Capitalism&quot;''. New York: Simon &amp; Schuster, 1977.
*''&quot;The Vast Majority&quot;''. New York: Simon &amp; Schuster, 1977.
*''&quot;Tax Policy and the Economy: A Debate between Michael Harrington and Representative Jack Kemp&quot;'', April 25, 1979. New York: Institute for Democratic Socialism, 1979.
*''&quot;Decade of Decision: The Crisis of the American System&quot;''. New York: Touchstone, 1981.
*''&quot;The Next America: The Decline and Rise of the United States&quot;''. New York: Touchstone, 1981.
*''&quot;The Politics at God's Funeral: The Spiritual Crisis of Western Civilization&quot;''. New York: Henry Holt, 1983.
*''&quot;The New American Poverty&quot;''. New York: Holt, Rinehart, Winston, 1984.
*''&quot;Taking Sides: The Education of a Militant Mind&quot;''. New York: Holt, Rinehart, Winston, 1985.
*''&quot;The Next Left: The History of a Future&quot;''. New York: Henry Holt, 1986.
*''&quot;The Long Distance Runner: An Autobiography&quot;''. New York: Henry Holt, 1988.
*''&quot;Socialism: Past &amp; Future&quot;''. New York: Arcade Publishing, 1989.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;rv1M7&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;The Welfare State and Its Neoconservative Critics&quot;''. Dissent 20. 1973. Tsiteerinud: Maurice Isserman. ''&quot;The Other American: the life of Michael Harrington&quot;''. New York: PublicAffairs. 2000 ISBN 1-891620-30-4. &quot;&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;kLyY4&quot;&gt;&quot;Harrington Wins Award and Wife,&quot; New America [New York], vol. 3, no. 13 (10.07.1963). lk 2.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Herbert&quot;&gt;Herbert Mitgang. ''&quot;Michael Harrington, Socialist and Author, Is Dead&quot;''. The New York Times. 02.08.1989. lk B10.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;pwF0L&quot;&gt;Maurice Isserman. ''&quot;The Other American: The Life of Michael Harrington&quot;''. New York: Public Affairs. 2000. lk 1–104.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;IixyR&quot;&gt;Isserman. ''&quot;The Other American&quot;''. lk 105–174.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;8gSBz&quot;&gt;Isserman. ''&quot;The Other American&quot;''. lk 175–255.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;nDnBF&quot;&gt;Isserman. ''&quot;The Other American&quot;''. lk 256–363.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;r3lC2&quot;&gt;[http://crooksandliars.com/gordonskene/newstalgia-reference-room-michael-harr Newstalgia’s Reference Room – Michael Harrington: The Difference Between Socialism and Liberalism – 1970].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gbyl5&quot;&gt;Scott Sherman. &quot;Good, Gray NPR&quot;. ''The Nation'', 05.05.2005.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;222vU&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://www.qc.cuny.edu/Academics/Centers/Democratic/Pages/default.aspx |pealkiri=The Michael Harrington Center for Democratic Values and Social Change |vaadatud=2014-04-19 |arhiivimisaeg=2017-04-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170410115359/http://www.qc.cuny.edu/Academics/Centers/Democratic/Pages/default.aspx |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;5Cs02&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 68.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Har&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 88.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Aa6HX&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 100.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;MyAxc&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 28.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jCdbH&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 167.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;EqofC&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 277.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YdqD8&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 11.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;TommX&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 27.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;4JBoD&quot;&gt;Irvin Howe'i sissejuhatus Michael Harringtoni raamatule. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk xx.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;rldts&quot;&gt;Irvin Howe'i sissejuhatus Michael Harringtoni raamatule. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk xx–xxi.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Harr&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 298.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;PhgnA&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 163.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Mw8XI&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 274–276.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;FJg6u&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 276.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;YX4Aw&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 199–209.&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;gRvl6&quot;&gt;Michael Harrington. ''&quot;Socialism: Past &amp; Future''. Mentor Book (Penguin Group). New York. 1989/1992. lk 172.&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Harrington, Michael}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1928]]
[[Kategooria:Surnud 1989]]</text>
      <sha1>hwqf5mt4equqi7n7j78c73dulckhnu6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Markus Robam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>374323</id>
    <revision>
      <id>7227792</id>
      <parentid>7141592</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:06:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47692-10</username>
        <id>236736</id>
      </contributor>
      <comment>/* Looming */</comment>
      <origin>7227792</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15344" sha1="3penqog4dyr37stiea67ol2u8buua7s" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=oktoober}}
 {{Muusikute info &lt;!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --&gt;
| pilt = MID_(10)_Markus_Robam_2011_June.jpg
| sünniaeg = {{süv|1991|2|11}} [[Viljandi]], [[Eesti]]
| pill = [[klaver]], [[kitarr]], [[laulmine|vokaal]], [[elektroonika]]
| amet = helilooja, muusik, näitleja, produtsent
| plaadifirma = [[Raster-Noton]], [[Glitch Please]], [[Bedroom Community]]
}}'''Markus Robam''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1991]] [[Viljandi]]s) on eesti helilooja, muusik ja produtsent. 

==Haridus==
Aastatel 2012–2015 õppis Robam Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni (bakalaureuseõpe).&lt;ref&gt;https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/&lt;/ref&gt;

Ta on täiendanud end meistriklassides filmihelilooja Maurizio Gabrieli (Itaalia)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maurizio Gabrieli |url=https://www.universaledition.com/en/Contacts/Maurizio-Gabrieli/ |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=Universal Edition |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;, Fausto Sebastiani (Itaalia heliloojate liidu juhataja), helilooja [[François Rossé|Francois Rossé]], tele- ja teatrihelilooja Pascal Le Penneci (Prantsusmaa), helilooja Bryan Christian (USA), filmihelilooja Gonzalo Diaz Yerro (Hispaania), filmitegija [[Olivier Masset-Depasse]] ja filmihelilooja [[Frederic Vercheval]] (Belgia).&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2023-03-23 |arhiivimisaeg=2021-10-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031100516/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/biograafia |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Markus Robam töötab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias interpreteerimis- ja loometeaduskonna ning heliloomingu, improvisatsioonilise muusika ja kaasaegsete etenduskunstide osakonnas filmimuusika õppejõuna.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://eamt.ee/inimesed/markus-robam/ |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Loominguline tegevus==
===Helilooja ja muusikalise kujundajana===

Robam on kirjutanud algupärast muusikat teatrilavastustele, telesaadetele&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Eesti filmi andmebaas|url=https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|pealkiri=Markus Robami filmograafia|väljaanne=Eesti filmi andmebaas|aeg=2008|vaadatud=2021-10-31|arhiivimisaeg=2021-10-31|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211031061826/https://www.efis.ee/et/inimesed/id/9891/filmograafia|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;, lühi- ja mängufilmidele&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-09-02 |pealkiri=Tõnis Pilli debüütmängufilm &quot;Fränk&quot; jõuab vaatajateni 2025. aasta kevadel |url=https://kultuur.err.ee/1609441460/tonis-pilli-debuutmangufilm-frank-jouab-vaatajateni-2025-aasta-kevadel |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

Ta oli [[Eesti Rahva Muuseum]]i avaürituse helilooja ja muusikaline kujundaja.&lt;ref&gt;http://www.erm.ee&lt;/ref&gt;

Ta oli ansambli [[MID (ansambel)|MID]] solist&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |url-olek=ei tööta |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20140714234542/http://publik.delfi.ee/news/muusika/mid-annab-oma-esimese-kontserdi.d?id=43264419 |arhiivimisaeg=2014-07-14 |vaadatud=2014-07-13}}&lt;/ref&gt; ning osales konkursil [[Eesti Laul 2011]] lauluga Smile.&lt;ref&gt;&lt;nowiki&gt;http://eurovisioon.postimees.ee/390649/mid-smile&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;

2019. ja 2022. aastal oli [[Eesti Teatriliit]] nomineerinud ta lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste &quot;Loodusjõud&quot; ([[Von Krahli Teater|Von Krahl)]], &quot;Üksi ja Esmeralda&quot; ([[Theatrum]]), &quot;Noored hinged&quot; (NUKU), &quot;Südames sündinud&quot; ([[Tervise Arengu Instituut]]), &quot;Elias maa pealt&quot; (NUKU) ja &quot;Miks me varastasime auto&quot; ([[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteater)]] eest. &lt;ref&gt;http://www.teatriliit.ee/uudised/eesti-teatri-aastaauhindade-nominendid-on-selgunud-1&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;http://www.teatriliit.ee/uudised/selgunud-on-eesti-teatri-auhindade-nominendid-1&lt;/ref&gt;

Robamit on tunnustatud [[Eesti Noorsooteater|Eesti Noorsooteatri]] kolleegipreemiate laureaadina kuuel korral: 65. hooajal (2016/2017) heliloomingu eest lavastusele „Väike prints.“               67. hooajal (2018/2019) originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele „Elias maa pealt,“ 69. hooajal (2020/2021) kui parim loomemeeskonna liige ja parim etendust teenindav töötaja lavastuse „Miks me varastasime auto“ heliloomingu ja helitehnilise lahenduse eest. 70. hooajal (2021/2022) preemiaga „Loov jõud“ ehk parima loomemeeskonna liikmena heliloomingu eest lavastusele „Sinel,“ 71. hooajal (2022/2023) heliloomingu eest lavastusele „Plekktrumm“.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-04-17 |pealkiri=Kolleegipreemiate jagamisel võidutses „Plekktrumm” - Eesti Noorsooteater |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/uudised/noorsooteatri-kolleegipreemiad/ |vaadatud=2026-03-19 |keel=et}}&lt;/ref&gt;

2023. aastal oli Eesti Teatriliit Markus Robami nomineerinud lavastuste muusikalise kujunduse ja originaalmuusika auhinnale lavastuste „Sihtisid pole sel sillal“ (Eesti Noorsooteater ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool|EMTA lavakunstikool]]) ning „Sinel“ ja „Hommikuvalgus“ (mõlemad Eesti Noorsooteater) eest&lt;ref&gt;http://www.teatriliit.ee/auhinnad/nominendid/eesti-teatri-auhindade-nominendid-2023&lt;/ref&gt;.

2023. aastal oli Markus Robam nomineeritud [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] auhinnale parima filmihelilooja kategoorias filmi „Pätt või pühak“ originaalmuusika eest.&lt;ref&gt;https://menu.err.ee/1608914669/eesti-filmi-ja-teleauhindade-nominendid-on-selgunud&lt;/ref&gt;

Robam on kahekordne [[Kuldmuna]] auhinna laureaat kampaaniate [[Muusikapäev]] (2020) ja „Südames sündinud“ (Taevas Ogilvy, 2019) muusika eest&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam |url=https://arhiiv.kuldmuna.ee/work/person/music-and-sound/markus-robam |vaadatud=2025-10-18 |väljaanne=arhiiv.kuldmuna.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

2026. aastal pälvis Markus Robam Eesti Teatriliidu lavastuste originaalmuusika auhinna muusikalise kujunduse ja originaalmuusika eest lavastustele „1984“ ning „Hingelind.“&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=On selgunud Eesti teatri auhindade nominendid 2026 |url=https://www.teatriliit.ee/uudised/selgusid-eesti-teatri-auhindade-nominendid-2026 |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=Eesti Teatriliit |keel=et}}&lt;/ref&gt;

===Näitlejana===
Markus Robam oli Nukuteatri muusikali „Kevadine ärkamine“ üks peaosatäitjatest.&lt;ref&gt;http://epl.delfi.ee/news/kultuur/kevadise-arkamise-paastab-nooruslik-vagi.d?id=65133286&lt;/ref&gt; Ta oli [[Elo Selirand|Elo Seliranna]] lühifilmi „[[Kutsar koputab kolm korda]]“&lt;ref&gt;&lt;nowiki&gt;https://et.wikipedia.org/wiki/Kutsar_koputab_kolm_korda&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; ja telesarja [[Klass: elu pärast|&quot;Klass: elu pärast&quot;]]&lt;ref&gt;http://www.imdb.com/name/nm2892644/&lt;/ref&gt; näitleja.

==Liikmesus==
Alates 2015. aastast kuulub ta [[Eesti Heliloojate Liit]]u.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2017-02-13 |pealkiri=Markus Robam |url=https://www.helilooja.ee/liikmed/markus-robam/ |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=Eesti Heliloojate Liit |keel=et}}&lt;/ref&gt;

==Looming==
'''Albumid'''

'''Albumid'''
* Astir ''(2016)''
* Monogram ''(2018)''
*Upside Down ''(2019)''
*In Crowds ''(2020)''
*Whitewash ''(2020)''
*Spring Prints ''(2022)''
*Uneversum ''(2023)''
*Homestage ''(2023)''
*The Ghost in My Frog ''(2025)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=KUULA {{!}} Elektroonikamuusika artist Markus Robam avaldas lühialbumi &quot;The Ghost in My Frog&quot; |url=https://sky.ee/ru/elektroonikamuusika-artist-markus-robam-avaldas-luhialbumi-ghost-my-frog |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=Sky.ee |keel=ru }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

'''Singlid'''
* Angle to angle ''(2012)''
* Lacuna ''(2016)''

'''Teatrilavastuste kujundus- ja originaalmuusika''' 
* Pruutide kool ''(2011)''
* Gamaheh valem ''(2013)''
* Tsepeliin ''(2014)''
* Lemuel Pitkini demonteerimine ''(2015)''
* Must Prints ''(2015)''
* Skvottimine võhikutele ''(2015)''
* Karlsonson ''(2016)''
* Tõeajastu lõpp ''(2017)''
* Väike Prints ''(2017)''
* Chagall: eraldikoos ''(2017)''
* Üksi ja Esmeralda (2017)
* Mehed ''(2017)''
* Loodusjõud ''(2018)''
* Teatripäev ''(2018)''
* Noored hinged ''(2018)''
* Elias maa pealt ''(2018)''
* Südames sündinud ''(2018)''
* Naised ''(2018)''
* Alice imedemaal ''(2018)''
* Mulla all ''(2019)''
* Ööpiltnikud ''(2019)''
* Õnnelik tund ''(2019)''
*Kas te käite siin tihti ''(2019)''
*Whitewash ''(2020)''
*Vapruse värinad ''(2020)''
*Sirli, Siim ja saladused ''(2020)''
*Jääpüük ''(2021)''
*Miks me varastasime auto ''(2021)''
*Rock'arella ''(2021)''
*Mäletan/Ei mäleta ''(2021)''
*Ninasarvik ''(2021)''
*Sihtisid pole sel sillal ''(2022)''
*Sinel ''(2022)''
*Divide et Impera ''(2022)''
*Hommikuvalgus ''(2022)''
*Plekktrumm ''(2023)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2022-10-10 |pealkiri=Plekktrumm |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/plekktrumm |vaadatud=2023-09-28 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Sõda ja rahu ''(2023)''&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Esietendus |url=https://linnateater.ee/lavastused/esietendus/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Linnateater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Esietendus ''(2023)''&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
*Kodupeatus ''(2023)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Home Stage |url=https://www.homestage.ee/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.homestage.ee}}&lt;/ref&gt;
*Tistou, roheliste sõrmedega poiss ''(2024)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-10-20 |pealkiri=Tistou, roheliste sõrmedega poiss |url=https://www.eestinoorsooteater.ee/et/tistou-roheliste-s%C3%B5rmedega-poiss |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Raev ''(2024)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raev |url=https://vatteater.ee/lavastused/raev/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=VAT Teater |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Kes kardab Virginia Woolfi ''(2024)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ARVUSTUS {{!}} „Kes kardab Virginia Woolfi?“ on lähisuhteprobleemide kõrgem pilotaaž ja tõepoolest hea lavastus |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120303598/arvustus-kes-kardab-virginia-woolfi-on-lahisuhteprobleemide-korgem-pilotaaz-ja-toepoolest-hea-lavastus |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Arabella, mereröövli tütar ''(2024)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-05-29 |pealkiri=Arabella, mereröövli tütar |url=https://noorsooteater.ee/et/arabella-merer%C3%B6%C3%B6vli-t%C3%BCtar |vaadatud=2024-09-21 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*1984 ''(2025)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-12-10 |pealkiri=1984 |url=https://eestinoorsooteater.ee/et/1984 |vaadatud=2025-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Hingelind ''(2025)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-04-29 |pealkiri=Hingelind |url=https://noorsooteater.ee/et/hingelind |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=EESTI NOORSOOTEATER |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Koletis kutsub ''(2026)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Koletis kutsub - Vanemuine |url=https://vanemuine.ee/repertuaar/koletis-kutsub/ |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=vanemuine.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Don Quijote''(2026)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DON QUIJOTE (Autor: Miguel de Cervantes Saavedra) |url=https://www.sudalinnateater.ee/et/repertuaar/don-quijote/866 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.sudalinnateater.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*Kinoteatri lühkarid''(2026)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kinoteater {{!}} Kinoteatri lühkarid 06. Lühikesed ja ootamatud katsetused |url=https://www.kinoteater.ee/laval/kinoteatri-luhkarid-06 |vaadatud=2026-03-17 |väljaanne=www.kinoteater.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''Mängufilmide kujundus- ja originaalmuusika'''
* Väljakutse ''(2012)''
*Vandenõu ''(2013)''
*Meeleseisund ''(2016)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Markus Robam - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/9891/ |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;
*Mehed ''(2019)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mehed (2019) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/19902/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;
*Omakohus ''(2019)''&lt;ref name=&quot;jupiter&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;
*Sinine ''(2020)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sinine (2020) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/20374/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;
*A Call Above the Clouds ''(2020)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Awards |eesnimi=Independent Shorts |kuupäev=2020-12-16 |pealkiri=A Call Above the Clouds |url=https://independentshortsawards.com/2020/12/16/a-call-above-the-clouds/ |vaadatud=2023-10-11 |väljaanne=Independent Shorts Awards |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
*Raul Vaiksoo: Pätt või pühak ''(2021)''&lt;ref name=&quot;jupiter&quot; /&gt;
*Öine vahetus ''(2023)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Öine vahetus (2023) - Eesti filmi andmebaas |url=https://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/21325 |vaadatud=2024-02-23 |väljaanne=www.efis.ee}}&lt;/ref&gt;
*Fränk ''(2024)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi= |kuupäev=2023-07-25 |toimetaja-perekonnanimi=Rebane |toimetaja-eesnimi=Karmen |toimetaja-link=Karmen Rebane |pealkiri=Pildid: algasid uue noortefilmi &quot;Frank&quot; võtted |url=https://kultuur.err.ee/1609043303/pildid-algasid-uue-noortefilmi-frank-votted |vaadatud=2023-07-28 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;
*KARP ''(2026)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Stellar Film |url=https://www.stellar.ee/documentaries/karp |vaadatud=2026-02-27 |väljaanne=www.stellar.ee}}&lt;/ref&gt;

'''Telesaadete kujundus- ja originaalmuusika'''
* Kahekõne ''(2013)''
* Rula ja ratas ''(2013)''
* Suud puhtaks ''(2016)''
* Pöörijoon ''(2016)''
* Kontakt ''(2017)''
* Eesti mustrid ''(2017)''
* Reis ümber Eesti ''(2018)''
* Mina olengi protokoll. Lennart Meri ''(2019)''
*Suud puhtaks ''(2020)''
*Spordisangarid ''(2021)''
*UV faktor ''(2021)''
*OP ''(2022)''
*Laske mind lavale ''(2022)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-17 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;
*Kultuuristuudio. Kirjandusministri juures ''(2022)''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2023-11-14 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;
*Epitsenter (2023)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Jupiter {{!}} ERR |url=https://jupiter.err.ee/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Jupiter {{!}} ERR |keel=en}}&lt;/ref&gt;

'''Telesarjade kujundus- ja originaalmuusika'''

* Siberi võmm ''(2017–2018)''&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Siberi võmm |kuupäev=2016-10-04 |url=https://www.imdb.com/title/tt6264232/?ref_=nv_sr_srsg_0_tt_1_nm_0_q_siberi%2520v%25C3%25B5mm |tüüp=Comedy, Crime |teised=Veikko Täär, Robert Annus, Velvo Väli |väljaandja=BEC |vaadatud=2023-09-28}}&lt;/ref&gt;
* Zett ''(2018)''&lt;ref&gt;{{Viide |perekonnanimi=Ploberger |eesnimi=Paul |pealkiri=Zett |kuupäev=2018-07-15 |url=https://www.imdb.com/title/tt8692498/ |tüüp=Comedy, Drama |teised=Benjamin Baumgartner, Christopher Brenner, Maria Hrivatakis |vaadatud=2023-09-28 |perekonnanimi2=Reiter |eesnimi2=Julia}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

 {{pooleli}}

{{JÄRJESTA:Robam, Markus}}
[[Kategooria:Eesti heliloojad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]

?action=purge</text>
      <sha1>3penqog4dyr37stiea67ol2u8buua7s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Dikļi mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>377498</id>
    <revision>
      <id>7228126</id>
      <parentid>6977920</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:24:44Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228126</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5105" sha1="ihz8qo682j8vifo45pb9ue8m2zuirla" xml:space="preserve">{{koord|NS=57/35/52/N|EW=25/6/9/E|tüüp=maamärk|kaart=Läti}}
[[Pilt:Dikļu_muižas_pils_2000-04-29.jpg|pisi|Dikļi mõisa peahoone 2000. aastal]]
[[File:Dikļi kihelkonna mõisad (1903).jpg|thumb|Dikļi mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt &quot;Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen&quot; (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 107]]
'''Dikļi mõis''' ([[saksa keel]]es ''Dickeln'', varem ''Hof von der Paale'', [[läti keel]]es ''Dikļu muiža'') oli [[rüütlimõis]] ([[fideikomiss]]) [[Liivimaa]]l [[Volmari kreis]]is [[Dikļi kihelkond|Dikļi kihelkonnas]]. Nüüdisajal asub [[Läti]]s [[Valmiera piirkond|Valmiera piirkonnas]] [[Dikļi vald|Dikļi vallas]] [[Dikļi]]s.

==Ajalugu==
Mõisa on esimest korda mainitud aastal [[1456]], mil selle ostsid [[Pahlen]]id, kuid on teada, et enne neid kuulus see Rezedele ja Weiptedele. See mõis võis algselt olla Carlsbergi mõisa [[kõrvalmõis]]. Mõis kuulus Pahlenitele aastani [[1722]]. Hiljem kuulus mõis [[Löwenwolde]]dele.&lt;ref&gt;Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands,  Heinrich von Hagemeister; lk. 111&lt;/ref&gt;

Aastal [[1786]] ostsid mõisa [[Tiesenhausen]]id, neile kuulus see aastani [[1846]]. Järgmised omanikud olid Hahnenfeldid. Neile kuulus mõis aastani [[1860]], seejärel kuni võõrandamiseni [[1920]]. aastal olid omanikeks [[Wolff]]id.

Naabruses asunud Wiekendorfi mõis (''Oldguth'') läänistati Pahlenitele aastal 1517. Aastal 1587 müüsid nad selle Reinhold Grothausenile, kelle valduses see kandis nime ''Grothusenshof''. Aastal 1631 ostis selle Jacob von der Pahlen ja sellest ajast peale on see olnud Dikļi valduste osa.&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146-147.&lt;/ref&gt;

==Mõisa suurus==
[[Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|Bienenstammi]] andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 15 ja 3/8 [[adramaa]]d ning sellele allus 416 mees- ja 475 naishinge.&lt;ref&gt;Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 245.&lt;/ref&gt; Aastal 1641 oli mõisa suuruskoos Wieckenhofi ja Waldensee karjamõisaga kümme adramaad. Aastal 1688 oli mõisa suurus 14 ja 1/2 adramaad, aastal 1734 oli adramaid 11 ja 1/2, aastal 1757 aga 15 ja 3/8. Aastal 1823 oli mõisa suurus 11 ja 13/20 adramaad.&lt;ref&gt;Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands,  Heinrich von Hagemeister; lk. 110&lt;/ref&gt; Aastal 1832 oli mõisal adramaid 12 ja 5/20, lisaks veel 3 ja 7/20 adramaad Waldensee karjamõisal. Aastal 1881 oli adramaid 9 ja 32/80, lisaks 22 ja 11/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.&lt;ref&gt;Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 146.&lt;/ref&gt;

Naabruses asunud Wiekendorfi mõis

==Karjamõisad==
Aastal 1816 kuulus mõisale üks [[karjamõis]]: ''Waldensee''.

==Mõisaansambel==
Peahoone ehitasid Wolffid ja see valmis aastal [[1896]]. Aastal [[1948]] lisati [[veranda]]. Aastal [[2003]] hoone restaureeriti ja see on praegu eravalduses, kuuludes aktsiaseltsile Dikļu pils. Dikļi mõisa häärber on muinsusmälestisena riikliku kaitse all.&lt;ref&gt;[https://mantojums.lv/cultural-objects/8537 Dikļu muižas pils]&lt;/ref&gt;

Mõisakompleksi juurde kuuluvad veel laut ja ait. Ait on mõisakompleksi vanim hoone, see on ehitatud XVIII sajandi alguses.

Pargi pindala on 20 [[hektar]]it ja seda ehivad mitmed tiigid. Võõrliikidest kasvavad seal [[palsamnulg]], [[hall pähklipuu]], [[berliini pappel]] ja [[harilik ebatsuuga]]. Dikļi mõisa juurest algab ligi kilomeetripikkune 260 puuga tammeallee, mis on looduskaitse all.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.daba.gov.lv/upload/File/zin_p/AL_Diklu_muizas_apraksts_2016.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-05-21 |arhiivimisaeg=2018-11-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181123154408/https://www.daba.gov.lv/upload/File/zin_p/AL_Diklu_muizas_apraksts_2016.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Varia==
Aastal [[1818]] pandi mõisas alus läti teatrile, kui sealsed talunikud mõisavalitseja Jāņis Peitānise eestvedamisel etendasid [[Friedrich Schiller]]i näidendit &quot;Röövlid&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.koceni.lv/novads/diklu-pagasts |pealkiri=Dikļu pagasts |vaadatud=2017-03-07 |arhiivimisaeg=2017-03-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170307210340/http://www.koceni.lv/novads/diklu-pagasts |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
*[[Dikļi]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Sakk, Ivar. ''Läti mõisad''. Reisijuht. Tallinn: EVG Print, 2006. Lk 60.

==Välislingid==
{{commonskat}}
*[http://www.pilis.lv/diklu-pils Sissekanne Läti mõisate veebisaidil; fotod] (''läti keeles'')

{{Dikļi kihelkond}}

[[Kategooria:Valmiera piirkonna mõisad]]
[[Kategooria:Dikļi kihelkond]]
[[Kategooria:Pahlenite mõisad]]
[[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]]
[[Kategooria:Löwenwoldede mõisad]]</text>
      <sha1>ihz8qo682j8vifo45pb9ue8m2zuirla</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Dikļi mõis</title>
    <ns>1</ns>
    <id>377508</id>
    <revision>
      <id>7228127</id>
      <parentid>3984057</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:25:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228127</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="339" sha1="e65ddgof3fl9yo73am42tjpcjsmabdl" xml:space="preserve">[[Läti mõisate loend]] nimetab  peahoonet lossist. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 3. september 2014, kell 16:08 (EEST)

''Naabruses asunud Wiekendorfi mõis'' – see lause on vist pooleli jäänud? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 3. september 2026, kell 12:25 (EEST)</text>
      <sha1>e65ddgof3fl9yo73am42tjpcjsmabdl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urmas Mikk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>380665</id>
    <revision>
      <id>7227838</id>
      <parentid>6924477</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:33:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227838</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2821" sha1="7wu8akrnzgbt1lpfq7ohx1l1jn6gjpf" xml:space="preserve">'''Urmas Mikk''' ([[25. detsember]] [[1957]] [[Türi]]&lt;ref name=&quot;Noori&quot;&gt;&quot;Noori autoreid '77&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185&lt;/ref&gt; – [[15. jaanuar]] [[1999]]) oli eesti arhitekt, kunstnik (graafik), kirjanik ja Tallinna linnaametnik.

==Hariduskäik==
Ta õppis aastatel 1965–1976 [[Tallinna 46. Keskkool]]is&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt; ja 1977–1986 [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudis]] arhitektuuri erialal (õhtuses osakonnas); instituudi lõpetas arhitektina.

==Töökäik==
*1976–1977 [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], kunstnik-plakatist&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;
*1979–1982 [[Tallinnfilm]], kunstniku assistent
*1982–1985 [[Eesti NSV Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]], inspektor&lt;ref name=&quot;EKrL&quot;&gt;[[Indrek Tart]]. &quot;Mikk, Urmas&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342&lt;/ref&gt;
*1985–1986 Tallinna linnavalitsus, arhitekt&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;
*1986–1992 [[Tallinn]]a peakunstnik 
*1992–1999 pärast linnakunstniku koha kaotamist 1992. aastal sai temast [[Kesklinna linnaosa|Tallinna Kesklinna]] vanema asetäitja ning aastaid oli tema hooleks kesklinna haljastus, linnakujundus ja reklaamikorraldus

==Looming==
Näitustel hakkas ta esinema pärast keskkooli lõpetamist [[1976]]. aastal, peamiselt vabagraafikasarjadega. 

Töötades kunstnikuna Noorsooteatris, hiljem aga [[Tallinnfilm]]is, andis ta oma panuse kunstnik-lavastajana filmides &quot;[[Metskannikesed]]&quot;, &quot;[[Karge meri (film)|Karge meri]]&quot; ja &quot;[[Ringhoov]]&quot;. 

===Ilukirjandus===
Debüteeris raamatus &quot;Noori autoreid '77&quot; ([[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979)&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;, edasi avaldas ta kogumikes ja ajakirjades novelle jms.
*1986 &quot;Eraelust akadeemilise eluni&quot; novellikogu 
*&quot;Linnu süda. Järelejäänud tekste 1977-1985&quot;. Koostaja, kujundaja ja järelsõna: [[Leonhard Lapin]]; toimetaja [[Toomas Vint]]; järelsõna: [[Vilen Künnapu]]. Tallinn 2000

==Liikmesus==
*1979 Tallinna [[Noorte Autorite Koondis]]&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;
*1986 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] noortekoondis&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1976 II auhind Tallinna laste mänguväljakute võistlusel&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*1979 &quot;Noori autoreid '77&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185
*1995 [[Indrek Tart]]. &quot;Mikk, Urmas&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342

==Välislingid==
*[http://www.muis.ee/search#Tulemused Urmas Miku teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudes]
*[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=87610 Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Mikk, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]
[[Kategooria:Surnud 1999]]</text>
      <sha1>7wu8akrnzgbt1lpfq7ohx1l1jn6gjpf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227839</id>
      <parentid>7227838</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:34:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227839</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2822" sha1="ei6vjabl9avp5rrr44sxzinmpq1krpg" xml:space="preserve">'''Urmas Mikk''' ([[25. detsember]] [[1957]] [[Türi]]&lt;ref name=&quot;Noori&quot;&gt;&quot;Noori autoreid '77&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185&lt;/ref&gt; – [[15. jaanuar]] [[1999]]) oli eesti arhitekt, kunstnik (graafik), kirjanik ja Tallinna linnaametnik.

==Hariduskäik==
Ta õppis aastatel 1965–1976 [[Tallinna 46. Keskkool]]is&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt; ja 1977–1986 [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudis]] arhitektuuri erialal (õhtuses osakonnas); instituudi lõpetas arhitektina.

==Töökäik==
*1976–1977 [[Eesti NSV Riiklik Noorsooteater]], kunstnik-plakatist&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;
*1979–1982 [[Tallinnfilm]], kunstniku assistent
*1982–1985 [[Eesti NSV Riiklik Maaparanduse ja Veemajanduse Komitee]], inspektor&lt;ref name=&quot;EKrL&quot;&gt;[[Indrek Tart]]. &quot;Mikk, Urmas&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342&lt;/ref&gt;
*1985–1986 Tallinna linnavalitsus, arhitekt&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;
*1986–1992 [[Tallinn]]a peakunstnik 
*1992–1999 pärast linnakunstniku koha kaotamist 1992. aastal sai temast [[Kesklinna linnaosa|Tallinna Kesklinna]] vanema asetäitja ning aastaid oli tema hooleks kesklinna haljastus, linnakujundus ja reklaamikorraldus

==Looming==
Näitustel hakkas ta esinema pärast keskkooli lõpetamist [[1976]]. aastal, peamiselt vabagraafikasarjadega. 

Töötades kunstnikuna Noorsooteatris, hiljem aga [[Tallinnfilm]]is, andis ta oma panuse kunstnik-lavastajana filmides &quot;[[Metskannikesed]]&quot;, &quot;[[Karge meri (film)|Karge meri]]&quot; ja &quot;[[Ringhoov]]&quot;. 

===Ilukirjandus===
Debüteeris raamatus &quot;Noori autoreid '77&quot; ([[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979)&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;, edasi avaldas ta kogumikes ja ajakirjades novelle jms.
*1986 &quot;Eraelust akadeemilise eluni&quot; novellikogu 
*&quot;Linnu süda. Järelejäänud tekste 1977-1985&quot;. Koostaja, kujundaja ja järelsõna: [[Leonhard Lapin]]; toimetaja [[Toomas Vint]]; järelsõna: [[Vilen Künnapu]]. Tallinn 2000

==Liikmesus==
*1979 Tallinna [[Noorte Autorite Koondis]]&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;
*1986 [[Eesti Kunstnike Liit|Eesti Kunstnike Liidu]] noortekoondis&lt;ref name=&quot;EKrL&quot; /&gt;

==Tunnustus==
*1976 II auhind Tallinna laste mänguväljakute võistlusel&lt;ref name=&quot;Noori&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

== Kirjandus ==
*1979 &quot;Noori autoreid '77&quot;. [[Eesti Raamat]]. Tallinn 1979. Lk 185
*1995 [[Indrek Tart]]. &quot;Mikk, Urmas&quot;. // [[Eesti kirjarahva leksikon]]. Tallinn 1995. Lk 342

==Välislingid==
*[http://www.muis.ee/search#Tulemused Urmas Miku teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudes]
*[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&amp;filter_hauaplats_hauaplats=87610 Haud Tallinna Metsakalmistul]

{{JÄRJESTA:Mikk, Urmas}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti graafikud]]
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1957]]
[[Kategooria:Surnud 1999]]</text>
      <sha1>ei6vjabl9avp5rrr44sxzinmpq1krpg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kuldar Taveter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>386723</id>
    <revision>
      <id>7228058</id>
      <parentid>6620138</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:29:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <origin>7228058</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4955" sha1="obs5mshdtw99cluelxm8pogb8ucmmb0" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=jaanuar|aasta=2020}} {{Vikinda|kuu=jaanuar|aasta=2020}}
'''Kuldar Taveter''' (sündinud [[27. märts]]il [[1965]]) on eesti informaatik.

==Haridus==
Ta on õppinud Tallinna Polütehnilises Instituudis 1983–1988 (lõpetas); Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris 1993–1995, Tallinna Tehnikaülikooli Infotehnoloogia teaduskond, Informaatikainstituut, doktorantuur 1995–2004. TTÜ, doktorikraad, 2004, (juh) Boris Tamm; Gerd Wagner, A Multi-Perspective Methodology for Agent-Oriented Business Modelling and Simulation (Mitmevaateline äriprotsesside agentorienteeritud modelleerimise ja simuleerimise metodoloogia) 

==Töökäik==

* [[Tallinna Polütehnilise Instituudi Küberneetika Instituut]], tarkvarainsener 1986–1990; 
* infotehnoloogia teaduskonna informaatikainstituudi tarkvaratehnika õppetooli assistent 1994–1999; 
* erakorraline vanemteadur 2008; tarkvaratehnika õppetooli juhataja 2008–2016; 
* professor 2008–2016; tarkvaratehnika professor 2017–2018; vanemteadur 2018–2019.
* AS Vikersoft, tarkvarainsener 1991–1993; 
* [[Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus]] OÜ (STACC) projektijuht 2014–2015; 
* Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna Eesti ja üldkeeleteaduse instituudi külalisprofessor 2015; 
* Tartu Ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna eesti ja üldkeeleteaduse instituudi külalisprofessor 2016; 
* Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna arvutiteaduse instituudi infosüsteemide dotsent 2019–2020, samas infosüsteemide kaasprofessor 2021–2024. 

5. aprillil 2024 otsustas [[Tartu Ülikooli senat]] edutada arvutiteaduse instituudi infosüsteemide kaasprofessori Kuldar Taveteri professori ametikohale.

==Teadustöö mujal==

Soome Riiklik Tehnikauuringute Keskus, Infotehnoloogia osakond, teadur ja projektijuht 1997–2005; 

Melbourne'i Ülikool, Austraalia, teadur 2005–2008; 

Lõuna-Carolina Ülikool, USA, Fulbrighti stipendiaat 2011; 

Swinburne'i Tehnikaülikool, Tervise, kunsti ja disaini teaduskond, erakorraline professor 2015–2017; 

Eesti teadus- ja arendustegevuse büroo Brüsselis Belgias, stažöör 2017; 

Shanghai Teaduse ja Tehnoloogia Ülikool, Shanghai, Hiina RV, külalisprofessor 2016; 

Sarawaki Ülikool, Malaisia, Arvutiteaduse ja infotehnoloogia teaduskond, külalisprofessor 2017–2018; 

Swinburne Tehnikaülikool, Tervise, kunsti ja disaini teaduskond, Melbourne, Austraalia, kaasatud professor 2018–...

==Teaduskorralduslik tegevus==
Uurimisprojekti juht Soome Riiklikus Tehnikauuringute Keskuses 2003−2004; Konverentsi IEEE-DEST 2007 tudengite sektsiooni organisaator ja eesistuja 2006−2007; Konverentsi ASWEC 2007 tööstuse sektsiooni organisaator ja kaaseesistuja 2007; Töötoa VORTE 2007 organisaator ja kaaseesistuja 2007; Juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Agreement Technologies” 2009−2012; Doktorantide konsortsiumi kaasesimees, The 11th International Baltic Conference on DB and IS, DB&amp;IS2014 June 8-11, 2014, Tallinn, ESTONIA 2014; juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Multi-Paradigm Modelling for Cyber-Physical Systems” 2015−2018; juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “Indoor living space improvement: Smart Habitat for the Elderly” 2017−2021; juhtkomitee liige: EL-i võrgustumisprojekt (COST Action) “From Sharing to Caring: Examining Socio-Technical Aspects of the Collaborative Economy” 2017−2021; The 13th International Baltic Conference on Databases and Information Systems 1-4 July 2018, Trakai, Lithuania doktorantide konsortsiumi mentor 2018.

==Tunnustus==
*2011 – Fulbrighti stipendium Ameerika Ühendriikide Välisministeeriumi poolt;
*2015 – parima artikli auhind konverentsil: Havlik, D.; Deri, O.; Rannat, K.; Warum, M.; Rafalowski, C.; Taveter, K.; Kutschera, P.; Meriste, M. (2015). Training Support for Crisis Managers with Elements of Serious Gaming. Proceedings of the 11th IFIP WG 5.11 International Symposium on Environmental Software Systems. Infrastructures, Services and Applications (ISESS 2015): Melbourne, VIC, Australia, March 25-27, 2015. Ed. R. Denzer; R. M. Argent; G. Schimak; J. Hrebicek (217-225);
*2016 – Shanghai välismaise talendi stipendium Shanghai linnavalitsuse poolt Hiina Rahvavabariigis
      
==Teosed==
* Sterling, Leon; Taveter, Kuldar 2009. ''The Art of Agent-Oriented Modeling''. Cambridge: The MIT Press.

==Välislingid==
* {{ETIS}}
*[https://arvamus.postimees.ee/2840205/kuldar-taveter-eesti-e-residentsus-ja-e-riik-kuidas-edasi Kuldar Taveter: Eesti e-residentsus ja e-riik – kuidas edasi?], Postimees, 29. juuni 2014
*[https://www.err.ee/1608150802/kuldar-taveter-miks-e-riik-kriisihaldusega-hakkama-ei-saa Kuldar Taveter: miks (e-)riik kriisihaldusega hakkama ei saa?], ERR, 22. märts 2021

{{JÄRJESTA:Taveter, Kuldar}}
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]</text>
      <sha1>obs5mshdtw99cluelxm8pogb8ucmmb0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rebel Wilson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390017</id>
    <revision>
      <id>7227958</id>
      <parentid>6730405</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:50:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227958</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10453" sha1="iy4i3dliq5tse0efvgpsyol01p1jo94" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=juuni}}{{Vikinda|aasta=2023|kuu=juuni}}
{{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}}
[[File:Rebel Wilson 2019 3.png|thumb|Wilson (2019)]]

'''Rebel Melanie Elizabeth Wilson''' (sündinud [[2. märts]]il [[1980]] [[Sydney]]s) on [[Austraalia]] filminäitleja, produtsent, kirjanik ja koomik.  

Tema näitlejakarjäär algas Austraalia teleseriaalist „Pizza” (2003–2007) ning ta enda kirjutatud ja produtseeritud muusikalist „Bogan Pride” (2008). 2011. aasta filmis „Pruutneitsid” kehastas ta Brynni. Tema teised menukad rollid on olnud filmisarjas „Lauluässad” (2012, 2015, 2017), kus ta mängis Fat Amyt, samuti tegi kaasa „Mida oodata last oodates”, „How to be single” ja „Isn’t it Romantic”.

== Elulugu ==
Rebel Wilson ema Sue oli kutseline [[koerajuht]], koertenäituse kohtunik ja Beagle’i tõu aretaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;Bair, L. (i.a). The stunning transformation of Rebel Wilson. ''The List, (i.a).'' Kasutatud 09.10.2019 &lt;nowiki&gt;https://www.thelist.com/41472/stunning-transformation-rebel-wilson/&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;https://www.elle.com.au/culture/elle-interview-rebel-wilson-7664&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://www.heraldsun.com.au/ipad/the-qa-with-actor-rebel-wilson/news-story/2ee4f4a98fd8188039dee352f9b78988 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2019-05-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190531205407/https://www.heraldsun.com.au/ipad/the-qa-with-actor-rebel-wilson/news-story/2ee4f4a98fd8188039dee352f9b78988 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;Tal on õed Liberty ja Annaleise Wilson ning vend Ryot Wilson.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; 

Kuna Rebel oli lapsena väga häbelik, pani ema ta kohalikku teatrikooli lootuses, et seal õpetatakse, kuidas olla enesekindlam.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta käis Tara anglikaani tüdrukutekoolis ning keskkooli lõpetas 1997. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://gossipgist.com/rebel-wilson |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2019-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191214133549/https://gossipgist.com/rebel-wilson |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Rebel Wilson lõpetas Uus-Lõuna-Walesi Ülikooli õigusteaduse erialal&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;. Austraalia noorsaadikuna veetis ta Rotay Internationali kaudu ühe aasta Aafrika lõunaosas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Mosambiigis olles nakatus ta malaariasse, mille ajal nägi hallutsinatsioone, et võitis Oscari.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

2011. aasta juulis sai Rebel Wilsonist pressiesindaja ettevõttes Jenny Graig, mis tegeleb toitumis- ja kaalulangetusnõustamisega.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;https://www.dailytelegraph.com.au/entertainment/sydney-confidential/rebel-wilson-talks-on-split-with-jenny-craig/news-story/9a6b95dd2578469bc00f221f850d5c06&lt;/ref&gt; Jenny Graigiga liitudes oli Wilson tugevas ülekaalus, kuid soovis hakata elama tervislikumalt.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt; 2012. aastal lahkus Wilson Jenny Craigist, sest „Lauluässade” leping nägi ette, et sarja osaleva Fat Amyna ei tohi ta enam kaalust alla võtta.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Karjäär ==
=== Algusaastad ===
2002. aastal osales Rebel Wilson muusikalis „The Westie Monologues”, mille ta ise kirjutas ja produtseeris.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; Wilson õppis teatrikoolis Australian Theatre for Young People.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2003. aastal kolis Wilson New Yorki, kui ta võitis rahvusvahelise stipendiumi ATYP, mida rahastas näitleja Nicole Kidman.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot;&gt;https://www.dailymail.co.uk/tvshowbiz/article-3077478/Rebel-Wilson-says-reimbursed-Nicole-Kidman-Oscar-winner-offered-scholarship-study-acting-America.html&lt;/ref&gt; Ajal, kui Wilson New Yorgis elas, õppis ta koolis The Second City.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Austraalias on Wilson tuntud peamiselt tänu oma esimestele rollidele komöödiaseriaalides „Pizza”, kus ta kehastas Toulat,&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; ning „The Wedge”, kus Wilson kehastas erinevaid tegelaskujusid.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 2008. aastal Wilson kirjutas, produtseeris ning mängis komöödiasarjas „Bogan Pride”[5][13]&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.dailytelegraph.com.au/entertainment/sydney-confidential/our-rebel-wilson-is-matt-lucas-secret-sister-in-next-movie-bridesmaids/story-e6frewz0-1225870281103 |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2012-10-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20121007215558/http://www.dailytelegraph.com.au/entertainment/sydney-confidential/our-rebel-wilson-is-matt-lucas-secret-sister-in-next-movie-bridesmaids/story-e6frewz0-1225870281103 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; ning osales improvisatsioonisarjas „Monster House”.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 2009. aastal võitis Wilson Tropfesti parima näitleja auhinna rolli eest filmis „Bargain”.&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/news/2018-02-13/rebel-wilson-wins-award/9416156&lt;/ref&gt;

=== Karjäär Hollywoodis ===
Wilsoni esimene filmiroll Ameerika Ühendriikides oli filmis „Pruutneitsid”, kus ta kehastas Brynni. Brynni roll oli kirjutatud spetsiaalselt tema jaoks.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Seejärel tegi Wilson külalisrolli komöödiaseriaalis „The Rule of Engagement” ning astus üles seriaalis „Workaholics”.&lt;ref name=&quot;:5&quot;&gt;&lt;nowiki&gt;https://tvtonight.com.au/2010/10/when-rebel-met-joan.html&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt; 2010. aastal oli Wilson kaassaatejuht ARIA Music Awardsi saates&lt;ref name=&quot;:5&quot; /&gt;, mis toimub igal aastal Austraalias. 2012. aastal sai Wilson rolli filmides „Mida oodata last oodates”&lt;ref name=&quot;:6&quot;&gt;&lt;nowiki&gt;https://www.hollywoodreporter.com/news/bridesmaids-star-ramps-up-movie-225490&lt;/nowiki&gt;&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; ja „Struck By Lightning.”&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt; Samuti astus Wilson üles komöödiafilmis „Bachelorette”, kus ta asendas Casey Wilsoni, kes algselt pidi rolli endale saama.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; 

2012. aastal luges Wilson „Jääaeg 4” tegelase Razi osa ning oli esimene näitleja, kes sai filmirolli „Lauluässades”, kus ta mängis Fat Amyt.&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:6&quot; /&gt; „Lauluässade” rolli eest sai näitleja mitu auhinnanominatsiooni ja auhinda. MTV Filmi- ja teleauhindadel oli Wilson kandidaat kategoorias &quot;Parim etteaste filmis&quot; ning võitis kategooriates &quot;Parim läbimurre&quot; ja &quot;Parim muusikaline hetk&quot; koos oma kaasnäitlejatega.&lt;ref&gt;https://www.digitalspy.com/movies/a466341/mtv-movie-awards-2013-the-winners-in-full/&lt;/ref&gt; Samuti võitis Wilson Teen Choice Awardi parima naisosatäitja auhinna komöödia kategoorias.&lt;ref&gt;https://www.digitalspy.com/tv/ustv/a483821/teen-choice-awards-2013-first-wave-nominees-in-full/&lt;/ref&gt;

2013. aastal Wilson kirjutas ning osales seriaalis “Super Fun Night” mis oli eetris ABC-s, kuid mille tootmine lõpetati pärast esimest hooaega.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;&lt;ref&gt;https://www.eonline.com/uk/news/417693/abc-scoop-rebel-wilson-s-super-fun-night-bridesmaids-star-s-conan-o-brien-produced-comedy-ordered-to-series&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tvbythenumbers.zap2it.com/1/suburgatory-canceled-by-abc/262441/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-12-14 |arhiivimisaeg=2020-02-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200224013322/https://tvbythenumbers.zap2it.com/1/suburgatory-canceled-by-abc/262441/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

2015. aastal astus Wilson üles järjefilmis „Lauluässad 2”, kus ta võitis MTV Filmi- ja teleauhindadel parim ansambel kategoorias ning parim suudlus kategoorias, mida ta jagas näitlejaga Adam DeVinega ning oli nominent parima komöödia esituse kategoorias[18]. 2017. aastal astus uuesti üles „Lauluässad 3”.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

2019. aastal mängis Wilson komöödiafilmis „Isn’t it Romantic”&lt;ref&gt;https://deadline.com/2017/06/betty-gilpin-isnt-it-romantic-movie-casting-rebel-wilson-1202113390/&lt;/ref&gt; ning koos Anne Hathawayga filmis „Preilid petised”.&lt;ref&gt;https://www.abc.net.au/news/2019-05-09/the-hustle-review-anne-hathaway-rebel-wilson-con-artists-remake/11090548&lt;/ref&gt; 

== Meedia ==
2015. aastal avaldas Austraalia ajakiri Woman’s Day artikli, kus Wilsonit nimetati sarivaletajaks, kes on valetanud nii oma nime, vanuse kui ka lapsepõlve kohta.&lt;ref name=&quot;:7&quot;&gt;https://www.smh.com.au/entertainment/celebrity/rebel-wilson-sues-magazine-publisher-over-stories-about-her-age-20160516-gowi9a.html&lt;/ref&gt; Wilson kaebas Bauer Media kohtusse, väites, et tema nimi ja maine on saanud sedavõrd kahjustada, et see avaldab halba mõju tema karjäärile.&lt;ref name=&quot;:7&quot; /&gt; 2017. aastal andis kohus õiguse Wilsonile, kes sai kahjutasuks 4 500 000 Austraalia dollarit.&lt;ref name=&quot;:8&quot;&gt;https://www.abc.net.au/news/2017-09-13/rebel-wilson-defamation-damages/8936850&lt;/ref&gt; See on Austraalia ajaloos suurim kahjutasu, mis on laimu eest välja mõistetud.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt; Wilson lubas selle summa anda heategevuseks, stipendiumideks ning investeerida Austraalia filmitööstusse töökohtade loomiseks.&lt;ref name=&quot;:8&quot; /&gt;

Bauer Media kaebas kohtuotsuse edasi ning võitis juunis. Wilsoni kahjutasu vähendati 600 000 Austraalia dollarini.&lt;ref name=&quot;:9&quot;&gt;https://www.bandt.com.au/rebel-wilsons-appeal-case-bauer-media-rejected-high-court/&lt;/ref&gt; Wilson kaebas selle otsuse omakorda edasi, kuid kõrgeim kohus lükkas kaebuse tagasi.&lt;ref name=&quot;:9&quot; /&gt; 

== Muud tegevused ==
2015. aasta novembris lõi Rebel Wilson pluss-suuruse kapselkollektsiooni, mida hakkas müüma jaemüügikett Torrid. Idee sai näitleja sellest, et tal oli endale raske riideid leida ning seega tõi lettidele enda signatuurstiili.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 2017. aastal lõi Wilson rõivabrändi Rebel Wilson X Angels, mis toodab rõivaid alates suurusest 42.&lt;ref&gt;https://www.prnewswire.com/news-releases/new-contemporary-lifestyle-collection-rebel-wilson-x-angels-from-rebel-wilson-available-at-dillards-for-women-sizes-14-24-300535034.html&lt;/ref&gt;

Rebel Wilson toetab Tansaania kooli Aafrikas.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Wilson rahastab stipendiume Austraalia noorte teatrile Australia Theater for Young People, kus ka tema kunagi näitlemisega algust tegi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt;

Näitleja on toetanud rahaliselt Chicago’s Second City teatrikooli, kuhu Wilson ise 2003. aastal stipendiumi sai, mida rahastas Nicole Kidman.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; Rebel Wilson on öelnud, et soovib aidata nende projekte ja uusi õpilasi.&lt;ref name=&quot;:4&quot; /&gt; 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Wilson, Rebel}}
[[Kategooria:Austraalia filminäitlejad]]
[[Kategooria:Koomikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>iy4i3dliq5tse0efvgpsyol01p1jo94</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti haridus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>390774</id>
    <revision>
      <id>7228055</id>
      <parentid>7212098</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:25:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47683-68</username>
        <id>236770</id>
      </contributor>
      <comment>Eesti haridus on hea</comment>
      <origin>7228055</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48704" sha1="jmyj47cxl8rcb0pkbhzrr4awfu7xfzc" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
[[Pilt:Tallinna Tehnikakõrgkool - KL 2634.jpg|pisi|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] ]]
[[Pilt:Õuesõpe!.JPG|pisi|[[Õuesõpe]] Eestis]]
'''Eesti haridus on 6 7'''ajalugu sai alguse [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il, kui rajati esimesed koolid [[klooster|kloostrite]] ja [[peakirik]]ute juurde. Tänapäeval liigitatakse haridus Eestis [[üldharidus|üld]]-, [[kutseharidus|kutse]]- ja [[Huviharidus|huvi(ala)hariduseks]]. 

Haridussüsteemis on neli astet: [[alusharidus|alus]]-, [[põhiharidus|põhi]]-, [[keskharidus|kesk]]- ja [[kõrgharidus]].

On rajatud lai koolide ja neid toetavate haridusasutuste võrgustik.&lt;ref name=&quot;04_SEPTEMBER_2018_POSTIMEES&quot;&gt;4. september 2018, Holger Roonemaa, Mari Mets, Helen Mihelson, [https://www.postimees.ee/6143470/tarkusepaev-ilma-lasteta-eesti-337-kooli-kus-kell-enam-ei-helise Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise], postimees.ee.&lt;/ref&gt;

Eesti haridussüsteem koosneb riiklikest, munitsipaal-, avalikest ja eraharidusasutustest. Riigis on 2021. aasta seisuga kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool, üheksa riigi rakenduskõrgkooli ja üks eraõiguslik kõrgkool. Üliõpilasi on ligikaudu 45 000.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608447998/gunnar-okk-eesti-ulikoolid-raha-ja-tulevik &quot;Gunnar Okk: Eesti ülikoolid, raha ja tulevik&quot;] ERR, 27. detsember 2021&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Eesti keskaeg|Eestimaa linnades tegutsesid keskajast]] alates 13. sajandi keskpaigast kuni [[reformatsioon]]ini katoliiklikud [[Kloostrikool|kloostri-]], [[Linnakool (1428–1805)|linna-]] ja [[toomkool]]id. [[Vana-Liivimaa]]l olid katoliku kiriku [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] juures loodud: [[1250]]. aastal [[Tartu Toomkool]], [[1251]]. aastal [[Vana-Pärnu]]s loodud [[Pärnu Toomkool]], [[1266]]. aastal loodud [[Tallinna Toomkool]], [[1280]]. aastal [[Haapsalu]] toomkool. [[Ülikool]]iharidust saadi saksakeelsetes ülikoolides ([[Rostocki Ülikool|Rostocki]], [[Praha Ülikool|Praha]], [[Kölni ülikool|Kölni]], [[Erfurdi Ülikool|Erfurdi]], [[Heidelbergi ülikool|Heidelbergi]], [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi]], [[Marburgi ülikool|Marburgi]], [[Leideni Ülikool|Leideni]], [[Erlangeni Ülikool|Erlangeni]] ja teistes ülikoolides&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]]&lt;/ref&gt;). 

1424. aastal [[Rooma paavst]]i [[Martinus V]] antud loa alusel asutati [[linnakodanik]]e lastele [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]]. Tallinna linnakool tegutses [[Oleviste kirik]]u juures [[1428]]. aastal. 1437. aastal on kool olnud ka [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik]]u juures.&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 21&lt;/ref&gt; On ka varasemaid andmeid, et 1246. aastal asutati dominiiklaste [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostris]] kool, kuhu võeti õppima ka linnakodanike lapsi.  

[[16. sajand]]i esimesel poolel loodi linnakoolid ka [[Narva linnakool|Narva]]s, (1501) [[Tartu linnakool|Tartu]]s (umbes 1550), [[Pärnu linnakool|Pärnu]]s (1520), [[Paide linnakool|Paide]]s (1529) ja [[Haapsalu linnakool|Haapsalu]]s&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis], Tallinn, 2002, lk 21 jj&lt;/ref&gt;. [[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsiooni järel Liivimaal]] muudeti katoliiklike [[Toomkapiitel|toomkapiitl]]ite juures tegutsenud [[toomkool]]id [[Luterlus|luterius]]u koolideks. Oleviste kiriku juures tegutsenud katoliiklik linnakool 1528. aastal&lt;ref&gt;Aleksander Elango, [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt. Luterluse juurdumine Eestis], Tallinn, 2002, lk 28&lt;/ref&gt; (1550&lt;ref&gt;[[Kyra Robert]], Tallinna linna Oleviste raamatukogu ajaloost. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193499/142775/page/43 lk 229]-230&lt;/ref&gt;) reorganiseeriti [[Triviaalkool|triviaalkool]]iks, kus õppisid õpilased 18–20 aasta vanuseni ja koolis õpetati ladina ja saksa keelt, lugemist, kirjutamist, usuõpetust ja laulmist. Triviaalkool andis ainult algharidust ja valmistas ette õpilasi ette kõrgemateks ladina koolideks ([[gümnaasium]]iteks). 1543. aastal asutati [[Mihkli klooster|Mihkli kloostr]]i ruumides ka tütarlastekool. 

=== Rootsi ja Poola valitsusaeg ===
16. ajandi teisest poolest on teada linnakooli tegevus [[Viljandi]]s, [[Lihula]]s ja [[Rakvere]]s. 17. sajandil andis Tallinnas algharidust [[Tallinna all-linn]]as [[Tallinna raad|Tallinna ra]]ele alluvad linnakoolid – poistekool ja tütarlastekool&lt;ref&gt;[[Georg Adelheim]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15146/edition/11743/content Die Jungfern-Schule in Reval]. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], 1932, nr 1, seite 2-4&lt;/ref&gt; ja Toompeal asunud [[Tallinna Toomkool]]. 17. sajandil asutati linnakoolid [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], [[Kuressaare]]s ja [[Põltsamaa]]l. Enamasti oli tegemist linnakooli alama astme – [[saksa kool]]iga, mõnel juhul aga kõrgema astme – [[ladina kool]]iga. Osades linnades tegutsesid mõlemad astmed koos [[triviaalkool]]i nimetuse all. Linnakoolid kuulusid [[raad|rae]] järelevalve alla, kes määras ametisse õpetajad. Koole rahastati linna ja koguduste poolt.&lt;ref&gt;Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.&lt;/ref&gt;

[[Rzeczpospolita]] kontrolli alla jäänud Lõuna-Eestis, alustati rahva [[Vastureformatsioon|rekatoliseerimist]], mille soodustamiseks asutati Tartus [[Jesuiitide kolleegium]], [[Tartu jesuiitide gümnaasium]] ja [[Tartu jesuiitide seminar]]. Gümnaasium tegutses aastatel 1583–1601 ja 1611–1625 ja seminari ehk tõlkide seminari eesmärk oli ette valmistada [[jesuiidid|jesuiitidele]] [[tõlk]]e misjonitööks. [[1622]]. aastal trükiti [[Braunsberg]]is, esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos, [[Agenda Parva]]. Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]], raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es. [[Tartu piiramine (1625)|1625. aasta augustis kapituleerus Tartu]] rootslastele ja jesuiitide tegevus Tartus lõppes.
{{vaata|Rootsi aeg|Poola aeg}}
Rootsi ajal pandi alus eesti ja läti vaimulikule kirjandusele. [[Academia Gustaviana]] ja suuremate linnade gümnaasiumide juures tekkisid esimesed trükikojad. [[Eestikeelsete aabitsate loend|Esimene eestikeelne]] [[aabits]] ilmus [[1575]]. aastal, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi [[1684]]. aastal [[Riia]]s trükitud [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestikeelse aabitsa eksemplari, 1694. aasta [[Põhjaeesti murded|põhjaeestikeel]]ne aabits on [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad [[17. sajand]]i lõpust ja [[18. sajand]]i algusest. Nende hulgast on teada viis eksemplari, millest kaks asuvad [[Lundi Ülikool]]i raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. Vanim Eestis säilinud aabits on trükitud [[1777]]. aastal [[Tallinn]]as. 

1630. aastal asutati [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasium]], 1631. aastal avati [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna gümnaasium]] ja [[1633]]. aastal avas [[Christoph Reusner]] Tallinna gümnaasiumi juures [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikoja]]. 1642. aastal avati kool Rootsi koguduse juures Narvas.&lt;ref&gt;Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&amp;pg=PA286#v=onepage&amp;q&amp;f=false seite 286]&lt;/ref&gt; [[1632]]. aastal asutas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Eesti vanima [[ülikool]]i, [[Academia Gustaviana]] ja 1632. aastal alustas tööd [[Tartu Ülikooli trükikoda]]. Saadeti ka õppima välismaa ülikoolidesse. Rootsi alamad võisid vaimuliku ameti saada, kuid ainult tingimusel, et nad ka Tartus on õppinud, vähemalt 2 aastat&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2,  lk 47-48&lt;/ref&gt; Ülikooliharidusega haritlasi saabus Eestisse ka Rootsi kuningriigi teistest ülikoolidest Rootsi ([[Uppsala Ülikool]], [[Lundi Ülikool]]), Soome ([[Turu Akadeemia]]) ja [[Rootsi Pommeri]] ([[Rostocki Ülikool]], [[Greifswaldi ülikool]], [[Erfurdi Ülikool]]) aladelt ja saksakeelsetest ülikoolidest ([[Gießeni ülikool]] jt). [[Lingua franca]] ehk sildkeeleks kõigi rahvuste vahel, kel erinev emakeel: rootslaste, soomlaste, sakslaste, poolakate, tšehhide ning teiste vahel oli [[ladina keel]].

[[1684]]. aastal rajas [[Bengt Gottfried Forselius]] [[Tartu]] lähedal [[Piiskopi mõis]]a [[Forseliuse seminar|Forseliuse seminari]], kus õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XI]] [[1686]]. aasta korralduste kohaselt hakkas ulatuslikum [[köstrikool]]ide asutamine, mille kohaselt tuli igasse [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkond]]a asutada kool. [[1688]]. aastal oli Eesti- ja Liivimaa 41 kihelkonnas kokku 49 [[talurahvakool]]i ([[köstrikool]]id, [[külakool]]id, [[mõisakool]]id) ligikaudu 1100–1200 õpilasega. [[1694]]. aastal tegutses Mandri-Eesti 45 kihelkonnas 59 kooli. Koolivõrk oli tihedam [[Lõuna-Eesti]]s, eriti [[Tartumaa]]l. Köstrikoolides õpetati lugemist, [[katekismus]]t ja kirikulaulu&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 49&lt;/ref&gt;.

1687. aastal tegi [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob Johann Hastfer]], ajendatuna [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]est Liivimaa maapäeval ettepaneku asutada maapiirkondades igasse [[kihelkond]]a kool ja võtta ametisse [[köster]] või kooliõpetaja. [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]] võttis ettepaneku vastu 1687. aastal ja 1690. aastal kehtestati samasugune korraldus ka Eestimaal ja 1695. aastal Saaremaal.

=== Venemaa keisririigi ajastu ===
[[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpul asutatud köstrikoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] ([[1695]]–[[1697]]) ajal ning sellele järgnenud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] aastatel ka [[Academia Gustavo-Carolina|Tartus ja Pärnus]] tegutsenud ülikool. Ülikooliharidust saadi saksakeelsetes [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi]], [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi]]&lt;ref&gt;Prof. Dr. [[Wilhelm Stieda|W. Stieda]], [https://web.archive.org/web/20251213004952/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/40008a0d-0611-4a7e-9f5a-7b7037ff9953/content Liv-, Est- und Kurländer auf der Universität Frankfurt a./O.]&lt;/ref&gt;, [[Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool|Erlangeni]], [[Göttingeni ülikool|Göttingeni]], [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi]], [[Rostocki Ülikool|Rostocki]], [[Königsbergi ülikool|Königsbergi]]&lt;ref&gt;[https://prussia.online/Data/Book/mi/mitteilungen-aus-dem-gebiete-der-geschichte-liv-est-und-kurlands-16-1/Mittheilungen%20aus%20dem%20Gebiete%20der%20Geschichte%20Liv-,%20Est-%20und%20Kurlands.%20Bd.%2016,%20H.%201%20(1893),%20OCR.pdf Liv-, Est- und Kurländer auf der Universität zu Königsberg i. Pr. Th. I. 1544—1710], Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd.16&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erler, Georg (Ed.), Die Matrikel der Albertus-Universität zu Königsberg i. Pr. 1 : Die Immatrikulationen von 1544 - 1656, Leipzig : Duncker &amp; Humblot, 1910&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erler, Georg (Ed.), [https://digital.ulb.hhu.de/ihd/content/pageview/8769803?query=Stavenhagen Die Matrikel der Albertus-Universität zu Königsberg i. Pr. 2 : Die Immatrikulationen von 1657 - 1829], Leipzig : Duncker &amp; Humblot, 1911/12&lt;/ref&gt;, [[Halle Ülikool|Halle]], [[Jena ülikool|Jena]] jt ülikoolides. Köstrikoolide taastamine ja uute loomine kihelkonnakeskustesse algas 1720.–1730. aastatel. [[18. sajand]]i keskpaigas tegutsesid köstrikoolid enamikus Liivimaa ja paljudes Eestimaa kihelkondades. Köstrikoolide peamiseks ülesandeks oli endiselt talurahva lastele lugemise õpetamine. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]il moodustasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Eesti alade [[Balti kubermangud]]e [[talurahvakool]]ide süsteemi 1. astme, [[vallakool]] ja 2. astme, [[kihelkonnakool]]. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal loodi linnades pea- ja alamrahvakoolid, 1789. aastal asutati Tallinnas venekeelne neljaklassiline ülemrahvakool. 1786. aastal seadustati [[erakool]]ide loomine. Maakonnalinna­des jäid venekeelsed alamrahvakoolid ilmselt avamata, sest andmed nende avamisest ja olemasolust puuduvad&lt;ref&gt;M. Okas. [https://web.archive.org/web/20140108173053/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr 3/1934&lt;/ref&gt;. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberner Georg Browne välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et ka igas [[Eestimaa kubermang]]u kihelkonnakeskuses tegutseks [[kihelkonnakool]] ja igas mõisakogukonnas [[mõisakool|mõisa-]] või [[külakool]]. Seadus määras ka trahvi mõisaomanikule, kes ei tahtnud täita talle määratud kohustusi. Püsiv koolivõrk kujunes Eestis välja 19. sajandil. 
[[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|[[Heimtali vallakool]]i hoone]]

[[17. sajand]]i lõpust kuni [[20. sajand]]i alguseni [[Eesti]]s tegutses madalama astme [[talurahvakool]]ina [[mõisakool]], mille ülalpidajaks oli [[mõis]]. Mõisakoolid eksisteerisid kõrvuti [[külakool]]ide, [[köstrikool]]ide ja [[vallakool]]idega. Mõisakoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu [[18. sajand]]i alguses. Uuesti hakati koole rajama 1730. aastatel.
{{vaata|Mõisakool}}
Eestlaste jaoks rajati püsivalt tegutsevad koolid Tallinna XVIII sajandi alguses. 1730. aastatel oli alama astme koole kolm: üks [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]]u juures ja kaks seegikooli. Koole pidasid köstrid, seal õpetati katekismust ja eesti keeles lugema ja kirjutama. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i lõpuks seegikoolide tegevus hääbus ja ainsaks elujõuliseks kooliks linnaeestlastele jäi [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kool. Kogudusekooli võeti vastu kõik, kes õppida soovisid, hoolimata soost või vanusest. Püha Vaimu koolis käijatest oli enamik 7–15-aastased käsitööliste lapsed, kes sageli soovisid edasi õppida mõnes teises linna koolis. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i esimesel veerandil tegutsesid Tallinnas Püha Vaimu koguduse ja Tallinna rootsi koguduse alama astme koolid.&lt;ref&gt;[[Triin Kröönström]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuidas-me-saime-ta-unustada/ Kuidas me saime ta unustada?], Sirp, 21.06.2024&lt;/ref&gt; 

1816. ja 1819. aastate talurahvaseadusega loodi kaheastmeline luteri usu [[talurahvakool]]ide süsteem. [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] panid [[vallakool]]ide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahva[[kogukond]]adele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. [[1838]]. aastal allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond]]ade ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Vallakoole (koos [[mõisakool]]idega) oli Eestis kokku [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema.
{{vaata|Vallakool}}
[[Pilt:Palamuse kihelkonnakooli hoone nr 5842.jpg|thumb|Palamuse kihelkonnakooli hoone juunis 2007]]
[[Pilt:Palamuse kihelkonnakooli klassiruum.jpg|pisi|[[Palamuse kihelkonnakool]]i klassiruum. Tänapäeval [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]]]]
19. sajandi esimese veerandi muudeti talurahvareformide käigus köstrikoolid uut tüüpi [[kihelkonnakool]]ideks – [[luteri usu kihelkonnakool]]ideks, mis moodustasid talurahvakoolide teise ehk kõrgema astme. [[Kihelkonnakool]] oli teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima [[vallakool]]i lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid. Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]] 1765. aasta [[koolipatent|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastatel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium|Kanepi kihelkonnakool]].
{{vaata|Kihelkonnakool}}
[[Pilt:Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Kreiskool]]i ja [[Tallinna Linnakool]]i hoone, [[Vene tänav]] 22]]
1802. aastal loodi Venemaa rahvahariduse ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. 1803. aastal kinnitatud rahvahariduse esialgsete eeskirjade ja neid täpsustava ülikoolidele alluvate koolide määrustik seadustasid linnades üheklassiliste [[elementaarkool]]ide ja kolmeklassiliste [[kreiskool]]ide asutamise. Venemaa keisririigi rahvahariduse ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette ka igas [[kubermangulinn]]as ja [[maakonnalinn]]as, maakonna- ehk [[kreiskool]]i asutamise.

[[1802]]. aastal taasavati [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserlik Tartu Ülikool]] (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Императорский Дерптский университет'').

[[19. sajand Eestis|19. sajand]]i [[1840. aastad|1840. aastatel]] [[Liivimaa kubermang]]us ja [[1880. aastad|1880. aastatel]] [[Eestimaa kubermang]]u läänepoolsetel aladel toimus [[usuvahetusliikumine]], mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[õigeusk]]u. [[1846]]. aastal rajati [[Riia Vaimulik Seminar]], esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses. Erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. 1846. aasta 26. jaanuaril andis [[Venemaa keiser]] [[Nikolai I]] korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse [[Õigeusk|õigeusu]] [[Õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakool]] ja [[Õigeusu abikool|abikoolid]]. 1840.–1860. aastatel rajati kõigis Eesti linnades õigeusu linnakoguduste juurde õigeusu [[Kirikukool|kirikukool]]id. Õigeusu kirikukoolid olid [[algkool]]id, mille ülesanne oli õigeusu koguduse liikmete laste õpetamine ning õigeusu vaimus kasvatamine. Õigeusu propageerimise eesmärgil olid kirikukoolide uksed avatud ka luterlastele. Õigeusu kirikukoolid olid üldreeglina koguduse ülalpidamisel ja osa kulusid kattis õppemaks. Õigeusu kirikukoolid allusid esialgu üksnes vene õigeusu vaimulikule ametkonnale. Kõrgem võim nende üle kuulus [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia peapiiskop]]ile.
{{vaata|Õigeusu kihelkonnakool|õigeusu abikool}}
1861. aastal muudeti Kuressaare ja Pärnu [[kreiskool]]id [[progümnaasium]]ideks ning rajati juurde kõrgemaid linna-tütarlastekoole ja [[Õigeusukool|õigeusukool]]e. 1854. aastal alustas tegevust [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na ülalpeetav [[Kuuda õpetajate seminar]] [[külakool]]iõpetajate ettevalmistamiseks ja 1861–1867 tegutsesid Tartus professorite juhendatud ja riikliku stipendiumiga toetatud pedagoogikakursused kreiskooli, progümnaasiumi ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistamiseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=E. v. Bradke|pealkiri=Erinnerungen an G. v. Bradke. - Heimatstimmen, 4|aasta=1910|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 

[[1872]]. aastal kinnitatud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] linnakoolide määruse kohaselt tuli [[saksa keel|saksakeelsed]] [[kreiskool]]id alates [[1874]]. aastast reorganiseerida [[Linnakool (1873–1913)|linnakoolideks]]. Uut tüüpi linnakoolid olid kuueaastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. 1873. aastast allutati ka linnades asuvad õigeusu kirikukoolid õppetöö liinis Venemaa rahvahariduse ministeeriumile ning nende tegevust hakkas kohapeal kontrollima õigeusu [[Talurahvakoolide inspektor|talurahvakoolide inspektor]]. 

Kui 1803. aastal vastu võetud esialgsed rahvahariduse eeskirjad panid linnades aluse kolmeastmelisele ühtluskooli põhimõttele rajatud koolivõrgule: [[elementaarkool]], [[kreiskool]], [[kubermangugümnaasium|gümnaasium]], siis 1820. aasta koolimäärustik aga hülgas [[ühtluskool]]i põhimõtte ja nägi ette rangelt [[seisus]]like koolide loomise, [[seisus]]likkuse printsiip ja eri koolitüübid eksisteerisid kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni.
{{vaata|Elementaarkool|Linnakool (1428–1805)|Kreiskool|Linnakool (1873–1913)}}

1869. aastast tegutsesid maa-algkoolid ehk Venemaa keisririigi rahvaharidusministeeriumile allunud [[ministeeriumikool]] (üheklassiline kolmeaastase või kaheklassiline viieaastase [[Õppekursus|õppekursus]]ega), Eesti esimene ministeeriumikool asutati 1887. aastal [[Sindi Gümnaasium|Sindi]]s, 1911. aastal oli ministeeriumikoole 80. Ministeeriumikoolid avati maapiirkondades ja seaduse järgi võisid need olla ühe- või kaheklassilised. Esimene klass koosnes kolmest jaost ja andis [[vallakool]]i hariduse, teine klass koosnes kahest jaost ja vastas teise astme [[rahvakool]]ile. Tavaliselt olid koolid kaheklassilised, viieaastase õppeajaga ja ette nähtud mõlemast soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval [[vald]], õpetajale maksis palka Venemaa keisririik. [[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Õppetöö ministeeriumikoolis kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Kogu õppetöö toimus alates kolmandast jaost vene keeles (erandiks olid emakeel, usuõpetus ja laulmine). Ministeeriumikoolis omandatud hea vene keele oskus andis andekamatele edasiõppimisvõimaluse kõrgemates õppeasutustes. 

1880. aastate alghariduskooli reformi esimese ukaasiga allutati 1885. aastal Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kubermangu luteri usu rahvakoolid ja [[õpetajate seminar]]id Rahvaharidusministeeriumile. Teise aktiga seati sisse sarnaselt Venemaaga [[Rahvakoolide direktor|rahvakoolide direktor]]ite ja inspektorite ametikohad [[Tartu õpperingkond|Tartu Õpperingkon]]nas. Kolmandaks ja kõige olulisemaks aktiks olid tsaari poolt 17. mail 1887 kinnitatud &quot;Ajutised täiendavad eeskirjad algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangus&quot;. Eeskirjade juhtprintsiibiks oli Baltimaades samasuguse koolikorralduse kehtestamine, nagu see oli [[Venemaa sisekubermangud]]es. 

1886. aastal töötas [[Liivimaa kubermang]]us 1097 maarahvakooli (123 [[Kihelkonnakool|kihelkonna-]] ja 974 [[vallakool]]i); 93% kõigist kooliealistest lastest sai õpetust kas koolis või kodus. 1880. aastal töötas [[Eestimaa kubermang]]us 532 kooli (2 seminari, 13 kihelkonna- ja 517 vallakooli). Kirjaoskamatuid oli 1881. aastal Liivimaa eesti alal 5,6%, Eestimaal 6%. Liivimaa kubermangu Saare- ja Muhumaal töötas 1886. aastal 148 kooli ([[Kaarma õpetajate seminar]], 12 kihelkonna- ja 135 vallakooli). 1896. aastal oli [[kirjaoskamatus|kirjaoskamatuid]] Liivimaal 2%, Eestimaal ainult 0,6%. Balti kubermangudes kehtis osaline koolikohustus, talupoegade lapsed pidid saama koolieelset koduõpetust, millele järgnes kolmeaastane õpe alama astme alghariduskoolis ja [[usuõpetus]]liku järelõpetusena [[leer]]iõpetus.

[[Venestusaeg|Venestusajal]], aastail 1887–1892 mindi koolides kõikides ainetundides (v.a usuõpetus) järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. Eri ettekäänetel suleti saksa koole. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtlemiskeelena koolis. 

[[Linnakool (1873–1913)|Linnakoolid]] reorganiseeriti alates 1913. aastast [[Kõrgem algkool|kõrgemateks algkool]]ideks.

Eestis tol ajal kehtinud üsna keerukas koolisüsteem koosnes [[algkool]]ist (1.–4. klass), [[Kõrgem algkool|kõrgemast algkool]]ist (5.–8. klass) ja [[gümnaasium]]ist (sisaldas ka 5.–8. klassi). Gümnaasiumis õpiti pärast algkooli lõpetamist kaheksa aastat, millele võis lisanduda ka 2–3 [[Ettevalmistusklass|ettevalmistusklass]]i. 

Tegutsesid ka kodundusharidust (majapidamis-, talutöö-, käsitöö-, toitlus-, kasvatus-, aiandus- jm teadmised) andnud [[kutseõppeasutus]]ed. Enne iseseisvumist töötas Eestis kaks majapidamis- ehk [[Kodumajanduskool|kodumajanduskool]]i: [[Võnnu kodumajanduskool]] (1876–1892) ja [[Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool]] [[Viljandi kreis|Viljandi]]maal [[Halliste]] lähedal (1911–1926)&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=511&amp;lid=455 Kodunduskool, majapidamiskool, kodutööstuskool, tööstuskool], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;. Eesti Vabariigi algusaastatel asutati veel mitu naistele mõeldud kodumajandus-, kodutööstus- ja naiskutsekooli.

[[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvudes]] oli veneaegne hariduskorraldus jätnud pärandiks kirju kogu mitme nimetusega [[algkool]]e: [[vallakool]]id, [[kihelkonnakool]]id, [[Kirikukool|kirikukool]]id, ühe- ja kaheklassilised [[ministeeriumikool]]id, [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]id, [[Kõrgem algkool|kõrgemad algkool]]id, [[Kroonualgkool|kroonualgkool]]id, [[Eraalgkool|eraalgkool]]id, [[Keskkooli ettevalmistusklass|keskkoolide ettevalmistusklass]]id. See pärand tuli kiires korras likvideerida ja luua avalik rahvakool ehk kiires korras luua [[ühtluskool]].

=== Eesti Vabariigis ===
Eestis oli kuni 1917. aastani kohustuslik läbida kolmeklassiline algkool, kusjuures see hakkas kehtima 10. eluaastast. [[1919]]. aastal hakati õppetööd esimest korda läbi viima eesti keeles, kui 1918. aasta sügisel võeti vastu [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine nelja-aastane [[koolikohustus]] 9–14-aastastele lastele. 5. ja 6.
klassid ei olnud sel perioodil algkoolide juures kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. 1920. aastal vastu võetud avalike algkoolide seadus kehtestas kohustusliku kuueklassilise alghariduse. Kõik senised talurahvakoolid ja linnaalgkoolid reorganiseeriti ühtse õppekava alusel töötavateks algkoolideks. Algkool moodustas [[ühtluskool]]i esimese astme.

1920. aasta 7. mail võttis Asutav Kogu vastu „Avalikkude [[algkool]]ide seaduse“, mille järgi pidi [[ühtluskool]]i esimene aste olema kuueklassiline kohustuslik emakeelne, tasuta ja ilmalik algkool, kusjuures koolikohustus pidi kestma kas 7.–16. eluaastani või algkooli lõpetamiseni. Alates 1924. aastast kehtestati koolikohustus kaheksa-aastastele lastele. Algkoolile järgnes viieklassiline vabatahtlik ja tasuline [[keskkool]], kuhu sai astuda ilma eksamita. [[Usuõpetus]] lülitati välja kooliprogrammist. Seaduse tegelik rakendamine lükkus mitmes osas edasi. Kuueklassilise algkooli täieliku teostamiseni jõuti alles 1930. aastal. 1930. aastal kehtestati kuueklassiline koolikohustus. 

1923. aastal olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakon]]nas 103 [[algkool]]i: [[Alavere algkool]] ja [[Pikva algkool]] [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]]; [[Anija algkool]] ja [[Kehra algkool]] [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]; [[Paldiski algkool]] [[Paldiski]] linn, [[Hageri algkool]] [[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla algkool]], [[Adila Algkool|Adila algkool]], [[Kelba algkool]] ja [[Rabivere algkool]] [[Hageri vald (1921)|Hageri vald]]; [[Harku algkool]], [[Ranna kool (Harjumaa)|Ranna algkool]], [[Haabersti algkool]] [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]]; [[Ingliste algkool]] ja [[Kädva algkool]] [[Ingliste vald]]; [[Hõreda algkool]], [[Juuru algkool]], [[Härgla algkool]] ja [[Mahtra algkool]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]]; [[Järvakandi algkool]], [[Ahekõnnu algkool]] [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]]; [[Jõelähtme algkool]], [[Kostivere algkool]], [[Ülgase algkool]], [[Jägala algkool]], [[Noome algkool]] [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme vald]]; [[Kabala Algkool|Kabala algkool]], [[Kehtna algkool]], [[Ohekatku algkool]] [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]]; [[Keila algkool]], [[Käosalu algkool]], [[Klooga algkool]] [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila vald]]; [[Kernu algkool]], [[Ruila algkool]] [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu vald]]; [[Kiiu algkool]], [[Kloostri algkool]], planeeritud [[Audevälja algkool]], [[Risti algkool]], [[Vasalemma algkool]], [[Ämari algkool]], [[Põllküla algkool]], [[Kodasuu algkool]], [[Kaberneeme algkool]] [[Kiiu vald]]; [[Kohila algkool]], [[Lohu algkool]], [[Pahkla algkool]], [[Kurtna Algkool|Kurtna algkool]], [[Saku algkool]] [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]]; [[Kolga algkool]], [[Loo algkool]], [[Hirvli algkool]], [[Leesi algkool]], [[Hara algkool]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga vald]]; [[Kuimetsa algkool]], [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa vald]]; [[Uuemõisa algkool]], [[Oru põhikool|Oru algkool]], [[Kurna algkool]], [[Lehmja algkool]] [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]]; [[Loksa Algkool|Loksa algkool]], [[Pärispea algkool]], [[Viinistu algkool]], [[Kõnnu algkool]], [[Suru algkool]] [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]]; [[Laitse algkool]], [[Nabala algkool]], [[Naissaare algkool]] (Rootsi õppekeelega) [[Laitse vald]]; [[Nehatu algkool]], [[Maardu algkool]], [[Kallavere algkool]], [[Raudvere algkool]] [[Nehatu vald]]; [[Nõmme Algkool|Nõmme algkool]] [[Nõmme alev]]; [[Nõva algkool]], [[Variku algkool]], [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vald]]; [[Pakri algkool]] (Rootsi õppekeelega), [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]]; [[Pikavere algkool]], [[Kiviloo algkool]] [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vald]]; [[Prangli Algkool|Prangli algkool]] [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]]; [[Raasiku algkool]], [[Haljava algkool]] [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]]; [[Rae algkool]], [[Vaida algkool]], [[Aruküla algkool]], [[Lagedi algkool]] [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]]; [[Alu algkool]], [[Rapla algkool]], [[Hagudi algkool]], [[Kodila algkool]], [[Valtu algkool]], [[Kuusiku algkool]], [[Jalase algkool]], [[Sikeldi algkool]], [[Raiküla vald]]; [[Palivere algkool]], [[Kose algkool]], [[Alavere algkool (Ravila vald)|Alavere algkool]], [[Ravila vald (1899)|Ravila vald]]; [[Nissi Algkool|Nissi algkool]], [[Riisipere algkool]], [[Munalaskme algkool]], [[Riisipere vald]]; [[Saku algkool]] [[Saku vald (1921)|Saku vald]]; [[Jälgimäe algkool]], [[Saue algkool]], [[Ääsna algkool]], [[Jõgisoo algkool]] [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]]; . [[Triigi algkool]], [[Ardu algkool]], [[Paunküla algkool]] [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]]; [[Varbola algkool]], [[Kuusalu algkool]], [[Pajaka algkool]] [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola vald]]; [[Vihterpalu algkool]] [[Vihterpalu vald]]; [[Viimsi algkool]] [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]]; [[Vääna algkool]] [[Vääna vald]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1923/10/11/4 Harju maakonna algkoolide wõrgukawa.], Päewaleht, nr. 271, 11 oktoober 1923&lt;/ref&gt;.

Valitsuse otsusega 1. septembrist 1920 avatigi kaks uut [[õpetajate seminar]]i, nimelt [[Võru Õpetajate Seminar|Võrus]] ja [[Läänemaa Õpetajate Seminar|Haapsalu]]s. [[Haridusministeerium]]i sooviks oli, et uued seminarid alustaksid tööd juba 1920. aasta sügisel, kuid raskused ruumide leidmisega ja kaadri komplekteerimisega võtsid mitu kuud aega. Uued seminarid Võrus ja Haapsalus alustasid tegevust 1921. aasta jaanuaris. Avatud seminarid koos juba varem tööd alustanud [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar|Tartu]], [[Tallinna Õpetajate Seminar|Tallinna]] ja [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere õpetajate seminar]]idega etendasid küllaltki tähtsat osa Eesti kooli demokratiseerimisel.

7. detsembril 1922 võttis Riigikogu vastu „Avalikkude [[keskkool]]ide seaduse“, selle järgi moodustas keskkool, mille üldiseks nimetuseks sai [[gümnaasium]], ühtluskooli teise astme. Keskkooli kursus jaotus kaheks astmeks: alamaste (1.-2. klass) ühise õppekavaga ning ülemaste (3.–5. klass) erineva õppekavaga. Keskkooli ülemaste võis õppeainete laadi ja ulatuse järgi olla korraldatud humanitaar-, reaal-, majandus-, tehnika- jt eriaineliste harudena. Keskkooli lõputunnistus andis õiguse astuda ilma eksamita kõrgemasse kooli. 

1925. aastal kehtestati tööstus- ja majanduskoolide seadused. [[Tööstuskool]]id pidid ette valmistama õppinud töölisi, kes vastaksid meistrikutse nõuetele ja tehnilisi abilisi, mehaanikuid, masiniste jt. [[Majanduskool]]id pidid valmistama ette õpilasi tööks riigi- ja omavalitsuse asutustes, kontorites ja pankades. 1928. aastal nimetati kõik varem asutatud majapidamiskoolid [[Kodumajanduskool|kodumajanduskool]]ideks. 1931. aasta täienduskoolide määruse alusel võisid omavalitsused avada [[Haridusministeerium]]ile allunud täiendusklasse või -koole, need täiendusklassid või -koolid olid kas kutsealased (põllumajanduslikud, kodumajanduslikud, tööstuslikud jne) või [[Üldhariduskool|üldharidus]]likud õppeasutused. 

[[1937. aasta koolireform Eestis|1937. aasta koolireform]]iga&lt;ref&gt;Maarja All, [https://core.ac.uk/download/pdf/187733069.pdf 1934. aasta haridusreform Eestis ning reformi revideerimine 1937. aastal], Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond. Tartu 2018&lt;/ref&gt; kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool. Seadustati kaks paralleelset teed [[algkool]]ist [[gümnaasium]]ini. Esimesel juhul läbis õpilane kuueklassilise algkooli, millele järgnes kolmeklassiline [[reaalkool]] ja kolmeklassiline [[gümnaasium]]. Teisel juhul läbis õpilane esmalt neljaklassilise algkooli, siis viieklassilise [[progümnaasium]]i ja kolmeklassilise [[gümnaasium]]i. 

Kutsehariduslike õppeasutuste seadusega viidi ka kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Täienduskoolide baasil asutati uuelaadsed õppeasutused: [[Kodutööstuskool|kodutööstuskool]]id, kus õpetati kahe aasta vältel kodundust, käsitööd ja aiandust. 1939/1940. õppeaastal tegutsesid Eestis [[Põllutöökool|põllundus]]-, aiandus- ja metsanduskoolid: [[Jäneda põllumajanduskeskkool|Jäneda Põllumajanduskeskkool]] koos eriklassiga, [[Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool|Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool]], [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela Põllunduskeskkool]], [[Räpina Aianduskeskkool]], [[Türi tehnika- ja maamajanduskool|Türi Aianduskeskkool]], [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum|Tihemetsa Metsatehnikum]] ja Kodupõllutöökeskkool; [[Põllumajanduslik kutseharidus|Põllumajanduslikku kutseharidust]] andvad [[Põllunduskool|põllunduskool]]id [[Petseri Põllunduskool|Petseri]]s, [[Penijõe Põllunduskool|Penijõe]]l, [[Keila Põllunduskool|Keila]]s, [[Putkaste Põllunduskool|Putkaste]]s, [[Pürksi Põllunduskool|Pürksi]]l, [[Helme Põllunduskool|Helme]]s, [[Polli Põllunduskool|Polli]]s, [[Arkna Põllunduskool|Arkna]]s, [[Avanduse Põllunduskool|Avanduse]]l, [[Kõljala Põllumajanduskool|Kõljala]]s, [[Vigala Põllunduskool|Vigala]]s, [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela Põllunduskool]] ja [[Vahi Põllunduskool]]; aianduskoolid Pollis, [[Arkna loomakasvatuskool|Arkna]]s, Ravilas, Vigalas ja [[Vahi aiandus-mesinduskool|Vahil]]; põllumajanduse erikoolid – [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool|Tooma Põllundus- ja Maaparanduskool]] eriklassiga, [[Vaeküla Tööjuhatajate ja Karjatalitajate Kool]], kontrollassistentide koolid [[Kuremaa Põllumajandustehnikum|Kuremaa Kontrollassistentide Kool]] ja [[Kuusiku Karjakontrollassistentide Kool|Kuusiku]]l, [[Vodja Tööjuhatajate Kool]], karjatalitajate koolid [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela]]s ja [[Purila Karjatalitajate Kool|Purila]]l ning [[Õisu Piimanduskool]] eriklassiga&lt;ref&gt;[[Rein Lillak]], [https://agrt.emu.ee/pdf/2000_1_lillak1.pdf LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI]&lt;/ref&gt;. 

1. augustil 1937 moodustati keskkoolid progümnaasiumide ja reaalkoolidena järgmiselt:

=== Riigi- ja omavalitsuskoolid ===
Progümnaasiumid:
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Kolledž]]i Progümnaasium. 2. [[Haapsalu Gümnaasium|Haapsalu]] Progümnaasium. 
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 3. Tallinna 1. [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav-Adolfi]] Progümnaasium (poeglastele). 4. [[Tallinna 2. gümnaasium|Tallinna 2.]] Progümnaasium (poeglastele). 8. [[Tallinna III Gümnaasium|Tallinna 3.]] Progümnaasium (tütarlastele). 6. [[Tallinna 4. Gümnaasium|Tallinna 4.]] Progümnaasium (tütarlastele). 7. [[Tallinna Saksa Reaalkool|Tallinna 5.]] Progümnaasium (saksa õppekeelega). 8. [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Nõmme]] Progümnaasium. 9. [[Rapla ühisgümnaasium|Harjumaa]] Progümnaasium Raplas. 10. [[Tartu Poeglaste Gümnaasium|Tartu]] 1. Progümnaasium (poeglastele). 11. [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 2.]] Progümnaasium (tütarlastele). 12. [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere]] Progümnaasium. 13. Narva 1. Progümnaasium. 14. [[Narva linna vene gümnaasium|Narva]] 2. Progümnaasium (vene õppekeelega). 15. [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu]] 1. Progümnaasium (poeglastele). 16. [[Pärnu 2. Progümnaasium]] (tütarlastele). 17. [[Paide Hammerbecki Põhikool|Paide]] Progümnaasium. 18. [[Jõhvi Põhikool|Jõhvi]] Progümnaasium. 19. [[Väike-Maarja Gümnaasium|Väike-Maarja]] Progümnaasium. 20. [[Viljandi Kesklinna Kool|Viljandi]] Progümnaasium. 21. [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa]] Progümnaasium. 22. [[Valga Gümnaasium|Valga]] Progümnaasium. 23. [[Kuressaare Hariduse Kool|Saaremaa]] Progümnaasium. 

Reaalkoolid: 
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Petseri Reaalkool.
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 2. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Reaalkool (poeglastele). 3. Tallinna 2. Reaalkool (poeglastele). 4. Tallinna 3. Reaalkool (tütarlastele). 5. Tallinna 4. Reaalkool (tütarlastele), 6. 5. Reaalkool (poeglastele). 7. Tallinna 6. Reaalkool (vene õppekeelega). 8. Tallinna 7. Reaalkool (tütarlastele). 9. Tartu 1. Reaalkool (poeglastele). 10. Tartu 2. Reaalkool (tütarlastele). 11. Tartu 3. Reaalkool. 12. Tartu Kolledži Reaalkool. 13. Rakvere Reaalkool. 14. Pärnu 1. Reaalkool (poeglastele). 15. Pärnu 2. Reaalkool (tütarlastele). 16. Tapa Reaalkool. 17. Türi Reaalkool. 13. Vändra Reaalkool. 19. Valga Reaalkool. 20. Tõrva Reaalkool. 21. Saaremaa Reaalkool. 22. Mustvee Reaalkool. 23. Kärdla Reaalkool.

Gümnaasiumid: 
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Riiklik Kolledž. 2. Haapsalu Gümnaasium. 3. [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium|Petseri Gümnaasium]]. 
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 4. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Gümnaasium (poeglastele). 5. Tallinna 2. Gümnaasium (poeglastele). 6. Tallinna 3. Gümnaasium (tütarlastele). 7. Tallinna 4. Gümnaasium (tütarlastele). 8. Tallinna 5. Gümnaasium (saksa õppekeelega). 9. Tallinna 6. Gümnaasium (vene õppekeelega). 10, Nõmme Gümnaasium. 11. Tartu 1. Gümnaasium (poeglastele). 12. Tartu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 13. Tartu Kolledž. 14. Rakvere Gümnaasium. 15. Narva 1. Gümnaasium. 16. Narva 2. Gümnaasium (vene õppekeelega). 17. Pärnu 1. Gümnaasium (poeglastele). 18. Pärnu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 19. [[Tapa Gümnaasium]]. 20. Paide Gümnaasium. 21. Valga Gümnaasium. 22. [[Tõrva Gümnaasium]]. 23. Viljandi Gümnaasium. 24. Saaremaa Gümnaasium. 25. [[Vändra Gümnaasium]].

=== Erakoolid ===
[[Pilt:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg|pisi|[[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i hoone]]
Progümnaasiumid: 1. [[Jakob Westholmi Gümnaasium|J. Westholmi]] Eraprogümnaasium (poeglastele) Tallinnas, 2. [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|E. Lenderi]] Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tallinnas, 3. [[Tallinna Erakolledž]]i Progümnaasium, 4. [[Hugo Treffneri Gümnaasium|H. Treffneri]] Eraprogümnaasium (poeglastele) Tartus, 5. [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tartus, 6. Viljandi Eraprogümnaasium (tütarlastele). 7. Võru Eraprogümnaasium. 8. Otepää Eraprogümnaasium.
Reaalkoolid: 1. H. Treffneri Erareaalkool (poeglastele) Tartus. 2. [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i Erareaalkool (tütarlastele) Tartus. 3. Võru Erareaalkool. 

Gümnaasiumid: 1. [[Jakob Westholmi Eragümnaasium|J. Westholmi Eragümnaasium]] (poeglastele) Tallinnas. 2. [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|E. Lenderi Eragümnaasium]] (tütarlastele) Tallinnas. 3. [[Tallinna Erakolledž]]i Gümnaasium. 4. [[Hugo Treffneri Eragümnaasium|H. Treffneri Eragümnaasium]] (poeglastele) Tartus. 3. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Gümnaasium|Eragümnaasium]] (tütarlastele) Tartus. 6. Viljandi Eragümnaasium (tütarlastele). 7. [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Võru Eragümnaasium]]. 

'''Erakeskkoolid õigustega õpilastele'''&lt;ref&gt;Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, mille õpilastele on eraõppeasustuste seaduse alusel antud kõik vastavate avalikkude koolide õpilaste õigused&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:Prantsuse Lütseumi hoone Tallinnas, Hariduse 3, 22. juuli 2011.jpg|pisi|[[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i hoone]]
Progümnaasiumid: 1. [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Prantsuse Lütseum]]i Eraprogümnaasium Tallinnas. 2. [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž|A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i Progümnaasium Tallinnas. 3. Tallinna Vene Eraprogümnaasium. 4. Tallinna Saksa Eraprogümnaasium (tütarlastele). 3. [[Tallinna Toomkool]]i Eraprogümnaasium. 6. Pärnu Saksa Eraprogümnaasium. 7. Rootsi Eraprogümnaasium Haapsalus. 

Reaalkoolid: 1. Rakvere Erareaalkool (tütarlastele). 

'''Õigusteta erakeskkoolid ja eragümnaasiumid'''&lt;ref&gt;Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, mille õpilastele võib anda eraõppeasutuste seaduse alusel tuvastavate avalikkude koolide õpilaste õigused.&lt;/ref&gt; 

Progümnaasiumid: 1. [[Tallinna Rahvaülikooli Selts]]i Erakolledži progümnaasium. 2. [[Ühendatud Usklikkude Haridusselts]]i Eraprogümnaasium Tallinnas. 

Reaalkoolid: 1. [[Kuressaare Saksa Erareaalkool]]. 2. [[Rakvere Saksa Erareaalkool]]. 3. [[Viljandi Saksa Erareaalkool]]. 4. [[Narva Saksa Erareaalkool]]. 5. [[Tallinna Juudi Erareaalkool]]. 6. [[Tartu Juudi Erareaalkool]]. 7. [[Valga Läti Erareaalkool]]. 

Gümnaasiumid: 1. Prantsuse Lütseumi Eragümnaasium Tallinnas. 2. Rakvere Eragümnaasium (tütarlastele). 3. Türi Eragümnaasium. 4. A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledži Gümnaasium. 5. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži Gümnaasium. 6. Tallinna Doomkooli Eragümnaasium. 7. Tallinna Saksa Eragümnaasium (tütarlastele). 8. Tartu Saksa Eragümnaasium. 9. Pärnu Saksa Eragümnaasium. 19. Tallinna Vene Eragümnaasium. 11. Valga Läti Eragümnaasium. 12. Väike-Maarja Eragümnaasium. 

Ajutiselt töötasid avalikud keskkoolid, mis keskkoolide ümberkorraldamise tõttu olid määratud järk-järgult sulgemisele. Progümnaasiumid (lõpetasid kava kohaselt tegevuse 1. aug. 1941.). 1) Petseri Progümnaasium. 2) Tartu Pedagoogiumi Progümnaasium. 3) Tallinna 7. Progümnaasium (poeglastele). 4) Tallinna 6. Progümnaasium (vene õppekeelega). 5) Tartu 3. Progümnaasium. 6) Tartu 4. Progümnaasium (saksa õppekeelega). 7) Tapa Progümnaasium. 8) Türi Progümnaasium. 9) Vändra Progümnaasium. 10) Tõrva Progümnaasium. Reaalkoolid (lõpetasid tegevuse 1. aug. 1939): 11) Tartu 4. Reaalkool (vene õppekeelega). Eraprogümnaasiumid: Eliisekooli Tütarlaste Eraprogümnaasium (lõpetas tegevuse 1. augustil 1938). Erareaalkoolid: Tartu Erareaalkool (lõpetas tegevuse 1. aug. 1939)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/06/19/29 Uus koolivõrk], Postimees (1886-1944), nr. 163, 19 juuni 1937&lt;/ref&gt;.

=== 1940. aasta ja keskkoolid ===
1940. aastal suleti Vabariigi Presidendi otsusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/19/10 1048. Vabariigi Presidendi otsus nr. 326.], Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940&lt;/ref&gt; kõik keskkoolide seaduse &lt;ref&gt;(SK VI 1938, 1,4)&lt;/ref&gt; ja gümnaasiumide seaduse &lt;ref&gt;(SK VI 1938, 1,5)&lt;/ref&gt; alusel avatud [[keskkool]]id, [[gümnaasium]]id ja [[kolledž]]id ühes nende juures töötavate kõrvalklasside ning algkoolidega. Vabariigi Presidendi otsusega nr 327 asutati avalike õppeasutistena keskkoolid, arvates 19. augustist 1940: 
*A. Riigi poolt ülal peetavad koolid: 1. [[Haapsalu Gümnaasium|Haapsalu Keskkool]], 2. [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium|Petseri Keskkool]], 3. [[Tartu Pedagoogiumi Keskkool]]
*B. Omavalitsuste poolt ülal peetavad koolid: 4. [[Tallinna I Keskkool]], 5. [[Tallinna II Keskkool]], 6. [[Tallinna Reaalkool|Tallinna III Keskkool]], 7. [[Tallinna IV Keskkool]], 8. [[Tallinna Saksa Reaalkool|Tallinna V Keskkool]], 9. [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium#Ajalugu|Tallinna VI Keskkool]], 10. [[Tallinna Inglise Kolledž#Ajalugu|Tallinna VII Keskkool]], 11. [[Tallinna 8. Keskkool (1940–1949)|Tallinna VIII Keskkool]], 12. [[Tallinna IX Keskkool]], 13. [[Tallinna X Keskkool]], 14. [[Tallinna XI Keskkool]], 15. [[Tallinna XII Keskkool]], 16. [[Tallinna XIII Keskkool]], 17. [[Rapla Keskkool]], 18. [[Tartu I Keskkool]], 19. [[Tartu Raatuse Kool|Tartu II Keskkool]], 20. [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu III Keskkool]], 21. [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu IV Keskkool]], 22. [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium|Tartu V Keskkool]], 23. [[Tartu VI Keskkool]], 24. [[Tartu VII Keskkool]], 25. [[Otepää Keskkool]], 26. [[Mustvee Keskkool]], 27. [[Narva 1. Keskkool|Narva I Keskkool]], 28. [[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Keskkool]], 29. [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere I Keskkool]], 30. [[Rakvere II Keskkool]], 31. [[Jõhvi Keskkool]], 32. [[Väike-Maarja Keskkool]], 33. [[Paide Keskkool]], 34. [[Tapa Keskkool]], 35. [[Türi keskkool|Türi Keskkool]], 36. [[Pärnu I Keskkool]], 37. [[Pärnu II Keskkool]], 38. [[Vändra Keskkool]], 39. [[Abja Keskkool]], 40. [[Viljandi I Keskkool]], 41. [[Viljandi II Keskkool]], 42. [[Põltsamaa Keskkool]], 43. [[Valga Keskkool]], 44. [[Tõrva Keskkool]], 45. [[Võru Keskkool]], 46. [[Lihula Keskkool]], 47. [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkool]], 48. [[Kuressaare Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/19/11 1049. Vabariigi Presidendi otsus nr. 327.], Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940&lt;/ref&gt;

=== Eesti NSV-s ===
1959–1963 aastatel kehtestati [[Eesti NSV]]-s kohustuslik 8-klassine [[koolikohustus]].

==Vaata ka==
*[[Eesti lasteaedade loend]]
*[[Eesti kõrgkoolide loend]] 
*[[Eesti koolide loend]]
*[[Eesti kutseõppeasutuste loend]]
*[[Eesti põhikoolide loend]]
*[[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]]
*[[Keelekümblus]]
*[[Muukeelne haridus Eestis]]
*[[Haridus Tallinnas]]

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=364&amp;lid=514 6.2.4. Algkoolid], [[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond
{{Commons|Category:Education in Estonia}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti haridus| ]]</text>
      <sha1>jmyj47cxl8rcb0pkbhzrr4awfu7xfzc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228057</id>
      <parentid>7228055</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:26:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Ojassaar</username>
        <id>206682</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7228055|7228055]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-47683-68|~2026-47683-68]] ([[User talk:~2026-47683-68|arutelu]])</comment>
      <origin>7228057</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48699" sha1="scpdez3gmd4t931zv2787v16ynwoizt" xml:space="preserve">{{allikad}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=märts}}
[[Pilt:Tallinna Tehnikakõrgkool - KL 2634.jpg|pisi|[[Tallinna Tehnikakõrgkool]] ]]
[[Pilt:Õuesõpe!.JPG|pisi|[[Õuesõpe]] Eestis]]
'''Eesti hariduse''' ajalugu sai alguse [[13. sajand|13.]]–[[14. sajand]]il, kui rajati esimesed koolid [[klooster|kloostrite]] ja [[peakirik]]ute juurde. Tänapäeval liigitatakse haridus Eestis [[üldharidus|üld]]-, [[kutseharidus|kutse]]- ja [[Huviharidus|huvi(ala)hariduseks]]. 

Haridussüsteemis on neli astet: [[alusharidus|alus]]-, [[põhiharidus|põhi]]-, [[keskharidus|kesk]]- ja [[kõrgharidus]].

On rajatud lai koolide ja neid toetavate haridusasutuste võrgustik.&lt;ref name=&quot;04_SEPTEMBER_2018_POSTIMEES&quot;&gt;4. september 2018, Holger Roonemaa, Mari Mets, Helen Mihelson, [https://www.postimees.ee/6143470/tarkusepaev-ilma-lasteta-eesti-337-kooli-kus-kell-enam-ei-helise Tarkusepäev ilma lasteta: Eesti 337 kooli, kus kell enam ei helise], postimees.ee.&lt;/ref&gt;

Eesti haridussüsteem koosneb riiklikest, munitsipaal-, avalikest ja eraharidusasutustest. Riigis on 2021. aasta seisuga kuus avalik-õiguslikku ülikooli, üks eraülikool, üheksa riigi rakenduskõrgkooli ja üks eraõiguslik kõrgkool. Üliõpilasi on ligikaudu 45 000.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608447998/gunnar-okk-eesti-ulikoolid-raha-ja-tulevik &quot;Gunnar Okk: Eesti ülikoolid, raha ja tulevik&quot;] ERR, 27. detsember 2021&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==
[[Eesti keskaeg|Eestimaa linnades tegutsesid keskajast]] alates 13. sajandi keskpaigast kuni [[reformatsioon]]ini katoliiklikud [[Kloostrikool|kloostri-]], [[Linnakool (1428–1805)|linna-]] ja [[toomkool]]id. [[Vana-Liivimaa]]l olid katoliku kiriku [[Tallinna piiskopkond|Tallinna piiskopkonna]], [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] ja [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] juures loodud: [[1250]]. aastal [[Tartu Toomkool]], [[1251]]. aastal [[Vana-Pärnu]]s loodud [[Pärnu Toomkool]], [[1266]]. aastal loodud [[Tallinna Toomkool]], [[1280]]. aastal [[Haapsalu]] toomkool. [[Ülikool]]iharidust saadi saksakeelsetes ülikoolides ([[Rostocki Ülikool|Rostocki]], [[Praha Ülikool|Praha]], [[Kölni ülikool|Kölni]], [[Erfurdi Ülikool|Erfurdi]], [[Heidelbergi ülikool|Heidelbergi]], [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi]], [[Marburgi ülikool|Marburgi]], [[Leideni Ülikool|Leideni]], [[Erlangeni Ülikool|Erlangeni]] ja teistes ülikoolides&lt;ref&gt;[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]]&lt;/ref&gt;). 

1424. aastal [[Rooma paavst]]i [[Martinus V]] antud loa alusel asutati [[linnakodanik]]e lastele [[Tallinna linnakool (1428)|Tallinna linnakool]]. Tallinna linnakool tegutses [[Oleviste kirik]]u juures [[1428]]. aastal. 1437. aastal on kool olnud ka [[Tallinna Niguliste kirik|Niguliste kirik]]u juures.&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 21&lt;/ref&gt; On ka varasemaid andmeid, et 1246. aastal asutati dominiiklaste [[Püha Katariina klooster|Püha Katariina kloostris]] kool, kuhu võeti õppima ka linnakodanike lapsi.  

[[16. sajand]]i esimesel poolel loodi linnakoolid ka [[Narva linnakool|Narva]]s, (1501) [[Tartu linnakool|Tartu]]s (umbes 1550), [[Pärnu linnakool|Pärnu]]s (1520), [[Paide linnakool|Paide]]s (1529) ja [[Haapsalu linnakool|Haapsalu]]s&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis], Tallinn, 2002, lk 21 jj&lt;/ref&gt;. [[Reformatsioon Liivimaal|Reformatsiooni järel Liivimaal]] muudeti katoliiklike [[Toomkapiitel|toomkapiitl]]ite juures tegutsenud [[toomkool]]id [[Luterlus|luterius]]u koolideks. Oleviste kiriku juures tegutsenud katoliiklik linnakool 1528. aastal&lt;ref&gt;Aleksander Elango, [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt. Luterluse juurdumine Eestis], Tallinn, 2002, lk 28&lt;/ref&gt; (1550&lt;ref&gt;[[Kyra Robert]], Tallinna linna Oleviste raamatukogu ajaloost. Keel ja Kirjandus, 1979, nr 4, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193499/142775/page/43 lk 229]-230&lt;/ref&gt;) reorganiseeriti [[Triviaalkool|triviaalkool]]iks, kus õppisid õpilased 18–20 aasta vanuseni ja koolis õpetati ladina ja saksa keelt, lugemist, kirjutamist, usuõpetust ja laulmist. Triviaalkool andis ainult algharidust ja valmistas ette õpilasi ette kõrgemateks ladina koolideks ([[gümnaasium]]iteks). 1543. aastal asutati [[Mihkli klooster|Mihkli kloostr]]i ruumides ka tütarlastekool. 

=== Rootsi ja Poola valitsusaeg ===
16. ajandi teisest poolest on teada linnakooli tegevus [[Viljandi]]s, [[Lihula]]s ja [[Rakvere]]s. 17. sajandil andis Tallinnas algharidust [[Tallinna all-linn]]as [[Tallinna raad|Tallinna ra]]ele alluvad linnakoolid – poistekool ja tütarlastekool&lt;ref&gt;[[Georg Adelheim]], [https://pbc.gda.pl/dlibra/publication/15146/edition/11743/content Die Jungfern-Schule in Reval]. [[Baltische Familiengeschichtliche Mitteilungen]], 1932, nr 1, seite 2-4&lt;/ref&gt; ja Toompeal asunud [[Tallinna Toomkool]]. 17. sajandil asutati linnakoolid [[Valga (Liivimaa)|Valgas]], [[Kuressaare]]s ja [[Põltsamaa]]l. Enamasti oli tegemist linnakooli alama astme – [[saksa kool]]iga, mõnel juhul aga kõrgema astme – [[ladina kool]]iga. Osades linnades tegutsesid mõlemad astmed koos [[triviaalkool]]i nimetuse all. Linnakoolid kuulusid [[raad|rae]] järelevalve alla, kes määras ametisse õpetajad. Koole rahastati linna ja koguduste poolt.&lt;ref&gt;Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.&lt;/ref&gt;

[[Rzeczpospolita]] kontrolli alla jäänud Lõuna-Eestis, alustati rahva [[Vastureformatsioon|rekatoliseerimist]], mille soodustamiseks asutati Tartus [[Jesuiitide kolleegium]], [[Tartu jesuiitide gümnaasium]] ja [[Tartu jesuiitide seminar]]. Gümnaasium tegutses aastatel 1583–1601 ja 1611–1625 ja seminari ehk tõlkide seminari eesmärk oli ette valmistada [[jesuiidid|jesuiitidele]] [[tõlk]]e misjonitööks. [[1622]]. aastal trükiti [[Braunsberg]]is, esimene [[Lõunaeesti murded|lõunaeestimurdelist]] teksti sisaldav säilinud teos, [[Agenda Parva]]. Raamat oli kirjutatud [[Liivimaa]] [[preester|preestritele]], raamatus on [[katoliiklus|katoliku]] [[liturgia]] juures vajalikke lauseid [[läti keel|läti]], eesti, [[poola keel|poola]] ja [[saksa keel]]es. [[Tartu piiramine (1625)|1625. aasta augustis kapituleerus Tartu]] rootslastele ja jesuiitide tegevus Tartus lõppes.
{{vaata|Rootsi aeg|Poola aeg}}
Rootsi ajal pandi alus eesti ja läti vaimulikule kirjandusele. [[Academia Gustaviana]] ja suuremate linnade gümnaasiumide juures tekkisid esimesed trükikojad. [[Eestikeelsete aabitsate loend|Esimene eestikeelne]] [[aabits]] ilmus [[1575]]. aastal, aga sellest pole säilinud ühtki eksemplari. Teadaolevalt pole ka säilinud ühtegi [[1684]]. aastal [[Riia]]s trükitud [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestikeelse aabitsa eksemplari, 1694. aasta [[Põhjaeesti murded|põhjaeestikeel]]ne aabits on [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Vanimad säilinud eestikeelsed aabitsad pärinevad [[17. sajand]]i lõpust ja [[18. sajand]]i algusest. Nende hulgast on teada viis eksemplari, millest kaks asuvad [[Lundi Ülikool]]i raamatukogus, kaks Kopenhaageni Kuninglikus Raamatukogus ja üks Riias erakogus. Vanim Eestis säilinud aabits on trükitud [[1777]]. aastal [[Tallinn]]as. 

1630. aastal asutati [[Tartu gümnaasium (1630–1632)|Tartu gümnaasium]], 1631. aastal avati [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna gümnaasium]] ja [[1633]]. aastal avas [[Christoph Reusner]] Tallinna gümnaasiumi juures [[Tallinna gümnaasiumi trükikoda|Tallinna gümnaasiumi trükikoja]]. 1642. aastal avati kool Rootsi koguduse juures Narvas.&lt;ref&gt;Johann Gottlieb Biedermann, Altes und Neues von Schulsachen. Erster Theil, Halle 1752, [https://books.google.de/books?id=v83eupFk5HQC&amp;pg=PA286#v=onepage&amp;q&amp;f=false seite 286]&lt;/ref&gt; [[1632]]. aastal asutas Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] Eesti vanima [[ülikool]]i, [[Academia Gustaviana]] ja 1632. aastal alustas tööd [[Tartu Ülikooli trükikoda]]. Saadeti ka õppima välismaa ülikoolidesse. Rootsi alamad võisid vaimuliku ameti saada, kuid ainult tingimusel, et nad ka Tartus on õppinud, vähemalt 2 aastat&lt;ref&gt;[[Olaf Sild]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/4041fad7-5940-4c96-b141-22169cfa02ce/content Mis tähendus oli rootsiaegsel Tartu ülikooli usuteaduskonnale Eestimaa ja Liivimaa kirikule.], Usuteadusline Ajakiri, Oktoober 1938, No 2,  lk 47-48&lt;/ref&gt; Ülikooliharidusega haritlasi saabus Eestisse ka Rootsi kuningriigi teistest ülikoolidest Rootsi ([[Uppsala Ülikool]], [[Lundi Ülikool]]), Soome ([[Turu Akadeemia]]) ja [[Rootsi Pommeri]] ([[Rostocki Ülikool]], [[Greifswaldi ülikool]], [[Erfurdi Ülikool]]) aladelt ja saksakeelsetest ülikoolidest ([[Gießeni ülikool]] jt). [[Lingua franca]] ehk sildkeeleks kõigi rahvuste vahel, kel erinev emakeel: rootslaste, soomlaste, sakslaste, poolakate, tšehhide ning teiste vahel oli [[ladina keel]].

[[1684]]. aastal rajas [[Bengt Gottfried Forselius]] [[Tartu]] lähedal [[Piiskopi mõis]]a [[Forseliuse seminar|Forseliuse seminari]], kus õpetati lugemist, kirjutamist, rehkendamist ja laulmist. [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Karl XI]] [[1686]]. aasta korralduste kohaselt hakkas ulatuslikum [[köstrikool]]ide asutamine, mille kohaselt tuli igasse [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[kihelkond]]a asutada kool. [[1688]]. aastal oli Eesti- ja Liivimaa 41 kihelkonnas kokku 49 [[talurahvakool]]i ([[köstrikool]]id, [[külakool]]id, [[mõisakool]]id) ligikaudu 1100–1200 õpilasega. [[1694]]. aastal tegutses Mandri-Eesti 45 kihelkonnas 59 kooli. Koolivõrk oli tihedam [[Lõuna-Eesti]]s, eriti [[Tartumaa]]l. Köstrikoolides õpetati lugemist, [[katekismus]]t ja kirikulaulu&lt;ref&gt;[[Aleksander Elango]], [https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/94/EPAM_0K_0039048-00001_54194.pdf Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt], Tallinn, 2002, lk 49&lt;/ref&gt;.

1687. aastal tegi [[Rootsi aeg|Rootsi valitsusaegne]] [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob Johann Hastfer]], ajendatuna [[1686. aasta kirikuseadus|1686. aasta Rootsi kirikuseadus]]est Liivimaa maapäeval ettepaneku asutada maapiirkondades igasse [[kihelkond]]a kool ja võtta ametisse [[köster]] või kooliõpetaja. [[Maapäev (rüütelkond)|Maapäev]] võttis ettepaneku vastu 1687. aastal ja 1690. aastal kehtestati samasugune korraldus ka Eestimaal ja 1695. aastal Saaremaal.

=== Venemaa keisririigi ajastu ===
[[Rootsi aeg|Rootsi aja]] lõpul asutatud köstrikoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] ([[1695]]–[[1697]]) ajal ning sellele järgnenud [[Põhjasõda|Põhjasõja]] aastatel ka [[Academia Gustavo-Carolina|Tartus ja Pärnus]] tegutsenud ülikool. Ülikooliharidust saadi saksakeelsetes [[Wittenbergi Ülikool|Wittenbergi]], [[Frankfurt Oderi ääres|Frankfurdi]]&lt;ref&gt;Prof. Dr. [[Wilhelm Stieda|W. Stieda]], [https://web.archive.org/web/20251213004952/https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/40008a0d-0611-4a7e-9f5a-7b7037ff9953/content Liv-, Est- und Kurländer auf der Universität Frankfurt a./O.]&lt;/ref&gt;, [[Erlangen-Nürnbergi Friedrich-Alexanderi Ülikool|Erlangeni]], [[Göttingeni ülikool|Göttingeni]], [[Leipzigi Ülikool|Leipzigi]], [[Rostocki Ülikool|Rostocki]], [[Königsbergi ülikool|Königsbergi]]&lt;ref&gt;[https://prussia.online/Data/Book/mi/mitteilungen-aus-dem-gebiete-der-geschichte-liv-est-und-kurlands-16-1/Mittheilungen%20aus%20dem%20Gebiete%20der%20Geschichte%20Liv-,%20Est-%20und%20Kurlands.%20Bd.%2016,%20H.%201%20(1893),%20OCR.pdf Liv-, Est- und Kurländer auf der Universität zu Königsberg i. Pr. Th. I. 1544—1710], Mitteilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv-, Est- und Kurlands. Bd.16&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erler, Georg (Ed.), Die Matrikel der Albertus-Universität zu Königsberg i. Pr. 1 : Die Immatrikulationen von 1544 - 1656, Leipzig : Duncker &amp; Humblot, 1910&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Erler, Georg (Ed.), [https://digital.ulb.hhu.de/ihd/content/pageview/8769803?query=Stavenhagen Die Matrikel der Albertus-Universität zu Königsberg i. Pr. 2 : Die Immatrikulationen von 1657 - 1829], Leipzig : Duncker &amp; Humblot, 1911/12&lt;/ref&gt;, [[Halle Ülikool|Halle]], [[Jena ülikool|Jena]] jt ülikoolides. Köstrikoolide taastamine ja uute loomine kihelkonnakeskustesse algas 1720.–1730. aastatel. [[18. sajand]]i keskpaigas tegutsesid köstrikoolid enamikus Liivimaa ja paljudes Eestimaa kihelkondades. Köstrikoolide peamiseks ülesandeks oli endiselt talurahva lastele lugemise õpetamine. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]il moodustasid [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] Eesti alade [[Balti kubermangud]]e [[talurahvakool]]ide süsteemi 1. astme, [[vallakool]] ja 2. astme, [[kihelkonnakool]]. [[Asehalduskord|Asehalduskorra]] ajal loodi linnades pea- ja alamrahvakoolid, 1789. aastal asutati Tallinnas venekeelne neljaklassiline ülemrahvakool. 1786. aastal seadustati [[erakool]]ide loomine. Maakonnalinna­des jäid venekeelsed alamrahvakoolid ilmselt avamata, sest andmed nende avamisest ja olemasolust puuduvad&lt;ref&gt;M. Okas. [https://web.archive.org/web/20140108173053/http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=174 Koolide venestamisest Baltimail], [[Eesti Kirjandus]] nr 3/1934&lt;/ref&gt;. 1787. aastal andis Liivimaa kindralkuberner Georg Browne välja täiendava koolipatendi, milles nõuti, et ka igas [[Eestimaa kubermang]]u kihelkonnakeskuses tegutseks [[kihelkonnakool]] ja igas mõisakogukonnas [[mõisakool|mõisa-]] või [[külakool]]. Seadus määras ka trahvi mõisaomanikule, kes ei tahtnud täita talle määratud kohustusi. Püsiv koolivõrk kujunes Eestis välja 19. sajandil. 
[[Pilt:Heimtali vallakool (3).JPG|pisi|[[Heimtali vallakool]]i hoone]]

[[17. sajand]]i lõpust kuni [[20. sajand]]i alguseni [[Eesti]]s tegutses madalama astme [[talurahvakool]]ina [[mõisakool]], mille ülalpidajaks oli [[mõis]]. Mõisakoolid eksisteerisid kõrvuti [[külakool]]ide, [[köstrikool]]ide ja [[vallakool]]idega. Mõisakoolide tegevus katkes [[Rootsi aeg#Suur nälg|Suure näljahäda]] ja [[Põhjasõda|Põhjasõja]] tõttu [[18. sajand]]i alguses. Uuesti hakati koole rajama 1730. aastatel.
{{vaata|Mõisakool}}
Eestlaste jaoks rajati püsivalt tegutsevad koolid Tallinna XVIII sajandi alguses. 1730. aastatel oli alama astme koole kolm: üks [[Tallinna Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]]u juures ja kaks seegikooli. Koole pidasid köstrid, seal õpetati katekismust ja eesti keeles lugema ja kirjutama. [[18. sajand Eestis|18. sajand]]i lõpuks seegikoolide tegevus hääbus ja ainsaks elujõuliseks kooliks linnaeestlastele jäi [[Tallinna Püha Vaimu kogudus|Püha Vaimu kogudus]]e kool. Kogudusekooli võeti vastu kõik, kes õppida soovisid, hoolimata soost või vanusest. Püha Vaimu koolis käijatest oli enamik 7–15-aastased käsitööliste lapsed, kes sageli soovisid edasi õppida mõnes teises linna koolis. [[19. sajand Eestis|19. sajand]]i esimesel veerandil tegutsesid Tallinnas Püha Vaimu koguduse ja Tallinna rootsi koguduse alama astme koolid.&lt;ref&gt;[[Triin Kröönström]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/kuidas-me-saime-ta-unustada/ Kuidas me saime ta unustada?], Sirp, 21.06.2024&lt;/ref&gt; 

1816. ja 1819. aastate talurahvaseadusega loodi kaheastmeline luteri usu [[talurahvakool]]ide süsteem. [[Eestimaa kubermang|Eestimaa]] [[1816]]. aasta [[Eestimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] ja [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]] [[1819]]. aasta [[Liivimaa talurahvaseadused|talurahvaseadus]] panid [[vallakool]]ide asutamise ja ülalpidamise kohustuse talurahva[[kogukond]]adele, kes pidi asutama ühe kooli iga 1000 liikme kohta Eestimaal ja iga 500 meesliikme kohta Liivimaal. Vallakoolide võrk kujunes lõplikult välja [[Lõuna-Eesti]]s 1850. aastatel ja [[Põhja-Eesti]]s 1870. aastatel. Kuni [[1838]]. aastani allusid luteri usu talurahvakoolid formaalselt [[Tartu õpperingkond|Tartu õpperingkonna]] kuraatorile. [[1838]]. aastal allutati kõik talurahvakoolid [[rüütelkond]]ade ja [[konsistoorium]]ide juhtimisele. Vallakoole (koos [[mõisakool]]idega) oli Eestis kokku [[1834]]. aastal 580, [[1852]]. aastal 784 ja [[1887]]. aastal 1238. Alates 1880. aastate lõpust hakkas vallakoolide arv vähenema.
{{vaata|Vallakool}}
[[Pilt:Palamuse kihelkonnakooli hoone nr 5842.jpg|thumb|Palamuse kihelkonnakooli hoone juunis 2007]]
[[Pilt:Palamuse kihelkonnakooli klassiruum.jpg|pisi|[[Palamuse kihelkonnakool]]i klassiruum. Tänapäeval [[Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum]]]]
19. sajandi esimese veerandi muudeti talurahvareformide käigus köstrikoolid uut tüüpi [[kihelkonnakool]]ideks – [[luteri usu kihelkonnakool]]ideks, mis moodustasid talurahvakoolide teise ehk kõrgema astme. [[Kihelkonnakool]] oli teise (kõrgema) astme [[talurahvakool]], kuhu võeti õppima [[vallakool]]i lõpetanuid või muul viisil esimese astme hariduse omandanuid. Esimesed kihelkonnakoolid loodi Liivimaal [[Liivimaa kuberneride loend|Liivimaa]] [[kindralkuberner]] [[George Browne]] 1765. aasta [[koolipatent|koolipatendi]] alusel, esimeseks kihelkonnakooliks oli [[Kanepi]]s aastatel 1804–1818 tegutsenud [[Kanepi Gümnaasium|Kanepi kihelkonnakool]].
{{vaata|Kihelkonnakool}}
[[Pilt:Tallinna Kreiskooli (1832-87) ja Tallinna Linnakooli (1917.aastani) hoone.jpg|pisi|[[Tallinna Kreiskool]]i ja [[Tallinna Linnakool]]i hoone, [[Vene tänav]] 22]]
1802. aastal loodi Venemaa rahvahariduse ministeerium ja korraldati ümber kogu Venemaa keisririigi haridussüsteem. 1803. aastal kinnitatud rahvahariduse esialgsete eeskirjade ja neid täpsustava ülikoolidele alluvate koolide määrustik seadustasid linnades üheklassiliste [[elementaarkool]]ide ja kolmeklassiliste [[kreiskool]]ide asutamise. Venemaa keisririigi rahvahariduse ministeerium töötas välja uued koolikorralduse alused ja 5. novembril 1804 kinnitatud ülikoolidele alluvate õppeasutuste põhimäärus nägid ette ka igas [[kubermangulinn]]as ja [[maakonnalinn]]as, maakonna- ehk [[kreiskool]]i asutamise.

[[1802]]. aastal taasavati [[Tartu Ülikooli ajalugu|Tartu ülikool]] [[rüütelkond]]adest sõltuva Balti (provintsiaal)ülikoolina. [[12. detsember|12. detsembril]] 1802 [[Aleksander I]] kinnitatud asutamisaktiga sai ülikoolist saksakeelne [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Keiserlik Tartu Ülikool]] (''Kaiserliche Universität zu Dorpat''; ''Императорский Дерптский университет'').

[[19. sajand Eestis|19. sajand]]i [[1840. aastad|1840. aastatel]] [[Liivimaa kubermang]]us ja [[1880. aastad|1880. aastatel]] [[Eestimaa kubermang]]u läänepoolsetel aladel toimus [[usuvahetusliikumine]], mille käigus astus märkimisväärne osa nende alade maaelanikkonnast [[õigeusk]]u. [[1846]]. aastal rajati [[Riia Vaimulik Seminar]], esialgu vaimuliku koolina Riia vikaarpiiskopi alluvuses. Erinevalt vene vaimulikest seminaridest, kuhu võeti vaid vaimulike lapsi, lubati Riia kooli ka talupoegade lapsed. 1846. aasta 26. jaanuaril andis [[Venemaa keiser]] [[Nikolai I]] korralduse asutada Liivimaa kubermangu igasse vasttekkinud õigeusukogudusse [[Õigeusk|õigeusu]] [[Õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakool]] ja [[Õigeusu abikool|abikoolid]]. 1840.–1860. aastatel rajati kõigis Eesti linnades õigeusu linnakoguduste juurde õigeusu [[Kirikukool|kirikukool]]id. Õigeusu kirikukoolid olid [[algkool]]id, mille ülesanne oli õigeusu koguduse liikmete laste õpetamine ning õigeusu vaimus kasvatamine. Õigeusu propageerimise eesmärgil olid kirikukoolide uksed avatud ka luterlastele. Õigeusu kirikukoolid olid üldreeglina koguduse ülalpidamisel ja osa kulusid kattis õppemaks. Õigeusu kirikukoolid allusid esialgu üksnes vene õigeusu vaimulikule ametkonnale. Kõrgem võim nende üle kuulus [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia peapiiskop]]ile.
{{vaata|Õigeusu kihelkonnakool|õigeusu abikool}}
1861. aastal muudeti Kuressaare ja Pärnu [[kreiskool]]id [[progümnaasium]]ideks ning rajati juurde kõrgemaid linna-tütarlastekoole ja [[Õigeusukool|õigeusukool]]e. 1854. aastal alustas tegevust [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na ülalpeetav [[Kuuda õpetajate seminar]] [[külakool]]iõpetajate ettevalmistamiseks ja 1861–1867 tegutsesid Tartus professorite juhendatud ja riikliku stipendiumiga toetatud pedagoogikakursused kreiskooli, progümnaasiumi ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistamiseks.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=E. v. Bradke|pealkiri=Erinnerungen an G. v. Bradke. - Heimatstimmen, 4|aasta=1910|koht=|kirjastus=|lehekülg=}}&lt;/ref&gt; 

[[1872]]. aastal kinnitatud [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] linnakoolide määruse kohaselt tuli [[saksa keel|saksakeelsed]] [[kreiskool]]id alates [[1874]]. aastast reorganiseerida [[Linnakool (1873–1913)|linnakoolideks]]. Uut tüüpi linnakoolid olid kuueaastase kursusega venekeelsed riiklikud poeglaste kõrgema astme algharidusasutused. 1873. aastast allutati ka linnades asuvad õigeusu kirikukoolid õppetöö liinis Venemaa rahvahariduse ministeeriumile ning nende tegevust hakkas kohapeal kontrollima õigeusu [[Talurahvakoolide inspektor|talurahvakoolide inspektor]]. 

Kui 1803. aastal vastu võetud esialgsed rahvahariduse eeskirjad panid linnades aluse kolmeastmelisele ühtluskooli põhimõttele rajatud koolivõrgule: [[elementaarkool]], [[kreiskool]], [[kubermangugümnaasium|gümnaasium]], siis 1820. aasta koolimäärustik aga hülgas [[ühtluskool]]i põhimõtte ja nägi ette rangelt [[seisus]]like koolide loomise, [[seisus]]likkuse printsiip ja eri koolitüübid eksisteerisid kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni.
{{vaata|Elementaarkool|Linnakool (1428–1805)|Kreiskool|Linnakool (1873–1913)}}

1869. aastast tegutsesid maa-algkoolid ehk Venemaa keisririigi rahvaharidusministeeriumile allunud [[ministeeriumikool]] (üheklassiline kolmeaastase või kaheklassiline viieaastase [[Õppekursus|õppekursus]]ega), Eesti esimene ministeeriumikool asutati 1887. aastal [[Sindi Gümnaasium|Sindi]]s, 1911. aastal oli ministeeriumikoole 80. Ministeeriumikoolid avati maapiirkondades ja seaduse järgi võisid need olla ühe- või kaheklassilised. Esimene klass koosnes kolmest jaost ja andis [[vallakool]]i hariduse, teine klass koosnes kahest jaost ja vastas teise astme [[rahvakool]]ile. Tavaliselt olid koolid kaheklassilised, viieaastase õppeajaga ja ette nähtud mõlemast soost lastele. Ministeeriumikooli pidas üleval [[vald]], õpetajale maksis palka Venemaa keisririik. [[Venestamine|Venestamise]] käigus allutati vallakoolid alates [[1885]]. aastast [[Venemaa Keisririigi Rahvahariduse Ministeerium]]ile, millest ka nimetus ''ministeeriumikool,'' ning õppetöö viidi üle venekeelseks. Õppetöö ministeeriumikoolis kestis 15. septembrist 15. maini, koolis käidi umbes 180 päeva aastas. Kogu õppetöö toimus alates kolmandast jaost vene keeles (erandiks olid emakeel, usuõpetus ja laulmine). Ministeeriumikoolis omandatud hea vene keele oskus andis andekamatele edasiõppimisvõimaluse kõrgemates õppeasutustes. 

1880. aastate alghariduskooli reformi esimese ukaasiga allutati 1885. aastal Liivi-, Eesti- ja Kuramaa kubermangu luteri usu rahvakoolid ja [[õpetajate seminar]]id Rahvaharidusministeeriumile. Teise aktiga seati sisse sarnaselt Venemaaga [[Rahvakoolide direktor|rahvakoolide direktor]]ite ja inspektorite ametikohad [[Tartu õpperingkond|Tartu Õpperingkon]]nas. Kolmandaks ja kõige olulisemaks aktiks olid tsaari poolt 17. mail 1887 kinnitatud &quot;Ajutised täiendavad eeskirjad algkoolide juhtimise kohta Liivi-, Kura- ja Eestimaa kubermangus&quot;. Eeskirjade juhtprintsiibiks oli Baltimaades samasuguse koolikorralduse kehtestamine, nagu see oli [[Venemaa sisekubermangud]]es. 

1886. aastal töötas [[Liivimaa kubermang]]us 1097 maarahvakooli (123 [[Kihelkonnakool|kihelkonna-]] ja 974 [[vallakool]]i); 93% kõigist kooliealistest lastest sai õpetust kas koolis või kodus. 1880. aastal töötas [[Eestimaa kubermang]]us 532 kooli (2 seminari, 13 kihelkonna- ja 517 vallakooli). Kirjaoskamatuid oli 1881. aastal Liivimaa eesti alal 5,6%, Eestimaal 6%. Liivimaa kubermangu Saare- ja Muhumaal töötas 1886. aastal 148 kooli ([[Kaarma õpetajate seminar]], 12 kihelkonna- ja 135 vallakooli). 1896. aastal oli [[kirjaoskamatus|kirjaoskamatuid]] Liivimaal 2%, Eestimaal ainult 0,6%. Balti kubermangudes kehtis osaline koolikohustus, talupoegade lapsed pidid saama koolieelset koduõpetust, millele järgnes kolmeaastane õpe alama astme alghariduskoolis ja [[usuõpetus]]liku järelõpetusena [[leer]]iõpetus.

[[Venestusaeg|Venestusajal]], aastail 1887–1892 mindi koolides kõikides ainetundides (v.a usuõpetus) järk-järgult üle venekeelsele õpetusele. Eri ettekäänetel suleti saksa koole. 1893. aastast keelati emakeel linnas mitte ainult õppekeelena, vaid ka õpilaste suhtlemiskeelena koolis. 

[[Linnakool (1873–1913)|Linnakoolid]] reorganiseeriti alates 1913. aastast [[Kõrgem algkool|kõrgemateks algkool]]ideks.

Eestis tol ajal kehtinud üsna keerukas koolisüsteem koosnes [[algkool]]ist (1.–4. klass), [[Kõrgem algkool|kõrgemast algkool]]ist (5.–8. klass) ja [[gümnaasium]]ist (sisaldas ka 5.–8. klassi). Gümnaasiumis õpiti pärast algkooli lõpetamist kaheksa aastat, millele võis lisanduda ka 2–3 [[Ettevalmistusklass|ettevalmistusklass]]i. 

Tegutsesid ka kodundusharidust (majapidamis-, talutöö-, käsitöö-, toitlus-, kasvatus-, aiandus- jm teadmised) andnud [[kutseõppeasutus]]ed. Enne iseseisvumist töötas Eestis kaks majapidamis- ehk [[Kodumajanduskool|kodumajanduskool]]i: [[Võnnu kodumajanduskool]] (1876–1892) ja [[Liplapi aiatöö- ja majapidamiskool]] [[Viljandi kreis|Viljandi]]maal [[Halliste]] lähedal (1911–1926)&lt;ref&gt;[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=511&amp;lid=455 Kodunduskool, majapidamiskool, kodutööstuskool, tööstuskool], Eesti Ajalooarhiiv&lt;/ref&gt;. Eesti Vabariigi algusaastatel asutati veel mitu naistele mõeldud kodumajandus-, kodutööstus- ja naiskutsekooli.

[[Eesti iseseisvumine|Eesti iseseisvudes]] oli veneaegne hariduskorraldus jätnud pärandiks kirju kogu mitme nimetusega [[algkool]]e: [[vallakool]]id, [[kihelkonnakool]]id, [[Kirikukool|kirikukool]]id, ühe- ja kaheklassilised [[ministeeriumikool]]id, [[Linnakool (1873–1913)|linnakool]]id, [[Kõrgem algkool|kõrgemad algkool]]id, [[Kroonualgkool|kroonualgkool]]id, [[Eraalgkool|eraalgkool]]id, [[Keskkooli ettevalmistusklass|keskkoolide ettevalmistusklass]]id. See pärand tuli kiires korras likvideerida ja luua avalik rahvakool ehk kiires korras luua [[ühtluskool]].

=== Eesti Vabariigis ===
Eestis oli kuni 1917. aastani kohustuslik läbida kolmeklassiline algkool, kusjuures see hakkas kehtima 10. eluaastast. [[1919]]. aastal hakati õppetööd esimest korda läbi viima eesti keeles, kui 1918. aasta sügisel võeti vastu [[Eesti Ajutine Valitsus|Eesti Ajutise Valitsuse]] määrus, mille kohaselt tunnistati õppekeeleks õpilaste emakeel ning 1. oktoobrist 1919 kehtestati üldine nelja-aastane [[koolikohustus]] 9–14-aastastele lastele. 5. ja 6.
klassid ei olnud sel perioodil algkoolide juures kohustuslikud, vaid vabatahtlikud. 1920. aastal vastu võetud avalike algkoolide seadus kehtestas kohustusliku kuueklassilise alghariduse. Kõik senised talurahvakoolid ja linnaalgkoolid reorganiseeriti ühtse õppekava alusel töötavateks algkoolideks. Algkool moodustas [[ühtluskool]]i esimese astme.

1920. aasta 7. mail võttis Asutav Kogu vastu „Avalikkude [[algkool]]ide seaduse“, mille järgi pidi [[ühtluskool]]i esimene aste olema kuueklassiline kohustuslik emakeelne, tasuta ja ilmalik algkool, kusjuures koolikohustus pidi kestma kas 7.–16. eluaastani või algkooli lõpetamiseni. Alates 1924. aastast kehtestati koolikohustus kaheksa-aastastele lastele. Algkoolile järgnes viieklassiline vabatahtlik ja tasuline [[keskkool]], kuhu sai astuda ilma eksamita. [[Usuõpetus]] lülitati välja kooliprogrammist. Seaduse tegelik rakendamine lükkus mitmes osas edasi. Kuueklassilise algkooli täieliku teostamiseni jõuti alles 1930. aastal. 1930. aastal kehtestati kuueklassiline koolikohustus. 

1923. aastal olid [[Harju maakond#Ajalugu|Harju maakon]]nas 103 [[algkool]]i: [[Alavere algkool]] ja [[Pikva algkool]] [[Alavere vald (Kose kihelkond)|Alavere vald]]; [[Anija algkool]] ja [[Kehra algkool]] [[Anija vald (Harju-Jaani kihelkond)|Anija vald]]; [[Paldiski algkool]] [[Paldiski]] linn, [[Hageri algkool]] [[Maidla Algkool (Raplamaa)|Maidla algkool]], [[Adila Algkool|Adila algkool]], [[Kelba algkool]] ja [[Rabivere algkool]] [[Hageri vald (1921)|Hageri vald]]; [[Harku algkool]], [[Ranna kool (Harjumaa)|Ranna algkool]], [[Haabersti algkool]] [[Harku vald (Keila kihelkond)|Harku vald]]; [[Ingliste algkool]] ja [[Kädva algkool]] [[Ingliste vald]]; [[Hõreda algkool]], [[Juuru algkool]], [[Härgla algkool]] ja [[Mahtra algkool]] [[Juuru vald (Juuru kihelkond)|Juuru vald]]; [[Järvakandi algkool]], [[Ahekõnnu algkool]] [[Järvakandi vald (Rapla kihelkond)|Järvakandi vald]]; [[Jõelähtme algkool]], [[Kostivere algkool]], [[Ülgase algkool]], [[Jägala algkool]], [[Noome algkool]] [[Jõelähtme vald (Jõelähtme kihelkond)|Jõelehtme vald]]; [[Kabala Algkool|Kabala algkool]], [[Kehtna algkool]], [[Ohekatku algkool]] [[Kabala vald (Rapla kihelkond)|Kabala vald]]; [[Keila algkool]], [[Käosalu algkool]], [[Klooga algkool]] [[Keila vald (Keila kihelkond)|Keila vald]]; [[Kernu algkool]], [[Ruila algkool]] [[Kernu vald (Hageri kihelkond)|Kernu vald]]; [[Kiiu algkool]], [[Kloostri algkool]], planeeritud [[Audevälja algkool]], [[Risti algkool]], [[Vasalemma algkool]], [[Ämari algkool]], [[Põllküla algkool]], [[Kodasuu algkool]], [[Kaberneeme algkool]] [[Kiiu vald]]; [[Kohila algkool]], [[Lohu algkool]], [[Pahkla algkool]], [[Kurtna Algkool|Kurtna algkool]], [[Saku algkool]] [[Kohila vald (Hageri kihelkond)|Kohila vald]]; [[Kolga algkool]], [[Loo algkool]], [[Hirvli algkool]], [[Leesi algkool]], [[Hara algkool]], [[Kolga vald (Kuusalu kihelkond)|Kolga vald]]; [[Kuimetsa algkool]], [[Kuimetsa vald (Juuru kihelkond)|Kuimetsa vald]]; [[Uuemõisa algkool]], [[Oru põhikool|Oru algkool]], [[Kurna algkool]], [[Lehmja algkool]] [[Kuivajõe vald (Kose kihelkond)|Kuivajõe vald]]; [[Loksa Algkool|Loksa algkool]], [[Pärispea algkool]], [[Viinistu algkool]], [[Kõnnu algkool]], [[Suru algkool]] [[Kõnnu vald (Kuusalu kihelkond)|Kõnnu vald]]; [[Laitse algkool]], [[Nabala algkool]], [[Naissaare algkool]] (Rootsi õppekeelega) [[Laitse vald]]; [[Nehatu algkool]], [[Maardu algkool]], [[Kallavere algkool]], [[Raudvere algkool]] [[Nehatu vald]]; [[Nõmme Algkool|Nõmme algkool]] [[Nõmme alev]]; [[Nõva algkool]], [[Variku algkool]], [[Nõva vald (Risti kihelkond)|Nõva vald]]; [[Pakri algkool]] (Rootsi õppekeelega), [[Pakri vald (Harju-Madise kihelkond)|Pakri vald]]; [[Pikavere algkool]], [[Kiviloo algkool]] [[Peningi vald (Harju-Jaani kihelkond)|Peningi vald]]; [[Prangli Algkool|Prangli algkool]] [[Prangli vald (Jõelähtme kihelkond)|Prangli vald]]; [[Raasiku algkool]], [[Haljava algkool]] [[Raasiku vald (Harju-Jaani kihelkond)|Raasiku vald]]; [[Rae algkool]], [[Vaida algkool]], [[Aruküla algkool]], [[Lagedi algkool]] [[Rae vald (Jüri kihelkond)|Rae vald]]; [[Alu algkool]], [[Rapla algkool]], [[Hagudi algkool]], [[Kodila algkool]], [[Valtu algkool]], [[Kuusiku algkool]], [[Jalase algkool]], [[Sikeldi algkool]], [[Raiküla vald]]; [[Palivere algkool]], [[Kose algkool]], [[Alavere algkool (Ravila vald)|Alavere algkool]], [[Ravila vald (1899)|Ravila vald]]; [[Nissi Algkool|Nissi algkool]], [[Riisipere algkool]], [[Munalaskme algkool]], [[Riisipere vald]]; [[Saku algkool]] [[Saku vald (1921)|Saku vald]]; [[Jälgimäe algkool]], [[Saue algkool]], [[Ääsna algkool]], [[Jõgisoo algkool]] [[Saue vald (Keila kihelkond)|Saue vald]]; . [[Triigi algkool]], [[Ardu algkool]], [[Paunküla algkool]] [[Triigi vald (Kose kihelkond)|Triigi vald]]; [[Varbola algkool]], [[Kuusalu algkool]], [[Pajaka algkool]] [[Varbola vald (Nissi kihelkond)|Varbola vald]]; [[Vihterpalu algkool]] [[Vihterpalu vald]]; [[Viimsi algkool]] [[Viimsi vald (Jõelähtme kihelkond)|Viimsi vald]]; [[Vääna algkool]] [[Vääna vald]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1923/10/11/4 Harju maakonna algkoolide wõrgukawa.], Päewaleht, nr. 271, 11 oktoober 1923&lt;/ref&gt;.

Valitsuse otsusega 1. septembrist 1920 avatigi kaks uut [[õpetajate seminar]]i, nimelt [[Võru Õpetajate Seminar|Võrus]] ja [[Läänemaa Õpetajate Seminar|Haapsalu]]s. [[Haridusministeerium]]i sooviks oli, et uued seminarid alustaksid tööd juba 1920. aasta sügisel, kuid raskused ruumide leidmisega ja kaadri komplekteerimisega võtsid mitu kuud aega. Uued seminarid Võrus ja Haapsalus alustasid tegevust 1921. aasta jaanuaris. Avatud seminarid koos juba varem tööd alustanud [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar|Tartu]], [[Tallinna Õpetajate Seminar|Tallinna]] ja [[Rakvere Õpetajate Seminar|Rakvere õpetajate seminar]]idega etendasid küllaltki tähtsat osa Eesti kooli demokratiseerimisel.

7. detsembril 1922 võttis Riigikogu vastu „Avalikkude [[keskkool]]ide seaduse“, selle järgi moodustas keskkool, mille üldiseks nimetuseks sai [[gümnaasium]], ühtluskooli teise astme. Keskkooli kursus jaotus kaheks astmeks: alamaste (1.-2. klass) ühise õppekavaga ning ülemaste (3.–5. klass) erineva õppekavaga. Keskkooli ülemaste võis õppeainete laadi ja ulatuse järgi olla korraldatud humanitaar-, reaal-, majandus-, tehnika- jt eriaineliste harudena. Keskkooli lõputunnistus andis õiguse astuda ilma eksamita kõrgemasse kooli. 

1925. aastal kehtestati tööstus- ja majanduskoolide seadused. [[Tööstuskool]]id pidid ette valmistama õppinud töölisi, kes vastaksid meistrikutse nõuetele ja tehnilisi abilisi, mehaanikuid, masiniste jt. [[Majanduskool]]id pidid valmistama ette õpilasi tööks riigi- ja omavalitsuse asutustes, kontorites ja pankades. 1928. aastal nimetati kõik varem asutatud majapidamiskoolid [[Kodumajanduskool|kodumajanduskool]]ideks. 1931. aasta täienduskoolide määruse alusel võisid omavalitsused avada [[Haridusministeerium]]ile allunud täiendusklasse või -koole, need täiendusklassid või -koolid olid kas kutsealased (põllumajanduslikud, kodumajanduslikud, tööstuslikud jne) või [[Üldhariduskool|üldharidus]]likud õppeasutused. 

[[1937. aasta koolireform Eestis|1937. aasta koolireform]]iga&lt;ref&gt;Maarja All, [https://core.ac.uk/download/pdf/187733069.pdf 1934. aasta haridusreform Eestis ning reformi revideerimine 1937. aastal], Tartu Ülikool Ajaloo ja arheoloogia instituut Üldajaloo osakond. Tartu 2018&lt;/ref&gt; kehtestati kolmeastmeline süsteem: alam-, kesk- ja kõrgema astme kool. Seadustati kaks paralleelset teed [[algkool]]ist [[gümnaasium]]ini. Esimesel juhul läbis õpilane kuueklassilise algkooli, millele järgnes kolmeklassiline [[reaalkool]] ja kolmeklassiline [[gümnaasium]]. Teisel juhul läbis õpilane esmalt neljaklassilise algkooli, siis viieklassilise [[progümnaasium]]i ja kolmeklassilise [[gümnaasium]]i. 

Kutsehariduslike õppeasutuste seadusega viidi ka kutsehariduslikud õppeasutused ühtluskooli süsteemi. Täienduskoolide baasil asutati uuelaadsed õppeasutused: [[Kodutööstuskool|kodutööstuskool]]id, kus õpetati kahe aasta vältel kodundust, käsitööd ja aiandust. 1939/1940. õppeaastal tegutsesid Eestis [[Põllutöökool|põllundus]]-, aiandus- ja metsanduskoolid: [[Jäneda põllumajanduskeskkool|Jäneda Põllumajanduskeskkool]] koos eriklassiga, [[Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool|Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool]], [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela Põllunduskeskkool]], [[Räpina Aianduskeskkool]], [[Türi tehnika- ja maamajanduskool|Türi Aianduskeskkool]], [[Tihemetsa Põllumajandustehnikum|Tihemetsa Metsatehnikum]] ja Kodupõllutöökeskkool; [[Põllumajanduslik kutseharidus|Põllumajanduslikku kutseharidust]] andvad [[Põllunduskool|põllunduskool]]id [[Petseri Põllunduskool|Petseri]]s, [[Penijõe Põllunduskool|Penijõe]]l, [[Keila Põllunduskool|Keila]]s, [[Putkaste Põllunduskool|Putkaste]]s, [[Pürksi Põllunduskool|Pürksi]]l, [[Helme Põllunduskool|Helme]]s, [[Polli Põllunduskool|Polli]]s, [[Arkna Põllunduskool|Arkna]]s, [[Avanduse Põllunduskool|Avanduse]]l, [[Kõljala Põllumajanduskool|Kõljala]]s, [[Vigala Põllunduskool|Vigala]]s, [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela Põllunduskool]] ja [[Vahi Põllunduskool]]; aianduskoolid Pollis, [[Arkna loomakasvatuskool|Arkna]]s, Ravilas, Vigalas ja [[Vahi aiandus-mesinduskool|Vahil]]; põllumajanduse erikoolid – [[Tooma Põllutöö- ja Maaparanduskool|Tooma Põllundus- ja Maaparanduskool]] eriklassiga, [[Vaeküla Tööjuhatajate ja Karjatalitajate Kool]], kontrollassistentide koolid [[Kuremaa Põllumajandustehnikum|Kuremaa Kontrollassistentide Kool]] ja [[Kuusiku Karjakontrollassistentide Kool|Kuusiku]]l, [[Vodja Tööjuhatajate Kool]], karjatalitajate koolid [[Väimela põllumajandustehnikum|Väimela]]s ja [[Purila Karjatalitajate Kool|Purila]]l ning [[Õisu Piimanduskool]] eriklassiga&lt;ref&gt;[[Rein Lillak]], [https://agrt.emu.ee/pdf/2000_1_lillak1.pdf LÜHIÜLEVAADE EESTI PÕLLUMAJANDUSLIKU HARIDUS- JA TEADUSTÖÖ ARENGUST KUNI 1940. AASTANI]&lt;/ref&gt;. 

1. augustil 1937 moodustati keskkoolid progümnaasiumide ja reaalkoolidena järgmiselt:

=== Riigi- ja omavalitsuskoolid ===
Progümnaasiumid:
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliku Kolledž]]i Progümnaasium. 2. [[Haapsalu Gümnaasium|Haapsalu]] Progümnaasium. 
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 3. Tallinna 1. [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Gustav-Adolfi]] Progümnaasium (poeglastele). 4. [[Tallinna 2. gümnaasium|Tallinna 2.]] Progümnaasium (poeglastele). 8. [[Tallinna III Gümnaasium|Tallinna 3.]] Progümnaasium (tütarlastele). 6. [[Tallinna 4. Gümnaasium|Tallinna 4.]] Progümnaasium (tütarlastele). 7. [[Tallinna Saksa Reaalkool|Tallinna 5.]] Progümnaasium (saksa õppekeelega). 8. [[Tallinna Nõmme Gümnaasium|Nõmme]] Progümnaasium. 9. [[Rapla ühisgümnaasium|Harjumaa]] Progümnaasium Raplas. 10. [[Tartu Poeglaste Gümnaasium|Tartu]] 1. Progümnaasium (poeglastele). 11. [[Tartu Raatuse Kool|Tartu 2.]] Progümnaasium (tütarlastele). 12. [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere]] Progümnaasium. 13. Narva 1. Progümnaasium. 14. [[Narva linna vene gümnaasium|Narva]] 2. Progümnaasium (vene õppekeelega). 15. [[Pärnu Ühisgümnaasium|Pärnu]] 1. Progümnaasium (poeglastele). 16. [[Pärnu 2. Progümnaasium]] (tütarlastele). 17. [[Paide Hammerbecki Põhikool|Paide]] Progümnaasium. 18. [[Jõhvi Põhikool|Jõhvi]] Progümnaasium. 19. [[Väike-Maarja Gümnaasium|Väike-Maarja]] Progümnaasium. 20. [[Viljandi Kesklinna Kool|Viljandi]] Progümnaasium. 21. [[Põltsamaa Ühisgümnaasium|Põltsamaa]] Progümnaasium. 22. [[Valga Gümnaasium|Valga]] Progümnaasium. 23. [[Kuressaare Hariduse Kool|Saaremaa]] Progümnaasium. 

Reaalkoolid: 
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Petseri Reaalkool.
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 2. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Reaalkool (poeglastele). 3. Tallinna 2. Reaalkool (poeglastele). 4. Tallinna 3. Reaalkool (tütarlastele). 5. Tallinna 4. Reaalkool (tütarlastele), 6. 5. Reaalkool (poeglastele). 7. Tallinna 6. Reaalkool (vene õppekeelega). 8. Tallinna 7. Reaalkool (tütarlastele). 9. Tartu 1. Reaalkool (poeglastele). 10. Tartu 2. Reaalkool (tütarlastele). 11. Tartu 3. Reaalkool. 12. Tartu Kolledži Reaalkool. 13. Rakvere Reaalkool. 14. Pärnu 1. Reaalkool (poeglastele). 15. Pärnu 2. Reaalkool (tütarlastele). 16. Tapa Reaalkool. 17. Türi Reaalkool. 13. Vändra Reaalkool. 19. Valga Reaalkool. 20. Tõrva Reaalkool. 21. Saaremaa Reaalkool. 22. Mustvee Reaalkool. 23. Kärdla Reaalkool.

Gümnaasiumid: 
*a) Riigi poolt ülal peetavad: 1. Riiklik Kolledž. 2. Haapsalu Gümnaasium. 3. [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium|Petseri Gümnaasium]]. 
*b) Omavalitsuste poolt ülal peetavad: 4. Tallinna 1. Gustav-Adolfi Gümnaasium (poeglastele). 5. Tallinna 2. Gümnaasium (poeglastele). 6. Tallinna 3. Gümnaasium (tütarlastele). 7. Tallinna 4. Gümnaasium (tütarlastele). 8. Tallinna 5. Gümnaasium (saksa õppekeelega). 9. Tallinna 6. Gümnaasium (vene õppekeelega). 10, Nõmme Gümnaasium. 11. Tartu 1. Gümnaasium (poeglastele). 12. Tartu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 13. Tartu Kolledž. 14. Rakvere Gümnaasium. 15. Narva 1. Gümnaasium. 16. Narva 2. Gümnaasium (vene õppekeelega). 17. Pärnu 1. Gümnaasium (poeglastele). 18. Pärnu 2. Gümnaasium (tütarlastele). 19. [[Tapa Gümnaasium]]. 20. Paide Gümnaasium. 21. Valga Gümnaasium. 22. [[Tõrva Gümnaasium]]. 23. Viljandi Gümnaasium. 24. Saaremaa Gümnaasium. 25. [[Vändra Gümnaasium]].

=== Erakoolid ===
[[Pilt:Tallinn, koolihoone Kevade 8, 1940 (1).jpg|pisi|[[Jakob Westholmi Gümnaasium]]i hoone]]
Progümnaasiumid: 1. [[Jakob Westholmi Gümnaasium|J. Westholmi]] Eraprogümnaasium (poeglastele) Tallinnas, 2. [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|E. Lenderi]] Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tallinnas, 3. [[Tallinna Erakolledž]]i Progümnaasium, 4. [[Hugo Treffneri Gümnaasium|H. Treffneri]] Eraprogümnaasium (poeglastele) Tartus, 5. [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i Eraprogümnaasium (tütarlastele) Tartus, 6. Viljandi Eraprogümnaasium (tütarlastele). 7. Võru Eraprogümnaasium. 8. Otepää Eraprogümnaasium.
Reaalkoolid: 1. H. Treffneri Erareaalkool (poeglastele) Tartus. 2. [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Selts]]i Erareaalkool (tütarlastele) Tartus. 3. Võru Erareaalkool. 

Gümnaasiumid: 1. [[Jakob Westholmi Eragümnaasium|J. Westholmi Eragümnaasium]] (poeglastele) Tallinnas. 2. [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|E. Lenderi Eragümnaasium]] (tütarlastele) Tallinnas. 3. [[Tallinna Erakolledž]]i Gümnaasium. 4. [[Hugo Treffneri Eragümnaasium|H. Treffneri Eragümnaasium]] (poeglastele) Tartus. 3. Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi [[Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Gümnaasium|Eragümnaasium]] (tütarlastele) Tartus. 6. Viljandi Eragümnaasium (tütarlastele). 7. [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Võru Eragümnaasium]]. 

'''Erakeskkoolid õigustega õpilastele'''&lt;ref&gt;Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, mille õpilastele on eraõppeasustuste seaduse alusel antud kõik vastavate avalikkude koolide õpilaste õigused&lt;/ref&gt;. 
[[Pilt:Prantsuse Lütseumi hoone Tallinnas, Hariduse 3, 22. juuli 2011.jpg|pisi|[[Tallinna Prantsuse Lütseum]]i hoone]]
Progümnaasiumid: 1. [[Tallinna Prantsuse Lütseum|Prantsuse Lütseum]]i Eraprogümnaasium Tallinnas. 2. [[Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledž|A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledž]]i Progümnaasium Tallinnas. 3. Tallinna Vene Eraprogümnaasium. 4. Tallinna Saksa Eraprogümnaasium (tütarlastele). 3. [[Tallinna Toomkool]]i Eraprogümnaasium. 6. Pärnu Saksa Eraprogümnaasium. 7. Rootsi Eraprogümnaasium Haapsalus. 

Reaalkoolid: 1. Rakvere Erareaalkool (tütarlastele). 

'''Õigusteta erakeskkoolid ja eragümnaasiumid'''&lt;ref&gt;Asutuste, eraorganisatsioonide ja isikute poolt omal kulul ülalpeetavad koolid, mille õpilastele võib anda eraõppeasutuste seaduse alusel tuvastavate avalikkude koolide õpilaste õigused.&lt;/ref&gt; 

Progümnaasiumid: 1. [[Tallinna Rahvaülikooli Selts]]i Erakolledži progümnaasium. 2. [[Ühendatud Usklikkude Haridusselts]]i Eraprogümnaasium Tallinnas. 

Reaalkoolid: 1. [[Kuressaare Saksa Erareaalkool]]. 2. [[Rakvere Saksa Erareaalkool]]. 3. [[Viljandi Saksa Erareaalkool]]. 4. [[Narva Saksa Erareaalkool]]. 5. [[Tallinna Juudi Erareaalkool]]. 6. [[Tartu Juudi Erareaalkool]]. 7. [[Valga Läti Erareaalkool]]. 

Gümnaasiumid: 1. Prantsuse Lütseumi Eragümnaasium Tallinnas. 2. Rakvere Eragümnaasium (tütarlastele). 3. Türi Eragümnaasium. 4. A. Tõrvand-Tellmanni Erakolledži Gümnaasium. 5. Tallinna Rahvaülikooli Seltsi Erakolledži Gümnaasium. 6. Tallinna Doomkooli Eragümnaasium. 7. Tallinna Saksa Eragümnaasium (tütarlastele). 8. Tartu Saksa Eragümnaasium. 9. Pärnu Saksa Eragümnaasium. 19. Tallinna Vene Eragümnaasium. 11. Valga Läti Eragümnaasium. 12. Väike-Maarja Eragümnaasium. 

Ajutiselt töötasid avalikud keskkoolid, mis keskkoolide ümberkorraldamise tõttu olid määratud järk-järgult sulgemisele. Progümnaasiumid (lõpetasid kava kohaselt tegevuse 1. aug. 1941.). 1) Petseri Progümnaasium. 2) Tartu Pedagoogiumi Progümnaasium. 3) Tallinna 7. Progümnaasium (poeglastele). 4) Tallinna 6. Progümnaasium (vene õppekeelega). 5) Tartu 3. Progümnaasium. 6) Tartu 4. Progümnaasium (saksa õppekeelega). 7) Tapa Progümnaasium. 8) Türi Progümnaasium. 9) Vändra Progümnaasium. 10) Tõrva Progümnaasium. Reaalkoolid (lõpetasid tegevuse 1. aug. 1939): 11) Tartu 4. Reaalkool (vene õppekeelega). Eraprogümnaasiumid: Eliisekooli Tütarlaste Eraprogümnaasium (lõpetas tegevuse 1. augustil 1938). Erareaalkoolid: Tartu Erareaalkool (lõpetas tegevuse 1. aug. 1939)&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1937/06/19/29 Uus koolivõrk], Postimees (1886-1944), nr. 163, 19 juuni 1937&lt;/ref&gt;.

=== 1940. aasta ja keskkoolid ===
1940. aastal suleti Vabariigi Presidendi otsusega&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/19/10 1048. Vabariigi Presidendi otsus nr. 326.], Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940&lt;/ref&gt; kõik keskkoolide seaduse &lt;ref&gt;(SK VI 1938, 1,4)&lt;/ref&gt; ja gümnaasiumide seaduse &lt;ref&gt;(SK VI 1938, 1,5)&lt;/ref&gt; alusel avatud [[keskkool]]id, [[gümnaasium]]id ja [[kolledž]]id ühes nende juures töötavate kõrvalklasside ning algkoolidega. Vabariigi Presidendi otsusega nr 327 asutati avalike õppeasutistena keskkoolid, arvates 19. augustist 1940: 
*A. Riigi poolt ülal peetavad koolid: 1. [[Haapsalu Gümnaasium|Haapsalu Keskkool]], 2. [[Petseri Lingvistiline Gümnaasium|Petseri Keskkool]], 3. [[Tartu Pedagoogiumi Keskkool]]
*B. Omavalitsuste poolt ülal peetavad koolid: 4. [[Tallinna I Keskkool]], 5. [[Tallinna II Keskkool]], 6. [[Tallinna Reaalkool|Tallinna III Keskkool]], 7. [[Tallinna IV Keskkool]], 8. [[Tallinna Saksa Reaalkool|Tallinna V Keskkool]], 9. [[Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium#Ajalugu|Tallinna VI Keskkool]], 10. [[Tallinna Inglise Kolledž#Ajalugu|Tallinna VII Keskkool]], 11. [[Tallinna 8. Keskkool (1940–1949)|Tallinna VIII Keskkool]], 12. [[Tallinna IX Keskkool]], 13. [[Tallinna X Keskkool]], 14. [[Tallinna XI Keskkool]], 15. [[Tallinna XII Keskkool]], 16. [[Tallinna XIII Keskkool]], 17. [[Rapla Keskkool]], 18. [[Tartu I Keskkool]], 19. [[Tartu Raatuse Kool|Tartu II Keskkool]], 20. [[Miina Härma Gümnaasium|Tartu III Keskkool]], 21. [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Tartu IV Keskkool]], 22. [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium|Tartu V Keskkool]], 23. [[Tartu VI Keskkool]], 24. [[Tartu VII Keskkool]], 25. [[Otepää Keskkool]], 26. [[Mustvee Keskkool]], 27. [[Narva 1. Keskkool|Narva I Keskkool]], 28. [[Narva linna vene gümnaasium|Narva II Keskkool]], 29. [[Rakvere Gümnaasium|Rakvere I Keskkool]], 30. [[Rakvere II Keskkool]], 31. [[Jõhvi Keskkool]], 32. [[Väike-Maarja Keskkool]], 33. [[Paide Keskkool]], 34. [[Tapa Keskkool]], 35. [[Türi keskkool|Türi Keskkool]], 36. [[Pärnu I Keskkool]], 37. [[Pärnu II Keskkool]], 38. [[Vändra Keskkool]], 39. [[Abja Keskkool]], 40. [[Viljandi I Keskkool]], 41. [[Viljandi II Keskkool]], 42. [[Põltsamaa Keskkool]], 43. [[Valga Keskkool]], 44. [[Tõrva Keskkool]], 45. [[Võru Keskkool]], 46. [[Lihula Keskkool]], 47. [[Kärdla Põhikool|Kärdla Keskkool]], 48. [[Kuressaare Keskkool]]&lt;ref&gt;[https://dea.digar.ee/article/AKriigiteataja/1940/08/19/11 1049. Vabariigi Presidendi otsus nr. 327.], Riigi Teataja, nr. 104, 19 august 1940&lt;/ref&gt;

=== Eesti NSV-s ===
1959–1963 aastatel kehtestati [[Eesti NSV]]-s kohustuslik 8-klassine [[koolikohustus]].

==Vaata ka==
*[[Eesti lasteaedade loend]]
*[[Eesti kõrgkoolide loend]] 
*[[Eesti koolide loend]]
*[[Eesti kutseõppeasutuste loend]]
*[[Eesti põhikoolide loend]]
*[[Eesti üliõpilasorganisatsioonide loend]]
*[[Keelekümblus]]
*[[Muukeelne haridus Eestis]]
*[[Haridus Tallinnas]]

==Viited==
{{viited}}
== Välislingid ==
*[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/struc_prop.php?id=364&amp;lid=514 6.2.4. Algkoolid], [[Eesti Ajalooarhiiv]]i fond
{{Commons|Category:Education in Estonia}}
{{Eesti artiklid}}

[[Kategooria:Eesti haridus| ]]</text>
      <sha1>scpdez3gmd4t931zv2787v16ynwoizt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kass (perekonnanimi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>402848</id>
    <revision>
      <id>7228066</id>
      <parentid>6130004</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:42:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Maailmas mitte ainult eesti perekonnanimi</comment>
      <origin>7228066</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="938" sha1="03ha186e1v3cghc7l5b13075wz51t5q" xml:space="preserve">'''Kass''' on [[perekonnanimi]]. 

2019. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis perekonnanimi Kass 319 inimesel: 133 mehel ja 186 naisel. Perekonnanimede levikult on Kass meeste puhul 552. kohal ja naiste puhul 384. kohal. Nimi on levinuim [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 11,88.&lt;ref name=&quot;stat.ee&quot;&gt;https://web.archive.org/web/20191218123519/https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere/Kass (vaadatud 18.12.2019)&lt;/ref&gt;

==Nime kandjaid==
*[[Ando Martin Kass]], vaimulik
*[[Asta Kass]], lastekirjanik
*[[Carmen Kass]], supermodell
*[[Johannes Kass]], poliitik
*[[Jüri Kass]], kunstnik
*[[Kadi Kass]], ajaloolane
*[[Kalju Kass]], kirjanik ja humorist
*[[Kristiina Kass]], lastekirjanik, illustraator ja tõlkija
*[[Leonhard Kass]], jalgpallur
*[[Marko Kass]], poliitik
*[[Martti Kass]], ajakirjanik
*[[Peedu Kass]], muusik

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eestistamisel muudetud perekonnanimed]]</text>
      <sha1>03ha186e1v3cghc7l5b13075wz51t5q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Pe)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>404505</id>
    <revision>
      <id>7228160</id>
      <parentid>7225940</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:00:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pet */</comment>
      <origin>7228160</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="41496" sha1="730mnobt52b0v1pps135xx06ftotrkc" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Pe)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Pe&quot;.

==Pea== 
*[[James Peace]], šoti helilooja, kontsertpianist ja visuaalkunstnik (1963–) 
*[[Timothy Peake]], Suurbritannia sõjaväelane ja astronaut (1972–)
*[[Eduard Peanberg]], eesti vallavanem (1901–1985)
*[[Giuseppe Peano]], itaalia matemaatik ja keeleteadlane (1858–1932) 
*[[Patrick Pearse]], iiri õpetaja, jurist, luuletaja, publitsist, rahvuslane ja poliitik (1879–1916)  
*[[Richard Pearse]], Uus-Meremaa leidur (1877–1953)
*[[Lester B. Pearson]], Kanada ajaloolane, riigitegelane, diplomaat ja poliitik (1897–1972)
*[[Sally Pearson]], Austraalia tõkkejooksja (1986–)
*[[Tanner Pearson]], Kanada jäähokimängija (1982–)
*[[Robert Edwin Peary]], ameerika polaaruurija (1856–1920)
*[[Adam Peaty]], Suurbritannia ujuja (1994–)

==Peb==
*[[Andero Pebre]], eesti jalgpallur (1991–) 

==Pec==
*[[Nilo Peçanha]], Brasiilia poliitik (1867–1924)
*[[Aurelio Peccei]], itaalia ettevõtja (1908–1984)
*[[Ivan Pecha]], slovaki jalgpallur (1986–)
*[[Max Pechstein]], saksa maalikunstnik (1881–1955)
*[[Ülle Pechter]], eesti arstiteadlane ja taastusarst (1959–)
*[[Augustas Pečiukevičius]], leedu korvpallur (1991–)
*[[Charles Horton Peck]], ameerika mükoloog (1833–1917) 
*[[Morgan Scott Peck]], USA psühhiaater (1936–2005)
*[[Zdeněk Pecka]], Tšehhoslovakkia sõudja (1954–2024)
*[[Karin Peckert-Forsmann]], Eesti mäesuusataja
*[[Ildikó Pécsi]], ungari näitleja (1940–2020)

==Ped==
*[[Ülo Peda]], eesti loomaarstiteadlane (1942–)
*[[Lauri Pedaja]]
*[[August Pedajas]], Eesti NSV riigitegelane (1930–1992)
*[[Jaan Pedajas]], Voltveti vallavanem (1861–1926) 
*[[Milli-Irene Pedajas]], eesti pedagoogikateadlane (1933–1991)
*[[Priit Pedajas]], eesti lavastaja ja näitleja (1954–)
*[[Ellen Pedak]], eesti keemik (1930–2022)
*[[Evald Pedak]], eesti keemik ja loomakasvatusteadlane (1931–2017)
*[[Külli Pedak]], Eesti riigiametnik (1946–)
*[[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (1923–2008)
*[[Peter Pedak]], Eesti koolijuht, diplomaat ja kultuuritegelane (1981–) 
*[[Valter Pedak]], Eesti sõjaväelane (1895–1948)
*[[Andrei Pedan]], vene jäähokimängija (1993–) 
*[[Liina Ariadne Pedanik]], eesti laulja (1998–)
*[[Martin Pedanik]], eesti graafik ja disainer (1974–) 
*[[Urmas Pedanik]], eesti maalikunstnik (1949–)
*[[Virve Pedari]], eesti metallikunstnik (1951–2014) 
*[[Karmen Pedaru]], eesti modell 
*[[Tõnu Pedaru]], eesti ajakirjanik ja laulja (1962–)
*[[Arvet Pedas]], eesti matemaatik
*[[Ele Pedassaar]], eesti sünoptik
*[[Harry Pedaste]], Eesti sõjaväelane (1908–1995) 
*[[Imant Pedaste]], eesti keemik (1899–1985)
*[[Jaan-Imant Pedaste]], eesti spordipedagoog ja -teadlane (1941–)
*[[Margus Pedaste]], eesti bioloog ja pedagoogikateadlane (1976–) 
*[[Tiia Pedastsaar]], eesti pedagoogikateadlane (1948–)
*[[Hilde Gjermundshaug Pedersen]], norra suusataja (1964–) 
*[[Peder Pedersen (jalgrattur)|Peder Pedersen]], taani jalgrattur (1945–2015)
*[[Poul Pedersen]], taani jalgpallur (1932–2016)
*[[Sergei Pedersen]], eesti muusik (1953–) 
*[[Tore Pedersen]], Norra jalgpallur (1969–) 
*[[Peep Pedmanson]], eesti humorist, karikaturist, tõlkija ja luuletaja (1963–)
*[[Tõivu Pedokand]], eesti tehnikateadlane (1938–2021)
*[[Viktor Pedoste]], Eesti kohtunik (1892–1979)
*[[Alfonso Pedraza]], hispaania jalgpallur (1996–) 
*[[Aliide-Julianne Pedraudse]], eesti pikaealine (1896–2002)
*[[Gunnar-Sigurd Pedraudse]], eesti helilooja (1926–2010)
*[[Jorge Pedreros]], Tšiili muusik, muusikaprodutsent ja koomik (1942–2013) 
*[[Alviine Pedriks]], kõige raskem eestlane (1893–1938)
*[[Taavi Pedriks]], eesti näitleja ja laulja (1971–2000)
*[[Pedro II (Brasiilia)|Pedro II]], Brasiilia keiser (1825–1891)
*[[Pedro Henrique]], Brasiilia keiserliku perekonna pea (1909–1981)
*[[Ana Miguel Pedro]], Portugali jurist ja poliitik (1989–)
*[[Eduardo de Pedro]], Argentina jurist ja poliitik (1976–) 
*[[João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (1992–) 
*[[João Pedro (sündinud 2001)|João Pedro]], Brasiilia jalgpallur (2001–) 
*[[Dustin Pedroia]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (1983–) 
*[[Dani Pedrosa]], Hispaania motoringrajasõitja (1985–) 
*[[Ivan Pedroso]], Kuuba kergejõustiklane (1972–) 
*[[Aleksandrine Pedusaar]], eesti õpetaja, koolijuht, noorsoo- ja haridusliikumise tegelane (1889–1974)
*[[Heino Pedusaar]], eesti insener, helirežissöör, ajakirjanik ja publitsist (1931–2021)
*[[Konstantin Pedusaar]], eesti arst (1883–1972)
*[[Paul Pedusaar]], eesti arst (1887–1964)

==Pee==
*[[Helgi Peeba]], eesti ujuja ja raamatukogundustegelane (1932–2013)
*[[Marek Peeba]], eesti veemotosportlane (1992–)
*[[Margus Peeba]], eesti arstiteadlane ja invasiivkardioloog (1963–)
*[[Annely Peebo]], eesti ooperilaulja (1971–)
*[[Ede Peebo]], eesti kunstnik ja raamatugraafik (1934–2021)
*[[Eva Peebo]], eesti treener ja spordipedagoog (1937–2022)
*[[Jaak Peebo]], eesti keeleteadlane (1933–2016)
*[[Evald Nikolai Peebsen]], eesti loomaarstiteadlane (1900–1987)
*[[Valve Peebu]], eesti õpetaja ja koolijuht (1940–)
*[[Juhan Peedimaa]], eesti ettevõtja (1975–)
*[[Vello Peedimaa]], eesti majandusteadlane (1949–)
*[[Malle Peedo]], eesti nukunäitleja (1939–2003) 
*[[Eduard Peedosk]], eesti ärimees ja omavalitsustegelane (1897–1977)
*[[Agris Peedu]], eesti ärijuht (1981–)  
*[[Andrus Peegel]], eesti kunstnik (1955–2020)
*[[Juhan Peegel]], eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane (1919–2007)
*[[Lembit Peegel]], eesti poksija ja fotograaf (1936–) 
*[[Mari Peegel]], eesti ajakirjanik (1979–) 
*[[Priidu Peegel]], eesti muusik (1990–) 
*[[Valdur Peegel]], kohalik ühiskonnaelutegelane ja vabatahtlik korrakaitsja (1938–2017)  
*[[Virve Peegel]], eesti spordipedagoog (1931–2017)
*[[Aleksander Peek]], eesti maali- ja teatrikunstnik ning graafik (1915–1982)
*[[Ingrid Peek]], eesti ajakirjanik (1977–)
*[[Kim Peek]], Ameerika Ühendriikide savant (1951–2009)
*[[Toomas Peek]], eesti ärimees (1952–)
*[[Andres Peekna]], eesti füüsik (1937–2014) 
*[[Sir]] [[Robert Peel]], Suurbritannia riigimees (1788–1850)
*[[Robert Peenemaa]], eesti viiuldaja (1903–1949)
*[[Ao Peep]], eesti draamanäitleja (1947–2011)
*[[Harald Peep]], eesti kirjandusteadlane (1931–1998)
*[[Helend Peep]], eesti näitleja ja laulja (1910–2007)
*[[Laine Peep]], eesti psühholoog ja bibliograaf (1932–2001)
*[[Lennart Peep]], eesti lavastaja ja teatritegelane (1984–)
*[[Maret Peep]], eesti näitleja (1963–)
*[[Viljar Peep]], eesti ajaloolane ja riigiametnik (1969–)
*[[Aleksander Peepre]], eesti kahevõistleja, treener ja spordipedagoog (1915–1976)
*[[Shaẖar Pe'er]], Iisraeli tennisist (1987–)
*[[Agu Peerna]], eesti kunstnik (1904–1950)
*[[Amanda Peet]], USA filminäitleja (1972–) 
*[[August Peet]], Eesti poliitik ja advokaat (1881–?)
*[[Viktor Peet]], eesti füüsik (1956–)
*[[Peeter I]], Vene tsaar ja Venemaa keiser 
*[[Peeter II]], Venemaa keiser
*[[Peeter III]], Venemaa keiser
*[[Peeter (Pähkel)|Peeter]], õigeusu Tartu ja Petseri piiskop (1875–1948)
*[[Cathelijn Peeters]], Hollandi kergejõustiklane (1996–)
*[[Artur Peetre]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist (1907–1989)
*[[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik (1935–2019)
*[[Karin Peetri]], eesti näitleja (1954–) 
*[[Taavi Peetre]], eesti kuulitõukaja (1983–2010) 
*[[Valdo Peetri]], Eesti näitleja ja laulja (1921–2004)
*[[Peetrus]], apostel
*[[Jüri Peets]], eesti keemik-muinastehnoloog, ajaloolane ja arheoloog (1952–)
*[[Leonora Peets]], eesti kirjanik ja ajakirjanik (1898–1995)
*[[Priit Peets]], eesti majandusteadlane (1943–2020)
*[[Rudolf Peets]], eesti arst (1893–1991)
*[[Tõnis Peets]], eesti agrotehnikateadlane (1943–)
*[[Ants Peetsalu]], eesti arstiteadlane (1942–2020)
*[[Margot Peetsalu]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1954–)
*[[Elen Peetsmann]], eesti maamajandusteadlane (1984–) 
*[[Raivo Peetsmann]], eesti veemotosportlane (1991–2014) 
*[[Rita Peetso]], eesti arstiteadlane ja epidemioloog (1955–)
*[[Andres Peetson]], eesti trompetist (1970–)
*[[Rasmus Peetson]], eesti jalgpallur (1995–)
*[[Salme Peetson]], eesti näitleja (1885–1967)
*[[Elmar Peetsu]], Eesti kohtunik (1904–1971)
*[[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (1943–2026)

==Peg==
*[[Simon Pegg]], inglise filminäitleja (1970–)
*[[Peggy Sue]], USA kantrilaulja (1943–)
*[[Karl Peglau]], Saksa liikluspsühholoog (1927–2009)
*[[Jennie Pegouskie]], tai päritolu Ameerika Ühendriikide tantsija ja modell (1988–) 
*[[Irina Pegova]], vene näitleja (1978–)

==Peh==
*[[Elmar Pehap]], eesti notar (1894–1947)
*[[Erich Pehap]], eesti kunstnik (1912–1981)
*[[Alice Pehk]], eesti muusikaterapeut (1968–)
*[[Erki Pehk]], eesti dirigent (1968–)
*[[Heino Pehk]], eesti koorijuht ja muusikapedagoog (1940–2025)
*[[Jaan Pehk]], eesti kirjanik ja muusik (1975–)
*[[Matti Pehk]], eesti füüsik (1948–) 
*[[Tõnis Pehk]], eesti keemik (1939–)
*[[Rauno Pehka]], eesti korvpallur (1969–)
*[[Rudolf Pehka]], eesti laskesportlane ja treener (1912–2003)
*[[Ando Pehme]], eesti sporditeadlane (1958–)
*[[Lea Pehme]], eesti arstiteadlane ja pulmonoloog (1957–)
*[[Sirli Pehme]], eesti põllumajandustegelane (1979–)
*[[Magnus Pehrsson]], rootsi jalgpallitreener (1976–)

==Pei==
*[[Ieoh Ming Pei]], hiina päritolu USA arhitekt (1917–)
*[[Arnd Peiffer]], Saksamaa laskesuusataja (1987–) 
*[[Elisabeth-Karin Peikel]], eesti botaanik (1902–1988)
*[[Karl Peiker]], eesti jurist ja ühistegelane (1905–1943) 
*[[Piret Peiker]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1971–)
*[[Raimund Peiker]], eesti vaimulik (1914–1992)
*[[Urmas Peiker]], eesti alpinist (1976–)
*[[Indrek Peil (pedagoog)|Indrek Peil]], eesti õpetaja (1959–)
*[[Indrek Peil]], eesti arhitekt (1973–)
*[[Margit Peil]], eesti muusikateadlane ja -tegelane
*[[Mirjam Peil]], eesti kunstiteadlane (1939–2022)
*[[Tiina Peil]], eesti geograaf (1967–)
*[[Voldemar Peil]], eesti kunstnik (1907–1999)
*[[Joachim Peiper]], Saksa sõjaväelane (1915–1976)
*[[Leida Peips]], eesti lüpsja (1937–) 
*[[Triin Peips]], eesti laske- ja murdmaasuusataja (1982–) 
*[[Charles Sanders Peirce]], USA teadlane ja filosoof (1839–1914)
*[[Aaron Peirsol]], Ameerika Ühendriikide endine ujuja (1983–) 
*[[Leena Peisa]], soome muusik (1979–)
*[[Nette Peit]], eesti võrkpallur (1992–)
*[[Meelis Peitre]], eesti jalgpallur (1990–) 
*[[Floriano Peixoto]], Brasiilia president (1839–1895)

==Pej==
*[[Marija Pejčinović Burić]], Horvaatia poliitik (1963–) 

==Pek== 
*[[Ragne Pekarev]], eesti näitleja (1980–) 
*[[German Pekarevski]], Eesti trombonist (1934–2001)
*[[Peter Pekarík]], slovaki jalgpallur (1986–) 
*[[Eduard Pekarski]], Venemaa lingvist, etnograaf ja folklorist (1858–1934)  
*[[Ruth-Kaja Pekk]], eesti psühholoog ja lektor (1945–)
*[[Tõnu Pekk]], eesti ettevõtja ja investor (1973–)
*[[Ahti Pekkala]], Soome poliitik (1924–2014)
*[[Eino Pekkala]], Soome jurist ja poliitik (1887–1956) 
*[[Mauno Pekkala]], Soome metsandustegelane ja poliitik (1890–1952) 
*[[Mauri Pekkarinen]], Soome poliitik (1947–)
*[[Tatu Pekkarinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1892–1951)
*[[Juuso Pekkinen]], soome raadio- ja telesaatejuht ning näitleja (1984–)
*[[Vello Pekomäe]], eesti ajakirjanik (1919–1995) 
*[[Aino-Kaisa Pekonen]], Soome poliitik (1979–)
*[[Nikola Peković]], Montenegro korvpallur (1986–)

==Pel==
*[[Pelagius]], briti teoloog (4.–5. sajand)
*[[Pelagius I]], paavst (suri 561)
*[[Pelagius II]], paavst (suri 590)
*[[Pelayo]], Astuuria valitseja (suri 737)
*[[Jerzy Pelc]], poola semiootik, filosoof ja loogik (1924–2017)
*[[Tadeusz Pełczyński]], Poola sõjaväelane (1892–1985) 
*[[Merike Peld]], eesti keemik (1965–)
*[[Pelé]], Brasiilia jalgpallur (1940–2022) 
*[[Adam Pelech]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Niko Peleshi]], Albaania poliitik (1970–) 
*[[Jevgeni Pelešev]], vene rahvusest Eesti ja Venemaa õigeusu vaimulik (1930–2021) 
*[[Ana Peleteiro-Compaoré]], Hispaania kolmikhüppaja (1995–) 
*[[Viktor Pelevin]], vene kirjanik (1962–) 
*[[Jaroslav Pelikan]], kristluse ajaloo uurija (1923–2006)
*[[Georg Pelisaar]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1958–)
*[[Aimable Pélissier]], Prantsusmaa sõjaväelane (1794–1864) 
*[[Anu Peljo]], eesti alpinist (1974–)
*[[Tõnis Peljo]], eesti alpinist (1973–)
*[[Gustav Adolf Pelkonen]], soome ja Eesti vaimulik (1864–1902)
*[[Jaana Pelkonen]], Soome poliitik ja ajakirjanik (1977–)
*[[Peter Pell]], Eesti põllumajandus- ja loodusteadlane ning pedagoog (1807–1861)
*[[Graziano Pellè]], Itaalia jalgpallur (1985–)
*[[Federica Pellegrini]], Itaalia ujuja (1988–)
*[[Ines Pellegrini‎‎‎‎‎]], Eritrea päritolu Itaalia filminäitleja (1954–) 
*[[Lorenzo Pellegrini]], itaalia jalgpallur (1996–) 
*[[Peter Pellegrini]], Slovakkia poliitik (1975–) 
*[[Federico Pellegrino]], itaalia murdmaasuusataja (1990–)
*[[Krystin Pellerin]], Kanada näitleja (1983–)
*[[Yannick Pelletier]], Šveitsi maletaja (1976–)
*[[Ernest le Pelley]], Sarki isand (1801–1849)
*[[César Pelli]], Argentina päritolu ameerika arhitekt (1926–2019)
*[[Rauno Pellikainen]], Soome poksija
*[[Facundo Pellistri]], Uruguay jalgpallur (2001–) 
*[[Liis Pello]], eesti jalgpallur (1988–) 
*[[Luule Pello]], eesti jurist
*[[Otmar Pello]], eesti kirikuõpetaja (1912–1971)
*[[Yury Pellya]], Soome endine jõutõstja (1994–)
*[[Elsa Pelmas]], eesti majandusteadlane (1931–2022)
*[[Riikka Pelo]], soome kirjanik ja stsenarist (1972–)
*[[Nancy Pelosi]], USA poliitik (1940–)
*[[Théophile-Jules Pelouze]], prantsuse keemik (1807–1867)
*[[Arvīds Pelše]], Nõukogude Liidu ja Läti NSV partei- ja riigitegelane ning parteiajaloolane (1899–1983)
*[[Edda-Merike Pelt]], eesti reisiettevõtja ja esperantist (1951–)
*[[Jaan Pelt]], eesti astronoom ja matemaatik (1947–)
*[[Leonard Peltier]], inimõiguste eest võitleja USA-s (1944–)
*[[Jukka Peltola]], soome jäähokimängija (1987–) 
*[[Eemeli Peltonen]], soome poliitik (1994–2025)
*[[Nelson Peltz]], Ameerika Ühendriikide eetevõtja ja investor (1942–) 
*[[Napoléon Peltzer]], saksa tekstiilivabrikant (1802–1889)

==Pem==
*[[John Pemberton]], Ameerika Ühendriikide farmatseut, [[Coca-Cola]] leiutaja (1831–1888)

==Pen==
*[[Sergio Peña]], Peruu jalgpallur (1995–) 
*[[Enrique Peña Nieto]], Mehhiko poliitik (1966–)
*[[Vladimir Penart]] (1925–2015)
*[[Mike Pence]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1959–)
*[[Stevo Pendarovski]], Põhja-Makedoonia poliitik (1963–) 
*[[Krzysztof Penderecki]], poola helilooja (1933–2020)
*[[Teddy Pendergrass]], USA laulja (1950–2010)
*[[Mihaela Peneș]], Rumeenia odaviskaja (1947–2024)
*[[Merimeri Penfold]], maoori kultuuritegelane (1920–2014) 
*[[Peng Dehuai]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1898–1974) 
*[[Peng Zhaoqin]], Hollandi maletaja (1968–)
*[[Pengiran Anak Saleha]], Brunei sultani abikaasa (1946–)
*[[Muriel Pénicaud]], Prantsusmaa poliitik (1955–)
*[[Mārtiņš Peniķis]], Läti sõjaväelane (1874–1964)  
*[[Jaan Penjam]], eesti arvutiteadlane (1955–)
*[[Maie Penjam]], eesti arhitekt (1937–) 
*[[Tiia Penjam]], eesti ajakirjanik, endine Õpetajate Lehe peatoimetaja (1955–)
*[[Daniil Penko]], Vene vojevood, sõjaväelane, diplomaat ja bojaar (suri 1520)
*[[Igor Penkov]], Eesti tehnikateadlane (1969–)
*[[Cvetelina Penkova]], Bulgaaria poliitik (1988–) 
*[[Oleg Penkovski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1919–1963)
*[[Sean Penn]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja režissöör (1960–)
*[[Eila Pennanen]], soome kirjanik, kriitik, esseist ja tõlkija (1916–1994)
*[[Jermaine Pennant]], inglise jalgpallur (1983–)
*[[Jaan Pennar]], eesti politoloog ja sovetoloog (1924–1996)
*[[Kaur Pennert]], eesti koorijuht, helilooja ja pianist (2001–) 
*[[Viljar Pennert]], Eesti korvpallitreener ja poliitik (1982–) 
*[[Flavia Pennetta]], itaalia profitennisist (1982–)
*[[Terje Pennie]], eesti näitleja (1960–) 
*[[Enno Penno]], Eesti poliitik (1930–2016)
*[[Rudolf Penno]], Eesti poliitik (1896–1951)
*[[Jonathan Penrose]], Briti maletaja (1933–2021)
*[[Lionel Penrose]], Briti geneetik (1898–1972) 
*[[Oliver Penrose]], Briti füüsik (1929–) 
*[[Roger Penrose]], inglise füüsik (1931–)
*[[Kalev Pensa]], eesti tõstetreener (1929–2016)
*[[Margus Pensa]], eesti bioloog (1973–)
*[[Arno Allan Penzias]], USA füüsik (1933–2024)
*[[Juku Pent]], eesti suusataja (1918–1991)  
*[[Leho Pent]],eesti tõstja (1990–) 
*[[Natalia Pentre]], Eesti vene filoloog ja pedagoogikateadlane (1905–1982)
*[[Jaan Pentšuk]], eesti keemik (1950–)
*[[Evelin Penttilä]], eesti filmiprodutsent (1985–) 
*[[Risto E. J. Penttilä]], Soome politoloog ja poliitik (1959–)
*[[Sten Pentus]], eesti autosportlane (1981–) 
*[[Keit Pentus-Rosimannus]], Eesti poliitik (1976–)
*[[Anti Penu]], eesti võrkpallur (1947–2024) 
*[[Priit Penu]], eesti mullateadlane (1970–)

==Peo==
*[[Ester Peony]], rumeenia laulja ja laulukirjutaja (1993–)

==Pep==
*[[Aleksandr Pepeljajev]], vene lavastaja (1958–)
*[[Pepi I]], Vana-Egiptuse kuningas (24. sajand eKr)
*[[Mark Peploe]], inglise filmistsenarist- ja lavastaja (1949–2025)
*[[George Peppard]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–1994)
*[[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja ja pianist (1939–2026)

==Per==
*[[Piper Perabo]], USA näitleja (1976–)
*[[Oribe Peralta]], Mehhiko jalgpallur (1984–)
*[[Víctor Peralta]], Argentina poksija (1908–1995)
*[[Ruth Peramets-Püss]], eesti telediktor ja filminäitleja (1927–2005) 
*[[Adolf Perandi]], Eesti õigusteadlane ja -ajaloolane (1903–1983)
*[[Liisa Perandi]], eesti ärkamisaegne kirjanik (1879–1946)
*[[Raimund Peraudi]], katoliiklik vaimulik ja teoloog (1435–1505)
*[[Luk Perceval]], Belgia teatrilavastaja (1957–)
*[[Walker Percy]], USA kirjanik (1916–1990)
*[[Andre Pere]], eesti tšellist ja pedagoog (1972–) 
*[[Brent Pere]], eesti ajakirjanik (1997–) 
*[[Enno Pere]], eesti ehitusjuht, omavalitsustegelane ja spordiveteran (1938–2017) 
*[[Jüri Pere]], eesti metsandustegelane ja loodusfotograaf (1939–)
*[[Katrin Pere]], eesti tekstiilikunstnik (1952–)
*[[Peeter Pere]], eesti arhitekt ja kunstnik (1957–)
*[[Georges Perec]], prantsuse kirjanik (1936–1982)
*[[Marie-José Pérec]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1968–)
*[[Grigori Perederi]], Venemaa ehitusmehaanikateadlane ja sillaehitaja (1871–1953)
*[[Peredurus]], brittide kuningas (4.–3. sajand eKr)
*[[Jaroslav Peregrin]], tšehhi loogik (1957–)
*[[Domingos Simões Pereira]], Guinea-Bissau poliitik (1963–)
*[[Fernando Pereira]], São Tomé ja Príncipe sõjaväelane ja riigitegelane (1963–)
*[[Léo Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–)
*[[Lídia Pereira]], Portugali poliitik (1991–)
*[[Matheus Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1996–) 
*[[Ricardo Pereira]], portugali jalgpallur (1976–)
*[[Valdir Pereira]], Brasiilia jalgpallur (1928–2011) 
*[[Maicon Pereira de Oliveira]], Brasiilia jalgpallur (1988–2014)
*[[Grigori Perelman]], matemaatik (1966–)
*[[Endel Perem]], eesti puidu- ja metsateadlane (1911–2002)
*[[Andre Peremees]], eesti ärimees
*[[Heimar Peremees]], eesti majandusteadlane ja teadusorganisaator (1930–2017)
*[[Helle Perens]], eesti geoloog (1941–)
*[[Johannes Perens]], Eesti poliitik (1906–1941)
*[[Peeter Perens]], eesti koorijuht ja pedagoog (1934–1997)
*[[Peeter Perens juunior|Peeter Perens]], eesti koorijuht (1971–)
*[[Peeter Perens (kokk)|Peeter Perens]], eesti kokk (1988–)
*[[Priit Perens]], eesti pangandustegelane (1964–) 
*[[Rein Perens]], eesti hüdrogeoloog (1940–2020)
*[[Adolf Perenson]], eesti kommunist (1885–1919)
*[[Shim'on Peres]], Iisraeli poliitik (1923–2016)
*[[Sonya Peres]], Shim'on Perese abikaasa (1924–2011)
*[[Julia Peresild]], Vene näitleja (1984–)
*[[Alfonso Pérez]], Colombia poksija (1949–)
*[[Ayoze Pérez]], hispaania jalgpallur (1993–)
*[[Carles Pérez]], hispaania jalgpallur (1998–)
*[[Enzo Pérez]], Argentina jalgpallur (1986–) 
*[[Florentino Pérez]], Hispaania ärimees, tsiviilinsener, sporditegelane ja endine poliitik (1947–) 
*[[Hernán Pérez]], Paraguay jalgpallur (1989–) 
*[[Jefferson Pérez]], Ecuadori kergejõustiklane (1974–)
*[[Leyanis Pérez]], Kuuba kolmikhüppaja (2002–)
*[[Lucas Pérez]], hispaania jalgpallur (1988–)
*[[Lucía Pérez]], hispaania laulja (1981–)
*[[Manuel Pérez]], [[Nicaragua ülemdirektor]] (1800–1845)
*[[Pascual Pérez]], Argentina poksija (1926–1977)
*[[Sergio Pérez]], Mehhiko vormelisõitja (1990–)
*[[Tom Perez]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (1961–) 
*[[Yaime Pérez]], Kuuba kettaheitja (1991–) 
*[[Javier Pérez de Cuéllar]], Peruu diplomaat (1920–2020) 
*[[Adolfo Pérez Esquivel]], Argentina kunstnik ja aktivist
*[[Benito Pérez Galdós]], hispaania kirjanik (1843–1920)
*[[María Pérez (käija)|María Pérez García]], Hispaania käija (1996–)
*[[Otto Pérez Molina]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1950–)
*[[Luis Alberto Pérez-Rionda]], Kuuba jooksja (1969–)
*[[Vassili Matvejevitš Perevoštšikov]], keeleteadlane (1785–1851)
*[[Roberto Pereyra]], Argentina jalgpallur (1991–)
*[[Mihhail Jakovlevitš Pergament]], vene õigusteadlane (1866–1932) 
*[[Ruvim Pergament]], karjala helilooja (1906–1965)
*[[Jacopo Peri]], Itaalia helilooja (1561–1633)
*[[Mart Peri]], eesti kunstnik (1947–2025)
*[[Perikles]], Ateena riigimees (suri 429 eKr)
*[[Kirke Perillus]], Eesti poliitik (2004–) 
*[[Sten Perillus]], eesti võrkpallur ja omavalitsustegelane (2000–) 
*[[Dana Perino]], USA riigiametnik (1972–)
*[[Anxhela Peristeri]], albaania laulja (1986–)
*[[Ivan Perišić]], horvaadi jalgpallur (1989–)
*[[Aleksander Perk]], eesti taimefüsioloog (1921–1996)
*[[Anthony Perkins]], USA näitleja (1932–1992)
*[[Carl Perkins]], USA laulja (1932–1998)
*[[Elizabeth Perkins]], USA näitleja (1960–)
*[[Pinetop Perkins]], USA bluusimuusik (1913–2011)
*[[Sandra Perković]], Horvaatia kettaheitja (1990–)
*[[Anti Perkson]], eesti keemik (1963–)
*[[Curdin Perl]], Šveitsi murdmaasuusataja (1984–)
*[[Harald Perli]], eesti arstiteadlane ja günekoloog (1891–1953)
*[[Imre Perli]], eesti arvutispetsialist ja kurjategija (1973–2000)
*[[Lavly Perling]], Eesti prokurör (1975–)
*[[Brendan Perlini]], Kanada jäähokimängija (1996–) 
*[[Harald Perlitz]], eesti füüsik (1889–1973) 
*[[Saul Perlmutter]], USA astrofüüsik (1959–)
*[[Mia Permanto]], soome laulja (1988–2008)
*[[Jakov Permjakov]], vene maadeavastaja ja kaupmees (suri 1712)
*[[Artur Perna]], eesti arhitekt (1881–1940)
*[[Herman Perna]], eesti ehitusinsener ja tehnikateadlane (1883–1969)
*[[Lajla Përnaska]], Albaania poliitik (1961–)
*[[Eva Gerda Perneder]], baltisaksa geograaf (1908–2004) 
*[[Juri Perohanõtš]], ukraina ühiskonnategelane (1961–) 
*[[Eva Perón]], Argentina poliitik (1919–1952)
*[[Perotinus]], Prantsusmaa helilooja (12.–13. sajand)
*[[Vassili Perov]], vene maalikunstnik (1833–1882)
*[[Romain Perraud]], prantsuse jalgpallur (1997–) 
*[[Charles Perrault]], prantsuse kirjanik (1628–1703)
*[[Dominique Perrault]], prantsuse arhitekt ja linnaplaneerija (1953–) 
*[[Gilbert Perreault]], endine Kanada jäähokimängija (1950–) 
*[[Vito Perrelet]], Šveitsi poksija
*[[Charlotte Perrelli]], Rootsi laulja (1974–)
*[[Pauley Perrette]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, kirjanik, laulja ja jurist (1969–)
*[[Christina Perri]], USA laulja (1986–)
*[[Jacques Perrin]], prantsuse filminäitleja ja filmiprodutsent (1941–2022)
*[[Jean Baptiste Perrin]], prantsuse füüsik (1870–1942)
*[[Valérie Perrin]], prantsuse kirjanik, fotograaf ja stsenarist (1967–)
*[[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1943–2026)
*[[David Perron]], Kanada jäähokimängija (1988–) 
*[[Paul Perron]], Kanada semiootik ja narratoloog (1940–)
*[[Maite Perroni]], Mehhiko näitleja ja muusik (1983–) 
*[[Éric Perrot]], Prantsusmaa laskesuusataja (2001–)
*[[Simone Perrotta]], endine itaalia jalgpallur (1977–) 
*[[Corey Perry]], Kanada jäähokimängija (1985–) 
*[[Katy Perry]], USA laulja (1984–) 
*[[Luke Perry]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–2019) 
*[[Matthew Perry]], USA-Kanada filminäitleja (1969–2023)
*[[Rick Perry]], USA poliitik (1950–)
*[[Shenay Perry]], USA tennisist (1984–)
*[[Kamla Persad-Bissessar]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1952–)
*[[Saint-John Perse]], Prantsusmaa diplomaat ja luuletaja (1887–1975)
*[[Marte Mjøs Persen]], Norra poliitik (1975–)
*[[Robin van Persie]], Hollandi jalgpallur (1983–)
*[[Victor de Persigny]], Prantsusmaa poliitik (1808–1872) 
*[[Christiaan Hendrik Persoon]], Prantsusmaa arst ja bioloog (1761–1836)
*[[Bror Persson]], Rootsi poksija
*[[Göran Persson]], Rootsi poliitik (1949–)
*[[Nina Persson]], rootsi laulja (1974–)
*[[Tina Perše]], Sloveenia jalgrattur (1994–)
*[[Vello Pert]], eesti bioloog ja füsioloog (1940–2003)
*[[Richard Pertel]], eesti keemik (1928–)
*[[Valter Pertel]], eesti ajaloolane (1924–2004)
*[[Vladimir Pertel]], Venemaa riigiametnik ja Paide omavalitsustegelane (suri 1924) 
*[[Emilie Pertels]], eesti õpetaja (1904–1986)
*[[Indrek Pertelson]], eesti judomaadleja (1971–) 
*[[Harald Johann Perten]], eesti (põllu)majandusteadlane ja (teravilja)keemik (1913–1992) 
*[[Silvia Pertens]], eesti võrkpallur (1998–)
*[[Pertinax]]
*[[Jüri Pertmann]], Eesti vabadusvõitleja, ühiskonnategelane ja riigiametnik (1938–2019) 
*[[Pietro Perugino]], itaalia kunstnik (suri 1523)
*[[Arkadi Perventsev]], vene kirjanik (1905–1981)
*[[Aino Pervik]], eesti lastekirjanik (1932–2025)
*[[Natalia Pervjakova]], Eesti geneetik ja pseudoteaduslike ravimeetoditega võitleja (1987–)
*[[Anssi Peräjoki]], soome poksija (1973–)
*[[Helge Perälä]], soome pikamaajooksja (1915–2010)

==Pes==
*[[Pescennius Niger]]
*[[Joe Pesci]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja muusik (1943–) 
*[[Audrius Peseckas]], leedu alpinist (1964–)
*[[Dmitri Peskov]], Venemaa diplomaat (1967–) 
*[[Harri Pesonen]], soome jäähokimängija (1988–) 
*[[Janne Pesonen]], soome jäähokimängija (1982–) 
*[[Pentti Pesonen]], soome murdmaasuusataja (1938–2024)
*[[Katerina Pesotski]], poola-vene päritolu Eesti bioloog ja looduse populariseerija (1984–) 
*[[Josué Pesqueira]], Portugali jalgpallur (1990–)
*[[Thomas Pesquet]], prantsuse insener ja Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut (1978–) 
*[[August Pess]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1895–1933)
*[[Matteo Pessina]], itaalia jalgpallur (1997–)
*[[Epitácio da Silva Pessoa]], Brasiilia poliitik (1865–1942)
*[[Johann Heinrich Pestalozzi]], Šveitsi pedagoog (1746–1827)
*[[Arnold Pesti]], Eesti sõjaväelane (1914–1990)
*[[Arvo Pesti]], eesti teisitimõtleja (1956–2010)
*[[Madis Pesti]], Eesti NSV riigitegelane ja haridusjuht (1917–1969)
*[[Mele Pesti]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1979–)
*[[Olavi Pesti]], eesti ajaloolane (1950–) 
*[[Aime Pesur]], eesti tehnikateadlane (1945–) 
*[[Albert Pesur]], Eesti sõjaväelane (1903–1966)
*[[Eduard Pesur]], Eesti poliitik (1905–1969)

==Pez==
*[[Mas‘ūd Pezeshkīān]], Iraani poliitik ja torakaalkirurg (1954–)
*[[Charles Vincent Francois Pezet de Corval]] (1800–1861)
*[[Aleksander Jakob Dietrich von Pezold]], baltisaksa arstiteadlane ja genealoog (1870–1945)
*[[August Georg Wilhelm Pezold]], baltisaksa maalikunstnik ja graafik (1794–1859)
*[[Carl August Pezold]], Eesti vaimulik (1826–1904)
*[[Johann Diedrich Pezold]], Eesti arstiteadlane (1752–1804)
*[[Walter Pezold]], Eesti kohtunik (1882–1955)
*[[Wilhelm Dietrich Pezold]], Eesti vaimulik (1863–1923)
*[[Germán Pezzella]], Argentina jalgpallur (1991–)

==Pet==
*[[Clara Petacci]], Benito Mussolini elukaaslane (1912–1945)
*[[Theodor Petai]], eesti pedagoog ja ühiskonnategelane (1890–1942)
*[[Philippe Pétain]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (1856–1951) 
*[[Liidia Petaja]], Eesti tehnikateadlane (1938–) 
*[[Petar I]], Serbia ning Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriigi kuningas (1844–1921)
*[[Gianluca Petecof]], Brasiilia autosportlane (2002–) 
*[[Pirkka-Pekka Petelius]], soome näitleja ja laulja (1953–)
*[[Veronika Dagmar Elisabeth Peterhoff]], eesti arstiteadlane ja anestesioloog (1919–2011)  
*[[Taimar Peterkop]], Eesti ametnik (1977–) 
*[[Lojze Peterle]], Sloveenia poliitik (1948–) 
*[[Ampli Peters]], Venemaa keisririigi kindralleitnant (1824–1890)
*[[Anderson Peters]], Grenada odaviskaja (1997–)
*[[Jānis Peters]], läti luuletaja, publitsist, ühiskonnategelane ja diplomaat (1939–2025)
*[[Peet Peters]], Venemaa ja Eesti filmilavastaja ja alpinist (1937–2011)
*[[Russell Peters]], Kanada päritolu koomik (1970–) 
*[[Triinu Peters]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) 
*[[Owe Petersell]], eesti raadioajakirjanik (1972–) 
*[[Valter Petersell]], eesti geoloog ja geokeemik (1933–2021) 
*[[Anders Petersen]], taani poksija (1902–1966) 
*[[Carl Friedrich Ludwig Petersen]], baltisaksa luuletaja, saksa keele lektor ja raamatukogundustegelane (1775–1822)
*[[Ferdinand Petersen]], Eesti poliitik (1887–1979)
*[[Gustav Petersen]], taastatud Tartu ülikooli esimene üliõpilane (1782–1839)
*[[Henno August Petersen]], eesti keemik (1938–)
*[[Hermann Eugen Adolf Petersen]], filoloog (1836–1919)
*[[Jacob Eduard Petersen]], saksa, Eesti, Rootsi ja Taani vaimulik (1814–1882)
*[[Julius Petersen]], taani matemaatik (1839–1910)
*[[Karl Endel Petersen]], eesti matemaatik (1943–) 
*[[Lorenz-Heinrich Petersen]], Taani päritolu Eestimaa kunstnik (1805–1895)
*[[Niels Helveg Petersen]], Taani poliitik (1939–2017) 
*[[Nils Petersen]], saksa jalgpallur (1988–) 
*[[Sara Slott Petersen]], Taani tõkkejooksja (1987–) 
*[[Sirje Petersen]], eesti maalikunstnik ja kunstiõpetaja (1959–)
*[[Thyge Petersen]], Taani poksija (1902–1964)
*[[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik (1900–1987)
*[[Wilhelm Konstantin Petersen]], baltisaksa päritolu Eesti liblikateadlane (1854–1933) 
*[[William Petersen]], ameerika filminäitleja (1953–)
*[[Adam Peterson]], eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane (1838–1918) 
*[[Agnessa Peterson]], eesti päritolu Venemaa näitleja (1936–2025)
*[[Aivo Peterson]], Eesti poliitik ja endine piirivalvur (1970–) 
*[[Aleksei Peterson]], eesti etnoloog (1931–2017)
*[[Eveli Peterson]], endine eesti murdmaa- ja laskesuusataja (1967–)  
*[[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane (1911–1942) 
*[[Hedi Peterson]], eesti bioinformaatik (1982–) 
*[[Heldur Peterson]], eesti loomakasvatusteadlane (1956–) 
*[[Herman Peterson]], eesti loomaarst (1896–1959)
*[[Jaak Peterson]], eesti tehnikateadlane (1938–2003)
*[[Jordan Peterson]], Kanada psühholoog ja kultuurikriitik (1962–) 
*[[Jüri Peterson]], eesti õpetaja (1844–1907)
*[[Kaja Peterson]], eesti zooloog-ökoloog ja keskkonnateadlane (1963–2022)
*[[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)| Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (1927–2008)
*[[Kristian Jaak Peterson]], eesti luuletaja (1801–1822)
*[[Lembit Peterson]], eesti näitleja, lavastaja ja õppejõud (1953–)
*[[Leonid Peterson]], eesti arst (1896–1944)
*[[Liia Peterson]], eesti arst (1930–2025)
*[[Mare Peterson]], eesti näitleja (1954–)
*[[Margit Peterson]], eesti proosakirjanik ja luuletaja (1971–) 
*[[Maria Peterson]], eesti näitleja ja lavastaja (1977–) 
*[[Mario Peterson]], eesti arvutiekspert (1980–)
*[[Marius Peterson]], eesti näitleja, muusik ja kujundaja (1973–)
*[[Nikolai Peterson]], Eesti sõjaväelane (1895–1922)
*[[Oscar Peterson]], Kanada džässpianist ja -helilooja (1925–2007)
*[[Paul Peterson]], eesti advokaat (1891–1961)
*[[Pearu Peterson]], eesti matemaatik ja füüsik (1971–)
*[[Peep Peterson]], Eesti ametiühingujuht ja ühiskonnategelane (1975–)
*[[Peeter Samuel Peterson]], eesti talurahvaliikumise tegelane (1843–1877) 
*[[Pirjo Peterson]], eesti jalgpallur (1982–) 
*[[Priit Peterson]], eesti kitarrist ja teorbimängija (1997–) 
*[[Pärt Peterson]], eesti immunoloog (1966–)
*[[Rebecca Peterson]], eesti päritolu Rootsi tennisist (1995–) 
*[[Taavi Peterson]], eesti laulja (1988–)
*[[Teodor Peterson]], Rootsi murdmaasuusataja (1988–)
*[[Tiiu Peterson]], eesti sõudja ja spordipedagoog (1948–) 
*[[Toomas Peterson]], eesti lennundustegelane ja majandusküberneetik (1959–) 
*[[Urmas Peterson]], eesti geograaf (1956–)
*[[Voldemar Peterson]], eesti jalgpallur (1910–1977)
*[[Üllar Peterson]], eesti ajaloolane (1973–) 
*[[Kārina Pētersone]], Läti õpetaja, tõlkija ja poliitik (1954–)
*[[Kristaps Pētersons]], läti helilooja (1982–)
*[[Pēteris Pētersons]], läti näitekirjanik, teatrilavastaja, kriitik ja draamateoreetik, tõlkija ja publitsist (1923–1998)
*[[Laura Peterson-Aardam]], eesti näitleja (1983–)
*[[Elmar Petersoo]], eesti vaimulik (1902–1970)
*[[Pille Petersoo]], eesti sotsioloog (1974–) 
*[[Tiit Petersoo]], eesti looduskaitsja (1937–2024)
*[[Udo Petersoo]], Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskop aastail 1990–2006 (1934–2006)
*[[Jēkabs Peterss]], läti kommunist, Nõukogude Liidu julgeolekutöötaja (1886–1938)
*[[Erik Petersson]], rootsi ajaloolane ja kirjanik (1985–)
*[[Kristina Petina]], Eesti modell (1987–) 
*[[Lucien Petipa]], prantsuse balletitantsija ja ballettmeister (1815–1898)
*[[Marius Petipa]], prantsuse ja Keiserliku Venemaa balletitantsija ja ballettmeister (1818–1910)
*[[Marijana Petir]], Horvaatia poliitik (1975–) 
*[[Carolin Petit]], prantsuse helilooja (1958–2016) 
*[[Emmanuel Petit]], prantsuse jalgpallur (1970–)
*[[Roland Petit]], prantsuse balletitantsija ja koreograaf (1924–2011)
*[[Juzefs Petkēvičs]], Läti maletaja (1940–2024)
*[[Kiril Petkov]], Bulgaaria poliitik, ökonomist ja ettevõtja (1980–)
*[[Bratislav Petković]], Serbia filmilavastaja, näitekirjanik ja poliitik (1948–2021) 
*[[Momir Petković]], serbia maadleja (1953–)
*[[Vladimir Petković]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallitreener ja jalgpallur (1963–) 
*[[Heinrich Petlem]], eesti arstiteadlane ja kirurg (1910–1988)
*[[Eduard Petlenkov]], Eesti tehnikateadlane (1979–)
*[[Sõmon Petljura]], Ukraina rahvusliku liikumise tegelane ja poliitik (1879–1926)
*[[Timo Petmanson]], eesti pianist ja muusik (1986–) 
*[[Berit Petolai]], eesti kirjanik (1985–) 
*[[David Petraeus]], USA kindral (1952–)
*[[Tom Petranoff]], USA odaviskaja (1958–)
*[[Francesco Petrarca]], itaalia kirjanik (1304–1374)
*[[Dimitri Petratos]], Austraalia jalgpallur (1992–) 
*[[Evaldas Petrauskas]], Leedu poksija (1992–) 
*[[Jurgita Petrauskienė]], Leedu poliitik ja pedagoog (1975–) 
*[[Ramona Petraviča]], Läti poliitik (1967–) 
*[[Svetlana Petrenco]], Moldova maletaja (1974–)
*[[Dmitri Petrenko]], vene päritolu Läti ja Eesti teatrilavastaja ja ajakirjanik (1981–) 
*[[Pavlo Petrenko]], Ukraina jurist ja poliitik (1979–) 
*[[Cezar Petrescu]], rumeenia kirjanik ja ajakirjanik (1892–1961)
*[[Johann Christoph Petri]], Eestimaa kirjamees (1762–1851)
*[[Michala Petri]], Taani plokkflöödimängija (1958–)
*[[Olaus Petri]], rootsi usu-uuendaja, kirikuõpetaja, õigusteadlane, piiblitõlkija ja ajaloolane (1493–1552)
*[[Tomáš Petříček]], Tšehhi poliitik (1981–)
*[[Kharálambos Petrídis]], Küprose poliitik (1974–)
*[[Susan Petrilli]], Itaalia semiootik (1954–)
*[[Zalina Petrivskaja]], Moldova vasaraheitja (1988–)
*[[Gustavo Petro]], Colombia majandusteadlane ja poliitik (1960–)
*[[Epp Petrone]], eesti ajakirjanik, kirjastaja ja blogija (1974–)
*[[Justin Petrone]], USA-itaalia päritolu Eesti ajakirjanik, kirjanik ja blogija (1979–)
*[[Aršak Petrosjan]], armeenia maletaja (1953–)
*[[Davith Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–)
*[[Manujel Petrosjan]], armeenia maletaja (1998–)
*[[Tigran Petrosjan]], armeenia maletaja (1929–1984)
*[[Tigran Leoni Petrosjan]], armeenia maletaja (1984–)
*[[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], Eesti jäähokimängija (1983–) 
*[[Andres Petrov]], Eesti snuukrimängija (1996–)
*[[Daniel Petrov]], bulgaaria poksija (1971–) 
*[[Jevgeni Petrov]], Nõukogude kirjanik (1903–1942)
*[[Kirill Petrov]], vene jäähokimängija (1990–) 
*[[Martin Petrov]], bulgaaria jalgpallur (1979–)
*[[Mihhail Petrov]], udmurdi kirjanik (1905–1955) 
*[[Mitrofan Petrov]], õigusteadlane (1862–)
*[[Nikolai Petrov]], vene pianist (1943–2011)
*[[Račo Petrov]], Bulgaaria poliitik ja sõjaväelane (1861–1942)
*[[Roman Petrov]], Eesti tehnikateadlane (1934–)
*[[Vassili Petrov]], NSV Liidu sõjaväelane (1917–2014)
*[[Vitali Petrov]], vene vormelisõitja (1984–)
*[[Vladimir Petrov]], vene jäähokimängija (1947–2017)
*[[Gabriela Petrova]], Bulgaaria kolmikhüppaja (1992–)
*[[Olena Petrova]], ukraina laskesuusataja (1972–)
*[[Kuzma Petrov-Vodkin]], vene kunstnik ja kirjanik (1878–1939) 
*[[Dražen Petrović]], horvaatia korvpallur (1964–1993) 
*[[Ljiljana Petrović]], serbia laulja (1939–2020) 
*[[Nadežda Petrović]], serbia maalikunstnik (1873–1915)
*[[Petar II Petrović]], Montenegro valitseja
*[[Vladimirs Petrovs]], Läti maletaja (1908–1943)
*[[Tamila Petrovskaja]], Eesti keemik-tehnoloog (1944–)
*[[Adolf Petrovski]], Nõukogude Liidu diplomaat (1887–1937)
*[[Katja Petrowskaja]], Ukraina päritolu saksakeelne kirjanik (1970–) 
*[[Ottaviano Petrucci]], itaalia trükkal (1466–1539)
*[[Petrus Lombardus]], filosoof ja teoloog (suri 1160)
*[[Ljudmila Petruševskaja]], vene kirjanik ja laulukirjutaja (1938–)
*[[Jevgen Petruševõtš]], Ukraina poliitik (1863–1940)
*[[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja (2004–) 
*[[Frauke Petry]], saksa keemik, ettevõtja ja poliitik (1975–)
*[[Jeff Petry]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) 
*[[Valeri Petšeikin]], vene dramaturg ja ajakirjanik (1984–)
*[[Oleksei Petšerov]], ukraina korvpallur (1985–) 
*[[Julija Petšonkina]], vene kergejõustiklane (1978–)
*[[Georg Paul Alexander Petzholdt]], põllumajandusteadlane (1810–1889)
*[[Barbara Petzold]], endine saksa murdmaasuusataja (1955–)
*[[Anto Pett]], eesti pianist ja helilooja (1960–)
*[[Kristjan Pett]], Eesti sõjaväelane (1915–2016) 
*[[Aleksander Pettai]], eesti pedagoog ja koorijuht, Vabadussõja veteran (1902–1997)
*[[Aleksander Pettai (notar)|Aleksander Pettai]], eesti notar (1908–1974)
*[[Eino Pettai]], eesti loomakasvatusteadlane (1936–2014) 
*[[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (1912–2008)
*[[Elmo Pettai]], eesti tehnikateadlane (1950–)
*[[Ferdinand Pettai]], eesti näitleja ja näitejuht (1888–1976)
*[[Iris Pettai]], eesti majandusteadlane ja sotsioloog (1947–)
*[[Kaljus Pettai]], eesti laulja ja malekohtunik (1888–1978)
*[[Rando Pettai]], eesti režissöör (1965–) 
*[[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (1928–2026)
*[[Taisi Pettai]], eesti laulja (1989–)
*[[Vello Andres Pettai]], eesti politoloog (1968–) 
*[[Vladimir Pettai]], eesti rahvusest Venemaa jalgpallur ja jalgpallikohtunik (1973–2011)
*[[Øystein Pettersen]], Norra murdmaasuusataja (1983–)
*[[Siri Pettersen]], norra kirjanik (1971–)
*[[Per Petterson]], norra kirjanik (1952–)
*[[Allan Pettersson]], Rootsi helilooja (1911–1980)
*[[Christer Pettersson]], Rootsi kurjategija (1947–2004)
*[[Elias Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1998–) 
*[[Göran Pettersson]], rootsi poliitik (1960–)
*[[Jesper Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1994–) 
*[[Marcus Pettersson]], rootsi jäähokimängija (1996–) 
*[[Simon Pettersson]], rootsi kettaheitja (1994–) 
*[[Urmas Petti]], eesti teoloog (1965–2016) 
*[[Antonio Pettigrew]], USA jooksja (1967–2010)
*[[Glen Pettigrove]], USA päritolu filosoof
*[[Philip Pettit]], iiri filosoof ja politoloog (1945–)
*[[Ellen Pettitt]], Austraalia kõrgushüppaja (1986–) 
*[[Richard Petty]], USA endine autovõidusõitja (1937–) 
*[[Tom Petty]], USA rokkmuusik, laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1950–2017)
*[[Aleksei Petuhhov]], Venemaa murdmaasuusataja (1983–)
*[[Jevgeni Petuhhov]], keeleteadlane (1863–1948)  
*[[Tuuli Petäjä-Sirén]], soome purjetaja (1983–)
*[[Sándor Petőfi]], ungari luuletaja (1823–1849)

==Peu==
*[[Hilma Peuša]], eesti bioloog (1948–)

==Pev==
*[[Mehis Pever]], eesti haridustegelane (1960–)
*[[Aive Pevkur]], eesti filosoof (1971–)
*[[Hanno Pevkur]], Eesti poliitik (1977–)
*[[Dmitri Pevtsov]], vene näitleja (1963–)

==Pew==
*[[PewDiePie]], rootsi videomängude kommentaator (1989–)

==Peä==
*[[Eda Peäske]], eesti harfimängija ja muusikapedagoog (1961–) 
*[[Elmar Peäske]], eesti flötist ja dirigent (1907–1995)
*[[Mihkel Peäske]], eesti flötist (1971–)
*[[Raivo Peäske]], eesti flötist ja pedagoog (1947–)
*[[Sulev Peäske]], eesti ettevõtja (1966–)
*[[Tiiu Peäske]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1946–)
*[[Toivo Peäske]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1945–)

==Pey== 
*[[José Peyre]], Belgia endine poksija (1933–)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Pe, Biograafiad]]</text>
      <sha1>730mnobt52b0v1pps135xx06ftotrkc</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raul Vicente Zafra</title>
    <ns>0</ns>
    <id>409237</id>
    <revision>
      <id>7228054</id>
      <parentid>7210536</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:25:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <comment>/* Doktoritööde juhendamine */</comment>
      <origin>7228054</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6666" sha1="mnu3h2hwaqzzezucvujbhv28try5dvm" xml:space="preserve">'''Raul Vicente Zafra''', ka '''Raul Vicente''', (sündinud [[23. november|23. novembril]] [[1979]]) on [[Hispaania]] päritolu [[Eesti]] [[arvutiteadlane]] ja [[neuroteadlane]].

==Haridus- ja töökäik==
Ta lõpetas [[2001]]. aastal ülikooli [[bakalaureusekraad]]iga [[füüsika]]s ja kaitses 2006. aastal [[Palma de Mallorca]]s [[Baleaari Saarte Ülikool]]is [[doktoritöö]] füüsikas.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt; 2007. aastal pälvis Vicente oma doktoritöö eest [[Euroopa Füüsikaselts]]i aastaauhinna.&lt;ref name=&quot;blogi&quot;/&gt;

2006. aastast töötas ta järeldoktorina [[Max Plancki Aju-uuringute Instituut]]i [[Frankfurt|Frankfurdis]].&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;blogi&quot;/&gt;

2012. aastal külastas ta [[professor Talis Bachmanni labor]]it Tallinnas, kus osales seminaril ning andis konsultatsioone [[Teadvuse neuronaalsed korrelaadid|teadvuse neuronaalsete korrelaatide]] ja arvutusliku modelleerimise teemal.&lt;ref name=&quot;bachmann&quot;/&gt;

2013. aastast on ta töötanud [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis]]: algul [[bioinformaatika]] vanemteadurina, 2014. aastast [[Arvutuslik neuroteadus|arvutusliku neuroteaduse]] vanemteadurina ning 2016. aastast andmeteaduse professorina.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

Ta on ka 2013. aastal loodud [[Tartu Ülikooli arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupp|arvutusliku neuroteaduse uurimisgrupi]] juht.&lt;ref name=&quot;blogi&quot; /&gt; Tema peamised uurimisvaldkonnad on [[arvutuslik neuroteadus]], [[arvutiteadus]], arvutusmeetodid ja [[automaatjuhtimisteooria]].&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;

Ta oli 2016. aasta detsembris lõppenud projekti, mis käsitles mälutekke [[Neurotransmissioon|sünaptiliste protsesside]] uurimist [[biofüüsika]]lise mudeldamise ja kõrgetasemelise [[Masinõpe|masinõppe]] abil, vastutav täitja.&lt;ref name=&quot;etis&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;ut&quot;/&gt;

===Doktoritööde juhendamine===
Vicente juhendamisel on kaitstud järgmised doktoritööd:&lt;ref name=&quot;etis-juhendamised&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Raul_Vicente%20Zafra |pealkiri=Raul Vicente Zafra CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

* 2017 [[Kristjan Korjus]], „Analyzing EEG Data and Improving Data Partitioning for Machine Learning Algorithms“
* 2020 [[Ilja Kuzovkin]], „Understanding Information Processing in Human Brain by Interpreting Machine Learning Models. A Data-Driven Approach to Computational Neuroscience“
* 2020 [[Ardi Tampuu]], „Neural Networks for Analyzing Biological Data“
* 2023 Anti Ingel, „Algorithms Using Information Theory: Classification in Brain-Computer Interfaces and Characterising Reinforcement-Learning Agents“
* 2026 Marharyta Domnich, „Advancing Human-Centric Counterfactual Explanations in Explainable AI“
* 2026 Daniel Majoral Lopez, „Deep Neural Networks for Microscopy Images“

==Tunnustus==
*1997 Hispaania füüsikaolümpiaadi pronksmedal
*2006 [[Baleaari Saarte Ülikool]]i füüsikaosakonna PhD Extraordinary Award
*2007 [[Euroopa Füüsikaselts]]i [[kvantelektroonika]] ja [[optika]] divisjoni auhind [[QEOD Thesis Prizes]] väljapaistva [[doktoritöö]] eest [[rakendusoptika]] alal&lt;ref name=&quot;eps&quot;/&gt;
*2014 [[Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut|Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi]] aasta teadlane&lt;ref name=&quot;ati&quot;/&gt;

* 2021 [[Tartu Ülikooli aumärk]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}&lt;/ref&gt;

==Publikatsioonid==
*Fischer, I.; Vicente, R.; Buldú, J.M.; Peil, M.; Mirasso, C.R.; Torrent, M.C.; García-Ojalvo, J. ([[2006]]). &quot;Zero-lag Long-range Synchronization Via Dynamical Relaying&quot;. ''[[Physical Review Letters]]'', 97(12), 123902
*Vicente, R.; Gollo, L.L.; Mirasso, C.R.; Fischer, I.; Pipa, G. ([[2008]]). &quot;Dynamical relaying can yield zero time lag neuronal synchrony despite long conductions delays&quot;. ''[[Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America]]'', 105(44), 17157–17162.
*Perez, T.; Garcia, G.C.; Eguiluz, V.M.; Vicente, R.; Pipa, G.; Mirasso, C.R. ([[2011]]). &quot;Effect of the topology and delayed interactions in neuronal networks synchronization&quot;. ''PLoS ONE'', 6(5), e19900
*Lindner, M.; Vicente, R.; Priesemann, V.; Wibral, M. (2011). &quot;TRENTOOL: an open source toolbox for MATLAB to analyze information flow in time series data with transfer entropy&quot;. ''[[BMC Neuroscience]]'', 12, Article nr 119
*Vicente, R.; Wibral, M.; Lindner, M.; Pipa, G. (2011). &quot;Transfer entropy –A model-free measure of effective connectivity for the neurosciences&quot;. ''[[Journal of Computational Neuroscience]]'', 30(1), 45–67.
*Wibral, M.; Pampu, N.; Priesemann, V.; Siebenhühner, F.; Seiwert, H.; Lindner, M.; Lizier, J.T.; Vicente, R. ([[2013]]). &quot;Measuring information-transfer delays&quot;. ''PLoS ONE'', 8(2), e55809
*Wollstadt, P.; Martinez-Zarzuela, M.; Vicente, R.; Diaz-Pernas, F.J.; Wibral, M. ([[2014]]). &quot;Efficient transfer entropy analysis of non-stationary neural time series&quot;. ''PLoS ONE'', 9(7), e102833
*[[Juhan Aru|Aru, J.]], [[Jaan Aru|Aru, J.]], Priesemann, V., Wibral, M., Lana, L., Pipa, G., [[Wolf Singer|Singer, W.]], &amp; Vicente, R. ([[2015]]). &quot;Untangling cross-frequency coupling in neuroscience&quot;, ''[[Current Opinion in Neurobiology]]'', 31, 51–61. [http://arxiv.org/ftp/arxiv/papers/1405/1405.7965.pdf PDF]

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;[https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx?PersonVID=74926&amp;lang=et Raul Vicente Zafra] Eesti Teadusportaal&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;blogi&quot;&gt;[https://teadvus.wordpress.com/2013/06/04/arvutusliku-ajuteaduse-uurimisgrupp-tus/ Arvutusliku ajuteaduse uurimisgrupp TÜs]. Blogi [http://teadvus.wordpress.com/about/ Teadvuse Suure Probleemi lahendamine].&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bachmann&quot;&gt;[http://www.bachmannlab.com/?page_id=8 News and developments]. [[BachmannLab]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ut&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150626103825/http://www.cs.ut.ee/et/teadus/teadusprojektid Teadusprojektid]. ut.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;eps&quot;&gt;[http://www.eps.org/members/group_content_view.asp?group=85201&amp;id=315907&amp;hhSearchTerms=%22vicente%22 QEOD Prizes - QEOD Thesis Prizes]. [[European Physical Society]]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ati&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20150626103812/http://www.cs.ut.ee/et/tunnustused Tunnustused]. ut.ee&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
*{{ETIS}} 
*[https://scholar.google.com/citations?user=oQc8avwAAAAJ&amp;hl=en&amp;oi=ao Raul Vicente tsiteeringute profiil]. [[Google Scholar]]&lt;small&gt; (inglise keeles)&lt;/small&gt;

{{JÄRJESTA:Vicente Zafra, Raul}}
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Eesti neuroteadlased]]
[[Kategooria:Hispaania teadlased]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>mnu3h2hwaqzzezucvujbhv28try5dvm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Perekonnanimede loend</title>
    <ns>0</ns>
    <id>410528</id>
    <revision>
      <id>7228049</id>
      <parentid>7220155</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:16:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* R */</comment>
      <origin>7228049</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43617" sha1="tb8jv5zv9dxeja4zg0y4hwrrs06qutq" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.''

{{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}}

==A==
[[Aab]]
- [[Aabajõe]]
- [[Aabjärv]]
- [[Aabjõe]]
- [[Aablo]]
- [[Aabloo]]
- [[Aabmets]]
- [[Aabna]]
- [[Aaboja]]
- [[Aabot]]
- [[Aabre]]
- [[Aabsaare]]
- [[Aabsalu]]
- [[Aabu]]
- [[Aaburi]]
- [[Aadamson]]
- [[Aadamsoo]]
- [[Aade (perekonnanimi)|Aade]]
- [[Aademets]]
- [[Aadla]]
- [[Aadna]]
- [[Aadomaa]]
- [[Aadoni]]
- [[Aadosoo]]
- [[Aadra]]
- [[Aadumaa]]
- [[Aadumägi]]
- [[Aadus]]
- [[Aadusaar]]
- [[Aadussoo]]
- [[Aaduste]]
- [[Aadva]]
- [[Aagi]]
- [[Aagmäe]]
- [[Aagussaar]]
- [[Aagver]]
- [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]]
- [[Aalak]]
- [[Aaliste]]
- [[Aan]]
- [[Aarma]]
- [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]]
- [[Aas (perekonnanimi)|Aas]]
- [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]]
- [[Aaslaid]]
- [[Aasmaa]]
- [[Aasmäe]]
- [[Aasnurm]]
- [[Aatemäe]]
- [[Aav]]
- [[Aava]]
- [[Aavik]]
- [[Abbt]]
- [[Abderhalden]]
- [[Abel (perekonnanimi)|Abel]]
- [[Adams]]
- [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]]
- [[Ader (perekonnanimi)|Ader]]
- [[Adson]]
- [[Aedna]]
- [[Ahjupera]]
- [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]]
- [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]]
- [[Aigro]]
- [[Ainuvee]]
- [[Ait (perekonnanimi)|Ait]]
- [[Aivola]]
- [[Ajaviit]]
- [[Alas]]
- [[Aleksejev]] (Aleksejeva)
– [[Alender]]
- [[Alev (perekonnanimi)|Alev]]
- [[Allas]]
- [[Allik]]
– [[Allikmets]]
- [[Allikmäe]]
- [[Allikvee]]
- [[Alonen]]
– [[Altmeri]]
- [[Alver]]
- [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]]
- [[Andersson]]
- [[Anier]]
- [[Anni (perekonnanimi)|Anni]]
- [[Anniste]]
- [[Annus (perekonnanimi)|Annus]]
- [[Ansip]]
- [[Anton (perekonnanimi)|Anton]]
- [[Antson]]
- [[Anvelt]]
- [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]]
– [[Aprilla]]
– [[Arder]]
- [[Are (perekonnanimi)|Are]]
– [[Aren]]
- [[Aro]]
- [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]]
- [[Arro]]
- [[Arst (perekonnanimi)|Arst]]
- [[Arstrebane]]
- [[Arts]]
- [[Aru (perekonnanimi)|Aru]]
- [[Aruksaar]]
- [[Arula (perekonnanimi)|Arula]]
- [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]]
- [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]]
- [[Asi (perekonnanimi)|Asi]]
- [[Assor]]
- [[Aul (perekonnanimi)|Aul]]
– [[Auliste]]
- [[Aun (perekonnanimi)|Aun]]
- [[Aus (perekonnanimi)|Aus]]
- [[Ausmees]]
- [[Avaja]]
- [[Avaro]]
– [[Avarsalu]]
– [[Avik]]

==B==
[[Bach (perekonnanimi)|Bach]]
- [[Bachmann]]
- [[Balodis]] (Balode)
- [[Baskin]]
- [[Beekman]]
- [[Bell (perekonnanimi)|Bell]]
- [[Bergström]]
- [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]]
- [[Biider]]
- [[Birn]]
– [[Blauhut]]
- [[Boa (perekonnanimi)|Boa]]
- [[Borchardt]]
- [[Born (perekonnanimi)|Born]]
- [[Bouchard]]
- [[Boucher]]
- [[Boulanger]]
- [[Brandt]]
- [[Briand]]

==C==
[[Catargiu]]
- [[Clinton]]
- [[Conley]]
- [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]]
- [[Couturier]]

==D==
[[Dach]]
- [[Dede]]
- [[Dubois]]
- [[Dupré]]
- [[Dvinjaninov]]

==E==
[[Edur]]
- [[Eeljärv]]
- [[Eelmaa]]
- [[Eelmäe]]
- [[Eenmaa]]
- [[Eenpalu]]
- [[Eensalu]]
- [[Eesmaa]]
- [[Eessaare]]
- [[Ehala]]
- [[Ehatamm]]
- [[Ehin]]
- [[Eitea]]
- [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]]
- [[Element (perekonnanimi)|Element]]
- [[Elgula]]
- [[Eller]]
- [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]]
- [[Elmi]]
- [[Emajõe]]
- [[Emmisaar]]
- [[Engman]]
– [[Ennemuist]]
– [[Ennok]]
– [[Enok]]
- [[Erik (perekonnanimi)|Erik]]
- [[Erikson]]
- [[Eriksson]]
- [[Erm]]
- [[Ernesaks]]
- [[Ernits]]
- [[Err]]
- [[Eskola]]
- [[Eskusoo]]
- [[Etti]]
- [[Etverk]]

==F==

[[Faber]]
– [[Fabre]]
– [[Fadejev]] (Fadejeva)
- [[Farkas]]
- [[Favré]]
- [[Fekete]] 
- [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]]
- [[Fischer]]
- [[Fjodorov]]
- [[Ford (perekonnanimi)|Ford]]
- [[Forsberg]]
- [[Fourier]]
- [[Freimuth]]
- [[Friedman]]
- [[Frosch]]

==G==
[[Gailit]]
– [[Gansen]]
– [[Girgensohn]]
– [[Goldbach]]
– [[Golding]]
- [[Gómez]]
- [[González]]
- [[Grabbi]]
- [[Green (perekonnanimi)|Green]]
- [[Grieg]]
- [[Gross (perekonnanimi)|Gross]]
- [[Grotowski]]
- [[Gruber]]
- [[Grünberg]]
- [[Grünthal]]
- [[Grünvald]]
- [[Gustavson]]
- [[Gutman]]
- [[Gutmann]]

==H==
[[Haab (perekonnanimi)|Haab]]
- [[Haak (perekonnanimi)|Haak]]
- [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]]
- [[Haas]]
- [[Haasma]]
- [[Haav (perekonnanimi)|Haav]]
- [[Haava (perekonnanimi)|Haava]]
- [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]]
- [[Habakukk]]
- [[Hagen]]
- [[Halász]]
- [[Hallik]]
- [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]]
- [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]]
- [[Hanson]]
- [[Haug (perekonnanimi)|Haug]]
- [[Hein (perekonnanimi)|Hein]]
- [[Heinapuu]]
- [[Heinloo]]
- [[Heinsalu]]
- [[Heinsoo]]
- [[Heli (perekonnanimi)|Heli]]
- [[Hellat]]
- [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]]
- [[Helme (perekonnanimi)|Helme]]
- [[Henno (perekonnanimi)|Henno]]
- [[Hepner]]
- [[Herkel]]
- [[Hermaküla]]
- [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]]
- [[Hiieleek]]
– [[Hiiemaa]]
- [[Hiiemäe]]
- [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]]
- [[Himma (perekonnanimi)|Himma]]
- [[Hindpere]]
- [[Hinrikus]]
- [[Hint]]
- [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]]
- [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]]
- [[Hobustkoppel]]
- [[Hoffmann]]
- [[Holm]]
- [[Horváth]]
- [[Hull (perekonnanimi)|Hull]]
- [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]]
- [[Hussar]]
- [[Huugimägi]]
- [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]]
– [[Hõbemägi]]
– [[Hõbenael]]
- [[Hõrak]]
- [[Härm (perekonnanimi)|Härm]]
- [[Härma (perekonnanimi)|Härma]]
- [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]]

==I==
[[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]]
- [[Igaunis]] (Igaune)
- [[Iljin]]
– [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]]
- [[Ilomets]]
- [[Ilomäe]]
- [[Ilumets]]
- [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]]
- [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]]
- [[Ilvest]]
- [[Imelik]]
- [[Inarik]]
– [[Indermitte]]
– [[Indla (perekonnanimi)|Indla]]
- [[Indra (perekonnanimi)|Indra]]
– [[Indre (perekonnanimi)|Indre]]
- [[Irak]]
- [[Isotamm]]
– [[Israel (perekonnanimi)|Israel]]
– [[Iva (perekonnanimi)|Iva]]
- [[Ivanov]]
- [[Ivanson]]
- [[Ivask]]

==J==
[[Jaakson]]
- [[Jaanikosk]]
- [[Jaanson]]
- [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]]
- [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]]
- [[Jakobson]]
- [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]]
- [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]]
- [[Jalvet]]
- [[Jalviste]]
- [[Jandrinski]]
- [[Jankauskas]]
- [[Janno (perekonnanimi)|Janno]]
- [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]]
- [[Jastrow]]
- [[Jefimov]]
- [[Jegorov]]
- [[Joandi]]
- [[Joasalu]]
- [[Johanson]]
- [[Johansson]]
- [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]]
- [[Jugandi]]
- [[Juhanson]]
- [[Juhász]]
- [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]]
- [[Juhkam]]
- [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]]
- [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]]
- [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]]
- [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]]
- [[Jõgiaas]]
- [[Jõks]]
- [[Jõudu]]
- [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]]
- [[Jändrik]] 
- [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]]
- [[Järsk]]
- [[Järv (perekonnanimi)|Järv]]
- [[Järve (perekonnanimi)|Järve]]
- [[Järvekülg]]
- [[Järvemaa]]
- [[Järverand]]
- [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]]
- [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]]
- [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]]
- [[Jürgenjaak]]
- [[Jürgens]]
- [[Jürgenson]]
- [[Jürisson]]
- [[Jüriste]]
- [[Jürivete]]

==K==
[[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]]
- [[Kaalep]]
- [[Kaalijärv]]
- [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]]
- [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]]
- [[Kadak]]
- [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]]
- [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]]
- [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]]
- [[Kade (perekonnanimi)|Kade]]
- [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]]
- [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]]
- [[Kaijanen]]
- [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]]
- [[Kala (perekonnanimi)|Kala]]
- [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]]
- [[Kald]]
- [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]]
- [[Kalde]]
- [[Kaldre]]
- [[Kaldma]]
- [[Kaldoja]]
- [[Kaldver]]
- [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]]
- [[Kaljula]]
- [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]]
- [[Kaljundi]]
- [[Kaljuramm]]
- [[Kaljurand]]
- [[Kaljuste]]
- [[Kaljuvee]]
- [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]]
- [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]]
- [[Kallasma]]
- [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]]
- [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]]
- [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]]
- [[Kalmet]]
- [[Kalmeti]]
- [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]]
- [[Kalve]]
- [[Kalvet]] 
- [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]]
- [[Kalvik]]
- [[Kalviste]]
- [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]]
- [[Kandre]]
- [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]]
- [[Kangro]]
- [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]]
- [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]]
- [[Kant (perekonnanimi)|Kant]]
- [[Kanter]]
- [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]]
- [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]]
- [[Kapre]]
- [[Kard]]
- [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]]
- [[Karis (perekonnanimi)|Karis]]
- [[Karjad]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karell]]
- [[Karelson]]
- [[Karindi]]
- [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]]
- [[Karlson]]
- [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]]
- [[Kark]]
- [[Karm]]
- [[Karometer]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karpov]]
- [[Karro]]
- [[Kartau]]
- [[Kartohvel]]
- [[Karu (perekonnanimi)|Karu]]
- [[Karumets]]
- [[Karutamm]]
- [[Kasak]]
- [[Kase (perekonnanimi)|Kase]]
- [[Kasearu]]
- [[Kasekamp]]
- [[Kasemaa]]
- [[Kasemets]]
- [[Kasemäe]]
- [[Kaseorg]]
- [[Kasepõld]]
- [[Kasesalu]]
- [[Kask (perekonnanimi)|Kask]]
- [[Kaskneem]]
- [[Kass (perekonnanimi)|Kass]]
- [[Kattai]]
- [[Kattel]]
- [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] 
- [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]]
- [[Kaus]]
- [[Keerberg]]
- [[Keerd]]
- [[Keel (perekonnanimi)|Keel]]
- [[Keerdoja]]
- [[Keevallik]]
- [[Kelam]]
- [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]]
- [[Keller (perekonnanimi)|Keller]]
- [[Kelmsaar]]
- [[Kempis]]
- [[Kerem]]
- [[Kersna]]
- [[Kerstna]]
- [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]]
- [[Keskpaik]]
- [[Kesküla]]
- [[Kesler]]
- [[Ketonen]]
- [[Kibesti]]
- [[Kibuspuu]]
- [[Kigaste]]
- [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]]
- [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]]
- [[Kiis]]
- [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]]
- [[Kiisler]]
- [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]]
- [[Kiivit]]
- [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]]
- [[Kikerpill]]
- [[Kikkas]]
- [[Kilgas]]
- [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]]
- [[Kill]]
- [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]]
- [[Kindel]]
- [[Kindt]]
- [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]]
- [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]]
- [[Kink (perekonnanimi)|Kink]]
- [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]]
- [[Kint]]
- [[Kiple]]
- [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]]
- [[Kirbits]]
- [[Kirdelaht]]
- [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]]
- [[Kirnmann]]
- [[Kirotar]]
- [[Kirret]]
- [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]]
- [[Kirsimägi]]
- [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]]
- [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]]
- [[Kirt]]
- [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]]
- [[Kissa]]
- [[Kits (perekonnanimi)|Kits]]
- [[Kitsing]]
- [[Kiudmaa]]
- [[Kivari]]
- [[Kivastik]]
- [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]]
- [[Kivik]]
- [[Kivikas]]
- [[Kivikind]]
- [[Kivilaan]]
- [[Kivilo]]
- [[Kivimaa]]
- [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]]
- [[Kivimägi]] 
- [[Kivine]]
- [[Kivinukk]]
- [[Kivinurm]]
- [[Kivirand]]
- [[Kiviranna]]
- [[Kivirusikas]]
- [[Kivirähk]]
- [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]]
- [[Kivisalu]]
- [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]]
- [[Kivisoo]]
- [[Kiviste]]
- [[Kivistik]]
- [[Kiviväli]] 
- [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]]
- [[Klaasmägi]]
– [[Klandorf]]
- [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]]
- [[Klavan]]
- [[Klein (perekonnanimi)|Klein]]
- [[Klement]]
- [[Kliss]]
- [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]]
- [[Kobrusepa]]
- [[Koch (perekonnanimi)|Koch]]
- [[Kodres]]
- [[Koff]]
- [[Koger (perekonnanimi)|Koger]]
- [[Koha (perekonnanimi)|Koha]]
- [[Kohava]]
- [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]]
- [[Koik]]
- [[Koit (perekonnanimi)|Koit]]
- [[Koitla]]
- [[Koitmets]]
- [[Koitsalu]]
- [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]]
- [[Kokla]] 
- [[Kolberg]]
- [[Koldre]]
- [[Kolga]]
- [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]]
- [[Kollom]]
- [[Komissarov]]
- [[Kommer]]
– [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]]
- [[Kompus]]
- [[Konnatamm]]
- [[Konsa]]
- [[Konsap]]
- [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]]
- [[Kont (perekonnanimi)|Kont]]
- [[Kontus]]
- [[Kook (perekonnanimi)|Kook]]
- [[Kool (perekonnanimi)|Kool]]
- [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]]
- [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]]
- [[Koort]]
– [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]]
- [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]]
- [[Korb|Korb]]
- [[Kore (perekonnanimi)|Kore]]
- [[Kork (perekonnanimi)|Kork]]
- [[Kornel|Kornel]]
- [[Korol]]
- [[Korsari]]
- [[Kortin]]
- [[Kosenkranius]]
- [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]]
- [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]]
– [[Kotkamets]]
- [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]]
- [[Kotov|Kotov]]
- [[Kotsar]]
- [[Kotta]]
- [[Kovač]]
- [[Kovacs]]
- [[Kraam]]
- [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]]
- [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- 
- [[Krall]]
- [[Krause (perekonnanimi)|Krause]]
- [[Kravets]]
- [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]]
- [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]]
- [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]]
- [[Kress (perekonnanimi)|Kress]]
- [[Krevald]]
- [[Krigul]]
- [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]]
- [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]]
- [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]]
- [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]]
- [[Krull]]
- [[Krumm]]
- [[Krusten]]
- [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]]
- [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]]
- [[Kruuse]]
- [[Kruusement]]
- [[Kruuspere]]
- [[Kruusvee]]
- [[Kudisiim]]
- [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]]
- [[Kulasalu]]
- [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]]
- [[Kulgver]]
- [[Kull (perekonnanimi)|Kull]]
- [[Kullas]]
- [[Kullerkann]]
- [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]]
- [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]]
- [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]]
- [[Kunn]]
- [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]]
- [[Kunstimees]]
- [[Kuperjanov]] 
- [[Kupffer]]
- [[Kures]]
- [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]]
- [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]]
- [[Kurm]]
- [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]]
– [[Kurvet]]
- [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]]
- [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]]
– [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]]
- [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]]
- [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]]
- [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]]
- [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]]
- [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]]
- [[Kuusmaa]]
- [[Kõiv]]
- [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]]
- [[Kõrgma]]
- [[Kõrgoja]]
- [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]]
- [[Kõvask]]
- [[Kõverjalg]]
- [[Kõvermägi]]
- [[Käbin]]
- [[Käit]]
- [[Kängsepp]]
- [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]]
- [[Kärmas]]
- [[Kärner]]
- [[Käsper]]
- [[Käär]]
- [[Kääramees]]
- [[Käärik]]
- [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]]
- [[Küber]]
- [[Külaots]]
- [[Künnap]]
- [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]]

==L==
[[Laak]]
- [[Laaman]]
- [[Laamann]]
- [[Laan]]
- [[Laanaru]]
- [[Laane (perekonnanimi)|Laane]]
- [[Laanemaa]]
- [[Laanekodu]]
- [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]]
- [[Laaneots]]
- [[Laanemäe]]
- [[Laanerünk]]
- [[Laanes]]
- [[Laaneste]]
- [[Laansalu]]
- [[Laansoo]]
- [[Laar (perekonnanimi)|Laar]]
- [[Laas (perekonnanimi)|Laas]]
- [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]]
- [[Laasik]]
- [[Laats]]
- [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]]
- [[Ladva]]
- [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]]
- [[Laheste]]
- [[Lahesto]]
- [[Laht (perekonnanimi)|Laht]]
- [[Laiapea]]
- [[Laid (perekonnanimi)|Laid]]
- [[Laidla]]
- [[Laidma]]
- [[Laido]]
- [[Laidoner]]
- [[Laigo]]
- [[Laine (perekonnanimi)|Laine]]
- [[Lainvee]]
- [[Laio]]
- [[Laisaar]]
- [[Laisk]]
- [[Laks]]
- [[Lambaauk]]
- [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]]
- [[Lang (perekonnanimi)|Lang]]
- [[Langemets]]
- [[Lanno]]
- [[Laos (perekonnanimi)|Laos]]
- [[Lapin]]
- [[Laplace]]
- [[Laspre]]
- [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]]
- [[Lass (perekonnanimi)|Lass]]
- [[Lattik]]
- [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]]
- [[Laur]]
- [[Laurand]]
- [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]]
- [[Laurimaa]]
- [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]]
- [[Lebedev]]
- [[Leendi]]
- [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]]
- [[Leesment]]
- [[Leetmaa]]
- [[Lefebvre]]
- [[Lefevre]]
- [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]]
- [[Lehiste]]
– [[Lehmloch]]
- [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]]
- [[Leht (perekonnanimi)|Leht]]
- [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]]
- [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]]
– [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]]
- [[Leibak]]
– [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]]
- [[Leis]]
- [[Leivategija]]
- [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]]
- [[Lekko]]
- [[Lellep]]
- [[Lemba]]
- [[Lember (perekonnanimi)|Lember]]
- [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]]
- [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]]
- [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]]
- [[Lender]]
- [[Leok]]
- [[Leontjev]]
- [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]]
- [[Lepajõe]]
- [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]]
- [[Lepikson]]
- [[Lepmets]]
- [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]]
- [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]]
- [[Leppiman]]
- [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]]
- [[Leps (perekonnanimi)|Leps]]
- [[Lessing]]
- [[Levald]]
- [[Levandi]]
- [[Libbokunn]]
- [[Liblik]]
- [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]]
- [[Ligi]]
- [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]]
- [[Liidumäe]]
- [[Liigand]]
- [[Liik (perekonnanimi)|Liik]]
- [[Liimets]]
- [[Liinat]]
- [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]]
- [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]]
- [[Liivak]]
- [[Liivamägi]]
- [[Liivik]]
- [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]]
- [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]]
- [[Lillak]]
- [[Lille (perekonnanimi)|Lille]]
- [[Lillemets]]
- [[Lilleorg]]
- [[Lillo]]
- [[Limperg]]
- [[Linari]]
- [[Lind (perekonnanimi)|Lind]]
- [[Linde]]
- [[Lindgren]]
- [[Lindvet]]
- [[Lindmaa]]
- [[Lindmäe]]
- [[Lindner]]
- [[Ling (perekonnanimi)|Ling]]
- [[Link (perekonnanimi)|Link]]
- [[Linna (perekonnanimi)|Linna]]
- [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]]
- [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]]
- [[Linnat]]
- [[Linno]]
- [[Lints]]
- [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]]
- [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]]
- [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]]
- [[Lippmaa]]
- [[Lippus]]
- [[Lipstok]]
- [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]]
- [[Lohk]]
- [[Loide]]
- [[Loigom]]
- [[Loik (perekonnanimi)|Loik]]
- [[Loit (perekonnanimi)|Loit]]
- [[Loite]]
- [[Loitme]]
- [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]]
- [[Loll]]
- [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]]
- [[Loo (perekonnanimi)|Loo]]
- [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]]
- [[Loog]]
- [[Loogna]]
- [[Loomake]]
- [[Loone (perekonnanimi)|Loone]]
- [[Looring]]
- [[Loorits]]
- [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]]
- [[Loovere]]
- [[Looväli]]
- [[Lossmann]]
- [[Lotman]]
- [[Lott]]
- [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]]
- [[Lugeveer]]
- [[Luhamets]]
- [[Luhandi]]
- [[Luht (perekonnanimi)|Luht]]
- [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]]
- [[Luigas]]
- [[Luik (perekonnanimi)|Luik]]
- [[Lukas]]
- [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]]
- [[Luks (perekonnanimi)|Luks]]
- [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]]
- [[Lumiste]]
- [[Lundberg]]
- [[Lundqvist]]
- [[Lunge]]
- [[Lunin]]
- [[Lust]]
- [[Lustig]]
- [[Luther (perekonnanimi)|Luther]]
- [[Luts (perekonnanimi)|Luts]]
- [[Lutsar]]
- [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]]
- [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]]
- [[Luup (perekonnanimi)|Luup]]
- [[Luur]]
- [[Luure (perekonnanimi)|Luure]]
- [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]]
- [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]]
- [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]]
- [[Lõviste]]
- [[Lätt]]
- [[Lätte]]
- [[Lättemäe]]
- [[Lääne]]
- [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]]
– [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]]
- [[Lüdig]]
- [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]]

==M==
[[Maack]]
- [[Maandi]]
- [[Maar (perekonnanimi)|Maar]]
- [[Maasik]]
- [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]]
- [[Maasing]]
- [[MacMillan]]
- [[MacDonald]]
- [[Made (perekonnanimi)|Made]]
- [[Madisson]]
- [[Madsen]]
- [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]]
- [[Mahlapuu]]
- [[Maide]]
- [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]]
- [[Maidre]]
- [[Mailend]]
- [[Maimets]]
- [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]]
- [[Makarov]]
- [[Maksimov]]
- [[Malin]]
- [[Malleus]]
- [[Mallis]]
- [[Malm (perekonnanimi)|Malm]]
- [[Malmsten]]
- [[Maltis]]
- [[Mancini]]
- [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]]
- [[Mandre]]
- [[Mann (perekonnanimi)|Mann]]
- [[Maradona]]
- [[Maramaa]]
- [[Maran (perekonnanimi)|Maran]]
- [[March (perekonnanimi)|March]]
- [[Mardna]]
- [[Margus (perekonnanimi)|Margus]]
- [[Marino]]
- [[Maripuu]]
- [[Mark (perekonnanimi)|Mark]]
- [[Markov]]
- [[Markson]]
- [[Marksoo]]
- [[Markus (perekonnanimi)|Markus]]
- [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]]
- [[Marrandi]]
- [[Marshall]]
- [[Mart (perekonnanimi)|Mart]]
- [[Martin (perekonnanimi)|Martin]]
- [[Martinez]]
- [[Martinson]]
- [[Maruste]]
- [[Masaryk]]
- [[Masing]]
- [[Massakas]]
- [[Masso]]
- [[Mathiesen]]
- [[Matvejev]]
- [[Matvere]]
- [[Maurer]]
- [[May]]
- [[Mehikas]]
- [[Mei]]
- [[Meier]]
- [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]]
- [[Meister (perekonnanimi)|Meister]]
- [[Mellik]]
- [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]]
- [[Melnikov]] (Melnikova)
- [[Melts]]
- [[Mendes]]
- [[Meos]]
- [[Mercklin]]
– [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]]
- [[Merend]]
- [[Meri (perekonnanimi)|Meri]]
- [[Merik]]
- [[Merila]]
- [[Merilai]]
- [[Merilaid]]
- [[Merilo]]
- [[Merisaar]]
- [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]]
- [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]]
- [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]]
- [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]]
- [[Mets (perekonnanimi)|Mets]]
- [[Metsanurk]]
- [[Metsar]]
- [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]]
- [[Metsavas]]
- [[Metsaviir]]
- [[Metsur]]
- [[Mett]] 
- [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova)
- [[Mihhailovski]]
- [[Mihkelson]]
- [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]]
- [[Mikelsaar]]
- [[Mikiver]]
- [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]]
- [[Mikli]]
- [[Milder]]
- [[Miller]]
- [[Milling]]
- [[Mitt]]
- [[Moisto]]
- [[Molander]]
- [[Molnár]]
- [[Moor (perekonnanimi)|Moor]]
- [[Moppel]]
- [[Morozov]] (Morozova)
- [[Mostefaï]]
– [[Mugra]]
- [[Muižnieks]] (Muižniece)
- [[Muld (perekonnanimi)|Muld]]
- [[Mullakannikas]]
- [[Mumm]]
- [[Muna (perekonnanimi)|Muna]]
- [[Murak]]
- [[Murd (perekonnanimi)|Murd]]
- [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]]
- [[Murdmaa]]
- [[Murdvee]]
- [[Murel (perekonnanimi)|Murel]]
- [[Muremäe]]
- [[Murphy]]
- [[Murray (perekonnanimi)|Murray]]
- [[Muru (perekonnanimi)|Muru]]
- [[Must (perekonnanimi)|Must]]
- [[Mustonen]]
- [[Mutimäe]]
- [[Mutso]]
- [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]]
- [[Muuli]]
- [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]]
- [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]]
- [[Mõistlik]]
- [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]]
- [[Mõttus]]
- [[Mädamürk]]
- [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]]
- [[Mäelo]]
- [[Mäeorg]]
- [[Mäeots]]
- [[Mäesalu]]
- [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]]
- [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]]
- [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]]
- [[Mägisto]]
- [[Mäkelä]]
- [[Mälk]]
- [[Mälberg]]
- [[Mälksoo]]
- [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]]
- [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]]
- [[Mändmaa]]
- [[Mändmets]]
- [[Mändvere]]
- [[Mängel]]
- [[Männard]]
- [[Männart]]
- [[Männik (perekonnanimi)|Männik]]
- [[Männiste]]
- [[Mätlik]]
- [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]]
- [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]]
- [[Möller]]
- [[Müller (perekonnanimi)|Müller]]
- [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]]
- [[Mürkhain]]
- [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]]
- [[Müür (perekonnanimi)|Müür]]
- [[Müürisepp]]
- [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]]

==N ==
[[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]]
- [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]]
- [[Naber (perekonnanimi)|Naber]]
- [[Nael (perekonnanimi)|Nael]]
- [[Naelapea]]
- [[Naelaste]]
- [[Nagel]]
- [[Nagy]]
- [[Nahkur]]
- [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]]
- [[Napp]]
- [[Narma]]
- [[Narusk]]
- [[Narva (perekonnanimi)|Narva]]
- [[Natoli]]
- [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]]
- [[Neemre]]
- [[Nelis]]
- [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]]
- [[Németh]]
- [[Nemvalts]]
- [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]]
- [[Neuhaus]]
- [[Neumann]]
- [[Ney (perekonnanimi)|Ney]]
- [[Nielsen]]
- [[Niglas]]
- [[Nigol]]
- [[Niinemaa]]
- [[Niinemets]]
- [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]]
- [[Niineste]]
- [[Niit (perekonnanimi)|Niit]]
- [[Niitsoo]]
- [[Nikiforov]]
- [[Nikitin]]
- [[Nikolajev]]
- [[Nikopensius]] 
- [[Nilbe]]
- [[Nilson]]
- [[Nilsson]]
- [[Ninnas]]
- [[Nippernaadi]]
- [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]]
- [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]]
- [[Nittim]]
- [[Nodikäp]]
- [[Noor (perekonnanimi)|Noor]]
- [[Noormets]]
- [[Noormägi]]
- [[Noppel]]
- [[Normak]]
- [[Normann]]
- [[Normet]] 
- [[Novikov]]
- [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]]
- [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]]
- [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]]
- [[Nugiseks]]
- [[Nuiamäe]]
- [[Null (perekonnanimi)|Null]]
- [[Nummert]] 
- [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]]
- [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]]
- [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]]
- [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]]
- [[Nurmekask]]
- [[Nurmet]]
- [[Nurmis]]
- [[Nurmiste]]
- [[Nurmsalu]]
- [[Nuter]]
- [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]]
- [[Nuude]]
- [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]]
- [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]]
- [[Nõgene]]
- [[Nõlvak]]
- [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]]
- [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]]
- [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]]
- [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]]
- [[Nõmmsalu]]
- [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]]
- [[Nõulik]]
- [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]]
- [[Närep]]
- [[Nüganen]]

==O==
[[Oda (perekonnanimi)|Oda]]
- [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]]
- [[Oidermaa]]
- [[Oja (perekonnanimi)|Oja]]
- [[Ojakäär]]
- [[Ojala]]
- [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]]
- [[Ojandi]]
- [[Ojapõld]]
- [[Ojari]]
- [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]]
- [[Ojaste]]
- [[Ojastu]]
- [[Ojaveer]]
- [[Ojavere]]
- [[Ojaveski]]
- [[Oks (perekonnanimi)|Oks]]
- [[Oksa]]
- [[Oksmaa]]
- [[Olari (perekonnanimi)|Olari]]
- [[Olde (perekonnanimi)|Olde]]
- [[Oldekop]]
- [[Olesk]]
- [[Ollep]]
- [[Olmaru]]
- [[Olvet]]
- [[Olving]]
- [[Oopkaup]]
- [[Oorn]]
- [[Oper]]
- [[Orajäär]]
- [[Oras (perekonnanimi)|Oras]]
- [[Orav (perekonnanimi)|Orav]]
- [[Orel (perekonnanimi)|Orel]]
- [[Org (perekonnanimi)|Org]]
- [[Orglaan]]
- [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]]
- [[Orro]]
- [[Orumets]]
- [[Orumägi]]
- [[Oss (perekonnanimi)|Oss]]
- [[Ossinovski]]
- [[Ossipov]]
- [[Osula (perekonnanimi)|Osula]]
- [[Ots (perekonnanimi)|Ots]]
- [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]]
- [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]]
- [[Ott (perekonnanimi)|Ott]]
- [[Oviir]]

==P==
[[Paal]]
- [[Paala (perekonnanimi)|Paala]]
- [[Paalandi]]
- [[Paalna]]
- [[Paap (perekonnanimi)|Paap]]
- [[Paartalu]]
- [[Paas (perekonnanimi)|Paas]]
- [[Paasilinna]]
- [[Paat (perekonnanimi)|Paat]]
- [[Padar]]
- [[Padrik]]
- [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]]
- [[Paerand]]
- [[Pall (perekonnanimi)|Pall]]
- [[Paim]]
- [[Paju (perekonnanimi)|Paju]]
- [[Pajula]]
- [[Pajusoo]]
- [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]]
- [[Paks (perekonnanimi)|Paks]]
- [[Paldre]]
- [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]]
- [[Palk (perekonnanimi)|Palk]]
- [[Palm (perekonnanimi)|Palm]]
- [[Palmiste]]
- [[Palmsaar]]
- [[Palu (perekonnanimi)|Palu]]
- [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]]
- [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]]
- [[Papp (perekonnanimi)|Papp]]
- [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]]
- [[Parijõgi]]
- [[Parm (perekonnanimi)|Parm]]
- [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
– [[Partei (perekonnanimi)|Partei]]
- [[Parts]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
- [[Parrest]]
- [[Parvet]]
- [[Parving]]
- [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]]
- [[Pavelson]]
- [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]]
- [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]]
- [[Pedai]]
- [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]]
- [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]]
- [[Pedak]]
- [[Pedanik]]
- [[Pedari]]
- [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]]
– [[Pede (perekonnanimi)|Pede]]
- [[Pedesaar]]
– [[Pedmanson]]
- [[Pedosk]]
- [[Pedras]]
- [[Peebo]]
- [[Peedimaa]]
- [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]]
- [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]]
- [[Peek]]
- [[Peep (perekonnanimi)|Peep]]
- [[Peet (perekonnanimi)|Peet]]
- [[Peetersoo]]
- [[Peetre]]
- [[Peets]]
- [[Pehk]]
- [[Pehme]]
- [[Peiker]]
- [[Peil]]
- [[Peips]]
- [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]]
- [[Pello]]
- [[Pennar]]
– [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]]
- [[Pent]]
- [[Penu (perekonnanimi)|Penu]]
- [[Pere (perekonnanimi)|Pere]]
- [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]]
- [[Perling]]
- [[Pern]]
- [[Persekivi]]
- [[Pert]]
- [[Pertel]]
- [[Peterson]]
- [[Petrov]]
- [[Pettai]]
- [[Pevkur]]
- [[Pihel]]
- [[Pihelgas]]
- [[Pihelpuu]]
- [[Pihl]] 
- [[Pihlak]]
- [[Pihlamäe]]
- [[Pihlap]]
- [[Piho]]
- [[Piik (perekonnanimi)|Piik]]
- [[Piip (perekonnanimi)|Piip]]
- [[Piir (perekonnanimi)|Piir]]
- [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]]
- [[Pikk]]
- [[Pikre]]
- [[Pill (perekonnanimi)|Pill]]
- [[Pillak]]
- [[Piller]]
- [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]]
- [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]]
- [[Pilvre]]
- [[Pinna]]
- [[Pintér]]
- [[Pitka]]
- [[Pius]]
- [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]]
- [[Pohlak]]
- [[Poks (perekonnanimi)|Poks]]
- [[Poljakov]]
- [[Pool (perekonnanimi)|Pool]]
- [[Poom (perekonnanimi)|Poom]]
- [[Pootsmann]]
- [[Popov]]
- [[Porkanen]]
- [[Post (perekonnanimi)|Post]]
- [[Powell (perekonnanimi)|Powell]]
- [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]]
- [[Prii]]
- [[Priimets]]
- [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]]
- [[Priks]]
- [[Prins]]
- [[Prints (perekonnanimi)|Prints]]
- [[Prussakov]]
- [[Pruul]]
- [[Pruuli]]
- [[Pruus]]
- [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]]
- [[Proosaselts]]
- [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]]
- [[Pruunsild]]
- [[Puhaskivi]]
- [[Puhk]]
- [[Puhm]]
- [[Puhvel]]
- [[Puju (perekonnanimi)|Puju]]
- [[Pukk]]
- [[Pulk]]
- [[Pulst]]
- [[Punane (perekonnanimi)|Punane]]
- [[Punapart]]
- [[Punapõsk]]
- [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] 
- [[Purve]]
- [[Puunurm]]
- [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]]
- [[Puustusmaa]]
- [[Põder (perekonnanimi)|Põder]]
- [[Põdersoo]]
- [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]]
- [[Põlatud]]
- [[Põld (perekonnanimi)|Põld]]
- [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]]
- [[Põldma]]
- [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]]
- [[Põldmets]]
- [[Põldmäe]]
- [[Põldroos]]
- [[Põldsaar]]
- [[Põldsam]]
- [[Põldvee]]
- [[Põldveer]]
- [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]]
- [[Põlluaas]]
- [[Päevamets]]
- [[Pähn]]
- [[Päll (perekonnanimi)|Päll]]
- [[Pällin]]
- [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]]
- [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]]
- [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]]
- [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]]
- [[Pärnpuu]]
- [[Pärt]]
- [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]]
- [[Pärtelpoeg]]
- [[Päts (perekonnanimi)|Päts]]
- [[Pääbo]]
- [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]]
- [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]]
- [[Pütsep]]
- [[Püvi]]

==R==
[[Raadik]]
- [[Raag (perekonnanimi)|Raag]]
- [[Raal (perekonnanimi)|Raal]]
- [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]]
- [[Raasik]]
- [[Raat (perekonnanimi)|Raat]]
- [[Raave]]
- [[Rahamägi]]
- [[Rahenurm]]
- [[Raid (perekonnanimi)|Raid]]
- [[Raidjõe]]
- [[Raidlo]]
- [[Raidma]]
- [[Raidna]]
- [[Raielo]]
- [[Raisk]]
- [[Raitmäe]]
- [[Raja (perekonnanimi)|Raja]]
- [[Rajamaa]]
- [[Rajand]]
- [[Rajandi]]
– [[Rajangu]]
- [[Rand (perekonnanimi)|Rand]]
- [[Randal (perekonnanimi)|Randal]]
- [[Randalu]]
- [[Randel (perekonnanimi)|Randel]]
- [[Randes]]
- [[Randla (perekonnanimi)|Randla]]
- [[Randmaa]]
- [[Randmann]]
- [[Randmets]]
- [[Randmäe]]
- [[Randsalu]]
- [[Randur]]
- [[Randvee]]
- [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]]
- [[Rannaleet]]
- [[Rannap]]
- [[Rannes]]
- [[Ranno]]
- [[Rannus]]
- [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]]
- [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]]
- [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]]
- [[Rattasepp]]
- [[Rattus]]
- [[Raud (perekonnanimi)|Raud]]
- [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]]
- [[Raudar]]
- [[Raudauk]]
- [[Raudava]]
- [[Raude]]
- [[Raudkats]]
- [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]]
- [[Raudleht]]
- [[Raudma]]
- [[Raudmäe]]
- [[Raudna]]
- [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]]
- [[Raudsep]]
- [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]]
- [[Raun (perekonnanimi)|Raun]]
- [[Realo]]
- [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]]
- [[Rebas]]
- [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]]
- [[Reim]]
- [[Reimann]]
- [[Rein (perekonnanimi)|Rein]]
- [[Reinaru]]
- [[Reinke]]
- [[Reinsalu]]
- [[Reintalu]]
- [[Reisner]]
- [[Reits]]
- [[Remmel]]
- [[Renno]]
- [[Renoir]]
- [[Repnau]]
- [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]]
- [[Ricci]]
- [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]]
- [[Riikoja]]
- [[Riis (perekonnanimi)|Riis]]
- [[Riisalu]]
- [[Riisna]]
- [[Rimmel]]
– [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]]
- [[Ristlaan]]
- [[Ristmets]]
- [[Rjazin]]
- [[Robinson]]
- [[Roe (perekonnanimi)|Roe]]
- [[Rogge]]
- [[Rohejärv]]
- [[Roht]]
- [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]]
- [[Roju]]
- [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]]
- [[Rool (perekonnanimi)|Rool]]
- [[Roolaid]]
- [[Roomeri]]
- [[Roopärg]]
- [[Roorand]]
- [[Roos (perekonnanimi)|Roos]]
- [[Roosalu]]
- [[Roose]]
- [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]]
- [[Roosileht]]
- [[Roosilill]]
- [[Roosioks]]
- [[Roosma]]
- [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]]
- [[Rootalu]]
- [[Rootare]]
- [[Roots (perekonnanimi)|Roots]]
- [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]]
- [[Roovet]]
- [[Rooväli]]
- [[Rosenberg]]
- [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]]
- [[Ross (perekonnanimi)|Ross]]
- [[Rossi]]
- [[Rovanperä]]
- [[Rumma]]
- [[Rummo]]
- [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]]
- [[Russo]]
- [[Ruus]]
- [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]]
- [[Rõõmus]]
- [[Rõõmusoks]]
- [[Rõõmussaar]]
- [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]]
- [[Rämmeld]]
- [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]]
- [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]]
- [[Rätsepp]]
- [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]]
- [[Rünk]]
- [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]]
- [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]]
- [[Rüütli]]

==S==
[[Saadre]]
- [[Saadve]]
- [[Saar (perekonnanimi)|Saar]]
- [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]]
- [[Saare (perekonnanimi)|Saare]]
- [[Saarekak]]
- [[Saarelinn]]
- [[Saarem]]
- [[Saaremets]]
- [[Saaremäe]]
- [[Saarend]]
- [[Saarendi]]
- [[Saareste]]
- [[Saaret]]
- [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]]
- [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]]
- [[Saarse]]
- [[Sabbe]]
- [[Sabe]]
- [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]]
- [[Sade (perekonnanimi)|Sade]]
- [[Sadijev]]
- [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]]
- [[Sagor]]
- [[Sakkart]]
- [[Saks]]
- [[Salasoo]]
- [[Salavee]]
- [[Saldre]]
- [[Salo (perekonnanimi)|Salo]]
- [[Salu (perekonnanimi)|Salu]]
- [[Salulaid]]
- [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]]
- [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]]
- [[Saluoja]]
- [[Salurand]]
- [[Saluste]]
- [[Salveste]]
- [[Sander (perekonnanimi)|Sander]]
- [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]]
- [[Saral]]
- [[Sarand]]
- [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]]
- [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]]
- [[Sarrap]]
- [[Sarre]]
- [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]]
- [[Savisaar]]
- [[Schäfer]]
- [[Schmidt]]
- [[Schneider]]
- [[Seajalg]]
- [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]]
- [[Seeman]]
- [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]]
- [[Selirand]]
- [[Selmet]]
- [[Semidor]]
- [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]]
- [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]]
- [[Sergejev]]
- [[Sibolt]]
- [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]]
- [[Sihvre]]
- [[Siigur]]
- [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]]
- [[Siimuste]]
- [[Siirmets]]
- [[Siivelt]]
- [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]]
- [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]]
- [[Sikorski]]
- [[Sild (perekonnanimi)|Sild]]
- [[Sillak]]
- [[Sillam]]
- [[Sillaots]]
- [[Sillar]]
- [[Sillart]]
- [[Sillasoo]]
- [[Sillaste]]
- [[Sillastu]]
- [[Silm (perekonnanimi)|Silm]]
- [[Silt (perekonnanimi)|Silt]]
- [[Silvere]]
- [[Simm]]
- [[Sinikalju]]
- [[Simson (perekonnanimi)|Simson]]
- [[Sinikalju]]
- [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]]
- [[Siplane]]
- [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]]
- [[Sisask]]
- [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]]
- [[Soans]]
- [[Soidra]]
- [[Soidro]]
- [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]]
- [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]]
- [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]]
- [[Solovjov]]
- [[Soo (perekonnanimi)|Soo]]
- [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]]
- [[Soon (perekonnanimi)|Soon]]
- [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]]
- [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]]
- [[Soots]]
- [[Sooäär]]
- [[Sorokin]]
- [[Szabó]]
- [[Steinberg]]
- [[Steiner]]
- [[Stepanov]]
– [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]]
- [[Strandberg]]
- [[Suits (perekonnanimi)|Suits]]
- [[Sukk]]
- [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]]
- [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]]
- [[Susi (perekonnanimi)|Susi]]
- [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]]
- [[Suur]]
- [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]]
- [[Suursööt]]
- [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]]
- [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]]
- [[Sõmer]]
- [[Sõmermaa]]
- [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]]
- [[Sõõrumaa]]
- [[Säde (perekonnanimi)|Säde]]
- [[Särev]]
- [[Särgava]]
- [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]]
- [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]]
- [[Süld (perekonnanimi)|Süld]]

==Š==
[[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]]

==Z==
- [[Zahharov]]
- [[Zaitsev]]
- [[Zelinski]]
- [[Zupping]]

==T==
[[Taadermaa]]
- [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]]
- [[Taal (perekonnanimi)|Taal]]
- [[Taalmaa]]
- [[Taar (perekonnanimi)|Taar]]
- [[Taaralepp]]
- [[Taaramäe]]
- [[Taaramägi]]
- [[Taarde]]
- [[Tabor]]
- [[Tagajev]]
- [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]]
- [[Taimsalu]]
- [[Taioste]]
- [[Tali (perekonnanimi)|Tali]]
- [[Taliste]]
- [[Talmar]]
- [[Talts]]
- [[Talu (perekonnanimi)|Talu]]
- [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]]
- [[Talve (perekonnanimi)|Talve]]
- [[Talven]]
- [[Talvet]]
- [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]]
- [[Talvist]]
- [[Talvistu]]
- [[Tambek]]
- [[Tamberg]]
- [[Tambur]]
- [[Tamera]]
- [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]]
- [[Tammaru]]
- [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]]
- [[Tammejuur]]
- [[Tammekann]]
- [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]]
- [[Tammelo]]
- [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]]
- [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]]
- [[Tammend]]
- [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]]
- [[Tammet]]
- [[Tammets]]
- [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]]
- [[Tammur]]
- [[Tandre]]
- [[Taniloo]]
- [[Tank (perekonnanimi)|Tank]]
- [[Tanner]]
- [[Taos]]
- [[Tarand]]
- [[Tare]]
- [[Taremaa]]
- [[Taremäe]]
- [[Targo]]
- [[Tarkna]]
- [[Tarm]]
- [[Tarmak]]
- [[Tarmel]]
- [[Tarmet]]
- [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]]
- [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]]
- [[Tarvel]]
- [[Tauli]]
- [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]]
- [[Teder (perekonnanimi)|Teder]]
- [[Tedrekull]]
- [[Tedremäe]]
- [[Teearu]]
- [[Teede]]
- [[Teesalu]]
- [[Teever]]
- [[Teliste]]
- [[Tennosaar]]
- [[Teodosie]]
- [[Tepandi]]
- [[Teppo]]
- [[Teras (perekonnanimi)|Teras]]
- [[Terasmaa]]
- [[Terasmäe]]
- [[Terras]]
- [[Tertsius]]
- [[Thureau-Dangin]]
- [[Tief]]
- [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]]
- [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]]
- [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]]
- [[Tiits]]
- [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]]
- [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]]
- [[Timofejev]]
- [[Timut (perekonnanimi)|Timut]]
- [[Ting (perekonnanimi)|Ting]]
- [[Tipner]]
- [[Tobreluts]]
- [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]]
- [[Tohver]]
– [[Toimeta]]
- [[Tomberg]]
- [[Toming]]
- [[Tomingas]]
– [[Tomp]]
- [[Tomson]]
- [[Toom (perekonnanimi)|Toom]]
- [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]]
- [[Toomara]]
- [[Toome (perekonnanimi)|Toome]]
- [[Toomepuu]]
- [[Tooming]]
- [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]]
- [[Toompere]]
- [[Toomre]]
- [[Toomsalu]]
- [[Toomsar]]
- [[Toomse]]
- [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]]
- [[Toots (perekonnanimi)|Toots]]
- [[Torma (perekonnanimi)|Torma]]
- [[Tóth]]
- [[Toussaint]]
- [[Trần]]
- [[Trass (perekonnanimi)|Trass]]
- [[Trei]]
- [[Treial (perekonnanimi)|Treial]]
- [[Treier]]
- [[Tretjakov]]
- [[Treumann]]
- [[Triisa]]
- [[Trofimov]]
- [[Tross (perekonnanimi)|Tross]]
- [[Truu]]
- [[Truus]]
- [[Truusööt]]
- [[Truuvere]]
- [[Tsahkna]]
- [[Tsvetkov]]
- [[Tubalkain]]
- [[Tugev]]
- [[Tuglas]]
- [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]]
- [[Tuhkanen]]
- [[Tuiksoo]]
- [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]]
- [[Tuiskvere]]
- [[Tuldava]]
- [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]]
- [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]]
- [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]]
- [[Tuuleõis]]
- [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]]
- [[Tuulse]]
- [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]]
- [[Tõnissaar]]
- [[Tõnisson]]
- [[Tõniste]]
- [[Tõnspoeg]]
- [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]]
- [[Täheväli]]
- [[Täht (perekonnanimi)|Täht]]
- [[Tähtsalu]]
- [[Tänak]]
- [[Tätte]]

==U==
[[Udras (perekonnanimi)|Udras]]
- [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]]
- [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]]
- [[Ugaste]]
- [[Uhke]]
- [[Uibo]]
- [[Ulman]]
- [[Ulmann]]
- [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]]
- [[Uluots]]
- [[Unnuk]]
- [[Unt (perekonnanimi)|Unt]]
- [[Untauk]]
- [[Urb (perekonnanimi)|Urb]]
- [[Urd (perekonnanimi)|Urd]]
- [[Uriko]]
- [[Uritam]]
- [[Usai]]
- [[Ustav]]
- [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]]
- [[Uukkivi]]
- [[Uus (perekonnanimi)|Uus]]
- [[Uusma]]
- [[Uusmaa]]
- [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]]
- [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]]

==V==
[[Vaarik]]
- [[Vaasma]]
- [[Vaba]]
- [[Vader (perekonnanimi)|Vader]]
- [[Vaene]]
- [[Vagolaid]]
– [[Vaharo]]
- [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]]
- [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]]
- [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]]
- [[Vahing]]
- [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]]
- [[Vahter]]
- [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]]
- [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]]
- [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]]
- [[Vaigo]]
- [[Vaigro]]
- [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]]
- [[Vaikjärv]]
- [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]]
- [[Vain (perekonnanimi)|Vain]]
- [[Vainlo]]
- [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]]
- [[Vainola]]
- [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]]
- [[Vainura]]
- [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]]
- [[Valdre]]
- [[Valdvere]]
- [[Valge (perekonnanimi)|Valge]]
- [[Valgre]]
- [[Valk (perekonnanimi)|Valk]]
- [[Vallikivi]]
- [[Vallaste]]
- [[Vanakamar]]
- [[Vang (perekonnanimi)|Vang]]
- [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]]
- [[Varamaa]]
- [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]]
- [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]]
- [[Vare (perekonnanimi)|Vare]]
- [[Varendi]]
- [[Vares (perekonnanimi)|Vares]]
- [[Varga]]
- [[Vargas]]
- [[Varik]]
- [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]]
- [[Vassiljev]]
- [[Veber]]
- [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]]
- [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]]
– [[Veelma]]
– [[Veelmaa]]
- [[Veenre]]
- [[Veermaa]]
- [[Veermets]]
- [[Veeroja]]
- [[Veerpalu]]
- [[Veesaar]]
- [[Veevo]]
- [[Veinisaar]]
- [[Velbri]]
- [[Vellema]]
- [[Vellendi]]
- [[Vellerand]]
- [[Vellerind]]
- [[Vellesalu]]
- [[Velliste]]
- [[Vendel]]
- [[Vene (perekonnanimi)|Vene]]
- [[Vennike]]
- [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]]
- [[Veskaru]]
- [[Veske]]
- [[Veski (perekonnanimi)|Veski]]
- [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]]
- [[Vihalem]]
- [[Viiding]]
- [[Viik (perekonnanimi)|Viik]]
- [[Viil (perekonnanimi)|Viil]]
- [[Viilip]]
- [[Viin (perekonnanimi)|Viin]]
- [[Viira (perekonnanimi)|Viira]]
- [[Viire]]
- [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]]
- [[Viirme]]
- [[Viiroja]]
- [[Viirsoo]]
- [[Viisimaa]]
- [[Viitre]]
- [[Viks]]
- [[Vilgats]]
- [[Viljasto]]
- [[Vill (perekonnanimi)|Vill]]
- [[Villa (perekonnanimi)|Villa]]
- [[Villemson]]
- [[Vilmre]]
- [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]]
- [[Vilur]]
- [[Vimmsaare]]
- [[Vinogradov]]
- [[Vint (perekonnanimi)|Vint]]
- [[Viru (perekonnanimi)|Viru]]
- [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]]
- [[Vitsut]]
- [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]]
- [[Vlassov]]
– [[Vogelberg]]
- [[Volkov]]
- [[Vooglaid]]
- [[Voolahe]]
- [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]]
- [[Vorobjov]]
- [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]]
- [[Võidutäht]]
- [[Võigemast]]
- [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]]
- [[Vähi]]
- [[Välba]]
- [[Välbe]]
- [[Väli (perekonnanimi)|Väli]]
- [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]]
- [[Väljas]]
- [[Värbu]]
- [[Värk]]
- [[Värnik]]
- [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]]

==W==
[[Wahlgren]]
- [[Washington (perekonnanimi)|Washington]]
- [[Westerberg]]
- [[Willoch]]
- [[Wind (perekonnanimi)|Wind]]
- [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]]

==Õ==
[[Õekivi]]
- [[Õgu]]
- [[Õhemets]]
- [[Õim]]
- [[Õis (perekonnanimi)|Õis]]
- [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]]
- [[Õlle]]
- [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]]
- [[Õmmik]]
- [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]]
- [[Õun (perekonnanimi)|Õun]]
- [[Õunamaa]]
- [[Õunap]]
- [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]]
- [[Õunpuu]]

==Ä==
[[Äike (perekonnanimi)|Äike]]
- [[Ämarik]]

==Ö==
[[Öpik]]
- [[Öövaht]]
-[[Öövel]]

==Ü==
[[Ühismaa]]
- [[Üks (perekonnanimi)|Üks]]
- [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]]
- [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]]
- [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]]
- [[Ükssilm]]
- [[Üleoja]]
- [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]]
- [[Üprus]]
- [[Üss]]
- [[Ütsaig]]
- [[Üüde]]

==Vaata ka==
*[[Perekonnanimede kaitseregister]]
*[[Jaapani perekonnanimede loend]]
*[[Aadlisuguvõsad]]
*[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]]

[[Kategooria:Perekonnanimed| ]]
[[Kategooria:Keeleteaduse loendid]]</text>
      <sha1>tb8jv5zv9dxeja4zg0y4hwrrs06qutq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228064</id>
      <parentid>7228049</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:40:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* K */</comment>
      <origin>7228064</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43628" sha1="g5kmf27aq6nnyvnrtaionjitsypbc7m" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.''

{{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}}

==A==
[[Aab]]
- [[Aabajõe]]
- [[Aabjärv]]
- [[Aabjõe]]
- [[Aablo]]
- [[Aabloo]]
- [[Aabmets]]
- [[Aabna]]
- [[Aaboja]]
- [[Aabot]]
- [[Aabre]]
- [[Aabsaare]]
- [[Aabsalu]]
- [[Aabu]]
- [[Aaburi]]
- [[Aadamson]]
- [[Aadamsoo]]
- [[Aade (perekonnanimi)|Aade]]
- [[Aademets]]
- [[Aadla]]
- [[Aadna]]
- [[Aadomaa]]
- [[Aadoni]]
- [[Aadosoo]]
- [[Aadra]]
- [[Aadumaa]]
- [[Aadumägi]]
- [[Aadus]]
- [[Aadusaar]]
- [[Aadussoo]]
- [[Aaduste]]
- [[Aadva]]
- [[Aagi]]
- [[Aagmäe]]
- [[Aagussaar]]
- [[Aagver]]
- [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]]
- [[Aalak]]
- [[Aaliste]]
- [[Aan]]
- [[Aarma]]
- [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]]
- [[Aas (perekonnanimi)|Aas]]
- [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]]
- [[Aaslaid]]
- [[Aasmaa]]
- [[Aasmäe]]
- [[Aasnurm]]
- [[Aatemäe]]
- [[Aav]]
- [[Aava]]
- [[Aavik]]
- [[Abbt]]
- [[Abderhalden]]
- [[Abel (perekonnanimi)|Abel]]
- [[Adams]]
- [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]]
- [[Ader (perekonnanimi)|Ader]]
- [[Adson]]
- [[Aedna]]
- [[Ahjupera]]
- [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]]
- [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]]
- [[Aigro]]
- [[Ainuvee]]
- [[Ait (perekonnanimi)|Ait]]
- [[Aivola]]
- [[Ajaviit]]
- [[Alas]]
- [[Aleksejev]] (Aleksejeva)
– [[Alender]]
- [[Alev (perekonnanimi)|Alev]]
- [[Allas]]
- [[Allik]]
– [[Allikmets]]
- [[Allikmäe]]
- [[Allikvee]]
- [[Alonen]]
– [[Altmeri]]
- [[Alver]]
- [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]]
- [[Andersson]]
- [[Anier]]
- [[Anni (perekonnanimi)|Anni]]
- [[Anniste]]
- [[Annus (perekonnanimi)|Annus]]
- [[Ansip]]
- [[Anton (perekonnanimi)|Anton]]
- [[Antson]]
- [[Anvelt]]
- [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]]
– [[Aprilla]]
– [[Arder]]
- [[Are (perekonnanimi)|Are]]
– [[Aren]]
- [[Aro]]
- [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]]
- [[Arro]]
- [[Arst (perekonnanimi)|Arst]]
- [[Arstrebane]]
- [[Arts]]
- [[Aru (perekonnanimi)|Aru]]
- [[Aruksaar]]
- [[Arula (perekonnanimi)|Arula]]
- [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]]
- [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]]
- [[Asi (perekonnanimi)|Asi]]
- [[Assor]]
- [[Aul (perekonnanimi)|Aul]]
– [[Auliste]]
- [[Aun (perekonnanimi)|Aun]]
- [[Aus (perekonnanimi)|Aus]]
- [[Ausmees]]
- [[Avaja]]
- [[Avaro]]
– [[Avarsalu]]
– [[Avik]]

==B==
[[Bach (perekonnanimi)|Bach]]
- [[Bachmann]]
- [[Balodis]] (Balode)
- [[Baskin]]
- [[Beekman]]
- [[Bell (perekonnanimi)|Bell]]
- [[Bergström]]
- [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]]
- [[Biider]]
- [[Birn]]
– [[Blauhut]]
- [[Boa (perekonnanimi)|Boa]]
- [[Borchardt]]
- [[Born (perekonnanimi)|Born]]
- [[Bouchard]]
- [[Boucher]]
- [[Boulanger]]
- [[Brandt]]
- [[Briand]]

==C==
[[Catargiu]]
- [[Clinton]]
- [[Conley]]
- [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]]
- [[Couturier]]

==D==
[[Dach]]
- [[Dede]]
- [[Dubois]]
- [[Dupré]]
- [[Dvinjaninov]]

==E==
[[Edur]]
- [[Eeljärv]]
- [[Eelmaa]]
- [[Eelmäe]]
- [[Eenmaa]]
- [[Eenpalu]]
- [[Eensalu]]
- [[Eesmaa]]
- [[Eessaare]]
- [[Ehala]]
- [[Ehatamm]]
- [[Ehin]]
- [[Eitea]]
- [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]]
- [[Element (perekonnanimi)|Element]]
- [[Elgula]]
- [[Eller]]
- [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]]
- [[Elmi]]
- [[Emajõe]]
- [[Emmisaar]]
- [[Engman]]
– [[Ennemuist]]
– [[Ennok]]
– [[Enok]]
- [[Erik (perekonnanimi)|Erik]]
- [[Erikson]]
- [[Eriksson]]
- [[Erm]]
- [[Ernesaks]]
- [[Ernits]]
- [[Err]]
- [[Eskola]]
- [[Eskusoo]]
- [[Etti]]
- [[Etverk]]

==F==

[[Faber]]
– [[Fabre]]
– [[Fadejev]] (Fadejeva)
- [[Farkas]]
- [[Favré]]
- [[Fekete]] 
- [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]]
- [[Fischer]]
- [[Fjodorov]]
- [[Ford (perekonnanimi)|Ford]]
- [[Forsberg]]
- [[Fourier]]
- [[Freimuth]]
- [[Friedman]]
- [[Frosch]]

==G==
[[Gailit]]
– [[Gansen]]
– [[Girgensohn]]
– [[Goldbach]]
– [[Golding]]
- [[Gómez]]
- [[González]]
- [[Grabbi]]
- [[Green (perekonnanimi)|Green]]
- [[Grieg]]
- [[Gross (perekonnanimi)|Gross]]
- [[Grotowski]]
- [[Gruber]]
- [[Grünberg]]
- [[Grünthal]]
- [[Grünvald]]
- [[Gustavson]]
- [[Gutman]]
- [[Gutmann]]

==H==
[[Haab (perekonnanimi)|Haab]]
- [[Haak (perekonnanimi)|Haak]]
- [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]]
- [[Haas]]
- [[Haasma]]
- [[Haav (perekonnanimi)|Haav]]
- [[Haava (perekonnanimi)|Haava]]
- [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]]
- [[Habakukk]]
- [[Hagen]]
- [[Halász]]
- [[Hallik]]
- [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]]
- [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]]
- [[Hanson]]
- [[Haug (perekonnanimi)|Haug]]
- [[Hein (perekonnanimi)|Hein]]
- [[Heinapuu]]
- [[Heinloo]]
- [[Heinsalu]]
- [[Heinsoo]]
- [[Heli (perekonnanimi)|Heli]]
- [[Hellat]]
- [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]]
- [[Helme (perekonnanimi)|Helme]]
- [[Henno (perekonnanimi)|Henno]]
- [[Hepner]]
- [[Herkel]]
- [[Hermaküla]]
- [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]]
- [[Hiieleek]]
– [[Hiiemaa]]
- [[Hiiemäe]]
- [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]]
- [[Himma (perekonnanimi)|Himma]]
- [[Hindpere]]
- [[Hinrikus]]
- [[Hint]]
- [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]]
- [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]]
- [[Hobustkoppel]]
- [[Hoffmann]]
- [[Holm]]
- [[Horváth]]
- [[Hull (perekonnanimi)|Hull]]
- [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]]
- [[Hussar]]
- [[Huugimägi]]
- [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]]
– [[Hõbemägi]]
– [[Hõbenael]]
- [[Hõrak]]
- [[Härm (perekonnanimi)|Härm]]
- [[Härma (perekonnanimi)|Härma]]
- [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]]

==I==
[[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]]
- [[Igaunis]] (Igaune)
- [[Iljin]]
– [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]]
- [[Ilomets]]
- [[Ilomäe]]
- [[Ilumets]]
- [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]]
- [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]]
- [[Ilvest]]
- [[Imelik]]
- [[Inarik]]
– [[Indermitte]]
– [[Indla (perekonnanimi)|Indla]]
- [[Indra (perekonnanimi)|Indra]]
– [[Indre (perekonnanimi)|Indre]]
- [[Irak]]
- [[Isotamm]]
– [[Israel (perekonnanimi)|Israel]]
– [[Iva (perekonnanimi)|Iva]]
- [[Ivanov]]
- [[Ivanson]]
- [[Ivask]]

==J==
[[Jaakson]]
- [[Jaanikosk]]
- [[Jaanson]]
- [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]]
- [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]]
- [[Jakobson]]
- [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]]
- [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]]
- [[Jalvet]]
- [[Jalviste]]
- [[Jandrinski]]
- [[Jankauskas]]
- [[Janno (perekonnanimi)|Janno]]
- [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]]
- [[Jastrow]]
- [[Jefimov]]
- [[Jegorov]]
- [[Joandi]]
- [[Joasalu]]
- [[Johanson]]
- [[Johansson]]
- [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]]
- [[Jugandi]]
- [[Juhanson]]
- [[Juhász]]
- [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]]
- [[Juhkam]]
- [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]]
- [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]]
- [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]]
- [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]]
- [[Jõgiaas]]
- [[Jõks]]
- [[Jõudu]]
- [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]]
- [[Jändrik]] 
- [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]]
- [[Järsk]]
- [[Järv (perekonnanimi)|Järv]]
- [[Järve (perekonnanimi)|Järve]]
- [[Järvekülg]]
- [[Järvemaa]]
- [[Järverand]]
- [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]]
- [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]]
- [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]]
- [[Jürgenjaak]]
- [[Jürgens]]
- [[Jürgenson]]
- [[Jürisson]]
- [[Jüriste]]
- [[Jürivete]]

==K==
[[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]]
- [[Kaalep]]
- [[Kaalijärv]]
- [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]]
- [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]]
- [[Kadak]]
- [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]]
- [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]]
- [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]]
- [[Kade (perekonnanimi)|Kade]]
- [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]]
- [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]]
- [[Kaijanen]]
- [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]]
- [[Kala (perekonnanimi)|Kala]]
- [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]]
- [[Kald]]
- [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]]
- [[Kalde]]
- [[Kaldre]]
- [[Kaldma]]
- [[Kaldoja]]
- [[Kaldver]]
- [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]]
- [[Kaljula]]
- [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]]
- [[Kaljundi]]
- [[Kaljuramm]]
- [[Kaljurand]]
- [[Kaljuste]]
- [[Kaljuvee]]
- [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]]
- [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]]
- [[Kallasma]]
- [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]]
- [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]]
- [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]]
- [[Kalmet]]
- [[Kalmeti]]
- [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]]
- [[Kalve]]
- [[Kalvet]] 
- [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]]
- [[Kalvik]]
- [[Kalviste]]
- [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]]
- [[Kandre]]
- [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]]
- [[Kangro]]
- [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]]
- [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]]
- [[Kant (perekonnanimi)|Kant]]
- [[Kanter]]
- [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]]
- [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]]
- [[Kapre]]
- [[Kard]]
- [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]]
- [[Karis (perekonnanimi)|Karis]]
- [[Karjad]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karell]]
- [[Karelson]]
- [[Karindi]]
- [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]]
- [[Karlson]]
- [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]]
- [[Kark]]
- [[Karm]]
- [[Karo]]
- [[Karometer]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karpov]]
- [[Karro]]
- [[Kartau]]
- [[Kartohvel]]
- [[Karu (perekonnanimi)|Karu]]
- [[Karumets]]
- [[Karutamm]]
- [[Kasak]]
- [[Kase (perekonnanimi)|Kase]]
- [[Kasearu]]
- [[Kasekamp]]
- [[Kasemaa]]
- [[Kasemets]]
- [[Kasemäe]]
- [[Kaseorg]]
- [[Kasepõld]]
- [[Kasesalu]]
- [[Kask (perekonnanimi)|Kask]]
- [[Kaskneem]]
- [[Kass (perekonnanimi)|Kass]]
- [[Kattai]]
- [[Kattel]]
- [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] 
- [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]]
- [[Kaus]]
- [[Keerberg]]
- [[Keerd]]
- [[Keel (perekonnanimi)|Keel]]
- [[Keerdoja]]
- [[Keevallik]]
- [[Kelam]]
- [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]]
- [[Keller (perekonnanimi)|Keller]]
- [[Kelmsaar]]
- [[Kempis]]
- [[Kerem]]
- [[Kersna]]
- [[Kerstna]]
- [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]]
- [[Keskpaik]]
- [[Kesküla]]
- [[Kesler]]
- [[Ketonen]]
- [[Kibesti]]
- [[Kibuspuu]]
- [[Kigaste]]
- [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]]
- [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]]
- [[Kiis]]
- [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]]
- [[Kiisler]]
- [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]]
- [[Kiivit]]
- [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]]
- [[Kikerpill]]
- [[Kikkas]]
- [[Kilgas]]
- [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]]
- [[Kill]]
- [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]]
- [[Kindel]]
- [[Kindt]]
- [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]]
- [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]]
- [[Kink (perekonnanimi)|Kink]]
- [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]]
- [[Kint]]
- [[Kiple]]
- [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]]
- [[Kirbits]]
- [[Kirdelaht]]
- [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]]
- [[Kirnmann]]
- [[Kirotar]]
- [[Kirret]]
- [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]]
- [[Kirsimägi]]
- [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]]
- [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]]
- [[Kirt]]
- [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]]
- [[Kissa]]
- [[Kits (perekonnanimi)|Kits]]
- [[Kitsing]]
- [[Kiudmaa]]
- [[Kivari]]
- [[Kivastik]]
- [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]]
- [[Kivik]]
- [[Kivikas]]
- [[Kivikind]]
- [[Kivilaan]]
- [[Kivilo]]
- [[Kivimaa]]
- [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]]
- [[Kivimägi]] 
- [[Kivine]]
- [[Kivinukk]]
- [[Kivinurm]]
- [[Kivirand]]
- [[Kiviranna]]
- [[Kivirusikas]]
- [[Kivirähk]]
- [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]]
- [[Kivisalu]]
- [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]]
- [[Kivisoo]]
- [[Kiviste]]
- [[Kivistik]]
- [[Kiviväli]] 
- [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]]
- [[Klaasmägi]]
– [[Klandorf]]
- [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]]
- [[Klavan]]
- [[Klein (perekonnanimi)|Klein]]
- [[Klement]]
- [[Kliss]]
- [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]]
- [[Kobrusepa]]
- [[Koch (perekonnanimi)|Koch]]
- [[Kodres]]
- [[Koff]]
- [[Koger (perekonnanimi)|Koger]]
- [[Koha (perekonnanimi)|Koha]]
- [[Kohava]]
- [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]]
- [[Koik]]
- [[Koit (perekonnanimi)|Koit]]
- [[Koitla]]
- [[Koitmets]]
- [[Koitsalu]]
- [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]]
- [[Kokla]] 
- [[Kolberg]]
- [[Koldre]]
- [[Kolga]]
- [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]]
- [[Kollom]]
- [[Komissarov]]
- [[Kommer]]
– [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]]
- [[Kompus]]
- [[Konnatamm]]
- [[Konsa]]
- [[Konsap]]
- [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]]
- [[Kont (perekonnanimi)|Kont]]
- [[Kontus]]
- [[Kook (perekonnanimi)|Kook]]
- [[Kool (perekonnanimi)|Kool]]
- [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]]
- [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]]
- [[Koort]]
– [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]]
- [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]]
- [[Korb|Korb]]
- [[Kore (perekonnanimi)|Kore]]
- [[Kork (perekonnanimi)|Kork]]
- [[Kornel|Kornel]]
- [[Korol]]
- [[Korsari]]
- [[Kortin]]
- [[Kosenkranius]]
- [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]]
- [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]]
– [[Kotkamets]]
- [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]]
- [[Kotov|Kotov]]
- [[Kotsar]]
- [[Kotta]]
- [[Kovač]]
- [[Kovacs]]
- [[Kraam]]
- [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]]
- [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- 
- [[Krall]]
- [[Krause (perekonnanimi)|Krause]]
- [[Kravets]]
- [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]]
- [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]]
- [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]]
- [[Kress (perekonnanimi)|Kress]]
- [[Krevald]]
- [[Krigul]]
- [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]]
- [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]]
- [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]]
- [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]]
- [[Krull]]
- [[Krumm]]
- [[Krusten]]
- [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]]
- [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]]
- [[Kruuse]]
- [[Kruusement]]
- [[Kruuspere]]
- [[Kruusvee]]
- [[Kudisiim]]
- [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]]
- [[Kulasalu]]
- [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]]
- [[Kulgver]]
- [[Kull (perekonnanimi)|Kull]]
- [[Kullas]]
- [[Kullerkann]]
- [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]]
- [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]]
- [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]]
- [[Kunn]]
- [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]]
- [[Kunstimees]]
- [[Kuperjanov]] 
- [[Kupffer]]
- [[Kures]]
- [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]]
- [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]]
- [[Kurm]]
- [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]]
– [[Kurvet]]
- [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]]
- [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]]
– [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]]
- [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]]
- [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]]
- [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]]
- [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]]
- [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]]
- [[Kuusmaa]]
- [[Kõiv]]
- [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]]
- [[Kõrgma]]
- [[Kõrgoja]]
- [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]]
- [[Kõvask]]
- [[Kõverjalg]]
- [[Kõvermägi]]
- [[Käbin]]
- [[Käit]]
- [[Kängsepp]]
- [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]]
- [[Kärmas]]
- [[Kärner]]
- [[Käsper]]
- [[Käär]]
- [[Kääramees]]
- [[Käärik]]
- [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]]
- [[Küber]]
- [[Külaots]]
- [[Künnap]]
- [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]]

==L==
[[Laak]]
- [[Laaman]]
- [[Laamann]]
- [[Laan]]
- [[Laanaru]]
- [[Laane (perekonnanimi)|Laane]]
- [[Laanemaa]]
- [[Laanekodu]]
- [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]]
- [[Laaneots]]
- [[Laanemäe]]
- [[Laanerünk]]
- [[Laanes]]
- [[Laaneste]]
- [[Laansalu]]
- [[Laansoo]]
- [[Laar (perekonnanimi)|Laar]]
- [[Laas (perekonnanimi)|Laas]]
- [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]]
- [[Laasik]]
- [[Laats]]
- [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]]
- [[Ladva]]
- [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]]
- [[Laheste]]
- [[Lahesto]]
- [[Laht (perekonnanimi)|Laht]]
- [[Laiapea]]
- [[Laid (perekonnanimi)|Laid]]
- [[Laidla]]
- [[Laidma]]
- [[Laido]]
- [[Laidoner]]
- [[Laigo]]
- [[Laine (perekonnanimi)|Laine]]
- [[Lainvee]]
- [[Laio]]
- [[Laisaar]]
- [[Laisk]]
- [[Laks]]
- [[Lambaauk]]
- [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]]
- [[Lang (perekonnanimi)|Lang]]
- [[Langemets]]
- [[Lanno]]
- [[Laos (perekonnanimi)|Laos]]
- [[Lapin]]
- [[Laplace]]
- [[Laspre]]
- [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]]
- [[Lass (perekonnanimi)|Lass]]
- [[Lattik]]
- [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]]
- [[Laur]]
- [[Laurand]]
- [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]]
- [[Laurimaa]]
- [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]]
- [[Lebedev]]
- [[Leendi]]
- [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]]
- [[Leesment]]
- [[Leetmaa]]
- [[Lefebvre]]
- [[Lefevre]]
- [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]]
- [[Lehiste]]
– [[Lehmloch]]
- [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]]
- [[Leht (perekonnanimi)|Leht]]
- [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]]
- [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]]
– [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]]
- [[Leibak]]
– [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]]
- [[Leis]]
- [[Leivategija]]
- [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]]
- [[Lekko]]
- [[Lellep]]
- [[Lemba]]
- [[Lember (perekonnanimi)|Lember]]
- [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]]
- [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]]
- [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]]
- [[Lender]]
- [[Leok]]
- [[Leontjev]]
- [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]]
- [[Lepajõe]]
- [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]]
- [[Lepikson]]
- [[Lepmets]]
- [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]]
- [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]]
- [[Leppiman]]
- [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]]
- [[Leps (perekonnanimi)|Leps]]
- [[Lessing]]
- [[Levald]]
- [[Levandi]]
- [[Libbokunn]]
- [[Liblik]]
- [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]]
- [[Ligi]]
- [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]]
- [[Liidumäe]]
- [[Liigand]]
- [[Liik (perekonnanimi)|Liik]]
- [[Liimets]]
- [[Liinat]]
- [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]]
- [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]]
- [[Liivak]]
- [[Liivamägi]]
- [[Liivik]]
- [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]]
- [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]]
- [[Lillak]]
- [[Lille (perekonnanimi)|Lille]]
- [[Lillemets]]
- [[Lilleorg]]
- [[Lillo]]
- [[Limperg]]
- [[Linari]]
- [[Lind (perekonnanimi)|Lind]]
- [[Linde]]
- [[Lindgren]]
- [[Lindvet]]
- [[Lindmaa]]
- [[Lindmäe]]
- [[Lindner]]
- [[Ling (perekonnanimi)|Ling]]
- [[Link (perekonnanimi)|Link]]
- [[Linna (perekonnanimi)|Linna]]
- [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]]
- [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]]
- [[Linnat]]
- [[Linno]]
- [[Lints]]
- [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]]
- [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]]
- [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]]
- [[Lippmaa]]
- [[Lippus]]
- [[Lipstok]]
- [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]]
- [[Lohk]]
- [[Loide]]
- [[Loigom]]
- [[Loik (perekonnanimi)|Loik]]
- [[Loit (perekonnanimi)|Loit]]
- [[Loite]]
- [[Loitme]]
- [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]]
- [[Loll]]
- [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]]
- [[Loo (perekonnanimi)|Loo]]
- [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]]
- [[Loog]]
- [[Loogna]]
- [[Loomake]]
- [[Loone (perekonnanimi)|Loone]]
- [[Looring]]
- [[Loorits]]
- [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]]
- [[Loovere]]
- [[Looväli]]
- [[Lossmann]]
- [[Lotman]]
- [[Lott]]
- [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]]
- [[Lugeveer]]
- [[Luhamets]]
- [[Luhandi]]
- [[Luht (perekonnanimi)|Luht]]
- [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]]
- [[Luigas]]
- [[Luik (perekonnanimi)|Luik]]
- [[Lukas]]
- [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]]
- [[Luks (perekonnanimi)|Luks]]
- [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]]
- [[Lumiste]]
- [[Lundberg]]
- [[Lundqvist]]
- [[Lunge]]
- [[Lunin]]
- [[Lust]]
- [[Lustig]]
- [[Luther (perekonnanimi)|Luther]]
- [[Luts (perekonnanimi)|Luts]]
- [[Lutsar]]
- [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]]
- [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]]
- [[Luup (perekonnanimi)|Luup]]
- [[Luur]]
- [[Luure (perekonnanimi)|Luure]]
- [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]]
- [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]]
- [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]]
- [[Lõviste]]
- [[Lätt]]
- [[Lätte]]
- [[Lättemäe]]
- [[Lääne]]
- [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]]
– [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]]
- [[Lüdig]]
- [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]]

==M==
[[Maack]]
- [[Maandi]]
- [[Maar (perekonnanimi)|Maar]]
- [[Maasik]]
- [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]]
- [[Maasing]]
- [[MacMillan]]
- [[MacDonald]]
- [[Made (perekonnanimi)|Made]]
- [[Madisson]]
- [[Madsen]]
- [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]]
- [[Mahlapuu]]
- [[Maide]]
- [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]]
- [[Maidre]]
- [[Mailend]]
- [[Maimets]]
- [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]]
- [[Makarov]]
- [[Maksimov]]
- [[Malin]]
- [[Malleus]]
- [[Mallis]]
- [[Malm (perekonnanimi)|Malm]]
- [[Malmsten]]
- [[Maltis]]
- [[Mancini]]
- [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]]
- [[Mandre]]
- [[Mann (perekonnanimi)|Mann]]
- [[Maradona]]
- [[Maramaa]]
- [[Maran (perekonnanimi)|Maran]]
- [[March (perekonnanimi)|March]]
- [[Mardna]]
- [[Margus (perekonnanimi)|Margus]]
- [[Marino]]
- [[Maripuu]]
- [[Mark (perekonnanimi)|Mark]]
- [[Markov]]
- [[Markson]]
- [[Marksoo]]
- [[Markus (perekonnanimi)|Markus]]
- [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]]
- [[Marrandi]]
- [[Marshall]]
- [[Mart (perekonnanimi)|Mart]]
- [[Martin (perekonnanimi)|Martin]]
- [[Martinez]]
- [[Martinson]]
- [[Maruste]]
- [[Masaryk]]
- [[Masing]]
- [[Massakas]]
- [[Masso]]
- [[Mathiesen]]
- [[Matvejev]]
- [[Matvere]]
- [[Maurer]]
- [[May]]
- [[Mehikas]]
- [[Mei]]
- [[Meier]]
- [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]]
- [[Meister (perekonnanimi)|Meister]]
- [[Mellik]]
- [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]]
- [[Melnikov]] (Melnikova)
- [[Melts]]
- [[Mendes]]
- [[Meos]]
- [[Mercklin]]
– [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]]
- [[Merend]]
- [[Meri (perekonnanimi)|Meri]]
- [[Merik]]
- [[Merila]]
- [[Merilai]]
- [[Merilaid]]
- [[Merilo]]
- [[Merisaar]]
- [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]]
- [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]]
- [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]]
- [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]]
- [[Mets (perekonnanimi)|Mets]]
- [[Metsanurk]]
- [[Metsar]]
- [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]]
- [[Metsavas]]
- [[Metsaviir]]
- [[Metsur]]
- [[Mett]] 
- [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova)
- [[Mihhailovski]]
- [[Mihkelson]]
- [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]]
- [[Mikelsaar]]
- [[Mikiver]]
- [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]]
- [[Mikli]]
- [[Milder]]
- [[Miller]]
- [[Milling]]
- [[Mitt]]
- [[Moisto]]
- [[Molander]]
- [[Molnár]]
- [[Moor (perekonnanimi)|Moor]]
- [[Moppel]]
- [[Morozov]] (Morozova)
- [[Mostefaï]]
– [[Mugra]]
- [[Muižnieks]] (Muižniece)
- [[Muld (perekonnanimi)|Muld]]
- [[Mullakannikas]]
- [[Mumm]]
- [[Muna (perekonnanimi)|Muna]]
- [[Murak]]
- [[Murd (perekonnanimi)|Murd]]
- [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]]
- [[Murdmaa]]
- [[Murdvee]]
- [[Murel (perekonnanimi)|Murel]]
- [[Muremäe]]
- [[Murphy]]
- [[Murray (perekonnanimi)|Murray]]
- [[Muru (perekonnanimi)|Muru]]
- [[Must (perekonnanimi)|Must]]
- [[Mustonen]]
- [[Mutimäe]]
- [[Mutso]]
- [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]]
- [[Muuli]]
- [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]]
- [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]]
- [[Mõistlik]]
- [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]]
- [[Mõttus]]
- [[Mädamürk]]
- [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]]
- [[Mäelo]]
- [[Mäeorg]]
- [[Mäeots]]
- [[Mäesalu]]
- [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]]
- [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]]
- [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]]
- [[Mägisto]]
- [[Mäkelä]]
- [[Mälk]]
- [[Mälberg]]
- [[Mälksoo]]
- [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]]
- [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]]
- [[Mändmaa]]
- [[Mändmets]]
- [[Mändvere]]
- [[Mängel]]
- [[Männard]]
- [[Männart]]
- [[Männik (perekonnanimi)|Männik]]
- [[Männiste]]
- [[Mätlik]]
- [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]]
- [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]]
- [[Möller]]
- [[Müller (perekonnanimi)|Müller]]
- [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]]
- [[Mürkhain]]
- [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]]
- [[Müür (perekonnanimi)|Müür]]
- [[Müürisepp]]
- [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]]

==N ==
[[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]]
- [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]]
- [[Naber (perekonnanimi)|Naber]]
- [[Nael (perekonnanimi)|Nael]]
- [[Naelapea]]
- [[Naelaste]]
- [[Nagel]]
- [[Nagy]]
- [[Nahkur]]
- [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]]
- [[Napp]]
- [[Narma]]
- [[Narusk]]
- [[Narva (perekonnanimi)|Narva]]
- [[Natoli]]
- [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]]
- [[Neemre]]
- [[Nelis]]
- [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]]
- [[Németh]]
- [[Nemvalts]]
- [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]]
- [[Neuhaus]]
- [[Neumann]]
- [[Ney (perekonnanimi)|Ney]]
- [[Nielsen]]
- [[Niglas]]
- [[Nigol]]
- [[Niinemaa]]
- [[Niinemets]]
- [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]]
- [[Niineste]]
- [[Niit (perekonnanimi)|Niit]]
- [[Niitsoo]]
- [[Nikiforov]]
- [[Nikitin]]
- [[Nikolajev]]
- [[Nikopensius]] 
- [[Nilbe]]
- [[Nilson]]
- [[Nilsson]]
- [[Ninnas]]
- [[Nippernaadi]]
- [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]]
- [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]]
- [[Nittim]]
- [[Nodikäp]]
- [[Noor (perekonnanimi)|Noor]]
- [[Noormets]]
- [[Noormägi]]
- [[Noppel]]
- [[Normak]]
- [[Normann]]
- [[Normet]] 
- [[Novikov]]
- [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]]
- [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]]
- [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]]
- [[Nugiseks]]
- [[Nuiamäe]]
- [[Null (perekonnanimi)|Null]]
- [[Nummert]] 
- [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]]
- [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]]
- [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]]
- [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]]
- [[Nurmekask]]
- [[Nurmet]]
- [[Nurmis]]
- [[Nurmiste]]
- [[Nurmsalu]]
- [[Nuter]]
- [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]]
- [[Nuude]]
- [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]]
- [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]]
- [[Nõgene]]
- [[Nõlvak]]
- [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]]
- [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]]
- [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]]
- [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]]
- [[Nõmmsalu]]
- [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]]
- [[Nõulik]]
- [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]]
- [[Närep]]
- [[Nüganen]]

==O==
[[Oda (perekonnanimi)|Oda]]
- [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]]
- [[Oidermaa]]
- [[Oja (perekonnanimi)|Oja]]
- [[Ojakäär]]
- [[Ojala]]
- [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]]
- [[Ojandi]]
- [[Ojapõld]]
- [[Ojari]]
- [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]]
- [[Ojaste]]
- [[Ojastu]]
- [[Ojaveer]]
- [[Ojavere]]
- [[Ojaveski]]
- [[Oks (perekonnanimi)|Oks]]
- [[Oksa]]
- [[Oksmaa]]
- [[Olari (perekonnanimi)|Olari]]
- [[Olde (perekonnanimi)|Olde]]
- [[Oldekop]]
- [[Olesk]]
- [[Ollep]]
- [[Olmaru]]
- [[Olvet]]
- [[Olving]]
- [[Oopkaup]]
- [[Oorn]]
- [[Oper]]
- [[Orajäär]]
- [[Oras (perekonnanimi)|Oras]]
- [[Orav (perekonnanimi)|Orav]]
- [[Orel (perekonnanimi)|Orel]]
- [[Org (perekonnanimi)|Org]]
- [[Orglaan]]
- [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]]
- [[Orro]]
- [[Orumets]]
- [[Orumägi]]
- [[Oss (perekonnanimi)|Oss]]
- [[Ossinovski]]
- [[Ossipov]]
- [[Osula (perekonnanimi)|Osula]]
- [[Ots (perekonnanimi)|Ots]]
- [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]]
- [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]]
- [[Ott (perekonnanimi)|Ott]]
- [[Oviir]]

==P==
[[Paal]]
- [[Paala (perekonnanimi)|Paala]]
- [[Paalandi]]
- [[Paalna]]
- [[Paap (perekonnanimi)|Paap]]
- [[Paartalu]]
- [[Paas (perekonnanimi)|Paas]]
- [[Paasilinna]]
- [[Paat (perekonnanimi)|Paat]]
- [[Padar]]
- [[Padrik]]
- [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]]
- [[Paerand]]
- [[Pall (perekonnanimi)|Pall]]
- [[Paim]]
- [[Paju (perekonnanimi)|Paju]]
- [[Pajula]]
- [[Pajusoo]]
- [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]]
- [[Paks (perekonnanimi)|Paks]]
- [[Paldre]]
- [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]]
- [[Palk (perekonnanimi)|Palk]]
- [[Palm (perekonnanimi)|Palm]]
- [[Palmiste]]
- [[Palmsaar]]
- [[Palu (perekonnanimi)|Palu]]
- [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]]
- [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]]
- [[Papp (perekonnanimi)|Papp]]
- [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]]
- [[Parijõgi]]
- [[Parm (perekonnanimi)|Parm]]
- [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
– [[Partei (perekonnanimi)|Partei]]
- [[Parts]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
- [[Parrest]]
- [[Parvet]]
- [[Parving]]
- [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]]
- [[Pavelson]]
- [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]]
- [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]]
- [[Pedai]]
- [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]]
- [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]]
- [[Pedak]]
- [[Pedanik]]
- [[Pedari]]
- [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]]
– [[Pede (perekonnanimi)|Pede]]
- [[Pedesaar]]
– [[Pedmanson]]
- [[Pedosk]]
- [[Pedras]]
- [[Peebo]]
- [[Peedimaa]]
- [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]]
- [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]]
- [[Peek]]
- [[Peep (perekonnanimi)|Peep]]
- [[Peet (perekonnanimi)|Peet]]
- [[Peetersoo]]
- [[Peetre]]
- [[Peets]]
- [[Pehk]]
- [[Pehme]]
- [[Peiker]]
- [[Peil]]
- [[Peips]]
- [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]]
- [[Pello]]
- [[Pennar]]
– [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]]
- [[Pent]]
- [[Penu (perekonnanimi)|Penu]]
- [[Pere (perekonnanimi)|Pere]]
- [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]]
- [[Perling]]
- [[Pern]]
- [[Persekivi]]
- [[Pert]]
- [[Pertel]]
- [[Peterson]]
- [[Petrov]]
- [[Pettai]]
- [[Pevkur]]
- [[Pihel]]
- [[Pihelgas]]
- [[Pihelpuu]]
- [[Pihl]] 
- [[Pihlak]]
- [[Pihlamäe]]
- [[Pihlap]]
- [[Piho]]
- [[Piik (perekonnanimi)|Piik]]
- [[Piip (perekonnanimi)|Piip]]
- [[Piir (perekonnanimi)|Piir]]
- [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]]
- [[Pikk]]
- [[Pikre]]
- [[Pill (perekonnanimi)|Pill]]
- [[Pillak]]
- [[Piller]]
- [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]]
- [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]]
- [[Pilvre]]
- [[Pinna]]
- [[Pintér]]
- [[Pitka]]
- [[Pius]]
- [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]]
- [[Pohlak]]
- [[Poks (perekonnanimi)|Poks]]
- [[Poljakov]]
- [[Pool (perekonnanimi)|Pool]]
- [[Poom (perekonnanimi)|Poom]]
- [[Pootsmann]]
- [[Popov]]
- [[Porkanen]]
- [[Post (perekonnanimi)|Post]]
- [[Powell (perekonnanimi)|Powell]]
- [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]]
- [[Prii]]
- [[Priimets]]
- [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]]
- [[Priks]]
- [[Prins]]
- [[Prints (perekonnanimi)|Prints]]
- [[Prussakov]]
- [[Pruul]]
- [[Pruuli]]
- [[Pruus]]
- [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]]
- [[Proosaselts]]
- [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]]
- [[Pruunsild]]
- [[Puhaskivi]]
- [[Puhk]]
- [[Puhm]]
- [[Puhvel]]
- [[Puju (perekonnanimi)|Puju]]
- [[Pukk]]
- [[Pulk]]
- [[Pulst]]
- [[Punane (perekonnanimi)|Punane]]
- [[Punapart]]
- [[Punapõsk]]
- [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] 
- [[Purve]]
- [[Puunurm]]
- [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]]
- [[Puustusmaa]]
- [[Põder (perekonnanimi)|Põder]]
- [[Põdersoo]]
- [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]]
- [[Põlatud]]
- [[Põld (perekonnanimi)|Põld]]
- [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]]
- [[Põldma]]
- [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]]
- [[Põldmets]]
- [[Põldmäe]]
- [[Põldroos]]
- [[Põldsaar]]
- [[Põldsam]]
- [[Põldvee]]
- [[Põldveer]]
- [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]]
- [[Põlluaas]]
- [[Päevamets]]
- [[Pähn]]
- [[Päll (perekonnanimi)|Päll]]
- [[Pällin]]
- [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]]
- [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]]
- [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]]
- [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]]
- [[Pärnpuu]]
- [[Pärt]]
- [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]]
- [[Pärtelpoeg]]
- [[Päts (perekonnanimi)|Päts]]
- [[Pääbo]]
- [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]]
- [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]]
- [[Pütsep]]
- [[Püvi]]

==R==
[[Raadik]]
- [[Raag (perekonnanimi)|Raag]]
- [[Raal (perekonnanimi)|Raal]]
- [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]]
- [[Raasik]]
- [[Raat (perekonnanimi)|Raat]]
- [[Raave]]
- [[Rahamägi]]
- [[Rahenurm]]
- [[Raid (perekonnanimi)|Raid]]
- [[Raidjõe]]
- [[Raidlo]]
- [[Raidma]]
- [[Raidna]]
- [[Raielo]]
- [[Raisk]]
- [[Raitmäe]]
- [[Raja (perekonnanimi)|Raja]]
- [[Rajamaa]]
- [[Rajand]]
- [[Rajandi]]
– [[Rajangu]]
- [[Rand (perekonnanimi)|Rand]]
- [[Randal (perekonnanimi)|Randal]]
- [[Randalu]]
- [[Randel (perekonnanimi)|Randel]]
- [[Randes]]
- [[Randla (perekonnanimi)|Randla]]
- [[Randmaa]]
- [[Randmann]]
- [[Randmets]]
- [[Randmäe]]
- [[Randsalu]]
- [[Randur]]
- [[Randvee]]
- [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]]
- [[Rannaleet]]
- [[Rannap]]
- [[Rannes]]
- [[Ranno]]
- [[Rannus]]
- [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]]
- [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]]
- [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]]
- [[Rattasepp]]
- [[Rattus]]
- [[Raud (perekonnanimi)|Raud]]
- [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]]
- [[Raudar]]
- [[Raudauk]]
- [[Raudava]]
- [[Raude]]
- [[Raudkats]]
- [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]]
- [[Raudleht]]
- [[Raudma]]
- [[Raudmäe]]
- [[Raudna]]
- [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]]
- [[Raudsep]]
- [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]]
- [[Raun (perekonnanimi)|Raun]]
- [[Realo]]
- [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]]
- [[Rebas]]
- [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]]
- [[Reim]]
- [[Reimann]]
- [[Rein (perekonnanimi)|Rein]]
- [[Reinaru]]
- [[Reinke]]
- [[Reinsalu]]
- [[Reintalu]]
- [[Reisner]]
- [[Reits]]
- [[Remmel]]
- [[Renno]]
- [[Renoir]]
- [[Repnau]]
- [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]]
- [[Ricci]]
- [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]]
- [[Riikoja]]
- [[Riis (perekonnanimi)|Riis]]
- [[Riisalu]]
- [[Riisna]]
- [[Rimmel]]
– [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]]
- [[Ristlaan]]
- [[Ristmets]]
- [[Rjazin]]
- [[Robinson]]
- [[Roe (perekonnanimi)|Roe]]
- [[Rogge]]
- [[Rohejärv]]
- [[Roht]]
- [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]]
- [[Roju]]
- [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]]
- [[Rool (perekonnanimi)|Rool]]
- [[Roolaid]]
- [[Roomeri]]
- [[Roopärg]]
- [[Roorand]]
- [[Roos (perekonnanimi)|Roos]]
- [[Roosalu]]
- [[Roose]]
- [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]]
- [[Roosileht]]
- [[Roosilill]]
- [[Roosioks]]
- [[Roosma]]
- [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]]
- [[Rootalu]]
- [[Rootare]]
- [[Roots (perekonnanimi)|Roots]]
- [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]]
- [[Roovet]]
- [[Rooväli]]
- [[Rosenberg]]
- [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]]
- [[Ross (perekonnanimi)|Ross]]
- [[Rossi]]
- [[Rovanperä]]
- [[Rumma]]
- [[Rummo]]
- [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]]
- [[Russo]]
- [[Ruus]]
- [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]]
- [[Rõõmus]]
- [[Rõõmusoks]]
- [[Rõõmussaar]]
- [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]]
- [[Rämmeld]]
- [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]]
- [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]]
- [[Rätsepp]]
- [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]]
- [[Rünk]]
- [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]]
- [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]]
- [[Rüütli]]

==S==
[[Saadre]]
- [[Saadve]]
- [[Saar (perekonnanimi)|Saar]]
- [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]]
- [[Saare (perekonnanimi)|Saare]]
- [[Saarekak]]
- [[Saarelinn]]
- [[Saarem]]
- [[Saaremets]]
- [[Saaremäe]]
- [[Saarend]]
- [[Saarendi]]
- [[Saareste]]
- [[Saaret]]
- [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]]
- [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]]
- [[Saarse]]
- [[Sabbe]]
- [[Sabe]]
- [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]]
- [[Sade (perekonnanimi)|Sade]]
- [[Sadijev]]
- [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]]
- [[Sagor]]
- [[Sakkart]]
- [[Saks]]
- [[Salasoo]]
- [[Salavee]]
- [[Saldre]]
- [[Salo (perekonnanimi)|Salo]]
- [[Salu (perekonnanimi)|Salu]]
- [[Salulaid]]
- [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]]
- [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]]
- [[Saluoja]]
- [[Salurand]]
- [[Saluste]]
- [[Salveste]]
- [[Sander (perekonnanimi)|Sander]]
- [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]]
- [[Saral]]
- [[Sarand]]
- [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]]
- [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]]
- [[Sarrap]]
- [[Sarre]]
- [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]]
- [[Savisaar]]
- [[Schäfer]]
- [[Schmidt]]
- [[Schneider]]
- [[Seajalg]]
- [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]]
- [[Seeman]]
- [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]]
- [[Selirand]]
- [[Selmet]]
- [[Semidor]]
- [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]]
- [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]]
- [[Sergejev]]
- [[Sibolt]]
- [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]]
- [[Sihvre]]
- [[Siigur]]
- [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]]
- [[Siimuste]]
- [[Siirmets]]
- [[Siivelt]]
- [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]]
- [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]]
- [[Sikorski]]
- [[Sild (perekonnanimi)|Sild]]
- [[Sillak]]
- [[Sillam]]
- [[Sillaots]]
- [[Sillar]]
- [[Sillart]]
- [[Sillasoo]]
- [[Sillaste]]
- [[Sillastu]]
- [[Silm (perekonnanimi)|Silm]]
- [[Silt (perekonnanimi)|Silt]]
- [[Silvere]]
- [[Simm]]
- [[Sinikalju]]
- [[Simson (perekonnanimi)|Simson]]
- [[Sinikalju]]
- [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]]
- [[Siplane]]
- [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]]
- [[Sisask]]
- [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]]
- [[Soans]]
- [[Soidra]]
- [[Soidro]]
- [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]]
- [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]]
- [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]]
- [[Solovjov]]
- [[Soo (perekonnanimi)|Soo]]
- [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]]
- [[Soon (perekonnanimi)|Soon]]
- [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]]
- [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]]
- [[Soots]]
- [[Sooäär]]
- [[Sorokin]]
- [[Szabó]]
- [[Steinberg]]
- [[Steiner]]
- [[Stepanov]]
– [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]]
- [[Strandberg]]
- [[Suits (perekonnanimi)|Suits]]
- [[Sukk]]
- [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]]
- [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]]
- [[Susi (perekonnanimi)|Susi]]
- [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]]
- [[Suur]]
- [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]]
- [[Suursööt]]
- [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]]
- [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]]
- [[Sõmer]]
- [[Sõmermaa]]
- [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]]
- [[Sõõrumaa]]
- [[Säde (perekonnanimi)|Säde]]
- [[Särev]]
- [[Särgava]]
- [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]]
- [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]]
- [[Süld (perekonnanimi)|Süld]]

==Š==
[[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]]

==Z==
- [[Zahharov]]
- [[Zaitsev]]
- [[Zelinski]]
- [[Zupping]]

==T==
[[Taadermaa]]
- [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]]
- [[Taal (perekonnanimi)|Taal]]
- [[Taalmaa]]
- [[Taar (perekonnanimi)|Taar]]
- [[Taaralepp]]
- [[Taaramäe]]
- [[Taaramägi]]
- [[Taarde]]
- [[Tabor]]
- [[Tagajev]]
- [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]]
- [[Taimsalu]]
- [[Taioste]]
- [[Tali (perekonnanimi)|Tali]]
- [[Taliste]]
- [[Talmar]]
- [[Talts]]
- [[Talu (perekonnanimi)|Talu]]
- [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]]
- [[Talve (perekonnanimi)|Talve]]
- [[Talven]]
- [[Talvet]]
- [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]]
- [[Talvist]]
- [[Talvistu]]
- [[Tambek]]
- [[Tamberg]]
- [[Tambur]]
- [[Tamera]]
- [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]]
- [[Tammaru]]
- [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]]
- [[Tammejuur]]
- [[Tammekann]]
- [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]]
- [[Tammelo]]
- [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]]
- [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]]
- [[Tammend]]
- [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]]
- [[Tammet]]
- [[Tammets]]
- [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]]
- [[Tammur]]
- [[Tandre]]
- [[Taniloo]]
- [[Tank (perekonnanimi)|Tank]]
- [[Tanner]]
- [[Taos]]
- [[Tarand]]
- [[Tare]]
- [[Taremaa]]
- [[Taremäe]]
- [[Targo]]
- [[Tarkna]]
- [[Tarm]]
- [[Tarmak]]
- [[Tarmel]]
- [[Tarmet]]
- [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]]
- [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]]
- [[Tarvel]]
- [[Tauli]]
- [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]]
- [[Teder (perekonnanimi)|Teder]]
- [[Tedrekull]]
- [[Tedremäe]]
- [[Teearu]]
- [[Teede]]
- [[Teesalu]]
- [[Teever]]
- [[Teliste]]
- [[Tennosaar]]
- [[Teodosie]]
- [[Tepandi]]
- [[Teppo]]
- [[Teras (perekonnanimi)|Teras]]
- [[Terasmaa]]
- [[Terasmäe]]
- [[Terras]]
- [[Tertsius]]
- [[Thureau-Dangin]]
- [[Tief]]
- [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]]
- [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]]
- [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]]
- [[Tiits]]
- [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]]
- [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]]
- [[Timofejev]]
- [[Timut (perekonnanimi)|Timut]]
- [[Ting (perekonnanimi)|Ting]]
- [[Tipner]]
- [[Tobreluts]]
- [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]]
- [[Tohver]]
– [[Toimeta]]
- [[Tomberg]]
- [[Toming]]
- [[Tomingas]]
– [[Tomp]]
- [[Tomson]]
- [[Toom (perekonnanimi)|Toom]]
- [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]]
- [[Toomara]]
- [[Toome (perekonnanimi)|Toome]]
- [[Toomepuu]]
- [[Tooming]]
- [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]]
- [[Toompere]]
- [[Toomre]]
- [[Toomsalu]]
- [[Toomsar]]
- [[Toomse]]
- [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]]
- [[Toots (perekonnanimi)|Toots]]
- [[Torma (perekonnanimi)|Torma]]
- [[Tóth]]
- [[Toussaint]]
- [[Trần]]
- [[Trass (perekonnanimi)|Trass]]
- [[Trei]]
- [[Treial (perekonnanimi)|Treial]]
- [[Treier]]
- [[Tretjakov]]
- [[Treumann]]
- [[Triisa]]
- [[Trofimov]]
- [[Tross (perekonnanimi)|Tross]]
- [[Truu]]
- [[Truus]]
- [[Truusööt]]
- [[Truuvere]]
- [[Tsahkna]]
- [[Tsvetkov]]
- [[Tubalkain]]
- [[Tugev]]
- [[Tuglas]]
- [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]]
- [[Tuhkanen]]
- [[Tuiksoo]]
- [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]]
- [[Tuiskvere]]
- [[Tuldava]]
- [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]]
- [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]]
- [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]]
- [[Tuuleõis]]
- [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]]
- [[Tuulse]]
- [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]]
- [[Tõnissaar]]
- [[Tõnisson]]
- [[Tõniste]]
- [[Tõnspoeg]]
- [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]]
- [[Täheväli]]
- [[Täht (perekonnanimi)|Täht]]
- [[Tähtsalu]]
- [[Tänak]]
- [[Tätte]]

==U==
[[Udras (perekonnanimi)|Udras]]
- [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]]
- [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]]
- [[Ugaste]]
- [[Uhke]]
- [[Uibo]]
- [[Ulman]]
- [[Ulmann]]
- [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]]
- [[Uluots]]
- [[Unnuk]]
- [[Unt (perekonnanimi)|Unt]]
- [[Untauk]]
- [[Urb (perekonnanimi)|Urb]]
- [[Urd (perekonnanimi)|Urd]]
- [[Uriko]]
- [[Uritam]]
- [[Usai]]
- [[Ustav]]
- [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]]
- [[Uukkivi]]
- [[Uus (perekonnanimi)|Uus]]
- [[Uusma]]
- [[Uusmaa]]
- [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]]
- [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]]

==V==
[[Vaarik]]
- [[Vaasma]]
- [[Vaba]]
- [[Vader (perekonnanimi)|Vader]]
- [[Vaene]]
- [[Vagolaid]]
– [[Vaharo]]
- [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]]
- [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]]
- [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]]
- [[Vahing]]
- [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]]
- [[Vahter]]
- [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]]
- [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]]
- [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]]
- [[Vaigo]]
- [[Vaigro]]
- [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]]
- [[Vaikjärv]]
- [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]]
- [[Vain (perekonnanimi)|Vain]]
- [[Vainlo]]
- [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]]
- [[Vainola]]
- [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]]
- [[Vainura]]
- [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]]
- [[Valdre]]
- [[Valdvere]]
- [[Valge (perekonnanimi)|Valge]]
- [[Valgre]]
- [[Valk (perekonnanimi)|Valk]]
- [[Vallikivi]]
- [[Vallaste]]
- [[Vanakamar]]
- [[Vang (perekonnanimi)|Vang]]
- [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]]
- [[Varamaa]]
- [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]]
- [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]]
- [[Vare (perekonnanimi)|Vare]]
- [[Varendi]]
- [[Vares (perekonnanimi)|Vares]]
- [[Varga]]
- [[Vargas]]
- [[Varik]]
- [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]]
- [[Vassiljev]]
- [[Veber]]
- [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]]
- [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]]
– [[Veelma]]
– [[Veelmaa]]
- [[Veenre]]
- [[Veermaa]]
- [[Veermets]]
- [[Veeroja]]
- [[Veerpalu]]
- [[Veesaar]]
- [[Veevo]]
- [[Veinisaar]]
- [[Velbri]]
- [[Vellema]]
- [[Vellendi]]
- [[Vellerand]]
- [[Vellerind]]
- [[Vellesalu]]
- [[Velliste]]
- [[Vendel]]
- [[Vene (perekonnanimi)|Vene]]
- [[Vennike]]
- [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]]
- [[Veskaru]]
- [[Veske]]
- [[Veski (perekonnanimi)|Veski]]
- [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]]
- [[Vihalem]]
- [[Viiding]]
- [[Viik (perekonnanimi)|Viik]]
- [[Viil (perekonnanimi)|Viil]]
- [[Viilip]]
- [[Viin (perekonnanimi)|Viin]]
- [[Viira (perekonnanimi)|Viira]]
- [[Viire]]
- [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]]
- [[Viirme]]
- [[Viiroja]]
- [[Viirsoo]]
- [[Viisimaa]]
- [[Viitre]]
- [[Viks]]
- [[Vilgats]]
- [[Viljasto]]
- [[Vill (perekonnanimi)|Vill]]
- [[Villa (perekonnanimi)|Villa]]
- [[Villemson]]
- [[Vilmre]]
- [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]]
- [[Vilur]]
- [[Vimmsaare]]
- [[Vinogradov]]
- [[Vint (perekonnanimi)|Vint]]
- [[Viru (perekonnanimi)|Viru]]
- [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]]
- [[Vitsut]]
- [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]]
- [[Vlassov]]
– [[Vogelberg]]
- [[Volkov]]
- [[Vooglaid]]
- [[Voolahe]]
- [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]]
- [[Vorobjov]]
- [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]]
- [[Võidutäht]]
- [[Võigemast]]
- [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]]
- [[Vähi]]
- [[Välba]]
- [[Välbe]]
- [[Väli (perekonnanimi)|Väli]]
- [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]]
- [[Väljas]]
- [[Värbu]]
- [[Värk]]
- [[Värnik]]
- [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]]

==W==
[[Wahlgren]]
- [[Washington (perekonnanimi)|Washington]]
- [[Westerberg]]
- [[Willoch]]
- [[Wind (perekonnanimi)|Wind]]
- [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]]

==Õ==
[[Õekivi]]
- [[Õgu]]
- [[Õhemets]]
- [[Õim]]
- [[Õis (perekonnanimi)|Õis]]
- [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]]
- [[Õlle]]
- [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]]
- [[Õmmik]]
- [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]]
- [[Õun (perekonnanimi)|Õun]]
- [[Õunamaa]]
- [[Õunap]]
- [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]]
- [[Õunpuu]]

==Ä==
[[Äike (perekonnanimi)|Äike]]
- [[Ämarik]]

==Ö==
[[Öpik]]
- [[Öövaht]]
-[[Öövel]]

==Ü==
[[Ühismaa]]
- [[Üks (perekonnanimi)|Üks]]
- [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]]
- [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]]
- [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]]
- [[Ükssilm]]
- [[Üleoja]]
- [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]]
- [[Üprus]]
- [[Üss]]
- [[Ütsaig]]
- [[Üüde]]

==Vaata ka==
*[[Perekonnanimede kaitseregister]]
*[[Jaapani perekonnanimede loend]]
*[[Aadlisuguvõsad]]
*[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]]

[[Kategooria:Perekonnanimed| ]]
[[Kategooria:Keeleteaduse loendid]]</text>
      <sha1>g5kmf27aq6nnyvnrtaionjitsypbc7m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228072</id>
      <parentid>7228064</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:51:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7228072</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43641" sha1="g7o2qh7yjbjuoak9fmqnx35brxosb0b" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.''

{{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}}

==A==
[[Aab]]
- [[Aabajõe]]
- [[Aabjärv]]
- [[Aabjõe]]
- [[Aablo]]
- [[Aabloo]]
- [[Aabmets]]
- [[Aabna]]
- [[Aaboja]]
- [[Aabot]]
- [[Aabre]]
- [[Aabsaare]]
- [[Aabsalu]]
- [[Aabu]]
- [[Aaburi]]
- [[Aadamson]]
- [[Aadamsoo]]
- [[Aade (perekonnanimi)|Aade]]
- [[Aademets]]
- [[Aadla]]
- [[Aadna]]
- [[Aadomaa]]
- [[Aadoni]]
- [[Aadosoo]]
- [[Aadra]]
- [[Aadumaa]]
- [[Aadumägi]]
- [[Aadus]]
- [[Aadusaar]]
- [[Aadussoo]]
- [[Aaduste]]
- [[Aadva]]
- [[Aagi]]
- [[Aagmäe]]
- [[Aagussaar]]
- [[Aagver]]
- [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]]
- [[Aalak]]
- [[Aaliste]]
- [[Aan]]
- [[Aarma]]
- [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]]
- [[Aas (perekonnanimi)|Aas]]
- [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]]
- [[Aaslaid]]
- [[Aasmaa]]
- [[Aasmäe]]
- [[Aasnurm]]
- [[Aatemäe]]
- [[Aav]]
- [[Aava]]
- [[Aavik]]
- [[Abbt]]
- [[Abderhalden]]
- [[Abel (perekonnanimi)|Abel]]
- [[Adams]]
- [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]]
- [[Ader (perekonnanimi)|Ader]]
- [[Adson]]
- [[Aedna]]
- [[Ahjupera]]
- [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]]
- [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]]
- [[Aigro]]
- [[Ainuvee]]
- [[Ait (perekonnanimi)|Ait]]
- [[Aivola]]
- [[Ajaviit]]
- [[Alas]]
- [[Aleksejev]] (Aleksejeva)
– [[Alender]]
- [[Alev (perekonnanimi)|Alev]]
- [[Allas]]
- [[Allik]]
– [[Allikmets]]
- [[Allikmäe]]
- [[Allikvee]]
- [[Alonen]]
– [[Altmeri]]
- [[Alver]]
- [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]]
- [[Andersson]]
- [[Anier]]
- [[Anni (perekonnanimi)|Anni]]
- [[Anniste]]
- [[Annus (perekonnanimi)|Annus]]
- [[Ansip]]
- [[Anton (perekonnanimi)|Anton]]
- [[Antson]]
- [[Anvelt]]
- [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]]
– [[Aprilla]]
– [[Arder]]
- [[Are (perekonnanimi)|Are]]
– [[Aren]]
- [[Aro]]
- [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]]
- [[Arro]]
- [[Arst (perekonnanimi)|Arst]]
- [[Arstrebane]]
- [[Arts]]
- [[Aru (perekonnanimi)|Aru]]
- [[Aruksaar]]
- [[Arula (perekonnanimi)|Arula]]
- [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]]
- [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]]
- [[Asi (perekonnanimi)|Asi]]
- [[Assor]]
- [[Aul (perekonnanimi)|Aul]]
– [[Auliste]]
- [[Aun (perekonnanimi)|Aun]]
- [[Aus (perekonnanimi)|Aus]]
- [[Ausmees]]
- [[Avaja]]
- [[Avaro]]
– [[Avarsalu]]
– [[Avik]]

==B==
[[Bach (perekonnanimi)|Bach]]
- [[Bachmann]]
- [[Balodis]] (Balode)
- [[Baskin]]
- [[Beekman]]
- [[Bell (perekonnanimi)|Bell]]
- [[Bergström]]
- [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]]
- [[Biider]]
- [[Birn]]
– [[Blauhut]]
- [[Boa (perekonnanimi)|Boa]]
- [[Borchardt]]
- [[Born (perekonnanimi)|Born]]
- [[Bouchard]]
- [[Boucher]]
- [[Boulanger]]
- [[Brandt]]
- [[Briand]]

==C==
[[Catargiu]]
- [[Clinton]]
- [[Conley]]
- [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]]
- [[Couturier]]

==D==
[[Dach]]
- [[Dede]]
- [[Dubois]]
- [[Dupré]]
- [[Dvinjaninov]]

==E==
[[Edur]]
- [[Eeljärv]]
- [[Eelmaa]]
- [[Eelmäe]]
- [[Eenmaa]]
- [[Eenpalu]]
- [[Eensalu]]
- [[Eesmaa]]
- [[Eessaare]]
- [[Ehala]]
- [[Ehatamm]]
- [[Ehin]]
- [[Eitea]]
- [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]]
- [[Element (perekonnanimi)|Element]]
- [[Elgula]]
- [[Eller]]
- [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]]
- [[Elmi]]
- [[Emajõe]]
- [[Emmisaar]]
- [[Engman]]
– [[Ennemuist]]
– [[Ennok]]
– [[Enok]]
- [[Erik (perekonnanimi)|Erik]]
- [[Erikson]]
- [[Eriksson]]
- [[Erm]]
- [[Ernesaks]]
- [[Ernits]]
- [[Err]]
- [[Eskola]]
- [[Eskusoo]]
- [[Etti]]
- [[Etverk]]

==F==

[[Faber]]
– [[Fabre]]
– [[Fadejev]] (Fadejeva)
- [[Farkas]]
- [[Favré]]
- [[Fekete]] 
- [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]]
- [[Fischer]]
- [[Fjodorov]]
- [[Ford (perekonnanimi)|Ford]]
- [[Forsberg]]
- [[Fourier]]
- [[Freimuth]]
- [[Friedman]]
- [[Frosch]]

==G==
[[Gailit]]
– [[Gansen]]
– [[Girgensohn]]
– [[Goldbach]]
– [[Golding]]
- [[Gómez]]
- [[González]]
- [[Grabbi]]
- [[Green (perekonnanimi)|Green]]
- [[Grieg]]
- [[Gross (perekonnanimi)|Gross]]
- [[Grotowski]]
- [[Gruber]]
- [[Grünberg]]
- [[Grünthal]]
- [[Grünvald]]
- [[Gustavson]]
- [[Gutman]]
- [[Gutmann]]

==H==
[[Haab (perekonnanimi)|Haab]]
- [[Haak (perekonnanimi)|Haak]]
- [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]]
- [[Haas]]
- [[Haasma]]
- [[Haav (perekonnanimi)|Haav]]
- [[Haava (perekonnanimi)|Haava]]
- [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]]
- [[Habakukk]]
- [[Hagen]]
- [[Halász]]
- [[Hallik]]
- [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]]
- [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]]
- [[Hanson]]
- [[Haug (perekonnanimi)|Haug]]
- [[Hein (perekonnanimi)|Hein]]
- [[Heinapuu]]
- [[Heinloo]]
- [[Heinsalu]]
- [[Heinsoo]]
- [[Heli (perekonnanimi)|Heli]]
- [[Hellat]]
- [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]]
- [[Helme (perekonnanimi)|Helme]]
- [[Henno (perekonnanimi)|Henno]]
- [[Hepner]]
- [[Herkel]]
- [[Hermaküla]]
- [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]]
- [[Hiieleek]]
– [[Hiiemaa]]
- [[Hiiemäe]]
- [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]]
- [[Himma (perekonnanimi)|Himma]]
- [[Hindpere]]
- [[Hinrikus]]
- [[Hint]]
- [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]]
- [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]]
- [[Hobustkoppel]]
- [[Hoffmann]]
- [[Holm]]
- [[Horváth]]
- [[Hull (perekonnanimi)|Hull]]
- [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]]
- [[Hussar]]
- [[Huugimägi]]
- [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]]
– [[Hõbemägi]]
– [[Hõbenael]]
- [[Hõrak]]
- [[Härm (perekonnanimi)|Härm]]
- [[Härma (perekonnanimi)|Härma]]
- [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]]

==I==
[[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]]
- [[Igaunis]] (Igaune)
- [[Iljin]]
– [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]]
- [[Ilomets]]
- [[Ilomäe]]
- [[Ilumets]]
- [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]]
- [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]]
- [[Ilvest]]
- [[Imelik]]
- [[Inarik]]
– [[Indermitte]]
– [[Indla (perekonnanimi)|Indla]]
- [[Indra (perekonnanimi)|Indra]]
– [[Indre (perekonnanimi)|Indre]]
- [[Irak]]
- [[Isotamm]]
– [[Israel (perekonnanimi)|Israel]]
– [[Iva (perekonnanimi)|Iva]]
- [[Ivanov]]
- [[Ivanson]]
- [[Ivask]]

==J==
[[Jaakson]]
- [[Jaanikosk]]
- [[Jaanson]]
- [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]]
- [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]]
- [[Jakobson]]
- [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]]
- [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]]
- [[Jalvet]]
- [[Jalviste]]
- [[Jandrinski]]
- [[Jankauskas]]
- [[Janno (perekonnanimi)|Janno]]
- [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]]
- [[Jastrow]]
- [[Jefimov]]
- [[Jegorov]]
- [[Joandi]]
- [[Joasalu]]
- [[Johanson]]
- [[Johansson]]
- [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]]
- [[Jugandi]]
- [[Juhanson]]
- [[Juhász]]
- [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]]
- [[Juhkam]]
- [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]]
- [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]]
- [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]]
- [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]]
- [[Jõgiaas]]
- [[Jõks]]
- [[Jõudu]]
- [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]]
- [[Jändrik]] 
- [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]]
- [[Järsk]]
- [[Järv (perekonnanimi)|Järv]]
- [[Järve (perekonnanimi)|Järve]]
- [[Järvekülg]]
- [[Järvemaa]]
- [[Järverand]]
- [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]]
- [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]]
- [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]]
- [[Jürgenjaak]]
- [[Jürgens]]
- [[Jürgenson]]
- [[Jürisson]]
- [[Jüriste]]
- [[Jürivete]]

==K==
[[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]]
- [[Kaalep]]
- [[Kaalijärv]]
- [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]]
- [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]]
- [[Kadak]]
- [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]]
- [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]]
- [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]]
- [[Kade (perekonnanimi)|Kade]]
- [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]]
- [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]]
- [[Kaijanen]]
- [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]]
- [[Kala (perekonnanimi)|Kala]]
- [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]]
- [[Kald]]
- [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]]
- [[Kalde]]
- [[Kaldre]]
- [[Kaldma]]
- [[Kaldoja]]
- [[Kaldver]]
- [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]]
- [[Kaljula]]
- [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]]
- [[Kaljundi]]
- [[Kaljuramm]]
- [[Kaljurand]]
- [[Kaljuste]]
- [[Kaljuvee]]
- [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]]
- [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]]
- [[Kallasma]]
- [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]]
- [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]]
- [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]]
- [[Kalmet]]
- [[Kalmeti]]
- [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]]
- [[Kalve]]
- [[Kalvet]] 
- [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]]
- [[Kalvik]]
- [[Kalviste]]
- [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]]
- [[Kandre]]
- [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]]
- [[Kangro]]
- [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]]
- [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]]
- [[Kant (perekonnanimi)|Kant]]
- [[Kanter]]
- [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]]
- [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]]
- [[Kapre]]
- [[Kard]]
- [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]]
- [[Karis (perekonnanimi)|Karis]]
- [[Karjad]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karell]]
- [[Karelson]]
- [[Karindi]]
- [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]]
- [[Karlson]]
- [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]]
- [[Kark]]
- [[Karm]]
- [[Karo]]
- [[Karometer]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karpov]]
- [[Karro]]
- [[Kartau]]
- [[Kartohvel]]
- [[Karu (perekonnanimi)|Karu]]
- [[Karumets]]
- [[Karutamm]]
- [[Kasak]]
- [[Kase (perekonnanimi)|Kase]]
- [[Kasearu]]
- [[Kasekamp]]
- [[Kasemaa]]
- [[Kasemets]]
- [[Kasemäe]]
- [[Kaseorg]]
- [[Kasepõld]]
- [[Kasesalu]]
- [[Kask (perekonnanimi)|Kask]]
- [[Kaskneem]]
- [[Kass (perekonnanimi)|Kass]]
- [[Kattai]]
- [[Kattel]]
- [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] 
- [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]]
- [[Kaus]]
- [[Keerberg]]
- [[Keerd]]
- [[Keel (perekonnanimi)|Keel]]
- [[Keerdoja]]
- [[Keevallik]]
- [[Kelam]]
- [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]]
- [[Keller (perekonnanimi)|Keller]]
- [[Kelmsaar]]
- [[Kempis]]
- [[Kerem]]
- [[Kersna]]
- [[Kerstna]]
- [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]]
- [[Keskpaik]]
- [[Kesküla]]
- [[Kesler]]
- [[Ketonen]]
- [[Kibesti]]
- [[Kibuspuu]]
- [[Kigaste]]
- [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]]
- [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]]
- [[Kiis]]
- [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]]
- [[Kiisler]]
- [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]]
- [[Kiivit]]
- [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]]
- [[Kikerpill]]
- [[Kikkas]]
- [[Kilgas]]
- [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]]
- [[Kill]]
- [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]]
- [[Kindel]]
- [[Kindt]]
- [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]]
- [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]]
- [[Kink (perekonnanimi)|Kink]]
- [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]]
- [[Kint]]
- [[Kiple]]
- [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]]
- [[Kirbits]]
- [[Kirdelaht]]
- [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]]
- [[Kirnmann]]
- [[Kirotar]]
- [[Kirret]]
- [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]]
- [[Kirsimägi]]
- [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]]
- [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]]
- [[Kirt]]
- [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]]
- [[Kissa]]
- [[Kits (perekonnanimi)|Kits]]
- [[Kitsing]]
- [[Kiudmaa]]
- [[Kivari]]
- [[Kivastik]]
- [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]]
- [[Kivik]]
- [[Kivikas]]
- [[Kivikind]]
- [[Kivilaan]]
- [[Kivilo]]
- [[Kivimaa]]
- [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]]
- [[Kivimägi]] 
- [[Kivine]]
- [[Kivinukk]]
- [[Kivinurm]]
- [[Kivirand]]
- [[Kiviranna]]
- [[Kivirusikas]]
- [[Kivirähk]]
- [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]]
- [[Kivisalu]]
- [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]]
- [[Kivisoo]]
- [[Kiviste]]
- [[Kivistik]]
- [[Kiviväli]] 
- [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]]
- [[Klaasmägi]]
– [[Klandorf]]
- [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]]
- [[Klavan]]
- [[Klein (perekonnanimi)|Klein]]
- [[Klement]]
- [[Kliss]]
- [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]]
- [[Kobrusepa]]
- [[Koch (perekonnanimi)|Koch]]
- [[Kodres]]
- [[Koff]]
- [[Koger (perekonnanimi)|Koger]]
- [[Koha (perekonnanimi)|Koha]]
- [[Kohava]]
- [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]]
- [[Koik]]
- [[Koit (perekonnanimi)|Koit]]
- [[Koitla]]
- [[Koitmets]]
- [[Koitsalu]]
- [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]]
- [[Kokla]] 
- [[Kolberg]]
- [[Koldre]]
- [[Kolga]]
- [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]]
- [[Kollom]]
- [[Komissarov]]
- [[Kommer]]
– [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]]
- [[Kompus]]
- [[Konnatamm]]
- [[Konsa]]
- [[Konsap]]
- [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]]
- [[Kont (perekonnanimi)|Kont]]
- [[Kontus]]
- [[Kook (perekonnanimi)|Kook]]
- [[Kool (perekonnanimi)|Kool]]
- [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]]
- [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]]
- [[Koort]]
– [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]]
- [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]]
- [[Korb|Korb]]
- [[Kore (perekonnanimi)|Kore]]
- [[Kork (perekonnanimi)|Kork]]
- [[Kornel|Kornel]]
- [[Korol]]
- [[Korsari]]
- [[Kortin]]
- [[Kosenkranius]]
- [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]]
- [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]]
– [[Kotkamets]]
- [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]]
- [[Kotov|Kotov]]
- [[Kotsar]]
- [[Kotta]]
- [[Kovač]]
- [[Kovacs]]
- [[Kraam]]
- [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]]
- [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- 
- [[Krall]]
- [[Krause (perekonnanimi)|Krause]]
- [[Kravets]]
- [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]]
- [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]]
- [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]]
- [[Kress (perekonnanimi)|Kress]]
- [[Krevald]]
- [[Krigul]]
- [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]]
- [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]]
- [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]]
- [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]]
- [[Krull]]
- [[Krumm]]
- [[Krusten]]
- [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]]
- [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]]
- [[Kruuse]]
- [[Kruusement]]
- [[Kruuspere]]
- [[Kruusvee]]
- [[Kudisiim]]
- [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]]
- [[Kulasalu]]
- [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]]
- [[Kulgver]]
- [[Kull (perekonnanimi)|Kull]]
- [[Kullas]]
- [[Kullerkann]]
- [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]]
- [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]]
- [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]]
- [[Kunn]]
- [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]]
- [[Kunstimees]]
- [[Kuperjanov]] 
- [[Kupffer]]
- [[Kures]]
- [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]]
- [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]]
- [[Kurm]]
- [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]]
– [[Kurvet]]
- [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]]
- [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]]
– [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]]
- [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]]
- [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]]
- [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]]
- [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]]
- [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]]
- [[Kuusmaa]]
- [[Kõiv]]
- [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]]
- [[Kõrgma]]
- [[Kõrgoja]]
- [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]]
- [[Kõvask]]
- [[Kõverjalg]]
- [[Kõvermägi]]
- [[Käbin]]
- [[Käit]]
- [[Kängsepp]]
- [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]]
- [[Kärmas]]
- [[Kärner]]
- [[Käsper]]
- [[Käär]]
- [[Kääramees]]
- [[Käärik]]
- [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]]
- [[Küber]]
- [[Külaots]]
- [[Künnap]]
- [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]]

==L==
[[Laak]]
- [[Laaman]]
- [[Laamann]]
- [[Laan]]
- [[Laanaru]]
- [[Laane (perekonnanimi)|Laane]]
- [[Laanemaa]]
- [[Laanekodu]]
- [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]]
- [[Laaneots]]
- [[Laanemäe]]
- [[Laanerünk]]
- [[Laanes]]
- [[Laaneste]]
- [[Laansalu]]
- [[Laansoo]]
- [[Laar (perekonnanimi)|Laar]]
- [[Laas (perekonnanimi)|Laas]]
- [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]]
- [[Laasik]]
- [[Laats]]
- [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]]
- [[Ladva]]
- [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]]
- [[Laheste]]
- [[Lahesto]]
- [[Laht (perekonnanimi)|Laht]]
- [[Laiapea]]
- [[Laid (perekonnanimi)|Laid]]
- [[Laidla]]
- [[Laidma]]
- [[Laido]]
- [[Laidoner]]
- [[Laigo]]
- [[Laine (perekonnanimi)|Laine]]
- [[Lainvee]]
- [[Laio]]
- [[Laisaar]]
- [[Laisk]]
- [[Laks]]
- [[Lambaauk]]
- [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]]
- [[Lang (perekonnanimi)|Lang]]
- [[Langemets]]
- [[Lanno]]
- [[Laos (perekonnanimi)|Laos]]
- [[Lapin]]
- [[Laplace]]
- [[Laspre]]
- [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]]
- [[Lass (perekonnanimi)|Lass]]
- [[Lattik]]
- [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]]
- [[Laur]]
- [[Laurand]]
- [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]]
- [[Laurimaa]]
- [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]]
- [[Lebedev]]
- [[Leendi]]
- [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]]
- [[Leesment]]
- [[Leetmaa]]
- [[Lefebvre]]
- [[Lefevre]]
- [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]]
- [[Lehiste]]
– [[Lehmloch]]
- [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]]
- [[Leht (perekonnanimi)|Leht]]
- [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]]
- [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]]
– [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]]
- [[Leibak]]
– [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]]
- [[Leis]]
- [[Leivategija]]
- [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]]
- [[Lekko]]
- [[Lellep]]
- [[Lemba]]
- [[Lember (perekonnanimi)|Lember]]
- [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]]
- [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]]
- [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]]
- [[Lender]]
- [[Leok]]
- [[Leontjev]]
- [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]]
- [[Lepajõe]]
- [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]]
- [[Lepikson]]
- [[Lepmets]]
- [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]]
- [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]]
- [[Leppiman]]
- [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]]
- [[Leps (perekonnanimi)|Leps]]
- [[Lessing]]
- [[Levald]]
- [[Levandi]]
- [[Libbokunn]]
- [[Liblik]]
- [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]]
- [[Ligi]]
- [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]]
- [[Liidumäe]]
- [[Liigand]]
- [[Liik (perekonnanimi)|Liik]]
- [[Liimets]]
- [[Liinat]]
- [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]]
- [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]]
- [[Liivak]]
- [[Liivamägi]]
- [[Liivik]]
- [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]]
- [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]]
- [[Lillak]]
- [[Lille (perekonnanimi)|Lille]]
- [[Lillemets]]
- [[Lilleorg]]
- [[Lillo]]
- [[Limperg]]
- [[Linari]]
- [[Lind (perekonnanimi)|Lind]]
- [[Linde]]
- [[Lindgren]]
- [[Lindvet]]
- [[Lindmaa]]
- [[Lindmäe]]
- [[Lindner]]
- [[Ling (perekonnanimi)|Ling]]
- [[Link (perekonnanimi)|Link]]
- [[Linna (perekonnanimi)|Linna]]
- [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]]
- [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]]
- [[Linnat]]
- [[Linno]]
- [[Lints]]
- [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]]
- [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]]
- [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]]
- [[Lippmaa]]
- [[Lippus]]
- [[Lipstok]]
- [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]]
- [[Lohk]]
- [[Loide]]
- [[Loigom]]
- [[Loik (perekonnanimi)|Loik]]
- [[Loit (perekonnanimi)|Loit]]
- [[Loite]]
- [[Loitme]]
- [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]]
- [[Loll]]
- [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]]
- [[Loo (perekonnanimi)|Loo]]
- [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]]
- [[Loog]]
- [[Loogna]]
- [[Loomake]]
- [[Loone (perekonnanimi)|Loone]]
- [[Looring]]
- [[Loorits]]
- [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]]
- [[Loovere]]
- [[Looväli]]
- [[Lossmann]]
- [[Lotman]]
- [[Lott]]
- [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]]
- [[Lugeveer]]
- [[Luhamets]]
- [[Luhandi]]
- [[Luht (perekonnanimi)|Luht]]
- [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]]
- [[Luigas]]
- [[Luik (perekonnanimi)|Luik]]
- [[Lukas]]
- [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]]
- [[Luks (perekonnanimi)|Luks]]
- [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]]
- [[Lumiste]]
- [[Lundberg]]
- [[Lundqvist]]
- [[Lunge]]
- [[Lunin]]
- [[Lust]]
- [[Lustig]]
- [[Luther (perekonnanimi)|Luther]]
- [[Luts (perekonnanimi)|Luts]]
- [[Lutsar]]
- [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]]
- [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]]
- [[Luup (perekonnanimi)|Luup]]
- [[Luur]]
- [[Luure (perekonnanimi)|Luure]]
- [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]]
- [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]]
- [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]]
- [[Lõviste]]
- [[Lätt]]
- [[Lätte]]
- [[Lättemäe]]
- [[Lääne]]
- [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]]
– [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]]
- [[Lüdig]]
- [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]]

==M==
[[Maack]]
- [[Maandi]]
- [[Maar (perekonnanimi)|Maar]]
- [[Maasik]]
- [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]]
- [[Maasing]]
- [[MacMillan]]
- [[MacDonald]]
- [[Made (perekonnanimi)|Made]]
- [[Madise]]
- [[Madisson]]
- [[Madsen]]
- [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]]
- [[Mahlapuu]]
- [[Maide]]
- [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]]
- [[Maidre]]
- [[Mailend]]
- [[Maimets]]
- [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]]
- [[Makarov]]
- [[Maksimov]]
- [[Malin]]
- [[Malleus]]
- [[Mallis]]
- [[Malm (perekonnanimi)|Malm]]
- [[Malmsten]]
- [[Maltis]]
- [[Mancini]]
- [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]]
- [[Mandre]]
- [[Mann (perekonnanimi)|Mann]]
- [[Maradona]]
- [[Maramaa]]
- [[Maran (perekonnanimi)|Maran]]
- [[March (perekonnanimi)|March]]
- [[Mardna]]
- [[Margus (perekonnanimi)|Margus]]
- [[Marino]]
- [[Maripuu]]
- [[Mark (perekonnanimi)|Mark]]
- [[Markov]]
- [[Markson]]
- [[Marksoo]]
- [[Markus (perekonnanimi)|Markus]]
- [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]]
- [[Marrandi]]
- [[Marshall]]
- [[Mart (perekonnanimi)|Mart]]
- [[Martin (perekonnanimi)|Martin]]
- [[Martinez]]
- [[Martinson]]
- [[Maruste]]
- [[Masaryk]]
- [[Masing]]
- [[Massakas]]
- [[Masso]]
- [[Mathiesen]]
- [[Matvejev]]
- [[Matvere]]
- [[Maurer]]
- [[May]]
- [[Mehikas]]
- [[Mei]]
- [[Meier]]
- [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]]
- [[Meister (perekonnanimi)|Meister]]
- [[Mellik]]
- [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]]
- [[Melnikov]] (Melnikova)
- [[Melts]]
- [[Mendes]]
- [[Meos]]
- [[Mercklin]]
– [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]]
- [[Merend]]
- [[Meri (perekonnanimi)|Meri]]
- [[Merik]]
- [[Merila]]
- [[Merilai]]
- [[Merilaid]]
- [[Merilo]]
- [[Merisaar]]
- [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]]
- [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]]
- [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]]
- [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]]
- [[Mets (perekonnanimi)|Mets]]
- [[Metsanurk]]
- [[Metsar]]
- [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]]
- [[Metsavas]]
- [[Metsaviir]]
- [[Metsur]]
- [[Mett]] 
- [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova)
- [[Mihhailovski]]
- [[Mihkelson]]
- [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]]
- [[Mikelsaar]]
- [[Mikiver]]
- [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]]
- [[Mikli]]
- [[Milder]]
- [[Miller]]
- [[Milling]]
- [[Mitt]]
- [[Moisto]]
- [[Molander]]
- [[Molnár]]
- [[Moor (perekonnanimi)|Moor]]
- [[Moppel]]
- [[Morozov]] (Morozova)
- [[Mostefaï]]
– [[Mugra]]
- [[Muižnieks]] (Muižniece)
- [[Muld (perekonnanimi)|Muld]]
- [[Mullakannikas]]
- [[Mumm]]
- [[Muna (perekonnanimi)|Muna]]
- [[Murak]]
- [[Murd (perekonnanimi)|Murd]]
- [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]]
- [[Murdmaa]]
- [[Murdvee]]
- [[Murel (perekonnanimi)|Murel]]
- [[Muremäe]]
- [[Murphy]]
- [[Murray (perekonnanimi)|Murray]]
- [[Muru (perekonnanimi)|Muru]]
- [[Must (perekonnanimi)|Must]]
- [[Mustonen]]
- [[Mutimäe]]
- [[Mutso]]
- [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]]
- [[Muuli]]
- [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]]
- [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]]
- [[Mõistlik]]
- [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]]
- [[Mõttus]]
- [[Mädamürk]]
- [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]]
- [[Mäelo]]
- [[Mäeorg]]
- [[Mäeots]]
- [[Mäesalu]]
- [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]]
- [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]]
- [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]]
- [[Mägisto]]
- [[Mäkelä]]
- [[Mälk]]
- [[Mälberg]]
- [[Mälksoo]]
- [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]]
- [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]]
- [[Mändmaa]]
- [[Mändmets]]
- [[Mändvere]]
- [[Mängel]]
- [[Männard]]
- [[Männart]]
- [[Männik (perekonnanimi)|Männik]]
- [[Männiste]]
- [[Mätlik]]
- [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]]
- [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]]
- [[Möller]]
- [[Müller (perekonnanimi)|Müller]]
- [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]]
- [[Mürkhain]]
- [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]]
- [[Müür (perekonnanimi)|Müür]]
- [[Müürisepp]]
- [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]]

==N ==
[[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]]
- [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]]
- [[Naber (perekonnanimi)|Naber]]
- [[Nael (perekonnanimi)|Nael]]
- [[Naelapea]]
- [[Naelaste]]
- [[Nagel]]
- [[Nagy]]
- [[Nahkur]]
- [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]]
- [[Napp]]
- [[Narma]]
- [[Narusk]]
- [[Narva (perekonnanimi)|Narva]]
- [[Natoli]]
- [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]]
- [[Neemre]]
- [[Nelis]]
- [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]]
- [[Németh]]
- [[Nemvalts]]
- [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]]
- [[Neuhaus]]
- [[Neumann]]
- [[Ney (perekonnanimi)|Ney]]
- [[Nielsen]]
- [[Niglas]]
- [[Nigol]]
- [[Niinemaa]]
- [[Niinemets]]
- [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]]
- [[Niineste]]
- [[Niit (perekonnanimi)|Niit]]
- [[Niitsoo]]
- [[Nikiforov]]
- [[Nikitin]]
- [[Nikolajev]]
- [[Nikopensius]] 
- [[Nilbe]]
- [[Nilson]]
- [[Nilsson]]
- [[Ninnas]]
- [[Nippernaadi]]
- [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]]
- [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]]
- [[Nittim]]
- [[Nodikäp]]
- [[Noor (perekonnanimi)|Noor]]
- [[Noormets]]
- [[Noormägi]]
- [[Noppel]]
- [[Normak]]
- [[Normann]]
- [[Normet]] 
- [[Novikov]]
- [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]]
- [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]]
- [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]]
- [[Nugiseks]]
- [[Nuiamäe]]
- [[Null (perekonnanimi)|Null]]
- [[Nummert]] 
- [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]]
- [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]]
- [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]]
- [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]]
- [[Nurmekask]]
- [[Nurmet]]
- [[Nurmis]]
- [[Nurmiste]]
- [[Nurmsalu]]
- [[Nuter]]
- [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]]
- [[Nuude]]
- [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]]
- [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]]
- [[Nõgene]]
- [[Nõlvak]]
- [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]]
- [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]]
- [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]]
- [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]]
- [[Nõmmsalu]]
- [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]]
- [[Nõulik]]
- [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]]
- [[Närep]]
- [[Nüganen]]

==O==
[[Oda (perekonnanimi)|Oda]]
- [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]]
- [[Oidermaa]]
- [[Oja (perekonnanimi)|Oja]]
- [[Ojakäär]]
- [[Ojala]]
- [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]]
- [[Ojandi]]
- [[Ojapõld]]
- [[Ojari]]
- [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]]
- [[Ojaste]]
- [[Ojastu]]
- [[Ojaveer]]
- [[Ojavere]]
- [[Ojaveski]]
- [[Oks (perekonnanimi)|Oks]]
- [[Oksa]]
- [[Oksmaa]]
- [[Olari (perekonnanimi)|Olari]]
- [[Olde (perekonnanimi)|Olde]]
- [[Oldekop]]
- [[Olesk]]
- [[Ollep]]
- [[Olmaru]]
- [[Olvet]]
- [[Olving]]
- [[Oopkaup]]
- [[Oorn]]
- [[Oper]]
- [[Orajäär]]
- [[Oras (perekonnanimi)|Oras]]
- [[Orav (perekonnanimi)|Orav]]
- [[Orel (perekonnanimi)|Orel]]
- [[Org (perekonnanimi)|Org]]
- [[Orglaan]]
- [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]]
- [[Orro]]
- [[Orumets]]
- [[Orumägi]]
- [[Oss (perekonnanimi)|Oss]]
- [[Ossinovski]]
- [[Ossipov]]
- [[Osula (perekonnanimi)|Osula]]
- [[Ots (perekonnanimi)|Ots]]
- [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]]
- [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]]
- [[Ott (perekonnanimi)|Ott]]
- [[Oviir]]

==P==
[[Paal]]
- [[Paala (perekonnanimi)|Paala]]
- [[Paalandi]]
- [[Paalna]]
- [[Paap (perekonnanimi)|Paap]]
- [[Paartalu]]
- [[Paas (perekonnanimi)|Paas]]
- [[Paasilinna]]
- [[Paat (perekonnanimi)|Paat]]
- [[Padar]]
- [[Padrik]]
- [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]]
- [[Paerand]]
- [[Pall (perekonnanimi)|Pall]]
- [[Paim]]
- [[Paju (perekonnanimi)|Paju]]
- [[Pajula]]
- [[Pajusoo]]
- [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]]
- [[Paks (perekonnanimi)|Paks]]
- [[Paldre]]
- [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]]
- [[Palk (perekonnanimi)|Palk]]
- [[Palm (perekonnanimi)|Palm]]
- [[Palmiste]]
- [[Palmsaar]]
- [[Palu (perekonnanimi)|Palu]]
- [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]]
- [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]]
- [[Papp (perekonnanimi)|Papp]]
- [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]]
- [[Parijõgi]]
- [[Parm (perekonnanimi)|Parm]]
- [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
– [[Partei (perekonnanimi)|Partei]]
- [[Parts]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
- [[Parrest]]
- [[Parvet]]
- [[Parving]]
- [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]]
- [[Pavelson]]
- [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]]
- [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]]
- [[Pedai]]
- [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]]
- [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]]
- [[Pedak]]
- [[Pedanik]]
- [[Pedari]]
- [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]]
– [[Pede (perekonnanimi)|Pede]]
- [[Pedesaar]]
– [[Pedmanson]]
- [[Pedosk]]
- [[Pedras]]
- [[Peebo]]
- [[Peedimaa]]
- [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]]
- [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]]
- [[Peek]]
- [[Peep (perekonnanimi)|Peep]]
- [[Peet (perekonnanimi)|Peet]]
- [[Peetersoo]]
- [[Peetre]]
- [[Peets]]
- [[Pehk]]
- [[Pehme]]
- [[Peiker]]
- [[Peil]]
- [[Peips]]
- [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]]
- [[Pello]]
- [[Pennar]]
– [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]]
- [[Pent]]
- [[Penu (perekonnanimi)|Penu]]
- [[Pere (perekonnanimi)|Pere]]
- [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]]
- [[Perling]]
- [[Pern]]
- [[Persekivi]]
- [[Pert]]
- [[Pertel]]
- [[Peterson]]
- [[Petrov]]
- [[Pettai]]
- [[Pevkur]]
- [[Pihel]]
- [[Pihelgas]]
- [[Pihelpuu]]
- [[Pihl]] 
- [[Pihlak]]
- [[Pihlamäe]]
- [[Pihlap]]
- [[Piho]]
- [[Piik (perekonnanimi)|Piik]]
- [[Piip (perekonnanimi)|Piip]]
- [[Piir (perekonnanimi)|Piir]]
- [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]]
- [[Pikk]]
- [[Pikre]]
- [[Pill (perekonnanimi)|Pill]]
- [[Pillak]]
- [[Piller]]
- [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]]
- [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]]
- [[Pilvre]]
- [[Pinna]]
- [[Pintér]]
- [[Pitka]]
- [[Pius]]
- [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]]
- [[Pohlak]]
- [[Poks (perekonnanimi)|Poks]]
- [[Poljakov]]
- [[Pool (perekonnanimi)|Pool]]
- [[Poom (perekonnanimi)|Poom]]
- [[Pootsmann]]
- [[Popov]]
- [[Porkanen]]
- [[Post (perekonnanimi)|Post]]
- [[Powell (perekonnanimi)|Powell]]
- [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]]
- [[Prii]]
- [[Priimets]]
- [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]]
- [[Priks]]
- [[Prins]]
- [[Prints (perekonnanimi)|Prints]]
- [[Prussakov]]
- [[Pruul]]
- [[Pruuli]]
- [[Pruus]]
- [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]]
- [[Proosaselts]]
- [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]]
- [[Pruunsild]]
- [[Puhaskivi]]
- [[Puhk]]
- [[Puhm]]
- [[Puhvel]]
- [[Puju (perekonnanimi)|Puju]]
- [[Pukk]]
- [[Pulk]]
- [[Pulst]]
- [[Punane (perekonnanimi)|Punane]]
- [[Punapart]]
- [[Punapõsk]]
- [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] 
- [[Purve]]
- [[Puunurm]]
- [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]]
- [[Puustusmaa]]
- [[Põder (perekonnanimi)|Põder]]
- [[Põdersoo]]
- [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]]
- [[Põlatud]]
- [[Põld (perekonnanimi)|Põld]]
- [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]]
- [[Põldma]]
- [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]]
- [[Põldmets]]
- [[Põldmäe]]
- [[Põldroos]]
- [[Põldsaar]]
- [[Põldsam]]
- [[Põldvee]]
- [[Põldveer]]
- [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]]
- [[Põlluaas]]
- [[Päevamets]]
- [[Pähn]]
- [[Päll (perekonnanimi)|Päll]]
- [[Pällin]]
- [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]]
- [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]]
- [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]]
- [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]]
- [[Pärnpuu]]
- [[Pärt]]
- [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]]
- [[Pärtelpoeg]]
- [[Päts (perekonnanimi)|Päts]]
- [[Pääbo]]
- [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]]
- [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]]
- [[Pütsep]]
- [[Püvi]]

==R==
[[Raadik]]
- [[Raag (perekonnanimi)|Raag]]
- [[Raal (perekonnanimi)|Raal]]
- [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]]
- [[Raasik]]
- [[Raat (perekonnanimi)|Raat]]
- [[Raave]]
- [[Rahamägi]]
- [[Rahenurm]]
- [[Raid (perekonnanimi)|Raid]]
- [[Raidjõe]]
- [[Raidlo]]
- [[Raidma]]
- [[Raidna]]
- [[Raielo]]
- [[Raisk]]
- [[Raitmäe]]
- [[Raja (perekonnanimi)|Raja]]
- [[Rajamaa]]
- [[Rajand]]
- [[Rajandi]]
– [[Rajangu]]
- [[Rand (perekonnanimi)|Rand]]
- [[Randal (perekonnanimi)|Randal]]
- [[Randalu]]
- [[Randel (perekonnanimi)|Randel]]
- [[Randes]]
- [[Randla (perekonnanimi)|Randla]]
- [[Randmaa]]
- [[Randmann]]
- [[Randmets]]
- [[Randmäe]]
- [[Randsalu]]
- [[Randur]]
- [[Randvee]]
- [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]]
- [[Rannaleet]]
- [[Rannap]]
- [[Rannes]]
- [[Ranno]]
- [[Rannus]]
- [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]]
- [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]]
- [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]]
- [[Rattasepp]]
- [[Rattus]]
- [[Raud (perekonnanimi)|Raud]]
- [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]]
- [[Raudar]]
- [[Raudauk]]
- [[Raudava]]
- [[Raude]]
- [[Raudkats]]
- [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]]
- [[Raudleht]]
- [[Raudma]]
- [[Raudmäe]]
- [[Raudna]]
- [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]]
- [[Raudsep]]
- [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]]
- [[Raun (perekonnanimi)|Raun]]
- [[Realo]]
- [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]]
- [[Rebas]]
- [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]]
- [[Reim]]
- [[Reimann]]
- [[Rein (perekonnanimi)|Rein]]
- [[Reinaru]]
- [[Reinke]]
- [[Reinsalu]]
- [[Reintalu]]
- [[Reisner]]
- [[Reits]]
- [[Remmel]]
- [[Renno]]
- [[Renoir]]
- [[Repnau]]
- [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]]
- [[Ricci]]
- [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]]
- [[Riikoja]]
- [[Riis (perekonnanimi)|Riis]]
- [[Riisalu]]
- [[Riisna]]
- [[Rimmel]]
– [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]]
- [[Ristlaan]]
- [[Ristmets]]
- [[Rjazin]]
- [[Robinson]]
- [[Roe (perekonnanimi)|Roe]]
- [[Rogge]]
- [[Rohejärv]]
- [[Roht]]
- [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]]
- [[Roju]]
- [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]]
- [[Rool (perekonnanimi)|Rool]]
- [[Roolaid]]
- [[Roomeri]]
- [[Roopärg]]
- [[Roorand]]
- [[Roos (perekonnanimi)|Roos]]
- [[Roosalu]]
- [[Roose]]
- [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]]
- [[Roosileht]]
- [[Roosilill]]
- [[Roosioks]]
- [[Roosma]]
- [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]]
- [[Rootalu]]
- [[Rootare]]
- [[Roots (perekonnanimi)|Roots]]
- [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]]
- [[Roovet]]
- [[Rooväli]]
- [[Rosenberg]]
- [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]]
- [[Ross (perekonnanimi)|Ross]]
- [[Rossi]]
- [[Rovanperä]]
- [[Rumma]]
- [[Rummo]]
- [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]]
- [[Russo]]
- [[Ruus]]
- [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]]
- [[Rõõmus]]
- [[Rõõmusoks]]
- [[Rõõmussaar]]
- [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]]
- [[Rämmeld]]
- [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]]
- [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]]
- [[Rätsepp]]
- [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]]
- [[Rünk]]
- [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]]
- [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]]
- [[Rüütli]]

==S==
[[Saadre]]
- [[Saadve]]
- [[Saar (perekonnanimi)|Saar]]
- [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]]
- [[Saare (perekonnanimi)|Saare]]
- [[Saarekak]]
- [[Saarelinn]]
- [[Saarem]]
- [[Saaremets]]
- [[Saaremäe]]
- [[Saarend]]
- [[Saarendi]]
- [[Saareste]]
- [[Saaret]]
- [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]]
- [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]]
- [[Saarse]]
- [[Sabbe]]
- [[Sabe]]
- [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]]
- [[Sade (perekonnanimi)|Sade]]
- [[Sadijev]]
- [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]]
- [[Sagor]]
- [[Sakkart]]
- [[Saks]]
- [[Salasoo]]
- [[Salavee]]
- [[Saldre]]
- [[Salo (perekonnanimi)|Salo]]
- [[Salu (perekonnanimi)|Salu]]
- [[Salulaid]]
- [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]]
- [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]]
- [[Saluoja]]
- [[Salurand]]
- [[Saluste]]
- [[Salveste]]
- [[Sander (perekonnanimi)|Sander]]
- [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]]
- [[Saral]]
- [[Sarand]]
- [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]]
- [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]]
- [[Sarrap]]
- [[Sarre]]
- [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]]
- [[Savisaar]]
- [[Schäfer]]
- [[Schmidt]]
- [[Schneider]]
- [[Seajalg]]
- [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]]
- [[Seeman]]
- [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]]
- [[Selirand]]
- [[Selmet]]
- [[Semidor]]
- [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]]
- [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]]
- [[Sergejev]]
- [[Sibolt]]
- [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]]
- [[Sihvre]]
- [[Siigur]]
- [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]]
- [[Siimuste]]
- [[Siirmets]]
- [[Siivelt]]
- [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]]
- [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]]
- [[Sikorski]]
- [[Sild (perekonnanimi)|Sild]]
- [[Sillak]]
- [[Sillam]]
- [[Sillaots]]
- [[Sillar]]
- [[Sillart]]
- [[Sillasoo]]
- [[Sillaste]]
- [[Sillastu]]
- [[Silm (perekonnanimi)|Silm]]
- [[Silt (perekonnanimi)|Silt]]
- [[Silvere]]
- [[Simm]]
- [[Sinikalju]]
- [[Simson (perekonnanimi)|Simson]]
- [[Sinikalju]]
- [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]]
- [[Siplane]]
- [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]]
- [[Sisask]]
- [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]]
- [[Soans]]
- [[Soidra]]
- [[Soidro]]
- [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]]
- [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]]
- [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]]
- [[Solovjov]]
- [[Soo (perekonnanimi)|Soo]]
- [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]]
- [[Soon (perekonnanimi)|Soon]]
- [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]]
- [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]]
- [[Soots]]
- [[Sooäär]]
- [[Sorokin]]
- [[Szabó]]
- [[Steinberg]]
- [[Steiner]]
- [[Stepanov]]
– [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]]
- [[Strandberg]]
- [[Suits (perekonnanimi)|Suits]]
- [[Sukk]]
- [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]]
- [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]]
- [[Susi (perekonnanimi)|Susi]]
- [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]]
- [[Suur]]
- [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]]
- [[Suursööt]]
- [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]]
- [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]]
- [[Sõmer]]
- [[Sõmermaa]]
- [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]]
- [[Sõõrumaa]]
- [[Säde (perekonnanimi)|Säde]]
- [[Särev]]
- [[Särgava]]
- [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]]
- [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]]
- [[Süld (perekonnanimi)|Süld]]

==Š==
[[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]]

==Z==
- [[Zahharov]]
- [[Zaitsev]]
- [[Zelinski]]
- [[Zupping]]

==T==
[[Taadermaa]]
- [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]]
- [[Taal (perekonnanimi)|Taal]]
- [[Taalmaa]]
- [[Taar (perekonnanimi)|Taar]]
- [[Taaralepp]]
- [[Taaramäe]]
- [[Taaramägi]]
- [[Taarde]]
- [[Tabor]]
- [[Tagajev]]
- [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]]
- [[Taimsalu]]
- [[Taioste]]
- [[Tali (perekonnanimi)|Tali]]
- [[Taliste]]
- [[Talmar]]
- [[Talts]]
- [[Talu (perekonnanimi)|Talu]]
- [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]]
- [[Talve (perekonnanimi)|Talve]]
- [[Talven]]
- [[Talvet]]
- [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]]
- [[Talvist]]
- [[Talvistu]]
- [[Tambek]]
- [[Tamberg]]
- [[Tambur]]
- [[Tamera]]
- [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]]
- [[Tammaru]]
- [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]]
- [[Tammejuur]]
- [[Tammekann]]
- [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]]
- [[Tammelo]]
- [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]]
- [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]]
- [[Tammend]]
- [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]]
- [[Tammet]]
- [[Tammets]]
- [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]]
- [[Tammur]]
- [[Tandre]]
- [[Taniloo]]
- [[Tank (perekonnanimi)|Tank]]
- [[Tanner]]
- [[Taos]]
- [[Tarand]]
- [[Tare]]
- [[Taremaa]]
- [[Taremäe]]
- [[Targo]]
- [[Tarkna]]
- [[Tarm]]
- [[Tarmak]]
- [[Tarmel]]
- [[Tarmet]]
- [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]]
- [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]]
- [[Tarvel]]
- [[Tauli]]
- [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]]
- [[Teder (perekonnanimi)|Teder]]
- [[Tedrekull]]
- [[Tedremäe]]
- [[Teearu]]
- [[Teede]]
- [[Teesalu]]
- [[Teever]]
- [[Teliste]]
- [[Tennosaar]]
- [[Teodosie]]
- [[Tepandi]]
- [[Teppo]]
- [[Teras (perekonnanimi)|Teras]]
- [[Terasmaa]]
- [[Terasmäe]]
- [[Terras]]
- [[Tertsius]]
- [[Thureau-Dangin]]
- [[Tief]]
- [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]]
- [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]]
- [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]]
- [[Tiits]]
- [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]]
- [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]]
- [[Timofejev]]
- [[Timut (perekonnanimi)|Timut]]
- [[Ting (perekonnanimi)|Ting]]
- [[Tipner]]
- [[Tobreluts]]
- [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]]
- [[Tohver]]
– [[Toimeta]]
- [[Tomberg]]
- [[Toming]]
- [[Tomingas]]
– [[Tomp]]
- [[Tomson]]
- [[Toom (perekonnanimi)|Toom]]
- [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]]
- [[Toomara]]
- [[Toome (perekonnanimi)|Toome]]
- [[Toomepuu]]
- [[Tooming]]
- [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]]
- [[Toompere]]
- [[Toomre]]
- [[Toomsalu]]
- [[Toomsar]]
- [[Toomse]]
- [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]]
- [[Toots (perekonnanimi)|Toots]]
- [[Torma (perekonnanimi)|Torma]]
- [[Tóth]]
- [[Toussaint]]
- [[Trần]]
- [[Trass (perekonnanimi)|Trass]]
- [[Trei]]
- [[Treial (perekonnanimi)|Treial]]
- [[Treier]]
- [[Tretjakov]]
- [[Treumann]]
- [[Triisa]]
- [[Trofimov]]
- [[Tross (perekonnanimi)|Tross]]
- [[Truu]]
- [[Truus]]
- [[Truusööt]]
- [[Truuvere]]
- [[Tsahkna]]
- [[Tsvetkov]]
- [[Tubalkain]]
- [[Tugev]]
- [[Tuglas]]
- [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]]
- [[Tuhkanen]]
- [[Tuiksoo]]
- [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]]
- [[Tuiskvere]]
- [[Tuldava]]
- [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]]
- [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]]
- [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]]
- [[Tuuleõis]]
- [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]]
- [[Tuulse]]
- [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]]
- [[Tõnissaar]]
- [[Tõnisson]]
- [[Tõniste]]
- [[Tõnspoeg]]
- [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]]
- [[Täheväli]]
- [[Täht (perekonnanimi)|Täht]]
- [[Tähtsalu]]
- [[Tänak]]
- [[Tätte]]

==U==
[[Udras (perekonnanimi)|Udras]]
- [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]]
- [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]]
- [[Ugaste]]
- [[Uhke]]
- [[Uibo]]
- [[Ulman]]
- [[Ulmann]]
- [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]]
- [[Uluots]]
- [[Unnuk]]
- [[Unt (perekonnanimi)|Unt]]
- [[Untauk]]
- [[Urb (perekonnanimi)|Urb]]
- [[Urd (perekonnanimi)|Urd]]
- [[Uriko]]
- [[Uritam]]
- [[Usai]]
- [[Ustav]]
- [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]]
- [[Uukkivi]]
- [[Uus (perekonnanimi)|Uus]]
- [[Uusma]]
- [[Uusmaa]]
- [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]]
- [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]]

==V==
[[Vaarik]]
- [[Vaasma]]
- [[Vaba]]
- [[Vader (perekonnanimi)|Vader]]
- [[Vaene]]
- [[Vagolaid]]
– [[Vaharo]]
- [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]]
- [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]]
- [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]]
- [[Vahing]]
- [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]]
- [[Vahter]]
- [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]]
- [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]]
- [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]]
- [[Vaigo]]
- [[Vaigro]]
- [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]]
- [[Vaikjärv]]
- [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]]
- [[Vain (perekonnanimi)|Vain]]
- [[Vainlo]]
- [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]]
- [[Vainola]]
- [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]]
- [[Vainura]]
- [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]]
- [[Valdre]]
- [[Valdvere]]
- [[Valge (perekonnanimi)|Valge]]
- [[Valgre]]
- [[Valk (perekonnanimi)|Valk]]
- [[Vallikivi]]
- [[Vallaste]]
- [[Vanakamar]]
- [[Vang (perekonnanimi)|Vang]]
- [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]]
- [[Varamaa]]
- [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]]
- [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]]
- [[Vare (perekonnanimi)|Vare]]
- [[Varendi]]
- [[Vares (perekonnanimi)|Vares]]
- [[Varga]]
- [[Vargas]]
- [[Varik]]
- [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]]
- [[Vassiljev]]
- [[Veber]]
- [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]]
- [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]]
– [[Veelma]]
– [[Veelmaa]]
- [[Veenre]]
- [[Veermaa]]
- [[Veermets]]
- [[Veeroja]]
- [[Veerpalu]]
- [[Veesaar]]
- [[Veevo]]
- [[Veinisaar]]
- [[Velbri]]
- [[Vellema]]
- [[Vellendi]]
- [[Vellerand]]
- [[Vellerind]]
- [[Vellesalu]]
- [[Velliste]]
- [[Vendel]]
- [[Vene (perekonnanimi)|Vene]]
- [[Vennike]]
- [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]]
- [[Veskaru]]
- [[Veske]]
- [[Veski (perekonnanimi)|Veski]]
- [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]]
- [[Vihalem]]
- [[Viiding]]
- [[Viik (perekonnanimi)|Viik]]
- [[Viil (perekonnanimi)|Viil]]
- [[Viilip]]
- [[Viin (perekonnanimi)|Viin]]
- [[Viira (perekonnanimi)|Viira]]
- [[Viire]]
- [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]]
- [[Viirme]]
- [[Viiroja]]
- [[Viirsoo]]
- [[Viisimaa]]
- [[Viitre]]
- [[Viks]]
- [[Vilgats]]
- [[Viljasto]]
- [[Vill (perekonnanimi)|Vill]]
- [[Villa (perekonnanimi)|Villa]]
- [[Villemson]]
- [[Vilmre]]
- [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]]
- [[Vilur]]
- [[Vimmsaare]]
- [[Vinogradov]]
- [[Vint (perekonnanimi)|Vint]]
- [[Viru (perekonnanimi)|Viru]]
- [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]]
- [[Vitsut]]
- [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]]
- [[Vlassov]]
– [[Vogelberg]]
- [[Volkov]]
- [[Vooglaid]]
- [[Voolahe]]
- [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]]
- [[Vorobjov]]
- [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]]
- [[Võidutäht]]
- [[Võigemast]]
- [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]]
- [[Vähi]]
- [[Välba]]
- [[Välbe]]
- [[Väli (perekonnanimi)|Väli]]
- [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]]
- [[Väljas]]
- [[Värbu]]
- [[Värk]]
- [[Värnik]]
- [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]]

==W==
[[Wahlgren]]
- [[Washington (perekonnanimi)|Washington]]
- [[Westerberg]]
- [[Willoch]]
- [[Wind (perekonnanimi)|Wind]]
- [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]]

==Õ==
[[Õekivi]]
- [[Õgu]]
- [[Õhemets]]
- [[Õim]]
- [[Õis (perekonnanimi)|Õis]]
- [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]]
- [[Õlle]]
- [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]]
- [[Õmmik]]
- [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]]
- [[Õun (perekonnanimi)|Õun]]
- [[Õunamaa]]
- [[Õunap]]
- [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]]
- [[Õunpuu]]

==Ä==
[[Äike (perekonnanimi)|Äike]]
- [[Ämarik]]

==Ö==
[[Öpik]]
- [[Öövaht]]
-[[Öövel]]

==Ü==
[[Ühismaa]]
- [[Üks (perekonnanimi)|Üks]]
- [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]]
- [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]]
- [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]]
- [[Ükssilm]]
- [[Üleoja]]
- [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]]
- [[Üprus]]
- [[Üss]]
- [[Ütsaig]]
- [[Üüde]]

==Vaata ka==
*[[Perekonnanimede kaitseregister]]
*[[Jaapani perekonnanimede loend]]
*[[Aadlisuguvõsad]]
*[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]]

[[Kategooria:Perekonnanimed| ]]
[[Kategooria:Keeleteaduse loendid]]</text>
      <sha1>g7o2qh7yjbjuoak9fmqnx35brxosb0b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228076</id>
      <parentid>7228072</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:56:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>/* M */</comment>
      <origin>7228076</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43664" sha1="k75ytso8uuvrtprdmx34jptqu9pzyro" xml:space="preserve">''Siin loetletakse [[perekonnanimi|perekonnanimesid]], millest Vikipeedias on juba või on ette nähtud artikkel.''

{{TähestikTOC|nobreak=|numbrid=|algusesse=|viited=|välislingid=|}}

==A==
[[Aab]]
- [[Aabajõe]]
- [[Aabjärv]]
- [[Aabjõe]]
- [[Aablo]]
- [[Aabloo]]
- [[Aabmets]]
- [[Aabna]]
- [[Aaboja]]
- [[Aabot]]
- [[Aabre]]
- [[Aabsaare]]
- [[Aabsalu]]
- [[Aabu]]
- [[Aaburi]]
- [[Aadamson]]
- [[Aadamsoo]]
- [[Aade (perekonnanimi)|Aade]]
- [[Aademets]]
- [[Aadla]]
- [[Aadna]]
- [[Aadomaa]]
- [[Aadoni]]
- [[Aadosoo]]
- [[Aadra]]
- [[Aadumaa]]
- [[Aadumägi]]
- [[Aadus]]
- [[Aadusaar]]
- [[Aadussoo]]
- [[Aaduste]]
- [[Aadva]]
- [[Aagi]]
- [[Aagmäe]]
- [[Aagussaar]]
- [[Aagver]]
- [[Aakre (perekonnanimi)|Aakre]]
- [[Aalak]]
- [[Aaliste]]
- [[Aan]]
- [[Aarma]]
- [[Aarne (perekonnanimi)|Aarne]]
- [[Aas (perekonnanimi)|Aas]]
- [[Aasa (perekonnanimi)|Aasa]]
- [[Aaslaid]]
- [[Aasmaa]]
- [[Aasmäe]]
- [[Aasnurm]]
- [[Aatemäe]]
- [[Aav]]
- [[Aava]]
- [[Aavik]]
- [[Abbt]]
- [[Abderhalden]]
- [[Abel (perekonnanimi)|Abel]]
- [[Adams]]
- [[Adamson (perekonnanimi)|Adamson]]
- [[Ader (perekonnanimi)|Ader]]
- [[Adson]]
- [[Aedna]]
- [[Ahjupera]]
- [[Ahelik (perekonnanimi)|Ahelik]]
- [[Ahven (perekonnanimi)|Ahven]]
- [[Aigro]]
- [[Ainuvee]]
- [[Ait (perekonnanimi)|Ait]]
- [[Aivola]]
- [[Ajaviit]]
- [[Alas]]
- [[Aleksejev]] (Aleksejeva)
– [[Alender]]
- [[Alev (perekonnanimi)|Alev]]
- [[Allas]]
- [[Allik]]
– [[Allikmets]]
- [[Allikmäe]]
- [[Allikvee]]
- [[Alonen]]
– [[Altmeri]]
- [[Alver]]
- [[Anderson (perekonnanimi)|Anderson]]
- [[Andersson]]
- [[Anier]]
- [[Anni (perekonnanimi)|Anni]]
- [[Anniste]]
- [[Annus (perekonnanimi)|Annus]]
- [[Ansip]]
- [[Anton (perekonnanimi)|Anton]]
- [[Antson]]
- [[Anvelt]]
- [[Apollo (perekonnanimi)|Apollo]]
– [[Aprilla]]
– [[Arder]]
- [[Are (perekonnanimi)|Are]]
– [[Aren]]
- [[Aro]]
- [[Arrak (perekonnanimi)|Arrak]]
- [[Arro]]
- [[Arst (perekonnanimi)|Arst]]
- [[Arstrebane]]
- [[Arts]]
- [[Aru (perekonnanimi)|Aru]]
- [[Aruksaar]]
- [[Arula (perekonnanimi)|Arula]]
- [[Arumets (perekonnanimi)|Arumets]]
- [[Aruoja (perekonnanimi)|Aruoja]]
- [[Asi (perekonnanimi)|Asi]]
- [[Assor]]
- [[Aul (perekonnanimi)|Aul]]
– [[Auliste]]
- [[Aun (perekonnanimi)|Aun]]
- [[Aus (perekonnanimi)|Aus]]
- [[Ausmees]]
- [[Avaja]]
- [[Avaro]]
– [[Avarsalu]]
– [[Avik]]

==B==
[[Bach (perekonnanimi)|Bach]]
- [[Bachmann]]
- [[Balodis]] (Balode)
- [[Baskin]]
- [[Beekman]]
- [[Bell (perekonnanimi)|Bell]]
- [[Bergström]]
- [[Bianchi (perekonnanimi)|Bianchi]]
- [[Biider]]
- [[Birn]]
– [[Blauhut]]
- [[Boa (perekonnanimi)|Boa]]
- [[Borchardt]]
- [[Born (perekonnanimi)|Born]]
- [[Bouchard]]
- [[Boucher]]
- [[Boulanger]]
- [[Brandt]]
- [[Briand]]

==C==
[[Catargiu]]
- [[Clinton]]
- [[Conley]]
- [[Colombo (perekonnanimi)|Colombo]]
- [[Couturier]]

==D==
[[Dach]]
- [[Dede]]
- [[Dubois]]
- [[Dupré]]
- [[Dvinjaninov]]

==E==
[[Edur]]
- [[Eeljärv]]
- [[Eelmaa]]
- [[Eelmäe]]
- [[Eenmaa]]
- [[Eenpalu]]
- [[Eensalu]]
- [[Eesmaa]]
- [[Eessaare]]
- [[Ehala]]
- [[Ehatamm]]
- [[Ehin]]
- [[Eitea]]
- [[Elbing (perekonnanimi)|Elbing]]
- [[Element (perekonnanimi)|Element]]
- [[Elgula]]
- [[Eller]]
- [[Ellerhein (perekonnanimi)|Ellerhein]]
- [[Elmi]]
- [[Emajõe]]
- [[Emmisaar]]
- [[Engman]]
– [[Ennemuist]]
– [[Ennok]]
– [[Enok]]
- [[Erik (perekonnanimi)|Erik]]
- [[Erikson]]
- [[Eriksson]]
- [[Erm]]
- [[Ernesaks]]
- [[Ernits]]
- [[Err]]
- [[Eskola]]
- [[Eskusoo]]
- [[Etti]]
- [[Etverk]]

==F==

[[Faber]]
– [[Fabre]]
– [[Fadejev]] (Fadejeva)
- [[Farkas]]
- [[Favré]]
- [[Fekete]] 
- [[Ferrari (perekonnanimi)|Ferrari]]
- [[Fischer]]
- [[Fjodorov]]
- [[Ford (perekonnanimi)|Ford]]
- [[Forsberg]]
- [[Fourier]]
- [[Freimuth]]
- [[Friedman]]
- [[Frosch]]

==G==
[[Gailit]]
– [[Gansen]]
– [[Girgensohn]]
– [[Goldbach]]
– [[Golding]]
- [[Gómez]]
- [[González]]
- [[Grabbi]]
- [[Green (perekonnanimi)|Green]]
- [[Grieg]]
- [[Gross (perekonnanimi)|Gross]]
- [[Grotowski]]
- [[Gruber]]
- [[Grünberg]]
- [[Grünthal]]
- [[Grünvald]]
- [[Gustavson]]
- [[Gutman]]
- [[Gutmann]]

==H==
[[Haab (perekonnanimi)|Haab]]
- [[Haak (perekonnanimi)|Haak]]
- [[Haamer (perekonnanimi)|Haamer]]
- [[Haas]]
- [[Haasma]]
- [[Haav (perekonnanimi)|Haav]]
- [[Haava (perekonnanimi)|Haava]]
- [[Haavik (perekonnanimi)|Haavik]]
- [[Habakukk]]
- [[Hagen]]
- [[Halász]]
- [[Hallik]]
- [[Hallimäe (perekonnanimi)|Hallimäe]]
- [[Hansen (perekonnanimi)|Hansen]]
- [[Hanson]]
- [[Haug (perekonnanimi)|Haug]]
- [[Hein (perekonnanimi)|Hein]]
- [[Heinapuu]]
- [[Heinloo]]
- [[Heinsalu]]
- [[Heinsoo]]
- [[Heli (perekonnanimi)|Heli]]
- [[Hellat]]
- [[Hellik (perekonnanimi)|Hellik]]
- [[Helme (perekonnanimi)|Helme]]
- [[Henno (perekonnanimi)|Henno]]
- [[Hepner]]
- [[Herkel]]
- [[Hermaküla]]
- [[Herodes (perekonnanimi)|Herodes]]
- [[Hiieleek]]
– [[Hiiemaa]]
- [[Hiiemäe]]
- [[Hiir (perekonnanimi)|Hiir]]
- [[Himma (perekonnanimi)|Himma]]
- [[Hindpere]]
- [[Hinrikus]]
- [[Hint]]
- [[Hirsnik (perekonnanimi)|Hirsnik]]
- [[Hirv (perekonnanimi)|Hirv]]
- [[Hobustkoppel]]
- [[Hoffmann]]
- [[Holm]]
- [[Horváth]]
- [[Hull (perekonnanimi)|Hull]]
- [[Hunt (perekonnanimi)|Hunt]]
- [[Hussar]]
- [[Huugimägi]]
- [[Hõbe (perekonnanimi)|Hõbe]]
– [[Hõbemägi]]
– [[Hõbenael]]
- [[Hõrak]]
- [[Härm (perekonnanimi)|Härm]]
- [[Härma (perekonnanimi)|Härma]]
- [[Hääl (perekonnanimi)|Hääl]]

==I==
[[Idakaar (perekonnanimi)|Idakaar]]
- [[Igaunis]] (Igaune)
- [[Iljin]]
– [[Ilmre (perekonnanimi)|Ilmre]]
- [[Ilomets]]
- [[Ilomäe]]
- [[Ilumets]]
- [[Ilus (perekonnanimi)|Ilus]]
- [[Ilves (perekonnanimi)|Ilves]]
- [[Ilvest]]
- [[Imelik]]
- [[Inarik]]
– [[Indermitte]]
– [[Indla (perekonnanimi)|Indla]]
- [[Indra (perekonnanimi)|Indra]]
– [[Indre (perekonnanimi)|Indre]]
- [[Irak]]
- [[Isotamm]]
– [[Israel (perekonnanimi)|Israel]]
– [[Iva (perekonnanimi)|Iva]]
- [[Ivanov]]
- [[Ivanson]]
- [[Ivask]]

==J==
[[Jaakson]]
- [[Jaanikosk]]
- [[Jaanson]]
- [[Jaanus (perekonnanimi)|Jaanus]]
- [[Jairus (perekonnanimi)|Jairus]]
- [[Jakobson]]
- [[Jakovlev (perekonnanimi)|Jakovlev]]
- [[Jalakas (perekonnanimi)|Jalakas]]
- [[Jalvet]]
- [[Jalviste]]
- [[Jandrinski]]
- [[Jankauskas]]
- [[Janno (perekonnanimi)|Janno]]
- [[Jarvis (perekonnanimi)|Jarvis]]
- [[Jastrow]]
- [[Jefimov]]
- [[Jegorov]]
- [[Joandi]]
- [[Joasalu]]
- [[Johanson]]
- [[Johansson]]
- [[Jooksik (perekonnanimi)|Jooksik]]
- [[Jugandi]]
- [[Juhanson]]
- [[Juhász]]
- [[Juhe (perekonnanimi)|Juhe]]
- [[Juhkam]]
- [[Jõe (perekonnanimi)|Jõe]]
- [[Jõesaar (perekonnanimi)|Jõesaar]]
- [[Jõgeva (perekonnanimi)|Jõgeva]]
- [[Jõgi (perekonnanimi)|Jõgi]]
- [[Jõgiaas]]
- [[Jõks]]
- [[Jõudu]]
- [[Jäger (perekonnanimi)|Jäger]]
- [[Jändrik]] 
- [[Jänes (perekonnanimi)|Jänes]]
- [[Järsk]]
- [[Järv (perekonnanimi)|Järv]]
- [[Järve (perekonnanimi)|Järve]]
- [[Järvekülg]]
- [[Järvemaa]]
- [[Järverand]]
- [[Järvesaar (perekonnanimi)|Järvesaar]]
- [[Järvi (perekonnanimi)|Järvi]]
- [[Jääger (perekonnanimi)|Jääger]]
- [[Jürgenjaak]]
- [[Jürgens]]
- [[Jürgenson]]
- [[Jürisson]]
- [[Jüriste]]
- [[Jürivete]]

==K==
[[Kaal (perekonnanimi)|Kaal]]
- [[Kaalep]]
- [[Kaalijärv]]
- [[Kaar (perekonnanimi)|Kaar]]
- [[Kaasik (perekonnanimi)|Kaasik]]
- [[Kadak]]
- [[Kadakas (perekonnanimi)|Kadakas]]
- [[Kadarik (perekonnanimi)|Kadarik]]
- [[Kadastik (perekonnanimi)|Kadastik]]
- [[Kade (perekonnanimi)|Kade]]
- [[Kaer (perekonnanimi)|Kaer]]
- [[Kahu (perekonnanimi)|Kahu]]
- [[Kaijanen]]
- [[Kajak (perekonnanimi)|Kajak]]
- [[Kala (perekonnanimi)|Kala]]
- [[Kalamees (perekonnanimi)|Kalamees]]
- [[Kald]]
- [[Kalda (perekonnanimi)|Kalda]]
- [[Kalde]]
- [[Kaldre]]
- [[Kaldma]]
- [[Kaldoja]]
- [[Kaldver]]
- [[Kalinin (perekonnanimi)|Kalinin]]
- [[Kaljula]]
- [[Kaljulaid (perekonnanimi)|Kaljulaid]]
- [[Kaljundi]]
- [[Kaljuramm]]
- [[Kaljurand]]
- [[Kaljuste]]
- [[Kaljuvee]]
- [[Kallak (perekonnanimi)|Kallak]]
- [[Kallas (perekonnanimi)|Kallas]]
- [[Kallasma]]
- [[Kallaste (perekonnanimi)|Kallaste]]
- [[Kalm (perekonnanimi)|Kalm]]
- [[Kalmar (perekonnanimi)|Kalmar]]
- [[Kalmet]]
- [[Kalmeti]]
- [[Kalmus (perekonnanimi)|Kalmus]]
- [[Kalve]]
- [[Kalvet]] 
- [[Kalvi (perekonnanimi)|Kalvi]]
- [[Kalvik]]
- [[Kalviste]]
- [[Kampus (perekonnanimi)|Kampus]]
- [[Kandre]]
- [[Kanep (perekonnanimi)|Kanep]]
- [[Kangro]]
- [[Kangur (perekonnanimi)|Kangur]]
- [[Kannike (perekonnanimi)|Kannike]]
- [[Kant (perekonnanimi)|Kant]]
- [[Kanter]]
- [[Kapp (perekonnanimi)|Kapp]]
- [[Kappel (perekonnanimi)|Kappel]]
- [[Kapre]]
- [[Kard]]
- [[Kareda (perekonnanimi)|Kareda]]
- [[Karis (perekonnanimi)|Karis]]
- [[Karjad]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karell]]
- [[Karelson]]
- [[Karindi]]
- [[Karjus (perekonnanimi)|Karjus]]
- [[Karlson]]
- [[Karlsson (perekonnanimi)|Karlsson]]
- [[Kark]]
- [[Karm]]
- [[Karo]]
- [[Karometer]]
- [[Karp (perekonnanimi)|Karp]]
- [[Karpov]]
- [[Karro]]
- [[Kartau]]
- [[Kartohvel]]
- [[Karu (perekonnanimi)|Karu]]
- [[Karumets]]
- [[Karutamm]]
- [[Kasak]]
- [[Kase (perekonnanimi)|Kase]]
- [[Kasearu]]
- [[Kasekamp]]
- [[Kasemaa]]
- [[Kasemets]]
- [[Kasemäe]]
- [[Kaseorg]]
- [[Kasepõld]]
- [[Kasesalu]]
- [[Kask (perekonnanimi)|Kask]]
- [[Kaskneem]]
- [[Kass (perekonnanimi)|Kass]]
- [[Kattai]]
- [[Kattel]]
- [[Kaupmees (perekonnanimi)|Kaupmees]] 
- [[Kaur (perekonnanimi)|Kaur]]
- [[Kaus]]
- [[Keerberg]]
- [[Keerd]]
- [[Keel (perekonnanimi)|Keel]]
- [[Keerdoja]]
- [[Keevallik]]
- [[Kelam]]
- [[Kelder (perekonnanimi)|Kelder]]
- [[Keller (perekonnanimi)|Keller]]
- [[Kelmsaar]]
- [[Kempis]]
- [[Kerem]]
- [[Kersna]]
- [[Kerstna]]
- [[Keskküla (perekonnanimi)|Keskküla]]
- [[Keskpaik]]
- [[Kesküla]]
- [[Kesler]]
- [[Ketonen]]
- [[Kibesti]]
- [[Kibuspuu]]
- [[Kigaste]]
- [[Kiik (perekonnanimi)|Kiik]]
- [[Kiil (perekonnanimi)|Kiil]]
- [[Kiis]]
- [[Kiisa (perekonnanimi)|Kiisa]]
- [[Kiisler]]
- [[Kiisk (perekonnanimi)|Kiisk]]
- [[Kiivit]]
- [[Kikas (perekonnanimi)|Kikas]]
- [[Kikerpill]]
- [[Kikkas]]
- [[Kilgas]]
- [[Kilk (perekonnanimi)|Kilk]]
- [[Kill]]
- [[Kimmel (perekonnanimi)|Kimmel]]
- [[Kindel]]
- [[Kindt]]
- [[Kingisepp (perekonnanimi)|Kingisepp]]
- [[Kingsepp (perekonnanimi)|Kingsepp]]
- [[Kink (perekonnanimi)|Kink]]
- [[Kinnunen (perekonnanimi)|Kinnunen]]
- [[Kint]]
- [[Kiple]]
- [[Kipper (perekonnanimi)|Kipper]]
- [[Kirbits]]
- [[Kirdelaht]]
- [[Kirikmäe (perekonnanimi)|Kirikmäe]]
- [[Kirnmann]]
- [[Kirotar]]
- [[Kirret]]
- [[Kirs (perekonnanimi)|Kirs]]
- [[Kirsimägi]]
- [[Kirsipuu (perekonnanimi)|Kirsipuu]]
- [[Kirss (perekonnanimi)|Kirss]]
- [[Kirt]]
- [[Kiss (perekonnanimi)|Kiss]]
- [[Kissa]]
- [[Kits (perekonnanimi)|Kits]]
- [[Kitsing]]
- [[Kiudmaa]]
- [[Kivari]]
- [[Kivastik]]
- [[Kivi (perekonnanimi)|Kivi]]
- [[Kivik]]
- [[Kivikas]]
- [[Kivikind]]
- [[Kivilaan]]
- [[Kivilo]]
- [[Kivimaa]]
- [[Kivimäe (perekonnanimi)|Kivimäe]]
- [[Kivimägi]] 
- [[Kivine]]
- [[Kivinukk]]
- [[Kivinurm]]
- [[Kivirand]]
- [[Kiviranna]]
- [[Kivirusikas]]
- [[Kivirähk]]
- [[Kivisaar (perekonnanimi)|Kivisaar]]
- [[Kivisalu]]
- [[Kivisild (perekonnanimi)|Kivisild]]
- [[Kivisoo]]
- [[Kiviste]]
- [[Kivistik]]
- [[Kiviväli]] 
- [[Klaas (perekonnanimi)|Klaas]]
- [[Klaasmägi]]
– [[Klandorf]]
- [[Klaus (perekonnanimi)|Klaus]]
- [[Klavan]]
- [[Klein (perekonnanimi)|Klein]]
- [[Klement]]
- [[Kliss]]
- [[Kobras (perekonnanimi)|Kobras]]
- [[Kobrusepa]]
- [[Koch (perekonnanimi)|Koch]]
- [[Kodres]]
- [[Koff]]
- [[Koger (perekonnanimi)|Koger]]
- [[Koha (perekonnanimi)|Koha]]
- [[Kohava]]
- [[Kohv (perekonnanimi)|Kohv]]
- [[Koik]]
- [[Koit (perekonnanimi)|Koit]]
- [[Koitla]]
- [[Koitmets]]
- [[Koitsalu]]
- [[Kokk (perekonnanimi)|Kokk]]
- [[Kokla]] 
- [[Kolberg]]
- [[Koldre]]
- [[Kolga]]
- [[Kolk (perekonnanimi)|Kolk]]
- [[Kollom]]
- [[Komissarov]]
- [[Kommer]]
– [[Kompost (perekonnanimi)|Kompost]]
- [[Kompus]]
- [[Konnatamm]]
- [[Konsa]]
- [[Konsap]]
- [[Konstaabel (perekonnanimi)|Konstaabel]]
- [[Kont (perekonnanimi)|Kont]]
- [[Kontus]]
- [[Kook (perekonnanimi)|Kook]]
- [[Kool (perekonnanimi)|Kool]]
- [[Kooli (perekonnanimi)|Kooli]]
- [[Koolmeister (perekonnanimi)|Koolmeister]]
- [[Koort]]
– [[Koplimetsa (perekonnanimi)||Koplimetsa]]
- [[Koppel (perekonnanimi)|Koppel]]
- [[Korb|Korb]]
- [[Kore (perekonnanimi)|Kore]]
- [[Kork (perekonnanimi)|Kork]]
- [[Kornel|Kornel]]
- [[Korol]]
- [[Korsari]]
- [[Kortin]]
- [[Kosenkranius]]
- [[Kosk (perekonnanimi)|Kosk]]
- [[Kostabi (perekonnanimi)|Kostabi]]
– [[Kotkamets]]
- [[Kotkas (perekonnanimi)|Kotkas]]
- [[Kotov|Kotov]]
- [[Kotsar]]
- [[Kotta]]
- [[Kovač]]
- [[Kovacs]]
- [[Kraam]]
- [[Kraas (perekonnanimi)|Kraas]]
- [[Kraav (perekonnanimi)|Kraav]]- 
- [[Krall]]
- [[Krause (perekonnanimi)|Krause]]
- [[Kravets]]
- [[Kreek (perekonnanimi)|Kreek]]
- [[Kreem (perekonnanimi)|Kreem]]
- [[Kreen (perekonnanimi)|Kreen]]
- [[Kress (perekonnanimi)|Kress]]
- [[Krevald]]
- [[Krigul]]
- [[Kriisa (perekonnanimi)|Kriisa]]
- [[Kriit (perekonnanimi)|Kriit]]
- [[Krimm (perekonnanimi)|Krimm]]
- [[Kroon (perekonnanimi)|Kroon]]
- [[Krull]]
- [[Krumm]]
- [[Krusten]]
- [[Kruuda (perekonnanimi)|Kruuda]]
- [[Kruus (perekonnanimi)|Kruus]]
- [[Kruuse]]
- [[Kruusement]]
- [[Kruuspere]]
- [[Kruusvee]]
- [[Kudisiim]]
- [[Kukk (perekonnanimi)|Kukk]]
- [[Kulasalu]]
- [[Kuld (perekonnanimi)|Kuld]]
- [[Kulgver]]
- [[Kull (perekonnanimi)|Kull]]
- [[Kullas]]
- [[Kullerkann]]
- [[Kuma (perekonnanimi)|Kuma]]
- [[Kummik (perekonnanimi)|Kummik]]
- [[Kuningas (perekonnanimi)|Kuningas]]
- [[Kunn]]
- [[Kunst (perekonnanimi)|Kunst]]
- [[Kunstimees]]
- [[Kuperjanov]] 
- [[Kupffer]]
- [[Kures]]
- [[Kuresoo (perekonnanimi)|Kuresoo]]
- [[Kurg (perekonnanimi)|Kurg]]
- [[Kurm]]
- [[Kurtna (perekonnanimi)|Kurtna]]
– [[Kurvet]]
- [[Kurvits (perekonnanimi)|Kurvits]]
- [[Kutsar (perekonnanimi)|Kutsar]]
– [[Kuu (perekonnanimi)|Kuu]]
- [[Kuus (perekonnanimi)|Kuus]]
- [[Kuuse (perekonnanimi)|Kuuse]]
- [[Kuusemets (perekonnanimi)|Kuusemets]]
- [[Kuusik (perekonnanimi)|Kuusik]]
- [[Kuusk (perekonnanimi)|Kuusk]]
- [[Kuusmaa]]
- [[Kõiv]]
- [[Kõre (perekonnanimi)|Kõre]]
- [[Kõrgma]]
- [[Kõrgoja]]
- [[Kõrvits (perekonnanimi)|Kõrvits]]
- [[Kõvask]]
- [[Kõverjalg]]
- [[Kõvermägi]]
- [[Käbin]]
- [[Käit]]
- [[Kängsepp]]
- [[Käpp (perekonnanimi)|Käpp]]
- [[Kärmas]]
- [[Kärner]]
- [[Käsper]]
- [[Käär]]
- [[Kääramees]]
- [[Käärik]]
- [[Kübarsepp (perekonnanimi)|Kübarsepp]]
- [[Küber]]
- [[Külaots]]
- [[Künnap]]
- [[Kütt (perekonnanimi)|Kütt]]

==L==
[[Laak]]
- [[Laaman]]
- [[Laamann]]
- [[Laan]]
- [[Laanaru]]
- [[Laane (perekonnanimi)|Laane]]
- [[Laanemaa]]
- [[Laanekodu]]
- [[Laanemets (perekonnanimi)|Laanemets]]
- [[Laaneots]]
- [[Laanemäe]]
- [[Laanerünk]]
- [[Laanes]]
- [[Laaneste]]
- [[Laansalu]]
- [[Laansoo]]
- [[Laar (perekonnanimi)|Laar]]
- [[Laas (perekonnanimi)|Laas]]
- [[Laasi (perekonnanimi)|Laasi]]
- [[Laasik]]
- [[Laats]]
- [[Labidas (perekonnanimi)|Labidas]]
- [[Ladva]]
- [[Lahe (perekonnanimi)|Lahe]]
- [[Laheste]]
- [[Lahesto]]
- [[Laht (perekonnanimi)|Laht]]
- [[Laiapea]]
- [[Laid (perekonnanimi)|Laid]]
- [[Laidla]]
- [[Laidma]]
- [[Laido]]
- [[Laidoner]]
- [[Laigo]]
- [[Laine (perekonnanimi)|Laine]]
- [[Lainvee]]
- [[Laio]]
- [[Laisaar]]
- [[Laisk]]
- [[Laks]]
- [[Lambaauk]]
- [[Lamp (perekonnanimi)|Lamp]]
- [[Lang (perekonnanimi)|Lang]]
- [[Langemets]]
- [[Lanno]]
- [[Laos (perekonnanimi)|Laos]]
- [[Lapin]]
- [[Laplace]]
- [[Laspre]]
- [[Lasn (perekonnanimi)|Lasn]]
- [[Lass (perekonnanimi)|Lass]]
- [[Lattik]]
- [[Lauk (perekonnanimi)|Lauk]]
- [[Laur]]
- [[Laurand]]
- [[Lauri (perekonnanimi)|Lauri]]
- [[Laurimaa]]
- [[Laurits (perekonnanimi)|Laurits]]
- [[Lebedev]]
- [[Leendi]]
- [[Leesi (perekonnanimi)|Leesi]]
- [[Leesment]]
- [[Leetmaa]]
- [[Lefebvre]]
- [[Lefevre]]
- [[Lehis (perekonnanimi)|Lehis]]
- [[Lehiste]]
– [[Lehmloch]]
- [[Lehola (perekonnanimi)|Lehola]]
- [[Leht (perekonnanimi)|Leht]]
- [[Lehtla (perekonnanimi)|Lehtla]]
- [[Lehtmets (perekonnanimi)|Lehtmets]]
– [[Lehtse (perekonnanimi)|Lehtse]]
- [[Leibak]]
– [[Leiger (perekonnanimi)|Leiger]]
- [[Leis]]
- [[Leivategija]]
- [[Lekk (perekonnanimi)|Lekk]]
- [[Lekko]]
- [[Lellep]]
- [[Lemba]]
- [[Lember (perekonnanimi)|Lember]]
- [[Lemberg (perekonnanimi)|Lemberg]]
- [[Lembitu (perekonnanimi)|Lembitu]]
- [[Lemsalu (perekonnanimi)|Lemsalu]]
- [[Lender]]
- [[Leok]]
- [[Leontjev]]
- [[Lepa (perekonnanimi)|Lepa]]
- [[Lepajõe]]
- [[Lepik (perekonnanimi)|Lepik]]
- [[Lepikson]]
- [[Lepmets]]
- [[Lepp (perekonnanimi)|Lepp]]
- [[Leppik (perekonnanimi)|Leppik]]
- [[Leppiman]]
- [[Leppoja (perekonnanimi)|Leppoja]]
- [[Leps (perekonnanimi)|Leps]]
- [[Lessing]]
- [[Levald]]
- [[Levandi]]
- [[Libbokunn]]
- [[Liblik]]
- [[Liblikas (perekonnanimi)|Liblikas]]
- [[Ligi]]
- [[Liidik (perekonnanimi)|Liidik]]
- [[Liidumäe]]
- [[Liigand]]
- [[Liik (perekonnanimi)|Liik]]
- [[Liimets]]
- [[Liinat]]
- [[Liiv (perekonnanimi)|Liiv]]
- [[Liiva (perekonnanimi)|Liiva]]
- [[Liivak]]
- [[Liivamägi]]
- [[Liivik]]
- [[Liivoja (perekonnanimi)|Liivoja]]
- [[Liivla]] - [[Lill (perekonnanimi)|Lill]]
- [[Lillak]]
- [[Lille (perekonnanimi)|Lille]]
- [[Lillemets]]
- [[Lilleorg]]
- [[Lillo]]
- [[Limperg]]
- [[Linari]]
- [[Lind (perekonnanimi)|Lind]]
- [[Linde]]
- [[Lindgren]]
- [[Lindvet]]
- [[Lindmaa]]
- [[Lindmäe]]
- [[Lindner]]
- [[Ling (perekonnanimi)|Ling]]
- [[Link (perekonnanimi)|Link]]
- [[Linna (perekonnanimi)|Linna]]
- [[Linnamägi (perekonnanimi)|Linnamägi]]
- [[Linnas (perekonnanimi)|Linnas]]
- [[Linnat]]
- [[Linno]]
- [[Lints]]
- [[Linnus (perekonnanimi)|Linnus]]
- [[Linnuse (perekonnanimi)|Linnuse]]
- [[Lipp (perekonnanimi)|Lipp]]
- [[Lippmaa]]
- [[Lippus]]
- [[Lipstok]]
- [[Lobjakas (perekonnanimi)|Lobjakas]]
- [[Lohk]]
- [[Loide]]
- [[Loigom]]
- [[Loik (perekonnanimi)|Loik]]
- [[Loit (perekonnanimi)|Loit]]
- [[Loite]]
- [[Loitme]]
- [[Lokk (perekonnanimi)|Lokk]]
- [[Loll]]
- [[Lomp (perekonnanimi)|Lomp]]
- [[Loo (perekonnanimi)|Loo]]
- [[Loodus (perekonnanimi)|Loodus]]
- [[Loog]]
- [[Loogna]]
- [[Loomake]]
- [[Loone (perekonnanimi)|Loone]]
- [[Looring]]
- [[Loorits]]
- [[Loosalu (perekonnanimi)|Loosalu]]
- [[Loovere]]
- [[Looväli]]
- [[Lossmann]]
- [[Lotman]]
- [[Lott]]
- [[Lubi (perekonnanimi)|Lubi]]
- [[Lugeveer]]
- [[Luhamets]]
- [[Luhandi]]
- [[Luht (perekonnanimi)|Luht]]
- [[Luiga (perekonnanimi)|Luiga]]
- [[Luigas]]
- [[Luik (perekonnanimi)|Luik]]
- [[Lukas]]
- [[Lukk (perekonnanimi)|Lukk]]
- [[Luks (perekonnanimi)|Luks]]
- [[Lumi (perekonnanimi)|Lumi]]
- [[Lumiste]]
- [[Lundberg]]
- [[Lundqvist]]
- [[Lunge]]
- [[Lunin]]
- [[Lust]]
- [[Lustig]]
- [[Luther (perekonnanimi)|Luther]]
- [[Luts (perekonnanimi)|Luts]]
- [[Lutsar]]
- [[Luuk (perekonnanimi)|Luuk]]
- [[Luukas (perekonnanimi)|Luukas]]
- [[Luup (perekonnanimi)|Luup]]
- [[Luur]]
- [[Luure (perekonnanimi)|Luure]]
- [[Lõhmus (perekonnanimi)|Lõhmus]]
- [[Lõoke (perekonnanimi)|Lõoke]]
- [[Lõvi (perekonnanimi)|Lõvi]]
- [[Lõviste]]
- [[Lätt]]
- [[Lätte]]
- [[Lättemäe]]
- [[Lääne]]
- [[Lääts (perekonnanimi)|Lääts]]
– [[Lübeck (perekonnanimi)|Lübeck]]
- [[Lüdig]]
- [[Lüüs (perekonnanimi)|Lüüs]]

==M==
[[Maack]]
- [[Maandi]]
- [[Maar (perekonnanimi)|Maar]]
- [[Maasik]]
- [[Maasikas (perekonnanimi)|Maasikas]]
- [[Maasing]]
- [[MacMillan]]
- [[MacDonald]]
- [[Made (perekonnanimi)|Made]]
- [[Madise (perekonnanimi)|Madise]]
- [[Madisson]]
- [[Madsen]]
- [[Magnus (perekonnanimi)|Magnus]]
- [[Mahlapuu]]
- [[Maide]]
- [[Maidla (perekonnanimi)|Maidla]]
- [[Maidre]]
- [[Mailend]]
- [[Maimets]]
- [[Maiste (perekonnanimi)|Maiste]]
- [[Makarov]]
- [[Maksimov]]
- [[Malin]]
- [[Malleus]]
- [[Mallis]]
- [[Malm (perekonnanimi)|Malm]]
- [[Malmsten]]
- [[Maltis]]
- [[Mancini]]
- [[Mandel (perekonnanimi)|Mandel]]
- [[Mandre]]
- [[Mann (perekonnanimi)|Mann]]
- [[Maradona]]
- [[Maramaa]]
- [[Maran (perekonnanimi)|Maran]]
- [[March (perekonnanimi)|March]]
- [[Mardna]]
- [[Margus (perekonnanimi)|Margus]]
- [[Marino]]
- [[Maripuu]]
- [[Mark (perekonnanimi)|Mark]]
- [[Markov]]
- [[Markson]]
- [[Marksoo]]
- [[Markus (perekonnanimi)|Markus]]
- [[Marmor (perekonnanimi)|Marmor]]
- [[Marrandi]]
- [[Marshall]]
- [[Mart (perekonnanimi)|Mart]]
- [[Martin (perekonnanimi)|Martin]]
- [[Martinez]]
- [[Martinson]]
- [[Maruste]]
- [[Masaryk]]
- [[Masing]]
- [[Massakas]]
- [[Masso]]
- [[Mathiesen]]
- [[Matvejev]]
- [[Matvere]]
- [[Maurer]]
- [[May]]
- [[Mehikas]]
- [[Mei]]
- [[Meier]]
- [[Meigas (perekonnanimi)|Meigas]]
- [[Meister (perekonnanimi)|Meister]]
- [[Mellik]]
- [[Melnik (perekonnanimi)|Melnik]]
- [[Melnikov]] (Melnikova)
- [[Melts]]
- [[Mendes]]
- [[Meos]]
- [[Mercklin]]
– [[Meremaa (perekonnanimi)|Meremaa]]
- [[Merend]]
- [[Meri (perekonnanimi)|Meri]]
- [[Merik]]
- [[Merila]]
- [[Merilai]]
- [[Merilaid]]
- [[Merilo]]
- [[Merisaar]]
- [[Mesi (perekonnanimi)|Mesi]]
- [[Mesikäpp (perekonnanimi)|Mesikäpp]]
- [[Mesilane (perekonnanimi)|Mesilane]]
- [[Mesipuu (perekonnanimi)|Mesipuu]]
- [[Mets (perekonnanimi)|Mets]]
- [[Metsanurk]]
- [[Metsar]]
- [[Metsavahi (perekonnanimi)|Metsavahi]]
- [[Metsavas]]
- [[Metsaviir]]
- [[Metsur]]
- [[Mett]] 
- [[Mihhailov (perekonnanimi)|Mihhailov]] (Mihhailova)
- [[Mihhailovski]]
- [[Mihkelson]]
- [[Mikaado (perekonnanimi)|Mikaado]]
- [[Mikelsaar]]
- [[Mikiver]]
- [[Mikk (perekonnanimi)|Mikk]]
- [[Mikli]]
- [[Milder]]
- [[Miller]]
- [[Milling]]
- [[Mitt]]
- [[Moisto]]
- [[Molander]]
- [[Molnár]]
- [[Moor (perekonnanimi)|Moor]]
- [[Moppel]]
- [[Morozov]] (Morozova)
- [[Mostefaï]]
– [[Mugra]]
- [[Muižnieks]] (Muižniece)
- [[Muld (perekonnanimi)|Muld]]
- [[Mullakannikas]]
- [[Mumm]]
- [[Muna (perekonnanimi)|Muna]]
- [[Murak]]
- [[Murd (perekonnanimi)|Murd]]
- [[Murdlaine (perekonnanimi)|Murdlaine]]
- [[Murdmaa]]
- [[Murdvee]]
- [[Murel (perekonnanimi)|Murel]]
- [[Muremäe]]
- [[Murphy]]
- [[Murray (perekonnanimi)|Murray]]
- [[Muru (perekonnanimi)|Muru]]
- [[Must (perekonnanimi)|Must]]
- [[Mustonen]]
- [[Mutimäe]]
- [[Mutso]]
- [[Mutsu (perekonnanimi)|Mutsu]]
- [[Muuli]]
- [[Mõis (perekonnanimi)|Mõis]]
- [[Mõisnik (perekonnanimi)|Mõisnik]]
- [[Mõistlik]]
- [[Mõrd (perekonnanimi)|Mõrd]]
- [[Mõttus]]
- [[Mädamürk]]
- [[Mäe (perekonnanimi)|Mäe]]
- [[Mäelo]]
- [[Mäeorg]]
- [[Mäeots]]
- [[Mäesalu]]
- [[Mäger (perekonnanimi)|Mäger]]
- [[Mägi (perekonnanimi)|Mägi]]
- [[Mägiste (perekonnanimi)|Mägiste]]
- [[Mägisto]]
- [[Mäkelä]]
- [[Mälk]]
- [[Mälberg]]
- [[Mälksoo]]
- [[Mänd (perekonnanimi)|Mänd]]
- [[Mändla (perekonnanimi)|Mändla]]
- [[Mändmaa]]
- [[Mändmets]]
- [[Mändvere]]
- [[Mängel]]
- [[Männard]]
- [[Männart]]
- [[Männik (perekonnanimi)|Männik]]
- [[Männiste]]
- [[Mätlik]]
- [[Mölder (perekonnanimi)|Mölder]]
- [[Möldre (perekonnanimi)|Möldre]]
- [[Möller]]
- [[Müller (perekonnanimi)|Müller]]
- [[Mürk (perekonnanimi)|Mürk]]
- [[Mürkhain]]
- [[Mütt (perekonnanimi)|Mütt]]
- [[Müür (perekonnanimi)|Müür]]
- [[Müürisepp]]
- [[Müürsepp (perekonnanimi)|Müürsepp]]

==N ==
[[Naaber (perekonnanimi)|Naaber]]
- [[Naarits (perekonnanimi)|Naarits]]
- [[Naber (perekonnanimi)|Naber]]
- [[Nael (perekonnanimi)|Nael]]
- [[Naelapea]]
- [[Naelaste]]
- [[Nagel]]
- [[Nagy]]
- [[Nahkur]]
- [[Naissoo (perekonnanimi)|Naissoo]]
- [[Napp]]
- [[Narma]]
- [[Narusk]]
- [[Narva (perekonnanimi)|Narva]]
- [[Natoli]]
- [[Neeme (perekonnanimi)|Neeme]]
- [[Neemre]]
- [[Nelis]]
- [[Nelson (perekonnanimi)|Nelson]]
- [[Németh]]
- [[Nemvalts]]
- [[Nestor (perekonnanimi)|Nestor]]
- [[Neuhaus]]
- [[Neumann]]
- [[Ney (perekonnanimi)|Ney]]
- [[Nielsen]]
- [[Niglas]]
- [[Nigol]]
- [[Niinemaa]]
- [[Niinemets]]
- [[Niinepuu (perekonnanimi)|Niinepuu]]
- [[Niineste]]
- [[Niit (perekonnanimi)|Niit]]
- [[Niitsoo]]
- [[Nikiforov]]
- [[Nikitin]]
- [[Nikolajev]]
- [[Nikopensius]] 
- [[Nilbe]]
- [[Nilson]]
- [[Nilsson]]
- [[Ninnas]]
- [[Nippernaadi]]
- [[Nirk (perekonnanimi)|Nirk]]
- [[Nisu (perekonnanimi)|Nisu]]
- [[Nittim]]
- [[Nodikäp]]
- [[Noor (perekonnanimi)|Noor]]
- [[Noormets]]
- [[Noormägi]]
- [[Noppel]]
- [[Normak]]
- [[Normann]]
- [[Normet]] 
- [[Novikov]]
- [[Nudi (perekonnanimi)|Nudi]]
- [[Nuga (perekonnanimi)|Nuga]]
- [[Nugis (perekonnanimi)|Nugis]]
- [[Nugiseks]]
- [[Nuiamäe]]
- [[Null (perekonnanimi)|Null]]
- [[Nummert]] 
- [[Nurgakivi (perekonnanimi)|Nurgakivi]]
- [[Nurk (perekonnanimi)|Nurk]]
- [[Nurm (perekonnanimi)|Nurm]]
- [[Nurme (perekonnanimi)|Nurme]]
- [[Nurmekask]]
- [[Nurmet]]
- [[Nurmis]]
- [[Nurmiste]]
- [[Nurmsalu]]
- [[Nuter]]
- [[Nutt (perekonnanimi)|Nutt]]
- [[Nuude]]
- [[Nuut (perekonnanimi)|Nuut]]
- [[Nõges (perekonnanimi)|Nõges]]
- [[Nõgene]]
- [[Nõlvak]]
- [[Nõmm (perekonnanimi)|Nõmm]]
- [[Nõmme (perekonnanimi)|Nõmme]]
- [[Nõmmela (perekonnanimi)|Nõmmela]]
- [[Nõmmik (perekonnanimi)|Nõmmik]]
- [[Nõmmsalu]]
- [[Nõu (perekonnanimi)|Nõu]]
- [[Nõulik]]
- [[Nõva (perekonnanimi)|Nõva]]
- [[Närep]]
- [[Nüganen]]

==O==
[[Oda (perekonnanimi)|Oda]]
- [[Odakivi (perekonnanimi)|Odakivi]]
- [[Oidermaa]]
- [[Oja (perekonnanimi)|Oja]]
- [[Ojakäär]]
- [[Ojala]]
- [[Ojamaa (perekonnanimi)|Ojamaa]]
- [[Ojandi]]
- [[Ojapõld]]
- [[Ojari]]
- [[Ojasoo (perekonnanimi)|Ojasoo]]
- [[Ojaste]]
- [[Ojastu]]
- [[Ojaveer]]
- [[Ojavere]]
- [[Ojaveski]]
- [[Oks (perekonnanimi)|Oks]]
- [[Oksa]]
- [[Oksmaa]]
- [[Olari (perekonnanimi)|Olari]]
- [[Olde (perekonnanimi)|Olde]]
- [[Oldekop]]
- [[Olesk]]
- [[Ollep]]
- [[Olmaru]]
- [[Olvet]]
- [[Olving]]
- [[Oopkaup]]
- [[Oorn]]
- [[Oper]]
- [[Orajäär]]
- [[Oras (perekonnanimi)|Oras]]
- [[Orav (perekonnanimi)|Orav]]
- [[Orel (perekonnanimi)|Orel]]
- [[Org (perekonnanimi)|Org]]
- [[Orglaan]]
- [[Orlov (perekonnanimi)|Orlov]]
- [[Orro]]
- [[Orumets]]
- [[Orumägi]]
- [[Oss (perekonnanimi)|Oss]]
- [[Ossinovski]]
- [[Ossipov]]
- [[Osula (perekonnanimi)|Osula]]
- [[Ots (perekonnanimi)|Ots]]
- [[Otsa (perekonnanimi)|Otsa]]
- [[Otsus (perekonnanimi)|Otsus]]
- [[Ott (perekonnanimi)|Ott]]
- [[Oviir]]

==P==
[[Paal]]
- [[Paala (perekonnanimi)|Paala]]
- [[Paalandi]]
- [[Paalna]]
- [[Paap (perekonnanimi)|Paap]]
- [[Paartalu]]
- [[Paas (perekonnanimi)|Paas]]
- [[Paasilinna]]
- [[Paat (perekonnanimi)|Paat]]
- [[Padar]]
- [[Padrik]]
- [[Paemurru (perekonnanimi)|Paemurru]]
- [[Paerand]]
- [[Pall (perekonnanimi)|Pall]]
- [[Paim]]
- [[Paju (perekonnanimi)|Paju]]
- [[Pajula]]
- [[Pajusoo]]
- [[Pakk (perekonnanimi)|Pakk]]
- [[Paks (perekonnanimi)|Paks]]
- [[Paldre]]
- [[Palgi (perekonnanimi)|Palgi]]
- [[Palk (perekonnanimi)|Palk]]
- [[Palm (perekonnanimi)|Palm]]
- [[Palmiste]]
- [[Palmsaar]]
- [[Palu (perekonnanimi)|Palu]]
- [[Paluoja (perekonnanimi)|Paluoja]]
- [[Palusalu (perekonnanimi)|Palusalu]]
- [[Papp (perekonnanimi)|Papp]]
- [[Pappel (perekonnanimi)|Pappel]]
- [[Parijõgi]]
- [[Parm (perekonnanimi)|Parm]]
- [[Parmas (perekonnanimi)|Parmas]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
– [[Partei (perekonnanimi)|Partei]]
- [[Parts]]
- [[Parre (perekonnanimi)|Parre]]
- [[Parrest]]
- [[Parvet]]
- [[Parving]]
- [[Paulus (perekonnanimi)|Paulus]]
- [[Pavelson]]
- [[Pavlov (perekonnanimi)|Pavlov]]
- [[Pealuu (perekonnanimi)|Pealuu]]
- [[Pedai]]
- [[Pedaja (perekonnanimi)|Pedaja]]
- [[Pedajas (perekonnanimi)|Pedajas]]
- [[Pedak]]
- [[Pedanik]]
- [[Pedari]]
- [[Pedaste (perekonnanimi)|Pedaste]]
– [[Pede (perekonnanimi)|Pede]]
- [[Pedesaar]]
– [[Pedmanson]]
- [[Pedosk]]
- [[Pedras]]
- [[Peebo]]
- [[Peedimaa]]
- [[Peedu (perekonnanimi)|Peedu]]
- [[Peegel (perekonnanimi)|Peegel]]
- [[Peek]]
- [[Peep (perekonnanimi)|Peep]]
- [[Peet (perekonnanimi)|Peet]]
- [[Peetersoo]]
- [[Peetre]]
- [[Peets]]
- [[Pehk]]
- [[Pehme]]
- [[Peiker]]
- [[Peil]]
- [[Peips]]
- [[Pekk (perekonnanimi)|Pekk]]
- [[Pello]]
- [[Pennar]]
– [[Pensa (perekonnanimi)|Pensa]]
- [[Pent]]
- [[Penu (perekonnanimi)|Penu]]
- [[Pere (perekonnanimi)|Pere]]
- [[Peremees (perekonnanimi)|Peremees]]
- [[Perling]]
- [[Pern]]
- [[Persekivi]]
- [[Pert]]
- [[Pertel]]
- [[Peterson]]
- [[Petrov]]
- [[Pettai]]
- [[Pevkur]]
- [[Pihel]]
- [[Pihelgas]]
- [[Pihelpuu]]
- [[Pihl]] 
- [[Pihlak]]
- [[Pihlamäe]]
- [[Pihlap]]
- [[Piho]]
- [[Piik (perekonnanimi)|Piik]]
- [[Piip (perekonnanimi)|Piip]]
- [[Piir (perekonnanimi)|Piir]]
- [[Piirsalu (perekonnanimi)|Piirsalu]]
- [[Pikk]]
- [[Pikre]]
- [[Pill (perekonnanimi)|Pill]]
- [[Pillak]]
- [[Piller]]
- [[Pilt (perekonnanimi)|Pilt]]
- [[Pilv (perekonnanimi)|Pilv]]
- [[Pilvre]]
- [[Pinna]]
- [[Pintér]]
- [[Pitka]]
- [[Pius]]
- [[Ploom (perekonnanimi)|Ploom]]
- [[Pohlak]]
- [[Poks (perekonnanimi)|Poks]]
- [[Poljakov]]
- [[Pool (perekonnanimi)|Pool]]
- [[Poom (perekonnanimi)|Poom]]
- [[Pootsmann]]
- [[Popov]]
- [[Porkanen]]
- [[Post (perekonnanimi)|Post]]
- [[Powell (perekonnanimi)|Powell]]
- [[Pressraud (perekonnanimi)|Pressraud]]
- [[Prii]]
- [[Priimets]]
- [[Prikk (perekonnanimi)|Prikk]]
- [[Priks]]
- [[Prins]]
- [[Prints (perekonnanimi)|Prints]]
- [[Prussakov]]
- [[Pruul]]
- [[Pruuli]]
- [[Pruus]]
- [[Prügi (perekonnanimi)|Prügi]]
- [[Proosaselts]]
- [[Prosa (perekonnanimi)|Prosa]]
- [[Pruunsild]]
- [[Puhaskivi]]
- [[Puhk]]
- [[Puhm]]
- [[Puhvel]]
- [[Puju (perekonnanimi)|Puju]]
- [[Pukk]]
- [[Pulk]]
- [[Pulst]]
- [[Punane (perekonnanimi)|Punane]]
- [[Punapart]]
- [[Punapõsk]]
- [[Puri (perekonnanimi)|Puri]] 
- [[Purve]]
- [[Puunurm]]
- [[Puusepp (perekonnanimi)|Puusepp]]
- [[Puustusmaa]]
- [[Põder (perekonnanimi)|Põder]]
- [[Põdersoo]]
- [[Põdra (perekonnanimi)|Põdra]]
- [[Põlatud]]
- [[Põld (perekonnanimi)|Põld]]
- [[Põlde (perekonnanimi)|Põlde]]
- [[Põldma]]
- [[Põldmaa (perekonnanimi)|Põldmaa]]
- [[Põldmets]]
- [[Põldmäe]]
- [[Põldroos]]
- [[Põldsaar]]
- [[Põldsam]]
- [[Põldvee]]
- [[Põldveer]]
- [[Põllu (perekonnanimi)|Põllu]]
- [[Põlluaas]]
- [[Päevamets]]
- [[Pähn]]
- [[Päll (perekonnanimi)|Päll]]
- [[Pällin]]
- [[Pärn (perekonnanimi)|Pärn]]
- [[Pärna (perekonnanimi)|Pärna]]
- [[Pärnamäe (perekonnanimi)|Pärnamäe]]
- [[Pärni (perekonnanimi)|Pärni]]
- [[Pärnpuu]]
- [[Pärt]]
- [[Pärtel (perekonnanimi)|Pärtel]]
- [[Pärtelpoeg]]
- [[Päts (perekonnanimi)|Päts]]
- [[Pääbo]]
- [[Pöial (perekonnanimi)|Pöial]]
- [[Pürg (perekonnanimi)|Pürg]]
- [[Pütsep]]
- [[Püvi]]

==R==
[[Raadik]]
- [[Raag (perekonnanimi)|Raag]]
- [[Raal (perekonnanimi)|Raal]]
- [[Raamat (perekonnanimi)|Raamat]]
- [[Raasik]]
- [[Raat (perekonnanimi)|Raat]]
- [[Raave]]
- [[Rahamägi]]
- [[Rahenurm]]
- [[Raid (perekonnanimi)|Raid]]
- [[Raidjõe]]
- [[Raidlo]]
- [[Raidma]]
- [[Raidna]]
- [[Raielo]]
- [[Raisk]]
- [[Raitmäe]]
- [[Raja (perekonnanimi)|Raja]]
- [[Rajamaa]]
- [[Rajand]]
- [[Rajandi]]
– [[Rajangu]]
- [[Rand (perekonnanimi)|Rand]]
- [[Randal (perekonnanimi)|Randal]]
- [[Randalu]]
- [[Randel (perekonnanimi)|Randel]]
- [[Randes]]
- [[Randla (perekonnanimi)|Randla]]
- [[Randmaa]]
- [[Randmann]]
- [[Randmets]]
- [[Randmäe]]
- [[Randsalu]]
- [[Randur]]
- [[Randvee]]
- [[Ranna (perekonnanimi)|Ranna]]
- [[Rannaleet]]
- [[Rannap]]
- [[Rannes]]
- [[Ranno]]
- [[Rannus]]
- [[Raspel (perekonnanimi)|Raspel]]
- [[Ratas (perekonnanimi)|Ratas]]
- [[Ratassepp (perekonnanimi)|Ratassepp]]
- [[Rattasepp]]
- [[Rattus]]
- [[Raud (perekonnanimi)|Raud]]
- [[Raudalu (perekonnanimi)|Raudalu]]
- [[Raudar]]
- [[Raudauk]]
- [[Raudava]]
- [[Raude]]
- [[Raudkats]]
- [[Raudla (perekonnanimi)|Raudla]]
- [[Raudleht]]
- [[Raudma]]
- [[Raudmäe]]
- [[Raudna]]
- [[Raudrohi (perekonnanimi)|Raudrohi]]
- [[Raudsep]]
- [[Raudsepp (perekonnanimi)|Raudsepp]]
- [[Raun (perekonnanimi)|Raun]]
- [[Realo]]
- [[Rebane (perekonnanimi)|Rebane]]
- [[Rebas]]
- [[Rebasemäe (perekonnanimi)|Rebasemäe]]
- [[Reim]]
- [[Reimann]]
- [[Rein (perekonnanimi)|Rein]]
- [[Reinaru]]
- [[Reinke]]
- [[Reinsalu]]
- [[Reintalu]]
- [[Reisner]]
- [[Reits]]
- [[Remmel]]
- [[Renno]]
- [[Renoir]]
- [[Repnau]]
- [[Reppo (perekonnanimi)|Reppo]]
- [[Ricci]]
- [[Ridala (perekonnanimi)|Ridala]]
- [[Riikoja]]
- [[Riis (perekonnanimi)|Riis]]
- [[Riisalu]]
- [[Riisna]]
- [[Rimmel]]
– [[Rinne (perekonnanimi)|Rinne]]
- [[Ristlaan]]
- [[Ristmets]]
- [[Rjazin]]
- [[Robinson]]
- [[Roe (perekonnanimi)|Roe]]
- [[Rogge]]
- [[Rohejärv]]
- [[Roht]]
- [[Rohtla (perekonnanimi)|Rohtla]]
- [[Roju]]
- [[Romanov (perekonnanimi)|Romanov]]
- [[Rool (perekonnanimi)|Rool]]
- [[Roolaid]]
- [[Roomeri]]
- [[Roopärg]]
- [[Roorand]]
- [[Roos (perekonnanimi)|Roos]]
- [[Roosalu]]
- [[Roose]]
- [[Roosi (perekonnanimi)|Roosi]]
- [[Roosileht]]
- [[Roosilill]]
- [[Roosioks]]
- [[Roosma]]
- [[Roostoja (perekonnanimi)|Roostoja]]
- [[Rootalu]]
- [[Rootare]]
- [[Roots (perekonnanimi)|Roots]]
- [[Roovere (perekonnanimi)|Roovere]]
- [[Roovet]]
- [[Rooväli]]
- [[Rosenberg]]
- [[Rosin (perekonnanimi)|Rosin]]
- [[Ross (perekonnanimi)|Ross]]
- [[Rossi]]
- [[Rovanperä]]
- [[Rumma]]
- [[Rummo]]
- [[Ruske (perekonnanimi)|Ruske]]
- [[Russo]]
- [[Ruus]]
- [[Rõude (perekonnanimi)|Rõude]]
- [[Rõõmus]]
- [[Rõõmusoks]]
- [[Rõõmussaar]]
- [[Rähn (perekonnanimi)|Rähn]]
- [[Rämmeld]]
- [[Rändkivi (perekonnanimi)|Rändkivi]]
- [[Rätsep (perekonnanimi)|Rätsep]]
- [[Rätsepp]]
- [[Rääk (perekonnanimi)|Rääk]]
- [[Rünk]]
- [[Rünnak (perekonnanimi)|Rünnak]]
- [[Rüütel (perekonnanimi)|Rüütel]]
- [[Rüütli]]

==S==
[[Saadre]]
- [[Saadve]]
- [[Saar (perekonnanimi)|Saar]]
- [[Saarde (perekonnanimi)|Saarde]]
- [[Saare (perekonnanimi)|Saare]]
- [[Saarekak]]
- [[Saarelinn]]
- [[Saarem]]
- [[Saaremets]]
- [[Saaremäe]]
- [[Saarend]]
- [[Saarendi]]
- [[Saareste]]
- [[Saaret]]
- [[Saarmas (perekonnanimi)|Saarmas]]
- [[Saarnak (perekonnanimi)|Saarnak]]
- [[Saarse]]
- [[Sabbe]]
- [[Sabe]]
- [[Sadam (perekonnanimi)|Sadam]]
- [[Sade (perekonnanimi)|Sade]]
- [[Sadijev]]
- [[Sagar (perekonnanimi)|Sagar]]
- [[Sagor]]
- [[Sakkart]]
- [[Saks]]
- [[Salasoo]]
- [[Salavee]]
- [[Saldre]]
- [[Salo (perekonnanimi)|Salo]]
- [[Salu (perekonnanimi)|Salu]]
- [[Salulaid]]
- [[Salumets (perekonnanimi)|Salumets]]
- [[Salumäe (perekonnanimi)|Salumäe]]
- [[Saluoja]]
- [[Salurand]]
- [[Saluste]]
- [[Salveste]]
- [[Sander (perekonnanimi)|Sander]]
- [[Sangaste (perekonnanimi)|Sangaste]]
- [[Saral]]
- [[Sarand]]
- [[Sarap (perekonnanimi)|Sarap]]
- [[Sarapuu (perekonnanimi)|Sarapuu]]
- [[Sarrap]]
- [[Sarre]]
- [[Sarv (perekonnanimi)|Sarv]]
- [[Savisaar]]
- [[Schäfer]]
- [[Schmidt]]
- [[Schneider]]
- [[Seajalg]]
- [[Seeder (perekonnanimi)|Seeder]]
- [[Seeman]]
- [[Seersant (perekonnanimi)|Seersant]]
- [[Selirand]]
- [[Selmet]]
- [[Semidor]]
- [[Semjonov (perekonnanimi)|Semjonov]]
- [[Sepp (perekonnanimi)|Sepp]]
- [[Sergejev]]
- [[Sibolt]]
- [[Sibul (perekonnanimi)|Sibul]]
- [[Sihvre]]
- [[Siigur]]
- [[Siim (perekonnanimi)|Siim]]- *[[Siimre]]
- [[Siimuste]]
- [[Siirmets]]
- [[Siivelt]]
- [[Siivert (perekonnanimi)|Siivert]]
- [[Sikk (perekonnanimi)|Sikk]]
- [[Sikorski]]
- [[Sild (perekonnanimi)|Sild]]
- [[Sillak]]
- [[Sillam]]
- [[Sillaots]]
- [[Sillar]]
- [[Sillart]]
- [[Sillasoo]]
- [[Sillaste]]
- [[Sillastu]]
- [[Silm (perekonnanimi)|Silm]]
- [[Silt (perekonnanimi)|Silt]]
- [[Silvere]]
- [[Simm]]
- [[Sinikalju]]
- [[Simson (perekonnanimi)|Simson]]
- [[Sinikalju]]
- [[Sipelgas (perekonnanimi)|Sipelgas]]
- [[Siplane]]
- [[Sirel (perekonnanimi)|Sirel]]
- [[Sisask]]
- [[Smirnov (perekonnanimi)|Smirnov]]
- [[Soans]]
- [[Soidra]]
- [[Soidro]]
- [[Sokk (perekonnanimi)|Sokk]]
- [[Sokolov (perekonnanimi)|Sokolov]]
- [[Sokrates (perekonnanimi)|Sokrates]]
- [[Solovjov]]
- [[Soo (perekonnanimi)|Soo]]
- [[Soodla (perekonnanimi)|Soodla]]
- [[Soon (perekonnanimi)|Soon]]
- [[Soosaar (perekonnanimi)|Soosaar]]
- [[Soosalu (perekonnanimi)|Soosalu]]
- [[Soots]]
- [[Sooäär]]
- [[Sorokin]]
- [[Szabó]]
- [[Steinberg]]
- [[Steiner]]
- [[Stepanov]]
– [[Stockholm (perekonnanimi)|Stockholm]]
- [[Strandberg]]
- [[Suits (perekonnanimi)|Suits]]
- [[Sukk]]
- [[Sulg (perekonnanimi)|Sulg]]
- [[Sundja (perekonnanimi)|Sundja]]
- [[Susi (perekonnanimi)|Susi]]
- [[Sutt (perekonnanimi)|Sutt]]
- [[Suur]]
- [[Suurkivi (perekonnanimi)|Suurkivi]]
- [[Suursööt]]
- [[Suvi (perekonnanimi)|Suvi]]
- [[Sõlm (perekonnanimi)|Sõlm]]
- [[Sõmer]]
- [[Sõmermaa]]
- [[Sõrmus (perekonnanimi)|Sõrmus]]
- [[Sõõrumaa]]
- [[Säde (perekonnanimi)|Säde]]
- [[Särev]]
- [[Särgava]]
- [[Sööt (perekonnanimi)|Sööt]]
- [[Sügis (perekonnanimi)|Sügis]]
- [[Süld (perekonnanimi)|Süld]]

==Š==
[[Ševtšenko (perekonnanimi)|Ševtšenko]]

==Z==
- [[Zahharov]]
- [[Zaitsev]]
- [[Zelinski]]
- [[Zupping]]

==T==
[[Taadermaa]]
- [[Taagepera (perekonnanimi)|Taagepera]]
- [[Taal (perekonnanimi)|Taal]]
- [[Taalmaa]]
- [[Taar (perekonnanimi)|Taar]]
- [[Taaralepp]]
- [[Taaramäe]]
- [[Taaramägi]]
- [[Taarde]]
- [[Tabor]]
- [[Tagajev]]
- [[Taimla (perekonnanimi)|Taimla]]
- [[Taimsalu]]
- [[Taioste]]
- [[Tali (perekonnanimi)|Tali]]
- [[Taliste]]
- [[Talmar]]
- [[Talts]]
- [[Talu (perekonnanimi)|Talu]]
- [[Talumaa (perekonnanimi)|Talumaa]]
- [[Talve (perekonnanimi)|Talve]]
- [[Talven]]
- [[Talvet]]
- [[Talvik (perekonnanimi)|Talvik]]
- [[Talvist]]
- [[Talvistu]]
- [[Tambek]]
- [[Tamberg]]
- [[Tambur]]
- [[Tamera]]
- [[Tamm (perekonnanimi)|Tamm]]
- [[Tammaru]]
- [[Tamme (perekonnanimi)|Tamme]]
- [[Tammejuur]]
- [[Tammekann]]
- [[Tammela (perekonnanimi)|Tammela]]
- [[Tammelo]]
- [[Tammemäe (perekonnanimi)|Tammemäe]]
- [[Tammemägi (perekonnanimi)|Tammemägi]]
- [[Tammend]]
- [[Tammesalu (perekonnanimi)|Tammesalu]]
- [[Tammet]]
- [[Tammets]]
- [[Tammik (perekonnanimi)|Tammik]]
- [[Tammur]]
- [[Tandre]]
- [[Taniloo]]
- [[Tank (perekonnanimi)|Tank]]
- [[Tanner]]
- [[Taos]]
- [[Tarand]]
- [[Tare]]
- [[Taremaa]]
- [[Taremäe]]
- [[Targo]]
- [[Tarkna]]
- [[Tarm]]
- [[Tarmak]]
- [[Tarmel]]
- [[Tarmet]]
- [[Tarmo (perekonnanimi)|Tarmo]]
- [[Tarvas (perekonnanimi)|Tarvas]]
- [[Tarvel]]
- [[Tauli]]
- [[Tavast (perekonnanimi)|Tavast]]
- [[Teder (perekonnanimi)|Teder]]
- [[Tedrekull]]
- [[Tedremäe]]
- [[Teearu]]
- [[Teede]]
- [[Teesalu]]
- [[Teever]]
- [[Teliste]]
- [[Tennosaar]]
- [[Teodosie]]
- [[Tepandi]]
- [[Teppo]]
- [[Teras (perekonnanimi)|Teras]]
- [[Terasmaa]]
- [[Terasmäe]]
- [[Terras]]
- [[Tertsius]]
- [[Thureau-Dangin]]
- [[Tief]]
- [[Tihane (perekonnanimi)|Tihane]]
- [[Tiigi (perekonnanimi)|Tiigi]]
- [[Tiik (perekonnanimi)|Tiik]]
- [[Tiits]]
- [[Tikk (perekonnanimi)|Tikk]]
- [[Tilk (perekonnanimi)|Tilk]]
- [[Timofejev]]
- [[Timut (perekonnanimi)|Timut]]
- [[Ting (perekonnanimi)|Ting]]
- [[Tipner]]
- [[Tobreluts]]
- [[Tohera (perekonnanimi)|Tohera]]
- [[Tohver]]
– [[Toimeta]]
- [[Tomberg]]
- [[Toming]]
- [[Tomingas]]
– [[Tomp]]
- [[Tomson]]
- [[Toom (perekonnanimi)|Toom]]
- [[Tooma (perekonnanimi)|Tooma]]
- [[Toomara]]
- [[Toome (perekonnanimi)|Toome]]
- [[Toomepuu]]
- [[Tooming]]
- [[Toompark (perekonnanimi)|Toompark]]
- [[Toompere]]
- [[Toomre]]
- [[Toomsalu]]
- [[Toomsar]]
- [[Toomse]]
- [[Toonela (perekonnanimi)|Toonela]]
- [[Toots (perekonnanimi)|Toots]]
- [[Torma (perekonnanimi)|Torma]]
- [[Tóth]]
- [[Toussaint]]
- [[Trần]]
- [[Trass (perekonnanimi)|Trass]]
- [[Trei]]
- [[Treial (perekonnanimi)|Treial]]
- [[Treier]]
- [[Tretjakov]]
- [[Treumann]]
- [[Triisa]]
- [[Trofimov]]
- [[Tross (perekonnanimi)|Tross]]
- [[Truu]]
- [[Truus]]
- [[Truusööt]]
- [[Truuvere]]
- [[Tsahkna]]
- [[Tsvetkov]]
- [[Tubalkain]]
- [[Tugev]]
- [[Tuglas]]
- [[Tuhk (perekonnanimi)|Tuhk]]
- [[Tuhkanen]]
- [[Tuiksoo]]
- [[Tuisk (perekonnanimi)|Tuisk]]
- [[Tuiskvere]]
- [[Tuldava]]
- [[Tulp (perekonnanimi)|Tulp]]
- [[Tuul (perekonnanimi)|Tuul]]
- [[Tuulemäe (perekonnanimi)|Tuulemäe]]
- [[Tuuleõis]]
- [[Tuulik (perekonnanimi)|Tuulik]]
- [[Tuulse]]
- [[Tõll (perekonnanimi)|Tõll]]
- [[Tõnissaar]]
- [[Tõnisson]]
- [[Tõniste]]
- [[Tõnspoeg]]
- [[Tähe (perekonnanimi)|Tähe]]
- [[Täheväli]]
- [[Täht (perekonnanimi)|Täht]]
- [[Tähtsalu]]
- [[Tänak]]
- [[Tätte]]

==U==
[[Udras (perekonnanimi)|Udras]]
- [[Udumets (perekonnanimi)|Udumets]]
- [[Ugandi (perekonnanimi)|Ugandi]]
- [[Ugaste]]
- [[Uhke]]
- [[Uibo]]
- [[Ulman]]
- [[Ulmann]]
- [[Ulme (perekonnanimi)|Ulme]]
- [[Uluots]]
- [[Unnuk]]
- [[Unt (perekonnanimi)|Unt]]
- [[Untauk]]
- [[Urb (perekonnanimi)|Urb]]
- [[Urd (perekonnanimi)|Urd]]
- [[Uriko]]
- [[Uritam]]
- [[Usai]]
- [[Ustav]]
- [[Uuemaa (perekonnanimi)|Uuemaa]]
- [[Uukkivi]]
- [[Uus (perekonnanimi)|Uus]]
- [[Uusma]]
- [[Uusmaa]]
- [[Uussalu (perekonnanimi)|Uussalu]]
- [[Uustalu (perekonnanimi)|Uustalu]]

==V==
[[Vaarik]]
- [[Vaasma]]
- [[Vaba]]
- [[Vader (perekonnanimi)|Vader]]
- [[Vaene]]
- [[Vagolaid]]
– [[Vaharo]]
- [[Vaharu (perekonnanimi)|Vaharu]]
- [[Vaher (perekonnanimi)|Vaher]]
- [[Vahi (perekonnanimi)|Vahi]]
- [[Vahing]]
- [[Vaht (perekonnanimi)|Vaht]]
- [[Vahter]]
- [[Vahtra (perekonnanimi)|Vahtra]]
- [[Vahtrik (perekonnanimi)|Vahtrik]]
- [[Vaibla (perekonnanimi)|Vaibla]]
- [[Vaigo]]
- [[Vaigro]]
- [[Vaik (perekonnanimi)|Vaik]]
- [[Vaikjärv]]
- [[Vaikna (perekonnanimi)|Vaikna]]
- [[Vain (perekonnanimi)|Vain]]
- [[Vainlo]]
- [[Vaino (perekonnanimi)|Vaino]]
- [[Vainola]]
- [[Vainsalu (perekonnanimi)|Vainsalu]]
- [[Vainura]]
- [[Vaks (perekonnanimi)|Vaks]]
- [[Valdre]]
- [[Valdvere]]
- [[Valge (perekonnanimi)|Valge]]
- [[Valgre]]
- [[Valk (perekonnanimi)|Valk]]
- [[Vallikivi]]
- [[Vallaste]]
- [[Vanakamar]]
- [[Vang (perekonnanimi)|Vang]]
- [[Vannas (perekonnanimi)|Vannas]]
- [[Varamaa]]
- [[Varblane (perekonnanimi)|Varblane]]
- [[Vardja (perekonnanimi)|Vardja]]
- [[Vare (perekonnanimi)|Vare]]
- [[Varendi]]
- [[Vares (perekonnanimi)|Vares]]
- [[Varga]]
- [[Vargas]]
- [[Varik]]
- [[Vasar (perekonnanimi)|Vasar]]
- [[Vassiljev]]
- [[Veber]]
- [[Vedel (perekonnanimi)|Vedel]]
- [[Vedru (perekonnanimi)|Vedru]]
– [[Veelma]]
– [[Veelmaa]]
- [[Veenre]]
- [[Veermaa]]
- [[Veermets]]
- [[Veeroja]]
- [[Veerpalu]]
- [[Veesaar]]
- [[Veevo]]
- [[Veinisaar]]
- [[Velbri]]
- [[Vellema]]
- [[Vellendi]]
- [[Vellerand]]
- [[Vellerind]]
- [[Vellesalu]]
- [[Velliste]]
- [[Vendel]]
- [[Vene (perekonnanimi)|Vene]]
- [[Vennike]]
- [[Vesik (perekonnanimi)|Vesik]]
- [[Veskaru]]
- [[Veske]]
- [[Veski (perekonnanimi)|Veski]]
- [[Vetla (perekonnanimi)|Vetla]]
- [[Vihalem]]
- [[Viiding]]
- [[Viik (perekonnanimi)|Viik]]
- [[Viil (perekonnanimi)|Viil]]
- [[Viilip]]
- [[Viin (perekonnanimi)|Viin]]
- [[Viira (perekonnanimi)|Viira]]
- [[Viire]]
- [[Viirelaid (perekonnanimi)|Viirelaid]]
- [[Viirme]]
- [[Viiroja]]
- [[Viirsoo]]
- [[Viisimaa]]
- [[Viitre]]
- [[Viks]]
- [[Vilgats]]
- [[Viljasto]]
- [[Vill (perekonnanimi)|Vill]]
- [[Villa (perekonnanimi)|Villa]]
- [[Villemson]]
- [[Vilmre]]
- [[Vilo (perekonnanimi)|Vilo]]
- [[Vilur]]
- [[Vimmsaare]]
- [[Vinogradov]]
- [[Vint (perekonnanimi)|Vint]]
- [[Viru (perekonnanimi)|Viru]]
- [[Visnapuu (perekonnanimi)|Visnapuu]]
- [[Vitsut]]
- [[Vitt (perekonnanimi)|Vitt]]
- [[Vlassov]]
– [[Vogelberg]]
- [[Volkov]]
- [[Vooglaid]]
- [[Voolahe]]
- [[Vooremaa (perekonnanimi)|Vooremaa]]
- [[Vorobjov]]
- [[Võhandu (perekonnanimi)|Võhandu]]
- [[Võidutäht]]
- [[Võigemast]]
- [[Võsu (perekonnanimi)|Võsu]]
- [[Vähi]]
- [[Välba]]
- [[Välbe]]
- [[Väli (perekonnanimi)|Väli]]
- [[Väljak (perekonnanimi)|Väljak]]
- [[Väljas]]
- [[Värbu]]
- [[Värk]]
- [[Värnik]]
- [[Västrik (perekonnanimi)|Västrik]]

==W==
[[Wahlgren]]
- [[Washington (perekonnanimi)|Washington]]
- [[Westerberg]]
- [[Willoch]]
- [[Wind (perekonnanimi)|Wind]]
- [[Winkler (perekonnanimi)|Winkler]]

==Õ==
[[Õekivi]]
- [[Õgu]]
- [[Õhemets]]
- [[Õim]]
- [[Õis (perekonnanimi)|Õis]]
- [[Õispuu (perekonnanimi)|Õispuu]]
- [[Õlle]]
- [[Õmblus (perekonnanimi)|Õmblus]]
- [[Õmmik]]
- [[Õnnemaa (perekonnanimi)|Õnnemaa]]
- [[Õun (perekonnanimi)|Õun]]
- [[Õunamaa]]
- [[Õunap]]
- [[Õunapuu (perekonnanimi)|Õunapuu]]
- [[Õunpuu]]

==Ä==
[[Äike (perekonnanimi)|Äike]]
- [[Ämarik]]

==Ö==
[[Öpik]]
- [[Öövaht]]
-[[Öövel]]

==Ü==
[[Ühismaa]]
- [[Üks (perekonnanimi)|Üks]]
- [[Üksi (perekonnanimi)|Üksi]]
- [[Üksküla (perekonnanimi)|Üksküla]]
- [[Üksmeel (perekonnanimi)|Üksmeel]]
- [[Ükssilm]]
- [[Üleoja]]
- [[Ümera (perekonnanimi)|Ümera]]
- [[Üprus]]
- [[Üss]]
- [[Ütsaig]]
- [[Üüde]]

==Vaata ka==
*[[Perekonnanimede kaitseregister]]
*[[Jaapani perekonnanimede loend]]
*[[Aadlisuguvõsad]]
*[[:Kategooria:Aadlisuguvõsad]]

[[Kategooria:Perekonnanimed| ]]
[[Kategooria:Keeleteaduse loendid]]</text>
      <sha1>k75ytso8uuvrtprdmx34jptqu9pzyro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valev Kald</title>
    <ns>0</ns>
    <id>411649</id>
    <revision>
      <id>7227717</id>
      <parentid>7221894</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:14:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47728-22</username>
        <id>236718</id>
      </contributor>
      <origin>7227717</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7850" sha1="8vllm4chtllm6time0f2ayjwbycwgco" xml:space="preserve"> [[File:Valev-Kald.jpg|thumb|Valev Kald 2016. aastal]]

'''Valev Kald''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik, endine [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esimees ja endine [[Maardu]] linnapea. 

Ta on lõpetanud [[2008]]. aastal [[akadeemia Nord]] Euroopa ja Eesti avaliku õiguse erialal.

Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 226 häält, millega ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://info.ep2014.vvk.ee/kandidaadid/2/1/&lt;/ref&gt;

[[26. november|26. novembril]] [[2015]] valis Maardu linnavolikogu senise abilinnapea Valev Kaldi Maardu linnapeaks.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/d7cbb4b6-c943-469d-b7c4-0a096a6be2e3/maardu-linnapeaks-sai-valev-kald&lt;/ref&gt; Ta tagandati linnapea ametist 15. aprillil 2016.

2019. aastal alustas ta tööd geograafiaõpetajana [[Jüri Kool]], kus ta töötab tänapäevani.

&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Vahur Koorits. [http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/maardu-linnapea-tagandati?id=74252417 Maardu linnapea tagandati]. [[Eesti Päevaleht]], 15. aprill 2016&lt;/ref&gt;

== Okidoki looksmaxxing-kursus ==
'''Okidoki looksmaxxing-kursus''' on Valev Kaldiga seostatav lugu, mille kohaselt olevat ta 2010. aastate lõpus alustanud tegevust välimuse optimeerimise valdkonnas ning müünud ühe esimese looksmaxxing'u teemalise kursuse Eesti kuulutusteportaali Okidoki kaudu.

Loo kohaselt jõudis Kald järeldusele, et Eesti ühiskonnas oli tekkinud „tõsine vajadus paremate lõualuude järele“. Selle tulemusena olevat sündinud kursus '''„KALD LOOKSMAXXING™ – Administrative Facial Optimization System“'''.

Kursuse väidetav reklaamlause olevat olnud:&lt;blockquote&gt;„Kui inimene ei saa oma lõualuuga midagi ette võtta, siis mida ta üldse oma eluga teeb?“&lt;/blockquote&gt;

=== Kursuse müük ===
Kald olevat kursuse müümiseks valinud Okidoki, kuna tavapärased internetikoolituste platvormid ei olevat tema hinnangul pakkunud piisavalt „administratiivset usaldusväärsust“.

Kuulutus olevat avaldatud kategoorias „Muu“, sest Okidoki keskkonnas puudus sobiv kategooria näo optimeerimise jaoks.

Kuulutuse pealkiri olevat olnud:&lt;blockquote&gt;'''„LOOKSMAXXING PRO 3000 – TEIE NÄGU EI OLE VEEL LÕPLIK“'''&lt;/blockquote&gt;Kursuse hinnaks olevat märgitud 29,90 eurot, kuid väidetavalt pakuti esimestele huvilistele niinimetatud '''„Maardu Early Bird“''' hinda 11,11 eurot.

Soodustus olevat lõppenud iga päev kell 23:59 ning alanud järgmisel hommikul uuesti.

=== KALD-meetod ===
Kursuse keskseks metoodikaks olevat olnud '''KALD-meetod''', mille nime olevat tõlgendatud kui ''Kohalik Atraktsiooniline Lõualuu- ja Distsipliinisüsteem''.

Meetod koosnenud viiest põhikomponendist:

* kaalu optimeerimine;
* alalõua aktiveerimine;
* lõualuu visualiseerimine;
* dominantsi demonstratsioon;
* kaubamärgitasu.

Viimase komponendi vajalikkust olevat Kald põhjendanud väitega:&lt;blockquote&gt;„Kui meetodil pole TM-i, siis inimesed ei võta seda tõsiselt.“&lt;/blockquote&gt;

=== 14-päevane Maardu protokoll ===
Kursuse kõige tuntumaks osaks peetakse '''14-päevast Maardu protokolli'''.

Esimesel päeval tuli väidetavalt teha 73 profiilipilti. Teisel päeval tuli valida neist välja kõige vähem halb. Kolmandal päeval tuli valitud pilt kustutada ja protsessi korrata.

Neljandal päeval soovitati juua vett, magada vähemalt kaheksa tundi ja hinnata oma nägu ainult loodusliku valguse käes.

Viiendal päeval lisandus '''„administratiivne mewing“''', mille täpset tehnikat olevat käsitletud kursuse tasulises osas.

Kuuendal päeval tuli teha 10 000 sammu.

Seitsmendal päeval tuli lugeda Eesti haldusõiguse aluseid, et „arendada sisemist dominantsi“.

=== Geograafiline looksmaxxing ===
Kuna Kald tegutses hiljem geograafiaõpetajana, olevat tema metoodika üheks osaks kujunenud '''geograafiline looksmaxxing'''.

Selle teooria kohaselt mõjutavat inimese tajutavat atraktiivsust tema geograafiline asukoht ning ümbritsev pinnamood.

Kursuse materjalides olevat olnud '''PSL-geograafiline indekskaart''', mille kohaselt jagunesid Eesti piirkonnad järgmisteks tasemeteks:

* '''Tallinn – S+'''
* '''Maardu – SSS'''
* '''Jüri – A+'''
* '''Tartu – A'''
* '''Pärnu – B+'''
* '''Narva – individuaalne hindamine'''
* '''Võru – underrated'''
* '''Hiiumaa – looduslik mogger'''

Maardu erakordselt kõrget hinnangut olevat põhjendatud asjaoluga, et Kald oli seal linnapeana töötanud.

=== Eesti-Ametlik-Näoindeks ===
Kald olevat väidetavalt loonud ka omaenda PSL-i alternatiivi, mida tunti nime '''Eesti-Ametlik-Näoindeks''' ehk '''EANI''' all.

Indeks olevat ulatunud nullist kuni 108 punktini.

100 punkti ületanud inimese kohta kasutatud väidetavalt mõistet '''„riikliku tähtsusega nägu“'''.

108 punkti tähendanud '''„Linnapea Tier“''' taset.

Alla 20 punkti saavutanud isikule olevat soovitatud mitte alla anda, sest:&lt;blockquote&gt;„Isegi kõige halvema algmaterjali saab Excelis ilusaks teha.“&lt;/blockquote&gt;

=== Pedagoogiline mogging ===
Kursuse hilisemas versioonis olevat Kald ühendanud looksmaxxing'u oma õpetajakogemusega.

Selle tulemusena sündis väidetavalt '''„Pedagoogilise Moggingu“''' meetod.

Meetodi järgi tuli klassiruumi sisenedes avada uks täpselt 90 kraadi, teha kaks sammu, vaadata klassi vasakusse ülanurka ning jääda mõneks sekundiks vaikseks.

Tehnikat olevat nimetatud '''„Silent Jaw Entry“'''.

=== Kursuse eksam ===
Kursuse lõpetamiseks tuli väidetavalt sooritada 47 küsimusest koosnev KALD-eksam.

46 küsimust käsitlesid välimust, näoproportsioone ja eneseoptimeerimist.

# küsimus oli:

'''„Milline on Eesti suurim järv?“'''

Õige vastus oli Peipsi järv.

Vale vastuse korral olevat PSL-skoor langenud 4,5 punkti, kuna Kaldi sõnul ei olnud võimalik geograafiliselt optimeeritud inimest, kes ei tundnud Eesti geograafiat, pidada täielikult väljaarenenuks.

=== Väidetav rahvusvaheline mõju ===
Loo kohaselt olevat Kald saanud hiljem tähelepanu ka väljaspool Eestit.

Ühe versiooni kohaselt pakutud talle kursuse õiguste eest 17 000 USA dollarit, kuid ta olevat pakkumisest keeldunud, kuna ostja soovinud muuta kursuse nime '''„Jawmax Pro“'''.

Kald olevat sellele vastanud:&lt;blockquote&gt;„See ei ole lihtsalt jawmax. See on Eesti administratiivne näofunktsionalism.“&lt;/blockquote&gt;Hiljem olevat tema meetodile omistatud ka mõiste '''„Estonian Government Mogging“'''.

=== Okidoki müügirekord ===
Kursuse müügitulemuste kohta liiguvad erinevad arvud.

Kõige sagedamini mainitakse '''684 müüdud kursust''', mille põhjal olevat kogutulu ulatunud üle 13 000 euro.

Müüginumbrite päritolu ei ole teada ning puuduvad avalikult kontrollitavad müügiaruanded. Samuti ei ole säilinud teadaolevat täielikku koopiat algsest Okidoki kuulutusest.

Seetõttu põhinevad kursuse müügiarvud peamiselt hilisematel kirjeldustel ja edasi jutustatud versioonidel.

=== Pärand ===
Kaldi nimega seostatakse hiljem mitmeid mõisteid, sealhulgas '''Maardu mogging''', '''administratiivne mewing''', '''geograafiline PSL''', '''linnapea-tier lõualuu''' ja '''Eesti-Ametlik-Näoindeks'''.

Nende mõistete päritolu ja kasutamise kohta puuduvad ühtsed allikad.

Loo kõige sagedamini tsiteeritud lauseks peetakse:&lt;blockquote&gt;'''„Ära küsi, kas sa oled ilus. Küsi, kas su nägu on halduslikult korras.“'''&lt;/blockquote&gt;Okidoki looksmaxxing-kursuse lugu on säilinud peamiselt suulise ja internetipõhise pärimusena. Kursuse täpset avaldamisaega, müügikuulutuse algset sisu, müüdud eksemplaride arvu ega Kaldiga seotud metoodika tegelikku ulatust ei ole õnnestunud sõltumatute allikate põhjal kindlaks teha.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kald, Valev}}
[[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>8vllm4chtllm6time0f2ayjwbycwgco</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227724</id>
      <parentid>7227717</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:28:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47632-14</username>
        <id>236719</id>
      </contributor>
      <origin>7227724</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8002" sha1="ezbdcym3b0ogq2vqh59ou2dpt27bjop" xml:space="preserve"> [[File:Valev-Kald.jpg|thumb|Valev Kald 2016. aastal]]

'''Valev Kald''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik, endine [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esimees ja endine [[Maardu]] linnapea. 

Ta on lõpetanud [[2008]]. aastal [[akadeemia Nord]] Euroopa ja Eesti avaliku õiguse erialal.

Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 226 häält, millega ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://info.ep2014.vvk.ee/kandidaadid/2/1/&lt;/ref&gt;

[[26. november|26. novembril]] [[2015]] valis Maardu linnavolikogu senise abilinnapea Valev Kaldi Maardu linnapeaks.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/d7cbb4b6-c943-469d-b7c4-0a096a6be2e3/maardu-linnapeaks-sai-valev-kald&lt;/ref&gt; Ta tagandati linnapea ametist 15. aprillil 2016.

2019. aastal alustas ta tööd geograafiaõpetajana [[Jüri Kool]], kus ta töötab tänapäevani.

&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Vahur Koorits. [http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/maardu-linnapea-tagandati?id=74252417 Maardu linnapea tagandati]. [[Eesti Päevaleht]], 15. aprill 2016&lt;/ref&gt;

[[11. jaanuar]] [[2025]] osales ta poulaarse suunamudja videos nimega [[:en:Bonnie_Blue_(disambiguation)|Bonnie Blue]] ('''bonnie blue vs 1000 men)'''

== Okidoki looksmaxxing-kursus ==
'''Okidoki looksmaxxing-kursus''' on Valev Kaldiga seostatav lugu, mille kohaselt olevat ta 2010. aastate lõpus alustanud tegevust välimuse optimeerimise valdkonnas ning müünud ühe esimese looksmaxxing'u teemalise kursuse Eesti kuulutusteportaali Okidoki kaudu.

Loo kohaselt jõudis Kald järeldusele, et Eesti ühiskonnas oli tekkinud „tõsine vajadus paremate lõualuude järele“. Selle tulemusena olevat sündinud kursus '''„KALD LOOKSMAXXING™ – Administrative Facial Optimization System“'''.

Kursuse väidetav reklaamlause olevat olnud:&lt;blockquote&gt;„Kui inimene ei saa oma lõualuuga midagi ette võtta, siis mida ta üldse oma eluga teeb?“&lt;/blockquote&gt;

=== Kursuse müük ===
Kald olevat kursuse müümiseks valinud Okidoki, kuna tavapärased internetikoolituste platvormid ei olevat tema hinnangul pakkunud piisavalt „administratiivset usaldusväärsust“.

Kuulutus olevat avaldatud kategoorias „Muu“, sest Okidoki keskkonnas puudus sobiv kategooria näo optimeerimise jaoks.

Kuulutuse pealkiri olevat olnud:&lt;blockquote&gt;'''„LOOKSMAXXING PRO 3000 – TEIE NÄGU EI OLE VEEL LÕPLIK“'''&lt;/blockquote&gt;Kursuse hinnaks olevat märgitud 29,90 eurot, kuid väidetavalt pakuti esimestele huvilistele niinimetatud '''„Maardu Early Bird“''' hinda 11,11 eurot.

Soodustus olevat lõppenud iga päev kell 23:59 ning alanud järgmisel hommikul uuesti.

=== KALD-meetod ===
Kursuse keskseks metoodikaks olevat olnud '''KALD-meetod''', mille nime olevat tõlgendatud kui ''Kohalik Atraktsiooniline Lõualuu- ja Distsipliinisüsteem''.

Meetod koosnenud viiest põhikomponendist:

* kaalu optimeerimine;
* alalõua aktiveerimine;
* lõualuu visualiseerimine;
* dominantsi demonstratsioon;
* kaubamärgitasu.

Viimase komponendi vajalikkust olevat Kald põhjendanud väitega:&lt;blockquote&gt;„Kui meetodil pole TM-i, siis inimesed ei võta seda tõsiselt.“&lt;/blockquote&gt;

=== 14-päevane Maardu protokoll ===
Kursuse kõige tuntumaks osaks peetakse '''14-päevast Maardu protokolli'''.

Esimesel päeval tuli väidetavalt teha 73 profiilipilti. Teisel päeval tuli valida neist välja kõige vähem halb. Kolmandal päeval tuli valitud pilt kustutada ja protsessi korrata.

Neljandal päeval soovitati juua vett, magada vähemalt kaheksa tundi ja hinnata oma nägu ainult loodusliku valguse käes.

Viiendal päeval lisandus '''„administratiivne mewing“''', mille täpset tehnikat olevat käsitletud kursuse tasulises osas.

Kuuendal päeval tuli teha 10 000 sammu.

Seitsmendal päeval tuli lugeda Eesti haldusõiguse aluseid, et „arendada sisemist dominantsi“.

=== Geograafiline looksmaxxing ===
Kuna Kald tegutses hiljem geograafiaõpetajana, olevat tema metoodika üheks osaks kujunenud '''geograafiline looksmaxxing'''.

Selle teooria kohaselt mõjutavat inimese tajutavat atraktiivsust tema geograafiline asukoht ning ümbritsev pinnamood.

Kursuse materjalides olevat olnud '''PSL-geograafiline indekskaart''', mille kohaselt jagunesid Eesti piirkonnad järgmisteks tasemeteks:

* '''Tallinn – S+'''
* '''Maardu – SSS'''
* '''Jüri – A+'''
* '''Tartu – A'''
* '''Pärnu – B+'''
* '''Narva – individuaalne hindamine'''
* '''Võru – underrated'''
* '''Hiiumaa – looduslik mogger'''

Maardu erakordselt kõrget hinnangut olevat põhjendatud asjaoluga, et Kald oli seal linnapeana töötanud.

=== Eesti-Ametlik-Näoindeks ===
Kald olevat väidetavalt loonud ka omaenda PSL-i alternatiivi, mida tunti nime '''Eesti-Ametlik-Näoindeks''' ehk '''EANI''' all.

Indeks olevat ulatunud nullist kuni 108 punktini.

100 punkti ületanud inimese kohta kasutatud väidetavalt mõistet '''„riikliku tähtsusega nägu“'''.

108 punkti tähendanud '''„Linnapea Tier“''' taset.

Alla 20 punkti saavutanud isikule olevat soovitatud mitte alla anda, sest:&lt;blockquote&gt;„Isegi kõige halvema algmaterjali saab Excelis ilusaks teha.“&lt;/blockquote&gt;

=== Pedagoogiline mogging ===
Kursuse hilisemas versioonis olevat Kald ühendanud looksmaxxing'u oma õpetajakogemusega.

Selle tulemusena sündis väidetavalt '''„Pedagoogilise Moggingu“''' meetod.

Meetodi järgi tuli klassiruumi sisenedes avada uks täpselt 90 kraadi, teha kaks sammu, vaadata klassi vasakusse ülanurka ning jääda mõneks sekundiks vaikseks.

Tehnikat olevat nimetatud '''„Silent Jaw Entry“'''.

=== Kursuse eksam ===
Kursuse lõpetamiseks tuli väidetavalt sooritada 47 küsimusest koosnev KALD-eksam.

46 küsimust käsitlesid välimust, näoproportsioone ja eneseoptimeerimist.

# küsimus oli:

'''„Milline on Eesti suurim järv?“'''

Õige vastus oli Peipsi järv.

Vale vastuse korral olevat PSL-skoor langenud 4,5 punkti, kuna Kaldi sõnul ei olnud võimalik geograafiliselt optimeeritud inimest, kes ei tundnud Eesti geograafiat, pidada täielikult väljaarenenuks.

=== Väidetav rahvusvaheline mõju ===
Loo kohaselt olevat Kald saanud hiljem tähelepanu ka väljaspool Eestit.

Ühe versiooni kohaselt pakutud talle kursuse õiguste eest 17 000 USA dollarit, kuid ta olevat pakkumisest keeldunud, kuna ostja soovinud muuta kursuse nime '''„Jawmax Pro“'''.

Kald olevat sellele vastanud:&lt;blockquote&gt;„See ei ole lihtsalt jawmax. See on Eesti administratiivne näofunktsionalism.“&lt;/blockquote&gt;Hiljem olevat tema meetodile omistatud ka mõiste '''„Estonian Government Mogging“'''.

=== Okidoki müügirekord ===
Kursuse müügitulemuste kohta liiguvad erinevad arvud.

Kõige sagedamini mainitakse '''684 müüdud kursust''', mille põhjal olevat kogutulu ulatunud üle 13 000 euro.

Müüginumbrite päritolu ei ole teada ning puuduvad avalikult kontrollitavad müügiaruanded. Samuti ei ole säilinud teadaolevat täielikku koopiat algsest Okidoki kuulutusest.

Seetõttu põhinevad kursuse müügiarvud peamiselt hilisematel kirjeldustel ja edasi jutustatud versioonidel.

=== Pärand ===
Kaldi nimega seostatakse hiljem mitmeid mõisteid, sealhulgas '''Maardu mogging''', '''administratiivne mewing''', '''geograafiline PSL''', '''linnapea-tier lõualuu''' ja '''Eesti-Ametlik-Näoindeks'''.

Nende mõistete päritolu ja kasutamise kohta puuduvad ühtsed allikad.

Loo kõige sagedamini tsiteeritud lauseks peetakse:&lt;blockquote&gt;'''„Ära küsi, kas sa oled ilus. Küsi, kas su nägu on halduslikult korras.“'''&lt;/blockquote&gt;Okidoki looksmaxxing-kursuse lugu on säilinud peamiselt suulise ja internetipõhise pärimusena. Kursuse täpset avaldamisaega, müügikuulutuse algset sisu, müüdud eksemplaride arvu ega Kaldiga seotud metoodika tegelikku ulatust ei ole õnnestunud sõltumatute allikate põhjal kindlaks teha.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kald, Valev}}
[[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>ezbdcym3b0ogq2vqh59ou2dpt27bjop</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227725</id>
      <parentid>7227724</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:30:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47632-14</username>
        <id>236719</id>
      </contributor>
      <comment>vead</comment>
      <origin>7227725</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8003" sha1="ixkxubrxeffnykefaopqzh8qzfw6dww" xml:space="preserve"> [[File:Valev-Kald.jpg|thumb|Valev Kald 2016. aastal]]

'''Valev Kald''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1984]] [[Tallinn]]as) on Eesti poliitik, endine [[Eestimaa Ühendatud Vasakpartei]] esimees ja endine [[Maardu]] linnapea. 

Ta on lõpetanud [[2008]]. aastal [[akadeemia Nord]] Euroopa ja Eesti avaliku õiguse erialal.

Ta kandideeris [[2014. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] ja sai 226 häält, millega ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;http://info.ep2014.vvk.ee/kandidaadid/2/1/&lt;/ref&gt;

[[26. november|26. novembril]] [[2015]] valis Maardu linnavolikogu senise abilinnapea Valev Kaldi Maardu linnapeaks.&lt;ref&gt;http://uudised.err.ee/v/eesti/d7cbb4b6-c943-469d-b7c4-0a096a6be2e3/maardu-linnapeaks-sai-valev-kald&lt;/ref&gt; Ta tagandati linnapea ametist 15. aprillil 2016.

2019. aastal alustas ta tööd geograafiaõpetajana [[Jüri Kool]], kus ta töötab tänapäevani.

&lt;ref name=&quot;&quot;&gt;Vahur Koorits. [http://digileht.epl.delfi.ee/uudised/maardu-linnapea-tagandati?id=74252417 Maardu linnapea tagandati]. [[Eesti Päevaleht]], 15. aprill 2016&lt;/ref&gt;

[[11. jaanuar]] [[2025]] osales ta poulaarse suunamudija videos nimega [[:en:Bonnie_Blue_(disambiguation)|Bonnie Blue]] ('''bonnie blue vs 1000 men)'''

== Okidoki looksmaxxing-kursus ==
'''Okidoki looksmaxxing-kursus''' on Valev Kaldiga seostatav lugu, mille kohaselt olevat ta 2010. aastate lõpus alustanud tegevust välimuse optimeerimise valdkonnas ning müünud ühe esimese looksmaxxing'u teemalise kursuse Eesti kuulutusteportaali Okidoki kaudu.

Loo kohaselt jõudis Kald järeldusele, et Eesti ühiskonnas oli tekkinud „tõsine vajadus paremate lõualuude järele“. Selle tulemusena olevat sündinud kursus '''„KALD LOOKSMAXXING™ – Administrative Facial Optimization System“'''.

Kursuse väidetav reklaamlause olevat olnud:&lt;blockquote&gt;„Kui inimene ei saa oma lõualuuga midagi ette võtta, siis mida ta üldse oma eluga teeb?“&lt;/blockquote&gt;

=== Kursuse müük ===
Kald olevat kursuse müümiseks valinud Okidoki, kuna tavapärased internetikoolituste platvormid ei olevat tema hinnangul pakkunud piisavalt „administratiivset usaldusväärsust“.

Kuulutus olevat avaldatud kategoorias „Muu“, sest Okidoki keskkonnas puudus sobiv kategooria näo optimeerimise jaoks.

Kuulutuse pealkiri olevat olnud:&lt;blockquote&gt;'''„LOOKSMAXXING PRO 3000 – TEIE NÄGU EI OLE VEEL LÕPLIK“'''&lt;/blockquote&gt;Kursuse hinnaks olevat märgitud 29,90 eurot, kuid väidetavalt pakuti esimestele huvilistele niinimetatud '''„Maardu Early Bird“''' hinda 11,11 eurot.

Soodustus olevat lõppenud iga päev kell 23:59 ning alanud järgmisel hommikul uuesti.

=== KALD-meetod ===
Kursuse keskseks metoodikaks olevat olnud '''KALD-meetod''', mille nime olevat tõlgendatud kui ''Kohalik Atraktsiooniline Lõualuu- ja Distsipliinisüsteem''.

Meetod koosnenud viiest põhikomponendist:

* kaalu optimeerimine;
* alalõua aktiveerimine;
* lõualuu visualiseerimine;
* dominantsi demonstratsioon;
* kaubamärgitasu.

Viimase komponendi vajalikkust olevat Kald põhjendanud väitega:&lt;blockquote&gt;„Kui meetodil pole TM-i, siis inimesed ei võta seda tõsiselt.“&lt;/blockquote&gt;

=== 14-päevane Maardu protokoll ===
Kursuse kõige tuntumaks osaks peetakse '''14-päevast Maardu protokolli'''.

Esimesel päeval tuli väidetavalt teha 73 profiilipilti. Teisel päeval tuli valida neist välja kõige vähem halb. Kolmandal päeval tuli valitud pilt kustutada ja protsessi korrata.

Neljandal päeval soovitati juua vett, magada vähemalt kaheksa tundi ja hinnata oma nägu ainult loodusliku valguse käes.

Viiendal päeval lisandus '''„administratiivne mewing“''', mille täpset tehnikat olevat käsitletud kursuse tasulises osas.

Kuuendal päeval tuli teha 10 000 sammu.

Seitsmendal päeval tuli lugeda Eesti haldusõiguse aluseid, et „arendada sisemist dominantsi“.

=== Geograafiline looksmaxxing ===
Kuna Kald tegutses hiljem geograafiaõpetajana, olevat tema metoodika üheks osaks kujunenud '''geograafiline looksmaxxing'''.

Selle teooria kohaselt mõjutavat inimese tajutavat atraktiivsust tema geograafiline asukoht ning ümbritsev pinnamood.

Kursuse materjalides olevat olnud '''PSL-geograafiline indekskaart''', mille kohaselt jagunesid Eesti piirkonnad järgmisteks tasemeteks:

* '''Tallinn – S+'''
* '''Maardu – SSS'''
* '''Jüri – A+'''
* '''Tartu – A'''
* '''Pärnu – B+'''
* '''Narva – individuaalne hindamine'''
* '''Võru – underrated'''
* '''Hiiumaa – looduslik mogger'''

Maardu erakordselt kõrget hinnangut olevat põhjendatud asjaoluga, et Kald oli seal linnapeana töötanud.

=== Eesti-Ametlik-Näoindeks ===
Kald olevat väidetavalt loonud ka omaenda PSL-i alternatiivi, mida tunti nime '''Eesti-Ametlik-Näoindeks''' ehk '''EANI''' all.

Indeks olevat ulatunud nullist kuni 108 punktini.

100 punkti ületanud inimese kohta kasutatud väidetavalt mõistet '''„riikliku tähtsusega nägu“'''.

108 punkti tähendanud '''„Linnapea Tier“''' taset.

Alla 20 punkti saavutanud isikule olevat soovitatud mitte alla anda, sest:&lt;blockquote&gt;„Isegi kõige halvema algmaterjali saab Excelis ilusaks teha.“&lt;/blockquote&gt;

=== Pedagoogiline mogging ===
Kursuse hilisemas versioonis olevat Kald ühendanud looksmaxxing'u oma õpetajakogemusega.

Selle tulemusena sündis väidetavalt '''„Pedagoogilise Moggingu“''' meetod.

Meetodi järgi tuli klassiruumi sisenedes avada uks täpselt 90 kraadi, teha kaks sammu, vaadata klassi vasakusse ülanurka ning jääda mõneks sekundiks vaikseks.

Tehnikat olevat nimetatud '''„Silent Jaw Entry“'''.

=== Kursuse eksam ===
Kursuse lõpetamiseks tuli väidetavalt sooritada 47 küsimusest koosnev KALD-eksam.

46 küsimust käsitlesid välimust, näoproportsioone ja eneseoptimeerimist.

# küsimus oli:

'''„Milline on Eesti suurim järv?“'''

Õige vastus oli Peipsi järv.

Vale vastuse korral olevat PSL-skoor langenud 4,5 punkti, kuna Kaldi sõnul ei olnud võimalik geograafiliselt optimeeritud inimest, kes ei tundnud Eesti geograafiat, pidada täielikult väljaarenenuks.

=== Väidetav rahvusvaheline mõju ===
Loo kohaselt olevat Kald saanud hiljem tähelepanu ka väljaspool Eestit.

Ühe versiooni kohaselt pakutud talle kursuse õiguste eest 17 000 USA dollarit, kuid ta olevat pakkumisest keeldunud, kuna ostja soovinud muuta kursuse nime '''„Jawmax Pro“'''.

Kald olevat sellele vastanud:&lt;blockquote&gt;„See ei ole lihtsalt jawmax. See on Eesti administratiivne näofunktsionalism.“&lt;/blockquote&gt;Hiljem olevat tema meetodile omistatud ka mõiste '''„Estonian Government Mogging“'''.

=== Okidoki müügirekord ===
Kursuse müügitulemuste kohta liiguvad erinevad arvud.

Kõige sagedamini mainitakse '''684 müüdud kursust''', mille põhjal olevat kogutulu ulatunud üle 13 000 euro.

Müüginumbrite päritolu ei ole teada ning puuduvad avalikult kontrollitavad müügiaruanded. Samuti ei ole säilinud teadaolevat täielikku koopiat algsest Okidoki kuulutusest.

Seetõttu põhinevad kursuse müügiarvud peamiselt hilisematel kirjeldustel ja edasi jutustatud versioonidel.

=== Pärand ===
Kaldi nimega seostatakse hiljem mitmeid mõisteid, sealhulgas '''Maardu mogging''', '''administratiivne mewing''', '''geograafiline PSL''', '''linnapea-tier lõualuu''' ja '''Eesti-Ametlik-Näoindeks'''.

Nende mõistete päritolu ja kasutamise kohta puuduvad ühtsed allikad.

Loo kõige sagedamini tsiteeritud lauseks peetakse:&lt;blockquote&gt;'''„Ära küsi, kas sa oled ilus. Küsi, kas su nägu on halduslikult korras.“'''&lt;/blockquote&gt;Okidoki looksmaxxing-kursuse lugu on säilinud peamiselt suulise ja internetipõhise pärimusena. Kursuse täpset avaldamisaega, müügikuulutuse algset sisu, müüdud eksemplaride arvu ega Kaldiga seotud metoodika tegelikku ulatust ei ole õnnestunud sõltumatute allikate põhjal kindlaks teha.

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Kald, Valev}}
[[Kategooria:Eestimaa Ühendatud Vasakpartei poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1984]]</text>
      <sha1>ixkxubrxeffnykefaopqzh8qzfw6dww</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valdur Napp</title>
    <ns>0</ns>
    <id>415516</id>
    <revision>
      <id>7227842</id>
      <parentid>6806123</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:36:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227842</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2315" sha1="5kxz8auya75b3zjvnih1yo89nchsh1p" xml:space="preserve">'''Valdur Napp''' ([[9. august]] [[1942]] – [[24. august]] [[2015]]) oli eesti [[arhitekt]].

Ta õppis aastatel [[1957]]–[[1961]] [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum|Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis]] hoonete sanitaartehnika erialal. Seejärel oli ta ajateenistuses [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]]. [[1964]]. aastal astus ta [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituuti]] arhitektuuri õppima, ülikooli lõpetas [[1969]]. aastal.

Õpingute kõrvalt töötas ta Üleliidulise Tarbijate Kooperatiivide Keskliidu projekteerimisbüroo Tallinna filiaalis, algul vanemtehniku, hiljem arhitektina. 

Pärast arhitektidiplomi saamist suunati ta Kohtla-Järve linna ehituse ja arhitektuuri osakonda arhitektiks; [[1971]]. aastal edutati linna peaarhitektiks. [[1977]]. aastal viidi ta üle Pärnu linna peaarhitekti ametikohale. Aastatel [[1982]]–[[1983]] töötas ta Ehituskomitee tsiviilehituse osakonna peaarhitektina, hiljem Pärnu rajooni ehituse ja arhitektuuri osakonnas arhitektina. Aastatel [[1992]]–[[1997]] oli ta taas Kohtla-Järve linna peaarhitekt. Seejärel töötas ta [[Aseri vald|Aseri vallavalitsuse]] abivallavanema ja majandusnõunikuna. [[2000]]. aastast oli ta vabakutseline arhitekt ja [[2005]]. aastal jäi pensionile.

Ta on teinud peamiselt administratiivtööd, aga koostanud ka planeeringuid. Näiteks osales ta Jõhvi-Ahtme generaalplaani ([[1977]]) ja Pärnu linna keskosa detailplaneerimise ([[1980]]) väljatöötamisel. [[1970]]. aastast projekteeris ta [[eramu]]id [[Ida-Viru maakond|Ida-Viru maakonnas]] ja [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]], kuid tuntuim tema projekteeritud eramu asub [[Tartu]]s aadressil [[Rukki tänav (Tartu)|Rukki]] 37. Lisaks projekteerimisele on ta paljude arhitektuuri- ja linnaehitusteemaliste artiklite autor ning kujundanud ka [[Kohtla-Järve lipp|Kohtla-Järve lipu]] (koos [[Tõnu Kukk|Tõnu Kukega]]). 

Ta oli [[1982]]. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Välislingid==
*[http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkunud-on-arhitekt-valdur-napp/ Lahkunud on arhitekt Valdur Napp]

{{JÄRJESTA:Napp, Valdur}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Kose kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1942]]
[[Kategooria:Surnud 2015]]</text>
      <sha1>5kxz8auya75b3zjvnih1yo89nchsh1p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Uno Prii</title>
    <ns>0</ns>
    <id>422312</id>
    <revision>
      <id>7227795</id>
      <parentid>5561969</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:18:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227795</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="647" sha1="kuiprixi6tojxr5c1wlxvkin4kv80ur" xml:space="preserve">'''Uno Prii''' ([[28. veebruar]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[27. november]] [[2000]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] päritolu [[Kanada]] [[arhitekt]]. 

Ta lõpetas aastal [[1943]] [[Tallinna Reaalkool]]i.
{{pooleli}}

Ta projekteeris umbes 250 ehitist, enamiku Kanadas Torontos, ent ka mujal [[Ontario|Ontario provintsi]]s ja USAs.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://isik.tlulib.ee/index.php?id=711

{{JÄRJESTA:Prii, Uno}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Kanada arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>kuiprixi6tojxr5c1wlxvkin4kv80ur</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227796</id>
      <parentid>7227795</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:22:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227796</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1095" sha1="lefj39p4w9vgd6c6jdm0lyzb56ev3rp" xml:space="preserve">'''Uno Prii''' ([[28. veebruar]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[27. november]] [[2000]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] päritolu [[Kanada]] [[arhitekt]]. 

Ta projekteeris umbes 250 ehitist, enamiku Kanadas Torontos, ent ka mujal [[Ontario|Ontario provintsi]]s ja USAs.

Uno Prii kasvas üles Eestis, kus tema isa oli arhitekt ja ehitaja. 

Ta lõpetas aastal [[1943]] [[Tallinna Reaalkool]]i.

1943. aastal lahkus Prii Soome ja 1944. aastal Rootsi. Ta õppis ja töötas Stockholmis tsiviilehitusinsenerina, kuid lahkus 1950. aastal Kanadasse. Ta tuli Torontosse, et õppida arhitektuuri, ja lõpetas 1955. aastal cum laude Toronto Ülikooli Arhitektuurikooli, kus ta oli õppinud Eric Arthuri käe all. Igal suvel töötas ta Eric Arthuri firmas Fleury &amp; Arthur kuni lõpetamiseni.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://isik.tlulib.ee/index.php?id=711

{{JÄRJESTA:Prii, Uno}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Kanada arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>lefj39p4w9vgd6c6jdm0lyzb56ev3rp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227797</id>
      <parentid>7227796</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:25:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227797</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2102" sha1="iyo3nfcap1fh0lyk4vy2ytdj8z6lhds" xml:space="preserve">'''Uno Prii''' ([[28. veebruar]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[27. november]] [[2000]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] päritolu [[Kanada]] [[arhitekt]]. 

Ta projekteeris umbes 250 ehitist, enamiku Kanadas Torontos, ent ka mujal [[Ontario|Ontario provintsi]]s ja USAs.

Uno Prii kasvas üles Eestis, kus tema isa oli arhitekt ja ehitaja. 

Ta lõpetas aastal [[1943]] [[Tallinna Reaalkool]]i.

1943. aastal lahkus Prii Soome ja 1944. aastal Rootsi. Ta õppis ja töötas Stockholmis tsiviilehitusinsenerina, kuid lahkus 1950. aastal Kanadasse. 
Ta tuli Torontosse, et õppida arhitektuuri, ja lõpetas 1955. aastal cum laude Toronto Ülikooli Arhitektuurikooli, kus ta oli õppinud Eric Arthuri käe all. Igal suvel töötas ta Eric Arthuri firmas Fleury &amp; Arthur kuni lõpetamiseni. 

Prii lõi oma arhitektuuribüroo 1957. aastal. Oma büroo omamine võimaldas tal uurida oma arhitektuurilist visiooni, mis erines tolleaegse domineeriva stiili, modernismi rõhutatud sirgjoontest ja lihtsatest vormidest. 1960. aastatel kasvas korterielu kiiresti populaarsuse kasvuks, kuna Torontosse saabus tuhandeid immigrante. Ka beebibuumi põlvkond sisenes tööjõuturule ja otsis mugavaid elamispindu. 

1960. aastad olid Prii kõige elurõõmsam ajastu, mil ta nägi paljude hoonete valmimist skulpturaalsete kurvide ja kunstipäraste detailidega, mille poolest ta tuntuks sai. Sel ajastul kasutas Prii ära uusi betoonlibisemisvorme, mis libisesid hoonetele üles betooni valamise ajal. Arhitekt edendas oma skulpturaalseid disainiideid kirglikult. Toronto ehitaja Harry Hiller, ametilt Poola päritolu puusepp, oli üks klient, kes oli Prii visioonile avatud, ja just tema jaoks arendas Prii välja mõned oma tuntumad kortermajad, sealhulgas Walmer Road 35 ja 44 ning Prince Arthur Avenue 20.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://isik.tlulib.ee/index.php?id=711

{{JÄRJESTA:Prii, Uno}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Kanada arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>iyo3nfcap1fh0lyk4vy2ytdj8z6lhds</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227798</id>
      <parentid>7227797</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:28:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227798</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2201" sha1="g65vwlnv0437phu9biifc05zwf9eawb" xml:space="preserve">'''Uno Prii''' ([[28. veebruar]] [[1924]] [[Tallinn]] – [[27. november]] [[2000]] [[Toronto]], [[Kanada]]) oli [[Eesti]] päritolu [[Kanada]] [[arhitekt]]. 

Ta projekteeris umbes 250 ehitist, enamiku Kanadas Torontos, ent ka mujal [[Ontario|Ontario provintsi]]s ja USAs.

Uno Prii kasvas üles Eestis, kus tema isa oli arhitekt ja ehitaja. 

Ta lõpetas aastal [[1943]] [[Tallinna Reaalkool]]i.

1943. aastal lahkus Prii Soome ja 1944. aastal Rootsi. Ta õppis ja töötas Stockholmis tsiviilehitusinsenerina, kuid lahkus 1950. aastal Kanadasse. 
Ta tuli Torontosse, et õppida arhitektuuri, ja lõpetas 1955. aastal cum laude Toronto Ülikooli Arhitektuurikooli, kus ta oli õppinud Eric Arthuri käe all. Igal suvel töötas ta Eric Arthuri firmas Fleury &amp; Arthur kuni lõpetamiseni. 

Prii lõi oma arhitektuuribüroo 1957. aastal. Oma büroo omamine võimaldas tal uurida oma arhitektuurilist visiooni, mis erines tolleaegse domineeriva stiili, modernismi rõhutatud sirgjoontest ja lihtsatest vormidest. 1960. aastatel kasvas korterielu kiiresti populaarsuse kasvuks, kuna Torontosse saabus tuhandeid immigrante. Ka beebibuumi põlvkond sisenes tööjõuturule ja otsis mugavaid elamispindu. 

1960. aastad olid Prii kõige elurõõmsam ajastu, mil ta nägi paljude hoonete valmimist skulpturaalsete kurvide ja kunstipäraste detailidega, mille poolest ta tuntuks sai. Sel ajastul kasutas Prii ära uusi betoonlibisemisvorme, mis libisesid hoonetele üles betooni valamise ajal. Arhitekt edendas oma skulpturaalseid disainiideid kirglikult. Toronto ehitaja Harry Hiller, ametilt Poola päritolu puusepp, oli üks klient, kes oli Prii visioonile avatud, ja just tema jaoks arendas Prii välja mõned oma tuntumad kortermajad, sealhulgas Walmer Road 35 ja 44 ning Prince Arthur Avenue 20. 

2007. aasta seisuga oli Toronto pärandvara inventuuris loetletud 16 Prii projekteeritud hoonet.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*http://isik.tlulib.ee/index.php?id=711

{{JÄRJESTA:Prii, Uno}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Kanada arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eestlased Kanadas]]
[[Kategooria:Sündinud 1924]]
[[Kategooria:Surnud 2000]]</text>
      <sha1>g65vwlnv0437phu9biifc05zwf9eawb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Harju-Madise uus kalmistu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>422641</id>
    <revision>
      <id>7228080</id>
      <parentid>7011602</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:18:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228080</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1501" sha1="56fmc7n60zsf27wgs6u0047lsm2d8lr" xml:space="preserve">'''Harju-Madise uus kalmistu''' on [[kalmistu]] [[Harju-Madise kihelkond|Harju-Madise kihelkonnas]], praeguse haldusjaotuse järgi [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]] [[Madise (Lääne-Harju)|Madise]] külas.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;&gt;{{Kultuurimälestis|14420}} (vaadatud 12.12.2015)&lt;/ref&gt;

Kalmistu jääb [[Harju-Madise kirik]]ust linnulennult umbes 1 km idakirdesse.

Rajati arvatavasti 20. sajandi teisel aastakümnel, sest sinna hakati matma 1915. aastal. Samal aastal ehitati ka surnukuur.&lt;ref&gt;[[Anne Lass|Anne Nurga]]. Harju rajooni kalmistud II. Harju-Madise, Harju-Risti, Juminda, Jõelähtme. Tallinn 1982. Eesti Rahvusarhiiv, RA ERA.T-76.1.10996&lt;/ref&gt; Kalmistu tunnistati 1998. aastal riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.&lt;ref name=&quot;Kultuurimälestis&quot;/&gt; Kalmistu kaguservas on vangide matmispaik suuruses 30x20 m. Matmised sinna on toimunud II maailmasõja paiku. Kalmistust üle välja itta-kagusse jääval alal asub uuem vangide matmispaik.

Madise uuele kalmistule on maetud kunagised Padise kandi majandijuhid [[Herbert Vaikmaa]] ning [[Lembit Lepik]] ja muusik [[Verner Õunroos]]. Samuti sordiaretaja, akadeemik Julius Aamissepa vanemad. 

==Vaata ka==
*[[Harju-Madise vana kalmistu]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*{{Kultuurimälestis|14420}}

{{koord}}
[[Kategooria:Harju-Madise kihelkonna kalmistud]]
[[Kategooria:Lääne-Harju vald]]
[[Kategooria:Harju maakonna kalmistud]]
[[Kategooria:Harju maakonna kultuurimälestised]]</text>
      <sha1>56fmc7n60zsf27wgs6u0047lsm2d8lr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Rein Luup</title>
    <ns>0</ns>
    <id>428765</id>
    <revision>
      <id>7227830</id>
      <parentid>7096449</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:25:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227830</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1661" sha1="2mxrfn74xjrqywmv88btiyd84lyfiru" xml:space="preserve">[[Pilt:Holocaust Memorial in Estonia.jpg|pisi|Holokausti ohvrite mälestusmärk Klooga koonduslaagri kunagises asukohas (arhitekt Rein Luup, kunstnik [[Heino Müller]])]]
'''Rein Luup''' ([[5. november]] [[1943]] [[Tallinn]] – [[16. juuni]] [[2007]]) oli eesti arhitekt.&lt;ref name=&quot;EKABL&quot;&gt;[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn 1996. Lk 285&lt;/ref&gt;

Ta lõpetas aastal [[1971]] [[ERKI]] õhtuse osakonna arhitektina.

Aastatel 1965–1991 töötas ta [[Eesti Projekt]]is.&lt;ref name=&quot;EKABL&quot;/&gt; Aastatel 1991–1993 töötas ta arhitektuuribüroos [[Masso ja Luup]].&lt;ref name=&quot;EKABL&quot;/&gt; Aastast 1993 töötas ta arhitektuuribüroos [[Luup (arhitektuuribüroo)|Luup]].&lt;ref name=&quot;EKABL&quot;/&gt;

==Töid==
*1976 [[Johann Köler]]&lt;nowiki/&gt;i [[Johann Köleri monument|monument (Viljandis)]]
*1978 [[A. H. Tammsaare mälestusmärk]] (Tallinnas)&lt;ref name=&quot;EKABL&quot; /&gt;
*1985 Pronksi 9, Tallinn
*1992 Narva maantee 24, Tallinn

== Tunnustus ==
* 1980 [[Kristjan Raua preemia]] ([[Jaan Sihver|Jaan Sihveri]] monument Viljandis, koos skulptor [[Aleksander Kaasik|Aleksander Kaasikuga]])
* 1995 [[Eesti Vabariigi kultuuripreemia]] (1994. aastal [[Klooga|Kloogale]] püstitatud Eestis hukatud juutide mälestusmärgi eest (kunstnik [[Heino Müller|Heino Müller)]])

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*[[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. Tallinn 1996. Lk 285

{{JÄRJESTA:Luup, Rein}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:NSV Liidu riikliku preemia laureaadid]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]
[[Kategooria:Surnud 2007]]</text>
      <sha1>2mxrfn74xjrqywmv88btiyd84lyfiru</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Helmi Sakkov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>429424</id>
    <revision>
      <id>7227866</id>
      <parentid>6754936</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:58:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227866</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1322" sha1="nqd1hf8gt2ngvfuseewdh9mydxb55eb" xml:space="preserve">'''Helmi Sakkov''' ([[1966]]. aastani '''Helmi Vainikka'''; sündinud [[23. veebruar]]il [[1943]] [[Rakvere]]s) on eesti arhitekt.

Ta sündis [[1943]]. aastal [[Rakvere]]s kooliõpetaja perekonnas. 

==Haridus==
[[1961]]. aastal lõpetas ta [[Kose Keskkool]]i ja [[1968]]. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri erialal.

==Töökohad==
[[1968]]. aastast töötas ta [[Eesti Projekt]]i Tartu osakonnas. Aastatel [[1973]]–[[1976]] elas ta [[Alžeeria]]s ja [[1984]]–[[1988]] [[Madagaskar]]il, kus ta abikaasa ajutiselt töötas. [[1992]]. aastast on ta tegutsenud eraettevõtjana. 

==Liikmesus==
* [[1975]] [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige 
* [[1989]]–[[1992]] Eesti Arhitektide Liidu Tartu osakonna esimees

== Isiklikku ==
Tema vend oli matemaatik [[Gennadi Vainikko]].

Ta abiellus [[1966]]. aastal mehaanikateadlase ja [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] õppejõu [[Elmar-Oskar Sakkov]]iga, neil sündisid pojad [[Erik Sakkov|Erik]] ja [[Sven Sakkov|Sven]].

== Kirjandus ==
* Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

{{JÄRJESTA:Sakkov, Helmi}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti ingerisoomlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1943]]</text>
      <sha1>nqd1hf8gt2ngvfuseewdh9mydxb55eb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ela Tomson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>433734</id>
    <revision>
      <id>7227849</id>
      <parentid>6596579</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:39:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227849</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8668" sha1="b2c4pco5xtcg39o4y7bz5ye6lvqcxi3" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Ela Tomson
| sünninimi = Ela Liimeon
| sünniaeg = {{sünniaeg|1945|2|16}}
| sünnikoht = [[Pärnu]]
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| tegevusala = [[ajakirjanik]], õpetaja, poliitik
| erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]
}}

'''Ela Tomson''' (aastani 1965 '''Liimeon''', 1965–1973 '''Unt'''; sündinud [[16. veebruar]]il [[1945]] [[Pärnu]]s) on eesti endine [[teleajakirjanik]], toimetaja ja poliitik.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tomson_ela |pealkiri=Tomson, Ela |väljaanne=Eesti Entsüklopeedia |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta oli aastatel 2003–2007 [[X Riigikogu]] liige ning on 2026. aasta seisuga [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja selle haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Tomson lõpetas 1967. aastal [[Tartu Riiklik Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] ajakirjanduse erialal.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt; Ülikooliõpingute ajal töötas ta [[Vanemuine (teater)|Vanemuises]] [[Kaarel Ird]]i assistendina.&lt;ref name=&quot;NaisedRK&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/369190 |pealkiri=Naised Eesti parlamendis 1917–1940, 1992–2019 |väljaanne=Riigikogu Kantselei |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ajakirjanduslik tegevus==
Aastatel 1968–1972 töötas Tomson [[Eesti Telefilm]]i toimetajana. Ta kirjutas muu hulgas stsenaariume filmidele „Kuldtõld“, „Säärane Ird“, „Setu laulud“, „Mäng“, „Tüdrukud“, „Mineviku heli“ ja „Õpetaja“.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Aastatel 1972–1992 töötas ta [[Eesti Televisioon]]is toimetajana. Ta toimetas ja juhtis kultuuri-, publitsistika- ja portreesaateid ning osales suurte kultuurisündmuste teleülekannete tegemisel. Tema tuntumate saatesarjade hulka kuulusid „[[Järjehoidja]]“, „[[Laupäevastuudio]]“ ja „[[Prillitoos]]“.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;NaisedRK&quot; /&gt;

Aastatel 1992–1994 oli Tomson [[Pärnu Raadio]] peatoimetaja ning aastatel 1994–2000 Eesti Televisiooni hanketoimetuse peatoimetaja.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

==Töö Pärnus==
Aastatel 2000–2003 töötas Tomson [[Pärnu Ühisgümnaasium]]is õpetajana ning aastatel 2001–2003 Pärnu Linnavalitsuse välissuhete ja protokollinõunikuna.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Alates 2008. aastast töötas ta Pärnu Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitjana, vastutades eelkõige kultuuri- ja spordivaldkonna eest.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuAreng&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4260/9201/5013/arengukava.pdf |pealkiri=Pärnu linna arengukava aastani 2025 |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2018. aastast töötab Tomson Jana Trink Erakoolis eesti ja inglise keele õpetajana. Ta õpetab muu hulgas eesti keelt võõrkeelena.&lt;ref name=&quot;Trink&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.janatrinkerakool.ee/%C3%B5petajad-juhendajad |pealkiri=Õpetajad ja juhendajad |väljaanne=Jana Trink Erakool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Tomson alustas erakondlikku tegevust [[Res Publica]]s. [[2003. aasta Riigikogu valimised|2003. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Res Publica nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas, kogus 1652 häält ja sai ringkonnamandaadi.&lt;ref name=&quot;RK2003&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/uploads/misc/Valimised_Eestis_1992-2015.pdf |pealkiri=Valimised Eestis 1992–2015 |väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===X Riigikogu===
Tomson oli [[X Riigikogu]] liige aastatel 2003–2007. Ta kuulus Res Publica fraktsiooni ja Riigikogu väliskomisjoni.&lt;ref name=&quot;RKX&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2014/11/X_statistikakogumik.pdf |pealkiri=X Riigikogu statistikakogumik |väljaanne=Riigikogu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Riigikogu liikmena kuulus ta [[Ringhäälingunõukogu]]sse ning Eesti delegatsiooni [[OSCE Parlamentaarne Assamblee|OSCE Parlamentaarses Assamblees]].&lt;ref name=&quot;ERRnõukogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://info.err.ee/981733/eesti-rahvusringhaalingu-noukogu-eelmised-koosseisud |pealkiri=Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu eelmised koosseisud |väljaanne=ERR |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;OSCE&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigikogu.ee/pressiteated/valiskomisjoni-istungilt/ |pealkiri=Väliskomisjoni istungilt |väljaanne=Riigikogu |aeg=5. mai 2003 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Tomson Res Publica nimekirjas Pärnus ja kogus 41 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2005&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/2122103/parnu-linnavolikokku-purginute-pingerida-erakondade-kaupa |pealkiri=Pärnu linnavolikokku pürginute pingerida erakondade kaupa |väljaanne=Pärnu Postimees |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2007. aasta Riigikogu valimised|2007. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas Pärnumaal ja kogus 526 häält, kuid Riigikokku ei osutunud.&lt;ref name=&quot;RK2007&quot;&gt;{{netiviide |url=https://dspace.ut.ee/bitstreams/4b6afd74-092b-4589-aff0-1ab72738c85e/download |pealkiri=Pärnumaa valimistulemus |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Tomson Isamaa nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas kandidaadina number 1177. Ta kogus 501 häält ega osutunud valituks.&lt;ref name=&quot;RK2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-12-voting-result.html |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2021. aastast on Tomson Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjon2026&quot; /&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta Isamaa nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas kandidaadina number 401 ja kogus 297 häält. Ta Riigikokku ei osutunud.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/ru/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/12 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Tomson Pärnus Isamaa nimekirjas kandidaadina number 104. Ta kogus 148 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Tomson Pärnu linnavolikogu Isamaa fraktsiooni ning on haridus- ja kultuurikomisjoni esimees ja sotsiaalkomisjoni liige.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjon2026&quot; /&gt;

Tomson kuulub jätkuvalt Isamaa erakonda ning on Isamaa Suur-Pärnu osakonna juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;IsamaaPärnumaa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://isamaa.ee/parnumaapk/ |pealkiri=Pärnumaa piirkond |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* 2005 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;{{EVkavaler|4687}}&lt;/ref&gt;
* 2021 – [[Pärnu teenetemärk]] Pärnu kultuurielu pikaaegse rikastamise ja juhtimise eest&lt;ref name=&quot;PärnuTeenetemark&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/teenetemark |pealkiri=Pärnu teenetemärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Tomson oli aastatel 1965–1973 abielus kirjaniku ja lavastaja [[Mati Unt|Mati Undiga]]. Hiljem oli ta abielus Enn Tomsoniga.&lt;ref name=&quot;ETBL&quot; /&gt;

Alates 1994. aastast oli tema abikaasa filmirežissöör ja operaator [[Mati Põldre]], kellega ta oli abielus kuni Põldre surmani 2023. aastal.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Tomson, Ela}}
[[Kategooria:Eesti teleajakirjanikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:X Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1945]]</text>
      <sha1>b2c4pco5xtcg39o4y7bz5ye6lvqcxi3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>WAF</title>
    <ns>0</ns>
    <id>434279</id>
    <revision>
      <id>7228074</id>
      <parentid>6416693</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:54:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228074</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2030" sha1="44iglai8pnxmyvw8l9j4fkqe2dmnb1q" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti erahuvialakool, mis asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] (''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* Laste laulukool – 3–11-aastased lapsed; 
* Noorteakadeemia – 11–17-aastased noored; 
* Täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast; 
* Vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

==Kooli kasvandikke==
* Ott Lepland
* Liis Lemsalu
* Norman Salumäe
* [[Margit Viirma]]
* [[Ant Nurhan]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>44iglai8pnxmyvw8l9j4fkqe2dmnb1q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228077</id>
      <parentid>7228074</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:57:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228077</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2049" sha1="218ack3nlelwjymb06fa90vj8i4wi1z" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti eraalgatuslik huvikool, mis asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>218ack3nlelwjymb06fa90vj8i4wi1z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228084</id>
      <parentid>7228077</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:26:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Tantsukooli osa</comment>
      <origin>7228084</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3330" sha1="tgwq7qe1fwlgiso6b9vt4wt4bu6pwsz" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti eraalgatuslik huvikool, mis asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

==WAF laulukool==
Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus toona välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle kümmekond aastat tagasi tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>tgwq7qe1fwlgiso6b9vt4wt4bu6pwsz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228086</id>
      <parentid>7228084</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:30:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228086</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3311" sha1="6ghsdqed3amqbj1ax6u9g1evpwhmvlv" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti eraalgatuslik huvikool, mis asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

==WAF laulukool==
Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus toona välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>6ghsdqed3amqbj1ax6u9g1evpwhmvlv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228098</id>
      <parentid>7228086</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:48:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228098</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3623" sha1="ngh57gcwvywvql7okvdj9ikcrb3qek0" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal avati Tallinnas tegutsev laulukool.

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus toona välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>ngh57gcwvywvql7okvdj9ikcrb3qek0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228101</id>
      <parentid>7228098</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:54:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228101</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3878" sha1="fyelhadu2i7whc4d0s21au3ozi19ruj" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal avati Tallinnas tegutsev laulukool.

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus toona välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>fyelhadu2i7whc4d0s21au3ozi19ruj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228103</id>
      <parentid>7228101</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:59:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228103</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3896" sha1="mslu6e78ahyb4ze58rbqfu5up5pz6q4" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal avati Tallinnas tegutsev laulukool.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus tantsukooli asutas aegu välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>mslu6e78ahyb4ze58rbqfu5up5pz6q4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228106</id>
      <parentid>7228103</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:06:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228106</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4039" sha1="4o7t8sjp2uo9mpl6wt0bv4akspq0oxi" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal asutati mittetulundusühing WAF&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80226161/Mittetulundus%C3%BChing-WAF Mittetulundusühing WAF ja avati Tallinnas tegutsev laulukool.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus tantsukooli asutamise aegu välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>4o7t8sjp2uo9mpl6wt0bv4akspq0oxi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228109</id>
      <parentid>7228106</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:10:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228109</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4150" sha1="dk320gw40c45ejaoxordheeo9byllhf" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal asutati mittetulundusühing WAF&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80226161/Mittetulundus%C3%BChing-WAF Mittetulundusühing WAF] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; ja avati Tallinnas tegutsev laulukool. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus tantsukooli asutamise aegu välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastased lapsed;
* noorteakadeemia – 11–17-aastased noored;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastast kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>dk320gw40c45ejaoxordheeo9byllhf</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228112</id>
      <parentid>7228109</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:13:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228112</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4163" sha1="9gpsu6kp6xqrz2tk2rle50lddhu3bpo" xml:space="preserve">'''Laulu- ja tantsukool WAF''' on Eesti huvikool, mis sai alguse aprillis 2002 [[Pärnu]]s tegutsema hakanud osaühingust WAF Management. Huvikoolis õpetati tantsu.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; 2005. aastal asutati mittetulundusühing WAF&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/80226161/Mittetulundus%C3%BChing-WAF Mittetulundusühing WAF] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; ja avati Tallinnas tegutsev laulukool. 2021. aastal avati kooli filiaalidena WAF-i Tartu ja Pärnu laulukool.

==Tantsukool WAF Dance==
WAF tantsukooli asutasid 2002. aastal tantsupedagoogid [[Villiko Kruuse]], [[Meeli Pärna]], [[Marko Sassjan]], Edda Lüll ja Kaido Lüll ning kooli asus juhatama Meeli Pärna. Kool andis nii rühma- kui ka individuaalõpet ning tegutses peamiselt Pärnus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt; Kooli tantsutreenerite seas on olnud näiteks Annika Viibus, Ann-Marii Reiväli, Liina Ojatamm, Karoline Suhhov, Meeli Pärna, Mark Monak ja Markus Monak.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Alates 2023/2024. õppeaastast antakse tantsukoolis ainult individuaalõpet.&lt;ref&gt;[https://parnu.waf.ee/dance/ Tantsukooli tutvustus] WAF tantsukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt; Kool on spetsialiseerunud näitlejate ja tantsijate lavalise liikumise väljaõppele ja viimistlemisele.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company/10838224/osa%C3%BChing-WAF-Management Osaühing WAF Management] Äriregistris. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Tantsukooli nime &quot;WAF Dance&quot; pakkus tantsukooli asutamise aegu välja [[Nele-Liis Vaiksoo]], kes tuletas selle varem tegutsenud ansambli Family nimest. Akronüüm WAF tähendab &quot;We Are Family&quot; ('me oleme perekond').&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/368447/tantsukool-waf-dance-tahistas-10-sunnipaeva Tantsukool WAF Dance tähistas 10. sünnipäeva]. ERR Uudised, 04.04.2012.&lt;/ref&gt;

==WAF laulukool==
WAF laulukool asutati [[Tallinn]]as aadressil [[Paldiski maantee]] 25 tegutsevana 2005. aastal. 2021. aastal avati kooli filiaalidena ka Tartu ja Pärnu laulukool.&lt;ref&gt;[https://eeter.err.ee/290994/galerii-waf-laulukool-lopetas-11-hooaja-kontserdiga-vaba-laval Galerii: WAF laulukool lõpetas 11. hooaja kontserdiga Vaba Laval] ERR Eeter, 29.05.2016.&lt;/ref&gt; 

Koolis õpetatakse [[vokaaltehnika]]t (sh vokaaltehnikat [[CVT]] – ''Complete Vocal Technique''), [[koorilaul]]u, [[tants]]u ja [[solfedžo]]t. Lisaks põhiõppe vokaaltehnikale saab valikkursustel õppida saateklaverit, džäss-solfedžot, laulukirjutamist, laulusõnade kirjutamist, muusika produtseerimist jm.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/kursused-ja-hinnad/valikkursused/ Valikkursused] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli astmed vanuserühmade kaupa:
* laste laulukool – 3–11-aastastele lastele;
* noorteakadeemia – 11–17-aastastele noortele;
* täiskasvanute vokaaltehnika kursused – alates 17. eluaastast;
* vokaaltehnika eelkursused ehk viisipidamatute kursused – alates 17-aastastest kõigile, kes soovivad arendada oma viisipidamise oskust. Ülemist vanusepiirangut ei ole.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/sisseastumiskatsed/katsed-tallinnas-tartus-parnus/ Laulukooli tutvustus] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Laulukooli juhataja ja üks õpetajaid on [[Kadri Koppel]] (Maiken). WAF kooli õpetaja ja koori dirigent on [[Anneli Pilpak]]. Kooli õpetajate seas on ka tuntud lauljad [[Bert Pringi]], [[Kaire Vilgats]], [[Ott Lepland]], [[Norman Salumäe]] jt.&lt;ref&gt;[https://waf.ee/inimesed/ Inimesed] WAF laulukooli kodulehel. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

Kooli kasvandike seas on näiteks Ott Lepland, Liis Lemsalu, Norman Salumäe, [[Margit Viirma]], [[Ant Nurhan]] jpt.

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.waf.ee Kooli koduleht]
*[https://www.facebook.com/wafkool/ Kool Facebookis]

[[Kategooria:Eesti muusikakoolid]]
[[Kategooria:Eesti tants]]
[[Kategooria:Tallinna koolid]]</text>
      <sha1>9gpsu6kp6xqrz2tk2rle50lddhu3bpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Meelis Press</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440497</id>
    <revision>
      <id>7227856</id>
      <parentid>6619791</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:47:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227856</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3486" sha1="jhv9kvc3iv6n1rri9ivpfwtl51u0kgz" xml:space="preserve">{{viita}}'''Meelis Press''' (sündinud [[12. august]]il [[1965]]) on Eesti arhitekt ja sisearhitekt.

Ta lõpetas 1980. aastal [[Tallinna 10. Keskkool|Tallinna 10. Keskkooli]] põhiastme ja 1984. aastal [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]i tsiviil- ja põllumajanduse ehituse eriala. Aastatel 1986–1988 õppis ta [[TPI|Tallinna Polütehnilises Instituudis]] tsiviil- ja tööstusehituse erialal, 1988–1989 [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]] arhitektuuri erialal ning 1992. aastal lõpetas ta [[Tallinna Kunstiülikool]]is sisearhitektuuri eriala.

Aastatel 1986–1988 töötas ta sisearhitektina [[EKE Projekt]]is, 1988–1994 Enn Laansoo Arhitektuuribüroos. 2008–2009 oli ta [[Eesti Kunstiakadeemia]] dotsent. 1995. aastast on ta [[M. Pressi Arhitektuuribüroo]] arhitekt ja loovjuht.

==Töid==
*[[Eesti Vabariigi suursaatkond Londonis]], sisekujunduse osa, 2002
*[[Tallink City Hotel]], Tallinn. Arhitektuur ja sisekujundus, 2004
*[[Savoy hotell]], Tallinn. Sisekujundus, 2005
*[[Ülemiste hotell]], Tallinn. Sisekujundus, 2005
*[[Elion]]i peakontori administratsiooniploki sisekujundus, 2005
*TTP ärihoone Merivälja teel/ Mähe tee 1, Tallinn. Arhitektuur ja sisekujundus, 2006 
*[[Tallinna Kaubamaja]] meesteosakonna sisekujundus, 2006
*[[Swissôtel Tallinn]]. Sisekujundus, 2007  
*[[Tornimäe Ärikeskus]]. Sisekujundus, 2007
*[[Tallinki büroohoone|Tallinki peakorter]] Tallinnas. Arhitektuur ja sisekujundus, 2008
*Mardan Palace Hotel, [[Antalya]], Türgi. La Brasserie restorani, Arbati restorani, Jazz Bari, Theatro Bari, Monkey Clubi, Bowlingu, õue välibasseinide ja ümbritsevate õuealade sisekujundus, 2010
*[[Tallink Riga Hotel]], [[Riia]]. Sisekujundus, 2011
*Katamaraan Ocean Explorer C60. Sisekujundus, 2013
*Sound Garden Hotel, [[Varssavi]]. Sisekujundus, 2014
*Power Boat Carmen Yachts 60. Välis- ja sisekujundus, 2014
*[[Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi]] 3 kortermaja Tallinnas, arhitektuuri ja üldalade sisekujunduse osa, 2014
*[[Hilton Tallinn Park]]i hotell. Arhitektuuri osa ja [[Olympic Casino]] sisekujundus, presidendisviidi sisekujundus, 2016
*Novira Plaza üldalade sisekujundus, 2016

==Liikmesus==
Meelis Press on [[Eesti Sisearhitektide Liit|Eesti Sisearhitektide Liidu]] liige.

==Tunnustus==
*2005 Eesti parim betoonehitis, Ülemiste hotelli sisekujunduse eest
*2006 Eesti parim betoonehitis, peapreemia TTP kontorihoone eest
*2006 Eesti sisearhitektide liidu preemia, parim interjöör, TTP büroohoone eest
*2008 Eesti parim betoonehitis, peapreemia Tallinki kontorihoone eest

==Välislingid==
*Kerttu Soans. [https://arhiiv.err.ee/vaata/kuusundmus-maile-grunberg-ja-meelis-press Kuusündmus. Maile Grünberg ja Meelis Press]. Saade Eesti Raadio sarjast &quot;[[Keskööprogramm]]&quot;, 7. mai 2000
*Susan Lahesalu. [http://www.aripaev.ee/uudised/2007/03/04/meelis-press-ettemotlev-arhitekt Meelis Press – ettemõtlev arhitekt]. Äripäev, 5. märts 2007
*Urmas Oja. [http://publik.delfi.ee/news/mitmesugust/arhitekt-meelis-pressi-valismaised-vagiteod?id=18375612 Arhitekt Meelis Pressi välismaised vägiteod]. Delfi, 6. märts 2008
*Karoliina Vasli. [http://www.ohtuleht.ee/331059/22miljardilise-hotelli-turgis-projekteerisid-eestlased 22miljardilise hotelli Türgis projekteerisid eestlased]. Õhtuleht, 27. mai 2009

{{JÄRJESTA:Press, Meelis}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti sisearhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1965]]</text>
      <sha1>jhv9kvc3iv6n1rri9ivpfwtl51u0kgz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jüri Renter</title>
    <ns>0</ns>
    <id>440919</id>
    <revision>
      <id>7227863</id>
      <parentid>4453279</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:54:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227863</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="849" sha1="2o50fe2gyo3gphnp8ap08avptgsfkt9" xml:space="preserve">{{allikad}}
'''Jüri Renter''' ([[13. märts]] [[1952]] [[Tallinn]] – [[6. juuli]] [[2016]]) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas aastal [[1970]] [[Tallinna 46. Keskkool]]i ja aastal [[1975]] [[ERKI]] arhitektina.

Ta töötas aastatel [[1975]]–[[1989]] (vaheaegadega) [[Eesti Ehitusmälestised|Eesti Ehitusmälestistes]]. Aastatel [[1989]]–[[1993]] töötas ta arhitektbüroos R-Projekt OÜ, aastatel [[1993]]–{{kas|[[1997]]}} aktsiaseltsis &quot;Stenhus&quot;. Aastast [[1997]] tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana &quot;''Jüri Renteri arhitektuuribüroos Kuus''&quot;.
{{pooleli}}

== Kirjandus ==
*Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Tallinn 1996

{{JÄRJESTA:Renter, Jüri}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2016]]</text>
      <sha1>2o50fe2gyo3gphnp8ap08avptgsfkt9</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Monoplaatarvuti</title>
    <ns>0</ns>
    <id>442129</id>
    <revision>
      <id>7227980</id>
      <parentid>6979359</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T01:21:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227980</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="13919" sha1="7n0p6xdgib7l4qqsx8ecb92gdsu1iwj" xml:space="preserve">[[Fail:Raspberry-Pi-2-Bare-BR.jpg|pisi|Plaatarvuti Raspberry Pi 2 mudel B, mille sarnaseid kasutatakse täna [[arvutitehnika]] ja [[informaatika]] õppekavades.]]
'''Monoplaatarvuti''' ehk '''plaatarvuti''' ([[Inglise keel|inglise keeles]] ''single-board computer'' ehk SBC) on [[arvuti]], mille kõik komponendid paiknevad ühel [[Trükkplaat|trükkplaadil]]. Sellel on olemas mikroprotsessor, arvutigraafika võimekus, sisend/väljund suhtlus, RAM ja muud funktsioonid sarnaselt tänaste [[Personaalarvuti|personaalarvutitega]]. Plaatarvuti tähtis osa on [[Süsteemikiip|ühe-kiibi-arvuti (SoC)]], mis tagab ühe [[Integraallülitus|integraallülitiga]] olulisemad arvuti funktsioonid (protsessori, ühendatavuse jm). Kuigi laienduspesi ei ole tavaliselt plaadil, siis mõned tootjad on täna ka need trükkplaadile mahutanud. 

Plaadil olevad ühendusliidesed võimaldavad suhtlust eri [[Arvuti lisaseadmed|perifeeriaseadmetega]]: monitoride, USB-seadmete, kõlarite ning muuga. Tavaliselt kasutatakse oma andmete ja konfiguratsiooni salvestamiseks [[Secure Digital|mikro-SD kaarti]]. Sisend/väljund loogikat saab teostada [[GPIO]] viikude kaudu. Toide antakse näiteks [[Universaalne jadasiin|USB]]-kaabliga ja selle kaudu on tavaliselt võimalik ka andmevahetus arvutiga, mille külge kinnitatuna on võimalus laadida arvutile peale uusi programme. &lt;ref name=&quot;what-are-s&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What Are Single Board Computers? - Guides - Rowse |url=https://www.rowse.co.uk/blog/post/what-are-single-board-computers |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=www.rowse.co.uk |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samuti on teatud plaatarvutite mudelitel olemas andmete edastuseks [[Wi-Fi]] ja [[Bluetooth]] võimekus. [[Ethernet]] ja [[Stereofoonia|stereoheli]] pesad võivad ka olla lisatud. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mis on Raspberry Pi – metshein.com |url=https://www.metshein.com/unit/mis-on-raspberry-pi/ |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=www.metshein.com }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Levinud operatsioonisüsteemid plaatarvutitel on [[Linux]] ja [[Android (operatsioonisüsteem)|Android]], mis mõlemad on [[Vabavara|vaba tarkvaralised]] ehk avatud lähtekoodiga. Nimetatud asjaolu tagab avatuma riist- ja tarkvara, mida saab muuta vastavalt tegevusele. &lt;ref name=&quot;what-is-a&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=What is a Single-Board Computer (SBC)? |url=https://www.esper.io/blog/what-is-a-single-board-computer-sbc |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=www.esper.io |keel=en}}&lt;/ref&gt; 

== Ajalugu ==
[[Fail:MMD-1 world first true single board computer.jpg|pisi|Maailma esimene plaatarvuti MMD-1.]]
Esimeseks plaatarvutiks saab lugeda masinat esialgse nimega “dyna-micro”, mille joonised avaldati ajakirjas [[:en:Radio-Electronics|Radio-Electronics]] aastal 1976. Samal aastal hakkas arvutitootja E&amp;L Instruments seda looma ning pani sellele nimeks “Mini Micro Designer 1” (MMD-1). CPU kiirus oli 2 MHz, RAMi oli süsteemil 2 kB ning kasutajale 1 kuni 4 kB. Eesmärk oli luua programmeeritav mikrokontroller elektroonika toodete prototüüpimiseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MMD-1 |url=https://www.oldcomputermuseum.com/mmd-1.html |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=www.oldcomputermuseum.com}}&lt;/ref&gt; Hiljem sai MMD-1 tuntuks kui esimene [[mikroarvuti]], mis kasutas [[Intel 8080]] arhitektuuri.  &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-06-24 |pealkiri=Introduction to Single Board Computer (SBC) |url=https://www.minitool.com/lib/single-board-computer.html |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=MiniTool |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;  

Paljud 1980. aastate arvutid olid ehitatud kui plaatarvutid ning mõned tootjad julgustasid neile juurde jootma komponente. Samal kümnendil avaldus [[:en:IBM_Personal_Computer|IBM PC tüüpi arvuti]] ning varsti liiguti eemale üheplaaditehnoloogiast ja selle populaarsus vähenes. Plaatarvutite puuduseks oli ebapiisav ühenduste võimekus. Lisaks mõjutas sellist liikumist monoplaatarvutitelt PC-tüüpi arvutitele PCI siini standardiks kujunemine ja kasutuselevõtt emaplaatidel seadmete ühendamiseks 1990. aastatel.

2000. aastate algul oli lisaks muudele ühendusstandarditele tekkinud ühtsem [[Universaalne jadasiin|USB standard]], mis vähendas perifeeriaseadmete ühendamiseks vajalike liideste arvu. Areng [[Integraallülitus|integrallülituste]] tootmises võimaldas uute võimsamate kiipide turule tulemist, mis järk-järgult lisasid väikesele [[Süsteemikiip|ühe-kiibi-arvutile]] sarnase funktsionaalsuse nagu oli emaplaatidel. 2006. aastal ilmus trükkplaadil olev arvuti nimega Arduino, mis hiljem kujunes populaarseks platvormiks [[nutistu]] loomisel &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=History of Arduino - Tutorial Australia |url=https://core-electronics.com.au/guides/arduino/history-of-arduino/ |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=Core Electronics |keel=en}}&lt;/ref&gt;. 2012. aastal ilmus elektroonikamaailma plaatarvuti [[Raspberry Pi]], mis oli ehitatud ümber Broadcom SoC-i. 12 aastat turul olnud Raspberry Pi seadmeid on müüdud 2024. aastaks 61 miljonit. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=published |eesnimi=Les Pounder |kuupäev=2024-02-29 |pealkiri=Raspberry Pi celebrates 12 years as sales break 61 million units |url=https://www.tomshardware.com/raspberry-pi/raspberry-pi-celebrates-12-years-as-sales-break-61-million-units |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=Tom's Hardware |keel=en}}&lt;/ref&gt;

Tänased odavamad mudelid on kuni paarkümmend eurot, keerulisemate süsteemide hinnad paarsada eurot. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Single-Board Computers - SparkFun Electronics |url=https://www.sparkfun.com/categories/299 |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=www.sparkfun.com}}&lt;/ref&gt;

== Kasutus ==

Plaatarvutite paindlikkuse, väiksuse ja odavuse tõttu rakendatakse neid erinevates valdkondades: arendus- ja õppetöös, nutistus, tööstuses, sõjanduses, turvasüsteemides, süvamere- ja kosmoseprojektides ning mujal. Nende kasutamine õppides või töötades arendab programmeerimisoskust ning on oluline sisend ka robootikale. Viimases kasutatakse neid näiteks [[Arvutinägemine|arvutinägemise]], juhtimis-, kontroll- ja jälgimismehhanismide loomiseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Why Use Single Board Computers (SBCs) for Robotics - DFRobot |url=https://www.dfrobot.com/blog-1652.html |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=www.dfrobot.com}}&lt;/ref&gt; Ühe osana terviklikkust süsteemist on monoplaatarvuti võimeline sensorite abil keskkonnast saadud andmeid omandama, haldama ja analüüsima ning nende alusel otsustama või muutma midagi efektiivsemaks. &lt;ref name=&quot;what-is-a&quot; /&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=DIGITAL SYSTEMS {{!}} Space Micro |url=https://www.spacemicro.com/products/digital-systems.html |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=www.spacemicro.com}}&lt;/ref&gt;

[[Nasa|NASA]] on testinud [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedase orbiidi]] kiirgustasemete juures radiatsiooni mõju plaatarvutitele, mis on oma suuruse ning [[Arvutusjõudlus|arvutusjõudluse]] poolest atraktiivsed vahendid kosmosemissioonideks. Sagedane esinenud häire oli RAMi bitimuutus (ingl ''[[:en:Bit_flipping|RAM bit flip]]'') või süsteemitõrked. &lt;ref&gt;{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pedrotty |eesnimi=Samuel M. |kuupäev=2020-01-30 |pealkiri=Single Board Computer Radiation Test Results and Radiation Test Software |url=https://ntrs.nasa.gov/citations/20200000734 |keel=en}}&lt;/ref&gt; Samas on võimalik monoplaatarvuteid kiirguse eest kaitsta ning seetõttu on need olnud üle kümne aasta kasutuses kosmoseprogrammides. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Space |eesnimi=Voyager |pealkiri=Voyager's Space Micro Completes Delivery of Seven Flight Level Single Board Computers to NASA's Jet Propulsion Laboratory for SunRISE |url=https://www.prnewswire.com/news-releases/voyagers-space-micro-completes-delivery-of-seven-flight-level-single-board-computers-to-nasas-jet-propulsion-laboratory-for-sunrise-301548927.html |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=www.prnewswire.com |keel=en}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=NASA Awards Next-Generation Spaceflight Computing Processor Contract - NASA |url=https://www.nasa.gov/news-release/nasa-awards-next-generation-spaceflight-computing-processor-contract/ |vaadatud=2024-05-01 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2019-04-26 |pealkiri=Rugged single-board computer for space embedded computing applications introduced by Aitech |url=https://www.militaryaerospace.com/computers/article/16722096/rugged-single-board-computer-for-space-embedded-computing-applications-introduced-by-aitech |vaadatud=2024-05-01 |väljaanne=Military Aerospace}}&lt;/ref&gt;

Monoplaatarvuteid saab valida suuruse, ühenduste, miinimum- ja maksimumtemperatuuri ning teiste parameetrite alusel. Need võimaldavad luua süsteeme, mis taluvad ränki keskkonnamõjusid. Veel on plaatarvutid kasutusel [[Manussüsteem|manussüsteemides]], kus hinnatakse nende töökindlust. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ElecD3sDSL2023 |kuupäev=2022-05-18 |pealkiri=Single Board Computers – What are they and how are they used? |url=https://www.dsl-industrialcomputing.co.uk/what-are-single-board-computers-and-how-are-they-used/ |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=DSL Industrial Computing |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt; 

== Standardid ==
Plaatarvutite ühildatavust on võimalik tagada kasutades mõõtmeid ehk suurustegurit (ingl ''[[:en:Form_factor_(design)|form factor]]''). 
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Plaatarvutite suurusstandardid&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-03-26 |pealkiri=Windows Single Board Computer (SBC) |url=https://premioinc.com/blogs/blog/single-board-computer-sbc-all-in-one-motherboard |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=Premio Inc |keel=en}}&lt;/ref&gt;
!Suurustegur
!Mõõtmed (mm)
!Pindala (mm&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;)
|-
|EBX
|203x146
|29638
|-
|Mini-ITX
|170x170
|28900
|-
|EPIC
|165x114
|18810
|-
|3,5-tolline
|146x102
|14892
|-
|Nano-ITX
|120x120
|14400
|-
|PC104
|96x60
|8640
|-
|Pico-ITX
|100x72
|7200
|-
|Femto-ITX
|84x55
|4620
|}
Femto-ITX on umbes pangakaardi suurune. Suuremate plaatarvutite kõrval valmistatakse ka väiksemaid Pico või Nano versioone.

== Näiteid ==
===Raspberry Pi===
[[Fail:Raspberry Pi 1, Pi 5, Pi 400, Pico and Zero 2.jpg|pisi|150x150px|Alt vasakult paremale Raspberry Pi 1, Pi 5 (85 x 56 mm), Zero 2 ja Pico (51 x 21 mm) mudelid. Suurem klaviatuuriga süsteem on Pi 400.]]
Tõenäoliselt kõige tuntum plaatarvuti on 2012 loodud Raspberry Pi, mida võib kohata erinevates valdkondades. Need on suhteliselt odavad, madala voolutarbega ja suure kasutajatoega. Tugevale veebitoele aitavad kaasa lisaks ametlikele juhenditele kasutajad. Esimesel Pi-l oli ühetuumaline 700 MHz protsessor ja vaid 256 MB RAM-i, aga viimasel mudelil, Raspberry Pi 5-l, on 2,4 GHz neljatuumaline protsessor ning kuni 8 GB RAM-i. See on elujõuline plaatarvutite seeria, millest tuleb uusi mudeleid välja iga aasta. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Nuttall |eesnimi=Ben |pealkiri=What is a Raspberry Pi? {{!}} Opensource.com |url=https://opensource.com/resources/raspberry-pi |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=opensource.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raspberry Pi koduleht |url=https://www.raspberrypi.com/ |vaadatud=30. aprillil 2024}}&lt;/ref&gt; 

===Arduino===
[[Fail:Arduino Uno - R3.jpg|pisi|150x150px|Plaatarvuti Arduino Uno (68,6 x 53,4 mm) SMD R3 [[:en:ATmega328|ATmega328P mikrokontrolleriga]], avaldatud aastal 2010. Aasta 2021 seisuga oli selle mudeli plaate müüdud kokku 10 miljonit. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-12-09 |pealkiri=10M Arduino Uno boards sold worldwide |url=https://www.controldesign.com/management/financials/news/11291667/10m-arduino-uno-boards-sold-worldwide |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=Control Design}}&lt;/ref&gt;]]
Teine tuntud monoplaatarvutite arendaja on [[Arduino]], kes sarnaneb Raspberry Pi-le suuruse, hinna ja ühenduste poolest.  Arduino plaatarvutite kasutamine on eeskätt tuntud elektroonika õppijate ning entusiastide hulgas ning mõeldud pigem lihtsamateks arendustöödeks. Iseloomulik programmeerimistarkvara nende plaatidega töötamisel on eraldiseisev Arduino [[Integreeritud programmeerimiskeskkond|IDE]] &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Software |url=https://www.arduino.cc/en/software |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=www.arduino.cc |keel=en}}&lt;/ref&gt;. Samas on võimalik neid arvuteid kasutada ka suuremates süsteemides, kuigi need ei pruugi olla niivõrd ühildatavad kui näiteks Pi. &lt;ref name=&quot;what-are-s&quot; /&gt;     

===Nvidia Jetson===

Sihtotstarbelisem plaatarvuti on [[:en:Nvidia_Jetson|Nvidia Jetson]], mida reklaamitakse kui jõudsat [[Tehisintellekt|AI]] ülesannete – masinõpe, pilditöötlus- või tuvastussüsteemide – jooksutajat näiteks robotitele või droonidele mõeldud süsteemides. Lisaks on see arvuti disainitud [[Sügavõpe|süvaõppe]] teostamiseks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Rice-Jones |eesnimi=Joe |kuupäev=2023-12-07 |pealkiri=Best single board computer in 2024 |url=https://www.xda-developers.com/best-single-board-computer/ |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=XDA Developers |keel=en}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Nvidia Jetson Nano 2 Development Kit 15 14 39 352000.jpeg|pisi|150x150px|Plaatarvuti Nvidia Jetson Nano 2 (69,6 x 45 mm).]]
Kirjeldatud plaatarvutite kõrval toodab neid ka Intel, BeagleBone ja teised. &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Single Board Computers {{!}} RS Components |url=https://ee.rsdelivers.com/browse/elektroonilised-komponendid-toiteplokid-ja/raspberry-pi-arduino-rock-ja-arendusvahendid/development-tools-single-board-computers/single-board-computers |vaadatud=2024-04-30 |väljaanne=ee.rsdelivers.com |arhiivimisaeg=2024-04-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240430182122/https://ee.rsdelivers.com/browse/elektroonilised-komponendid-toiteplokid-ja/raspberry-pi-arduino-rock-ja-arendusvahendid/development-tools-single-board-computers/single-board-computers |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 

== Vaata ka ==
* [[Raspberry Pi]]
* [[Arduino]]
* [[:en:Nvidia_Jetson|Nvidia Jetson]]
* [[Next Unit of Computing|Intel NUC]]

== Viited ==
{{viited}}
[[Kategooria:Üheplaadiarvutid| ]]</text>
      <sha1>7n0p6xdgib7l4qqsx8ecb92gdsu1iwj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alo Aasma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>449469</id>
    <revision>
      <id>7228008</id>
      <parentid>6989230</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:28:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ühiskondlik ja poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7228008</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3459" sha1="e88f0vgb7s3mnmpfpcd8vuftho2xwcw" xml:space="preserve">'''Alo Aasma''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1986]] [[Paide]]s)&lt;ref name=&quot;jarva&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20161220121324/https://jarva.maavalitsus.ee/uudised-ja-teated/-/asset_publisher/3SEEXjI9EZtA/content/id/4968868 &quot;Järva maavanemana asus tööle Alo Aasma&quot;] Järva maavalitsuse koduleht. Uudised ja teated, 3. november 2014 (vaadatud 10. detsembril 2016)&lt;/ref&gt; on Eesti omavalitsustegelane ja ettevõtja, endine [[Paide linnapea]] ja [[Järva maavanem]] ning kõrge riigiametnik.

==Haridus ja töö==
Aastatel 1993–2005 õppis ta Paide ühisgümnaasiumis, mille lõpetas hõbemedaliga.&lt;ref name=&quot;jarva&quot;/&gt; Aasmal on bakalaureusekraad riigiteaduste (2008) ning magistrikraad majandusteaduse erialal (2011) [[Tartu Ülikool]]ist.&lt;ref name=&quot;jarva&quot;/&gt;

Ta töötas Paide linnavalitsuse teabenõunikuna (2007–2011), SA Paide Haldus arendus- ja hankejuhina (2010–2013)&lt;ref name=&quot;jarva&quot;/&gt; ning [[Paide ühisgümnaasium]]is ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.

Aastatel 2013–2014 oli Alo Aasma [[Paide linnapea]] ning 1. novembrist 2014 kuni 31. detsembrini 2017 [[Järva maavanem]].&lt;ref name=&quot;jarva&quot;/&gt; 

2018–2020 töötas ta metallkonstruktsioone eksportiva OÜ Terasman tehase juhatajana.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=Terasman OÜ|URL=https://www.terasman.ee|Pealkiri=Koduleht|Väljaanne=|Aeg=13.06.2019|Kasutatud=13.06.2019}}&lt;/ref&gt; 
Alates 18. oktoobrist 2020 kuni 30. maini 2025 oli ta Maaeluministeeriumis ning hiljem Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi asekantsler.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Andres Kärssin|url=https://www.agri.ee/et/uudised/maaeluministeeriumi-halduse-asekantslerina-alustab-tood-alo-aasma|pealkiri=Maaeluministeeriumi halduse asekantslerina alustab tööd Alo Aasma|väljaanne=agri.ee|aeg=18.10.2020|vaadatud=17.02.2021|arhiivimisaeg=27.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201027144932/https://www.agri.ee/et/uudised/maaeluministeeriumi-halduse-asekantslerina-alustab-tood-alo-aasma|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik ja poliitiline tegevus==
Aasma kuulub [[Kaitseliidu Järva malev]]asse, on seal olnud malevapealiku abi ning osalenud paljudel sõjalis-sportlikel ja rahvusvahelistel sõjaväelangevarjurite võistlustel võites 2024. aastal ka maailma raskemaiks patrullvõistluseks peetava rahvusvahelise Admiral Pitka luurevõistluse. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-08-17 |pealkiri=Järvamaa kaitseliitlased võitsid maailma raskeima patrullvõistluse |url=https://jarvateataja.postimees.ee/8079493/jarvamaa-kaitseliitlased-voitsid-maailma-raskeima-patrullvoistluse |vaadatud=2025-08-11 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt; Alo Aasma on kuulunud ka mitmesse Paide linnavolikogu koosseisu ning osalenud tantsijana laulu- ja tantsupidudel.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]as valimisliidu Südames Paide nimekirjas, kogus 321 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Alo Aasma on abielus ja tal on neli last.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Aasma, Alo}}
[[Kategooria:Eesti riigiametnikud]]
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Kaitseliidu Järva maleva liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1986]]</text>
      <sha1>e88f0vgb7s3mnmpfpcd8vuftho2xwcw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Kuu vikipedist</title>
    <ns>4</ns>
    <id>450091</id>
    <revision>
      <id>7228009</id>
      <parentid>7227374</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:28:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>/* Hääletus */</comment>
      <origin>7228009</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="17038" sha1="s4nig0wxnfzwj1fryabei7yfmr6g3wp" xml:space="preserve">{| class='wikitable sortable' style='text-align:center; float:right; margin:0 0px 10px 15px;'
! Kuu
! Aasta
! Kasutaja
|-
| Nov
| 2016
| Velirand
|-
| Dets
| 2016
| Cumbril&lt;br /&gt;Melilac
|-
| Jaan
| 2017
| Sacerdos79
|-
| Veeb
| 2017
| Mona
|-
| Märts
| 2017
| Kuuskinen
|-
| Apr
| 2017
| Andres
|-
| Mai
| 2017
| Kuriuss
|-
| Juuni
| 2017
| Taavik27
|-
| Juuli
| 2017
| Adeliine
|-
| Aug
| 2017
| Andrus Kallastu
|-
| Sept
| 2017
| NOSSER
|-
| Okt
| 2017
| Juhan121
|-
| Nov
| 2017
| Iifar
|-
| Dets
| 2017
| The Prince of Tartu
|-
| Jaan
| 2018
| Kruusamägi
|-
| Veeb
| 2018
| Neptuunium
|-
| Märts
| 2018
| Tiuks
|-
| Apr
| 2018
| Metsavend
|-
| Mai
| 2018
| WikedKentaur
|-
| Juuni
| 2018
| Ursus scribens
|-
| Juuli
| 2018
| Pelmeen10
|-
| Aug
| 2018
| Evlper
|-
| Sept
| 2018
| Pikne
|-
| Okt
| 2018
| Ehitaja
|-
| Nov
| 2018
| MirkoM
|-
| Dets
| 2018
| Estopedist
|-
| Jaan
| 2019
| Castellum
|-
| Veeb
| 2019
| Evlper (2)
|-
| Märts
| 2019
| Kuriuss (2)
|-
| Apr
| 2019
| Andres (2)
|-
| Mai
| 2019
| Hirvelaid
|-
| Juuni
| 2019
| Kuuskinen (2)
|-
| Juuli
| 2019
| MirkoM (2)
|-
| Aug
| 2019
| Kalle
|-
| Sept
| 2019
| Krr005
|-
| Okt
| 2019
| Pietadè
|-
| Nov
| 2019
| Kk
|-
| Dets
| 2019
| Merleke5
|-
| Jaan
| 2020
| Lulu
|-
| Veeb
| 2020
| Minnekon
|-
| Märts
| 2020
| Teomees
|-
| Apr
| 2020
| Adeliine (2)
|-
| Mai
| 2020
| Raamaturott
|-
| Juuni
| 2020
| Melilac (2)
|-
| Juuli
| 2020
| Avjoska
|-
| August
| 2020
| Karljohan29
|-
| September
| 2020
| NOSSER (2)
|-
| Oktoober
| 2020
| Velirand (2)
|-
| November
| 2020
| Pietadè (2)
|-
| Detsember
| 2020
| WikedKentaur (2)
|-
| Jaanuar
| 2021
| Sillerkiil
|-
| Veebruar
| 2021
| Le Boréalien
|-
| Märts
| 2021
| Astromaailm
|-
| Aprill
| 2021
| Joonas07
|-
| Mai
| 2021
| Taurus404
|-
| Juuni
| 2021
| Amherst99
|-
| Juuli
| 2021
| Ursus scribens (2)
|-
| August
| 2021
| Sillerkiil (2)
|-
| September
| 2021
| Kuriuss (3)
|-
| Oktoober
| 2021
| Ulrikaekm
|-
| November
| 2021
| Andreas Tamm
|-
| Detsember
| 2021
| Pikne (2)
|-
| Jaanuar
| 2022
| Kruusamägi (2)
|-
| Veebruar
| 2022
| Svencapoeira
|-
| Märts
| 2022
| Juhan121 (2)
|-
| Aprill
| 2022
| Metzziga
|-
| Mai
| 2022
| Evlper (3) 
|-
| Juuni
| 2022
| Andreas003
|-
| Juuli
| 2022
| Sacerdos79 (2)
|-
| August 
| 2022
| TTimmi
|-
| September
| 2022
| Karljohan29 (2)
|-
| Oktoober
| 2022
| Metsavend (2)
|-
| November
| 2022
| Kopo25
|-
| Detsember
| 2022
| Marko.Eesti
|-
| Jaanuar
| 2023
| Darja.Lavogina
|-
| Veebruar
| 2023
| LeeMarx
|-
| Märts
| 2023
| W.A. von Schlippenbach
|-
| Aprill
| 2023
| Hirvelaid (2)
|-
| Mai
| 2023
| Angmar Brekker
|-
| Juuni
| 2023
| Hannesvalk
|-
| Juuli
| 2023
| Andres (3)
|-
| August
| 2023
| Velirand (3)
|-
| September
| 2023
| W.A. von Schlippenbach (2)
|-
| Oktoober
| 2023
| Evlper (4)
|-
| November
| 2023
|LeeMarx (2)
|-
| Detsember
| 2023
|Gert7
|-
| Jaanuar
| 2024
|Mona (2)
|-
| Veebruar
| 2024
| Kaniivel (2)
|-
| Märts
| 2024
| Kalle (2)
|-
| Aprill
| 2024
| Teomees (2)
|-
| Mai
| 2024
| Andreas003 (2)
|-
| Juuni
| 2024
| Trebors
|-
| Juuli
| 2024
| Darja.Lavogina (2)
|-
| August
| 2024
| Taurus404 (2)
|-
| September
| 2024
| Taivo
|-
| Oktoober
| 2024
| Hirvelaid (3)
|-
| November
| 2024
| Sillerkiil (3)
|-
| Detsember
| 2024
| Kuuskinen (3)
|-
| Jaanuar
| 2025
| VillaK
|-
| Veebruar
| 2025
| Darja.Lavogina (3)
|-
| Märts
| 2025
| Ehitaja (2)
|-
| Aprill
| 2025
| Maiemaie
|-
| Mai
| 2025
| Logistikainsener
|-
| Juuni
| 2025
| Evlper (5)
|-
| Juuli
| 2025
| Ojassaar
|-
| August
| 2025
| Melilac (3)
|-
| September
| 2025
| Heakeel
|-
| Oktoober
| 2025
| Kuuskinen (4)
|-
| November
| 2025
| Mona (3)
|-
| Detsember
| 2025
| Hannesvalk (2)
|-
| Jaanuar
| 2026
| LAviki
|-
| Veebruar
| 2026
| Taurus404 (3)
|-
| Märts
| 2026
| Hirvelaid (4)
|-
| Aprill
| 2026
| Evlper (6)
|-
| Mai
| 2026
| IvarGl
|-
| Juuni
| 2026
| Raamaturott (2)
|-
| Juuli
| 2026
| Fredpuss
|}
'''Kuu vikipedist''' on algatus, mille eesmärgiks on tunnustada neid tublisid inimesi, kes Vikipeedia heaks vabatahtlikuna tööd teevad, ning ergutada vikipediste teiste tööd märkama. 

Kuu vikipedistiks võib saada iga eestikeelse Vikipeedia täiendaja, kes on Vikipeedias silma paistnud, eelkõige eelmise kuu jooksul, kuid arvesse võib võtta ka varasemat tegevust. Kandidaadi esitamisel on soovitav esitada ka lühike põhjendus.

Kuu vikipedisti kandidaate võivad esitada kõik registreeritud kasutajad. Kandidaate võib siin lehel esitada kuni kuu viimase päevani. Kuu vikipedist valitakse avaliku hääletamise teel siinsamas järgneva kuu 1.–7. kuupäeval. Hääletada saavad kõik registreeritud kasutajad, kes on kasutajaks registreeritud üks kuu enne hääletuse algust. (Näiteks 1.–7. detsembril 2036 toimuva hääletuse puhul peab kasutajakonto olema registreeritud hiljemalt 31. oktoobril 2036.) Kui tekib kahtlus, et kasutajakonto on loodud vaid hääletamise eesmärgil, võivad [[Vikipeedia:Administraatorid|administraatorid]] konsensusliku otsusega hääle diskvalifitseerida.

Igal hääletajal on üks hääl. Kandidaadile saab anda ainult poolthääle. Vastuhäält ja erapooletut häält anda ei saa. Iseenda poolt hääletada pole lubatud. Valituks osutub kõige rohkem hääli saanud kandidaat. Võrdse häälte arvu korral loetakse võitjaks kandidaat, kes kogus sellise arvu hääli esimesena.

MTÜ [[Wikimedia Eesti]] paneb auhinnaks välja raamatupoe kinkekaardi ning korraldab kuu vikipedistiks valitutele kinkekaartide üleandmise või kättetoimetamise, saaja soovi korral tema anonüümsust säilitaval viisil. Juhul kui anonüümseks jääda soovivale tiitli pälvinule ei ole võimalik vikikaudse e-kirjaga saata kättesaamise juhiseid, jääb kinkekaart üle andmata. Kuni 2018. aasta lõpuni oli kinkekaardi väärtus 20 eurot. Seejärel tõusis see 30 euro peale ning alates 2022. aastast tõusis summa 40 euro peale. Alates 2026. aastast on kinkekaardi väärtus 50 eurot.

&lt;gallery mode=packed heights=75px&gt;
Original Barnstar Hires.png|1. tunnustäht
Azure Barnstar.png|2. tunnustäht
Purple Barnstar Hires.png|3. tunnustäht
Metallic Red Barnstar.svg|4. tunnustäht
Metallic Green Barnstar.svg|5. tunnustäht
Pearl Teal barnstar.png|6. tunnustäht
&lt;/gallery&gt;

== Hääletus ==
Varasemate hääletuste arhiivi leiab lehelt [[Vikipeedia:Kuu vikipedist/Arhiiv]].

===August 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. augustini. Hääletus toimub 1.–7. septembrini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) spordialase sisu loomise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. september 2026, kell 23:53 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Kasskargas|Kasskargas]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kasskargas|kaastöö]]) ühe Eesti paiga kohaloo tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 26. august 2026, kell 03:32 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:27 (EEST)

===Juuli 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–31. juulini. Hääletus toimub 1.–7. augustini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Fredpuss|kaastöö]]), esimestest eestikeelsetest trükitud raamatutest kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)
::{{poolt}} -- --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 1. august 2026, kell 17:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 2. august 2026, kell 00:46 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. august 2026, kell 11:03 (EEST)
::{{poolt}}--[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]] ([[Kasutaja arutelu:Raamaturott|arutelu]]) 2. august 2026, kell 13:28 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 2. august 2026, kell 18:47 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Komalane|Komalane]] ([[Kasutaja arutelu:Komalane|arutelu]]) 5. august 2026, kell 10:33 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), aktiivse artikliloome ja olemasolevate artiklite täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuli 2026, kell 03:16 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:01 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. august 2026, kell 16:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 2. august 2026, kell 12:45 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Svencapoeira|Svencapoeira]]''' ([[Eri:Kaastöö/Svencapoeira|kaastöö]]), aktiivse artikliloome eest seente ja taimede alal. --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 30. juuli 2026, kell 22:44 (EEST)

----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:27 (EEST)

:Tänan, jätkan põnevusega kaastööd! [[Kasutaja:Fredpuss|Fred Puss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 10. august 2026, kell 16:36 (EEST)

===Juuni 2026===
Kandidaate saab esitada 25.–30. juunini. Hääletus toimub 1.–7. juulini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]]''' ([[Eri:Kaastöö/Kuriuss|kaastöö]]) lugematu hulga artiklite parandamise ja parendamise eest. [[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 26. juuni 2026, kell 12:12 (EEST)

:: Tänan tähelepanu eest, kuid loobun kandideerimast, kuna olen selle tunnustuse juba kolm korda saanud (aitäh!) ning soovin, et selle saaks pigem keegi, keda see rohkem motiveerib. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:46 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]''' ([[Eri:Kaastöö/Raamaturott|kaastöö]]), aktiivse jalgpallialase artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:10 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Teomees|Teomees]] ([[Kasutaja arutelu:Teomees|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 12:54 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Sjur|Sjur]] ([[Kasutaja arutelu:Sjur|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 17:21 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 19:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Pikne|Pikne]]''' ([[Eri:Kaastöö/Pikne|kaastöö]]), tarviliku toimetamisalase töö eest, mis ei saa piisavalt väärilist tähelepanu. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. juuli 2026, kell 11:03 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja '''[[Kasutaja:Mona|Mona]]''' ([[Eri:Kaastöö/Mona|kaastöö]]), usina ja mitmekülgse artikliloome eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. juuni 2026, kell 01:20 (EEST) 
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 00:07 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 10:53 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 1. juuli 2026, kell 15:12 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Avjoska|Ave Maria]] ([[Kasutaja arutelu:Avjoska|arutelu]]) 4. juuli 2026, kell 10:10 (EEST)
----
Sedapuhku oli hääletus väga tasavägine. Esimesena sai hääled kokku ja sellega ka kuu vikipedistiks kasutaja [[Kasutaja:Raamaturott|Raamaturott]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. juuli 2026, kell 03:43 (EEST) 

===Mai 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–31. maini. Hääletus toimus 1.–7. juunini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Sjur|Sjur]]''' ([[Eri:Kaastöö/Sjur|kaastöö]]) sporditeemade tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 18:05 (EEST)
:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Koitjarv|Koitjarv]]''' ([[Eri:Kaastöö/Koitjarv|kaastöö]]) Tapa vallaga seotu täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Ο Χριστός είναι βασιλιάς|Ο Χριστός είναι βασιλιάς]]''' ([[Eri:Kaastöö/Ο Χριστός είναι βασιλιάς|kaastöö]]) oluliste artiklite mahuka täiendamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 27. mai 2026, kell 00:38 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. juuni 2026, kell 00:50 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 10:54 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 08:40 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Mona|Mona]] 6. juuni 2026, kell 10:04 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]''' ([[Eri:Kaastöö/IvarGl|kaastöö]]) liblikate tutvustamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 30. mai 2026, kell 04:33 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Ojassaar|Ojassaar]] ([[Kasutaja arutelu:Ojassaar|arutelu]]) 4. juuni 2026, kell 07:46 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Fredpuss|Fredpuss]] ([[Kasutaja arutelu:Fredpuss|arutelu]]) 5. juuni 2026, kell 23:36 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Metsavend|Metsavend]] 6. juuni 2026, kell 00:20 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Tremulero|Tremulero]] ([[Kasutaja arutelu:Tremulero|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 14:30 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Võrok|Võrok]] ([[Kasutaja arutelu:Võrok|arutelu]]) 6. juuni 2026, kell 15:19 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] ([[Kasutaja arutelu:Juhan121|arutelu]]) 7. juuni 2026, kell 00:08 (EEST)
----
Sellega on kuu vikipedistiks valitud [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 09:21 (EEST)

:Suured tänud!  [[Kasutaja:IvarGl|IvarGl]] ([[Kasutaja arutelu:IvarGl|arutelu]]) 10. juuni 2026, kell 11:55 (EEST)

===Aprill 2026===
Kandidaate sai esitada 25.–30. aprillini. Hääletus toimus 1.–7. maini. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 9. aprill 2026, kell 01:18 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Perüton|Perüton]]''' ([[Eri:Kaastöö/Perüton|kaastöö]]) Ukraina kultuuripärandist kirjutamise eest. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 29. aprill 2026, kell 19:34 (EEST) [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 2. mai 2026, kell 03:34 (EEST)
::{{poolt}} – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. mai 2026, kell 11:59 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 4. mai 2026, kell 23:34 (EEST)

:Esitan kandidaadiks kasutaja  '''[[Kasutaja:Evlper|Evlper]]''' ([[Eri:Kaastöö/Evlper|kaastöö]]) Astuuria-teemaliste artiklite eest. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 30. aprill 2026, kell 23:47 (EEST)
::{{poolt}} -- [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 08:51 (EEST)
::{{poolt}} --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. mai 2026, kell 21:32 (EEST)
::{{poolt}}  [[Kasutaja:Mona|Mona]] 1. mai 2026, kell 21:42 (EEST)

----
Hääletus oli väga tasavägine, aga sedapuhku sai esimesena hääled kokku [[Kasutaja:Evlper|Evlper]]. Palju õnne! [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 8. mai 2026, kell 01:30 (EEST)

== Vaata ka ==
* [[Vikipeedia:Aasta fotograaf|Eestikeelse Vikipeedia aasta fotograaf]]
* [[Vikipeedia sõber]]

[[Kategooria:Vikipeedia sisuhaldus]]</text>
      <sha1>s4nig0wxnfzwj1fryabei7yfmr6g3wp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>73 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>456948</id>
    <revision>
      <id>7227817</id>
      <parentid>7225377</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:03:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227817</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5445" sha1="1whfqz03198ss5zhd57dvfiyh63yk0b" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Kopli liinid|number=73|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=72|järgmine liin=74|järgmine=74 (Tallinna bussiliin)|eelmine=72 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b]|uuendus=2. september 2026|pilt=73buss.jpg|läbi=Noblessneri|avati=*1994
*2016|suleti=1995}}
{{teekaart}}[[Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°1568.jpg|pisi|Tööstuse suunas]]
[[Fail:TAK1829.JPG|pisi|Veerenni suunas]]
[[Fail:TLT bus line 73 and tram line 4 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]]
'''73''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna tänavalt]] kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] [[Kopli|Kopli asumis]].

Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised toimuvad 15–30 minuti tagant.

== Peatused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.05.2022
!Vana-Lõuna - Kopli liinid
!Kopli liinid - Vana-Lõuna
|-
|
; Kitseküla
; Varre
; Õilme
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
; Maleva
; Neeme
; Kopli liinid
|
; Kopli liinid
; Neeme
; Maleva
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Võllamägi
; Liivalaia
; Veerenni
; Õilme
; Varre
; Kitseküla
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.02.2021 kuni 31.04.2022
!Veerenni - Kopli liinid
!Kopli liinid - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
; Maleva
; Neeme
; Kopli liinid
|
; Kopli liinid
; Neeme
; Maleva
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 21.12.2019 kuni 31.01.2021
!Veerenni - Tööstuse
!Tööstuse - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
|
; Tööstuse
; Angerja
; Väike-Erika
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.05.2016 kuni 20.12.2019
!Veerenni - Tööstuse
!Tööstuse - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
|
; Tööstuse
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|1994
|1995
|Viru väljak - Muuga aedlinn
|Liini 25 asemel
|-
|mai 2016
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Tööstuse
|
|-
|veebruar 2020
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Tööstuse
Tööstüse - Erika tn - Noblessneri - Viru - Veerenni
|
|-
|veebruar 2021
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Kopli liinid
|
|-
|mai 2022
|
|Vana-Lõuna - Viru - Noblessneri - Kopli liinid
|
|}
Bussiliin alustas tööd 1. mail 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini|pealkiri=Tallinn avas Kalaranna tänavat mööda kulgeva bussiliini|väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]|aeg=01.05.2016|vaadatud=09.06.2021|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030191828/https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kuni [[31. jaanuar|31. jaanuarini]] [[2020]] kulges bussiliin kuni Tööstuse peatuseni ([[Tööstuse tänav]] [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]]), kus toimus tagasipööre. Alates [[1. veebruar|1. veebruarist]] 2020 hakkas aga bussiliin kulgema tagasiteel mööda [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Erika tänav|Erika tänavat]] ning lisandus kaks uut peatust: Angerja ja Väike-Erika.

[[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2021]] pikendati bussiliini kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] ([[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa tänav]]), millega lisandus kolm peatust: Maleva, Neeme ja Kopli liinid. Tagasiteel hakkas buss kulgema jälle mööda [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänavat]] ning Angerja ja Väike-Erika peatust enam ei läbita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|pealkiri=Buss nr 73 hakkab sõitma Kopli liinideni|väljaanne=tallinn.ee|aeg=25.01.2021|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=25.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210125223311/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 1. maist 2022 algab liin [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] peatusest. Liinile lisati peatused Kitseküla, Varre ja Õilme.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/73/a-b Tallinna 73. liini sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{Tallinna trammiliinid}}
{{commonscat}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]
[[Kategooria:Maardu]]</text>
      <sha1>1whfqz03198ss5zhd57dvfiyh63yk0b</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227818</id>
      <parentid>7227817</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:04:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227818</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5444" sha1="n0bnc36ahfnrlu8q13ir0fhn8wsbxni" xml:space="preserve">{{Liin|name=|operaator=[[TLT]]|algpeatus=Kitseküla|lõpppeatus=Kopli liinid|number=73|bgcolor=#00E1B4|seisund=avatud|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|kaart_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b/18910-1/map]|eelmine liin=72|järgmine liin=74|järgmine=74 (Tallinna bussiliin)|eelmine=72 (Tallinna bussiliin)|päev=ETKNRLP|sõiduplaan_link=[https://transport.tallinn.ee/#bus/73/a-b]|uuendus=2. september 2026|pilt=73buss.jpg|läbi=Noblessneri|avati=*1994
*2016|suleti=1995}}
{{teekaart}}[[Fail:Bus in Tallinn, MAN Lion's City n°1568.jpg|pisi|Tööstuse suunas]]
[[Fail:TAK1829.JPG|pisi|Veerenni suunas]]
[[Fail:TLT bus line 73 and tram line 4 on Pärnu maantee.jpg|pisi|Pärnu maanteel]]
'''73''' on [[Tallinn]]a [[buss]]iliin, mis sõidab [[Vana-Lõuna tänav|Vana-Lõuna tänavalt]] kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] [[Kopli|Kopli asumis]].

Liini teenindab [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimub iga päev. Väljumised toimuvad 15–30 minuti tagant.

== Peatused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.05.2022
!Vana-Lõuna - Kopli liinid
!Kopli liinid - Vana-Lõuna
|-
|
; Kitseküla
; Varre
; Õilme
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
; Maleva
; Neeme
; Kopli liinid
|
; Kopli liinid
; Neeme
; Maleva
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Võllamägi
; Liivalaia
; Veerenni
; Õilme
; Varre
; Kitseküla
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.02.2021 kuni 31.04.2022
!Veerenni - Kopli liinid
!Kopli liinid - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
; Maleva
; Neeme
; Kopli liinid
|
; Kopli liinid
; Neeme
; Maleva
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 21.12.2019 kuni 31.01.2021
!Veerenni - Tööstuse
!Tööstuse - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
|
; Tööstuse
; Angerja
; Väike-Erika
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.05.2016 kuni 20.12.2019
!Veerenni - Tööstuse
!Tööstuse - Veerenni
|-
|
; Veerenni
; Veerenni
; Kosmos
; Vabaduse väljak
; Viru
; Mere puiestee
; Linnahall
; Kalarand
; Lennusadam
; Noblessneri
; Miinisadam
; Erika
; Karjamaa
; Tööstuse
|
; Tööstuse
; Tööstuse
; Karjamaa
; Erika
; Miinisadam
; Noblessneri
; Lennusadam
; Kalarand
; Linnahall
; Mere puiestee
; Viru
; Vabaduse väljak
; Liivalaia
; Veerenni
|}

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Suleti
!Marsruut
!Märkused
|-
|1994
|1995
|Viru väljak - Muuga aedlinn
|Liini 25 asemel
|-
|mai 2016
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Tööstuse
|
|-
|veebruar 2020
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Tööstuse
Tööstuse - Erika tn - Noblessneri - Viru - Veerenni
|
|-
|veebruar 2021
|
|Veerenni - Viru - Noblessneri - Kopli liinid
|
|-
|mai 2022
|
|Vana-Lõuna - Viru - Noblessneri - Kopli liinid
|
|}
Bussiliin alustas tööd 1. mail 2016.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini|pealkiri=Tallinn avas Kalaranna tänavat mööda kulgeva bussiliini|väljaanne=[[Pealinn (ajaleht)|Pealinn]]|aeg=01.05.2016|vaadatud=09.06.2021|arhiivimisaeg=30.10.2023|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231030191828/https://pealinn.ee/2016/05/01/tallinn-avas-kalaranna-tanavat-mooda-kulgeva-bussiliini/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; Kuni [[31. jaanuar|31. jaanuarini]] [[2020]] kulges bussiliin kuni Tööstuse peatuseni ([[Tööstuse tänav]] [[Sitsi mägi|Sitsi mäel]]), kus toimus tagasipööre. Alates [[1. veebruar|1. veebruarist]] 2020 hakkas aga bussiliin kulgema tagasiteel mööda [[Kopli tänav|Kopli]] ja [[Erika tänav|Erika tänavat]] ning lisandus kaks uut peatust: Angerja ja Väike-Erika.

[[1. veebruar|1. veebruarist]] [[2021]] pikendati bussiliini kuni [[Kopli liinid|Kopli liinideni]] ([[Sepa tänav (Tallinn)|Sepa tänav]]), millega lisandus kolm peatust: Maleva, Neeme ja Kopli liinid. Tagasiteel hakkas buss kulgema jälle mööda [[Tööstuse tänav|Tööstuse tänavat]] ning Angerja ja Väike-Erika peatust enam ei läbita.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|pealkiri=Buss nr 73 hakkab sõitma Kopli liinideni|väljaanne=tallinn.ee|aeg=25.01.2021|vaadatud=26.01.2021|arhiivimisaeg=25.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210125223311/https://www.tallinn.ee/est/Uudis-Buss-nr-73-hakkab-soitma-Kopli-liinideni|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 1. maist 2022 algab liin [[Kitseküla (Tallinn)|Kitseküla]] peatusest. Liinile lisati peatused Kitseküla, Varre ja Õilme.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [http://soiduplaan.tallinn.ee/#bus/73/a-b Tallinna 73. liini sõiduplaan]

{{Tallinna bussiliinid}}
{{Tallinna trammiliinid}}
{{commonscat}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]
[[Kategooria:Maardu]]</text>
      <sha1>n0bnc36ahfnrlu8q13ir0fhn8wsbxni</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Jane023/paintings by John William Waterhouse</title>
    <ns>2</ns>
    <id>462065</id>
    <revision>
      <id>7228004</id>
      <parentid>7222123</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:10:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7228004</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="48856" sha1="jbfute0y33tx5jnm95yitmpoi6vh82o" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P170 wd:Q212754 }
|section=31
|sort=571
|columns=P18,label:Article,P350,P571,P195,P217,P180,P127,P528,P136,P186,Item
|thumb=128
|min_section=2
}}


== joonistus ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:A Female Study - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175364|A Female Study]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q219160|Paar]]''
| 
| 
| 
| [[kriit]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q21175364|Q21175364]]
|-
| [[Fail:Flora by John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21181731|Flora]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]
| 
| 
| [[portree]]
| 
| [[:d:Q21181731|Q21181731]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Study of a Female Figure with Rosary.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21181736|Study of a Female Figure with Rosary]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| ''[[:d:Q16996132|Leicester Galleries]]''
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]&lt;br/&gt;[[Palvehelmed]]
| 
| 
| [[portree]]
| ''[[:d:Q1424515|süsi]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1513685|laid paper]]''
| [[:d:Q21181736|Q21181736]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse study for gather ye rosebuds while ye may.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21181740|Study For Gather Ye Rosebuds While Ye May]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]''
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1279269|chignon]]''
| 
| 
| [[portree]]
| [[sangviin]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q21181740|Q21181740]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse the lady clare study.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21181745|Study of The Lady Clare]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]
| 
| 
| [[portree]]
| [[sangviin]]
| [[:d:Q21181745|Q21181745]]
|-
| [[Fail:Waterhouse-study-echo2.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21181748|Study for Echo from Echo and Narcissus]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[alastiolek]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]&lt;br/&gt;[[Istumine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''&lt;br/&gt;[[Õlg]]&lt;br/&gt;[[Rinnad|Rind]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43801|Naba]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q193818|puus]]''&lt;br/&gt;[[põlv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43748|Kulm]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q208826|kõrgus]]''
| 
| 
| [[portree]]&lt;br/&gt;[[Akt (kunst)|akt]]
| [[pliiats]]&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q21181748|Q21181748]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Study for &quot;Lamia&quot; - B1992.13.11 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q109970730|Study for &quot;Lamia&quot;]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]''
| B1992.13.11
| 
| 
| 
| 
| [[grafiit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21279007|wove paper]]''
| [[:d:Q109970730|Q109970730]]
|}


== maal ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:Circe Offering the Cup to Odysseus (2457 x 4023px ed.).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q39537|Circe Offering the Cup to Ulysses]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891
| ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]''
| 3.55/9
| [[Kirke]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4003050|Ulysses]]''&lt;br/&gt;[[siga]]&lt;br/&gt;[[Päriskonnalised]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q39537|Q39537]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - MermaidFXD.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q1214779|A Mermaid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| [[Kuninglik Kunstide Akadeemia|Kuninglik Kunstiakadeemia]]
| 03/805
| [[Merineitsi]]&lt;br/&gt;[[Veelained]]&lt;br/&gt;[[meri]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q1214779|Q1214779]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott - Google Art Project (derivative work - AutoContrast edit in LCH space).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q2445726|The Lady of Shalott]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888
| ''[[:d:Q430682|Tate]]''&lt;br/&gt;[[Rahvusgalerii]]
| N01543&lt;br/&gt;NG1543
| ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1092993|bark]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q2445726|Q2445726]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (1893).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q4042509|La Belle Dame Sans Merci]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| ''[[:d:Q452362|Hessian State Museum Darmstadt]]''
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q4042509|Q4042509]]
|-
| [[Fail:Gather Ye Rosebuds While Ye May.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q4197011|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]
| [[:d:Q4197011|Q4197011]]
|-
| [[Fail:Waterhouse-gather ye rosebuds-1909.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q4197021|Gather Ye Rosebuds While Ye May]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q4197021|Q4197021]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse destiny.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q4445535|Destiny]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]''
| BURGM:paoil17
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q4445535|Q4445535]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Boreas (1903).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q4944794|Boreas]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| [[Boreas]]&lt;br/&gt;[[tuul]]&lt;br/&gt;[[linnud]]&lt;br/&gt;[[puu]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]
| [[:d:Q4944794|Q4944794]]
|-
| [[Fail:J. W. Waterhouse - Circe Invidiosa - Google Art Project.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q5121363|Circe Invidiosa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]''
| 0.106
| [[Kirke]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q5121363|Q5121363]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Tate Britain.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q5164607|Consulting the Oracle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884
| ''[[:d:Q430682|Tate]]''&lt;br/&gt;[[Rahvusgalerii]]
| N01541&lt;br/&gt;NG1541
| 
| 
| 
| [[ajaloomaal]]
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q5164607|Q5164607]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Echo and Narcissus - Google Art Project.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q5332757|Echo and Narcissus]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| ''[[:d:Q1536471|Walker Art Gallery]]''
| WAG 2967
| ''[[:d:Q207368|Echo]]''&lt;br/&gt;[[Narkissos]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q219160|Paar]]''&lt;br/&gt;[[naine]]&lt;br/&gt;[[mees]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467155|Pilk]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q152357|Punapea]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1922956|black hair]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2963530|Chignon]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2998482|clothing in the ancient world]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q83772|toplessness]]''&lt;br/&gt;[[Rinnad|Rind]]&lt;br/&gt;[[Istumine]]&lt;br/&gt;[[Õlg]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q208826|kõrgus]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q808132|barefoot]]''&lt;br/&gt;[[varvas]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q115740436|narcissus]]''&lt;br/&gt;[[rand]]&lt;br/&gt;[[puu]]&lt;br/&gt;[[Luuderohi (perekond)|luuderohi]]&lt;br/&gt;[[kivim]]&lt;br/&gt;[[veekogu]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1079524|specular reflection]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2724165|male toplessness]]''&lt;br/&gt;[[vooluveekogu]]&lt;br/&gt;[[Draperii]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q153126|part]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q204390|straw hat]]''&lt;br/&gt;[[vibu]]&lt;br/&gt;[[Nool]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222560|quiver]]''&lt;br/&gt;[[Rohi]]&lt;br/&gt;[[Maa-asula|maapiirkond]]&lt;br/&gt;[[mets]]&lt;br/&gt;[[taevas]]&lt;br/&gt;[[pilv]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q734844|laurel wreath]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''&lt;br/&gt;[[tasandik]]&lt;br/&gt;[[meander]]&lt;br/&gt;[[Kaarsõlg]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3347071|water lily]]''&lt;br/&gt;[[leht]]&lt;br/&gt;[[tüvi]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q83093|seen]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q843533|areola]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q5332757|Q5332757]]
|-
| [[Fail:WATERHOUSE - Ulises y las Sirenas (National Gallery of Victoria, Melbourne, 1891. Óleo sobre lienzo, 100.6 x 202 cm).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q5651584|Ulysses and the Sirens]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891
| [[Victoria Rahvusgalerii]]
| p.396.3-1
| [[Odysseus]]&lt;br/&gt;[[Sireenid (mütoloogia)|sireenid]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1075310|sailboat]]''&lt;br/&gt;[[Laevamast]]&lt;br/&gt;[[Aer]]&lt;br/&gt;[[brünett]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5094009|chestnut hair]]''&lt;br/&gt;[[blond]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q181360|Harpüia]]''&lt;br/&gt;[[meremees]]&lt;br/&gt;[[naine]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q5651584|Q5651584]]
|-
| [[Fail:Pandora - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q6059617|Pandora]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896
| No/unknown value
| 
| [[Pandora]]&lt;br/&gt;[[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937164|Pandora's box]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q8866546|Põlvitamine]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1922956|black hair]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1279269|chignon]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q808132|barefoot]]''&lt;br/&gt;[[kivim]]&lt;br/&gt;[[vooluveekogu]]&lt;br/&gt;[[mets]]&lt;br/&gt;[[tüvi]]&lt;br/&gt;[[juga]]&lt;br/&gt;[[uudishimu]]&lt;br/&gt;[[kirst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876082|Tald]]''&lt;br/&gt;[[varvas]]&lt;br/&gt;[[Õlg]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q6059617|Q6059617]]
|-
| [[Fail:Jason and Medea - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q6163843|Jason and Medea]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1907&quot; | 1907
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q6163843|Q6163843]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - 1885.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q7401211|Saint Eulalia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885
| ''[[:d:Q430682|Tate]]''&lt;br/&gt;[[Rahvusgalerii]]
| N01542&lt;br/&gt;NG1542
| ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q2864737|religious art]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7401211|Q7401211]]
|-
| [[Fail:Waterhouse-sleep and his half-brother death-1874.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q7539742|Sleep and his Half-brother Death]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874
| No/unknown value
| 
| [[Hypnos]]&lt;br/&gt;[[Thanatos]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15312935|poolvend]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q125258836|brother duo]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q967457|poppy]]''&lt;br/&gt;[[Lüüra]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2839016|allegory]]''
| [[õlivärv]]
| [[:d:Q7539742|Q7539742]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Crystal Ball.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q7728326|The Crystal Ball]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1986098|Seismine]]''&lt;br/&gt;[[brünett]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1032349|crystal ball]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q981009|fauteuil]]''&lt;br/&gt;[[laud]]&lt;br/&gt;[[raamat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q9604|human skull]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q148493|Võlukepike]]''&lt;br/&gt;[[aken]]&lt;br/&gt;[[puu]]&lt;br/&gt;[[Sammas]]&lt;br/&gt;[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14130|waist-length hair]]''&lt;br/&gt;[[kardin]]&lt;br/&gt;[[Grimoire]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q153126|part]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q116887|Dekoltee]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q1047337|olustikumaal]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7728326|Q7728326]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q7733565|The Favourites of the Emperor Honorius]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883
| ''[[:d:Q705557|Art Gallery of South Australia]]''
| 0.52
| [[Honorius]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7733565|Q7733565]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Magic Circle.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q7749405|The Magic Circle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886
| [[Rahvusgalerii]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q430682|Tate]]''
| N01572&lt;br/&gt;NG1572
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[nõid]]&lt;br/&gt;[[Maagia]]&lt;br/&gt;[[ringjoon]]&lt;br/&gt;[[Pada]]&lt;br/&gt;[[Sirp]]&lt;br/&gt;[[Statiiv]]&lt;br/&gt;[[Päriskonnalised]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2211147|magic circle]]''
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7749405|Q7749405]]
|-
| [[Fail:The Siren by John William Waterhouse (1900).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q7764509|The Siren]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900s
| No/unknown value
| 
| [[Merineitsi]]&lt;br/&gt;[[Lüüra]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7764509|Q7764509]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Sketch of Circe, 1911-1914.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q7765329|The Sorceress]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1910s
| No/unknown value
| 
| [[nõid]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7765329|Q7765329]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse- The Unwelcome Companion - a Street Scene in Cairo.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q7771756|The Unwelcome Companion: A Street Scene in Cairo]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| ''[[:d:Q7830101|Towneley Hall Art Gallery and Museum]]''
| BURGM:paoil166
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q7771756|Q7771756]]
|-
| [[Fail:Waterhouse Hylas and the Nymphs Manchester Art Gallery 1896.15.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q9295442|Hylas and the Nymphs]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896
| ''[[:d:Q2638817|Manchester Art Gallery]]''
| 1896.15
| ''[[:d:Q332752|Hylas]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3346693|kreeka nümf]]''&lt;br/&gt;[[nümfid]]&lt;br/&gt;[[Kuumaveeallikas]]&lt;br/&gt;[[Vesiroos]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q9295442|Q9295442]]
|-
| [[Fail:Cleopatra - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q12899368|Cleopatra]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1888&quot; | 1888
| No/unknown value
| 
| [[Kleopatra]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3575260|bijou]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q12899368|Q12899368]]
|-
| [[Fail:1916-a-tale-from-the-decameron-.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q12899862|A Tale from the Decameron]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]''
| LL 3133
| ''[[:d:Q43256358|brigata]]''&lt;br/&gt;[[purskkaev]]&lt;br/&gt;[[aed]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q12899862|Q12899862]]
|-
| [[Fail:John Waterhouse - Diogenes - Google Art Project.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q18214552|Diogenes]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1882&quot; | 1882
| ''[[:d:Q705551|Art Gallery of New South Wales]]''
| 720
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q18214552|Q18214552]]
|-
| [[Fail:Enchanted garden waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q20025023|The Enchanted Garden]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q1586957|Lady Lever Art Gallery]]''
| LL 3629
| ''[[:d:Q43283721|Dianora]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43283725|Ansaldo]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43283731|necromancer]]''
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q20025023|Q20025023]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Annunciation.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q20656553|The Annunciation]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914
| No/unknown value
| 
| [[Paastumaarjapäev]]&lt;br/&gt;[[Maarja]]&lt;br/&gt;[[ingel]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2864737|religious art]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q20656553|Q20656553]]
|-
| [[Fail:Windswept by John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q20854844|Windflowers]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| [[tuul]]&lt;br/&gt;[[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q20854844|Q20854844]]
|-
| [[Fail:John Waterhouse - Lamia - Google Art Project.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21131044|Lamia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| ''[[:d:Q4819492|Auckland Art Gallery]]''
| 1930/18/1
| [[Lamia]]&lt;br/&gt;[[Rüütel]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21131044|Q21131044]]
|-
| [[Fail:Decameron study.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175121|Study for Decameron]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q43256358|brigata]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175121|Q21175121]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Fair Rosamund.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175123|Fair Rosamund]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175123|Q21175123]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Head study for 'The Enchanted Garden' (1916).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175124|Head study for 'The Enchanted Garden']]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| 
| 
| ''[[:d:Q3409626|human head]]''&lt;br/&gt;[[naine]]
| 
| 
| [[portree]]
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175124|Q21175124]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Juliet.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175127|Juliet]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q1092632|Juliet]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q189299|kaelakee]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| [[portree]]
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175127|Q21175127]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (1897).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175129|Mariana in the South]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1890s&lt;br/&gt;1897
| No/unknown value&lt;br/&gt;''[[:d:Q6519762|Leighton House]]''
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[peegel]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175129|Q21175129]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Mariana in the South (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175132|Study for Mariana in the South]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1897&quot; | 1890s
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[peegel]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175132|Q21175132]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Missal.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175133|The Missal]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1902&quot; | 1902
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[lugemine]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q833590|missaal]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175133|Q21175133]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse fair rosamund.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175134|Fair Rosamund]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| ''[[:d:Q2046319|Amgueddfa Cymru – Museum Wales]]''
| NMW A 170
| ''[[:d:Q271821|Rosamund Clifford]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175134|Q21175134]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse tristan and isolde with the potion.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175135|Tristan and Isolde with the Potion]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]''
| 
| ''[[:d:Q954012|Tristan]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q572381|Iseult]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q219160|Paar]]''&lt;br/&gt;[[paat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q485027|soomus]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21175135|Q21175135]]
|-
| [[Fail:Waterhouse-Miranda-The-Tempest.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175316|Miranda]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q634983|Miranda]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q152357|Punapea]]''&lt;br/&gt;[[laev]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q906512|laevahukk]]''&lt;br/&gt;[[torm]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q21175316|Q21175316]]
|-
| [[Fail:Miranda - The Tempest JWW.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175317|Miranda]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q634983|Miranda]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q152357|Punapea]]''&lt;br/&gt;[[laev]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q906512|laevahukk]]''&lt;br/&gt;[[torm]]&lt;br/&gt;[[kivim]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21175317|Q21175317]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse the slave.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21175324|The Slave]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q21175324|Q21175324]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Consulting the Oracle - Christie's.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190275|Consulting the Oracle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1884&quot; | 1884
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q217123|oraakel]]''
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21190275|Q21190275]]
|-
| [[Fail:A Naiad or Hylas with a Nymph by John William Waterhouse (1893).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190333|A Naiad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| No/unknown value
| 
| [[Najaadid|Najaad]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q332752|Hylas]]''&lt;br/&gt;[[nümfid]]&lt;br/&gt;[[alastiolek]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190333|Q21190333]]
|-
| [[Fail:A Roman Offering - JWW.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190344|A Roman Offering]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[Votiiv]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q21190344|Q21190344]]
|-
| [[Fail:Apollo and Daphne waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190350|Apollo and Daphne]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908
| No/unknown value
| 
| [[Apollon]]&lt;br/&gt;[[Daphne]]&lt;br/&gt;[[Lüüra]]&lt;br/&gt;[[seksuaalne ahistamine]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190350|Q21190350]]
|-
| [[Fail:Danaides Waterhouse 1906.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190365|The Danaides]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1906&quot; | 1906
| ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]''
| ABDAG003402
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[Danaiidid]]&lt;br/&gt;[[tinaja]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190365|Q21190365]]
|-
| [[Fail:Danaides by John William Waterhouse, 1903.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190373|The Danaides]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[Danaiidid]]&lt;br/&gt;[[tinaja]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190373|Q21190373]]
|-
| [[Fail:Flora by Waterhouse (Koriyama City Museum of Art).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190382|Flora]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1914
| ''[[:d:Q11643178|Kōriyama City Museum of Art]]''
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190382|Q21190382]]
|-
| [[Fail:Gone But Not Forgotten - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190389|Gone, But Not Forgotten]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1873&quot; | 1873
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q750652|mourning]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q381885|tomb]]''
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21190389|Q21190389]]
|-
| [[Fail:JWW Ophelia 1889.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190835|Ophelia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1889
| No/unknown value
| 
| [[Ophelia]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190835|Q21190835]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - 'Gather Ye Rosebuds,' or, 'Ophelia'.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190841|Sketch for Gather Ye Rosebuds]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1900s
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190841|Q21190841]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (1892 sketch).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190848|Sketch for A Mermaid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| No/unknown value
| 
| [[Merineitsi]]&lt;br/&gt;[[Veelained]]&lt;br/&gt;[[meri]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190848|Q21190848]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - A Mermaid (sketch).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190856|Sketch for A Mermaid]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1890s
| No/unknown value
| 
| [[Merineitsi]]&lt;br/&gt;[[Veelained]]&lt;br/&gt;[[meri]]&lt;br/&gt;[[juuksed]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190856|Q21190856]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - A Song of Springtime.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190863|A Song of Springtime]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1913&quot; | 1913
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q83772|toplessness]]''&lt;br/&gt;[[laps]]&lt;br/&gt;[[flööt]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190863|Q21190863]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Circe, 1911.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190870|Circe]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| No/unknown value
| 
| [[Kirke]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1249918|potion]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190870|Q21190870]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Dante and Matilda.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190877|Study for Dante and Matilda]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q2999991|Dahesh Museum of Art]]''
| 1997.44
| [[Dante Alighieri]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3851720|Matelda]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190877|Q21190877]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1879).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190884|Dolce Far Niente]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q193220|Lehvik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q821952|oil lamp]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190884|Q21190884]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Dolce Far Niente (1880).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190974|Dolce Far Niente]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880
| ''[[:d:Q6415618|Kirkcaldy Galleries]]''
| KIRMG:15
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q203324|lõunauinak]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q193220|Lehvik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2984138|pigeon]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190974|Q21190974]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Gossip.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190975|Good Neighbours]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[laps]]&lt;br/&gt;[[diskussioon]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190975|Q21190975]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - I am half-sick of shadows, said the lady of shalott.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190976|&quot;I am half sick of shadows&quot; said the Lady of Shalott]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| ''[[:d:Q670250|Art Gallery of Ontario]]''
| 71/18
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''&lt;br/&gt;[[Gobelään]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29167534|tapestry weave]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21117684|tapestry weaver]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q220437|Camelot]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q53017426|Arthurian painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190976|Q21190976]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - La Belle Dame sans Merci (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190978|Sketch for La Belle Dame sans Merci]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| No/unknown value
| 
| [[naine]]
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190978|Q21190978]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Lady on a Balcony, Capri.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190979|Lady on a Balcony, Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1889&quot; | 1880s
| No/unknown value
| 
| [[naine]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190979|Q21190979]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod, 1887.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190980|Mariamne Leaving the Judgement Seat of Herod]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1887&quot; | 1887
| ''[[:d:Q3076807|Forbes Galleries]]''
| 
| ''[[:d:Q10326261|Mariamne]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q554603|Herod of Chalcis]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190980|Q21190980]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Matilda (formerly called &quot;Beatrice&quot;).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21190981|Matilda]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1915&quot; | 1915
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q3851720|Matelda]]''&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21190981|Q21190981]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (sketch).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191001|Nymph (sketch for the Nymphs finding the head of Orpheus)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| No/unknown value
| 
| [[nümfid]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191001|Q21191001]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Nymphs Finding the Head of Orpheus (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191004|Head of Orpheus (sStudy for Nymphs Finding the Head of Orpheus)]]''
| 
| 
| [[Northumbria Ülikool|Northumbria ülikool]]
| PCF55
| ''[[:d:Q3409626|human head]]''&lt;br/&gt;[[Orpheus]]&lt;br/&gt;[[Kitara]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191004|Q21191004]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia, 1910.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191005|Ophelia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910
| No/unknown value
| 
| [[Ophelia]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191005|Q21191005]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Portrait of Miss Claire Kenworthy.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191006|Miss Claire Kenworthy]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1850&quot; | 19th century
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]
| 
| 
| [[portree]]
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191006|Q21191006]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Saint Eulalia - Study.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191007|Sketch for &quot;Saint Eulalia&quot;]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885
| ''[[:d:Q430682|Tate]]''
| T02107
| ''[[:d:Q284323|Eulalia of Mérida]]''&lt;br/&gt;[[laip]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2864737|religious art]]''
| [[Tint|tušš]]&lt;br/&gt;[[paber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q21191007|Q21191007]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Spring Spreads One Green Lap of Flowers.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191008|Spring Spreads One Green Lap of Flowers]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191008|Q21191008]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Favorites of the Emperor Honorius - 1883 (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191009|Sketch for The Favorites of the Emperor Honorius (study)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883
| 
| 
| [[Honorius]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191009|Q21191009]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191011|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]''
| FAMAG:1923.15
| ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191011|Q21191011]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Magic Circle (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191674|Study for The Magic Circle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[nõid]]&lt;br/&gt;[[Maagia]]&lt;br/&gt;[[ringjoon]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;[[Pada]]&lt;br/&gt;[[Sirp]]&lt;br/&gt;[[Statiiv]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191674|Q21191674]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Mystic Wood.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191675|The Mystic Wood]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1914&quot; | 1910s
| ''[[:d:Q19917343|QAGOMA]]''
| 1:0868B
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[mets]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191675|Q21191675]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Shrine.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191676|The Shrine]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;[[trepp]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191676|Q21191676]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Soul of the Rose, 1903.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191677|The Soul of the Rose]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191677|Q21191677]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Thisbe.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191678|Thisbe]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q10696861|Thisbe]]''&lt;br/&gt;[[kuulmine]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191678|Q21191678]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Two Little Italian Girls by a Village.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191680|Two Little Italian Girls by a Village]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1870s
| No/unknown value
| 
| [[tüdruk]]&lt;br/&gt;[[puu]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191680|Q21191680]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Undine.JPG|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191681|Undine]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q192032|undine]]''&lt;br/&gt;[[purskkaev]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191681|Q21191681]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Vain Lamorna, A Study for Lamia.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191694|Vain Lamorna, A Study for Lamia]]''
| 
| 
| No/unknown value
| 
| [[Lamia]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191694|Q21191694]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse A Grecian Flower Market.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191695|A Grecian Flower Market]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880
| ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]''
| TWCMS : B8122
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[turg]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191695|Q21191695]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse After The Dance.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191696|After The Dance]]''
| 
| No/unknown value
| No/unknown value
| 
| [[naine]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21191696|Q21191696]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse Ariadne.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191697|Ariadne]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898
| No/unknown value
| 
| [[Ariadne]]&lt;br/&gt;[[paat]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| 
| [[:d:Q21191697|Q21191697]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse At Capri.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191698|At Capri]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| 
| 
| [[tüdruk]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| 
| [[:d:Q21191698|Q21191698]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse, 1885c - Esther Kenworthy Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191700|Esther Kenworthy Waterhouse]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1885&quot; | 1885
| ''[[:d:Q7492669|Sheffield Galleries and Museums Trust]]''
| VIS.4431
| ''[[:d:Q5401218|Esther Kenworthy Waterhouse]]''&lt;br/&gt;[[kübar]]
| 
| 
| [[portree]]
| ''[[:d:Q106857709|panel]]''&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191700|Q21191700]]
|-
| [[Fail:John william waterhouse maidens picking flowers by the stream (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191701|Sketch for Maidens picking Flowers by a Stream]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| ''[[:d:Q2864562|Art Renewal Center]]''
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191701|Q21191701]]
|-
| [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-Danaë(1892).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191702|Danaë]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1892&quot; | 1892
| No/unknown value
| 
| [[Danae]]&lt;br/&gt;[[kirst]]&lt;br/&gt;[[Imik]]&lt;br/&gt;[[rand]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21191702|Q21191702]]
|-
| [[Fail:JohnWilliamWaterhouse-PenelopeandtheSuitors(1912).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192334|Penelope and the Suitors]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| ''[[:d:Q109893034|Aberdeen Archives, Gallery and Museums collections]]''
| ABDAG003035
| [[Penelope]]&lt;br/&gt;[[kangasteljed]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1058631|suitors of Penelope]]''&lt;br/&gt;[[Kitara]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192334|Q21192334]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse, La Fileuse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192335|The Spinner]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[ketramine]]&lt;br/&gt;[[Rooma riik]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21192335|Q21192335]]
|-
| [[Fail:Lamia Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192336|Lamia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1909&quot; | 1909
| No/unknown value
| 
| [[Lamia]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2703478|peegelpilt]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192336|Q21192336]]
|-
| [[Fail:Lamia and the Soldier.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192337|Lamia and the Soldier]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| No/unknown value
| 
| [[Lamia]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192337|Q21192337]]
|-
| [[Fail:Miranda - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192338|Miranda]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1875&quot; | 1875
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[kivim]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q40080|supelrand]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192338|Q21192338]]
|-
| [[Fail:Nymphs finding the Head of Orpheus.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192339|Nymphs Finding the Head of Orpheus]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| No/unknown value
| 
| [[nümfid]]&lt;br/&gt;[[Orpheus]]&lt;br/&gt;[[Kitara]]
| [[Tim Rice]]
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192339|Q21192339]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Ophelia (1894).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192340|Ophelia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| 
| 
| [[Ophelia]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192340|Q21192340]]
|-
| [[Fail:Ophelia 1910 Study.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192341|Study for Ophelia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910
| 
| 
| [[Ophelia]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q21192341|Q21192341]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - In the Peristyle - 122 - Touchstones Rochdale.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192365|In the Peristyle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1874&quot; | 1874
| ''[[:d:Q7828737|Touchstones Rochdale]]''
| 122
| [[tüdruk]]&lt;br/&gt;[[linnud]]&lt;br/&gt;[[Sammas]]&lt;br/&gt;[[Peristüül]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192365|Q21192365]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Psyche Opening the Door into Cupid's Garden, 1903.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192366|Psyche Opening the Door into Cupid's Garden]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]''
| PRSMG : P773
| ''[[:d:Q843382|Psyche]]''&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[aed]]&lt;br/&gt;[[uks]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192366|Q21192366]]
|-
| [[Fail:Psyche-Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192367|Psyche Opening the Golden Box]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1904&quot; | 1904
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q843382|Psyche]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q639460|laegas]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| 
| [[:d:Q21192367|Q21192367]]
|-
| [[Fail:RemorsodeNero.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192368|The Remorse of the Emperor Nero after the Murder of his Mother]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1878&quot; | 1878
| No/unknown value
| 
| [[Nero]]
| 
| 
| [[ajaloomaal]]
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192368|Q21192368]]
|-
| [[Fail:St Joan - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192369|St. Joan]]''
| 
| 
| No/unknown value
| 
| [[Jeanne d'Arc]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2734060|reed]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q2864737|religious art]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192369|Q21192369]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius (1877).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192370|A Sick Child brought into the Temple of Aesculapius]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877
| 
| 
| [[laps]]&lt;br/&gt;[[haigus]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2569925|trivet]]''&lt;br/&gt;[[preester]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192370|Q21192370]]
|-
| [[Fail:The Awakening of Adonis - John William Waterhouse (1899).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192371|The Awakening of Adonis]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899
| ''[[:d:Q95387813|Andrew Lloyd Webber Collection]]''
| 
| [[Ülane]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[Adonis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222560|quiver]]''&lt;br/&gt;[[Kaar (arhitektuur)|kaar]]&lt;br/&gt;[[Aphrodite]]&lt;br/&gt;[[Amor]]&lt;br/&gt;[[aed]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q21296557|Ärkamine]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192371|Q21192371]]
|-
| [[Fail:The Bouquet (study).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192381|The Bouquet]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1908&quot; | 1908
| ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]''
| 1000.18&lt;br/&gt;FAMAG:1000.18
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1187930|Kimp]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192381|Q21192381]]
|-
| [[Fail:The Lady Clare.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192382|The Lady Clare]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29838690|deer]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192382|Q21192382]]
|-
| [[Fail:The magic circle, by John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192383|The Magic Circle]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1886&quot; | 1886
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[nõid]]&lt;br/&gt;[[Maagia]]&lt;br/&gt;[[ringjoon]]&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;[[Pada]]&lt;br/&gt;[[Sirp]]&lt;br/&gt;[[Statiiv]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192383|Q21192383]]
|-
| [[Fail:Waterhouse - The Charmer.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192384|The Charmer]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2839930|spell]]''&lt;br/&gt;[[Kalad|kala]]&lt;br/&gt;[[Tsitter]]
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192384|Q21192384]]
|-
| [[Fail:Waterhouse echo study.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192385|Echo - Study for the head for Echo and Narcissus.]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| 
| 
| ''[[:d:Q207368|Echo]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q83772|toplessness]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192385|Q21192385]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - A Hamadryad (1895).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192386|Hamadryad]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1893&quot; | 1893
| ''[[:d:Q7205781|The Box]]''
| PLYMG.1926.17
| ''[[:d:Q619300|Hamadryad]]''&lt;br/&gt;[[Saatürid]]&lt;br/&gt;[[Paaniflööt]]&lt;br/&gt;[[Akt (kunst)|akt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q202474|Drüaadid]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192386|Q21192386]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Almond Blossoms (1916).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192387|Gathering Almond Blossoms]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916
| 
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[korilus]]
| 
| 
| 
| 
| [[:d:Q21192387|Q21192387]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden (1893).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192388|Gathering Summer Flowers in a Devonshire Garden]]''
| 
| No/unknown value
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[korilus]]
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21192388|Q21192388]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Miss Betty Pollock (1911).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192411|Miss Betty Pollock]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911
| 
| 
| [[naine]]
| 
| 
| [[portree]]
| 
| [[:d:Q21192411|Q21192411]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Narcissus (1912).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192412|Narcissus]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q115740436|narcissus]]''&lt;br/&gt;[[korilus]]
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192412|Q21192412]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Portrait of Mrs. Charles Schreiber (1912).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192413|Mrs. Charles Schreiber]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| 
| 
| [[naine]]
| 
| 
| [[portree]]
| [[õlivärv]]
| [[:d:Q21192413|Q21192413]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - Sweet Summer (1912).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192414|Sweet Summer]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q810524|basin]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2268776|Lamamine]]''
| 
| 
| 
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192414|Q21192414]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - The Flower Picker (1900).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192415|The Flower Picker]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| No/unknown value
| 
| [[naine]]&lt;br/&gt;[[õis]]
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q204330|guašš]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q21192415|Q21192415]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, JW - The Rose Bower (1910).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192417|The Rose Bower]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910
| 
| 
| [[naine]]
| 
| 
| [[portree]]
| 
| [[:d:Q21192417|Q21192417]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, John William - Flora and the Zephyrs - 1898.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192418|Flora and the Zephyrs]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1898&quot; | 1898
| No/unknown value
| 
| [[Flora]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[tuul]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q467515|Zephyrus]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q3374376|mythological painting]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192418|Q21192418]]
|-
| [[Fail:Waterhouse, John William - Saint Cecilia - 1895.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21192419|Saint Cecilia]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1895&quot; | 1895
| No/unknown value
| 
| ''[[:d:Q80513|Saint Cecilia]]''&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;[[ingel]]&lt;br/&gt;[[viiul]]&lt;br/&gt;[[raamat]]&lt;br/&gt;[[Istumine]]&lt;br/&gt;[[maastik]]&lt;br/&gt;[[paat]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2864737|religious art]]''
| [[lõuend]]&lt;br/&gt;[[õlivärv]]
| [[:d:Q21192419|Q21192419]]
|-
| [[Fail:The Lady of Shalott Looking at Lancelot.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21272256|The Lady of Shalott looking at Lancelot]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1894&quot; | 1894
| ''[[:d:Q6515835|Leeds Art Gallery]]''
| LEEAG.PA.1895.0004
| ''[[:d:Q2984446|Elaine of Astolat]]''&lt;br/&gt;[[Kleit]]&lt;br/&gt;[[õis]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q215681|Lancelot]]''
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q21272256|Q21272256]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - In the Harem.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q77574796|In the Harem]]''
| 
| 
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q77574796|Q77574796]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Day Dreams.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q77574800|Day Dreams]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1879&quot; | 1879
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q204330|guašš]]''&lt;br/&gt;[[pliiats]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''&lt;br/&gt;[[paber]]
| [[:d:Q77574800|Q77574800]]
|-
| [[Fail:Phyllis by John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q78232518|Phyllis]]''
| 
| 
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q78232518|Q78232518]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Phyllis and Demophoon, 1897.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q78232523|Phyllis and Demophoon]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1905&quot; | 1905
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q78232523|Q78232523]]
|-
| [[Fail:Study in Oils, by John William Waterhouse, R. A..jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q78232850|Study in Oils]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1917&quot; | 1917
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q78232850|Q78232850]]
|-
| [[Fail:Flora (Waterhouse).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q78233431|Flora]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1890&quot; | 1890
| No/unknown value
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q78233431|Q78233431]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - A Grecian Flower Market - TWCMS , B8122 - Laing Art Gallery.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q119122547|A Grecian Flower Market]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1880&quot; | 1880
| ''[[:d:Q1800739|Laing Art Gallery]]''
| TWCMS : B8122
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119122547|Q119122547]]
|-
| 
| ''[[:d:Q119144736|Circe]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1891&quot; | 1891
| ''[[:d:Q5518996|Gallery Oldham]]''
| 3.55/9
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119144736|Q119144736]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Destiny - BURGM-paoil17 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q119149416|Destiny]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1900&quot; | 1900
| ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]''
| BURGM:paoil17
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119149416|Q119149416]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - Psyche Entering Cupid's Garden - PRSMG , P773 - Harris Museum.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q119154431|Psyche Entering Cupid's Garden]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903
| ''[[:d:Q12059583|Harris Museum]]''
| PRSMG : P773
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119154431|Q119154431]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse (1849-1917) - The Unwelcome Companion - BURGM-paoil166 - Towneley Hall Art Gallery And Museum.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q119831835|The Unwelcome Companion]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1872&quot; | 1872
| ''[[:d:Q113369726|Towneley Hall Art Gallery And Museum]]''
| BURGM:paoil166
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119831835|Q119831835]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson).jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q119892269|The Lady of Shalott (from the poem by Tennyson)]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q5432578|Falmouth Art Gallery]]''
| FAMAG:1923.15
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q119892269|Q119892269]]
|-
| [[Fail:A Neapolitan flax spinner (1877) - John William Waterhouse.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q123945063|A Neapolitan flax spinner]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1877&quot; | 1877
| 
| 
| 
| 
| 
| 
| [[õlivärv]]&lt;br/&gt;[[lõuend]]
| [[:d:Q123945063|Q123945063]]
|}


== Misc ==
{| class='wikitable sortable'
! pilt
! Article
! RKDimages ID
! asutamise või loomise aeg
! kogu
! inventarinumber
! kujutab
! omanik
! catalog code
! žanr
! kasutatud materjal
! Item
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Touchstone, The Jester.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q21191679|Touchstone, The Jester]]''
| 
| 
| No/unknown value
| 
| [[Narr]]
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q18668582|cardboard]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3374389|akvarell]]''
| [[:d:Q21191679|Q21191679]]
|-
| [[Fail:John William Waterhouse - Head of a Woman (Various lithographs from ^The Studio^ journal) - B1977.25.5 - Yale Center for British Art.jpg|center|128px]]
| ''[[:d:Q110167275|Head of a Woman (Various lithographs from 'The Studio' journal)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;1896&quot; | 1896
| ''[[:d:Q6352575|Yale Center for British Art]]''
| B1977.25.5
| 
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q15123870|litograafia]]''
| [[:d:Q110167275|Q110167275]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>jbfute0y33tx5jnm95yitmpoi6vh82o</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>462381</id>
    <revision>
      <id>7227800</id>
      <parentid>7227628</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:33:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitika, sport ja ühiskond */</comment>
      <origin>7227800</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40415" sha1="4rzj9pj6w9vq2z5273yid5zs1uettmk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja.
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi.  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste 
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat.
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised 
* 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==

===Poliitika, sport ja ühiskond===
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] 
* 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil 
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda.
* 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast.
* 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise.
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]].
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris.
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga .
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks.
* 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] .
* 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel.
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks.
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat.
* 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale.
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada.
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] .
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande.
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks.
* 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses 
* 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad 
* 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks 
* 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i 
* 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] 
* 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks 
* 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal  karistust kandma [[Tartu vangla]]sse 
* 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri 
* 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias 
* august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i 
* 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale 
* 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses 
* 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 
* 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] 
* 2. september – kaitseminister Hanno Pevkur teatas, et astub ametist tagasi. Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu 
* 10. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] 
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid

===Kultuur, äri ja meedia===
* 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] .
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks 
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] (&quot;Veidi veidrad veised&quot;) ja [[Jaanus Vaiksoo]] (&quot;Oma Eesti, oma toit&quot;) 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata.
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril.
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast 
* 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole 
* 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha 
* 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade

===Kohaliku tähtsusega===

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha 
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi.
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil 
* 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. 
* 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. 
* 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. 
* 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni 
* 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist 
* 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] 
* 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] 
* 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil 
* 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile 
* 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor 
* 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks 
* 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile 
* 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] 

* 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] 
* ...

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener
*[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja
*[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik
*[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
*[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog
*[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik
*[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik
*[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane 
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>4rzj9pj6w9vq2z5273yid5zs1uettmk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227803</id>
      <parentid>7227800</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:38:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitika, sport ja ühiskond */</comment>
      <origin>7227803</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="40432" sha1="3ildyw5t1lz8z81adldciuo05ux19us" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=august}}
{{aasta artikkel}}
'''2026. aasta''' ('''MMXXVI''') on [[21. sajand]]i 26. [[aasta]]. See algas [[neljapäev]]aga.

==Vasted teistes kalendrites==
*[[Juudi kalender]]: 5786–5787
*[[Hinduistlik kalender]]: 5127–5128
*[[Islami kalender]]: 1447–1448
*[[Iraani kalender]]: 1404–1405
*[[Sirvikalender]]: 10239

== Sündmused maailmas == 
* 3. jaanuar – [[Ameerika Ühendriigid]] korraldasid mitu õhurünnakut [[Venezuela]]le ning võtsid kinni president [[Nicolas Maduro]] ja ta abikaasa.&lt;ref name=&quot;Peetud&quot; /&gt;
* 22. jaanuar – Ameerika Ühendriigid astusid [[Maailma Terviseorganisatsioon]]ist välja.
* 6.–22. veebruar – [[Cortina d'Ampezzo]]s ja [[Milano]]s toimusid [[2026. aasta taliolümpiamängud]]. 
* 28. veebruar – [[Iisraeli rünnak Iraanile veebruaris 2026]]: [[Iisrael]] ja Ameerika Ühendriigid alustasid õhurünnakutega [[Iraan]]i vastu, tappes mitmed riigi vanemametnikud, sealhulgas [[ajatolla]] [[‘Alī Khāmene'ī]]. 
* 5. märts – [[Nepal]]is toimusid parlamendivalimised, tegemist on esimeste valimistega pärast 2025. aasta noorte proteste, mis viisid peaministri tagasiastumiseni ja ajutise valitsuse moodustamiseni. 
* 8. märts – [[Mojtaba Khamenei]] valiti Iraani ülemjuhiks 
* 8. märts – [[Colombia]]s toimusid parlamendivalimised.  
* 24. märts – [[Taani]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 31. märts – [[Krimm]]is kukkus alla Venemaa õhuväele kuuluv sõjaväe transpordilennuk [[An-26]], pardal oli 30 inimest, kes kõik hukkusid. 
* 1. aprill – algas [[Artemis II]] kümnepäevane mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile.
* 3. aprill – Afganistani tabas 5,8-magnituudine maavärin, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest. 
* 6. aprill – Artemis 2 sai Maast kõige kaugemale reisinud mehitatud missiooniks.
* 7. aprill – Vietnami Rahvusassamblee valis Luong Cuongi asemele riigi uueks presidendiks Tồ Lami. 
* 11. aprill – Iraagi presidendiks valiti Nizar Amidi.  
* 12. aprill – [[Péter Magyar]]i juhitud [[Tisza partei]] võitis [[Ungari]] parlamendivalimised, lõpetades [[Viktor Orbán]]i 16 aastat kestnud ametiaja. 
* 12. aprill – [[Peruu]]s toimusid üldvalimised. 
* 12. aprill – [[Benin]]is toimusid presidendivalimised. 
* 19. aprill – [[Bulgaaria]]s toimusid erakorralised parlamendivalimised. 
* 20. aprill – Kirde-Jaapani ranniku lähedal toimus 7,4-magnituudine [[maavärin]]. 
* 20. aprill – [[Apple]] teatas, et John Ternus asendab [[Tim Cook]]i uue tegevjuhina alates 1. septembrist. 
* 27.-29. aprill – [[Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja [[kuninganna]] [[Camilla]] olid riigivisiidil Ameerika Ühendriikides. 
* 29. aprill – 5. mai – toimus [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon|2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistluste I divisjon]]i B-grupi turniir, mille võitis [[Eesti jäähokikoondis|Eesti]].
* 1. mai – [[Araabia Ühendemiraadid]] lahkusid [[OPEC]]ist, lõpetades kuue aastakümne pikkuse liikmelisuse ja eemaldades organisatsioonist ühe suurima naftatootja. 
* 5. mai – [[Rumeenia]] parlament tagandas sotsiaaldemokraatide ja parempopulistide toel paremtsentristliku peaministri [[Ilie Bolojan]]i. 
* 12.–16. mai – Viinis toimus 70. [[Eurovisiooni lauluvõistlus]], mille võitis [[Bulgaaria]]st pärit Dara looga „Bangaranga”, mis on esimene kord, kui Bulgaaria võistluse võidab. 
* 16. mai – [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]] tegi [[Andris Kulbergs]]ile ettepaneku moodustada uus valitsus.
* 15.–31. mai – [[Šveits|Šveitsis]] [[Zürich|Zürichis]] ja [[Fribourg|Fribourgis]] toimusid [[2026. aasta jäähoki maailmameistrivõistlused]]. 
* 20. mai – [[Ameerika Ühendriigid]] esitasid [[Kuuba]] endisele presidendile [[Raúl Castro]]le süüdistuse kahe lennuki allatulistamises ja nelja inimese, sealhulgas kolme ameeriklase tapmises 1996. aastal 
* 21. mai – [[USA]] president [[Donald Trump]] teatas, et saadab [[Poola]] täiendavalt 5000 Ameerika sõdurit. 
* 22. mai – [[USA Föderaalreserv]]i uus juht [[Kevin Warsh]] vannutati ametisse Valges Majas toimunud tseremoonial 
* 24. mai – parlamendivalimised [[Guinea]]s ja [[Küpros]]el 
* 31. mai – presidendivalimised [[Colombia]]s. Valimised võitis [[Abelardo de la Espriella]]
* 1. juuni – üldvalimised [[Etioopia]]s 
* 7. juuni – parlamendivalimised [[Armeenia]]s ja üldvalimiste teine ​​voor [[Peruu]]s 
* 11. juuni – 19. juuli – [[Kanada|Kanadas]], [[Mehhiko|Mehhikos]] ja [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] toimuvad [[2026. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused]]. 
* 12. juuni – Ameerika ärimees [[Elon Musk]] sai maailma esimeseks [[USA dollar]]ites [[triljonär]]iks [[SpaceX]]-i esmase avaliku pakkumisega 
* 24. juuni – toimus [[2026. aasta Venezuela maavärin|Venezuela maavärin]], mille esimene tõuge oli magnituudiga 7,2 ning sellele järgnes tugevam maavärin magnituudiga 7,5
* 2. juuli – [[Alžeeria]] parlamendivalimised 
* 4. juuli – [[Washington]]is on plaanis paraad Ameerika Ühendriikide 250. aastapäeva tähistamiseks 
* 19. juuli – [[São Tomé ja Príncipe]] presidendivalimised.
* 22. juuli – Ukraina president [[Volodõmõr Zelenskõi]] nimetas Ukraina sõjaväe uueks ülemjuhatajaks [[Mõhhailo Drapatõi]], kes vahetab ametis välja [[Oleksandr Sõrskõi]], otsus sündis pärast suurt poliitilist tüli ja tänavaproteste 
* 23.–30. juuli – [[Philadelphia]]s (USA) toimub 30. rahvusvaheline matemaatikute kongress 
* 8. august – Eesti sõudjad [[Endrik Hansen]] ja [[Riko Raimond Kubja]] võitsid [[Bulgaaria]]š [[Plovdiv]]is toimunud U19 maailmameistrivõistlustel noormeeste paarisaerulisel kahepaadil maailmameistritiitli. See oli Eesti sõudmise esimene U19 maailmameistritiitel pärast 2006. aastat.
* 12. august – täielik päikesevarjutus, mida saab jälgida Gröönimaal, Hispaanias, Islandil, Portugalis, Venemaal ja Valgevenes 
* 13. august – üldvalimised [[Sambia]]s 
* 28. august – [[Norra]]s suri [[Norra kuningas|kuningas]] [[Harald V]]. Uueks kuningaks sai tema poeg [[Haakon VIII]]
* 30. august – [[Haiti]] üldvalimiste  esimene voor 
* 13. september – [[Rootsi]] parlamendivalimised 
* 20. september – Venemaa [[Riigiduuma]] valimised 
* 23. september – [[Maroko]] parlamendivalimised 
* 27. september – parlamendivalimised São Tomé ja Príncipes 
* 3. oktoober – parlamendivalimised [[Läti]]s 
* 4. oktoober – üldvalimised [[Brasiilia]]s ning Bosnias ja Hertsegoviinas 
* 9. oktoober – kuulutatakse välja [[Nobeli rahupreemia]] laureaat 
* 24. oktoober – juunioride Eurovisiooni lauluvõistlus Attardis Maltal  
* 27. oktoober – [[Iisrael]]i parlamendivalimised 
* 31. oktoober-13. november – IV noorte suveolümpiamängud Dakaris (Senegal)
* 3. november – vahevalimised USA-s 
* 14. november – esimene Eurovisiooni lauluvõistlus Aasias toimub Bangkokis Tais

==Sündmused Eestis==

===Poliitika, sport ja ühiskond===
* 11. veebruar – [[Tallinna Ülikool]]i uueks rektoriks valiti [[Priit Reiska]], kelle ametiaeg algas 15. mail, kui ametist lahkus senine rektor [[Tõnu Viik (filosoof)|Tõnu Viik]] 
* 27. veebruar – Haridus- ja teadusministeeriumi korraldatud avalikul konkursil valiti [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i ehk Muba direktoriks [[Piret Rips]], kes asus ametisse 1. aprillil 
* 6. märts – SA [[Tallinna Lauluväljak]] juhataja [[Urmo Saareoja]] teatas, et andis nõukogule üle palve ta 30. maist ametist tagasi kutsuda.
* 10. märts – välisminister [[Margus Tsahkna]]le anti [[Sydney Eesti Maja]]s üle [[sinimustvalge lipp]], mis päästeti 1944. aasta septembris, kui eesti noormees Eugen Vilder ronis [[Kadrioru loss]]i lipumasti otsa ja võttis seal [[Otto Tiefi valitsus]]e ajal lehvinud lipu, et see Nõukogude vägede kätte ei langeks, lipp jõudis läbi [[Saksamaa]] 1949. aastal [[Austraalia]]sse 
* 17. märts – mullu suvel [[Tallinna Kirjanike Maja]] seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu paigaldanud [[Riigikogu]] liige [[Jaak Valge]] sai [[politsei]]lt 400 eurot trahvi, lipuheiskamise eesmärk oli juhtida meedia tähelepanu vajadusele eemaldada maja seinalt [[Juhan Smuul]]i bareljeef 
* 18. märts – Kaitseväe kehalise kasvatuse ja spordi endine ülem [[Heino Märks]] teatas, et on saanud [[Eesti Olümpiakomitee]] kümnelt liikmelt nõusoleku anda oma allkiri selleks, et kutsuda kokku EOK erakorraline üldkoosolek, kus tuleks arutlusele EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagasikutsumine usalduse kaotamise pärast.
* 23. märts – [[Harju maakohus]] jättis rahuldamata riigikogu liikme Tarmo Tamme hagi ajalehe [[Äripäev]] vastu, et väljaanne tema metsaraie kohta avaldatud valeväited ümber lükkaks 
* 25. märts – [[Venemaa]] poolt tulnud [[Ukraina]] [[droon]] tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent, [[Kaitsepolitseiamet]] algatas uurimise.
* 31. märts – öösel tuvastas kaitsevägi õhuohu Kirde- ja Lõuna Eestis ning saatis välja õhuohu teavituse, öö jooksul jõudsid mitmed droonid ka Eesti õhuruumi, varahommikul enne kella 6 kuulutati õhuoht möödunuks ning häire lõpetati
* 2. aprill – kaitseväe endine spordiülem Heino Märks edastas EOK-le vajalikud allkirjad, et kokku kutsuda Eesti Olümpiakomitee  erakorraline üldkoosolek EOK presidendi Kersti Kaljulaidi tagandamiseks 
* 2. aprill – Valitsus otsustas võõrandada riigile kuuluvad aktsiaseltsi [[Omniva]] aktsiad avalikul enampakkumisel 
* 6. aprill – [[Eesti Olümpiakomitee]] Täitevkomitee otsustas, et erakorraline üldkogu EOK presidendi [[Kersti Kaljulaid]]i tagandamise teemal toimub 27. aprillil
* 9. aprill – lõppes kandidaatide esitamine [[aasta õpetaja]] konkursile, laureaadid kuulutatakse välja 10. oktoobril Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal
* 23. aprill – kahekordne trekisprindi olümpiavõitja [[Erika Salumäe]] tegi kümnevõistluse olümpiavõitjale [[Erki Nool]]ele ettepaneku kandideerida [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendi kohale
* 27. aprill – Tallinnas [[A. Le Coq Arena]] konverentsisaalis toimus erakorraline [[Eesti Olümpiakomitee]] üldkogu koosolek, mis tagandas EOK presidendi kohalt [[Kersti Kaljulaid]]i, EOK-d juhib korralise täiskoguni senine asepresident [[Gerd Kanter]] 
* 30. aprill – Tallinna vanalinnas kirjanike maja seinale [[ENSV|Eesti NSV]] lipu heisanud riigikogulane [[Jaak Valge]] sai Harju maakohtus politsei üle võidu, ühtlasi peab riik hüvitama Valge advokaadikulud 2220 eurot
* 2. mai – [[EKRE]] volikogu esitas presidendikandidaadiks [[Mart Helme]].
* 3. mai – erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] üldkoosoleku otsusega sai uueks esimeheks [[Rein Suurkask]] 
* 5. mai – 10 aastat [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]t juhtinud [[Agris Peedu]] teatas, et lahkub ametist oktoobris.
* 5. mai – Tallinna abilinnapea [[Riina Solman]] teatas, et [[Ida-Tallinna Keskhaigla]] ja [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] ühendatakse 2028. aasta alguseks ning kontserni koosseisu liidetakse ka [[Tallinna Kiirabi]] ja [[Tallinna Hambakliinik]]; [[Tallinna Lastehaigla]] soovib sotsiaalminister [[Karmen Joller]] liita [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]ga .
* 5. mai – rahandusminister [[Jürgen Ligi]] kinnitas viis aastat maksuametit juhtinud [[Raigo Uukkivi]] teiseks ametiajaks [[Maksu- ja Tolliamet]]i peadirektoriks.
* 6. mai – [[haridus- ja teadusministeerium]]i varade asekantslerina töötanud [[Henry Kattago]] teatas, et lahkub ametist ja läheb tööle kaitsevaldkonna ettevõttesse [[Cybernetica]] .
* 6. mai – [[Eesti Energia]] tütarfirmat [[Enefit]] juhtinud [[Juhan Aguraiuja]] teatas, et lahkub ametist isiklikel põhjustel.
* 6. mai – siseministeerium registreeris uue usuühendusena Eesti moslemite muftiaatkoguduse; mullu ei rahuldanud riik mufti taotlust kogudus rajada
* 7. mai – Eesti Kergejõustikuliidu endine president [[Erich Teigamägi]] teatas, et kandideerib [[Eesti Olümpiakomitee]] presidendiks.
* 7. mai – peaminister [[Kristen Michal]] ütles, et tema hinnangul võiks [[Kersti Kaljulaid]] olla Vabariigi presidendi kandidaat.
* 12. mai – [[ERR|Eesti Rahvusringhääling]] kuulutas välja konkursi uudistetoimetuse juhi ametikohale.
* 12. mai – Tallinna lauluväljaku nõukogu kinnitas sihtasutuse uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil. Uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada.
* 13. mai – [[Tartu ülikool]] teatas, et järgmisel õppeaastal astub vabade kunstide professori ametisse [[Rainer Sarnet]], talle andis 19. mail ameti üle [[Viivi Luik]] .
* 14. mai – [[Tallinna Ülikool]]i uus rektor [[Priit Reiska]] andis ülikooli aulas ametivande.
* 14. mai – [[Varro Vooglaid]] teatas sotsiaalmeedias, et lahkub Riigikogu [[EKRE]] fraktsioonist
* 18. mai – 15 aastat [[kaitsepolitseiamet]]is töötanud [[Harrys Puusepp]] teatas, et lahkub juuni lõpus ametist 
* 18. mai – Tallinna [[Keldrimäe]] asumisse Liivalaia-Juhkentali ristile paigaldati [[Flo Kasearu]] ratsamonument [[Alma Ostra-Oinas]]ele, mille suhtes avaldas Juhkentali Selts rahuolematust
* 19. mai – keskpäeval sisenes Eestisse ilmselt [[Ukraina]] päritolu [[droon]] ja [[Balti õhuturbemissioon]]i hävitaja tulistas selle [[Lõuna-Eesti]]s [[Võrtsjärv]]e ja [[Põltsamaa]] vahel alla, droonirusud kukkusid alla Põltsamaa vallas [[Kablaküla]]s 
* 20. mai – Tallinna südalinnas asetati nurgakivi [[Talsinki kvartal]]i esimesele hoonele, mille ankurüürnikuks saab [[SEB]], kvartal peaks valmima 2029. aastaks.
* 20.–22. mai – Tartus toimus Põhjamaade siirdamisühingu kongress, mis koondab üle 200 osaleja 17 riigist ja mille korraldamisõigus oli [[Tartu ülikooli kliinikum]]il esimest korda 
* 21. mai – valitsus vabastas ametist [[ohutusjuurdluse keskus]]e juhataja [[Märt Ots]]a 
* 22. mai – Eesti Olümpiakomitee presidendi kohale kinnitati kaks kandidaati: [[Erich Teigamägi]] ja [[Even Tudeberg]]  
* 27.–28. mai – Tšehhi president [[Petr Pavel]] oli koos abikaasa Eva Pavlovága president [[Alar Karis]]e kutsel riigivisiidil Eestis 
* 4. juuni – vallandati [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]] naistekliiniku juhataja [[Piret Veerus]] seoses usalduse kaotusega 
* 6. juuni – [[EKRE]] kongressil [[Estonia kontserdimaja]]s valiti erakonna esimeheks tagasi [[Martin Helme]] ja kinnitati presidendikandidaadiks [[Mart Helme]] 
* 8. juuni – [[Ülo Kaasik (majandustegelane)|Ülo Kaasik]] asus tööle Eesti Panga presidendina 
* 9. juuni – Tallinnas toimus kaheksa Põhjala ja Balti riigi peaministrite kohtumine, millest võttis osa ka [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] 
* 9. juuni – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet]]i juhiks [[Aivar Toompere]], kes juhtis mupot ka aastatel 2016–2024 
* 10. juuni – [[Riigikogu]] kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab Eesti vanglatesse tuua välisriikide vange, esimesed Rootsi vangid peaksid siia jõudma augustis 
* 10. juuni – Riigikogu võttis vastu niinimetatud nõusolekuseaduse, mis kehtestab nõude, et seksuaalsuhteks on vaja inimese selget nõusolekut 
* 11. juuni – [[Jaan Looga]] inaugureeriti [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]i rektoriks 
* 16. juuni – hiigelhaigla sünd sai riigilt rohelise tule – [[Konkurentsiamet]] andis AS-ile [[Tallinna Haigla]] koondumisloa, ühtse juhtimise alla lähevad [[Ida-Tallinna Keskhaigla]], [[Lääne-Tallinna Keskhaigla]], [[Tallinna Kiirabi]] ja Tallinna Hambakliinik. Uus hiidhaigla alustab tööd 1. jaanuaril 2028 
* 23. juuni – president [[Alar Karis]] teatas võidupüha paraadil peetud kõnes, et ei kandideeri teiseks ametiajaks 
* 1.–3. juulini oli Eestis riigivisiidil Läti president [[Edgars Rinkēvičs]], kes kohtus Vabariigi Presidendi, Riigikogu esimehe ja peaministriga. Visiit algas Ruhnu sadamas, kus president [[Alar Karis]] tervitas Läti riigipead ja koos istutati kooli hoovi puu ning Eesti ja Läti president osalesid rahvapeol Korsi talu hoovis. Riigivisiidi teisel päeval Tallinnas avasid riigipead [[Rahvusraamatukogu]]s Läti–Eesti ärifoorumi ja külastati HK Unicorn Squadi kontorit, kus asutaja [[Taavi Kotka]] tutvustas haridusalgatust ning drooniprogrammi Kuri Kotkas 
* 1. juuli – asus ametisse [[Tallinna tervishoiu kõrgkool]]i uus rektor [[Ulvi Kõrgemaa]] 
* 3. juuli – helilooja [[Sven Grünberg]], ettevõtja [[Hugo Osula]], filmimees [[Kris Taska]], lavastaja [[Hendrik Toompere]] ja majandusekspert [[Raivo Vare]] pakkusid presidendi kandidaadiks endise Kaitseliidu ülema [[Riho Ühtegi]] 
* 13. juuli – Narva linnavolikogu loovutas ühehäälselt maatüki sõjaväelinnaku jaoks, kuhu peaksid esimesed 1000 kaitseväelast sisse kolima 2027. aasta alguses 
* 13. juuli – [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]] nõukogu valis haigla uueks juhatuse esimeheks [[Jarno Habicht]]i, kes alustab tööd PERH-i juhina 1. novembril, kui senise juhatuse esimehe [[Agris Peedu]] volitused lõpevad 
* 14. juuli – [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] teatas, et juunis tehti Kliinikumis esimest korda Eestis [[maksasiirdamine]] patsiendile, kelle põhihaiguseks oli sigmakäärsoole pahaloomuline kasvaja, mille metastaasid olid levinud maksa, seni on maksa metastaase peetud maksasiirdamise vastunäidustuseks 
* 16. juuli – ettevõtja [[Neinar Seli]] pakkus presidendikandidaadiks TTÜ rektori [[Tiit Land]]i 
* 1. august – Tallinnas taastus trammiühendus linna ja lennujaama vahel 
* 11. august – Eesti kõrgkoolide rektorid ja teaduste akadeemia president [[Mart Saarma]] ütlesid riigikogule saadetud kirjas, et presidendiks sobiks päevapoliitikast kaugemale vaatav Tallinna tehnikaülikooli rektor [[Tiit Land]] 
* 17. august – [[õiguskantsler]] [[Ülle Madise]] teatas hommikul oma [[Facebook]]i postituses, et kandideerib Eesti presidendiks 
* 18. august – [[Ämari lennubaas]]is maandunud lennukiga toodi Eestisse esimesed [[Rootsi]] vangid, kes toimetati pärastlõunal  karistust kandma [[Tartu vangla]]sse 
* 18. august – Keskerakonna juhatus otsustas toetada presidendivalimistel Tiit Landi kandidatuuri, Isamaa juhatus toetas Ülle Madise kandidatuuri 
* 19.–21. august – president [[Alar Karis]]e kutsel oli Eestis riigivisiidil [[Island]]i president [[Halla Tómasdóttir]], kes osales Eesti-Islandi ärifoorumil, tutvus küberkaitse kompetentsikeskuse tegevusega ja Niguliste muuseumiga, osales Toompeal Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevale pühendatud pidulikul lipuheiskamisel ja vastuvõtul Kadrioru roosiaias 
* august – [[Tartu ülikooli kliinikum]]is tehti Eesti esimene operatsioon, mille käigus kasutati ulatusliku [[vaagnaluu]] defekti taastamiseks patsiendile personaalselt disainitud ja [[3D]]-prinditud [[implantaat]]i 
* 24. august – 75 [[Riigikogu]] liiget esitasid valimiskomisjonile õiguskantsler [[Ülle Madise]] kandidatuuri Vabariigi Presidendi kohale 
* 24. august – S-Grupi hotelliettevõte Sokotel teatas, et ehitab Tallinna sadama ja kesklinna vahele rajatavasse [[Talsinki]] kvartalisse 222-toalise kõrgema klassi hotelli Original Sokos Hotel Talsinki, mis avatakse [[2029]]. aasta alguses 
* 25. august – Tallinnas käis kiirvisiidil [[Euroopa Ülemkogu]] president [[António Costa]], et rääkida Stenbocki majas peaminister [[Kristen Michal]]iga ELi pikast eelarvest aastateks 2028–2034 
* 29. august – endine peaminister [[Siim Kallas]] saadeti riiklike auavaldustega viimsele teele [[Estonia kontserdimaja]]st 
* 2. september – Eesti presidendivalimiste 1. hääletusvoor [[Riigikogu]]s, 71 poolthäälega võitis ainus kandidaat [[Ülle Madise]] 
* 2. september – kaitseminister [[Hanno Pevkur]] teatas, et astub ametist tagasi, Pevkur sattus viimastel päevadel järjest tugevama surve alla kaitseministeeriumi segaste rahaasjade ja 70 miljoni euro suuruse ebaõnnestunud laskemoonahanke tõttu 
* 10. oktoober – Tartus [[Vanemuise kontserdimaja]]s peetaval aasta õpetaja galal kuulutatakse välja [[aasta õpetaja]] konkursi laureaadid 
* 12. oktoober – astub ametisse uus [[Eesti president]] Ülle Madise

===Kultuur, äri ja meedia===
* 16. märts – [[Postimees]] teatas, et neli aastat [[Eesti Rahvusringhääling]]u juhatuse liige olnud [[Toomas Luhats]] asub 1. aprillist tööle [[TV3]] Grupp Eesti tegevjuhina 
* 1. aprill – helilooja [[Piret Rips]] sai [[Tallinna Muusika- ja Balletikool]]i direktoriks 
* 6. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Ekspress Grupist sai [[Õhtuleht]] Kirjastuse ainuomanik 
* 7. aprill – Soome SOK ja [[Coop Eesti Keskühistu]] sõlmisid lepingu, mille järgi müüakse [[Prisma (kauplus)|AS Prisma Peremarket]] ja selle 13 Eestis asuvat kauplust Coop Eesti Keskühistule
* aprilli keskel jõudsid Eesti turule Euroopas kiiresti populaarsust kogunud Hiina automargi Chery linnamaasturid, mis on saadaval nii bensiini- kui ka hübriidversioonina 
* 16. aprill – [[Konkurentsiamet]] andis [[A. Le Coq]]ile loa omandada loodusliku mineraalvee tootja [[Värska Originaal]] .
* 23. aprill – näitleja [[Evelin Võigemast]] andis teada, et lahkub pärast ligi 24 aastast töötamist [[Tallinna Linnateater|Tallinna Linnateatrist]] ja hakkab vabakutseliseks 
* 24. aprill – 18-aastane [[Kirke Mõtsnik]] ujus [[Berliin]]is alanud Saksamaa meistrivõistlustel 1500 meetri vabaltujumises Eesti rekordi 17.12,26 
* 27. aprill – näitleja [[Mikk Jürjens]] teatas, et lahkus Tallinna Linnateatrist, kus oli töötanud kuus aastat, ja hakkab vabakutseliseks 
* 28. aprill – Goethe Instituut Saksamaal teatas, et Eesti helilooja [[Arvo Pärt]] pälvib Saksamaa kõrge riikliku autasu, [[Goethe medal]]i. Auhinnatseremoonia toimub [[Johann Wolfgang von Goethe]] sünnipäeval, 28. augustil [[Weimar]]is 
* 29. aprill – Jaapani Ministrite Kantselei tegi teatavaks, et Eesti dirigent [[Paavo Järvi]]le on pälvinud keiserliku [[Tõusva Päikese orden|Tõusva Päikese ordeni]] kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 30. aprill – neli aastat Postimehe peatoimetajana töötanud [[Priit Hõbemägi]] teatas, et lahkub ametist 31. mail ja 1. juunist asub Postimeest juhtima [[Anvar Samost]], kes on viimased 10 aastat olnud Eesti Rahvusringhäälingu uudiste- ja sporditoimetuse juht 
* 30. aprill – üle 10 aasta Pärnu teatris Endla mänginud näitleja [[Ott Raidmets]] teatas, et lahkub Endlast ja jätkab sügisel näitlejatööd vabakutselisena 
* 6. mai – [[Konkurentsiamet]] andis loa tehingule, millega Coop ostab ära [[Prisma Peremarket]]i ja selle 13 Eesti kauplust, üleminek algab septembris 
* 18. mai – [[Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind|Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia]] said [[Ilmar Trull]] (&quot;Veidi veidrad veised&quot;) ja [[Jaanus Vaiksoo]] (&quot;Oma Eesti, oma toit&quot;) 
* 21. mai – ärimees [[Rein Kilk]] kaotas seitse aastat kestnud kohtuvaidluse Ekspress Grupi suuromaniku Hans H. Luigega, Kilk süüdistas Luike valeväidete esitamises raamatus &quot;Kaval Kilk ja kaksteist lolli&quot;, kuid [[Harju maakohus]] jättis hagi rahuldamata.
* 22. mai – [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi direktoriks valiti [[Ivo Lille]], tema viieaastane ametiaeg algab 1. septembril.
* 25. mai – Tartu Ülikool teatas, et ülikooli raamatukokku jõudis Torontost [[Endel Tulving]]u pärand, mis on üks suuremaid ja märkimisväärsemaid kogusid, mis on viimastel aastakümnetel ülikoolile annetatud 
* 1. juuni – [[Postimehe peatoimetaja]]na alustas senine [[ERR]]-i uudiste- ja sporditoimetuse juht [[Anvar Samost]] 
* 1. juuni – [[Eesti Rahva Muuseum]]i lipusaali jõudis vabariigi presidendi lipp, mille kaks noormeest päästsid 1944. aastal [[Kadrioru loss]]i lipumastist punaarmee kätte sattumise eest ning mida üks päästjatest, skaut Eugen Vilder hoidis aastakümneid [[Austraalia]]s 
* 5. juuni – [[Eesti Pank]] lasi ringlusse 2-eurose mündi, mis on pühendatud [[Sipsik]]ule 
* 12. juuni – [[Eesti Rahvusringhääling]]u uudistetoimetuse juhiks valiti [[Joosep Värk]] 
* 13. juuni – 21 aastat Eesti Draamateatris töötanud näitleja [[Jaan Rekkor]] teatas, et lahkub suvel selle teatri koosseisust, aga jätkab tööd Endla teatris 
* 16. juuni – [[Kuku raadio]] liitub 1. juulist Postimehega ja kahe toimetuse ühine peatoimetaja on Anvar Samost, teatas Postimees.ee 
* 16. juuni – [[Tartu Ülikooli senat]] otsustas avada tulevikumõtte professuuri, mille esimese täitjana alustab 2026. aasta septembris endine kaitseväe juhataja kindral [[Martin Herem]] 
* 17. juuni – [[EELK]] Kirikupäeva ja Laulupeo Sihtasutus kuulutas välja tulevase vaimuliku laulupeo kunstilise juhi ideekonkursi, [[vaimulik laulupidu]] toimub 30. juunil 2029 [[Viljandi]]s
* 18. juuni – [[Eesti Olümpiakomitee]] korraline üldkogu koosolek Tallinnas Hiltoni hotellis valis EOK presidendiks Erich Teigamäe 
* 19. juuni – Riigikohtu otsusega jõustus [[Vjatšeslav Leedo]] süüditunnistamine [[Saaremaa Laevakompanii]] maksejõuetuse põhjustamises ning ta peab reaalselt kaheks kuuks vangi minema 
* 19. juuni – joogitootjad [[A. Le Coq]] ja [[Värska Originaal]] viisid lõpule tehingu, millega A. Le Coq omandas 100 protsenti mineraalvee tootja aktsiatest 
* 14. juuli – Tallinna linnavalitsus nimetas [[Tallinna Filharmoonia]] uueks direktoriks [[Juko-Mart Kõlar]]i, kes pidi ametisse asuma 20. juulil, konkursil osales 26 kandidaati. Uudis põhjustas laialdast kriitikat ning päev hiljem teatas Kõlar, et loobub Filharmoonia juhi ametikohast 
* 17. juuli – [[Pärnu]]s andis Jaapani suursaadik Eestis Nakamura Koichiro [[Paavo Järvi]]le üle keiserliku [[Tõusva Päikese orden]]i kuldkiirte ja lindiga kaelaristiga 
* 19. august – [[Pärnumaa]] seitse omavalitsust kirjutasid alla hea tahte kokkuleppele, millega kinnitati ühiselt valmisolekut asuda teele Euroopa kultuuripealinna 2036 tiitli poole 
* 28. august – [[Weimar]]is anti pidulikult üle Arvo Pärdile määratud Goethe medal, mille võttis oma isa nimel vastu tema poeg, [[Arvo Pärdi Keskus]]e nõukogu esimees [[Michael Pärt]] 
* 2. september – neli aastat Eesti suurimat joogitööstust A. Le Coqi juhtinud Jaanus Vihand teatas, et paneb oktoobri lõpus ameti maha 
* 18. detsember – 100 aastat tagasi läks Eestis eetrisse esimene regulaarne ringhäälingu raadiosaade

===Kohaliku tähtsusega===

* 12. jaanuar – 11 aastat [[Tartu Forseliuse Kool]]i direktor olnud [[Jüri Sasi]] teatas, et loobub suvel ametist
* 19. jaanuar – esimeseks palgaliseks [[Tartu linnakirjanik]]uks sai [[Indrek Hargla]]
* 24. jaanuar – 38 aastat [[Tartu Rahvaülikool]]i juhtinud [[Maire Breede]] teatas, et lahkub suvel ametist ja rahvaülikooli nõukogu kuulutas välja konkursi uue juhi leidmiseks tähtajaga 22. veebruar 
* 2. märts – [[Tartu linnavalitsus]] teatas, et Forseliuse Kooli direktorina alustab augustis tööd kooli õppejuht [[Kristi Mumm]]
* 16. märts – [[Põhja-Eesti]]s tuli kasutusele uus maakonnaliinide, Tallinna ühistranspordi ja rongide ühispilet
* 8. aprill – neli aastat [[Ülenurme gümnaasium]]i direktori ametit pidanud [[Tõnu Tender]] teatas kooliperele, et lahkub suve lõpul ametist 
* 10. aprill – Tartu Halduskohus rahuldas osaliselt kodanikuliikumise Päästame Tartu Keskpargi esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas keskpargis Siuru ehitusplatsil raiete ja arheoloogiliste uuringute loa andmise ja täitmise kuni 8. maini 
* 10. aprill – [[Hansabuss]] teatas, et lõpetab alates 1. juulist Viljandi-Tallinna ja Viljandi-Tartu suunalised kommertsliinide sõidud
* 4. mai – [[Tartu Rahvaülikool]]i nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatuse liikmeks [[Kristjan Silm]]a, kes asub ametisse 1. juunil 
* 5. mai – [[Tallinna linnavalitsus]] nimetas linnaasutuse [[Kadrioru Park]] uueks juhatajaks Margit Viilipi, kes asub ametisse 1. juunil, ta valiti välja 97 kandidaadi seast (34 aastat Kadrioru Parki juhtinud [[Ain Järve]] lahkus omal soovil ametist augustis 2024) 
* 6. mai – [[Viljandi järv]]e äärse konverentsi- ja spaahotelli ehitusobjektil peeti sarikapidu 
* 7. mai – Tartu linnavalitsus esitas volikogule ettepaneku, mille järgi tõusevad 1. juulist Tartus bussi- ja rattaringluse piletihinnad keskmiselt 15-20 protsenti 
* 7. mai – [[Haridus- ja teadusministeerium]] kinnitas [[Tartu tervishoiu kõrgkool]]i rektoriks [[Jaan Looga]], kes on töötanud aastaid samas kõrgkoolis teadus- ja arendustegevuse alal 
* 11. mai – viis kuud ametis olnud [[Erki Savisaar]] lahkus tervislikel põhjustel [[Vormsi]] vallavanema kohalt 
* 12. mai – [[Tallinna lauluväljak]]u nõukogu kinnitas uueks juhiks [[Laine Randjärv]]e, kes alustab tööd 1. juunil, uus juht leiti konkursiga, kus kandidaate oli poolsada 
* 13.–15. mai – Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilased Tuule Pruulmann ja Fiona Vavilova osalesid [[Kreeka]]s [[Ateena]]s toimunud [[Anna Pavlova]] nimelisel rahvusvahelisel balletikonkursil ja Eestisse tulid nad tagasi teise kohaga 
* 15. mai – [[Eesti Ringhäälingumuuseum]] teatas, et lõpetab aasta lõpuks [[Türi]]l senisel kujul tegevuse ja kogud kolitakse [[Tallinna teletorn]]i 
* 15.–17. mai – toimus 5 000 elanikuga Türil 47. korda lillelaat, mida külastas rekordiliselt 40 000 inimest 
* 18. mai – [[Võru linnavolikogu]] tagandas ametist linnapea [[Kalvi Kõva]] 
* 18. mai – [[Selver]] teatas, et sulgeb tuleval kevadel oma ainsa kaupluse [[Põlva]]s, kuna praegune rendipind vajaks värskendamist, mis läheks maksma sama palju kui uue kaupluse ehitamine, sama on plaanis teha ka Viljandis, kus praegu on Selveril kaks poodi 
* 20. mai – [[Luunja]]s avas uksed uus [[Coop]]i kauplus 
* 20. mai – [[Kambja]] vallavolikogu opositsioonisaadikud algatasid volikogu esimehe [[Illari Lään]]e umbusalduse 
* 21. mai – [[Tartu linnavolikogu]] lükkas tagasi sotsiaaldemokraatide ettepaneku jätta linnaliinibussides sooduspileti hind samaks ning volikogu enamuse heakskiidu sai otsus, et 1. juulil tõusevad eranditult kõik linnaliinibusside piletihinnad  
* 22. mai – Hiiumaa vallavanemale [[Hergo Tasuja]]le esitati umbusaldusavaldus, kuus EKRE ja Isamaa liiget heidavad ette, et mees on korduvalt eiranud valla elus ja juhtimises tekkinud probleeme ja jätnud need lahenduseta 
* 25. mai – [[Võru]] linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Urmas Tali]]
* 26. mai – [[Vormsi]] vallavanemaks valiti [[Tanel Viks]] 
* 1. juuni – [[Türi Muuseum]]is avati näitus &quot;Türi linn 100&quot; 
* 2. juuni – kaks aastat [[Lähte ühisgümnaasium]]i direktor olnud [[Martin Pent]] teatas, et lahkub ametist erimeelsuste tõttu vallavalitsusega 
* 4. juuni – Tartus [[Eesti kirjandusmuuseum]]is avati näitus, mis tähistab luuletaja, tõlkija, esseisti ja mõtleja [[Ain Kaalep]]i 100. sünniaastapäeva 
* 5. juuni – Tartu Forseliuse koolimaja ees avati nimeline pink direktor [[Jüri Sasi]]le, kes pärast tosinat aastat paneb ameti maha ja läheb pensionile 
* 14. juuni – [[Tartu Linnamuuseum]] ja näitus „Meie Tartu“ pärjati Euroopa aasta muuseumi auhindade jagamisel žürii eripreemiaga kogukonna kaasamise eest 
* 16. juuni – viiendat aastat [[Tõrvandi põhikool]]i juhtinud Kristi Aria teatas, et paneb 17. juulil omal soovil direktoriameti maha 
* 16. juuni – [[Ülenurme Gümnaasium]]i direktoriks valiti 18 kandidaadi seast Priit Põdra, kes asub ametisse augustis, viimased 10 aastat oli ta [[Jõgevamaa gümnaasium]]i direktor 
* 17. juuni – [[Tartu maakohus]] kuulutas välja [[Tartu hoiu-laenuühistu]] pankroti, kohtu hinnangul esinevad ühistu majandustegevuses püramiidskeemi tunnused, kohus määras et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 3. juulil Tartu kohtumajas  
* 17. juuni – [[Bigbank]] teatas, et toetab miljoni euro suuruse nimisponsori lepinguga neli aastat Bigbank Tartu meeskonda, Tartu Ülikool/Bigbanki naiskonda ja klubi noortevõistkondi.
* 18. juuni – Tartus pandi nurgakivi uuele [[munitsipaalmaja]]le aadressil Tüve tn 6, kuhu tuleb 36 korterit neile, kel on raskusi iseseisva toimetulekuga, maja valmib 2027. aasta kevadel 
* 27. juuni – Tartus [[Kassitoome]]l avati mälestusmärk Soome keeleteadlasele [[Lauri Kettunen]]ile 
* 29. juuni – [[Tartu linna päev]] 
* 30. juuni – [[Kohtla-Järve]] volikogu avaldas umbusaldust senisele linnapeale [[Max Kaur]]ile ja valis uueks linnapeaks [[Evelyn Danilov]]i 
* 30. juuni – Sihtasutuse [[Tartu Kultuurkapital]] nõukogu kinnitas avaliku konkursi tulemusel uueks juhatajaks [[Katriin Fisch-Uibopuu]], kes asus ametisse 1. juulil 
* 1. juulist osutab [[Hiiumaa haigla]] üksnes erakorralist sünnitusabi, kuna lastearst läks pensionile, mullu sündis Hiiumaa haiglas 22 last, tänavu on sünnitusi olnud 12. 
* 2. juuli – [[Türi]] linna 100. sünnipäeva pidulik vastuvõtt [[Türi Kultuurikeskus]]es 
* 3. juuli – [[Tartu hoiu-laenuühistu]] üldkoosolek lõpetas ühistu tegevuse 
* 6. juuli – [[Estiko|Estiko Grupp]], [[Tartu Erakool]] (TERA) ja [[Ehitustrust]] allkirjastasid ehituslepingu, mille kohaselt valmib 2027. aasta suvel Tehase tänaval endises [[E-Kaubamaja]] hoones nüüdisaegne õpi- ja kogukonnakeskus, milles on ruumi 400 õpilasele. 
* 14. juuli – Tartu linnavalitsus kinnitas [[Tartu maraton]]i maamärgi ehitushanke, kunstnik [[Kärt Maran]]i loodud maamärk hakkab tähistama esimese Tartu maratoni stardipaika, maamärk avatakse 2027. aasta veebruaris. 
* 17. juuli – Tartu vallavanem [[Jarno Laur]] tegi siseminister [[Igor Taro]]le ettepaneku rajada uus Lõuna politseimaja mitte Tartu linna Kalda tee piirkonda, vaid Tartu valla Raadi alevisse Stardiraja tänavale, samasse piirkonda kerkib Kaitseliidu Tartu maleva uus hoonestu. 
* 21. juuli – Tartu Postimees teatas, et uuest õppeaastast hakkab [[Tõrvandi Kool]]i juhtima Marjeta Venno, 2025/2026. õppeaastal õppis Tõrvandi Koolis üle 400 õpilase, kool on üks Kambja valla kiiremini kasvavaid haridusasutusi, kus õpilaste arv jõuab lähiaastatel 800-ni 
* 22. juuli – siseminister [[Igor Taro]] vabastas ametist 9 aastat Ida prefektina töötanud politseikolonel [[Tarvo Kruup]]i tema enda soovil alates 30. septembrist 
* 23. juuli – ametist lahkuva Tarvo Kruubi asemel asub oktoobrist politsei- ja piirivalveameti Ida prefektuuri juhtima senine piirivalvebüroo juht [[Eerik Purgel]] 
* 27. juuli – Narva volikogus umbusaldati linnapea [[Katri Raik]]i ja volikogu esimeest [[Mihhail Stalnuhhin]]it, uueks linnapeaks sai [[Jaan Toots]] ja uueks volikogu esimeheks [[Urbo Vaarmann]] 
* 30. juuli – [[Elva gümnaasium]]i direktoriks valiti 6 aastat [[Kanepi gümnaasium]]i juhtinud Diana Leenurm, kes asus Elvas tööle 10. augustil 
* 31. juuli – [[kolonel]] [[Raul Kütt]] andis pärast enam kui kolme ja poole aasta pikkust teenistust Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna ja Tartu maleva juhtimise üle [[kolonelleitnant]] [[Arno Kruusmann]]ile 
* 13. august – Rae vallavalitsus kinnitas [[Jüri Kool]]i uueks juhiks [[Triinu Luiga]], kes alustab ametis 24. augustil, alates 2022. aastast oli ta [[Järveküla kool]]i direktor 
* 19. august – Tartu linnavalitsus kuulutas välja riigihanke keskparki kultuurikeskuse Siuru ja sellega seotud väliruumi ehitamiseks 
* 28. august – Luunja vallavolikogu avaldas umbusaldust vallavanem Annika Pajumaa-Murovile 
* 19. september – toimub 29. [[Tartu Rattamaraton]] 

* 3. oktoober – toimub 15. [[Tartu Linnamaraton]] 
* ...

==Surnud==
{{Vaata ka|In memoriam 2026}}
*[[1. jaanuar]] – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja
*[[4. jaanuar]] – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik
*[[4. jaanuar]] – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi publitsist, ufoloog
*[[12. jaanuar]] – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane
*[[13. jaanuar]] – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik
*[[17. jaanuar]] – [[Jaan Leetsar]], Eesti poliitik
*[[18. jaanuar]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane ja psühholoog
*[[21. jaanuar]] – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arstiteadlane
*[[7. veebruar]] – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik
*[[10. veebruar]] – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht
*[[11. veebruar]] – [[Cees Nooteboom]], hollandi kirjanik 
*[[12. veebruar]] – [[Juhan Habicht]], eesti tõlkija ja kirjanik
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik
*[[17. veebruar]] – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik 
*[[18. veebruar]] – [[Jan Timman]], hollandi maletaja
*[[21. veebruar]] – [[Ott Raun]], eesti kirjanik
*[[28. veebruar]] – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik
*[[28. veebruar]] – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst
*[[10. märts]] – [[Susan Haack]], inglise filosoof 
*[[12. märts]] – [[Valeri Kirss]], eesti missivõistluste korraldaja
*[[12. märts]] – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja
*[[14. märts]] – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], ameerika filminäitleja
*[[20. märts]] – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog
*[[21. märts]] – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik
*[[24. märts]] – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister
*[[24. märts]] – [[Gameboy Tetris]], eesti muusik ja raadiosaatejuht
*[[10. aprill]] – [[Vootele Hansen]], Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja
*[[17. aprill]] – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur
*[[19. aprill]] – [[Desmond Morris]], inglise zooloog
*19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja
*[[20. aprill]] – [[Sergei Stadler]], Venemaa viiuldaja ja dirigent
*[[23. aprill]] – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik 
*[[24. aprill]] – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik
*[[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane
*[[29. aprill]] – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja 
*[[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, kaitseväe peakaplan 
*[[7. mai]] – [[Kaia Lehari]], eesti esteetik ja kunstiteadlane
*[[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik 
*[[9. mai]] – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog
*[[20. mai]] – [[Teet Veispak]], eesti kultuuritegelane
*[[10. juuni]] – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja
*[[17. juuni]] – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
*[[26. juuni]] – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik
*26. juuni – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik
*[[6. juuli]] – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener
*[[8. juuli]] – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja
*[[9. juuli]] – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik
*[[11. juuli]] – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik
*[[15. juuli]] – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
*[[30. juuli]] – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog
*[[22. august]] – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik
*[[25. august]] – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja ja näitleja
*[[26. august]] – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik
*[[27. august]] – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane 
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik

==Pühendused==
Eestis:
* [[aasta liblikas]] – [[nõgeseliblikas]] 
* [[aasta lind]] – [[piiritaja]] 
* [[aasta loom]] – [[siil]] 
* [[aasta muld]] – [[leetjas muld]] 
* [[aasta puu]] – [[harilik haab]] 
* [[aasta seen]] – [[limatünnik]] 
* 14. märtsil 2026 lõppes [[Eesti raamatu aasta]], (vt [[Eesti kultuurivaldkonna aasta peateemade loetelu]])

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Peetud&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Trump: Venezuela president Nicolas Maduro on kinni peetud |väljaanne=ERR Uudised |url=https://www.err.ee/1609899973/trump-venezuela-president-nicolas-maduro-on-kinni-peetud |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Relocated&quot;&gt;{{netiviide |pealkiri=Equatorial Guinea relocates capital to Ciudad de la Paz |väljaanne=Le Monde |url=https://www.lemonde.fr/en/international/article/2026/01/04/equatorial-guinea-relocates-capital-to-ciudad-de-la-paz_6749064_4.html# |vaadatud=2026-01-11}}&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:2026| ]]</text>
      <sha1>3ildyw5t1lz8z81adldciuo05ux19us</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sviby sadam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>467498</id>
    <revision>
      <id>7227691</id>
      <parentid>6139741</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:53:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin infot</comment>
      <origin>7227691</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1608" sha1="n3184ry21hxkqxtuohi6j4rc2rdzyck" xml:space="preserve">[[Pilt:Vormsi sadam 2015.jpg|pisi|Sviby sadam 2015. aastal.]]
'''Sviby sadam''' (sadamakood EE SVI)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Sviby sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/375 |vaadatud=03.09.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}&lt;/ref&gt; on [[sadam]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] [[Sviby]] külas. Sadam asub [[Väinameri|Väinamere]] põhjarannikul [[Sviby laht|Sviby lahe]] ääres. 

Sadam on [[Vormsi]] saare oluline ja peamine transpordisõlm, mille kaudu toimub avalik parvlaevaliini ühendus mandril asuva [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] sadamaga. Väikelaevadele on sadamaosa 30 kaikohaga ning slipiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid: Sviby sadam |url=https://saarteliinid.ee/sviby/ |vaadatud=02.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Parvlaevaühendust Sviby-Rohuküla laevaliinil osutab ja opereerib [[Kihnu Veeteed]]. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ametliku Sadamaregistri andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kaide arv:''' 4 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid
* '''Kaide kogupikkus:''' 314 m
* '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 50 m
* '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 3,2 m


Sadamat haldab AS [[Saarte Liinid]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/375 Sviby sadam Sadamaregistris]
*[http://merekultuur.ee/2016/09/27/sviby-sadam/ Sviby sadam] Merekultuuriaasta
*[http://online.le.ee/2017/04/13/vormsi-sadam-saab-suveks-valmis/ &quot;Vormsi sadam saab suveks valmis&quot;] Lääne Elu, 13. aprill 2017

[[Kategooria:Eesti sadamad]]
[[Kategooria:Vormsi vald]]</text>
      <sha1>n3184ry21hxkqxtuohi6j4rc2rdzyck</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227715</id>
      <parentid>7227691</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:07:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47701-52</username>
        <id>236707</id>
      </contributor>
      <comment>/* Välislingid */</comment>
      <origin>7227715</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1717" sha1="1vjpisnkn4icceqto69413sf9b2c2ny" xml:space="preserve">[[Pilt:Vormsi sadam 2015.jpg|pisi|Sviby sadam 2015. aastal.]]
'''Sviby sadam''' (sadamakood EE SVI)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Sviby sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/375 |vaadatud=03.09.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}&lt;/ref&gt; on [[sadam]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] [[Sviby]] külas. Sadam asub [[Väinameri|Väinamere]] põhjarannikul [[Sviby laht|Sviby lahe]] ääres. 

Sadam on [[Vormsi]] saare oluline ja peamine transpordisõlm, mille kaudu toimub avalik parvlaevaliini ühendus mandril asuva [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] sadamaga. Väikelaevadele on sadamaosa 30 kaikohaga ning slipiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid: Sviby sadam |url=https://saarteliinid.ee/sviby/ |vaadatud=02.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Parvlaevaühendust Sviby-Rohuküla laevaliinil osutab ja opereerib [[Kihnu Veeteed]]. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ametliku Sadamaregistri andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kaide arv:''' 4 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid
* '''Kaide kogupikkus:''' 314 m
* '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 50 m
* '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 3,2 m


Sadamat haldab AS [[Saarte Liinid]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/375 Sviby sadam Sadamaregistris]
*[http://merekultuur.ee/2016/09/27/sviby-sadam/ Sviby sadam] Merekultuuriaasta
*[http://online.le.ee/2017/04/13/vormsi-sadam-saab-suveks-valmis/ &quot;Vormsi sadam saab suveks valmis&quot;] Lääne Elu, 13. aprill 2017
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:281279/256644/page/184 Svibü sadam raamatus Eesti Loots (1927)]

[[Kategooria:Eesti sadamad]]
[[Kategooria:Vormsi vald]]</text>
      <sha1>1vjpisnkn4icceqto69413sf9b2c2ny</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228026</id>
      <parentid>7227715</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:51:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>SLSadamad</username>
        <id>222863</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin pildi</comment>
      <origin>7228026</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1763" sha1="gnlpaaavx4al3rvip3gl8f5tn99enqt" xml:space="preserve">[[Pilt:Vormsi sadam 2015.jpg|pisi|Sviby sadam 2015. aastal.]]
'''Sviby sadam''' (sadamakood EE SVI)&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sadamaregister: Sviby sadam |url=https://www.sadamaregister.ee/sadam/375 |vaadatud=03.09.2026 |väljaanne=Sadamaregister}}&lt;/ref&gt; on [[sadam]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Vormsi vald|Vormsi vallas]] [[Sviby]] külas. Sadam asub [[Väinameri|Väinamere]] põhjarannikul [[Sviby laht|Sviby lahe]] ääres. 

[[File:Sviby sadam 2.jpg|thumb|Sviby sadam]]

Sadam on [[Vormsi]] saare oluline ja peamine transpordisõlm, mille kaudu toimub avalik parvlaevaliini ühendus mandril asuva [[Rohuküla sadam|Rohuküla]] sadamaga. Väikelaevadele on sadamaosa 30 kaikohaga ning slipiga.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Saarte Liinid: Sviby sadam |url=https://saarteliinid.ee/sviby/ |vaadatud=02.09.2026}}&lt;/ref&gt;

Parvlaevaühendust Sviby-Rohuküla laevaliinil osutab ja opereerib [[Kihnu Veeteed]]. &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Ametliku Sadamaregistri andmetel on sadama tehnilised andmed järgmised:&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

* '''Kaide arv:''' 4 statsionaarset kaid ja 2 ujuvkaid
* '''Kaide kogupikkus:''' 314 m
* '''Maksimaalne laeva pikkus:''' Kuni 50 m
* '''Maksimaalne lubatud süvis:''' Kuni 3,2 m


Sadamat haldab AS [[Saarte Liinid]].

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.sadamaregister.ee/SadamaRegister/sadam/375 Sviby sadam Sadamaregistris]
*[http://merekultuur.ee/2016/09/27/sviby-sadam/ Sviby sadam] Merekultuuriaasta
*[http://online.le.ee/2017/04/13/vormsi-sadam-saab-suveks-valmis/ &quot;Vormsi sadam saab suveks valmis&quot;] Lääne Elu, 13. aprill 2017
*[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:281279/256644/page/184 Svibü sadam raamatus Eesti Loots (1927)]

[[Kategooria:Eesti sadamad]]
[[Kategooria:Vormsi vald]]</text>
      <sha1>gnlpaaavx4al3rvip3gl8f5tn99enqt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Palve (Tõnis Mägi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>468400</id>
    <revision>
      <id>7227683</id>
      <parentid>5783199</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:50:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Dewdrop14</username>
        <id>215311</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud laulu sõnad, et oleks vähemalt ükski koht, kus need laulu sõnad on õigesti kirjas</comment>
      <origin>7227683</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1217" sha1="hbrkhs31dfd9803hx00rut0bxgix7fy" xml:space="preserve">&quot;'''Palve'''&quot; on [[Eesti]] laul, mille muusika on kirjutanud [[Tõnis Mägi]] ja sõnad on kirjutanud [[Villu Kangur]].

Laul on olnud mitme Eesti suursündmuse (näiteks [[X noorte laulupidu]], [[Märkamisaeg]]) laulude nimekirjas. [[Ott Lepland]] esitas laulu [[25. september|25. septembril]] [[2018]] [[Tallinn]]as [[paavst]] [[Franciscus]]ele.

{{Quote box  |title = 
PALVE (&quot;Looja, hoia Maarjamaad&quot;)  |quote = &lt;poem&gt;
Looja, hoia Maarjamaad 
ja andesta meile me vead. 
Looja, kaitse Eestimaad, 
peod selleks palveks nüüd sean. 

Looja, hoia hiiepuid, 
sest ladvad neil längu on maas, 
Looja, kaitse kodutuid, 
kord nad ehk tulevad taas. 

Kirjas on Aegade Raamatus: 
&quot;Õndsad on need, kes ei näe!&quot;
Uskudes, et see on saamatus, 
kui keegi läeb...

Loon ja hoian Maarjamaad. 
Loon ja loodan, sest tean, 
milleks need ladvad on kaarjamad, 
kui peod, mille palveks ma sean –     
et Looja, hoiaks Maarjamaad...&lt;/poem&gt;
 |author = ''Muusika'': [[Tõnis Mägi]]&lt;br /&gt;''Sõnad'': [[Villu Kangur|Villu Kangur]]
 |fontsize =  }}

==Välislingid==
*[https://www.youtube.com/watch?v=Px56tm7381k Laul You Tube'is]
*[http://www.laulud.ee/laul/palve-575.aspx Laulu sõnad laulud.ee kodulehel]

[[Kategooria:Eesti laulud]]</text>
      <sha1>hbrkhs31dfd9803hx00rut0bxgix7fy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nikolai Kõtškin (vanem)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472577</id>
    <revision>
      <id>7228078</id>
      <parentid>6370705</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:09:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7228078</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4313" sha1="0la5r4fb9bn429l6h3jbqxcfg1y0mck" xml:space="preserve">
'''Nikolai Nikolajevitš Kõtškin''' ([[vene keel]]es Николай Николаевич Кычкин; [[26. märts]] [[1940]][[Megino-Kangalassõ uluss| Megino-Kangalassõ rajoon]], [[Jakuudi ANSV]] – [[2009]]) oli [[jakuudid|jakuudi]] kabetreener ja [[kabetaja]].

Ta on [[Kõtškinite spordidünastia|Kõtškinite treenerite dünastia]] pea. Koos abikaasa [[Marija Bõrdõnnõrova]]ga töötas ta [[Õtõk-Küöl]]is, [[Tšuraptša]]s ja [[Jakutsk]]is, kus nad koos kasvatasid üles arvukalt vabariigi juhtivaid sportlasi. Kõtškin oli korduvalt valitud [[Sahha]] aasta parimaks [[treener]]iks.&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt; Kabetajana on ta neljal korral tulnud [[Jakuudi ANSV]] meistriks [[Rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] (1965, 1971, 1972, 1982).&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;

Koos abikaasa Marija Bõrdõnnõrovaga ja poeg [[Nikolai Kõtškin (noorem)|Nikolai Kõtškiniga]] töötas ta 1992. aastal taasavatud [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool|Korkini-nimelise Tšuraptša Vabariikliku Spordiinternaatkooli]] kabeosakonnas. Iga aastaga läksid seal sportlikud tulemused järjest paremaks. Nende kasvandike hulgast on sirgunud üks [[Rahvusvaheline suurmeister (kabe)|rahvusvaheline suurmeister]] (viiekordne [[maailmameister]] [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]]), kolm [[rahvusvaheline meister (kabe)|rahvusvahelist meistrit]], viis [[FMJD meister|FMJD meistrit]], kolm Venemaa [[Venemaa meistersportlane|meistersportlast]] ja 200 [[meistrikandidaat|meistrikandidaati]], kes kõik kokku on toonud 56 medalit maailma-, 45 [[Euroopa]] ja 310 [[Venemaa]] tasandi [[Kabe|kabevõistlustelt]].&lt;ref name=&quot;yak&quot;/&gt;

Kõtškin on töötanud [[Ammossovi-nimeline Jakutski Riiklik Ülikool|Ammossovi-nimelises Jakutski Riiklikus Ülikoolis]] kehakultuuri ja spordi kateedris [[Dotsent|dotsendina]].&lt;ref name=&quot;spo&quot;/&gt;

==Mälestuse jäädvustamine==
2010. aastast peetakse [[Jakutsk]]is Nikolai Kõtškin vanema mälestuseks iga-aastast turniiri [[Rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]].&lt;ref name=&quot;spo&quot;/&gt; 2011. aastal oli see rahvusvaheline kabeturniir. Tuntumad osalejad olid siis näiteks [[Peterburi]] kabetaja, viiekordne [[maailmameister]] [[Aleksandr Georgijev]] ja valgevene kabetaja, kadettide maailmameister [[Andrei Toltšikov]]&lt;ref name=&quot;sak&quot;/&gt;.

[[Pilt:Знак_зт_России.jpg|pisi|140px|[[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] rinnamärk]]
==Tunnustus==
*1990 – [[Jakuudi ANSV teeneline treener]]&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;
*1997 – [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]]&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;
*2000 – [[Venemaa Föderatsiooni teeneline treener]]&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;
*2004 – [[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia]]&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;

==Isiklikku==
Tuntud kabetreenerid on abikaasa [[Marija Bõrdõnnõrova]] ja poeg[[Nikolai Kõtškin (noorem) | Nikolai Kõtškin noorem]]. Treener on ka minia [[Aija Kõtškina]]. Noorem poeg [[Vassili Kõtškin]], minia [[Matrena Kõtškina]] ja vanema poja tütar [[Aijanika Kõtškina]] on kabetajad.&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;sak&quot;&gt;[http://sakhapress.ru/archives/11557 В памяти выдающегося тренера Николая Кычкина]. sakhapress.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yak&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170807213344/http://yakutia.com/sport/1150/ Юбилей 50-летие Легендарной школы ДЮСШ Чурапчи]. yakutia.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;spo&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170919200936/http://www.sportsakha.com/luchshie-shashisty-yakutska-srazilis-na-turnire-pamyati-nikolaya-kychkina/ Лучшие шашисты Якутска сразились на турнире памяти Николая Кычкина]. sportsakha.com&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bms&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171010071544/http://bmsi.ru/doc/2123157e-e27e-408d-8ae3-02479cfd89dd Народная энциклопедия якутского спорта: Буква К]. bmsi.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170809213318/http://belinka-lib.ru/kraeved/nikolaev.pdf Республиканский конкурс]. belinka-lib.ru&lt;/ref&gt;
}}


{{JÄRJESTA:Kõtškin (vanem), Nikolai}}
[[Kategooria:Sahha treenerid]]
[[Kategooria:Sahha kabetajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1940]]
[[Kategooria:Surnud 2009]]</text>
      <sha1>0la5r4fb9bn429l6h3jbqxcfg1y0mck</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marija Bõrdõnnõrova</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472770</id>
    <revision>
      <id>7227781</id>
      <parentid>6133355</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:47:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227781</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3670" sha1="hdy3mvu98gqpbje3ctkh9gh3hpwcvho" xml:space="preserve">'''Marija Nikititšna Bõrdõnnõrova ''' ([[vene keel]]es Мария Никитична Бырдыннырова; sündinud [[Tatta uluss|Aleksejevski rajoon]]is [[Jakuudi ANSV]]-s) on [[jakuudid|jakuudi]] kabetreener ja [[kabetaja]], [[Venemaa teeneline treener]].&lt;ref name=&quot;tat&quot;/&gt; Kuulub [[Kõtškinite spordidünastia]]sse.

Ta on lõpetanud [[Tšernõševski-nimeline Viljuiski Pedagoogika Kolledž|Viljuiski pedagoogikatehnikumi]], kus ta õppis [[Ajalugu|ajaloo]] ja [[ühiskonnaõpetus]]e õpetajaks.

1962. aastal tuli ta [[Jakuutia]] noortemeistriks [[male]]s, hiljem täiskasvanuna on ta tulnud vabariigi kabemeistriks. 1965. aastast tegutseb ta kabetreenerina. Koos abikaasa [[Nikolai Kõtškin (vanem)|Nikolai Kõtškin vanemaga]] töötas ta edukalt [[Õtõk-Küöl]]is, [[Tšuraptša]]s ja [[Jakutsk]]is, kus nad koos kasvatasid üles arvukalt vabariigi juhtivaid kabetajaid&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;. Tuntumaid tema õpilasi on rahvusvahelised suurmeistrid [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]] ja [[Matrena Nogovitsõna]].

Tšuraptšas töötasid nad [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool|Korkini-nimelises Tšuraptša Vabariiklikus Spordiinternaatkoolis]], kus 1992. aastal taasavati kabeosakond. Viljakas treeneritegevus Tšuraptšas ajendas vabariikliku spordikomitee juhtkonda kutsuma treeneripaar pealinna tööle – [[Jakuudi Riiklik Ülikool|Jakuudi Riikliku Ülikooli]] juures asuvasse Jakutski 5. spordikooli.&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt; 2004. aastast töötab ta seal vanemtreenerina.

==Tallinnas==
2015. aastal osales Bõrdõnnõrova Venemaa koondise treenerina [[Tallinn]]as peetud Euroopa noorte meistrivõistlustel [[rahvusvaheline kabe|rahvusvahelises kabes]] (neljas vanusegrupis:  kuni 10-aastased, 11–13-, 14–16- ja 17–19-aastased). Venemaa koondis, kelle koosseisus tegi kaasa 9 Sahha noort kabetajat, sai neilt võistlustelt kokku 10 medalit, sealhulgas 3 kuldmedalit jakuudi noorkabetajalt.&lt;ref name=&quot;sak&quot;/&gt;

[[Pilt:Знак_зт_России.jpg|pisi|100px|&lt;small&gt;[[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelise treeneri]] rinnamärk&lt;/small&gt;]]
==Tunnustus==
*[[Sahha (Jakuutia) Vabariigi teeneline treener]]&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt; 
*[[Venemaa teeneline treener]]&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt;
*[[Sahha (Jakuutia) Vabariigi Korkini-nimeline riiklik preemia kehakultuuri ja spordi valdkonnas]] (2013)

==Isiklikku==
Tema pojad on [[Nikolai Kõtškin noorem]] ja [[Vassili Kõtškin]]. [[Aijanika Kõtškina]] on tema lapselaps.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;tat&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170812101930/http://tattalib.ru/%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B8%D1%8F-%D1%83%D0%BB%D1%83%D1%81%D0%B0/%D0%BF%D0%BE%D1%87%D0%B5%D1%82%D0%BD%D1%8B%D0%B5-%D0%B3%D1%80%D0%B0%D0%B6%D0%B4%D0%B0%D0%BD%D0%B5-%D1%82%D0%B0%D1%82%D1%82%D0%B8%D0%BD%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B3%D0%BE-%D1%83%D0%BB%D1%83%D1%81%D0%B0/ Почетные граждане Таттинского улуса]. tattalib.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bms&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171010071544/http://bmsi.ru/doc/2123157e-e27e-408d-8ae3-02479cfd89dd Народная энциклопедия якутского спорта: Буква К]. bmsi.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170809213318/http://belinka-lib.ru/kraeved/nikolaev.pdf Республиканский конкурс]. belinka-lib.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sak&quot;&gt;[http://sakhapress.ru/archives/200633 Юные якутские шашисты завоевали три золотые медали на первенстве Европы]. sakhapress.ru&lt;/ref&gt;
}}

{{JÄRJESTA:Bõrdõnnõrova, Maria}}
[[Kategooria:Sahha treenerid]]
[[Kategooria:Sahha kabetajad]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]</text>
      <sha1>hdy3mvu98gqpbje3ctkh9gh3hpwcvho</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kõtškinite spordidünastia</title>
    <ns>0</ns>
    <id>472951</id>
    <revision>
      <id>7228007</id>
      <parentid>7227416</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:22:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228007</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2291" sha1="2ojmm6pxpduditoj30sfmw7xultagvs" xml:space="preserve">
'''Kõtškinite spordidünastia''' on [[Sahha]] [[kabetaja]]te ja [[treener]]ite dünastia,

Kõtškinite pere on ainus pere [[Jakuutia]]s, kus on viis tegutsevat treenerit. Dünastia pea [[Nikolai Kõtškin (vanem)|Nikolai Kõtškin vanem]] ja [[Marija Bõrdõnnõrova]] on [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelised treenerid]]. Nende viljakas treeneritegevus [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool|Korkini-nimelises Tšuraptša Vabariiklikus Spordiinternaatkoolis]] ajendas vabariikliku spordikomitee juhtkonda kutsuma treeneripaar pealinna tööle – [[Jakuudi Riiklik Ülikool|Jakuudi Riikliku Ülikooli]] juures asuvasse Jakutski 5. spordikooli.&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt; 

Nende kasvandike hulgast on sirgunud kaks [[Rahvusvaheline suurmeister (kabe)|rahvusvahelist suurmeistrit]] (maailmameistrid [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]] ja [[Matrena Nogovitsõna]]), kaks [[rahvusvaheline meister (kabe)|rahvusvahelist meistrit]], viis [[FMJD meister|FMJD meistrit]], kolm Venemaa [[Venemaa meistersportlane|meistersportlast]], 200 [[meistrikandidaat|meistrikandidaati]], kes kõik kokku on toonud 56 medalit maailma-, 45 [[Euroopa]] ja 310 [[Venemaa]] tasandi [[Kabe|kabevõistlustelt]].&lt;ref name=&quot;yak&quot;/&gt; 

Dünastiasse kuuluvad peale [[Nikolai Kõtškin (vanem)|Nikolai Kõtškin vanema]] ja [[Marija Bõrdõnnõrova]] veel nende pojad [[Nikolai Kõtškin (noorem)|Nikolai Kõtškin noorem]] ja [[Vassili Kõtškin]], Nikolai Kõtškin noorema abikaasa [[Aja Kõtškina]] ja tütar [[Ajanika Kõtškina]], samuti Vassili Kõtškini abikaasa [[Matrena Kõtškina]].&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref 
&lt;ref name=&quot;bms&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171010071544/http://bmsi.ru/doc/2123157e-e27e-408d-8ae3-02479cfd89dd Народная энциклопедия якутского спорта: Буква К]. bmsi.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170809213318/http://belinka-lib.ru/kraeved/nikolaev.pdf Республиканский конкурс]. belinka-lib.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yak&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170807213344/http://yakutia.com/sport/1150/ Юбилей 50-летие Легендарной школы ДЮСШ Чурапчи]. yakutia.com&lt;/ref&gt;
}}


[[Kategooria:Sahha sport]]</text>
      <sha1>2ojmm6pxpduditoj30sfmw7xultagvs</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228014</id>
      <parentid>7228007</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:22:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7228014</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2284" sha1="0njfg4zm5b5nrt1g5v7qqzuz6bqvmov" xml:space="preserve">
'''Kõtškinite spordidünastia''' on [[Sahha]] [[kabetaja]]te ja [[treener]]ite dünastia.

Kõtškinite pere on ainus pere [[Jakuutia]]s, kus on viis tegutsevat treenerit. Dünastia pea [[Nikolai Kõtškin (vanem)|Nikolai Kõtškin vanem]] ja [[Marija Bõrdõnnõrova]] on [[Venemaa teeneline treener|Venemaa teenelised treenerid]]. Nende viljakas treeneritegevus [[Korkini-nimeline Tšuraptša Vabariiklik Spordiinternaatkool|Korkini-nimelises Tšuraptša Vabariiklikus Spordiinternaatkoolis]] ajendas vabariikliku spordikomitee juhtkonda kutsuma treeneripaar pealinna tööle – [[Jakuudi Riiklik Ülikool|Jakuudi Riikliku Ülikooli]] juures asuvasse Jakutski 5. spordikooli.&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt; 

Nende kasvandike hulgast on sirgunud kaks [[Rahvusvaheline suurmeister (kabe)|rahvusvahelist suurmeistrit]] (maailmameistrid [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolesov]] ja [[Matrena Nogovitsõna]]), kaks [[rahvusvaheline meister (kabe)|rahvusvahelist meistrit]], viis [[FMJD meister|FMJD meistrit]], kolm Venemaa [[Venemaa meistersportlane|meistersportlast]], 200 [[meistrikandidaat|meistrikandidaati]], kes kõik kokku on toonud 56 medalit maailma-, 45 [[Euroopa]] ja 310 [[Venemaa]] tasandi [[Kabe|kabevõistlustelt]].&lt;ref name=&quot;yak&quot;/&gt; 

Dünastiasse kuuluvad peale [[Nikolai Kõtškin (vanem)|Nikolai Kõtškin vanema]] ja [[Marija Bõrdõnnõrova]] veel nende pojad [[Nikolai Kõtškin (noorem)|Nikolai Kõtškin noorem]] ja [[Vassili Kõtškin]], Nikolai Kõtškin noorema abikaasa [[Aja Kõtškina]] ja tütar [[Ajanika Kõtškina]], samuti Vassili Kõtškini abikaasa [[Matrena Kõtškina]].&lt;ref name=&quot;bms&quot;/&gt;&lt;ref name=&quot;bel&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;bms&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20171010071544/http://bmsi.ru/doc/2123157e-e27e-408d-8ae3-02479cfd89dd Народная энциклопедия якутского спорта: Буква К]. bmsi.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;bel&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170809213318/http://belinka-lib.ru/kraeved/nikolaev.pdf Республиканский конкурс]. belinka-lib.ru&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;yak&quot;&gt;[https://web.archive.org/web/20170807213344/http://yakutia.com/sport/1150/ Юбилей 50-летие Легендарной школы ДЮСШ Чурапчи]. yakutia.com&lt;/ref&gt;
}}

[[Kategooria:Sahha sport]]</text>
      <sha1>0njfg4zm5b5nrt1g5v7qqzuz6bqvmov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Brigitte Susanne Hunt</title>
    <ns>0</ns>
    <id>475327</id>
    <revision>
      <id>7228068</id>
      <parentid>7227490</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:42:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47606-90</username>
        <id>236686</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin infot</comment>
      <origin>7228068</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16453" sha1="mmvhvo8n7athzhnqg1h3egwunhiom3h" xml:space="preserve">fake info

{{infokast persoon
| nimi         = Brigitte Susanne Hunt
| pilt         =
| pildi suurus = 300px
| pildiallkiri = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1995|9|24}}
| sünnikoht    = Tallinn
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = eestlane
| alma mater   = Tartu Ülikool
| haridus      = 
| tegevusala   = meedia
| tunnustus  = 
| abikaasa     = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Brigitte Susanne Hunt''' (tuntud ka kui '''BSH'''; sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1995]]) on eesti [[saatejuht]], [[ajakirjanik]] ja seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot;&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Brigitte Susanne Hunt on õppinud [[Audentese Erakool]]is ja lõpetanud 2014. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Kooli]].&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt; 2017. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot; /&gt;

Hunt on töötanud [[baaridaam]]i, [[aednik]]u ja ettekandjana.{{lisa viide}} 2015. aastal töötas Hunt [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja seejärel [[Delfi (portaal)|Delfi]] Publikus.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Aastatel [[2017]]–[[2019]] oli Hunt raadiojaamas [[Power Hit Radio]] saatejuht.&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.elu24.ee/6849426/brigitte-susanne-hunt-lahkub-raadiost-arge-muretsege-mu-parast-ma-saan-endaga-hakkama|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt lahkub raadiost: ärge muretsege mu pärast, ma saan endaga hakkama|väljaanne=elu24.ee|aeg=13. detsember 2019|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt; 2017. ja 2018. aastal jõudis Hunt [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] galal &quot;Aasta naisraadiohääle&quot; kategoorias esikolmikusse.&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot; /&gt;

[[2018]]. aasta algusest hakkas Hunt koostöös telekanaliga [[TV3]] pidama videoblogi.&lt;ref name=&quot;xTixV&quot; /&gt; 2018. aasta Blogiauhindade galal pälvis Hunt Aasta Uustulnuka auhinna.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Ta on mänginud filmis &quot;[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]&quot; Paulat ja seriaalis &quot;[[Doktor Silva]]&quot; Annikat. 2018. aastal mängis ta seriaalis &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; Victoriat. 2019. aastal esilinastunud triloogia &quot;Klassikokkutulek&quot; 3. osas mängis Hunt Niinat. 
Hunt astus üles ka [[Urmas Eero Liiv]]i õudusfilmis &quot;[[Kiirtee põrgusse]]&quot;, mis linastus 2019. aastal.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

2020. aasta jaanuarist detsembrini oli Hunt raadiojaama [[Sky Plus]] saate &quot;Sky Plus DriveTime&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-avalikustas-oma-uue-tookoha-tere-tulemast-porgu?id=88630915|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt avalikustas oma uue töökoha: tere tulemast põrgu!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=13. jaanuar 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92135845/mis-juhtus-brigitte-susanne-hunt-lahkub-sky-plusist-ma-ise-soovisin-seda|pealkiri=Mis juhtus? Brigitte Susanne Hunt lahkub Sky Plusist: ma ise soovisin seda|väljaanne=delfi.ee|aeg=31.12.2020|vaadatud=11.02.2021}}&lt;/ref&gt;

2020. ja 2022. aastal osales Hunt TV3 saates &quot;[[Maskis laulja]]&quot; detektiivina.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/kino/kohtunikelt-rebiti-maskid-nemad-on-telekevade-saravaimad-detektiivid-maskis-laulja-saates?id=89108993|pealkiri=Kohtunikelt rebiti maskid: nemad on telekevade säravaimad detektiivid &quot;Maskis laulja&quot; saates!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=3. märts 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|pealkiri=Saade &quot;Maskis laulja&quot; saab endale juurde uue detektiivi, vahetades välja Ženja Fokini|väljaanne=delfi.ee|aeg=26.08.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=31.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031201030/https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega|pealkiri=„Maskis laulja“ tuleb kolmanda hooaja ja uute detektiividega!|väljaanne=tv3.ee|aeg=16.02.2022|vaadatud=10.10.2022|arhiivimisaeg=13.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221013182428/https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta juhtis koos [[Koit Toome|Koit Toomega]] 2021. aastal [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] korraldatud Eesti Meelelahutusauhindade galat.

Brigitte Susanne Hunt on BSH OÜ juhatuse liige,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/14346357-BSH-OU |pealkiri=BSH OÜ |väljaanne= Inforegister |vaadatud=16. oktoobril 2018}}&lt;/ref&gt; ettevõte tegeleb sotsiaalmeedia reklaami vahendamisega.

Brigitte Susanne Hunt valiti Kroonika lugejate poolt 2020. aasta Eesti seksikaimaks naiseks.

2022. aasta sügisel osales Hunt telesaadetes &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;, kus tema tantsupartner oli Robert Veskus,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/saladus-avalik-uus-tantsud-tahtedega-osaleja-on-brigitte-susanne-hunt/|pealkiri=Saladus avalik! Uus “Tantsud tähtedega” osaleja on Brigitte Susanne Hunt|väljaanne=tv3.ee|aeg=06.09.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; ning &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.

==Sotsiaalmeediakampaania==
[[2017]]. aasta augusti lõpus teatas Hunt suhtlusmeedias, et &quot;kuna teda suurtesse kampaaniatesse reklaamnäoks ei kaasata&quot;, siis teeb ta isikliku kampaania &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot;. Paar nädalat kestnud kampaaniat kajastati väljaannetes [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Delfi (portaal)|Delfi Publik]] ja [[Elu24]].&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot; /&gt; 16. septembril 2017 ütles Hunt, et kampaania näol oli tegemist sotsiaalse naljaga ja mitte tegeliku eksperimendiga.&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
2017. aasta oktoobris teatas Hunt, et lõpetas suhte elukaaslase Raunoga.&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot; /&gt; 2018–2019 oli suhtes Ron Nõmmega, kellega tutvus eelmise suhte ajal. &lt;ref name=&quot;f956I&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-ponev-fakt-brigitte-susanne-hunt-avaldab-kuidas-oma-kallimaga-tutvus?id=83985462|pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Põnev fakt! Brigitte Susanne Hunt avaldab, kuidas oma kallimaga tutvus|Väljaanne=|Aeg=13.10.2018|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=delfi.ee |kuupäev=12.03.2023 |pealkiri=„Ron oli minu armuke!“ Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et pettis endist elukaaslast poolteist aastat |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120156136/ron-oli-minu-armuke-brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-pettis-endist-elukaaslast-poolteist-aastat |vaadatud=12.03.2023 |väljaanne=kroonika.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;. 2020. aasta aprilli lõpus teatas Hunt, et on olnud juba kolm kuud suhtes motosportlase [[Indrek Mägi|Indrek Mägiga.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim Indrek ja kuidas paar kohtus? |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89798737/kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim-indrek-ja-kuidas-paar-kohtus |vaadatud=2026-01-28 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;2020. aasta novembris teatas Hunt, et ei ole Indrek Mägiga enam paar.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|pealkiri=Juba lahus! Brigitte Susanne Hunt on jälle vallaline naine|väljaanne=delfi.ee|aeg=13.11.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=13.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201113193301/https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juunis teatas Hunt sotsiaalmeedias, et ta hakkab armastust otsima saates &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tuisk, Heveli|url=https://elu24.postimees.ee/7549063/brigitte-susanne-hunt-hakkab-telesaates-omale-uut-meest-otsima|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt hakkab telesaates omale uut meest otsima|väljaanne=elu24.postimees.ee|aeg=20. juuni 2022|vaadatud=27. juuni 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobris teatas Hunt, et on sellest saatest leidnud endale armastuse ja pole enam vallaline.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120080216/brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-leidis-vallalisest-kaunitarist-endale-kallima-ma-olen-nii-armunud|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et leidis „Vallalisest kaunitarist“ endale kallima: ma olen nii armunud|väljaanne=Delfi.ee|aeg=10.10.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; 9. detsembril 2022 sai teatavaks, et Hunt on saate viimase osa salvestusel kihlunud võitjaga, kelleks osutus ta varasem tuttav [[Hendrik Johannes Terras]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=kroonika.delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111826/fotod-vallalise-kaunitari-saade-sai-emotsionaalse-lopu-brigitte-valituks-osutus-vana-tuttav-hendrik-kes-palus-kaunitari-naiseks|pealkiri=“Vallalise kaunitari” saade sai emotsionaalse lõpu: Brigitte valituks osutus vana tuttav Hendrik, kes palus kaunitari naiseks!|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=09.12.2022}}&lt;/ref&gt; Samal päeval sai ka teatavaks, et Hundi ja Terrase kihlus on lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mölder, Merilin|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111880/fotod-vallalise-kaunitari-lopupeol-laks-sojaks-brigitte-paljastas-koigile-miks-tema-ja-hendriku-kihlus-loppes-hendrik-ei-tahtnud-publiku-ees-eraelu-lahata#cxrecs_s|pealkiri=„Vallalise kaunitari“ lõpupeol läks sõjaks: Brigitte paljastas kõigile, miks tema ja Hendriku kihlus lõppes, Hendrik ei tahtnud publiku ees eraelu lahata|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta kevadel lõppes Hundi suhe advokaat Severinas Jakubauskasega, kellele tegi läbi huumoriprisma abieluettepaneku, mis ei lõppenud mitte kihluse, vaid lahkuminekuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vallatu õhtu linna peal? Brigitte Susannet märgati Amigos salapärase mehega õrnusi jagamas: see ei olnud amelemine! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120368550/vallatu-ohtu-linna-peal-brigitte-susannet-margati-amigos-salaparase-mehega-ornusi-jagamas-see-ei-olnud-amelemine |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta detsembris kinnitas Hunt uuesti suhet Jakubauskasega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt kinnitab suhet Severinas Jakubauskasega: „Oleme Severinasega paar.“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120422078/brigitte-susanne-hunt-kinnitab-suhet-severinas-jakubauskasega-oleme-severinasega-paar |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta jaanuaris sai teatavaks, et suhe Jakubauskasega on taas kord lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Läksidki lahku! Brigitte Susanne Hundi ja Severinas Jakubauskase suhe on läbi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120432242/laksidki-lahku-brigitte-susanne-hundi-ja-severinas-jakubauskase-suhe-on-labi |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sama aasta mai lõpus teatas Hunt, et ta on vahepeal kihlunud Jakubauskasega ja on lapseootel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Palju õnne! Brigitte Susanne Hunt kihlus ja on lapseootel |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587359/foto-palju-onne-brigitte-susanne-hunt-on-lapseootel |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Brigitte Susanne Hundi lemmiklood on [[2 Quick Start|2 Quick Starti]] &quot;Lõpuks leidsin sind&quot; ja &quot;Ühega miljoneist&quot;, [[Tanel Padar|Tanel Padari]] &quot;Unistus&quot;, [[Eda-Ines Etti|Inese]] &quot;Once In a Lifetime&quot; ja [[Loren Allred|Loren Allredi]] &quot;Never Enough&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Laura-Marleene Jefimov|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120103014/2-quick-start-mustiline-venemaa-ja-kaupo-karelsoni-joululaulude-playlist-millist-muusikat-kuulavad-mojukad|pealkiri=2 Quick Start, „Müstiline Venemaa“ ja Kaupo Karelsoni jõululaulude playlist. Millist muusikat kuulavad mõjukad?|väljaanne=Laupäevaleht|aeg=28. november 2022|vaadatud=28.11.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/812169/brigitte-susanne-hunt-tartu-ulikooli-lopetamisest-ma-ei-kirjutanud-kolme-aasta-jooksul-sadu-lehekulgi-et-lopetada-rikka-mehe-potilillena- Brigitte Susanne Hunt Tartu ülikooli lõpetamisest: &quot;Ma ei kirjutanud kolme aasta jooksul sadu lehekülgi, et lõpetada rikka mehe potilillena.&quot;] Õhtuleht, 20. juuni 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot;&gt;http://kroonika.delfi.ee/news/kroonikaarhiiv/kertu-jukkumit-hakkab-power-hit-radios-asendama-brigitte-susanne-hunt?id=82322751&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-10 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911025301/http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/top-10-igas-kategoorias-paljastatud-vaata-milliste-meelelahutajate-tood-eestlased-enim-hindavad?id=82659859 |pealkiri= TOP 10 igas kategoorias paljastatud: vaata, milliste meelelahutajate tööd eestlased enim hindavad! &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=15. juuni 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTixV&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-kust-brigitte-susanne-hunti-seksi-ajal-katsuda-ei-tohi-ja-millise-neiuga-oli-tal-14-aastaselt-esimene-suudlus?id=80762911 &quot;TV3 VIDEO | Kust Brigitte Susanne Hunti seksi ajal katsuda ei tohi ja millise neiuga oli tal 14-aastaselt esimene suudlus&quot;], Delfi, 11. jaanuar 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: „Seksin oma kaaslasega iga päev!“ |väljaanne=Õhtuleht |aeg=30.08.2017 |vaadatud=28.03.2018 |arhiivimisaeg=29.03.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180329054223/https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev?id=79368688 |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot; |väljaanne= Delfi |aeg=31.08.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://elu24.postimees.ee/4240835/seks-mojub-hasti-brigitte-susanne-hunt-lajatab-kuuma-pildiga |pealkiri=Seks mõjub hästi? Brigitte Susanne Hunt lajatab kuuma pildiga! |väljaanne= Postimees |aeg=12. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |pealkiri=TV3 VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Brigitte Susanne Hunt tegi hoopis nalja seksiväljakutsega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=16. september 2017 |vaadatud=19. septembril 2017 |arhiivimisaeg=2018-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180115072259/https://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/mehed-votke-sappa-brigitte-susanne-hunt-on-taas-vaba-ja-vallaline?id=79996522 |pealkiri= Mehed, võtke sappa! Brigitte Susanne Hunt on taas vaba ja vallaline &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi|aeg=30. oktoober 2017 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f956I&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/foto-kuum-suudlus-vaata-kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim?id=83390191 |pealkiri= Kuum suudlus! Vaata, kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=18. september 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018

{{JÄRJESTA:Hunt, Brigitte Susanne}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>mmvhvo8n7athzhnqg1h3egwunhiom3h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228107</id>
      <parentid>7228068</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:08:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-47606-90|~2026-47606-90]] ([[User talk:~2026-47606-90|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:~2026-47697-19|~2026-47697-19]].</comment>
      <origin>7227488</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16640" sha1="59612c9hfr6zd5f4p9vwf8ije57388m" xml:space="preserve">&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;Armastan sind ema, Me pole küll pikalt näinud aga sa oled mulle kõige tähtsam maailmas. Loodan et saame kunagi oma onlyfansi teha koos&lt;nowiki&gt;''&lt;/nowiki&gt;- Jax Pax Jako Rumvolt{{infokast persoon
| nimi         = Brigitte Susanne Hunt
| pilt         =
| pildi suurus = 300px
| pildiallkiri = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1995|9|24}}
| sünnikoht    = Tallinn
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = eestlane
| alma mater   = Tartu Ülikool
| haridus      = 
| tegevusala   = meedia
| tunnustus  = 
| abikaasa     = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Brigitte Susanne Hunt''' (tuntud ka kui '''BSH'''; sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1995]]) on eesti [[saatejuht]], [[ajakirjanik]] ja seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot;&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Brigitte Susanne Hunt on õppinud [[Audentese Erakool]]is ja lõpetanud 2014. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Kooli]].&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt; 2017. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot; /&gt;

Hunt on töötanud [[baaridaam]]i, [[aednik]]u ja ettekandjana.{{lisa viide}} 2015. aastal töötas Hunt [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja seejärel [[Delfi (portaal)|Delfi]] Publikus.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Aastatel [[2017]]–[[2019]] oli Hunt raadiojaamas [[Power Hit Radio]] saatejuht.&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.elu24.ee/6849426/brigitte-susanne-hunt-lahkub-raadiost-arge-muretsege-mu-parast-ma-saan-endaga-hakkama|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt lahkub raadiost: ärge muretsege mu pärast, ma saan endaga hakkama|väljaanne=elu24.ee|aeg=13. detsember 2019|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt; 2017. ja 2018. aastal jõudis Hunt [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] galal &quot;Aasta naisraadiohääle&quot; kategoorias esikolmikusse.&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot; /&gt;

[[2018]]. aasta algusest hakkas Hunt koostöös telekanaliga [[TV3]] pidama videoblogi.&lt;ref name=&quot;xTixV&quot; /&gt; 2018. aasta Blogiauhindade galal pälvis Hunt Aasta Uustulnuka auhinna.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Ta on mänginud filmis &quot;[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]&quot; Paulat ja seriaalis &quot;[[Doktor Silva]]&quot; Annikat. 2018. aastal mängis ta seriaalis &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; Victoriat. 2019. aastal esilinastunud triloogia &quot;Klassikokkutulek&quot; 3. osas mängis Hunt Niinat. 
Hunt astus üles ka [[Urmas Eero Liiv]]i õudusfilmis &quot;[[Kiirtee põrgusse]]&quot;, mis linastus 2019. aastal.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

2020. aasta jaanuarist detsembrini oli Hunt raadiojaama [[Sky Plus]] saate &quot;Sky Plus DriveTime&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-avalikustas-oma-uue-tookoha-tere-tulemast-porgu?id=88630915|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt avalikustas oma uue töökoha: tere tulemast põrgu!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=13. jaanuar 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92135845/mis-juhtus-brigitte-susanne-hunt-lahkub-sky-plusist-ma-ise-soovisin-seda|pealkiri=Mis juhtus? Brigitte Susanne Hunt lahkub Sky Plusist: ma ise soovisin seda|väljaanne=delfi.ee|aeg=31.12.2020|vaadatud=11.02.2021}}&lt;/ref&gt;

2020. ja 2022. aastal osales Hunt TV3 saates &quot;[[Maskis laulja]]&quot; detektiivina.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/kino/kohtunikelt-rebiti-maskid-nemad-on-telekevade-saravaimad-detektiivid-maskis-laulja-saates?id=89108993|pealkiri=Kohtunikelt rebiti maskid: nemad on telekevade säravaimad detektiivid &quot;Maskis laulja&quot; saates!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=3. märts 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|pealkiri=Saade &quot;Maskis laulja&quot; saab endale juurde uue detektiivi, vahetades välja Ženja Fokini|väljaanne=delfi.ee|aeg=26.08.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=31.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031201030/https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega|pealkiri=„Maskis laulja“ tuleb kolmanda hooaja ja uute detektiividega!|väljaanne=tv3.ee|aeg=16.02.2022|vaadatud=10.10.2022|arhiivimisaeg=13.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221013182428/https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta juhtis koos [[Koit Toome|Koit Toomega]] 2021. aastal [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] korraldatud Eesti Meelelahutusauhindade galat.

Brigitte Susanne Hunt on BSH OÜ juhatuse liige,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/14346357-BSH-OU |pealkiri=BSH OÜ |väljaanne= Inforegister |vaadatud=16. oktoobril 2018}}&lt;/ref&gt; ettevõte tegeleb sotsiaalmeedia reklaami vahendamisega.

Brigitte Susanne Hunt valiti Kroonika lugejate poolt 2020. aasta Eesti seksikaimaks naiseks.

2022. aasta sügisel osales Hunt telesaadetes &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;, kus tema tantsupartner oli Robert Veskus,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/saladus-avalik-uus-tantsud-tahtedega-osaleja-on-brigitte-susanne-hunt/|pealkiri=Saladus avalik! Uus “Tantsud tähtedega” osaleja on Brigitte Susanne Hunt|väljaanne=tv3.ee|aeg=06.09.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; ning &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.

==Sotsiaalmeediakampaania==
[[2017]]. aasta augusti lõpus teatas Hunt suhtlusmeedias, et &quot;kuna teda suurtesse kampaaniatesse reklaamnäoks ei kaasata&quot;, siis teeb ta isikliku kampaania &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot;. Paar nädalat kestnud kampaaniat kajastati väljaannetes [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Delfi (portaal)|Delfi Publik]] ja [[Elu24]].&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot; /&gt; 16. septembril 2017 ütles Hunt, et kampaania näol oli tegemist sotsiaalse naljaga ja mitte tegeliku eksperimendiga.&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
2017. aasta oktoobris teatas Hunt, et lõpetas suhte elukaaslase Raunoga.&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot; /&gt; 2018–2019 oli suhtes Ron Nõmmega, kellega tutvus eelmise suhte ajal. &lt;ref name=&quot;f956I&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-ponev-fakt-brigitte-susanne-hunt-avaldab-kuidas-oma-kallimaga-tutvus?id=83985462|pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Põnev fakt! Brigitte Susanne Hunt avaldab, kuidas oma kallimaga tutvus|Väljaanne=|Aeg=13.10.2018|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=delfi.ee |kuupäev=12.03.2023 |pealkiri=„Ron oli minu armuke!“ Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et pettis endist elukaaslast poolteist aastat |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120156136/ron-oli-minu-armuke-brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-pettis-endist-elukaaslast-poolteist-aastat |vaadatud=12.03.2023 |väljaanne=kroonika.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;. 2020. aasta aprilli lõpus teatas Hunt, et on olnud juba kolm kuud suhtes motosportlase [[Indrek Mägi|Indrek Mägiga.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim Indrek ja kuidas paar kohtus? |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89798737/kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim-indrek-ja-kuidas-paar-kohtus |vaadatud=2026-01-28 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;2020. aasta novembris teatas Hunt, et ei ole Indrek Mägiga enam paar.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|pealkiri=Juba lahus! Brigitte Susanne Hunt on jälle vallaline naine|väljaanne=delfi.ee|aeg=13.11.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=13.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201113193301/https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juunis teatas Hunt sotsiaalmeedias, et ta hakkab armastust otsima saates &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tuisk, Heveli|url=https://elu24.postimees.ee/7549063/brigitte-susanne-hunt-hakkab-telesaates-omale-uut-meest-otsima|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt hakkab telesaates omale uut meest otsima|väljaanne=elu24.postimees.ee|aeg=20. juuni 2022|vaadatud=27. juuni 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobris teatas Hunt, et on sellest saatest leidnud endale armastuse ja pole enam vallaline.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120080216/brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-leidis-vallalisest-kaunitarist-endale-kallima-ma-olen-nii-armunud|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et leidis „Vallalisest kaunitarist“ endale kallima: ma olen nii armunud|väljaanne=Delfi.ee|aeg=10.10.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; 9. detsembril 2022 sai teatavaks, et Hunt on saate viimase osa salvestusel kihlunud võitjaga, kelleks osutus ta varasem tuttav [[Hendrik Johannes Terras]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=kroonika.delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111826/fotod-vallalise-kaunitari-saade-sai-emotsionaalse-lopu-brigitte-valituks-osutus-vana-tuttav-hendrik-kes-palus-kaunitari-naiseks|pealkiri=“Vallalise kaunitari” saade sai emotsionaalse lõpu: Brigitte valituks osutus vana tuttav Hendrik, kes palus kaunitari naiseks!|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=09.12.2022}}&lt;/ref&gt; Samal päeval sai ka teatavaks, et Hundi ja Terrase kihlus on lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mölder, Merilin|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111880/fotod-vallalise-kaunitari-lopupeol-laks-sojaks-brigitte-paljastas-koigile-miks-tema-ja-hendriku-kihlus-loppes-hendrik-ei-tahtnud-publiku-ees-eraelu-lahata#cxrecs_s|pealkiri=„Vallalise kaunitari“ lõpupeol läks sõjaks: Brigitte paljastas kõigile, miks tema ja Hendriku kihlus lõppes, Hendrik ei tahtnud publiku ees eraelu lahata|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta kevadel lõppes Hundi suhe advokaat Severinas Jakubauskasega, kellele tegi läbi huumoriprisma abieluettepaneku, mis ei lõppenud mitte kihluse, vaid lahkuminekuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vallatu õhtu linna peal? Brigitte Susannet märgati Amigos salapärase mehega õrnusi jagamas: see ei olnud amelemine! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120368550/vallatu-ohtu-linna-peal-brigitte-susannet-margati-amigos-salaparase-mehega-ornusi-jagamas-see-ei-olnud-amelemine |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta detsembris kinnitas Hunt uuesti suhet Jakubauskasega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt kinnitab suhet Severinas Jakubauskasega: „Oleme Severinasega paar.“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120422078/brigitte-susanne-hunt-kinnitab-suhet-severinas-jakubauskasega-oleme-severinasega-paar |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta jaanuaris sai teatavaks, et suhe Jakubauskasega on taas kord lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Läksidki lahku! Brigitte Susanne Hundi ja Severinas Jakubauskase suhe on läbi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120432242/laksidki-lahku-brigitte-susanne-hundi-ja-severinas-jakubauskase-suhe-on-labi |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sama aasta mai lõpus teatas Hunt, et ta on vahepeal kihlunud Jakubauskasega ja on lapseootel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Palju õnne! Brigitte Susanne Hunt kihlus ja on lapseootel |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587359/foto-palju-onne-brigitte-susanne-hunt-on-lapseootel |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Brigitte Susanne Hundi lemmiklood on [[2 Quick Start|2 Quick Starti]] &quot;Lõpuks leidsin sind&quot; ja &quot;Ühega miljoneist&quot;, [[Tanel Padar|Tanel Padari]] &quot;Unistus&quot;, [[Eda-Ines Etti|Inese]] &quot;Once In a Lifetime&quot; ja [[Loren Allred|Loren Allredi]] &quot;Never Enough&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Laura-Marleene Jefimov|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120103014/2-quick-start-mustiline-venemaa-ja-kaupo-karelsoni-joululaulude-playlist-millist-muusikat-kuulavad-mojukad|pealkiri=2 Quick Start, „Müstiline Venemaa“ ja Kaupo Karelsoni jõululaulude playlist. Millist muusikat kuulavad mõjukad?|väljaanne=Laupäevaleht|aeg=28. november 2022|vaadatud=28.11.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/812169/brigitte-susanne-hunt-tartu-ulikooli-lopetamisest-ma-ei-kirjutanud-kolme-aasta-jooksul-sadu-lehekulgi-et-lopetada-rikka-mehe-potilillena- Brigitte Susanne Hunt Tartu ülikooli lõpetamisest: &quot;Ma ei kirjutanud kolme aasta jooksul sadu lehekülgi, et lõpetada rikka mehe potilillena.&quot;] Õhtuleht, 20. juuni 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot;&gt;http://kroonika.delfi.ee/news/kroonikaarhiiv/kertu-jukkumit-hakkab-power-hit-radios-asendama-brigitte-susanne-hunt?id=82322751&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-10 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911025301/http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/top-10-igas-kategoorias-paljastatud-vaata-milliste-meelelahutajate-tood-eestlased-enim-hindavad?id=82659859 |pealkiri= TOP 10 igas kategoorias paljastatud: vaata, milliste meelelahutajate tööd eestlased enim hindavad! &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=15. juuni 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTixV&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-kust-brigitte-susanne-hunti-seksi-ajal-katsuda-ei-tohi-ja-millise-neiuga-oli-tal-14-aastaselt-esimene-suudlus?id=80762911 &quot;TV3 VIDEO | Kust Brigitte Susanne Hunti seksi ajal katsuda ei tohi ja millise neiuga oli tal 14-aastaselt esimene suudlus&quot;], Delfi, 11. jaanuar 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: „Seksin oma kaaslasega iga päev!“ |väljaanne=Õhtuleht |aeg=30.08.2017 |vaadatud=28.03.2018 |arhiivimisaeg=29.03.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180329054223/https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev?id=79368688 |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot; |väljaanne= Delfi |aeg=31.08.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://elu24.postimees.ee/4240835/seks-mojub-hasti-brigitte-susanne-hunt-lajatab-kuuma-pildiga |pealkiri=Seks mõjub hästi? Brigitte Susanne Hunt lajatab kuuma pildiga! |väljaanne= Postimees |aeg=12. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |pealkiri=TV3 VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Brigitte Susanne Hunt tegi hoopis nalja seksiväljakutsega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=16. september 2017 |vaadatud=19. septembril 2017 |arhiivimisaeg=2018-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180115072259/https://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/mehed-votke-sappa-brigitte-susanne-hunt-on-taas-vaba-ja-vallaline?id=79996522 |pealkiri= Mehed, võtke sappa! Brigitte Susanne Hunt on taas vaba ja vallaline &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi|aeg=30. oktoober 2017 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f956I&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/foto-kuum-suudlus-vaata-kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim?id=83390191 |pealkiri= Kuum suudlus! Vaata, kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=18. september 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018

{{JÄRJESTA:Hunt, Brigitte Susanne}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>59612c9hfr6zd5f4p9vwf8ije57388m</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228108</id>
      <parentid>7228107</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:08:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7228108</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="16442" sha1="9i1ksjv5y6e4ksnn4fzz4vba08i7vy0" xml:space="preserve">{{infokast persoon
| nimi         = Brigitte Susanne Hunt
| pilt         =
| pildi suurus = 300px
| pildiallkiri = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1995|9|24}}
| sünnikoht    = Tallinn
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = eestlane
| alma mater   = Tartu Ülikool
| haridus      = 
| tegevusala   = meedia
| tunnustus  = 
| abikaasa     = 
| lapsed       = 
| sugulased    = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Brigitte Susanne Hunt''' (tuntud ka kui '''BSH'''; sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1995]]) on eesti [[saatejuht]], [[ajakirjanik]] ja seltskonnategelane.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot;&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Brigitte Susanne Hunt on õppinud [[Audentese Erakool]]is ja lõpetanud 2014. aastal [[Tallinna 21. Kool|Tallinna 21. Kooli]].&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt; 2017. aastal lõpetas [[Tartu Ülikool]]i ajakirjanduse ja kommunikatsiooni erialal.&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot; /&gt;

Hunt on töötanud [[baaridaam]]i, [[aednik]]u ja ettekandjana.{{lisa viide}} 2015. aastal töötas Hunt [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehes]] ja seejärel [[Delfi (portaal)|Delfi]] Publikus.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Aastatel [[2017]]–[[2019]] oli Hunt raadiojaamas [[Power Hit Radio]] saatejuht.&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.elu24.ee/6849426/brigitte-susanne-hunt-lahkub-raadiost-arge-muretsege-mu-parast-ma-saan-endaga-hakkama|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt lahkub raadiost: ärge muretsege mu pärast, ma saan endaga hakkama|väljaanne=elu24.ee|aeg=13. detsember 2019|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt; 2017. ja 2018. aastal jõudis Hunt [[Eesti Meelelahutusauhinnad|Eesti Meelelahutusauhindade]] galal &quot;Aasta naisraadiohääle&quot; kategoorias esikolmikusse.&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot; /&gt;

[[2018]]. aasta algusest hakkas Hunt koostöös telekanaliga [[TV3]] pidama videoblogi.&lt;ref name=&quot;xTixV&quot; /&gt; 2018. aasta Blogiauhindade galal pälvis Hunt Aasta Uustulnuka auhinna.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

Ta on mänginud filmis &quot;[[Nullpunkt (film 2014)|Nullpunkt]]&quot; Paulat ja seriaalis &quot;[[Doktor Silva]]&quot; Annikat. 2018. aastal mängis ta seriaalis &quot;[[Kättemaksukontor]]&quot; Victoriat. 2019. aastal esilinastunud triloogia &quot;Klassikokkutulek&quot; 3. osas mängis Hunt Niinat. 
Hunt astus üles ka [[Urmas Eero Liiv]]i õudusfilmis &quot;[[Kiirtee põrgusse]]&quot;, mis linastus 2019. aastal.&lt;ref name=&quot;allikatejuurde&quot; /&gt;

2020. aasta jaanuarist detsembrini oli Hunt raadiojaama [[Sky Plus]] saate &quot;Sky Plus DriveTime&quot; saatejuht.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-avalikustas-oma-uue-tookoha-tere-tulemast-porgu?id=88630915|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt avalikustas oma uue töökoha: tere tulemast põrgu!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=13. jaanuar 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/92135845/mis-juhtus-brigitte-susanne-hunt-lahkub-sky-plusist-ma-ise-soovisin-seda|pealkiri=Mis juhtus? Brigitte Susanne Hunt lahkub Sky Plusist: ma ise soovisin seda|väljaanne=delfi.ee|aeg=31.12.2020|vaadatud=11.02.2021}}&lt;/ref&gt;

2020. ja 2022. aastal osales Hunt TV3 saates &quot;[[Maskis laulja]]&quot; detektiivina.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/news/kino/kohtunikelt-rebiti-maskid-nemad-on-telekevade-saravaimad-detektiivid-maskis-laulja-saates?id=89108993|pealkiri=Kohtunikelt rebiti maskid: nemad on telekevade säravaimad detektiivid &quot;Maskis laulja&quot; saates!|väljaanne=kroonika.delfi.ee|aeg=3. märts 2020|vaadatud=01.05.2020}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|pealkiri=Saade &quot;Maskis laulja&quot; saab endale juurde uue detektiivi, vahetades välja Ženja Fokini|väljaanne=delfi.ee|aeg=26.08.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=31.10.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201031201030/https://kroonika.delfi.ee/90844467/saade-maskis-laulja-saab-endale-juurde-uue-detektiivi-vahetades-valja-zenja-fokini|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega|pealkiri=„Maskis laulja“ tuleb kolmanda hooaja ja uute detektiividega!|väljaanne=tv3.ee|aeg=16.02.2022|vaadatud=10.10.2022|arhiivimisaeg=13.10.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221013182428/https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2022/02/16/maskis-laulja-tuleb-kolmanda-hooaja-ja-uute-detektiividega/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Ta juhtis koos [[Koit Toome|Koit Toomega]] 2021. aastal [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]] korraldatud Eesti Meelelahutusauhindade galat.

Brigitte Susanne Hunt on BSH OÜ juhatuse liige,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.inforegister.ee/14346357-BSH-OU |pealkiri=BSH OÜ |väljaanne= Inforegister |vaadatud=16. oktoobril 2018}}&lt;/ref&gt; ettevõte tegeleb sotsiaalmeedia reklaami vahendamisega.

Brigitte Susanne Hunt valiti Kroonika lugejate poolt 2020. aasta Eesti seksikaimaks naiseks.

2022. aasta sügisel osales Hunt telesaadetes &quot;[[Tantsud tähtedega]]&quot;, kus tema tantsupartner oli Robert Veskus,&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=tv3.ee|url=https://www.tv3.ee/3-portaal/tele-ja-kino/tantsud-tahtedega/saladus-avalik-uus-tantsud-tahtedega-osaleja-on-brigitte-susanne-hunt/|pealkiri=Saladus avalik! Uus “Tantsud tähtedega” osaleja on Brigitte Susanne Hunt|väljaanne=tv3.ee|aeg=06.09.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; ning &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.

==Sotsiaalmeediakampaania==
[[2017]]. aasta augusti lõpus teatas Hunt suhtlusmeedias, et &quot;kuna teda suurtesse kampaaniatesse reklaamnäoks ei kaasata&quot;, siis teeb ta isikliku kampaania &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot;. Paar nädalat kestnud kampaaniat kajastati väljaannetes [[Kroonika (ajakiri)|Kroonika]], [[Delfi (portaal)|Delfi Publik]] ja [[Elu24]].&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot; /&gt; 16. septembril 2017 ütles Hunt, et kampaania näol oli tegemist sotsiaalse naljaga ja mitte tegeliku eksperimendiga.&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
2017. aasta oktoobris teatas Hunt, et lõpetas suhte elukaaslase Raunoga.&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot; /&gt; 2018–2019 oli suhtes Ron Nõmmega, kellega tutvus eelmise suhte ajal. &lt;ref name=&quot;f956I&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-ponev-fakt-brigitte-susanne-hunt-avaldab-kuidas-oma-kallimaga-tutvus?id=83985462|pealkiri=TV3 VIDEO {{!}} Põnev fakt! Brigitte Susanne Hunt avaldab, kuidas oma kallimaga tutvus|Väljaanne=|Aeg=13.10.2018|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=delfi.ee |kuupäev=12.03.2023 |pealkiri=„Ron oli minu armuke!“ Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et pettis endist elukaaslast poolteist aastat |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120156136/ron-oli-minu-armuke-brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-pettis-endist-elukaaslast-poolteist-aastat |vaadatud=12.03.2023 |väljaanne=kroonika.delfi.ee}}&lt;/ref&gt;. 2020. aasta aprilli lõpus teatas Hunt, et on olnud juba kolm kuud suhtes motosportlase [[Indrek Mägi|Indrek Mägiga.]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim Indrek ja kuidas paar kohtus? |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89798737/kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim-indrek-ja-kuidas-paar-kohtus |vaadatud=2026-01-28 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;2020. aasta novembris teatas Hunt, et ei ole Indrek Mägiga enam paar.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|pealkiri=Juba lahus! Brigitte Susanne Hunt on jälle vallaline naine|väljaanne=delfi.ee|aeg=13.11.2020|vaadatud=13.11.2020|arhiivimisaeg=13.11.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20201113193301/https://kroonika.delfi.ee/91666985/juba-lahus-brigitte-susanne-hunt-on-jalle-vallaline-naine|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta juunis teatas Hunt sotsiaalmeedias, et ta hakkab armastust otsima saates &quot;[[Vallaline kaunitar]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tuisk, Heveli|url=https://elu24.postimees.ee/7549063/brigitte-susanne-hunt-hakkab-telesaates-omale-uut-meest-otsima|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt hakkab telesaates omale uut meest otsima|väljaanne=elu24.postimees.ee|aeg=20. juuni 2022|vaadatud=27. juuni 2022}}&lt;/ref&gt; 2022. aasta oktoobris teatas Hunt, et on sellest saatest leidnud endale armastuse ja pole enam vallaline.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120080216/brigitte-susanne-hunt-tunnistas-et-leidis-vallalisest-kaunitarist-endale-kallima-ma-olen-nii-armunud|pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tunnistas, et leidis „Vallalisest kaunitarist“ endale kallima: ma olen nii armunud|väljaanne=Delfi.ee|aeg=10.10.2022|vaadatud=10.10.2022}}&lt;/ref&gt; 9. detsembril 2022 sai teatavaks, et Hunt on saate viimase osa salvestusel kihlunud võitjaga, kelleks osutus ta varasem tuttav [[Hendrik Johannes Terras]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=kroonika.delfi.ee|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111826/fotod-vallalise-kaunitari-saade-sai-emotsionaalse-lopu-brigitte-valituks-osutus-vana-tuttav-hendrik-kes-palus-kaunitari-naiseks|pealkiri=“Vallalise kaunitari” saade sai emotsionaalse lõpu: Brigitte valituks osutus vana tuttav Hendrik, kes palus kaunitari naiseks!|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=09.12.2022}}&lt;/ref&gt; Samal päeval sai ka teatavaks, et Hundi ja Terrase kihlus on lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Mölder, Merilin|url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120111880/fotod-vallalise-kaunitari-lopupeol-laks-sojaks-brigitte-paljastas-koigile-miks-tema-ja-hendriku-kihlus-loppes-hendrik-ei-tahtnud-publiku-ees-eraelu-lahata#cxrecs_s|pealkiri=„Vallalise kaunitari“ lõpupeol läks sõjaks: Brigitte paljastas kõigile, miks tema ja Hendriku kihlus lõppes, Hendrik ei tahtnud publiku ees eraelu lahata|väljaanne=delfi.ee|aeg=09.12.2022|vaadatud=10.12.2022}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta kevadel lõppes Hundi suhe advokaat Severinas Jakubauskasega, kellele tegi läbi huumoriprisma abieluettepaneku, mis ei lõppenud mitte kihluse, vaid lahkuminekuga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vallatu õhtu linna peal? Brigitte Susannet märgati Amigos salapärase mehega õrnusi jagamas: see ei olnud amelemine! |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120368550/vallatu-ohtu-linna-peal-brigitte-susannet-margati-amigos-salaparase-mehega-ornusi-jagamas-see-ei-olnud-amelemine |vaadatud=2025-04-05 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta detsembris kinnitas Hunt uuesti suhet Jakubauskasega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt kinnitab suhet Severinas Jakubauskasega: „Oleme Severinasega paar.“ |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120422078/brigitte-susanne-hunt-kinnitab-suhet-severinas-jakubauskasega-oleme-severinasega-paar |vaadatud=2025-12-07 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta jaanuaris sai teatavaks, et suhe Jakubauskasega on taas kord lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Läksidki lahku! Brigitte Susanne Hundi ja Severinas Jakubauskase suhe on läbi |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120432242/laksidki-lahku-brigitte-susanne-hundi-ja-severinas-jakubauskase-suhe-on-labi |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt; Sama aasta mai lõpus teatas Hunt, et ta on vahepeal kihlunud Jakubauskasega ja on lapseootel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=FOTOD {{!}} Palju õnne! Brigitte Susanne Hunt kihlus ja on lapseootel |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120587359/foto-palju-onne-brigitte-susanne-hunt-on-lapseootel |vaadatud=2026-05-29 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Brigitte Susanne Hundi lemmiklood on [[2 Quick Start|2 Quick Starti]] &quot;Lõpuks leidsin sind&quot; ja &quot;Ühega miljoneist&quot;, [[Tanel Padar|Tanel Padari]] &quot;Unistus&quot;, [[Eda-Ines Etti|Inese]] &quot;Once In a Lifetime&quot; ja [[Loren Allred|Loren Allredi]] &quot;Never Enough&quot;.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Laura-Marleene Jefimov|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120103014/2-quick-start-mustiline-venemaa-ja-kaupo-karelsoni-joululaulude-playlist-millist-muusikat-kuulavad-mojukad|pealkiri=2 Quick Start, „Müstiline Venemaa“ ja Kaupo Karelsoni jõululaulude playlist. Millist muusikat kuulavad mõjukad?|väljaanne=Laupäevaleht|aeg=28. november 2022|vaadatud=28.11.2022}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;s4QUT&quot;&gt;[http://www.ohtuleht.ee/812169/brigitte-susanne-hunt-tartu-ulikooli-lopetamisest-ma-ei-kirjutanud-kolme-aasta-jooksul-sadu-lehekulgi-et-lopetada-rikka-mehe-potilillena- Brigitte Susanne Hunt Tartu ülikooli lõpetamisest: &quot;Ma ei kirjutanud kolme aasta jooksul sadu lehekülgi, et lõpetada rikka mehe potilillena.&quot;] Õhtuleht, 20. juuni 2017&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;ORx3C&quot;&gt;http://kroonika.delfi.ee/news/kroonikaarhiiv/kertu-jukkumit-hakkab-power-hit-radios-asendama-brigitte-susanne-hunt?id=82322751&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Y2qGs&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2017-09-10 |arhiivimisaeg=2017-09-11 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170911025301/http://power.tv3.ee/dj-show/saatekava/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;jFcjr&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/kroonika/top-10-igas-kategoorias-paljastatud-vaata-milliste-meelelahutajate-tood-eestlased-enim-hindavad?id=82659859 |pealkiri= TOP 10 igas kategoorias paljastatud: vaata, milliste meelelahutajate tööd eestlased enim hindavad! &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=15. juuni 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xTixV&quot;&gt;[http://publik.delfi.ee/news/inimesed/tv3-video-kust-brigitte-susanne-hunti-seksi-ajal-katsuda-ei-tohi-ja-millise-neiuga-oli-tal-14-aastaselt-esimene-suudlus?id=80762911 &quot;TV3 VIDEO | Kust Brigitte Susanne Hunti seksi ajal katsuda ei tohi ja millise neiuga oli tal 14-aastaselt esimene suudlus&quot;], Delfi, 11. jaanuar 2018&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;XsmTC&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: „Seksin oma kaaslasega iga päev!“ |väljaanne=Õhtuleht |aeg=30.08.2017 |vaadatud=28.03.2018 |arhiivimisaeg=29.03.2018 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180329054223/https://kroonika.ohtuleht.ee/825227/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;1l6DW&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://publik.delfi.ee/news/inimesed/brigitte-susanne-hunt-tegi-oma-kampaania-seksin-oma-kaaslasega-iga-paev?id=79368688 |pealkiri=Brigitte Susanne Hunt tegi oma kampaania: &quot;Seksin oma kaaslasega iga päev&quot; |väljaanne= Delfi |aeg=31.08.2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;HOTLV&quot;&gt;{{Netiviide |url=https://elu24.postimees.ee/4240835/seks-mojub-hasti-brigitte-susanne-hunt-lajatab-kuuma-pildiga |pealkiri=Seks mõjub hästi? Brigitte Susanne Hunt lajatab kuuma pildiga! |väljaanne= Postimees |aeg=12. september 2017}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;JEvgP&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |pealkiri=TV3 VIDEO &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; Brigitte Susanne Hunt tegi hoopis nalja seksiväljakutsega |väljaanne=Õhtuleht |aeg=16. september 2017 |vaadatud=19. septembril 2017 |arhiivimisaeg=2018-01-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180115072259/https://m.televeeb.ohtuleht.ee/828524/tv3-video-brigitte-susanne-hunt-tegi-hoopis-nalja-seksivaljakutsega |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;h7Qs3&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/mehed-votke-sappa-brigitte-susanne-hunt-on-taas-vaba-ja-vallaline?id=79996522 |pealkiri= Mehed, võtke sappa! Brigitte Susanne Hunt on taas vaba ja vallaline &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi|aeg=30. oktoober 2017 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;f956I&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://kroonika.delfi.ee/news/inimesed/foto-kuum-suudlus-vaata-kes-on-brigitte-susanne-hundi-uus-kallim?id=83390191 |pealkiri= Kuum suudlus! Vaata, kes on Brigitte Susanne Hundi uus kallim &lt;nowiki&gt;|&lt;/nowiki&gt; |väljaanne= Delfi |aeg=18. september 2018 |vaadatud=17. septembril 2018}}&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
{{Vikitsitaadid}}
* [https://www.youtube.com/watch?v=5e0aOtuW9vQ Brigitte Susanne Hunt parandab oma Wikipedia lehte], Youtube Delfi TV, 24. september 2018

{{JÄRJESTA:Hunt, Brigitte Susanne}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti saatejuhid]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1995]]</text>
      <sha1>9i1ksjv5y6e4ksnn4fzz4vba08i7vy0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahli (Võrumaa)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>477163</id>
    <revision>
      <id>7227740</id>
      <parentid>4810475</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:51:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7227740</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1508" sha1="n39b51f6qc1op8wvlcqmsf8ktt5vbeg" xml:space="preserve">'''Ahli''' (kohakääne Ahlile, ka '''Ahelo''', kohakääne Ahelosse) oli [[küla]] [[Võrumaa]]l hilisema [[Mõniste vald|Mõniste valla]] maa-alal. Küla kaotati [[1977]] ja jääb tänapäeval [[Singa]] küla alale.&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt;

== Ajalugu ==

Kohanime esmamainiti 1627, kui nimetati [[veski]]t ''Ayalig'' ning [[talupoeg]]i ''Aglick Marcus'' ja ''Aglick Peep''. 1638 mainiti [[talu]]sid ''Ayle Hans'' ja ''Aylle Hinrich'', 1684 juba ''Ahillo kylla''. Järgnesid mainimised ''Agly Peter'' (1706), ''Dorff Ahela'' ja ''Dorf Ahela'', kus elas ''Ahela/Ahila Henno'' (1744), ''Ahillo'' (1798) ning ''Ahhelo'' küla (1797, 1826, ja 1839). Küla asus [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]] ja kuulus [[Saru mõis]]ale.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

1386. aasta dokumendis koos teiste Mõniste ja Saru kohtadega mainitud nime ''Oyl'' on samastatud Ahliga, ent see oli hoopis [[Oeküla]] [[Antsla]] lähedal. Kõik need kohad kuulusid samale [[Uexküll]]ide suguvõsale.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Rahva hulgas käibel olevat nimekuju ''Ahelo'' kasutatakse arvatavasti vanade üleskirjutuste tõttu.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

== Nime päritolu ==

Kohanime Ahli päritolu pole teada. Tõenäoliselt kuulub see samasse nimepessa ''Ahi''- ja ''Ähi''-alguliste veekogunimedega, ent võib ka seostuda sõnaga ''ahel/ahil/ahl'' 'veeloik'.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Võru maakonna endised külad]]
[[Kategooria:Hargla kihelkond]]</text>
      <sha1>n39b51f6qc1op8wvlcqmsf8ktt5vbeg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maimuna</title>
    <ns>0</ns>
    <id>498962</id>
    <revision>
      <id>7227948</id>
      <parentid>4927986</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:35:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227948</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="528" sha1="8z0gikis771pdwl7urpx7lj22ytvldw" xml:space="preserve">[[File:MAIMUNA Murashko photo.jpg|thumb|Maimuna Amadu Muraschko (2019)]]

'''Maimuna Amadou Muraschko''' (Маймуна Амаду Мурашко; esinejanimega '''Maimuna'''; sündinud 28. märtsil 1980) on Valgevene muusik.

[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel koos [[Uzari]]ga Valgevenet lauluga &quot;Time&quot;.

{{Valgevene esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}
{{JÄRJESTA:Vinnikova, Anastassija}}
[[Kategooria:Valgevene muusikud]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>8z0gikis771pdwl7urpx7lj22ytvldw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227949</id>
      <parentid>7227948</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:36:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Defaultsort</comment>
      <origin>7227949</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="514" sha1="ludkie1k298fyq1zjra3cyrgzcbczix" xml:space="preserve">[[File:MAIMUNA Murashko photo.jpg|thumb|Maimuna Amadu Muraschko (2019)]]

'''Maimuna Amadou Muraschko''' (Маймуна Амаду Мурашко; esinejanimega '''Maimuna'''; sündinud 28. märtsil 1980) on Valgevene muusik.

[[2015. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus]]el esindas ansambel koos [[Uzari]]ga Valgevenet lauluga &quot;Time&quot;.

{{Valgevene esindajad Eurovisiooni lauluvõistlusel}}

{{JÄRJESTA:Maimuna}}
[[Kategooria:Valgevene muusikud]]
[[Kategooria:Eurovisioonil osalejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>ludkie1k298fyq1zjra3cyrgzcbczix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud</title>
    <ns>4</ns>
    <id>501172</id>
    <revision>
      <id>7227996</id>
      <parentid>7226076</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:17:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7227996</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="390740" sha1="2hk2rh6mx6xyxp8zrvaq6ydon8pz87i" xml:space="preserve">Loend inimestest, kes on surnud viimase kuu aja jooksul. Loendit uuendatakse kord päevas, viimati: &lt;onlyinclude&gt;{{#time: H:i, d F Y (\U\T\C)|{{REVISIONTIMESTAMP:Vikipeedia:Andmepäringud/Hiljuti surnud isikud}}}}&lt;/onlyinclude&gt;. 

Vaata ka ''[[In memoriam 2024]]''.

{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?dod ?stct ?slct
{
	?item wdt:P570 ?dod
	FILTER ( ?dod &gt; &quot;2018-01-01T00:00:00Z&quot;^^xsd:dateTime)
	FILTER ( ?dod &gt; (now()-&quot;P32D&quot;^^xsd:duration) &amp;&amp; ?dod &lt; now() )
	?item wdt:P31 wd:Q5 .
  	OPTIONAL { ?item wikibase:statements ?stct }
  	OPTIONAL { ?item wikibase:sitelinks ?slct }
}
ORDER BY DESC(?dod) ?item
|columns=Item:Vikiandmetes,label:nimi,P569:sündinud,P570:surnud,description:kirjeldus,P106,P27,P19,P20,P119
|thumb=128
|autolist=fallback
|freq=1
}}
{| class='wikitable sortable'
! Vikiandmetes
! nimi
! sündinud
! surnud
! kirjeldus
! amet
! kodakondsus
! sünnikoht
! surmakoht
! matmiskoht
|-
| [[:d:Q101439748|Q101439748]]
| ''[[:d:Q101439748|Konstantin Karasik]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], häälnäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (1976–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Harkiv]]
| [[Harkiv]]
|-
| [[:d:Q97369408|Q97369408]]
| ''[[:d:Q97369408|Uliana Vinokurova]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-03
| [[Poola|poolakad]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], lektor (1947–2026) ♀
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569495|lektor]]''
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q20619590|Байдинский наслег]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112378783|Q112378783]]
| ''[[:d:Q112378783|Mária Lamiová]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| [[Arheoloog|arheoloog]] (1935–2026) ♀
| [[arheoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1282352|Q1282352]]
| ''[[:d:Q1282352|Raif Dizdarević]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| [[Bosnia ja Hertsegoviina|Bosnia ja Hertsegoviina]] [[Poliitik|poliitik]], [[Poliitjuht|poliitjuht]], [[Diplomaat|diplomaat]], ametiühingutegelane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Presidency of Bosnia and Herzegovina, President of the Presidency of Yugoslavia (1926–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[poliitjuht]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Bosnia ja Hertsegoviina]]
| ''[[:d:Q1017950|Fojnica]]''
| [[Sarajevo]]
| 
|-
| [[:d:Q141260544|Q141260544]]
| ''[[:d:Q141260544|José Manuel Restrepo Fernández de Soto]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| [[Diktor|diktor]], äriinimene (†2026) ♂
| [[diktor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| 
| ''[[:d:Q934753|Buga]]''
| [[Cali]]
| 
|-
| [[:d:Q16376847|Q16376847]]
| ''[[:d:Q16376847|Züleyxa Hacıyeva]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Võimleja (1923–2026) ♀; Honored Artist of the Azerbaijan SSR
| ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''
| 
| [[Bakuu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q239860|Q239860]]
| ''[[:d:Q239860|Cassandra Wilson]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q66314404|jazz singer]]''&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
| [[Jackson (Mississippi)|Jackson]]
| 
|-
| [[:d:Q3387126|Q3387126]]
| ''[[:d:Q3387126|Pierre Tordo]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5090823|Q5090823]]
| ''[[:d:Q5090823|Chen Kuan-tai]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Hiina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Hiina]]
| [[Guangdong]]
| ''[[:d:Q59223|Zhongshan]]''
| 
|-
| [[:d:Q6852646|Q6852646]]
| ''[[:d:Q6852646|Lau Siu-ming]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Hiina näitleja
| [[näitleja]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q59132|Jiangmen]]''
| [[Hongkong]]
| 
|-
| [[:d:Q912972|Q912972]]
| ''[[:d:Q912972|Ivan Gudelj]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-02
| Horvaatia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Horvaatia]]
| ''[[:d:Q397656|Imotski]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q106638226|Q106638226]]
| ''[[:d:Q106638226|حمزة عباس حسين]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Kuveit|Kuveit]] pankur, [[Poliitik|poliitik]], Governor of the Central Bank of Kuwait (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q806798|pankur]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kuveit]]
| ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q107072|Q107072]]
| ''[[:d:Q107072|Konrad Jarausch]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Saksamaa|sakslased]] historian of Modern Age, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Magdeburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1130290|Q1130290]]
| ''[[:d:Q1130290|Enzo Bianchi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], Christian monk, [[Teoloog|teoloog]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Munk|munk]], Catholic theologian, superior (1943–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2109894|Christian monk]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[munk]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q17775|Castel Boglione]]''
| [[Torino]]
| 
|-
| [[:d:Q12223158|Q12223158]]
| ''[[:d:Q12223158|Abdulfattah Mahmud Idriss]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Egiptuse kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''
| ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| ''[[:d:Q12228188|علي محمود]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q123680300|Q123680300]]
| ''[[:d:Q123680300|Abu Hudhayfah Al-Ansari]]''
| No/unknown value
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Pressiesindaja, Spokesman of the Islamic State (†2026) ♂; member of [[Iraagi ja Levandi Islamiriik|Islamiriik]]
| ''[[:d:Q17221|pressiesindaja]]''
| No/unknown value
| No/unknown value
| ''[[:d:Q2320876|Seiyun]]''
| 
|-
| [[:d:Q130853288|Q130853288]]
| ''[[:d:Q130853288|Jonathan Meléndez]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Mehhiko helilooja
| [[klahvpillimängija]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q136165233|Q136165233]]
| ''[[:d:Q136165233|András Kőrös]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Ungari|Ungari]] [[Kohtunik|kohtunik]] (1952–2026) ♂; honorary citizen of Újpest, Knight's Crosses of the Order of Merit of the Republic of Hungary
| [[kohtunik]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16303135|Q16303135]]
| ''[[:d:Q16303135|Edith Barr]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Peruu laulja
| [[laulja]]
| [[Peruu]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| [[Lima (Peruu)|Lima]]
| 
|-
| [[:d:Q2830533|Q2830533]]
| ''[[:d:Q2830533|Alan Knight]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1961–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q804946|Balham]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2959501|Q2959501]]
| ''[[:d:Q2959501|Charles Josselin]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q371638|Pleslin-Trigavou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3113050|Q3113050]]
| ''[[:d:Q3113050|Gracindo Júnior]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Brasiilia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q3660076|Q3660076]]
| ''[[:d:Q3660076|Carlos Horacio Salinas]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44255|San Miguel de Tucumán]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5530420|Q5530420]]
| ''[[:d:Q5530420|Geles Cabrera]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Mehhiko skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q57834653|Q57834653]]
| ''[[:d:Q57834653|Carla Jeffery]]''
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6321174|Q6321174]]
| ''[[:d:Q6321174|József Rusznyák]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Ungari|Ungari]] maadleja (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Ungari]]
| [[Sárospatak]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q681184|Q681184]]
| ''[[:d:Q681184|Eberhard Vogel]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Frankenberg (Saksimaa)|Frankenberg]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q437160|Altenhain]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q709973|Q709973]]
| ''[[:d:Q709973|Jean-Paul Rappeneau]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-09-01
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1960–2015) (1932–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Louis Delluci auhind, National Board of Review Award for Best Foreign Language Film, César Award for Best Film, César Award for Best Director, César des Césars, Prix Jean-Le-Duc, Officer of the National Order of Merit; notable work Cyrano de Bergerac, The Married Couple of the Year Two, The Horseman on the Roof
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Auxerre]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q10320426|Q10320426]]
| ''[[:d:Q10320426|Ludgero Marques]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Portugal|Portugal]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1938–2026) ♂
| [[ettevõtja]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q564813|Santa Maria da Feira]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q108448725|Q108448725]]
| ''[[:d:Q108448725|Романовский, Михаил Александрович]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Poliitik|poliitik]], riigimees (1947–2026) ♂; member of [[Föderatsiooninõukogu]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| 
| [[Orša]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10853824|Q10853824]]
| ''[[:d:Q10853824|Antonín Dvořák]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Jalgpallur, lauatennisist, [[Treener|treener]] (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382519|lauatennisist]]''&lt;br/&gt;[[treener]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109381832|Q109381832]]
| ''[[:d:Q109381832|Charles Ndombasi Lassa]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Kongo muusik
| [[muusik]]
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| 
| [[Cincinnati]]
| 
|-
| [[:d:Q11913378|Q11913378]]
| ''[[:d:Q11913378|Celestí Alomar Mateu]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q185409|Llubí]]''
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| 
|-
| [[:d:Q12121634|Q12121634]]
| ''[[:d:Q12121634|Leonid Marchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Näitleja|näitleja]] (1938–2026) ♂; Ukraina teeneline kunstnik, Ukraina teeneteordeni 3. järk; member of National Union of Cinematographers of Ukraine
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| [[Kiiev]]
| 
|-
| [[:d:Q141244272|Q141244272]]
| ''[[:d:Q141244272|Luis Enrique Barragán Chávez]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Person (1986–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141248140|Q141248140]]
| ''[[:d:Q141248140|Aziz Bakbou]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Maroko|Maroko]] [[Muusik|muusik]] (1962–2026) ♂
| [[muusik]]
| [[Maroko]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141249455|Q141249455]]
| ''[[:d:Q141249455|Dan Orbih]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂; child of MCK Orbih
| [[poliitik]]
| [[Nigeeria]]
| ''[[:d:Q122522069|Ogbona]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141257449|Q141257449]]
| ''[[:d:Q141257449|Rogério Valença]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Person (1971–2026)
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18719666|Q18719666]]
| ''[[:d:Q18719666|Eduardo Calcagno]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Argentina filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Tootja|produtsent]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18786174|Q18786174]]
| ''[[:d:Q18786174|Anatoly Kholkin]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Keemik|keemik]] (1937–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology
| [[keemik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18810481|Q18810481]]
| ''[[:d:Q18810481|Lilia Lardone]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Argentina kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;[[Kultuurikorraldus|kultuurikorraldaja]]
| [[Argentina]]
| [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]
| [[Córdoba (Argentina)|Córdoba]]
| 
|-
| [[:d:Q28497261|Q28497261]]
| ''[[:d:Q28497261|Вашляев, Борис Фёдорович]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Treener|treener]] (1948–2026) ♂; Honoured coach of the RSFSR, [[NSV Liidu meistersportlane]]
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Jekaterinburg]]
| [[Jekaterinburg]]
| 
|-
| [[:d:Q3147680|Q3147680]]
| ''[[:d:Q3147680|Elco Brinkman]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q917827|Dirksland]]''
| [[Leiden]]
| 
|-
| [[:d:Q4253263|Q4253263]]
| ''[[:d:Q4253263|Vladimir Lakeyev]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1949–2026) ♂; member of [[Moskva Linnaduuma]]
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4801963|Q4801963]]
| ''[[:d:Q4801963|Artūras Fomenka]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Leedu jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Leedu]]
| [[Panevėžys]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q533505|Q533505]]
| ''[[:d:Q533505|Wendell Berry]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20020377|kultuurikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Louisville]]
| ''[[:d:Q7230898|Port Royal]]''
| 
|-
| [[:d:Q5864704|Q5864704]]
| ''[[:d:Q5864704|Francesc Garrido]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Hispaania näitleja
| [[näitleja]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q67182983|Q67182983]]
| ''[[:d:Q67182983|Jean-François Leroy]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] fotoajakirjanik (1956–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Auleegioni ordeni kavaler
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q7926158|Q7926158]]
| ''[[:d:Q7926158|Victor Miller]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Ameerika Ühendriikide stsenarist
| [[stsenarist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New Orleans]]
| ''[[:d:Q490744|Alameda]]''
| 
|-
| [[:d:Q8247241|Q8247241]]
| ''[[:d:Q8247241|Beto Orlando]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Argentina laulja
| [[laulja]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q2036271|Las Flores]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q85134741|Q85134741]]
| ''[[:d:Q85134741|Jakub Wojtkowiak]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Poola ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q862445|Q862445]]
| ''[[:d:Q862445|Bill Schmidt]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] odaviskaja (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q18510502|odaviskaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q6033080|Muse]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q9032896|Q9032896]]
| ''[[:d:Q9032896|Miguel Zavaleta]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Argentina|Argentina]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Pianist|pianist]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1955–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Airese provints]]
| 
|-
| [[:d:Q95671702|Q95671702]]
| ''[[:d:Q95671702|Anca Pandrea]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, filminäitleja (1946–2026) ♀; spouse of Ștefan Thury
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Rumeenia]]
| [[Făgăraș]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9697232|Q9697232]]
| ''[[:d:Q9697232|Carlos Monforte]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Brasiilia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Santos]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12959|Q12959]]
| [[Édouard Balladur]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Prantsusmaa poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[İzmir]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q7426|Q7426]]
| [[Ada Yonath]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-31
| Iisraeli keemik
| ''[[:d:Q15839206|molekulaarbioloog]]''&lt;br/&gt;[[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15142825|kristallograaf]]''&lt;br/&gt;[[biokeemik]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]&lt;br/&gt;[[bioloog]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109487391|Q109487391]]
| ''[[:d:Q109487391|Vladimir Moshchenko]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Tõlkija|tõlkija]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1932–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Bahmut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13163930|Q13163930]]
| ''[[:d:Q13163930|Cham Mei-kam]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Chinese medicine practitioner (1923–2026) ♀
| ''[[:d:Q93923328|Chinese medicine practitioner]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q7383551|Ruttonjee Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141223090|Q141223090]]
| ''[[:d:Q141223090|Carlos Gracia]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Hispaania|Hispaania]] sports executive (1941–2026) ♂; member of Real Federación Española de Automovilismo, [[FIA]]
| ''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Hispaania]]
| [[Zaragoza]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q141242448|Q141242448]]
| ''[[:d:Q141242448|Phil O'Reilly]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''
| [[Iirimaa]]
| ''[[:d:Q321091|Tullamore]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141248969|Q141248969]]
| ''[[:d:Q141248969|Chula Padmendra Kumarapathirana]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Näitleja|näitleja]] (†2026) ♀
| [[näitleja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141255203|Q141255203]]
| ''[[:d:Q141255203|Sister Pauline Leonard]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] Christian nun, kooliõpetaja, koolijuht, kooli asedirektor (1939–2026) ♀; Companion of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q28146366|Christian nun]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q30279686|Hutt Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q1658487|Q1658487]]
| ''[[:d:Q1658487|Elia Zenghelis]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Kreeka arhitekt
| [[arhitekt]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q18753737|Q18753737]]
| ''[[:d:Q18753737|Wang Yongyan]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Hiina|Hiina]] [[Teadlane|teadlane]], [[Poliitik|poliitik]], National People's Congress deputy (1938–2026) ♂
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hiina]]
| [[Tianjin Shi]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q2062286|Q2062286]]
| ''[[:d:Q2062286|Oleksandr Kasyan]]''
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] jalgpallur (1989–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Bezimenne (Novoazovski rajoon)|Bezimenne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21132815|Q21132815]]
| ''[[:d:Q21132815|Viktor Shrira]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Venemaa matemaatik
| [[matemaatik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Chișinău]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21834563|Q21834563]]
| ''[[:d:Q21834563|Aleksandr Mihalevič]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Teadlane|teadlane]], Chernobyl liquidator (1938–2026) ♂; Medal of Francysk Skaryna, Zasłużony Energetyk Republiki Białorusi, премия имени академика А. В. Лыкова
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1377734|Chernobyl liquidator]]''
| 
| [[Vitsebsk|Viciebsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q320861|Q320861]]
| ''[[:d:Q320861|Abid Mutlak al-Jubouri]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Iraak|Iraak]] [[Poliitik|poliitik]], [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], Deputy Prime Minister of Iraq (1940–2026) ♂; Bravery Medal
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sõjaväelane]]
| [[Iraak]]
| ''[[:d:Q5684772|Hawija]]''
| [[Kirkūk]]
| 
|-
| [[:d:Q3309599|Q3309599]]
| ''[[:d:Q3309599|Michel Fano]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Prantsusmaa muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3847896|Q3847896]]
| ''[[:d:Q3847896|Mariella Bettarini]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Kirjanik|kirjanik]], algklassiõpetaja, kirjanduskriitik (1942–2026) ♀
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10509151|algklassiõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Itaalia]]
| [[Firenze]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q39082698|Q39082698]]
| ''[[:d:Q39082698|Fuat Nuretdinef]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]] (1938–2026) ♂
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18791698|Naratyılğa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4124504|Q4124504]]
| ''[[:d:Q4124504|Juriy Michaylovitsj Volmer]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]] (1933–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Tööpunalipu orden]]
| [[poliitik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q16015391|Krassítskoie]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4148690|Q4148690]]
| ''[[:d:Q4148690|Igor Grekhov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1934–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Austuse orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Sõpruse orden]], [[Lenini preemia]], [[Venemaa Föderatsiooni riiklik preemia]], Russian government prize for science and technology; member of [[Venemaa Teaduste Akadeemia]]
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Smolensk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55519361|Q55519361]]
| ''[[:d:Q55519361|Gonzalo Piédrola Angulo]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Arst|arst]], professor (1939–2026) ♂; member of Real Academia Nacional de Medicina; spouse of María del Carmen Maroto Vela
| [[arst]]
| [[Hispaania]]
| [[Granada]]
| [[Granada]]
| 
|-
| [[:d:Q56529236|Q56529236]]
| ''[[:d:Q56529236|محمد التاجي]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Egiptuse näitleja
| [[näitleja]]
| ''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| [[Kairo]]
| 
|-
| [[:d:Q60455434|Q60455434]]
| ''[[:d:Q60455434|إياد ناصر]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Süüria|Süüria]] saatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1969–2026) ♂
| ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[spordikommentaator]]
| [[Süüria]]
| ''[[:d:Q12212226|Dweir Ruslan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q606311|Q606311]]
| ''[[:d:Q606311|Iván T. Berend]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Ungari ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17488363|economic historian]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q7151978|Q7151978]]
| ''[[:d:Q7151978|Paul LeDuc]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Kanada|Kanada]] elukutseline maadleja (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q3462972|Saint-Maxime-du-Mont-Louis]]''
| [[Québec (linn)|Québec]]
| 
|-
| [[:d:Q7665832|Q7665832]]
| ''[[:d:Q7665832|Sé O'Hanlon]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Iirimaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7823034|Q7823034]]
| ''[[:d:Q7823034|Tony Mundine]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Austraalia|Austraalia]] poksija (1951–2026) ♂; Medal of the Order of Australia
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q4866067|Baryulgil]]''
| [[Austraalia]]
| 
|-
| [[:d:Q8056159|Q8056159]]
| ''[[:d:Q8056159|Yoshimi Masaki]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Jaapan|Jaapan]] judoka (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Jaapan]]
| [[Ōsaka prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q834044|Q834044]]
| ''[[:d:Q834044|Slobodan Šnajder]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Horvaatia|horvaatia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], publitsist, [[Tõlkija|tõlkija]] (1948–2026) ♂; Branko Gavella Award, City of Zagreb Award, Marin Držić Award, [[Audoktor|audoktor]], Meša Selimović Award, Kočićevo pero Award, Mirko Kovač Award, Višnja Machiedo Award
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Horvaatia]]
| [[Zagreb]]
| [[Zagreb]]
| 
|-
| [[:d:Q90463223|Q90463223]]
| ''[[:d:Q90463223|Roman Nowobilski]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| [[Poola|poolakad]] teadlane, [[Füsioterapeut|füsioterapeut]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1966–2026) ♂; member of Polish Rehabilitation Society, Polskie Towarzystwo Fizjoterapii, European Respiratory Society, European Academy of Allergy and Clinical Immunology, Society of Polish Internists
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[füsioterapeut]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Sucha Beskidzka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96464754|Q96464754]]
| ''[[:d:Q96464754|Joggie Jansen]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-30
| Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Griekwastad]]
| [[Otjiwarongo]]
| 
|-
| [[:d:Q112405832|Q112405832]]
| ''[[:d:Q112405832|Hermann Atz]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Politoloog (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113565574|Q113565574]]
| ''[[:d:Q113565574|Robert Viger]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Helilooja|helilooja]] (1934–2026) ♂; member of Société des auteurs, compositeurs et éditeurs de musique
| [[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q207620|Meaux]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q119267915|Q119267915]]
| ''[[:d:Q119267915|Mustapha Besbes]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| French protectorate of Tunisia-[[Tuneesia|tuneesia]] hüdroloog, emeriitprofessor (1941–2026) ♂; member of [[Prantsuse Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q3644587|hüdroloog]]''
| ''[[:d:Q2017684|French protectorate of Tunisia]]''&lt;br/&gt;[[Tuneesia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q124671639|Q124671639]]
| ''[[:d:Q124671639|Věra Pokorná]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Arst|arst]], [[Pediaater|lastearst]], neonatoloog (†2026) ♀
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[Pediaater|lastearst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28569455|neonatoloog]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12612175|Q12612175]]
| ''[[:d:Q12612175|Lee Yong-joo]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Lõuna-Korea näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Soul]]
| ''[[:d:Q42108|Seongnam]]''
| 
|-
| [[:d:Q13147245|Q13147245]]
| ''[[:d:Q13147245|Helena Trexu]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Hispaania kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q3775049|Sama]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133518399|Q133518399]]
| ''[[:d:Q133518399|Volkmar Schön]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Person (1957–2026) ♂
| 
| 
| [[Hamburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q133832061|Q133832061]]
| ''[[:d:Q133832061|Joey BPR]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-05-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Laulja|laulja]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1977–) (1963–2026); member of Bumi Putra Rockers
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Malaisia]]
| [[Johor Bahru]]
| ''[[:d:Q7350107|Kuala Lumpur Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q138391311|Q138391311]]
| ''[[:d:Q138391311|Eduardo Juárez]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Peruu|Peruu]] LGBTQ rights activist (1983–2026) ♂; member of Peruvian TLGB Network
| ''[[:d:Q19509201|LGBTQ rights activist]]''
| [[Peruu]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141222143|Q141222143]]
| ''[[:d:Q141222143|Dimi Mavropoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Rallisõitja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q378622|rallisõitja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141224685|Q141224685]]
| ''[[:d:Q141224685|Micah Jo Barnett]]''
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (2005–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q7491542|Shawnee Mission]]''
| ''[[:d:Q959398|Liberty]]''
| 
|-
| [[:d:Q141237007|Q141237007]]
| ''[[:d:Q141237007|Doina Caramzulescu]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Rumeenia|Rumeenia]] raadioajakirjanik, uudisteankur, [[Tõlkija|tõlkija]] (1939–2026) ♀
| ''[[:d:Q24702769|raadioajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Rumeenia]]
| [[Bukarest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1423181|Q1423181]]
| ''[[:d:Q1423181|Mehdi Zana]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Türgi|Türgi]] [[Poliitik|poliitik]], inimõiguste aktivist, mayor of Diyarbakır (1940–2026) ♂; spouse of [[Leyla Zana]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Türgi]]
| ''[[:d:Q945404|Silvan]]''
| ''[[:d:Q83387|Diyarbakır]]''
| 
|-
| [[:d:Q1445081|Q1445081]]
| ''[[:d:Q1445081|Frankie Miller]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], laulja-laulukirjutaja, country musician (1931–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q66763670|country musician]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q784496|Victoria]]''
| [[Arlington]]
| 
|-
| [[:d:Q1475703|Q1475703]]
| ''[[:d:Q1475703|Gene Bertoncini]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], muusikapedagoog, džässmuusik, džäss-kitarrist, [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q6168364|džäss-kitarrist]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q1522054|Q1522054]]
| ''[[:d:Q1522054|Giacomo Aimoni]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Itaalia|Itaalia]] suusahüppaja (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q111429|Ponte di Legno]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16299033|Q16299033]]
| ''[[:d:Q16299033|Carlos Espinosa de los Monteros y Bernaldo de Quirós]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Hispaania ärimees
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q1986691|Q1986691]]
| ''[[:d:Q1986691|Nicolas Simion]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-06-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Saksofonist|saksofonist]] (1959–2026) ♂
| [[saksofonist]]
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q3041172|Dumbrăvița]]''
| [[Brașov]]
| 
|-
| [[:d:Q2848511|Q2848511]]
| ''[[:d:Q2848511|André Remy]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Belgia ajakirjanik
| ''[[:d:Q650483|spordiajakirjandus]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q60223236|television executive]]''&lt;br/&gt;[[spordikommentaator]]&lt;br/&gt;[[koomik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q900766|Gilly]]''
| ''[[:d:Q3357775|Ottignies]]''
| 
|-
| [[:d:Q3394953|Q3394953]]
| ''[[:d:Q3394953|Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[A Coruña]]
| [[Oviedo]]
| 
|-
| [[:d:Q377683|Q377683]]
| ''[[:d:Q377683|Narana Coissoró]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Portugal|Portugal]]-[[India|india]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], member of the Assembly of the Republic (1931–2026) ♂; Grand Officer of the Military Order of Christ, Grand Cross of the Order of Prince Henry, Grand Officer of the Order of Public Instruction
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Portugal]]&lt;br/&gt;[[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| [[Goa osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4443993|Q4443993]]
| ''[[:d:Q4443993|Svetlana Strizhnyova]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] muuseumitöötaja, muuseumidirektor (1937–2026) ♀; Honoured Cultural Worker of the RSFSR, ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| ''[[:d:Q47090899|muuseumitöötaja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Ukraina NSV]]
| [[Himki]]
| 
|-
| [[:d:Q4446455|Q4446455]]
| ''[[:d:Q4446455|Vyacheslav Surganov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1933–2026) ♂; [[Austuse orden]], [[Tööpunalipu orden]], [[Rahvaste Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], honorary citizen of Sverdlovsk Oblast, géologue émérite de la RSFSR; member of [[Föderatsiooninõukogu]], Legislative Assembly of Sverdlovsk Oblast
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Bakal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q599220|Q599220]]
| ''[[:d:Q599220|Antonino Fogliani]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Dirigent|dirigent]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Lavastaja|režissöör]], opera director (1976–2026) ♂
| [[dirigent]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28054786|opera director]]''
| [[Itaalia]]
| [[Messina]]
| ''[[:d:Q67975|Cadempino]]''
| 
|-
| [[:d:Q673426|Q673426]]
| ''[[:d:Q673426|Walter Tresch]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Šveits|Šveits]] mäesuusataja (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q69135|Silenen]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6989460|Q6989460]]
| ''[[:d:Q6989460|Neil Walter]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Riigiametnik|riigiametnik]], Administrator of Tokelau, ambassador of New Zealand to Japan (1942–2026) ♂; Companion of the New Zealand Order of Merit
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1972491|Stratford]]''
| ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]''
| 
|-
| [[:d:Q929382|Q929382]]
| ''[[:d:Q929382|Franco Fontana]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-29
| Itaalia fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q3682398|Cognento]]''
| [[Modena]]
| 
|-
| [[:d:Q101130436|Q101130436]]
| ''[[:d:Q101130436|Beba Lorena]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Argentina|Argentina]] [[Modell|modell]], äriinimene (1944–2026) ♀
| [[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q44214|Formosa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q105870884|Q105870884]]
| ''[[:d:Q105870884|István Gábor Kruzslicz]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Ungari|Ungari]] [[Arhivaar|arhivaar]], [[Koduloolane|koduloolane]], keskkooliõpetaja (1944–2026) ♂
| [[arhivaar]]&lt;br/&gt;[[koduloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Hódmezővásárhely]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11097792|Q11097792]]
| ''[[:d:Q11097792|Li Weikang]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] Peking opera actor, telesarjanäitleja, filminäitleja, member of the National Committee of the Chinese People's Political Consultative Conference, National People's Congress deputy (1947–2026) ♀; spouse of Geng Qichang
| ''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]
| ''[[:d:Q17579219|Pei-p'ing]]''
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q11549140|Q11549140]]
| ''[[:d:Q11549140|Yaeko Mizutani]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]] (1939–2026) ♀; Medal with Purple Ribbon, Kikuta Kazuo engeki shō; child of Morita Kanya XIV, Yaeko Mizutani I; spouse of Hideo Shiraki
| [[näitleja]]
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q119885611|Q119885611]]
| ''[[:d:Q119885611|Joan Phillip]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Kanada|Kanada]] [[Poliitik|poliitik]] (1952–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q1001626|North Vancouver]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1377702|Q1377702]]
| ''[[:d:Q1377702|Nicolae Ungureanu]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Rumeenia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Rumeenia]]
| [[Craiova]]
| ''[[:d:Q1189089|Sadu]]''
| 
|-
| [[:d:Q1408808|Q1408808]]
| ''[[:d:Q1408808|Georg Denzler]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, church historian, Catholic theologian (1930–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1743122|church historian]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Bamberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141204526|Q141204526]]
| ''[[:d:Q141204526|Pedro Rivero Torre]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], professor (1938–2026) ♂; honorary doctorate of the University of Castille-La Mancha; member of Real Academia de Doctores de España, Association of Electric Power Companies, [[Rooma Klubi]], Instituto de Estudios Económicos
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q25339110|professor]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q5614177|Guarnizo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141255091|Q141255091]]
| ''[[:d:Q141255091|Toni Hubmann]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Austria|Austria]] põllumees, animal protectionist, äriinimene, [[Autor|autor]] (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q23672693|animal protectionist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Austria]]
| [[Graz]]
| [[Klagenfurt am Wörthersee|Klagenfurt]]
| 
|-
| [[:d:Q1413274|Q1413274]]
| ''[[:d:Q1413274|Winfried Mittrowski]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15088606|Q15088606]]
| ''[[:d:Q15088606|Leonid Vladimirovitsj Radjukevitsj]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], metallurg (1932–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Lenini orden]], [[Austuse märk]], [[Tööpunalipu orden]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu preemia]], [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18576582|metallurg]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Minsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16697782|Q16697782]]
| ''[[:d:Q16697782|Mykola Dziuba]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Poliitik|poliitik]], People's Deputy of Ukraine (1946–2026) ♂; [[Austuse märk]], Order of Labour Glory, 3rd class; member of 1st Supreme Council
| [[poliitik]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4445119|Suvyd]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21636811|Q21636811]]
| ''[[:d:Q21636811|Klimentiy Veksler]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Viiuldaja|viiuldaja]] (1932–2026) ♂; [[Vene NFSV teeneline kunstnik]], [[Sõpruse orden]], заслуженный артист Карельской АССР
| [[viiuldaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30904275|Q30904275]]
| ''[[:d:Q30904275|Carolin Scharpff-Striebich]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstikoguja, ärijuht (1963–2026) ♀
| ''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q832136|ärijuht]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Darmstadt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3291306|Q3291306]]
| ''[[:d:Q3291306|Marianne Leconte]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Prantsusmaa kirjastaja
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q47117059|Q47117059]]
| ''[[:d:Q47117059|Brian Cogan]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Media scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q6386271|media scholar]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4981862|Q4981862]]
| ''[[:d:Q4981862|Brîndușa Armanca]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Filoloog|filoloog]] (1954–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]
| [[Rumeenia]]
| [[Câmpulung Moldovenesc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55620057|Q55620057]]
| ''[[:d:Q55620057|Michelina Tenace]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Itaalia|Itaalia]] Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1954–2026) ♀
| ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q51952|San Marco in Lamis]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6063188|Q6063188]]
| ''[[:d:Q6063188|Cevdet Selvi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Türgi poliitik
| [[poliitik]]
| [[Türgi]]
| [[Eskişehir]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6490085|Q6490085]]
| ''[[:d:Q6490085|Larry Christenson]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Everett]]
| [[Washingtoni osariik]]
| 
|-
| [[:d:Q7242965|Q7242965]]
| [[Priit Aimla]]
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Eesti luuletaja, poliitik ja humorist
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[humorist]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Võru]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7297843|Q7297843]]
| ''[[:d:Q7297843|Ray Miller]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97188930|Q97188930]]
| ''[[:d:Q97188930|Choy Chak Hung]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Poliitik|poliitik]] (1968–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q57287|Q57287]]
| [[Harald V]]
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-28
| [[Norra|norralased]] [[Monarh|monarh]], royalty (fl. 1991–), [[Norra kuningas]], [[Kroonprints|kroonprints]], [[Prints (järeltulija)|prints]] (1937–2026) ♂; Knight Grand Cross with Collar of the Order of Saint Olav‎, Auleegioni suurrist, Knight Grand Cross of the Royal Victorian Order, ოქროს ოლიმპიური ორდენი, [[Valge Kotka orden (Poola)|Valge Kotka orden]], Holmenkolleni medal, Kolme Tähe ordeni suurristi komandör, Valgetähe teenetemärgi kett, Grand Cross with Chain of the Order of Merit of the Republic of Hungary (civil), [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Idrettsgallaens hederspris, Royal Victorian Chain, Elevandi orden, Oslo Military Society's badge of honor, Royal Norwegian Army National Service Medal with three stars, Defence Service Medal with Laurel Branch, Royal House Centennial Medal, King Haakon VII's 100th anniversary medal, King Haakon VII 1905–1955 Jubilee Medal, Defence Service Medal with three stars, King Olav V's Jubilee Medal 1957–1982, King Olav V's Centenary Medal, King Haakon VII Commemorative Medal, Kong Olav V's Memorial medal, Knight of the Garter, Grand Cross Special Class of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Collar of the Supreme Order of the Chrysanthemum, Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurrist ketiga, Grand Star of the Decoration for Services to the Republic of Austria, Knight Grand Commander of the Order of the Dannebrog, Grand Collar of the Order of Prince Henry, Avisi ordeni suurrist, Grand Collar of the Military Order of Saint James of the Sword, Royal Order of the Seraphim, Grand Cross of the Order of the Liberator General San Martín, Order of the Redeemer, Grand Cross of the Order of the White Double Cross‎, [[Dannebrogi ordu|Dannebrogi orden]], collar of the Order of the Golden Fleece, Soome Valge Roosi Rüütliordu suurrist ketiga, Decoration for Exceptional Merits, Grand Cordon of the Order of Leopold; member of [[Norra kuninglik perekond]]; child of [[Olav V]], [[Märtha (Norra)|Märtha]]; spouse of [[Sonja (Norra kuninganna)|Sonja]]
| [[monarh]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q2095725|Skaugum]]''
| ''[[:d:Q3050696|Rikshospitalet]]''
| 
|-
| [[:d:Q11201596|Q11201596]]
| ''[[:d:Q11201596|Olaf Olsen]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Taani insener
| [[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1897112|laevakapten siseveekogudel]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Reeder]]
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q1094343|Søldarfjørður]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112323416|Q112323416]]
| ''[[:d:Q112323416|Беляева, Валентина Александровна]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1941–2026) ♀; Order of Holy Prince Daniel of Moscow 3rd class
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kirsanov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112362197|Q112362197]]
| ''[[:d:Q112362197|Karel Barták]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], politoloog, pundit, väliskorrespondent (1953–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1642960|pundit]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18190897|väliskorrespondent]]''
| 
| [[Kladno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12009319|Q12009319]]
| ''[[:d:Q12009319|Filip Štojdl]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Preester|preester]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Fotograaf|fotograaf]], [[Esipreester|kogudusevaimulik]], [[Piiskop|piiskop]] (1975–2026) ♂; member of Order of Saint Lazarus; child of Michael Štojdl, Miluše Štojdlová
| [[preester]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Esipreester|kogudusevaimulik]]&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Podbořany]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12522098|Q12522098]]
| ''[[:d:Q12522098|Topan]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Näitleja|näitleja]] (1956–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q11445|Malang]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1271485|Q1271485]]
| ''[[:d:Q1271485|Dörthe Jung]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Ärikonsultant]] (1949–2026) ♀; Tony Sender Award
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[Ärikonsultant]]
| [[Saksamaa]]
| [[Frankfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131742649|Q131742649]]
| ''[[:d:Q131742649|Luděk Hrzal]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-04-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], saatejuht, [[Diskor|diskor]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], raadiosaatejuht (1966–2026) ♂
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[diskor]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| 
| [[Sušice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131779228|Q131779228]]
| ''[[:d:Q131779228|Henri Schoenmakers]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Teatriteadlane (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q10379007|teatriteadlane]]''
| 
| [[Amsterdam]]
| [[Woluwe-Saint-Lambert]]
| 
|-
| [[:d:Q135512134|Q135512134]]
| ''[[:d:Q135512134|Shigeko Kagawa]]''
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| jaapani ülipikaealine
| [[arst]]
| [[Jaapan]]
| [[Nara prefektuur]]
| ''[[:d:Q118213|Yamatokōriyama]]''
| 
|-
| [[:d:Q141201665|Q141201665]]
| ''[[:d:Q141201665|Enrique Soto Barea]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Cantaor (1952–2026) ♂; child of Manuel Soto Monje
| ''[[:d:Q51374880|cantaor]]''
| 
| [[Jerez de la Frontera]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141235330|Q141235330]]
| ''[[:d:Q141235330|Philippa Dunphy]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] finantsanalüütik, company director, juhatuse liige, board chairman (1956–2026) ♀; child of Malcolm Dunphy
| ''[[:d:Q1416279|finantsanalüütik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q107100767|company director]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q141244898|Q141244898]]
| ''[[:d:Q141244898|Crowther Reynish]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] grocer (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q5669609|grocer]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1109703|Collingwood]]''
| ''[[:d:Q151841|Tākaka]]''
| 
|-
| [[:d:Q14549483|Q14549483]]
| ''[[:d:Q14549483|Liria Marín]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Argentina näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q15456084|Q15456084]]
| ''[[:d:Q15456084|Thomas Schöck]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Saksamaa jurist
| [[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16340104|Q16340104]]
| ''[[:d:Q16340104|Yael Artsi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Iisraeli skulptor
| [[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15977927|kunstipedagoog]]''
| [[Iisrael]]
| [[Rabat]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1663095|Q1663095]]
| ''[[:d:Q1663095|Ingo Baldermann]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1929–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16901165|Q16901165]]
| ''[[:d:Q16901165|Mamtaz Sanghamita]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| India poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''
| [[India]]
| 
| [[Kolkata]]
| 
|-
| [[:d:Q20510810|Q20510810]]
| ''[[:d:Q20510810|Hrachya Gasparyan]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Armeenia|Armeenia]] [[Lavastaja|režissöör]] (1946–2026) ♂; Honored Art Worker of Armenia, artiste du peuple arménien
| [[Lavastaja|režissöör]]
| [[Armeenia]]
| [[Alaverdi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2645744|Q2645744]]
| ''[[:d:Q2645744|Alfred Rohr]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Austria poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austria]]
| [[Stockenboi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2736096|Q2736096]]
| [[Rukidi IV (Tooro)|Rukidi IV of Toro]]
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Uganda|Uganda]] [[Poliitik|poliitik]], [[Monarh|monarh]], monarch of the Kingdom of Toro (1992–2026) ♂; child of Olimi III of Tooro, Queen Best Kemigisa
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[monarh]]
| [[Uganda]]
| [[Uganda]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q273762|Q273762]]
| ''[[:d:Q273762|Carla Marchelli]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Itaalia|Itaalia]] mäesuusataja (1935–2026) ♀
| ''[[:d:Q4144610|mäesuusataja]]''
| [[Itaalia]]
| [[Genova]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q29014982|Q29014982]]
| ''[[:d:Q29014982|Dani Leder]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Iisrael|Iisrael]] võimleja (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q16947675|võimleja]]''
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2965083|Q2965083]]
| ''[[:d:Q2965083|Christian Breseghello]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] rugby union player (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q624304|Mazères]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3158765|Q3158765]]
| ''[[:d:Q3158765|Jacques Doucet]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Kanada|Kanada]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], raadiosaatejuht, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1940–2026) ♂; Canadian Baseball Hall of Fame, Quebec Sports Hall of Fame, Jack Graney Award
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[spordikommentaator]]
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4013578|Q4013578]]
| ''[[:d:Q4013578|Vincenzo Vitiello]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Itaalia filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Napoli]]
| [[Napoli]]
| 
|-
| [[:d:Q45403266|Q45403266]]
| ''[[:d:Q45403266|Anthony Staines]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Iirimaa|Iirimaa]] epidemioloog (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q12765408|epidemioloog]]''
| [[Iirimaa]]
| 
| [[Dublin]]
| 
|-
| [[:d:Q5375897|Q5375897]]
| ''[[:d:Q5375897|Enda Bonner]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Iirimaa|Iirimaa]] Gaelic football player, [[Poliitik|poliitik]], senator of Ireland (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q17351861|Gaelic football player]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Iirimaa]]
| [[Donegali krahvkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55634973|Q55634973]]
| ''[[:d:Q55634973|Terry Matthews]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2750829|Leyton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6262009|Q6262009]]
| ''[[:d:Q6262009|Yitsḥaḳ Alfasi]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| Iisraeli ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q5121550|Judaic scholar]]''
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| [[Tel Aviv]]
| ''[[:d:Q607817|Kiryat Shaul Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6518533|Q6518533]]
| ''[[:d:Q6518533|Mary Tsingou]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Matemaatik|matemaatik]], [[Füüsik|füüsik]], informaatik (1928–2026) ♀
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Milwaukee]]
| [[Los Alamos]]
| 
|-
| [[:d:Q7323437|Q7323437]]
| ''[[:d:Q7323437|Rich Rowland]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1964–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q928609|Cloverdale]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q93167|Q93167]]
| [[Ratko Mladić]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Bosnia ja Hertsegoviina|bosnia ja hertsegoviina]]-[[Serbia|serbia]] [[Sõdur|sõdur]], [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1965–1996) (1943–2026) ♂; Order of Brotherhood and Unity, Order of the Republika Srpska, Order of the People's Army
| [[ohvitser]]
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Bosnia ja Hertsegoviina]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| ''[[:d:Q896368|Božanovići]]''
| ''[[:d:Q48768015|Hague Penitentiary Institution]]''
| 
|-
| [[:d:Q96593202|Q96593202]]
| ''[[:d:Q96593202|Jorge Pedersoli]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-27
| [[Argentina|Argentina]] person (1941–2026) ♂
| 
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q1799004|La Paternal, Buenos Aires]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q104722867|Q104722867]]
| ''[[:d:Q104722867|Du Jingyi]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Person (1927–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q113490936|Huairou County]]''
| [[Shijiazhuang]]
| 
|-
| [[:d:Q1083525|Q1083525]]
| ''[[:d:Q1083525|Christine Fleck-Bohaumilitzky]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Austria|Austria]] [[Teoloog|teoloog]] (1955–2026) ♀
| [[teoloog]]
| [[Austria]]
| [[Linz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112371424|Q112371424]]
| ''[[:d:Q112371424|Ulrich Berner]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Filosoof|filosoof]], religious studies scholar, Indologist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1948–2026) ♂
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829980|religious studies scholar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18524037|Indologist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Hann. Münden]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131826845|Q131826845]]
| ''[[:d:Q131826845|William Curt Freund]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141182638|Q141182638]]
| ''[[:d:Q141182638|Heniwaty]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Indoneesia|Indoneesia]] person (1937–2026) ♀
| 
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q1199713|Batavia]]''
| [[Jakarta]]
| 
|-
| [[:d:Q141196053|Q141196053]]
| ''[[:d:Q141196053|Abd El Mageed Ismail]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Kuveit|Kuveit]] kujutav kunstnik, [[Skulptor|skulptor]] (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Kuveit]]
| ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1458362|Q1458362]]
| ''[[:d:Q1458362|Friedrich Beck]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Saksamaa|sakslased]] regional historian, [[Arhivaar|arhivaar]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1927–2026) ♂; Medal of Merit of the GDR
| ''[[:d:Q17488465|regional historian]]''&lt;br/&gt;[[arhivaar]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1725985|Untergrochlitz]]''
| [[Potsdam]]
| 
|-
| [[:d:Q16483570|Q16483570]]
| ''[[:d:Q16483570|Antonio Bódalo Santoyo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q593528|Nerpio]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1887010|Q1887010]]
| ''[[:d:Q1887010|Bert Matter]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], muusikapedagoog, [[Organist|organist]], [[Muusik|muusik]] (1937–2026) ♂; Knight of the Order of Orange-Nassau
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[organist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20038546|Q20038546]]
| ''[[:d:Q20038546|Shigeru Araki]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Jaapan|Jaapan]] scholar of Japanese literature (1922–2026) ♂
| ''[[:d:Q11508193|scholar of Japanese literature]]''
| [[Jaapan]]
| [[Ibaraki prefektuur]]
| [[Kawasaki]]
| 
|-
| [[:d:Q2400304|Q2400304]]
| ''[[:d:Q2400304|Abdelaziz Bennani]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Maroko advokaat
| [[advokaat]]
| [[Maroko]]
| [[Fès]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25640014|Q25640014]]
| ''[[:d:Q25640014|Rostislav Brzobohatý]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Paleontoloog, [[Geoloog|geoloog]] (1938–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Sokol, T.J. Sokol Brno - Líšeň
| ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''&lt;br/&gt;[[geoloog]]
| 
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q285944|Q285944]]
| ''[[:d:Q285944|Toyohiro Akiyama]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kosmonaut|kosmonaut]], [[Reporter|reporter]], [[Insener|insener]], Research Cosmonaut (1942–2026) ♂; Medal &quot;For Merit in Space Exploration&quot;, [[Rahvaste Sõpruse orden]]
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kosmonaut]]&lt;br/&gt;[[reporter]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20468847|Research Cosmonaut]]''
| [[Jaapan]]
| [[Setagaya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q28870219|Q28870219]]
| ''[[:d:Q28870219|Grace Nortey]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Ghana|Ghana]] [[Näitleja|näitleja]] (1937–2026) ♀; notable work Matters Of The Heart, Sinking Sands, Ties That Bind, Beasts of No Nation, Amakye and Dede
| [[näitleja]]
| [[Ghana]]
| [[Ghana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q30014908|Q30014908]]
| ''[[:d:Q30014908|Jan Štěpán]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Loogik, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Programmeerija|programmeerija]], [[Matemaatik|matemaatik]] (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q14565331|loogik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[programmeerija]]&lt;br/&gt;[[matemaatik]]
| 
| ''[[:d:Q1021085|Dolní Újezd]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q31196249|Q31196249]]
| ''[[:d:Q31196249|Mezhlum Sumbatyan]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1954–2026) ♂; member of National Academy of Sciences of Armenia
| [[teadlane]]
| [[Venemaa]]
| [[Luhansk|Lugansk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q336698|Q336698]]
| [[Péter Nádas]]
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| ungari kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| ''[[:d:Q787118|Gombosszeg]]''
| 
|-
| [[:d:Q4506194|Q4506194]]
| ''[[:d:Q4506194|Yuriy Tsurilo]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1966–2026) (1946–2026) ♂; Medal &quot;For Strengthening of Brotherhood in Arms&quot;
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Vjazniki]]
| [[Peterburi]]
| 
|-
| [[:d:Q45098466|Q45098466]]
| ''[[:d:Q45098466|Vittorio de’ Frescobaldi]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Itaalia|Itaalia]] person (1928–2026) ♂
| 
| [[Itaalia]]
| [[Firenze]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47006577|Q47006577]]
| ''[[:d:Q47006577|Harm Paulsen]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Arheoloog|arheoloog]] (1944–2026) ♂; Deutscher Archäologiepreis
| [[arheoloog]]
| 
| [[Lübeck]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4992324|Q4992324]]
| [[Ole Andreasen]]
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], äriinimene, Euroopa Parlamendi liige (1939–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Frederiksberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5550579|Q5550579]]
| ''[[:d:Q5550579|Gergely Boros]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Ungari|Ungari]] kayaker (1984–2026) ♂
| ''[[:d:Q16004471|kayaker]]''
| [[Ungari]]
| [[Szekszárd]]
| [[Paks]]
| 
|-
| [[:d:Q62560164|Q62560164]]
| ''[[:d:Q62560164|Hans Georg Majer]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Turkologist, [[Ajaloolane|ajaloolane]], orientalist (1937–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]]
| ''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1731155|orientalist]]''
| 
| [[Stuttgart]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q64605564|Q64605564]]
| ''[[:d:Q64605564|André Zaoui]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Prantsusmaa füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q66828204|Q66828204]]
| ''[[:d:Q66828204|Siarhiej Lohvin]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-05-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Skulptor|skulptor]] (1959–2026) ♂; Prize of the Federation of Trade Unions of Belarus; member of Belarusian Union of Artists
| [[skulptor]]
| 
| [[Minsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q72842791|Q72842791]]
| ''[[:d:Q72842791|Isaac Inchi]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Iisraeli jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Iisrael]]
| [[Bagdad]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7412207|Q7412207]]
| ''[[:d:Q7412207|Samuel Monroe, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8463323|Q8463323]]
| ''[[:d:Q8463323|Zhu Xiaoyuan]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1954–2026)
| [[ajaloolane]]
| 
| [[Shanghai]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q84951084|Q84951084]]
| ''[[:d:Q84951084|Thomas Schestag]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1956–2026) ♂; Berlin Prize
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| 
| [[Freiburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q910625|Q910625]]
| ''[[:d:Q910625|Peter Cullen]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Kanada näitleja
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Kanada]]
| [[Montréal]]
| [[Santa Monica]]
| 
|-
| [[:d:Q974970|Q974970]]
| ''[[:d:Q974970|Ruben Rada]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| Uruguay muusik
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| [[Montevideo]]
| ''[[:d:Q5058668|Cementerio del Norte]]''
|-
| [[:d:Q97659934|Q97659934]]
| ''[[:d:Q97659934|Vladimir Germanenko]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Poliitik|poliitik]], riigimees, member of the Federation Council of Russia (1944–2026) ♂; [[Tööpunalipu orden]], [[Austuse märk]]; member of [[Föderatsiooninõukogu]]
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q4108120|Vertiyivka]]''
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q99151643|Q99151643]]
| ''[[:d:Q99151643|Christine Thon]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-26
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1972–2026) ♀
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q100691236|Q100691236]]
| ''[[:d:Q100691236|Dimitris Kokotas]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Kreeka laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q15895035|Third Cemetery of Athens]]''
|-
| [[:d:Q102423376|Q102423376]]
| ''[[:d:Q102423376|Baldomero Rubio Segovia]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Person (1938–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q107341698|Q107341698]]
| ''[[:d:Q107341698|Белхароев, Асхаб Абукарович]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1944–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kirgiisi NSV]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112800295|Q112800295]]
| ''[[:d:Q112800295|Carl Morgan]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Elektrik|elektrik]], member of the Alaska House of Representatives, juhatuse liige (1950–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[elektrik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79452|Upper Kalskag]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q114101782|Q114101782]]
| ''[[:d:Q114101782|Grégoire Laourou]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Benini poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Benin]]
| ''[[:d:Q1133694|Bantè]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q114650885|Q114650885]]
| ''[[:d:Q114650885|Andreina Yépez]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]] (1974–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| [[Miami]]
| 
|-
| [[:d:Q118913455|Q118913455]]
| ''[[:d:Q118913455|Avi Degani]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1938–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11957547|Q11957547]]
| ''[[:d:Q11957547|Alois Leodolter]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Austria|Austria]] suusahüppaja, kahevõistleja (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382603|suusahüppaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382605|kahevõistleja]]''
| [[Austria]]
| [[Mariazell]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12337221|Q12337221]]
| ''[[:d:Q12337221|Stig Thorsboe]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Taani stsenarist
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q13097573|Q13097573]]
| ''[[:d:Q13097573|Syamsir Siregar]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (fl. 1965–), Director of the State Intelligence Agency of Indonesia (1941–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q5979|Pematangsiantar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q13407640|Q13407640]]
| ''[[:d:Q13407640|Miloslav Gajdoš]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Helilooja|helilooja]], muusikapedagoog, [[Kontrabassist|kontrabassist]], [[Toimetaja|toimetaja]], arranžeerija, [[Muusikaõpetaja|muusikaõpetaja]], [[Muusik|muusik]] (1948–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[kontrabassist]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| [[Město Albrechtice]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134728978|Q134728978]]
| ''[[:d:Q134728978|Yaya Ouattara]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]
| [[Elevandiluurannik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q136404979|Q136404979]]
| ''[[:d:Q136404979|Li Hsiao-ti]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Taiwan|Taiwan]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1954–2026) ♂
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Taiwan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141185447|Q141185447]]
| ''[[:d:Q141185447|Sonya Gill]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[India|India]] political activist (†2026); spouse of Palagummi Sainath
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[India]]
| 
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q141205097|Q141205097]]
| ''[[:d:Q141205097|Miroslav Mužík]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Freespingi operaator, mudelprojekteerija (†2026) ♂
| ''[[:d:Q4492590|freespingi operaator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10331372|mudelprojekteerija]]''
| 
| 
| [[Blansko]]
| 
|-
| [[:d:Q1441862|Q1441862]]
| ''[[:d:Q1441862|Francisco Antonio Nieto Súa]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Colombia katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Colombia]]
| ''[[:d:Q1656207|Panqueba]]''
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q1578037|Q1578037]]
| ''[[:d:Q1578037|Hans-Peter Häfner]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q489147|Schmalkalden]]''
| ''[[:d:Q551954|Vacha]]''
| 
|-
| [[:d:Q15966921|Q15966921]]
| ''[[:d:Q15966921|Dominique Alderweireld]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] Kupeldaja (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q11679511|Kupeldaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Annœullin]]
| ''[[:d:Q2931483|Centre Hospitalier de Wallonie Picarde]]''
| 
|-
| [[:d:Q16327338|Q16327338]]
| ''[[:d:Q16327338|Δημήτριος Κουγιώνης]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q180453|Q180453]]
| [[Dolly Parton]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| USA laulja ja näitleja
| ''[[:d:Q66763708|country singer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2556469|Pittman Center]]''
| ''[[:d:Q43079570|Vanderbilt-Ingram Cancer Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q20985582|Q20985582]]
| ''[[:d:Q20985582|Pierre Neuville]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Belgia|Belgia]] poker player (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q15295720|poker player]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q668437|Montigny-le-Tilleul]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q24961078|Q24961078]]
| ''[[:d:Q24961078|Juan Manuel Figueroa]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], maadleja (1950–2026) ♂
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q26255507|Q26255507]]
| ''[[:d:Q26255507|Sergey Kukushkin]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Füüsik|füüsik]] (1954–2026) ♂; [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]], PA Rebinder Prize
| [[füüsik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Peterburi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3170335|Q3170335]]
| ''[[:d:Q3170335|Jean Allaire]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Kanada|Kanada]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q31736684|Q31736684]]
| ''[[:d:Q31736684|Dirk Winterbach]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Lõuna-Aafrika Vabariigi luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Johannesburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3308837|Q3308837]]
| ''[[:d:Q3308837|Michel Albertini]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Prantsusmaa näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Marseille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3856843|Q3856843]]
| ''[[:d:Q3856843|Michele Zappella]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Psühhiaater|psühhiaater]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂
| [[psühhiaater]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Viareggio]]
| [[Siena]]
| 
|-
| [[:d:Q3899471|Q3899471]]
| ''[[:d:Q3899471|Per Hilmar Nybø]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Norra jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11296761|kikkpoksija]]''
| [[Norra]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q1770239|Haukeland University Hospital]]''
| ''[[:d:Q12001062|Skjold Church]]''
|-
| [[:d:Q3904204|Q3904204]]
| ''[[:d:Q3904204|Pietro Rescigno]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1928–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurristi kavaler; member of [[Academia Europaea]], Istituto Veneto di Scienze, Lettere ed Arti, [[Accademia Nazionale dei Lincei]]
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Salerno]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q4515536|Q4515536]]
| ''[[:d:Q4515536|Zheng Fengrong]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Hiina|Hiina]] kõrgushüppaja, heptathlete (1937–2026) ♀; Silver Olympic Order
| ''[[:d:Q13382122|kõrgushüppaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21141393|heptathlete]]''
| [[Hiina]]
| [[Jinan Shi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q47551318|Q47551318]]
| ''[[:d:Q47551318|Werner Breig]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1932–2026) ♂
| [[muusikateadlane]]
| 
| [[Zwickau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5667042|Q5667042]]
| ''[[:d:Q5667042|Alfonso Nasarre Goicoechea]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Hispaania ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q5729604|Q5729604]]
| ''[[:d:Q5729604|Lamin Khalifah Fhimah]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Liibüa|Liibüa]] person (1956–2026) ♂
| 
| [[Liibüa]]
| ''[[:d:Q246402|Souq al Jum'aa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5927788|Q5927788]]
| ''[[:d:Q5927788|Javier Giraldo]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Colombia|Colombia]] katoliku preester, inimõiguste aktivist (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Colombia]]
| 
| [[Bogotá]]
| 
|-
| [[:d:Q59773495|Q59773495]]
| ''[[:d:Q59773495|Fermín Casquete Álvarez]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], äriinimene, sports executive (1946–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26481809|sports executive]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q1919577|Tordehumos]]''
| ''[[:d:Q15468|Badalona]]''
| 
|-
| [[:d:Q61059416|Q61059416]]
| ''[[:d:Q61059416|Joan Prat i Carós]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Antropoloog (1947–2026) ♂; Narcís Monturiol Medal, Vives University Network Medal of Honor; member of Institut català d'antropología
| ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''
| 
| ''[[:d:Q13426|Celrà]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6442579|Q6442579]]
| ''[[:d:Q6442579|Kuku Kohli]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| India filmirežissöör
| [[autor]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[India]]
| [[Peshawar]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q64850245|Q64850245]]
| ''[[:d:Q64850245|Duino Verri Fernandes]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Insener|insener]] (1946–2026) ♂
| [[insener]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q986508|Penápolis]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q93240012|Q93240012]]
| ''[[:d:Q93240012|Antonella Del Prete]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Itaalia|Itaalia]] philosophy historian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Filosoof|filosoof]] (1967–2026) ♀
| ''[[:d:Q24265174|philosophy historian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98239838|Q98239838]]
| ''[[:d:Q98239838|Брызгалин Алексей Алексеевич]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1978–2026) ♂
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q52392|Q52392]]
| [[Tim Curry]]
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| Suurbritannia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[koomik]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774156|memuarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11481802|häälnäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q5597359|Grappenhall]]''
| ''[[:d:Q1814220|Toluca Lake]]''
| 
|-
| [[:d:Q100805521|Q100805521]]
| ''[[:d:Q100805521|Michael Horton]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (†2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q101068602|Q101068602]]
| ''[[:d:Q101068602|Christos Markidis]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Kreeka maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q212841|Drama]]''
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q109495495|Q109495495]]
| ''[[:d:Q109495495|Оболенский, Андрей Николаевич]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Person (1957–2026) ♂; child of Nikolay Obolensky, Нина Ильинична Сарафанова
| 
| 
| [[Lipetski oblast]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q112464955|Q112464955]]
| ''[[:d:Q112464955|Václav Neckář]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Tonmeister, [[Muusik|muusik]] (1975–2026) ♂; child of Václav Neckář, Jaroslava Žlábková-Neckářová
| ''[[:d:Q2442108|tonmeister]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11779971|Q11779971]]
| ''[[:d:Q11779971|Mieczysław Rutyna]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Poola|poolakad]] kergejõustiklane (1931–2026) ♂; Honored Master of Sports of Poland
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q9373146|Wielowieś]]''
| [[Chicago]]
| 
|-
| [[:d:Q11781918|Q11781918]]
| ''[[:d:Q11781918|Mirosław Różański]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Poola|poolakad]] [[Ohvitser|ohvitser]], sõjateadlane (1962–2026) ♂; Silver Medal of Merit for National Defence, Gold Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal of Merit for National Defence, Bronze Medal &quot;Armed Forces in the Service of the Homeland&quot;, Silver Medal &quot;Armed Forces in the Service of the Homeland&quot;, Bronze Cross of Merit, Gwiazda Iraku, Gold Medal for Merit in Fire Protection, Knight of the Order of Polonia Restituta, Multinational Division Central-South Commemorative Badge
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q104176943|sõjateadlane]]''
| [[Poola]]
| [[Głogów]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q121223518|Q121223518]]
| ''[[:d:Q121223518|Tina Dalton]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Produtsent, [[Lavastaja|režissöör]] (†2026) ♀
| ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q125171691|Q125171691]]
| ''[[:d:Q125171691|Rajuddin Noeh]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Poliitik|poliitik]], Bupati Pasaman, Member of the People's Representative Council of Indonesia (1939–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14633240|Kajai]]''
| ''[[:d:Q7253|Padang]]''
| 
|-
| [[:d:Q13120277|Q13120277]]
| ''[[:d:Q13120277|Yasmin Shaikh]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[India|India]] keeleteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1925–2026) ♀
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[India]]
| 
| [[Pune (linn)|Pune]]
| 
|-
| [[:d:Q134713777|Q134713777]]
| ''[[:d:Q134713777|Mickey Peled]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Rumeenia|Rumeenia]]-[[Iisrael|iisrael]] produtsent (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q47541952|produtsent]]''
| [[Rumeenia]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Brăila]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135104073|Q135104073]]
| ''[[:d:Q135104073|Mary Lois Finley]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1946–2026) ♀
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q979959|Claude]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141164609|Q141164609]]
| ''[[:d:Q141164609|Carlos Sáenz de Santa María Alegría]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]] (†2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| 
| ''[[:d:Q24012844|Tricio]]''
| 
|-
| [[:d:Q141178120|Q141178120]]
| ''[[:d:Q141178120|Brecon Carter]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Viiuldaja|viiuldaja]], violin teacher, [[Kontsertmeister|kontsertmeister]] (1941–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| [[viiuldaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''&lt;br/&gt;[[kontsertmeister]]
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Leicester]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141178602|Q141178602]]
| ''[[:d:Q141178602|Josef Luftensteiner]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Austria|Austria]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1958–2026) ♂
| [[ooperilaulja]]
| [[Austria]]
| ''[[:d:Q109622972|Wallsee]]''
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q141205174|Q141205174]]
| ''[[:d:Q141205174|José da Costa Reis]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]], Mayor of Almeida (1940–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q132179399|Vilar Formoso]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141205240|Q141205240]]
| ''[[:d:Q141205240|J. David Parsons]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Elektriinsener|elektriinsener]], [[Õppejõud|õppejõud]] (†2026) ♂
| [[elektriinsener]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q2297559|Ebbw Vale]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141205432|Q141205432]]
| ''[[:d:Q141205432|Edward M. Mikhail]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Geomatician, [[Õppejõud|õppejõud]] (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q112072638|geomatician]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Al-Fayyūm]]
| [[West Lafayette]]
| 
|-
| [[:d:Q15454931|Q15454931]]
| ''[[:d:Q15454931|Jay Maisel]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Ameerika Ühendriikide fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1582788|Q1582788]]
| ''[[:d:Q1582788|Hans Traxler]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Saksamaa|sakslased]] karikaturist, [[Illustreerija|illustraator]], [[Kirjanik|kirjanik]], lastekirjanik, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1929–2026) ♂; Goethe Plaque of the City of Frankfurt, Wilhelm-Busch-Preis
| ''[[:d:Q3658608|karikaturist]]''&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4853732|lastekirjanik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q1632387|Hrdlovka]]''
| [[Frankfurt]]
| 
|-
| [[:d:Q16336534|Q16336534]]
| ''[[:d:Q16336534|Liu Jin-chi]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Taiwan|Taiwan]] korvpallitreener (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Taiwan]]
| ''[[:d:Q706284|Dongshan Township]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16364959|Q16364959]]
| ''[[:d:Q16364959|Ayvaz Xələfli]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Aserbaidžaan|Aserbaidžaan]] [[Geograaf|geograaf]] (1942–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q1024597|Jil]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16735365|Q16735365]]
| ''[[:d:Q16735365|Silvia Buendía]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Ecuador|Ecuador]] kolumnist, [[Advokaat|advokaat]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Poliitik|poliitik]] (1967–2026) ♀; member of Commission nationale anticorruption
| ''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ecuador]]
| [[Guayaquil]]
| [[Guayaquil]]
| 
|-
| [[:d:Q1722216|Q1722216]]
| ''[[:d:Q1722216|Maurice Herriott]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Suurbritannia sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q3497842|Great Wyrley]]''
| [[Man]]
| 
|-
| [[:d:Q1808950|Q1808950]]
| ''[[:d:Q1808950|Sliman Mansour]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Palestiina kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| ''[[:d:Q212381|Birzeit]]''
| [[Jeruusalemm]]
| 
|-
| [[:d:Q19286565|Q19286565]]
| ''[[:d:Q19286565|Jean-Pierre Darchen]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q240189|Douarnenez]]''
| [[Lannion]]
| 
|-
| [[:d:Q19818458|Q19818458]]
| ''[[:d:Q19818458|Catherine Millot]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] psühhoanalüütik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♀; prix de littérature André-Gide
| ''[[:d:Q3410028|psühhoanalüütik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Aini departemang]]
| [[Nice]]
| 
|-
| [[:d:Q21600438|Q21600438]]
| ''[[:d:Q21600438|Gathorne Gathorne-Hardy, 5th Earl of Cranbrook]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Zooloog|zooloog]], environmental biologist, [[Poliitik|poliitik]], põllumees, [[Bioloog|bioloog]], esimees, member of the House of Lords (1933–2026) ♂; Duke of Edinburgh Conservation Award, Founder’s Medal, Fellow of the Linnean Society of London; child of John Gathorne-Hardy, 4th Earl of Cranbrook, Fidelity Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook; spouse of Caroline Gathorne-Hardy, Countess of Cranbrook
| [[zooloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q61633400|environmental biologist]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;[[bioloog]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q189960|Westminster]]''
| ''[[:d:Q2450421|Saxmundham]]''
| 
|-
| [[:d:Q3379416|Q3379416]]
| ''[[:d:Q3379416|Philippe Bouvard]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] raadiosaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], dialogue writer, teleprodutsent, telesaatejuht, [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (fl. 1952–2025), saatejuht (1929–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Commander of the Order of the Crown, Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; member of Académie Alphonse-Allais
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3026032|dialogue writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q251731|Coulommiers]]''
| [[Cannes]]
| 
|-
| [[:d:Q4378844|Q4378844]]
| ''[[:d:Q4378844|Tanja Koen]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] telesaatejuht (fl. 1946–1985) (1925–2026) ♀; Knight of the Order of Orange-Nassau
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5359077|Q5359077]]
| ''[[:d:Q5359077|Izuru Narushima]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]] (1961–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Jaapan]]
| [[Yamanashi prefektuur]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q55861285|Q55861285]]
| ''[[:d:Q55861285|Giri Dandasena]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], lühijuttude kirjutaja (1949–2026) ♂; Odisha Sahitya Akademi Ovation, Jhankar Award
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15949613|lühijuttude kirjutaja]]''
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6019584|Q6019584]]
| ''[[:d:Q6019584|Mitchell Doens]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Panama majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Panama]]
| [[Colón (Panama)]]
| [[Panamá]]
| 
|-
| [[:d:Q62838386|Q62838386]]
| ''[[:d:Q62838386|Adolfo Carrasco Martínez]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Hispaania ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7085809|Q7085809]]
| ''[[:d:Q7085809|Ole Bjur]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Taani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q28230|Rødovre]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8002986|Q8002986]]
| ''[[:d:Q8002986|Will Murray]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]] (1953–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q8292419|Q8292419]]
| ''[[:d:Q8292419|Chen Wu]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Hiina poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q572231|Chongzuo]]''
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q863024|Q863024]]
| ''[[:d:Q863024|Billy Boston]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] rugby league player, rugby union player (1934–2026) ♂; Member of the Order of the British Empire, Knight Commander of the Order of the British Empire
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Cardiff]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q963270|Q963270]]
| ''[[:d:Q963270|Jaye P. Morgan]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Muusik|muusik]] (1931–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q518551|Mancos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q994290|Q994290]]
| ''[[:d:Q994290|Uwe H. Schneider]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-24
| Saksamaa jurist
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Karlsruhe]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q102237623|Q102237623]]
| ''[[:d:Q102237623|François Stoll]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Šveits|Šveits]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1939–2026) ♂
| [[psühholoog]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q22636|Wissembourg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q12004244|Q12004244]]
| ''[[:d:Q12004244|Svein Mønnesland]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Norra|norralased]] slavist, professor (1943–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters
| ''[[:d:Q15976341|slavist]]''
| [[Norra]]
| [[Skieni vald]]
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q6514688|Uranienborg Church]]''
|-
| [[:d:Q12096996|Q12096996]]
| ''[[:d:Q12096996|Leonid Gorlach]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Ukraina luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| ''[[:d:Q2154590|Ripky]]''
| [[Nižõn]]
| 
|-
| [[:d:Q133022162|Q133022162]]
| ''[[:d:Q133022162|Kuno Weise]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Kirurg|kirurg]] (1945–2026) ♂
| [[kirurg]]
| 
| [[Tübingen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q136654076|Q136654076]]
| ''[[:d:Q136654076|Ilse Meingast]]''
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1912–2026) ♀
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Berliin]]
| ''[[:d:Q1650450|Cotati]]''
| 
|-
| [[:d:Q1390874|Q1390874]]
| ''[[:d:Q1390874|Fabrizio Plessi]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Itaalia kunstnik
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q13360|Reggio Emilia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141202252|Q141202252]]
| ''[[:d:Q141202252|Hege Rohde]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1941–2026) ♀; spouse of Hans Rotmo
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Norra]]
| 
| ''[[:d:Q3489997|Son]]''
| ''[[:d:Q8731504|Strømbråten Chapel]]''
|-
| [[:d:Q15449473|Q15449473]]
| ''[[:d:Q15449473|Jörg Becker]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Saksamaa|sakslased]] politoloog (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Bielefeld]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1683087|Q1683087]]
| ''[[:d:Q1683087|Januário Machaze Nhangumbe]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Mosambiik|Mosambiik]] katoliku preester, Catholic bishop, Roman Catholic Bishop of Pemba (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Mosambiik]]
| ''[[:d:Q10344168|Panda]]''
| [[Maputo]]
| 
|-
| [[:d:Q2000970|Q2000970]]
| ''[[:d:Q2000970|Ennio Mattarelli]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Itaalia|Itaalia]] laskesportlane (1928–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett
| ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]''
| [[Itaalia]]
| [[Bologna]]
| [[Bologna]]
| 
|-
| [[:d:Q22574999|Q22574999]]
| ''[[:d:Q22574999|Taiwo Hassan]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Nigeeria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]
| [[Nigeeria]]
| ''[[:d:Q5997200|Ilaro]]''&lt;br/&gt;[[Oguni osariik]]&lt;br/&gt;[[Nigeeria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24925000|Q24925000]]
| ''[[:d:Q24925000|Valery Kushlin]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂; [[Sõpruse orden]], [[Austuse märk]], Honored Economists of the Russian Federation
| [[majandusteadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Nižni Novgorod]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q27523761|Q27523761]]
| ''[[:d:Q27523761|Andrei Borisenko]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-03-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Maletaja|maletaja]] (1963–2026) ♂
| [[maletaja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2821269|Q2821269]]
| ''[[:d:Q2821269|Abderrahmane Tlili]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Tuneesia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Tuneesia]]
| ''[[:d:Q466006|Gafsa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2839776|Q2839776]]
| ''[[:d:Q2839776|Alphonse Djédjé Mady]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Elevandiluuranniku poliitik
| [[poliitik]]
| [[Elevandiluurannik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q285238|Q285238]]
| ''[[:d:Q285238|Noël Godin]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Belgia|Belgia]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1945–2026) ♂; Prix de l'Humour noir
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Belgia]]
| [[Liège]]
| [[Brüssel]]
| 
|-
| [[:d:Q30069807|Q30069807]]
| ''[[:d:Q30069807|Stanley Ritchie]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Viiuldaja|viiuldaja]], muusikapedagoog (1935–2026) ♂
| [[viiuldaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| 
| ''[[:d:Q3572159|Yenda]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3373045|Q3373045]]
| ''[[:d:Q3373045|Jack Kross]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Suriname poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suriname]]
| [[Paramaribo]]
| [[Paramaribo]]
| 
|-
| [[:d:Q3426587|Q3426587]]
| ''[[:d:Q3426587|René Malo]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Kanada filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47541952|produtsent]]''
| [[Kanada]]
| [[Joliette]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3608983|Q3608983]]
| ''[[:d:Q3608983|Alcide Cerato]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Itaalia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q34690|Legnaro]]''
| ''[[:d:Q13630|Olbia]]''
| 
|-
| [[:d:Q4075948|Q4075948]]
| ''[[:d:Q4075948|Tofig Bakikhanov]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Aserbaidžaani helilooja
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusikaõpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| [[Bakuu]]
| [[Bakuu]]
| ''[[:d:Q92206160|II Alley of Honor]]''
|-
| [[:d:Q4097307|Q4097307]]
| ''[[:d:Q4097307|Konstantin Vladimirovitsj Broesjlinskiy]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1930–2026) ♂; [[Töövapruse eest]], [[Venemaa Föderatsiooni teeneline teadlane|Venemaa Föderatsiooni teeneline teadustegelane]]
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4888994|Q4888994]]
| ''[[:d:Q4888994|Benjamin M. Rosen]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-03-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1933–2026) ♂; IEEE Founders Medal
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New Orleans]]
| [[New York]]
| 
|-
| [[:d:Q4997377|Q4997377]]
| ''[[:d:Q4997377|Bun'yō Ishikawa]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Fotograaf|fotograaf]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], sõjafotograaf, fotoajakirjanik (1938–2026) ♂
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11496048|sõjafotograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Jaapan]]
| [[Naha]]
| ''[[:d:Q838660|Chino]]''
| 
|-
| [[:d:Q5667477|Q5667477]]
| ''[[:d:Q5667477|Harry Bramma]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Organist|organist]] (fl. 1960–) (1936–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[organist]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1421532|Shipley]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5960317|Q5960317]]
| ''[[:d:Q5960317|Esmail Hemmati]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Iraan|Iraan]] [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1955–2026) ♂
| [[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Iraan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6138026|Q6138026]]
| ''[[:d:Q6138026|James Lew]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''&lt;br/&gt;[[kaskadöör]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q3057873|Escalon]]''
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q62663890|Q62663890]]
| ''[[:d:Q62663890|Giorgos Gantinas]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-05-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Kreeka jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| [[Thessaloníki]]
| 
|-
| [[:d:Q7013680|Q7013680]]
| ''[[:d:Q7013680|Orit Galili-Zucker]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1956–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q70881336|Q70881336]]
| ''[[:d:Q70881336|Sarjit Singh Kundan]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Malaisia|Malaisia]] field hockey player (1962–2026) ♂
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Malaisia]]
| [[Malaisia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q893767|Q893767]]
| ''[[:d:Q893767|Boris Ebzeyev]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Venemaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q21640981|Kyzylaskerský raion]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q9122747|Q9122747]]
| ''[[:d:Q9122747|Tang Shizeng]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Hiina fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[reporter]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Hiina]]
| [[Peking]]
| ''[[:d:Q10550425|Peking University First Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q938421|Q938421]]
| ''[[:d:Q938421|Cletus Chandrasiri Perera]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| Sri Lanka katoliku preester
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Sri Lanka]]
| ''[[:d:Q7445712|Seeduwa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q97739|Q97739]]
| ''[[:d:Q97739|Klaus-Michael Kühne]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-23
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]], financier, consignor (1937–2026) ♂; [[Audoktor|audoktor]], Logistics Hall of Fame; child of Alfred Kühne
| [[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1979607|financier]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q877558|consignor]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Hamburg]]
| ''[[:d:Q456214|Schindellegi]]''
| 
|-
| [[:d:Q100794770|Q100794770]]
| ''[[:d:Q100794770|Jeff Gehring]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Toledo (Ohio)|Toledo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100815436|Q100815436]]
| ''[[:d:Q100815436|Eddie Jackson]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q892472|Drew]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10311067|Q10311067]]
| ''[[:d:Q10311067|João António de Sousa Pais Lourenço]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Portugali insener
| ''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q1968306|Freguesia de Santa Comba Dão]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10323767|Q10323767]]
| ''[[:d:Q10323767|Manoel Dias]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Brasiilia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1439157|Criciúma]]''
| [[Florianópolis]]
| 
|-
| [[:d:Q108275359|Q108275359]]
| ''[[:d:Q108275359|Quévin Castro]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Portugali jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q134511483|Linda-a-Velha]]''
| ''[[:d:Q35723684|Malveira]]''
| 
|-
| [[:d:Q108410081|Q108410081]]
| ''[[:d:Q108410081|Martinho Gusmão]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ida-Timor|Ida-Timor]] katoliku preester (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Ida-Timor]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109490104|Q109490104]]
| ''[[:d:Q109490104|Кузьмина, Нина Васильевна]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] person (1923–2026) ♀
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Naltšik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11711230|Q11711230]]
| ''[[:d:Q11711230|Ignacy Karpowicz]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Poola kirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Białystok]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12022089|Q12022089]]
| ''[[:d:Q12022089|Ivo Hrazdira]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Arst|arst]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], biofüüsik (1930–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14906342|biofüüsik]]''
| 
| [[Štíty]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12229956|Q12229956]]
| ''[[:d:Q12229956|Fouad Hijazi]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Jordaania laulja
| [[laulja]]
| [[Jordaania]]
| [[Ba‘labakk]]
| [[Amman]]
| 
|-
| [[:d:Q12352924|Q12352924]]
| ''[[:d:Q12352924|Mária Pongrácz P.]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Proosakirjanik|proosakirjanik]], literary translator (1941–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q9363889|literary translator]]''
| 
| [[Odorheiu Secuiesc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123740714|Q123740714]]
| ''[[:d:Q123740714|Charlie St. Clair]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Mootorrattur]], ajalooõpetaja, Antikvaar, taksojuht, member of the New Hampshire House of Representatives, Mayor of Laconia, New Hampshire (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Mootorrattur]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58209937|ajalooõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5697103|Antikvaar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2961580|taksojuht]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q993431|Laconia]]''
| ''[[:d:Q30254005|MetroHealth Medical Center]]''
| 
|-
| [[:d:Q12595227|Q12595227]]
| ''[[:d:Q12595227|Myungjin]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Bhikkhu]] (1950–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[Bhikkhu]]
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Dangjin]]
| [[Seogwipo]]
| 
|-
| [[:d:Q126061075|Q126061075]]
| ''[[:d:Q126061075|Séfou Fagbohoun]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Benini poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Benin]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133797627|Q133797627]]
| ''[[:d:Q133797627|Maria da Conceição Brito]]''
| data-sort-value=&quot;1912&quot; | 1912-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Portugal|Portugal]] person (1912–2026) ♀
| 
| [[Portugal]]
| [[Faro ringkond]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q64290|São Romão]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q138138469|Q138138469]]
| ''[[:d:Q138138469|Ramil Valiulin]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] jäähokimängija, jäähokitreener (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q11774891|jäähokimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137576|jäähokitreener]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q138711772|Q138711772]]
| ''[[:d:Q138711772|Slava Veder]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Fotoajakirjanik (1926–2026) ♂; Pulitzer Prize for Feature Photography
| ''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| 
| [[Berkeley]]
| [[El Dorado maakond]]
| 
|-
| [[:d:Q141156404|Q141156404]]
| ''[[:d:Q141156404|Gbizié Troupa Bruno]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] teatrinäitleja (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Elevandiluurannik]]
| 
| [[Abidjan]]
| 
|-
| [[:d:Q141237794|Q141237794]]
| ''[[:d:Q141237794|Gottfried Indra]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Austria|Austria]] person (1937–2026) ♂
| 
| [[Austria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141251691|Q141251691]]
| ''[[:d:Q141251691|Marion Blackwell]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Austraalia|Austraalia]] ökoloog, [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]], [[Botaanik|botaanik]], botanical collector (1928–2026) ♀; Member of the Order of Australia; member of Australian Native Plants Society
| ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''&lt;br/&gt;[[maastikuarhitekt]]&lt;br/&gt;[[botaanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2083925|botanical collector]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q368304|Manilla]]''
| [[Perth (Austraalia)|Perth]]
| 
|-
| [[:d:Q156469|Q156469]]
| [[Siim Kallas]]
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Eesti poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[ametnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806798|pankur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| [[Tallinn]]
| [[Tallinn]]
| 
|-
| [[:d:Q1612754|Q1612754]]
| ''[[:d:Q1612754|Hermann Serient]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Austria|Austria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graafik (1935–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Austria]]
| [[Melk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16140058|Q16140058]]
| ''[[:d:Q16140058|Kiattichai Chaichaowarat]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Tai poliitik
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17308764|Q17308764]]
| ''[[:d:Q17308764|Bobby Ross]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Edinburgh]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20551682|Q20551682]]
| ''[[:d:Q20551682|Diamantis Axiotes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Kreeka luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Kreeka]]
| [[Kavála]]
| [[Kavála]]
| 
|-
| [[:d:Q3014210|Q3014210]]
| ''[[:d:Q3014210|Daniel Janicot]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ametnik|ametnik]], Councillor of State (1948–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Knight of the National Order of Merit, Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör, Auleegioni ohvitser
| [[ametnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q31737421|Q31737421]]
| ''[[:d:Q31737421|Marianne de Jong]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik
| [[kirjanik]]
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q33121000|Q33121000]]
| ''[[:d:Q33121000|Alejandro Larrea]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Uruguay jalgpallur
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uruguay]]
| [[Montevideo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3380578|Q3380578]]
| ''[[:d:Q3380578|Philippe Puaud]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q908541|Sainte-Hermine]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q37868924|Q37868924]]
| ''[[:d:Q37868924|Irena Eliášová]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-05-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Luuletaja|luuletaja]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], romaanikirjanik, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1953–2026) ♀
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q934001|Nová Dedina]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3944324|Q3944324]]
| ''[[:d:Q3944324|Sabirzhan Ruziyev]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Usbekistan|usbekistan]] vehkleja (1953–2026) ♂; [[NSV Liidu teeneline meistersportlane]], Silver Olympic Order
| ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Usbekistan]]
| ''[[:d:Q816163|Belovodskoye]]''
| [[Taškent]]
| 
|-
| [[:d:Q4362189|Q4362189]]
| ''[[:d:Q4362189|Maxim Peshkov]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Venemaa diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q456187|Q456187]]
| ''[[:d:Q456187|Shelley Fabares]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1947–2006) (1944–2026) ♀; spouse of Mike Farrell, Lou Adler
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Santa Monica]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q55283880|Q55283880]]
| ''[[:d:Q55283880|Itzhak Golombek]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Skulptor|skulptor]] (1956–2026) ♂
| [[skulptor]]
| [[Iisrael]]
| [[Łódź]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55949329|Q55949329]]
| ''[[:d:Q55949329|Michèle Mattelart]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], communication scholar (1941–2026) ♀; [[Audoktor|audoktor]]; spouse of Armand Mattelart
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q26759595|communication scholar]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q214598|Plérin]]''
| [[Pariisi XIX ringkond|Pariisi 19. ringkond]]
| 
|-
| [[:d:Q6348390|Q6348390]]
| ''[[:d:Q6348390|Kaiser]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Myanmari laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Myanmar]]
| ''[[:d:Q8048815|Yankin Township]]''
| [[Yangon]]
| 
|-
| [[:d:Q6496167|Q6496167]]
| ''[[:d:Q6496167|Latimore]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Ameerika Ühendriikide laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2669830|Charleston]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6795318|Q6795318]]
| ''[[:d:Q6795318|Max Trenorden]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Austraalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q4021136|Wyalkatchem]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q70601385|Q70601385]]
| ''[[:d:Q70601385|Donatella Failoni]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Ungari|Ungari]]-[[Itaalia|itaalia]] classical pianist, [[Muusik|muusik]] (1946–2026) ♀; child of Sergio Failoni, Nelly Klier; spouse of Sándor Oszter
| ''[[:d:Q61996187|classical pianist]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ungari]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Milano]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75383564|Q75383564]]
| ''[[:d:Q75383564|Princess Charlotte of Croÿ]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Aristokraat (1938–2026) ♀; child of Prince Alexander of Croÿ, Anne Elspeth Campbell; spouse of Kraft, Prince of Hohenlohe-Langenburg, Johannes Baron von Twickel
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''
| 
| [[London]]
| ''[[:d:Q503079|Aurach]]''
| 
|-
| [[:d:Q90627246|Q90627246]]
| ''[[:d:Q90627246|Tomasz Rogula]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Teadlane, [[Kirurg|kirurg]] (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirurg]]
| 
| 
| [[Cleveland]]
| 
|-
| [[:d:Q93433398|Q93433398]]
| ''[[:d:Q93433398|Francesc-X. Blay]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Õpetaja|õpetaja]], [[Raehärra]], baccalaureate tenured teacher, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1947–2026) ♂
| [[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[Raehärra]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q1552240|Sueca]]''
| ''[[:d:Q494777|Alcoy]]''
| 
|-
| [[:d:Q95150280|Q95150280]]
| ''[[:d:Q95150280|Božena Kopičková]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Arhivaar|arhivaar]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], publitsist (1939–2026) ♀
| [[arhivaar]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| 
| ''[[:d:Q12042963|Oseč]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95220024|Q95220024]]
| ''[[:d:Q95220024|Joaquim Cerqueira Gonçalves]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| [[Portugal|Portugal]] [[Filosoof|filosoof]] (1930–2026) ♂
| [[filosoof]]
| [[Portugal]]
| 
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q99627146|Q99627146]]
| ''[[:d:Q99627146|Harry Daniels]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Pedagoogikateadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Psühholoog|psühholoog]], sot­siaaltöötaja (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q63676514|pedagoogikateadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[psühholoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q7019111|sot­siaaltöötaja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q43811|Q43811]]
| ''[[:d:Q43811|Hans Maurer]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-22
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502872|Neuendettelsau]]''
| [[Ansbach]]
| 
|-
| [[:d:Q104631487|Q104631487]]
| ''[[:d:Q104631487|Jean Bourgeois]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Belgia|Belgia]] alpinist (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q9149093|alpinist]]''
| [[Belgia]]
| [[Liège]]
| ''[[:d:Q3428538|Revogne]]''
| 
|-
| [[:d:Q107469829|Q107469829]]
| ''[[:d:Q107469829|Jean Gualbert Nyembo Shabani]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlik Vabariik]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Minister|minister]] (1937–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Kongo Demokraatlik Vabariik]]
| ''[[:d:Q3088094|Kongolo]]''
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q1078306|Q1078306]]
| ''[[:d:Q1078306|Christel Kasselmann]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Saksamaa botaanik
| [[botaanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q107871|Q107871]]
| ''[[:d:Q107871|Paul Gauselmann]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1934–2026) ♂; Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[ettevõtja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q16018|Steinfurt]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q10857777|Q10857777]]
| ''[[:d:Q10857777|Zdeněk Šesták]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Tšehhi helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[flötist]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q900615|Městys Cítoliby]]''
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q11214476|Q11214476]]
| ''[[:d:Q11214476|Imam Tantowi]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Indoneesia kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1757008|assistant director]]''
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q11027|Tegal]]''&lt;br/&gt;[[Indoneesia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112367154|Q112367154]]
| ''[[:d:Q112367154|Irena Lauschová]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Histoloog|histoloog]], embrüoloog (1956–2026) ♀
| [[histoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16271428|embrüoloog]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112503755|Q112503755]]
| ''[[:d:Q112503755|Laura Sarti]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924&lt;br/&gt;1924-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Laulja|laulja]], muusikapedagoog, [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (1924–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16145150|muusikapedagoog]]''&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]
| 
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11978807|Q11978807]]
| ''[[:d:Q11978807|Johan Tangen]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Norra muusik
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Norra]]
| 
| [[Trondheim]]
| 
|-
| [[:d:Q134704673|Q134704673]]
| ''[[:d:Q134704673|Jacques Gavoille]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Ajaloolane|ajaloolane]] (†2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141141546|Q141141546]]
| ''[[:d:Q141141546|Sunao Takami]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Person (†2026) ♂
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q11441436|Osaka Detention House]]''
| 
|-
| [[:d:Q141169784|Q141169784]]
| ''[[:d:Q141169784|Jan Morison]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] scout leader, [[Õde (tervishoid)|õde]] (1941–2026) ♀; Queen's Service Medal
| ''[[:d:Q2540793|scout leader]]''&lt;br/&gt;[[Õde (tervishoid)|õde]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141170009|Q141170009]]
| ''[[:d:Q141170009|Juan Miguel Wolk]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Argentina|Argentina]] [[Politseinik|politseinik]], Miilitsa piirkonnainspektor (1933–2026) ♂; member of Circuito Camps
| [[politseinik]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q1017594|Merlo]]''
| [[Mar del Plata]]
| 
|-
| [[:d:Q14242336|Q14242336]]
| ''[[:d:Q14242336|Dave Morice]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] romaanikirjanik, kujutav kunstnik, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Luuletaja|luuletaja]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Saint Louis]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15724665|Q15724665]]
| ''[[:d:Q15724665|Pranab Patnaik]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Laulja|laulja]] (1938–2026) ♂; child of Lal Mohan Patnaik
| [[laulja]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| [[Odisha|Orissa]]
| ''[[:d:Q171771|Bhubaneswar]]''
| 
|-
| [[:d:Q15854622|Q15854622]]
| ''[[:d:Q15854622|Willi Oertig]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Šveitsi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16091830|Q16091830]]
| ''[[:d:Q16091830|Ira A. Fulton]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop, äriinimene (1931–2026) ♂
| ''[[:d:Q12362622|filantroop]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q51685|Tempe]]''&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16427403|Q16427403]]
| ''[[:d:Q16427403|Steinn Ármann Magnússon]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Islandi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Island]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17388822|Q17388822]]
| ''[[:d:Q17388822|Zolani Tete]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-03-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] poksija (1988–2026) ♂; WBO World Bantamweight Champion, IBF World Junior Bantamweight Champion
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Ida-Kapimaa provints|Ida-Kapimaa]]
| [[Mdantsane]]
| 
|-
| [[:d:Q21154127|Q21154127]]
| ''[[:d:Q21154127|Aleksandr Popov]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Treener|treener]], boxing trainer (1948–2026) ♂; Honored Physical Culture Worker of the Russian Federation, [[Venemaa teeneline treener]]
| [[treener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q22122536|boxing trainer]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Tambov]]
| [[Trjohgornõi]]
| 
|-
| [[:d:Q2308278|Q2308278]]
| ''[[:d:Q2308278|Jacques Van Gompel]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q900766|Gilly]]''
| ''[[:d:Q900766|Gilly]]''
| 
|-
| [[:d:Q23682303|Q23682303]]
| ''[[:d:Q23682303|Alejandro Mata]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Venezuela näitleja
| [[näitleja]]
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25805852|Q25805852]]
| ''[[:d:Q25805852|Heinz Voßke]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]] [[Arhivaar|arhivaar]] (1929–2026) ♂
| [[arhivaar]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Anklam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2848943|Q2848943]]
| ''[[:d:Q2848943|Andrée Ehresmann]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-07-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Prantsusmaa matemaatik
| [[matemaatik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Nice]]
| [[Amiens]]
| 
|-
| [[:d:Q3523662|Q3523662]]
| ''[[:d:Q3523662|Sowcar Janaki]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1949–) (1931–2026) ♀; Nandi Award, Padma Shri in arts
| [[näitleja]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q1639492|Rajahmundry]]''
| [[Chennai]]
| 
|-
| [[:d:Q37793132|Q37793132]]
| ''[[:d:Q37793132|Gérard Stenger]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Prantsusmaa kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3941449|Q3941449]]
| ''[[:d:Q3941449|Rosellina Archinto]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Itaalia kirjastaja
| [[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Genova]]
| ''[[:d:Q266975|Santa Margherita Ligure]]''
| 
|-
| [[:d:Q4235733|Q4235733]]
| ''[[:d:Q4235733|Syarhei Kastsyan]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Valgevene poliitik
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q20610349|Usochi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q458281|Q458281]]
| ''[[:d:Q458281|Nancy Landon Kassebaum]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Topeka]]
| ''[[:d:Q856841|Manhattan]]''
| 
|-
| [[:d:Q49840386|Q49840386]]
| ''[[:d:Q49840386|Gideon Langman]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (1941–2026) ♂; Yakir Yerushalayim
| [[rabi]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q152467|Bnei Brak]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5930352|Q5930352]]
| ''[[:d:Q5930352|Jesús Martínez Álvarez]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| [[Oaxaca de Juárez]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6154380|Q6154380]]
| ''[[:d:Q6154380|Janie Bradford]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]], [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (fl. 1958–) (1939–2026) ♀
| [[laulukirjutaja]]&lt;br/&gt;[[muusikaprodutsent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q953943|Charleston]]''
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q6293097|Q6293097]]
| ''[[:d:Q6293097|José Maria Júnior]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Portugal|Portugal]] jalgpallur (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Portugal]]
| [[Luanda]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
|-
| [[:d:Q65029318|Q65029318]]
| ''[[:d:Q65029318|Steve Edmonds]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1954–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| [[Sydney]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7816634|Q7816634]]
| ''[[:d:Q7816634|Tom Lotherington]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Norra kirjanik
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[biograaf]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q42320251|Færder Municipality]]''
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q11971472|Old Aker Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q8276042|Q8276042]]
| ''[[:d:Q8276042|Yao Eng-Chi]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Jaapani Keisririik|Jaapani Keisririik]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]]-[[Taiwan|taiwan]] [[Poliitik|poliitik]], senior advisor, Vice President of the Legislative Yuan (1934–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Jaapani Keisririik]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Taiwan]]
| ''[[:d:Q11599008|竹南県]]''
| ''[[:d:Q712831|Beinan Township]]''
| 
|-
| [[:d:Q885363|Q885363]]
| ''[[:d:Q885363|Matteo Fiorini]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-02-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[San Marino|San Marino]] [[Poliitik|poliitik]], [[Näitleja|näitleja]], San Marino kaptenregendid, member of the Grand and General Council of San Marino (1978–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[San Marino]]
| [[San Marino (linn)|San Marino]]
| [[San Marino (linn)|San Marino]]
| 
|-
| [[:d:Q95243652|Q95243652]]
| ''[[:d:Q95243652|Kamil Wichterle]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| Tšehhi keemik
| [[keemik]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Zlín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q984404|Q984404]]
| ''[[:d:Q984404|Frans Verbeeck]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-21
| [[Belgia|Belgia]] jalgrattasportlane, sporting director (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q838476|sporting director]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q2547485|Langdorp]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q110006|Q110006]]
| ''[[:d:Q110006|Anny Schlemm]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Muusik|muusik]], operetisolist, [[Laulja|laulja]] (1929–2026) ♀; National Prize of East Germany; spouse of Wolfgang Rennert
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q30157837|operetisolist]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q14920|Neu-Isenburg]]''
| [[Graz]]
| 
|-
| [[:d:Q110505774|Q110505774]]
| ''[[:d:Q110505774|Allan Salmi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Rootsi|rootslased]] [[Autor|autor]], [[Rektor|rektor]] (1932–2026) ♂
| [[autor]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q112487177|Q112487177]]
| ''[[:d:Q112487177|Rainer Graefe]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Saksamaa|sakslased]]-[[Austria|austria]] kunstiajaloolane (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Austria]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112942705|Q112942705]]
| ''[[:d:Q112942705|Cedric Sbirrazzuoli]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Monaco|Monaco]] racing automobile driver (1987–2026) ♂
| ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''
| [[Monaco]]
| [[Monte Carlo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q116281831|Q116281831]]
| ''[[:d:Q116281831|Hasib Markaz]]''
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Afganistan|Afganistan]] väeüksuse ülem (1992–2026) ♂; member of National Resistance Front of Afghanistan
| ''[[:d:Q11545923|väeüksuse ülem]]''
| [[Afganistan]]
| [[Panjshayri provints|Panjshēri provints]]
| ''[[:d:Q3094307|Salang]]''
| 
|-
| [[:d:Q13045009|Q13045009]]
| ''[[:d:Q13045009|Rezana Çeliku]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Albaania|Albaania]] [[Näitleja|näitleja]] (1958–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Albaania]]
| [[Tirana]]
| [[Tirana]]
| 
|-
| [[:d:Q138752659|Q138752659]]
| ''[[:d:Q138752659|Raufa Karimovna Urazmanova]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] etnograaf (1936–2026) ♀; Merited Culture worker of Tatarstan Republic, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology
| ''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Možga]]
| [[Kaasan]]
| 
|-
| [[:d:Q1406629|Q1406629]]
| ''[[:d:Q1406629|Fernando Caruncho]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Maastikuarhitekt|maastikuarhitekt]] (fl. 1978–) (1957–2026) ♂; member of [[Accademia delle Arti del Disegno]]
| [[maastikuarhitekt]]
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141143550|Q141143550]]
| ''[[:d:Q141143550|Messan Toudji]]''
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Togo|Togo]] jalgpallur (1997–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Togo]]
| ''[[:d:Q127419340|Adjodogou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141144230|Q141144230]]
| ''[[:d:Q141144230|Zé Humberto]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], jalgpallur (1962–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141145949|Q141145949]]
| ''[[:d:Q141145949|Alison Hylton]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1941–2026) ♀; Officer of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q992577|Feilding]]''
| 
|-
| [[:d:Q141150373|Q141150373]]
| ''[[:d:Q141150373|Michael Williams]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Entomoloog (1943–2026) ♂
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''
| 
| ''[[:d:Q79386|Paragould]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141150588|Q141150588]]
| ''[[:d:Q141150588|Károly T. Lakat]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ungari Rahvavabariik|Ungari Rahvavabariik]]-[[Ungari|ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], spordiajakirjanik, toimetaja, telesaatejuht (1950–2026) ♂; child of Károly Lakat
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''
| [[Ungari Rahvavabariik]]&lt;br/&gt;[[Ungari]]
| [[Budapest]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q141155713|Q141155713]]
| ''[[:d:Q141155713|Bunny Levine]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-12-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] teatrinäitleja, filminäitleja, telesarjanäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (fl. 1988–2026) (1928–2026) ♀
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[raamatukoguhoidja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q988515|East Orange]]''
| ''[[:d:Q2708222|Tarzana]]''
| 
|-
| [[:d:Q141156419|Q141156419]]
| ''[[:d:Q141156419|Zachary Christian Jaghab]]''
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pornonäitleja (1997–2026) ♂
| ''[[:d:Q488111|pornonäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2086257|Canton]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141202760|Q141202760]]
| ''[[:d:Q141202760|Brigitta Gottmannová]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Tšehhi|Tšehhi]] aktivist (1939–2026) ♀
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Tšehhi]]
| ''[[:d:Q12057681|Svádov]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1700554|Q1700554]]
| ''[[:d:Q1700554|John Iliffe]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Suurbritannia ajaloolane
| ''[[:d:Q17489339|historian of Modern Age]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17386093|Q17386093]]
| ''[[:d:Q17386093|Bob Ives]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Austraalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Austraalia]]
| [[Kalgoorlie]]
| ''[[:d:Q3427921|Parkville]]''
| 
|-
| [[:d:Q18209866|Q18209866]]
| ''[[:d:Q18209866|Carlos Reyes López]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Mehhiko poliitik
| [[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q3699278|José Mariano Jiménez]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1871914|Q1871914]]
| ''[[:d:Q1871914|Louis Pelâtre]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] katoliku preester, Catholic bishop, titular bishop, vicar apostolic of Istanbul, apostolic administrator (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q735675|Pancé]]''
| [[İstanbul]]
| 
|-
| [[:d:Q20436193|Q20436193]]
| ''[[:d:Q20436193|Tamás Kárpáti]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], kunstikoguja, [[Toimetaja|toimetaja]] (1946–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10732476|kunstikoguja]]''&lt;br/&gt;[[toimetaja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q240098|Q240098]]
| ''[[:d:Q240098|Ileana Cotrubaș]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Rumeenia|Rumeenia]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]] (fl. 1964–1990) (1939–2026) ♀; [[Rumeenia Tähe rahvuslik orden|Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]], Österreichischer Musiktheaterpreis; spouse of Manfred Ramin
| [[ooperilaulja]]
| [[Rumeenia]]
| [[Galați]]
| [[Bukarest]]
| 
|-
| [[:d:Q24951746|Q24951746]]
| ''[[:d:Q24951746|Mustapha Derkaoui]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Maroko filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Maroko]]
| [[Oujda]]
| [[Casablanca]]
| 
|-
| [[:d:Q3890537|Q3890537]]
| ''[[:d:Q3890537|Farit Zigangirov]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-08-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] field hockey player (1954–2026) ♂; olümpiamängude pronksmedal, Honoured Master of Sports
| ''[[:d:Q10843263|field hockey player]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Kirov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4240800|Q4240800]]
| ''[[:d:Q4240800|Yury Krivonosov]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-08-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Venemaa fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q957729|fotoajakirjanik]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q4404174|Q4404174]]
| ''[[:d:Q4404174|Yovan Savovich]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Serbia|serbia]] website designer, Internet entrepreneur (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q11288554|website designer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q52228055|Internet entrepreneur]]''
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Serbia]]
| [[Sarajevo]]
| [[Istra]]
| 
|-
| [[:d:Q4790409|Q4790409]]
| ''[[:d:Q4790409|Ariel Fenster]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Prantsusmaa keemik
| [[keemik]]
| [[Kanada]]
| [[Bergerac]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4864685|Q4864685]]
| ''[[:d:Q4864685|Barry Rogerson]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], anglikaani preester, member of the House of Lords, Bishop of Bristol, Bishop of Wolverhampton (1936–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''
| [[Suurbritannia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4913321|Q4913321]]
| ''[[:d:Q4913321|Billy Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''
| [[Austraalia]]
| [[Fremantle]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q51685401|Q51685401]]
| ''[[:d:Q51685401|Antonino Spilinga]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Argentina|Argentina]] [[Sportlane|sportlane]], jalgpallur (fl. 1958–) (1940–2026) ♂
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Airese provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q57527100|Q57527100]]
| ''[[:d:Q57527100|Rosemary Deem]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1949–2026) ♀
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6039654|Q6039654]]
| ''[[:d:Q6039654|Nelson Garrido]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Venezuela fotograaf
| [[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6083667|Q6083667]]
| ''[[:d:Q6083667|Gülten Kazgan]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Türgi majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]
| [[Türgi]]
| [[İstanbul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6530972|Q6530972]]
| ''[[:d:Q6530972|Leslie Lea]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Manchester]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66986950|Q66986950]]
| ''[[:d:Q66986950|Joel T. Rosenthal]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], medievalist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Fellow of the Medieval Academy of America; member of Medieval Academy of America
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3332711|medievalist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6962785|Q6962785]]
| ''[[:d:Q6962785|Nancy Kissinger]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] filantroop (1934–2026) ♀; child of Al Maginnes; spouse of [[Henry Kissinger]]
| ''[[:d:Q12362622|filantroop]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Manhattan]]
| ''[[:d:Q7567604|South Kent]]''
| 
|-
| [[:d:Q7402690|Q7402690]]
| ''[[:d:Q7402690|Sajjan Kumar]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| [[Delhi]]
| ''[[:d:Q7398430|Safdarjang Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q75713097|Q75713097]]
| ''[[:d:Q75713097|René-Michel Roberge]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Kanada|Kanada]] [[Teoloog|teoloog]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Dekaan|dekaan]], emeriitprofessor (1944–2026) ♂
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[dekaan]]
| [[Kanada]]
| 
| ''[[:d:Q3145342|Hôpital-Général de Québec]]''
| 
|-
| [[:d:Q7704335|Q7704335]]
| ''[[:d:Q7704335|Terry Dyson]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] jalgpallur (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q743521|Scarborough]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8001598|Q8001598]]
| ''[[:d:Q8001598|Wilem Frischmann]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Suurbritannia insener
| [[konstruktsiooniinsener]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| [[Užhorod|Užgorod]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q94554161|Q94554161]]
| ''[[:d:Q94554161|Reinhard Schneider]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Teadlane, bioinformatician (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2904006|bioinformatician]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q94642779|Q94642779]]
| ''[[:d:Q94642779|Tomislav Simović]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-20
| Person (1934–2026) ♂
| 
| 
| [[Jugoslaavia Kuningriik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11460284|Q11460284]]
| ''[[:d:Q11460284|Atsushi Kojima]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1935–2026) ♂; Medal with Blue Ribbon, The Order of the Rising Sun, Gold Rays with Neck Ribbon
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Jaapan]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11869386|Q11869386]]
| ''[[:d:Q11869386|Kalle Isokallio]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Soome kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11974023|Q11974023]]
| ''[[:d:Q11974023|Hans Henrik Verpe]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Norra näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Norra]]
| 
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q12115424|Q12115424]]
| ''[[:d:Q12115424|Sergej Michajlovič Kudelko]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Ukraina ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Moskva]]
| [[Harkiv]]
| 
|-
| [[:d:Q12410867|Q12410867]]
| ''[[:d:Q12410867|Tsuri Śagi]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Ohvitser|ohvitser]] (fl. 1952–1984) (1934–2026) ♂; Yakir Ramat Gan
| [[ohvitser]]
| [[Iisrael]]
| [[Herzliyya]]
| [[Ramat-Gan]]
| 
|-
| [[:d:Q125658803|Q125658803]]
| ''[[:d:Q125658803|Michele Sensi-Contugi]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Itaalia|Itaalia]]-[[Ecuador|ecuador]] äriinimene, [[Riigiametnik|riigiametnik]] (1982–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Itaalia]]&lt;br/&gt;[[Ecuador]]
| [[Itaalia]]
| [[Keenia]]
| 
|-
| [[:d:Q13104359|Q13104359]]
| ''[[:d:Q13104359|Nicolas Strotz]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Luksemburg|Luksemburg]] [[Poliitik|poliitik]], [[Insener|insener]], korvpallur, mayor in Luxembourg (1940–2026) ♂; Officer of the Order of the Oak Crown, Commander of the Order of Merit of the Grand Duchy of Luxembourg
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Luksemburg]]
| ''[[:d:Q2895177|Belvaux]]''
| [[Luxembourg]]
| 
|-
| [[:d:Q136998278|Q136998278]]
| ''[[:d:Q136998278|Rolf Bass]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Farmakoloog (†2026) ♂
| ''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141130295|Q141130295]]
| ''[[:d:Q141130295|Pucho Ponce]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Argentina|Argentina]] [[Muusik|muusik]], [[Bassist|bassist]] (1957–2026) ♂; member of Los Tekis
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[bassist]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q2525523|Villa María]]''
| ''[[:d:Q141130358|Instituto Modelo de Cardiología]]''
| 
|-
| [[:d:Q141133458|Q141133458]]
| ''[[:d:Q141133458|Stathis Parharidis]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Laulja|laulja]], lyrist (fl. 1987–2026) (1967–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q136324624|lyrist]]''
| [[Kreeka]]
| [[Kozáni]]
| ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]''
| ''[[:d:Q3402711|Tetralofo]]''
|-
| [[:d:Q141133460|Q141133460]]
| ''[[:d:Q141133460|ʻAdnān Zarzūr]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Süüria|Süüria]]-[[Bahrein|bahrein]] [[Ulama]], Intellektuaal, teadlane, manuscriptologist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Professor|professor]], [[Dotsent|dotsent]] (1939–2026) ♂
| [[Ulama]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q58968|Intellektuaal]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q105452506|manuscriptologist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[professor]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Süüria]]&lt;br/&gt;[[Bahrein]]
| ''[[:d:Q4702896|Al-Maydan]]''
| [[Manama|Al-Manāmah]]
| 
|-
| [[:d:Q141137004|Q141137004]]
| ''[[:d:Q141137004|Stephany Hollihan]]''
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Person (1984–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141198716|Q141198716]]
| ''[[:d:Q141198716|Jabar Ahmad Erbili]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1943–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| 
| [[Arbīl]]
| [[Arbīl]]
| 
|-
| [[:d:Q141246897|Q141246897]]
| ''[[:d:Q141246897|Vanessa Rangadhol]]''
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-12-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Filipiinid|Filipiinid]] [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]], [[Näitleja|näitleja]], television personality (1995–2026) ♀; member of SugarPop
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q44508716|television personality]]''
| [[Filipiinid]]
| [[Manila]]
| [[Manila]]
| 
|-
| [[:d:Q16435864|Q16435864]]
| ''[[:d:Q16435864|Eduard Dzhabashevich Malbekov]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Balletitantsija|balletitantsija]] (1941–2026) ♂; [[Tööveterani medal]], [[Austuse märk]]
| [[balletitantsija]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Almatõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17138792|Q17138792]]
| ''[[:d:Q17138792|Eduard Maur]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Tšehhi ajaloolane
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Plzeň]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19802999|Q19802999]]
| ''[[:d:Q19802999|Ricardo Pachón]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Hispaania|Hispaania]] DJ producer, arranžeerija, [[Helilooja|helilooja]], juht (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q3922505|DJ producer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2462658|juht]]''
| [[Hispaania]]
| [[Sevilla]]
| [[Sevilla]]
| 
|-
| [[:d:Q22003834|Q22003834]]
| ''[[:d:Q22003834|Josep Cusí]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Sportlane|sportlane]], [[Reeder]], laskesportlane (1934–2026) ♂; Grand Cross of Naval Merit with white badge, Gold Medal of the City of Barcelona for Cultural, Scientific, Civic or Sports Merit
| [[sportlane]]&lt;br/&gt;[[Reeder]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]''
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q2423999|Q2423999]]
| ''[[:d:Q2423999|Thomas Freienstein]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-03-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Saksamaa jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Lääne-Saksamaa]]
| [[Fulda]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2851294|Q2851294]]
| ''[[:d:Q2851294|Anne Thily]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Belgia|Belgia]] [[Magistraat|magistraat]], [[Jurist|jurist]] (1937–2026) ♀
| [[magistraat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q683141|Hannut]]''
| [[Liège]]
| ''[[:d:Q2401934|Robermont Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q28874615|Q28874615]]
| ''[[:d:Q28874615|Tudor Chiriac]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Moldova|Moldova]]-[[Rumeenia|rumeenia]] [[Helilooja|helilooja]], [[Muusik|muusik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1949–2026) ♂
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Moldova]]
| ''[[:d:Q2628906|Ciuciuleni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29033753|Q29033753]]
| ''[[:d:Q29033753|Shmuel Harlap]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Iisrael|Iisrael]] äriinimene (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Iisrael]]
| [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2929961|Q2929961]]
| ''[[:d:Q2929961|Bérangère Bonvoisin]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-01-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]], teatrilavastaja (1953–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Rabat]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3085525|Q3085525]]
| [[François Patriat]]
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[loomaarst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q236579|Semur-en-Auxois]]''
| [[Dijon]]
| 
|-
| [[:d:Q30880449|Q30880449]]
| ''[[:d:Q30880449|Gennady Mikhaylov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Matemaatik|matemaatik]], informaatik, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; [[Austuse märk]], [[NSV Liidu riiklik preemia]], Honoured Higher education employee of the Russian Federation
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Sonkovo rajoon]]
| [[Novosibirsk]]
| 
|-
| [[:d:Q3308594|Q3308594]]
| ''[[:d:Q3308594|Michael Wright]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q3721119|Q3721119]]
| ''[[:d:Q3721119|Elaine Cheris]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Ameerika Ühendriikide vehkleja
| ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79519|Dothan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3856758|Q3856758]]
| ''[[:d:Q3856758|Michele Pinto]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q81728|Teggiano]]''
| ''[[:d:Q53985|Sangineto]]''
| 
|-
| [[:d:Q4014533|Q4014533]]
| ''[[:d:Q4014533|Virginio Gazzolo]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Itaalia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| ''[[:d:Q20476|Monte Castello di Vibio]]''
| 
|-
| [[:d:Q4526175|Q4526175]]
| ''[[:d:Q4526175|Nina Shorina]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Lavastaja|režissöör]] (fl. 1953–) (1943–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4923200|Q4923200]]
| ''[[:d:Q4923200|Ray MacDonald]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| Tai näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Juutuuber]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''
| [[Tai]]
| ''[[:d:Q1017738|Roi Et]]''
| [[Bangkok]]
| 
|-
| [[:d:Q5586206|Q5586206]]
| ''[[:d:Q5586206|Ġorġ Mallia]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-11-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Malta|Malta]] koomiksikunstnik, [[Kirjanik|kirjanik]], teleprodutsent, esimees (1957–2026) ♂; National Book Prize
| ''[[:d:Q1114448|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Malta]]
| [[Malta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q61107788|Q61107788]]
| ''[[:d:Q61107788|Rochambeau Lainy]]''
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Haiti|Haiti]] [[Professor|professor]], keeleteadlane (1968–2026) ♂
| [[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Haiti]]
| ''[[:d:Q2051101|Les Côteaux]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6541915|Q6541915]]
| ''[[:d:Q6541915|Lazar Radović]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-19
| [[Jugoslaavia|Jugoslaavia]]-[[Montenegro|montenegro]] jalgpallur (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Jugoslaavia]]&lt;br/&gt;[[Montenegro]]
| [[Podgorica]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100718770|Q100718770]]
| ''[[:d:Q100718770|Willie Akers]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q14712611|Ironto]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q106568|Q106568]]
| ''[[:d:Q106568|Wolf Oschlies]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Saksamaa|sakslased]] publitsist, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q4120832|Königsberg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q109439249|Q109439249]]
| ''[[:d:Q109439249|M. Arief Wangsa]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Indoneesia|Indoneesia]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Poliitik|poliitik]], Bupati Maros (1941–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q14613|Pangkajene and Islands]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112445143|Q112445143]]
| ''[[:d:Q112445143|Andrei Rogers]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Professor|professor]], [[Demograaf|demograaf]], [[Geograaf|geograaf]] (1937–2026) ♂
| [[professor]]&lt;br/&gt;[[demograaf]]&lt;br/&gt;[[geograaf]]
| 
| [[Harbin]]
| [[Maine]]
| 
|-
| [[:d:Q1149793|Q1149793]]
| ''[[:d:Q1149793|Cándido Cárdenas Villalba]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Paraguay|Paraguay]] katoliku preester, Catholic bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Benjamín Aceval (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Paraguay]]
| ''[[:d:Q785504|Sapucaí]]''
| ''[[:d:Q135953|Villa Hayes]]''
| 
|-
| [[:d:Q11780014|Q11780014]]
| ''[[:d:Q11780014|Mieczysław Szyszka]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Poliitik|poliitik]] (1961–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| [[Nowa Ruda]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12392508|Q12392508]]
| ''[[:d:Q12392508|Luís Gonçales Blasco]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Hispaania poliitik
| ''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5758653|keskkooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q917878|Foz]]''
| ''[[:d:Q1353997|Ames]]''
| 
|-
| [[:d:Q13550802|Q13550802]]
| ''[[:d:Q13550802|Michael Geschwinde]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Saksamaa|sakslased]] prehistorian, [[Arheoloog|arheoloog]], Archaeologist of the state (1959–2026) ♂
| ''[[:d:Q17488316|prehistorian]]''&lt;br/&gt;[[arheoloog]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q139452047|Q139452047]]
| ''[[:d:Q139452047|Locksley Edmondson]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Jamaica|Jamaica]] politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Jamaica]]
| ''[[:d:Q1095557|Clarendon Parish]]''
| ''[[:d:Q217346|Ithaca]]''
| 
|-
| [[:d:Q141118595|Q141118595]]
| ''[[:d:Q141118595|Wilhelm Wührer]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Austria|Austria]] jalgpallur (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Austria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141145047|Q141145047]]
| ''[[:d:Q141145047|Gary L. Margot]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Informaatik (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''
| 
| ''[[:d:Q983698|Mansfield]]''
| ''[[:d:Q2233872|Ontario]]''
| 
|-
| [[:d:Q141145929|Q141145929]]
| ''[[:d:Q141145929|Trevor Woodhouse]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Iirimaa|Iirimaa]] [[Suunamudija|suunamudija]] (†2026) ♂
| [[suunamudija]]
| [[Iirimaa]]
| 
| ''[[:d:Q1102232|Clondalkin]]''
| 
|-
| [[:d:Q1473871|Q1473871]]
| ''[[:d:Q1473871|Fulvio Lucisano]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Itaalia filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q1676359|Q1676359]]
| ''[[:d:Q1676359|J. Michael Duncan]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937&lt;br/&gt;1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Ameerika Ühendriikide ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q17154389|Q17154389]]
| ''[[:d:Q17154389|Wayne McKoy]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-03-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Ameerika Ühendriikide korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2026498|Elizabethtown]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1754317|Q1754317]]
| ''[[:d:Q1754317|Glória Menezes]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (fl. 1959–) (1934–2026) ♀; Order of Cultural Merit (Brazil); spouse of Tarcísio Meira
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| [[Pelotas]]
| [[Rio de Janeiro]]
| 
|-
| [[:d:Q20014643|Q20014643]]
| ''[[:d:Q20014643|Díaz de Orosia]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Hispaania maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Hispaania]]
| [[Gijón]]
| [[Gijón]]
| 
|-
| [[:d:Q2034901|Q2034901]]
| ''[[:d:Q2034901|Robert Mouynet]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Toulouse]]
| [[Toulouse]]
| 
|-
| [[:d:Q2062580|Q2062580]]
| ''[[:d:Q2062580|Vereslav Eingorn]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Maletaja|maletaja]] (1956–2026) ♂; Ukraina teeneteordeni 3. järk
| [[maletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Odessa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21290614|Q21290614]]
| ''[[:d:Q21290614|Wanda Traczyk-Stawska]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Poola|poolakad]] [[Psühholoog|psühholoog]], [[Õpetaja|õpetaja]], vastupanuvõitleja, [[Sõdur|sõdur]] (1927–2026) ♀; [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]], Gold Badge of the Polish Teachers' Union, Woman of Warsaw of the Year, Badge of Honor “Merits for Mazovia”, honorary citizen of Warsaw, Cross of Valour (1939); member of Grey Ranks, World Association of Home Army Soldiers
| [[psühholoog]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1397808|vastupanuvõitleja]]''&lt;br/&gt;[[sõdur]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2162783|Q2162783]]
| ''[[:d:Q2162783|Roland Hahn]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q7078|Rottenburg am Neckar]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2391659|Q2391659]]
| ''[[:d:Q2391659|Tamisuke Watanuki]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Jaapan]]
| [[Toyama prefektuur]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q2563048|Q2563048]]
| ''[[:d:Q2563048|Werner Scheven]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Saksamaa sõjaväelane
| [[sõdur]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q695011|Friedrichsruh]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2903327|Q2903327]]
| ''[[:d:Q2903327|Bill Rasmussen]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1932–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| ''[[:d:Q2375799|Land O' Lakes]]''
| 
|-
| [[:d:Q3166663|Q3166663]]
| ''[[:d:Q3166663|Jean-Louis Brunaux]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], teadlane, [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1953–2026) ♂; Prix du Sénat du livre d'histoire
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1337279|Lachelle]]''
| [[Noyon]]
| 
|-
| [[:d:Q3574055|Q3574055]]
| ''[[:d:Q3574055|Yvette Roudy]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Prantsusmaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q207156|Pessac]]''
| ''[[:d:Q8970|Cabestany]]''
| [[Montparnasse'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q3809945|Q3809945]]
| ''[[:d:Q3809945|Laura Cardoso]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, teatrinäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1952–2026) (1927–2026) ♀; Commander of the Order of Cultural Merit (Brazil), Grand Cross of the Order of Cultural Merit (Brazil); spouse of Fernando Balleroni
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q3969546|Q3969546]]
| ''[[:d:Q3969546|Shaul Mishal]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Iisrael|Iisrael]] orientalist, politoloog (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q1731155|orientalist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Iisrael]]
| [[Bagdad]]
| [[Iisrael]]
| 
|-
| [[:d:Q4410630|Q4410630]]
| ''[[:d:Q4410630|E. Sveshnikova]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1936–2026) ♀
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q45999557|Q45999557]]
| ''[[:d:Q45999557|Ernest Sena i Calabuig]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Poliitik|poliitik]], Member of the Board of the Public Audit Office for Catalonia, director de l'Institut Català de Finances, sotsdirector de l'Institut Català de Finances (1946–2026) ♂
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| [[Valencia]]
| [[Valencia]]
| 
|-
| [[:d:Q4751836|Q4751836]]
| ''[[:d:Q4751836|Anastasia, Princess of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Aristokraat (1944–2026) ♀; child of Prince Hubertus of Prussia, Princess Magdalena Reuss of Köstritz; spouse of Alois-Konstantin, 9th Prince of Löwenstein-Wertheim-Rosenberg
| ''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''
| 
| [[Brzeg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5083306|Q5083306]]
| ''[[:d:Q5083306|Charles Walker]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Georgia State Senate, member of the Georgia House of Representatives (1947–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Augusta (Georgia)|Augusta]]
| [[Augusta (Georgia)|Augusta]]
| 
|-
| [[:d:Q5340675|Q5340675]]
| ''[[:d:Q5340675|Eduardo Maglioni]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Argentina jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q933165|Reconquista]]''
| ''[[:d:Q44217|San Salvador de Jujuy]]''
| 
|-
| [[:d:Q55102579|Q55102579]]
| ''[[:d:Q55102579|Казыдуб, Галина Алексеевна]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] lüpsja (1936–2026) ♀; [[Tööpunalipu orden]], [[Lenini orden]], [[Sotsialistliku töö kangelane]]
| ''[[:d:Q1934482|lüpsja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Krasnojarski krai]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5564086|Q5564086]]
| ''[[:d:Q5564086|Hassan Bah]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Rootsi|rootslased]] löökpillimängija (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6007739|Q6007739]]
| ''[[:d:Q6007739|Yukio Ota]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]] (1939–2026) ♂
| [[Graafiline disainer|kujundusgraafik]]
| [[Jaapan]]
| 
| [[Yokohama]]
| 
|-
| [[:d:Q60824685|Q60824685]]
| ''[[:d:Q60824685|Захаров Михаил Иванович]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1945–2026) ♂; ordeni medal “Teenete eest Isamaa ees” II järk
| [[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4084612|Березовка (Уватан кӀошт)]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7051942|Q7051942]]
| ''[[:d:Q7051942|Norman Bailey]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Ameerika Ühendriikide majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Chicago]]
| ''[[:d:Q631194|High Point]]''
| 
|-
| [[:d:Q7117226|Q7117226]]
| ''[[:d:Q7117226|P. E. Easterling]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Õppejõud|õppejõud]], classical scholar, klassikaline filoloog, hellenist (1934–2026) ♀; Fellow of the British Academy; member of [[Briti Akadeemia]], [[Academia Europaea]], Académie des inscriptions et belles-lettres
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2468727|classical scholar]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18916625|hellenist]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Blackburn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q733621|Q733621]]
| ''[[:d:Q733621|Juan Tamariz]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Hispaania|Hispaania]] telesaatejuht, [[Kirjanik|kirjanik]], mustkunstnik (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15855449|mustkunstnik]]''
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q7409539|Q7409539]]
| ''[[:d:Q7409539|Samir Radwan]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Egiptuse poliitik
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[riigiametnik]]
| [[Egiptuse kuningriik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3087763|Republic of Egypt]]''&lt;br/&gt;[[Ühinenud Araabia Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Egiptus]]
| ''[[:d:Q12184442|البريجات]]''
| [[Šveits]]
| 
|-
| [[:d:Q7938214|Q7938214]]
| ''[[:d:Q7938214|Vladek Lacina]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]]-[[Tšehhi|tšehhi]] [[Sõudja|sõudja]] (1949–2026) ♂
| [[sõudja]]
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q92320275|Q92320275]]
| ''[[:d:Q92320275|John N Anderson]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| Teadlane (†2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q9368331|Q9368331]]
| ''[[:d:Q9368331|Vedrana Rudan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| [[Horvaatia|Horvaatia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], romaanikirjanik (1949–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''
| [[Horvaatia]]
| [[Rijeka]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q983327|Q983327]]
| ''[[:d:Q983327|Igor Akhba]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-02-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-18
| diplomaat, Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
| [[diplomaat]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Abhaasia]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Suhhumi]]
| [[Suhhumi]]
| 
|-
| [[:d:Q106574224|Q106574224]]
| ''[[:d:Q106574224|Itziar Alba Orbegozo]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], deputy of the Basque Parliament (1947–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q303366|Goizueta]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q106980663|Q106980663]]
| ''[[:d:Q106980663|Mitchell Morris]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], libretist, [[Õppejõud|õppejõud]] (1961–2026) ♂
| [[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8178443|libretist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Põhja-Carolina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q107302878|Q107302878]]
| ''[[:d:Q107302878|Sylvie Rimbert]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Geograaf|geograaf]], [[Kartograaf|kartograaf]], esimees (1927–2026) ♀
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[kartograaf]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109851599|Q109851599]]
| ''[[:d:Q109851599|Александр Белаш]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Venemaa|venelased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1961–2026) ♂; member of Людмила и Александр Белаш; spouse of Людмила Белаш
| [[kirjanik]]
| [[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q111436899|Q111436899]]
| ''[[:d:Q111436899|Anne Denton]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Apteeker|farmatseut]] (1946–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit; spouse of Ross Denton
| [[Apteeker|farmatseut]]
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1015690|Hastings]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112348934|Q112348934]]
| ''[[:d:Q112348934|Jaroslav Prchal]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Person (1943–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11379844|Q11379844]]
| ''[[:d:Q11379844|Nobuhisa Itō]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Diktor|diktor]] (1958–2026) ♂
| [[diktor]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q641491|Kakamigahara]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11562080|Q11562080]]
| ''[[:d:Q11562080|Motonori Watanabe]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Jaapan|Jaapan]] pesapallimängija (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q1202796|Matsuda]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11980836|Q11980836]]
| ''[[:d:Q11980836|Kjell Cordtsen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Norra|norralased]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], toimetaja (1939–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Norra]]
| 
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q127698487|Q127698487]]
| ''[[:d:Q127698487|Mathilde Favier]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] juht, suhtekorraldusjuht (1969–2026) ♀; spouse of Nicolas Altmayer
| ''[[:d:Q2462658|juht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q49176591|suhtekorraldusjuht]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| ''[[:d:Q409326|Airvault]]''
| 
|-
| [[:d:Q12796661|Q12796661]]
| ''[[:d:Q12796661|Mile Korun]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Sloveenia|Sloveenia]]-[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|jugoslaavia föderatiivne sotsialistlik vabariik]]-[[Jugoslaavia Kuningriik|jugoslaavia kuningriik]]-[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik|serblaste, horvaatide ja sloveenide kuningriik]] [[Lavastaja|režissöör]], [[Kostüümikunstnik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Dramaturg|dramaturg]], [[Lavastuskunstnik|stsenograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]], teatrilavastaja (1928–2026) ♂; Prešeren Award, Župančič Award
| [[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[Kostüümikunstnik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Sloveenia]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Jugoslaavia Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik]]
| [[Ljubljana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12879717|Q12879717]]
| ''[[:d:Q12879717|Konstantinos Tsoukalas]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Poliitik|poliitik]], [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], member of the Hellenic Parliament (1937–2026) ♂; child of Angelos Tsoukalas; spouse of Alexandra Tsoukala, Fotini Tsalikoglou
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q139154158|Q139154158]]
| ''[[:d:Q139154158|Viia Ottenbacher]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]] (1940–2026) ♀
| [[raamatukoguhoidja]]
| 
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141108640|Q141108640]]
| ''[[:d:Q141108640|Javier Lasagabaster]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Advokaat|advokaat]], minister in the Basque Government (1933–2026) ♂; spouse of María Begoña Olazábal
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q847127|Pasaia]]''
| [[Irun]]
| 
|-
| [[:d:Q141108736|Q141108736]]
| ''[[:d:Q141108736|Lino Cauchi]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| [[Malta|Malta]] [[Muusik|muusik]], [[Õpetaja|õpetaja]], [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (1949–2026) ♂
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Malta]]
| ''[[:d:Q757225|Cospicua]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141128625|Q141128625]]
| ''[[:d:Q141128625|Maite Jou Turallas]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6407545|baccalaureate tenured teacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21993562|cultural activist]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]
| 
| [[Barcelona]]
| [[Barcelona]]
| 
|-
| [[:d:Q141129650|Q141129650]]
| ''[[:d:Q141129650|Josep Mercadé Mateu]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| 
| ''[[:d:Q12258|Sabadell]]''
| ''[[:d:Q1766650|Sant Guim de Freixenet]]''
| 
|-
| [[:d:Q141150500|Q141150500]]
| ''[[:d:Q141150500|James D. Cormican]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q16308156|scholar of English]]''
| 
| ''[[:d:Q1974836|Upland]]''
| [[Utica (New Yorgi osariik)|Utica]]
| 
|-
| [[:d:Q141162493|Q141162493]]
| ''[[:d:Q141162493|Pablo Fernández Magdaleno]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976&lt;br/&gt;1977
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[helilooja]]
| [[Hispaania]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1586906|Q1586906]]
| ''[[:d:Q1586906|Harry van der Kamp]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[ooperilaulja]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q10014|Kampen]]''
| [[Almere]]
| 
|-
| [[:d:Q16518800|Q16518800]]
| ''[[:d:Q16518800|Sabino Ormazabal]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-12-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''
| [[Hispaania]]
| [[Donostia]]
| [[Donostia]]
| 
|-
| [[:d:Q16633518|Q16633518]]
| ''[[:d:Q16633518|Klaus Törnudd]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1705323|Q1705323]]
| ''[[:d:Q1705323|Josef Mundigl]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[Esipreester|kogudusevaimulik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q18276901|Q18276901]]
| ''[[:d:Q18276901|Ростовщиков, Валерий Александрович]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| 
| 
| [[Tjumeni oblast]]
| [[Volžski]]
| 
|-
| [[:d:Q18336193|Q18336193]]
| ''[[:d:Q18336193|Martin Paul]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-11-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[helilooja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Unna]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1889790|Q1889790]]
| ''[[:d:Q1889790|Manfred Poerschke]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Saksamaa kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Dortmund]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22919697|Q22919697]]
| ''[[:d:Q22919697|Andrey Sobolev]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[avaliku elu tegelane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q177723|Ostrovnoy]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q24054554|Q24054554]]
| ''[[:d:Q24054554|Benjamín Romeo Hilera]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q21771805|winemaker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3542795|önoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55177573|bodeguero]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q24012857|San Vicente de la Sonsierra]]''
| ''[[:d:Q763669|Gorliz]]''
| 
|-
| [[:d:Q2459990|Q2459990]]
| ''[[:d:Q2459990|Johnny Schuth]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Saint-Omer]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27535289|Q27535289]]
| ''[[:d:Q27535289|Abdelaziz Guerda]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Alžeeria näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''
| [[Alžeeria]]
| ''[[:d:Q662102|Casbah of Algiers]]''
| ''[[:d:Q1650062|Sidi Ghiles]]''
| 
|-
| [[:d:Q3340025|Q3340025]]
| ''[[:d:Q3340025|Nicolas Altmayer]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Prantsusmaa filmiprodutsent
| [[filmiprodutsent]]
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q409326|Airvault]]''
| 
|-
| [[:d:Q4357477|Q4357477]]
| ''[[:d:Q4357477|Mike Bailey]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1012031|Wisbech]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4872827|Q4872827]]
| ''[[:d:Q4872827|O. J. Brigance]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Houston]]
| [[Baltimore]]
| 
|-
| [[:d:Q498190|Q498190]]
| ''[[:d:Q498190|Andreas Hoppe]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Saksamaa näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Lääne-Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q534433|Q534433]]
| ''[[:d:Q534433|Alex Fiorio]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q10842936|autorallisõitja]]''
| [[Itaalia]]
| [[Torino]]
| ''[[:d:Q51861|Ceglie Messapica]]''
| 
|-
| [[:d:Q556336|Q556336]]
| ''[[:d:Q556336|Stanislas Lalanne]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-08-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Metz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q716243|Q716243]]
| [[Frank Beard]]
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Ameerika Ühendriikide muusik
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[trummar]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4351403|löökpillimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q982079|Frankston]]''
| ''[[:d:Q961272|Richmond]]''
| 
|-
| [[:d:Q7364404|Q7364404]]
| ''[[:d:Q7364404|Ron Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Liverpool]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8293641|Q8293641]]
| ''[[:d:Q8293641|Liu Jiyuan]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Hiina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q93230884|Q93230884]]
| ''[[:d:Q93230884|Jean-Pierre Gutton]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Prantsusmaa ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Lyon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95762164|Q95762164]]
| ''[[:d:Q95762164|Shih-Liang Wen]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q179608|Nanning]]''
| ''[[:d:Q3522565|The Plains]]''
| 
|-
| [[:d:Q96758|Q96758]]
| ''[[:d:Q96758|Fritz Schramma]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-08-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q147733|primator]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Köln]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q97818372|Q97818372]]
| ''[[:d:Q97818372|Kenneth Chen Koon Lap]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-17
| 
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q100981720|Q100981720]]
| ''[[:d:Q100981720|Joe Dean]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1031525|Q1031525]]
| ''[[:d:Q1031525|Ottó Gömöri]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Ungari]]
| [[Hatvan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q105155068|Q105155068]]
| ''[[:d:Q105155068|Peter Fitzgerald]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q71049338|cytogeneticist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q115391674|Q115391674]]
| ''[[:d:Q115391674|Paul Cranis]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Ameerika Ühendriikide tennisist
| ''[[:d:Q10833314|tennisist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123596999|Q123596999]]
| ''[[:d:Q123596999|Claudia Schmidt]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q1750879|Richter]]''&lt;br/&gt;[[asepresident]]
| [[Saksamaa]]
| [[Dortmund]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q124453491|Q124453491]]
| ''[[:d:Q124453491|Valentin Tolokonnikov]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-04-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1779650|konstruktor-insener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569495|lektor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q205375|leiutaja]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18776053|Yelshanka Pervaya]]''
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q131581386|Q131581386]]
| ''[[:d:Q131581386|Dave Denton]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q7501153|Väikepoepidajad]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q4878643|Beckenham]]''
| 
|-
| [[:d:Q131743945|Q131743945]]
| ''[[:d:Q131743945|Kebba Masaneh Ceesay]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Gambia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Gambia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q133518905|Q133518905]]
| ''[[:d:Q133518905|Ruprecht Skasa-Weiß]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1383645|Q1383645]]
| ''[[:d:Q1383645|Nick Glennie-Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Suurbritannia helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1415090|filmimuusika helilooja]]''&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q806349|bandleader]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| [[Charlottesville]]
| 
|-
| [[:d:Q139430070|Q139430070]]
| ''[[:d:Q139430070|Thomas J. Buttery]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| [[Jersey City]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141112477|Q141112477]]
| ''[[:d:Q141112477|Danilo Palomino]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q18810049|cosplayer]]''&lt;br/&gt;[[Sisulooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28164897|jujutsuka]]''
| [[Ecuador]]
| [[Guayaquil]]
| [[Guayaquil]]
| 
|-
| [[:d:Q141126241|Q141126241]]
| ''[[:d:Q141126241|Roberto Manescalchi]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''
| 
| ''[[:d:Q52098|Sansepolcro]]''
| [[Pisa]]
| 
|-
| [[:d:Q141127226|Q141127226]]
| ''[[:d:Q141127226|Susanna Nobili]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q107721139|architectural conservationist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q141146235|Q141146235]]
| ''[[:d:Q141146235|Garry Pedersen]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q10349745|racing automobile driver]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| [[Auckland]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141147419|Q141147419]]
| ''[[:d:Q141147419|Gail Ives]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-05-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q12299841|kriketimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2312637|kehalise kasvatuse õpetaja]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Los Angeles]]
| 
|-
| [[:d:Q141174423|Q141174423]]
| ''[[:d:Q141174423|Sotiris Triantafyllopoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[ajakirjanik]]
| [[Kreeka]]
| [[Thessaloníki]]
| [[Aígio]]
| 
|-
| [[:d:Q141188706|Q141188706]]
| ''[[:d:Q141188706|Macky Wéa]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q15117302|võrkpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1463071|Q1463071]]
| ''[[:d:Q1463071|Friedrich Wilhelm Korff]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Saksamaa filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q314439|Hohenlimburg]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q14948476|Q14948476]]
| ''[[:d:Q14948476|Edit Bleier]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Ungari filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q14951140|Q14951140]]
| ''[[:d:Q14951140|Barry Pearson]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q577536|Geneseo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q171571|Q171571]]
| [[Hayden Panettiere]]
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q776781|Palisades]]''
| ''[[:d:Q574192|Greenville]]''
| 
|-
| [[:d:Q18427602|Q18427602]]
| ''[[:d:Q18427602|Abbasəli Novruzov]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| 
| 
| ''[[:d:Q554372|Zedea]]''
| 
| ''[[:d:Q102369520|II Martyrs' Lane]]''
|-
| [[:d:Q20563138|Q20563138]]
| ''[[:d:Q20563138|Rövşən Atakişioğlu]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''
| 
| ''[[:d:Q4791294|Güləbird]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21636739|Q21636739]]
| ''[[:d:Q21636739|Klavdiya Petrova]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1934482|lüpsja]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| ''[[:d:Q13208309|Шибулаты]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2530990|Q2530990]]
| ''[[:d:Q2530990|Volker Ferkau]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4108101|typesetter]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q43375703|Q43375703]]
| ''[[:d:Q43375703|Josef Vávra]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-10-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q55104377|Q55104377]]
| ''[[:d:Q55104377|Leonid Rudoy]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5678222|Q5678222]]
| ''[[:d:Q5678222|Hasan M. El-Shamy]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[õpetaja]]
| [[Egiptus]]
| [[Kairo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q64214156|Q64214156]]
| ''[[:d:Q64214156|Marcelle Benoit]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-12-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q20198542|music historian]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Lille]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q67509171|Q67509171]]
| ''[[:d:Q67509171|Wally Sykes]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q17486376|laskesportlane]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q2839649|Wyverstone]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7285549|Q7285549]]
| ''[[:d:Q7285549|Raja Sen]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[India]]
| [[Kolkata]]
| [[Kolkata]]
| 
|-
| [[:d:Q7319124|Q7319124]]
| ''[[:d:Q7319124|Rex A. Wade]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| Ameerika Ühendriikide ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q7191480|Piedmont]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q8009494|Q8009494]]
| ''[[:d:Q8009494|William G. Anderson]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| ''[[:d:Q11885948|osteopaat]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q95215586|Q95215586]]
| ''[[:d:Q95215586|Jan Boháč]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-16
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| 
| [[Praha]]
| [[Slavonice]]
| 
|-
| [[:d:Q111705698|Q111705698]]
| ''[[:d:Q111705698|Günter Ismayr]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q1937431|orelimeister]]''
| [[Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112675215|Q112675215]]
| ''[[:d:Q112675215|Dariia Alioshkina]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982-03-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Ukraina kunstnik
| ''[[:d:Q55400155|papercut artist]]''
| [[Ukraina]]
| [[Kiiev]]
| 
| ''[[:d:Q1316721|Lychakiv Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q11727505|Q11727505]]
| ''[[:d:Q11727505|Joanna Rawik]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Poola laulja
| [[laulja]]
| [[Poola]]
| [[Tšernivtsi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11858405|Q11858405]]
| ''[[:d:Q11858405|Erkki Rautio]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-10-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[tšellist]]
| [[Soome]]
| [[Helsingi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q11861852|Q11861852]]
| ''[[:d:Q11861852|Heikki Kaukoranta]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Soome ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Soome]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1246308|Q1246308]]
| ''[[:d:Q1246308|Rainer Brämer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Saksamaa füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q132158992|Q132158992]]
| ''[[:d:Q132158992|Andreas M. Kazamias]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q6354269|Kalopanagiotis]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1330272|Q1330272]]
| ''[[:d:Q1330272|Elisabeth Schnell]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2302423|Sontheim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1376390|Q1376390]]
| ''[[:d:Q1376390|Heinz-Peter Gasse]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Duisburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1379407|Q1379407]]
| ''[[:d:Q1379407|Eva Paproth]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q1662561|paleontoloog]]''
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Riik]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q14076553|Q14076553]]
| ''[[:d:Q14076553|Josep Llensa i Rocosa]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q13521|Sant Feliu de Guíxols]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141130818|Q141130818]]
| ''[[:d:Q141130818|Javier Cortés Bordoy]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2640827|günekoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''
| 
| [[Palma|Palma de Mallorca]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q15658008|Q15658008]]
| ''[[:d:Q15658008|Milena Zupančič]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Sloveenia]]
| [[Jesenice]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q211092|Socialist Republic of Slovenia]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1290149|Federal People's Republic of Yugoslavia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15731892|Q15731892]]
| ''[[:d:Q15731892|Manuel Gaspar Soares da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[poliitik]]
| [[Ida-Timor]]
| ''[[:d:Q2472568|Uatulari]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2078691|Q2078691]]
| ''[[:d:Q2078691|Peter Tonger]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Saksamaa kirjastaja
| ''[[:d:Q222836|music publisher]]''
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q25754118|Q25754118]]
| ''[[:d:Q25754118|Kenneth Røpke]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Taani jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| ''[[:d:Q3255441|Gentofte]]''
| 
| ''[[:d:Q12304598|Buddinge Church]]''
|-
| [[:d:Q2590460|Q2590460]]
| ''[[:d:Q2590460|Wolfgang Lorenz]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8963721|genealoog]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[koduloolane]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Annaberg-Buchholz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27020274|Q27020274]]
| ''[[:d:Q27020274|Zipora Brun]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[kohtunik]]
| [[Iisrael]]
| [[Tel Aviv]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q2976896|Q2976896]]
| ''[[:d:Q2976896|Claude Antonini]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q171545|Belfort]]''
| ''[[:d:Q243866|Olivet]]''
| 
|-
| [[:d:Q3289257|Q3289257]]
| ''[[:d:Q3289257|Marcel Neven]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Belgia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q49743|Visé]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3531327|Q3531327]]
| ''[[:d:Q3531327|Tommy John]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-05-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q492478|Terre Haute]]''
| ''[[:d:Q6479434|Lakewood Ranch]]''
| 
|-
| [[:d:Q3746439|Q3746439]]
| ''[[:d:Q3746439|Flavia Lattanzi]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]&lt;br/&gt;[[kohtunik]]
| [[Itaalia]]
| [[Addis Abeba]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4369872|Q4369872]]
| ''[[:d:Q4369872|Konstantin M. Polivanov]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| [[Moskva]]
| 
|-
| [[:d:Q48950621|Q48950621]]
| ''[[:d:Q48950621|K. B.  Kuzʹminykh]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[maalikunstnik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Magadan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5479872|Q5479872]]
| ''[[:d:Q5479872|Peggy Webber]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-09-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| ameerika näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Laredo (Texas)|Laredo]]
| ''[[:d:Q60537|Napa]]''
| 
|-
| [[:d:Q623686|Q623686]]
| ''[[:d:Q623686|Baek In-chun]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Wuxi]]
| [[Cheonan|Ch'ŏnan]]
| 
|-
| [[:d:Q6250507|Q6250507]]
| ''[[:d:Q6250507|John Niland]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-02-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q49143|Quincy]]''
| ''[[:d:Q51697|McKinney]]''
| 
|-
| [[:d:Q66972506|Q66972506]]
| ''[[:d:Q66972506|Randal Picker]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16012028|õigusteadlane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7174753|Q7174753]]
| ''[[:d:Q7174753|Peter Howell]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Suurbritannia ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Malta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q76059525|Q76059525]]
| ''[[:d:Q76059525|Jeremy Bradbeer]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7606516|Q7606516]]
| ''[[:d:Q7606516|Stefanos Manos]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Kreeka poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q110148566|Cemetery of Kifisia, Athens]]''
|-
| [[:d:Q9028721|Q9028721]]
| ''[[:d:Q9028721|Marcos Rodríguez Pantoja]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| [[karjane]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q854390|Añora]]''
| ''[[:d:Q12398648|Rante, San Cibrao das Viñas]]''
| 
|-
| [[:d:Q98098787|Q98098787]]
| ''[[:d:Q98098787|Alex Mukulu]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Uganda näitekirjanik
| [[näitekirjanik]]
| [[Uganda]]
| [[Buganda]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q48768|Q48768]]
| ''[[:d:Q48768|Rufat Riskiyev]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| 
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Usbekistan]]
| ''[[:d:Q2447852|Akkurgan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q55374|Q55374]]
| ''[[:d:Q55374|Jan Frycz]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-15
| Poola näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1416106|supporting actor]]''
| [[Poola]]
| [[Kraków]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q100886251|Q100886251]]
| ''[[:d:Q100886251|Vic Molodet]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-02-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q107349023|Q107349023]]
| ''[[:d:Q107349023|Jason Arday]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Suurbritannia sotsioloog
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18481512|spordipedagoog]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q146659|Clapham]]''&lt;br/&gt;[[London]]
| ''[[:d:Q1138912|Battersea]]''&lt;br/&gt;[[London]]
| 
|-
| [[:d:Q11696170|Q11696170]]
| ''[[:d:Q11696170|Edward Etler]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''
| [[Poola Rahvavabariik]]&lt;br/&gt;[[Iisrael]]
| [[Varssavi]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q12170971|Q12170971]]
| ''[[:d:Q12170971|Yevhen Shaho]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[poliitik]]
| 
| [[Kamjanske]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q125999030|Q125999030]]
| ''[[:d:Q125999030|Finlay Tarling]]''
| data-sort-value=&quot;2006&quot; | 2006-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Suurbritannia jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q5446229|Ffos-y-ffin]]''
| ''[[:d:Q490180|Ponte de Lima]]''
| 
|-
| [[:d:Q12731156|Q12731156]]
| ''[[:d:Q12731156|István Erdei-Dolóczki]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Rumeenia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q748123|Ilișua]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q131329201|Q131329201]]
| ''[[:d:Q131329201|Ma Do-Sik]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13381376|tõstja]]''
| ''[[:d:Q503585|Korea under Japanese rule]]''&lt;br/&gt;[[Lõuna-Korea]]
| [[Lõuna-Korea]]&lt;br/&gt;[[Goesani maakond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q131786130|Q131786130]]
| ''[[:d:Q131786130|Rod Michalko]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q134293838|Q134293838]]
| ''[[:d:Q134293838|Badri Vadachkoria]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Lantšhuthi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1370782|Q1370782]]
| ''[[:d:Q1370782|Jimmy Rimmer]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q868647|Southport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141066827|Q141066827]]
| ''[[:d:Q141066827|Alvaro Ledesma Mateo]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[kunstnik]]&lt;br/&gt;[[Sepp]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]
| [[Hispaania]]
| [[Donostia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141069314|Q141069314]]
| ''[[:d:Q141069314|Gumercindo Rueda]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Boliivia]]
| [[Santa Cruzi departemang]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141118811|Q141118811]]
| ''[[:d:Q141118811|Winifred Bickerstaff]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-06-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q101570375|violin teacher]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q7685280|Taradale]]''
| 
|-
| [[:d:Q141119057|Q141119057]]
| ''[[:d:Q141119057|Te Kepa Stirling]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q106807747|kapa haka leader]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141145113|Q141145113]]
| ''[[:d:Q141145113|Robert A. Mittelstaedt]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[majandusteadlane]]
| 
| 
| [[Lincoln (Nebraska)|Lincoln]]
| 
|-
| [[:d:Q141226835|Q141226835]]
| ''[[:d:Q141226835|Deirdre McSharry]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q106568011|ajakirja toimetaja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q14128959|Q14128959]]
| ''[[:d:Q14128959|Lucas Aguado Fernández]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Hispaania poliitik
| [[poliitik]]
| [[Hispaania]]
| 
| [[Valladolid]]
| 
|-
| [[:d:Q15072222|Q15072222]]
| ''[[:d:Q15072222|Feliks Medvedev]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-06-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Venemaa kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15819140|Q15819140]]
| ''[[:d:Q15819140|Han Ho-san]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Soul]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16138995|Q16138995]]
| ''[[:d:Q16138995|Samai Charoenchang]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| [[Chiang Mai provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17044884|Q17044884]]
| ''[[:d:Q17044884|Anatoly Mikhaylov]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-11-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Valgevene arst
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18245236|radioloog]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Viciebski rajoon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17385366|Q17385366]]
| ''[[:d:Q17385366|Anna Parzymies]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q620573|arabist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13210922|Turkologist]]''
| [[Poola]]
| [[Sofia]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1906281|Q1906281]]
| ''[[:d:Q1906281|Mary Heilmann]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Ameerika Ühendriikide kunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[Graafik (kunstnik)|graafik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[San Francisco]]
| ''[[:d:Q1770518|Riverhead]]''
| 
|-
| [[:d:Q231121|Q231121]]
| [[Yayoi Kusama]]
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-03-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q21550489|kontseptuaalkunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18074503|installatsioonikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3501317|moekunstnik]]''&lt;br/&gt;[[Videokujundaja|videokunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10774753|performansikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q22343478|collagist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2079935|arhitektuurijoonestaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q111853588|object artist]]''&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]
| [[Jaapan]]
| [[Matsumoto]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q25478809|Q25478809]]
| ''[[:d:Q25478809|Blago Prangov]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-09-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[kirjanik]]
| 
| ''[[:d:Q2653385|Bachevo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2560910|Q2560910]]
| ''[[:d:Q2560910|Werner Breitwieser]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q2231195|Scharbach]]''
| ''[[:d:Q22598|Affolderbach]]''
| 
|-
| [[:d:Q3081341|Q3081341]]
| ''[[:d:Q3081341|Francis Campaner]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q501938|Saint-Germain-de-la-Rivière]]''
| ''[[:d:Q22036|Suisse]]''
| 
|-
| [[:d:Q3159022|Q3159022]]
| ''[[:d:Q3159022|Jacques Grandon]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Prantsusmaa poliitik
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1454297|Saint-Benoît]]''
| [[Poitiers]]
| 
|-
| [[:d:Q4154590|Q4154590]]
| ''[[:d:Q4154590|Alexander Danilin]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q50332601|narcologist]]''&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4499014|Q4499014]]
| ''[[:d:Q4499014|Brian Holguin]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| 
| [[kirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q45383604|Q45383604]]
| ''[[:d:Q45383604|Mutotwe Kafwaya]]''
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Sambia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[Raamatupidaja]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Sambia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4795372|Q4795372]]
| ''[[:d:Q4795372|Arnon Sofer]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-12-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Geograaf|geograaf]] (1935–2026) ♂; child of Ya'akov Soffer
| [[geograaf]]
| [[Iisrael]]
| ''[[:d:Q201051|Rishon LeZion]]''
| [[Haifa]]
| 
|-
| [[:d:Q5002397|Q5002397]]
| ''[[:d:Q5002397|Butch Huskey]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-11-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1971–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q483647|Anadarko]]''
| ''[[:d:Q503336|Lawton]]''
| 
|-
| [[:d:Q55171852|Q55171852]]
| ''[[:d:Q55171852|Bou Meng]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Kirjanik|kirjanik]] (1941–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| 
| [[Kâmpóng Chami provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5537763|Q5537763]]
| ''[[:d:Q5537763|George W. Cave]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-08-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1929–2026) ♂
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q59656170|Q59656170]]
| ''[[:d:Q59656170|Duane Nutt]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-09-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Ameerika jalgpalli mängija (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q939602|Corsicana]]''
| 
|-
| [[:d:Q6062217|Q6062217]]
| ''[[:d:Q6062217|Örjan Ramberg]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-02-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Rootsi näitleja
| [[näitleja]]
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q10727562|Örgryte församling]]''
| ''[[:d:Q21667369|Stockholms Oscar]]''
| 
|-
| [[:d:Q61949657|Q61949657]]
| ''[[:d:Q61949657|Marc Decramer]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Teadlane, [[Arst|arst]] (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[arst]]
| 
| [[Oostende]]
| [[Leuven]]
| 
|-
| [[:d:Q6891503|Q6891503]]
| ''[[:d:Q6891503|Mohamed Serghini]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Maroko luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Maroko]]
| [[Fès]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q753476|Q753476]]
| ''[[:d:Q753476|Dave Marsh]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] muusikakriitik, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (fl. 1969–2026) (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q1350157|muusikakriitik]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pontiac (Michigan)|Pontiac]]
| ''[[:d:Q54217|Norwalk]]''
| 
|-
| [[:d:Q7535647|Q7535647]]
| ''[[:d:Q7535647|Skip Bertman]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-05-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] head coach (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q3246315|head coach]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Detroit]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q81520074|Q81520074]]
| ''[[:d:Q81520074|Barthélemy Mercadal]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-15&lt;br/&gt;1932
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Prantsusmaa jurist
| [[jurist]]
| 
| ''[[:d:Q1252682|Hussein Dey]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q85821|Q85821]]
| ''[[:d:Q85821|Heinz Cibulka]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| Austria fotograaf
| [[fotograaf]]
| [[Austria]]
| [[Viin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q85999184|Q85999184]]
| ''[[:d:Q85999184|Stefan Linitsky]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Ukraina NSV|Ukraina NSV]]-[[Venemaa|venelased]] Eastern Orthodox bishop, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q15283040|Eastern Orthodox bishop]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Ukraina NSV]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Sumõ]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9341510|Q9341510]]
| ''[[:d:Q9341510|Stanisław Adamiak]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-11-12&lt;br/&gt;1932-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Poola|poolakad]] põllumees, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1932–2026) ♂; Knight of the Order of Polonia Restituta, Badge of the 1000th Anniversary of the Polish State, Silver Cross of Merit, Gold Medal &quot;For Merit for Firefighting&quot;, Officer of the Order of Polonia Restituta
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Poola]]
| ''[[:d:Q8067369|Zawadki, Masovian Voivodeship]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95089143|Q95089143]]
| ''[[:d:Q95089143|Ladislav Kubeš]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Dirigent|dirigent]], [[Kontrabassist|kontrabassist]], music publisher (1949–2026) ♂; child of Ladislav Kubeš
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;[[kontrabassist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q222836|music publisher]]''
| 
| ''[[:d:Q10296599|Žíšov]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95335086|Q95335086]]
| ''[[:d:Q95335086|Georges Fülgraff]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Arst|arst]], farmakoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2114605|farmakoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Strasbourg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q98807033|Q98807033]]
| ''[[:d:Q98807033|Wallace Kirsop]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-14
| [[Austraalia|Austraalia]] kirjandusteadlane, keeleteadlane, scholar of French literature (1933–2026) ♂; Officier de l'Ordre national des Palmes académiques (France), Fellow of the Australian Academy of the Humanities
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11333691|scholar of French literature]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q5087800|Chatswood]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q104842876|Q104842876]]
| ''[[:d:Q104842876|Yamile Humar]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Colombia|Colombia]] person (1940–2026) ♀
| 
| [[Colombia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q106195548|Q106195548]]
| ''[[:d:Q106195548|Abderrahmane Alane]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Alžeeria|Alžeeria]] jalgpallur (1970–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Alžeeria]]
| [[Alžiir]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1114997|Q1114997]]
| ''[[:d:Q1114997|Helmut Lethen]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], kulturoloog, Germanist (1939–2026) ♂; Leipzig Book Fair Prize/Non-Fiction; child of Ilse Christine Lethen; spouse of Loes Lethen-Scholtheis, Caroline Sommerfeld-Lethen
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19829999|kulturoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Mönchengladbach]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q115222265|Q115222265]]
| ''[[:d:Q115222265|Vito Gruosso]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-04-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Poliitik|poliitik]], ametiühingutegelane (1948–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q52662|San Fele]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q116909287|Q116909287]]
| ''[[:d:Q116909287|Elisabetta Flor]]''
| data-sort-value=&quot;1982&quot; | 1982
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Arheoloog|arheoloog]] (1982–2026) ♀
| [[arheoloog]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11868234|Q11868234]]
| ''[[:d:Q11868234|Jyrki Poussu]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-06-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Soome skulptor
| [[skulptor]]
| [[Soome]]
| [[Kuusamo linn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12049424|Q12049424]]
| ''[[:d:Q12049424|Richard Čemus]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-09-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Teoloog|teoloog]], katoliku preester (1954–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| [[Praha]]
| 
|-
| [[:d:Q12272173|Q12272173]]
| ''[[:d:Q12272173|Anton Stankov]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-02-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Poliitik|poliitik]], Minister of Justice (1966–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| [[Jambol]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q12305151|Q12305151]]
| ''[[:d:Q12305151|Carl-Mar Møller]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] seksuoloog (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q2920595|seksuoloog]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12402478|Q12402478]]
| ''[[:d:Q12402478|Víctor Coyote]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Hispaania muusik
| ''[[:d:Q715301|koomiksikunstnik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11892507|comics writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q824122|Tui]]''
| ''[[:d:Q1948746|Marugán]]''
| 
|-
| [[:d:Q12458039|Q12458039]]
| ''[[:d:Q12458039|Sumit Sarkar]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| India ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| 
| [[New Delhi]]
| 
|-
| [[:d:Q124596426|Q124596426]]
| ''[[:d:Q124596426|István Gömöri V.]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Ungari|Ungari]] [[Näitleja|näitleja]], dublaažirežissöör, [[Muusik|muusik]], [[Helilooja|helilooja]], laulusõnade kirjutaja (1945–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1298794|dublaažirežissöör]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12813965|Q12813965]]
| ''[[:d:Q12813965|József Cserháti]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Ungari|Ungari]] jalgpallur, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], mäeinsener (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18524075|mäeinsener]]''
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q105104651|Rónabánya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q137106762|Q137106762]]
| ''[[:d:Q137106762|Boris Andreevič Tarasov]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Muusikateadlane|muusikateadlane]] (1942–2026) ♂
| [[muusikateadlane]]
| 
| [[Iskitim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141067433|Q141067433]]
| ''[[:d:Q141067433|Konstantina Kleopa]]''
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-03-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Küpros|Küpros]] [[Näitleja|näitleja]] (1987–2026) ♀; member of Actors Union Cyprus
| [[näitleja]]
| [[Küpros]]
| [[Nikosia]]
| [[Nikosia]]
| 
|-
| [[:d:Q141073192|Q141073192]]
| ''[[:d:Q141073192|Allan Dickie]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õhuväeohvitser (1931–2026) ♂; Briti impeeriumi ordu ohvitser
| ''[[:d:Q19934710|õhuväeohvitser]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141076239|Q141076239]]
| ''[[:d:Q141076239|Gadi Ariav]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Professor|professor]] (1949–2026) ♂
| [[professor]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141118733|Q141118733]]
| ''[[:d:Q141118733|Paul Cavanagh]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] [[Advokaat|advokaat]] (1938–2026) ♂; King's Counsel
| [[advokaat]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q477145|Mount Eden]]''
| 
|-
| [[:d:Q1629503|Q1629503]]
| ''[[:d:Q1629503|Horst Jaunich]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-06-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1737053|Merchant wholesale and foreign trade]]''&lt;br/&gt;[[kaupmees]]&lt;br/&gt;[[linnapea]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q327321|müüriladuja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833914|union member]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Wrocław]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16723608|Q16723608]]
| ''[[:d:Q16723608|Robert Shageyev]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-02-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]]-[[Venemaa|venelased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1977–2026) ♂; Mark of Esteem commendation, Medal &quot;10 years to the Armed Forces of Ukraine&quot;, Medal &quot;For Faithful Service&quot;
| [[sõjaväelane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| [[Sevastopol]]
| 
|-
| [[:d:Q1870823|Q1870823]]
| [[Yukio Shimomura]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Jaapani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Jaapan]]
| [[Hiroshima]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20180523|Q20180523]]
| ''[[:d:Q20180523|Dumitru Marcu]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Rumeenia|Rumeenia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Rumeenia]]
| ''[[:d:Q12724742|Drăghiceni]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2078392|Q2078392]]
| ''[[:d:Q2078392|Peter Snape, Baron Snape]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Suurbritannia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q18655|Stockport]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q21621066|Q21621066]]
| ''[[:d:Q21621066|Prichard Colón jr]]''
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] poksija (fl. 2026–) (1992–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2152022|Maitland]]''
| [[Orlando]]
| 
|-
| [[:d:Q2340318|Q2340318]]
| ''[[:d:Q2340318|Carlos Domingos Massoni]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Brasiilia|Brasiilia]] korvpallur (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24352672|Q24352672]]
| ''[[:d:Q24352672|Михайленко, Владимир Степанович]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Ukraina ülikooli õppejõud
| ''[[:d:Q19350898|theoretical physicist]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Zinkiv]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q25277827|Q25277827]]
| ''[[:d:Q25277827|Banu Sartaj]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitekirjanik|näitekirjanik]] (1945–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28225469|Q28225469]]
| ''[[:d:Q28225469|Mohammad Rafiqul Islam]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Bangladesh|Bangladesh]] [[Poliitik|poliitik]], [[Ohvitser|ohvitser]], Chief of Air Staff (1952–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[ohvitser]]
| [[Bangladesh]]
| ''[[:d:Q983065|Matlab Dakshin Upazila]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1429697|Chandpur District]]''&lt;br/&gt;[[Ida-Pakistan]]
| [[Dhaka]]&lt;br/&gt;[[Bangladesh]]
| 
|-
| [[:d:Q4961022|Q4961022]]
| ''[[:d:Q4961022|Brendan Myers]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974-07-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Kanada filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q5367201|Elora]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q5273291|Q5273291]]
| ''[[:d:Q5273291|Dick Proctor]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2557481|communications adviser]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15978655|consultant]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55281837|Q55281837]]
| ''[[:d:Q55281837|Agim Bubeqi]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Albaania|Albaania]] jalgpallur (1963–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Albaania]]
| [[Vlorë]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q57076860|Q57076860]]
| ''[[:d:Q57076860|Marco Ligi]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Itaalia|Itaalia]] geofüüsik (1958–2026) ♂; member of [[Accademia Nazionale dei Lincei]]
| ''[[:d:Q12094958|geofüüsik]]''
| [[Itaalia]]
| 
| ''[[:d:Q13134|Pesaro]]''
| 
|-
| [[:d:Q57614753|Q57614753]]
| ''[[:d:Q57614753|Lorenzo Quilici]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Arheoloog|arheoloog]], topographer (1938–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni suurohvitser; member of Archaeological Institute of America, British School at Rome; spouse of Stefania Quilici Gigli
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2443377|topographer]]''
| [[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6161067|Q6161067]]
| ''[[:d:Q6161067|Arnold Petersheim]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Norra|norralased]] [[Näitleja|näitleja]] (1933–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q992492|Brumunddal]]''
| ''[[:d:Q5640295|Hakadal]]''
| ''[[:d:Q16459898|Vestre Aker cemetery]]''
|-
| [[:d:Q7064790|Q7064790]]
| ''[[:d:Q7064790|Oren Nahari]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-10-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Iisrael|Iisrael]] telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Iisrael]]
| [[Haifa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7175608|Q7175608]]
| ''[[:d:Q7175608|Peter Maher]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Kanada|Kanada]] spordiajakirjanik, [[Spordikommentaator|spordikommentaator]] (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q11313148|spordiajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[spordikommentaator]]
| [[Kanada]]
| [[Campbellton (New Brunswick)|Campbellton]]
| [[Calgary]]
| 
|-
| [[:d:Q7376270|Q7376270]]
| ''[[:d:Q7376270|Ruby Andrews]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Laulja|laulja]] (fl. 1967–2019) (1947–2026) ♀
| [[laulja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q867985|Hollandale]]''
| [[Chicago]]
| 
|-
| [[:d:Q86219188|Q86219188]]
| ''[[:d:Q86219188|Augusto Sarmiento Franco]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Hispaania|Hispaania]] Catholic theologian, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Teoloog|teoloog]] (1941–2026) ♂; member of Priestly Society of the Holy Cross
| ''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q4613602|Velillas del Duque]]''
| [[Pamplona]]
| 
|-
| [[:d:Q9253089|Q9253089]]
| ''[[:d:Q9253089|Elżbieta Barys]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], Poola seimi liige (1947–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Poola]]
| [[Poznań]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q953627|Q953627]]
| ''[[:d:Q953627|Mark Rydell]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja, filminäitleja, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], karakternäitleja, [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], [[Lavastaja|režissöör]], teleprodutsent (fl. 1953–2020) (1929–2026) ♂; spouse of Joanne Linville
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q948329|karakternäitleja]]''&lt;br/&gt;[[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| ''[[:d:Q1337818|Woodland Hills]]''
| 
|-
| [[:d:Q984946|Q984946]]
| ''[[:d:Q984946|Wolfgang Haber]]''
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-13
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Professor|professor]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Bioloog|bioloog]], landscape ecologist, ökoloog, looduskaitsja (1925–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany, Bavarian Maximilian Order for Science and Art, Heinz Maier Leibnitz Medal, German Environmental Prize
| [[professor]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[bioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q105276855|landscape ecologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16060693|looduskaitsja]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q14940|Datteln]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1092333|Q1092333]]
| ''[[:d:Q1092333|Takamitsu Ota]]''
| data-sort-value=&quot;1970&quot; | 1970-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Jaapani jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Jaapan]]
| [[Shizuoka prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109278916|Q109278916]]
| ''[[:d:Q109278916|James Wiseman]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1934–2026) ♂; Guggenheim Fellowship, Gold Medal of the Archaeological Institute of America; member of Archaeological Institute of America
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q1374751|Glen Allen]]''
| 
|-
| [[:d:Q113636539|Q113636539]]
| ''[[:d:Q113636539|Paulo Morgado]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Portugal|Portugal]] käsipallur (1972–2026) ♂
| ''[[:d:Q12840545|käsipallur]]''
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q11881721|Q11881721]]
| ''[[:d:Q11881721|Matti Tuloisela]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Soome|soomlased]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1931–2026) ♂; [[Pro Finlandia]]
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Soome]]
| [[Jyväskylä linn]]
| [[Helsingi]]
| 
|-
| [[:d:Q11979899|Q11979899]]
| ''[[:d:Q11979899|Kai Krüger]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Norra|norralased]] [[Professor|professor]], [[Jurist|jurist]] (1940–2026) ♂; member of Norwegian Academy of Science and Letters
| [[professor]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Norra]]
| [[Kopenhaagen]]
| ''[[:d:Q4578094|Paradis]]''
| ''[[:d:Q19382208|Møllendal cemetery]]''
|-
| [[:d:Q11985482|Q11985482]]
| ''[[:d:Q11985482|Václav Furmánek]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1942–2026) ♂; Masaryk University Gold Medal; member of Učená spoločnosť Slovenska
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Ostrava]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12148713|Q12148713]]
| ''[[:d:Q12148713|Myroslav Romaniuk]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Ukraina|ukrainlane]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1952–2026) ♂; member of [[Ukraina Rahvuslik Teaduste Akadeemia]]
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q4185019|Zakrivtsi]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q13016608|Q13016608]]
| ''[[:d:Q13016608|Pramūan Rutčhanasērī]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Tai poliitik
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| [[Mae Hong Soni provints]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141047390|Q141047390]]
| ''[[:d:Q141047390|Коломієць Ганна Миколаївна]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] person (1957–2026) ♀
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141049887|Q141049887]]
| ''[[:d:Q141049887|Marcelo Medina]]''
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Paraguay|Paraguay]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1978–2026)
| [[maalikunstnik]]
| [[Paraguay]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141104292|Q141104292]]
| ''[[:d:Q141104292|Carlos Silveyra]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Argentina|Argentina]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], [[Dotsent|dotsent]], kooliõpetaja, social psychologist, anthologist, kirjanduskriitik (1943–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;[[dotsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2251335|kooliõpetaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10672931|social psychologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q16360440|anthologist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''
| [[Argentina]]
| [[Buenos Aires]]
| [[Buenos Aires]]
| 
|-
| [[:d:Q141105727|Q141105727]]
| ''[[:d:Q141105727|Freddy Makafui Dunyah]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Togo|Togo]] environmental defender (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q101067779|environmental defender]]''
| [[Togo]]
| 
| [[Lomé]]
| 
|-
| [[:d:Q141129796|Q141129796]]
| ''[[:d:Q141129796|Eugénio Fonseca]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Portugal|Portugal]] Vabatahtlik, esimees (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q24716636|Vabatahtlik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q140686|esimees]]''
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q173699|Setúbal]]''
| ''[[:d:Q10352598|Figueirinha Beach]]''
| 
|-
| [[:d:Q16078783|Q16078783]]
| ''[[:d:Q16078783|Ahn Pan-seok]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], telelavastaja (fl. 1991–) (1961–2026) ♂
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Soul]]&lt;br/&gt;[[Lõuna-Korea]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q164930|Q164930]]
| ''[[:d:Q164930|Darina Laščiaková]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Slovakkia laulja
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10270331|radio editor]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12347522|etnograaf]]''
| [[Slovakkia]]
| [[Tvrdošín]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16728853|Q16728853]]
| ''[[:d:Q16728853|Juan Manuel Escobar]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]], member of the Texas House of Representatives (1950–2026) ♂; Purple Heart
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q535043|Escobares]]''
| ''[[:d:Q970495|Kingsville]]''
| 
|-
| [[:d:Q19276698|Q19276698]]
| ''[[:d:Q19276698|Víctor Limba]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Argentina|Argentina]] jalgrattasportlane (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Argentina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q2459463|Q2459463]]
| ''[[:d:Q2459463|Tulio Luis Ramírez Padilla]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-02-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Venezuela|Venezuela]] katoliku preester, Catholic bishop, Auxiliary bishop of the Roman Catholic Archdiocese of Caracas, titular bishop, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Guarenas (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Venezuela]]
| [[Caracas]]
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q2865003|Q2865003]]
| ''[[:d:Q2865003|Arthur Bodson]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Belgia poliitik
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16267607|klassikaline filoloog]]''
| [[Belgia]]
| ''[[:d:Q2893275|Beausaint]]''
| [[Liège]]
| 
|-
| [[:d:Q2898456|Q2898456]]
| ''[[:d:Q2898456|Bernard Pottier]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] keeleteadlane, [[Filoloog|filoloog]], hispanist, [[President|president]] (1924–2026) ♂; Auleegioni komandör, Grand Cross of the Civil Order of Alfonso X the Wise, honorary doctor of the University of Zaragoza, Auleegioni ohvitser; member of Académie des inscriptions et belles-lettres, Academia Argentina de Letras, [[Kuninglik Ajalooakadeemia]], Royal Spanish Academy
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2505739|hispanist]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariisi XVI ringkond|Pariisi 16. ringkond]]
| ''[[:d:Q178466|Saint-Gély-du-Fesc]]''
| 
|-
| [[:d:Q2925008|Q2925008]]
| ''[[:d:Q2925008|Brian Smith]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Austraalia|Austraalia]] rugby league player, rugby union player (fl. 1985–1994) (1966–2026) ♂
| ''[[:d:Q14373094|rugby league player]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Austraalia]]
| ''[[:d:Q427374|St George]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q29549441|Q29549441]]
| ''[[:d:Q29549441|Antal Rizmayer]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Ungari|Ungari]] maadleja (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3141000|Q3141000]]
| ''[[:d:Q3141000|Hossein Khajeh Amiri]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Iraani laulja
| [[laulja]]
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q81030|Khaledabad]]''
| [[Teheran]]
| 
|-
| [[:d:Q3345169|Q3345169]]
| ''[[:d:Q3345169|Consuelo Rodríguez Álvarez]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Venezuela|Venezuela]] [[Näitleja|näitleja]], [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (fl. 1969–2018) (1942–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]''
| [[Venezuela]]
| ''[[:d:Q1442183|Sober]]''
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q3351001|Q3351001]]
| ''[[:d:Q3351001|Olivier Echaudemaison]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Grimeerija|jumestuskunstnik]] (1942–2026) ♂; Kunstide ja Kirjanduse ordeni ohvitser
| [[Grimeerija|jumestuskunstnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Périgueux]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q363613|Q363613]]
| ''[[:d:Q363613|Adolf Prokop]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlik Vabariik]]-[[Saksamaa|sakslased]] [[Jalgpallikohtunik|jalgpallikohtunik]], jalgpallur, [[Kohtunik (sport)|kohtunik]] (fl. 1969–), FIFA referee (1939–2026) ♂
| [[jalgpallikohtunik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[Kohtunik (sport)|kohtunik]]
| [[Saksa Demokraatlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q436841|Altenbuch]]''
| [[Erfurt]]
| 
|-
| [[:d:Q41737983|Q41737983]]
| ''[[:d:Q41737983|Gianpaolo Bellini]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Õppejõud|õppejõud]], experimental physicist, [[Füüsik|füüsik]] (1935–2026) ♂; Enrico Fermi Prize
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q29909337|experimental physicist]]''&lt;br/&gt;[[füüsik]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| ''[[:d:Q101073|Foresto Sparso]]''
| 
|-
| [[:d:Q447723|Q447723]]
| ''[[:d:Q447723|Jacques Wallage]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-09-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Hollandi poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q101918|Apeldoorn]]''
| [[Groningen]]
| 
|-
| [[:d:Q45832975|Q45832975]]
| ''[[:d:Q45832975|Armin Brunner]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Šveitsi helilooja
| [[helilooja]]&lt;br/&gt;[[dirigent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q28077818|music writer]]''
| [[Šveits]]
| [[Zollikon]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5232310|Q5232310]]
| ''[[:d:Q5232310|David Charles]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Suurbritannia filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q13570226|kirjandusajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2504617|romanist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5623189|Q5623189]]
| ''[[:d:Q5623189|Jan Dolata]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Rootsi näitleja
| [[näitleja]]
| [[Rootsi]]
| [[Gdańsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q56246296|Q56246296]]
| ''[[:d:Q56246296|Горбачук Іван Тихонович]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Ukraina füüsik
| [[füüsik]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q6467961|Batareja]]''
| [[Kiiev]]
| 
|-
| [[:d:Q6056794|Q6056794]]
| ''[[:d:Q6056794|Güner Yalçıner]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Türgi korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''
| [[Türgi]]
| 
| 
| ''[[:d:Q29635|Zincirlikuyu Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6209950|Q6209950]]
| ''[[:d:Q6209950|Birger Thureson]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-08-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Rootsi ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6963093|Q6963093]]
| ''[[:d:Q6963093|Nancy Wyman]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-04-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Connecticut House of Representatives (1946–2026) ♀
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q7814350|Tolland Green Historic District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7155771|Q7155771]]
| ''[[:d:Q7155771|Pavel Stepanek]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Tšehhi|Tšehhi]]-[[Tšehhoslovakkia|tšehhoslovakkia]] kunstiajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]], [[Õpetaja|õpetaja]], näituse kuraator, [[Fotograaf|fotograaf]], [[Tõlkija|tõlkija]], non-fiction writer, hispanist (1942–2026) ♂; Commander of the Order of Isabella the Catholic; member of Real Academia de Bellas Artes de San Fernando
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2505739|hispanist]]''
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Kladno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q76384|Q76384]]
| ''[[:d:Q76384|Cordula Trantow]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Saksamaa filmirežissöör
| [[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9065276|Q9065276]]
| ''[[:d:Q9065276|Wang Xiji]]''
| data-sort-value=&quot;1921&quot; | 1921-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Hiina|Hiina]] [[Füüsik|füüsik]], military flight engineer (1921–2026) ♂; member of Academic Division of Technological Sciences of the Chinese Academy of Sciences
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10497074|military flight engineer]]''
| [[Hiina]]
| [[Kunming Shi]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q953376|Q953376]]
| ''[[:d:Q953376|Giles Chichester]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Poliitik|poliitik]], Euroopa Parlamendi liige (1946–2026) ♂; child of Francis Chichester, Sheila Mary Craven; spouse of Virginia Ansell
| [[poliitik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[London]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96279713|Q96279713]]
| ''[[:d:Q96279713|Olivier Lebas]]''
| data-sort-value=&quot;1964&quot; | 1964-06-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Ohvitser|ohvitser]], Marine officer, väeüksuse ülem, Préfet maritime de Brest (1964–2026) ♂; Grand Officer of the National Order of Merit
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1181984|Marine officer]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Boulogne-sur-Mer]]
| ''[[:d:Q3382423|Pic des Spijeoles]]''
| 
|-
| [[:d:Q98738|Q98738]]
| ''[[:d:Q98738|Josef Deimer]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Landshut]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18285|Q18285]]
| ''[[:d:Q18285|Zhu Rongji]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-12
| hiina insener ja poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q372436|riigimees]]''&lt;br/&gt;[[Valitsusjuht]]
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]
| [[Changsha Shi]]
| [[Peking]]
| 
|-
| [[:d:Q101514279|Q101514279]]
| ''[[:d:Q101514279|Dora Narrea]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Peruu|Peruu]] [[Advokaat|advokaat]], [[Poliitik|poliitik]] (1944–2026) ♀
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Peruu]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113769740|Q113769740]]
| ''[[:d:Q113769740|James Stokes Ackerman]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Teoloog|teoloog]] (1933–2026) ♂
| [[teoloog]]
| 
| ''[[:d:Q968621|La Grange]]''
| ''[[:d:Q372454|Escondido]]''
| 
|-
| [[:d:Q11817473|Q11817473]]
| ''[[:d:Q11817473|Piotr Fuglewicz]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Poola|poolakad]] informaatik, [[Ettevõtja|ettevõtja]], vikipedist, [[Koduloolane|koduloolane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1954–2026) ♂; Silver Cross of Merit, Info Star; member of Polskie Towarzystwo Informatyczne, Śląski Klub Fantastyki w Katowicach, Polskie Towarzystwo Turystyczno-Krajoznawcze, Kino-oko film discussion club, Polska Izba Informatyki i Telekomunikacji, Stowarzyszenie Polski Rynek Oprogramowania PRO, Akademia Inżynierska w Polsce, Zespół Terminologii Informatycznej Rady Języka Polskiego, [[Rotary International]]; child of Kazimierz Fuglewicz, Aleksandra Micewicz; spouse of Grażyna Giec-Fuglewicz
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q23038345|vikipedist]]''&lt;br/&gt;[[koduloolane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Siemianowice Śląskie]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q118555|Q118555]]
| ''[[:d:Q118555|Irene Aebi]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Šveits|Šveits]] [[Tšellist|tšellist]], [[Laulja|laulja]], džässmuusik (1939–2026) ♀; spouse of Steve Lacy
| [[tšellist]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q13028269|Q13028269]]
| ''[[:d:Q13028269|Aliena Tabolich]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Tõlkija|tõlkija]], [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1940–2026) ♀
| [[tõlkija]]&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| 
| ''[[:d:Q20677553|Horna]]''
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q141006435|Q141006435]]
| ''[[:d:Q141006435|Jordi Vila-Abadal i Vilaplana]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-04-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Munk|munk]], [[Psühhiaater|psühhiaater]], social activist, esseist, [[Psühholoog|psühholoog]], President de a Plataforma pel Dret de Decidir, President del Centre Internacional Escarré per a les Minories Ètniques i Nacionals (1926–2026) ♂; member of Associació d'Escriptors en Llengua Catalana, Plataforma pel Dret de Decidir; child of Lluís Vila i d'Abadal
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[munk]]&lt;br/&gt;[[psühhiaater]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q8359428|social activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[psühholoog]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141014853|Q141014853]]
| ''[[:d:Q141014853|Gurjeet Singh Toot]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-10-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[India|India]] kabaddi player (1980–2026) ♂
| ''[[:d:Q45968384|kabaddi player]]''
| [[India]]
| ''[[:d:Q141014879|Toot]]''
| ''[[:d:Q652098|Firozpur]]''
| 
|-
| [[:d:Q141016834|Q141016834]]
| ''[[:d:Q141016834|พระพรหมวชิรดิลก (สมาน สุเมโธ)]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Person (†2026)
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141022509|Q141022509]]
| ''[[:d:Q141022509|Norman Hamilton]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Malta|Malta]] broadcaster, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (fl. 1961–2026), High Commissioner of Malta to the United Kingdom, ambassador to Ireland (1941–2026) ♂; National Maltese Order of Merit
| ''[[:d:Q135301631|broadcaster]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Malta]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141025660|Q141025660]]
| ''[[:d:Q141025660|Laurie Keats]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer, sheep shearer, munitsipaalpoliitik (1933–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1569439|sheep shearer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141070534|Q141070534]]
| ''[[:d:Q141070534|Sheila Mathews]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Teatrinäitleja, [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], telesarjanäitleja (1927–2026) ♀
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141143912|Q141143912]]
| ''[[:d:Q141143912|Raitis Apalups]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Läti|lätlased]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, eulogist (1942–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20825763|eulogist]]''
| [[Läti]]
| [[Ranka vald]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16088548|Q16088548]]
| ''[[:d:Q16088548|Boris Olshansky]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Venemaa maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Tambov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16139943|Q16139943]]
| ''[[:d:Q16139943|kriang Kalp-tinan]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Tai|Tai]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the House of Representatives of Thailand (1952–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Tai]]
| ''[[:d:Q629024|Ubon Ratchathani]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16337793|Q16337793]]
| ''[[:d:Q16337793|Lúcia Viveiros]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-04-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Brasiilia arhitekt
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Brasiilia]]
| [[Belém]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1662882|Q1662882]]
| ''[[:d:Q1662882|Ingeborg Friebe]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Braunschweig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1700561|Q1700561]]
| ''[[:d:Q1700561|John Irvin]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Suurbritannia filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Newcastle upon Tyne]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19276931|Q19276931]]
| ''[[:d:Q19276931|Sami Mohammad]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Kuveidi kunstnik
| ''[[:d:Q3391743|kujutav kunstnik]]''&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Kuveit]]
| ''[[:d:Q7490451|Rumaithiya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q19296046|Q19296046]]
| ''[[:d:Q19296046|Max Blaeulich]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], antiquarian seller, [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1952–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q187865|antiquarian seller]]''&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Austria]]
| [[Salzburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q19949800|Q19949800]]
| ''[[:d:Q19949800|Albert Cheeks]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] taekwondo athlete (1952–2026) ♂
| ''[[:d:Q13382533|taekwondo athlete]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Washington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22246961|Q22246961]]
| ''[[:d:Q22246961|Alexander Romanovich]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Venemaa|venelased]] [[Poliitik|poliitik]], substitute member of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, Representative of the Parliamentary Assembly of the Council of Europe, riigiduuma liige (1952–2026) ♂; member of 6th State Duma of the Russian Federation, Moscow Oblast Duma
| [[poliitik]]
| [[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2440511|Q2440511]]
| ''[[:d:Q2440511|Tomasz Szarota]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Poola ajaloolane
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q276361|Q276361]]
| ''[[:d:Q276361|Silvia Monti]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Itaalia näitleja
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q47094|Bassano del Grappa]]''
| [[Lugano]]
| 
|-
| [[:d:Q2896695|Q2896695]]
| ''[[:d:Q2896695|Yehuda Lapidot]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-08-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Iisraeli ajaloolane
| [[biokeemik]]
| [[Iisrael]]
| [[Palestiina mandaatala|Mandatoorne Palestiina]]
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q347706|Q347706]]
| [[Alaksandr Milinkievič]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Valgevene poliitik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;[[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1476215|inimõiguste aktivist]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Hrodna]]
| [[Varssavi]]
| 
|-
| [[:d:Q3745888|Q3745888]]
| ''[[:d:Q3745888|Fiorenza Marchegiani]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-07-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Itaalia näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q124554|Osimo]]''
| ''[[:d:Q191115|Albano Laziale]]''
| 
|-
| [[:d:Q3808285|Q3808285]]
| ''[[:d:Q3808285|Jill Gomez]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Guyana|Guyana]] [[Ooperilaulja|ooperilaulja]], aristokraat, [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (1942–2026) ♀; spouse of Patrick Carnegy, 15th Earl of Northesk
| [[ooperilaulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2478141|aristokraat]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Guyana]]
| ''[[:d:Q923811|New Amsterdam]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q4125159|Q4125159]]
| ''[[:d:Q4125159|Vyacheslav Vorobyov]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q477166|Novopokrovskaya]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q44553252|Q44553252]]
| ''[[:d:Q44553252|Dante Gatteschi]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] [[Keemik|keemik]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; member of [[Academia Europaea]], [[Leopoldina]], [[Accademia Nazionale dei Lincei]]
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| [[Firenze]]
| [[Firenze]]
| 
|-
| [[:d:Q4568499|Q4568499]]
| ''[[:d:Q4568499|Darryl Neighbour]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Kanada|Kanada]] wheelchair curler (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q28836794|wheelchair curler]]''
| [[Kanada]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q5113655|Q5113655]]
| ''[[:d:Q5113655|Christy Knowings]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-02-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, [[Koomik|koomik]], laulja-laulukirjutaja (fl. 1994–2026) (1980–2026) ♀
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;[[koomik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Bronx]]
| [[Long Beach]]
| 
|-
| [[:d:Q5431081|Q5431081]]
| ''[[:d:Q5431081|Faisal Saleh Hayat]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Pakistani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Pakistan]]
| [[Lahore]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5619604|Q5619604]]
| ''[[:d:Q5619604|Guo Lanying]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Hiina|Hiina]]-[[Hiina Vabariik (1912–1949)|hiina vabariik]] [[Laulja|laulja]], [[Poliitik|poliitik]], filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]], National People's Congress deputy (1929–2026) ♀; People's Artist; notable work My Motherland
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Hiina]]&lt;br/&gt;[[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]
| ''[[:d:Q500061|Pingyao]]''
| [[Guangzhou]]
| 
|-
| [[:d:Q6161299|Q6161299]]
| ''[[:d:Q6161299|Vicente Quirarte]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-07-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Mehhiko luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| [[México]]
| 
|-
| [[:d:Q6433547|Q6433547]]
| ''[[:d:Q6433547|Kosti Manubi]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940s
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| poliitik, Lõuna-Sudaan
| [[poliitik]]
| [[Lõuna-Sudaan]]
| 
| [[Nairobi]]
| 
|-
| [[:d:Q6521699|Q6521699]]
| ''[[:d:Q6521699|Len Brown]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] raadiosaatejuht, muusikaajakirjanik (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q20669622|muusikaajakirjanik]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6712964|Q6712964]]
| ''[[:d:Q6712964|M. P. Parameswaran]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| India füüsik
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q6414789|Kiralur]]''
| ''[[:d:Q163798|Thrissur]]''
| 
|-
| [[:d:Q707156|Q707156]]
| ''[[:d:Q707156|Ward Churchill]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Õppejõud|õppejõud]], [[Kirjanik|kirjanik]], political activist, etnoloog, communication scholar (1947–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11499147|political activist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1371378|etnoloog]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q26759595|communication scholar]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q462184|Urbana]]''
| [[Atlanta]]
| 
|-
| [[:d:Q7180415|Q7180415]]
| ''[[:d:Q7180415|Phan Thanh Hùng]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-07-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Vietnami jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Vietnam]]
| [[Đà Nẵng]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75734898|Q75734898]]
| ''[[:d:Q75734898|Sir William Jaffray, 5th Baronet]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-11-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| Person (1951–2026) ♂; child of Sir William Jaffray, 4th Bt., Anne Paget; spouse of Cynthia Corrington, Constance Haynes, Gowri Siva
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q97180927|Q97180927]]
| ''[[:d:Q97180927|Yevgeny Kazakov]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-11
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1934–2026) ♂; Medal &quot;In Commemoration of the 1000th Anniversary of Kazan&quot;, Medal &quot;For Valiant Labor&quot;, Merited Scientist of the Republic of Tatarstan, Republic of Tatarstan State Award for Science and Technology
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q4100355|Buturlino]]''
| [[Kaasan]]
| 
|-
| [[:d:Q100981607|Q100981607]]
| ''[[:d:Q100981607|Kermit Davis Sr.]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (1932–2026) ♂; Mississippi Sports Hall of Fame
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2022333|Walnut]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q114883832|Q114883832]]
| ''[[:d:Q114883832|Michael Powell]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-06-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] teadlane, business scholar (1946–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q96926345|business scholar]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1020244|Te Puke]]''
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q12096959|Q12096959]]
| ''[[:d:Q12096959|Vladimir Gorzhy]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Treener|treener]] (1937–2026) ♂; [[Medal Vladimir Iljitš Lenini 100. sünniaastapäeva tähistamiseks]], [[NSV Liidu teeneline treener]], Ukraina teeneteordeni 3. järk
| [[treener]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| [[Mõkolajiv]]
| [[Mõkolajiv]]
| 
|-
| [[:d:Q12376946|Q12376946]]
| [[Tiiu-Ann Salasoo]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[Tallinn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140993307|Q140993307]]
| ''[[:d:Q140993307|فوزي المنصوري]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Liibüa|Liibüa]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (†2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Liibüa]]
| 
| [[Benghazi|Banghāzī]]
| 
|-
| [[:d:Q141003821|Q141003821]]
| ''[[:d:Q141003821|Mikel Ezkerro]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-05-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Argentina|Argentina]] [[Ajaloolane|ajaloolane]] (1938–2026) ♂
| [[ajaloolane]]
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q4930114|Rawson]]''
| [[Buenos Aires]]
| ''[[:d:Q831300|La Chacarita Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q141008139|Q141008139]]
| ''[[:d:Q141008139|Don Sloss]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] sheep farmer (1936–2026) ♂; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q124043237|sheep farmer]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q1278898|Christchurch Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141049812|Q141049812]]
| ''[[:d:Q141049812|Michiel Vandeweert]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Person (1998–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141051839|Q141051839]]
| ''[[:d:Q141051839|Richard Johnson]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-11-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] põllumees, munitsipaalpoliitik, rahukohtunik, esimees (1931–2026) ♂; New Zealand 1990 Commemoration Medal, Companion of the Queen's Service Order
| ''[[:d:Q131512|põllumees]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q329455|rahukohtunik]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q994854|Springfield]]''
| [[Christchurch]]
| 
|-
| [[:d:Q141085551|Q141085551]]
| ''[[:d:Q141085551|Thongchai Yenprasert]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-02-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Poliitik|poliitik]] (1955–2026) ♂
| [[poliitik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141168423|Q141168423]]
| ''[[:d:Q141168423|Frans Coninx]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Õppejõud|õppejõud]] (1950–2026) ♂
| [[õppejõud]]
| 
| ''[[:d:Q28916442|Eijsden]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q141216533|Q141216533]]
| ''[[:d:Q141216533|Mick Prendergast]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] hobuste treener, harness racer, põllumees (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q466640|hobuste treener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3715390|harness racer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| ''[[:d:Q1931903|Middlemarch]]''
| ''[[:d:Q1640001|Hyde]]''
| 
|-
| [[:d:Q15075019|Q15075019]]
| ''[[:d:Q15075019|Pavel Sjutkin]]''
| data-sort-value=&quot;1922&quot; | 1922-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Nõukogude Liidu sõjaväelane
| ''[[:d:Q4070283|suurtükiväelane]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| ''[[:d:Q117197295|Редькинская волость]]''
| [[Sotši]]
| 
|-
| [[:d:Q16062060|Q16062060]]
| ''[[:d:Q16062060|Stélios Rámfos]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Kreeka ülikooli õppejõud
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| 
|-
| [[:d:Q16097090|Q16097090]]
| ''[[:d:Q16097090|Russell Jack]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Austraalia|Austraalia]] katelsepp, restaurateur, muuseumidirektor (1935–2026) ♂; Member of the Order of Australia
| ''[[:d:Q520895|katelsepp]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3427922|restaurateur]]''
| [[Austraalia]]
| [[Bendigo]]
| [[Bendigo]]
| 
|-
| [[:d:Q16218405|Q16218405]]
| ''[[:d:Q16218405|Alejandro Castellanos]]''
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Hondurase ujuja
| ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''
| [[Honduras]]
| [[Honduras]]
| [[Tegucigalpa]]
| 
|-
| [[:d:Q16664485|Q16664485]]
| ''[[:d:Q16664485|Nikolay Kozeko]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-04-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Valgevene|valgevene]] [[Sportlane|sportlane]] (1950–2026) ♂; Order of Honor, Order of Fatherland 1st Class, Order of Fatherland 2nd Class, Order of Fatherland 3rd Class, Medal &quot;For Labor Services&quot;
| [[sportlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| [[Minsk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1726136|Q1726136]]
| ''[[:d:Q1726136|Timothy M. Carney]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Ameerika Ühendriikide diplomaat
| [[diplomaat]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[St. Joseph]]
| [[Cambridge (Massachusetts)|Cambridge]]
| 
|-
| [[:d:Q17486183|Q17486183]]
| ''[[:d:Q17486183|András Kósa]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Ungari matemaatik
| [[matemaatik]]
| [[Ungari]]
| [[Celldömölk]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1819496|Q1819496]]
| ''[[:d:Q1819496|Leonore Krenzlin]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Saksamaa|sakslased]] õpetlane, Germanist (fl. 1959–) (1934–2026) ♀
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1834461|Q1834461]]
| ''[[:d:Q1834461|Borger Breeveld]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Suriname|Suriname]] [[Näitleja|näitleja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Suriname]]
| [[Paramaribo]]
| [[Amsterdam]]
| 
|-
| [[:d:Q19965189|Q19965189]]
| ''[[:d:Q19965189|Norbert Peschke]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Insener|insener]], [[Autor|autor]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], non-fiction writer, ehitusinsener, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Koduloolane|koduloolane]] (1948–2026) ♂; Sächsischer Landespreis für Heimatforschung
| [[insener]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13582652|ehitusinsener]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[koduloolane]]
| [[Saksamaa]]
| [[Zwickau]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21522686|Q21522686]]
| ''[[:d:Q21522686|Jean Annette Paton]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Botaanik|botaanik]], [[Brüoloog|brüoloog]], [[Illustreerija|illustraator]] (1929–2026) ♀; Member of the Order of the British Empire; spouse of Valentine Stewart Paton
| [[botaanik]]&lt;br/&gt;[[brüoloog]]&lt;br/&gt;[[Illustreerija|illustraator]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q27064385|Q27064385]]
| ''[[:d:Q27064385|Berthold Schneider]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂
| [[õppejõud]]
| 
| [[Bamberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27528703|Q27528703]]
| ''[[:d:Q27528703|Eldar Mukhametov]]''
| data-sort-value=&quot;1969&quot; | 1969-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Maletaja|maletaja]] (1969–2026) ♂
| [[maletaja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q328762|Q328762]]
| ''[[:d:Q328762|Miguel Mancera]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Mehhiko majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3559593|Q3559593]]
| ''[[:d:Q3559593|Vincent Dieutre]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-11-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1960–2026) ♂
| [[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Rouen]]
| [[Pariis]]
| 
|-
| [[:d:Q366236|Q366236]]
| ''[[:d:Q366236|Erik Norman Svendsen]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-01-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Teoloog|teoloog]], autobiograaf, [[Biograaf|biograaf]], Lutheran bishop of the Diocese of Copenhagen, Konfessionarius (1941–2026) ♂; Knight Grand Officer of the Order of the Dannebrog, Decoration of the Cross of Honour of the Dannebrog, Nersornaat in silver
| [[teoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18814623|autobiograaf]]''&lt;br/&gt;[[biograaf]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4464241|Q4464241]]
| ''[[:d:Q4464241|Natalya Trubnikova]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Balletitantsija|balletitantsija]], [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1976–1994) (1955–2026) ♀
| [[balletitantsija]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Moskva]]
| ''[[:d:Q2710104|Tverskoy District]]''
| 
|-
| [[:d:Q58196188|Q58196188]]
| ''[[:d:Q58196188|Reed Pyeritz]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]], [[Geneetik|geneetik]] (1947–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[geneetik]]
| 
| [[Pittsburgh]]
| ''[[:d:Q995267|Bryn Mawr]]''
| 
|-
| [[:d:Q59123988|Q59123988]]
| ''[[:d:Q59123988|Laurence A. Lewis]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-06-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Geograaf|geograaf]] (1939–2026) ♂
| [[geograaf]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pittsburgh]]
| [[Athens]]
| 
|-
| [[:d:Q6446686|Q6446686]]
| ''[[:d:Q6446686|Kurt Danziger]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Kanada|Kanada]] [[Psühholoog|psühholoog]] (1926–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Canada; member of [[Kanada Kuninglik Selts]]
| [[psühholoog]]
| [[Kanada]]
| [[Wrocław]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66361320|Q66361320]]
| ''[[:d:Q66361320|Adrijan Rustja]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Itaalia|Itaalia]] teatrilavastaja, teatrinäitleja, [[Dramaturg|dramaturg]], [[Näitleja|näitleja]], [[Lavastaja|režissöör]] (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Itaalia]]
| [[Trieste]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q678817|Q678817]]
| ''[[:d:Q678817|Armando Umberto Gianni]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]-[[Itaalia|itaalia]] katoliku preester, Catholic bishop, diocesan bishop (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Itaalia kuningriik (1861–1946)|Itaalia kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Itaalia]]
| ''[[:d:Q18489559|Gragnola]]''
| [[Genova]]
| 
|-
| [[:d:Q710845|Q710845]]
| ''[[:d:Q710845|Jean-Paul Rostagni]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-01-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Prantsusmaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q1089758|Drap]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7539455|Q7539455]]
| ''[[:d:Q7539455|Slavko Pregl]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Toimetaja|toimetaja]], [[Kirjastaja|kirjastaja]], toimetaja (1945–2026) ♂; Župančič Award, Levstik Award, večernica; spouse of Barbara Habič Pregl
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;[[kirjastaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q12807151|Šentvid]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q7929659|Q7929659]]
| ''[[:d:Q7929659|Zhu Senlin]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| [[Hiina|Hiina]] [[Poliitik|poliitik]] (1930–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Hiina]]
| ''[[:d:Q11055382|Chuansha County]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q84315304|Q84315304]]
| ''[[:d:Q84315304|Mike Friese]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-11-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-10
| Ameerika jalgpalli mängija (1983–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q10268489|Q10268489]]
| ''[[:d:Q10268489|Douglas Franklin]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1637488|Barretos]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1039358|Q1039358]]
| [[Vladimír Páral]]
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| tšehhi kirjanik
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[insener]]
| [[Tšehhi]]&lt;br/&gt;[[Tšehhoslovakkia]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q105333808|Q105333808]]
| ''[[:d:Q105333808|Garreth J. Lynch]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], member of the Massachusetts House of Representatives (1943–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109617343|Q109617343]]
| ''[[:d:Q109617343|Kiki Dalakou]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]] (1943–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Kreeka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q109772724|Q109772724]]
| ''[[:d:Q109772724|Ana Noovao]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] netballer (1968–2026) ♀
| ''[[:d:Q17619498|netballer]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q111472029|Q111472029]]
| ''[[:d:Q111472029|Arnold Jarczewski]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-12-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Poola keemik
| [[keemik]]
| [[Poola]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q111914315|Q111914315]]
| ''[[:d:Q111914315|Heiko Gebhardt]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1942–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Połczyn-Zdrój]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112106922|Q112106922]]
| ''[[:d:Q112106922|Ilya Kuleshin]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Venemaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Venemaa]]
| [[Juhnov]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q12106545|Q12106545]]
| ''[[:d:Q12106545|Anatoly Stepanovych Zelenko]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Keeleteadlane (1935–2026) ♂; Honored Worker of Education of Ukraine
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| 
| [[Nižõn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123744670|Q123744670]]
| ''[[:d:Q123744670|Graham Mortimer]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] õpetlane, [[Pediaater|lastearst]], emeriitprofessor, professor (1932–2026) ♂; Fellow of the Royal Australasian College of Physicians
| ''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[Pediaater|lastearst]]
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q136213907|Q136213907]]
| ''[[:d:Q136213907|Tony Randle]]''
| data-sort-value=&quot;1960&quot; | 1960-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] munitsipaalpoliitik, ärianalüütik, aktivist, Wellington city councillor (1960–2026) ♂
| ''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1017553|ärianalüütik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Wellington]]
| 
|-
| [[:d:Q1389788|Q1389788]]
| ''[[:d:Q1389788|Giancarlo Ferretti]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgrattasportlane (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q52983|Lugo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q139537362|Q139537362]]
| ''[[:d:Q139537362|Gerhard Landau]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-07-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Õppejõud|õppejõud]], sporditeadlane (1933–2026) ♂
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19587958|sporditeadlane]]''
| 
| ''[[:d:Q14872|Bensheim]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q139967943|Q139967943]]
| ''[[:d:Q139967943|Charlotte Puiseux]]''
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Filosoof|filosoof]], aktivist (1986–2026) ♀; member of Les Dévalideuses
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Caen]]
| 
|-
| [[:d:Q140181375|Q140181375]]
| ''[[:d:Q140181375|James Gole]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Teadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂; Fellow of the American Association for the Advancement of Science
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140982832|Q140982832]]
| ''[[:d:Q140982832|Sergio Giudici]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Itaalia|Itaalia]] teadlane, teaduse populariseerija (1967–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15143191|teaduse populariseerija]]''
| [[Itaalia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140985720|Q140985720]]
| ''[[:d:Q140985720|Pino Di Salvo]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1936–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Itaalia]]
| [[Chieri]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q141050073|Q141050073]]
| ''[[:d:Q141050073|Manolis Varsos]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Börsimaakler|börsimaakler]] (1959–2026) ♂; spouse of Alexia Bakoyannis
| [[börsimaakler]]
| [[Kreeka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141105533|Q141105533]]
| ''[[:d:Q141105533|Harald Engländer]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-01-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Austria|Austria]] restaurateur, keskkonnakaitsja, anti-nuclear activist (1929–2026) ♂; member of Anti-WAA-Wackersdorf-activists
| ''[[:d:Q3427922|restaurateur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3578589|keskkonnakaitsja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q45725048|anti-nuclear activist]]''
| [[Austria]]
| [[Praha]]
| [[Salzburg]]
| 
|-
| [[:d:Q141256335|Q141256335]]
| ''[[:d:Q141256335|Tamara Kalacheva]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Venemaa|venelased]]-[[Nõukogude Liit|nõukogude sotsialistlike vabariikide liit]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1946–2026) ♀; notable work Professionalism of civil servants of state power and local self-government (a sociological analysis)
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Venemaa]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Joškar-Ola]]
| [[Nižni Novgorod]]
| 
|-
| [[:d:Q1460508|Q1460508]]
| ''[[:d:Q1460508|Jörg Müller]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kokk|kokk]], [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1947–2026) ♂
| [[kokk]]&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16097281|Q16097281]]
| ''[[:d:Q16097281|Eduardo Parraguez]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Tšiili poliitik
| 
| [[Tšiili]]
| ''[[:d:Q51082|Paredones]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16165992|Q16165992]]
| ''[[:d:Q16165992|Reidun Andreassen]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-06-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Norra poliitik
| [[poliitik]]
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| [[Sarpsborgi vald|Sarpsborg]]
| ''[[:d:Q17195040|Sarpsborg kapell]]''
|-
| [[:d:Q16377034|Q16377034]]
| ''[[:d:Q16377034|Cingiz Alioglu]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Aserbaidžaani luuletaja
| [[luuletaja]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Aserbaidžaan]]
| ''[[:d:Q1996181|Fuzuli]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q17418179|Q17418179]]
| ''[[:d:Q17418179|Dietrich Rauschtenberger]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]], [[Autor|autor]], [[Muusik|muusik]] (1939–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q11293|Schwelm]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1904303|Q1904303]]
| ''[[:d:Q1904303|Martin Kouakou Fofié]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Elevandiluurannik|Elevandiluurannik]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]] (1968–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]
| [[Elevandiluurannik]]
| ''[[:d:Q892276|Bondoukou]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2005430|Q2005430]]
| ''[[:d:Q2005430|Alfred Hafkenscheid]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Hollandi maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15296811|joonistaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1437754|xylographer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q11441|Blitar]]''
| ''[[:d:Q228666|Zuidlaren]]''
| 
|-
| [[:d:Q21995195|Q21995195]]
| ''[[:d:Q21995195|Nikos Kalogeropoulos]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-08-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Kreeka|Kreeka]] [[Näitleja|näitleja]], [[Helilooja|helilooja]], [[Luuletaja|luuletaja]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmistsenarist, filminäitleja, [[Laulukirjutaja|laulukirjutaja]] (fl. 1974–2026) (1952–2026) ♂; notable work Learn How to Read and Write, Son, Loafing and Camouflage
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[laulukirjutaja]]
| [[Kreeka]]
| ''[[:d:Q2537108|Filiatra]]''
| ''[[:d:Q1026705|Kyparissia]]''
| 
|-
| [[:d:Q23656593|Q23656593]]
| ''[[:d:Q23656593|Yury Tarasov]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]], [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]] (fl. 1993–2026) (1977–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Kramatorsk]]
| [[Slovjansk]]
| [[Slovjansk]]
|-
| [[:d:Q2538636|Q2538636]]
| ''[[:d:Q2538636|Wacław Orłowski]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Poola|poolakad]] maadleja (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q12369333|maadleja]]''
| [[Poola]]
| [[Braunau am Inn|Braunau Inni ääres]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27527310|Q27527310]]
| ''[[:d:Q27527310|László Liptay]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ungari|Ungari]] [[Maletaja|maletaja]], [[Arst|arst]], sports official (1937–2026) ♂
| [[maletaja]]&lt;br/&gt;[[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q15986539|sports official]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3440727|Q3440727]]
| ''[[:d:Q3440727|Romain Noble]]''
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-06-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Prantsusmaa vehkleja
| ''[[:d:Q13381863|vehkleja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Bordeaux]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3700062|Q3700062]]
| ''[[:d:Q3700062|Jarosław Abramow-Newerly]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-05-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Poola|poolakad]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Helilooja|helilooja]], [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1933–2026) ♂; Nagroda Fundacji im. Kościelskich, Officer of the Order of Polonia Restituta, Stanisław Piętak Award, Władysław Reymont Literary Award; member of Polish PEN Club, Stowarzyszenie Pisarzy Polskich; child of Igor Newerly, Barbara Abramow-Newerly; spouse of Wanda Abramow-Newerly
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3705487|Q3705487]]
| ''[[:d:Q3705487|Dennis Grey]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur (1947–2026) ♂
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[San Diego]]
| [[Sacramento]]
| 
|-
| [[:d:Q375600|Q375600]]
| ''[[:d:Q375600|Don Nelson]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] korvpallur, korvpallitreener (fl. 1962–1976) (1940–2026) ♂; NBA Coach of the Year Award
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q5137571|korvpallitreener]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q952097|Muskegon]]''
| ''[[:d:Q128269|Frisco]]''
| 
|-
| [[:d:Q3931716|Q3931716]]
| ''[[:d:Q3931716|Reggie Bannister]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], [[Stsenarist|stsenarist]], [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], [[Laulja|laulja]], [[Grimeerija|jumestuskunstnik]], [[Helilooja|helilooja]] (1945–2026) ♂
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[Grimeerija|jumestuskunstnik]]&lt;br/&gt;[[helilooja]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Long Beach]]
| ''[[:d:Q522914|Crestline]]''
| 
|-
| [[:d:Q4963644|Q4963644]]
| ''[[:d:Q4963644|Brian Dyson]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Argentina]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q506021|Q506021]]
| ''[[:d:Q506021|Ben Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Ameerika poliitik ja aseesimees
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q931645|Tarboro]]''
| ''[[:d:Q1373971|Luray]]''
| 
|-
| [[:d:Q5092734|Q5092734]]
| ''[[:d:Q5092734|Cheryl Hall]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-07-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1950–2026) ♀; spouse of Robert Lindsay
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q124539|Whitechapel]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q51881162|Q51881162]]
| ''[[:d:Q51881162|Gábor Velkey]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Ungari poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[sotsioloog]]
| [[Ungari]]
| [[Miskolc]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q66781711|Q66781711]]
| ''[[:d:Q66781711|Frank Georg Zebner]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Disainer|disainer]], tööstusdisainer (1962–2026) ♂
| [[disainer]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11287574|tööstusdisainer]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q76268719|Q76268719]]
| ''[[:d:Q76268719|Anton Philips]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Person (1932–2026) ♂; child of Frits Philips, Sylvia van Lennep
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q776162|Q776162]]
| ''[[:d:Q776162|Péter Arató]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Ungari|Ungari]] informaatik, [[Elektriinsener|elektriinsener]] (1942–2026) ♂; Széchenyi Prize, Simonyi Károly-díj; member of [[Ungari Teaduste Akadeemia]]
| ''[[:d:Q82594|informaatik]]''&lt;br/&gt;[[elektriinsener]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q93225060|Q93225060]]
| ''[[:d:Q93225060|Dieter Baltzer]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-10-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Saksamaa|sakslased]] Hebrew Bible scholar, [[Õppejõud|õppejõud]] (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q23901032|Hebrew Bible scholar]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96475077|Q96475077]]
| ''[[:d:Q96475077|Piston van Wyk]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| [[Vereeniging]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q99445772|Q99445772]]
| ''[[:d:Q99445772|Diab Al-Louh]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-12-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| Palestiina poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]
| [[Palestiina|Palestiina Riik]]
| [[Gaza]]
| [[Kairo]]
| 
|-
| [[:d:Q8318|Q8318]]
| ''[[:d:Q8318|Livio Berruti]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-05-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-09
| [[Itaalia|Itaalia]] kergejõustiklane, sprinter, [[Sportlane|sportlane]] (1939–2026) ♂; Sporditeenete kuldkett
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;[[sportlane]]
| [[Itaalia]]
| [[Torino]]
| [[Torino]]
| 
|-
| [[:d:Q100637940|Q100637940]]
| ''[[:d:Q100637940|David Paul Taggart]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-07-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Teadlane, kardioloog (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3264451|kardioloog]]''
| 
| [[Glasgow]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q101064387|Q101064387]]
| ''[[:d:Q101064387|Cansever]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-07-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Põhja-Makedoonia|Põhja-Makedoonia]]-[[Türgi|türgi]] [[Laulja|laulja]] (1967–2026) ♀
| [[laulja]]
| [[Põhja-Makedoonia]]&lt;br/&gt;[[Türgi]]
| [[Veles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10307408|Q10307408]]
| ''[[:d:Q10307408|Joaquim Sarmento]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Portugali kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q64774|Penajóia]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q49285330|Lamego]]''
| ''[[:d:Q863692|Resende]]''
| 
|-
| [[:d:Q104918214|Q104918214]]
| ''[[:d:Q104918214|Xaysomphone Phomvihane]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-12-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Laose poliitik
| [[riigiametnik]]
| [[Laos]]
| ''[[:d:Q502997|Hūaphan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112468247|Q112468247]]
| ''[[:d:Q112468247|Alain Ferdière]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-09-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arheoloog|arheoloog]], õpetlane (1943–2026) ♂; member of Cités, Territoires, Environnement et Sociétés; child of Gaston Ferdière
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q188780|Rodez]]''
| ''[[:d:Q478932|Javols]]''
| 
|-
| [[:d:Q11670064|Q11670064]]
| ''[[:d:Q11670064|Toshiko Takagi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-19&lt;br/&gt;1932
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Jaapani romaanikirjanik
| ''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[autor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q9379869|lektor]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q121763|Q121763]]
| ''[[:d:Q121763|Rupert Moser]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Šveits|Šveits]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Šveits]]
| ''[[:d:Q66195|Horn]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1234016|Q1234016]]
| ''[[:d:Q1234016|Petro Lyzanets]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Ukraina|ukrainlane]] keeleteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♂; Honored Scientist of Ukraine
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ukraina]]
| ''[[:d:Q751655|Rodnikivka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1322267|Q1322267]]
| ''[[:d:Q1322267|Tania Verstak]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-11-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Modell|modell]], iludusvõistlusel osaleja (1942–2026) ♀
| [[modell]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18581305|iludusvõistlusel osaleja]]''
| [[Austraalia]]
| [[Tianjin Shi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1353279|Q1353279]]
| ''[[:d:Q1353279|Erich Smodics]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Austria|Austria]] [[Maalikunstnik|maalikunstnik]], [[Skulptor|skulptor]], graafik (1941–2026) ♂
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1925963|graafik]]''
| [[Austria]]
| [[Bregenz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140953716|Q140953716]]
| ''[[:d:Q140953716|Oihane Mateos Oria]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1981–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q319476|Cumaná]]''
| ''[[:d:Q1618296|Ibarra]]''
| 
|-
| [[:d:Q140986911|Q140986911]]
| ''[[:d:Q140986911|Cass Abrahams]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariik]] peakokk (1944–2026) ♀
| ''[[:d:Q3499072|peakokk]]''
| [[Lõuna-Aafrika Vabariik]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141023281|Q141023281]]
| ''[[:d:Q141023281|Amy Lasten]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Teatrinäitleja (†2026) ♀
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''
| 
| [[Aruba]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q141053977|Q141053977]]
| ''[[:d:Q141053977|Keir Howard]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Arst|arst]], anglikaani preester (1934–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3409375|anglikaani preester]]''
| 
| 
| ''[[:d:Q2540624|Waikanae]]''
| 
|-
| [[:d:Q141175000|Q141175000]]
| ''[[:d:Q141175000|David Voverka]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Tšehhi|Tšehhi]] äriinimene (1968–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Tšehhi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q16104963|Q16104963]]
| ''[[:d:Q16104963|Rachel Naomi Remen]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Pediaater|lastearst]] (1938–2026) ♀
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[Pediaater|lastearst]]
| 
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16438827|Q16438827]]
| ''[[:d:Q16438827|Venant Arend]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Luksemburgi laulja
| [[laulja]]
| [[Luksemburg]]
| [[Luxembourg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1745526|Q1745526]]
| ''[[:d:Q1745526|Klaus Osterloh]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Trompetist|trompetist]] (1952–2026) ♂
| [[trompetist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Bremen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2513255|Q2513255]]
| ''[[:d:Q2513255|Vera Borek]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-09-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Austria|Austria]] teatrinäitleja, filminäitleja, [[Näitleja|näitleja]] (1940–2026) ♀; Decoration of Honour in Gold for Services to the State of Vienna; spouse of Helmut Qualtinger
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;[[näitleja]]
| [[Austria]]
| [[Wrocław]]
| [[Viin]]
| 
|-
| [[:d:Q2560914|Q2560914]]
| ''[[:d:Q2560914|Werner Brombach]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Saksamaa|sakslased]] Õllepruulija, äriinimene (1939–2026) ♂; Bavarian Order of Merit, Officer's Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| ''[[:d:Q836904|Õllepruulija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q15980|Erding]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q27662919|Q27662919]]
| ''[[:d:Q27662919|C. J. Binks]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-12-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Austraalia|Austraalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1931–2026) ♂; Medal of the Order of Australia
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Austraalia]]
| 
| ''[[:d:Q705705|Devonport]]''
| 
|-
| [[:d:Q2848207|Q2848207]]
| ''[[:d:Q2848207|André Lévy-Lang]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-11-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] pankur, [[Füüsik|füüsik]], ärijuht (1937–2026) ♂; member of Le Siècle, [[Bilderbergi grupp]]
| ''[[:d:Q806798|pankur]]''&lt;br/&gt;[[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q832136|ärijuht]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Aleksandria]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q363491|Q363491]]
| ''[[:d:Q363491|Adolf Niggemeier]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Saksa Demokraatlik Vabariik]]
| [[Riesa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3851002|Q3851002]]
| ''[[:d:Q3851002|Massimiliano Cencelli]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| [[Rooma]]
| 
|-
| [[:d:Q3938722|Q3938722]]
| ''[[:d:Q3938722|Roberto Costanzo]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-11-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Itaalia poliitik
| [[poliitik]]
| [[Itaalia]]
| ''[[:d:Q55968|San Marco dei Cavoti]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q41500870|Q41500870]]
| ''[[:d:Q41500870|Jorge Messi]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Argentina|Argentina]] football agent (1958–2026) ♂; child of Eusebio Messi, Rosa María Pérez; spouse of Celia Cuccittini
| ''[[:d:Q116764054|football agent]]''
| [[Argentina]]
| ''[[:d:Q52535|Rosario]]''
| ''[[:d:Q52535|Rosario]]''
| 
|-
| [[:d:Q4272699|Q4272699]]
| ''[[:d:Q4272699|Nafisa Kabirovna Ljapina]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Teadlane|teadlane]] (1933–2026) ♀
| [[teadlane]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4320219|Q4320219]]
| ''[[:d:Q4320219|Yaroslava Nikolaeva]]''
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-02-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Venemaa|venelased]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 2005–2026) (1995–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Venemaa]]
| [[Mariupol]]
| [[Odessa]]
| [[Odessa]]
|-
| [[:d:Q55768403|Q55768403]]
| ''[[:d:Q55768403|Bryan Gooch]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Kanada|Kanada]] [[Pianist|pianist]], kirjandusteadlane, [[Õppejõud|õppejõud]] (1937–2026) ♂
| [[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Kanada]]
| [[Vancouver]]
| [[Vancouver]]
| 
|-
| [[:d:Q5771016|Q5771016]]
| ''[[:d:Q5771016|Hiroshi Okuda]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Jaapan|Jaapan]] äriinimene (1932–2026) ♂; Person of the Year, American Chamber of Commerce in Japan
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Jaapan]]
| [[Tsu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6159756|Q6159756]]
| ''[[:d:Q6159756|Phil Parkes]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Suurbritannia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[West Bromwich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6255786|Q6255786]]
| ''[[:d:Q6255786|John Rousmaniere]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-03-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1944–2026) ♂
| [[ajakirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Louisville]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q65007125|Q65007125]]
| ''[[:d:Q65007125|Patrick Netter]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-10-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Arst|arst]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1947–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, Auleegioni ohvitser, Knight of the National Order of Merit, Officer of the National Order of Merit, Commander of the National Order of Merit, Auleegioni komandör
| [[arst]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Épinal]]
| [[Nancy]]
| 
|-
| [[:d:Q736447|Q736447]]
| ''[[:d:Q736447|John Crowley]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| Ameerika Ühendriikide kirjanik
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6625963|romaanikirjanik]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q18844224|ulmekirjanik]]''&lt;br/&gt;[[Tootja|produtsent]]&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Presque Isle]]
| ''[[:d:Q2416502|Conway]]''
| 
|-
| [[:d:Q95106523|Q95106523]]
| ''[[:d:Q95106523|Jana Hádková]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-04-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Tšehhi|Tšehhi]] publitsist, [[Lavastaja|režissöör]], dokumentalist, [[Dramaturg|dramaturg]], film theorist, [[Filmirežissöör|filmirežissöör]], filmiajakirjanik, [[Stsenarist|stsenarist]], television dramaturge, teleprodutsent, [[Õppejõud|õppejõud]] (1952–2026) ♀; member of Česká filmová a televizní akademie
| ''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q11814411|dokumentalist]]''&lt;br/&gt;[[dramaturg]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q17391605|film theorist]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q88214534|filmiajakirjanik]]''&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q125381143|television dramaturge]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Tšehhi]]
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q96352974|Q96352974]]
| ''[[:d:Q96352974|Dominique Libault]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] senior civil servant, Councillor of State, directeur ou directrice de la Sécurité sociale (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q105434600|senior civil servant]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| ''[[:d:Q29234|Saint-Brieuc]]''
| 
|-
| [[:d:Q97119096|Q97119096]]
| ''[[:d:Q97119096|Carlos Adão]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Brasiilia|Brasiilia]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kunstnik|kunstnik]] (1954–2026) ♂; notable work Pichação
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[kunstnik]]
| [[Brasiilia]]
| 
| ''[[:d:Q841231|Taboão da Serra]]''
| 
|-
| [[:d:Q98056140|Q98056140]]
| ''[[:d:Q98056140|Horst Schöttler]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-08
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Sõjaväelane|sõjaväelane]], [[Kolonel|kolonel]], [[Geograaf|geograaf]] (1941–2026) ♂
| [[sõjaväelane]]&lt;br/&gt;[[kolonel]]&lt;br/&gt;[[geograaf]]
| [[Saksamaa]]
| [[München]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1044269|Q1044269]]
| ''[[:d:Q1044269|Carola von Braun]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-09-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Nakuru]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q112681325|Q112681325]]
| ''[[:d:Q112681325|Joan P. Mencher]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-01-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] antropoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1930–2026) ♀; Guggenheim Fellowship; spouse of Franklin Southworth
| ''[[:d:Q4773904|antropoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q113833012|Q113833012]]
| ''[[:d:Q113833012|Wimal Dissanayake]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Sri Lanka|Sri Lanka]] filmikriitik, kirjanduskriitik, õpetlane, [[Kirjanik|kirjanik]] (1939–2026) ♂
| ''[[:d:Q4220892|filmikriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4263842|kirjanduskriitik]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Sri Lanka]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q116936872|Q116936872]]
| ''[[:d:Q116936872|Saimoni Vunilagi]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Fidži|Fidži]] rugby union player (2000–2026) ♂
| ''[[:d:Q14089670|rugby union player]]''
| [[Fidži]]
| [[Fidži]]
| [[Fukuoka]]
| 
|-
| [[:d:Q117827281|Q117827281]]
| ''[[:d:Q117827281|Clinton Bird]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-11-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] urban designer (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q84308440|urban designer]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| [[Auckland]]
| 
|-
| [[:d:Q11933579|Q11933579]]
| ''[[:d:Q11933579|Lluís Bonet i Armengol]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Preester|preester]] (1931–2026) ♂; child of Lluís Bonet i Garí
| [[preester]]
| [[Hispaania]]
| [[Barcelona]]
| [[Kataloonia]]
| 
|-
| [[:d:Q11959504|Q11959504]]
| ''[[:d:Q11959504|Atle McAdam]]''
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-06-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Norra kergejõustiklane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Norra]]
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q45303406|Nordre Follo]]''
| ''[[:d:Q12011973|Oslo's Eastern Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q12006611|Q12006611]]
| ''[[:d:Q12006611|Tom Adolfsen]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-09-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Norra|norralased]] ärijuht (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q2961975|ärijuht]]''
| [[Norra]]
| 
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q10359282|Nordstrand Church]]''
|-
| [[:d:Q120736665|Q120736665]]
| ''[[:d:Q120736665|Bill Armstrong]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-06-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Muusikaprodutsent|muusikaprodutsent]] (1929–2026) ♂; Member of the Order of Australia
| [[muusikaprodutsent]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q123479121|Q123479121]]
| ''[[:d:Q123479121|Dirk Krüger]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Saksamaa|sakslased]] kirjandusteadlane, [[Õpetaja|õpetaja]], [[Filoloog|filoloog]] (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q17167049|kirjandusteadlane]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]&lt;br/&gt;[[filoloog]]
| [[Saksamaa]]
| [[Oldenburg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q123786078|Q123786078]]
| ''[[:d:Q123786078|Fabien Clauw]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Kirjanik|kirjanik]], [[Purjetaja|purjetaja]] (†2026) ♂; prix Marine Bravo Zulu - livre
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[purjetaja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q130542813|Q130542813]]
| ''[[:d:Q130542813|Violet Hensley]]''
| data-sort-value=&quot;1916&quot; | 1916-10-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Muusik|muusik]], keelpillimeister (1916–2026) ♀
| [[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q762707|keelpillimeister]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q79357|Mount Ida]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q135229735|Q135229735]]
| ''[[:d:Q135229735|Ute Zehlen]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Teatrinäitleja, filminäitleja (1943–2026) ♀
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140933448|Q140933448]]
| ''[[:d:Q140933448|Cak Sholeh]]''
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-11-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Advokaat|advokaat]], advokaat (1975–2026) ♂
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q380075|advokaat]]''
| 
| ''[[:d:Q11129|Sidoarjo]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140934345|Q140934345]]
| ''[[:d:Q140934345|Armando Teixeira da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Portugal|Portugal]] ametiühingutegelane, [[Poliitik|poliitik]], member of the Assembly of the Republic, Secretary of State for Social Security (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q15627169|ametiühingutegelane]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Portugal]]
| ''[[:d:Q33707919|Porto]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140937037|Q140937037]]
| ''[[:d:Q140937037|Albino Azevedo Soares]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Portugal|Portugal]] [[Poliitik|poliitik]] (1951–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Portugal]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140943578|Q140943578]]
| ''[[:d:Q140943578|Badru Kasirye]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Uganda|Uganda]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], produtsent (†2026) ♂
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q47541952|produtsent]]''
| [[Uganda]]
| 
| ''[[:d:Q139189689|Namulanda]]''
| 
|-
| [[:d:Q140965448|Q140965448]]
| ''[[:d:Q140965448|Ángel Alonso Tomás]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-01-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Stsenarist|stsenarist]], film or television director, Director de La Villarroel (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[stsenarist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6102247|film or television director]]''
| 
| ''[[:d:Q1651226|Carenas]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140967460|Q140967460]]
| ''[[:d:Q140967460|Sara Georgeson]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Uus-Meremaa|Uus-Meremaa]] aktivist (1962–2026) ♀; Member of the New Zealand Order of Merit
| ''[[:d:Q15253558|aktivist]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| ''[[:d:Q30281259|Palmerston North Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q141005756|Q141005756]]
| ''[[:d:Q141005756|Ervin Egon Kis]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Ungari|Ungari]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], documentary filmmaker, [[Ettevõtja|ettevõtja]] (1965–2026) ♂; notable work BinX, E-Commerce Alliance Public Association, Számlázz.hu
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1235146|documentary filmmaker]]''&lt;br/&gt;[[ettevõtja]]
| [[Ungari]]
| 
| [[Budapest]]
| 
|-
| [[:d:Q141028446|Q141028446]]
| ''[[:d:Q141028446|Roger Pegrum]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Austraalia|austraalia]] [[Arhitekt|arhitekt]] (1938–2026) ♂; Canberra Medallion
| [[arhitekt]]
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Austraalia]]
| [[Johor Bahru]]
| [[Canberra]]
| 
|-
| [[:d:Q141104798|Q141104798]]
| ''[[:d:Q141104798|Hans-Georg Wallentinus]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Rootsi|rootslased]] ökoloog (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q15839134|ökoloog]]''
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q15429565|Q15429565]]
| ''[[:d:Q15429565|Theodor Hanf]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Sotsioloog|sotsioloog]], politoloog, [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Düsseldorf]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16104520|Q16104520]]
| ''[[:d:Q16104520|Matsushige Ono]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q824009|Sayama]]''
| ''[[:d:Q824009|Sayama]]''
| 
|-
| [[:d:Q1717780|Q1717780]]
| ''[[:d:Q1717780|Jürgen Täuber]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Saksamaa jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Erlangen]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18196330|Q18196330]]
| ''[[:d:Q18196330|Miguel Ubaldo Ignomiriello]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-06-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Argentina|Argentina]] [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]], [[Füsioterapeut|füsioterapeut]] (1927–2026) ♂
| [[jalgpallitreener]]&lt;br/&gt;[[füsioterapeut]]
| [[Argentina]]
| [[La Plata]]
| [[La Plata]]
| 
|-
| [[:d:Q1978116|Q1978116]]
| ''[[:d:Q1978116|Lucienne Stassaert]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Belgia luuletaja
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Belgia]]
| [[Antwerpen]]
| [[Antwerpen]]
| 
|-
| [[:d:Q19886296|Q19886296]]
| ''[[:d:Q19886296|Криони Николай Константинович]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Person, [[Rektor|rektor]] (1953–2026) ♂; Honoured Worker of Higher Professional Education of the Russian Federation
| 
| 
| [[Ufa]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q20451728|Q20451728]]
| ''[[:d:Q20451728|Eusoff Chin]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Kohtunik|kohtunik]], [[Advokaat|advokaat]], chief justice (1936–2026) ♂; Grand Commander of the Order of Loyalty to the Crown of Malaysia
| [[kohtunik]]&lt;br/&gt;[[advokaat]]
| [[Malaisia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q20971264|Q20971264]]
| ''[[:d:Q20971264|Alphonse Vandenrydt]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-04-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Belgia sportlane
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Belgia]]
| [[Ixelles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q21101730|Q21101730]]
| ''[[:d:Q21101730|Boris Konunov]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-05-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] [[Filmirežissöör|filmirežissöör]] (1947–2026) ♂; медали Молдавии
| [[filmirežissöör]]
| [[Venemaa]]
| [[Taškent]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q22007701|Q22007701]]
| ''[[:d:Q22007701|Balendu Prakash]]''
| data-sort-value=&quot;1959&quot; | 1959-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Kirjanik|kirjanik]], Ayurveda practitioner (1959–2026) ♂; Padma Shri in Medicine
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q110898124|Ayurveda practitioner]]''
| 
| ''[[:d:Q18127951|Meerut Vidhan Sabha constituency]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q22104388|Q22104388]]
| ''[[:d:Q22104388|Anthony Harris]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Uus-Meremaa entomoloog
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''
| [[Uus-Meremaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q23062941|Q23062941]]
| ''[[:d:Q23062941|Wilhelm Dütz]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Saksamaa ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q16018|Steinfurt]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3035167|Q3035167]]
| ''[[:d:Q3035167|Dominique Frot]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]] (fl. 1975–2026) (1962–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Rochefort (Charente-Maritime)|Rochefort]]
| ''[[:d:Q3145241|Tenon Hospital]]''
| [[Père-Lachaise'i kalmistu]]
|-
| [[:d:Q3098335|Q3098335]]
| ''[[:d:Q3098335|Keiko Kishi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Jaapan|Jaapan]] [[Näitleja|näitleja]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1932–2026) ♀; [[Tõusva Päikese orden]], Kinuyo Tanaka Award, Blue Ribbon Awards for Best Actress, Mainichi Film Award for Best Actress; spouse of Yves Ciampi
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Jaapan]]
| [[Yokohama]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q4794802|Q4794802]]
| ''[[:d:Q4794802|Patricia Baird]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Bioloog|bioloog]], [[Geneetik|geneetik]] (1939–2026) ♀; Officer of the Order of Canada, Fellow of the Royal Society of Canada; member of [[Kanada Kuninglik Selts]]
| [[bioloog]]&lt;br/&gt;[[geneetik]]
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1757473|Lytham St Annes]]''
| [[Vancouver]]
| 
|-
| [[:d:Q4842199|Q4842199]]
| ''[[:d:Q4842199|Bah Oumarou Sanda]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Kamerun|Kamerun]] [[Diplomaat|diplomaat]], [[Magistraat|magistraat]], Member of the Constitutional Council of Cameroon, ambassador of Cameroon to Chad (1940–2026) ♂
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[magistraat]]
| [[Kamerun]]
| ''[[:d:Q157915|Garoua]]''
| [[Yaoundé]]
| 
|-
| [[:d:Q5079090|Q5079090]]
| ''[[:d:Q5079090|Charles Hollis Jones]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Disainer|disainer]] (1945–2026) ♂
| [[disainer]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Bloomington (Indiana)|Bloomington]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q5097389|Q5097389]]
| ''[[:d:Q5097389|Chikara Sakaguchi]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Jaapani poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[arst]]
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q5640654|Hakusan]]''
| [[Takamatsu]]
| 
|-
| [[:d:Q5737464|Q5737464]]
| ''[[:d:Q5737464|Lars Ragnar Forssberg]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| Rootsi ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]
| [[Rootsi]]
| [[Hudiksvall]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75627232|Q75627232]]
| ''[[:d:Q75627232|Michel Dejeneffe]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-07
| [[Belgia|Belgia]] ventriloquist (1948–2026) ♂; notable work Tatayet
| ''[[:d:Q15618890|ventriloquist]]''
| [[Belgia]]
| [[Namur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q10289118|Q10289118]]
| ''[[:d:Q10289118|Geraldo da Silva]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Brasiilia jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Brasiilia]]
| ''[[:d:Q1750446|Álvares Machado]]''
| [[São Paulo]]
| 
|-
| [[:d:Q1042930|Q1042930]]
| ''[[:d:Q1042930|Carlos Garfias Merlos]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-01-01
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Mehhiko|Mehhiko]] katoliku preester, Catholic bishop, bishop of Ciudad Altamirano, Bishop of the Roman Catholic Diocese of Netzahualcóyotl, archbishop of Morelia, Roman Catholic Archbishop of Acapulco (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''
| [[Mehhiko]]
| ''[[:d:Q6154758|Túxpam de Rodríguez Cano]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q106637432|Q106637432]]
| ''[[:d:Q106637432|Heinz Raatzsch]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-03-02&lt;br/&gt;1934
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Uroloog (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q17345122|uroloog]]''
| 
| [[Leipzig]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q109587954|Q109587954]]
| ''[[:d:Q109587954|Rashid al-Rajih]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] [[Professor|professor]], keeleteadlane, [[Kirjanik|kirjanik]], Member of the Consultative Assembly of Saudi Arabia (1944–2026) ♂
| [[professor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Saudi Araabia]]
| ''[[:d:Q7856500|Turubah]]''
| [[Meka]]
| ''[[:d:Q4703442|Al Adl cemetery]]''
|-
| [[:d:Q125493124|Q125493124]]
| ''[[:d:Q125493124|محمد بن صالح البليهشي]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Saudi Araabia|Saudi Araabia]] literaat, [[Ajaloolane|ajaloolane]], [[Professor|professor]] (1945–2026) ♂
| ''[[:d:Q6673651|literaat]]''&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Saudi Araabia]]
| ''[[:d:Q4704335|Al Madiq, Al Madinah]]''
| 
| ''[[:d:Q154204|Al-Baqi']]''
|-
| [[:d:Q13815925|Q13815925]]
| ''[[:d:Q13815925|Marjolein Sligte]]''
| data-sort-value=&quot;1954&quot; | 1954-10-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1403811|Q1403811]]
| ''[[:d:Q1403811|Felix Semmelroth]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Saksamaa ülikooli õppejõud
| [[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Kassel]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140927344|Q140927344]]
| ''[[:d:Q140927344|José Breijo]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-06-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Uruguay|Uruguay]]-[[Venezuela|venezuela]] Hotellide juhid, äriinimene (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q1631120|Hotellide juhid]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Uruguay]]&lt;br/&gt;[[Venezuela]]
| [[Montevideo]]
| [[Caracas]]
| 
|-
| [[:d:Q141100632|Q141100632]]
| ''[[:d:Q141100632|Rudolf Hajóssy]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-11-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Person (1941–2026)
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q141127873|Q141127873]]
| ''[[:d:Q141127873|عبد الرزاق العزاوي]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Iraagi Kuningriik|Iraagi Kuningriik]]-[[Iraagi Vabariik (1958–1968)|iraagi vabariik (1958–1968)]] [[Helilooja|helilooja]] (1942–2026) ♂
| [[helilooja]]
| [[Iraagi Kuningriik]]&lt;br/&gt;[[Iraagi Vabariik (1958–1968)]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1511689|Q1511689]]
| ''[[:d:Q1511689|Gerhard Hacker]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Raamatukoguhoidja|raamatukoguhoidja]], [[Professor|professor]] (1963–2026) ♂
| [[raamatukoguhoidja]]&lt;br/&gt;[[professor]]
| [[Saksamaa]]
| [[Karlsruhe]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q15137329|Q15137329]]
| ''[[:d:Q15137329|Daniel Sivan]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Iisrael|Iisrael]] leksikograaf, keeleteadlane, ancient Near Eastern scholar, [[Õppejõud|õppejõud]], semitologist, [[Laulja|laulja]], [[Kitarrist|kitarrist]], [[Muusik|muusik]], raadiosaatejuht (1949–2026) ♂
| ''[[:d:Q14972848|leksikograaf]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q110042402|ancient Near Eastern scholar]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q19361455|semitologist]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Iisrael]]
| [[Casablanca]]
| [[Tel Aviv]]
| 
|-
| [[:d:Q16039625|Q16039625]]
| ''[[:d:Q16039625|Christian Bernard]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] näituse kuraator, kunstikriitik, [[Kuraator|kuraator]], muuseumidirektor (1950–2026) ♂; Knight of the National Order of Merit, Grand prix de poésie de l'Académie française
| ''[[:d:Q780596|näituse kuraator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4164507|kunstikriitik]]''&lt;br/&gt;[[kuraator]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Strasbourg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16129985|Q16129985]]
| ''[[:d:Q16129985|Yuval Goren]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1956–2026) ♂
| [[arheoloog]]
| [[Iisrael]]
| [[Petaẖ-Tikva]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16243148|Q16243148]]
| ''[[:d:Q16243148|Tomás Parra]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Mehhiko maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]&lt;br/&gt;[[kuraator]]&lt;br/&gt;[[skulptor]]
| [[Mehhiko]]
| [[México]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16337303|Q16337303]]
| ''[[:d:Q16337303|Cruz-Filipe]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-02-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Portugali maalikunstnik
| [[maalikunstnik]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q16408116|Q16408116]]
| [[Kuulo Kalamees]]
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-04-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Eesti mükoloog
| ''[[:d:Q2487799|mükoloog]]''&lt;br/&gt;[[botaanik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[bioloog]]
| [[Eesti]]
| [[Tartu]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17277680|Q17277680]]
| ''[[:d:Q17277680|Whitney Chadwick]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajaloolane|ajaloolane]], kunstiajaloolane, [[Autor|autor]] (1943–2026) ♀; Women's Caucus for Art Lifetime Achievement Award; spouse of Robert Bechtle; notable work Women, Art, and Society, Women, Art, and Society (World of Art, 1997), Women, Art, and Society, Women, Art, and Society, Women, Art, and Society, Women, Art, and Society (World of Art, 2020)
| [[ajaloolane]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[autor]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| [[Berkeley]]
| 
|-
| [[:d:Q18015328|Q18015328]]
| ''[[:d:Q18015328|Aleksandr Lisin]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-10-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Kasahstan|kasahstan]] jalgpallur (1971–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Kasahstan]]
| [[Astana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q18341242|Q18341242]]
| ''[[:d:Q18341242|Zuca Sardan]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-08-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Brasiilia luuletaja
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[arhitekt]]
| [[Brasiilia]]
| [[Rio de Janeiro]]
| [[Hamburg]]
| 
|-
| [[:d:Q18917033|Q18917033]]
| ''[[:d:Q18917033|Marion van Dorssen]]''
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-02-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] judoka (1968–2026) ♀
| ''[[:d:Q6665249|judoka]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q10081|Terneuzen]]''
| [[Gent]]
| 
|-
| [[:d:Q2440048|Q2440048]]
| ''[[:d:Q2440048|Tom Rockmore]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Ameerika Ühendriikide filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2550621|Q2550621]]
| ''[[:d:Q2550621|Tony Scott]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-10-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] [[Laulja|laulja]], räppar (fl. 1988–2016) (1971–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2252262|räppar]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Paramaribo]]
| ''[[:d:Q9974|Weesp]]''
| 
|-
| [[:d:Q25857878|Q25857878]]
| ''[[:d:Q25857878|Florian Kolfhaus]]''
| data-sort-value=&quot;1974&quot; | 1974
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Diplomaat|diplomaat]] (1974–2026) ♂
| [[diplomaat]]
| 
| [[Straubing]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q27063583|Q27063583]]
| ''[[:d:Q27063583|Hermann Gericke]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Šveitsi ujuja
| ''[[:d:Q10843402|ujuja]]''&lt;br/&gt;[[insener]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Šveits]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q28973905|Q28973905]]
| ''[[:d:Q28973905|Francisco de Carvalho Guerra]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-10-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Portugal|Portugal]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1932–2026) ♂; Grand Cross of the Military Order of Christ
| [[õppejõud]]
| [[Portugal]]
| [[Braga]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2941867|Q2941867]]
| ''[[:d:Q2941867|Catherine Dasté]]''
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Näitleja|näitleja]] (1929–2026) ♀; spouse of Graeme Allwright
| [[näitleja]]
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q16121|Beaune]]''
| ''[[:d:Q193877|Ivry-sur-Seine]]''
| 
|-
| [[:d:Q29913369|Q29913369]]
| ''[[:d:Q29913369|Flo Anthony]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Ajakirjanik|ajakirjanik]], [[Kirjanik|kirjanik]], kolumnist (1952–2026) ♀
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1086863|kolumnist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Ann Arbor]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3053270|Q3053270]]
| ''[[:d:Q3053270|Hans Beijer]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| [[Amsterdam]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3113355|Q3113355]]
| ''[[:d:Q3113355|Kapiliele Faupala]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] person (1940–2026) ♂
| 
| [[Prantsusmaa]]
| ''[[:d:Q3607019|Ahoa]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3770903|Q3770903]]
| ''[[:d:Q3770903|Giuseppe Marchioro]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Itaalia|Itaalia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Itaalia]]
| [[Milano]]
| ''[[:d:Q6662|Cesena]]''
| 
|-
| [[:d:Q42017872|Q42017872]]
| ''[[:d:Q42017872|Shimon Shelah]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-03-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Iisraeli korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Iisrael]]&lt;br/&gt;[[Poola]]
| [[Vilnius]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q55693702|Q55693702]]
| ''[[:d:Q55693702|Manuel Martín Bueno]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Arheoloog|arheoloog]], [[Ajaloolane|ajaloolane]], professor (1946–2026) ♂
| [[arheoloog]]&lt;br/&gt;[[ajaloolane]]
| [[Hispaania]]
| [[Zaragoza]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q559529|Q559529]]
| ''[[:d:Q559529|Francesco Guccini]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Itaalia|Itaalia]] [[Kirjanik|kirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], laulja-laulukirjutaja, salvestusmuusik, [[Muusik|muusik]], Liedermacher, comics writer, Italian teacher (fl. 1960–2026) (1940–2026) ♂; Itaalia Vabariigi teeneteordeni ohvitser, Premio Selezione Campiello
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q55960555|salvestusmuusik]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q956365|Liedermacher]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11892507|comics writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q101444561|Italian teacher]]''
| [[Itaalia]]
| [[Modena]]
| ''[[:d:Q102725|Sambuca Pistoiese]]''
| 
|-
| [[:d:Q6774534|Q6774534]]
| ''[[:d:Q6774534|Martha Rivers Ingram]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-08-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] äriinimene (1935–2026) ♀; spouse of E. Bronson Ingram II
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Charleston (Lõuna-Carolina)|Charleston]]
| [[Nashville]]
| 
|-
| [[:d:Q6790758|Q6790758]]
| ''[[:d:Q6790758|Matthew Jukes]]''
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-09-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Suurbritannia ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q781111|Q781111]]
| ''[[:d:Q781111|Austin Liato]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Sambia poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[minister]]
| [[Sambia]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q82302|Q82302]]
| ''[[:d:Q82302|Peter Faber]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-10-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Hollandi näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q21280562|radio drama actor]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q503422|Schwarzenbach an der Saale]]''
| [[Amsterdam]]
| 
|-
| [[:d:Q8964171|Q8964171]]
| ''[[:d:Q8964171|Charles Kao]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-04-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Taiwan|Taiwan]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1936–2026) ♂; member of Committee of 100
| [[majandusteadlane]]
| [[Taiwan]]
| ''[[:d:Q10906766|Nan-ching]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q941789|Q941789]]
| ''[[:d:Q941789|Manuel Martín Piñera]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-06-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| Hispaania jalgrattur
| ''[[:d:Q2309784|jalgrattasportlane]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q593831|Cabezón de la Sal]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95229924|Q95229924]]
| ''[[:d:Q95229924|Hermann Hofer]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-06
| [[Šveits|Šveits]] romanist, [[Kirjanik|kirjanik]], [[Tõlkija|tõlkija]] (1938–2026) ♂; Auleegioni ordeni kavaler, [[Ordre des Palmes académiques]], [[Auliige|auliige]]
| ''[[:d:Q2504617|romanist]]''&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Šveits]]
| [[Bern]]
| [[Marburg]]
| 
|-
| [[:d:Q101517|Q101517]]
| ''[[:d:Q101517|Manfred Rühl]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-12-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Õppejõud|õppejõud]] (1933–2026) ♂
| [[õppejõud]]
| [[Saksamaa]]
| [[Nürnberg]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q110184560|Q110184560]]
| ''[[:d:Q110184560|Bae In-gyu]]''
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-04-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Lõuna-Korea|Lõuna-Korea]] [[Juutuuber]] (1990–2026) ♂; spouse of Song Si-in
| [[Juutuuber]]
| [[Lõuna-Korea]]
| [[Gyeonggi provints|Kyŏnggi provints]]&lt;br/&gt;[[Ansan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q113611473|Q113611473]]
| ''[[:d:Q113611473|Галиәхмәт Шаһи]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Venemaa|venelased]] [[Luuletaja|luuletaja]], [[Õpetaja|õpetaja]] (1949–2026) ♂
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Venemaa]]
| ''[[:d:Q18807359|Şura]]''
| [[Naberežnõje Tšelnõ]]
| 
|-
| [[:d:Q11536055|Q11536055]]
| ''[[:d:Q11536055|Yoshinari Kurita]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-10-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Jaapan|Jaapan]] raadiosaatejuht (1938–2026) ♂
| ''[[:d:Q2722764|raadiosaatejuht]]''
| [[Jaapan]]
| [[Akita prefektuur]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q118383936|Q118383936]]
| ''[[:d:Q118383936|Георгій Дарбуашвілі]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Valgevene|Valgevene]] person (1961–2026) ♂
| 
| [[Valgevene]]
| ''[[:d:Q4326987|Nogir]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q11967148|Q11967148]]
| ''[[:d:Q11967148|Elisabeth Lønnå]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Norra ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| [[Norra]]
| 
| 
| ''[[:d:Q19386151|Vestre Fredrikstad gravlund]]''
|-
| [[:d:Q1210538|Q1210538]]
| ''[[:d:Q1210538|Didier Decoin]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-03-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Prantsusmaa kirjanik
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[proosakirjanik]]&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kriitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q73306227|television writer]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q69423232|filmistsenarist]]''&lt;br/&gt;[[filmirežissöör]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2059704|telelavastaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Boulogne-Billancourt]]
| ''[[:d:Q128466|Villejuif]]''
| 
|-
| [[:d:Q12278708|Q12278708]]
| ''[[:d:Q12278708|Dimitar Shumnaliev]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Bulgaaria ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''
| [[Bulgaaria]]
| [[Sofia]]
| [[Sofia]]
| 
|-
| [[:d:Q1298871|Q1298871]]
| ''[[:d:Q1298871|Egon Rusch]]''
| data-sort-value=&quot;1928&quot; | 1928-09-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Austria|Austria]] poksija (1928–2026) ♂
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Austria]]
| [[Hörbranz]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q133861473|Q133861473]]
| ''[[:d:Q133861473|Tope Osoba]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-12-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Nigeeria|Nigeeria]] [[Näitleja|näitleja]] (1985–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Nigeeria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q134081215|Q134081215]]
| ''[[:d:Q134081215|Teimuraz Toronjadze]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Gruusia NSV|Gruusia NSV]]-[[Gruusia|gruusia]] [[Matemaatik|matemaatik]], haridustöötaja (1949–2026) ♂
| [[matemaatik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q974144|haridustöötaja]]''
| [[Gruusia NSV]]&lt;br/&gt;[[Gruusia]]
| [[Thbilisi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q135418388|Q135418388]]
| ''[[:d:Q135418388|Raúl Paredes]]''
| data-sort-value=&quot;1966&quot; | 1966
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Jalgpallur (1966–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q135934925|Q135934925]]
| ''[[:d:Q135934925|David Owori]]''
| data-sort-value=&quot;1998&quot; | 1998-09-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Uganda|Uganda]] jalgpallur (1998–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Uganda]]
| ''[[:d:Q1207825|Tororo]]''
| ''[[:d:Q6739552|Makindye Division]]''
| 
|-
| [[:d:Q138636111|Q138636111]]
| ''[[:d:Q138636111|Oleksii Yukov]]''
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-09-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Ukraina|ukrainlane]] [[Arheoloog|arheoloog]] (1985–2026) ♂
| [[arheoloog]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Ukraina]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q139741325|Q139741325]]
| ''[[:d:Q139741325|Hugh O'Flaherty]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Person (1937–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140193543|Q140193543]]
| ''[[:d:Q140193543|Sydney Towle]]''
| data-sort-value=&quot;1999&quot; | 1999-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] Internet celebrity (1999–2026) ♀
| ''[[:d:Q2045208|Internet celebrity]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q54134|Newburyport]]''
| ''[[:d:Q390551|United States National Institutes of Health]]''
| 
|-
| [[:d:Q141000613|Q141000613]]
| ''[[:d:Q141000613|Román Ramos]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-10-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Dominikaani Vabariik|Dominikaani Vabariik]] äriinimene (1941–2026) ♂
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Dominikaani Vabariik]]
| [[Hispaania]]
| [[Santo Domingo]]
| 
|-
| [[:d:Q141174792|Q141174792]]
| ''[[:d:Q141174792|Clara Sattler]]''
| data-sort-value=&quot;1963&quot; | 1963-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Person (1963–2026) ♀
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1584608|Q1584608]]
| ''[[:d:Q1584608|Harald Leitherer]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-04-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Schweinfurt]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16090530|Q16090530]]
| ''[[:d:Q16090530|Jean Lodge]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1927–2026) ♀; child of George Lodge; spouse of Alfred Shaughnessy
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Kingston upon Hull]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16145720|Q16145720]]
| ''[[:d:Q16145720|Luis Alonso Poncela]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-02-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Hispaania jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| [[Zamora]]
| [[Castellón de la Plana]]
| 
|-
| [[:d:Q16436614|Q16436614]]
| ''[[:d:Q16436614|Ardak Amirkulov]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Kasahstani filmirežissöör
| [[filmirežissöör]]
| 
| ''[[:d:Q2422636|Talas District]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q16514997|Q16514997]]
| ''[[:d:Q16514997|Վալերի Ուտկին]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] [[Diplomaat|diplomaat]] (1955–2026) ♂; [[Sõpruse orden]]
| [[diplomaat]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q1733528|Q1733528]]
| ''[[:d:Q1733528|Karl Zimmermann]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kapten]] (2000–2026) ♂; Cross of the Order of Merit of the Federal Republic of Germany
| [[Kapten]]
| [[Saksamaa]]
| [[Mannheim]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1969926|Q1969926]]
| ''[[:d:Q1969926|Ravi Batra]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], [[Kirjanik|kirjanik]] (1943–2026) ♂; [[Ig Nobeli auhind]]
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q185453|Multan]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2133939|Q2133939]]
| ''[[:d:Q2133939|Ray Reinhardt]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-03-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Ameerika Ühendriikide näitleja
| ''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q24565749|Q24565749]]
| ''[[:d:Q24565749|Laurence E. Nyquist]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Füüsik|füüsik]], planetary scientist (1939–2026) ♂
| [[füüsik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16742203|planetary scientist]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q26215002|Q26215002]]
| ''[[:d:Q26215002|Gloria Carlin]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1942–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q1015874|Sherman Oaks]]''
| 
|-
| [[:d:Q2766387|Q2766387]]
| ''[[:d:Q2766387|Wilhelmina Lust]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Madalmaade Kuningriik|Madalmaade Kuningriik]] kaugushüppaja, tõkkejooksja, sprinter (1932–2026) ♀
| ''[[:d:Q13381428|kaugushüppaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4009406|sprinter]]''
| [[Madalmaade Kuningriik]]
| ''[[:d:Q211260|Zaandam]]''
| [[Cairns]]
| 
|-
| [[:d:Q28713906|Q28713906]]
| ''[[:d:Q28713906|Ali Qaemi Amiri]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Iraan|Iraan]] [[Poliitik|poliitik]], Member of the Islamic Consultative Assembly (1937–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Iraan]]
| ''[[:d:Q5719619|Amir Kola, Babol Kenar]]''
| ''[[:d:Q5719619|Amir Kola, Babol Kenar]]''
| 
|-
| [[:d:Q30107479|Q30107479]]
| ''[[:d:Q30107479|Umashankar Singh]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-01-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q2718120|Rasra]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3013718|Q3013718]]
| ''[[:d:Q3013718|Daniel Bernard]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-02-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] äriinimene, president of the steering committee, esimees (1946–2026) ♂; member of HEC Alumni
| ''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q3696389|Q3696389]]
| ''[[:d:Q3696389|Cozell McQueen]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-01-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Ameerika Ühendriikide korvpallur
| ''[[:d:Q3665646|korvpallur]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Pariis]]
| [[Raleigh]]
| 
|-
| [[:d:Q4178147|Q4178147]]
| ''[[:d:Q4178147|Rustem Zhantiev]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-10-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] entomoloog (1937–2026) ♂; [[NSV Liidu riiklik preemia]], [[Tööveterani medal]], Medal &quot;In Commemoration of the 850th Anniversary of Moscow&quot;, Honoured Higher education employee of the Russian Federation
| ''[[:d:Q3055126|entomoloog]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Jalta]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q44198072|Q44198072]]
| ''[[:d:Q44198072|Jack Mortland]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-01-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] kergejõustiklane (1935–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q47069614|Q47069614]]
| ''[[:d:Q47069614|Tristam Nada]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-08-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] [[Laulja|laulja]], [[Maalikunstnik|maalikunstnik]] (1958–2026) ♂
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[maalikunstnik]]
| [[Prantsusmaa]]
| [[Pariis]]
| [[Pau]]
| 
|-
| [[:d:Q4894594|Q4894594]]
| ''[[:d:Q4894594|Bernt H. Lund]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Norra diplomaat
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16323111|patsifist]]''
| [[Norra]]
| ''[[:d:Q3357343|Aker]]''
| [[Oslo]]
| ''[[:d:Q1413698|Vestre kalmistu]]''
|-
| [[:d:Q5665442|Q5665442]]
| ''[[:d:Q5665442|Alejandro Royo-Villanova]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Poliitik|poliitik]], [[Jurist|jurist]], äriinimene, member of the Senate of Spain, Member of the Congress of Deputies, chairperson of the executive board (1941–2026) ♂; Grand Cross of the Order of Isabella the Catholic; member of Grupo Tácito; child of Segismundo Royo-Villanova y Fernández-Cavada
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[jurist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Hispaania]]
| [[Madrid]]
| [[Cartagena (Hispaania)|Cartagena]]
| 
|-
| [[:d:Q60048213|Q60048213]]
| ''[[:d:Q60048213|Oladele Awobuluyi]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Keeleteadlane (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q14467526|keeleteadlane]]''
| 
| ''[[:d:Q4701507|Akoko North-West]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6063786|Q6063786]]
| ''[[:d:Q6063786|Bilgesu Erenus]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Türgi stsenarist
| [[stsenarist]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;[[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]
| [[Türgi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q61117012|Q61117012]]
| ''[[:d:Q61117012|Kamarool Haji Yusoff]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-04-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Malaisia|Malaisia]] [[Näitleja|näitleja]] (1958–2026) ♂
| [[näitleja]]
| [[Malaisia]]
| ''[[:d:Q7108638|Tanah Merah]]''&lt;br/&gt;[[Kelantani osariik]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q6243981|Q6243981]]
| ''[[:d:Q6243981|John Langeloth Loeb, Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Ameerika Ühendriikide diplomaat
| [[diplomaat]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q43845|äriinimene]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Manhattan]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q63241216|Q63241216]]
| ''[[:d:Q63241216|Bernd Zymek]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-06-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Saksamaa|sakslased]] [[Kasvatusteadlane|pedagoog]] (1944–2026) ♂
| [[Kasvatusteadlane|pedagoog]]
| [[Saksamaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6388172|Q6388172]]
| ''[[:d:Q6388172|Ken Mitchell]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Kanada kirjanik
| [[luuletaja]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q1019496|Moose Jaw]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6789059|Q6789059]]
| ''[[:d:Q6789059|Matt McQuillan]]''
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-06-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] golfimängija (1981–2026) ♂
| ''[[:d:Q11303721|golfimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q202973|Kingston]]''
| ''[[:d:Q202973|Kingston]]''
| 
|-
| [[:d:Q7496980|Q7496980]]
| ''[[:d:Q7496980|Shimon Charnuha]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Iisraeli jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Iisrael]]
| [[Jeruusalemm]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q75340457|Q75340457]]
| ''[[:d:Q75340457|Carole Jennifer Andrée Whitehead]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Person (1948–2026) ♀; child of Norman Stanley Whitehead; spouse of Malcolm Forbes, 23rd Lord Forbes
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7693944|Q7693944]]
| ''[[:d:Q7693944|Tedde Moore]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-04-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Kanada|Kanada]] [[Näitleja|näitleja]] (1947–2026) ♀
| [[näitleja]]
| [[Kanada]]
| [[Toronto]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7931696|Q7931696]]
| ''[[:d:Q7931696|Vincent Browne]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Iirimaa skulptor
| [[skulptor]]
| [[Iirimaa]]
| [[Dublin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q8073676|Q8073676]]
| [[Zoltán Melis]]
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Ungari sõudja
| [[sõudja]]
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9183809|Q9183809]]
| ''[[:d:Q9183809|Peter Lai]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-05-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| [[Briti Hongkong|Briti Hongkong]]-[[Hiina|hiina]] filminäitleja, laulusõnade kirjutaja, telesarjanäitleja (fl. 1970–2026) (1950–2026) ♂
| ''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Briti Hongkong]]&lt;br/&gt;[[Hiina]]
| [[Briti Hongkong]]
| ''[[:d:Q3971859|Princess Margaret Hospital]]''
| 
|-
| [[:d:Q9376749|Q9376749]]
| ''[[:d:Q9376749|Wojciech Ostrowski]]''
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-01-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Poola majandusteadlane
| [[majandusteadlane]]&lt;br/&gt;[[ametnik]]&lt;br/&gt;[[diplomaat]]&lt;br/&gt;[[dissident]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| [[Powązki kalmistu]]
|-
| [[:d:Q97933258|Q97933258]]
| ''[[:d:Q97933258|Rick Galbos]]''
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-07-21
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-05
| Ameerika jalgpalli mängija, Canadian football player (1951–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19841381|Canadian football player]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q104723908|Q104723908]]
| ''[[:d:Q104723908|Eva Olsson]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-10-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ungari|Ungari]] contemporary witness (1924–2026) ♀
| ''[[:d:Q187157|contemporary witness]]''
| [[Ungari]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q110416227|Q110416227]]
| ''[[:d:Q110416227|János Gulyás]]''
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-04-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ungari|Ungari]] mehaanikainsener, keskkonnainsener, munitsipaalpoliitik, linnapea, Chairs of the City Executive Committee (1956–2026) ♂
| ''[[:d:Q1906857|mehaanikainsener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q19377727|keskkonnainsener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Ungari]]
| ''[[:d:Q260252|Borsodbóta]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q112558548|Q112558548]]
| ''[[:d:Q112558548|Christopher Rex Bryant]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-12-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]]-[[Kanada|kanada]] [[Geograaf|geograaf]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1945–2026) ♂
| [[geograaf]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Suurbritannia]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| ''[[:d:Q2368477|Wortwell]]''
| ''[[:d:Q1028279|Cambridge]]''
| 
|-
| [[:d:Q1147965|Q1147965]]
| ''[[:d:Q1147965|Pepe Habichuela]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-10-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Muusik|muusik]], [[Kitarrist|kitarrist]] (1944–2026) ♂; Gold Medal of Merit in the Fine Arts; child of Tio José Habichuela
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[kitarrist]]
| [[Hispaania]]
| [[Granada]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q1163639|Q1163639]]
| ''[[:d:Q1163639|Daniele Amati]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-08-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Itaalia füüsik
| [[füüsik]]
| [[Itaalia]]
| [[Rooma]]
| [[Trieste]]
| 
|-
| [[:d:Q124394493|Q124394493]]
| ''[[:d:Q124394493|Stig Krabbe Barfoed]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-05-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] [[Kirjanik|kirjanik]], telesaatejuht, [[Ajakirjanik|ajakirjanik]] (1934–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q947873|telesaatejuht]]''&lt;br/&gt;[[ajakirjanik]]
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Kopenhaagen]]
| [[Kopenhaagen]]
| 
|-
| [[:d:Q124769620|Q124769620]]
| ''[[:d:Q124769620|Гапич, Иван Степанович]]''
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-02-02
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]] person (1923–2026) ♂; Hero of the Kazakhstan, Order of Fatherland, Order of Honor, [[Punatähe orden]], [[Lahinguteenete eest|Lahinguteenete medal]], Isamaasõja ordeni II järk, Order of Glory Third Class, [[Vapruse eest|medal &quot;Vapruse eest&quot;]], [[Suure Isamaasõja võidu medal]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| [[Astana]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q134910305|Q134910305]]
| ''[[:d:Q134910305|Felipe Lipe]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-06-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Muusik|muusik]], [[Bassist|bassist]] (1958–2026) ♂; member of Tequila
| [[muusik]]&lt;br/&gt;[[bassist]]
| 
| ''[[:d:Q1610115|Noblejas]]''
| ''[[:d:Q957767|Ocaña]]''
| 
|-
| [[:d:Q13627042|Q13627042]]
| ''[[:d:Q13627042|Pradeep Rawat]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-06-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| India näitleja
| [[näitleja]]
| [[India]]
| ''[[:d:Q200878|Jabalpur]]''
| [[Mumbai]]
| 
|-
| [[:d:Q136575896|Q136575896]]
| ''[[:d:Q136575896|Hellmut Roemer]]''
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-06-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Saksamaa|sakslased]] teacher at a Gymnasium, munitsipaalpoliitik (1924–2026) ♂
| ''[[:d:Q131717117|teacher at a Gymnasium]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10547393|munitsipaalpoliitik]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Dresden]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140885640|Q140885640]]
| ''[[:d:Q140885640|Andrés Molina]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-03-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Hispaania|Hispaania]] jalgpallur (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q10509|Elche]]''
| ''[[:d:Q10509|Elche]]''
| 
|-
| [[:d:Q140893629|Q140893629]]
| ''[[:d:Q140893629|David Naleski]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-03-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] person (1952–2026) ♂; child of Victor G. Naleski, Margaret M. Naleski
| 
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1362648|Auburn]]''
| ''[[:d:Q3709805|Southold]]''
| ''[[:d:Q681106|Calverton National Cemetery]]''
|-
| [[:d:Q140935689|Q140935689]]
| ''[[:d:Q140935689|Cesarín]]''
| data-sort-value=&quot;2001&quot; | 2001-01-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Mehhiko|Mehhiko]] [[Suunamudija|suunamudija]], [[Sisulooja]] (fl. 2021–2026) (2001–2026) ♂
| [[suunamudija]]&lt;br/&gt;[[Sisulooja]]
| [[Mehhiko]]
| [[Culiacán]]
| [[Culiacán]]
| 
|-
| [[:d:Q141070288|Q141070288]]
| ''[[:d:Q141070288|Georgi Kuzev]]''
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-08-14
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Person (1988–2026) ♂
| 
| 
| ''[[:d:Q406822|Krichim]]''
| ''[[:d:Q5319673|Dzhendem tepe]]''
| 
|-
| [[:d:Q1714609|Q1714609]]
| ''[[:d:Q1714609|Jutta Hertlein]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-25
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Saksamaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q17403008|Q17403008]]
| ''[[:d:Q17403008|Jim Toman]]''
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-11-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] pesapallimängija (1961–2026) ♂
| ''[[:d:Q10871364|pesapallimängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q1184052|Monroeville]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q2405797|Q2405797]]
| ''[[:d:Q2405797|Terry Trotter]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-05-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Ameerika Ühendriikide muusik
| ''[[:d:Q15981151|džässmuusik]]''&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[pianist]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Los Angeles]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q301947|Q301947]]
| ''[[:d:Q301947|Dnyandeo Yashwantrao Patil]]''
| data-sort-value=&quot;1935&quot; | 1935-10-22
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[India|India]]-[[Briti India|briti india]]-dominion of india [[Poliitik|poliitik]], Member of Maharashtra Legislative Assembly, governor of Tripura, Governor of West Bengal, governor of Bihar (1935–2026) ♂; Padma Shri in social work
| [[poliitik]]
| [[India]]&lt;br/&gt;[[Briti India]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1775277|Dominion of India]]''
| ''[[:d:Q209698|Kolhapur]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q3257540|Q3257540]]
| ''[[:d:Q3257540|Lloyd Robertson]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-01-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Kanada ajakirjanik
| ''[[:d:Q270389|uudisteankur]]''
| [[Kanada]]
| ''[[:d:Q740756|Stratford]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q335783|Q335783]]
| ''[[:d:Q335783|Michael Conaghan]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Iirimaa poliitik
| [[poliitik]]
| [[Iirimaa]]
| [[Donegali krahvkond]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q3645677|Q3645677]]
| ''[[:d:Q3645677|Bruno Campanella]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-01-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| itaalia dirigent
| [[dirigent]]
| [[Itaalia]]
| [[Bari]]
| [[Firenze]]
| 
|-
| [[:d:Q4722052|Q4722052]]
| ''[[:d:Q4722052|Alfonso Lizarazo]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-12-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Colombia|Colombia]] saatejuht, [[Poliitik|poliitik]] (fl. 1958–) (1940–2026) ♂
| ''[[:d:Q13590141|saatejuht]]''&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Colombia]]
| [[Bucaramanga]]
| [[Barranquilla]]
| 
|-
| [[:d:Q5548395|Q5548395]]
| ''[[:d:Q5548395|Giorgos Marsellos]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-10-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Kreeka|Kreeka]] kergejõustiklane, sprinter, kolmikhüppaja (1936–2026) ♂
| ''[[:d:Q11513337|kergejõustiklane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q4009406|sprinter]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q13848274|kolmikhüppaja]]''
| [[Kreeka]]
| [[Ateena]]
| [[Ateena]]
| ''[[:d:Q113111157|Chalandri cemetery]]''
|-
| [[:d:Q6134388|Q6134388]]
| ''[[:d:Q6134388|James G. Roche]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| ohvitser, Ameerika Ühendriigid
| [[ohvitser]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| [[Annapolis]]
| 
|-
| [[:d:Q6228491|Q6228491]]
| ''[[:d:Q6228491|John Damore]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-10-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] ameerika jalgpalli mängija (1933–2026) ♂
| ''[[:d:Q19204627|ameerika jalgpalli mängija]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2462183|Riverside]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q631530|Q631530]]
| ''[[:d:Q631530|Dory Funk Jr.]]''
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-02-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] elukutseline maadleja (fl. 1963–) (1941–2026) ♂; WWE Hall of Fame, Wrestling Observer Newsletter Hall of Fame; child of Dory Funk
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q856860|Hammond]]''
| ''[[:d:Q918195|Ocala]]''
| 
|-
| [[:d:Q6539756|Q6539756]]
| ''[[:d:Q6539756|Liam O'Neill]]''
| data-sort-value=&quot;1955&quot; | 1955-08
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Koolijuht, President of the Gaelic Athletic Association (1955–2026) ♂
| ''[[:d:Q1056391|koolijuht]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q7341086|Q7341086]]
| ''[[:d:Q7341086|Robby Albarado]]''
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] džoki (1973–2026) ♂; George Woolf Memorial Jockey Award
| ''[[:d:Q846750|džoki]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q128891|Lafayette]]''
| ''[[:d:Q518097|Saratoga]]''
| 
|-
| [[:d:Q7926190|Q7926190]]
| ''[[:d:Q7926190|Victor Niederhoffer]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-10
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Investor]], squashimängija, statistik, [[Majandusteadlane|majandusteadlane]] (1943–2026) ♂
| [[Investor]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q16278103|squashimängija]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2732142|statistik]]''&lt;br/&gt;[[majandusteadlane]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[Brooklyn]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q80337459|Q80337459]]
| ''[[:d:Q80337459|László Tihanyi Tóth]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-08-04
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Ungari näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastuskunstnik|stsenograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q822146|laulusõnade kirjutaja]]''
| [[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q824776|Q824776]]
| ''[[:d:Q824776|Bernhard Billeter]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Šveitsi pianist
| [[pianist]]&lt;br/&gt;[[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1643514|arranžeerija]]''&lt;br/&gt;[[muusik]]&lt;br/&gt;[[organist]]
| [[Šveits]]
| [[Zürich]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9152986|Q9152986]]
| ''[[:d:Q9152986|Andrzej Morozowski]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Poola ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]
| [[Poola]]
| [[Varssavi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95457470|Q95457470]]
| ''[[:d:Q95457470|Jaroslav Řehůřek]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-07-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| [[Tšehhoslovakkia|Tšehhoslovakkia]] [[Arst|arst]], leiutaja, silmaarst, [[Õppejõud|õppejõud]] (1936–2026) ♂
| [[arst]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q205375|leiutaja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q12013238|silmaarst]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Tšehhoslovakkia]]
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q62420|Q62420]]
| ''[[:d:Q62420|Klaus Hänsch]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-12-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-04
| Saksa poliitik
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1238570|politoloog]]''
| [[Saksamaa]]
| [[Szprotawa]]
| ''[[:d:Q6968|Erkrath]]''
| 
|-
| [[:d:Q11206233|Q11206233]]
| ''[[:d:Q11206233|Herb Snyder]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[keemik]]&lt;br/&gt;[[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q492355|Winchester]]''
| ''[[:d:Q3473777|Shenandoah Junction]]''
| 
|-
| [[:d:Q112440220|Q112440220]]
| ''[[:d:Q112440220|Baldur Neuber]]''
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-11-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Filoloog|filoloog]], Germanist (1962–2026) ♂
| [[filoloog]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2599593|Germanist]]''
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q116281712|Q116281712]]
| ''[[:d:Q116281712|Nils Norlander]]''
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-03-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Rootsi|rootslased]] jalgpallur (1947–2026) ♂; Hedersmakrillen
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Rootsi]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12353773|Q12353773]]
| ''[[:d:Q12353773|Petro Levi]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-05-05
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Peatoimetaja|peatoimetaja]] (1926–2026) ♂
| [[peatoimetaja]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q12525389|Q12525389]]
| ''[[:d:Q12525389|Ali Zainal Abidin Zetta]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Indoneesia näitleja
| [[näitleja]]
| [[Indoneesia]]
| ''[[:d:Q523435|United States of Indonesia]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q133607698|Q133607698]]
| ''[[:d:Q133607698|Maria do Carmo Guerreiro Vieira]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Portugal|Portugal]] esseist, [[Õpetaja|õpetaja]] (1952–2026) ♀
| ''[[:d:Q11774202|esseist]]''&lt;br/&gt;[[õpetaja]]
| [[Portugal]]
| [[Lissabon]]
| [[Lissabon]]
| 
|-
| [[:d:Q13486511|Q13486511]]
| ''[[:d:Q13486511|Jaroslav Kozák]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-08-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| sulgpallur
| ''[[:d:Q13141064|sulgpallur]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q28143257|sulgpallitreener]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q29817148|badminton executive and administrator]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q15980158|non-fiction writer]]''
| [[Tšehhoslovakkia]]&lt;br/&gt;[[Slovakkia]]
| ''[[:d:Q782507|Betlanovce]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q140516374|Q140516374]]
| ''[[:d:Q140516374|Allan Nascimento]]''
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-11
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Brasiilia|Brasiilia]] sportlik vabavõitleja (1991–2026) ♂
| ''[[:d:Q11607585|sportlik vabavõitleja]]''
| [[Brasiilia]]
| [[São Paulo]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q140833607|Q140833607]]
| ''[[:d:Q140833607|Pablo Vázquez Vega]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-12-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Majandusteadlane|majandusteadlane]], Member of the Congress of Deputies (1965–2026) ♂
| [[majandusteadlane]]
| [[Hispaania]]
| [[Cáceres]]
| [[Madrid]]
| 
|-
| [[:d:Q140833827|Q140833827]]
| ''[[:d:Q140833827|Manuel Moreno Carrasco]]''
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Hispaania|Hispaania]] cantaor (1958–2026) ♂
| ''[[:d:Q51374880|cantaor]]''
| [[Hispaania]]
| [[Jerez de la Frontera]]
| [[Tokyo prefektuur|Tōkyō prefektuur]]
| 
|-
| [[:d:Q140864576|Q140864576]]
| ''[[:d:Q140864576|Silviu Stănescu]]''
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-08-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Rumeenia|Rumeenia]] jalgpallur, [[Jalgpallitreener|jalgpallitreener]] (1944–2026) ♂
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''&lt;br/&gt;[[jalgpallitreener]]
| [[Rumeenia]]
| [[Drăgășani]]
| [[Suceava]]
| 
|-
| [[:d:Q140866496|Q140866496]]
| ''[[:d:Q140866496|Юрій Михайлович Новіков]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952-11-15
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Person (1952–2026) ♂
| 
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q140883771|Q140883771]]
| ''[[:d:Q140883771|Petachja Nerija]]''
| 
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Iisrael|Iisrael]] [[Rabi|rabi]] (†2026) ♂; child of Moshe-Zvi Neria, Rachel Neriah
| [[rabi]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| ''[[:d:Q2919897|Kfar Haroeh]]''
|-
| [[:d:Q141126272|Q141126272]]
| ''[[:d:Q141126272|Miloš Prosenc]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-11-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]-[[Sloveenia|sloveenia]] [[Poliitik|poliitik]] (1938–2026) ♂
| [[poliitik]]
| [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Sloveenia]]
| ''[[:d:Q2059110|Kisovec]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q15074911|Q15074911]]
| ''[[:d:Q15074911|Ruslan Taramov]]''
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-07-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]-[[Venemaa|venelased]] poksija (1965–2026) ♂; [[NSV Liidu rahvusvahelise klassi meistersportlane]]
| ''[[:d:Q11338576|poksija]]''
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| [[Groznõi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1557161|Q1557161]]
| ''[[:d:Q1557161|Herbert Sernetz]]''
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 20th century
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Saksamaa advokaat
| [[advokaat]]&lt;br/&gt;[[jurist]]
| [[Saksamaa]]
| [[Brno]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q1577563|Q1577563]]
| ''[[:d:Q1577563|Hans-Jörg Assmann]]''
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Saksamaa näitleja
| [[näitleja]]
| [[Saksamaa]]
| [[Berliin]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q16128747|Q16128747]]
| ''[[:d:Q16128747|Avi Katsman]]''
| data-sort-value=&quot;1952&quot; | 1952
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Iisraeli ajakirjanik
| [[ajakirjanik]]&lt;br/&gt;[[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q6051619|publitsist]]''&lt;br/&gt;[[dotsent]]
| [[Iisrael]]
| 
| 
| ''[[:d:Q335336|Har HaMenuchot]]''
|-
| [[:d:Q16145317|Q16145317]]
| ''[[:d:Q16145317|Paras Chandra Jain]]''
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-06-20
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| India poliitik
| [[poliitik]]
| [[India]]
| [[Ujjain]]&lt;br/&gt;[[India]]
| ''[[:d:Q66616|Indore]]''&lt;br/&gt;[[India]]
| 
|-
| [[:d:Q16218195|Q16218195]]
| ''[[:d:Q16218195|Manfred F. Fischer]]''
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-02-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Saksamaa|sakslased]] kunstiajaloolane, arhitektuuriajaloolane, [[Õppejõud|õppejõud]], muinsuskaitsja, konservaator (1936–2026) ♂; member of Ulmer Verein, Verband für Kunst- und Kulturwissenschaften
| ''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q11486702|arhitektuuriajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q30740797|muinsuskaitsja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q446966|konservaator]]''
| [[Saksamaa]]
| ''[[:d:Q502714|Ohrdruf]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1658240|Q1658240]]
| ''[[:d:Q1658240|Josef Gelmi]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Itaalia|Itaalia]] church historian, [[Õppejõud|õppejõud]], katoliku preester, Catholic theologian, [[Teoloog|teoloog]] (1937–2026) ♂
| ''[[:d:Q1743122|church historian]]''&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q98833890|Catholic theologian]]''&lt;br/&gt;[[teoloog]]
| [[Itaalia]]
| [[Cavalese|Cavalese vald]]
| [[Brixen]]
| 
|-
| [[:d:Q1677476|Q1677476]]
| ''[[:d:Q1677476|Philip Ruppe]]''
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-09-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Ameerika Ühendriikide poliitik
| [[poliitik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| ''[[:d:Q2185689|Laurium]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q1715702|Q1715702]]
| ''[[:d:Q1715702|Júlio Duarte Langa]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-10-27
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Mosambiik|Mosambiik]] katoliku preester, Catholic bishop, [[Piiskop|piiskop]], Roman Catholic Bishop of Xai-Xai, presbiter-bíboros, [[Kardinal|kardinal]] (1927–2026) ♂
| ''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q611644|Catholic bishop]]''&lt;br/&gt;[[piiskop]]
| [[Mosambiik]]
| [[Xai-Xai]]
| [[Maputo]]
| 
|-
| [[:d:Q19867265|Q19867265]]
| ''[[:d:Q19867265|Mickey Guillory]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-02-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] [[Poliitik|poliitik]], [[Politseinik|politseinik]], member of the Louisiana House of Representatives (1940–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;[[politseinik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| ''[[:d:Q1153939|Eunice]]''
| 
|-
| [[:d:Q19950139|Q19950139]]
| ''[[:d:Q19950139|Juan Lebrón Sánchez]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Hispaania|Hispaania]] [[Filmiprodutsent|filmiprodutsent]], teleprodutsent (1953–2026) ♂
| [[filmiprodutsent]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q578109|teleprodutsent]]''
| [[Hispaania]]
| ''[[:d:Q572041|Antequera]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q20241021|Q20241021]]
| ''[[:d:Q20241021|Alain Le Goff]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-12-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] jutuvestja (1942–2026) ♂
| ''[[:d:Q12869138|jutuvestja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q250315|Q250315]]
| ''[[:d:Q250315|Anthony Kenny]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-03-16
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Suurbritannia filosoof
| [[filosoof]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q250867|katoliku preester]]''
| [[Suurbritannia]]
| [[Liverpool]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q2848742|Q2848742]]
| ''[[:d:Q2848742|André Vallerand]]''
| data-sort-value=&quot;1940&quot; | 1940-06-09
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Kanada poliitik
| [[poliitik]]
| [[Kanada]]
| [[Québec (linn)|Québec]]
| [[Longueuil]]
| 
|-
| [[:d:Q30242826|Q30242826]]
| ''[[:d:Q30242826|Maja Kliaštornaja]]''
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-05-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Arhitekt|arhitekt]] (1937–2026) ♀; child of Todar Kliaštorny, Janina Hiermanovič
| [[arhitekt]]
| 
| [[Minsk]]
| [[Minsk]]
| 
|-
| [[:d:Q3168466|Q3168466]]
| ''[[:d:Q3168466|Jean-Paul Dréau]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-06-12
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Prantsusmaa|Prantsusmaa]] laulja-laulukirjutaja (1953–2026) ♂
| ''[[:d:Q488205|laulja-laulukirjutaja]]''
| [[Prantsusmaa]]
| [[Oran]]
| ''[[:d:Q180737|Saint-Hilaire-Taurieux]]''
| 
|-
| [[:d:Q3976903|Q3976903]]
| ''[[:d:Q3976903|Hanayo Sumi]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-02-06
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Jaapani näitleja
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2705098|tarento]]''
| [[Jaapan]]
| [[Nishinomiya]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q40232632|Q40232632]]
| ''[[:d:Q40232632|Vic Matthews]]''
| data-sort-value=&quot;1934&quot; | 1934-06-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] tõkkejooksja (1934–2026) ♂
| ''[[:d:Q13724897|tõkkejooksja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q6918601|Motspur Park]]''
| ''[[:d:Q200028|Hamilton]]''
| 
|-
| [[:d:Q41790847|Q41790847]]
| ''[[:d:Q41790847|Anil Dey]]''
| data-sort-value=&quot;1931&quot; | 1931-05-18
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[India|India]] [[Kirjanik|kirjanik]] (1931–2026) ♂
| [[kirjanik]]
| [[India]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q4935022|Q4935022]]
| ''[[:d:Q4935022|Paula Alí]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-01-26
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Kuuba|Kuuba]] [[Näitleja|näitleja]], filminäitleja (1938–2026) ♀
| [[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Kuuba]]
| ''[[:d:Q603136|Candelaria]]''
| [[Havanna]]
| 
|-
| [[:d:Q4952381|Q4952381]]
| ''[[:d:Q4952381|Linda Hammar]]''
| data-sort-value=&quot;1972&quot; | 1972-11-19
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Rootsi|rootslased]] television personality (1972–2026) ♀; child of Lars Hammar
| ''[[:d:Q44508716|television personality]]''
| [[Rootsi]]
| ''[[:d:Q174126|Köping]]''
| ''[[:d:Q174126|Köping]]''
| 
|-
| [[:d:Q505672|Q505672]]
| ''[[:d:Q505672|Asbjørn 'Bear' Riis]]''
| data-sort-value=&quot;1957&quot; | 1957-07-28
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Taani Kuningriik|Taani Kuningriik]] elukutseline maadleja, filminäitleja (1957–2026) ♂
| ''[[:d:Q13474373|elukutseline maadleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''
| [[Taani Kuningriik]]
| [[Taani]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q538477|Q538477]]
| ''[[:d:Q538477|Iván Szelényi]]''
| data-sort-value=&quot;1938&quot; | 1938-04-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Ungari sotsioloog
| [[sotsioloog]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3400985|õpetlane]]''
| [[Ameerika Ühendriigid]]&lt;br/&gt;[[Ungari]]
| [[Budapest]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q61108517|Q61108517]]
| ''[[:d:Q61108517|Werner Thuswaldner]]''
| data-sort-value=&quot;1942&quot; | 1942-05-30
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Austria|Austria]] [[Kirjanik|kirjanik]], toimetaja, [[Tõlkija|tõlkija]] (1942–2026) ♂
| [[kirjanik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q876864|toimetaja]]''&lt;br/&gt;[[tõlkija]]
| [[Austria]]
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q6199917|Q6199917]]
| ''[[:d:Q6199917|Jimmy Cricket]]''
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-10-17
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] [[Koomik|koomik]], telesarjanäitleja (1945–2026) ♂
| [[koomik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''
| [[Suurbritannia]]
| ''[[:d:Q1129639|Cookstown]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q6786685|Q6786685]]
| ''[[:d:Q6786685|Mateusz Bąk]]''
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-02-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Poola jalgpallur
| ''[[:d:Q937857|jalgpallur]]''
| [[Poola]]
| [[Pruszcz Gdański]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q711380|Q711380]]
| ''[[:d:Q711380|Grace Chang]]''
| data-sort-value=&quot;1933&quot; | 1933-06-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]-[[Briti Hongkong|briti hongkong]] [[Laulja|laulja]], [[Näitleja|näitleja]], Peking opera actor (fl. 1952–1964) (1933–2026) ♀
| [[laulja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q111975768|Peking opera actor]]''
| [[Hiina Vabariik (1912–1949)|Hiina Vabariik]]&lt;br/&gt;[[Briti Hongkong]]
| [[Nanjing Shi]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q7174237|Q7174237]]
| ''[[:d:Q7174237|Peter Gill]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-09-07
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Suurbritannia|Suurbritannia]] teatrilavastaja, [[Näitekirjanik|näitekirjanik]], [[Näitleja|näitleja]], teatrinäitleja, [[Lavastaja|režissöör]] (1939–2026) ♂; Fellow of the Royal Society of Literature, Briti impeeriumi ordu ohvitser, Fellow of the Royal Welsh College of Music and Drama
| ''[[:d:Q3387717|teatrilavastaja]]''&lt;br/&gt;[[näitekirjanik]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[Lavastaja|režissöör]]
| [[Suurbritannia]]
| [[Cardiff]]
| [[Hammersmith]]
| 
|-
| [[:d:Q776589|Q776589]]
| ''[[:d:Q776589|Jon Cypher]]''
| data-sort-value=&quot;1932&quot; | 1932-01-13
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriigid]] telesarjanäitleja, filminäitleja, teatrinäitleja, [[Dublaažinäitleja|dublaažinäitleja]], [[Näitleja|näitleja]], [[Laulja|laulja]], [[Muusik|muusik]] (fl. 1957–2004) (1932–2026) ♂; spouse of Carol Rosin
| ''[[:d:Q10798782|telesarjanäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q10800557|filminäitleja]]''&lt;br/&gt;''[[:d:Q2259451|teatrinäitleja]]''&lt;br/&gt;[[dublaažinäitleja]]&lt;br/&gt;[[näitleja]]&lt;br/&gt;[[laulja]]&lt;br/&gt;[[muusik]]
| [[Ameerika Ühendriigid]]
| [[New York]]
| ''[[:d:Q588999|Central Point]]''
| 
|-
| [[:d:Q920672|Q920672]]
| ''[[:d:Q920672|Hatsuo Royama]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-03-31
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Jaapan|Jaapan]] karateka (1948–2026) ♂
| ''[[:d:Q9017214|karateka]]''
| [[Jaapan]]
| ''[[:d:Q28688121|Yagō]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q9324587|Q9324587]]
| ''[[:d:Q9324587|Ryszard Bartosz]]''
| data-sort-value=&quot;1953&quot; | 1953-08-23
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Poola|poolakad]] [[Poliitik|poliitik]], põllumees, Poola seimi liige, member of the Sejm of the Polish People's Republic (1953–2026) ♂
| [[poliitik]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q131512|põllumees]]''
| [[Poola]]
| [[Tyszowce]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q9367693|Q9367693]]
| ''[[:d:Q9367693|Uladzimier Shymaw]]''
| data-sort-value=&quot;1948&quot; | 1948-11-29
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Valgevene majandusteadlane
| [[teadlane]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Valgevene]]
| ''[[:d:Q4387807|Radolivka]]''
| 
| 
|-
| [[:d:Q95149867|Q95149867]]
| ''[[:d:Q95149867|Petr Hlavsa]]''
| data-sort-value=&quot;1939&quot; | 1939-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Jurist|jurist]], [[Õppejõud|õppejõud]] (1939–2026) ♂
| [[jurist]]&lt;br/&gt;[[õppejõud]]
| 
| [[Praha]]
| 
| 
|-
| [[:d:Q95204824|Q95204824]]
| ''[[:d:Q95204824|Christine Siegert]]''
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-04-24
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Muusikateadlane|muusikateadlane]], [[Toimetaja|toimetaja]], kunstiajaloolane, [[Kasvatusteadlane|pedagoog]], [[Teadlane|teadlane]] (1971–2026) ♀
| [[muusikateadlane]]&lt;br/&gt;[[toimetaja]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q1792450|kunstiajaloolane]]''&lt;br/&gt;[[Kasvatusteadlane|pedagoog]]&lt;br/&gt;[[teadlane]]
| 
| [[Göttingen]]
| [[Bonn]]
| 
|-
| [[:d:Q95333213|Q95333213]]
| ''[[:d:Q95333213|Tadeusz Kotłowski]]''
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| Poola ajaloolane
| [[ajaloolane]]
| 
| 
| 
| 
|-
| [[:d:Q99767259|Q99767259]]
| ''[[:d:Q99767259|Ernő Tillai]]''
| data-sort-value=&quot;1927&quot; | 1927-03-03
| data-sort-value=&quot;2026&quot; | 2026-08-03
| [[Ungari|Ungari]] [[Arhitekt|arhitekt]], [[Fotograaf|fotograaf]], art photographer (1927–2026) ♂; honorary citizen of Pécs
| [[arhitekt]]&lt;br/&gt;[[fotograaf]]&lt;br/&gt;''[[:d:Q3381571|art photographer]]''
| [[Ungari]]
| [[Pécs]]
| 
| 
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>2hk2rh6mx6xyxp8zrvaq6ydon8pz87i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahtma</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505162</id>
    <revision>
      <id>7227793</id>
      <parentid>4971000</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:08:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7227793</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1829" sha1="k4zoi7123jtaihrpyala5fdqle7151w" xml:space="preserve">{{See artikkel| on endisest külast Harjumaal; samas maakonnas asuva paikkonna kohta vaata [[Ahtama (Lääne-Harju)]]}}
'''Ahtma''' (kohakääne Ahtmale&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt;, kirjakeeles ka Ahtmaa, Ahtama) oli endine [[küla]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Keila vald|Keila vallas]].

Ahtma jääb [[Metslõugu]]st kirdesse, [[Audevälja]]st kagusse ja [[Kobru]]st läände. Metslõugust ja Audeväljat läbib [[Keila–Haapsalu maantee]], sellest jääb Ahtma itta.&lt;ref&gt;Eesti kohanimeraamat, kaart 10&lt;/ref&gt;

Küla esmamainiti 1583–1589 ''Achtema'' külana. Järgnesid mainimised ''Achtuna'' (1591), ''Achtemaby'' (1595), ''Achtmaby'' (1615) ja ''Athma'' (1798). Küla asus [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] ja kuulus [[Põllküla mõis]]ale. Ahtma küla liideti [[1977]] [[Käesalu]]ga.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Kuid juba varem, 16. sajandi keskel nimetati [[Padise]] alal [[Määra]] külas [[talupoeg]]i ''Achtame Jurgen'' ja ''Achtama Matz'', kes andsid nime hilisemale [[Ahtama]] külale [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]]. Selle esmamaining oli juba 1556 kujul ''Achtama''. Praegu on see [[Metslõugu]] osa.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Mõlemad kohanimed tuletas [[Lauri Kettunen]] sõnast ''[[ahe]] : ahte'' '[[pars]]il kuivav või kuivanud vili'. Tänapäeva nimekuju võib pärineda sõnast ''ahas : ahta'' 'kitsas', millele lisandub ''-maa'' või ''-mäe''. Kuid [[soome keel]]es tähendab ''ahde : ahdeen'' mäerinnakut.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

[[Paul Johansen]] samastas Keila Ahtma juba 1392. aastast pärineva isikunimega ''Mattias van Achkil'', mille lõpus olev ''-kil'' tähendab eeldatavasti küla.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

==Vaata ka==
*[[Ahtama jõgi]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Harju maakonna endised külad]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]</text>
      <sha1>k4zoi7123jtaihrpyala5fdqle7151w</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227799</id>
      <parentid>7227793</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:29:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <origin>7227799</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1616" sha1="8ozucbf8peaxzusfi5p3p3n2fguq6ex" xml:space="preserve">'''Ahtma''' (kohakääne Ahtmale&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt;, kirjakeeles ka Ahtmaa, Ahtama) oli endine [[küla]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Keila vald|Keila vallas]]. Ahtma küla liideti [[1977]] [[Käesalu]]ga&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;.

Ahtma jääb [[Laulasmaa]]st itta, [[Käesalu mõis]]ast läände ja [[Keila-Joa]]st lõunasse.&lt;ref&gt;Eesti kohanimeraamat, kaart 1&lt;/ref&gt;

Küla esmamainiti 1583–1589 ''Achtema'' külana. Järgnesid mainimised ''Achtuna'' (1591), ''Achtemaby'' (1595), ''Achtmaby'' (1615) ja ''Athma'' (1798). Küla asus [[Keila kihelkond|Keila kihelkonnas]] ja kuulus [[Põllküla mõis]]ale.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Kuid juba varem, 16. sajandi keskel nimetati [[Padise]] alal [[Määra]] külas [[talupoeg]]i ''Achtame Jurgen'' ja ''Achtama Matz'', kes andsid nime hilisemale [[Ahtama]] külale [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]]. Selle esmamaining oli juba 1556 kujul ''Achtama''. Praegu on see [[Metslõugu]] osa.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

Mõlemad kohanimed tuletas [[Lauri Kettunen]] sõnast ''[[ahe]] : ahte'' '[[pars]]il kuivav või kuivanud vili'. Tänapäeva nimekuju võib pärineda sõnast ''ahas : ahta'' 'kitsas', millele lisandub ''-maa'' või ''-mäe''. Kuid [[soome keel]]es tähendab ''ahde : ahdeen'' mäerinnakut.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

[[Paul Johansen]] samastas Keila Ahtma juba 1392. aastast pärineva isikunimega ''Mattias van Achkil'', mille lõpus olev ''-kil'' tähendab eeldatavasti küla.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Harju maakonna endised külad]]
[[Kategooria:Keila kihelkond]]</text>
      <sha1>8ozucbf8peaxzusfi5p3p3n2fguq6ex</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ahtama</title>
    <ns>0</ns>
    <id>505163</id>
    <revision>
      <id>7227805</id>
      <parentid>4971001</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:45:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taivo</username>
        <id>268</id>
      </contributor>
      <comment>Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Ahtma]]</comment>
      <origin>7227805</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1138" sha1="dk97590itydnbtqvdiy9gk54znlc86m" xml:space="preserve">{{See artikkel|räägib endisest külast Harjumaal; Raplamaa jõe kohta vaata artiklit [[Ahtama jõgi]]}}
'''Ahtama''' on endine [[küla]] [[Harju maakond|Harjumaal]] [[Lääne-Harju vald|Lääne-Harju vallas]]. Tänapäeval on see [[Metslõugu]] osa.

Ahtama jääb Metslõugust kirdesse, [[Audevälja]]st kagusse ja [[Kobru]]st läände. Metslõugut ja Audevälja läbib [[Keila–Haapsalu maantee]], sellest jääb Ahtama itta.&lt;ref&gt;Eesti kohanimeraamat, kaart 10&lt;/ref&gt;

16. sajandi keskel nimetati [[Padise]] alal [[Määra]] külas [[talupoeg]]i ''Achtame Jurgen'' ja ''Achtama Matz'', kes andsid nime hilisemale Ahtama külale [[Risti kihelkond|Risti kihelkonnas]]. Selle esmamaining oli 1556 kujul ''Achtama''.&lt;ref name=Kohanimeraamat&gt;[[Eesti kohanimeraamat]], lk. 30&lt;/ref&gt;

Talupoegade lisanime tuletas [[Lauri Kettunen]] sõnast ''[[ahe]] : ahte'' '[[pars]]il kuivav või kuivanud vili'. Küla hilisem nimekuju võib pärineda sõnast ''ahas : ahta'' 'kitsas', millele lisandub ''-maa'' või ''-mäe''.&lt;ref name=Kohanimeraamat/&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Harju maakonna endised külad]]
[[Kategooria:Risti kihelkond]]</text>
      <sha1>dk97590itydnbtqvdiy9gk54znlc86m</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ell Väärtnõu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508223</id>
    <revision>
      <id>7227893</id>
      <parentid>6912029</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:20:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227893</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7635" sha1="9fqd5di6bxqned3c0bacobe6tyoc5s3" xml:space="preserve">'''Ell Väärtnõu''' (sündinud [[6. november|6. novembril]] [[1939]] [[Haapsalu]]s) on eesti arhitekt.

==Elukäik== 
Ta õppis aastatel 1947–1954 [[Haapsalu 1. Keskkool]]is, seejärel lõpetas 1959. aastal pedagoogikaerialal [[Tartu Kunstikool]]i. Samal aastal jätkas ta õpinguid [[ERKI|Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis]] ning lõpetas selle 1965. aastal arhitektina. 

Ta on töötanud [[Tsentrosojuzprojekt]]i Tallinna filiaalis, aastatel 1967–1993 [[EKE Projekt]]is, 1993.aastast AS Talones ning ühtlasi ka arhitektuuribüroos Väärtnõu ja Ringo. 

==Looming==
Ta on projekteerinud Eesti arhitektuuriloo märgiliste teoste hulka kuuluvaid puhke-, ravi-, toitlustus-, kaupluse- ja keskusehooneid, elamuid ja eramuid.&lt;ref name=&quot;Lutsar&quot; /&gt; Ta kuulub Eestis esimeste arhitektide hulka, kes kasutas oma projektides madaltihedat hoonestust. Kõik tema Pärnu KEK-i elamukvartalisse projekteeritud elamud tunnistati valmimisaastatel (1982, 1984 ja 1988) Eesti parimaks elamuks.

===Sanatoorium Tervise I järk, Pärnu===
Valmis 1966–1971, EKE Projekt, kaasautor [[Kaljo Vanaselja]].
&quot;Pärnu sanatooriumi Tervis I järk on Väärtnõu esimene tööprojekt. Kujundatud on see 1960. aastatele omases internatsionaalses stiilis. Hoone kahel ülemisel korrusel on elutoad: I korrusel haldusruumid, polikliinik, söökla ja koosolekusaal&quot;.&lt;ref&gt;„Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 131&lt;/ref&gt;
===Pansionaat Ravila 2a, Kuressaare=== 
Valmis aastatel 1971–1973, EKE Projekt, sisearhitekt [[Helle Gans]].
&quot;Tegu on ühekorruselise puitehitisega äärelinna elamurajoonis&quot;.&lt;ref&gt;„Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 52&lt;/ref&gt; 
===Pärlselja pioneerilaager-puhkekodu=== 
Valmis 1967–1976, EKE Projekt.
&quot;Väärtnõu esimene suuremahuline iseseisev projekt oli Pärlselja pioneerilaager Eesti läänerannikul. I järk valmis aastal 1973 ja II järk aastal 1978. Seda ja Elva rannahoonet (1977) kavandades on ta lähtunud eesti puitarhitektuuri tavadest. Kompleksi kuuluvad magalad, klubi-söökla, haldushoone ja personali elamu&quot;.&lt;ref&gt;„Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 151&lt;/ref&gt;
===Keskusehoone Ares=== 
Valmimis aastatel 1975–1980, EKE Projekt, sisearhitekt [[Mare Puusepp (arhitekt)|Mare Puusepp]]. 
&quot;Ehitatud Pärivere sovhoosile. Eritarbelised ruumigrupid on paigutatud keskse saali ja sellega külgneva fuajee ümber&quot;.&lt;ref&gt;Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 140&lt;/ref&gt;

===Ühiselamu Riia mnt 38, Viljandi=== 
Valmimis aastatel 1976–1977, EKE Projekt. 
&quot;Asub linna äärealal viiekorruseliste tüüpelamute rajoonis. Esindab neofunktsionalismi konstruktivistlikku suunda. Iseloomulikuks detailiks on plaanis 3-nurksed tagasiasted, mis on kujutatud lodžadeks&quot;.&lt;ref&gt;„Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 175&lt;/ref&gt;
===Kauplus Jaama 9, Haapsalu=== 
Valmimis aastatel 1979–1981, EKE Projekt. 
&quot;Tegu on sajandivahetuse Haapsalu kuurordiehitiste laadi väikehoonega. Kaupluses on kaks eri suurusega müügisaali, kokku 152 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;&quot;.&lt;ref&gt;Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 13&lt;/ref&gt;
===Elamu Uus 13, Vändra=== 
Valmimis 1983–1987, EKE Projekt. 
&quot;See on esimene kolmest 20 korteriga elamust Uuel tänaval, kus valitseb uustraditsionalistlik vormikõne. Elamu koosneb kahest nihutatud korrustega sektsioonist, mille tüüpkorrusel paikneb neli korterit&quot;.&lt;ref&gt;„Eesti Arhitektuur 2: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa“, üldtoimetaja Villem Raam. Tallinn: Kirjastus Valgus, 1996, lk 160&lt;/ref&gt;
===Pärnu KEK-i elamukvartal===
Väärtnõu koostas 1970. aastail (koos [[Toomas Rein]]u ja [[Andres Ringo]]ga) Pärnu KEK-i elamukvartali detailplaneeringu, milles kasutas Eestis esimeste arhitektide seas madaltihedat hoonestust. Ka hiljem Pärnusse kavandatud hooneis on ta arvestanud sealset varasemat funktsionalistlikku arhitektuuri: KEK-i ühiskodu &quot;Kadri&quot; (1979–1981) ning kooperatiivelamuid &quot;Ave&quot; (1984; mõlemad koos A. Ringoga) ja korterelamu &quot;Tiit&quot; (1988; kõik tunnistatud vastavalt 1982, 1984 ja 1988 Eesti parimaks elamuks).&lt;ref name=&quot;Lutsar&quot; /&gt;
Kogu linnakut ei jõutud täismahus valmis ehitada, küll aga ehitati kaksikmajade kobara &quot;Ave&quot; (1980–1984) kordusi kvartalisse veel 1990. aastate alguseski. Tegu on neofunktsionalistlikus stiilis 24-korterilise hoonega, mis on ka Eesti esimene vaipelamu.&lt;ref&gt;[[Mart Kalm]]. &quot;Eesti 20. sajandi arhitektuur&quot;. Tallinn 2002. Lk 385, 386&lt;/ref&gt;
===Muid töid&lt;ref name=&quot;Lutsar&quot; /&gt;=== 
*1972–1980 Põlva haigla, EKE Projekt
*1974–1978 pioneerilaager-puhkekodu Ookean, Narva-Jõesuu, EKE Projekt
*1975 Sõrve sovhoosi kontor
*1977 Elva Rannahoone, EKE Projekt, hävinud
*1980 Pärivere sovhoosi keskusehoone
*1986 Imavere kolhoosi söökla
*1988 Järva-Jaani kolhoosi söökla (1. korruse plaan), EKE Projekt
*1989 Imavere kolhoosi kontor
*1990 Võhandu kolhoosi kontor-söökla
*1991 Võhandu kolhoosi keskus 

==Liikmesus==
*1969 [[Eesti Arhitektide Liit]]&lt;ref name=&quot;Lutsar&quot;&gt;[[Juta Lutsar]]. &quot;Väärtnõu, Ell, arhitekt&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 609&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/269 |pealkiri=Eesti Arhitektide Liit |vaadatud=2018-05-05 |arhiivimisaeg=2018-05-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180505210105/http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/269/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus== 
* 1982, 1984, 1988 Eesti parim elamu (Pärnu KEKi elamukvartalisse projekteeritud korporatiivelamute eest)
* 1984 [[Eesti NSV teeneline arhitekt]] 
* 1985 I auhind ja hõbemedal, 1985. aasta III üleliiduline arhitektuuriülevaatus
* 1987 Plovdivi rajooni eriauhind ja hõbemedal, Sofia biennaal Interarch '87
* 2015 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali elutööpreemia]] (pikaajalise uuendusliku, mitmekesise ja kontekstitundliku arhitektuuripraktika eest&lt;ref&gt;[https://www.sirp.ee/s1-artiklid/arhitektuur/maalahedane-ja-konstruktivistlik/ Parbus, Tiiu Parbus. Maalähedane ja konstruktivistlik.] Sirp, 22. jaanuar 2016.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{Viited}}

==Kirjandus==
*&quot;Ell Väärtnõu. Elamud 1979-1989&quot;. EKE Projekt. 1989 [http://www.ester.ee/record=b1257079*est ESTER]
*[[Juta Lutsar]]. &quot;Väärtnõu, Ell, arhitekt&quot;. // [[Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon]]. [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]]. Tallinn 1996. Lk 609
*&quot;Ell väärtnõu. Pioneerilaager, Pärlselja, Eesti, 1967&quot;. // Ideological Equals. Women Architects in Socialist Europe 1945-1989. Toimetajad Mary Pepchinski, Mariann Simon. Routledge. 2016 [https://www.routledge.com/Ideological-Equals-Women-Architects-in-Socialist-Europe-1945-1989/Pepchinski-Simon/p/book/9781472469267 Ideological Equals. Women Architects in Socialist Europe 1945-1989. Toimetajad Mary Pepchinski, Mariann Simon. Routledge. 2016] 

{{JÄRJESTA:Väärtnõu, Ell}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tartu Kunstikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti NSV teenelised arhitektid]]
[[Kategooria:Sündinud 1939]]</text>
      <sha1>9fqd5di6bxqned3c0bacobe6tyoc5s3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Toomas Tammis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508516</id>
    <revision>
      <id>7227882</id>
      <parentid>7081247</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:10:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227882</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12997" sha1="7nzf08ivgvoev6qkpl3jhxmrp5zqkua" xml:space="preserve">'''Toomas Tammis''' (sündinud [[17. september|17. septembril]] [[1969]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]] ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriteaduskonna professor.

== Elukäik ==
Ta on õppinud [[Tallinna 7. Keskkool]]is. Arhitektuurialase kõrghariduse omandas [[Tallinna Kunstiülikool]]is aastatel 1987–1994. Aastatel 1995–1996 õppis Londonis AA arhitektuurikoolis ja 2004–2007 Veneetsia IUAV ülikoolis.

1997. aastal asutas ta koos [[Inga Raukas]]e, [[Tarmo Teedumäe]] ja [[Urmas Luure]]ga ArhitektuuriAgentuuri (AA). AA tegevused varieeruvad interjööri disainist linnaplaneerimise ja akadeemilise õpetamiseni [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuriteaduskonnas.&lt;ref name=&quot;5cT7g&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;mdLBZ&quot; /&gt;

Alates 2003. aastast on valitud professor [[Eesti Kunstiakadeemia]] (EKA) arhitektuuriosakonnas, kus ta on juhatanud magistristuudiot ja 1. kursuse arhitektuurigraafikat, osalenud näitustel ja näitusi korraldanud, pidanud loenguid ja kirjutanud arhitektuuriharidusest.&lt;ref name=&quot;sbqkZ&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;khdcs&quot; /&gt; Aastatel 2011–2017 oli ta arhitektuuriteaduskonna dekaan, pärast seda on töötanud mahulise arhitektuuri professorina.&lt;ref name=&quot;2n9te&quot; /&gt;

2010. aastal asus tööle arhitektuuribüroos [http://www.allianss.eu/ Allianss Arhitektid].&lt;ref name=&quot;xPZjN&quot; /&gt;

2012. aastast on ta ajakirja [[Ehituskunst (väljaanne)|Ehituskunst]] toimetuskolleegiumi liige.&lt;ref name=&quot;l1o6t&quot; /&gt;

==Looming==
Tammise loomingust võib leida mitmeid [[eramu]]id. Tammise jaoks on eramu sisuliselt töö mööbli skaalas, sest suhe keskkonna ja materjaliga on väga täpne ja võimaldab oma väikese skaalaga kontrolli all hoida ka üsna väikseid detaile. Lisaks on eramu puhul tellija suhe töö tulemusse mõnevõrra eriline – hea tulemuse nimel ollakse nõus ka natuke erandlikumate lahendustega, mida müügiks tehtud projektide puhul on sageli võimatu saavutada. Sellised eramud on näiteks Saha-Lool (2002–2004)&lt;ref name=&quot;sahal&quot; /&gt; ja kaks maja Meriväljal (viimastest üks koostöös Tarmo Teedumäe ja Inga Raukasega, 2002–2007).&lt;ref name=&quot;meriv&quot; /&gt;

Imetlusväärsemaks võib pidada Meriväljale ehitatud eramut (2006–2009). Krundile plaanitud kahekorruseline hoone koos keldrikorrusega on kujundatud nii, et Tallinna lahe kaunid vaated oleksid võimalikult hästi esindatud. Keldrikorrusel on salong ja avatud terrass.&lt;ref name=&quot;meri2&quot; /&gt;

Suurematest elamutest võib esile tuua kortermaja Masti tänaval (2005–2013), mis valmis koostöös Tarmo Teedumäega. Hoone on kolmekorruseline ja mahutab 14 eri suuruses korterit.&lt;ref name=&quot;masti&quot; /&gt;

Eramute kõrval moodustavad tähtsa osa tema loomingust spaa- ja veekeskused. Oma esimese suurema tööna projekteeris ta koos Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Urmas Luurega [[Tartu]]sse [[Aura Veekeskus]]e (1997–1999). Selles veekeskuses on 25 × 50&amp;nbsp;m suurune bassein, 300-kohaline tribüün, 8 × 25&amp;nbsp;m suurune treeningubassein, veepark, tervisekeskus ja katuseterrassiga saunakeskus. Üle 10 aasta on Aura olnud üks suurema külastatavusega veekeskus Tartus.&lt;ref name=&quot;aurat&quot; /&gt;

Samuti on arhitekt tegelenud [[Rekonstrueerimine|rekonstrueerimise]] ja [[Juurdeehitis|juurdeehitustega]]. Kõige silmapaistvamaks võib lugeda [[Niine tänav]]al paikneva kontorihoone renoveerimist ja katuseosa juurdeehitust (2006–2012, kaasarhitektid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Kaiko Kivi, Paco Ulman). Projekti eesmärk oli olemasolev keeruline ehituskompleks muuta ühtseks tervikuks ja korraldada hoone funktsionaalse kasutamise mahud. Kaks lisakorrust katusele olid planeeritud kontoriteks ja kujundati vastavalt Kalamaja linnaosa terviklikule kompleksile ja üldisele stseenile.&lt;ref name=&quot;niine&quot; /&gt;

Arhitekt on tegelenud jõudsalt ka linnaplaneerimisega. Inga Raukase, Tarmo Teedumäe ja Urmas Luurega koostöös on valminud [[Narva]] linna üldplaneeringu kontseptsioon. Selle eesmärgiks on linnaruumi probleemide tuvastamine ja kontseptuaalsete vahendite leidmine üldplaneeringu materjalide analüüsimiseks ning arengusuundade ja alternatiivsete stsenaariumide lisamiseks muidu nii staatilisse dokumenti. Käesolev töö loob meetodi nn dünaamiliste programmide tiheduste ja intensiivsuste kujutamiseks koos maakasutuse ja võimalike arengustsenaariumitega.

Suur osa Tammise loomingust on veel realiseerimata projekti järgus. Mainimist väärt on Puhkuseküla projekt [[Norra]]s Varmaki linnas (2010–2011, kaasautor Paco Ulman). Selle kontseptsioon sisaldab motelli, maju, restorani- ja spaakompleksi, terrassialasid, konverentsikeskust ja vee peal liikuvat paatmajakest.&lt;ref name=&quot;norra&quot; /&gt;

Laias mõttes püüab tema looming silmas pidada keskkondlikkust ja kontekstuaalsust. See tähendab võimalikult täpset haakumist nii ümbritseva (linna)ruumiga tänavate, avaliku ruumi, kõrguste, haljastuse, valguse ligipääsu, inimeste ja autode liikumise osas kui ka selle konkreetse koha potentsiaaliga lähtudes suuremas kontekstis asukohast linnas või asulate võrgustikus. Samuti tähendab see kaasaegse konteksti laiemat mõistmist ja kaasamist, arvestades nii kultuurilist, tehnoloogilist kui ka majanduslikku taustsüsteemi ja nende arengut, nii et kavandatav saaks parimal juhul olla vähemalt mingis osas uusi võimalusi avav ja teednäitav.

Toomas Tammis on kommenteerinud linnaplaneerimist järgmiselt: &quot;Linn on nagu elusorganism, kui ta ei arene, siis ta kipub ära surema.&quot; &lt;ref name=&quot;ux2L3&quot; /&gt;

==Teoseid==
* 1997–1999 Vee- ja tervisespordi keskus Tartus; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2000 Katusekorruse korteri väljaehitamine Tina tänaval Tallinnas; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2001 Kortermaja Kollasel tänaval Tallinnas; kaasautorid Urmas Luure, Tarmo Teedumäe
* 2002–2005 Kortermaja Vilmsi tänaval Tallinnas; kaasautor Tarmo Teedumäe
* 2002–2007 Eramu Meriväljal Tallinnas; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2004–2007 – Spa Hotell Kuressaares; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2005–2013 Kortermaja Masti tänaval Tallinnas; kaasautor Tarmo Teedumäe
* 2006–2009 Eramu Meriväljal Tallinnas
* 2006–2012 Büroohoone rekonstrueerimine Niine tänaval Tallinnas; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Paco Ulman
* 2008 Eesti Kunstiakadeemia, Tartu mnt Tallinnas; rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Tarmo Teedumäe, Kaiko Kivi, Oliver Soomets, Kevin Villem, Paco Ulman
* 2008–2009 Külalistemaja ja välibassein Meriväljal, Tallinnas
* 2009 Tallinna Linnavalitsuse uus administratiivhoone, Põhja pst, Tallinnas; rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus; kaasautorid Inga Raukas, Kaiko Kivi, Paco Ulman
* 2010 Gardineri kiirtee ja Lake Shore'i bulvari ümberehitus Torontos; rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus; kaasautorid Martin Melioranski, Paco Ulman
* 2010–2011 Puhkeküla Vamråkis, Norras; ehitamata; kaasautor Paco Ulman
* 2013 Luteri kirik Mustamäel, Tallinnas; avalik arhitektuurivõistlus
* 2014–... Eramu Maarjamäel, Tallinnas; ehitamata
* 2015–... Kahe korteriga linnamaja Terase tänaval, Tallinnas; ehitamata 
* 2016–... Kortermajad Kuressaares; ehitamata
* 2016–... 2 tüüperamut Järvekülas; ehitamata

==Tunnustus==
* 1999 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Vilen Künnapu]], [[Liivi Künnapu]], [[Leonhard Lapin]]i, [[Inga Raukas]]e ja [[Irina Raud|Irina Rauaga]]; Põhja- ja Baltimaade arhitektuuritriennaali 1999. aasta toimkonnale – triennaali õnnestunud korraldamine ja traditsiooni järjepidevuse hoidmine)
* 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]]
* 2017 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Kadri Klementi]], [[Hannes Praks]]i ja [[Kaire Nõmm]]ega)
* 2026 – [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärk]]&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609927379/president-tunnustab-teenetemargiga-203-inimest &quot;President tunnustab teenetemärgiga 203 inimest&quot;] ERR, 30. jaanuar 2026&lt;/ref&gt;

===Arhitektuuriauhinnad===
* 1994 – Klaasist teemaja, Tokyo; Central Glass rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht
* 1997 – Lõuna-Eesti veekeskus Tartus; avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht; kaasautor Inga Raukas
* 1997 – Viljandi spordihoone; avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia
* 1998 – Räpina kesklinna planeering; avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 1998 – Europan 5 Bernis; rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus, äramärkimine; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Eero Endjärv
* 1999 – Tamme staadioni tribüün; avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 1999 – Pärnu raamatukogu; avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 1999 – Kortermajad Ventspilsis; rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautor Urmas Luure
* 1999 – Ventspilsi muuli rekonstruktsioon ja kohvik 2000; rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 1999 – Ventspilsi jahi- ja kalasadama planeering; rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2001 – Peetri platsi planeering Narvas; avalik arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2001 – Tuleviku rahvamajad; kaheetapiline rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus, kutsutud osalema 2. etapis; kaasautorid Urmas Luure, Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2001 – Pärnu kontserdimaja; avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2002 – AS Kalevi territooriumi planeerimine Tallinnas; avalik arhitektuurivõistlus, 2. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe, Karli Luik, Renee Puusepp
* 2003 – Sakala keskus Tallinnas; avalik arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2004 – Korternaja Tuukri tänaval Tallinnas; kutsutud arhitektuurivõistlus, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2004 – Spa Hotell Kuressaares; kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2005 – elamurajooni planeering Kuressaares; kutsutud arhitektuurikonkurss, jagatud 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2006 – Spa Hotell Tartus; kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. koht; kaasautorid Inga Raukas, Tarmo Teedumäe
* 2009 – Balti Filmi- ja Meediakool, Narva mnt, Tallinnas; avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht; kaasautorid Tarmo Teedumäe, Paco Ulman
* 2011 – kõrgepingemast Norras; rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht; kaasautor Paco Ulman &lt;ref name=&quot;zS2OV&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;5cT7g&quot;&gt;[https://www.inforegister.ee/10368557-ARHITEKTUURIAGENTUUR-OU  Arhitektuuriagentuuri andmed inforegistris]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;mdLBZ&quot;&gt;[http://www.arhitektuuriagentuur.ee/ Arhitektuuriagentuuri koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sbqkZ&quot;&gt;[https://www.artun.ee/ Eesti Kunstiakadeemia koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;khdcs&quot;&gt;[https://www.artun.ee/inimesed/toomas-tammis/ Toomas Tammise tutvustus Eesti Kunstiakadeemia kodulehel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;xPZjN&quot;&gt;[http://www.allianss.eu Allianss Arhitektide koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;2n9te&quot;&gt;[https://www.artun.ee/eka-arhitektuuriteaduskond-alustab-akadeemilist-aastat-uue-dekaani-kae-all/ Artikkel Eesti Kunstiakadeemia kodulehel]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;l1o6t&quot;&gt;[https://www.ehituskunst.ee Ajakirja Ehituskunst koduleht]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;sahal&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/private-house-saha-loo Eramu Saha-Lool]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meriv&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/private-house-merivalja Eramu Meriväljal, kaasautorid Tarmo Teedumäe ja Inga Raukas]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;meri2&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/private-house-ii-merivalja Eramu Meriväljal 2006-2009]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;masti&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/residential-building-in-pirita-masti-3 Kortermaja Masti tänaval]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;aurat&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/aquatic-centre-aura Aura veekeskus Tartus]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;niine&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/office-building-refurbishment-and-extension-niine Kontori hoone Niine tänaval]&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;norra&quot;&gt;[http://www.allianss.eu/projects/holiday-village-vamrak Puhkuseküla projekt Norras]&lt;/ref&gt; 
&lt;ref name=&quot;ux2L3&quot;&gt;[https://castbox.fm/episode/Intervjuud.-7.35.-Toomas-Tammis.-Tallinna-tuleviku-konverents.-id577745-id48697725?country=us Intervjuu Toomas Tammisega]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;zS2OV&quot;&gt;[https://www.etis.ee/Portal/Persons/Display/4c25e264-0e72-42a0-a0e2-df8c85844d01?tabId=CV_EST Toomas Tammise CV ETIS-süsteemis]&lt;/ref&gt;
}}

==Välislingid==
* [http://www.arhitektuuriagentuur.ee/ ArhitektuuriAgentuuri (AA) koduleht]

{{JÄRJESTA:Tammis, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia professorid]]
[[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>7nzf08ivgvoev6qkpl3jhxmrp5zqkua</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ülo Peil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>508660</id>
    <revision>
      <id>7227851</id>
      <parentid>6957007</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:41:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227851</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9030" sha1="j6xi46ytpllgipmbtj387tasijwebmh" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}}
'''Ülo Peil''' (sündinud [[20. märts]]il [[1960]] [[Tallinn]]as) on eesti [[arhitekt]].

Ülo Peil on pärit inseneride perekonnast. Teda võib lugeda üheks 1980. aastatel mõjule pääsenud arhitektidest silmapaistvamaks. 

Lõpetas 1978 Tallinna 44. keskkooli, samal aastal astus [[ERKI|Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti]], mille lõpetas 1983. aastal. 

Töötanud 1982–1989 EKE Projektis ning 1989. aastast Arhitektuuribüroos Urbel ja Peil. 

1988. aastast [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige ning aastatel 1991–1992 ja 1994–1995 liidu aseesimees.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=peil.ee|Pealkiri=CV|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt; 

== Teostatud projektid ==
=== Tallinna Sadamas===
* Tallinna Sadama Estline'i B-terminal (1990)&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Port_of_Tallinn|Pealkiri=Tallinna sadam|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;
* Soome [http://www.portoftallinn.com/static/images/pilt_559.jpg A-terminal] koos [[Emil Urbel]]iga,&lt;ref&gt;https://en.wikipedia.org/wiki/Emil_Urbel&lt;/ref&gt; sisekujundus [[Taso Mähar]] (1992–1994)

Sümmeetrilise terminalihoone domineeriv tegur on mõlema fassaadi akende rida; Esimesel korrusel asuv maa-alune fassaad on osaliselt süvendiga ja esimene korrus on toetatud kolonnidega. Hoone keskel on tähelepanu keskpunktiks ümmargune valgustusaken, mida tänapäevase masintööstuse esteetika on võtnud laevakonstruktsioonidest. Teisest küljest lõigatakse klaaslint vertikaalselt läbi akna tugipostide korduva rütmiga. Hoonet iseloomustab ratsionaalne ja selge arhitektuur, mis jagab salongi selgelt erinevates piirkondadeks, kus kaks silindrikujulist struktuuri, registreerimis- ja infopunkti toimivad maamärkidena. Ülemine korrus on peaaegu täielikult kaetud tolli- ja piirivalvurite labürindiga (ruumi korraldamine segaduses näib olevat vältimatu eriala erivajaduste tõttu). [[Emil Urbel]]i ja Peili tööde klassifitseerimisel püütakse neid mõnevõrra ebamäärase neofunktsionaalsuse mõistega märgistada. Kohalikul kontekstis mängib funktsionalism 1918. ja 1940. aastate esimese iseseisvumise perioodil olulist arhitektuurilise stiili rolli. See ajalooline seos tähendas seda, et hiljem omandati automaatselt &quot;meie enda stiil&quot; ja see on põhjus, miks allusioon Eesti arhitektide neofunktsionaalsetest töödest 1970. aastatel nägid seda iseseisvat Eestit. Kuid [[Emil Urbel|Urbel]] ja Peil ei ole nii palju piirkondliku identiteedi tegu; neid tuleks vaadelda pigem selle poolest, et nad esindaksid kahekordset lihtsust, mis on järginud arhitektuurilist postmodernismi, mis ühendab need sarnaste rahvusvaheliste arengutega. Kui arhitektid projekteerivad sadamas asuvaid hooneid, on alati oht, et nad hakkavad flirtima mere äärega ja kasutavad mitmesuguseid temaatilisi üksikasju. Siin omandatakse vajalik individuaalsus kahe või kolme elemendiga, vältides samal üleliigset individualismi. Sama määratlus sobib hästi ka sadama administratsiooni hoone uue välimusega. Lõpliku fassaadi külge lisati pisut nihutatut kumerat tiiba, mis oli kaetud sinakashalli lehtmetalliga, seeläbi ühendades hoone vanad ja uued osad ning muutes sisemise õue aatriumiks. Välimised diskreetsed värvid peidavad interjööri, mis pakub ootamatuid ruumi elamusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.estonianart.ee/estonian-art-971/three-buildings-in-the-passenger-port/|Pealkiri=Eesti Kunst|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

* B-terminali tollipunkt (1993);
* Tallinna Sadamavalitsuse hoone, sisekujundus [[Taso Mähar]] (1992–1995)

=== Rotermanni kvartalis ===
* Ahtri 2, [[Rotermanni soolaladu]], [[Eesti Arhitektuurimuuseum#/media/File:Rotermanni Soolaladu.JPG|Eesti Arhitektuurimuuseumi hoone]]&lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.arhitektuurimuuseum.ee/|Pealkiri=Eesti Arhitektuuri Muuseum|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}&lt;/ref&gt;, sisekujundus [[Taso Mähar]] (1993–1995)

Rekonstrueeritud aastatel 1995–1996. Tallinna üks silmapaistvamaid tööstusarhitektuuri näiteid, kus tegutseb Arhitektuuri muuseum, mille eesmärgiks on tegutseda laial rindel ja pakkuda huviäratavat nii erialaspetsialistile, turistile kui koolilapsele. Projekti tegi keerukaks probleem, kuidas uus funktsioon istutada tundlikult pea 200 aastat vanasse hoonesse. Tulemus oli [[Eesti Arhitektuurimuuseum|Arhitektuurimuuseumi]]i ja [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] jaoks suur saavutus, andes võimaluse tuua arhitektuur lähemale inimestele läbi funktsionaalse näituse pinna, kus esitleda ka välisriikide väljapanekuid.

* Ahtri 6, Estimpeksi büroohoone, sisekujundus [[Taso Mähar]] (1994–1996), 
* Mere pst 4, AS Aswega Rotermanni Kaubakeskus (1997–1998)

=== Tartu Lõunakeskuses ===
* Tartu Ringtee 75 (2001–2017) &lt;ref&gt;{{Netiviide|Autor=|URL=https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/?q=&amp;idx=posts&amp;p=0&amp;fR%5BcenterIds%5D%5B0%5D=1|Pealkiri=Lõunakeskus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=|arhiivimisaeg=2018-05-11|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180511215441/https://astri.ee/lounakeskus/keskusest/?q=&amp;idx=posts&amp;p=0&amp;fR&amp;#91;centerIds&amp;#93;&amp;#91;0&amp;#93;=1|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Tartu [[Lõunakeskus]] avati 2001. aastal 15 000 ruutmeetril. Kuna keskus on [[Lõuna-Eesti]] kõige suurem keskus, on see siiani olnud Ülo Peili üks suuremaid projekte. Järkjärguliste laiendustega on Lõunakeskus 2017. aasta seisuga kasvanud 90 000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; kaubanduspinnani, hõlmab 200 kauplust ja teenust ning annab tööd 1600 inimesele. Külastajaid oli aastal 2017 üle 6 miljoni.

Kaubandusparki on etappide kaupa laiendatud järgmiselt: 

* 2002 – Sotka mööblikauplus
* 2003 – Bauhofi ehitus- ja aiakaubad
* 2005 – Peahoone laiendus ja liuväli
* 2006 – Asko mööblikauplus ja Hawaii Expressi spordipood
* 2009 – Lõunakeskuse peahoone laiendus; kaubanduspark suurenes 25 000 ruutmeetri võrra. Lisandus uus ankurrentnik Rimi Hüpermarket.
* 2017 – Lõunakeskuse vana osa ümberehitus ja laiendus; peahoone uueks suuruseks 72 000 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;. Lisandus Apollo kino, hotell Sophia ning ligi 30 uut kauplust ja toidukohta. Sügisel valmis kaubanduspargis uus hoone, kus asuvad Asko ja Sotka mööblipoed ning Mileedi lillemaja. Kogu kaubanduspargi suurus on nüüd 90 300 m&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;.

=== Muid töid ===
* Kaberneeme sadama võõrastemaja (1998) 
* Mere puiestee Kaubanduskeskus (1998) 
* [[Rocca al Mare Kool|Rocca al Mare koolimaja]], koos [[Emil Urbel]]i ja [[Indrek Erm]]iga (1999)

=== Viimaste aastate töid ===
* Spaahotellid Kuressaare Meri ja Viimsi Tervis
* Tiit Soku korvpallikool 
* Valga Spordihoone 
* Viimsi keskus 
* Narva Astri keskus 
* Narva Fama keskus 
* kortermajad Tallinnas: Soo 1, Kreutzwaldi 12, Raua 10 

== Võistlustööd ==
* Rahvusraamatukogu park (1986, 2. preemia)
* Pärnu teater (1988, 1. preemia)
* Talukonkurss (1987, 1. preemia)
* Saksi kirik (1989, 2. preemia)
* Aleksandria raamatukogu (1989, koos R. Puusepaga)
* Pärnu staadioni tribüünihoone (2013, 1. preemia, ühe [http://kamp.ee/ Kamp Arhitekt] OÜ liikmena)

=== Koostöös [[Emil Urbel]]iga ===
* Tallinna Mere puiestee kaubanduskeskus (1989, 1. preemia)
* Peeter Süda tänava kvartal (1989, 3. preemia)
* Tallinna trammi- ja trollipargi haldushoone (1990, 1. preemia)
* Rakvere kultuurimaja (1989, 1. preemia)
* Sillamäe keskus (1990, 1. preemia)
* Pärnu Kuninga kinokeskus (1991, 1. preemia)
* Pärnu rannahoone juurdeehitus (1990, 2. preemia)
* La Cite´ International de Montreal (1990)
* Savonlinna keskuse planeering (1992)
* Hansapank (1995)

== Planeerimisprojektid ja rekonstrueerimised ==
* Sillamäe Keskus – eskiisprojekt (1990–1991), Ahtri tänav
* Mere puiestee ja raudtee vahelise ala detailplaneerimine (1994–1995)
* Tallinna Ahtri tänava ja Mere puiestee vahelise ala detailplaneering (1995)
* Riia Kliversala Rahvusvaheline Kaubanduskeskus – 1997 

===Rekonstrueerimisprojektid=== 
* [[Rotermanni soolaladu]] – äri- ja kultuurikeskus Ahtri tänaval (1994–1995)
* RAS Estimpeksi büroohoone Ahtri tänaval (1994–1995, valmis 1996)
* Pirita rannahoone (1998–2000)

==Tunnustus==
* 2000 – [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] – koos [[Emil Urbel]]i, [[Indrek Erm]]i ja [[Taso Mähar]]iga; [[Rocca al Mare Kool]]

==Viited==
{{viited}}

== Välislingid ==
* http://epl.delfi.ee/news/arvamus/ulo-ja-raivo-grupivennad?id=50785020
* https://kultuur.postimees.ee/4364087/sukeldu-soome-arhitektuuri-maailma?_ga=2.228703260.1017099133.1525168789-1471108566.1511209483
* http://www.estonianart.ee/estonian-art-971/three-buildings-in-the-passenger-port/
* http://www.arhitektuurimuuseum.ee/muuseum/ajalugu/maja-ajalugu/
* [https://astri.ee/assets/images/cms/lounakeskus.jpg Tartu Lõunakeskuse hooned]

{{JÄRJESTA:Peil, Ülo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna inimesed]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>j6xi46ytpllgipmbtj387tasijwebmh</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnu Mellik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>509165</id>
    <revision>
      <id>7227835</id>
      <parentid>6950480</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:32:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227835</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4901" sha1="0khjotfb3z0u327ep417e3p53du52bi" xml:space="preserve">'''Tõnu Mellik''' ([[12. mai]] [[1934]] [[Tartu]] – [[3. juuni]] [[1993]] [[Tallinn]]) oli eesti [[arhitekt]].&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=EKABL|aasta=1996|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Entsüklopeediakirjastus|lehekülg=308}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i [[hõbemedal]]iga ja jätkas õpinguid Moskvas [[Ülevenemaaline Riiklik Kinematograafia Ülikool|Üleliidulises Riiklikus Kinematograafia Instituudis]] [[Režissöör|režii]] erialal. Aastast 1953 õppis [[ERKI|Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis]], mille lõpetas aastal 1959. Töötas 1959–1962 Tallinnas ning 1964–1968 [[Ehituse Teadusliku Uurimise Instituut|Ehituse ja Ehitusmaterjalide Instituudi]] vaneminseneri ja nooremteadurina. 1968–1975 töötas ta [[Eesti Maaehitusprojekt]]is arhitektina. 1975–1987 oli ta ERKI vanemõpetaja ning 1981. aastast osaühingu Esmar peaarhitekt.

Aastast 1960 oli ta [[Eesti Arhitektide Liit|Arhitektide Liidu]] liige.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tõnu Melliku vanemad olid skulptor [[Voldemar Mellik]] ja Linda Mellik. Vend oli arhitekt [[Ants Mellik]].&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.geni.com/people/T%C3%B5nu-Mellik/6000000010409389157|pealkiri=Tõnu Mellik|aeg=|vaadatud=09.05.2018}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
Tõnu Mellik projekteeris [[Tööstushoone|tööstus]]- ja avalikke hooneid ning elamuid. Koostas külade ja alevike planeerimis- ning hoonestuskavu: [[Kiili]], [[Kohila]], [[Kuusalu]], [[Loksa]], [[Taebla]] ja [[Viru-Jaagupi]]. Tervikliku ansambliga paistavad silma koos [[Rein Veber]]iga [[Haabneeme]] ja koos [[Peep Jänes]]ega [[Padise]].&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Ta osales 1968. Tallinna generaalplaani ja kesklinna rekonstrueerimise projekti koostamisel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Kõige tuntum on tema ja Peep Jänese projekteeritud Otepää spordibaas (1974–1978), mille arhitektid projekteerisid [[kuppelmaastik]]u [[Otepää looduspark|looduskaitsealale]] sõõrja ehitisena, mille muruga kaetud kaldu olev välissein lasknuks majal mõjuda veel ühe kuplina. Ehitajad ei suutnud aga kaldseina vett pidama saada ning ehitis näeb vastupidi oma märkamatult loodusesse sulandumise taotlusele välja nagu betoonist punker.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=310}}&lt;/ref&gt;

Nõukogudejärgsest ühiskonnast olid arhitektid ühes Tõnu Mellikuga lihtsalt praktikud ning teoreetilisemate probleemidega enam üldse ei tegeldud. Nõukogudeaegsed tellimused ei lasknud arhitektidel vabalt oma loomingut teha.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20. sajandi arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=237}}&lt;/ref&gt;

=== Hooneid ===
[[Fail:Padise Koidula kolhoosi terrasselamu.jpg|pisi|Padise Koidula kolhoosi terrasselamu]]

* Tallinnas [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Männiku katsebaas (1962)
* [[Volta tehas|Tehase Volta]] tehnokorpus (1965)
* Kooperatiivelamu &quot;Ühistare&quot; (1966)
* [[Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool|Keila-Joal Sanatoorse Internaatkooli]] õppehoone (1976)
* Koos Peep Jänesega suusaspordi õppe- ja treeningubaas (1978)
* Koos Peep Jänesega Padisel 12 korteriga kolmekorruselised terrasselamud (1979)
* Koos Peep Jänesega [[Tamsalu Kultuurimaja|Tamsalu kultuurimaja]] (1980)
* Viimsi kontorihoone (1991)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tunnustus ==
* Ants ja Tõnu Mellik, Mustamäe elamurajooni planeering, I-II auhind (1958)
* [[Loo|Saha-Loo]] aleviku planeering ja hoonestus, I auhind (1971)
* Koos Peep Jänesega ooperi- ja balletiteateri Tallinnas Tõnismäel, I-II auhind (1972)
* [[Pajusi kolhoos]]i keskus, I auhind (1976)
* Koos Peep Jänesega Elva vanadekodu, I auhind (1977)
* [[Tartu Projekteerijate Maja]], I auhind (1978)&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.muis.ee/museaalview/2628716 Padise Koidula kolhoosi terrasselamud, vaade suusatajatega esiplaanil]
* [https://www.muis.ee/museaalview/2634897 Otepää suusabaas]
* [http://entsyklopeedia.ee/galerii/kiili_vald Kiili alevik 1970. aastatel]
* [https://www.e-varamu.ee/item/ZN26PR4F7ZDVT7ZEHCCURQJ625TISNL3 Keila-Joa sanatoorne kool]
* [https://www.muis.ee/museaalview/2636777 Korterelamud Padisel]
* [https://kultuur.postimees.ee/3081275/galerii-ja-intervjuu-peep-janesega-modernisti-loometee Arvo Niineväli, Tõnu Mellik ja Peep Jänes ette valmistamas näitust «Eesti arhitektuur» Tallinna Kunstihoones (1972)]
* [https://kultuur.postimees.ee/3081275/galerii-ja-intervjuu-peep-janesega-modernisti-loometee Tamsalu kultuurimaja]

{{JÄRJESTA:Mellik, Tõnu}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia õppejõud]]
[[Kategooria:Eesti NSV Arhitektide Liidu liikmed]]
[[Kategooria:Metsakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1934]]
[[Kategooria:Surnud 1993]]</text>
      <sha1>0khjotfb3z0u327ep417e3p53du52bi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Saare maakonnas sündinud sportlased</title>
    <ns>4</ns>
    <id>513646</id>
    <revision>
      <id>7228089</id>
      <parentid>7222158</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:34:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7228089</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14708" sha1="4dopixq7ykz97jefjuygxeppplpkea5" xml:space="preserve">
{{Wikidata loend
|sparql=SELECT DISTINCT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?pob WHERE {
  ?item (wdt:P106/wdt:P279*) wd:Q2066131.
  ?item wdt:P19 ?pob.
  ?pob wdt:P131* wd:Q203272.
  SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language &quot;et, en&quot;. }
}
|columns=label:nimi,description:kirjeldus,p569:sünniaeg,p19:sünnikoht,Item:Vikiandmetes
|links=red
}}
{| class='wikitable sortable'
! nimi
! kirjeldus
! sünniaeg
! sünnikoht
! Vikiandmetes
|-
| [[Mehis Ärmus]]
| Eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1979&quot; | 1979-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111335957|Q111335957]]
|-
| [[Ants Nisu]]
| Eesti maadleja ja maadlustreener
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-01-30
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q609398|Q609398]]
|-
| [[Lea Meller]]
| Eesti sumomaadleja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-04-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61110637|Q61110637]]
|-
| [[Mati Rand]]
| eesti maadleja ja maadluskohtunik
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-05-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124323569|Q124323569]]
|-
| [[Rein Tiidus]]
| eesti motosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-07-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124316282|Q124316282]]
|-
| [[Voldemar Väli]]
| Eesti maadleja
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-01-10
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1168860|Q1168860]]
|-
| [[Indrek Aavik]]
| Eesti jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-12-25
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q123942329|Q123942329]]
|-
| [[Indrek Rannama]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditeadlane
| data-sort-value=&quot;1975&quot; | 1975-07-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111447262|Q111447262]]
|-
| [[Julius Mändmets]]
| Eesti tõstja, maadleja ja fotograaf
| data-sort-value=&quot;1901&quot; | 1901-07-01&lt;br/&gt;1901-07-21
| [[Paiküla]]
| [[:d:Q27940741|Q27940741]]
|-
| [[Steven Kalf]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q61387989|Q61387989]]
|-
| [[Mihkel Räim]]
| Eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q18402424|Q18402424]]
|-
| [[Karl Patrick Lauk]]
| eesti jalgrattur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-01-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q26978748|Q26978748]]
|-
| [[Aimar Kuusnõmm]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325610|Q124325610]]
|-
| [[Riho Räim]]
| Eesti jalgrattur, jalgrattasporditreener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111420775|Q111420775]]
|-
| [[Rait Sagor]]
| eesti jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1990&quot; | 1990-03-11
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338162|Q124338162]]
|-
| [[Mario Paiste]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-09-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131552709|Q131552709]]
|-
| [[Rauno Liitmäe]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-01-24
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q55018039|Q55018039]]
|-
| [[Veiko Lember]]
| Eesti võrkpallur ja riigiteadlane
| data-sort-value=&quot;1977&quot; | 1977-11-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q23042555|Q23042555]]
|-
| [[Keith Pupart]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-03-19
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3194761|Q3194761]]
|-
| [[Eugen von Schmidt]]
| 
| data-sort-value=&quot;1821&quot; | 1821-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q41199654|Q41199654]]
|-
| [[Marek Niit]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-08-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q3180855|Q3180855]]
|-
| [[Getter Saar]]
| sulgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-06-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1520096|Q1520096]]
|-
| [[Mati Villsaar]]
| Eesti sõudja ja sõudetreener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-05-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q63977342|Q63977342]]
|-
| [[Kevin Saar]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1995&quot; | 1995-01-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q121079773|Q121079773]]
|-
| [[Meinhard Prii]]
| eesti sõudja
| data-sort-value=&quot;1929&quot; | 1929-04-06
| [[Muhu]]
| [[:d:Q124312390|Q124312390]]
|-
| [[Jaan Koppel]]
| eesti aerutaja
| data-sort-value=&quot;1967&quot; | 1967-05-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124166779|Q124166779]]
|-
| [[Virge Treiel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q111396847|Q111396847]]
|-
| [[Madis Kallas]]
| Eesti kergejõustiklane ja poliitik
| data-sort-value=&quot;1981&quot; | 1981-04-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12369450|Q12369450]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| data-sort-value=&quot;1965&quot; | 1965-09-25
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Jaak Jõgi]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-09-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448822|Q111448822]]
|-
| [[Veljo Heinmets]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124311627|Q124311627]]
|-
| [[Meelis Männik]]
| eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1968&quot; | 1968-04-01
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284787|Q124284787]]
|-
| [[Nora Lember]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;2005&quot; | 2005-10-31
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q121461022|Q121461022]]
|-
| [[Jüri Poljans|Juri Poljans]]
| Eesti aerutaja, treener ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1958&quot; | 1958-11-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q5993609|Q5993609]]
|-
| [[Juhan Kolk]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124301033|Q124301033]]
|-
| [[Mart Mandel]]
| eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124284687|Q124284687]]
|-
| [[Dorothea Kress]]
| Saksamaa kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1924&quot; | 1924-08-26
| [[Pöide]]
| [[:d:Q47088727|Q47088727]]
|-
| [[Jaan Lember]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1945&quot; | 1945-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124210456|Q124210456]]
|-
| [[Margus Nurja]]
| eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-05-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307410|Q124307410]]
|-
| [[Kadri Jukk]]
| Eesti võimleja
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-08-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q120402291|Q120402291]]
|-
| [[Aleksander Transtok]]
| Eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1925&quot; | 1925-01-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q62604009|Q62604009]]
|-
| [[Mihail Velsvebel]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1926&quot; | 1926-11-09
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q42370399|Q42370399]]
|-
| [[Siim Ennemuist]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-12-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12374976|Q12374976]]
|-
| [[Ellen Külvand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1951&quot; | 1951-03-05
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124307899|Q124307899]]
|-
| [[Arvi Lopato]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1936&quot; | 1936-01-14
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q124311676|Q124311676]]
|-
| [[August Adamson]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1911&quot; | 1911-03-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124313578|Q124313578]]
|-
| [[Tiidrek Nurme]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q7801786|Q7801786]]
|-
| [[Jüri Daniel]]
| Eesti ujuja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1923&quot; | 1923-05-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124290850|Q124290850]]
|-
| [[Aleksander Antson]]
| Eesti kirjanik kergejõustiklane ja ajakirjanik
| data-sort-value=&quot;1899&quot; | 1899-08-31
| [[Pihtla vald]]
| [[:d:Q2623480|Q2623480]]
|-
| [[Karli Allik]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1996&quot; | 1996-09-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30142800|Q30142800]]
|-
| [[Risto Lillemets]]
| eesti kümnevõistleja
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-11-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q112606322|Q112606322]]
|-
| [[Mikk Pahapill]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1983&quot; | 1983-07-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q937925|Q937925]]
|-
| [[Milvi Visnapuu]]
| eesti käsipallitreener ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-07-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124296629|Q124296629]]
|-
| [[Uno Tiit]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1950&quot; | 1950-02-04
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124304127|Q124304127]]
|-
| [[Kevin Grass]]
| eesti jääpurjetaja ja purjetaja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-09-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124251095|Q124251095]]
|-
| [[Priit Aavik]]
| Eesti ujuja
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q47529739|Q47529739]]
|-
| [[Karl-Richard Idlane]]
| Eesti jalg- ja jääpallur
| data-sort-value=&quot;1910&quot; | 1910-01-18
| [[Kaarma]]
| [[:d:Q3813026|Q3813026]]
|-
| [[Taimi Kõnn]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-12-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124327109|Q124327109]]
|-
| [[Kaie Kand]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-31
| [[Orissaare]]
| [[:d:Q3736463|Q3736463]]
|-
| [[Nette Peit]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-03-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q85984486|Q85984486]]
|-
| [[Margus Jurkatam]]
| eesti kergejõustiklane ja sporditegelane
| data-sort-value=&quot;1976&quot; | 1976-02-26
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124300907|Q124300907]]
|-
| [[Taivu Uljas]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1943&quot; | 1943-12-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124312713|Q124312713]]
|-
| [[Janis Vahter]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1986&quot; | 1986-08-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q6154659|Q6154659]]
|-
| [[Eliisa Peit]]
| 
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-03-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q140644296|Q140644296]]
|-
| [[Hugo Pukk]]
| Eesti tennisist
| data-sort-value=&quot;1903&quot; | 1903-03-07
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q111447527|Q111447527]]
|-
| [[Endel Vooremaa]]
| eesti purjetaja ja jääpurjetaja
| data-sort-value=&quot;1930&quot; | 1930-05-06
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q12362098|Q12362098]]
|-
| [[Kaie Kivi]]
| Eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1961&quot; | 1961-08-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111448988|Q111448988]]
|-
| [[Aleksander Sannik]]
| Eesti jõumees ja raskejõustiku propageerija
| data-sort-value=&quot;1883&quot; | 1883-01-10
| [[Valjala vald]]
| [[:d:Q12358732|Q12358732]]
|-
| [[Norma Helde]]
| eesti ujuja ja treener
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-07-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124324291|Q124324291]]
|-
| [[Indrek Tustit]]
| Eesti kergejõustiklane, treener ja füsioterapeut
| data-sort-value=&quot;1978&quot; | 1978-01-25
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65257016|Q65257016]]
|-
| [[Rain Kuusnõmm]]
| eesti kulturist ja jõutõstja
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-17
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124325954|Q124325954]]
|-
| [[Rein Tõru]]
| eesti kergejõustiklane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-04-24
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124261329|Q124261329]]
|-
| [[Liina Kolk]]
| Eesti purjetaja
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-27
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130331582|Q130331582]]
|-
| [[Raigo Kuusnõmm]]
| Eesti jõutõstja ja kulturist
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-07-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q65262441|Q65262441]]
|-
| [[Timo Tammemaa]]
| Eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-11-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q21623042|Q21623042]]
|-
| [[Ester Viimsalu]]
| Eesti kergejõustiklane ja käsipallur
| data-sort-value=&quot;1946&quot; | 1946-08-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q123942126|Q123942126]]
|-
| [[Servi Täll]]
| eesti korvpallur ja spordiarst
| data-sort-value=&quot;1941&quot; | 1941-12-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124338130|Q124338130]]
|-
| [[Annika Köster]]
| Eesti korvpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-07-22
| [[Kihelkonna]]
| [[:d:Q124344936|Q124344936]]
|-
| [[Peeter Sepp]]
| eesti võrkpallur
| data-sort-value=&quot;1944&quot; | 1944-11-13
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124056816|Q124056816]]
|-
| [[Enri Pahapill]]
| 
| data-sort-value=&quot;1962&quot; | 1962-06-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111875671|Q111875671]]
|-
| [[Vello Varik]]
| Eesti sõudja ja spordipedagoog
| data-sort-value=&quot;1937&quot; | 1937-07-25
| [[Leisi]]
| [[:d:Q64732664|Q64732664]]
|-
| [[Robert Virves]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-07-08
| [[Saaremaa vald]]
| [[:d:Q116033518|Q116033518]]
|-
| [[Villu Mättik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1947&quot; | 1947-06-14
| [[Leisi]]
| [[:d:Q124311684|Q124311684]]
|-
| [[Mihkel Aksalu]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1399199|Q1399199]]
|-
| [[Sander Laht]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1991&quot; | 1991-09-26
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q12374686|Q12374686]]
|-
| [[Liis Lepik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1994&quot; | 1994-10-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q66939111|Q66939111]]
|-
| [[Maarek Suursaar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1997&quot; | 1997-07-16
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286615|Q130286615]]
|-
| [[Peeter Pihel]]
| Eesti kokk
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-02-28
| [[Saaremaa]]
| [[:d:Q12372228|Q12372228]]
|-
| [[Sander Viira]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-08-29
| [[Lümanda]]
| [[:d:Q130286491|Q130286491]]
|-
| [[Märt Kluge]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1984&quot; | 1984-03-08
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q130286590|Q130286590]]
|-
| [[Urmas Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-01-03
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q130286589|Q130286589]]
|-
| [[Taavi Azarov]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1980&quot; | 1980-04-20
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305136|Q131305136]]
|-
| [[Amor Luup]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1992&quot; | 1992-02-18
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305140|Q131305140]]
|-
| [[Andrus Koplimäe]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1973&quot; | 1973-08-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305144|Q131305144]]
|-
| [[Margus Rajaver]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1989&quot; | 1989-07-16
| [[Salme alevik|Salme]]
| [[:d:Q131305138|Q131305138]]
|-
| [[Rasmus Saar]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-02
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305142|Q131305142]]
|-
| [[Jaanis Kriska]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1988&quot; | 1988-06-23
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131305141|Q131305141]]
|-
| [[Virgo Vallik]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-02-03
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q124129580|Q124129580]]
|-
| [[Roland Kütt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-04-22
| [[Saare maakond]]
| [[:d:Q120435300|Q120435300]]
|-
| [[Reio Alt]]
| Eesti jalgpallur
| data-sort-value=&quot;1985&quot; | 1985-07-29
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q133797359|Q133797359]]
|-
| [[Vello Õunpuu]]
| Eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1949&quot; | 1949-11-14
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q30344985|Q30344985]]
|-
| [[Einar Laipaik]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1971&quot; | 1971-02-22
| [[Sakla]]
| [[:d:Q124201316|Q124201316]]
|-
| [[Andero Kivi]]
| Eesti jalgpallur (ründaja), kes mängib Eesti Premium liiga klubis FC Kuressaare
| data-sort-value=&quot;2003&quot; | 2003-11-07
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q131611690|Q131611690]]
|-
| [[Kristjan Kombe]]
| 
| data-sort-value=&quot;2000&quot; | 2000-03-28
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q60522120|Q60522120]]
|-
| [[Urve Vakker]]
| Eesti suusataja, spordipedagoog ja -tegelane
| data-sort-value=&quot;1956&quot; | 1956-07-12
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q111339511|Q111339511]]
|-
| [[Ken Torn]]
| Eesti autorallisõitja
| data-sort-value=&quot;1993&quot; | 1993-09-22
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q55816065|Q55816065]]
|-
| [[Ott Tänak]]
| eesti autosportlane
| data-sort-value=&quot;1987&quot; | 1987-10-15
| [[Kuressaare]]
| [[:d:Q1068686|Q1068686]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>4dopixq7ykz97jefjuygxeppplpkea5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tiina Tuulik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>525736</id>
    <revision>
      <id>7227911</id>
      <parentid>6985615</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:32:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227911</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3735" sha1="0qsf0kkbs6rio4dyyt2bdfx9hmv8453" xml:space="preserve">'''Tiina Tuulik''' (sündinud [[19. aprill]]il [[1966]]) on eesti [[maastikuarhitekt]].

==Hariduskäik==
Ta õppis aastatel 1984–1991 [[Tallinna Kunstiülikool]]is ja lõpetas selle arhitektina. Aastatel 1992–1994 oli ta magistriõppes [[Kuninglik Taani Kunstiakadeemia|Kuningliku Taani Kunstiakadeemia]] arhitektuurikooli maastikuarhitektuuri osakonnas, mille lõpetas magistrikraadiga.

Ta on alates 2010. aastast [[Eesti Kunstiakadeemia]] doktoriõppes tööga &quot;Kalmistukultuur 21. sajandi Eestis. Traditsioonid ja uuendused&quot; (juhendajad [[Marju Kõivupuu]] ja [[Anneli Randla]]).

==Töökäik==
Ta on töötanud arhitektuuribüroos Järve &amp; Tuulik ning DIA Arhitektuur.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/241 |pealkiri=Tiina Tuulik Eesti Arhitektide Liidu kodulehel |vaadatud=2018-10-26 |arhiivimisaeg=2018-10-26 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181026182617/http://arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/241 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

Ta on lektor [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehituse ja arhitektuuri instituudi arhitektuuri ja urbanistika akadeemias.&lt;ref&gt;[https://www.ttu.ee/instituut/ehituse-ja-arhitektuuri-instituut/kontakt-367/arhitektuuri-ja-urbanistika-akadeemia-2 Arhitektuuri ja urbanistika akadeemia TTÜ kodulehel]&lt;/ref&gt; 

==Looming==
*1993–1994 [[Kumu|Eesti Kunstimuuseumi]] arhitektuurivõistlus. Võistlustöö nr 521, märgusõna &quot;Wings&quot;. Bo Christiansen, Friedemann Rüter, Tiina Tuulik. Kopenhaagen, Taani&lt;ref&gt;Eesti Kunstimuuseumi avalik arhitektuurivõistlus. Kataloog. Eesti Kunstimuuseum. Tallinn 1994. Pagineerimata&lt;/ref&gt;
*2003 [[Tallinna Pärnamäe kalmistu]] tuhakalmed&lt;ref&gt;&quot;Väike 2002–2006. Eesti arhitektuursete väikevormide paremik&quot;. Kataloogi koostaja [[Karin Paulus]]. Eesti Arhitektide Liit. Tallinn 2008. Lk 42–43&lt;/ref&gt;
*2011 [[Rakvere linnakalmistu]] I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute matmispaiga heakorrastus

* 2011 [[Tallinna Liiva kalmistu]] laienduse maastikuarhitektuurne projekt
* 2012 [[Pirita uus kalmistu|Tallinna Pirita uue kalmistu]] muinsuskaitse eritingimused
* 2013 [[Kudjape kalmistu]] uued matusealad ja parklad
* 2013 [[Paldiski linnakalmistu]] detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused
* 2014–2015 &quot;Eesti 100 tamme&quot; esinduspargi [[Tamsalu]]s maastikuarhitektuuri võistlus. III auhind, võistlustöö märgusõnaga &quot;Retro&quot;. Tiina Tuulik, [[Terje Truumaa]]
* 2016 [[Tallinna Metsakalmistu]] kolumbaarium II
* 2016 Tallinna Metsakalmistu Eesti Teatriliidu matuseala uus osa

===Kirjutisi===
* &quot;Tallinna kalmistud. Uuenenud kalmistukultuur&quot;. Muinsuskaitse aastaraamat 2009. Tallinn 2010. Lk 85-88
* &quot;Üks Eesti ajalooline kalmistu – Kudjape&quot;. Eesti parkide almanahh 3. Tallinn 2012. Lk 56–61
* &quot;Üks Eesti ajalooline kalmistu täna – Rakvere linnakalmistu&quot;. Mäetagused 55/2013
* &quot;Oma kodu, oma maa sümbolid – talukalmistud Eestis&quot;. [[Tuna]], 3/2018. Lk 32–56

== Tunnustus ==
* 2021 [[Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemia]] (koos [[Tiina Tallinn|Tiina Tallinna]], [[Elle Pent|Elle Pendi]], [[Olev Abner|Olev Abneri]], [[Kristiina Kupper|Kristiina Kupperi]], [[Tiina Tammet|Tiina Tammeti]], [[Sirje Ootsing|Sirje Ootsingu]], [[Marje Eelma]], [[Lyyli Virkus|Lyyli Virkusega]]; raamat &quot;Tallinna pargid ja haljasalad&quot;)

==Liikmesus==
*1994 [[Eesti Arhitektide Liit]]

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[https://www.etis.ee/CV/Tiina_Tuulik/est Eesti Teadusinfosüsteem]
*[http://arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/241 Eesti Arhitektide Liidu liikmed]

{{JÄRJESTA:Tuulik, Tiina}}
[[Kategooria:Eesti maastikuarhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Kuningliku Taani Kunstiakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1966]]</text>
      <sha1>0qsf0kkbs6rio4dyyt2bdfx9hmv8453</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>81 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>527626</id>
    <revision>
      <id>7227819</id>
      <parentid>7227292</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:07:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227819</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3054" sha1="rf2x7wzq04400agqvrw8zmxzp78ljr5" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 5. august 2026
|number          = 81
|bgcolor         = #00E1B4
|pilt            = Trolliasendus81.jpg
|pilt_width      = 
|pilt_alt        = &lt;!-- pildi sõnum --&gt;
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = &lt;!-- Liini teenindavad sõidukid --&gt;
|seisund         = suletud, asendatud trolliliiniga
|avati           = 
*2017 
*2018 
*1. november 2024
|suleti          = 
*2017 
*2018
*1. august 2026
|eelkäija        = [[1 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 1]]
|liinitüüp       = tavaliin
|asum            = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}
|linnaosad       = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpppeatus      = Kaubamaja
|päev            = ETKNRLP
|kaart           = &lt;!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or  {{Infobox rdt}} --&gt;
|kaardi nimi     = &lt;!-- kaardi nimi --&gt;
|eelmine liin    = 80
|eelmine         = 80 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin   = 82
|järgmine        = 82 (Tallinna bussiliin)
|märked          =
}}
[[Fail:81buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]]
[[Fail:81bussmustamäe.jpg|pisi]]
'''81''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-01-01 |arhiivimisaeg=2019-01-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190102050653/http://www.pealinn.ee/newset/nadalavahetusel-soidab-buss-nr-81-reisisadam-kakumae-sadam-n224740 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[81 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|1997
|Vabaduse väljak - Pirita
|1998
|Teenindaja oli [[Eesti buss]]
|-
|juuli 2017
|Reisisadam - Kakumäe sadam
|juuli 2017
|
|-
|juuli 2018
|Reisisadam - Kakumäe sadam
|juuli 2018
|
|-
|november 2024
|Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja
|
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Mustamäe tee - Kaubamaja
|
|muudeti [[81 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026
!Mustamäe - Kaubamaja
!Kaubamaja - Mustamäe
|-
|
; Akadeemia tee
; Kaja
; Szolnok
; A. H. Tammsaare tee
; Sääse
; Aiandi
; Löwenruh
; Marja
; Välja
; Lille
; Ristiku
; Tehnika
; Hotell Tallinn
; A. Adamsoni
; Tõnismägi
; Vabaduse väljak
; Estonia
; Kaubamaja
|
; Kaubamaja
; Estonia
; Vabaduse väljak
; Tõnismägi
; Hotell Tallinn
; Kelmiküla
; Ristiku
; Lille
; Hipodroom
; Välja
; Marja
; Löwenruh
; Aiandi
; Sääse
; A. H. Tammsaare tee
; Szolnok
; Kaja
; Akadeemia tee
; Mustamäe
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[1 (Tallinna trolliliin)|1]]
* [[81 (Tallinna trolliliin)|81]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>rf2x7wzq04400agqvrw8zmxzp78ljr5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kris Kärner</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529225</id>
    <revision>
      <id>7228122</id>
      <parentid>7226682</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:19:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-48002-97</username>
        <id>236778</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7228122</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8264" sha1="q4hn56hrvropaquf4kc37miot4jgxtr" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kris Kärner
| pilt =
| pildiallkiri = Kris Kärner, 2017
| amet = [[Tartu linnavolikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2025
| sünninimi = Kris Kärner

| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1996|11|21}}
| sünnikoht = [[Tartu]]

| rahvus = [[eestlased|eestlane]]
| partei = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] (2025)
| elukoht = [[Tartu]]
| tegevusala = [[striimer]], poliitik
| veebileht = https://teamisto.ee
}}

'''Kris Kärner''' (tuntud ka kui '''Istoprocent'''; sündinud [[21. november|21. novembril]] [[1996]] [[Tartus]]) on eesti poliitik ja striimer.

== Haridus ==
Kärner lõpetas 2013. aastal [[Tartu Mart Reiniku Kool]]i ning 2016. aastal [[Tartu Tamme Gümnaasium]]i.&lt;ref&gt;[https://reiniku.edu.ee Tartu Mart Reiniku Kooli vilistlased]&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://tammegymnaasium.ee Tartu Tamme Gümnaasiumi vilistlased]&lt;/ref&gt;

2026. aastal asus ta õppima [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] riigiteaduste eriala.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-08-31 |pealkiri=Kris Kärner astus ülikooli. |url=https://tartu.postimees.ee/8537093/taitis-lubaduse-skandaalne-poliitik-kris-karner-astus-ulikooli-tonis-lukas-ju-ta-siis-arvab-et-talle-sobib-see-eriala |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Meediakarjäär ==
Kärner alustas tegevust [[YouTube]]'is 2011. aastal, laadides üles videomängu ''Dirt 3'' mänguvideo.&lt;ref&gt;[https://youtube.com Istoprocent - Dirt 3 Gameplay (My first video)]&lt;/ref&gt;

2017. aastal alustas ta otseülekannete tegemist platvormil [[Twitch]], kus saavutas kiiresti suure jälgijaskonna. Hiljem on ta teinud otseülekandeid ka [[YouTube]]'is ning [[Kick (platvorm)|Kick]]is.

Ta on esinenud telesaates „[[Seitsmesed uudised]]” ning meelelahutusprogrammis „Rahva Tujurikkuja 2014”.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20260718205621/https://www.tv3.ee/ Jan Uuspõld jagab elutarkust oma noorele teisikule]. TV3 Uudised, 26. detsember 2014.&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Kärner liitus 4. veebruaril 2025 erakonnaga [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]. Hoolimata sama aasta septembris toimunud erakonnast lahkumisest kandideeris ta 2025. aasta kohalikel valimistel Isamaa nimekirjas, kogudes [[Tartu linnavolikogu]] valimistel 1597 häält ja saades isikumandaadi.&lt;ref name=&quot;err-vahet-pole&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner: ei ole vahet, mis erakonda kuulun, seisan oma valijate eest|autor=ERR|kuupäev=14. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

Pärast valimisi liitus Kärner [[Tartu linnavolikogu]]s Isamaa fraktsiooniga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Kris Kärner liitub Tartus Isamaa fraktsiooniga|autor=ERR|kuupäev=11. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta veebruaris arvati ta fraktsioonist välja tema vastuoluliste avalike väljaütlemiste tõttu.&lt;ref name=&quot;err-valja&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Isamaa Tartu fraktsioon arvab Kris Kärneri enda ridadest välja|autor=ERR|kuupäev=12. veebruar 2026|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt; 

Fraktsioonivälise saadikuna pälvis Kärner meedia tähelepanu võimalike uute erakondlike valikutega seotud läbirääkimiste tõttu. 2025. aasta oktoobris kohtus ta Tartus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] esimehe [[Martin Helme]]ga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Läbirääkimised uue erakonnaga? Kris Kärner kohtus Tartus Martin Helmega|autor=Delfi|kuupäev=29. oktoober 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt; Sama aasta novembris järgnesid kohtumised [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] esimehe [[Mihhail Kõlvart]]iga ning erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid|ERK]] esimehe [[Silver Kuusik]]uga.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://postimees.ee|pealkiri=Kas astub uude erakonda? Kris Kärner kohtus Tartus parteijuht Silver Kuusikuga|autor=Tartu Postimees|kuupäev=20. november 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta 1. aprillil tegi Kärner sotsiaalmeedias nalja, väites, et on liitunud [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]], mis pälvis meedias kõrgendatud tähelepanu tema varasemate sotside-teemaliste skandaalsete väljaütlemiste tõttu.

3. Septembril 2026 liitus ta [[Tartu linnavolikogu|Tartu linnavolikogus]] [[Eesti Keskerakond|keskerakonna]] fraktsiooniga.

== Skandaalid ja vastuolud ==

=== Konflikt Krispoisiga ===
2026. aasta kevadel sattus Kärner avalikku konflikti sisulooja Kris Lüüsiga (tuntud kui Krispoiss). Konflikt sai alguse sotsiaalmeedias ja otseülekannetes tehtud väljaütlemistest, kus Kärner süüdistas Krispoissi ebakohases käitumises ning nimetas teda pedofiiliks.&lt;ref name=&quot;kroonika-nouded&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Üks striimer esitas teisele nõudekirja. Kärner: olen teinud politseisse avalduse Krispoisi ebakohase käitumise kohta|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

Krispoiss esitas Kärneri vastu 4000 euro suuruse rahalise nõudekirja maine kahjustamise eest ning tüli sai laialdast kajastust meedias.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Kuulsused ei suuda tulitsemist lõpetada: teeme selgeks, kes mille eest seisab|autor=Kroonika|kuupäev=21. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt; Kärner teatas, et on teinud politseile avalduse, kuid Politsei- ja Piirivalveamet ei alustanud esitatud kuriteoteate alusel kriminaalmenetlust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Politsei ei alustanud Kärneri esitatud kuriteoteate alusel Krispoisi vastu kriminaalmenetlust|autor=Kroonika|kuupäev=23. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

Konflikt jõudis ka poliitilisele tasandile, kui teemat tõstatati meediakriitiliselt [[Riigikogu]] infotunnis.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Riigikogus võeti teemaks Krispoisi ja Istoprocenti tüli|autor=Kroonika|kuupäev=18. märts 2026|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

=== Pumppüssi ja holokausti kommentaarid ===
2025. aasta augustis sattus Kärner tugeva avaliku kriitika alla sotsiaalmeedias ringlema läinud kuvatõmmiste ja videolõikude tõttu. Muuhulgas oli ta kirjutanud kommentaari: „Reformierakond rippu, sotsid seina äärde panna ja pumpüssiga kuklasse maha lasta.”&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Isamaaga liitunud tuntud juutuuber soovis sotsidele pumpüssiga kuklasse tulistamist. Reinsalu taunib sellist käitumist|autor=Delfi|kuupäev=26. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt; Samuti heideti talle ette otseülekannetes tehtud kohatuid holokaustiteemalisi nalju.&lt;ref name=&quot;err-lahkumine&quot;&gt;{{Netiviide|url=https://err.ee|pealkiri=Vägivalda õhutanud juutuuber astus Isamaast välja|autor=ERR|kuupäev=27. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

Kärner selgitas hiljem meedias, et tegemist oli kontekstist välja rebitud tsitaatidega satiirilisest huumorisaatest „[[Tujurikkuja]]“ ning ta ei mõelnud ähvardusi tõsiselt.&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://delfi.ee|pealkiri=Vilja küsib: Kris Kärner, mis saab teie poliitilisest karjäärist edasi?|autor=Delfi LP|kuupäev=29. august 2025|vaadatud=2026-07-03}}&lt;/ref&gt;

Skandaali tõttu astus ta 27. augustil 2025 erakonnast Isamaa välja. Hoolimata sellest kuulus ta pärast valimisi Isamaa volikogu fraktsiooni, mis põhjustas erakonnasiseseid pingeid – endine Tartu linnapea [[Tõnis Lukas]] keeldus Kärneriga samasse fraktsiooni astumast ja jäi sellest protestiks välja. 2026. aasta veebruaris heideti Kärner jätkuvate vastuoluliste väljaütlemiste tõttu fraktsioonist lõplikult välja.&lt;ref name=&quot;err-valja&quot; /&gt;

== Eraelu ==
2026. aasta juunis teatas Kärner sotsiaalmeedias kihlumisest oma elukaaslase Agnes Kärneriga (neiupõlvenimi Agnes Mägi) ning sama aasta augustis nad abiellusid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Poliitik ja striimer Kris Kärner sõudis kallimaga Tartus abieluranda |url=https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120602567/roomusonum-poliitik-ja-striimer-kris-karner-soudis-kallimaga-tartus-abieluranda |vaadatud=2026-08-11 |väljaanne=Kroonika |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==
* 2017 – Eesti sotsiaalmeedia auhindade &quot;Playnupp&quot; aasta striimeri tiitel.&lt;ref&gt;[https://ohtuleht.ee Selgusid Eesti populaarseimad sisuloojad] Ohtuleht.ee, 2017.&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://teamisto.ee TEAMISTO OÜ ametlik koduleht]

[[Kategooria:Striimerid]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1996]]</text>
      <sha1>q4hn56hrvropaquf4kc37miot4jgxtr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Makarov Muusik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>529675</id>
    <revision>
      <id>7227743</id>
      <parentid>5570061</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:53:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227743</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="865" sha1="34k4wh8cjyhv17ealptwgewz7rizrhb" xml:space="preserve">'''Makarov Muusik''' on Eesti ettevõte, mis on aidanud korraldada suuri muusikaüritusi. Nende ürituste seas on [[Rock Summer]], samuti paljude tuntud välismaa muusikute kontserdid Eestis.&lt;ref name=&quot;makarov.ee&quot;&gt;http://www.makarov.ee/history/{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 01.12.2018)&lt;/ref&gt;

Ettevõtte ajalugu ulatub aastasse [[1988]], mil asutati ''Makarov Muusik Management'' (ka ''Makarov Music Management'').&lt;ref name=&quot;makarov.ee&quot;/&gt; 1997. aastal läks Makarov Muusik Management [[pankrot]]ti.&lt;ref name=&quot;ohtuleht.ee&quot;&gt;https://www.ohtuleht.ee/6895/makarov-muusik-management-on-pankrotis (vaadatud 01.12.2018)&lt;/ref&gt; 

1998. aastal asutati ettevõte '''Makarov Muusik'''.{{lisa viide}}

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[http://www.makarov.ee/ Koduleht]

[[Kategooria:Eesti meelelahutusettevõtted]]</text>
      <sha1>34k4wh8cjyhv17ealptwgewz7rizrhb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Johann-Aksel Tarbe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>536091</id>
    <revision>
      <id>7227907</id>
      <parentid>7212864</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:30:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227907</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2192" sha1="s2uluf1q7eoezbwj0cw6kbfw28j3a0b" xml:space="preserve">'''Johann-Aksel Tarbe''' (sündinud [[6. mai]]l [[1978]] [[Tallinn]]as) on eesti arhitekt.

== Elulugu ==
Ta lõpetas [[Tallinna Reaalkool]]i 1996. aastal ja [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuurimagistrina 2003. aastal ning täiendas end ülikooli ajal Aarhusi Arhitektikoolis.

Tarbe oli aastatel 2006–2011 Jõelähtme vallavalitsuse vallaarhitekt, 2011–2014 AB Tõnis Tarbe arhitekt, 2014. aastast on Arhitekt Tarbe OÜ arhitekt.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Johann-Aksel Tarbe – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/author/johann-aksel-tarbe/ |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=arhliit.ee}}&lt;/ref&gt;

Tarbe on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige, Eesti Planeerijate Ühingu liige ning Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu juhatuse liige 2018. aastast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ekel.ee/et/liikmed/59-liikmed/liikmed/192-tonis-tarbe-ou |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.ekel.ee |pealkiri=Arhiivikoopia |arhiivimisaeg=2026-02-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260213082123/https://ekel.ee/et/liikmed/59-liikmed/liikmed/192-tonis-tarbe-ou |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
* If Kindlustuse kahjukäsitluse hoone, Laki 32, 2002&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Biotehnoloogia Inkubaatori laiendus, Riia mnt 23b, 2011&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Vaari 4 büroohoone, 2012&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* UKU Keskuse laiendus, Tallinna 41, 2016&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* Veerenni elamukvartal, Veerenni 36, Tiiu 6, Pille 7, 2018&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema isa on arhitekt [[Tõnis Tarbe]], ema sisearhitekt [[Kadri Tarbe]], vanaisa majandus- ja informaatikateadlane [[Ilmar Pärtelpoeg]], vanaema arhitekt [[Leila Pärtelpoeg]], vend sisearhitekt [[Karl-Erik Tarbe]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Artiklid ==
* Johann-Aksel Tarbe. [https://www.sirp.ee/raudne-betoon/ Raudne betoon]. Sirp, 3. aprill 2020

== Välislingid ==
* [https://arhliit.ee/author/johann-aksel-tarbe/ Johann-Aksel Tarbe Eesti Arhitektide Liidu kodulehel]

{{JÄRJESTA:Tarbe, Johann-Aksel}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>s2uluf1q7eoezbwj0cw6kbfw28j3a0b</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Müügiesindaja</title>
    <ns>0</ns>
    <id>538966</id>
    <revision>
      <id>7227997</id>
      <parentid>6878928</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T04:22:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227997</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3168" sha1="p8fiplpuvp3blqn4tdzhsruxmsjr03l" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
'''Müügiesindaja''' (inglise keeles ''sales agent'') on ettevõtte esindaja, kes tutvustab ettevõtte tooteid ja teenuseid potentsiaalsetele klientidele.&lt;ref name=&quot;Globalnegotiator&quot;&gt;[http://www.globalnegotiator.com/international-trade/dictionary/sales-agent/]&lt;/ref&gt; 

Ta peab tundma pakutavaid tooteid ja teenuseid ning olema hea suhtleja. Lisaks on müügiesindaja töö, olenevalt piirkonna suurusest, üsnagi liikuv ja vaheldusrikas&lt;ref name=&quot;Rajaleidja&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://ametid.rajaleidja.ee/Muugiesindaja-1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2019-03-04 |arhiivimisaeg=2019-03-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190306045326/http://ametid.rajaleidja.ee/Muugiesindaja-1 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;.
Müügiesindajast on palju kasu just väikestel ettevõtetel, kes alles alustavad oma toodete või teenuste eksportimist, sest see võimaldab neil pääseda rahvusvahelistele turgudele ilma suuri investeeringuid tegemata.&lt;ref name=&quot;Globalnegotiator&quot; /&gt;

==Väljaõpe==
Müügiesindajaks on [[Eesti]]s võimalik õppida kutsekoolides või rakenduskõrgkoolides.&lt;ref name=&quot;Rajaleidja&quot; /&gt;

== Müügiesindajaliike töö iseloomu järgi ==

* Esindaja, kes esindab oma [[firma|firmat]] ja selle tooteid;
* [[ostja]] esindaja, keda kasutatakse tavaliselt suurte tehingute tegemisel;
* mõlema osapoole (nii ostja kui [[müüja]]) esindaja, kes jälgib, et mõlemad pooled saaksid ausa tehingu;
* tehingu esindaja – müügiesindaja ei esinda kumbagi osapoolt, vaid jälgib, et tehing oleks aus ja sujuv;
* interneti müügiesindaja – suhtleb klientidega internetis ja teeb tehinguid läbi interneti;
* müügiisik, kes müüb [[Klient (majandus)|klientidele]] tooteid, käies ukselt uksele.&lt;ref name=&quot;Sales&quot;&gt;[https://en.wikipedia.org/wiki/Sales]&lt;/ref&gt;

=== Tööülesanded ===
* [[Kaup]]ade ja toodete tutvustamine klientidele;
* kaupluste varustamine kaubaartiklitega;
* uute klientide leidmine;
* kliendisuhete hoidmine;
* kaupade väljapaneku korraldamine kauplustes.&lt;ref name=&quot;Rajaleidja&quot; /&gt;

=== Eeldused sellel alal töötamiseks ===
* Eelnev kogemus müügitöö alal;
* hea keeleoskus;
* hea suhtlusoskus;
* oskus otsuseid teha ja tööaega vastavalt klientidele sättida;
* kasuks tuleb autojuhiluba, kui on vaja klientide juures käia.&lt;ref name=&quot;CVKeskus&quot;&gt;[https://www.cvkeskus.ee/toopakkumised?op=search&amp;search%5Bjob_salary%5D=3&amp;ga_track=all_ads&amp;search%5Bkeyword%5D=müügiesindaja CV Keskus] &lt;/ref&gt;

=== Töötasu ===
Müügiesindaja töötasu oleneb tavaliselt sellest, kui palju suudab ta klientidele tooteid müüa. Mõnes ettevõttes on müügiesindajad kindla kuupalgaga tööl.&lt;ref name=&quot;Rajaleidja&quot; /&gt;

=== Arenguvõimalused ===
Müügiesindajal on mitmesuguseid võimalusi karjääriredelil kõrgemale jõuda. Esimene edutamise võimalus on see, et töötajale antakse suurem piirkond ning selle tulemusena suureneb tema toodete [[läbimüük]]. Müügiesindajal on võimalik saada ka piirkonna müügijuhiks või, olles juba kogenud töötaja sellel alal, hakata ise juhtima müügitööga tegelevat ettevõtet.

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Majandus]]
[[Kategooria:Ettevõtlus]]</text>
      <sha1>p8fiplpuvp3blqn4tdzhsruxmsjr03l</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mart Järvik (poliitik)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543519</id>
    <revision>
      <id>7228165</id>
      <parentid>6707257</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:29:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitiline tegevus */</comment>
      <origin>7228165</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4843" sha1="ek4sbe6umcu48sw63ifhlbtjiovvqlj" xml:space="preserve">'''Mart Järvik''' (sündinud [[21. veebruar]]il [[1956]] [[Käru alevik|Kärus]]) on [[Eesti]] [[poliitik]].

==Haridus==
Järvik lõpetas 1971. aastal [[Vändra Keskkool]]i 8. klassi, 1975 [[Tihemetsa Sovhoostehnikum|Tihemetsa Sovhoostehnikumi]] ja 2009 [[Tartu Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli Türi kolledž|Türi kolledž]]i [[keskkonnateadus]]e erialal. 2011. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas magistrikraadi [[keskkonnakorraldus]]e ja planeerimise alal.&lt;ref name=&quot;Püss&quot;&gt;[[Fred Püss]] [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-ekre-varsked-ministrikandidaadid-mart-jarvik-marti-kuusik-ja-rene-kokk?id=85835765 Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk?] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 6. aprill 2019&lt;/ref&gt;

==Töökäik==
Ta töötas 1975–1979 [[Lokuta kolhoos]]is remonditöökoja juhatajana ja autojuhina. 1979–1989 [[Pärnu Autobussi- ja Taksopark|Pärnu Autobussi- ja Taksopargis]] bussijuhina. Alates 1991. aastast on ta Rassi talus [[Käru vald|Käru vallas]] taluperemees. 1989–1991 töötas ta Soome ettevõttes Antti-Teollisuus OY, kus läbis ka ehitusjärelevalve alase väljaõppe ning 1991–2002 töötas samas ettevõttes ehitusjärelevalve spetsialisti, konsultant-nõustaja ning müügiesindajana Balti ja Ida-Euroopa riikides.&lt;ref name=&quot;err&quot;&gt;[https://www.err.ee/927404/ekre-ministrikandidaadid-helmed-kokk-jarvik-ja-kuusik EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik] [[ERR]], 06.04.2019&lt;/ref&gt;

2018. aastast ta olnud [[füüsilisest isikust ettevõtja]] ning tegutsenud energia- ja ressursikasutuse [[energiaaudiitor|audiitor]]ina.&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

Märtsist 2020 on ta Pärnu abilinnapea. Järvik sai abilinnapeaks seoses koalitsiooni muutumisega Pärnu volikogus, mille käigus tõrjuti kõrvale erakond Isamaa ning uue koalitsiooni moodustasid valimisliit Pärnu Ühendab, Keskerakond ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE).&lt;ref name=&quot;mart-jarvi&quot;&gt;[https://www.err.ee/1062427/mart-jarvik-sai-parnu-abilinnapeaks Mart Järvik sai Pärnu abilinnapeaks]. ERR Uudised. 11.03.2020.&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
2002–2013 oli ta Res Publica ning seejärel [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] liige.

7. aprillil 2015 astus Järvik [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]].&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/erakonnad/liikme_otsing?nimi=Mart+Järvik Äriregistri päring]{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 07.04.2019)&lt;/ref&gt;

2002–2017 oli Järvik [[Järvakandi|Järvakandi vallavanem]], 2006–2009 [[Raplamaa Omavalitsuste Liit|Raplamaa Omavalitsuste Liidu]] vallavanemate kogu esimees, 2009–2014 [[Raplamaa Omavalitsuste Liit|Raplamaa Omavalitsuste Liidu]] juhatuse esimees ja 2014–2018 juhatuse liige. Ühtlasi oli ta 2009–2014 [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] juhatuse aseesimees.&lt;ref name=&quot;Püss&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;err&quot; /&gt;

2019. aasta üldvalimiste järel sai temast [[Eesti maaeluminister]] [[Jüri Ratase teine valitsus|Jüri Ratase teises valitsuses]]. Ta oli ametis 29. aprillist 2019 kuni 25. novembrini 2019. Järvik pidi maaelu ministri kohalt ennetähtaegselt lahkuma seoses ministeeriumi haldusalas toimunud mitmete skandaalidega ja peaministri usalduse kaotamisega.&lt;ref name=&quot;mart-jarvi&quot; /&gt;

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 141 häält ning ei osutunud valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 28 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Mart Järvik on abielus ja tal on kaks täiskasvanud last.&lt;ref name=&quot;Püss&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
*[[Fred Püss]] [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kes-on-ekre-varsked-ministrikandidaadid-mart-jarvik-marti-kuusik-ja-rene-kokk?id=85835765 Kes on EKRE värsked ministrikandidaadid Mart Järvik, Marti Kuusik ja Rene Kokk?] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 6. aprill 2019
*[https://www.err.ee/927404/ekre-ministrikandidaadid-helmed-kokk-jarvik-ja-kuusik EKRE ministrikandidaadid: Helmed, Kokk, Järvik ja Kuusik] [[ERR]], 6. aprill 2019

{{JÄRJESTA:Järvik, Mart}}
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti maaeluministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1956]]</text>
      <sha1>ek4sbe6umcu48sw63ifhlbtjiovvqlj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vahur Mäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>543783</id>
    <revision>
      <id>7227784</id>
      <parentid>7146410</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:53:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227784</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8513" sha1="1hoelgm75dttyom8hag9gv13zgofuro" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Vahur Mäe
| sünniaeg = {{sünniaeg|1980|5|24}}
| sünnikoht = [[Pärnu]]
| alma mater = [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]
| tegevusala = [[sõudmine|sõudja]], spordikorraldaja, kohaliku omavalitsuse poliitik
}}

'''Vahur Mäe''' (sündinud [[24. mai]]l [[1980]] [[Pärnu]]s) on eesti endine [[sõudmine|sõudja]], spordikorraldaja ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on alates 2009. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige ning oli aastatel 2011–2013 linnavolikogu esimees.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Vahur_M%C3%A4e |pealkiri=Vahur Mäe |väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga kuulub ta valimisliitu [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] ning on Pärnu Ühendab ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsete]] ühise linnavolikogu fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Mäe lõpetas 1998. aastal [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]i ja 2002. aastal [[Tartu Ülikooli Pärnu kolledž]]i sotsiaaltöö korralduse erialal.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; 2019. aastal omandas ta Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis magistrikraadi teenuste juhtimise ja disaini erialal.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/vahur-mae-2/ |pealkiri=Vahur Mäe |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Sõudmine==
Mäe hakkas 1985. aastal Pärnus käima ujumistreeningutel, kus tema juhendajad olid [[Evi Lepik]], [[Anne Tohver]] ja Margot Enniko. Sõudmistreeninguid alustas ta 1993. aastal [[Märt Lelle]] juhendamisel ning 1995. aastal läks [[Mihkel Leppik]]u treeningurühma.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

1999. aastal saavutas ta roolijata neljapaadil alla 23-aastaste maailmameistrivõistlustel 12. koha. 2004. aastal võitis ta kaheksapaadil üliõpilaste maailmameistrivõistlustel pronksmedali.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Mäe on seitsmekordne Eesti meister. 2004. aastal tuli ta Eesti meistriks roolijata neljapaadil ning aastatel 1998–2001 ja 2003–2004 kaheksapaadil.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Alates 2001. aastast on Mäe tegutsenud sõudekohtunikuna ning 2003. aastal omandas ta A-kategooria kohtunikukvalifikatsiooni.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

==Spordikorraldus==
Mäe on alates 2001. aastast olnud [[Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks]]u korraldaja.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt; Hiljem on ta tegutsenud selle ürituse peakorraldajana.&lt;ref name=&quot;PP2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7843741/kaart-kahe-silla-jooks-muudab-liikluskorraldust |pealkiri=Kahe silla jooks muudab liikluskorraldust |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=2. september 2023 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta oli aastatel 2004–2011 Pärnu Sõudeklubi ja aastatel 2007–2011 Pärnumaa Spordiliidu juhatuse liige. Samuti töötas ta Pärnumaa Spordiliidus projektijuhina. Aastatel 2013–2023 kuulus ta Ühenduse Sport Kõigile juhatusse.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

Alates 2014. aastast kuulub Mäe Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi juhatusse.&lt;ref name=&quot;Ariregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80179651/Spordiklubi-P%C3%A4rnu-Kahe-Silla-Klubi |pealkiri=Spordiklubi Pärnu Kahe Silla Klubi |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Klubi korraldab lisaks Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksule muu hulgas Rannametsa luitejooksu, Pärnu rannajooksu ja Pärnumaa Võidupüha maratoni.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

Mäe on toimetanud Eesti Sõudeliidu, Pärnu Sõudeklubi ja Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu veebilehti. 2007. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupi spordipreemia.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

==Poliitiline tegevus==
Mäe valiti esimest korda [[Pärnu linnavolikogu]]sse [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]], kui ta kandideeris Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas ja kogus 84 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnu_Linnavolikogu_kandidaatide_nimekirja_anal%C3%BC%C3%BCs_2013 |pealkiri=Pärnu Linnavolikogu kandidaatide nimekirja analüüs 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[16. juuni]]l [[2011]] valis Pärnu linnavolikogu Mäe linnavolikogu esimeheks.&lt;ref name=&quot;Aastaraamat&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/content/editor/files/Parnumaa%20aastaraamat%202011-2013.pdf |pealkiri=Pärnumaa aastaraamat 2011–2013 |väljaanne=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Linnavolikogu esimehena tegutses ta kuni 2013. aastani.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mäe taas Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas. Ta kogus 117 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2013 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2017. aastal oli Mäe koos [[Romek Kosenkranius]]e ja Rainer Aavikuga valimisliidu [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] registreerija. Mäe ja Kosenkranius olid varem kuulunud Toomas Kivimägi valimisliitu.&lt;ref name=&quot;ERR2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/583593/kosenkranius-valimisliidu-parnu-uhendab-seostamine-kivimagiga-on-eksitav |pealkiri=Kosenkranius: valimisliidu Pärnu Ühendab seostamine Kivimägiga on eksitav |väljaanne=ERR |aeg=8. märts 2017 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mäe Pärnu Ühendab nimekirjas kandidaadina number 102 ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html |pealkiri=Valimistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Pärast valimisi sai temast linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mäe taas Pärnu Ühendab nimekirjas, seekord kandidaadina number 341. Valimisliit esitas ta linnavolikogu esimehe kandidaadiks.&lt;ref name=&quot;PU2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2021/09/07/valimisliit-esitas-parnu-linna-valimiskomisjonile-oma-kandidaatide-nimekirja/ |pealkiri=Valimisliit esitas Pärnu linna valimiskomisjonile oma kandidaatide nimekirja |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |aeg=7. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Mäe osutus taas linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal moodustatud Pärnu eakate koostöökogu esimeheks sai Mäe linnavolikogu sotsiaalkomisjoni esimehena.&lt;ref name=&quot;Eakad&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/eakate-koostookogu |pealkiri=Pärnu eakate koostöökogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mäe taas Pärnu Ühendab nimekirjas, kandidaadina number 261. Ta kogus 164 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/VLP%C3%9C |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Valimisliit Pärnu Ühendab |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis moodustasid Pärnu Ühendab ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]] Pärnu linnavolikogus ühise fraktsiooni. Mäest sai fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuFraktsioon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Teosed==
Mäe on kaasautorina osalenud raamatute „Eesti sõudespordi ajalugu“ (2001) ja „Pärnu – Eesti sõudespordi kants“ (2004) koostamisel.&lt;ref name=&quot;ESBL&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Mäe, Vahur}}
[[Kategooria:Eesti sõudjad]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>1hoelgm75dttyom8hag9gv13zgofuro</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mephaa keel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>545382</id>
    <revision>
      <id>7227924</id>
      <parentid>5289789</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:04:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227924</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2280" sha1="13xr990qspc0hetkabbmyivra7rx18z" xml:space="preserve">{{Keeled
 | nimi           = mephaa keel
 | originaalnimi  = me̱ꞌpha̱a̱
 | keelkonnavärv  = Ameerika
 | riigid         = [[Mehhiko]]s
 | piirkond       = 
 | rääkijad       = 120 000 &lt;small&gt;(2010)&lt;/small&gt;&lt;ref name=&quot;inali&quot;&gt;{{Netiviide |url=http://site.inali.gob.mx/pdf/libro_lenguas_indigenas_nacionales_en_riesgo_de_desaparicion.pdf |pealkiri=México: Lenguas indígenas nacionales |vaadatud=2019-04-21 |arhiivimisaeg=2018-12-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181213052548/https://site.inali.gob.mx/pdf/libro_lenguas_indigenas_nacionales_en_riesgo_de_desaparicion.pdf |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
 | keelkond       = [[oto-mange keeled]]&lt;br&gt; &amp;nbsp;[[tlapaneegi keelkond]]&lt;br&gt; &amp;nbsp;&amp;nbsp;[[tlapaneegi keel]]      
 | riik           = Mehhiko
 | keelehoole     = 
 | kood 1         = -
 | kood 2         = -
 | kood 3         = tpl, tpf, tpc, tpx
}}
[[Fail:Otomanguean Languages.png|pisi|Mephaa keele leviala (nr 13)]]
'''Mephaa keel''' ehk '''tlapaneegi keel''' on [[tlapaneegi keelkond]]a kuuluv keel või keelte rühm, mida traditsiooniliselt räägivad tänapäeva [[Mehhiko]] [[Guerrero osariik|Guerrero osariigis]] elavad [[mephaad]]. 

2010. aasta Mehhiko rahvaloendusel loendati 120 072 mephaa keele kõnelejat.&lt;ref name=&quot;inali&quot; /&gt;

[[Ethnologue]] eristab nelja mephaa keelt: Acatepeci, Azoyú, Malinaltepeci ja Tlacoapa mephaa keelt. Teised allikad eristavad kaheksa kuni üheksa varianti.

Mephaa keel moodustab koos väljasurnud [[subtiaba keel]]ega tlapaneegi keelkonna.

== Fonoloogia ==
Mephaa keel on [[toonikeel]], Azoyú mephaa keeles eristatakse 7 tooni.&lt;ref name=&quot;wichmann&quot;&gt;Wichmann, Søren &quot;[https://web.archive.org/web/20120208160217/http://email.eva.mpg.de/~wichmann/Tlapanec%20cases3.pdf Tlapanec Cases]&quot;&lt;/ref&gt; Acatepeci mephaa keeles on 10 vokaalfoneemi (5 oraalset ja 5 nasaalset), mis võivad olla lühikesed või pikad, ja 20 konsonantfoneemi.&lt;ref&gt;https://phoible.org/languages/noa&lt;/ref&gt;

== Morfoloogia ==
Mephaa keeles on 4 käänet (ergatiiv, absolutiiv, daativ ja nn pegatiiv).&lt;ref name=&quot;wichmann&quot; /&gt;

== Süntaks ==
Sõnajärg on VSO.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{vikisõnastikuKat|Acatepeci mephaa keel}}
*https://phoible.org/languages/acat1239

[[Kategooria:Oto-mange keeled]]
[[Kategooria:Mehhiko keeled]]</text>
      <sha1>13xr990qspc0hetkabbmyivra7rx18z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Indrek Näkk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>558755</id>
    <revision>
      <id>7227848</id>
      <parentid>5417028</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227848</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="637" sha1="2q4dojyz11er1qcpxnu7p530nwai2ch" xml:space="preserve">'''Indrek Näkk''' ([[11. märts]] [[1972]] [[Pärnu]] – [[23. juuni]] [[2019]]) oli eesti arhitekt.

Ta lõpetas aastal [[1990]] [[Pärnu 1. Keskkool]]i ja aastal [[1996]] [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna arhitektina.

{{Pooleli|kuu=juuli|aasta=2019}}

== Välislingid ==
* [http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkus_arhitekt_indrek_nakk Lahkus arhitekt Indrek Näkk]

{{JÄRJESTA:Näkk, Indrek}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Vana-Pärnu kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1972]]
[[Kategooria:Surnud 2019]]</text>
      <sha1>2q4dojyz11er1qcpxnu7p530nwai2ch</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalle Grünthal</title>
    <ns>0</ns>
    <id>568112</id>
    <revision>
      <id>7228095</id>
      <parentid>7066578</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:43:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* KOV valimised */</comment>
      <origin>7228095</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18614" sha1="1ytejwr2ojcpb1ggo85v92xgasehpnc" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kalle Grünthal
| pilt =
| pildiallkiri =
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1082951/vabariigi-valimiskomisjon-maaras-riigikogu-asendusliikmed |pealkiri=Vabariigi valimiskomisjon määras riigikogu asendusliikmed |aeg=5. aprill 2023 |kasutatud=19. oktoober 2023 |väljaanne=[[Õhtuleht]] |autor=Triinu Laan}}&lt;/ref&gt;
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 12. juuni 2019
| ametiajalõpp2 = 1. aprill 2023
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|24}}
| sünnikoht    = [[Türi]]
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Erakond Res Publica]] (2002–2005)&lt;br/&gt;[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2017–2023)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = [[Kehtna Sovhoostehnikum]]
| alma_mater   = 
| elukutse     = poliitik
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Kalle Grünthal''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1960]] [[Türi]]l) on [[Eesti]] poliitik, [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige.

== Elulugu ==
Kalle Grünthal lõpetas 1980. aastal [[Kehtna Sovhoostehnikum]]i hüdromelioratsiooni erialal.&lt;ref name=kalle /&gt;

Pärast tehnikumi lõpetamist töötas kuni ajateenistuseni [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]] [[Tõstamaa sovhoos]]is [[melioraator]]ina. Aastatel 1982–1985 oli ta Paide REVis autoremondilukksepp ja aastatel 1985–1991 varustusosakonna juhataja. Aastatel 1991–1993 oli Kalle Grünthal ASi TEK tegevdirektor ja aastatel 1993–1995 ASi Heider tegevdirektor. Aastatel 1995–2005 tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana, andes õigusabi. Aastatel 2001–2004 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, kuid ei lõpetanud.&lt;ref name=&quot;kalle&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201906.2.14 Kalle Grünthali lühielulugu]. ''101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 20. juuni 2019.'' Tallinn, 2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH07.HTM|pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute nimekiri|vaadatud=2021-11-02|arhiivimisaeg=2021-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211102190138/https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH07.HTM|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 2005. aastast on Kalle Grünthal olnud OÜ Grünthali Reisid, mille tegevusvaldkond on raamatukirjastamine, juhatuse liige. Aastatel 2013–2015 oli ta OÜ Chef Foods jurist, aastatel 2014–2015 Mäo Põllumajandusühistu jurist, 2016. aastal OÜ BeetaGrupp jurist, aastatel 2016–2017 Järvamaa Jahindusklubi direktori kohusetäitja ja 2018–2019 OÜ Lavanderia jurist.&lt;ref name=kalle /&gt;

Grünthal oli [[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu]] [[Paide kohtumaja]] rahvakohtunik aastatel 2011–2019. Türi Jahimeeste Selts MTÜ juhatuse liige oli ta 2001–2022.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/313143-ID Kalle Grünthal.] inforegister.ee&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Kalle Grünthal oli aastatel 2002–2005 [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige. 14. märtsist 2017 kuni 18. oktoobrini 2023 oli ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige.

=== KOV valimised ===
*2002. aastal kandideeris Grünthal Paide linna volikogusse [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]] liikmena, kogus 75 häält ja osutus valituks.	
*2005. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse Valimisliidu Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid nimekirjas, 22 saadud häälega valituks ei osutunud.
*2009. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, tema poolt anti 30 häält, millega valituks ei osutunud.
*2013. aastal kandideeris Grünthal taas Paide linna volikogusse Sotsiaaldemokraatlik Erakonna nimekirjas, ta kogus 26 häält, millega valituks ei osutunud.
*2017. aastal oli Grünthal kandidaat Paide linna volikogusse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas, ta kogus 80 häält, kuid volikogu liikmeks valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Kalle%20Gr%C3%BCnthal Kalle Grünthal.] Valimiste arhiiv, vaadatud 20. oktoober 2023.&lt;/ref&gt;
* ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]as üksikkandidaadina, kogus 44 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

=== XIV Riigikogu liikmena ===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas ning sai 740 häält.&lt;ref&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-8-voting-result.html&lt;/ref&gt; Ta ei osutunud valituks. Grünthal asus Riigikogu liikmeks 12. juunil 2019 seoses Riigikogu liikme [[Jaak Madison]]i siirdumisega [[Euroopa Parlament]]i 11. juunil 2019.

2020. aasta augustis seadis Kalle Grünthal koos keskerakondlase [[Oudekki Loone|Oudekki Loonega]] kahtluse alla väite, et [[Valgevene 2020. aasta presidendivalimised|Valgevenes toimunud hiljutiste presidendivalimiste]] valimistulemust võltsiti. Kahtluse ajendiks oli materiaalsete tõendite puudumine valimisvõltsimiste osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-ja-ekre-saadikud-kusisid-peaministrilt-kindlamaid-toendeid-valgevene-valimispettuse-kohta?id=90785261 &quot;Keskerakonna ja EKRE saadikud küsisid peaministrilt kindlamaid tõendeid Valgevene valimispettuse kohta&quot;] Delfi, 19. august 2020&lt;/ref&gt;

19. novembril 2020 esitas Kalle Grünthal Riigikogu istungil parlamendile eelnõu panna 18. aprillil 2021 korraldatavale rahvahääletusele küsimus &quot;Kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav?&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1160692/ekre-saadik-esitas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks &quot;EKRE saadik esitas eelnõu presidendi otsevalimiseks&quot;] ERR, 19. november 2020&lt;/ref&gt;

26. detsembril 2020 avaldas Grünthal arvamust, et [[koroonaviirus]]e vastu vaktsineerimine on inimeste katsejäneseks seadmine.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/kalle.grun.503/posts/875278806582211&lt;/ref&gt; 2021. aasta kevadel paistis Grünthal silma ka maski mittekandmisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608147166/mullu-kilemantliga-end-kaitsnud-kalle-grunthal-tanavu-enam-maski-ei-kanna &quot;Mullu kilemantliga end kaitsnud Kalle Grünthal tänavu enam maski ei kanna&quot;] ERR, 18. märts 2021&lt;/ref&gt; Aprillis 2021 osales ta Riigikogu ees toimunud valitsuse koroonapoliitika vastastel protestidel, kus provotseeris maskivastaste kombel politseinikke ja püüdis neid samal ajal filmida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/93087781/video-kalle-grunthal-jagas-politseiga-toompeal-maid-ja-uuris-kes-on-kehtestanud-piirangud &quot;VIDEO | Kalle Grünthal jagas politseiga Toompeal maid ja uuris, kes on kehtestanud piirangud&quot;] Delfi, 9. aprill 2021&lt;/ref&gt;

21. aprillil 2021 küsis Kalle Grünthal infotunnis peaminister [[Kaja Kallas]]elt &quot;Kust sa, lilleke, siia said?&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aleksander Algo|url=https://www.delfi.ee/artikkel/93200885/video-grunthali-kohatu-kusimus-peaministrile-kust-sa-lilleke-siia-said|pealkiri=VIDEO {{!}} Grünthali kohatu küsimus peaministrile: &quot;Kust sa, lilleke, siia said?&quot;|väljaanne=Delfi|aeg=21.04.2021|vaadatud=21.04.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimistel]] Riigikogus esitas Grünthal protesti, kuna ta väitis, et [[Marika Tuus-Laul|Marika Tuus-Lauli]] (kes tellis luumurru tõttu hääletuskasti Riigikogu ette auto juurde) oli mõjutatud.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1042335/video-grunthal-vaidab-et-tuus-lauli-mojutati-haaletamisel &quot;VIDEO | Grünthal väidab, et Tuus-Lauli mõjutati hääletamisel!&quot;] Õhtuleht, 31. august 2021&lt;/ref&gt; [[Vabariigi Valimiskomisjon]] protesti arvesse ei võtnud ja Grünthal läks kaebusega [[Riigikohus|Riigikohtusse]].&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7329325/kalle-grunthal-laks-presidendivalimiste-kaebusega-riigikohtusse &quot;Kalle Grünthal läks presidendivalimiste kaebusega riigikohtusse&quot;] Järva Teataja, 2. september 2021&lt;/ref&gt; Ka Riigikohus ei pidanud kaebust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-presidendivalimiste-peale-esitatud-kaebuse-rahuldamata &quot;Riigikohus jättis presidendivalimiste peale esitatud kaebuse rahuldamata&quot;] Riigikohus, 15. september 2021&lt;/ref&gt;

Oktoobris 2021 keeldus Grünthal Paides koroonatõendi esitamisest kultuurimaja töötajale, viidates isikuandmete kaitse seadusele. Seda intsidenti ta filmis ja jagas sotsiaalmeedias.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1046213/koroonatoendi-noudmise-video-tagajarg-teatrijuht-sai-tapmisahvarduse-kalle-grunthal-ma-ei-tunne-ennast-vastutavana &quot;KOROONATÕENDI NÕUDMISE VIDEO TAGAJÄRG: teatrijuht sai tapmisähvarduse. Kalle Grünthal: ma ei tunne ennast vastutavana&quot;] Õhtuleht, 19. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7363012/kalle-grunthali-eilse-kaitumise-tagajarg-uks-paide-poliitiline-joud-valistas-ekre-ga-koostoo &quot;Kalle Grünthali eilse käitumise tagajärg: üks Paide poliitiline jõud välistas EKRE-ga koostöö&quot;] Järva Teataja, 16. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94873271/kalle-grunthal-maaris-vaktsiinivastastele-mett-mokale-tuhja-vaidlusega-paide-meer-saatis-ta-seepeale-pikalt &quot;Kalle Grünthal määris vaktsiinivastastele mett mokale tühja vaidlusega. Paide meer saatis ta seepeale pikalt&quot;] Delfi, 16. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Kalle Grünthal oli üks kahest [[Riigikogu]] liikmest, kes 2022. aastal jättis (vaatamata kohalolekule) osalemata [[Ukraina]]le toetuse avaldamise hääletuses seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga]]. Kohal olnud 92 [[Riigikogu]] liikmest hääletas avalduse poolt 90 saadikut.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/3594d56c-2927-4459-8c2a-d699bf9ec144 Riigikogu hääletus Ukraina toetuseks]&lt;/ref&gt; Kalle Grünthal põhjendas hääletamisest kõrvalejäämist raamatukogus viibimisega.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7476778/kingo-raakis-haaletuse-ajal-telefoniga-grunthal-oli-raamatukogus &quot;Kingo rääkis hääletuse ajal telefoniga, Grünthal oli raamatukogus&quot;] Postimees, 14. märts 2022&lt;/ref&gt;

Märtsis 2022 ähvardas Grünthal esitada hagi [[Diana Poudel]]i vastu, kes oli Facebookis nimetanud tema esinemist kremlimeelseks ning Venemaa propagandat edastavaks ning teda ennast topelt lolliks, valeinfo levitajaks ja paanikaõhutajaks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96163749/grunthal-ahvardab-hagiga-kohtus-voib-minna-toendamiseks-kas-rahvasaadik-on-topeltloll-voi-mitte &quot;Grünthal ähvardab hagiga: kohtus võib minna tõendamiseks, kas rahvasaadik on topeltloll või mitte&quot;] Delfi, 15. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.dropbox.com/s/a4kux5a3uia60lc/Hagihoiatus.pdf?dl=0&lt;/ref&gt; Sama aasta lõpus toodi Kalle Grünthal eraldi välja ka Eesti Ekspressi artiklis kui vene propaganda edasilevitaja.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120116840/venemaa-voimsaim-relv-kremli-propagandat-eestis-levitab-hasti-sissetootanud-vorgustik &quot;VENEMAA VÕIMSAIM RELV: Kremli propagandat Eestis levitab hästi sissetöötanud võrgustik&quot;] Eesti Ekspress, 21. detsember 2022&lt;/ref&gt;

=== XV Riigikogu liikmena ===
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 1498 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-8.html Valimisringkond nr 8]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt; Oma mandaadist loobunud [[Jaak Madison]]i asendusliikmena sai ta siiski parlamenti.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608935870/riigikogu-koosseisu-vahetus-toob-kaasa-asendamiste-virvarri &quot;Riigikogu koosseisu vahetus toob kaasa asendamiste virvarri&quot;] ERR, 3. aprill 2023&lt;/ref&gt;

Grünthal esitas 2023. aastal politseile kuriteoteate viie riigikohtuniku peale, kuna riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud novembris EKRE fraktsiooni 17 liikme kaebust. [[Kaitsepolitseiamet]] jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest ei pidanud asjaolu, et Kalle Grünthal ei nõustunud kohtuotsusega, sobivaks põhjenduseks.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257431/ekre-poliitik-tegi-enneolematu-kuriteoteate &quot;EKRE poliitik tegi enneolematu kuriteoteate&quot;] Eesti Ekspress, 24. detsember 2023&lt;/ref&gt;

====Kuluhüvitiste kasutamise skandaal====
2023. aasta oktoobris pälvis meedia tähelepanu Grünthali tegevus riigikogu liikme kütusekaardi kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/10/10/kutusekaardi-sihka-sahka-riigikogulase-paagis-polevad-bensiin-ja-diisel-labisegi &quot;Kütusekaardi sihka-sahka: riigikogulase paagis põlevad bensiin ja diisel läbisegi&quot;] Äripäev, 10. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120239190/kutuse-grunthali-uued-seiklused-rahvasaadiku-kutusekaardiga-tangiti-ajal-mil-ta-istus-riigikogu-saalis &quot;Kütuse-Grünthali uued seiklused. Rahvasaadiku kütusekaardiga tangiti ajal, mil ta istus riigikogu saalis&quot;] Eesti Ekspress, 12. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Keskkriminaalpolitsei algatas selle uurimiseks kriminaalmenetluse omastamist käsitleva paragrahvi järgi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609131764/politsei-algatas-grunthali-kutusekasutuse-suhtes-kriminaalmenetluse &quot;Politsei algatas Grünthali kütusekasutuse suhtes kriminaalmenetluse&quot;] ERR, 13. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Kahtlustuse kohaselt on Kalle Grünthal võimaldanud talle tööalaseks kasutamiseks usaldatud kütusekaarte kasutada enda lähedastel isiklikuks otstarbeks. Kütusekaartidega võidi soetada ligikaudu 3000 euro väärtuses kütust, mis kahtlustuse kohaselt ei pruugi olla seotud tema tööga parlamendis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prokuratuur saadab Kalle Grünthali toimiku kaitsjale |url=https://www.ohtuleht.ee/1125506/prokuratuur-saadab-kalle-grunthali-toimiku-kaitsjale |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lisaks ilmnes, et Grünthal on saanud üürihüvitist, kuid ei ole kunagi elanud korteris, mida ta väidetavalt üüris.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7878710/grunthal-kirjutas-end-voorasse-korterisse-elama &quot;Grünthal kirjutas end võõrasse korterisse elama&quot;] Postimees, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Kuluhüvitiste kasutamise skandaali keskel, 18. oktoobril 2023, teatas Grünthal, et lahkub EKRE-st.&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7878621/kalle-grunthal-andis-teada-erakonnast-valjaastumisest &quot;Kalle Grünthal andis teada erakonnast väljaastumisest&quot;] Järva Teataja, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Samal päeval visati ta välja ka EKRE Riigikogu fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7878887/erakonnast-lahkunud-grunthal-visati-ekre-fraktsioonist-valja &quot;Erakonnast lahkunud Grünthal visati EKRE fraktsioonist välja&quot;] Postimees, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609137815/grunthal-ei-lahkunud-fraktsioonist-omal-soovil-vaid-heideti-valja &quot;Grünthal ei lahkunud fraktsioonist omal soovil, vaid heideti välja&quot;] ERR, 19. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Riigikogust ta lahkuda ei plaani.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609138031/grunthal-riigikogust-ei-lahku-miks-ma-peaksin &quot;Grünthal riigikogust ei lahku: miks ma peaksin?&quot;] ERR, 19. oktoober 2023&lt;/ref&gt; 2. detsembril 2025 otsustas Riigikogu Grünthalilt ära võtta saadikupuutumatuse, mis lubas tema suhtes kohtumenetluse jätkamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609873452/riigikogu-toetas-grunthalilt-saadikupuutumatuse-aravotmist &quot;Riigikogu toetas Grünthalilt saadikupuutumatuse äravõtmist&quot;] ERR, 2. detsember 2025&lt;/ref&gt;

2026. aasta 14. jaanuaril süüdistas Riigiprokuratuur teda omastamises.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Prokuratuur esitas riigikogu liikmele Kalle Grünthalile süüdistuse omastamises |keel=et |väljaanne=Delfi |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120429442/prokuratuur-esitas-riigikogu-liikmele-kalle-grunthalile-suudistuse-omastamises |vaadatud=2026-01-14}}&lt;/ref&gt;

==== Isikuandmete kaitse rikkumine ====
2025. aasta jaanuaris leidis [[Tallinna Halduskohus]], et Kalle Grünthal rikkus selgelt teise isiku (Sotsiaalministeeriumi [[Ametnik|ametniku]]) [[Eraelu puutumatus|eraelu]] puutumatust, avaldades [[Facebook|Facebookis]] video, mis sisaldas Grünthali ja ametniku telefonivestlust, kus ametnik oli tuvastatav ja sisaldas tema terviseinfot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Halduskohus: Kalle Grünthal rikkus Facebooki postitatud videoga isikuandmete kaitse reegleid {{!}} Eesti Kohtud |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-halduskohus-kalle-grunthal-rikkus-facebooki-postitatud-videoga |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=www.kohus.ee}}&lt;/ref&gt;

==== Puhkus armukesega ====
2025. aasta septembris pälvis tähelepanu juhtum, kus Grünthal märkis kuluhüvitiste alla suvise puhkuse Haapsalus asuvas spaahotellis koos naisega, kes ei ole tema seaduslik abikaasa. Väidetavalt käis ta valijatega kohtumas, kuigi kandideerib kohalikel valimistel hoopis Paides.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1140155/foto-rahvasaadik-grunthal-kais-kuluhuvitise-eest-haapsalus-puhkamas-koos-armukesega &quot;FOTO | Rahvasaadik Grünthal käis kuluhüvitise eest Haapsalus puhkamas koos armukesega&quot;] Õhtuleht, 19. september 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18/Kalle-Gr%C3%BCnthal Lühitutvustus Riigikogu lehel]
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201906.2.14 Kalle Grünthali lühielulugu]. ''101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 20. juuni 2019.'' Tallinn, 2019
* Ekvard Joakit. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120240307/seiklusjutte-maalt-ja-paidest-jamamagnet-kalle-grunthalit-on-kummalised-sekeldused-saatnud-aastakumneid &quot;Seiklusjutte maalt ja Paidest: jamamagnet Kalle Grünthalit on kummalised sekeldused saatnud aastakümneid&quot;] Eesti Ekspress, 18. oktoober 2023

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Grünthal, Kalle}}
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>1ytejwr2ojcpb1ggo85v92xgasehpnc</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228096</id>
      <parentid>7228095</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:43:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* KOV valimised */</comment>
      <origin>7228096</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18614" sha1="1rv64bjccigl3m0r4mbovwqew6dk90h" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Kalle Grünthal
| pilt =
| pildiallkiri =
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 5. aprill 2023&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.ohtuleht.ee/1082951/vabariigi-valimiskomisjon-maaras-riigikogu-asendusliikmed |pealkiri=Vabariigi valimiskomisjon määras riigikogu asendusliikmed |aeg=5. aprill 2023 |kasutatud=19. oktoober 2023 |väljaanne=[[Õhtuleht]] |autor=Triinu Laan}}&lt;/ref&gt;
| ametiajalõpp = 
| eelmine = 
| järgmine = 
| amet2 = [[XIV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus2 = 12. juuni 2019
| ametiajalõpp2 = 1. aprill 2023
| eelmine2 = 
| järgmine2 = 
| sünninimi    = 
| sünniaeg     = {{sünniaeg ja vanus|1960|2|24}}
| sünnikoht    = [[Türi]]
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Erakond Res Publica]] (2002–2005)&lt;br/&gt;[[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2017–2023)
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| haridus      = [[Kehtna Sovhoostehnikum]]
| alma_mater   = 
| elukutse     = poliitik
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Kalle Grünthal''' (sündinud [[24. veebruar]]il [[1960]] [[Türi]]l) on [[Eesti]] poliitik, [[XIV Riigikogu|XIV]] ja [[XV Riigikogu]] liige.

== Elulugu ==
Kalle Grünthal lõpetas 1980. aastal [[Kehtna Sovhoostehnikum]]i hüdromelioratsiooni erialal.&lt;ref name=kalle /&gt;

Pärast tehnikumi lõpetamist töötas kuni ajateenistuseni [[Nõukogude armee|Nõukogude armees]] [[Tõstamaa sovhoos]]is [[melioraator]]ina. Aastatel 1982–1985 oli ta Paide REVis autoremondilukksepp ja aastatel 1985–1991 varustusosakonna juhataja. Aastatel 1991–1993 oli Kalle Grünthal ASi TEK tegevdirektor ja aastatel 1993–1995 ASi Heider tegevdirektor. Aastatel 1995–2005 tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana, andes õigusabi. Aastatel 2001–2004 õppis [[Tartu Ülikool]]is õigusteadust, kuid ei lõpetanud.&lt;ref name=&quot;kalle&quot;&gt;[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201906.2.14 Kalle Grünthali lühielulugu]. ''101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 20. juuni 2019.'' Tallinn, 2019&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide|url=https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH07.HTM|pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanute nimekiri|vaadatud=2021-11-02|arhiivimisaeg=2021-11-02|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20211102190138/https://www.ut.ee/lopetanute-nimekiri/LPOTAH07.HTM|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

Alates 2005. aastast on Kalle Grünthal olnud OÜ Grünthali Reisid, mille tegevusvaldkond on raamatukirjastamine, juhatuse liige. Aastatel 2013–2015 oli ta OÜ Chef Foods jurist, aastatel 2014–2015 Mäo Põllumajandusühistu jurist, 2016. aastal OÜ BeetaGrupp jurist, aastatel 2016–2017 Järvamaa Jahindusklubi direktori kohusetäitja ja 2018–2019 OÜ Lavanderia jurist.&lt;ref name=kalle /&gt;

Grünthal oli [[Pärnu Maakohus|Pärnu Maakohtu]] [[Paide kohtumaja]] rahvakohtunik aastatel 2011–2019. Türi Jahimeeste Selts MTÜ juhatuse liige oli ta 2001–2022.&lt;ref&gt;[https://www.inforegister.ee/313143-ID Kalle Grünthal.] inforegister.ee&lt;/ref&gt;

== Poliitiline tegevus ==
Kalle Grünthal oli aastatel 2002–2005 [[Erakond Res Publica|Res Publica]] liige. 14. märtsist 2017 kuni 18. oktoobrini 2023 oli ta [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige.

=== KOV valimised ===
*2002. aastal kandideeris Grünthal Paide linna volikogusse [[Ühendus Vabariigi Eest – Res Publica]] liikmena, kogus 75 häält ja osutus valituks.	
*2005. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse Valimisliidu Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid nimekirjas, 22 saadud häälega valituks ei osutunud.
*2009. aastal kandideeris ta Paide linna volikogusse [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, tema poolt anti 30 häält, millega valituks ei osutunud.
*2013. aastal kandideeris Grünthal taas Paide linna volikogusse Sotsiaaldemokraatlik Erakonna nimekirjas, ta kogus 26 häält, millega valituks ei osutunud.
*2017. aastal oli Grünthal kandidaat Paide linna volikogusse Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas, ta kogus 80 häält, kuid volikogu liikmeks valituks ei osutunud.&lt;ref&gt;[http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=Kalle%20Gr%C3%BCnthal Kalle Grünthal.] Valimiste arhiiv, vaadatud 20. oktoober 2023.&lt;/ref&gt;
* Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Paide linn (haldusüksus)|Paide linn]]as üksikkandidaadina, kogus 44 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

=== XIV Riigikogu liikmena ===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[Valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] nimekirjas ning sai 740 häält.&lt;ref&gt;https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-8-voting-result.html&lt;/ref&gt; Ta ei osutunud valituks. Grünthal asus Riigikogu liikmeks 12. juunil 2019 seoses Riigikogu liikme [[Jaak Madison]]i siirdumisega [[Euroopa Parlament]]i 11. juunil 2019.

2020. aasta augustis seadis Kalle Grünthal koos keskerakondlase [[Oudekki Loone|Oudekki Loonega]] kahtluse alla väite, et [[Valgevene 2020. aasta presidendivalimised|Valgevenes toimunud hiljutiste presidendivalimiste]] valimistulemust võltsiti. Kahtluse ajendiks oli materiaalsete tõendite puudumine valimisvõltsimiste osas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/keskerakonna-ja-ekre-saadikud-kusisid-peaministrilt-kindlamaid-toendeid-valgevene-valimispettuse-kohta?id=90785261 &quot;Keskerakonna ja EKRE saadikud küsisid peaministrilt kindlamaid tõendeid Valgevene valimispettuse kohta&quot;] Delfi, 19. august 2020&lt;/ref&gt;

19. novembril 2020 esitas Kalle Grünthal Riigikogu istungil parlamendile eelnõu panna 18. aprillil 2021 korraldatavale rahvahääletusele küsimus &quot;Kas president peab olema Eesti rahva poolt valitav?&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1160692/ekre-saadik-esitas-eelnou-presidendi-otsevalimiseks &quot;EKRE saadik esitas eelnõu presidendi otsevalimiseks&quot;] ERR, 19. november 2020&lt;/ref&gt;

26. detsembril 2020 avaldas Grünthal arvamust, et [[koroonaviirus]]e vastu vaktsineerimine on inimeste katsejäneseks seadmine.&lt;ref&gt;https://www.facebook.com/kalle.grun.503/posts/875278806582211&lt;/ref&gt; 2021. aasta kevadel paistis Grünthal silma ka maski mittekandmisega.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608147166/mullu-kilemantliga-end-kaitsnud-kalle-grunthal-tanavu-enam-maski-ei-kanna &quot;Mullu kilemantliga end kaitsnud Kalle Grünthal tänavu enam maski ei kanna&quot;] ERR, 18. märts 2021&lt;/ref&gt; Aprillis 2021 osales ta Riigikogu ees toimunud valitsuse koroonapoliitika vastastel protestidel, kus provotseeris maskivastaste kombel politseinikke ja püüdis neid samal ajal filmida.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/93087781/video-kalle-grunthal-jagas-politseiga-toompeal-maid-ja-uuris-kes-on-kehtestanud-piirangud &quot;VIDEO | Kalle Grünthal jagas politseiga Toompeal maid ja uuris, kes on kehtestanud piirangud&quot;] Delfi, 9. aprill 2021&lt;/ref&gt;

21. aprillil 2021 küsis Kalle Grünthal infotunnis peaminister [[Kaja Kallas]]elt &quot;Kust sa, lilleke, siia said?&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Aleksander Algo|url=https://www.delfi.ee/artikkel/93200885/video-grunthali-kohatu-kusimus-peaministrile-kust-sa-lilleke-siia-said|pealkiri=VIDEO {{!}} Grünthali kohatu küsimus peaministrile: &quot;Kust sa, lilleke, siia said?&quot;|väljaanne=Delfi|aeg=21.04.2021|vaadatud=21.04.2021}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta Eesti presidendivalimised|2021. aasta Eesti presidendivalimistel]] Riigikogus esitas Grünthal protesti, kuna ta väitis, et [[Marika Tuus-Laul|Marika Tuus-Lauli]] (kes tellis luumurru tõttu hääletuskasti Riigikogu ette auto juurde) oli mõjutatud.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1042335/video-grunthal-vaidab-et-tuus-lauli-mojutati-haaletamisel &quot;VIDEO | Grünthal väidab, et Tuus-Lauli mõjutati hääletamisel!&quot;] Õhtuleht, 31. august 2021&lt;/ref&gt; [[Vabariigi Valimiskomisjon]] protesti arvesse ei võtnud ja Grünthal läks kaebusega [[Riigikohus|Riigikohtusse]].&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7329325/kalle-grunthal-laks-presidendivalimiste-kaebusega-riigikohtusse &quot;Kalle Grünthal läks presidendivalimiste kaebusega riigikohtusse&quot;] Järva Teataja, 2. september 2021&lt;/ref&gt; Ka Riigikohus ei pidanud kaebust põhjendatuks ja jättis selle rahuldamata.&lt;ref&gt;[https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-jattis-presidendivalimiste-peale-esitatud-kaebuse-rahuldamata &quot;Riigikohus jättis presidendivalimiste peale esitatud kaebuse rahuldamata&quot;] Riigikohus, 15. september 2021&lt;/ref&gt;

Oktoobris 2021 keeldus Grünthal Paides koroonatõendi esitamisest kultuurimaja töötajale, viidates isikuandmete kaitse seadusele. Seda intsidenti ta filmis ja jagas sotsiaalmeedias.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1046213/koroonatoendi-noudmise-video-tagajarg-teatrijuht-sai-tapmisahvarduse-kalle-grunthal-ma-ei-tunne-ennast-vastutavana &quot;KOROONATÕENDI NÕUDMISE VIDEO TAGAJÄRG: teatrijuht sai tapmisähvarduse. Kalle Grünthal: ma ei tunne ennast vastutavana&quot;] Õhtuleht, 19. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7363012/kalle-grunthali-eilse-kaitumise-tagajarg-uks-paide-poliitiline-joud-valistas-ekre-ga-koostoo &quot;Kalle Grünthali eilse käitumise tagajärg: üks Paide poliitiline jõud välistas EKRE-ga koostöö&quot;] Järva Teataja, 16. oktoober 2021&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/94873271/kalle-grunthal-maaris-vaktsiinivastastele-mett-mokale-tuhja-vaidlusega-paide-meer-saatis-ta-seepeale-pikalt &quot;Kalle Grünthal määris vaktsiinivastastele mett mokale tühja vaidlusega. Paide meer saatis ta seepeale pikalt&quot;] Delfi, 16. oktoober 2021&lt;/ref&gt;

Kalle Grünthal oli üks kahest [[Riigikogu]] liikmest, kes 2022. aastal jättis (vaatamata kohalolekule) osalemata [[Ukraina]]le toetuse avaldamise hääletuses seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungiga]]. Kohal olnud 92 [[Riigikogu]] liikmest hääletas avalduse poolt 90 saadikut.&lt;ref&gt;[https://www.riigikogu.ee/tegevus/tooulevaade/haaletused/haaletustulemused-kohalolekukontroll/3594d56c-2927-4459-8c2a-d699bf9ec144 Riigikogu hääletus Ukraina toetuseks]&lt;/ref&gt; Kalle Grünthal põhjendas hääletamisest kõrvalejäämist raamatukogus viibimisega.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7476778/kingo-raakis-haaletuse-ajal-telefoniga-grunthal-oli-raamatukogus &quot;Kingo rääkis hääletuse ajal telefoniga, Grünthal oli raamatukogus&quot;] Postimees, 14. märts 2022&lt;/ref&gt;

Märtsis 2022 ähvardas Grünthal esitada hagi [[Diana Poudel]]i vastu, kes oli Facebookis nimetanud tema esinemist kremlimeelseks ning Venemaa propagandat edastavaks ning teda ennast topelt lolliks, valeinfo levitajaks ja paanikaõhutajaks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/96163749/grunthal-ahvardab-hagiga-kohtus-voib-minna-toendamiseks-kas-rahvasaadik-on-topeltloll-voi-mitte &quot;Grünthal ähvardab hagiga: kohtus võib minna tõendamiseks, kas rahvasaadik on topeltloll või mitte&quot;] Delfi, 15. märts 2022&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.dropbox.com/s/a4kux5a3uia60lc/Hagihoiatus.pdf?dl=0&lt;/ref&gt; Sama aasta lõpus toodi Kalle Grünthal eraldi välja ka Eesti Ekspressi artiklis kui vene propaganda edasilevitaja.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120116840/venemaa-voimsaim-relv-kremli-propagandat-eestis-levitab-hasti-sissetootanud-vorgustik &quot;VENEMAA VÕIMSAIM RELV: Kremli propagandat Eestis levitab hästi sissetöötanud võrgustik&quot;] Eesti Ekspress, 21. detsember 2022&lt;/ref&gt;

=== XV Riigikogu liikmena ===
Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 1498 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;[https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/result-8.html Valimisringkond nr 8]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} valimised.ee (andmed seisuga 07.03.2023 19:45)&lt;/ref&gt; Oma mandaadist loobunud [[Jaak Madison]]i asendusliikmena sai ta siiski parlamenti.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1608935870/riigikogu-koosseisu-vahetus-toob-kaasa-asendamiste-virvarri &quot;Riigikogu koosseisu vahetus toob kaasa asendamiste virvarri&quot;] ERR, 3. aprill 2023&lt;/ref&gt;

Grünthal esitas 2023. aastal politseile kuriteoteate viie riigikohtuniku peale, kuna riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium ei rahuldanud novembris EKRE fraktsiooni 17 liikme kaebust. [[Kaitsepolitseiamet]] jättis kriminaalmenetluse alustamata, sest ei pidanud asjaolu, et Kalle Grünthal ei nõustunud kohtuotsusega, sobivaks põhjenduseks.&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120257431/ekre-poliitik-tegi-enneolematu-kuriteoteate &quot;EKRE poliitik tegi enneolematu kuriteoteate&quot;] Eesti Ekspress, 24. detsember 2023&lt;/ref&gt;

====Kuluhüvitiste kasutamise skandaal====
2023. aasta oktoobris pälvis meedia tähelepanu Grünthali tegevus riigikogu liikme kütusekaardi kasutamisel.&lt;ref&gt;[https://www.aripaev.ee/suur-lugu/2023/10/10/kutusekaardi-sihka-sahka-riigikogulase-paagis-polevad-bensiin-ja-diisel-labisegi &quot;Kütusekaardi sihka-sahka: riigikogulase paagis põlevad bensiin ja diisel läbisegi&quot;] Äripäev, 10. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120239190/kutuse-grunthali-uued-seiklused-rahvasaadiku-kutusekaardiga-tangiti-ajal-mil-ta-istus-riigikogu-saalis &quot;Kütuse-Grünthali uued seiklused. Rahvasaadiku kütusekaardiga tangiti ajal, mil ta istus riigikogu saalis&quot;] Eesti Ekspress, 12. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Keskkriminaalpolitsei algatas selle uurimiseks kriminaalmenetluse omastamist käsitleva paragrahvi järgi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609131764/politsei-algatas-grunthali-kutusekasutuse-suhtes-kriminaalmenetluse &quot;Politsei algatas Grünthali kütusekasutuse suhtes kriminaalmenetluse&quot;] ERR, 13. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Kahtlustuse kohaselt on Kalle Grünthal võimaldanud talle tööalaseks kasutamiseks usaldatud kütusekaarte kasutada enda lähedastel isiklikuks otstarbeks. Kütusekaartidega võidi soetada ligikaudu 3000 euro väärtuses kütust, mis kahtlustuse kohaselt ei pruugi olla seotud tema tööga parlamendis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Prokuratuur saadab Kalle Grünthali toimiku kaitsjale |url=https://www.ohtuleht.ee/1125506/prokuratuur-saadab-kalle-grunthali-toimiku-kaitsjale |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Lisaks ilmnes, et Grünthal on saanud üürihüvitist, kuid ei ole kunagi elanud korteris, mida ta väidetavalt üüris.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7878710/grunthal-kirjutas-end-voorasse-korterisse-elama &quot;Grünthal kirjutas end võõrasse korterisse elama&quot;] Postimees, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt;

Kuluhüvitiste kasutamise skandaali keskel, 18. oktoobril 2023, teatas Grünthal, et lahkub EKRE-st.&lt;ref&gt;[https://jarvateataja.postimees.ee/7878621/kalle-grunthal-andis-teada-erakonnast-valjaastumisest &quot;Kalle Grünthal andis teada erakonnast väljaastumisest&quot;] Järva Teataja, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Samal päeval visati ta välja ka EKRE Riigikogu fraktsioonist.&lt;ref&gt;[https://www.postimees.ee/7878887/erakonnast-lahkunud-grunthal-visati-ekre-fraktsioonist-valja &quot;Erakonnast lahkunud Grünthal visati EKRE fraktsioonist välja&quot;] Postimees, 18. oktoober 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609137815/grunthal-ei-lahkunud-fraktsioonist-omal-soovil-vaid-heideti-valja &quot;Grünthal ei lahkunud fraktsioonist omal soovil, vaid heideti välja&quot;] ERR, 19. oktoober 2023&lt;/ref&gt; Riigikogust ta lahkuda ei plaani.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609138031/grunthal-riigikogust-ei-lahku-miks-ma-peaksin &quot;Grünthal riigikogust ei lahku: miks ma peaksin?&quot;] ERR, 19. oktoober 2023&lt;/ref&gt; 2. detsembril 2025 otsustas Riigikogu Grünthalilt ära võtta saadikupuutumatuse, mis lubas tema suhtes kohtumenetluse jätkamist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1609873452/riigikogu-toetas-grunthalilt-saadikupuutumatuse-aravotmist &quot;Riigikogu toetas Grünthalilt saadikupuutumatuse äravõtmist&quot;] ERR, 2. detsember 2025&lt;/ref&gt;

2026. aasta 14. jaanuaril süüdistas Riigiprokuratuur teda omastamises.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Prokuratuur esitas riigikogu liikmele Kalle Grünthalile süüdistuse omastamises |keel=et |väljaanne=Delfi |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120429442/prokuratuur-esitas-riigikogu-liikmele-kalle-grunthalile-suudistuse-omastamises |vaadatud=2026-01-14}}&lt;/ref&gt;

==== Isikuandmete kaitse rikkumine ====
2025. aasta jaanuaris leidis [[Tallinna Halduskohus]], et Kalle Grünthal rikkus selgelt teise isiku (Sotsiaalministeeriumi [[Ametnik|ametniku]]) [[Eraelu puutumatus|eraelu]] puutumatust, avaldades [[Facebook|Facebookis]] video, mis sisaldas Grünthali ja ametniku telefonivestlust, kus ametnik oli tuvastatav ja sisaldas tema terviseinfot.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Halduskohus: Kalle Grünthal rikkus Facebooki postitatud videoga isikuandmete kaitse reegleid {{!}} Eesti Kohtud |url=https://www.kohus.ee/ajakirjanikule/uudised/tallinna-halduskohus-kalle-grunthal-rikkus-facebooki-postitatud-videoga |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=www.kohus.ee}}&lt;/ref&gt;

==== Puhkus armukesega ====
2025. aasta septembris pälvis tähelepanu juhtum, kus Grünthal märkis kuluhüvitiste alla suvise puhkuse Haapsalus asuvas spaahotellis koos naisega, kes ei ole tema seaduslik abikaasa. Väidetavalt käis ta valijatega kohtumas, kuigi kandideerib kohalikel valimistel hoopis Paides.&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1140155/foto-rahvasaadik-grunthal-kais-kuluhuvitise-eest-haapsalus-puhkamas-koos-armukesega &quot;FOTO | Rahvasaadik Grünthal käis kuluhüvitise eest Haapsalus puhkamas koos armukesega&quot;] Õhtuleht, 19. september 2025&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.riigikogu.ee/riigikogu/koosseis/riigikogu-liikmed/saadik/db532de2-5abd-4b6d-a82c-2d9a75fd9d18/Kalle-Gr%C3%BCnthal Lühitutvustus Riigikogu lehel]
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVsadaykslyhiel201906.2.14 Kalle Grünthali lühielulugu]. ''101 lühielulugu. Riigikogu XIV koosseis seisuga 20. juuni 2019.'' Tallinn, 2019
* Ekvard Joakit. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120240307/seiklusjutte-maalt-ja-paidest-jamamagnet-kalle-grunthalit-on-kummalised-sekeldused-saatnud-aastakumneid &quot;Seiklusjutte maalt ja Paidest: jamamagnet Kalle Grünthalit on kummalised sekeldused saatnud aastakümneid&quot;] Eesti Ekspress, 18. oktoober 2023

{{Riigikogu liikmed}}

{{JÄRJESTA:Grünthal, Kalle}}
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1960]]</text>
      <sha1>1rv64bjccigl3m0r4mbovwqew6dk90h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Modafiniil</title>
    <ns>0</ns>
    <id>571462</id>
    <revision>
      <id>7227979</id>
      <parentid>7177278</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T00:56:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227979</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9042" sha1="keuumojyx1texuqgkoaljev4azn735g" xml:space="preserve">'''Modafiniil''' (tootenimedega Provigil®, Modiodal® jt) on ravim, mis soodustab ärkvelolemist. Retseptiravimina leiab modafiniil kasutust [[narkolepsia]], [[kroonilise väsimuse]], [[Aktiivsus- ja tähelepanuhäire|tähelepanu- ja aktiivsushäire]] ja [[depressioon]]i lisandravimina.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide|autor=Jay W. Marks|url=https://www.medicinenet.com/modafinil/article.htm|pealkiri=modafinil(Provigil)|väljaanne=MedicineNet|aeg=|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt; Uimasivastase võitluse amet (Drug Enforcement Administration, DEA) klassifitseeris selle tugeva ravimi 1999. aastal IV nimekirja kuuluvaks ravimiks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Modafinil Schedule: Is Modafinil A Controlled Substance? |url=https://healthnaturo.com/is-modafinil-a-controlled-substance/ |vaadatud=2023-11-03 |väljaanne=healthnaturo.com |keel=en |arhiivimisaeg=2023-11-03 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231103042536/https://healthnaturo.com/is-modafinil-a-controlled-substance/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Toimemehhanism ==
Ravimi täpne toimemehhanism pole selge, kuid teada on, et see mõjutab ajus mitut liiki neuromediaatoreid, näiteks [[dopamiin]]i, [[noradrenaliin]]i ja [[serotoniin]]i kui ka teisi kesknärvisüsteemi hormoone (nt histamiini).&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Harvardi ja Oxfordi ülikooli uuringute põhjal aitab aine inimestel püsida ärkvel ja olla aktiivne. See parandab inimeste kognitiivseid võimeid. Ühe teooria kohaselt suurendab aine ajus verevoolu piirkondadesse, mis on seotud tähelepanu ja õppimisega. Teine teooria väidab, et modafiniil suurendab aju aktiivsust piirkondades, mis tegelevad mälu, arutlemise ja probleemide lahendamisega. Uuringud tehti 1990.–2014. aastatel 24-aastaste üliõpilastega. Tulemuste analüüsist järeldus, et aine suurendab keskendumist ja probleemide lahendamise võimet, tekitamata sealjuures (vähemalt lühiajalisel tarvitamisel) tervetele inimestele märkimisväärseid negatiivseid kõrvaltoimeid. Ainsate kõrvaltoimetena olid ühes uurimuses välja toodud [[iiveldus]], [[peavalu]] ja [[ärevus]], kuid neid sümptomeid kogesid ka [[platseebo]]t saanud katseisikud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=http://www.ox.ac.uk/news/2015-08-20-review-%E2%80%98smart-drug%E2%80%99-shows-modafinil-does-enhance-cognition|pealkiri=Review of ‘smart drug' shows modafinil does enhance cognition|väljaanne=|aeg=2015|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt;

Lisaks on täheldatud, et modafiniil suurendab histamiini sisaldust ja lokomotoorset aktiivsust kesknärvisüsteemis. Hiirte peal tehtud kontrolluuringud näitasid, et ravim jõuab ka oreksinergilisse süsteemi. See süsteem vastutab une- ja ärritusrežiimi reguleerimise ning valvsuse säilitamise eest. Süsteem tugineb oreksiinineuronitele, mille vähesus soodustab unetust ja modafiniil aktiveerib selle piirkonna. Seetõttu vähendabki modafiniil oluliselt väsimust ja unisust ning aitab võidelda ka depressiooni vastu. Uuringute põhjal on see abiks olnud [[polüskleroos]]i põdevatel inimestel, mille üks levinum sümptom on väsimus.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://modafinil.org/|pealkiri=Modafinil Side Effects &amp; How to Avoid Them|väljaanne=|aeg=|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt;

Euroopa Neuropsühhofarmakoloogia ajakirjas avaldatud uurimuste ülevaate kohaselt võib modafiniil aidata lühiajalisel tarvitamisel parandada otsustus- ja keskendumisvõimet ning probleemide lahendamise võimet ja turgutada loomingulist mõtlemist. Teadustöös võrreldi maletajaid, kes tarvitasid modafiniili, mängijatega, kes ei tarvitanud modafiniili. Mängiti arvutiprogrammi Fritz 12 vastu, mille tugevus oli kohandatud mängijate tasemele. Kummalgi osapoolel oli üheks partiiks aega 15 minutit. Kui modafiniili mitte tarbinud mängija kogus 779 mängust 397,5 punkti, siis samad mängijad modafinili mõjuga saavutasid 763 mängust 421 punkti. Seetõttu on alates 2014. aastast aine WADA keelatud ainete nimekirjas ja on spordivõistlustel igasugustes kogustes keelatud.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ecnp.eu/Informationandnews/Press/170306_Cognitive_enhancing_drugs_chess.aspx|pealkiri=Cognitive enhancing drugs can improve chess play|väljaanne=European Neuropsychopharmacology|aeg=2017|vaadatud=07.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.wada-ama.org/sites/default/files/wada_2019_english_prohibited_list.pdf|pealkiri=Wada Prohibited List.|väljaanne=Wada Prohibited List|aeg=2019|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt;

== Kasutusalad ==
Mitme riigi sõjaväed kasutavad modafiniili, et ergutada oma sõdureid pikkadel retkedel, kui on vaja aktiivne olla rohkem kui 40 tundi järjest. Selleks puhuks on modafiniil lubatud näiteks Briti ja Ameerika Ühendriikide sõjaväes kindlat tüüpi õhumissioonidel.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.modafinil.com/article/smarter.html|pealkiri=Ways to make you think better|väljaanne=Guardian|aeg=2007|vaadatud=07.11.2019|arhiivimisaeg=9.12.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191209212851/https://www.modafinil.com/article/smarter.html|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Kättesaadavus ==
Modafiniili sisaldavaid ravimeid turustatakse Euroopas alates 1992. aastast. Praegu on need müügil Austrias, Belgias, Küprosel, Tšehhis, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Ungaris, Islandil, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Hollandis, Poolas, Portugalis, Slovakkias, Hispaanias, Rootsis ja Ühendkuningriigis. Lisaks veel Austraalias ja Kanadas. Ravimeid müüakse järgmiste kaubanduslike nimede all: Modasomil, Modiodal, Provigil ja Vigil. Neid kirjutatakse välja inimestele, kes teevad öövahetusi või kellel on narkolepsia.&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nootropicsadvisor.com/is-modafinil-legal/|pealkiri=Is modafinil legal? Everything you need to know|väljaanne=Nootropics Advisor|aeg=2018|vaadatud=07.11.2019}}{{Kõdulink|aeg=juuni 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Eestis on modafiniil registreerimata ravim ja eeldab raviarsti eritaotlust. Kuigi rahvusvaheline ÜRO konventsioone jälgiv narkootiliste ja psühhotroopsete ainete järelevalve organisatsioon ([[rahvusvaheline narkootikumide kontrolli komitee|INCB]]) ei pea modafiniili kumbagi kategooriasse kuuluvaks, on modafiniil Eestis lisatud psühhotroopsete ainete IV nimekirja.&lt;ref&gt;[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/6201/6005/Maarus73Lisa1.pdf#]&lt;/ref&gt; Otsust ei ole põhjendatud.{{lisa viide}}

== Ajalugu ==
Modafiniil avastati 1976. aastal farmaatsiaettevõttes Cephalon. Esimese versiooni töötas välja prantsuse neuroteadlane Michel Jouvet. Inimeste peal kasutati seda esimest korda 1986. aastal narkolepsia katsel. Alates sellest ajast on kasutus laienenud muude unega seotud häirete, näiteks hüpersomnia ja obstruktiivse uneapnoega seotud kroonilise päevase unisuse korral.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.nootropicsadvisor.com/history-of-modafinil/|pealkiri=History of modafinil. Where the Nootropic comes from|väljaanne=Nootropics|aeg=2019|vaadatud=29.11.2019|arhiivimisaeg=13.08.2020|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200813054344/https://www.nootropicsadvisor.com/history-of-modafinil/|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Kõrvaltoimed ==
Modafiniili kõrvaltoimed on üldjuhul leebeloomulised. Erinevalt muudest stimulantidest (nt metüülfenidaat, nikotiin jmt) ei tekita see aine märkimisväärset sõltuvust.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://doi.org/10.5620/eht.2012.27.e2012007|pealkiri=Practical Use and Risk of Modafinil, a Novel Waking Drug|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}&lt;/ref&gt; Levinud kõrvaltoimed on peavalu, isutus ja unetus ning ettevaatlik tuleb olla kõrgenenud vererõhu korral. Harvadel juhtudel võib modafiniil esile kutsuda [[Stevensi-Johnsoni sündroom]]i, mis on tõsine ja ohtlik dermatoloogiline reaktsioon.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.rxlist.com/provigil-side-effects-drug-center.htm|pealkiri=Common side effects of Provigil|väljaanne=Rxlist|aeg=2018|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt; Dermatoloogilised nähud võivad sagedamini esineda lastel.&lt;ref name=&quot;:3&quot; /&gt;

== Euroopa Ravimiameti uuring ==
2007. aastal avaldas Euroopa Ravimiameti humaanravimite ohutuse töörühm kahtlust modafiniili kasu-&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Anderson |eesnimi=James |kuupäev=2023-04-18 |pealkiri=Action and effects of modafinil - |url=https://modafinilup.com/action-and-effects-of-modafinil/ |vaadatud=2023-07-12 |väljaanne=ModafinilUP.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; ja riskiteguri suhte osas muudeks juhtudeks kui narkolepsia raviks. Peamiseks murekohaks peeti haruldaste, kuid raskekujuliste nahareaktsioonide esinemist.&lt;ref name=&quot;:3&quot;&gt;{{Netiviide|autor=|url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/referral/questions-answers-review-medicines-containing-modafinil-re-examination_et.pdf|pealkiri=Küsimused ja vastused modafiniili sisaldavate ravimite teadusliku hindamise kohta|väljaanne=European Medicines Agency|aeg=2011|vaadatud=07.11.2019}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ravimid]]</text>
      <sha1>keuumojyx1texuqgkoaljev4azn735g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kukruse memm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>573786</id>
    <revision>
      <id>7227764</id>
      <parentid>7139491</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:13:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: eemaldatud [[Kategooria:Arheoloogia]]; lisatud [[Kategooria:Eesti arheoloogia]]</comment>
      <origin>7227764</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4109" sha1="l7hvy85p8ldwsop3orxe0x43wbeopyf" xml:space="preserve">'''Kukruse memm''' on [[Kukruse kalmistu]] VI matus [[12. sajand]]i lõpust. Maetu oli 40–50-aastane naine, matus paistab silma rikkalike [[hauapanus]]tega ning eriti külluslikult kaunistatud [[tekstiil]]idega [[surirõivad|surirõivasteks]].

2009. aastal [[Kohtla-Järve]] ja [[Jõhvi]] vahelise tee ehituse käigus [[Kukruse mõis]]a lähedusest avastatud 12.–13. sajandi laibakalmistu kaevamised toimusid 2009. aasta detsembris ja 2010. aasta jaanuaris&lt;ref&gt;[https://www.researchgate.net/publication/356918595_Archaeological_salvage_excavations_at_Kukruse_a_modern_age_road_cremation_field_and_12th-13th_century_inhumation_cemetery_Preliminary_results M. Lõhmus, T. Jonuks, M. Malve. Archaeological Salvage Excavations at Kukruse. Preliminary Results. - Archaeological Fieldwork in Estonia 2010, 103–114]&lt;/ref&gt;. VI matus võeti kaevamistel üles [[monoliit (arheoloogia)|monoliidina]] ning toimetati 2010. aasta märtsis [[Eesti Rahva Muuseum]]i üksikasjalikuks uurimiseks&lt;ref&gt;[https://tartu.postimees.ee/241878/joukas-kadunuke-soitis-kirstus-ermi-uuringule J. Saar. Jõukas kadunuke sõitis kirstus ERMi uuringule. Tartu Postimees, 6. märts 2010]&lt;/ref&gt;. Nimi &quot;Kukruse memm&quot; pandi matusele uurimis- ja konserveerimistööde käigus&lt;ref&gt;https://blog.erm.ee/?p=2401&lt;/ref&gt;.

== Kirjeldus ==
Kadunuke oli maetud [[pakk-kirst]]us, hauapanusteks olid [[vikat]], [[käärid]], [[savinõu]], [[Ehe|ehteid]] ja [[Nuga|nuge]]. Ehkki olid säilinud rõivaste pronkskaunistused, polnud tekstiil matuses säilinud, ainult vöö piirkonnas avastati kaht tüüpi kangajäänuseid. Oletatava rõivakomplekti, mis rekonstrueeriti säilinud [[pronksspiraalkaunistus]]te järgi, moodustasid [[umbkuub]], [[peploskleit]] ja ees kantav [[põll]], [[sääremähised]], sääremähiste kaunistamiseks mõeldud kaunistatud ribad ja pearätik. Ehtekomplekti moodustasid [[ehtenõel]]te paar, [[rinnakee]], [[klaashelmes]]test kee [[rinnaleht]]edega, [[kõlavöö]] küljes rippusid [[noatupp]] noaga ning pronksspiraalidest rippkaunistused.

Kukruse VI matuse rõivaste, aksessuaaride ja ehete komplekti [[rekonstruktsioon]] on alates 2016. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]i püsiekspositsiooni osa. Rekonstruktsiooni valmistasid [[Riina Rammo]], [[Jaana Ratas]] ja [[Mari Tõrv]] (kontseptsioon), [[Astri Kaljus]] (tekstiilid),  Jaana Ratas (pronksspiraalkaunistused), [[Indrek Jets]], [[Edvards Puciriuss]] ja Jaana Ratas (ehted, vöö ja vöö küljes rippuvad aksessuaarid), [[Laura Šmiedeberga]] (klaashelmed) ning [[Jaak Mäll]] (nahkjalatsid).&lt;ref&gt;A. Kaljus. 12. sajandi lõpu Kukruse &quot;memme&quot; rõivakangaste rekonstrueerimise lugu käsitöölise vaatenurgast. – Studia Vernacula 7. Käekirjad. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2016&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Kirjandus ==
* M. Lõhmus, T. Jonuks, M. Malve. Archaeological Salvage Excavations at Kukruse. Preliminary Results. - Archaeological Fieldwork in Estonia, 2010
* A. Kaljus. 12. sajandi lõpu Kukruse &quot;memme&quot; rõivakangaste rekonstrueerimise lugu käsitöölise vaatenurgast. – Studia Vernacula 7. Käekirjad. TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia 2016

== Välislingid ==
* [https://tartu.postimees.ee/241878/joukas-kadunuke-soitis-kirstus-ermi-uuringule J. Saar. Jõukas kadunuke sõitis kirstus ERMi uuringule. – Tartu Postimees, 6. märts 2010]
* [https://tartu.postimees.ee/241452/matusepaigast-leitu-tootab-arheoloogidele-uut-teadmist R. Mets. Matusepaigast leitu tõotab arheoloogidele uut teadmist. – Tartu Postimees, 25. märts 2010]
* [https://blog.erm.ee/?p=2401 M. Tõrv. Saame tuttavaks ehk kes on Kukruse memm. – Eesti Rahva muuseumi ajaveeb]
* [https://blog.erm.ee/?p=5111 M. Tõrv, J. Ratas, H. Pagi. Kaadritagune: Kukruse naise rõivakomplekti ülesvõtmine. – Eesti Rahva muuseumi ajaveeb]
* [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=pohjarannik20141015.2.8.11 Viis aastat Kukruse leiust: Suurest ajaloopildist ühe inimese elulooni. 800aastased Kukruse daamid elavad oma põnevat elu edasi. – Põhjarannik, nr. 178, 15 oktoober 2014]

[[Kategooria:Eesti arheoloogia]]
[[Kategooria:Eesti rauaaeg]]
[[Kategooria:Muinaseestlased]]</text>
      <sha1>l7hvy85p8ldwsop3orxe0x43wbeopyf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ehituskäru</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585671</id>
    <revision>
      <id>7227780</id>
      <parentid>6458029</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:43:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>viitamata, vt enwiki</comment>
      <origin>7227780</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="488" sha1="mblpv25akyzjraseixw7qhm5cybc5zv" xml:space="preserve">{{Liita|käru}}
[[Fail:Wheelbarrow-3216428.svg|pisi]]
'''Ehituskäru''' on transpordivahend, mis on ette nähtud rasketeks vedudeks, näiteks: [[tsement]], [[liiv]], [[pinnas]] jne.

Ehituskäru on kas ühe või kahe rattaga. Kahe rattaga kärude kandevõime on suurem.

Kõige sagedamini kasutatakse seda väikese objekti hooldamisel, kus on vaja soovitud materjale või esemeid vedada lühikesel distantsil. Kui objekt on suur, tuleks kasutada kaubakraanat.

[[Kategooria:Tööriistad]]</text>
      <sha1>mblpv25akyzjraseixw7qhm5cybc5zv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaua veel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585772</id>
    <revision>
      <id>7227786</id>
      <parentid>5941516</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227786</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="440" sha1="l6hie5p4gupges4ct1a4bu6blgn6pgj" xml:space="preserve">'''&quot;Kaua veel&quot;''' on [[Maarja-Liis Ilus]]a 1998. aastal Eestis ilmunud album. 

==Lood==
# &quot;Valed vaid&quot;
# &quot;Heleda leegina põlen&quot;
# &quot;Just missed the train&quot;
# &quot;Raagus sõnad&quot;
# &quot;Candle&quot;
# &quot;Palun jää!&quot; (koos [[Koit Toome|Koit Toomega]])
# &quot;Keelatud maa&quot;
# &quot;Tell me why&quot;
# &quot;Hüvastijätt&quot; (koos [[Ivo Linna|Ivo Linnaga]])
# &quot;Hide your heart&quot;
# &quot;Jooksed mu poole&quot;
# &quot;Kaua veel&quot;

[[Kategooria:1998. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>l6hie5p4gupges4ct1a4bu6blgn6pgj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>City Life (Maarja)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585774</id>
    <revision>
      <id>7227787</id>
      <parentid>5931836</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227787</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="933" sha1="ej7jcahoroj6be4zvrw8jxohv7xdmtp" xml:space="preserve">'''&quot;City Life&quot;''' on [[Maarja-Liis Ilus]]a 2001. aastal ilmunud album, mille andis välja Universal Music AB. 

Albumilt ilmus kolm singlit: &quot;He Is Always On My Mind&quot;, &quot;All The Love You Needed&quot; ja &quot;Say You Will&quot;.

Lugude loetelu:

# ''He Is Always On My Mind'' (2003. aastal väljaandes)
# ''All The Love You Needed''
# ''Say You Will''
# ''I Cannot Help Myself''
# ''All I Want Is You''
# ''By The Light Of The Moon''
# ''Forget''
# ''Nothing In The Universe''
# ''City Life''
# ''Playing Your Game''
# ''Please Don't Cry''
# ''Never Let You Go''
# ''If I Could''

'''Muusikavideod'''
* &quot;All The Love you Needed&quot;&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=MDDK6769crg Laulu &quot;All The Love you Needed&quot; muusikavideo] YouTube'is.&lt;/ref&gt;
* &quot;Say You Will&quot;&lt;ref&gt;[https://www.youtube.com/watch?v=62nEsoCZB40 Laulu &quot;Say You Will&quot; muusikavideo] YouTube'is.&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:2000. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>ej7jcahoroj6be4zvrw8jxohv7xdmtp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jõuluingel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585775</id>
    <revision>
      <id>7227790</id>
      <parentid>6538943</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227790</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="419" sha1="0hic68hxju6m6qzeyzy7ijum2u30y90" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=detsember}}
'''&quot;Jõuluingel&quot;''' on [[Maarja-Liis Ilus]]a singel, mis ilmus 2009. aastal plaadifirma Star Management kaudu.

Lood:
# Jõuluingel
# Püha öö
# Rõõmsad jõulud
# Lumeta
# Sulle kes sa kaugel
# Jõuluöö
# Jõulutaat on poolel teel
# Talveöö
# Igatsus
# Öö
# Suudlus läbi jäätunud klaasi
# Hingesoojus

[[Kategooria:2009. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>0hic68hxju6m6qzeyzy7ijum2u30y90</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Look Around</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585793</id>
    <revision>
      <id>7227788</id>
      <parentid>6538908</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227788</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="341" sha1="3bcq47m3xfcoj6qfx3sbswobt0ubcdp" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=detsember}}
'''&quot;Look Around&quot;''' on [[Hinkus]]e ja [[Maarja-Liis Ilus|Maarja]] 2005. aastal ilmunud album.

Lugude loetelu:

# Look Around
# Love User
# Groovin
# It Snows
# Standing In The Rain
# Gonna Be Around
# Lennates
# Gonna Be My Only Lover

[[Kategooria:2005. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>3bcq47m3xfcoj6qfx3sbswobt0ubcdp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Läbi jäätund klaasi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>585794</id>
    <revision>
      <id>7227789</id>
      <parentid>5651859</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:05:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti albumid]]</comment>
      <origin>7227789</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="445" sha1="qx6rm4ib07ipv0kjd3gib204fe6qbk6" xml:space="preserve">&quot;Läbi jäätund klaasi&quot; on [[Rein Rannap|Rein Rannapi]] ja [[Maarja-Liis Ilus|Maarja]] ilmunud album 2006. aastal.

Lugude loetelu:

# Raagus Sõnad
# Kel on Laulud Laulda
# Humalapuu
# Üksinduse aeg
# Suudlus Läbi Jäätunud Klaasi
# Allik
# Eesti Muld Ja Eesti Süda
# Ilusa Rõõmu Laul
# Miski Kutsub Mind
# Rahu
# Vanal Vaksal
# Head Ööd
# Nii Vaikselt Kõik On Jäänud

[[Kategooria:2006. aasta albumid]]
[[Kategooria:Eesti albumid]]</text>
      <sha1>qx6rm4ib07ipv0kjd3gib204fe6qbk6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Abielu lahutamine Vana-Roomas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586067</id>
    <revision>
      <id>7227782</id>
      <parentid>6800710</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:47:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita</comment>
      <origin>7227782</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2964" sha1="9c9zfifjydn4t9vmgqdmptkbbra6ro0" xml:space="preserve">{{Liita|Abielu Vana-Roomas}}
{{Toimeta|kuu=märts|aasta=2021}}
'''Varasemal ajajärgul lahutati Vana-Roomas''' harva ning sellesse suhtuti väga hukkamõistvalt. 233. aastani eKr ei olnud teadaolevalt ühtegi [[abielulahutus]]t. Vabariigi ajajärgu lõpuks muutus aga abielu lahutamine nii sagedaseks, et keiser [[Augustus]] võttis abielu rikkumise karistamiseks vastu hulgaliselt karme seadusi. Nende seaduste alusel karistati nii süüdlast ennast kui ka abielurikkumisele kaasaaitajaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=E. Ilus|pealkiri=Rooma eraõiguse alused|aasta=1960|koht=Tartu|kirjastus=Penikoorem|lehekülg=93–94}}&lt;/ref&gt;

Abielu lahutamiseks Vana-Roomas eeldati enamasti, et piisab ainult mehe ja naise väitest, et nad ei ole enam abielus. Riigil oli selles protsessis vähe osalust ning abielulahutuse põhjuste väljaütlemist üldjuhul ei nõutud.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=M. Beard|pealkiri=SPQR|aasta=2017|koht=Tallinn|kirjastus=Varrak|lehekülg=246}}&lt;/ref&gt;

Rooma 2. sajandi pKr jurist [[Gaius]] kirjeldas abielu lahutamist Vana-Roomas järgmiselt: 

Dig. 24.2.2.1. ''Gaius libro undecimo add edictum provinciale. In repudiis autem, id est renuntiatione commprobata sunt haec verba: „tuas res tibi habeto“, item haec: „tuas res tibi agito“.''&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide|autor=H. Siimets-Gross, M. Ristikivi|pealkiri=Fontes iuris romani|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu ülikooli kirjastus|lehekülg=106}}&lt;/ref&gt; 

Dig. 24.2.2.1. Gaius provintsiedikti kommentaari 11. raamatus. Ühepoolse lahutuse korral kinnitatakse abielu lõpetamist sõnadega „võta oma asjad endale“ või sõnadega „võta oma asjad endaga kaasa“.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;  

''Repudium''´iks nimetati [[Abielu Vana-Roomas|abielu]] ''sine manu'' lahutamist juhul, kui lahutada soovis ainult üks abielupool. Abielu ''sine manu'', mis on sõlmitud mehe ja naise vabal tahtel, võidi ka lahutada mõlema vabal tahtel. ''Divortuim mutuo dissensu''&lt;nowiki/&gt;'ks nimetati abielu lahutamist mõlema poole ühise nõusoleku puhul.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;   

Abielu ''cum manu'' ja ''sine manu'' lahutati erinevalt.    

Abielu ''cum manu'', kus domineerib mehe ühekülgne võim nii naise kui ka kogu naise vara üle, võis lahutada ainult mees. ''Conferreatio'' ehk tunnistajate ja preestri juuresolekul okasleiva ohverdamise teel sõlmitud abielu võidi lahutada ainult vastava sakraalse toimingu ''diffarreatio'' teel. ''Coemptio'' teel ehk naise näiliku ostmistehingu ehk ''mancipatio'' sõlmitud abielu sai lahutada ainult ''remancipatio'' teel.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;  

Pärast lahutamist pidid säilima abielupoolte ühiste laste õigused isale ja tema varandusele. Naised ei tohtinud sõlmida uut abielu enne kui oli möödunud aasta lahutusest.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=E. Ilus|pealkiri=Rooma eraõiguse alused|aasta=1960|koht=Tartu|kirjastus=Penikoorem|lehekülg=95}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka ==
*[[abielu Vana-Roomas]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Rooma õigus]]</text>
      <sha1>9c9zfifjydn4t9vmgqdmptkbbra6ro0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>MTÜ Maria ja lapsed</title>
    <ns>0</ns>
    <id>586588</id>
    <revision>
      <id>7228025</id>
      <parentid>7044270</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:44:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>tähelepanuväärsus</comment>
      <origin>7228025</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="663" sha1="papwewob2ji1k7gjjucffe42n7gjv91" xml:space="preserve">{{Tähelepanuväärsus|aasta=2026|kuu=september}}
{{Reklaam|kuu=juuni|aasta=2020}}
'''MTÜ Maria ja lapsed''' on [[mittetulundusühing]], mille eesmärk on toetada raskustesse sattunud lapsi ja nende peresid. Kõigi tegevuste planeerimisel ja elluviimisel lähtutakse [[miljööteraapia|miljööteraapilisest]] lähenemisest.

MTÜ põhitegevusalaks on perekoduteenuse pakkumine vanemliku hoolitsuseta jäänud lastele. Pakutakse perekoduteenust kuni 19 lapsele Tudulinna alevikus Ida-Virumaal ning 6 lapsele Rakvere linnas Lääne-Virumaal.

==Välislingid==
*[https://www.marialapsed.ee MTÜ Maria ja lapsed koduleht]

[[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]]</text>
      <sha1>papwewob2ji1k7gjjucffe42n7gjv91</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti keele riigieksam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>587045</id>
    <revision>
      <id>7227771</id>
      <parentid>5989303</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:32:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Estopedist1</username>
        <id>278</id>
      </contributor>
      <comment>liita pisiartklid</comment>
      <origin>7227771</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="933" sha1="rhtajtygw3hes7bwdhzzd22xzva43oq" xml:space="preserve">{{Liita|Riigieksam}}
'''Eesti keele riigieksam''' on [[riigieksam]] [[eesti keel]]es. See on [[Eesti|Eesti Vabariigis]] kohustuslik [[eksam]] [[gümnaasium]]iastme lõpetamiseks. Eesti keele riigieksamiga tegeleb [[Sihtasutus Innove]]. Eksamiks on ette nähtud kord, millega soovitakse tagada korrektset eksami sooritust.

Eksam on aja jooksul muutunud. Varem oli eksami ülesandeks kirjutada umbes 600-sõnaline [[arutlev kirjand]]. Kirjandi kirjutamiseks oli ette antud 10 teemat. 2010. aastatel muudeti eksami korraldust. Uues eksamis peab eksaminand ühel neljast antud teemast kirjutama 400-sõnalise arutleva kirjandi ning sooritama lugemisosa. Lugemisosa eest on võimalik saada 40 punkti ning kirjutamisosa ehk kirjandi eest 60 punkti.

Eksam võib mõjutada kooli lõpetanud noore edasisi hariduslikke valikuid, kuna enamik Eesti ülikoole võtab kandidaate vastu eksamite punktisummade alusel.

[[Kategooria:Eesti haridus]]</text>
      <sha1>rhtajtygw3hes7bwdhzzd22xzva43oq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Michel von Tell</title>
    <ns>0</ns>
    <id>591335</id>
    <revision>
      <id>7227952</id>
      <parentid>6935648</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:40:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227952</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6727" sha1="59dv8k4857jw2mdz6qwxouri1l19dpo" xml:space="preserve">[[File:Michel_von_Tell.jpg|thumb|Michel von Tell]]

'''Michel von Tell''' (sündinud [[8. oktoober|8. oktoobril]] [[1980]]) on Šveitsi koomik, ajakirjanik ja ettevõtja.

== Elukäik ==

Michel von Tell mängis pesapalli Šveitsi NLB liigas.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Redaktion |kuupäev=2020-06-24 |pealkiri=Zu Besuch beim «Weltmeister» in der Villa Turm |url=https://www.lie-zeit.li/2020/06/zu-besuch-beim-weltmeister-in-der-villa-turm/ |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=lie:zeit online |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Alates 2000. aastate algusest on ta töötanud ettevõtjana, ajakirjanikuna ja poliitilise nõustajana.Ta on nõustanud kõrgetasemelisi poliitikuid üle kogu Euroopa, USA-s ja ka Aafrikas ning juhtinud nende valimiskampaaniaid. Umbes 2010.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Modern Ghana News |url=https://www.modernghana.com/news/1249966/ghana-embarks-on-path-to-hemp-liberalization-pavi.html |lehekülg=5–11, 24}}&lt;/ref&gt; aastal tootis ta mõned filmid ja juhtis üht poliitika ja ühiskonna teemal kõige edukamat podcasti. Tema saate külalisteks olid Peter Scholl-Latour, Gerhart Baum, Christoph Sieber, Jack Nasher, Adriane von Schirach, Reiner Langhans ja paljud teised.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2020-03-18 |pealkiri=Bestseller-Autor Peter Scholl-Latour – Erinnerung mit letztem Interview - Boulevard - Rhein-Zeitung |url=https://www.rhein-zeitung.de/deutschland-und-welt/boulevard_artikel,-bestsellerautor-peter-scholllatour-erinnerung-mit-letztem-interview-_arid,1193654.html |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=web.archive.org |arhiivimisaeg=2020-03-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200318103904/https://www.rhein-zeitung.de/deutschland-und-welt/boulevard_artikel,-bestsellerautor-peter-scholllatour-erinnerung-mit-letztem-interview-_arid,1193654.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-07-09 |pealkiri=Youtube – Who is who - Top Magazin Augsburg Top Magazin Augsburg |url=https://www.top-magazin.de/augsburg/2021/07/09/youtube-who-is-who/ |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=Top Magazin Augsburg |keel=de-DE}}&lt;/ref&gt; Vabal ajal on ta edukas pokkerimängija,&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Switzerland All Time Money List, Top 3651: Hendon Mob Poker Database |url=https://pokerdb.thehendonmob.com/ranking/220/ |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=The Hendon Mob |keel=en |arhiivimisaeg=2019-08-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190805160151/https://pokerdb.thehendonmob.com/ranking/220/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; kes on riigi parimate nimekirjas, ja esineb rahvusvaheliselt edukalt DJ-na. Sellega seoses on ta esinenud näiteks legendaarses Space klubis Ibizal, Zürichi tänavaparaadil ja Full Moon festivalil Tais. Lisaks sõidab ta autode ja mootorrataste võidusõite.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=Marius |pealkiri=The Beach auf Koh Phangan, Thailand |url=https://der-farang.com/de/pages/the-beach-auf-koh-phangan |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=der-farang.com |keel=de}}&lt;/ref&gt; 2000. aastal Ruanda rallil saavutas ta kuuenda koha. Lisaks osales ta [[Porsche]] meeskonnas Nürburgringi 24 tunni Eco Grand Prix võistlusel.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=24-Hour Eco Grand Prix Race at Nürburgring {{!}} GreenCars |url=https://www.greencars.com/news/24-hour-eco-grand-prix-race-at-nurburgring |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=www.greencars.com |keel=en-US}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal püstitas ta maailmarekordi esimesel elektrilisel Harley mootorrattal, läbides 1723 km 24 tunni jooksul, sealhulgas peatused akude laadimiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=GmbH |eesnimi=SYNE Marketing &amp; Consulting |kuupäev=2020-03-25 |pealkiri=Rekordfahrt mit LiveWire |url=https://www.motorrad-magazin.at//motorrad-magazin.at/artikel/1/85/4179/Rekordfahrt+mit+LiveWire+24+Stunden+Ritt |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=www.motorrad-magazin.at |keel=de}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Natasha_B |kuupäev=2020-07-05 |pealkiri=The Future Is Here: 10 Electric Motorcycles You Can Buy Today |url=https://www.hotcars.com/the-future-is-here-electric-motorcycles-you-can-buy-today/ |vaadatud=2024-05-31 |väljaanne=HotCars |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Maailmarekord ==

2020. aasta märtsis püstitas ta esimese elektrilise Harley Davidsoniga maailmarekordi, kui läbis 1723 kilomeetrit vähem kui 24 tunniga.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.kxan36news.com/harley-davidson-livewire-swiss-driving-record-with-e-bike-view |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-25 |arhiivimisaeg=2020-04-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200402204411/https://www.kxan36news.com/harley-davidson-livewire-swiss-driving-record-with-e-bike-view |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://forococheselectricos.com/2020/03/una-harley-davidson-livewire-recorre-1-723-kilometros-en-menos-de-24-horas.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.moto.it/elettrico/harley-davidson-livewire-1-723-km-in-24-h.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://fr.motor1.com/news/406517/1700-kilometres-harley-davidson-livewire/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.news1.news/fr/s/2020/03/harley-davidson-livewire-un-voyage-de-1700-km-en-24-heures.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-25 |arhiivimisaeg=2020-03-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200330013951/https://www.news1.news/fr/s/2020/03/harley-davidson-livewire-un-voyage-de-1700-km-en-24-heures.html |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.ebike-generation.com/actus/moto-electrique-il-parcourt-1723-km-24-heures-harley-davidson-livewire/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://motorbikewriter.com/electric-harley-covers-1723km-one-day/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2020-09-25 |arhiivimisaeg=2020-08-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200807102319/https://motorbikewriter.com/electric-harley-covers-1723km-one-day/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.inmoto.it/news/curiosita/2020/03/26-2874582/l_impresa_1720_km_in_24_ore_su_harley-davidson_livewire/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://jalopnik.com/yes-you-can-do-an-iron-butt-on-a-harley-davidson-livew-1842461996&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.autosprint.ch/motorrad/harley-davidson-e-rekord-mit-livewire/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.caranddriver.com/es/estilo-de-vida/a31895400/harley-davidson-livewire-record/&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://www.autocentre.ua/news/shvejtsarets-ustanovil-rekord-ginnesa-na-elektricheskom-harley-davidson-1210420.html&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://automedia.investor.bg/a/2-novini/41447-shveytsarets-postavi-rekord-s-elektricheski-harley-davidson&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;https://kursors.lv/2020/03/28/ar-elektrisko-harley-davidson-sasniegts-nobraukuma-rekords/&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [http://www.imdb.com/name/nm5694016/ Michel v. Tell] [[Internet Movie Database|IMDb]] 

{{DEFAULTSORT:von Tell, Michel}}
[[Kategooria:Šveitsi inimesed]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>59dv8k4857jw2mdz6qwxouri1l19dpo</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Visagalsi raudteejaam</title>
    <ns>0</ns>
    <id>592267</id>
    <revision>
      <id>7227729</id>
      <parentid>6050020</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:51:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-37735-79</username>
        <id>232663</id>
      </contributor>
      <origin>7227729</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1660" sha1="jc52zvi35c8jywhmgjn1vs76o3barlz" xml:space="preserve">{{Infokast raudteejaam
| nimi = Visagalsi raudteejaam
| pilt = Visagala stacija 04.JPG
| pildiallkiri = 
| asukoht = 
| tüüp = 
| omanik = 
| käitaja = 
| liin = Madona–Lubāna
| platvormid = 
| rööpapaare = 
| avatud = 1935
| suletud = 
| kaart = punkt
}}
'''Visagalsi raudteejaam''' on endine [[raudteejaam]] lõpetamata jäänud [[Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]l [[Madona piirkond|Madona piirkonna]] [[Prauliena vald|Prauliena vallas]].

Jaam asus [[Madona raudteejaam]]ast 18,2 ja [[Riia keskraudteejaam|Riia jaamast]] 175 km kaugusel Madona–Lubāna raudteelõigul. 

Jaam avati 26. novembril 1935. Algul kandis see ''Mežciemsi raudteejaama'' nime, 1938. aastal nimetati see [[Visagalsi järv]]e järgi Visagalsi raudteejaamaks. Toona rajati sinna ka ühekorruseline kivist jaamahoone, mille [[mansardkorrus]]el asusid eluruumid. Reisiliikluseks suleti jaam 1963. aastal, lõplikult suleti see 1990. aastal. Sulgemise järel on jaamahoone kokku varisenud.&lt;ref&gt;T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 177-178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{viited}}

==Välislingid==
{{commonskat-tekstina}}
* [https://railwayz.info/photolines/station/1738 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
* [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&amp;m=13/56.82301/26.51928&amp;l=O/U Jaam vanal kaardil]

{{Endine raudteepeatus | eelnev=[[Prauliena raudteejaam|Prauliena]] | peatus=Visagals | järgnev=[[Meirāni raudteejaam|Meirāni]]}}

[[Kategooria:Läti endised raudteejaamad]]
[[Kategooria:Madona piirkond]]
[[Kategooria:Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee]]</text>
      <sha1>jc52zvi35c8jywhmgjn1vs76o3barlz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kalle Rõõmus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>593692</id>
    <revision>
      <id>7227865</id>
      <parentid>6614188</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:57:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227865</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1654" sha1="602dt8welmpui3jk0w8fpotvsfdt2pg" xml:space="preserve">'''Kalle Rõõmus''' ([[15. september]] [[1955]] – [[13. november]] [[2020]] [[Tallinn]]) oli [[eestlased|eesti]] [[arhitekt]].

Arhitektuurialase [[kõrgharidus]]e omandas ta [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuriteaduskonnas aastatel 1974–1979.

Ta alustas erialast tööd arhitektina EKE Projektis (1977–1979) ning töötas seejärel 1979–1988 Kultuurimälestiste Riiklikus Projekteerimise Instituudis. 1988–1989 täiendas ta end Pariisis Beaux Artsis ja Sorbonne’i ülikoolis. Enne omanimelise büroo rajamist 1991. aastal töötas ta Soomes Perko ja Rautamäki büroos Helsingis.

1991. aastal asutas ta [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus|omanimelise arhitektuuribüroo]] ja oli surmani selle juhataja. [[Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus|AB Kalle Rõõmus]] on projekteerinud näiteks sellised hooned nagu Tartu Ülikooli [[Biomeedikum]], [[Emajõe Ärikeskus]], [[Tallinna Lennujaam]], Tartu bussijaamahoone, [[Tartu vangla]] ja Hansapanga Barclay kontor Tartus.

Alates 1982. aastast oli ta Eesti NSV Arhitektide Liidu ja 1990. aastate algusest [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige.

==Välislingid==
*[http://www.arhliit.ee/uudised/eal/lahkus_kalle_roomus/ Lahkus EAL liige arhitekt Kalle Rõõmus]. Eesti Arhitektide Liit, 16. november 2020
*[https://kultuur.err.ee/1159498/suri-arhitekt-kalle-roomus &quot;Suri arhitekt Kalle Rõõmus&quot;]. ERR kultuur, 16. november 2020

{{JÄRJESTA:Rõõmus, Kalle}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Liiva kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]
[[Kategooria:Surnud 2020]]</text>
      <sha1>602dt8welmpui3jk0w8fpotvsfdt2pg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (Go)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>600792</id>
    <revision>
      <id>7227914</id>
      <parentid>7207066</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:33:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Gor */</comment>
      <origin>7227914</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18790" sha1="aeilzdsttf798xclf2rhtciqotedck8" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}

'''Biograafiad (Go)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;Go&quot;.

==Gob==
*[[Charles Albert Gobat]], Šveitsi jurist ja poliitik (1843–1914)
*[[Jean-Baptiste Gobel]], Prantsusmaa vaimulik ja poliitik (1727–1794)
*[[Arthur de Gobineau]], prantsuse rassiteoreetik (1816–1882)
*[[Paul A. Goble]], USA analüütik ja poliitikavaatleja (1949–)

==Goc==
*[[Karolina Gočeva]], Makedoonia laulja (1980–)

==God==
*[[Jean-Luc Godard]], Prantsuse-Šveitsi filmilavastaja, stsenarist ja filmikriitik (1930–2022) 
*[[Henry H. Goddard]], USA eugeenik ja psühholoog (1866–1957)
*[[Paulette Goddard]], ameerika näitleja (1910–1990)
*[[Robert Goddard]], Ameerika Ühendriikide insener, professor, füüsik ja leiutaja (1882–1945) 
*[[Geoffrey Goddu]], USA filosoof (1968–)
*[[Carl Godeffroy]], Hansa diplomaat (1787–1848) 
*[[Berndt Abraham Godenhjelm]], soome maalikunstnik (1799–1881)
*[[Nikita Godenov]], Venemaa jalgpallur (1991–) 
*[[Diego Godín]], Uruguay jalgpallur (1986–)
*[[Louis Godin]], prantsuse astronoom (1704–1760) 
*[[Guntars Godiņš]], läti tõlkija ja luuletaja (1958–)
*[[Kevin Godley]], Briti muusik (1945–)
*[[Ivars Godmanis]], Läti poliitik (1951–)
*[[Thomas Godoj]], Saksa laulja (1978–)
*[[Arturo Godoy]], Tšiili poksija (1912–1986)
*[[Dominique Alexandre Godron]], prantsuse arst ja botaanik (1807–1880)
*[[John Godson]], Poola poliitik (1970–)
*[[Boriss Godunov]], Vene tsaar (1551–1605)
*[[John William Godward]], inglise maalikunstnik (1861–1922)

==Goe==
*[[Joseph Goebbels]], Saksa poliitik (1897–1945)
*[[Magda Goebbels]], Joseph Goebbelsi abikaasa (1901–1945)
*[[Kees de Goede]], Hollandi kunstnik (1954–)
*[[Charles Goerens]], Luksemburgi poliitik (1952–) 
*[[Hugo van der Goes]], flaami maalikunstnik (suri 1482)
*[[Jelle Goes]], hollandi jalgpallitreener (1970–)
*[[Otto Goes]], Kuldīga komtuur 16. sajandil
*[[Johann Wolfgang von Goethe]], saksa kirjanik (1749–1832)
*[[Walther von Goethe]], saksa helilooja, [[Johann Wolfgang von Goethe]] pojapoeg (1818–1885) 
*[[Alexander Goette]], saksa zooloog, embrüoloog ja arengubioloog (1840–1922)

==Gof==
*[[Philippe Goffin]], Belgia poliitik (1967–) 
*[[Erving Goffman]], kanada päritolu Ameerika sotsioloog ja esseist (1922–1982)

==Gog==
*[[Octavian Goga]], Rumeenia poliitik (1881–1938)
*[[Sofia Goggia]], itaalia mäesuusataja (1992–) 
*[[Theo van Gogh]], hollandi filmirežissöör, teleprodutsent ja näitleja (1957–2004) 
*[[Nikolai Gogol]], vene kirjanik (1809–1852)
*[[Alexander Gogun]], vene-Saksa ajaloolane (1980–)

==Goh==
*[[Goh Kun]]
*[[Rolf Gohs]], rootsi illustreerija ja koomiksijoonistaja (1933–2020)

==Goi==
*[[Elina Goidina]], Eesti iluuisutaja (2010–) 
*[[Damião de Góis]], portugali filosoof (1502–1574)
*[[Marielle Goitschel]], Prantsusmaa mäesuusataja (1945–)

==Goj==
*[[Kuddus Ĝojamiyarow]], uiguuri helilooja (1918–1994)
*[[Veaceslav Gojan]], Moldova endine poksija (1983–)

==Gol==
*[[Marek Gołąb]], Poola tõstja (1940–2017)
*[[Eden Golan]], Iisraeli laulja (2003–) 
*[[Argo Golberg]], eesti sprinter (1982–)
*[[Pål Golberg]], Norra murdmaasuusataja (1990–)
*[[Gold Panda]], Briti muusik (1980–)
*[[Kristjan Gold]], eesti raadiosaatejuht (1982–)
*[[Moses Wolf Goldberg]], Eesti juudi päritolu keemik (1905–1964) 
*[[Stanislav Goldberg]], Eesti jalgpallur (1992–)
*[[Whoopi Goldberg]], USA näitleja (1955–)
*[[Andreas Goldberger]], Austria suusahüppaja (1972–)
*[[Jeff Goldblum]], USA näitleja ja laulja (1952–)
*[[Ernst Goldenbaum]], Saksa DV riigitegelane (1898–1990)
*[[Ernő Goldfinger]], juudi päritolu Briti arhitekt (1902–1987)
*[[Daniel Goldhagen]], Ameerika Ühendriikide politoloog (1959–)
*[[Goldie]], Suurbritannia elektroonilise muusika produtsent, DJ, visuaalkunstnik ja näitleja (1965–)
*[[Bruce Golding]], Jamaica poliitik (1947–)
*[[Julian Golding]], Briti jooksja (1975–)
*[[Julius Golding]], eesti jalgrattur (1898–1989) 
*[[William Golding]], inglise kirjanik (1911–1993) 
*[[Alan Goldman]], USA filosoof (1945–)
*[[Alvin Goldman]], USA filosoof (1938–2024)
*[[Emma Goldman]], anarhist ja feminist (1869–1940)
*[[James Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1927–1998)
*[[William Goldman]], USA näitekirjanik ja stsenarist (1931–)
*[[Jānis Goldmanis]], Läti poliitik (1875–1955)
*[[Carlo Goldoni]], itaalia näitekirjanik (1707–1793)
*[[Adolph Goldschmidt]], Saksa kunstiteadlane (1863–1944)
*[[Akiva Goldsman]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1962–)
*[[Edward Goldsmith]], inglise-prantsuse keskkonnakaitsja, ökoloog, kirjanik ja filosoof (1928–2009)
*[[Zac Goldsmith]], Briti ajakirjanik ja poliitik (1975–)
*[[William Goldsmith]], Ameerika Ühendriikide muusik, trummar (1972–) 
*[[Aleksandr Goldstein]], vene kirjanik ja esseist (1957–2006)
*[[Laurence Goldstein]], Briti filosoof (1947–2014)
*[[Laurence Goldstein (luuletaja)|Laurence Goldstein]], USA luuletaja ja kirjandusteadlane (1943–2023) 
*[[Lawrence S. B. Goldstein]], USA arstiteadlane (1956–) 
*[[Adrian Goldsworthy]], Briti ajaloolane (1969–)
*[[Daniel Goleman]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (1946–)
*[[Alexandru G. Golescu]], Rumeenia poliitik (1819–1891)
*[[Nicolae Golescu]], Rumeenia poliitik (1810–1877)
*[[Ștefan Golescu]], Rumeenia poliitik (1809–1874) 
*[[Camillo Golgi]], itaalia arst, patoloog, histoloog, neuroteadlane (1843–1926)
*[[Ronald Golias]], Brasiilia näitleja (1929–2005)
*[[Wilhelm August Golicke]], saksa päritolu Venemaa maali- ja portreekunstnik (1802–1848) 
*[[Filipp Golikov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1900–1980) 
*[[Jevgeni Golikov]], eesti poliitik (1946–)
*[[Tatjana Golikova]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1966–)
*[[Aleksandr Nikolajevitš Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1773–1844)
*[[Boriss Golitsõn]], vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest (1862–1916) 
*[[Mihhail Golitsõn]], Venemaa riigitegelane (1756–1827)
*[[Mihhail Mihhailovitš Golitsõn]], Venemaa sõjaväelane (1675–1730)
*[[Yvan Goll]], saksa, prantsuse ja inglise keeles kirjutanud juudi luuletaja ja tõlkija (1891–1950)
*[[Pierluigi Gollini]], itaalia jalgpallur (1995–) 
*[[Yahya Golmohammadi]], Iraani jalgpallur (1971–)
*[[Robert Golob]], Sloveenia poliitik (1967–)
*[[Aleksandr Goloborodko]], ukraina rahvusest Vene näitleja (1938–)
*[[Samuel Golomb]], juudi rahvusest Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (1957–2026)
*[[Liidia Golovataja]], Eesti näitleja (1944–)
*[[Jekaterina Golovatenko]], Eesti iluuisutaja (1979–) 
*[[Avtomon Golovin]], Vene sõjaväelane (1667–1720) 
*[[Vassili Golovnin]], vene meresõitja ja maadeavastaja (1776–1831)
*[[Benny Golson]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (1929–2024)
*[[Georgi Golst]], Eesti insener (1909–1998) 
*[[Mihhail Goltisson]], vene helilooja ja laulja (1872–1914)
*[[Rüdiger von der Goltz]], Saksa sõjaväelane, Landeswehri juht (1865–1946) 
*[[German Golub]], Eesti filmirežissöör (1993–) 
*[[Valentina Golubenko]], Horvaatia maletaja (1990–)
*[[Marija Golubeva]], Läti politoloog ja poliitik (1973–) 
*[[Zoja Golubeva]], Läti kabetaja (1967–)
*[[Volodõmõr Golubnõtšõi]], Ukraina käija (1936–2021)
*[[Peeter Golubov]], Eesti arst ja sõjaväelane (1869–1936)
*[[Fjodor Golubtsov]], Venemaa riigitegelane (1759–1829)

==Gom==
*[[Paul Goma]], rumeenia kirjanik (1935–2020)
*[[Ernst Gombrich]], Briti kunstiajaloolane (1909–2001)
*[[Witold Gombrowicz]], poola kirjanik (1904–1969)
*[[Nawang Gombu]], Nepali alpinist (1935–2011)
*[[Vahtang Gomelauri]], Gruusia poliitik (1974–) 
*[[Aleksandr Gomelski]], vene korvpallitreener (1928–2005)
*[[Ana Gomes]], Portugali endine diplomaat poliitik (1954–) 
*[[Aristides Gomes]], Guinea-Bissau poliitik (1954–)
*[[Arthur Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1998–) 
*[[Carlos Gomes Júnior]], Guinea-Bissau poliitik (1949–) 
*[[Heurelho Gomes]], Brasiilia jalgpallur (1981–) 
*[[Isilda Gomes]], Portugali poliitik (1951–)
*[[João Gomes]], Brasiilia jalgpallur (2001–) 
*[[Nuno Gomes]], endine Portugali jalgpallur (1976–)
*[[Diego Gómez]], Paraguay jalgpallur (2003–)  
*[[Gustavo Gómez]], Paraguay jalgpallur (1993–) 
*[[Joe Gomez]], Inglismaa jalgpallur (1997–)
*[[Mario Gómez]], saksa jalgpallur (1985–)
*[[Maxi Gómez]], Uruguay jalgpallur (1996–)
*[[Rónald Gómez]], Costa Rica jalgpallur (1975–)
*[[Selena Gomez]], USA näitleja ja laulja (1992–)
*[[Sergi Gómez]], hispaania jalgpallur (1992–)
*[[Laureano Gómez Castro]], Colombia poliitik, president aastatel 1950–1953 (1889–1965)
*[[Mayra Gómez Kemp]], Kuuba-Hispaania telesaatejuht, laulja ja näitleja (1948–2024)
*[[Ramón Gómez de la Serna]], hispaania kirjanik (1888–1963)
*[[Władysław Gomułka]], Poola poliitik (1905–1982)

==Gon==
*[[Maxime Gonalons]], prantsuse jalgpallur (1989–) 
*[[Claude Gonçalves]], portugali jalgpallur (1994–) 
*[[Edmond Huot de Goncourt]], prantsuse kirjanik, kriitik ja kirjastaja (1822–1896)
*[[Shūichi Gonda]], jaapani jalgpallur (1989–) 
*[[Gong Lijiao]], Hiina kuulitõukaja (1989–)
*[[Luis de Góngora]], hispaania vaimulik ja luuletaja (1561–1627)
*[[Ralph Gonsalves]], Saint Vincenti ja Grenadiinide poliitik (1946–)
*[[Rob Gonsalves]], Kanada kunstnik (1959–2017) 
*[[Otoniel Gonzaga (laulja)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinidelt pärit Ameerika tenor 
*[[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]], Filipiinide laskesportlane (1913–)
*[[Paul Gonzales]], USA endine poksija (1964–)
*[[Alfonso González]], Mehhiko jalgpallur (1994–) 
*[[Arancha González]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1969–) 
*[[Arístides González]], Puerto Rico poksija (1961–)
*[[Edith González]], Mehhiko filminäitleja (1964–2019)
*[[Derlis González]], Paraguay jalgpallur (1994–) 
*[[Giovanni González]], Uruguay jalgpallur (1994–) 
*[[Jaslene Gonzalez]], modell (1986–)
*[[José González]], Argentina päritolu Rootsi muusik (1978–) 
*[[José Froilán González]], Argentina võidusõitja (1922–2013)
*[[Mario González]], Mehhiko poksija (1969–)
*[[Nicolás González]], Hispaania jalgpallur (2002–) 
*[[Ginés González García]], Argentina poliitik, diplomaat ja arst-kirurg (1945–2024) 
*[[Alejandro González Iñárritu]], Mehhiko filmirežissöör (1963–)
*[[Luis Ángel González Macchi]], Paraguay poliitik (1947–)
*[[Lawrence Gonzi]], Malta poliitik (1953–)
*[[Adam Gontier]], Kanada muusik (1978–)
*[[Jevgeni Gontmahher]], vene majandusteadlane (1953–)
*[[Ivan Gontšarov]], vene kirjanik (1812–1891)
*[[Pavel Gontšarov]], Eesti jurist, kohtunik (1976–) 
*[[Vassili Gontšarov]], vene muusik (1984–) 
*[[Natalja Gontšarova]], vene luuletaja Aleksander Puškini abikaasa ja muusa (1812–1863)
*[[Oleksi Gontšaruk]], Ukraina poliitik (1984–)

==Goo==
*[[Jane Goodall]], Briti primatoloog, etoloog ja antropoloog (1934–2025)
*[[Bertram Goodhue]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1869–1924) 
*[[Cuba Gooding noorem]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja telenäitleja (sündinud 1968)
*[[Omar Gooding]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1976–) 
*[[Amy Goodman]], USA ajakirjanik (1957–)
*[[Benny Goodman]], USA muusik (1909–1986)
*[[Irwin Goodman]], soome laulja (1943–1991)
*[[John Goodman]], USA näitleja (1962–)
*[[Nelson Goodman]], USA filosoof (1906–1998)
*[[Barclay Goodrow]], Kanada jäähokimängija (1993–) 
*[[Brian Goodwin]], inglise bioloog (1931–) 
*[[Craig Goodwin]], Austraalia jalgpallur (1991–) 
*[[Ginnifer Goodwin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1978)– 
*[[Jason Goodwin]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1964–)
*[[Toos Goorhuis-Tjalsma]], hollandi matkaja (1915–2004)

==Gop==
*[[Ganna Gopko]], Ukraina poliitik (1982–)
*[[Kārlis Goppers]], Läti sõjaväelane (1876–1941)

==Gor==
*[[Jacek Góralski]], poola jalgpallur (1992–) 
*[[Vladislav Goranov]], Bulgaaria poliitik (1977–)
*[[Marko Gorban]], Eesti riigiametnik (1980–) 
*[[Viktor Gorbatko]], Nõukogude kosmonaut (1934–2017)
*[[Aleksandr Gorbatov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane, armeekindral (1891–1973)
*[[Julia Gorbatšjova]], Eesti politseinik (1974–2004) 
*[[Mihhail Gorbatšov]], Nõukogude Liidu riigijuht (1931–2022)
*[[Gorboduc]], brittide kuningas
*[[Gorbonianus]], brittide kuningas
*[[Gorbonianuse poeg]], brittide kuningas (3. sajand eKr)  
*[[Vassili Gorbunov]], ersa kirjanik, kirjandusteadlane, kriitik ja pedagoog (1914–1983)
*[[Anatolijs Gorbunovs]], Läti poliitik (1942–)
*[[Pravin Gordhan]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1949–2024) 
*[[Gordianus I]] 
*[[Gordianus II]] 
*[[Gordianus III]]
*[[Oleg Gordijevski]], Nõukogude Liidu luuretöötaja ja topeltagent (1938–2025)
*[[Herman Gordijn]], Hollandi kunstnik (1932–2017)
*[[Nadine Gordimer]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (1923–2014)
*[[Dora Gordine]], Eesti skulptor (1895–1991)
*[[Alexander Gordon]], šoti päritolu Venemaa sõjaväelane (1670–1752)
*[[Anthony Gordon]], Inglismaa jalgpallur (2001–) 
*[[Ben Gordon]], USA korvpallur (1983–)
*[[Dmõtro Gordon]], Ukraina ajakirjanik (1967–)
*[[George Gordon]], Briti botaanik (1801–1893)
*[[Ilja Gordon]], Valgevene kabetaja (1906–1943)
*[[James Edward Gordon]], Briti materjaliteadlane (1913–1998)
*[[Jehue Gordon]], Trinidadi ja Tobago tõkkejooksja (1991–)
*[[Zachary Gordon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1998–)
*[[Thomas Gordon]], USA psühholoog (1918–2002)
*[[Joseph Gordon-Levitt]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (1981–) 
*[[Al Gore]], USA poliitik, ärimees, keskkonnakaitsja (1948–)
*[[Martin Gore]], inglise muusik (1961–)
*[[Halina Górecka]], Poola ja Saksamaa jooksja (1938–) 
*[[Henryk Górecki]], poola helilooja (1933–2010)
*[[Ivan Goremõkin]], Venemaa riigitegelane (1839–1917)
*[[Leon Goretzka]], Saksamaa jalgpallur (1995–)
*[[Claude Goretta]], Šveitsi filmilavastaja (1929–2019)
*[[Gorgias]], vanakreeka filosoof (umbes 485 eKr – umbes 380 eKr)
*[[Zygmunt Gorgolewski]], poola arhitekt (1845–1903) 
*[[Juri Gorgonijev]], vene orientalist ja filoloog (1932–1972)
*[[Pavel Gorgulov]], vene terrorist (1895–1932) 
*[[Christopher Gorham]], Ameerika Ühendriikide tele- ja filminäitleja (1974–)
*[[Gori (karikaturist)|Gori]], eesti karikaturist (1894–1944)
*[[Daisuke Gōri]], jaapani näitleja (1952–2010) 
*[[Gerty Gori]], USA biokeemik (1896–1957)
*[[Nikolai Gorinov]], eesti farmatseut (1914–1959)
*[[Aleksandra Gorjatškina]], vene maletaja (1998–)
*[[Aleksandra Gorjatšova]], Eesti filosoof (1925–2009) 
*[[Maksim Gorki]], vene kirjanik (1868–1936)
*[[Aleksandr Gorkin]], NSV Liidu riigiametnik (1897–1988)
*[[Stanislav Gorkovenko]], vene dirigent (1938–2018)
*[[Kaspars Gorkšs]], Läti jalgpallur (1981–)
*[[Valeria Gorlats]], Eesti tennisist (1998–)
*[[Dinda Gorlée]], hollandi semiootik ja tõlketeoreetik (1943–)  
*[[Nikolai Gorlinski]], Nõukogude Liidu sõjaväelane ja riigitegelane (1907–1965)
*[[Gorm Vana]], Taani kuningas (9.–10. sajand)
*[[Amanda Gorman]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja aktivist (1998–) 
*[[Brandon Gormley]], Kanada jäähokimängija (1992–) 
*[[Edyta Górniak]], poola laulja ja laulutekstide autor (1972–)
*[[Reinaldo Gorno]], Argentina pikamaajooksja (1918–1994)
*[[Artjom Gornostajev]], Eesti jäähokimängija (1993–)
*[[Jevgeni Gornõi]], vene ajakirjanik
*[[Sergei Gorodetski]], vene luuletaja (1884–1967)
*[[Nikolai Goromulinsky (vanem)]], Eesti arst (1878–1971)
*[[Nikolai Goromulinsky (noorem)]], Eesti arst (1910–1984)
*[[Néstor Gorosito]], Argentina endine jalgpallur (1964–) 
*[[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja ja lavastaja (1910–2008)
*[[Mihhail Gorškov]]
*[[Janusz Gortat]], poola poksija ja poksitreener (1948–2023)
*[[Marcin Gortat]], poola endine elukutseline korvpallur (1984–) 
*[[Aleksander Gortšakov]]
*[[Aleksandr Gortšakov]], Venemaa Keisririigi diplomaat ja riigitegelane (1798–1883)

==Gos==
*[[John Gosden]], võidusõiduhobuste treener (1951–)
*[[Robin Gosens]], saksa jalgpallur (1994–) 
*[[Józef Gosławski]], Poola skulptor ja medalikunstnik (1908–1963)
*[[James Gosling]], Kanada arvutiteadlane (1955–)
*[[Ryan Gosling]], Kanada filminäitleja (1980–)
*[[Shayne Gostisbehere]], USA jäähokimängija (1993–)

==Goz==
*[[Leonid Gozman]], Venemaa poliitik (1950–)
*[[Carlo Gozzi]], itaalia näitekirjanik (1720–1806)

==Got==
*[[Alenka Gotar]], sloveeni laulja (1977–)
*[[Michi Goto]], jaapani jalgpallur (1990–) 
*[[Yukio Gotō]], jaapani jalgpallur (1976–) 
*[[John Richard Gott]], USA astrofüüsik (1947–)
*[[Karel Gott]], tšehhi laulja (1939–2019) 
*[[Gilbert Gottfried]], USA näitleja (1955–2022)
*[[Jeremias Gotthelf]], Šveitsi kirjanik ja pastor (1797–1854) 
*[[John Gotti]], Ameerika Ühendriikide organiseeritud kuritegevuse, [[Gambino]] maffiaperekonna juhtfiguur (1940–2001)
*[[Felix Gottwald]], Austria kahevõistleja (1976–)
*[[Klement Gottwald]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1896–1953)
*[[Gottfried]], Saaremaa piiskop (13. sajand)

==Gou==
*[[Guillaume Gouffier]], Prantsusmaa sõjaväelane
*[[Amine Gouiri]], Alžeeria jalgpallur (2000–) 
*[[Vasílis Goulandrís]], kreeka reeder, kunstikoguja ja filantroop (1913–1994)
*[[Sylvie Goulard]], Prantsusmaa poliitik (1964–)
*[[Dana Gould]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1964–) 
*[[Glenn Gould]], Kanada pianist (1932–1982)
*[[Morton Gould]], USA helilooja, dirigent, arranžeerija ja pianist (1913–1996)
*[[Shane Gould]], Austraalia endine ujuja (1956–)
*[[Stephen Jay Gould]], ameerika bioloog (1941–2002)
*[[Ellie Goulding]], Inglise laulja, laulukirjutaja ja multiinstrumentalist (1986–)
*[[Graham Gouldman]], Briti muusik (1946–)
*[[Charles Gounod]], prantsuse helilooja (1818–1893)
*[[Yanni Gourde]], Kanada jäähokimängija (1991–) 
*[[Gaspard Gourgaud]], prantsuse kindral, keiser Napoleoni adjutant (1783–1852)
*[[Sergueï Gouriev]], majandusteadlane (1971–)
*[[Yohan Goutt Goncalves]], Ida-Timori mäesuusataja (1994–)

==Gov==
*[[Michael Gove]], Suurbritannia poliitik ja ajakirjanik (1967–)
*[[Leonid Govorov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1955)

==Gow==
*[[Ian Gow]], Suurbritannia poliitik (1937–1990) 
*[[John Gower]], inglise luuletaja (suri 1408) 

==Goy==
*[[Francis Goya]], belgia kitarrist (1946–)
*[[Francisco Goya]], hispaania kunstnik (1746–1828)
*[[Piyush Goyal]], India poliitik (1964–)
*[[Jan van Goyen]], hollandi maalikunstnik (1596–1656) 

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Go, Biograafiad]]</text>
      <sha1>aeilzdsttf798xclf2rhtciqotedck8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>75 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601234</id>
    <revision>
      <id>7227883</id>
      <parentid>7206167</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:11:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>EnderGame123</username>
        <id>231382</id>
      </contributor>
      <origin>7227883</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1704" sha1="lqlk11fmr93fouc2ebpejh90x0l4z7q" xml:space="preserve">{{Liin|uuendus=1. august 2026
|päevane sõitjate arv=
|läbi=
|algpeatus=Lille
|lõpppeatus=Balti jaam
|pikkus=
|peatusi=
|sõsarliinid=
|sarnased=
|aeg=
|päev=ETKNRLP
|aastane sõitjate arv=
|vaatamisväärsused=
|sõiduplaan_link=
|kaart_link=
|kaart=
|kaardi nimi=
|eelmine liin=74
|eelmine=74 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin=76
|järgmine=76 (Tallinna bussiliin)
|linnaosad=|logo=|pilt=|logo_laius=|logo_alt=|number=75|bgcolor=#00E1B4|titlecolor=black|alapealkiri=|operaatorlogo=|oplogo_laius=|pilt_width=250px
|asum=[[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}|pilt_alt=
|operaator=[[TLT]]|veerem=
|seisund=mittetoimiv
|avati=*1992
*2021 (viimasel kujul)
|suleti=*1995
*2021
|eelkäija=|liinitüüp=|märked=}}
'''75''' oli Tallinna asendusbussiliin. Liin oli käigus kõigil päevadel trolliliin nr.5 asemel elektrikaablite remondi korral. Liin oli 18. veebruarist kuni 28. veebruarini 2021 Lille - [[Balti jaam|Balti Jaam]] marsruudil.

== Ajalugu ==
* Liin avati kommertsbussiliinina aastal 1992 marsruudil [[Väike-Õismäe]] – [[Kakumäe (Tallinn)|Kammelja tee]]. Liini suleti 1995. aastal.
* Seosest raudteeviadukti töödega pandi nr.5 trolliliin sõitma Lille peatuseni, ning ajutine bussiliin 75 sealt Balti jaamani.

== Peatused ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Lille - Balti Jaam
!Balti Jaam - Lille
|-
|
* Ajutine peatus
* Ristiku
* Tehnika
* Toompark
* Balti Jaam
* Balti Jaam
|
* Balti Jaam
* Kelmiküla
* Ristiku
* Lille
* Ajutine peatus
|}

== Välislingid ==
* [https://www.tallinn.ee/est/uudised?tyyp=external&amp;id=36878 Ajutised muudatused Tallinna ühistranspordiliinidel perioodil 18.02.21–28.02.21]

{{tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}
[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>lqlk11fmr93fouc2ebpejh90x0l4z7q</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pipi-Liis Siemann</title>
    <ns>0</ns>
    <id>601636</id>
    <revision>
      <id>7228116</id>
      <parentid>7057722</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:18:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitika */</comment>
      <origin>7228116</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2295" sha1="fgd9dmf5rpsmzmihe5faj3hsvvar3ep" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pilt = Pipi-Liis Siemann 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Pipi-Liis Siemann 2021. aasta [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2023
| partei = [[Eesti Reformierakond]]
| alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] (2007 )
}}

'''Pipi-Liis Siemann''' (sündinud 17. novembril [[1975]] [[Retla|Retlas]]) on [[Eesti]] poliitik, [[XV Riigikogu]] liige. Ta oli aastatel 2012–2021 [[Türi vallavanem]].

==Hariduskäik==
*1981–1989 [[Retla 9-klassiline Kool]]
*1989–1993 [[Rakvere Pedagoogikakool]]
*2000–2003 Rakvere Pedagoogikakool / [[Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool]]
*2007 [[Tallinna Tehnikaülikool]], magistriõpe

==Töökäik==
*1995–2001 Oisu lasteaia õpetaja
*2001–2004 [[Oisu vallavalitsus]]e ametnik
*2004–2009 MTÜ [[Lõuna-Järvamaa arendusühing]]u tegevdirektor
*2006–2010 [[Türi vallavalitsus]]e arendusspetsialist
*2010–2012 [[Järvamaa Kutsehariduskeskus|Järvamaa Kutsehariduskeskuse]] arenguosakonna juhataja
*2012–2021 [[Türi vallavanem]] 
*2021–2023 SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 
*2023– [[XV Riigikogu]] liige

==Poliitika==
Kuulus veebruarist 2008 kuni 2021. aasta lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonda Isamaa]]. [[23. mai]]st [[2022]] on ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 2498 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 257 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2021 – [[Järvamaa vapimärk]]

{{XV Riigikogu}}

{{JÄRJESTA:Siemann, Pipi-Liis}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Türi vallavanemad]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>fgd9dmf5rpsmzmihe5faj3hsvvar3ep</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228118</id>
      <parentid>7228116</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:18:25Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7228118</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2318" sha1="hbwunjwhed2semcqz69ogbophd637ix" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| pilt = Pipi-Liis Siemann 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg
| pildiallkiri = Pipi-Liis Siemann 2021. aasta [[Arvamusfestival|Arvamusfestivalil]]
| amet = [[XV Riigikogu]] liige
| ametiajaalgus = 2023
| partei = [[Eesti Reformierakond]]
| alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]] (2007 )
}}

'''Pipi-Liis Siemann''' (sündinud 17. novembril [[1975]] [[Retla|Retlas]]) on [[Eesti]] poliitik, [[XV Riigikogu]] liige. Ta oli aastatel 2012–2021 [[Türi vallavanem]].

==Hariduskäik==
*1981–1989 [[Retla 9-klassiline Kool]]
*1989–1993 [[Rakvere Pedagoogikakool]]
*2000–2003 Rakvere Pedagoogikakool / [[Lääne-Virumaa Kutsekõrgkool]]
*2007 [[Tallinna Tehnikaülikool]], magistriõpe

==Töökäik==
*1995–2001 Oisu lasteaia õpetaja
*2001–2004 [[Oisu vallavalitsus]]e ametnik
*2004–2009 MTÜ [[Lõuna-Järvamaa arendusühing]]u tegevdirektor
*2006–2010 [[Türi vallavalitsus]]e arendusspetsialist
*2010–2012 [[Järvamaa Kutsehariduskeskus|Järvamaa Kutsehariduskeskuse]] arenguosakonna juhataja
*2012–2021 [[Türi vallavanem]] 
*2021–2023 SA Koeru Hooldekeskuse juhatuse liige 
*2023– [[XV Riigikogu]] liige

==Poliitika==
Kuulus veebruarist 2008 kuni 2021. aasta lõpuni [[Isamaa Erakond|erakonda Isamaa]]. [[23. mai]]st [[2022]] on ta [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonna]] liige.

Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 8|valimisringkonnas nr 8]] ([[Järva maakond|Järva]]- ja [[Viljandi maakond|Viljandimaa]]) 2498 häält ning osutus valituks.

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 257 häält ning osutus valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==
*2021 – [[Järvamaa vapimärk]]

==Viited==
{{viited}}

{{XV Riigikogu}}

{{JÄRJESTA:Siemann, Pipi-Liis}}
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Isamaa Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:XV Riigikogu liikmed]]
[[Kategooria:Türi vallavanemad]]
[[Kategooria:Sündinud 1975]]</text>
      <sha1>hbwunjwhed2semcqz69ogbophd637ix</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Annika Arras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>614084</id>
    <revision>
      <id>7227892</id>
      <parentid>7189144</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:19:23Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227892</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7253" sha1="95nnv9p7vx47jakvuhfftwn8di3wqhl" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
[[Pilt:Annika Arras 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annika Arras 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Annika Arras''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1979]]) on eesti kommunikatsiooniekspert ja koolitaja. 

Ta on konsultatsiooniettevõtte Miltton New Nordics kaasasutaja ja tegevjuht ning mitme koolitusprogrammi autor.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reformikad korduvalt võiduni viinud kampaaniameister: ma ei usu EKRE võitu, aga esikoht võib ka üsna piiri peal olla |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120131766/reformikad-korduvalt-voiduni-viinud-kampaaniameister-ma-ei-usu-ekre-voitu-aga-esikoht-voib-ka-usna-piiri-peal-olla |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Arras on õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is soome filoloogiat (2003, bakalaureusekraad), [[Tartu Ülikool]]i magistriõppes meediat ja kommunikatsiooni (2003–2005, lõpetamata) ning [[Estonian Business School]]is ärijuhtimist (2021, magistrikraad, MBA).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://ee.linkedin.com/in/annika-arras Annika Arras. Haridus]. Suhtlusvõrgustikus Linkedin. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; Aastal 2025 omandas ta Milano Püha Südame Katolikust Ülikoolis magistrikraadi Lähis-Ida õpingute erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About |url=https://istp2026.ee/about/ |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ISTP 2026 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Aastatel 2004–2015 töötas ta Reformierakonnas, kus ta algusaastatel tegeles sisekommunikatsiooni, koolituste ja kampaaniate korraldamisega ning alates 2007. aastast juhtis Reformierakonna valimiskampaaniaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on 2004. aastast [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Annika+Arras Annika Arras. Erakonna liikme otsing] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; 

2016. aastal asutas ta Eestis koos [[Martin Kukk]] ja Gerrit Mäesalu ning Põhjamaade juhtiva nõustamisagentuuriga [https://miltton.com/ Miltton Group] valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuri Miltton Nordics.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Elmat |eesnimi=Kristiin |kuupäev=2016-11-11 |pealkiri=Täna avatakse valitsus- ja korporatiivsuhete agentuur Miltton Nordics |url=https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Miltton |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221042343/https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 2018. aastal ühinesid Miltton Nordics ja [[Kristi Liiva]] asutatud Kommunikatsioonibüroo JLP ning loodi rahvusvahelise ambitsiooniga strateegilise kommunikatsiooni ettevõte [https://miltton.ee/ Miltton New Nordics]. Annika Arras on sestpeale olnud selle ühendettevõtte tegevjuht. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-12-06 |pealkiri=Miltton Grupp ostis kommunikatsioonibüroo JLP – siht on &quot;Uus Põhjala&quot; |url=https://www.err.ee/882625/miltton-grupp-ostis-kommunikatsiooniburoo-jlp-siht-on-uus-pohjala |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Miltton on Soomes 2001. aastal asutatud kommunikatsiooniettevõtete grupp, mis on aja jooksul kommunikatsiooninõustamise alalt laienenud valitsussuhetesse, inimeste arendamise ja koolitamise, muutuste juhtimise, investorsuhete, reklaami ning rahvusvaheliste suhete nõustamise valdkonda. Miltton Grupi asutaja on [https://www.talouselama.fi/uutiset/konsulttitalo-tekee-nayttavaa-kasvua-ja-imuroi-riveihinsa-nimekkaita-vaikuttajia-miltton-on-uniikki-tapaus-suomen-toimistokentassa/71bcb28a-be24-4e60-8498-c0ea9b7f38ee Mathias Järnström].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton Group veebileht |url=https://miltton.com/about-us |vaadatud=11.02.2024}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on nõustanud poliitilises kommunikatsioonis ja valimiskampaaniate strateegiates mitmeid poliitikuid teistes Euroopa ja Lähis-Ida riikides&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Annika Arras on tegutsenud ka toitlustusäris, talle kuulus kuni 2019. aastani [[Tallinn]]as [[restoran]] Kuldmokk (Kuldmokk OÜ lõpetas tegevuse 2021. aastal).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company_search_result/d76ac12?name_or_code=Kuldmokk Kuldmokk OÜ] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus ==
2015. aastal asutas ta koos [https://www.freiheit.org/ Friedrich Naumanni Fondi] ja [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] rahvusvahelise akadeemia European Women's Academy of Political Leadership and Campaigning&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-04 |pealkiri=European Women's Academy for Political Leadership and Campaigning 2018 |url=https://www.freiheit.org/ost-und-sudosteuropa/european-womens-academy-political-leadership-and-campaigning-2018 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.freiheit.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, mis aastal 2020 nimetati ümber [https://www.aldeparty.eu/theallianceofher The Alliance of Her] Annika Arras on olnud paljude Euroopa naispoliitikute koolitaja ja mentor.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2021. aastast on Annika Arras osalenud poliitikavaatlejana [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] päevakajalises poliitikasaates [https://kuku.pleier.ee/podcast/poliitikaguru Poliitikaguru.] Poliitikavaatlejana on ta kommenteerinud nii 2023. aasta parlamendivalimisi Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-03-06 |pealkiri=Arras: Reformierakonna edu tagas keskendumine julgeolekule |url=https://www.err.ee/1608905324/arras-reformierakonna-edu-tagas-keskendumine-julgeolekule |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kui ka hilisemaid sündmusi Eesti poliitikas &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pere |eesnimi=Brent |kuupäev=2023-11-17 |pealkiri=Nädala intervjuu. Annika Arras: Isamaa reitingu taga pole töö, vaid soodsate asjade kokkulangevus |url=https://edasi.org/209578/nadala-intervjuu-annika-arras-isamaa-reitingu-taga-pole-too-vaid-soodsate-asjade-kokkulangevus/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Edasi - Innustav ja hariv ajakiri |keel=et}}&lt;/ref&gt;, aga ka 2024. aasta presidendivalimisi Soomes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Annika Arras, fennofiil, poliitilise kommunikatsiooni ekspert {{!}} |kuupäev=2024-01-19 |pealkiri=Annika Arras: eestlane vaatab, kuidas soomlane valib presidenti |url=https://www.err.ee/1609223469/annika-arras-eestlane-vaatab-kuidas-soomlane-valib-presidenti |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on mittetulundusühingu [https://csr.ee/meist/#juhatus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige] ja [https://amcham.ee/about/board-of-directors/ Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige] ja [[Vabaühenduste Liit]] nõukogu liige.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Arras, Annika}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>95nnv9p7vx47jakvuhfftwn8di3wqhl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227894</id>
      <parentid>7227892</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:21:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan242</username>
        <id>213253</id>
      </contributor>
      <comment>/* Töökäik */</comment>
      <origin>7227894</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7262" sha1="rbqi97fjub99h16xpsec8x43vd6edt5" xml:space="preserve">{{Vikinda|aasta=2025|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}}
[[Pilt:Annika Arras 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Annika Arras 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]]
'''Annika Arras''' (sündinud [[13. detsember|13. detsembril]] [[1979]]) on eesti kommunikatsiooniekspert ja koolitaja. 

Ta on konsultatsiooniettevõtte Miltton New Nordics kaasasutaja ja tegevjuht ning mitme koolitusprogrammi autor.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reformikad korduvalt võiduni viinud kampaaniameister: ma ei usu EKRE võitu, aga esikoht võib ka üsna piiri peal olla |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120131766/reformikad-korduvalt-voiduni-viinud-kampaaniameister-ma-ei-usu-ekre-voitu-aga-esikoht-voib-ka-usna-piiri-peal-olla |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Haridus ==
Arras on õppinud [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]is soome filoloogiat (2003, bakalaureusekraad), [[Tartu Ülikool]]i magistriõppes meediat ja kommunikatsiooni (2003–2005, lõpetamata) ning [[Estonian Business School]]is ärijuhtimist (2021, magistrikraad, MBA).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;[https://ee.linkedin.com/in/annika-arras Annika Arras. Haridus]. Suhtlusvõrgustikus Linkedin. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; Aastal 2025 omandas ta Milano Püha Südame Katolikust Ülikoolis magistrikraadi Lähis-Ida õpingute erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=About |url=https://istp2026.ee/about/ |vaadatud=2026-07-07 |väljaanne=ISTP 2026 |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

== Töökäik ==
Aastatel 2004–2015 töötas ta Reformierakonnas, kus ta algusaastatel tegeles sisekommunikatsiooni, koolituste ja kampaaniate korraldamisega ning alates 2007. aastast juhtis Reformierakonna valimiskampaaniaid.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Ta on 2004. aastast [[Reformierakond|Reformierakonna]] liige.&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=Annika+Arras Annika Arras. Erakonna liikme otsing] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt; 

2016. aastal asutas ta Eestis koos [[Martin Kukk]]ega ja [[Gerrit Mäesalu]]ga ning Põhjamaade juhtiva nõustamisagentuuriga [https://miltton.com/ Miltton Group] valitsus- ja korporatiivsuhete agentuuri Miltton Nordics.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Elmat |eesnimi=Kristiin |kuupäev=2016-11-11 |pealkiri=Täna avatakse valitsus- ja korporatiivsuhete agentuur Miltton Nordics |url=https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Miltton |keel=et |arhiivimisaeg=2024-02-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240221042343/https://miltton.ee/tana-avatakse-valitsus-ja-korporatiivsuhete-agentuur-miltton-nordics |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; 
2018. aastal ühinesid Miltton Nordics ja [[Kristi Liiva]] asutatud Kommunikatsioonibüroo JLP ning loodi rahvusvahelise ambitsiooniga strateegilise kommunikatsiooni ettevõte [https://miltton.ee/ Miltton New Nordics]. Annika Arras on sestpeale olnud selle ühendettevõtte tegevjuht.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2018-12-06 |pealkiri=Miltton Grupp ostis kommunikatsioonibüroo JLP – siht on &quot;Uus Põhjala&quot; |url=https://www.err.ee/882625/miltton-grupp-ostis-kommunikatsiooniburoo-jlp-siht-on-uus-pohjala |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Miltton on Soomes 2001. aastal asutatud kommunikatsiooniettevõtete grupp, mis on aja jooksul kommunikatsiooninõustamise alalt laienenud valitsussuhetesse, inimeste arendamise ja koolitamise, muutuste juhtimise, investorsuhete, reklaami ning rahvusvaheliste suhete nõustamise valdkonda. Miltton Grupi asutaja on [https://www.talouselama.fi/uutiset/konsulttitalo-tekee-nayttavaa-kasvua-ja-imuroi-riveihinsa-nimekkaita-vaikuttajia-miltton-on-uniikki-tapaus-suomen-toimistokentassa/71bcb28a-be24-4e60-8498-c0ea9b7f38ee Mathias Järnström].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Miltton Group veebileht |url=https://miltton.com/about-us |vaadatud=11.02.2024}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on nõustanud poliitilises kommunikatsioonis ja valimiskampaaniate strateegiates mitmeid poliitikuid teistes Euroopa ja Lähis-Ida riikides&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

Annika Arras on tegutsenud ka toitlustusäris, talle kuulus kuni 2019. aastani [[Tallinn]]as [[restoran]] Kuldmokk (Kuldmokk OÜ lõpetas tegevuse 2021. aastal).&lt;ref&gt;[https://liberalismiakadeemia.ee/akadeemia Annika Arrase tutvustus] Liberalismi Akadeemia kodulehel. Vaadatud 23.09.2023.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://ariregister.rik.ee/est/company_search_result/d76ac12?name_or_code=Kuldmokk Kuldmokk OÜ] Äriregister. Vaadatud 23.09.2023&lt;/ref&gt;

== Ühiskondlik ja vabatahtlik tegevus ==
2015. aastal asutas ta koos [https://www.freiheit.org/ Friedrich Naumanni Fondi] ja [[Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liit]] rahvusvahelise akadeemia European Women's Academy of Political Leadership and Campaigning&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-06-04 |pealkiri=European Women's Academy for Political Leadership and Campaigning 2018 |url=https://www.freiheit.org/ost-und-sudosteuropa/european-womens-academy-political-leadership-and-campaigning-2018 |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=www.freiheit.org |keel=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;, mis aastal 2020 nimetati ümber [https://www.aldeparty.eu/theallianceofher The Alliance of Her] Annika Arras on olnud paljude Euroopa naispoliitikute koolitaja ja mentor.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

Alates 2021. aastast on Annika Arras osalenud poliitikavaatlejana [[Kuku Raadio|Kuku raadio]] päevakajalises poliitikasaates [https://kuku.pleier.ee/podcast/poliitikaguru Poliitikaguru.] Poliitikavaatlejana on ta kommenteerinud nii 2023. aasta parlamendivalimisi Eestis&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-03-06 |pealkiri=Arras: Reformierakonna edu tagas keskendumine julgeolekule |url=https://www.err.ee/1608905324/arras-reformierakonna-edu-tagas-keskendumine-julgeolekule |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;, kui ka hilisemaid sündmusi Eesti poliitikas &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Pere |eesnimi=Brent |kuupäev=2023-11-17 |pealkiri=Nädala intervjuu. Annika Arras: Isamaa reitingu taga pole töö, vaid soodsate asjade kokkulangevus |url=https://edasi.org/209578/nadala-intervjuu-annika-arras-isamaa-reitingu-taga-pole-too-vaid-soodsate-asjade-kokkulangevus/ |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=Edasi - Innustav ja hariv ajakiri |keel=et}}&lt;/ref&gt;, aga ka 2024. aasta presidendivalimisi Soomes.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=Annika Arras, fennofiil, poliitilise kommunikatsiooni ekspert {{!}} |kuupäev=2024-01-19 |pealkiri=Annika Arras: eestlane vaatab, kuidas soomlane valib presidenti |url=https://www.err.ee/1609223469/annika-arras-eestlane-vaatab-kuidas-soomlane-valib-presidenti |vaadatud=2024-02-11 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Annika Arras on mittetulundusühingu [https://csr.ee/meist/#juhatus Vastutustundliku Ettevõtluse Foorum juhatuse liige] ja [https://amcham.ee/about/board-of-directors/ Ameerika Kaubanduskoda Eestis juhatuse liige] ja [[Vabaühenduste Liit]] nõukogu liige.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Arras, Annika}}
[[Kategooria:Eesti suhtekorraldajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>rbqi97fjub99h16xpsec8x43vd6edt5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alar Karise presidendivisiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>616843</id>
    <revision>
      <id>7228139</id>
      <parentid>7226382</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:28:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47198-47</username>
        <id>236472</id>
      </contributor>
      <origin>7228139</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="108883" sha1="i99lzerzo8q03je7fkmn3w0ac8qnpee" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]]
* '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Rootsi]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]]
* '''Kolm''': [[Island]], [[Itaalia]] ja [[Saksamaa]]
* '''Neli''': [[Belgia]] ja [[Rumeenia]]
* '''Viis''': [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]]
* '''Kuus''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]]
* '''Üheksa''': [[Leedu]] ja [[Poola]]
* '''Üksteist''': [[Läti]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021
| Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]].
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine.
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties).
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]].
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes.
|-
| {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvus Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.
11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas.
Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]].
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas.
15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons).
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast.
2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris.

3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel.
Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]].
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine.
Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad.
8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]&lt;nowiki/&gt;ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]&lt;nowiki/&gt;iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]&lt;nowiki/&gt;iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist.
Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks.
Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele.
Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis.

7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil.

8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio &amp; Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i.

26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]].

17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas.

18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist.

19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]].
16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga.
4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi.

24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud.

9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks.
16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi.

17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is.
21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga.

22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse.
28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil.

29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu &quot;Oodi&quot;]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]].
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 12.-14. mai 2026 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] [[NATO]] idatiiva ja [[Põhjamaade Nõukogu|Põhjala riikide liidrite]] kohtumine [[Bukarest]]is [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohusetäitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Ameerika Ühendriikide relvastuskontrolli, rahvusvahelise julgeoleku aseriigisekretär]]i [[Thomas DiNanno]]ga, [[Islandi riigisekretär]]i [[Benedikt Árnason]]iga, [[Bulgaaria suursaadik NATO juures]] [[Nikolaj Milkov]]ega ja [[Ungari suursaadik Bukarestis]] [[Katalin Kissné Hlatki]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeolekuolukorrale, alliansi idatiiva kaitse tugevdamisele ning ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks [[Ankara]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 26. mai 2026 || Lõunal Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12 NGX]] (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) [[Vilniuse lennujaam]]a. Alar Karis koos [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega kohtusid [[Vilnius]]el [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]] koos [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil arutlusel oli [[Balti]] piirkonna julgeolekuolukorrale ja [[Euroopa]] kaitsevõime tugevdamisele ning koordineeritud reageerimist viimaste nädalate drooniintsidentidele, mida oli Balti riikidele registreeritud ka [[Soome]]s. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12 NGX (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27.-29. juuni 2026 || 27. juunil Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga kohtusid [[Jurata]]s mitteametlik kohtumisel [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus arutlus oli ettevalmistusi [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumiseks, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja [[Ukraina]] jätkuvat toetamist.
28. juunil nad osalesid [[Poznań]]is [[1956. aasta Poznańi meeleavaldused|protestide 70. aastapäeva mälestusüritusel]].
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 6.–8. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehisaru aastasündmusel, kus kohtus [[ÜRO peasekretär]]i [[António Guterres]]ega, [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga ja [[El Salvadori asepresident|El Salvadori asepresidendi]] [[Félix Ulloa]]ga, mil arutlus oli digitaalse tuleviku üle.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. august 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega osalesid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva, kus kohtusid [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] abikaasa [[Mirabela Grădinaru]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] abikaasa [[Tamara Vučić]]'ega, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] abikaasa [[Aleš Musar]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Andy Burnham]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga ja [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega. Alar Karis koos esileedi Sirje Karisega osalesid Kiievis esileedide ja härrade kuues tippkohtumine, kus võttis osalesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi koos abikaasa Olena Zelenskaga, Soome presidendi Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbega, Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga, Rumeenia presidendi abikaasa Mirabela Grădinaruga, Serbia esileedi Tamara Vučić'ega ja Sloveenia presidendi abikaasa Aleš Musarega.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 28. august 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid hüvastijätuvisiidil [[Līgatne]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, kus ta kutsus [[Līgatne vabaõhulava|vabaõhulava]], [[Līgatne jalgrattamuuseum|jalgrattamuuseum]]i, [[Paberivabrik „Līgatne“|paberivabrikup]] ja [[Līgatne loodusrajad|Līgatne loodusradade]] külastus.
Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Riia]]s viimast kord [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna hoones]], kus kirjutas külalisraamatusse. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega osalesid [[Läti Rahvusooper]]is, sealhulgas ka kohtus Läti presidendi Edgars Rinkēvičsega [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga. [[Vanemuine (teater)|Rahvusteater Vanemuine]] tegid lavastus, kus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ tegelased mängisid.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 9. september 2026 || Alar Karis käis [[Oslo]]s [[Norra kuninglik perekond|Norra kuningas]] [[Haakon VIII]] kutsel, et [[Harald V|Norra kuningas Harald V]] matusetalitusel osaleda.
|}

[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>i99lzerzo8q03je7fkmn3w0ac8qnpee</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228141</id>
      <parentid>7228139</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:30:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47198-47</username>
        <id>236472</id>
      </contributor>
      <origin>7228141</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="108884" sha1="fd6ogpxtqg0m3zgularqprpbxlc290v" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|kuu=märts|aasta=2022}}{{Viitamata|aasta=2022|kuu=juuni}}{{Toimeta|aasta=2025|kuu=august}}
Allpool on ülevaade Eesti presidendi [[Alar Karis]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, kus president Karis on reisinud:
* '''Üks''': [[Albaania]], [[Angola]], [[Botswana]], [[Hispaania]], [[Iisrael]], [[India]], [[Iraak]], [[Jordaania]], [[Kanada]], [[Kasahstan]], [[Korea Vabariik]], [[Küpros]], [[Malta]], [[Montenegro]], [[Palestiina]], [[Sloveenia]], [[Taani]] ja [[Türgi]]
* '''Kaks''': [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Egiptus]], [[Holland]], [[Moldova]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Rootsi]] ja [[Slovakkia]] ja [[Vatikan]]
* '''Kolm''': [[Island]], [[Itaalia]] ja [[Saksamaa]]
* '''Neli''': [[Belgia]] ja [[Rumeenia]]
* '''Viis''': [[Prantsusmaa]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]] ja [[Ukraina]]
* '''Kuus''': [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[Soome]]
* '''Üheksa''': [[Leedu]] ja [[Poola]]
* '''Üksteist''': [[Läti]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti parlamendi esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Ināra Mūrniece]]ga, külastas [[Kristjan Jaak Peterson]]i mälestuskivi ning tutvus tulevase [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] hoonega. Tegemist oli esimene välisvisiit.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja külastas värskelt renoveeritud [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 27. oktoober 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Vilniuses|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit ||28.–29. oktoober 2021
| Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja külastas [[Eesti suursaatkond Varssavis|Eesti suursaatkonna]] hoonet.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11.–13. november 2021 || Alar Karis kohtus Pariisi rahufoorumil [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i, [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[Kamala Harris]]e, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]], [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga. Lisaks esines ta kõnega UNESCO 75. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 15. november 2021 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga. Arutati [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Valgevene]] piiril toimuvat hübriidrünnakut (videosilla teel osales [[Poola president]] [[Andrzej Duda]]) ning tehti [[deklaratsioon|ühisavaldus]].
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2.–3. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] Ursula von der Leyeniga. Arutati hübriidkriisi ja julgeolekut Euroopas ning küberteemasid ja kliimaküsimusi.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 7.–10. detsember 2021 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon]]is [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]i,[[ÜRO peaassamblee president| peaassamblee presidendi]] [[Abdulla Shahid]]i ja [[Nigeri president|Nigeri presidendi]] [[Mohamed Bazoum]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12.–13. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]]-ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 20. jaanuar 2022 || Alar Karis kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi kuningas|Rootsi kuninga]] [[Carl XVI Gustaf]]i ja [[Riksdag|Rootsi Riksdagi]] spiikri [[Andreas Norlén]]iga ning külastas [[Stockholmi Eesti Kool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 4. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Oslo]]s [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]], [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga ja [[Norra parlamendi spiiker|Norra parlamendi spiikri]] [[Masud Gharahkhan]]iga, kus arutas Euroopa ja regiooni julgeolekuolukorda, Ukraina piiridel toimuvat, julgeolekualast koostööd nii NATOs kui ÜROs, samuti regionaalset koostööd puudutavaid küsimusi ning Arktika Nõukoguga seotud küsimusi. Ta avas [[Eesti Suursaatkond Oslos|Eesti suursaatkonna]] uue hoone Oslos.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 22. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]iga, lisaks osales Donetski ja Luhanski piirkonna Ukraina kriisi ühisavalduses.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 25. veebruar 2022 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]i, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[János Áder|János Ádere]], [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]e ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga. Toimus [[Bukaresti 9|B9]]-formaadis riigipeade kohtumine seoses [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa laiaulatusliku sõjalise rünnakuga Ukraina vastu]].
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Chișinău]]s Moldova presidendi Maia Sandu ja [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga. Vesteldi Moldova Euroopa integratsioonist, arutati võimalusi kahepoolse koostöö tihendamiseks idapartnerluses ja rahvusvaheliselt laiemalt. Alar Karis külastas Chișinău kesklinnast paari kilomeetri kaugusel asuvat Moldova suurimat Ukraina [[sõjapõgenik]]e vastuvõtukeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 17. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is Rumeenia presidendi Klaus Iohannisega. Arutati Eesti ja Rumeenia koostööd ning Euroopa Liidu ja NATO tegevust eesmärgiga lõpetada sõda Euroopas.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 18.–20. märts 2022 || Alar Karis külastas [[Abu Dhabi]]s [[Eesti suursaatkond Abu Dhabis|Eesti suursaatkonna]] hoonet ja osales [[Dubai]]s [[Maailmanäitus|EXPO 2022]]-l, kus käis Eesti ja Ukraina paviljonides. Ta käis ka Abu Dhabis Louvre'i kunstimuuseumis.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. märts 2022 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]]s NATO peasekretäri [[Jens Stoltenberg]]i, Poola presidendi Andrzej Duda, Leedu presidendi Gitanas Nausėda ja Läti presidendi Egils Levitsiga. Räägiti Ukraina igakülgsest toetamisest ja Euroopa julgeoleku kindlustamisest [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 12. aprill 2022 || Alar Karis kohtus [[Rzeszów]]is Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga. Arutleti [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] laiaulatusliku sõjalise rünnaku üle Ukraina vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13.–14. aprill 2022 || Alar Karis koos Poola presidendi Andrzej Duda, Läti presidendi Egils Levitsi ja Leedu presidendi Gitanas Nausėdaga kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, et väljendada ühisavalduses toetust Ukraina rahvale, kes kaitseb oma riiki [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni eest.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 20.–21. aprill 2022 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[Veneetsia]]s [[59. Veneetsia biennaal|59. Veneetsia kunstibiennaalil]] Eesti rahvuspaviljoni avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 11. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, kellega vahetas mõtteid regionaalse julgeoleku ning [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Ukraina]] ja [[NATO]]ga seotud teemadel. Samuti avati koos [[Tuglase Selts]]i 40. aastapäevale pühendatud pidulik seminar.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 23.–26. mai 2022 || Alar Karis kohtus [[Genf]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Khachaturyani]]ga, [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Natalia Gavrilița]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Dritan Abazović]]iga ja [[Austria peaminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga, mil arutlus Euroopa Liidu naabruspoliitika tulevik, arvestades [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa]] agressiooni Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 10. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Bukarest]]is [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, mil arutatakse [[NATO]] idadiiva heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamise võimalusi ja [[Soome]] ja [[Rootsi]] alliansiga liitumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 14.–15. juuni 2022 || Alar Karis kohtus [[Kopenhaagen]]is [[Taani kuninglik perekond|Taani kuninganna]] [[Margrethe II]]-ga, [[Taani kuninglik perekond|Taani kroonprints]] [[Frederik (Taani kroonprints)|Frederik]]ega ja [[Taani parlament|Taani parlamendi esimehe]] [[Henrik Dam Kristensen]]iga, mil arutlusel Ukraina jätkuv igakülgne toetamine, Läänemere regiooni julgeolek ja eelolev [[NATO]] Madridi tippkohtumine ning Taani eestlaskonnaga.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 20. juuni 2022 || Alar Karis osales [[Riia]]s [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Valdis Dombrovskis]], [[Läti president]] [[Egils Levits]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi parlamendi president]] [[Miloš Vystrčil]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Slovakkia peaminister]] [[Eduard Heger]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Borut Pahor]], [[Horvaatia president]] [[Zoran Milanović]], [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]] ja [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Ameerika Ühendriikide Rahvusvaheline Arengu Finantskorporatsioon]]i tegevjuht [[Scott A. Nathan]] ja [[Ukraina Ülemraada]] aseesimees [[Olena Kondratjuk]]. Ühtlasi kohtus Alar Karis ärifoorumil [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga. Arutluse eesmärk oli rajada Euroopa idapoolsel põhja-lõuna teljel transpordi-, energia- ja digiühendusi, kaasates lisaks riiklikele investeeringutele ka erainvesteeringuid.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || ametlik visiit || 26.–27. august 2022 || Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos [[Eesti peaminister|Eesti välisministri]] [[Urmas Reinsalu]]ga osalesid [[Reykjavik]]is [[Höfði Maja]]s [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]i ja tema abikaasa [[Eliza Reid|Eliza Reidi]] kutsel 31 aasta möödumist kolme Balti riigi iseseisvuse taastamise ametlikul vastuvõtul, kus olid kohal [[Läti president]] [[Egils Levits]] koos abikaasa [[Andra Levite|Andra]]ga, [[Läti välisminister]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė|Diana]]ga ja [[Leedu peaminister]] [[Gabrielius Landsbergis]]. Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]] kohtusid [[Islandi parlamendi spiiker|Islandi parlamendi spiikri]] [[Birgir Ármannsson]]iga [[Alþingi|Islandi parlamendis]]. Alar Karis koos Baltimaade presidentidega kohtusid [[Viðey saar|Viðey saarel]] [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga. Alar Karis külastas koos Baltimaade presidentidega [[Hellisheiði elektrijaam]]as, [[Þingvelliri rahvuspark|Þingvelliri rahvusparki]] Islandis elavate eestlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || {{murdmata|18.–19. september 2022}} || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] kutsel, et [[Elizabeth II|Suurbritannia kuninganna Elizabeth II]] matusetalitusel osaleda.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 20.–24. september 2022 || Alar Karis lendas Poola valitsuse eralennukiga [[Boeing 737|Boeing 737-800NG]] (reg. 0112) koos [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning osalesid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 77. peaassambleel]]. Alar Karis kohtus koos [[Läti president]] [[Egils Levits]] ja [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja ka külastas kohalike eestlastega [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]]. Alar Karis osales ka [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Tema abikaasa [[Sirje Karis]] osales [[ÜRO]] kõrgetasemelisele nädalale saabunud riigipeade abikaasade programmis, sealhulgas [[Olena Zelenska|Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska]] ja [[Emine Erdoğan|Türgi presidendi abikaasa Emine Erdoğan]] korraldatavatel vastuvõttudel ning [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Neljapäeval, 22. septembril avab Alar Karis [[Dallas]]es Clevoni USA peakorteri ja reedel, 23. septembril kohtub [[Austin]]is [[Texase osariik|Texase]] senaatori [[Ted Cruz]]i, kongresmen [[Lloyd Doggett]]i ning [[Austini linnapea]] [[Steve Adler]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 6.–7. oktoober 2022 || Alar Karis lendas erakordne tavalennukiga [[Ryanair]] [[Boeing 737|Boeing 737-800MAX 8]] (reg. 9H-VUK) koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Valletta]]s [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael David Higgins]]ega, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga ja [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, kus arutas [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] globaalseid tegevusi ja naabrusega seotud küsimusi. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 13.–14. oktoober 2022 || Alar Karis kohtus [[Reykjavik]]is [[Arktika assamblee]]l [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga, Islandi endise presidendi [[Ólafur Ragnar Grímsson]]iga, [[Kanada kindralkuberner|Kanada kindralkuberneri]] [[Mary Simon]]iga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Múte Bourup Egede]]ga ja [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoni]]ga. Alar Karis ka osales [[Islandi Ülikool]]is loengul, mil tutvustas Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 7.–9. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Sharm el Sheikh]]is [[ÜRO kliimakonverentsil COP27]]-l [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga kutsel, [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]], [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Borut Pahor]]iga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Sanna Marin]]iga ja [[Pakistani peaminister|Pakistani peaministri]] [[Shehbaz Sharif]]iga, kus ta esines konverentsi riigijuhtide avaüritusel nn riigikõnega ning arutab Aafrika toimetulekut kliimamuutustega, samuti vee kättesaadavusest tingitud murede ja kliimahariduse teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9.–10. november 2022 || Alar Karis kohtus [[Pariis]]is [[Pariisi rahufoorum]]il [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga kutsel, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Stevo Pendarovski]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Catherine Colonna]]ga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Wopke Hoekstra]]ga, kus küberjulgeolekule keskenduval ümarlaual. amuti osalevad aruteludes kodanikuühiskonna aktivistid ning rahvusvaheliste ettevõtete juhid.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 18.–23. november 2022 || Alar Karis osales kõrgetasemelisel rahvusvahelisel julgeolekufoorumil [[Halifax]]is ja kohtus [[Ukraina asepeaminister|Ukraina peaministri]] [[Olga Stefanišõna]]ga. Alar Karis ka avas [[Ottawa]]s [[Eesti suursaatkond Kanadas|Eesti Suursaatkonna]] hoonet, kelle üheks suurejooneliseks arendusprojektiks on praegu Eesti Keskuse rajamine Toronto kesklinna ja kohtus [[Toronto]]s [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Justin Trudeau]]ga. Alar Karis sattus raamatukogus [[Esimene leedi|endise Ameerika Ühendriikide presidendi esimese leedi]] ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|endise Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Hillary Clinton]]iga, kes andis raamatu autogrammi.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 19. detsember 2022 || Alar Karis kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutelus [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa agressioon]] Ukrainas, piirkondlik julgeolek ja kollektiivkaitse tugevdamine [[NATO]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 22. veebruar 2023 || Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]iga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega ja [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga ning [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga, kus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine.
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || ametlik visiit || 28.–29. märts 2023 || Alar Karis kohtus [[Košice]]s [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Slovakkia valitsusjuhtide loend|Slovakkia peaministri]] [[Eduard Heger]]iga, mil tähistamaks Eesti ja Slovakkia vaheliste diplomaatiliste suhete sõlmimise 30. aastapäeva. Alar Karis koos Slovakkia presidendi Zuzana Čaputovága osalesid [[Spiši linnus]]el loomelinnakut Civitta.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || ametlik visiit || 4.–5. aprill 2023 || Alar Karis osales koos ettevõtjate ja ülikooli rektoritega, mil võimalusel teadus- ja majanduskoostöö tihendamiseks. Alar avas [[Malmö]]s [[Eesti aukonsulaat Malmös|Eesti aukonsulaadis]] ja osales [[Lund]]is [[Lundi Eesti Maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 13.–15. aprill 2023 || Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Hollandi Senati president|Senati presidendi]] [[Jan Anthonie Bruijn]]iga ja [[Hollandi Esindajatekoja asespiiker|Esindajatekoja asespiikri]] [[Roelien Kamminga]]iga, mil arutlusel riigijuhtidega kaitse- ja energeetikakoostöö tihendamisest ning Ukraina igakülgsest toetamisest. Alar Karis osales [[Rotterdam]]i [[Erasmuse Rotterdami Ülikool|Erasmuse Ülikoolis]], kus ta on ise teadlasena töötanud. Karis avas [[Amsterdam]]is [[Amsterdami Avaliku Raamatukogu|Avalikus Raamatukogu]] kõikide keelte majas Eesti kirjanduse kollektsioonile pühendatud nurga ning viimasena kohtus aukonsulite ja Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega. Algul pidi esimese riigivisiit, sest Kaja Kallas valitsuse ametisse astumise moodustamiseks, kuid ministrite ametisse saamine lükkub Karise visiidi tõttu uude nädalasse.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || riigivisiit || 24.–26. aprill 2023 || Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT1312. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]ega koos abikaasa [[Andra Levite]], [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]iga, [[Seim (Läti) esimees|Läti parlamendi esimehe]] [[Edvards Smiltēns]]iga ja [[Riia linnapea]] [[Mārtiņš Staķis]]ega, tegemist oli president Karise ametiaja esimese riigivisiidiga. Seoses Eesti ja Läti heanaaberlike suhete tihendamine eriti digivaldkonnas ja kaitsekoostöös, mil arutlus ettevalmistused eelseisvaks NATO tippkohtumiseks ning Ukraina igakülgse toetamise jätkamine. Alar Karis pidas [[Seim (Läti)|parlamendi]] ees [[Eesti keel|eestikeelse]] kõne. Visiidi käigus Rail Baltica Riia raudteeterminali ehituse ja Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla külastus. Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid pärjad [[Vabadussammas (Riia)|Läti vabaduse monumendi]] jalamile, külastasid [[Läti okupatsioonimuuseum|Läti Okupatsioonimuuseumit]] ning kohtuvad korporatsiooni Fraternitas Lataviensis liikmetega. Eesti presidendi abikaasa Sirje Karis ja Läti presidendi abikaasa Andra Levite külastasid koos keskust, kus kogutakse ja komplekteeritakse humanitaarabi [[Ukraina]]sse saatmiseks, tütarlaste tehnoloogiaõppe keskust Riga TechGirls ning SOS lasteküla [[Valmiera]]s. Sirje Karis tutvus ka [[Riia Eesti kool|Riia Eesti kooli]] õppetööga. Tagasiteel Eestisse tegi president Karis peatuse [[Rubene]]s Evangeelse Luterliku kiriku juures ning kohtus [[Valmiera linnapea]] [[Jānis Baiks]]iga. Alar Karis asetas lilled Vabadussõjas langenud Viljandi koolipoisi Viktor Andersoni mälestustahvli juurde [[Valmiera]]s ning külastas [[Vidzeme]]s kõrgkooli, Valmieramuiža pruulikoda ja [[Rūjiena]]s jäätisevabrikut.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 5.–7. mai 2023 || Alar Karis käis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje Karise]]ga [[London]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuningas]] [[Charles III]] ja kuninganna [[Camilla]] kutsel, et osaleda kuningaks kroonimise tseremoonial [[Westminster Abbey]]s. Alar Karis osales NATO innovatsioonikiirendit DIANA, mil eesmärgiks kahepoolsed kohtumised kolleegidega. Alar Karis ja Sirje Karis külastasid [[Londoni Eesti Maja|Eesti Maja]], kus kohtusid Eesti kogukonnaga. Viimasel päeval Alar Karis kohtus [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ga ja [[Namiibia peaminister|Namiibia peaministri]] [[Saara Kuugongelwa-Amadhila]]ga, mil teemal oli e-valitsemise, e-hariduse ja kahepoolsete majandussuhete arendamisel. Lõpuks osalesid Alar Karis ja Sirje Karis kroonimispidustuste raames tänavapeol (Street Parties).
|-
| {{riigi ikoon|Island}} || töövisiit || 16.–18. mai 2023 || Alar Karis osales [[Reykjavik]]is [[Euroopa Nõukogu]] tippkohtumisel ning kohtus [[Islandi president|Islandi presidendi]] [[Guðni Thorlacius Jóhannesson]]iga ja [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Katrín Jakobsdóttir]]iga, mil eesmärgi Ukraina toetamist ja Venemaa vastutusele võtmist sõjakuritegude eest. Koos Alar Karisega osalesid ümarlauaarutelul [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Soome president]] [[Sauli Niinistö]], [[Ukraina peaminister]] [[Denõss Šmõgal]], [[Iirimaa peaminister]] [[Leo Varadkar]], [[Hollandi peaminister]] [[Mark Rutte]], [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Rootsi välisminister]] [[Tobias Billström]], [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]], [[OSCE peasekretär]] [[Helga Schmidt]], [[Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures]] [[Linda Thomas-Greenfield]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 1.–2. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel kahepoolsest majanduskoostööst ja Ukraina ülesehitusest, samuti agressioonikuriteoga seotud isikute vastutusele võtmisest. Presidendiga oli visiidil [[Eesti majandus ja -infotehnoloogia minister|majandus ja -infotehnoloogia minister]] [[Tiit Riisalo]], [[Eesti välisminister|välisminister]] [[Margus Tsahkna]] ja 24-liikmeline äridelegatsioon. Alar Karis külastas Kiievis [[Ukraina riikliku korruptsioonitõrje büroo (NABU)|Ukraina korruptsioonitõrje bürood]].
|-
| {{riigi ikoon|Slovakkia}} || töövisiit || 6.–7. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Bratislava]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Egils Levits]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada Vilniuses toimuva tippkohtumise eesmärke, teha kokkuvõte regionaalsest julgeolekuolukorrast ning rääkida Ukraina jätkuva toetamise vajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || ametlik visiit || 8.–9. juuni 2023 || Alar Karis kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega, [[Albaania parlamendi esimees|Albaania parlamendi esimehe]] [[Lindita Nikolla]]ga ja [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga. Alar Karis külasts Albaania rahvuskangelase Skanderbegi ajaloolist kindluslinna [[Krujë]]s. Tegemist oli Eesti riigipea esmakordse visiidiga Albaaniasse.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 20.–22. juuni 2023 || Alar Karis kohtus 20. juunil ennelõunal [[London]]is, [[Windsori loss]]is [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga. Alar Karis esines avasõnavõtuga Eesti ja Briti ettevõtjate äriseminaril ning rahvusvahelisel riskikapitali- ja innovatsioonikonverentsil Global Corporate Venturing Symposium. Alar karis esines 21. juunil [[Ukraina taastumise konverents]]i raames sõnavõtuga [[Ukraina]] toetamisele ja ülesehitamisele ning sellesse erasektori ja investeeringute kaasamisele keskenduval konverentsil ning kõneles Eesti haridustehnoloogia ettevõtete tegevust tutvustaval üritusel, millest võttis osa Briti koolide ühendused, haridusettevõtted ja haridusvaldkonna investorid, kus kohal olid [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Rishi Sunak]], [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[James Cleverly]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]i, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]i ja [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Arturs Krišjānis Kariņš]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 5.–6. september 2023 || Alar Karis osales [[Bukarest]]is [[Kolme Mere Algatus]]e tippkohtumisel, kus olid kohal [[Rumeenia president]] [[Klaus Iohannis]], [[Läti president]] [[Edgars Rinkēvičs]], [[Leedu president]] [[Gitanas Nausėda]], [[Poola president]] [[Andrzej Duda]], [[Tšehhi president]] [[Petr Pavel]], [[Austria president]] [[Alexander Van der Bellen]], [[Ungari president]] [[Katalin Novák]], [[Sloveenia president]] [[Nataša Pirc Musar]], [[Bulgaaria president]] [[Rumen Radev]], [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia president]] [[Zuzana Čaputová]] [[Rumeenia peaminister]] [[Marcel Ciolacu]] ja [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]. Kutsutud külalised olid kohal [[Moldova president]] [[Maia Sandu]], [[Kreeka president]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]], [[Ukraina asepeaminister]] [[Julia Svõrõdenko]] ja [[Ameerika Ühendriikide presidendi erisaadik kliimaküsimustes]] [[John Kerry]]. Alar Karis osales ärifoorumil. Arutluse eesmärk oli Läänemere, Musta mere ja Aadria mere vahelise piirkonna parema koostöö võimaluste loomine ja kriisikindluse tagamine eeskätt tõhusamate omavaheliste ühenduste toel.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 18.–22. september 2023 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 78. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ja Ukraina toetamisest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Tonga peaminister|Tonga peaministri]] [[Siaosi Sovaleni]]ga, mil arutlusel kõiki puudutavaid julgeolekuteemasid. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Liechtensteini vürstide loend|Liechtensteini kroonprintsi (regenti)]] [[Alois]]'ga, mil juttu oli koostööst rahvusvahelistes organisatsioonides ning küberjulgeoleku alal. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, mil juttu oli viimastest arengutest regioonis. Alar Karis kõneles [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s, mil eesmärgiks oli Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel debatil. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Guatemala president|Guatemala presidendi]] [[Alejandro Giammattei]]ga, mil eesmärgiks oli ÜRO Julgeolekunõukogu reformimisega töökorda saada. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Garibašvili]]ga, mil eesmärgiks oli Gruusiat jätkama reformiteel [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] suunas. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, mil tuli juttu vajadusest reformida ÜRO Julgeolekunõukogu, koostööst teistes rahvusvahelistes organisatsioonides ning Andorra edasiliikumisest Euroopa Liiduga peetavatel läbirääkimistel assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina]] presidendi abikaasa [[Olena Zelenska]]ga, mil eesmärgiks suunata rahvusvahelist kogukonda ja ÜRO-d tegema kõike võimalikku, et seista [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjajulmuse]] tõttu kannatavate Ukraina laste eest. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil juttu oli päevakajalistest teemadest. Alar Karis kutsus [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] ÜRO liikmeid, mille eesmärk oli [[maailmakoristuspäev]] ametlikult ÜRO kalendrisse lisada. Alar Karis osales [[Washington]]is [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i koos abikaasaga [[Jill Biden]]iga, kus osalesid [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Zuzana Čaputová]]ga ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga kutsel osa mõlema riigi rajamise ning ÜRO liikmesuse 30. aastapäeva tähistavast vastuvõtust.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || töövisiit || 5.–7. oktoober 2023 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Porto]]s [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Katalin Novák]]iga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga ja [[Malta president|Malta presidendi]] [[George William Vella]]ga, kus arutas olukorrale [[Ukraina]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] toetusele ning ELi tulevikule ja laienemisele. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Korea}} || töövisiit || 11.–14. oktoober 2023 || Alar Karis koos Eesti ettevõtjatega kohtusid [[Soul]]is [[Lõuna-Korea president|Lõuna-Korea presidendi]] [[Yoon Suk Yeol]]iga ja külastas [[Eesti suursaatkond Soulis|Eesti suursaatkonna]] ja ettevõtluskeskuse. Ka Alar Karis külastas Lõuna-Korea suurtükiväebrigaadis ja vanimat ülikooli - [[Sungkyunkwani ülikool]]is ning kohtus kohtub Lõuna-Korea tippettevõtete juhtidega.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 12.–13. detsember 2023 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[ÜRO Inimõiguste Nõukogu|ÜRO inimõiguste]] deklaratsiooni 75. aastapäeva tähistamisel, kus kohtus ÜRO inimõiguste ülemvoliniku Volker Türgiga, pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandiga ning [[Rahvusvaheline Punase Risti Komitee|Rahvusvahelise Punase Risti presidendi]] [[Mirjana Spoljaric Egger]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Iraak}} || ametlik visiit || 16.–17. jaanuar 2024 || Alar Karis kohtus [[Bagdad]]is [[Iraagi president|Iraagi presidendi]] [[‘Abd al-Laţīf Rashīd]]iga ja [[Iraagi parlamendi asespiiker|Iraagi parlamendi asespiikri]] [[Mohsen Al-Mandalaw]]iga, mil eesmärgiks erinevates rahvusvahelistel missioonidel, rahu ja heaolu hinda. Alar Karis käis [[Iraagi Muuseum]]is. Alar Karis osales [[Erbili õhubaas]]is, kus hetkel suurim välismissioonil teeniv Eesti üksus. Alar Karis kohtus [[Kurdistan]]i regiooni presidendi [[Nechirvan Barzani]]ga. Tegemist oli esimene Eesti riigipea, kel õnnestunud Bagadadi väisata.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2024 || Alar Karis kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Sauli Niinistö]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlus Eesti ja Soome koostöö NATOs, haridus- ja kultuurikoostöö ning erinevad projektid energiasektoris. Alar Karis esineb [[Jyväskylä]]s president [[Martti Ahtisaari]] mälestuseks ja rahutöö pärandi auks toimuval loengul [[Jyväskylä Ülikool]]is ettekandega. Alar Karis osales Helsingis [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonna]]s Eesti Vabariigi 106. aastapäevale pühendatud vastuvõtul, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Soomes.
|-
| {{riigi ikoon|Botswana}} || riigivisiit || 4.–7. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Gaborone]]s [[Botswana president|Botswana presidendi]] [[Mokgweetsi Masisi]]ega koos abikaasa [[Neo Maswabi]], [[Botswana Rahvusassamblee spiiker|Botswana Rahvusassamblee spiikri]] [[Phandu Skelemani]]ga ja [[Gaborone linnapea]] [[Austin Abraham]]iga, mil ettevõtjatega ja välisteenistusega kaardistanud Eesti huve Aafrika suunal ning analüüsinud, milliste riikidega oleks koostööl kõige suurem potentsiaal. Tegemist oli president Karise ametiaja teine riigivisiidiga ja kaasatud Eesti ettevõtjad. Sirje Karis külastas laste sõltuvushäirete keskust ja riiklikku noortekeskust, kus tutvustatakse noorte ettevõtlustegevust. Botswana on esimene riigivisiit Aafrikas, mida ta riigipeana külastas.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || ametlik visiit || 7.–9. märts 2024 || Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Luanda]]s [[Angola president|Angola presidendi]] [[João Lourenço]]ga ja [[Angola Rahvusassamblee president|Angola Rahvusassamblee presidendi]] [[Carolina Cerqueira]]ga, mil eesmärgiks potentsiaali eelkõige digikoostöös, e-valitsemise, küberturvalisuse, e-tervise, e-hariduse ning roheliste tehnoloogiate alal. Visiidil Angolasse oli äridelegatsioonis Digital Nation’i, E-Riigi Akadeemia ja Admirals Group’i esindajad.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || ametlik visiit || 26.–28. märts 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Nikosia]]s [[Kürose president|Kürose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]i koos abikaasaga [[Philippa Karsera Christodoulídis]]ega ning [[Kürose parlamendispiiker|Kürose parlamendispiikri]] [[Annita Demetriou]]ga, mil tihendada Eesti ja Küprose poliitilisi ja majandussuhteid ning arutada julgeolekupilti Euroopas ja kitsamalt Vahemere piirkonnas. Alar Karis avas Eesti ja Küprose ärifoorumi ning kõneles majanduskoostöö tihendamisest Küprose kaubandus- ja tööstuskoja vastuvõtuüritusel. Alar Karis külastas [[Küprose Ülikool]]is, kus osales loengu Eesti digiühiskonnast ja majandusest ning välispoliitilistest ja julgeoleku väljakutsetest Läänemere ja Vahemere piirkonnas. Alar Karis külastas instituuti, mis oli teadusliku ja tehnoloogilise suunitlusega mittetulunduslik uurimis- ja haridusasutus. Alar Karis tutvustas seal laboritega, mis tegeles droonide ning kunstipärandiga. Sirje Karis kohtus Küprose esileedi Philippa Karsera Christodoulídisega, kellega koos külastasid Christos Stelios Fondi rehabilitatsioonikeskust, Piiskop Makarios III Haigla vastsündinute osakonda ning Küprose arheoloogiamuuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 11. aprill 2024 || Alar Karis osales [[Vilnius]]es [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], mil arutelu keskendus selle initsiatiivi peaeesmärgi põhja-lõuna suunal ühenduste väljaehitamise kiirendamisele ning Ukraina infrastruktuuri parandamisele ja paremale ühendamisele Euroopaga.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 16.–18. aprill 2024 || Alar Karis kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, mil teema oli Ukraina toetamine, Euroopa julgeolek ja kahe riigi suhted, fookusega majandus-, kaitse-, kultuuri- ja digikoostööl. Alar Karis osales Berliinis [[Eesti suursaatkond Berliinis|Eesti suursaatkonna]]s, kus osales diplomaatiline korpus, Eesti sõbrad ja eestlaste kogukond Saksamaal. Alar Karis osales koos president Steinmeieriga Saksamaa e-valitsemise innovatsiooni- ja arenduskeskuse korraldatavas digiümarlauas. Ümarlaua peateema oli digitehnoloogia lahenduste kasutamine demokraatia hüvanguks. Alar Karis osales Berghofi sihtasutuse korraldataval foorumil avapaneelis, kus arutatakse konfliktide lahendamiseks ja rahu säilimiseks vajalikke rahvusvahelisi jõupingutusi. Alar Karis ka osales Curly Stringsi kontserdil, mis oli osa ansambli Saksamaa-turneest.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 11. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia kaitseminister|Slovakkia asepeaministri ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Jens Stoltenberg]]iga ja [[Ungari suursaadik Lätis|Ungari suursaadiku]] [[György Urkuti]]ga [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] formaadis riigipeade kohtumine, et arutada ühiseid eesmärke tippkohtumiseks, mis puudutades Ukraina toetamise jätkamist ja Venemaast lähtuvat julgeolekuohtu kogu Euroopale. B9 tippkohtumine Riias toimub NATO juubeliaastal, millega tähistatakse NATO asutamise 75. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Cēsis]]es [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osalesid võidetud [[Võnnu lahing]]u 105. aastapäeva pidustustel.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || ametlik visiit || 27.–28. juuni 2024 || Alar Karis kohtus [[Ankara]]s [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga ja [[Türgi parlamendispiiker|Türgi parlamendispiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]ega, mil tähistada Eesti ja Türgi diplomaatiliste suhete 100. aastapäeva, rääkida kahepoolsete suhete tihendamisest, kaitsekoostöö tugevdamisest, arutleda Atlandi-ülese julgeolekuruumi ja regionaalsete julgeoleku murede üle ning ootustest NATO tippkohtumiselt Washingtonis.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. juuli 2024 || Alar Karis ja abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga kutsel keskpäeval Daukanta väljakul toimuval riigilipu heiskamise tseremoonial, kus ta pidi kõnet. Alar Karis ja Sirje Karis osalesid õhtul [[Leedu laulupidu|Leedu laulupeo]] 100. aastapäeva tähistamisel Vingiose pargis. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastasid [[Vilniuse Ülikool]]i.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 25.–28. juuli 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, tema abikaasa [[Brigitte Macron]]i ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Thomas Bach]]iga ning osalesid [[2024. aasta suveolümpiamängud|Pariisi olümpiamängude avatseremoonia]]l [[Trocadéro väljak]]ul. Alar ja Sirje Karis väisasid olümpiaküla, kus kohtusid Eesti olümpiakoondise ja nende toetajatega ning elasid kaasa Eesti sportlaste võistlustele.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 23. august 2024 || Alar Karis kohtus Läti-Eesti [[Unguriņi]]-[[Lilli]] piiripunktis [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus [[Balti kett|Balti keti]] 35. aastapäeva puhul [[Skulptuur „Balti kett“|skulptuuri „Balti kett“]] avamine.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 27. august 2024 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Hawker 400|Hawker Beechcraft 400A]] (reg. ES-CMK) [[Chișinău rahvusvaheline lennujaam]]a [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]] kutsel. Lõuna ajal kohtusid Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga [[Chișinău]]s [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Dorin Recean]]iga, kus osalesid Moldova Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamisel. Alar Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega osalesid Chișinăus lillede asetamise tseremoonial Stephan III Suure monumendi ([[Ștefan cel Mare|Ștefan cel Mare și Sfânt]]) juures [[Suure Rahvusassamblee väljak]]ul. Pärastlõunal osales Karis koos Dorin Receani, Gitanas Nauseda ja Edgars Rinkēvičsega iseseisvuspäeva kontserdil, kus avaldasid toetust Moldovale [[Euroopa Liit|Euroopa Liid]]uga liitumiseks valmistumisel. Alar Karis lendas õhtul sama lennukiga [[Tallinn|Tallinna]].
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 12.–14. september 2024 || Alar Karis kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina Ülemraada|Ukraina Ülemraada esimehe]] [[Ruslan Stefantšuk]]ega, [[Ukraina Välisministeerium|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlusel oli vankumatut toetust Ukrainale ja nende eesmärkidele. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi andis teenemärgi üle [[Vürst Jaroslav Targa orden|Vürst Jaroslav Targa I järgu ordeni]] Alar Karisele, mille president Alar Karis pälvis Ukraina iseseisvuspäeval olulise isikliku panuse eest riikidevahelise koostöö tugevdamisse, Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamisse ja Ukraina riigi populariseerimise eest maailmas. Alar Karis külastas „Jalta Euroopa strateegia XX“ aastakoosolekul ja kohtus Endise Ukraina presidendi [[Leonid Kutšma]], kus kõneles Volodõmõr Zelenskõi. Alar Karis osales „Noorte Juhtide Foorum“ platvormil, kes kõneles õigus elada turvaliselt ja vabaduses. Alar Karis külastas [[Kiievi oblast]]is asuva soojuselektrijaamas, kus sai Vene tiibrakettide tabamuse ja hävis selle tagajärjel täielikult. [[Sirje Karis]] koos [[Belize]]st [[Rossana Briseño]], [[Guatemala]]st [[Lucresia Peynado]], [[Soome]]st [[Cuzanne Innes-Stubb]], [[Leedu]]st [[Diana Nausėdienė]], [[Serbia]]st [[Tamara Vučić]], [[Taani]]st [[Bo Tengberg]] ja [[Sloveenia]]st [[Alesh Musara]] osalesid [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]] korralduse kutsel, mil arutlusel oli neljanda korda „Esimate leedide ja härraste tippkohtumine“ platvormil.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–26. september 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga kohtusid [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 79. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, mil arutlusel fookuses oli ilmne vajadus reformida ÜRO-d, selle Julgeolekunõukogu ja tugevdada toetust Ukrainale. Alar Karis vestles ÜRO Peaassambleel [[ÜRO president|presidendi]] [[Philémon Yang]]iga ja vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja [[Rabab Fatima]]ga, kus osales ka [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Joe Biden]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi šeiki]] [[Mish‘al al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ]]'ga, [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]aga, [[Sierra Leone president|Sierra Leone presidendi]] [[Julius Maada Bio]]ga ja [[Guyana president|Guyana presidendi]] [[Irfaan Ali]]ga, mille arutelude eesmärk oli pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks. Alar Karis kohtus ka [[Ida-Timori peaminister|Ida-Timori peaministri]] [[Xanana Gusmão]]ga, mil arutlusel oli digikoostööks ja Eesti e-valitsemise kogemusest. Alar Karis kohtus ka [[Bosnia ja Hertsegoviina rresidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri (bosnialasest liige) esimehe]] [[Denis Bećirović]]ega, mil arutlusel oli reformide vajadusest ning teekonnast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[NATO]] poole. Järgmisel päeval Alar Karis kohtus ka [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, mil arutlusel oli ÜRO Tuleviku. Alar Karis kohtus ka [[Liechtensteini peaminister|Liechtensteini peaministri]] [[Daniel Risch]]iga, mil arutlusel oli koostööst ÜROs. Alar Karis vestles [[Suriname president|Suriname presidendi]] [[Chan Santokh]]iga. Alar Karis kohtus [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi välisministri]] [[Xavier Bettel]]iga. Alar Karis kohtus ka ÜRO Peaassambleel [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja osales ka Ukraina korraldatud kohtumisel, [[G7]] ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat. Alar Karis koos Sirjega kohtusid [[New Yorgi Eesti Maja|Eesti Majas]] Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega ja kohalike eestlastega, mille eesmärk oli ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva. Alar Karis avas Eesti uus [[Eesti aukonsulaat New Yorgis|aukonsulaat New Yorgis]]. Sirje Karis osales ÜRO kõrgetasemelise riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldas koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhis Sirje Karis ja [[Ukraina presidendi abikaasa]] [[Olena Zelenska]]. Sirje Karis osales ka Ameerika Ühendriikide esileedi [[Jill Biden]]i lõunakohtumisel ja Türgi presidendi abikaasa [[Emine Erdoğan]] vastuvõtul. New Yorgis tutvus Sirje Karis vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega. [[Eesti välisminister]] [[Margus Tsahkna]] osales ka New Yorgis ÜRO kõrgetasemelisel, kus Eesti delegatsiooni juhtis president Alar Karis.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 10.–12. oktoober 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga, kus kohtusid ja osalesid [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupis]] [[Kraków]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Horvaatia president|Horvaadi presidendi]] [[Zoran Milanović]]ega, [[Iirimaa president|Iirimaa presidendi]] [[Michael Daniel Higgins]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Aikateríni Sakellaropoúlou]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, mille fookuses oli Atlandi-ülese koostöö tugevdamine, [[Ukraina]] toetamine ja Euroopa julgeoleku kindlustamine ning [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidega]] suhete tihendamine. Sirje Karis osales [[Arraiolose grupp|Arraiolose grupi]] kohtumisele saabunud presidentide abikaasade programmis.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 17. oktoober 2024 || Alar Karis osales [[Genf]]is [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon]]i täisliikmeks saamise puhul lipuheiskamise tseremoonial, mil Eesti sai organisatsiooni 24. täisliige. Alar Karis kohtus [[CERN|Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon peadirektori]] [[Fabiola Gianotti]]ga, kes andis ülevaate Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni tegevusest. Alar Karis külastas biotehnoloogia ja bioteaduste teadusuuringute tippkeskuses. Alar Karis kohtus [[Maailma Kaubandusorganisatsioon|Maailma Kaubandusorganisatsiooni peadirektor]]i [[Ngozi Okonjo-Iweala]]ga, mil arutlusel oli reeglitel põhinevast kaubavahetusest, [[Ukraina]] toetamisest ning säästva arengu eesmärkide edendamisest Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames. Tänavu Eesti möödus 25 aastat liitumisest Maailma Kaubandusorganisatsiooniga.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || ametlik visiit || 3.–6. november 2024 || Alar Karis lendas 3. novembril hilisõhtul lennufirma [[Jetflite]] ärilennukiga Challenger 604 (reg. OH-WIC) [[Kuninganna Alia rahvusvaheline lennujaam|Ammani lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus 4. novembril hommikul [[Amman]]is [[Jordaania kuningas |Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]-ga, kroonprintsi [[Ḩusayn]]iga ja [[Jordaania peaminister|Jordaania peaministri]] [[Jafar Hassan]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa]] ja [[Lähis-Ida]] julgeolekumuredest, lähendada arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)|Venemaa sõjast Ukraina vastu]] ja saada ülevaade piirkonna riikide arvamusest võimalustest Lähis-Ida konflikti lahendamiseks. 4. novembril lõunal Alar Karis külastas Ammanis Maailma Toiduprogrammi abikeskuses, kust saadetakse humanitaarabi Lähis-Ida konfliktipiirkondadesse, sealhulgas Gazasse ja praegu ka Liibanoni. 5. novembril Alar Karis esines Ammanis ärifoorumi avamisel, kus toimus ettevõtjaid koostööd tihendama. Alar Karis koos [[Jordaania keskkonnaminister|Jordaania keskkonnaministri]] [[Muawieh Radaideh]]'ga külastasid [[Jerash]]is Zeusi templi varemetes.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || ametlik visiit || 6.–8. november 2024 || Alar Karis lendas 6. novembril hilishommikul lennufirma [[Egyptair]] reisilennukiga [[Boeing 737|Boeing B737-866]] (reg. SU-GEN) [[Kairo rahvusvaheline lennujaam|Kairo lennujaamasse]]. Alar Karis kohtus [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse peaminister|Egiptuse peaministri]] [[Muşţafā Madbūlī]]ga, mil teemal oli koostööd julgeolekupingete leevendamiseks. Alar Karis kohtus [[Amr ibn al-Asi mošee]]s [[Aleksandria Paavsti ja Püha Markuse Tool]]i [[Tawadros II|Patriarhi Tawadros II]]-ga ja [[Ahmed el-Tayeb|Suurimaami Ahmed El-Tayebiga]]. Alar Karis osales [[Eesti aukonsul Egiptuses|Eesti aukonsul]] [[Motaz Raslan]]i vastuvõtul.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 6. detsember 2024 || Alar Karis kohtus [[Klaipėda]]s [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus osales Balti riikide presidentide aastakohtumisel. Alar Karis koos Gitanas Nausėda, Andrzej Duda ja Edgars Rinkēvičsiga osalesid veeldatud maagaasi terminali Independence 10. aastapäeva tähistamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || erivisiit || 7.–8. detsember 2024 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, kus käisid Emmanuel Macroni kutsel taastatud [[Notre-Dame]]'i katedraali taasavamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Alar Karis lendas lõunal lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) [[Katowice lennujaam]]asse. Alar Karis kohtus [[Oświęcim]]i lähedal [[Auschwitzi koonduslaager]]is [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]] ja tema abikaasa [[Agata Kornhauser-Duda]]ga, [[Belglaste kuningas|Belgia kuninga]] [[Philippe I (Belgia)|Philippe I]] ja [[Mathilde (Belgia kuninganna)|kuninganna Mathildega]], [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga koos [[Máxima|kuninganna Máximaga]] ja [[Catharina-Amalia, Oranje printsess|kroonprintsi Catharina-Amaliaga]], [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]]-ga koos [[Mary (Taani kuninganna)|kuninganna Maryga]], [[Briti kuninglik perekond|Suurbritannia kuninga]] [[Charles III]]-ga, [[Haakon (Norra kroonprints)|Norra kroonprintsi Haakoniga]], [[Victoria (Rootsi kroonprintsess)|Rootsi kroonprintsessi Victoriaga]], [[Luksemburgi suurhertsog|Luksemburgi regendi]] [[Guillaume]]ga, [[Austria president|Austria presidendi]] [[Alexander Van der Bellen]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Malta president|Malta presidendi]] [[Myriam Spiteri Debono]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]ega, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Croo]]ga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] kohusetäitja [[Justin Trudeau]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Monaco riigiminister|Monaco riigiministri]] [[Isabelle Berro-Amadeï]]'ega, [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister|Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiministri]] [[Dominique Hasler]]ega, [[Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse minister|Rumeenia perekonna-, noorte- ja võimaluste võrdõiguslikkuse ministri]] [[Natalia-Elena Intotero]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]ega, [[Kreeka välisministri asetäitja]] [[Anastasios Chatzivasileiou]]ga, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić|Marko Đurićiga]], [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilios Palmas]]ega, [[Iisraeli haridusminister|Iisraeli haridusministri]] [[Yoav Kisch]]ega, [[Portugali eesistumise minister|Portugali eesistumise ministri]] [[António Leitão Amaro]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga, [[Ameerika Ühendriikide erisaadik Lähis-Idas]] [[Steve Witkoff]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Rootsi Riksdagi spiiker|Rootsi Riksdagi spiikri]] [[Andreas Norlén]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretäri asetäitja]] [[Bjørn Berge]]ga, [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise voliniku]] [[Valdis Dombrovskis]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[UNESCO peadirektori]] [[Audrey Azoulay']]ga, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|ÜRO poliitiliste ja rahutagamisküsimuste asepeasekretäri]] [[Rosemary DiCarlo]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Serblaste vabariigi president|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga. Toimus Auschwitz-Birkenau koonduslaagri vabastamise 80. aastapäevale pühendatud üritusel. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Nextant 400XTi (reg. ES-CMK ja lend number DMS711) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 9. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ja [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, kus osales koos [[Eesti kliimaminister|Eesti kliimaministri]] [[Yoko Alender]]iga tseremoonial, millega tähistati Balti riikide ühinemist Euroopa energiasüsteemiga. Lõunal külastas Alar Karis Vilniuses MO muuseumi, kus vaadati kaasaegse kunsti kogu. Õhtul enne teel Vilniusest Pariisi Alar Karis kohtus [[Vilniuse lennujaam]]as juhuslik Valgevene demokraatliku opositsiooni liidri [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil avaldas toetust ja uuris [[Valgevene]] olukorra kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 10.–11. veebruar 2025 || Alar Karis osales [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]i kutsel tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel. Samal ajal kohtus juhuslik [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.
11. veebruaril kohtus [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga, mil arutlus oli Eesti ja [[India]] koostöö võimalusi digivaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || ametlik visiit || 12. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, mil arutlus oli julgeolekuolukorrast piirkonnas.
Alar Karis külastas lõunal Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
Alar Karis kohtus pärastlõunal [[Knesseti spiiker|Knesseti spiikri]] [[Amir Ohana]]ga, mil arutlus oli julgeolekuolukorda. Ja Alar Karis külastas Jeruusalemmas [[Püha Haua kirik|Petlemmas Jeesuse sünnikirikus]].
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || ametlik visiit || 13. veebruar 2025 || Alar Karis kohtus hommikul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Räägiti Gaza ülesehitusest ning sellest, kuidas reformida haridussüsteemi ja tugevdada avalike teenuste osutamist.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || 14. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]]. Ta kohtus [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeoleku tuleviku üle ja rõhutada väikeriikide mõju multipolaarses maailmas ning toetus Ukrainat täielikult ja kindlalt. Lõunal kell 16:30 Alar Karis koos [[Fidži peaminister]] [[Sitiveni Rabuka]], [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister]] [[Tanja Fajon]] ja [[Liechtensteini välisminister, haridus- ja spordiminister]] [[Dominique Hasler]] vestlesid „Väikeste riikide võimu tähelepanu keskpunktis“ teemal. Alar Karis kohtus [[Iraagi Kurdistani piirkonna president|Iraagi Kurdistani piirkonna presidendi]] [[Nêçîrvan Barzanî]]'ga, mil arutlus oli julgeolekut kaitsta ja rahvusvahelises poliitikas.
15. veebruaril hommikul Alar Karis osales [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] kuulamas, kus ta kõneles sõda lõpetama ja ka Ukrainale antava sõjalise abiga. Samal ajal kohtus juhuslik [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Liitvabariigi liidukantsleri]] [[Olaf Scholz]]iga. Lõunal Alar Karis koos Taani peaminister Mette Frederiksen, [[Horvaatia peaminister]] [[Andrej Plenković]], [[Ameerika Ühendriikide eriesindaja Ukrainas ja Venemaal]] endine kindral [[Keith Kellogg]] ning [[Ukraina asepeaminister Euroopa ja euroatlantilise integratsiooni küsimustes]] [[Olga Stefanišõna]] osalesid Ukraina-teemalisel arutelul. Lõunal Alar Karis kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus Venemaa hübriidset sekkumist Gruusiasse – rõhutas tungivat vajadust uute, vabade ja õiglaste valimiste järele.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 26.–27. veebruar 2025 || Alar Karis tuvustas [[Raseborgi linn|Raseborgis]] soomustehnikatehast militaar- ja veoautode tootja [[Sisu Auto]] tööga ning [[Olkiluoto tuumajaam]]as. Alar Karis avastas kokkusattumus Soome kohaliku rootsipärane nime [[Karise linn|Karise]] tiheasustusega paikkond, kus on osa Raseborgi linnast. Alar Karis kohtus [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, mil käsitletakse [[Ukraina]] jätkuva toetamisega seonduvat ning püsiva ja õiglase lahenduse leidmise hetkeolukorda.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 26. märts 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega ning nad avasid vanalinna keskel asuv uue ja kaasaegseima [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna]] avatseremoonial (aadress: Pils iela 8/10, Centra rajons).
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || riigivisiit || 31. märts – 3. aprill 2025 || 31. märtsil Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]]ga [[Bologna]]s maailma suurimal lasteraamatumessil, kus näitusel oli Eesti mess. Alar Karis kohtus Raekojas [[Bologna linnapea]] [[Matteo Lepore]]ga ja tegi sissekanne külalisraamatusse, mille esimene sissekanne pärineb 1945. aastast.
2. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega kohtusid [[Rooma]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, mil eesmärk oli koostöö kaitse-, kultuuri- ja haridusvaldkonnas, lisaks kõneleti riikidevahelistest digi-, küber- ja tehisaru arendusprojektidest. Euroopa solidaarsuse olulisust ning tunnustas Itaaliat panustamise eest Balti regiooni julgeolekusse. Itaalia president Sergio Mattarella andis Alar Karisele ja tema abikaasa Sirje Karisele Itaalia kõrgem teenetemärk – Itaalia Teeneteordeni Suure Risti Kett. Alar Karis kohtus [[Itaalia parlamendi esindajatekoja president|Itaalia parlamendi esindajatekoja presidendi]] [[Lorenzo Fontana]]ga, mil arutlusel oli Euroopa julgeolekule ja solidaarsusele. Alar Karis esines Roomas NATO Kaitsekolledžis ja külastas Euroopa Liidu merepäästemissioon IRINI peakorteris.

3. aprillil Alar Karis osales [[Rooma La Sapienza Ülikool]]is, kus oli avatud uutele ideedele ja tehnoloogiatele.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 3. aprill 2025 || Alar Karis kohtus [[Kardinal-riigisekretär|Vatikani riigisekretäri]] [[Pietro Parolin]]iga, mil teema oli katoliku kirikut nende tegevuse eest Eestis ja maailma rahu eest kõnelemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || eravisiit || 26. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Rooma Peetri kirik|Püha Peetruse basiilika]] ees toimuvatel [[paavst]] [[Franciscus]]e matustel.
Alar Karis oli osalejate seas paigutatud istuma nii, et temast paremal istusid USA esileedi [[Melania Trump]] ja [[Ameerika Ühendriikide president|USA president]] [[Donald Trump]] ning vasakul [[Hispaania kuningas]] [[Felipe VI]] ja kuninganna [[Letizia]].
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28.–29. aprill 2025 || Alar Karis osales [[Varssavi]]s [[Kolme Mere Algatus]] tippkohtumisel, kus kohtunud olid [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Ungari president|Ungari presidendi]] [[Tamás Sulyok]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Rumen Radev]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohuse täitja]] [[Ilie Bolojan]]ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ga, [[Horvaatia välisminister|Horvaadi välisministri]] [[Gordan Grlić-Radman]]iga, [[Austria kantslei minister|Austria kantslei ministri]] [[Susanne Raab]]iga, [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]ega ja [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, mil arutelu tugeva transatlantilise koostöö abil põhja-lõunasuunaliste strateegiliste ühenduste parandamine ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] konkurentsivõime tõstmine ning julgeoleku tugevdamine.
Alar Karise abikaasa [[Sirje Karis]] osales Varssavis riigipeade abikaasade programmis, mille raames osales Poola Lastefondi stipendiaatide kontserdil Belwederi palees ja külastas kuningas Jan III muuseumi.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 7.–8. mai 2025 || 7. mail Alar Karis osales [[Dresden]]is [[Saksimaa peaminister|Saksimaa peaministri]] [[Michael Kretschmer]]iga ja [[Saksimaa majandusminister|Saksimaa majandusministri]] [[Dirk Panter]]iga, kus avas Eesti-Saksimaa ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega avasid Dresdeni [[Lipsiusbau kunstihall]]is näituse „Spiegel im Spiegel“. Alar Karis süütas sõja ohvrite mälestuseks küünla [[Dresdeni Jumalaema kirik]]us. Õhtupoolel Alar Karis avas Dresdenis Nortali uued kontoriruumid, kus tegutses Eesti ja Saksamaa ettevõtjad.
8. mail lõunapoolel Alar Karis avas [[Mittweida]]s Eesti-Saksimaa äriseminari ning kohtumisel linnajuhtidega kinnitatakse kahe piirkonna tugevnevaid majandus- ja kultuurisuhteid. Õhtupoolel Alar Karis koos [[Tartu abikaasa]] [[Urmas Klaas]]iga külastasid [[Chemnitz]]is mis oli valitud 2025. aasta Euroopa kultuuripealinnaks. Alar Karis ja Urmas Klaas külastasid Chemnitzis näitust „Euroopa reaalsused“. Alar Karis külastas ka viimasena [[Leipzig]]i lähedal Skeletoni tehasel.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 2. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] ja [[Põhjamaade Nõukogu]] formaadis kohtumine [[Vilnius]]es [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]&lt;nowiki/&gt;ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli [[NATO]] tippkohtumise ettevalmistuste kontekstis.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || ametlik visiit || 5.–7. juuni 2025 || 5. juunil lõunal Alar Karis lendas tšarterlennukiga [[Heston Airlines]] [[Airbus A320|Airbus A320-232]] (reg. LY-DOM) [[Tivati lennujaam]]a. 6. juunil Alar Karis kohtus [[Cetinje]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Montenegro asepeaminister|Montenegro asepeaministri]] [[Filip Ivanović]]&lt;nowiki/&gt;iga ja [[Montenegro parlamendi aseesimees|Montenegro parlamendi aseesimehe]] [[Zdenka Popović]]&lt;nowiki/&gt;iga, kus oma esimest ametlikku visiiti Montenegrosse. Arutlusel oli toetust Montenegro püüdlustele [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] liitumisel ning liitlassuhete olulisust [[NATO|NATO-]]s ning digiriigi ülesehitamisel, eriti e-riigi loomisel ja küberturvalisuse tugevdamisel, ka võimalusi kahepoolse koostöö hariduse, majanduse, kultuuri ja turismi edendamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 16.–17. juuni 2025 || Alar Karis kohtus [[Turu|Turu linna]] lähedal [[Naantali linn|Naantalis]] asuvas Soome presidendi suveresidentsis [[Kultaranta]]s 13. korda toimunud üritusel „Kultaranta Talks“[[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, mil arutlus oli julgeoleku olukorrale [[Euroopa]]s, Atlandi-ülesele koostööle ja [[Lähis-Ida]]le, kus sel aastal võttis aruteludest esimesest korda osa Eesti riigipea.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 29. juuni – 1. juuli 2025 || Alar Karis kohtus [[Sevilla]]s rahvusvaheline arengu rahastamise konverentsil [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]] [[Felipe VI]]-ga koos [[Letizia|kuninganna Letiziaga]], [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[ÜRO peasekretär|ÜRO peasekretäri]] [[António Guterres]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Katari emiir|Katari emiiri]] [[Tamīm ibn Ḩamad Āl Thānī]]'ga, [[Svaasimaa kuningas|Svaasimaa kuninga]] [[Mswati III]]-ga, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ega, [[Panama riigipeade loend|Panama presidendi]] [[José Raúl Mulino]]ga, [[Mosambiigi riigipeade loend|Mosambiigi presidendi]] [[Daniel Chapo]]ga, [[Senegali president|Senegali Leone presidendi]] [[Bassirou Diomaye Faye]]ga, [[Sierra Leone asepresident|Sierra Leone asepresidendi]] [[Mohamed Juldeh Jalloh]]ega, [[Maldiivide asepresident|Maldiivide asepresidendi]] [[Hussain Mohamed Latheef]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Nepali peaminister|Nepali peaministri]] [[Khadga Prasād Sharma Olī]]ga, [[Antigua ja Barbuda peaminister|Antigua ja Barbuda peaministri]] [[Gaston Browne]]ga, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, mil arutlus oli arengukoostöö uuenduseks, kes ise otsustama oma tee, partnerriigid ja rahvusvaheline kogukond saavad neid toetada.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 10.–11. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehnoloogia tippkohtumisel, kus kohtus [[Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretär|Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu peasekretäri]] [[Doreen Bogdan-Martin]]iga, mil arutlus oli kriitilise taristu turvalisust Läänemere piirkonnas, sealhulgas, kuidas paremini tõkestada arvuliselt järjest kasvavaid raadioside tahtlikke häiringuid ja tagada merealuste sidekaablite turvalisus.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 22. august 2025 || Alar Karis kohtus kell 11:30 [[Ramata]]s sillal [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, kus toimus ühine jalgrattamatk esimese läti ja eesti keeles kirjutatud raamatu 500. aastapäeva tähistamiseks. Nad külastasid Ramatas raamatukogus ja külalistemajas ning kohtusid kohalike elanikega. Pärastlõunal nad külastasid Läti piiri lähedal [[Mõisaküla]]s, kus nad külastasid [[Püha Magdaleena kirik]]us, [[Mõisaküla muuseum]]is ja raamatukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 28. august 2025 || Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12/47E NGX]] (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) [[Varssavi Frédéric Chopini lennujaam]]a [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]] kutsel. Alar Karis kohtus [[Varssavi]]s [[Belvedere loss]]is [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga ja videosilla kaudu ka [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutelu oli toetust Ukrainale ja Euroopa kaitsevõime tugevdamist. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12/47E NGX (reg. ES-SAS ja lend number DMS611) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1.–2. august 2025 || Alar Karis osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] [[Nataša Pirc Musar]]iga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega ja [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, mil arutlus oli Venemaad tuleb hoida oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ka pärast agressiooni lõppu Ukrainas. Alar Karis külastas Sloveenia riiklikus keemia instituudis, kus tutvustas teadustööga, vähiravi- ja elektrokeemia uuringutega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. august 2025 || Alar Karis kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga ja [[NATO peakorter]]is [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Venemaa agressiooni vastu ja julgeoleku Ukrainas.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 22.–24. september 2025 || Alar Karis kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, kus osalesid ÜRO 80. aastapäeva tähistaval kõrgetasemel kohtumisel ja kõrgetasemelisel kliimaüritusel. Alar Karis avas Eesti algatusel koos [[Rahvusvahelise Rahu Instituut|Rahvusvahelise Rahu Instituudiga]] korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, kus käsitletakse ÜRO peasekretäri valimise korraldamist.
Alar Karis kõneles Balti riikide nimel ÜRO julgeolekunõukogu Ukraina rahu ja julgeoleku teemalisel avatud debatil, kus osa võttis sõna Krimmi platvormi 5. tippkohtumisel, mis oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi 2020. aastal algatatud rahvusvaheline mehhanism Krimmi okupatsiooni lõpetamiseks.
Alar karis osales ÜRO julgeolekunõukogu tehisaru-teemalisel avatud arutelul, kus ta rõhutas vajadust kasutada tehisaru rahu ja julgeoleku kindlustamisel vastutustundlikult ja inimkeskselt. Alar Karis osales koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]i ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ÜRO peaassamblee kõrgetasemelise nädala veerel toimuval Concordia tippkohtumisel arutelul, kus nad keskendus Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele. Nad ka kohtusid ÜRO peasekretäri António Guterresega. Alar karis kohtus [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] ja [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus nad keskendusid Euroopa energiajulgeoleku ja sõltumatuse tugevdamisele.
Alar Karis kohtus [[Keenia president|Keenia presidendi]] [[William Ruto]]ga ja [[Namiibia president|Namiibia presidendi]] [[Netumbo Nandi-Ndaitwah]]'ega, mil arutlusel oli koostöö tihendamist ning julgeolekut [[Euroopa]]s ja [[Aafrika]]s. Alar Karis kohtus ka [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]'ega ning osales [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i vastuvõtul. Alar Karis kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] ja [[Euroopa Komisjon]]i asepresident [[Kaja Kallas]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 6.–8. oktoober 2025 || Alar Karis osales koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega [[London]]is, mil eesmärk oli tihendada Eesti ja Briti suhteid eelkõige kultuuri, digimajanduse ja tervisetehnoloogia valdkonnas ning osaleda [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Barbicani keskus]]es. Alar Karis tutvustas [[Eesti suursaatkond Londonis]] Briti investoritega, et pakuda Eesti digimajanduse ja innovatsiooni tugevusi. Alar Karis osales [[King's College London|Londoni ülikooli King’s College]], mil arutlusel oli koostöövõimalusi teadustööde tulemuste praktiliseks kasutamiseks ja uute lahenduste arendamiseks meditsiinis.

7. oktoobril Alar Karis koos Sirje Karisega osalesid [[Southbank Centre kunstikeskus]]es, mil eesmärk oli edendada kultuurikoostööd ja tugevdada sidemeid Eesti ja Briti loomevaldkondade vahel. Õhtul nad osalesid Barbicani keskuses helilooja Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistaval kontserdil.

8. oktoobril Alar Karis kohtus [[Windsori loss]]is [[William, Walesi prints|Ühendkuningriigi troonipärija Tema Kuningliku Kõrguse Walesi Prints Williamiga]], mil eesmirk oli Eesti ja Ühendkuningriigi koostöösuhted kultuuri, digiarengu ja teaduse valdkonnas, samuti räägiti rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–29. oktoober 2025 || 21.-25. oktoobril Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega ja [[Eesti kultuuriminister|Eesti kultuuriministri]] [[Heidy Purga]] osalesid [[New York|New Yorgis]], mil eesmärk oli [[Arvo Pärt|Arvo Pärdi]] 90. sünnipäevale pühendatud kontserdil [[Carnegie Hallis]]'is ning kohtumiste ja esinemiste keskmes oli loomemajanduse- ja kultuurikoostöö tihendamine, äri- ja majanduskoostöö, teadus- ja arendustegevus ning tehisaru kasutamise võimalused hariduses. Alar Karis esines [[Yale ja Chicago ülikool]]is loenguga, mil ta kõneles Eesti välis- ja julgeolekupoliitika tuumteemadele, demokraatia tugevdamise tähtsusele tänases maailmas, Eesti digiteenustele ja tehisaru rakendamisele. Alar Karis kohtus [[New Yorgi linnapea]] [[Eric Adams]]iga, mil arutlusel oli teaduse ja hariduse, e-valitsemise, majanduse ja kultuurikoostöö võimalusi. Alar Karis kohtus New Yorgis [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]] [[ÜRO president|presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil arutlusel oli organisatsiooni reformide ja juhtimise ning Ukraina toetamisega seonduvat. Alar Karis koos Sirje Karis külastasid [[Skandinaavia Maja]]s, kus esitletakse Dorian Supini dokumentaalfilmi Arvo Pärdist ja tutvustas Kaasaegse Kunsti Keskuses programmiga [[International Studio &amp; Curatorial Program|ISCP]] ning loomemajanduse delegatsiooniga New Yorgis [[Metropolitan Museum of Art Kostüümiinstituut]]i.

26.-29. oktoobril Alar Karis kohtus [[Chicago linnapea]] [[Brandon Johnson]]iga ja osales ühe maailma tuntuima rahvusvahelise advokaadibüroo [[Baker and McKenzie]] korraldataval tehisaru teemalisel arutelul ning vestlusringis [[Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekoda|Chicago Rahvusvaheliste Suhete Mõttekojas]]. Alar Karis külastas esmakordselt Eesti kogukonnaga [[Chicago Eesti maja]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || riigivisiit || 16.–19. november 2025 || 16. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 07:34 eritellimuse [[Läti lennukompaniide loend|Läti lennukiga]] Eesti lipuvärvides [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7701, kus tehti vahemaandusega [[Thbilisi rahvusvaheline lennujaam|Thbilisi lennujaamas]].

17. novembri hommikul Alar Karis külastas [[Astana]]s [[Nazarbajevi Ülikool]]is rektorite foorumi ning andis tudengitele loengu, kus kõneles teemadel. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Kasahstani rahvusraamatukogu]]s, mil ta kinkis Kasahstani rahvusraamatukogule Eesti raamat 500 puhul hulga Eesti raamatuid. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega, [[Eesti taristuminister|Eesti taristuministri]] [[Kuldar Leis]], [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa-Ly Pakosta]] ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimees [[Liina Kersna]] kohtusid Astanas [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga ja [[Kasahstani parlamendi esimees|parlamendi alamkoja esimehe]] [[Jerlan Košanov]]iga, mil eesmärk oli tugevdada kahe riigi koostööd majanduses, hariduses ning digivaldkonnas.

18. novembri hommikul Alar Karis külastas Astana digipesas ja osales koos [[Kasahstani asepeaminister|Kasahstani asepeaministri]] [[Roman Skljar]]iga, [[tehisaru ja digiministr|tehisaru ja digiministr]] [[Žaslan Madijev]]iga AI ja hariduse temaatilisel ümarlaual. Alar Karis koos Kasahstani presidendi Kasõm-Žomart Tokajeviga Kasahstani-Eesti ärifoorumil. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega ja Riigikogu kultuurikomisjoni esimehe [[Liina Kersna]]ga külastasid [[Kasahstani rahvusmuuseum]]is, kus avas [[Eesti rahvamuuseum]]i esitles kindanäituse „Kaetud kätega“. Õhtul Alar Kariskoos abikaasa Sirje Karisega tähistasid Eesti ja Kasahstani sõprust muusika kaudu, mis oli lahutamatu osa Eesti kultuurist ja identiteedist.

19. novembri hommikul Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega asetasid [[Aamol]]is lilled represseeritud eestlaste mälestuseks [[Akmolinski kodumaa reeturite naiste laager]] - kurbuse laager. Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid Kasahstani traditsioonidest, kus vabadust kehastas kasahhidele hobune. Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja ligi 50-liikmelise äridelegatsiooniga lendasid kell 14:48 kojusõit taas eritellimuse Läti lennukiga Eesti lipuvärvides airBaltic Airbus A220-300 lennuk registreerimisnumbriga YL-CSJ ja reisinumbriga BT7702, kus tehti taas vahemaandusega Thbilisi lennujaamas.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 4. detsember 2025 || Alar Karis kohtus [[Riia]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga ja [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, mil arutlusel oli piirkonna julgeolekut ja transatlantiliste suhete tugevdamist. Alar Karis koos Läti ja Leedu riigipeaga näitust [[Läti rahvusraamatukogu]]s, mis tuletas meelde kui oluline oli kirjasõna meie iseseisvuse ja rahva vaimse vabaduse kujunemisel.
|-
| {{riigi ikoon|Portugal}} || riigivisiit || 15.–16. jaanuar 2026 || Alar Karis kohtus [[Lissabon]]is [[Portugal president|Portugali presidendi]] [[Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousa]]ga, [[Portugali parlamendi spiiker|Portugali parlamendi spiikri]] [[José Pedro Aguiar Branco]]ga, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]iga ja [[Lissaboni linnapea]] [[Carlos Moedas]]ega, mil eesmärgi oli Eesti ja Portugali heade suhete arendamisele, sealhulgas kaitsekoostööle [[NATO]] raames ning majandussuhetele ning teadus- ja hariduskoostööle. Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga avasid Lissabonis Eesti ja Eesti-Portugali ärifoorumis, mis keskendus kahe riigi majandussidemete tihendamisele ja digitaalsele innovatsioonile. 15. jaanuari õhtul Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga osalesid auks [[Thalia teater|Thalia teatris]], kus muusikalise kingituse Portugalile tegid viiuldaja [[Hans Christian Aavik]] ja pianist [[Havryil Sydoryk]].
16. jaanuari lõunal Alar Karis koos Portugali presidendi Marcelo Nuno Duarte Rebelo de Sousaga lendasid Lissabonist Portugali presidendi riigilennukiga Dassault Falcon 900B lennuk registreerimisnumbriga 27404 [[Monte Real õhuväebaas]]isse, kus osalesid tagada kõige paremini just solidaarsus ja koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 3.–4. veebruar 2026 || 3. veebruaril Alar Karis osales rahvusvahelisel kõrgetasemelisel tippkohtumisel [[Dubai]]s, mil arutlusel oli koos valitsus- ja riigijuhtide, erasektori tippjuhtide ning valdkonna liidritega tehisaru mõju julgeolekule ja ühiskonna pikaajalisele toimetulekule. Selle üritsel Alar Karis kohtus [[Araabia Ühendemiraatide president|Araabia Ühendemiraatide presidendi]] [[Muḩammad bin Zāyid Āl Nahayān]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepresident|Araabia Ühendemiraatide asepresidendi]] ja [[Araabia Ühendemiraatide peaminister|Araabia Ühendemiraatide peaministri]] [[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]]iga, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ga, [[Paraguay president|Paraguay presidendi]] [[Santiago Peña]]ga, [[Ecuadori president|Ecuadori presidendi]] [[Daniel Noboa]]ga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ning [[Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiminister|Araabia Ühendemiraatide tehisintellekti, digitaalmajanduse ja kaugtöö rakenduste riigiministri]] [[Omar Al Olama]]ga.
4. veebruaril Alar Karis pidas avakõne tulevikuteemalise tippkohtumise raames toimuval valitsemisteenuste foorumil, mil keskendus tehisaru rollile avalike teenuste arendamisel ning usaldusel ja inimesekesksel valitsemisel põhineva digiriigi kujundamisele. Ja Alar Karis arutas mõttekoja Fiker Institute juhiga hariduse tuleviku üle ning avas [[Jüri Arrak]]u 90. sünniaastapäevale pühendatud näituse.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 5.–10. veebruar 2025 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Milano]]s [[Itaalia president|Itaalia presidendi]] [[Sergio Mattarella]]ga koos tema tütre [[Laura Mattarella]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|Rahvusvaheline Olümpiakomitee presidendi]] [[Kirsty Coventry]]'ga ning osalesid [[2026. aasta taliolümpiamängud|Milano–Cortina taliolümpiamängudega]] seotud kõrgetasemelistel sündmustel [[San Siro|San Siro jalgpallistaadionil]], kus koos teiste riigipeade ja valitsusjuhtidega (sealhulgas [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa Liitvabariigi presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga ja [[Leedu peaminister]] [[Inga Ruginienė]]ga). Rahvusvahelise Olümpiakomitee presidendi kutsel olümpiamängudele pühendatud riigijuhtide õhtusöögil ning Itaalia riigipea vastuvõtul. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastasid [[Cortina d’Ampezzo]]s asuvat olümpiaküla, kohtusid Eesti sportlaste ja nende toetajatega ning elavad kaasa Eesti sportlaste võistlustele olümpiamängude programmis.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || töövisiit || 17.-19. veebruar 2026 || Alar Karis külastas [[Delhi]]s [[Eesti suursaatkond Delhis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus tähistas 108. vabariigi aastapäeva. Alar kohtus Delhis [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga, [[India peaminister|India peaministri]] [[Narendra Modi]]ga ja [[Šveitsi president|Šveitsi presidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, kus nad osalesid Tehisintellekti mõju tippkohtumisel ja digiriigi sõprade kokkukutsumisega.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 23.-24. märts 2026 || 23. märtsil Alar Karis osales [[London]]is [[Konrad Mägi]] maalinäituse avamisel ning kohtus [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendi]] sõprusrühma liikmetega. Pärastlõunal Alar Karis kohtus [[Oxford]]il õppivate Eesti üliõpilaste ja töötavate teadlastega ning arutas koostöövõimalusi.

24. märtsil Alar Karis Global Government Forum innovatsioonikonverentsil, mil eesmärgi oli Eesti digiriigi kogemusest.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || 8. aprillil Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid [[Utrecht]]is [[Utrechti linnapea]] [[Sharon Dijksma]]ga ja nad külastasid [[Utrechti teaduspark|Utrechti teaduspargis]] ja biotehnoloogiaettevõtte [[Genmab]]'is ning [[Noordwijk]]is [[Euroopa Kosmoseagentuur]]is. Sirje Karis külastas Utrechtis [[Printsess Máxima lasteonkoloogia keskus]]es. Päev lõppes Alar Karis külastas [[Eesti suursaatkond Haagis|Eesti suursaatkonna]] hoones, kus kutsus suursaadik [[Paul Teesalu]] vastuvõtuga ja Eesti ekspertide panus Hollandis paiknevates organisatsioonides nagu Europol, Eurojust ja Euroopa Kosmoseagentuur oli kõrgelt hinnatud.

9. aprillil Alar Karis kohtus [[Haag]]is [[Madalmaade kuningas|Hollandi kuningas]] [[Willem-Alexander]]iga, [[Madalmaade peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, mil eesmärgi oli Eesti ja Madalmaade kahepoolsete suhete tihendamist julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas, ka innovatsiooni, investeeringute ja kaubavahetuse arendamisel ning jätkuvat tugevat toetust [[Ukraina]]le ning Atlandi-üleseid suhteid. Alar Karis osales [[Erasmuse ülikool]]is [[Rotterdam]]is avaliku loengu, mil arutelu oli Euroopa enesekindlus maailmapoliitikas kasvaks.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || riigivisiit || 15.–17. aprill 2026 || 15. aprillil Alar Karis lendas koos abikaasa [[Sirje Karis|Sirje]]ga erakordne tavalennukiga [[airBaltic]] [[Airbus A220|Airbus A220-300]] registreerimisnumbriga YL-CSI ja reisinumbriga BT902 [[Vilniuse lennujaam]]sse. Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Vilnius]]el [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Seimi (Leedu) spiiker|Leedu parlamendi esimehe]] [[Juozas Olekas]]ega ja [[Vilniuse linnapea]] [[Valdas Benkunskas]]ega, mil eesmärgi oli julgeoleku- ja kaitsekoostöö, NATO ja piirkondliku kaitsevõime tugevdamine, Ukraina kindel toetamine ning strateegilised taristuprojektid, sealhulgas [[Rail Baltic]] raudteeühenduse rajamine. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda avasid [[Kaunas]]es Eesti-Leedu ärifoorumi. Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Leedu riiklikku arhiiv]]i, kus neile tutvustati arhivaale Eesti ja Leedu suhete ajaloost, tähistamaks Eesti ja Leedu [[Diplomaatilised suhted|diplomaatiliste suhete]] sõlmimise 105. aastapäeva. Riigipead saatis visiidil [[Riigikogu]] liikmed [[Enn Eesmaa]] ja [[Luisa Värk]], [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]] ning äri- ja kultuuridelegatsioon, mil arutlusel oli tugevdada Eesti ja Leedu strateegilist partnerlust, piirkondlikku julgeolekut ja kaitsekoostööd, taristuühendusi ning laiendada majandus- ja kultuurikoostööd. Leedu president Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga andis riigiõhtusöögi president Alar Karise ja Sirje Karise auks.
16. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega külastas [[Kaunas]]es, kus [[Kaunase linnapea]] [[Visvaldas Matijošaitis]] tervitas visiidile saabuvat Eesti presidendipaari endise Eesti saatkonnahoone ees K. Donelaičio 71 tänaval. Alar Karis osales Kaunases [[Vytautas Suure Ülikool|Vytautas Magnuse ülikooli]] audoktoriks tiitli andmise tseremoonial. Alar Karis ja Leedu president Gitanas Nausėda lendas Leedu Õhuvägi [[Eurocopter AS365 Dauphin]] helikopteriga Rail Baltica raudteeühenduse ehitusplatsi inspekteerimiseks ning külastasid [[Rukla sõjaväebaas]]is. Alar Karis koos abikaasa Sirjega ja Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Dianaga külastatasid [[Kaunase riiklik muusikateater|Kaunase riiklikus muusikateatris]] Francesco Cilea ooperietendust „Adriana Lecouvreur“. Sirje Karis koos Diana Nausėdienėga külastas Vilniuses Ukraina keskust, kus arutleti sõja mõjude üle laste vaimsele tervisele, ning Kaunases teadus- ja hariduskeskust „Mokslo sala“, Kaunase kliinikumi vastsündinute osakonda ja riiklikku M. K. Čiurlionise kunstimuuseumi.

17. aprillil hommikul Alar Karis lendas koos abikaasa Sirjega erakordne [[odavlennufirma]] [[Wizz Air]] [[Airbus A320neo|Airbus A321neo]] registreerimisnumbriga HA-LGI ja reisinumbriga W61967 tagasi [[Tallinna lennujaam]]a.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || ametlik visiit || 20.–22. aprill 2026 || 20. aprillil Alar Karis kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, mil arutlusel oli ühistel demokraatlikel väärtustel ja rahvusvahelise õiguse austamisel. Alar Karis kohtus ka [[Kreeka haridus- ja religiooniminister|Kreeka haridus- ja religiooniministri]] [[Sofia Zacharaki]]ga, mil arutlusel oli haridus- ja kultuurikoostööst ning digikoostöö võimalustest, kus nad osalesid innovatsioonileskuses. Alar Karis kohtus veel ka [[Kreeka parlamendi esimees|Kreeka parlamendi esimehe]] [[Nikitas Kaklamanis]]ega, mil Eesti ja Kreeka parlamentide koostöö tugevdamisest ning Ukraina jätkuvast toetamisest. Ametlik visiidi oli tugevdada Eesti ja Kreeka partnerlust ning koostööd. Arutlusel oli [[Ukraina]] jätkuvat toetamist ja [[Venemaa]] isoleerimist rahvusvahelisel areenil ning [[Lähis-Ida]] ja [[Ida-Vahemeri|Ida-Vahemere]] sündmuste mõju Euroopale. Alar Karis asetas Ateenas pärja tundmatu sõduri hauale [[Sýntagma väljak]]ul. Alar Karis külastas [[Ateena akropol]]is.
21. aprillil Alar Karis osales [[Euroopa Liidu Küberturvalisuse Amet]]is, kus andis ülevaate liikmesriikide infoturbe probleemide ennetamisest, tuvastamisest ja lahendamisest. Alar Karis kohtus [[Neromyloi]]s kirikus preester isa Rafaeliga ja külastas [[Agia]]s [[Ristija Johannes|Püha Ristija Johannese]] Eelkäija nunnakloostris, kus oli eriline side Eestiga.

22. aprillil Alar Karis koos Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega osalesid [[Delfi majandusfoorum]]is, kus kohtus Kreeka presidendi Konstantínos Tasoúlasega, [[Monaco vürst]]i [[Albert II]]'ga, endise [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Abdullah Gül]]ega ja [[Atika piirkond|Atika piirkonnavanema]] [[Nikos Chardalias]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || riigivisiit || 27.–29. aprill 2026 || 27. aprillil Alar Karis ja tema abikaasa [[Sirje Karis]] koos 90-liikmeline delegatsiooniga alustasid [[Tallinna sadam]]a [[Vanasadam|D terminalist]], kuhu seilas Eesti kiire [[reisiparvlaev]]a [[MyStar]] [[Helsingi]] [[Länsisatama]]sse.
28. aprillil Alar Karis koos abikaasa Sirjega kohtusid [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Soome parlamendi spiiker|Soome parlamendi spiikri]] [[Jussi Halla-aho]]ga ja [[Helsingi linnapea]] [[Daniel Sazonov]]iga, mil arutlusel oli Eesti ja Soome kahepoolsete suhete tihendamisele, koostööle [[NATO]]s, majandus- ja kaitsekoostööle, [[Läänemeri|Läänemere]] piirkonna julgeolekule, [[Ukraina]] toetamisele Venemaa agressioonisõjas, [[Araabia-Iisraeli konflikt|Lähis-Ida konflikti]] mõjudele Euroopa majandusele ja julgeolekule ning atlandiülestele suhetele. Riigipead saatis visiidil [[Eesti kaitseminister|kaitseminister]] [[Hanno Pevkur]], [[kindralleitnant|kaitseväe juhataja]] [[Andrus Merilo]] ning [[Riigikogu]] liikmed [[Henn Põlluaas]] ja [[Mati Raidma]]. Õhtul Eesti ja Soome presidendide paarid [[Presidendiloss (Helsingi)|presidendi lossis]] riigiõhtusöögil.

29. aprillil hommikul Alar Karis koos abikaasaga Sirjega asetasid pärjad [[Hietaniemi kalmistul]]e ja [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] langenud Soome vabatahtlike mälestusmärgile Vanas kirikupargis. Alar Karise koos Soome presidendi Alexander Stubbiga osalesid kaitsetööstuste koostöö teemalisel ärifoorumil ning nad külastasid [[Santahamina]]s [[Soome Riigikaitse kõrgkool]]is ja [[Aalto Ülikool]]is. Sirje Karise koos Soome esileedi Suzanne Innes-Stubbiga külastasid Helsingis [[Ateneumi kunstimuuseum]]is, [[Espoo]]s SOS Lastekülas ja Diakooniafondi, mis keskendus kultuuri-, haridus- ja sotsiaalvaldkonnale, sealhulgas laste vaimse tervise toetamisele. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga külastasid ühiselt kaasaegse kunsti muuseumi [[Kiasma]]s ja [[Helsinki Keskraamatukogu &quot;Oodi&quot;]]'s, kus nad arutlesid kirjanduse ja lugemise teemadel ning kohtusid soome-eesti õppekeelega [[Latokartano põhikool]]i õpilastega. Lõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Eesti suursaatkond Helsingis|Eesti suursaatkonnas]] kaitsetööstusettevõtete ärifoorumil, kus arutlusel oli teadus, kaitsetööstus ja kaitsevägi päriselt kokku saaksid, mida kõneles kaitseminister Hanno Pevkur ja [[Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskus]]e direktor [[Kristi Raik]]. Pärastlõunal Alar Karis koos Soome preidendi Alexander Stubbiga osalesid [[Santahamina riigikaitsekõrgkool]]is, kus pidas Eesti kaitseväe ülesehitamisest kuni tänase tiheda koostööni maal, merel ja õhus, planeerimises ja õppustel. Alar Karis koos abikaasaga Sirjega ja Soome Alexander Stubbi koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbiga sõitis [[Soome presidendijaht „Kultaranta VIII“]]'ga, kuhu nad seilasid edasi-tagasi [[Santahamina|Santahamina saarele]].
|-
| {{riigi ikoon|Rumeenia}} || töövisiit || 12.-14. mai 2026 || Alar Karis kohtus [[Bukaresti Üheksa|Bukarest 9 (B9)]] [[NATO]] idatiiva ja [[Põhjamaade Nõukogu|Põhjala riikide liidrite]] kohtumine [[Bukarest]]is [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohusetäitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Ameerika Ühendriikide relvastuskontrolli, rahvusvahelise julgeoleku aseriigisekretär]]i [[Thomas DiNanno]]ga, [[Islandi riigisekretär]]i [[Benedikt Árnason]]iga, [[Bulgaaria suursaadik NATO juures]] [[Nikolaj Milkov]]ega ja [[Ungari suursaadik Bukarestis]] [[Katalin Kissné Hlatki]]ga, mil arutlus oli Euroopa julgeolekuolukorrale, alliansi idatiiva kaitse tugevdamisele ning ettevalmistustele NATO tippkohtumiseks [[Ankara]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Leedu}} || töövisiit || 26. mai 2026 || Lõunal Alar Karis lendas lennufirma [[Diamond Sky]] ärilennukiga [[Pilatus PC-12|Pilatus PC-12 NGX]] (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) [[Vilniuse lennujaam]]a. Alar Karis koos [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega ja [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega kohtusid [[Vilnius]]el [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]] koos [[Euroopa kaitse- ja kosmosevolinik]]u [[Andrius Kubilius]]ega, mil arutlusel oli [[Balti]] piirkonna julgeolekuolukorrale ja [[Euroopa]] kaitsevõime tugevdamisele ning koordineeritud reageerimist viimaste nädalate drooniintsidentidele, mida oli Balti riikidele registreeritud ka [[Soome]]s. Alar Karis lendas õhtul lennufirma Diamond Sky ärilennukiga Pilatus PC-12 NGX (reg. ES-SKI ja lend number DMS811) tagasi [[Tallinna lennujaam]]asse.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 27.-29. juuni 2026 || 27. juunil Alar Karis koos [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ega, [[Slovakkia president|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga ja [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga kohtusid [[Jurata]]s mitteametlik kohtumisel [[Poola president|Poola presidendi]] [[Karol Nawrocki]]ga, kus arutlus oli ettevalmistusi [[NATO]] [[Ankara]] tippkohtumiseks, Euroopa kaitsevõime tugevdamist ja [[Ukraina]] jätkuvat toetamist.
28. juunil nad osalesid [[Poznań]]is [[1956. aasta Poznańi meeleavaldused|protestide 70. aastapäeva mälestusüritusel]].
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 6.–8. juuli 2025 || Alar Karis osales [[Genf]]is tehisaru aastasündmusel, kus kohtus [[ÜRO peasekretär]]i [[António Guterres]]ega, [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga ja [[El Salvadori asepresident|El Salvadori asepresidendi]] [[Félix Ulloa]]ga, mil arutlus oli digitaalse tuleviku üle.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || üllatusvisiit || 24. august 2026 || Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega osalesid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] koos abikaasa [[Olena Zelenska]]ga Ukraina iseseisvuse 35. aastapäeva, kus kohtusid [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]] koos abikaasa [[Suzanne Innes-Stubb]]ega, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]] koos abikaasa [[Diana Nausėdienė]]ga, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] abikaasa [[Mirabela Grădinaru]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] abikaasa [[Tamara Vučić]]'ega, [[Sloveenia president|Sloveenia presidendi]] abikaasa [[Aleš Musar]]ega, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Andy Burnham]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga ja [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega. Alar Karis koos esileedi Sirje Karisega osalesid Kiievis esileedide ja härrade kuues tippkohtumine, kus võttis osalesid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi koos abikaasa Olena Zelenskaga, Soome presidendi Alexander Stubb koos abikaasa Suzanne Innes-Stubbega, Leedu presidendi Gitanas Nausėda koos abikaasa Diana Nausėdienėga, Rumeenia presidendi abikaasa Mirabela Grădinaruga, Serbia esileedi Tamara Vučić'ega ja Sloveenia presidendi abikaasa Aleš Musarega.
|-
| {{riigi ikoon|Läti}} || töövisiit || 28. august 2026 || Hommikul Alar Karis koos abikaasa [[Sirje Karis]]ega kohtusid hüvastijätuvisiidil [[Līgatne]]s [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]iga, kus ta kutsus [[Līgatne vabaõhulava|vabaõhulava]], [[Līgatne jalgrattamuuseum|jalgrattamuuseum]]i, [[Paberivabrik „Līgatne“|paberivabrikup]] ja [[Līgatne loodusrajad|Līgatne loodusradade]] külastus.
Lõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega külastasid [[Riia]]s viimast kord [[Eesti suursaatkond Riias|Eesti suursaatkonna hoones]], kus kirjutas külalisraamatusse.

Pärastlõunal Alar Karis koos abikaasa Sirje Karisega osalesid [[Läti Rahvusooper]]is, sealhulgas ka kohtus Läti presidendi Edgars Rinkēvičsega [[Tartu linnapea]] [[Urmas Klaas]]iga. [[Vanemuine (teater)|Rahvusteater Vanemuine]] tegid lavastus, kus „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“ tegelased mängisid.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 9. september 2026 || Alar Karis käis [[Oslo]]s [[Norra kuninglik perekond|Norra kuningas]] [[Haakon VIII]] kutsel, et [[Harald V|Norra kuningas Harald V]] matusetalitusel osaleda.
|}

[[Kategooria:Eesti presidendid]]
[[Kategooria:Eesti poliitika loendid]]</text>
      <sha1>fd6ogpxtqg0m3zgularqprpbxlc290v</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stereopsidales</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641481</id>
    <revision>
      <id>7227750</id>
      <parentid>7157730</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:06:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7227750</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="610" sha1="fgfby4scbjl72pv2rk4am1ek5959cvx" xml:space="preserve">{{pealkiri_kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Stereopsidales''
| värvus         = seened
| pilt           = Nõmmenahkis2.jpg
| pildi_seletus  = [[Nõmmenahkis]] ''Stereopsis vitellina''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = '''''Stereopsidales'''''
}}

'''''Stereopsidales''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] selts.

==Sugukondi==
*''[[Stereopsidaceae]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|672200}}

[[Kategooria:Agaricomycetes]]</text>
      <sha1>fgfby4scbjl72pv2rk4am1ek5959cvx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stereopsidaceae</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641482</id>
    <revision>
      <id>7227749</id>
      <parentid>7157732</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:05:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7227749</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="668" sha1="kyolmljb1pqy27eeu02emx0syhlkgtu" xml:space="preserve">{{pealkiri_kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Stereopsidaceae''
| värvus         = seened
| pilt           = Nõmmenahkis2.jpg
| pildi_seletus  = [[Nõmmenahkis]] ''Stereopsis vitellina''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = ''[[Stereopsidales]]''
| sugukond = '''''Stereopsidaceae'''''
}}

'''''Stereopsidaceae''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] sugukond.

==Perekondi==
*''[[Clavulicium]]''
*''[[Stereopsis]]''

== Välislingid ==
* {{Elurikkus|672201}}

[[Kategooria:Agaricomycetes]]</text>
      <sha1>kyolmljb1pqy27eeu02emx0syhlkgtu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Stereopsis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641483</id>
    <revision>
      <id>7227748</id>
      <parentid>6889097</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:05:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7227748</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="690" sha1="fiy72m6hmvt1hgh1kp25optmssq3p88" xml:space="preserve">{{pealkiri_kaldkirjas}}
{{Taksonitabel 
| nimi           = ''Stereopsis''
| värvus         = seened
| pilt           = Nõmmenahkis2.jpg
| pildi_seletus  = [[Nõmmenahkis]] ''Stereopsis vitellina''
| pildi_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = ''[[Stereopsidales]]''
| sugukond = ''[[Stereopsidaceae]]''
| perekond = '''''Stereopsis'''''
}}

'''''Stereopsis''''' on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] perekond.

==Liike==
*''Stereopsis vitellina'' – [[nõmmenahkis]]

==Välislingid==
* {{elurikkus|129361}}

[[Kategooria:Agaricomycetes]]</text>
      <sha1>fiy72m6hmvt1hgh1kp25optmssq3p88</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras</title>
    <ns>0</ns>
    <id>641682</id>
    <revision>
      <id>7228083</id>
      <parentid>7214186</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:24:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lojwe</username>
        <id>148427</id>
      </contributor>
      <origin>7228083</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9948" sha1="rjkdaknlxdd4f91emfmzmyndu21rsze" xml:space="preserve">{{Kustutada|Sellisel kuju ei kõlba kuskile}}
Siin tabelis on toodud kõik [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] linnad, mille rahvaarv linna piires on 300 000 või enam.

== Linnad elanike arvu järgi linna piires ==
Paksus kirjas linnad on vastavate riikide pealinnad.
{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
|'''Koht'''
|'''Linn'''
|'''Riik'''
|'''Rahvaarv'''
|'''Pilt'''
|-
|1
|'''[[Berliin]]'''
|Saksamaa
|3 677 472
|[[Fail:Cityscape Berlin.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|2
|'''[[Madrid]]'''
|Hispaania
|3 277 451
|[[Fail:Madrid (38624991251).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|3
|'''[[Rooma]]'''
|Itaalia
|2 761 632
|[[Fail:Rome Skyline (8012016319).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|4
|'''[[Pariis]]'''
|Prantsusmaa
|2 165 423
|[[Fail:Paris vue d'ensemble tour Eiffel.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|5
|'''[[Viin]]'''
|Austria
|1 931 592
|[[Fail:13-08-30-wien-by-RalfR-123.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|6
|'''[[Varssavi]]'''
|Poola
|1 860 281
|[[Fail:2017-05-27 Plac Zamkowy w Warszawie 1.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|7
|[[Hamburg]]
|Saksamaa
|1 853 935
|[[Fail:Rathaus Hbg.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|8
|'''[[Bukarest]]'''
|Rumeenia
|1 819 419
|[[Fail:Bucharest city center.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|9
|'''[[Budapest]]'''
|Ungari
|1 752 286
|[[Fail:Budapest, Hungary (explored) (14995308504).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|10
|[[Barcelona]]
|Hispaania
|1 627 559
|[[Fail:Aerial view of La Sagrada Familia, Barcelona, Spain (51227006134).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|11
|[[München]]
|Saksamaa
|1 487 708
|[[Fail:Stadtbild München.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|12
|[[Milano]]
|Itaalia
|1 371 498
|[[Fail:Full Milan skyline from Duomo roof.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|13
|'''[[Kopenhaagen]]'''
|Taani
|1 345 562
|[[Fail:Copenhagen - view from Christiansborg castle.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|14
|'''[[Praha]]'''
|Tšehhi
|1 301 432
|[[Fail:Prague (6365119737).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|15
|'''[[Sofia]]'''
|Bulgaaria
|1 183 454
|[[Fail:Alexander Nevsky Cathedral, Sofia (by Pudelek).JPG|raamita|190x190px]]
|-
|16
|[[Köln]]
|Saksamaa
|1 073 096
|[[Fail:Stadtbild Köln (50MP).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|17
|'''[[Stockholm]]'''
|Rootsi
|978 770
|[[Fail:Stockholm gamlastan etc.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|18
|[[Napoli]]
|Itaalia
|914 758
|[[Fail:Naples from the Castello Sant Elmo with Abbazia San Martino the port and the Vesuv.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|19
|'''[[Amsterdam]]'''
|Holland
|903 399
|[[Fail:KeizersgrachtReguliersgrachtAmsterdam.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|20
|[[Marseille]]
|Prantsusmaa
|870 731
|[[Fail:Marseille - Vieux-Port2.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|21
|[[Torino]]
|Itaalia
|848 885
|[[Fail:Turin monte cappuccini.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|22
|[[Kraków]]
|Poola
|800 653
|[[Fail:Krakow Rynek Glowny panorama 2.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|23
|[[Valencia]]
|Hispaania
|788 842
|[[Fail:Vue sur la ville depuis la Tour du Miguelete (8277318710).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|24
|[[Frankfurt]]
|Saksamaa
|759 224
|[[Fail:Frankfurt am Main, Skyline von der Alten Brücke.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|25
|[[Sevilla]]
|Hispaania
|684 340
|[[Fail:Plaza Virgen de los Reyes, Seville, Spain - Sep 2009.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|26
|[[Zaragoza]]
|Hispaania
|681 430
|[[Fail:Zaragoza - Basílica del Pilar y río Ebro.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|27
|[[Wrocław]]
|Poola
|672 929
|[[Fail:Rynek Starego Miasta We Wroclawiu (152991773).jpeg|raamita|190x190px]]
|-
|28
|[[Łódź]]
|Poola
|670 642
|[[Fail:Piotrkowska Street at Dusk - Lodz - Poland - 02 (9234837828).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|29
|'''[[Ateena]]'''
|Kreeka
|664 046
|[[Fail:From Temple of Olympian Zeus to Lycabetus Athens Greece.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|30
|'''[[Zagreb]]'''
|Horvaatia
|663 592
|[[Fail:Zagreb (29255640143).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|31
|'''[[Helsingi]]'''
|Soome
|658 457
|[[Fail:Helsinki Cathedral in July 2004.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|32
|[[Rotterdam]]
|Holland
|655 468
|[[Fail:Erasmusbrug seen from Euromast.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|33
|[[Palermo]]
|Itaalia
|630 828
|[[Fail:Palermo02 flickr.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|34
|[[Stuttgart]]
|Saksamaa
|626 275
|[[Fail:Neues Schloss Schlossplatzspringbrunnen Jubiläumssäule Schlossplatz Stuttgart 2015 02.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|35
|'''[[Riia]]'''
|Läti
|620 974
|[[Fail:House of Blackheads and St. Peter's Church Tower, Riga, Latvia - Diliff.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|36
|[[Düsseldorf]]
|Saksamaa
|619 477
|[[Fail:Düsseldorf Panorama.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|37
|[[Leipzig]]
|Saksamaa
|601 866
|[[Fail:Old city hall of Leipzig (20).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|38
|'''[[Dublin]]'''
|Iirimaa
|588 233
|[[Fail:Samuel Beckett Bridge At Sunset Dublin Ireland (97037639) (cropped).jpeg|raamita|190x190px]]
|-
|39
|[[Göteborg]]
|Rootsi
|587 549
|[[Fail:Lilla Bommen in Gothenburg.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|40
|[[Dortmund]]
|Saksamaa
|586 852
|[[Fail:Dortmund Panorama.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|41
|[[Essen]]
|Saksamaa
|579 432
|[[Fail:Essen-Südviertel Luft.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|42
|[[Málaga|Malaga]]
|Hispaania
|578 063
|[[Fail:View of Malaga from Castillo Gibralfaro. Spain.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|43
|[[Bremen]]
|Saksamaa
|563 290
|[[Fail:Bremen-rathaus-dom-buergerschaft.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|44
|[[Genova]]
|Itaalia
|560 688
|[[Fail:Panorama da Spianata Castelletto.JPG|raamita|190x190px]]
|-
|45
|[[Dresden]]
|Saksamaa
|555 351
|[[Fail:Frauenkirche Dresden (bei Nacht).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|46
|[[Haag]]
|Holland
|553 417
|[[Fail:Cityscape of The Hague, viewed from Het Plein (The Square).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|47
|[[Poznań]]
|Poola
|546 859
|[[Fail:Stare Miasto w Poznaniu.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|48
|'''[[Vilnius]]'''
|Leedu
|546 155
|[[Fail:Vilnius Modern Skyline, Lithuania - Diliff.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|49
|'''[[Lissabon]]'''
|Portugal
|544 851
|[[Fail:Lisbon (36831596786) (cropped).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|50
|[[Hannover]]
|Saksamaa
|535 932
|[[Fail:Neues Rathaus Hannover 2013.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|51
|[[Antwerpen]]
|Belgia
|530 630
|[[Fail:Amberes; vistas MAS 2.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|52
|[[Lyon]]
|Prantsusmaa
|522 969
|[[Fail:Lyon vue depuis fourviere.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|53
|[[Nürnberg]]
|Saksamaa
|510 632
|[[Fail:Nürnberger Burg im Herbst 2013.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|54
|[[Duisburg]]
|Saksamaa
|495 152
|[[Fail:Duisburg - Schwanentorbrücke 1.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|55
|[[Toulouse]]
|Prantsusmaa
|493 465
|[[Fail:Toulouse - View on Saint Sernin.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|56
|[[Gdańsk]]
|Poola
|486 022
|[[Fail:Calle Dlugie Pobrzeze, Gdansk, Polonia, 2013-05-20, DD 06.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|57
|'''[[Bratislava]]'''
|Slovakkia
|475 577
|[[Fail:Hlavné Namestie (35096533142).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|58
|[[Murcia]]
|Hispaania
|459 778
|[[Fail:Sábado Santo en Murcia 19-04-2014 edited.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|59
|'''[[Tallinn]]'''
|Eesti
|437 817
|[[Fail:Tallinna Raekoda.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|60
|[[Palma de Mallorca]]
|Hispaania
|424 837
|[[Fail:Rathaus Palma de Mallorca abends.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|61
|[[Brno]]
|Tšehhi
|398 510
|[[Fail:Brno View from Spilberk 128.JPG|raamita|190x190px]]
|-
|62
|[[Szczecin]]
|Poola
|396 168
|[[Fail:Szczecin - panoramio (3).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|63
|[[Bologna]]
|Itaalia
|392 203
|[[Fail:Bologna Panorama.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|64
|[[Las Palmas de Gran Canaria]]
|Hispaania
|380 667
|[[Fail:Las Palmas de Gran Canaria Richtung Hafen.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|65
|[[Firenze]]
|Itaalia
|367 150
|[[Fail:Sunset over florence 1.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|66
|[[Bochum]]
|Saksamaa
|363 411
|[[Fail:Bochum (DerHexer) 2010-08-12 050.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|67
|[[Utrecht]]
|Holland
|361 699
|[[Fail:Buurkerk en Domtoren.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|68
|[[Wuppertal]]
|Saksamaa
|354 572
|[[Fail:Wuppertal ansicht.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|69
|[[Malmö]]
|Rootsi
|351 749
|[[Fail:Centrala Malmö.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|70
|[[Bilbao]]
|Hispaania
|345 749
|[[Fail:Cityscape - Bilbao, Spain - panoramio (1).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|71
|[[Nice]]
|Prantsusmaa
|342 669
|[[Fail:Nizza-Côte d'Azur.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|72
|[[Alicante]]
|Hispaania
|338 768
|[[Fail:Vista de Alicante, España, 2014-07-04, DD 49.JPG|raamita|190x190px]]
|-
|73
|[[Bydgoszcz]]
|Poola
|337 666
|[[Fail:Bdg nabrzezepldBrdy 12 07-2013.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|74
|[[Lublin]]
|Poola
|334 681
|[[Fail:Lublin PanoramaStaregoMiasta.JPG|raamita|190x190px]]
|-
|75
|[[Bielefeld]]
|Saksamaa
|334 002
|[[Fail:Sparrenburg innovative sights.JPG|raamita|190x190px]]
|-
|76
|[[Bonn]]
|Saksamaa
|331 885
|[[Fail:Zepper-sunrise-over-the-niveous-city-of-bonn.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|77
|[[Cluj-Napoca]]
|Rumeenia
|324 700
|[[Fail:Opera maghiara din Cluj Napoca , Teatrul Maghiar din Cluj Napoca 16p9.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|78
|[[Córdoba|Cordoba]]
|Hispaania
|322 327
|[[Fail:Spain Andalusia Cordoba BW 2015-10-27 12-11-57.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|79
|[[Plovdiv]]
|Bulgaaria
|319 612
|[[Fail:Main Street Plovdiv.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|80
|[[Nantes]]
|Prantsusmaa
|318 808
|[[Fail:Panorama depuis Butte Sainte-Anne.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|81
|[[Münster]]
|Saksamaa
|317 713
|[[Fail:Münster Lambertikirche Dominikanerkirche Skyline.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|82
|[[Bari]]
|Itaalia
|316 140
|[[Fail:Puglia bari old-town.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|83
|[[Thessaloníki|Thessaloniki]]
|Kreeka
|315 196
| 
|-
|84
|[[Mannheim]]
|Saksamaa
|311 831
|[[Fail:Der Friedrichsplatz und der Wasserturm.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|85
|[[Varna]]
|Bulgaaria
|310 664
|[[Fail:Varna Cathedral - 2.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|86
|[[Timișoara]]
|Rumeenia
|308 500
|[[Fail:Piața Victoriei 2013.jpg|raamita|190x190px]]
|-
|87
|[[Karlsruhe]]
|Saksamaa
|306 502
|[[Fail:Aerial image of the Karlsruhe Schlossgarten (view from the south).jpg|raamita|190x190px]]
|-
|88
|[[Iași]]
|Rumeenia
|303 000
|[[Fail:Iasi cultural palace.jpg|raamita|190x190px]]
|}
Allikas: [https://citypopulation.de citypopulation.de]

[[Kategooria:Linnade loendid]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>rjkdaknlxdd4f91emfmzmyndu21rsze</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Oskar Luik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>643282</id>
    <revision>
      <id>7227758</id>
      <parentid>6738197</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:24:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trebors</username>
        <id>57925</id>
      </contributor>
      <origin>7227758</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6385" sha1="jwu9im5ilp5f4pgrcjhd8yh1ustnpy4" xml:space="preserve">[[Fail:Oskar Luige kabe.jpg|pisi|TMMM 2934TK – Oskar Luige kabe 1930–40. aastatest. Foto: Viivi Järve, Tartu Mänguasjamuuseum, 2021]]'''Oskar Luik''' ([[12. oktoober]] [[1889]] [[Kastre-Võnnu vald]], Tartumaa – [[1. oktoober]] [[1941]] [[Sevurallag]]i vangilaager, [[Sverdlovski oblast]], [[Vene NFSV]])&lt;ref name=&quot;Esileht 2015&quot;&gt;{{cite web|url=http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|title=Memento|publisher=Vabamu|website=Küüditatute nimekiri|date=15 January 2015|access-date=12 January 2023|language=et|archive-date=2023-01-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20230112133722/http://okupatsioon.ee/en/memento-2001/227-l-2001|url-status=dead}}&lt;/ref&gt; oli Eesti mänguasjatootja ja [[kirjastaja]], kellest kujunes I Eesti Vabariigi ajal suurärimees. Ta oli Eesti esimese mänguasjade töökoja rajaja.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=Detsember 1923 |pealkiri=Hinnakiri |url=https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/15402 |vaadatud=12.01.2023 |väljaanne=Esimene Eesti Mängu ja Iluasjade Tööstus}}&lt;/ref&gt;

== Elulugu ==
Oskar Luik sündis [[Pops|popsitaluniku]] pojana. Äritegevusega alustas ta 18-aastaselt, kui asus [[Rändkaupmees|rändkaupmehena]] raamatuid müüma.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 1910. aastal oli tal saadud raamatumüügist piisav kapital, et avada Tartus ([[Aleksandri tänav|Aleksandri]] 1) mänguasjade ja [[Kirjutustarbed|kirjutustarvete]] kauplus. 1940. aastal [[Riigistamine|natsionaliseeriti]] Oskar Luige ettevõte. Riigistatud ettevõtte nimeks sai [[Mäng ja Kool]]. 

14. juunil 1941 arreteeriti Oskar Luik nõukogudevastase elemendina ja ta [[Küüditamine|küüditati]] koos perega Venemaale. Oskar Luik suri 1. oktoobril 1941 eeluurimisel [[Sverdlovski oblast|Sverdlovski]] oblastis [[Sevurallag]]i vangilaagris.&lt;ref name=&quot;Esileht 2015&quot; /&gt;

=== Mänguasjade valmistamine ===
1916. aastal asutas Luik [[Mängu- ja Iluasjadeasjade Tööstuse]]. 1922. aastal avas Luik Tartus uue kaupluse aadressil [[Rüütli tänav (Tartu)|Rüütli]] 6.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Mänguasjade valmistamise ja parandamise töökoda asus esialgu Luige enda elumajas [[Turu tänav|Turu]] 44. Paar aastat hiljem ostis Luik Tartu kesklinna, Rüütli 14 / Gildi 6 kinnisvara ning kolis oma töökoja ja mänguasjapoe sinna.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Raamatuviide |autor=Grauberg |eesnimi=Helena |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&amp;d=JVtrtlinnaajalmuusarmt201101.2.9.1&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- |pealkiri=Oskar Luik – rändkaupmehest suuräri omanikuks. Mänguasjade töökoda ja kauplus Tartus. Tartu Linnamuuseumi aastaraamat 2011 |kirjastus=Elmatar |aasta=2011 |koht=Tartu |lehekülg=117–126}}&lt;/ref&gt; Lisaks mänguasjade tootmisele tegeles Luik lasteraamatute kirjastamisega ning hiljem hakkas tootma ka koolitarbeid ja karpe.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

1939. aastal valmis Rüütli ja Gildi tänava nurgal arhitekt [[Arnold Matteus]]e projekti põhjal&lt;ref&gt;{{Kultuurimälestis|6940|6940 Elamu-ärihoone Tartus Rüütli 14, 1939.a.}}&lt;/ref&gt; varasemast ühekorruselisest majast ümber ehitatud moodne elu- ja ärihoone, mille esimesel korrusel olid poeruumid. Kõrvalhoones asusid tootmisruumid.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

1920. aastatel valmisid Luige mänguasjad käsitööna. Suuri tööstusmasinaid toona töökojas veel kasutuses polnud ning ettevõttes töötas vaid 3 töölist. Samas oli sortimendis üle 400 puidust ja vineerist mänguasja, mida müüdi üle Eesti. 1927. aastaks oli Luige tööstuses juba 4 masinat ja 1 elektri jõul töötav [[treipink]] ning 7 töölist. Enne [[Riigistamine|natsionaliseerimist]] 1940. aastal töötas ettevõttes juba 20 töölist.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; 

Suurema osa Luige toodangust moodustasid [[Puit|puidust]] ja [[Vineer|vineerist]] mänguasjad, [[Lauamäng|lauamängud]] ja lasteraamatud. Lisaks toodeti rahakassasid ning karpe. Mänguasjade toodangu sortimendis olid näiteks: [[doomino]], [[tamka]], loto, &quot;[[Reis ümber maailma]]&quot;, [[male]], [[pingpong]], [[konksumäng]], [[kirbumäng]], &quot;[[Must Peeter]]&quot;.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; Lisaks toodeti Luige töökojas ka segamassist peade ja jäsemete ning riidest kehadega nukke. Esemetena pole nukke teadaolevalt säilinud.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

==Oskar Luige mänguasjad Tartu Mänguasjamuuseumis==
Suurim Oskar Luige töökojas valmistatud esemete kogu asub [[Tartu Mänguasjamuuseum]]is. Kuigi Luige töökojas valminud nukke muuseumi kogus teadaolevalt pole, siis nukkude valmistamise vormid on mänguasjamuuseumis säilitamisel.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Pintson |eesnimi=Mari-Liis |kuupäev=4. aprill 2017 |pealkiri=Üle ukse tõstetud kastis peitus ootamatu aare |väljaanne=Tartu Postimees |url=https://tartu.postimees.ee/4067467/ule-ukse-tostetud-kastis-peitus-ootamatu-aare |vaadatud=12.01.2023}}&lt;/ref&gt;

Luige töökojas valmistatud mänguasjadega &lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt; võib tutvuda muuseumi põhiekspositsiooni teisel korrusel, Eesti tootjate väljapanekus.&lt;ref&gt;{{Raamatuviide|autor=Karpov, Ermo|pealkiri=Mänguasjatootjad Eestis 1920.-1930. aastatel. Bakalaureusetöö|aasta=2019|koht=Tartu|kirjastus=Tartu Ülikool|lehekülg=11–14}}&lt;/ref&gt; Tartu Mänguasjamuuseumi digiarhiivis saab näha Oskar Luige töökojas valmistatud esemetest fotosid.&lt;ref&gt;{{Netiviide|autor=Tartu Mänguasjamuuseum|url=http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&amp;field_aeg_tid=All&amp;field_teema_tid=All&amp;field_materjal_tid=All&amp;field_valmistaja_tid=11|pealkiri=Oskar Luik|väljaanne=Eestis toodetud mänguasjade digiarhiiv|vaadatud=29.12.2022|arhiivimisaeg=29.12.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20221229145320/http://digiarhiiv.mm.ee/digiarhiiv/?q=andmebaas&amp;field_aeg_tid=All&amp;field_teema_tid=All&amp;field_materjal_tid=All&amp;field_valmistaja_tid=11|url-olek=ei tööta}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* 1922 1. koha suur hõbeauraha üleriiklikul näitusel Tallinnas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1923 1. koha kuldauraha riiklikul näitusel Tallinnas&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* 1923 1. koha suur hõbeauraha Tartus&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Isiklikku ==
Tema lapselapselaps on jurist ja õigusteadlane [[Ülle Madise]].

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=744271&amp;_xr=63b30d9e32bfd Foto Oskar Luigest] Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem

{{JÄRJESTA:Luik, Oskar}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti kirjastajad]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1889]]
[[Kategooria:Surnud 1941]]</text>
      <sha1>jwu9im5ilp5f4pgrcjhd8yh1ustnpy4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jane Mets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>647363</id>
    <revision>
      <id>7227922</id>
      <parentid>6636009</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:48:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7227922</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10556" sha1="jvaenffpt7tgnqx16hyb932cevmpw34" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Jane Mets
| pilt =
| amet = [[Pärnu linnapea]] ülesannetes
| ametiajaalgus = 30. märts 2015
| ametiajalõpp = 16. aprill 2015
| eelmine = [[Toomas Kivimägi]]
| järgmine = [[Romek Kosenkranius]]
| amet2 = [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallavanem]]
| ametiajaalgus2 = 29. november 2017
| ametiajalõpp2 = 23. november 2021
| eelmine2 =
| järgmine2 = Rein Kontus
| amet3 = [[Pärnu linnavolikogu]] aseesimees
| ametiajaalgus3 = 16. november 2021
| ametiajalõpp3 = 2025
| eelmine3 =
| järgmine3 =
| sünninimi =
| sünniaeg = {{sünniaeg|1955|7|16}}
| sünnikoht = [[Pärnu]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| rahvus =
| partei = [[Eesti Reformierakond]] (2002–)
| abikaasa =
| vanemad =
| lapsed =
| sugulased =
| elukoht =
| alma_mater = [[Tallinna Tehnikaülikool]]
| elukutse = insener-ökonomist
| tegevusala = poliitik, kohaliku omavalitsuse ametnik
| autasud = [[Pärnu vapimärk]] (2020)
| allkiri =
}}

'''Jane Mets''' (sündinud [[16. juuli]]l [[1955]] [[Pärnu]]s) on eesti poliitik ja kohaliku omavalitsuse ametnik. Ta on olnud [[Pärnu]] abilinnapea, 2015. aastal ajutiselt Pärnu linnapea ülesannetes ning aastatel 2017–2021 [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa vallavanem]].&lt;ref name=&quot;ERR2015&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/532324/parnu-linnapea-ulesandeid-taidab-ajutiselt-jane-mets |pealkiri=Pärnu linnapea ülesandeid täidab ajutiselt Jane Mets |väljaanne=ERR |aeg=30. märts 2015 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PPmaa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/wp-content/uploads/2025/08/Parnumaa-Aastaraamat_2020-2023.pdf |pealkiri=Pärnumaa aastaraamat 2020–2023 |väljaanne=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2022. aastast töötab Mets [[Lääneranna vald|Lääneranna Vallavalitsuse]] haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhatajana.&lt;ref name=&quot;Lääneranna&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ajaleht.laaneranna.ee/2021/12/30/haridus-kultuuri-ja-sotsiaalosakonna-juhatajana-asub-toole-jane-mets/ |pealkiri=Haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhatajana asub tööle Jane Mets |väljaanne=Lääneranna Teataja |aeg=30. detsember 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja kuulub Reformierakonna fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja töökäik==
Mets lõpetas Pärnu IV Keskkooli ning õppis [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] majandusteaduskonnas. Hariduselt on ta insener-ökonomist.&lt;ref name=&quot;Reform2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://reform.ee/kohaliku-omavalitsuse-volikogu-valimised-2025/parnumaa/parnu-linn/kandidaadid/jane-mets/ |pealkiri=Jane Mets |väljaanne=Eesti Reformierakond |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Enne kohaliku omavalitsuse tööle asumist töötas Mets Pärnu teenindus- ja veeettevõtetes, muu hulgas ökonomisti, tootmisdirektori ja finantsjuhina.&lt;ref name=&quot;Reform2025&quot; /&gt; 1990. aastatel töötas ta AS-is Pärnu Vesi finantsdirektorina.&lt;ref name=&quot;ÄP1996&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/1996/11/24/luhiuudised |pealkiri=Lühiuudised |väljaanne=Äripäev |aeg=24. november 1996 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Mets kuulub [[Eesti Reformierakond]]a alates [[29. juuli]]st [[2002]].&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80043147?page=93 |pealkiri=Eesti Reformierakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on kuulunud Pärnu linnavolikokku mitmel perioodil ning töötanud ligi 11 aastat Pärnu abilinnapeana. Abilinnapeana vastutas ta eri aegadel majandus-, haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna eest.&lt;ref name=&quot;Lääneranna&quot; /&gt;

[[2005. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2005. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mets Reformierakonna nimekirjas Pärnus ja kogus 284 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2005&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/2122103/parnu-linnavolikokku-purginute-pingerida-erakondade-kaupa |pealkiri=Pärnu linnavolikokku pürginute pingerida erakondade kaupa |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=17. oktoober 2005 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] oli Mets Reformierakonna Pärnu linnapeakandidaat. Ta kogus 742 häält, mis oli Pärnu kandidaatide seas [[Toomas Kivimägi]] ja [[Annely Akkermann]]i järel kolmas tulemus.&lt;ref name=&quot;KOV2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/178733/uhe-mehe-rekord-ja-kolme-kandidaadi-nulliring |pealkiri=Ühe mehe rekord ja kolme kandidaadi nulliring |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. oktoober 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mets Reformierakonna nimekirjas Pärnus. Ta kogus 301 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2013 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Pärnu linnapea ülesannetes===
Seoses Pärnu linnapea [[Toomas Kivimägi]] asumisega [[XIII Riigikogu]] liikmeks lõppesid Kivimägi linnapea volitused [[30. märts]]il [[2015]]. Linnapea ülesandeid asus täitma abilinnapea Jane Mets.&lt;ref name=&quot;ERR2015&quot; /&gt;

Mets täitis Pärnu linnapea ülesandeid kuni [[16. aprill]]ini 2015, mil Pärnu linnavolikogu valis uueks linnapeaks [[Romek Kosenkranius]]e.

Pärast Kosenkraniuse ametisse asumist jätkas Mets Pärnu abilinnapeana. Tema vastutusvaldkonda kuulusid muu hulgas haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja tervishoiuküsimused.&lt;ref name=&quot;Lääneranna&quot; /&gt;

===Põhja-Pärnumaa vallavanem===
[[29. november|29. novembril]] [[2017]] sai Metsast 2017. aasta haldusreformiga loodud [[Põhja-Pärnumaa vald|Põhja-Pärnumaa valla]] vallavanem.&lt;ref name=&quot;AastaVallavanem&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.pparnumaa.ee/documents/17492607/19632609/VT_NOV_2018.pdf/093cb153-23a0-44c3-b7ac-2c91acd335e1 |pealkiri=Üks aasta vallavanemana |väljaanne=Põhja-Pärnumaa valla ajaleht |aeg=november 2018 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Põhja-Pärnumaa vald moodustati [[Halinga vald|Halinga valla]], [[Tootsi vald|Tootsi valla]], [[Vändra vald|Vändra valla]] ja [[Vändra (alev)|Vändra alevi]] ühinemisel. Metsa ametiajal ühendati endiste omavalitsuste halduskorraldust ja avalikke teenuseid.

Mets on oma ametiaja saavutustena esile toonud muu hulgas Pärnu-Jaagupi Põhikooli ja Vändra Gümnaasiumi õpikeskkonna uuendamist, lasteaedade renoveerimist, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamist ning teede ja tänavavalgustuse parandamist.&lt;ref name=&quot;Lahkumine2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.pparnumaa.ee/documents/17492607/18693331/Vandra_Teataja_nov_s.pdf/3628219f-2da7-4384-b0d6-59bb1882b127 |pealkiri=Vallavanem tänab |väljaanne=Põhja-Pärnumaa valla infoleht |aeg=november 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Metsa ametiaeg Põhja-Pärnumaa vallavanemana lõppes 2021. aasta novembris. Tema järel sai vallavanemaks Rein Kontus.&lt;ref name=&quot;PPmaa&quot; /&gt;

===Pärnu linnavolikogu===
2021. aasta kohalike valimiste järel sai Metsast Pärnu linnavolikogu liige. [[16. november|16. novembril]] 2021 valiti ta koos [[Helle Kullerkupp|Helle Kullerkuppiga]] linnavolikogu aseesimeheks. Volikogu esimeheks valiti [[Andrei Korobeinik]].&lt;ref name=&quot;ERR2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://news.err.ee/1608405458/andrei-korobeinik-returns-as-parnu-city-council-chair |pealkiri=Andrei Korobeinik returns as Pärnu city council chair |väljaanne=ERR |aeg=17. november 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Mets oli Pärnu linnavolikogu aseesimees volikogu 2021–2025 koosseisus.

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Mets Pärnus Reformierakonna nimekirjas kandidaadina number 204. Ta kogus 87 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Mets Pärnu linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot; /&gt; Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning noortekogu komisjoni.&lt;ref name=&quot;Komisjonid2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Töö Lääneranna vallas==
Pärast Põhja-Pärnumaa vallavanema ametist lahkumist võitis Mets Lääneranna Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakonna juhataja konkursi ning asus ametisse [[4. jaanuar]]il [[2022]].&lt;ref name=&quot;Lääneranna&quot; /&gt;

Osakonnajuhatajana vastutab ta valla haridus-, kultuuri-, sotsiaal- ja noorsootöö valdkonna juhtimise ning valdkondlike asutuste töö koordineerimise eest.&lt;ref name=&quot;Lääneranna&quot; /&gt;

2026. aasta seisuga töötab Mets Lääneranna Vallavalitsuses samas ametis.&lt;ref name=&quot;Lääneranna2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ajaleht.laaneranna.ee/2026/01/09/tahesara-toid-laanerannasse-molder-kangur-ja-perekond-kukk/ |pealkiri=Tähesära tõid Läänerannasse Mölder, Kangur ja perekond Kukk |väljaanne=Lääneranna Teataja |aeg=9. jaanuar 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
Mets on olnud seotud Lions Klubi Pärnu Koidulaga ning kuulunud selle juhatusse.&lt;ref name=&quot;Lions&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80138267/Mittetulundus%C3%BChing-Lions-Klubi-P%C3%A4rnu-Koidula |pealkiri=Mittetulundusühing Lions Klubi Pärnu Koidula |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* 2020 – [[Pärnu vapimärk]] nr 106 aastatepikkuse aktiivse panuse eest Pärnu linna arengusse ja ühiskondlikku ellu.&lt;ref name=&quot;Vapimärk&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/tunnustamine/vapimark |pealkiri=Pärnu vapimärk |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Mets, Jane}}
[[Kategooria:Pärnu linnapead]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1955]]</text>
      <sha1>jvaenffpt7tgnqx16hyb932cevmpw34</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adrianna Sułek-Schubert</title>
    <ns>0</ns>
    <id>650142</id>
    <revision>
      <id>7227929</id>
      <parentid>6638296</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:36:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <origin>7227929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5236" sha1="q3qmon6xf912tvsblnnqzreueotsfue" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Adrianna Sułek
| pilt = Adrianna Sułek at 2023 European Indoor Championships (cropped).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Adrianna Sułek 2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel İstanbulis
| riik = Poola 
| sünniaeg = {{süv|1999|4|3}}
| sünnikoht = [[Bydgoszcz]]
| pikkus    = 172 cm
| kaal      = 
| spordiklubi = Brda Bydgoszcz
| treener = [[Marek Rzepka]]
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Viievõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Viievõistlus|Viievõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|Seitsmevõistlus}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|Seitsmevõistlus}}
}}
'''Adrianna Sułek-Schubert''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1999]] [[Bydgoszcz]]is) on poola kergejõustiklane, [[seitsmevõistlus|seitsmevõistleja]].

[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is sai Adrianna Sułek seitsmevõistluses Poola rahvusrekordit tähistava '''6672''' punktiga neljanda koha.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot; /&gt; Teda edestasid [[Nafissatou Thiam]], [[Anouk Vetter]] ja [[Anna Hall]].

[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta 6532 punktiga hõbemedali. Euroopa meistriks tuli tulemusega 6628 Nafissatou Thiam.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=World Athletics |url=https://www.worldathletics.org/athletes/_/14604425 |vaadatud=2023-04-01}}&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[İstanbul]]is võitis ta viievõistluse Poola rahvusrekordiga '''5014''' hõbemedali.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot; /&gt; Kulla võitis viievõistluse maailmarekordiga '''5055''' Nafissatou Thiam. Mõlema tulemus oli parem 2012. aastast [[Natalja Dobrõnska]]le kuulunud rekorditulemusest '''5013'''. 

==Isiklikud rekordid==
&lt;small&gt;Seisuga 1. aprill 2023&lt;/small&gt;
;Väljas
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''23,77''' || [[17. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[800 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''2.07,18''' || [[18. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[100 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''13,08''' || [[18. juuni]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''1.92''' || [[28. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.55''' || [[18. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''14.18''' || [[17. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;| '''42.86''' || [[18. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| '''[[Seitsmevõistlus]]''' || align=&quot;center&quot;| '''6672''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[18. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|}
;Sees
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[800 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''2.07,17''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8,21''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''1.89''' || [[5. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.62''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''13.89''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| '''[[Naiste viievõistlus|Viievõistlus]]''' || align=&quot;center&quot;| '''5014''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;  || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]&lt;/small&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
* {{Olympedia}}

{{JÄRJESTA:Sulek, Adrianna}}
[[Kategooria:Poola kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Seitsmevõistlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>q3qmon6xf912tvsblnnqzreueotsfue</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227930</id>
      <parentid>7227929</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:36:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Sjur teisaldas lehekülje [[Adrianna Sułek]] ümbersuunamise [[Adrianna Sułek-Schubert]] asemele</comment>
      <origin>7227929</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5236" sha1="q3qmon6xf912tvsblnnqzreueotsfue" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Adrianna Sułek
| pilt = Adrianna Sułek at 2023 European Indoor Championships (cropped).jpg
| pildisuurus = 
| pildiallkiri = Adrianna Sułek 2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel İstanbulis
| riik = Poola 
| sünniaeg = {{süv|1999|4|3}}
| sünnikoht = [[Bydgoszcz]]
| pikkus    = 172 cm
| kaal      = 
| spordiklubi = Brda Bydgoszcz
| treener = [[Marek Rzepka]]
| medalid = 
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|Sisemaailmameistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022 Belgrad]]|[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Viievõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022 München]]|[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus#Seitsmevõistlus|Seitsmevõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa sisemeistrivõistlused]]}}
{{Hõbemedal|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023 Istanbul]]|[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus#Viievõistlus|Viievõistlus]]}}
{{MedalVõistlus|[[Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa U23 meistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2021. aasta Euroopa U23 meistrivõistlused kergejõustikus|2021 Tallinn]]|Seitsmevõistlus}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|Seitsmevõistlus}}
}}
'''Adrianna Sułek-Schubert''' (sündinud [[3. aprill]]il [[1999]] [[Bydgoszcz]]is) on poola kergejõustiklane, [[seitsmevõistlus|seitsmevõistleja]].

[[2022. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2022. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Eugene]]'is sai Adrianna Sułek seitsmevõistluses Poola rahvusrekordit tähistava '''6672''' punktiga neljanda koha.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot; /&gt; Teda edestasid [[Nafissatou Thiam]], [[Anouk Vetter]] ja [[Anna Hall]].

[[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|2022. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] [[München]]is võitis ta 6532 punktiga hõbemedali. Euroopa meistriks tuli tulemusega 6628 Nafissatou Thiam.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=World Athletics |url=https://www.worldathletics.org/athletes/_/14604425 |vaadatud=2023-04-01}}&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlused kergejõustikus|2023. aasta Euroopa sisemeistrivõistlustel]] [[İstanbul]]is võitis ta viievõistluse Poola rahvusrekordiga '''5014''' hõbemedali.&lt;ref name=&quot;worldathletics&quot; /&gt; Kulla võitis viievõistluse maailmarekordiga '''5055''' Nafissatou Thiam. Mõlema tulemus oli parem 2012. aastast [[Natalja Dobrõnska]]le kuulunud rekorditulemusest '''5013'''. 

==Isiklikud rekordid==
&lt;small&gt;Seisuga 1. aprill 2023&lt;/small&gt;
;Väljas
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[200 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''23,77''' || [[17. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[800 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''2.07,18''' || [[18. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|- 
| [[100 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''13,08''' || [[18. juuni]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Varssavi]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''1.92''' || [[28. mai]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Austria}} [[Götzis]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.55''' || [[18. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''14.18''' || [[17. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| [[Odavise]] || align=&quot;center&quot;| '''42.86''' || [[18. august]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[München]]
|- 
| '''[[Seitsmevõistlus]]''' || align=&quot;center&quot;| '''6672''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt; || [[18. juuli]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|USA}} [[Eugene]]
|}
;Sees
{|  class=&quot;wikitable&quot; 
! Ala !! Tulemus !! Aeg !! Koht
|- 
| [[800 m jooks]] || align=&quot;center&quot;| '''2.07,17''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[60 m tõkkejooks]] || align=&quot;center&quot;| '''8,21''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[Kõrgushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''1.89''' || [[5. märts]] [[2022]] || {{Riigi ikoon|Poola}} [[Toruń]]
|- 
| [[Kaugushüpe]] || align=&quot;center&quot;| '''6.62''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| [[Kuulitõuge]] || align=&quot;center&quot;| '''13.89''' || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|- 
| '''[[Naiste viievõistlus|Viievõistlus]]''' || align=&quot;center&quot;| '''5014''' &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;  || [[3. märts]] [[2023]] || {{Riigi ikoon|Türgi}} [[İstanbul]]
|}
&lt;small&gt;Allikas: [[World Athletics|Rahvusvaheline Kergejõustikuliit]]&lt;/small&gt;

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IAAF}}
* {{Olympedia}}

{{JÄRJESTA:Sulek, Adrianna}}
[[Kategooria:Poola kergejõustiklased]]
[[Kategooria:Seitsmevõistlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>q3qmon6xf912tvsblnnqzreueotsfue</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Adrianna Sułek-Schubert</title>
    <ns>1</ns>
    <id>650143</id>
    <revision>
      <id>7227932</id>
      <parentid>6364843</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:36:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Sjur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Adrianna Sułek]] pealkirja [[Arutelu:Adrianna Sułek-Schubert]] alla</comment>
      <origin>6364843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="100" sha1="jm3a6mj0upl5navjbjlq0maxlus0v0j" xml:space="preserve">{{CEE Spring 2023 |kasutaja= Mona |teema= sport |teema2= naised|teema3= |maa= Poola |maa2= |maa3= }}</text>
      <sha1>jm3a6mj0upl5navjbjlq0maxlus0v0j</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adrianna Sulek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>650144</id>
    <redirect title="Adrianna Sułek-Schubert" />
    <revision>
      <id>7227978</id>
      <parentid>6364845</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T00:06:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Xqbot</username>
        <id>13355</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Adrianna Sułek-Schubert]]</comment>
      <origin>7227978</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" sha1="fl0bk890k9uicyy0n6ppssrpo87shbz" xml:space="preserve">#suuna [[Adrianna Sułek-Schubert]]</text>
      <sha1>fl0bk890k9uicyy0n6ppssrpo87shbz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mario Banožić</title>
    <ns>0</ns>
    <id>652919</id>
    <revision>
      <id>7227785</id>
      <parentid>6786529</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:58:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227785</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3307" sha1="jdjwayy4ez1i2a2w5f72xujkbkz5are" xml:space="preserve">{{Infokast ametiisik
| nimi = Mario Banožić
| pilt = Mario Banožić.jpg
| pildiallkiri = Mario Banožić (2023)
| amet = [[Horvaatia kaitseminister]]
| ametiajaalgus = [[23. juuli]] [[2020]]
| ametiajalõpp = [[11. november]] [[2023]]
| eelmine = [[Damir Krstičević]]
| järgmine = [[Zdravko Jakop]] (k.t.)&lt;br&gt;[[Ivan Anušić]]
| amet2 = [[Horvaatia riigivaraminister]]
| ametiajaalgus2 = [[19. juuli]] [[2019]]
| ametiajalõpp2 = 22. juuli 2020
| eelmine2 = [[Goran Marić]]
| järgmine2 = [[Darko Horvat]] (ruumilise planeerimise, ehituse ja riigivara minister)
| amet3 = 
| ametiajaalgus3 = 
| ametiajalõpp3 = 
| eelmine3 = 
| järgmine3 = 
| amet4 = 
| ametiajaalgus4 = 
| ametiajalõpp4 = 
| eelmine4 = 
| järgmine4 = 
| amet5 = 
| ametiajaalgus5 = 
| ametiajalõpp5 = 
| eelmine5 = 
| järgmine5 = 
| amet6 = 
| ametiajaalgus6 = 
| ametiajalõpp6 = 
| eelmine6 = 
| järgmine6 = 
| amet7 = 
| ametiajaalgus7 = 
| ametiajalõpp7 = 
| eelmine7 = 
| järgmine7 = 
| amet8 = 
| ametiajaalgus8 = 
| ametiajalõpp8 = 
| eelmine8 =  
| järgmine8 = 
| sünninimi    = Mario Banožić
| sünniaeg     = {{Sünniaeg ja vanus|1979|03|10}}
| sünnikoht    = [[Vinkovci]]
| surmaaeg     = 
| surmakoht    = 
| rahvus       = 
| partei       = [[Horvaatia Demokraatlik Liit]]
| abikaasa     = 
| vanemad      =
| lapsed       =
| sugulased    = 
| elukoht      =
| alma_mater   = [[Osijeki Ülikool]]
| elukutse     = 
| tegevusala   = 
| autasud      = 
| allkiri      = 
| moodul       = 
}}
'''Mario Banožić''' (sündinud [[10. märts]]il [[1979]] [[Vinkovci]]s) on [[Horvaatia]] poliitik ([[Horvaatia Demokraatlik Liit]]).

Mario Banožić on lõpetanud [[Osijeki Ülikool]]i majandusteaduskonna [[2002]]. aastal. [[2008]]. aastal sai ta majanduse alal sealtsamast magistrikraadi ja [[2013]]. aastal doktorikraadi.&lt;ref&gt;[https://danas.hr/zanimljivosti/biografija-mario-banozic-f0f6d6f4-b9f4-11ec-97fe-0242ac12005b Kako je Mario Banožić od studenta ekonomije postao direktor poduzeća pa ministar obrane?] Danas, 9. november 2021. Vaadatud 1. mail 2023&lt;/ref&gt;

Aastatel [[2003]]–[[2005]] töötas ta erasektoris müügijuhi ja mänedžerina. Alates 2005. aasta augustist töötas ta [[Vukovari-Srijemi maakond|Vukovari-Srijemi maakonna]] maakonnavalitsuses erinevatel ametikohtadel. [[2014]]–[[2017]] oli ta Vinkovci linna kultuuri- ja turismiosakonna juhataja ja [[2018]]–[[2019]] Vukovari-Srijemi maakonna riigihalduse büroo juhataja.&lt;ref&gt;[https://www.morh.hr/en/ph-d-mario-banozic-defence-minister/ Ph. D. Mario Banožić, Defence Minister] Ministarstvo obrane Republike Hrvatske. Vaadatud 1. mail 2023&lt;/ref&gt;

[[19. juuli]]st [[2019]] kuni [[22. juuli]]ni [[2020]] oli ta [[Horvaatia riigivaraminister]]. [[23. juuli]]st [[2020]] kuni [[11. november|11. novembrini]] [[2023]] oli Mario Banožić [[Horvaatia kaitseminister]].&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20210521142015/https://www.sukobinteresa.hr/hr/crm-core/contact/6735 Mario Banožić] Povjerenstvo za odlučivanje o sukobu interesa. Vaadatud 1. mail 2023&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://rulers.org/croagov.html Croatia. Ministries, etc.] rulers.org Vaadatud 4. detsembril 2023&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Banožic, Mario}}
[[Kategooria:Horvaatia poliitikud]]
[[Kategooria:Horvaatia kaitseministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>jdjwayy4ez1i2a2w5f72xujkbkz5are</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tarmo Teedumäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655577</id>
    <revision>
      <id>7227915</id>
      <parentid>6757357</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:33:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227915</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8052" sha1="nt5gb161e6hh7vtzf9ez11wgkf8pow7" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2023|kuu=juuni}}
'''Tarmo Teedumäe''' (sündinud [[29. september|29. septembril]] [[1970]] [[Tallinn]]as) on eesti arhitekt.

Volitatud arhitekt-ekspert, tase 8. [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige alates 1997. aastast.

== Elulugu ==
Teedumäe alustas haridusteed 1977. aastal [[Tallinna 1. Keskkool]]is, õppis 1985–1989 [[Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum]]is, kus õppis tööstus- ja tsiviilehitust, ning 1990–1995 omandas arhitektuurialase kõrghariduse [[Tallinna Kunstiülikool]]is.

Ta oli aastatel 1989–1990 projekteerimisinstituudis Tsentrosojuzprojekt arhitekti tehnik, 1991–1997 vabakutseline arhitekt, 1997. aastast Arhitektuuriagentuuris partner arhitekt, 2010–2021 partner ja vastutav arhitekt arhitektuuribüroos Allianss Arhitektid. 2000. aastast on ta EKA lepinguline arhitektuuri eriala kursusetööde ja magistriõppe juhendaja.

Olulisemad tööd projekti vastutava arhitektina on hotell Johan Kuressaares (kaasautorid [[Inga Raukas]], [[Toomas Tammis]]), Rakvere Haigla juurdeehitus (kaasautorid [[Mart Kadarik]], [[Priit Haamer]]), Hedon Spa ja Hotell Pärnus (kaasautorid Inga Raukas, [[Paco Ulman]]), hotell Lydia (kaasautorid Paco Ulman, [[Tõnis Savi]], [[Indrek Tiigi]]) ja Rüütli tn 7 ärihoone (kaasautorid Inga Raukas, [[Kevin Villem]]) Tartus. 

== Teoseid ==
* 2019– …	Ärihoone Mere pst 10 Tallinnas; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2017–2019	Ärihoone Rüütli tn 7 Tartus; kaasautorid Inga Raukas, Kevin Villem
* 2012–2016	Hotell Lydia Tartus; kaasautorid Paco Ulman, Tõnis Savi, Indrek Tiigi
* 2010–2013 	Rakvere Haigla juurdeehitus; kaasautorid: Mart Kadarik, Priit Hamer
* 2010–2016	Kortermajad Tondil Tallinnas; kaasautorid: Inga Raukas, Tõnis Savi, Matthias Klitzsch
* 2008–2014	Hedon Spa ja Hotell Pärnus; kaasautorid Paco Ulman, Inga Raukas
* 2006–2012 	Büroohoone rekonstrueerimine Niine tänaval, Tallinn; kaasautorid: Inga Raukas, Toomas Tammis, Paco Ulman
* 2005–2013 	Kortermaja Masti tänaval, Tallinn; kaasautor Toomas Tammis
* 2006–2015 	Eramu Ranniku teel, Tallinn
* 2006–2011 	Eramu Kreegi tänaval, Tallinn
* 2006–2015 	Laanekivi ridamajad Viimsis; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2004–2007 	Spaahotell Johan Kuressaares; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2003–2007 	11 eramuga eramurajoon Viimsis. 3 eramut ehitatud; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Karli Luik, Renee Puusepp
* 2002–2006 	Villa Meriväljal, Tallinn; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2002–2005 	Kortermaja Vilmsi tänaval, Tallinn; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2003–2004 	EV Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures sisekujundus, Brüssel; kaasautorid: Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2000–2003 	Eramaja Tabasalus
* 2002 		Ventspilsi lõunamuuli kohvik; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Urmas Luure
* 2001–2002 	Kortermaja Kollasel tänaval, Tallinn; kaasautorid Urmas Luure, Toomas Tammis
* 2001–2022 	Eramaja Mähel, Tallinn
* 2001 		Narva keskosa ja Peetri platsi detailplaneering; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2000 		Narva linna üldplaneeringu kontseptsioon; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1998–2001 	Tartu vee- ja tervisespordikeskus; kaasautorid Urmas Luure, Inga Raukas, Toomas Tammis

== Võistlustöid ==
* 2019 		Ärihoone Mere pst 10, Tallinnas. Eelvalikuga avalik arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2019 		Rävala galerii Tallinnas. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 2. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Tarmo Kübard
* 2019 		Krulli kvartal Tallinnas. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 2. preemia; kaasautorid Toomas Tammis, Tarmo Kübard
* 2018 		Keskkonnamaja Tallinnas. Avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Liis Vähi
* 2017 		Ärihoone Rüütli tn 7, Tartus. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Kevin Villem
* 2015		Ridamajad Viimsis. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 2. preemia; kaasautor Paco Ulman
* 2012 		Hotell Ülikooli tn Tartus. Kutsutud arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautorid Paco Ulman, Tõnis Savi, Indrek Tiigi
* 2010 		Rakvere Haigla juurdeehitus. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautorid Mart Kadarik, Priit Hamer
* 2010 	[[Elering|Eleringi]] peahoone rekonstrueerimine, Tallinnas. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautor Kristi Lents
* 2010 		Kortermajad Tondil Tallinnas. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautor Inga Raukas
* 2009 		[[Balti Filmi- ja Meediakool]], Tallinnas. Avalik arhitektuurivõistlus, 3. koht; kaasautorid Toomas Tammis, Paco Ulman
* 2008 		Pärnu Mudaravila Hotell Spa. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Paco Ulman
* 2006 		Tartu Spa Hotell. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2005 		Elamurajooni planeering Kuressaares. Kutsutud arhitektuurikonkurss, jagatud 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2004 		Hotell Johan Kuressaares. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2004 		Kortermaja Tuukri tn Tallinnas. Kutsutud arhitektuurikonkurss, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2003 		[[Sakala keskus|Sakala Keskus]] Tallinnas. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2002 		Järvevana tee ja Pärnu mnt vahelise ala (Kalevi territoorium) planeeringu konkurss. Avalik arhitektuurivõistlus, 2. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Karli Luik, Renee Puusepp
* 2001 		[[Pärnu kontserdimaja|Pärnu Kontserdimaja]]. Avalik arhitektuurivõistlus, äramärgitud töö; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2001 		Narva Keskosa ja Peetri platsi planeeringu konkurss. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2001		„Community Centres of the Future”, Copenhagen, Taani. Rahvusvaheline avalik arhitektuurivõistlus, valitud 2. staadiumi, preemia; kaasautorid Urmas Luure, Inga Raukas, Toomas Tammis
* 2000 	[[Tallinna Linnahall|Tallinna Linnahalli]] rekonstrueerimise kutsutud arhitektuurikonkurss koostöös Wingårdh-Sandell Sandberg HB-ga; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1999 		[[Pärnu Keskraamatukogu|Pärnu Raamatukogu]]. Avalik arhitektuurivõistlus, 3. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1999 		Puumajade konkurss, premeeritud töö
* 1999 		[[Tartu Tamme staadion]]. Avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1999 		Rahvusvaheline kutsutud arhitektuurivõistlus &quot;Ventspils Linear City Centre&quot;, Läti. Vetspilsi muuli rekonstruktsioon ja kohvik 2000, 1. preemia. Ventspilsi jahi- ja kalasadama planeering, 1. preemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1999 		Aurinkolahti põhikool, Helsingi, Soome. Avalik arhitektuurivõistlus; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1998 		Optiroc tellismaja. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia
* 1998 		Räpina kesklinna planeering. Avalik arhitektuurivõistlus, ostupreemia; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis
* 1998 		EUROPAN 5, Bern, Šveits. Avalik arhitektuurivõistlus, runner up; kaasautorid Inga Raukas, Toomas Tammis, Eero Endjärv
* 1997 		Viljandi spordihoone, Viljandis. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautor: Urmas Luure
* 1997 		Lõuna-Eesti veekeskus, Tartu. Avalik arhitektuurivõistlus, 1. preemia; kaasautor Urmas Luure

== Isiklikku ==
Tema isa oli keemik [[Toomas Tomson]], poolõde on ujuja ja arst [[Terje Viidebaum]].

==Viited==
* [http://www.arhitektuuriagentuur.ee/ Arhitektuuriagentuuri koduleht]
* [https://www.artun.ee/inimesed/tarmo-teedumae/ Eesti Kunstiakadeemia koduleht]
* [http://www.arhliit.ee/koosseis/liikmed/liige/223/ Eesti Arhitektide Liit]

==Välislingid==
* [http://www.arhitektuuriagentuur.ee/ Arhitektuuriagentuur]

{{JÄRJESTA:Teedumäe, Tarmo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1970]]</text>
      <sha1>nt5gb161e6hh7vtzf9ez11wgkf8pow7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Biograafiad (We)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>655804</id>
    <revision>
      <id>7227871</id>
      <parentid>7219247</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:03:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>/* Wes */</comment>
      <origin>7227871</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12858" sha1="hb9aohj3fni71254z8qfs9hrwu2ntsx" xml:space="preserve">{{Mall:BiograafiadIndeks}}
'''Biograafiad (We)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega &quot;We&quot;.

==Wea==
*[[George Weah]], Libeeria poliitik ja jalgpallur (1966–)
*[[Jordan Weal]], Kanada jäähokimängija (1992–) 
*[[Michael Weatherly]], USA filminäitleja (1968–)
*[[Gertrude Weaver]], USA ülipikaealine (1898–2015)
*[[Sigourney Weaver]], USA filminäitleja (1949–)
*[[Warren Weaver]], USA matemaatik (1894–1978)
*[[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja (1960–)

==Web==
*[[Howard Webb]], Inglismaa jalgpallikohtunik (1971–) 
*[[James Webb]], Ameerika Ühendriikide valitsusametnik (1906–1992) 
*[[Stephen Webb]], Briti teaduse populariseerija (1963–) 
*[[Simon Webbe]], Briti laulja (1978–) 
*[[Andrew Lloyd Webber]], helilooja (1948–)
*[[Chris Webber]], USA korvpallur (1973–)
*[[Mark Webber]], Austraalia autovõidusõitja (1976–)
*[[Alfred Weber]], Saksa majandusteadlane, sotsioloog ja kultuuriteoreetik (1868–1958)
*[[Andreas Weber]], saksa bioloog ja ajakirjanik (1967–)
*[[Bruno Weber]], Šveitsi arhitekt ja skulptor (1931–2011)
*[[Carl Maria von Weber]], saksa helilooja, dirigent, pianist ja kitarrist (1786–1826)
*[[Ernst Heinrich Weber]], saksa arst ja psühholoog (1795–1878)
*[[Frommhold Weber]], Eesti kohtunik (1889–1936)
*[[Garrett Weber-Gale]], Ameerika Ühendriikide ujuja (1985–) 
*[[Julian Weber]], Saksa odaviskaja (1994–) 
*[[Manfred Weber]], Saksa poliitik (1972–)
*[[Olivier Weber]], prantsuse kirjanik, filmilavastaja ja diplomaat (1958–) 
*[[Rein Weber]], eesti arhitekt, geobioloog, pendli- ja [[Feng shui|''feng shui'']] spetsialist (1940–2018) 
*[[Shea Weber]], Kanada jäähokimängija (1985–) 
*[[Yannick Weber]], Šveitsi jäähokimängija (1988–) 
*[[Anton Webern]], Austria helilooja ja dirigent (1883–1945)
*[[Nesta Webster]], Briti ajaloolane (1876–1960)

==Wec==
*[[David Wechsler]], USA psühholoog (1896–1981) 
*[[Matthias Weckmann]], saksa organist ja helilooja (suri 1674)

==Wed==
*[[Otto Weddigen]], saksa mereväelane (allveelaevnik) (1882–1915)
*[[Scott Wedgewood]], Kanada jäähokimängija (1992–)
*[[Thomas Wedgwood]], inglise fotograaf ja leiutaja (1771–1805)

==Wee==
*[[MacKenzie Weegar]], Kanada jäähokimängija (1994–) 
*[[Paula Mae Weekes]], Trinidadi ja Tobago jurist ja poliitik (1958/1959–)
*[[Melle Weersma]], hollandi muusik (1908–1988)

==Weg== 
*[[Alfred Wegener]], Saksamaa teadlane (1880–1930) 
*[[Gerda Wegener]], taani illustraator ja maalikunstnik (1886–1940) 
*[[Benjamin Weger]], Šveitsi laskesuusataja (1989–)
*[[Wout Weghorst]], hollandi jalgpallur (1992–)
*[[Bernd Wegner]], saksa ajaloolane (1949–)
*[[Hans Wegner]], taani mööblidisainer (1914–2007)

==Weh==
*[[Heinz-Helmut Wehling]], Saksa DV maadleja (1950–) 
*[[Oliver Wehner]], Saksa poliitik (1984–) 
*[[Pascal Wehrlein]], saksa vormelisõitja (1994–)

==Wei== 
*[[Wei Fenghe]], Hiina Rahvavabariigi sõjaväelane ja riigitegelane (1954–) 
*[[Wei Guangtao]], Hiina Qingi dünastia poliitik (1837–1915)
*[[Mirjam Weichselbraun]], Austria telesaatejuht ja näitleja (1981–) 
*[[Reet Weidebaum]], eesti ajakirjanik (1962–)
*[[Sten Weidebaum]], eesti kultuuritegelane (1974–)
*[[Alice Weidel]], Saksamaa poliitik  (1979–)
*[[Juhan Weidenstrauch]], eesti ajakirjanik (1880–1930) 
*[[Christoph Weiditz]], saksa medaljöör, nikerdaja ja kullassepp (1498–1560) 
*[[Julian Weigl]], saksa jalgpallur (1995–)
*[[Johann Karl Friedrich Weihrauch]], füüsik (1841–1891) 
*[[Adolf Weil]], arstiteadlane (1848–1916)
*[[Simone Weil]], juudi päritolu Prantsuse filosoof (1909–1943) 
*[[Harald Weiler]], Eesti laulja (1970–)
*[[Jan Weiler]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (1967–) 
*[[Kurt Weill]], juudi päritolu Saksamaa ja USA helilooja (1900–1950)
*[[Richard Jakob Weinberg]], arstiteadlane (1867–1924)
*[[Steven Weinberg]], USA füüsik (1933–2021)
*[[Martin Weinek]], Austria näitleja (1964–)
*[[Isak Weiner]], Eesti advokaat ja filatelist (1905–1973)
*[[Otto Weininger]], Austria filosoof (1880–1903)
*[[Andy Weir]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja programmeerija (1972–) 
*[[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja (1947–2026)
*[[Johnny Weir]], endine Kanada iluuisutaja (1984–)
*[[Stephnie Weir]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1967–) 
*[[Tina Weirather]], Liechtensteini mäesuusataja (1989–)
*[[Adam Weishaupt]], illuminaatide ordu rajaja (1748–1830)
*[[Alan Weisman]], USA publitsist ja ajakirjanik (1947–)
*[[Ben Weisman]], USA helilooja ja pianist (1921–2007)
*[[August Weismann]], saksa bioloog (1834–1914)
*[[Alexander von Weiss]], Eesti insener, mõisaomanik ja poliitik (1840–1921)
*[[Constantin von Weiss]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1877–1959)
*[[Hellmuth Weiss]], baltisaksa ajaloolane (1900–1992)
*[[Isidore Weiss]], Prantsusmaa kabetaja
*[[Michael T. Weiss]], USA näitleja (1962–)
*[[Paul Weiss]], Austria bioloog (1898–1989)
*[[Paul Weiss (filosoof)|Paul Weiss]], USA filosoof (1901–2002)
*[[Rainer Weiss]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1932–2025)
*[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1939)|Vladimír Weiss]], endine Slovakkia jalgpallur (1939–)
*[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1964)|Vladimír Weiss]], tema poeg, Slovakkia jalgpallitreener (1964–)
*[[Vladimír Weiss (jalgpallur, sündinud 1989)|Vladimír Weiss]], esimese pojapoeg ja teise poeg, Slovakkia jalgpallur (1989–)
*[[Anton Weiss-Wendt]], juudi päritolu ajaloolane
*[[Lukas Weißhaidinger]], Austria kettaheitja (1992–)
*[[Johnny Weissmüller]], USA ujuja ja näitleja (1905–1984)
*[[Rachel Weisz]], Suurbritannia päritolu USA näitleja (1970–) 
*[[August Ludwig Weizenberg]], eesti skulptor (1837–1921) 
*[[Juhan Weizenberg]], eesti ametnik (1838–1877)
*[[Ezer Weizmann]], Iisraeli sõjaväelane ja poliitik (1924–2005)
*[[Richard von Weizsäcker]], Saksamaa poliitik (1920–2015)
*[[Morris Weitz]], USA esteetik (1916–1981) 
*[[Charlotte Weitze]], taani kirjanik (1974–)
*[[Margreth Weivers]], rootsi filminäitleja (1926–2021)

==Wej==
*[[Anders Wejryd]], rootsi vaimulik (1948–)

==Wek==
*[[Wilhelm Ludwig Wekhrlin]], saksa ajakirjanik ja kirjanik (1739–1792)

==Wel==
*[[Danny Welbeck]], Inglismaa jalgpallur (1990–) 
*[[Victoria Welby-Gregory]], inglise filosoof (1837–1912)
*[[Raquel Welch]], Ameerika Ühendriikide näitleja, laulja ja modell (1940–2023) 
*[[Leif Welding-Olsen]], Norra mereväeohvitser (1895–1940)
*[[Fay Weldon]], inglise kirjanik (1931–2023)
*[[Loek van Wely]], hollandi maletaja (1972–)
*[[Colin Welland]], Briti näitleja ja stsenarist (1934–2015)
*[[Sumner Welles]], USA diplomaat (1892–1961) 
*[[Arthur Wellesley]], 1. [[Wellingtoni hertsog]], Suurbritannia sõjaväelane ja riigimees (1769–1852)
*[[Tom Welling]], USA näitleja, režissöör ja modell (1977–)
*[[Bobby Wellins]], šoti tenorsaksofonist (1936–2016)
*[[Barry Wellman]], Kanada sotsioloog (1942–2024)
*[[George H. Wells]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni sõjaväelane (1833–1905)
*[[Herbert George Wells]], inglise kirjanik (1866–1946)
*[[Melissa F. Wells]], USA diplomaat (1932–2025) 
*[[Nahki Wells]], Bermuda jalgpallur (1990–) 
*[[Robert Wells]], Rootsi laulja (1962–)
*[[Robert Wells (poksija)|Robert Wells]], Suurbritannia poksija (1961–2025)
*[[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (1919–2008) 
*[[Wolfgang Welsch]], saksa publitsist ja politoloog (1944–)
*[[Mikey Welsh]], USA muusik (1971–2011)
*[[Gottlieb Welté]], kunstnik (suri 1792)
*[[Diribe Welteji]], Etioopia jooksja (2002–)
*[[Gene Weltfish]], USA antropoloog ja keeleteadlane (1902–1980)
*[[Gustav Ernst Wilhelm Weltz]], arstiteadlane (1863–1935)

==Wem==
*[[Dieter Wemhöner]], Saksamaa poksija (1930–)

==Wen==
*[[Wen Jiabao]], Hiina poliitik (1942–)
*[[Wen Wang]], Zhou kuningas (1099–1050 eKr)
*[[Wolfgang Welcsh]] (1944–)
*[[Wen Jiabao]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (1942–)
*[[Friedrich Wendach|Friedrich Herbert Wendach]], eesti arhitekt (1896–1984)
*[[Michael Wenden]], Austraalia endine ujuja (1949–)
*[[Wim Wenders]], saksa filmilavastaja (1945–)
*[[George Wendt]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1948–2025) 
*[[Richard Wendt]], saksa geograaf (1823–1869)
*[[Heidi Weng]], Norra murdmaasuusataja ja mäkkejooksja (1991–) 
*[[Arsène Wenger]] (1949–)
*[[Rolf Wenkhaus]], saksa filminäitleja (1917–1942)
*[[Alexander Wennberg]], rootsi jäähokimängija (1994–) 
*[[Anders Wenström]], Rootsi ametnik
*[[Jonas Wenström]], rootsi insener ja leiutaja (1855–1893)
*[[Wenzel (Saksa kuningas)|Wenzel]], Saksa kuningas (1361–1419)
*[[Wenzel I (Saksi-Wittenberg)|Wenzel I]], Saksa-Rooma riigi kuurvürst (umbes 1337 – 1388)
*[[Hanni Wenzel]], Liechtensteini endine mäesuusataja (1956–) 
*[[Pete Wentz]], USA muusik (1979–)

==Wer==
*[[Alberto Weretilneck]], Río Negro provintsi kuberner (1962–) 
*[[Barbara Werle]], USA filminäitleja ja tantsija (1928–2013)
*[[Henri Werling]], katoliku vaimulik (1879–1961)
*[[Lea Wermelin]], Taani poliitik (1985–)
*[[Evert von Werminghausen]], Tallinna komtuur 16. sajandil
*[[Wanda Wermińska]], poola ooperilaulja ja muusikapedagoog (1900–1988)
*[[Timo Werner]], Saksamaa jalgpallur (1996–) 
*[[Carl Wernicke]], saksa arst, anatoom, psühhiaater ja neuropatoloog (1848–1905)
*[[Louis Wernwag]], USA sillaehitaja (1769–1843)
*[[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja (2004–)
*[[Max Wertheimer]], Austria-Ungari psühholoog (1880–1943)
*[[Dietrich von Werthern (1468–1532)|Dietrich von Werthern]], saksa humanist ja Saksa ordu kantsler (1468–1532)
*[[Lina Wertmüller]], Itaalia filmilavastaja ja stsenarist (1928–2021)

==Wes==
*[[Maddison-Lee Wesche]], Uus-Meremaa kuulitõukaja (1999–)
*[[Cathy Weseluck]], Kanada näitleja (1970–)
*[[Julius Wess]], Austria füüsik (1934–2007) 
*[[Wesselin]], Revala piiskop (1219/1220–1227)
*[[Adam West]], USA näitleja (1928–2017) 
*[[Delonte West]], USA korvpallur (1983–)
*[[Dominic West]], inglise näitleja (1969–)
*[[Dottie West]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1932–1991)
*[[Jerry West]], USA korvpallur ja korvpallitreener (1938–2024)
*[[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog (1924–2008)
*[[Kanye West]], USA muusikaprodutsent, räppar ja disainer (1977–)
*[[Martin Litchfield West]], Suurbritannia klassikaline filoloog (1937–2015)
*[[Mary Jane West-Eberhard]], Ameerika Ühendriikide bioloogiateoreetik (1941–)
*[[Russell Westbrook]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–)
*[[Georg Westenberg]], eesti kunstnik (1902–1980) 
*[[Fiep Westendorp]], hollandi kunstnik ja illustraator (1916–2004)
*[[Nikolai Westenrieck]], arstiteadlane (sündis 1869)
*[[Caj Westerberg]], soome kirjanik (1946–)
*[[Holger Westerberg]], Soome poksija
*[[Heikki Westerinen]], soome maletaja (1944–)
*[[Edvard Westermarck]], soome filosoof ja sotsioloog (1862–1939) 
*[[Sander Westerveld]], hollandi jalgpallur (1974–)
*[[Guido Westerwelle]], Saksamaa poliitik (1961–2016)
*[[Ruth Westheimer]], Saksa juudi päritolu Ameerika Ühendriikide seksuaalterapeut, sotsioloog ja raadiosaatejuht (1928–2024) 
*[[Jakob Westholm]], Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht (1877–1935)
*[[Joost van der Westhuizen]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ragbimängija (1971–2017) 
*[[Daniel Westling]], Rootsi prints (1973–)
*[[August Jakob Westren-Doll]], Eesti vaimulik (1838–1912)
*[[August Oswald Westrèn-Doll]], baltisaksa pastor ning pedagoog (1882–1961) 
*[[Vivienne Westwood]], Briti moelooja (1941–) 
*[[Kjell Westö]], soomerootsi kirjanik (1961–)

==Wet==
*[[Peter Wetberg]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1491)
*[[Martin Wetzer]], Soome sõjaväelane (1868–1954)
*[[Herman de Wetter]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja muuseumitöötaja (1880–1950)
*[[Berend von Wetter-Rosenthal]], Eesti advokaat (1874–1940)
*[[Constanze von Wetter-Rosenthal]], baltisaksa skulptor ja graafik (1872–1948)
*[[Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja baltisaksa poliitik (1753–1829)

==Weö==
*[[Sándor Weöres]], ungari luuletaja ja tõlkija (1913–1989)

==Wex==
*[[Haskell Wexler]], USA filmioperaator ja -lavastaja (1922–2015)

==Wey==
*[[Adam van der Weyde]], Vene sõjaväelane (1667–1720)
*[[Rogier van der Weyden]], vallooni kunstnik (1399/1400–1464)
*[[Hermann Weyl]], saksa matemaatik (1885–1955)
*[[Bruno von Weymarn]], Ranna mõisnik (1899–1956)
*[[Jost Weymer]], Kuressaare raehärra (1641–1695)
*[[August Heinrich von Weyrauch]], keeleteadlane (1788–1865)
*[[Carl Victor Rufus Weyrich]], baltisaksa arstiteadlane (1819–1876)

[[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|We, Biograafiad]]</text>
      <sha1>hb9aohj3fni71254z8qfs9hrwu2ntsx</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Romaanikirjanik ja must mees</title>
    <ns>0</ns>
    <id>656893</id>
    <revision>
      <id>7227684</id>
      <parentid>6778664</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:50:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Enku2</username>
        <id>236712</id>
      </contributor>
      <comment>/* growthexperiments-addlink-summary-summary:2|1|0 */</comment>
      <origin>7227684</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4146" sha1="grnwn8ymwvcdqrjq13w9yfrei559t5p" xml:space="preserve">'''&quot;Romaanikirjanik ja must mees&quot;'''' (originaalis ''La romanziera e l'uomo nero'') on [[Gaetano Donizetti]] ühevaatuseline [[ooper]] (''opera buffa'') [[Domenico Gilardoni]] libretole, mis põhineb tõenäoliselt Eugène Scribe'i ja Jean-Henri Dupini teostel &quot;L'homme noir&quot; (1820) ning Scribe'i, Edouard Mazères'i ja Charles Nombret Saint-Laurenti teosel &quot;Le coiffeur et le perruquier&quot; (1824). 

Esmaettekanne toimus 18. juunil 1831 Napoli Teatro del Fondos. Rolle esitasid Gennaro Ambrosini (Krahv), Luigia Boccabadati (Antonia), Marietta Gioia-Tamburini (Chiarina), Francesco Salvetti (Fedele), Lorenzo Lombardi (Carlino), Antonio Tamburini (Filidoro), Gennaro Luzio (Tomasso Rubert), Anna Manzi.Salvetti (Trappolina) ja Tauro (Giappone). Dirigeeris Nicola Festa.

==Ajalugu== 
Teos on tähelepanuväärne Donizetti loomingus. Seda pooleteist tunnist teost esitati vaid üks kord ja ainult esietendusel, kuna see äratas väga vähe tähelepanu. Musta riietatud mehe lugu ei võetud mängukavva enam kuskil. Donizetti ei teinud ka katseid ooperist uut versiooni koostada ega jaganud selle muusikat laiali teistesse oma ooperitesse. Aariate sõnad ja muusika on aegade jooksul säilinud, kuid algsed kõnedialoogid on kadunud. Seetõttu on suur osa süžeest ja ka ooperi lõpp teadmata. Teos ise sisaldab ''bel canto'' klassikalisi vorme koos kavatiinide ja kabalettadega. Süžee on [[satiir]] ja paroodia romantismi ajastu lavamuusikast. Parodeeritakse ka Rossinit.

Ooperi muusikaline osa esitati 1982. aastal Inglismaal Camdeni festivalil ja 1988. aastal Itaalias Fermos. 2000. aasta novembris esitati teost [[Rovigo]]s, kusjuures dialoogid olid uuesti kirjutatud lähtudes ooperi aluseks olnud Scribe'i teosest.

==Tegelased== 
* Krahv (bass), Antonia isa
* Antonia (sopran), krahvi tütar
* Chiarina ([[metsosopran]]), krahvi õetütar
* Carlino (tenor), krahvi sõbra parun Ruperti poeg
* Fedele (tenor), krahvi sõber, loodab abielluda Chiarinaga
* Filidoro (bariton), mees mustas
* Tomasso Rupert (bass), Filidoro onu
* Trappolina (sopran), Antonia guvernant
* Giappone (bass), krahvi ülemteener

== Süžee ==
Krahv naasis pikalt reisilt koos oma sõbra parun Tommaso Rupertiga. Mehed soovivad tugevdada sõprust peresideme kaudu. Nad soovivad, et krahvi ainus tütar Antonia abielluks paruni poja Carlinoga. Krahvi äraolekul pidi guvernant Trappolina hoolitsetama Antonia hariduse eest. Ta kutsus endale appi orvuks jäänud krahvi õetütre Chiarina. Antonia on lugenud palju romantilisi lugusid isa raamatukogust. Ta on ülepaisutatud romantika tõttu Carlinole vastumeelne. Carlino armub hoopis naiivsesse Chiarinasse. Tommaso smugeldab majja oma õepoja Filidoro, kes kannab hüüdnime „mees mustas”. Antoniale meeldib salapärane musta riietatud mees. Carlino ja Antonia abiellumisega kiirustatakse. Carlinoga abiellumisest pole ka vaimustatud Antonia. Ta otsib abi musta riietatud Filidorolt. Mõlemad otsustavad põgeneda krahvi türannia eest. Antonina soovib loobuda rikkast elust ja elada lihtsat, kuid romantilist elu metsas. Pärast arvukaid segadusi lõpetab krahv kahe armukese põgenemise plaanid ja teatab, et musta riietatud mees on tema habemeajaja. Antonia loobub romantilistest unistustest. Kes kellega lõpuks abiellub, jääb ebaselgeks.

== Muusikanumbrid ==
* Ansambel „Vi prego, avanti avanti”
* Antonia, Tommaso ja Trappolina kavatiin „Oh Elodia solitaria”
* Filidoro ''canzonetta'' „Non v'e maggio dolore&quot;
* Antonia ja Filidoro duett „Ahi la mia nascita - Fuggir da queste mura”
* Tommaso, Chiarina ja Fedele tertsett „Cinque sensi appena nato&quot;
* Chiarina ja Filidoro duett „Che paura! Che paura!&quot;
* Krahvi, Antonia ja Tommaso tertsett „Fuggiam, fuggiam!&quot;
* Ansambli rondo finaal „Si, colpevole son io ... &quot;Lascio l'ombre ed I fantasmi&quot;

== Allikad ==
* William Ashbrook. ''Donizetti and His Operas'', Cambridge University Press, 1983
* Charles Osborne. ''The Bel Canto Operas of Rossini, Donizetti, and Bellini'', Portland, Amadeus Press, 1994
* Opera Rara. Gaetano Donizetti ''La romanziera e l'uomo nero'' CD, London, 2000

[[Kategooria:Gaetano Donizetti ooperid]]</text>
      <sha1>grnwn8ymwvcdqrjq13w9yfrei559t5p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Henry George</title>
    <ns>0</ns>
    <id>658972</id>
    <revision>
      <id>7227937</id>
      <parentid>6653962</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:53:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227937</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2402" sha1="pcrei5svw46z33t1ehu67wnpxthc3dk" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}}
[[Fail:Henry George LCCN2021649177.jpg|pisi|Henry George (1886)]]

'''Henry George''' ([[2. september]] [[1839]] [[Philadelphia]] – [[29. oktoober]] [[1897]] [[New York]]) oli Ameerika Ühendriikide poliitiline majandusteadlane ja ajakirjanik. Tema kirjutised olid 19. sajandi Ameerikas ülipopulaarsed.  

Ta andis inspiratsiooni majandusfilosoofiale, mida tuntakse kui [[georgism]]i, uskumust, et inimesed peaksid omama ise toodetud väärtust, kuid maaväärtuse (sh [[loodusvarad]]) majanduslik väärtus peaks kuuluma võrdselt kõigile ühiskonnaliikmetele. George väitis, et maaväärtuste ühekordne maksustamine looks produktiivsema ja õiglasema ühiskonna. 

Tema tähtteost &quot;[[Progress ja vaesus]]&quot; (originaalpealkiri &quot;Progress and Poverty&quot;, 1879) müüdi miljoneid eksemplare üle maailma&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Excerpt from Henry George Progress and Poverty 1879 &lt; 1876-1900 &lt; Documents &lt; American History From Revolution To Reconstruction and beyond |url=http://www.let.rug.nl/usa/documents/1876-1900/excerpt-from-henry-george-progress-and-poverty-1879.php |vaadatud=2023-08-02 |väljaanne=www.let.rug.nl}}&lt;/ref&gt;. Raamat uurib suureneva ebavõrdsuse ja vaesuse paradoksi majandusliku ja tehnoloogilise progressi taustal.

George oli mitu aastat ajakirjanik ning tema kirjutiste ja kõnede populaarsus viisid ta kandideerima New Yorgi linnapea ametikohale 1886. aastal. George sai surmava insuldi oma teisel linnapea kampaanial 1897&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=  |eesnimi= |kuupäev=2012-01-06 |pealkiri=Historical Echoes: Henry George – NYC Mayoral Candidate and Best-Selling, Self-Educated Political Economist |url=https://libertystreeteconomics.newyorkfed.org/2012/01/historical-echoes-henry-george-nyc-mayoral-candidate-and-best-selling-self-educated-political-econom/ |vaadatud=2023-08-02 |väljaanne=Liberty Street Economics |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;. aastal. Hinnanguliselt osales tema matustel 100 000 inimest. 

George'i ideid ja pärandit arutatakse ja uuritakse tänaseni. Tema töö on mõjutanud selliseid suuri isiksusi nagu [[Winston Churchill]], [[Sun Zhongshan]] ja [[Martin Luther King|Martin Luther King Jr]].

== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:George, Henry}}
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide majandusteadlased]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajakirjanikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1839]]
[[Kategooria:Surnud 1897]]</text>
      <sha1>pcrei5svw46z33t1ehu67wnpxthc3dk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mall:Valkjad värvitoonid</title>
    <ns>10</ns>
    <id>659654</id>
    <revision>
      <id>7227846</id>
      <parentid>7017286</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:38:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <origin>7227846</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2360" sha1="oucyr4qga6s1bj1dmp7b2hyjzvvygi4" xml:space="preserve">{{navmall
| nimi = Valkjad värvitoonid
| päis = Valkjad värvitoonid
| värvus = background:#0000FF;color:#FFFFFF;
| loend1      = 
&lt;table style=&quot;width:100%;font-size:80%;text-align:center;margin:auto;&quot;&gt;
&lt;tr&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[alabastervalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;''[[argile]]''&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[ekrüüvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[elevandiluuvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[hõbehall]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[kreemvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[kriitvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[lambavalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[liiliavalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[linavalge]]&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FEFDF2;height:25px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--alabastervalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#EFEFEF;height:25px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--argile--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#F5EED6;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--ekrüüvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FEFEF5;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--elevandiluuvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#ECECDC;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--hõbehall--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FEF9E2;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--kreemvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FBFFFF;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--kriitvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#ebd7a7;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--lambavalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FFFFFD;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--liiliavalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FAF0E6;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--linavalge--&gt;
&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[loodusvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td style=&quot;width:10%;&quot;&gt;[[lumivalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[marmorvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[munakoorevärvus]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[opaalvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[piimvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[plaatinavärvus]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[pärgamentvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[pärlvalge]]&lt;/td&gt;
&lt;td&gt;[[šampanjavärvus]]&lt;/td&gt;
&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;td style=&quot;background:#F8F8E7;height:25px;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--loodusvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FEFEFE;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--lumivalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FCFCFC;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--marmorvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FDEEDC;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--munakoorevärv--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#F2FFFF;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--opaalvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FCFBFA;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--piimvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#e5e4e2;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--plaatinavärvus--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#d0c8b0;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--pärgamentvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#FDFDFB;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--pärlvalge--&gt;
&lt;td style=&quot;background:#faeccc;&quot;&gt;&amp;nbsp;&lt;/td&gt;&lt;!--šampanjavärvus--&gt;
&lt;/tr&gt;&lt;tr&gt;
&lt;/tr&gt;
&lt;/table&gt;
}}&lt;noinclude&gt;
[[Kategooria:Värvuste navigeerimismallid]]
&lt;/noinclude&gt;</text>
      <sha1>oucyr4qga6s1bj1dmp7b2hyjzvvygi4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sündinud 2004</title>
    <ns>0</ns>
    <id>659742</id>
    <revision>
      <id>7228154</id>
      <parentid>7227252</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:56:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Avjoska</username>
        <id>1538</id>
      </contributor>
      <comment>/* Veebruar */</comment>
      <origin>7228154</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3575" sha1="amely5j8avnh0hjibr4rv5zgocplgfj" xml:space="preserve">''Siin on loetletud [[2004]]. aastal sündinud inimesi ja loomi''
{{Sündinud|2004}}

==Jaanuar==
*[[2. jaanuar]] – [[Adriana Vilagoš]], Serbia odaviskaja
*[[10. jaanuar]] – [[Kaitlyn Maher]], USA laulja
*[[15. jaanuar]] – [[Grace VanderWaal]], USA laulja ja laulukirjutaja
*[[19. jaanuar]] – [[Dino Beganovic]], Rootsi-Bosnia võidusõitja
*[[21. jaanuar]] – [[Ingrid Alexandra]], Norra printsess, kroonprints Haakon Magnuse ja kroonprintsess Mette-Mariti tütar
*[[26. jaanuar]] – [[Tijmen van der Helm]], Hollandi võidusõitja
*[[29. jaanuar]] – [[Erriyon Knighton]], Ameerika Ühendriikide sprinter

==Veebruar==
*[[3. veebruar]] – [[Berit Saar]], Eesti kergejõustiklane
*[[4. veebruar]] – [[Paul Aron]], Eesti autosportlane
*[[13. veebruar]] – [[Jonny Edgar]], Briti võidusõitja
*13. veebruar – [[Collen Kebinatshipi]], Botswana jooksja
*[[19. veebruar]] – [[Millie Bobby Brown]], inglise näitleja
*[[21. veebruar]] – [[Martin Vetkal]], eesti jalgpallur
*[[25. veebruar]] – [[Roman Staněk]], Tšehhi võidusõitja
*25. veebruar – [[Kirke Perillus]], Eesti poliitik
*[[26. veebruar]] – [[Hadrien David]], Prantsusmaa võidusõitja

==Märts==
*[[13. märts]] – [[Coco Gauff]], Ameerika Ühendriikide tennisist
*[[13. märts]] – [[Viktor Morozov]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Elisabeth Pihela]], Eesti kergejõustiklane
*[[15. märts]] – [[Zsófia Szerafin]], Ungari sportlane
*[[27. märts]] – [[Audrey Werro]], Šveitsi jooksja
*[[28. märts]] – [[Henri Veesaar]], eesti korvpallur
*[[30. märts]] – [[Juraj Slafkovský]], Slovakkia jäähokimängija

==Aprill==
*[[1. aprill]] – [[Anna Maria Millend]], eesti kergejõustiklane
*[[5. aprill]] – [[Erik Makke]], eesti korvpallur
*[[15. aprill]] – [[Andreas Vaher]], eesti jalgpallur
*[[17. aprill]] – [[Darla]], Tallinna loomaaia emane amuuri leopard
*[[25. aprill]] – [[Miguel Terceros]], Boliivia jalgpallur

==Mai==
*[[1. mai]] – [[Charli D’Amelio]], Ameerika Ühendriikide tantsija
*[[3. mai]] – [[Aleksandar Pavlović]], Saksamaa jalgpallur
* 3. mai – [[Andrey Santos]], Brasiilia jalgpallur

==Juuni==
*[[9. juuni]] – [[Salme Adeele Hollas]], eesti võrkpallur
*[[18. juuni]] – [[Laura-Liis Valdmaa]], Eesti ujuja

==Juuli==
*[[13. juuli]] – [[Häli Vahula]], eesti võrkpallur
* 13. juuli – [[Faith Cherotich]], Keenia takistusjooksja

==August==
*[[1. august]] – [[Nataly Langerbaur]], Eesti iluuisutaja
* 1. august – [[Emmanuel Wanyonyi]], Keenia jooksja
*[[14. august]] – [[Niina Petrõkina]], Eesti iluuisutaja
*[[17. august]] – [[Tina Clayton]], Jamaica sprinter
*[[22. august]] – [[Liisa-Maria Lusti]], Eesti kergejõustiklane
*[[31. august]] – [[Mikałaj Łukašenka]], Valgevene diktaatori poeg

==September==
*[[8. september]] – [[Lewis Hall]], Inglismaa jalgpallur
*[[15. september]] – [[David Popovici]], Rumeenia ujuja
*15. september – [[Garang Kuol]], Austraalia jalgpallur
*[[18. september]] – [[Nodirbek Abdusattorov]], Usbekistani maletaja
*[[28. september]] – [[Isack Hadjar]], Prantsuse võidusõitja

==Oktoober==
*[[6. oktoober]] – [[Bronny James]], USA korvpallur
*[[9. oktoober]] – [[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja
* 9. oktoober – [[Zdeněk Chovanec]], Tšehhi-Venezuela võidusõitja
*[[12. oktoober]] – [[Darci Lynne]], Ameerika Ühendriikide kõhurääkija
*[[23. oktoober]] – [[Ott Nõmm]], eesti jalgpallur

==November==
*[[17. november]] – [[Linda Nosková]], Tšehhi tennisist

==Detsember==
*[[5. detsember]] – [[Jules LeBlanc]], ameerika juutuuber</text>
      <sha1>amely5j8avnh0hjibr4rv5zgocplgfj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vikipeedia:Vikiandmed/Riigikogu liikmed</title>
    <ns>4</ns>
    <id>662869</id>
    <revision>
      <id>7227985</id>
      <parentid>7222031</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:05:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>ListeriaBot</username>
        <id>85458</id>
      </contributor>
      <comment>Wikidata list updated [V2]</comment>
      <origin>7227985</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="165963" sha1="j2g0a76tv5rkceoqm3c0tnyb58ibg17" xml:space="preserve">{{Wikidata loend
|sparql=SELECT ?item ?from ?to WHERE { ?item p:P39 ?position . ?position ps:P39 wd:Q21100241
OPTIONAL { ?position pq:P580 ?from }
OPTIONAL { ?position pq:P582 ?to }
}
|section=
|sort=?from
|sort_order=desc
|one_row_per_item=no
|columns=label:artikkel,description:kirjeldus,P27:riik,?from:alates,?to:kuni,item:wikidata
|links=red
|min_section=2
}}
{| class='wikitable sortable'
! artikkel
! kirjeldus
! riik
! alates
! kuni
! wikidata
|-
| [[Stig Rästa]]
| 
| [[Eesti]]
| 2025-03-26
| 
| [[:d:Q12375361|Q12375361]]
|-
| [[Priit Lomp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-18
| 
| [[:d:Q18753387|Q18753387]]
|-
| [[Tanel Tein]]
| Eesti poliitik, endine korvpallur
| [[Eesti]]
| 2023-04-18
| 
| [[:d:Q329432|Q329432]]
|-
| [[Eero Merilind]]
| eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-10
| 
| [[:d:Q117842914|Q117842914]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2023-04-10
| 
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Mart Maastik]]
| Eesti ettevõtja ja munitsipaalpoliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-06
| 
| [[:d:Q117459311|Q117459311]]
|-
| [[Maido Ruusmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q61111879|Q61111879]]
|-
| [[Siim Pohlak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q61111821|Q61111821]]
|-
| [[Erkki Keldo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 2024-07-22
| [[:d:Q42889094|Q42889094]]
|-
| [[Lauri Hussar]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2023-04-03
| 
| [[:d:Q26234970|Q26234970]]
|-
| [[Pärtel-Peeter Pere]]
| Eesti ametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q117404916|Q117404916]]
|-
| [[Pipi-Liis Siemann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q117404914|Q117404914]]
|-
| [[Johanna-Maria Lehtme]]
| eesti kultuurikorraldaja ja aktivist
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 2023-01-01
| [[:d:Q112064111|Q112064111]]
|-
| [[Rain Epler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q103205431|Q103205431]]
|-
| [[Ester Karuse]]
| 
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q97218962|Q97218962]]
|-
| [[Kristo Enn Vaga]]
| Eesti jalgrattur
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q30562829|Q30562829]]
|-
| [[Igor Taro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 2025-01-01
| [[:d:Q29419756|Q29419756]]
|-
| [[Meelis Kiili]]
| 
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q16403062|Q16403062]]
|-
| [[Vadim Belobrovtsev]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q12377955|Q12377955]]
|-
| [[Ando Kiviberg]]
| Eesti poliitik ja rahvapillimängija
| [[Eesti]]
| 2023-01-01
| 
| [[:d:Q12359094|Q12359094]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-10-22
| 
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Toomas Kruusimägi]]
| koolijuht ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-10-19
| 2022-10-22
| [[:d:Q53998189|Q53998189]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-09-06
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Reili Rand]]
| 
| [[Eesti]]
| 2022-07-19
| 
| [[:d:Q27430371|Q27430371]]
|-
| [[Andres Sutt]]
| eesti poliitik ja pangandustegelane
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q62975823|Q62975823]]
|-
| [[Toomas Jürgenstein]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q25519722|Q25519722]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-07-18
| 
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Taavi Aas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q16403144|Q16403144]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2022-06-03
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Anastassia Kovalenko-Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja mootorisportlane
| [[Eesti]]
| 2022-04-04
| 
| [[:d:Q18642208|Q18642208]]
|-
| [[Rene Tammist]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-04-01
| 2022-04-04
| [[:d:Q12373845|Q12373845]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-03-22
| 
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2022-02-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Tõnis Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-11-18
| 
| [[:d:Q62975984|Q62975984]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-11-04
| 
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Tiiu Aro]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-03-06
| 2022-07-18
| [[:d:Q544436|Q544436]]
|-
| [[Sulev Kannimäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-28
| 
| [[:d:Q107335485|Q107335485]]
|-
| [[Õnne Pillak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q107335464|Q107335464]]
|-
| [[Timo Suslov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q107335392|Q107335392]]
|-
| [[Aivar Viidik]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 2022-07-18
| [[:d:Q20933595|Q20933595]]
|-
| [[Toomas Järveoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q16404987|Q16404987]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Margit Sutrop]]
| Eesti filosoof
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q12369691|Q12369691]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2021-01-27
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Maido Ruusmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 2021-01-27
| [[:d:Q61111879|Q61111879]]
|-
| [[Alar Laneman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 
| [[:d:Q16405586|Q16405586]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-26
| 2022-07-18
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Eduard Odinets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2021-01-11
| 
| [[:d:Q16407919|Q16407919]]
|-
| [[Marko Torm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-12-16
| 
| [[:d:Q16407265|Q16407265]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2020-12-01
| 2021-11-03
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-22
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Urmas Espenberg]]
| eesti kirjanik, publitsist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-18
| 2021-01-26
| [[:d:Q12377803|Q12377803]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2020-11-10
| 
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Rene Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2020-11-05
| 
| [[:d:Q62934345|Q62934345]]
|-
| [[Kert Kingo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-10-26
| 
| [[:d:Q62976082|Q62976082]]
|-
| [[Mart Võrklaev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-09-30
| 
| [[:d:Q72398917|Q72398917]]
|-
| [[Marko Šorin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-09-13
| 
| [[:d:Q28071329|Q28071329]]
|-
| [[Lauri Läänemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-13
| 2022-07-18
| [[:d:Q12368349|Q12368349]]
|-
| [[Jaak Juske]]
| eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2019-06-13
| 
| [[:d:Q6109557|Q6109557]]
|-
| [[Kalle Grünthal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-12
| 
| [[:d:Q72398401|Q72398401]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-06-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Signe Riisalo]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-05-21
| 2021-01-26
| [[:d:Q64850482|Q64850482]]
|-
| [[Rein Suurkask]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-05-17
| 2019-10-26
| [[:d:Q71868193|Q71868193]]
|-
| [[Kai Rimmel]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2021-01-27
| [[:d:Q63473780|Q63473780]]
|-
| [[Peeter Rahnel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q63473688|Q63473688]]
|-
| [[Heiki Hepner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 
| [[:d:Q63473367|Q63473367]]
|-
| [[Tiit Kala]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2020-11-05
| [[:d:Q63413898|Q63413898]]
|-
| [[Natalia Malleus]]
| ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 
| [[:d:Q53998190|Q53998190]]
|-
| [[Urmas Espenberg]]
| eesti kirjanik, publitsist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2020-11-09
| [[:d:Q12377803|Q12377803]]
|-
| [[Oudekki Loone]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q12371725|Q12371725]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2019-06-02
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Andrei Korobeinik]]
| eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-29
| 2022-06-03
| [[:d:Q4755832|Q4755832]]
|-
| [[Raimond Kaljulaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-05
| 
| [[:d:Q27430407|Q27430407]]
|-
| [[Merry Aart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976265|Q62976265]]
|-
| [[Riho Breivel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976243|Q62976243]]
|-
| [[Maria Jufereva-Skuratovski]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976151|Q62976151]]
|-
| [[Marek Jürgenson]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62976118|Q62976118]]
|-
| [[Kert Kingo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-05-16
| [[:d:Q62976082|Q62976082]]
|-
| [[Tõnis Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q62975984|Q62975984]]
|-
| [[Andrus Seeme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q62975881|Q62975881]]
|-
| [[Andres Sutt]]
| eesti poliitik ja pangandustegelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q62975823|Q62975823]]
|-
| [[Rene Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q62934345|Q62934345]]
|-
| [[Siim Pohlak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-03
| [[:d:Q61111821|Q61111821]]
|-
| [[Riina Sikkut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q52704406|Q52704406]]
|-
| [[Erkki Keldo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-03
| [[:d:Q42889094|Q42889094]]
|-
| [[Ruuben Kaalep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q29420141|Q29420141]]
|-
| [[Paul Puustusmaa]]
| eesti jurist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q29419731|Q29419731]]
|-
| [[Igor Kravtšenko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q28840779|Q28840779]]
|-
| [[Raimond Kaljulaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-05
| [[:d:Q27430407|Q27430407]]
|-
| [[Helle-Moonika Helme]]
| Poliitik ja muusik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q26695944|Q26695944]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-25
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-03-22
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Andres Metsoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933540|Q20933540]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Jaanus Karilaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933507|Q20933507]]
|-
| [[Dmitri Dmitrijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20933467|Q20933467]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-11-18
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Uno Kaskpeit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q20528341|Q20528341]]
|-
| [[Jaak Madison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q19725706|Q19725706]]
|-
| [[Yoko Alender]]
| eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q17446896|Q17446896]]
|-
| [[Urmas Reitelmann]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16406609|Q16406609]]
|-
| [[Raivo E. Tamm]]
| Eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16406227|Q16406227]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Alar Laneman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-18
| [[:d:Q16405586|Q16405586]]
|-
| [[Katri Raik]]
| eesti ajaloolane, poliitik ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-12-31
| [[:d:Q16405510|Q16405510]]
|-
| [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16405450|Q16405450]]
|-
| [[Henn Põlluaas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16405090|Q16405090]]
|-
| [[Heidy Purga]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404493|Q16404493]]
|-
| [[Tarmo Kruusimäe]]
| 
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404443|Q16404443]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Madis Milling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-02-02
| [[:d:Q16403802|Q16403802]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Taavi Aas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q16403144|Q16403144]]
|-
| [[Johannes Kert]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-03-04
| [[:d:Q16402978|Q16402978]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-09-12
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Toomas Kivimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12377090|Q12377090]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Peeter Ernits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12372175|Q12372175]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-11-30
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-03-31
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Jaak Valge]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12364786|Q12364786]]
|-
| [[Hele Everaus]]
| Eesti hematoloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12363696|Q12363696]]
|-
| [[Anti Poolamets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12359339|Q12359339]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-09-30
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2020-12-15
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Leo Kunnas]]
| Eesti kirjanik, sõjaväelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3744878|Q3744878]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-09-06
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Üllar Saaremäe]]
| eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3739506|Q3739506]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2023-04-09
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Eerik-Niiles Kross]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q3735691|Q3735691]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Signe Kivi]]
| Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q2285186|Q2285186]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Mihhail Lotman]]
| Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q2012757|Q2012757]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Heiki Kranich]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2026-01-13
| [[:d:Q1594612|Q1594612]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Jüri Luik]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1433583|Q1433583]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-07-18
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Annely Akkermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2022-10-19
| [[:d:Q618373|Q618373]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-05-20
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Kaido Höövelson]]
| eesti sumomaadleja, ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q528974|Q528974]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2021-01-26
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-04-29
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Marina Kaljurand]]
| Eesti diplomaat, poliitik ja sulgpallur
| [[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2019-06-12
| [[:d:Q439111|Q439111]]
|-
| [[Kristina Šmigun-Vähi]]
| eesti murdmaasuusataja
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 
| [[:d:Q231327|Q231327]]
|-
| [[Siim Kallas]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-04-04
| 2024-09-07
| [[:d:Q156469|Q156469]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2019-02-07
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2019-02-06
| 2019-02-07
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Signe Kivi]]
| Eesti poliitik ja tekstiilikunstnik
| [[Eesti]]
| 2019-02-05
| 2019-02-06
| [[:d:Q2285186|Q2285186]]
|-
| [[Jüri Saar (kriminoloog)|Jüri Saar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2019-01-11
| 
| [[:d:Q16403439|Q16403439]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2018-11-28
| 
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-11-26
| 2018-11-27
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-09-05
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-08-22
| 
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Aivar Surva]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-08-01
| 
| [[:d:Q55984168|Q55984168]]
|-
| [[Eevi Paasmäe]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-06-28
| 
| [[:d:Q28854356|Q28854356]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-06-15
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-05-07
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2018-05-03
| 
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Enn Meri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2018-04-05
| 
| [[:d:Q53636801|Q53636801]]
|-
| [[Karin Tammemägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-11-10
| 
| [[:d:Q53638402|Q53638402]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-11-08
| 2018-05-02
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2017-06-12
| 
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Tarmo Kruusimäe]]
| 
| [[Eesti]]
| 2017-06-02
| 
| [[:d:Q16404443|Q16404443]]
|-
| [[Tiina Kangro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-16
| 
| [[:d:Q20528288|Q20528288]]
|-
| [[Toomas Paur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-11
| 
| [[:d:Q28071323|Q28071323]]
|-
| [[Alar Nääme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-10
| 2016-12-11
| [[:d:Q28845703|Q28845703]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-10
| 2018-06-26
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Igor Kravtšenko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-06
| 
| [[:d:Q28840779|Q28840779]]
|-
| [[Arvo Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-12-05
| 2016-12-06
| [[:d:Q16404003|Q16404003]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-25
| 
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Eevi Paasmäe]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2016-12-09
| [[:d:Q28854356|Q28854356]]
|-
| [[Toomas Väinaste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q28854341|Q28854341]]
|-
| [[Marko Šorin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2017-06-12
| [[:d:Q28071329|Q28071329]]
|-
| [[Liisa Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2018-08-22
| [[:d:Q21009735|Q21009735]]
|-
| [[Helmut Hallemaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q16407871|Q16407871]]
|-
| [[Tiit Terik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q12376941|Q12376941]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 2018-11-26
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Hardi Volmer]]
| Eesti muusik ja filmirežissöör
| [[Eesti]]
| 2016-11-24
| 
| [[:d:Q3740790|Q3740790]]
|-
| [[Vladimir Arhipov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 2016-11-23
| [[:d:Q28854358|Q28854358]]
|-
| [[Hannes Hanso]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q17446918|Q17446918]]
|-
| [[Aet Maatee]]
| eesti kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 2016-11-24
| [[:d:Q16407380|Q16407380]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2016-11-23
| 
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Rait Maruste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-09-13
| 2016-11-23
| [[:d:Q2128576|Q2128576]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-07-07
| 2016-11-23
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Toomas Jürgenstein]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2016-06-16
| 
| [[:d:Q25519722|Q25519722]]
|-
| [[Oudekki Loone]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-11-21
| 
| [[:d:Q12371725|Q12371725]]
|-
| [[Anneli Ott]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-11-19
| 
| [[:d:Q22041600|Q22041600]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-16
| 2016-11-23
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-16
| 
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Etti Kagarov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2015-09-16
| [[:d:Q16405534|Q16405534]]
|-
| [[Neeme Suur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2015-09-16
| [[:d:Q12370928|Q12370928]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2016-11-23
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-15
| 2016-11-23
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-09-01
| 2017-06-12
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Peeter Ernits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-08-18
| 
| [[:d:Q12372175|Q12372175]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-07-16
| 2019-03-03
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Jaanus Karilaid]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-27
| 
| [[:d:Q20933507|Q20933507]]
|-
| [[Kristjan Kõljalg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q20933524|Q20933524]]
|-
| [[Einar Vallbaum]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2017-06-12
| [[:d:Q17447338|Q17447338]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Meelis Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 
| [[:d:Q12370075|Q12370075]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-24
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Kalle Muuli]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2017-06-12
| [[:d:Q12366238|Q12366238]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-07-15
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Hardi Volmer]]
| Eesti muusik ja filmirežissöör
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-09-14
| [[:d:Q3740790|Q3740790]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2015-09-14
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-04-09
| 2016-11-23
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Martin Repinski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q20933560|Q20933560]]
|-
| [[Raivo Põldaru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933554|Q20933554]]
|-
| [[Andres Metsoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933540|Q20933540]]
|-
| [[Liina Kersna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933509|Q20933509]]
|-
| [[Dmitri Dmitrijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933467|Q20933467]]
|-
| [[Arno Sild]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20933454|Q20933454]]
|-
| [[Monika Haukanõmm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528676|Q20528676]]
|-
| [[Erki Savisaar]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528493|Q20528493]]
|-
| [[Andres Ammas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-04-04
| [[:d:Q20528366|Q20528366]]
|-
| [[Uno Kaskpeit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q20528341|Q20528341]]
|-
| [[Jaak Madison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q19725706|Q19725706]]
|-
| [[Hannes Hanso]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-09-14
| [[:d:Q17446918|Q17446918]]
|-
| [[Yoko Alender]]
| eesti arhitekt, riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q17446896|Q17446896]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Olga Ivanova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16406537|Q16406537]]
|-
| [[Artur Talvik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16406074|Q16406074]]
|-
| [[Maris Lauri]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-09-12
| [[:d:Q16405768|Q16405768]]
|-
| [[Märt Sults]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405538|Q16405538]]
|-
| [[Viktoria Ladõnskaja-Kubits]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405450|Q16405450]]
|-
| [[Külliki Kübarsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-01-11
| [[:d:Q16405217|Q16405217]]
|-
| [[Andrei Novikov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-11-10
| [[:d:Q16405149|Q16405149]]
|-
| [[Henn Põlluaas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16405090|Q16405090]]
|-
| [[Heidy Purga]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16404493|Q16404493]]
|-
| [[Krista Aru]]
| Eesti ajakirjandusloolane ja museoloog
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16404281|Q16404281]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Madis Milling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16403802|Q16403802]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Johannes Kert]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q16402978|Q16402978]]
|-
| [[Anne Sulling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q15983657|Q15983657]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-11-20
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Jana Toom]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q12379326|Q12379326]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Toomas Kivimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12377090|Q12377090]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-10
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Tanel Talve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12376325|Q12376325]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Remo Holsmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-05-06
| [[:d:Q12373839|Q12373839]]
|-
| [[Rein Ratas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-05
| [[:d:Q12373774|Q12373774]]
|-
| [[Raivo Aeg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12373459|Q12373459]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Priit Toobal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-11-18
| [[:d:Q12372781|Q12372781]]
|-
| [[Mihkel Raud]]
| 
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-06-07
| [[:d:Q12370316|Q12370316]]
|-
| [[Martin Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-07-06
| [[:d:Q12369932|Q12369932]]
|-
| [[Martin Helme]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12369924|Q12369924]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-23
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-09-14
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Ain Lutsepp]]
| eesti näitleja
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358429|Q12358429]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Toomas Vitsut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q7824120|Q7824120]]
|-
| [[Maire Aunaste]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-03-03
| [[:d:Q6736905|Q6736905]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-09-05
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Mihhail Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q4250802|Q4250802]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Ants Laaneots]]
| Eesti erukindral
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-04-03
| [[:d:Q3736458|Q3736458]]
|-
| [[Eerik-Niiles Kross]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-06-15
| [[:d:Q3735691|Q3735691]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2018-08-01
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Mart Helme]]
| poliitik ja endine diplomaat
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1453245|Q1453245]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-11-07
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2017-06-01
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-04-08
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2019-02-05
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-11-23
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-08-05
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2016-12-15
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-08-31
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2015-03-30
| 2015-03-27
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Kalmer Lain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-11-19
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366252|Q12366252]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2014-11-04
| 2015-03-23
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Innar Mäesalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-10-14
| 2015-03-23
| [[:d:Q20528880|Q20528880]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-09-08
| 2015-03-23
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Siret Kotka]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-07-01
| 2015-03-23
| [[:d:Q12375092|Q12375092]]
|-
| [[Kalev Kallemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-18
| 2015-03-23
| [[:d:Q17446941|Q17446941]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-18
| 2015-03-23
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-06-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Aivar Rosenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q18753049|Q18753049]]
|-
| [[Etti Kagarov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16405534|Q16405534]]
|-
| [[Tatjana Jaanson]]
| Eesti poliitik, sõudja ja sõudetreener
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376579|Q12376579]]
|-
| [[Barbi Pilvre]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12360203|Q12360203]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-27
| 2014-03-28
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2015-03-23
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-03-26
| 2014-06-18
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 2014-01-13
| 2014-06-01
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2014-01-01
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-12-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-12-05
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2013-12-05
| 2015-03-23
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jüri Morozov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-11-13
| 2015-03-23
| [[:d:Q16407757|Q16407757]]
|-
| [[Urbo Vaarmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-10-31
| 2015-03-23
| [[:d:Q17447264|Q17447264]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-06-15
| 2014-03-26
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Andrus Saare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-06-13
| 2015-03-23
| [[:d:Q16403448|Q16403448]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-03-15
| 2013-06-17
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Kaja Kreisman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2013-01-22
| 2014-03-26
| [[:d:Q12366112|Q12366112]]
|-
| [[Mihhail Lotman]]
| Eesti kirjandusteadlane, semiootik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2013-01-22
| 2013-01-23
| [[:d:Q2012757|Q2012757]]
|-
| [[Tiina Lokk]]
| Eesti filmindustegelane
| [[Eesti]]
| 2012-12-12
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376881|Q12376881]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-12-11
| 2015-03-23
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2012-07-02
| 2014-06-18
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Kalev Kallemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-06-19
| 2012-07-01
| [[:d:Q17446941|Q17446941]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2012-05-12
| 2014-03-26
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-05-12
| 2013-06-13
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-04-09
| 2015-03-23
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2012-03-20
| 2015-03-23
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Andres Jalak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-12-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12359125|Q12359125]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-11-14
| 2012-12-10
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 2011-11-04
| 2015-03-23
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Tarmo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-08
| 2015-03-23
| [[:d:Q12376376|Q12376376]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-04-07
| 2015-03-23
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-07
| 2013-12-31
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Andre Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q16404500|Q16404500]]
|-
| [[Andrus Saare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2012-05-12
| [[:d:Q16403448|Q16403448]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-11-04
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Ülo Tulik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12379639|Q12379639]]
|-
| [[Siim Kabrits]]
| Eesti ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12374975|Q12374975]]
|-
| [[Peeter Laurson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372206|Q12372206]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Juku-Kalle Raid]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2014-03-26
| [[:d:Q12365540|Q12365540]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2011-04-06
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2011-04-07
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Andrei Korobeinik]]
| eesti tarkvaraettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2013-12-04
| [[:d:Q4755832|Q4755832]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-06
| 2012-06-17
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Margus Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q6760839|Q6760839]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-04-02
| 2015-03-23
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-01-13
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-09-07
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Mihhail Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16404020|Q16404020]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Kalev Lillo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q14188964|Q14188964]]
|-
| [[Helmen Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q13628736|Q13628736]]
|-
| [[Aivar Kokk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13608089|Q13608089]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-04-08
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Kaia Iva]]
| Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13603999|Q13603999]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Andres Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q13234758|Q13234758]]
|-
| [[Jana Toom]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12379326|Q12379326]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Remo Holsmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373839|Q12373839]]
|-
| [[Rannar Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12373563|Q12373563]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Priit Sibul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372782|Q12372782]]
|-
| [[Priit Toobal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372781|Q12372781]]
|-
| [[Peeter Võsa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12372254|Q12372254]]
|-
| [[Olga Sõtnik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12371428|Q12371428]]
|-
| [[Neeme Suur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12370928|Q12370928]]
|-
| [[Meelis Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12370075|Q12370075]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-11-17
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Kalle Jents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366228|Q12366228]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Kajar Lember]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-11-12
| [[:d:Q12366123|Q12366123]]
|-
| [[Jevgeni Ossinovski]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q12365130|Q12365130]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Indrek Raudne]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-12-05
| [[:d:Q12364518|Q12364518]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Aivar Sõerd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12358481|Q12358481]]
|-
| [[Aare Heinvee]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q12358088|Q12358088]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-10-31
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Kaja Kallas]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-11-14
| [[:d:Q11869065|Q11869065]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-12-04
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Valdo Randpere]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q7909441|Q7909441]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-12-08
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Mihhail Kõlvart]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-07
| [[:d:Q4250802|Q4250802]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-12-11
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-11-03
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Rait Maruste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2128576|Q2128576]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-03-26
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Deniss Boroditš]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-08
| [[:d:Q2000385|Q2000385]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-01-21
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-03-19
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Tõnis Palts]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q743319|Q743319]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Jüri Jaanson]]
| Eesti sõudja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q704436|Q704436]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2012-04-11
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Toomas Tõniste]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q620859|Q620859]]
|-
| [[Annely Akkermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q618373|Q618373]]
|-
| [[Arto Aas]]
| Eesti poliitikud
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q616356|Q616356]]
|-
| [[Maimu Berg]]
| eesti kirjanik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q544472|Q544472]]
|-
| [[Marianne Mikko]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q535290|Q535290]]
|-
| [[Tarmo Leinatamm]]
| Eesti dirigent
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-10-13
| [[:d:Q518704|Q518704]]
|-
| [[Urve Paris Palo|Urve Palo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2013-03-15
| [[:d:Q465437|Q465437]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Karel Rüütli]]
| 
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q382654|Q382654]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-01
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Erki Nool]]
| eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2015-03-23
| [[:d:Q334700|Q334700]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ester Tuiksoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2014-07-01
| [[:d:Q293175|Q293175]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2011-03-27
| 2011-04-05
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2010-12-07
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-07-07
| 
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-07-07
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Terje Trei]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-06-17
| 
| [[:d:Q16407309|Q16407309]]
|-
| [[Urmas Kruuse]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-06-16
| 2010-06-17
| [[:d:Q3741429|Q3741429]]
|-
| [[Jaan Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-05-27
| 2010-07-07
| [[:d:Q12364933|Q12364933]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2010-03-12
| 
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Katrin Karisma]]
| Eesti näitleja ja laulja
| [[Eesti]]
| 2009-12-21
| 2011-03-26
| [[:d:Q12366614|Q12366614]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-11-09
| 
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Nikolai Põdramägi]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2009-10-29
| 
| [[:d:Q12371071|Q12371071]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-10-01
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Elle Kull]]
| eesti näitleja ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2009-09-14
| 
| [[:d:Q3741225|Q3741225]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-28
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-10
| 
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Robert Antropov]]
| Eesti poliitik, sulgpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2009-07-09
| 
| [[:d:Q16404048|Q16404048]]
|-
| [[Viktor Vassiljev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-07-09
| 2009-07-28
| [[:d:Q12378637|Q12378637]]
|-
| [[Mari-Ann Kelam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-06
| 
| [[:d:Q12369727|Q12369727]]
|-
| [[Mihkel Juhkami]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-04
| 2009-06-05
| [[:d:Q38474175|Q38474175]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-06-04
| 2009-12-20
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2009-05-22
| 2009-07-09
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Jaan Kundla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-04-22
| 
| [[:d:Q6109645|Q6109645]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-02-11
| 
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Leino Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2008-01-01
| 
| [[:d:Q12368477|Q12368477]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-10-11
| 2010-12-07
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-09-11
| 2007-12-31
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Lembit Kaljuvee]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-17
| 
| [[:d:Q12368506|Q12368506]]
|-
| [[Hannes Rumm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q16407299|Q16407299]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-14
| 
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Ene Kaups]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-12
| 
| [[:d:Q12362113|Q12362113]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2007-04-10
| 
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Sulev Vare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-06
| 2007-04-11
| [[:d:Q12375435|Q12375435]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-04-06
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-04-06
| 2009-06-03
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-04-06
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Tiina Oraste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-09-30
| [[:d:Q12376884|Q12376884]]
|-
| [[Ott Lumi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-11-08
| [[:d:Q12371659|Q12371659]]
|-
| [[Kalvi Kõva]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2009-05-22
| [[:d:Q12366267|Q12366267]]
|-
| [[Helmer Jõgi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q12363761|Q12363761]]
|-
| [[Urve Tiidus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 2007-04-05
| [[:d:Q11032994|Q11032994]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Hanno Pevkur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-05
| 
| [[:d:Q1399218|Q1399218]]
|-
| [[Margus Tsahkna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-04
| 
| [[:d:Q11716283|Q11716283]]
|-
| [[Tarmo Mänd]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-04-03
| 2010-03-12
| [[:d:Q12376370|Q12376370]]
|-
| [[Erika Salumäe]]
| Eesti jalgrattur, sporditegelane ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-03-28
| 2007-04-02
| [[:d:Q261471|Q261471]]
|-
| [[Margus Tammekivi]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q38475120|Q38475120]]
|-
| [[Aivar Riisalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q16406782|Q16406782]]
|-
| [[Janno Reiljan]]
| eesti poliitik ja majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q16406371|Q16406371]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Arvo Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16404003|Q16404003]]
|-
| [[Maret Merisaar]]
| eesti bioloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-01-01
| [[:d:Q16403525|Q16403525]]
|-
| [[Indrek Saar]]
| Eesti näitleja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q16403371|Q16403371]]
|-
| [[Rein Randver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-03-27
| [[:d:Q14542629|Q14542629]]
|-
| [[Tiit Kuusmik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14514374|Q14514374]]
|-
| [[Heljo Pikhof]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14483307|Q14483307]]
|-
| [[Lauri Luik]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q14191221|Q14191221]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Urmas Klaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13607430|Q13607430]]
|-
| [[Mart Jüssi]]
| Eesti poliitik ja hülgeuurija
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13605586|Q13605586]]
|-
| [[Kaia Iva]]
| Eesti pedagoog, majandustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13603999|Q13603999]]
|-
| [[Kadri Simson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q13570003|Q13570003]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Valdur Lahtvee]]
| Eesti keskkonnaspetsialist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12378058|Q12378058]]
|-
| [[Toomas Trapido]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12377130|Q12377130]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Rein Ratas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12373774|Q12373774]]
|-
| [[Rain Rosimannus]]
| eesti ettevõtja
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12373451|Q12373451]]
|-
| [[Olga Sõtnik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12371428|Q12371428]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Mati Raidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369996|Q12369996]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Margus Lepik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-06-16
| [[:d:Q12369707|Q12369707]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Kersti Sarapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q12366820|Q12366820]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Jaanus Rahumägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12364964|Q12364964]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-03-26
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Hannes Astok]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12363324|Q12363324]]
|-
| [[Erik Salumäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q12362258|Q12362258]]
|-
| [[Aadu Must]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-10-28
| [[:d:Q12358062|Q12358062]]
|-
| [[Kalle Palling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11869429|Q11869429]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Marek Strandberg]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11034302|Q11034302]]
|-
| [[Ivi Eenmaa]]
| eesti raamatukogundus- ja ühiskonnategelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q11023034|Q11023034]]
|-
| [[Helle Kalda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q10970452|Q10970452]]
|-
| [[Tatjana Muravjova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q9355836|Q9355836]]
|-
| [[Ain Seppik]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q9142838|Q9142838]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Tarmo Kõuts]]
| Eesti poliitik, sõjaväelane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q7686357|Q7686357]]
|-
| [[Silver Meikar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q7516194|Q7516194]]
|-
| [[Jaan Kundla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2008-04-22
| [[:d:Q6109645|Q6109645]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2011-03-26
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Peeter Tulviste]]
| eesti psühholoog ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4465204|Q4465204]]
|-
| [[Valeri Korb]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q4232659|Q4232659]]
|-
| [[Taavi Rõivas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3785077|Q3785077]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-16
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Aleksei Lotman]]
| Eesti bioloog, looduskaitsja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3737434|Q3737434]]
|-
| [[Jaak Salumets]]
| eesti korvpallur, korvpallitreener ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q3736953|Q3736953]]
|-
| [[Jüri Ratas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2621730|Q2621730]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2008-02-10
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-09-10
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Villu Reiljan]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-05-27
| [[:d:Q1670898|Q1670898]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2010-07-07
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-06-03
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-10
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-10-10
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Rein Lang]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q998617|Q998617]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Kalle Laanet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q978349|Q978349]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Toomas Tõniste]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q620859|Q620859]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-14
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-13
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-07-09
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Keit Pentus-Rosimannus]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q458003|Q458003]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Laine Randjärv]]
| Eesti poliitik ja kultuuritegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q449939|Q449939]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Taavi Veskimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-09-13
| [[:d:Q441874|Q441874]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2009-07-09
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Karel Rüütli]]
| 
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q382654|Q382654]]
|-
| [[Edgar Savisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-10
| [[:d:Q355241|Q355241]]
|-
| [[Erki Nool]]
| eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q334700|Q334700]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ester Tuiksoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 
| [[:d:Q293175|Q293175]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-13
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Jaak Aaviksoo]]
| Eesti poliitik, füüsik, korvpallur ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-05
| [[:d:Q253515|Q253515]]
|-
| [[Urmas Paet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q58100|Q58100]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2007-03-27
| 2007-04-04
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Kalev Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2006-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q16404517|Q16404517]]
|-
| [[Inara Luigas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2006-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q12364487|Q12364487]]
|-
| [[Margus Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2004-11-22
| 2006-11-20
| [[:d:Q6760839|Q6760839]]
|-
| [[Helir-Valdor Seeder]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2004-01-01
| 
| [[:d:Q724437|Q724437]]
|-
| [[Hirvo Surva]]
| eesti koorijuht
| [[Eesti]]
| 2003-04-10
| 2003-10-05
| [[:d:Q12364009|Q12364009]]
|-
| [[Eiki Berg]]
| eesti politoloog
| [[Eesti]]
| 2003-04-01
| 2004-09-08
| [[:d:Q24546656|Q24546656]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2005-04-12
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2007-03-26
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Katrin Saks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2006-01-01
| [[:d:Q535426|Q535426]]
|-
| [[Andrus Ansip]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-03-22
| 2003-04-01
| [[:d:Q57640|Q57640]]
|-
| [[Hannes Võrno]]
| Eesti koomik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 2003-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q743278|Q743278]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1999-03-14
| 2003-03-21
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Liis Klaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q12368727|Q12368727]]
|-
| [[Jevgeni Tomberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q12365135|Q12365135]]
|-
| [[Sakarias Jaan Leppik]]
| Eesti poliitik, preester, muusik ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q7402843|Q7402843]]
|-
| [[Toomas Hendrik Ilves]]
| Eesti 4. president (2006-2016), ajakirjanik ja diplomaat
| [[Eesti]]
| 1999-01-01
| 2007-01-01
| [[:d:Q57289|Q57289]]
|-
| [[Igor Gräzin]]
| Eesti poliitik, jurist ja vaimulik
| [[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1999-03-13
| [[:d:Q5993313|Q5993313]]
|-
| [[Karin Jaani]]
| diplomaat
| [[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1995-10-13
| [[:d:Q1396519|Q1396519]]
|-
| [[Jürgen Ligi]]
| eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1995-03-11
| 1999-03-13
| [[:d:Q983831|Q983831]]
|-
| [[Rein Kask (poliitik)|Rein Kask]]
| Eesti poliitik ja mehhaanikainsener, Pärnu linnapea 1992-1995
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q16406433|Q16406433]]
|-
| [[Andra Veidemann]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q15888056|Q15888056]]
|-
| [[Mati Meos]]
| eesti poliitik ja insener
| [[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q12369993|Q12369993]]
|-
| [[Endel Lippmaa]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1995-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q1340315|Q1340315]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1994-09-20
| 1995-03-10
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Karin Jaani]]
| diplomaat
| [[Eesti]]
| 1992-09-30
| 1995-03-10
| [[:d:Q1396519|Q1396519]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1992-09-30
| 1992-10-22
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Toivo Uustalo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105827060|Q105827060]]
|-
| [[Aap Neljas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1999-01-01
| [[:d:Q105825271|Q105825271]]
|-
| [[Paul-Olev Mõtsküla]]
| Eesti ajakirjanik ja tõlkija
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105825114|Q105825114]]
|-
| [[Merle Krigul]]
| 
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105822984|Q105822984]]
|-
| [[Tiina Benno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q105815965|Q105815965]]
|-
| [[Matti Päts]]
| Eesti riigiametnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q61110231|Q61110231]]
|-
| [[Sulev Alajõe]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q50379456|Q50379456]]
|-
| [[Rein Helme]]
| eesti sõjaajaloolane
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q16407924|Q16407924]]
|-
| [[Kalev Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 2003-01-01
| [[:d:Q16404517|Q16404517]]
|-
| [[Andra Veidemann]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q15888056|Q15888056]]
|-
| [[Mart Niklus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1992-01-01
| 1995-01-01
| [[:d:Q12121505|Q12121505]]
|-
| [[Indrek Toome]]
| Eesti NSV poliitik ja Eesti ettevõtja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1990-01-01
| 1992-01-01
| [[:d:Q510157|Q510157]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1938-04-07
| 1932-06-14
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1938-04-07
| 1940-07-05
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1932-06-15
| 1934-10-02
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1929-06-15
| 1930-09-01
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Karl Kornel]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 1926-06-15
| 1929-06-14
| [[:d:Q16404057|Q16404057]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1926-06-15
| 1926-09-30
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Mihkel Neps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1925-09-14
| 1926-01-15
| [[:d:Q12370309|Q12370309]]
|-
| [[Juhan Ploompuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1925-11-10
| [[:d:Q105709830|Q105709830]]
|-
| [[Mihkel Juhkam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1937-12-31
| [[:d:Q12370291|Q12370291]]
|-
| [[Johannes Meyer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 1923-05-31
| 1923-06-07
| [[:d:Q12365341|Q12365341]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1926-06-14
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Jaan Teemant]]
| 
| [[Eesti]]
| 1923-05-31
| 1937-12-31
| [[:d:Q887238|Q887238]]
|-
| [[Tõnis Kalbus]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1922-11-20
| 
| [[:d:Q16405663|Q16405663]]
|-
| [[Hans Kruus]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1922-03-10
| 1922-03-15
| [[:d:Q4242571|Q4242571]]
|-
| [[Alfred Teppan]]
| Eesti näitekirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1922-01-01
| 1923-01-01
| [[:d:Q24846264|Q24846264]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1940-07-05
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Jaan Vain]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1932-06-14
| [[:d:Q61111726|Q61111726]]
|-
| [[Karl August Baars]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1934-10-02
| [[:d:Q16404531|Q16404531]]
|-
| [[Mihkel Neps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q12370309|Q12370309]]
|-
| [[Jaan Mägi]]
| Eesti poliitik, põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1921-01-07
| [[:d:Q12364860|Q12364860]]
|-
| [[Peeter Tarvel]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q11887057|Q11887057]]
|-
| [[Emma Petersen|Emma Asson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1923-05-30
| [[:d:Q3739607|Q3739607]]
|-
| [[Julius Seljamaa]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1922-10-18
| [[:d:Q1712982|Q1712982]]
|-
| [[Theodor Pool]]
| Eesti poliitik, agronoom, riigitegelane
| [[Eesti]]
| 1920-12-20
| 1930-05-07
| [[:d:Q612701|Q612701]]
|-
| [[Georg Rudolf Stackelberg]]
| baltisaksa parun, Venemaa sõjaväelane, Eesti poliitik (1872-1934)
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 1920-01-01
| 1923-01-01
| [[:d:Q54507605|Q54507605]]
|-
| [[Alma Ostra-Oinas]]
| Eesti poliitik, feminist ja kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 1920-01-01
| 1932-01-01
| [[:d:Q4971452|Q4971452]]
|-
| [[Peeter Põld]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 1919-04-23
| 2921-01-07
| [[:d:Q7160481|Q7160481]]
|-
| [[Enn Murdmaa]]
| Eesti poliitik ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 1919-01-01
| 1926-01-01
| [[:d:Q16404015|Q16404015]]
|-
| [[Aleksander Kirikal (Riigikogu liige)|Aleksander Kirikal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q123953938|Q123953938]]
|-
| [[Mati Kepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535053|Q108535053]]
|-
| [[Tiit Mae]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535028|Q108535028]]
|-
| [[Tiit Niilo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108535016|Q108535016]]
|-
| [[Koit Prants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534994|Q108534994]]
|-
| [[Anti Tammeoks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534917|Q108534917]]
|-
| [[Kalle Talviste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534908|Q108534908]]
|-
| [[Arno Rossman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108534671|Q108534671]]
|-
| [[Jüri Võigemast]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532840|Q108532840]]
|-
| [[Kadri Ottis]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532343|Q108532343]]
|-
| [[Mati Ilisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q108532274|Q108532274]]
|-
| [[Tõnis Seesmaa]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q107657261|Q107657261]]
|-
| [[Ants Tamme]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q107657192|Q107657192]]
|-
| [[Aleksander Prass]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q106204349|Q106204349]]
|-
| [[Jaak-Hans Kuks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105846890|Q105846890]]
|-
| [[Valentina Võssotskaja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105846414|Q105846414]]
|-
| [[Arvo Jaakson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845594|Q105845594]]
|-
| [[Valentin Strukov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845583|Q105845583]]
|-
| [[Igor Sedašev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845567|Q105845567]]
|-
| [[Nikolai Maspanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845480|Q105845480]]
|-
| [[Andres Taimla]]
| Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845441|Q105845441]]
|-
| [[Andres Taimla]]
| Eesti poliitik, sporditegelane ja -pedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105845441|Q105845441]]
|-
| [[Olev Toomet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q105833157|Q105833157]]
|-
| [[Jaan Pöör]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105833040|Q105833040]]
|-
| [[Ülo Peets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105832606|Q105832606]]
|-
| [[Villu Müüripeal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828405|Q105828405]]
|-
| [[Harald Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828293|Q105828293]]
|-
| [[Märt Kubo]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105828178|Q105828178]]
|-
| [[Vahur Glaase]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105827740|Q105827740]]
|-
| [[Andrus Villem]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105827303|Q105827303]]
|-
| [[Olli Toomik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105826947|Q105826947]]
|-
| [[Sergei Zonov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105826790|Q105826790]]
|-
| [[Ardo Ojasalu]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105825309|Q105825309]]
|-
| [[Ants-Enno Lõhmus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105825091|Q105825091]]
|-
| [[Katrin Linde]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105824838|Q105824838]]
|-
| [[Daimar Liiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105824821|Q105824821]]
|-
| [[Lembit Küüts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105823239|Q105823239]]
|-
| [[Rein Kikerpill]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105821642|Q105821642]]
|-
| [[Toivo Jullinen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105820565|Q105820565]]
|-
| [[Peeter Ello]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105816095|Q105816095]]
|-
| [[Lauri Einer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105816079|Q105816079]]
|-
| [[Olav Anton]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105814782|Q105814782]]
|-
| [[Ants Pauls]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105812762|Q105812762]]
|-
| [[Kaarel Pürg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105810652|Q105810652]]
|-
| [[Aleksander Välison]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761934|Q105761934]]
|-
| [[Feodor Veiss]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761927|Q105761927]]
|-
| [[August Tobro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761899|Q105761899]]
|-
| [[Johannes Tammsoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761482|Q105761482]]
|-
| [[Jüri Mihkel Soontak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761447|Q105761447]]
|-
| [[Aleksander Silverstov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761434|Q105761434]]
|-
| [[Josep Rukki]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105761422|Q105761422]]
|-
| [[August Rattas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760686|Q105760686]]
|-
| [[Egor Mazantsev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760647|Q105760647]]
|-
| [[Stepan Leidtorp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760616|Q105760616]]
|-
| [[Arnold-Eduard Lainevool]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760585|Q105760585]]
|-
| [[Roman Laes]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105760551|Q105760551]]
|-
| [[Priidik Kroos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760532|Q105760532]]
|-
| [[Johannes Kraan]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760513|Q105760513]]
|-
| [[Jakob Koppas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760492|Q105760492]]
|-
| [[Johannes Hiob]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105760378|Q105760378]]
|-
| [[Ivan Gorshkov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759900|Q105759900]]
|-
| [[Karl-August Frants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759609|Q105759609]]
|-
| [[Johannes Võmma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759514|Q105759514]]
|-
| [[Mathias Vesterblom]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105759491|Q105759491]]
|-
| [[Voldemar-Johannes Tartu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757595|Q105757595]]
|-
| [[Villem Tammai]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757571|Q105757571]]
|-
| [[Aleksander Sõster]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757556|Q105757556]]
|-
| [[Valentin Smirnov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757531|Q105757531]]
|-
| [[August Sirro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757497|Q105757497]]
|-
| [[Theodor Schmidt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757388|Q105757388]]
|-
| [[Hugo Ratassepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757346|Q105757346]]
|-
| [[Hans Miller]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105757120|Q105757120]]
|-
| [[August Liivak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756929|Q105756929]]
|-
| [[Leonhard Käär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105756853|Q105756853]]
|-
| [[Karl Kanep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756734|Q105756734]]
|-
| [[Aleksei Gretšanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756499|Q105756499]]
|-
| [[Johannes-Leopold Antik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756185|Q105756185]]
|-
| [[Villem Vessart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756162|Q105756162]]
|-
| [[Rosalie Verner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756155|Q105756155]]
|-
| [[Konstantin Veiss]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756146|Q105756146]]
|-
| [[Alfred Vainola]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756129|Q105756129]]
|-
| [[Aleksander-Rudolf Toomel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756106|Q105756106]]
|-
| [[Nikita Semjonov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756086|Q105756086]]
|-
| [[Jakob Saar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756072|Q105756072]]
|-
| [[Aksel Rüütli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756066|Q105756066]]
|-
| [[Ernst Raatma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756055|Q105756055]]
|-
| [[Eduard Pesur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105756019|Q105756019]]
|-
| [[Johannes-Rudolf Norman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755360|Q105755360]]
|-
| [[Jaan Mälberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755330|Q105755330]]
|-
| [[Theodor Maurer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755310|Q105755310]]
|-
| [[August Luik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755261|Q105755261]]
|-
| [[Verner Liik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755197|Q105755197]]
|-
| [[Eduard Krüger]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755137|Q105755137]]
|-
| [[Mihkel Krents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755110|Q105755110]]
|-
| [[Voldemar Korjus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755101|Q105755101]]
|-
| [[Eduard Kink]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105755058|Q105755058]]
|-
| [[Heinrich Richard Kiiver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105754647|Q105754647]]
|-
| [[Albert Kevend]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105754634|Q105754634]]
|-
| [[Karl Kaal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753829|Q105753829]]
|-
| [[Jakob Homin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753685|Q105753685]]
|-
| [[Mihkel Hellman]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753668|Q105753668]]
|-
| [[Arnold Grimpel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753658|Q105753658]]
|-
| [[Johannes Fuks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753424|Q105753424]]
|-
| [[Hans Ainson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753374|Q105753374]]
|-
| [[Carl Schilling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753123|Q105753123]]
|-
| [[Kristjan Saavo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753091|Q105753091]]
|-
| [[Aleksander Rimmel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753061|Q105753061]]
|-
| [[Aleksander Reinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105753045|Q105753045]]
|-
| [[Johan Reichman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752889|Q105752889]]
|-
| [[Kristjan Raudsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752865|Q105752865]]
|-
| [[Rudolf Pächter]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752842|Q105752842]]
|-
| [[Johann Põlenik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105752822|Q105752822]]
|-
| [[Peeter Schütz]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105750048|Q105750048]]
|-
| [[Ivan Seljugin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105750033|Q105750033]]
|-
| [[August Voldemar Siiak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749941|Q105749941]]
|-
| [[Johannes Sillenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749923|Q105749923]]
|-
| [[Hans Soots]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749913|Q105749913]]
|-
| [[Adolf Zilmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749902|Q105749902]]
|-
| [[Jaan Tagel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749886|Q105749886]]
|-
| [[Karl Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749828|Q105749828]]
|-
| [[Paul Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749816|Q105749816]]
|-
| [[Konstantin Tamm-Stamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749768|Q105749768]]
|-
| [[Aleksander Tenneberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749734|Q105749734]]
|-
| [[Eduard Tiiman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749712|Q105749712]]
|-
| [[Hans Tirusson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749627|Q105749627]]
|-
| [[Johannes-Heinrich Uibopuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749550|Q105749550]]
|-
| [[Kirill Ulk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749538|Q105749538]]
|-
| [[Mihkel Pikkur]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749461|Q105749461]]
|-
| [[Eduard Peterson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749384|Q105749384]]
|-
| [[Eduard Parts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749344|Q105749344]]
|-
| [[Peeter Palovere]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749308|Q105749308]]
|-
| [[Andres Nõmme]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105749179|Q105749179]]
|-
| [[Jaan Nuut]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105748849|Q105748849]]
|-
| [[August Männikson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745414|Q105745414]]
|-
| [[Juhan Must]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745371|Q105745371]]
|-
| [[Jaan Miger]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745359|Q105745359]]
|-
| [[Peeter Michelson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745352|Q105745352]]
|-
| [[Aleksander Metusala]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745336|Q105745336]]
|-
| [[Anton Mangman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745310|Q105745310]]
|-
| [[Juhan Maksim]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745295|Q105745295]]
|-
| [[Aleksander Mahlberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745284|Q105745284]]
|-
| [[Eduard Luts]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105745058|Q105745058]]
|-
| [[Paul-Eduard Luiga]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105744848|Q105744848]]
|-
| [[Peeter Lindau]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743118|Q105743118]]
|-
| [[Aleksander Liiber]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743096|Q105743096]]
|-
| [[Aleksander Lensman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105743081|Q105743081]]
|-
| [[Gustav Lange]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742840|Q105742840]]
|-
| [[Julius Lambot]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742805|Q105742805]]
|-
| [[Mihkel Laar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742768|Q105742768]]
|-
| [[Martin Kruusimaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q105742375|Q105742375]]
|-
| [[Gustav Kroon]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742355|Q105742355]]
|-
| [[Johannes Krass]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742302|Q105742302]]
|-
| [[Voldemar Krabi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742277|Q105742277]]
|-
| [[Eduard Kingsepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742261|Q105742261]]
|-
| [[Jaan Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742173|Q105742173]]
|-
| [[Eduard Brok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105742136|Q105742136]]
|-
| [[Rudolf Veiram]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737646|Q105737646]]
|-
| [[Jüri Visk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737503|Q105737503]]
|-
| [[Jüri Voiman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737473|Q105737473]]
|-
| [[August Vomm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737455|Q105737455]]
|-
| [[Hugo Kaas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737336|Q105737336]]
|-
| [[Georg Jürgenson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737292|Q105737292]]
|-
| [[Peeter Järve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105737188|Q105737188]]
|-
| [[Peeter Jakobson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105736490|Q105736490]]
|-
| [[Johannes Gutmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105735712|Q105735712]]
|-
| [[Aleksander Erdman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105735229|Q105735229]]
|-
| [[Johanna Andreesen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105732036|Q105732036]]
|-
| [[Johannes Vilmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105731805|Q105731805]]
|-
| [[Villem Tiideman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730260|Q105730260]]
|-
| [[Johan Teng]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730074|Q105730074]]
|-
| [[Karl Tammik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105730008|Q105730008]]
|-
| [[Georg Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729947|Q105729947]]
|-
| [[Eduard Steinmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729889|Q105729889]]
|-
| [[Karl Stallmeister]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729734|Q105729734]]
|-
| [[August Sprenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729718|Q105729718]]
|-
| [[Johannes Soans]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729578|Q105729578]]
|-
| [[Johannes Semm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105729545|Q105729545]]
|-
| [[Jaan Santa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728663|Q105728663]]
|-
| [[Ado Rõõmussaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728576|Q105728576]]
|-
| [[Madis Rookman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728560|Q105728560]]
|-
| [[Jüri Rooberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728514|Q105728514]]
|-
| [[Jüri Reintalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728503|Q105728503]]
|-
| [[Jaan Reinberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728449|Q105728449]]
|-
| [[Aleksander Pärn]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728411|Q105728411]]
|-
| [[August Putk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728308|Q105728308]]
|-
| [[Karl Piirisild]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728278|Q105728278]]
|-
| [[Tõnis Pedak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728183|Q105728183]]
|-
| [[Rudolf Paabo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728151|Q105728151]]
|-
| [[Voldemar Oras]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105728108|Q105728108]]
|-
| [[Jakob Meerits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105727650|Q105727650]]
|-
| [[Andres Lilienblatt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725456|Q105725456]]
|-
| [[Eduard Liivak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725253|Q105725253]]
|-
| [[Artur Liiberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725243|Q105725243]]
|-
| [[Jaan Leeto]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725194|Q105725194]]
|-
| [[Kustas Köidam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725176|Q105725176]]
|-
| [[Eduard Kägu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725115|Q105725115]]
|-
| [[Jaan Kurgemaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725084|Q105725084]]
|-
| [[Johannes Koppel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105725052|Q105725052]]
|-
| [[Karl Koemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724831|Q105724831]]
|-
| [[Friido Kirs]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724819|Q105724819]]
|-
| [[Eduard Kirs]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724749|Q105724749]]
|-
| [[Johann Kana]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724465|Q105724465]]
|-
| [[Jaan Kalla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724371|Q105724371]]
|-
| [[Oskar Jüriväli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105724263|Q105724263]]
|-
| [[Mihkel Haus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105721772|Q105721772]]
|-
| [[Aksel Brehm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105721191|Q105721191]]
|-
| [[Vladimir Binsol]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720890|Q105720890]]
|-
| [[Artur Bach]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720870|Q105720870]]
|-
| [[Johann Anderson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720516|Q105720516]]
|-
| [[Jaan-Johann Bergmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105720019|Q105720019]]
|-
| [[Johannes Lehtman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105703254|Q105703254]]
|-
| [[Aleksander Janson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105698071|Q105698071]]
|-
| [[Ernst Constantin Veberman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105693508|Q105693508]]
|-
| [[Aleksander Veiler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q105622524|Q105622524]]
|-
| [[August Tõllasepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105622500|Q105622500]]
|-
| [[Vello Tafenau]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105592425|Q105592425]]
|-
| [[Arnold Kimber]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q105592169|Q105592169]]
|-
| [[Johan Sepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q97578374|Q97578374]]
|-
| [[Rainis Ruusamäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97347697|Q97347697]]
|-
| [[Kadri Jäätma]]
| eesti kunstnik, poliitik ja näitleja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97214841|Q97214841]]
|-
| [[Andres Heinapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q97213519|Q97213519]]
|-
| [[Kuno Raude]]
| Eesti arhitekt ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q85990884|Q85990884]]
|-
| [[Ants Leemets]]
| eesti poliitik ja muuseumijuht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q76445785|Q76445785]]
|-
| [[Rein Voog]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65498004|Q65498004]]
|-
| [[Indrek Meelak]]
| Eesti jurist, endine riigiprokurör
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497964|Q65497964]]
|-
| [[Elmar Truu]]
| Eesti poliitik ja spordipedagoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497817|Q65497817]]
|-
| [[Ülo Laanoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497278|Q65497278]]
|-
| [[Tõnu-Reid Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q65497277|Q65497277]]
|-
| [[Aksel Kallas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q64910010|Q64910010]]
|-
| [[Rein Arjukese]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q62604013|Q62604013]]
|-
| [[Mihkel Mihkelson]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111781|Q61111781]]
|-
| [[Aleksander Saar]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111730|Q61111730]]
|-
| [[Märt Martinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111727|Q61111727]]
|-
| [[Tõnu Kõrda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111651|Q61111651]]
|-
| [[August Tamman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111294|Q61111294]]
|-
| [[Avo Kiir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111264|Q61111264]]
|-
| [[Mihkel Kraav]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111183|Q61111183]]
|-
| [[Mart Adamson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61111054|Q61111054]]
|-
| [[Arnu Eeskivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61110395|Q61110395]]
|-
| [[Henn Pärn]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q61109200|Q61109200]]
|-
| [[Jüri Šehovtsov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q56148922|Q56148922]]
|-
| [[Ervin-Ernst-Friedrich Thomson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q55090822|Q55090822]]
|-
| [[Raivo Kallas]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50824610|Q50824610]]
|-
| [[Aivar Kala]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50824599|Q50824599]]
|-
| [[Teet Jagomägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50700093|Q50700093]]
|-
| [[Tiit Arge]]
| kindlustustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50625325|Q50625325]]
|-
| [[Aimar Altosaar]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q50379605|Q50379605]]
|-
| [[August Vann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888459|Q42888459]]
|-
| [[Ado Johanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888456|Q42888456]]
|-
| [[Kustas Tonkmann|Kustas Tonkman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888455|Q42888455]]
|-
| [[Oskar Tork]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888433|Q42888433]]
|-
| [[Aleksander Kaal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888392|Q42888392]]
|-
| [[Johan Haagivang]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888388|Q42888388]]
|-
| [[Jaan Teetsov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q42888386|Q42888386]]
|-
| [[Aime Sügis]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q39040136|Q39040136]]
|-
| [[Avo Üprus]]
| Eesti poliitik, kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29420338|Q29420338]]
|-
| [[Kadi Pärnits]]
| eesti poliitik, jurist ja ametiühingujuh
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419890|Q29419890]]
|-
| [[Arvo Haug]]
| poliitik, psühhiaater
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419887|Q29419887]]
|-
| [[Igor Taro]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q29419756|Q29419756]]
|-
| [[Elise Priks]]
| Eesti kommunist, Riigikogu liige ja poliitvang
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28916717|Q28916717]]
|-
| [[Herman Sumberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357664|Q28357664]]
|-
| [[Aleksander Tamm (haridus- ja kultuuritegelane)|Aleksander Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357599|Q28357599]]
|-
| [[Georgi Orlov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q28357392|Q28357392]]
|-
| [[Teet Helm]]
| eesti omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q26971728|Q26971728]]
|-
| [[Julie Steinmann]]
| Eesti ajakirjanik, naisõiguslane ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q25519977|Q25519977]]
|-
| [[Eino Tamm]]
| Eesti jurist ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546183|Q24546183]]
|-
| [[Ela Tomson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546182|Q24546182]]
|-
| [[Külvar Mand]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24546042|Q24546042]]
|-
| [[Vambo Kaal]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545807|Q24545807]]
|-
| [[Viktor Niitsoo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q24545801|Q24545801]]
|-
| [[Eve Pärnaste]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545794|Q24545794]]
|-
| [[Urmas Laht]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545718|Q24545718]]
|-
| [[Jaak Herodes]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q24545700|Q24545700]]
|-
| [[Jüri Kurul (poliitik)|Jüri Kurul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23944071|Q23944071]]
|-
| [[Karl Virma]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942731|Q23942731]]
|-
| [[Rudolf Kuris]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Suurbritannia]]
| 
| 
| [[:d:Q23942720|Q23942720]]
|-
| [[Hermann Ammende]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q23942688|Q23942688]]
|-
| [[Hermann Ammende]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q23942688|Q23942688]]
|-
| [[Ernst Maasik|Ernst Masik]]
| Eesti laevaehitusinsener ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942682|Q23942682]]
|-
| [[Juhan Ennulo]]
| Eesti kirurg ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23942666|Q23942666]]
|-
| [[Urmo Kööbi]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q23907563|Q23907563]]
|-
| [[Heiki Raudla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q20528349|Q20528349]]
|-
| [[Tõnu Kõiv]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18753032|Q18753032]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Tiit Sinissaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752983|Q18752983]]
|-
| [[Talvi Märja]]
| Eesti poliitik, tennisist, treener ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18752940|Q18752940]]
|-
| [[Ülo Tärno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18626575|Q18626575]]
|-
| [[Jaagup Loosalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q18625053|Q18625053]]
|-
| [[Aino Runge]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17486430|Q17486430]]
|-
| [[Aivar Õun]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447375|Q17447375]]
|-
| [[Heido Vitsur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447275|Q17447275]]
|-
| [[Paul Öpik]]
| eesti majandustegelane ja pankur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447225|Q17447225]]
|-
| [[Wilhelm Wrangell]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q17447153|Q17447153]]
|-
| [[Jakob Westholm]]
| Eesti pedagoog, ühiskonna- ja haridustegelane ning koolijuht
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447128|Q17447128]]
|-
| [[Erich Friedrich Carl Walter]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17447108|Q17447108]]
|-
| [[Ülo Uluots]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17446840|Q17446840]]
|-
| [[Raoul Üksvärav]]
| Eesti poliitik ja korvpallur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17361948|Q17361948]]
|-
| [[Raoul Üksvärav]]
| Eesti poliitik ja korvpallur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q17361948|Q17361948]]
|-
| [[Richard Veermaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16658473|Q16658473]]
|-
| [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16601015|Q16601015]]
|-
| [[Sergei Ivanov (Eesti poliitik)|Sergei Ivanov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16601015|Q16601015]]
|-
| [[Johan Sihver]]
| Eesti ettevõtja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408452|Q16408452]]
|-
| [[August Salum]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408418|Q16408418]]
|-
| [[Valve Raudnask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408280|Q16408280]]
|-
| [[Leopold Raudkepp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408276|Q16408276]]
|-
| [[Adam Randalu]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408246|Q16408246]]
|-
| [[Kalju Põldvere]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408210|Q16408210]]
|-
| [[Ingvar Pärnamäe]]
| kaitsetööstusettevõtte juht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408179|Q16408179]]
|-
| [[Juhan Kaarlimäe]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408093|Q16408093]]
|-
| [[Anton Jürgenstein]]
| Eesti ajakirjanik, kriitik ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408075|Q16408075]]
|-
| [[Rein Järlik]]
| eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408057|Q16408057]]
|-
| [[Rein Järlik]]
| eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16408057|Q16408057]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Raivo Paavo]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407990|Q16407990]]
|-
| [[Hindrik Ostrat]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407963|Q16407963]]
|-
| [[Tasuja Oja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407927|Q16407927]]
|-
| [[Illar Hallaste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407869|Q16407869]]
|-
| [[Johannes-August Müürman]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16407812|Q16407812]]
|-
| [[Villem Ernits]]
| Eesti keeleteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407795|Q16407795]]
|-
| [[Aleksander Mekkart]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407701|Q16407701]]
|-
| [[Eduard Birkenberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407672|Q16407672]]
|-
| [[Juhan Luiga]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407652|Q16407652]]
|-
| [[Heino Anto]]
| Eesti poliitik ja purjetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407610|Q16407610]]
|-
| [[Ülle Aaskivi]]
| eesti jurist, poliitik ja riigiametnik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407530|Q16407530]]
|-
| [[August Maramaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407500|Q16407500]]
|-
| [[Ülo Tootsen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407247|Q16407247]]
|-
| [[Tiit Toomsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407226|Q16407226]]
|-
| [[Juhan Albert Luur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407217|Q16407217]]
|-
| [[Jüri Toomepuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407189|Q16407189]]
|-
| [[Johannes Perens]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407164|Q16407164]]
|-
| [[Rudolf Penno]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16407144|Q16407144]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[Georg Pelisaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407124|Q16407124]]
|-
| [[K. Jaak Roosaare]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16407066|Q16407066]]
|-
| [[Reet Roos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16407052|Q16407052]]
|-
| [[Jaan Tiks]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406965|Q16406965]]
|-
| [[Peeter Lorents]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406956|Q16406956]]
|-
| [[Ralf R. Parve]]
| Eesti ajaloolane, humorist, ajakirjanik ning poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406869|Q16406869]]
|-
| [[Jüri Parik]]
| Eesti jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406774|Q16406774]]
|-
| [[Voldemar Linnamägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406760|Q16406760]]
|-
| [[Tõnu Tepandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406737|Q16406737]]
|-
| [[Tõnu Tepandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406737|Q16406737]]
|-
| [[Juhan Telgmaa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406696|Q16406696]]
|-
| [[Kirill Teiter]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406689|Q16406689]]
|-
| [[Efim Liivik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406558|Q16406558]]
|-
| [[Jaanus Tasuja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406556|Q16406556]]
|-
| [[Karl Liivak]]
| Eesti põllumees, poliitik ja omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406526|Q16406526]]
|-
| [[Aleksander Paikre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406504|Q16406504]]
|-
| [[Rein Järvelill]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406442|Q16406442]]
|-
| [[Karl Robert Indermitte]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406436|Q16406436]]
|-
| [[Oskar Karl Johann Liigand]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406431|Q16406431]]
|-
| [[Meelis Paavel]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406391|Q16406391]]
|-
| [[Janno Reiljan]]
| eesti poliitik ja majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406371|Q16406371]]
|-
| [[Jaak Reichmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406337|Q16406337]]
|-
| [[Jaan Rea]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406140|Q16406140]]
|-
| [[Aldo Tamm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406128|Q16406128]]
|-
| [[Vladimir Kangur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16406040|Q16406040]]
|-
| [[Paul Leis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405986|Q16405986]]
|-
| [[Ivar Tallo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405983|Q16405983]]
|-
| [[Theodor Tallmeister]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Läti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16405980|Q16405980]]
|-
| [[Kaido Kama]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405936|Q16405936]]
|-
| [[Kaido Kama]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405936|Q16405936]]
|-
| [[Adolf Leevald]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405871|Q16405871]]
|-
| [[Lui Olesk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405865|Q16405865]]
|-
| [[Lui Olesk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405865|Q16405865]]
|-
| [[Jaan Leetsar]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405864|Q16405864]]
|-
| [[Arnold Süvalep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405802|Q16405802]]
|-
| [[Oskar Suursööt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405639|Q16405639]]
|-
| [[Valter Kaaver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405455|Q16405455]]
|-
| [[Vootele Hansen]]
| eesti poliitik, geograaf ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405288|Q16405288]]
|-
| [[Vootele Hansen]]
| eesti poliitik, geograaf ja õpetaja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405288|Q16405288]]
|-
| [[Alfred Kütt (poliitik)|Alfred Kütt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405281|Q16405281]]
|-
| [[August Hansen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405272|Q16405272]]
|-
| [[Edgar Spriit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16405235|Q16405235]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Ants Käärma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16405018|Q16405018]]
|-
| [[Georg Erich Põld|Jüri Põld]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404981|Q16404981]]
|-
| [[Jaan Järve]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404972|Q16404972]]
|-
| [[Arvo Junti]]
| eesti vandeadvokaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404866|Q16404866]]
|-
| [[Leopold Johanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404758|Q16404758]]
|-
| [[Oskar Sepre]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404581|Q16404581]]
|-
| [[Jaak Nanilson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404579|Q16404579]]
|-
| [[Peeter Puusep]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404563|Q16404563]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Evelyn Sepp]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404509|Q16404509]]
|-
| [[Otto Münther]]
| eesti kirjanik, ajakirjanik, poliitik ja kirjanduskriitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404477|Q16404477]]
|-
| [[Robert Astrem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404392|Q16404392]]
|-
| [[Aavo Mölder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404378|Q16404378]]
|-
| [[Jaan Mõttus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404359|Q16404359]]
|-
| [[Alfred Mõttus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404352|Q16404352]]
|-
| [[Mats Mõtslane]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404336|Q16404336]]
|-
| [[Johannes Märtson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404308|Q16404308]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Jaanus Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404280|Q16404280]]
|-
| [[Ilmar Mändmets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404252|Q16404252]]
|-
| [[Ilmar Mändmets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404252|Q16404252]]
|-
| [[Ants Erm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404251|Q16404251]]
|-
| [[Kristjan Arro]]
| Eesti poliitik ja põllumajandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404244|Q16404244]]
|-
| [[Küllo Arjakas]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404146|Q16404146]]
|-
| [[Küllo Arjakas]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404146|Q16404146]]
|-
| [[Victor Mutt]]
| Eesti poliitik ja diplomaat
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404105|Q16404105]]
|-
| [[Hendrik Elisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404075|Q16404075]]
|-
| [[Rein Eliaser (vanem)|Rein Eliaser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16404072|Q16404072]]
|-
| [[Jüri Annusson]]
| Eesti poliitik, haridustegelane, diplomaat ja keemik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16404002|Q16404002]]
|-
| [[Bernhard Eilman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403975|Q16403975]]
|-
| [[Jaan Eigo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403970|Q16403970]]
|-
| [[Hendrik Anniko]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q16403969|Q16403969]]
|-
| [[Hans Mitt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403837|Q16403837]]
|-
| [[August Miljan]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403791|Q16403791]]
|-
| [[Peeter Algma]]
| Eesti õpetaja ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403721|Q16403721]]
|-
| [[Karl Mikita]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403719|Q16403719]]
|-
| [[August Kohver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403699|Q16403699]]
|-
| [[Alfred Maurer]]
| Eesti poliitik ja advokaat
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q16403347|Q16403347]]
|-
| [[Paul Abramson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403342|Q16403342]]
|-
| [[Valjo Masso]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403246|Q16403246]]
|-
| [[Jüri Rätsep]]
| eesti jurist, poliitik ja kohtunik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403163|Q16403163]]
|-
| [[Olav Aarna]]
| eesti tehnikateadlane ja haridustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16403129|Q16403129]]
|-
| [[Martin Bleimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q16403031|Q16403031]]
|-
| [[Johan Jans]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q16402958|Q16402958]]
|-
| [[Johannes Zimmermann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q15705841|Q15705841]]
|-
| [[Nigol Andresen]]
| 
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q15184193|Q15184193]]
|-
| [[Tiit Kuusmik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14514374|Q14514374]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Uno Mereste]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q14510981|Q14510981]]
|-
| [[Lauri Laasi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13629005|Q13629005]]
|-
| [[Tõnis Kõiv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13608080|Q13608080]]
|-
| [[Tõnu Juul]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q13605609|Q13605609]]
|-
| [[Ülo Vooglaid]]
| eesti sotsiaalteadlane, haridustegelane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12379642|Q12379642]]
|-
| [[Walter von Pezold]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12379181|Q12379181]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Väino Linde]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378980|Q12378980]]
|-
| [[Voldemar Päts]]
| Eesti kunstnik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12378866|Q12378866]]
|-
| [[Vladimir Roslavlev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378815|Q12378815]]
|-
| [[Vladimir Roopere]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378814|Q12378814]]
|-
| [[Villem Maaker]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12378690|Q12378690]]
|-
| [[Villem Aleksander Reinok|Villem Reinok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378688|Q12378688]]
|-
| [[Viktor Andrejev]]
| Eesti poliitik ja tehnikateadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378607|Q12378607]]
|-
| [[Viktor Andrejev]]
| Eesti poliitik ja tehnikateadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378607|Q12378607]]
|-
| [[Viive Rosenberg]]
| Eesti põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378598|Q12378598]]
|-
| [[Viive Rosenberg]]
| Eesti põllumajandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378598|Q12378598]]
|-
| [[Vello Saatpalu]]
| Eesti poliitik, purjetaja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378432|Q12378432]]
|-
| [[Vassili Grigorjev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378323|Q12378323]]
|-
| [[Vambola Põder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378197|Q12378197]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valve Kirsipuu]]
| eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378193|Q12378193]]
|-
| [[Valde Uuekareda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12378034|Q12378034]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Tõnu Kauba]]
| Eesti arst ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377533|Q12377533]]
|-
| [[Toomas Tein]]
| Eesti poliitik, korvpallur ja spordiarst
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377128|Q12377128]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toomas Alatalu]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377076|Q12377076]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Toivo Tootsen]]
| Eesti poliitik ja kirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12377039|Q12377039]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Tammsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376940|Q12376940]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Tiit Käbin]]
| Eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12376907|Q12376907]]
|-
| [[Sirje Endre]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja ettevõtja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12375095|Q12375095]]
|-
| [[Sergei Štšerbakov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374907|Q12374907]]
|-
| [[Sergei Andrejev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374883|Q12374883]]
|-
| [[Rudolf Pälson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12374291|Q12374291]]
|-
| [[Rein Karemäe]]
| Eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373744|Q12373744]]
|-
| [[Rein Hanson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373742|Q12373742]]
|-
| [[Rainer Vakra]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373456|Q12373456]]
|-
| [[Rain Rosimannus]]
| eesti ettevõtja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12373451|Q12373451]]
|-
| [[Priit Suit]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372783|Q12372783]]
|-
| [[Peeter Olesk]]
| Eesti kirjandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372215|Q12372215]]
|-
| [[Peeter Koemets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372185|Q12372185]]
|-
| [[Peeter Baranin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372170|Q12372170]]
|-
| [[Pavel Starostin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372115|Q12372115]]
|-
| [[Paula Järv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372105|Q12372105]]
|-
| [[Paul Männik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12372075|Q12372075]]
|-
| [[Paul Keerdo]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12372058|Q12372058]]
|-
| [[Otto Pukk (poliitik)|Otto Pukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12371700|Q12371700]]
|-
| [[Otto-Rudolf Pärlin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371674|Q12371674]]
|-
| [[Oskar Kask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371579|Q12371579]]
|-
| [[Oskar Gustavson]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371568|Q12371568]]
|-
| [[Oskar Amberg]]
| Eesti poliitik, insener ja ettevõtja
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371557|Q12371557]]
|-
| [[Olev Raju]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
|-
| [[Olev Raju]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12371410|Q12371410]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Nelli Privalova]]
| Eesti poliitik ja jahilaskur
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370957|Q12370957]]
|-
| [[Nelli Kalikova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370956|Q12370956]]
|-
| [[Neinar Seli]]
| Eesti poliitik, ettevõtja, kergejõustiklane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370945|Q12370945]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Pärnoja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370314|Q12370314]]
|-
| [[Mihkel Janson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370288|Q12370288]]
|-
| [[Mihkel Hansen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12370285|Q12370285]]
|-
| [[Mihhail Kurtšinski]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370272|Q12370272]]
|-
| [[Mats Laarmann|Mats Laarman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12370011|Q12370011]]
|-
| [[Mati Hint]]
| eesti keeleteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369984|Q12369984]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Nutt]]
| Eesti poliitik ja ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369884|Q12369884]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Mart Meri]]
| eesti filoloog ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12369879|Q12369879]]
|-
| [[Mark Soosaar]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369838|Q12369838]]
|-
| [[Marika Tuus-Laul]]
| Eesti ajakirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369791|Q12369791]]
|-
| [[Marie Reisik]]
| Eesti feministlik ajakirjanik ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369773|Q12369773]]
|-
| [[Mari-Ann Kelam]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369727|Q12369727]]
|-
| [[Margi Ein]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369688|Q12369688]]
|-
| [[Mait Püümets]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369540|Q12369540]]
|-
| [[Maido Pajo]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369507|Q12369507]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Mai Treial]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12369500|Q12369500]]
|-
| [[Liisa Pakosta]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 2017-06-01
| [[:d:Q12368739|Q12368739]]
|-
| [[Lembit Arro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368502|Q12368502]]
|-
| [[Lembit Arro]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368502|Q12368502]]
|-
| [[Leino Mägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368477|Q12368477]]
|-
| [[Laine Tarvis]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12368243|Q12368243]]
|-
| [[Konrad Arras]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367334|Q12367334]]
|-
| [[Koit Pikaro]]
| Eesti poliitik ja politseinik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367232|Q12367232]]
|-
| [[Koit Pikaro]]
| Eesti poliitik ja politseinik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12367232|Q12367232]]
|-
| [[Karl Soonpää]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366476|Q12366476]]
|-
| [[Karl Oskar Freiberg]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366451|Q12366451]]
|-
| [[Karl Ipsberg]]
| Eesti poliitik ja ehitusinsener
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366420|Q12366420]]
|-
| [[Karl Ellis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366396|Q12366396]]
|-
| [[Karl Pajos|Karl-Eduard Pajos]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366378|Q12366378]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalle Jürgenson]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366229|Q12366229]]
|-
| [[Kalev Raave]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366161|Q12366161]]
|-
| [[Kalev Kallo]]
| Eesti poliitik ja kurjategija
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366158|Q12366158]]
|-
| [[Kalev Kotkas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12366157|Q12366157]]
|-
| [[Jüri Saar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365858|Q12365858]]
|-
| [[Jüri Ottas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365836|Q12365836]]
|-
| [[Jüri Martin]]
| Eesti bioloog ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365826|Q12365826]]
|-
| [[Jüri Kaver]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365812|Q12365812]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Jüri Adams]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365796|Q12365796]]
|-
| [[Juhan Vilms]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Argentina]]
| 
| 
| [[:d:Q12365529|Q12365529]]
|-
| [[Johannes Vanja]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365399|Q12365399]]
|-
| [[Johannes Reesen]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365371|Q12365371]]
|-
| [[Johannes Mürk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12365346|Q12365346]]
|-
| [[Johannes Lehman]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365329|Q12365329]]
|-
| [[Johannes Klesment]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12365319|Q12365319]]
|-
| [[Johannes Jürna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365314|Q12365314]]
|-
| [[Johannes Jaanis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Prantsusmaa]]
| 
| 
| [[:d:Q12365310|Q12365310]]
|-
| [[Johan Kesküll]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365165|Q12365165]]
|-
| [[Johan Holberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12365160|Q12365160]]
|-
| [[Jegor Solovjov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365108|Q12365108]]
|-
| [[Jarno Laur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365083|Q12365083]]
|-
| [[Jakob Sõnajalg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12365020|Q12365020]]
|-
| [[Jaanus Rahumägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364964|Q12364964]]
|-
| [[Jaanus Raidal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364963|Q12364963]]
|-
| [[Jaanus Betlem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364955|Q12364955]]
|-
| [[Jaanus Betlem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364955|Q12364955]]
|-
| [[Jaana Padrik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364935|Q12364935]]
|-
| [[Jaan Velt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364930|Q12364930]]
|-
| [[Jaan Tomp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364919|Q12364919]]
|-
| [[Jaan Saul (Valgamaa)|Jaan Saul]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364904|Q12364904]]
|-
| [[Jaan Masing]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364856|Q12364856]]
|-
| [[Jaan Kriisa]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364834|Q12364834]]
|-
| [[Jaan Hünerson]]
| Eesti poliitik ja agronoom
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364817|Q12364817]]
|-
| [[Jaak Jakobson]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364765|Q12364765]]
|-
| [[Ivar Raig]]
| Eesti majandusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364742|Q12364742]]
|-
| [[Indrek Raudne]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364518|Q12364518]]
|-
| [[Indrek Kannik]]
| Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364503|Q12364503]]
|-
| [[Indrek Kannik]]
| Eesti poliitik, riigiametnik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364503|Q12364503]]
|-
| [[Imre Sooäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12364480|Q12364480]]
|-
| [[Ilmar Pärtelpoeg]]
| Eesti suusahüppaja, majandusteadlane, arvutiteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364403|Q12364403]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Ignar Fjuk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364333|Q12364333]]
|-
| [[Hugo Kukke]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12364101|Q12364101]]
|-
| [[Hermann Koch]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12363905|Q12363905]]
|-
| [[Helmer Jõgi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363761|Q12363761]]
|-
| [[Heinrich Laretei]]
| Eesti poliitik, sõjaväelane ja diplomaat
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12363640|Q12363640]]
|-
| [[Heinrich Bauer]]
| eesti haridustegelane ja koolijuht
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363615|Q12363615]]
|-
| [[Heimar Lenk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363563|Q12363563]]
|-
| [[Hans Martinson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363370|Q12363370]]
|-
| [[Hans Martna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363369|Q12363369]]
|-
| [[Hans Heidemann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12363351|Q12363351]]
|-
| [[Gerhard Kress]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12362979|Q12362979]]
|-
| [[Georg Abels]]
| Eesti poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362891|Q12362891]]
|-
| [[Friedrich Hist]]
| Eesti maalikunstnik ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362753|Q12362753]]
|-
| [[Feliks Undusk]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362573|Q12362573]]
|-
| [[Erich Joonas]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362233|Q12362233]]
|-
| [[Epp Haabsaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362207|Q12362207]]
|-
| [[Endel Paap]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362086|Q12362086]]
|-
| [[Endel Eero]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362075|Q12362075]]
|-
| [[Endel Eero]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12362075|Q12362075]]
|-
| [[Eldur Parder]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12361831|Q12361831]]
|-
| [[Edgar Sulg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Kanada]]
| 
| 
| [[:d:Q12361046|Q12361046]]
|-
| [[Berend von Wetter-Rosenthal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q12360264|Q12360264]]
|-
| [[August Usai]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12360004|Q12360004]]
|-
| [[August Mühlberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359977|Q12359977]]
|-
| [[August Leps]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12359961|Q12359961]]
|-
| [[August Laur]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359957|Q12359957]]
|-
| [[August Jürima]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359937|Q12359937]]
|-
| [[August Gustavson]]
| Eesti poliitik ja merendustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359928|Q12359928]]
|-
| [[August Ehrlich]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359919|Q12359919]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Arvo Sirendi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359792|Q12359792]]
|-
| [[Artur Tupits]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359706|Q12359706]]
|-
| [[Arnold Sommerling]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359642|Q12359642]]
|-
| [[Ants Ruusmann]]
| Eesti ajaloolane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359427|Q12359427]]
|-
| [[Ants Paju]]
| Eesti poliitik ja kergejõustiklane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359411|Q12359411]]
|-
| [[Ants Oidermaa]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359406|Q12359406]]
|-
| [[Ants Järvesaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359391|Q12359391]]
|-
| [[Anton Palvadre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359359|Q12359359]]
|-
| [[Anti Liiv]]
| eesti psühhiaater ja psühholoog
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359337|Q12359337]]
|-
| [[Andres Varik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359190|Q12359190]]
|-
| [[Andres Varik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359190|Q12359190]]
|-
| [[Andres Mandre]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359146|Q12359146]]
|-
| [[Andres Kork]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359135|Q12359135]]
|-
| [[Andres Jalak]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359125|Q12359125]]
|-
| [[Ando Leps]]
| eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359093|Q12359093]]
|-
| [[Ando Leps]]
| eesti õigusteadlane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12359093|Q12359093]]
|-
| [[Alo Karineel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358956|Q12358956]]
|-
| [[Alise Stein-Anvelt]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358899|Q12358899]]
|-
| [[Aleksei Sorokin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358805|Q12358805]]
|-
| [[Aleksander Täheväli]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q12358758|Q12358758]]
|-
| [[Aleksander Tulp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358753|Q12358753]]
|-
| [[Aleksander Stern]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358743|Q12358743]]
|-
| [[Aleksander Stern]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358743|Q12358743]]
|-
| [[Aleksander Ossipov]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358707|Q12358707]]
|-
| [[Aleksander Oinas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358705|Q12358705]]
|-
| [[Aleksander Kärner]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358694|Q12358694]]
|-
| [[Aleksander Kapp]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358681|Q12358681]]
|-
| [[Aleksander Kaar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358677|Q12358677]]
|-
| [[Aleksander Jõeäär]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358675|Q12358675]]
|-
| [[Aleksander Hint]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358669|Q12358669]]
|-
| [[Albert Suurkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q12358621|Q12358621]]
|-
| [[Ago-Endrik Kerge]]
| eesti ballettmeister, näitleja ja lavastaja
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q12358327|Q12358327]]
|-
| [[Aarne Veedla]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q12358105|Q12358105]]
|-
| [[Rein Veidemann]]
| eesti kirjandusteadlane, ajakirjanik, kirjanik ja õppejõud
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11890459|Q11890459]]
|-
| [[Enn Eesmaa]]
| eesti poliitik ja ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11857954|Q11857954]]
|-
| [[Olev Laanjärv]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11797828|Q11797828]]
|-
| [[Sven Sester]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q11158997|Q11158997]]
|-
| [[Helle Kalda]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q10970452|Q10970452]]
|-
| [[Julius Lill]]
| Eesti poliitik ja farmatseut
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q10815833|Q10815833]]
|-
| [[Tatjana Muravjova]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q9355836|Q9355836]]
|-
| [[Ain Seppik]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q9142838|Q9142838]]
|-
| [[Ülle Rajasalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q8079458|Q8079458]]
|-
| [[Värner Lootsmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7944364|Q7944364]]
|-
| [[Värner Lootsmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7944364|Q7944364]]
|-
| [[Jaan Piiskar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7872875|Q7872875]]
|-
| [[Silver Meikar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7516194|Q7516194]]
|-
| [[Robert Lepikson]]
| Eesti poliitik, autosportlane ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7346851|Q7346851]]
|-
| [[Priit Aimla]]
| Eesti luuletaja, poliitik ja humorist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q7242965|Q7242965]]
|-
| [[Priit Aimla]]
| Eesti luuletaja, poliitik ja humorist
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q7242965|Q7242965]]
|-
| [[Oskar Rütli]]
| Tartus tegutsenud eesti advokaat, tööstur ja pankur.
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q7103716|Q7103716]]
|-
| [[Mart Ummelas]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6774080|Q6774080]]
|-
| [[Kalle Kulbok]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6353630|Q6353630]]
|-
| [[Jüri Mõis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q6321970|Q6321970]]
|-
| [[Helmut Maandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q5709699|Q5709699]]
|-
| [[Hans Leesment]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5650392|Q5650392]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Enn Tarto]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q5379122|Q5379122]]
|-
| [[Anton Uesson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4776043|Q4776043]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Andres Herkel]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4756115|Q4756115]]
|-
| [[Maksim Unt]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4475988|Q4475988]]
|-
| [[Peeter Tulviste]]
| eesti psühholoog ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4465204|Q4465204]]
|-
| [[Tiit Made]]
| eesti majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4274273|Q4274273]]
|-
| [[Tiit Made]]
| eesti majandusteadlane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4274273|Q4274273]]
|-
| [[Sergei Issakov]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4203653|Q4203653]]
|-
| [[Hendrik Allik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q4062642|Q4062642]]
|-
| [[Vardo Rumessen]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742426|Q3742426]]
|-
| [[Vardo Rumessen]]
| 
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742426|Q3742426]]
|-
| [[Jaan Soots]]
| diplomaat, Eesti
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742400|Q3742400]]
|-
| [[Kaljo Kiisk]]
| Eesti filmirežissöör
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742259|Q3742259]]
|-
| [[Kaljo Kiisk]]
| Eesti filmirežissöör
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3742259|Q3742259]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Vladimir Velman]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741900|Q3741900]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Mihhail Stalnuhhin]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741812|Q3741812]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Peeter Kreitzberg]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741792|Q3741792]]
|-
| [[Juhan Aare]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q3741453|Q3741453]]
|-
| [[Juhan Aare]]
| Eesti ajakirjanik, poliitik ja sporditegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q3741453|Q3741453]]
|-
| [[Raivo Järvi]]
| Eesti kunstnik, raadio- ja telesaatejuht, poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741323|Q3741323]]
|-
| [[Elle Kull]]
| eesti näitleja ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3741225|Q3741225]]
|-
| [[Johannes Sikkar]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q3739687|Q3739687]]
|-
| [[Aleksander (Paulus)|Aleksander]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q3738888|Q3738888]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Lauri Vahtre]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3736786|Q3736786]]
|-
| [[Christian Kaarna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3539685|Q3539685]]
|-
| [[Hugo Bernhard Rahamägi]]
| teoloog, Eesti
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q3440340|Q3440340]]
|-
| [[Toomas Vilosius]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2443012|Q2443012]]
|-
| [[Toomas Vilosius]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2443012|Q2443012]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Toivo Jürgenson]]
| Eesti poliitik ja majandustegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2438863|Q2438863]]
|-
| [[Siiri Sisask]]
| Eesti laulja
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2285514|Q2285514]]
|-
| [[Sven Mikser]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2097451|Q2097451]]
|-
| [[Peep Aru]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2067037|Q2067037]]
|-
| [[Eldar Efendijev]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2063457|Q2063457]]
|-
| [[Oskar Köster]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2033805|Q2033805]]
|-
| [[Olari Taal]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2018155|Q2018155]]
|-
| [[Aleksander Jaakson]]
| õpetaja, Eesti
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2011942|Q2011942]]
|-
| [[Toomas Savi]]
| Eesti poliitik, kergejõustiklane, spordiarst ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q2002383|Q2002383]]
|-
| [[Mihkel Pung]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1932854|Q1932854]]
|-
| [[Mihkel Martna]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1932849|Q1932849]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Meelis Atonen]]
| poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1916766|Q1916766]]
|-
| [[Martin Christian Luther]]
| Eesti suurtööstur
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q1903573|Q1903573]]
|-
| [[Mart Opmann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1902900|Q1902900]]
|-
| [[Marko Mihkelson]]
| Eesti ajakirjanik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1900847|Q1900847]]
|-
| [[Mait Klaassen]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1885929|Q1885929]]
|-
| [[Kristen Michal]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1789192|Q1789192]]
|-
| [[Margus Leivo]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1783372|Q1783372]]
|-
| [[Karl Ast]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Ameerika Ühendriigid]]
| 
| 
| [[:d:Q1684410|Q1684410]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Jaak Allik]]
| eesti teatrikriitik, lavastaja ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1676747|Q1676747]]
|-
| [[Johannes Lauristin]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1644299|Q1644299]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Harri Õunapuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1586128|Q1586128]]
|-
| [[Hans Pöhl]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1581877|Q1581877]]
|-
| [[Toivo Asmer]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1565411|Q1565411]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Jaanus Marrandi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1410118|Q1410118]]
|-
| [[Riivo Sinijärv]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1406293|Q1406293]]
|-
| [[Marko Pomerants]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1399189|Q1399189]]
|-
| [[Ivari Padar]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1398025|Q1398025]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Trivimi Velliste]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1387518|Q1387518]]
|-
| [[Ken-Marti Vaher]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1385792|Q1385792]]
|-
| [[Jaan Talts]]
| Eesti tõstja, treener ja poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1378847|Q1378847]]
|-
| [[Jaak Aab]]
| omavalitsustegelane
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q1375585|Q1375585]]
|-
| [[Otto Tief]]
| Eesti poliitik ja sõjaväelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1375532|Q1375532]]
|-
| [[Jaanus Tamkivi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1375483|Q1375483]]
|-
| [[Tunne Kelam]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1345946|Q1345946]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Liina Tõnisson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1340201|Q1340201]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Tõnis Lukas]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q1149033|Q1149033]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Liia Hänni]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q955751|Q955751]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Jüri Tamm]]
| Eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q948005|Q948005]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Toomas Varek]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q934755|Q934755]]
|-
| [[Werner Hasselblatt]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| [[:d:Q913160|Q913160]]
|-
| [[Boris Kumm]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q893708|Q893708]]
|-
| [[Jüri Uluots]]
| ajakirjanik, Eesti
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q887277|Q887277]]
|-
| [[Juhan Kukk]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887260|Q887260]]
|-
| [[Jüri Jaakson]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887247|Q887247]]
|-
| [[Otto Strandman]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q887019|Q887019]]
|-
| [[Tiit Matsulevitš]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q829947|Q829947]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Paul-Eerik Rummo]]
| Eesti kirjanik ja poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q788525|Q788525]]
|-
| [[Siim Valmar Kiisler]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q743341|Q743341]]
|-
| [[Tõnis Palts]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q743319|Q743319]]
|-
| [[Konstantin Konik]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q729323|Q729323]]
|-
| [[Tiit Vähi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q725427|Q725427]]
|-
| [[Arvo Valton]]
| Eesti kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q717522|Q717522]]
|-
| [[Jaan Tõnisson]]
| Eesti poliitik, peaminister
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q710956|Q710956]]
|-
| [[Märt Rask]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q659781|Q659781]]
|-
| [[Urmas Reinsalu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q645970|Q645970]]
|-
| [[Rein Aidma]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q618349|Q618349]]
|-
| [[Friedrich Akel]]
| Eesti diplomaat ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q571670|Q571670]]
|-
| [[Neeme Ruus]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q550695|Q550695]]
|-
| [[Krista Kilvet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q544489|Q544489]]
|-
| [[Krista Kilvet]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q544489|Q544489]]
|-
| [[Tarmo Leinatamm]]
| Eesti dirigent
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q518704|Q518704]]
|-
| [[Andrus Öövel]]
| Eesti poliitik, aerutaja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q514511|Q514511]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Maret Maripuu]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q509232|Q509232]]
|-
| [[Mart Siimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q470939|Q470939]]
|-
| [[Mart Siimann]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q470939|Q470939]]
|-
| [[Marju Lauristin]]
| Eesti poliitik ja sotsioloog
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q468690|Q468690]]
|-
| [[Jaan Kaplinski]]
| eesti kirjanik ja tõlkija
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q467482|Q467482]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Andres Tarand]]
| eesti geograaf ja klimatoloog, Eesti peaminister 1994-1995
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q463099|Q463099]]
|-
| [[Vilja Toomast]]
| eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q460589|Q460589]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Eiki Nestor]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q450523|Q450523]]
|-
| [[Mailis Reps]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q449851|Q449851]]
|-
| [[Taavi Veskimägi]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q441874|Q441874]]
|-
| [[Ene Ergma]]
| Eesti poliitik ja astrofüüsik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q439102|Q439102]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Kristiina Ojuland]]
| Eesti poliitik
| [[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q438802|Q438802]]
|-
| [[Johan Laidoner]]
| eesti sõjaväelane ja poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q433818|Q433818]]
|-
| [[Jaan Lattik]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q432312|Q432312]]
|-
| [[Rein Otsason]]
| 
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q431916|Q431916]]
|-
| [[August Kerem]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q390919|Q390919]]
|-
| [[Andres Lipstok]]
| Eesti poliitik, riigiametnik, vehkleja ja sporditegelane
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q375400|Q375400]]
|-
| [[Hans Rebane]]
| ajakirjanik, Eesti
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Rootsi]]
| 
| 
| [[:d:Q337423|Q337423]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Ülo Nugis]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q334802|Q334802]]
|-
| [[Juhan Parts]]
| eesti poliitik, endine peaminister
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q312894|Q312894]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Mart Laar]]
| eesti ajaloolane ja poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q307473|Q307473]]
|-
| [[Ado Birk]]
| Eesti poliitik
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q300781|Q300781]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Siiri Oviir]]
| Eesti poliitik
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q272240|Q272240]]
|-
| [[Jaan Kross]]
| Eesti kirjanik
| [[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Nõukogude Liit|Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit]]
| 
| 
| [[:d:Q161842|Q161842]]
|-
| [[Kaarel Eenpalu]]
| Eesti poliitik ja jurist
| [[Eesti]]
| 
| 
| [[:d:Q126704|Q126704]]
|-
| [[Max Bock]]
| 
| [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Saksamaa]]
| 
| 
| [[:d:Q109748|Q109748]]
|-
| [[Hellmuth Weiss]]
| Saksamaa poliitik
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Eesti]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q106998|Q106998]]
|-
| [[Axel de Vries]]
| Saksa poliitik
| [[Saksamaa]]&lt;br/&gt;[[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririik]]
| 
| 
| [[:d:Q89411|Q89411]]
|}
{{Wikidata loendi lõpp}}</text>
      <sha1>j2g0a76tv5rkceoqm3c0tnyb58ibg17</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Moskva Relvapalat</title>
    <ns>0</ns>
    <id>666985</id>
    <revision>
      <id>7227981</id>
      <parentid>6898770</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T01:50:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227981</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3467" sha1="mlhlo53nc3oe3nnlabqpfftgtuyrd9i" xml:space="preserve">[[File:Kremlin Armoury interior 01 by shakko.jpg|thumb|Relvapalati sisevaade]]
[[File:Kremlin Armoury interior 03 by shakko.jpg|thumb|Relvapalati sisevaade]]
[[File:Persian Arms and Armours - Kremlin Armoury Museum Moscow.jpg|thumb|Vitriin Pärsia 16.–18. sajandi relvadega]]
'''Relvapalat''' ([[vene keel]]es ''Оружейная палата'') on [[Moskva]]s [[Suur Kremli palee|Suure Kremli palee]] hoones asuv [[muuseum]]. See on üks vanimaid muuseume Moskvas ja kuulub Moskva Kremli muuseumide kompleksi.&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/topic/Armoury-Museum Armoury Museum. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;

== Kogud ==
Relvapalati kogudes on enam kui 4000 eset Venemaalt, Lääne-Euroopast ning Aasiast 11. sajandist kuni 20. sajandi alguseni. Kogud koosnevad suuremalt jaolt väärisesemetest, mis sajandite jooksul on kogunenud [[suurvürst]]ide ja [[tsaar]]ide varakambrisse ja [[Moskva patriarh]]i valdusse. Osa esemeid on valminud Kremli töökodades, osa on kingitused välissaadikuilt. Kogusse kuuluvad tsaaride riiklikud [[regaalid]] ja muud [[insiignia]]d, tseremooniarõivastusesemed ja kroonimisrüüd, kõrgvaimulike rõivad, suur hulk Kremli töökodade käsitööliste valmistatud kuld- ja hõbeesemeid, Lääne-Euroopast pärit väärismetalltaieseid, tseremooniarelvi ja -turviseid, rikkaliku kaunistusega ehisrakmeid ja -sõidukeid.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.kreml.ru/en-Us/visit-to-kremlin/what-to-see/oruzheynaya-palata-zaly/ |pealkiri=Armoury Chamber. - Moscow Kremlin Museums |vaadatud=2023-12-21 |arhiivimisaeg=2023-12-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20231221174924/https://www.kreml.ru/en-Us/visit-to-kremlin/what-to-see/oruzheynaya-palata-zaly/ |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Ajaloost ==
Algselt oli Relvapalat tsaari [[arsenal]], mis asutati 1508. aastal. Enne [[pealinn]]a ja [[Õukond|õukonna]] üleviimist [[Peterburi]] tegeldi Relvapalatis tsaaride [[Relv|relvad]]e, väärisesemete ja mitmesuguste tarbeesemete valmistamise, ostmise ja säilitamisega. Relvapalatis töötasid 16.–17. sajandil [[Moskva suurvürstiriik|Moskoovia]] parimad [[relvasepp|relvasepad]] vennad Vjatkinid, [[Juveliirikunst|juveliir]]id nagu [[Gavrila Ovdokimov]] ja [[maalikunstnik]] [[Simon Ušakov]]. 1640.–1683. aastal tegutsesid Relvapalatis töökojad, milles anti ikonograafilist ja maaliõpetust, samuti õpetati välja käsitöömeistreid&lt;ref&gt;[https://www.britannica.com/biography/Simon-Ushakov Simon Ushakov. - Encyclopedia Britannica]&lt;/ref&gt;. 1700. aastal lisati Relvapalati kogusse Venemaa tsaaride kulla- ja hõbedakambri varad.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
File:Bonnet de Monomaque.jpg|[[Monomahhi müts]]
File:Ivan IV's ivory throne 01 by shakko.jpg|[[Ivan Julm]]a elevandiluutroon
File:Russian regalia.jpg|Tsaari regaalid 1620. aastatest
File:Orlow (Diamant).jpg|[[Skepter]] teemandiga &quot;[[Orlov (teemant)|Orlov]]&quot;
File:Elizabeth of Russia's coronation dress (1742, Kreml) 01 by shakko.jpg|Keisrinna [[Elisabet]]i kroonimiskleit, 1742
File:Armoury Treasure Armoury Treasure.jpg|Väärismetallist ja emailmaalingpanustega [[Juveliirne köide|juveliirses köites]] altarievangeeliumid
File:Maria Fedorovna's mantle (1896, Kremlin) by shakko 04.jpg|[[Marija Fjodorovna (1847–1928)|Maria Fjodorovna]] kroonimismantel, 1896
File:Moscow Kremlin Egg.jpg|Üks kümnest [[Fabergé munad|Fabergé munast]], mis on Relvapalati kogus
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Venemaa muuseumid]]
[[Kategooria:Moskva]]</text>
      <sha1>mlhlo53nc3oe3nnlabqpfftgtuyrd9i</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maia Tüür</title>
    <ns>0</ns>
    <id>670114</id>
    <revision>
      <id>7227921</id>
      <parentid>7009368</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:40:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227921</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2892" sha1="eytaspstyfptlfd45ivmqe3e95yj0im" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=november}}
'''Maia Tüür''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1978]]) on eesti ja prantsuse arhitekt.
[[Fail:Maia Tüür.jpg|pisi|Maia Tüür]]
Ta on alates 2005. aastast Prantsusmaa sertifitseeritud arhitekt (DPLG – ''diplômé par le gouvernement'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maia Tüür – École Spéciale d’Architecture |url=https://www.esa-paris.fr/la-pedagogie/enseignants/article/tuur-maya?lang=fr |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=www.esa-paris.fr |arhiivimisaeg=2024-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240508150840/https://www.esa-paris.fr/la-pedagogie/enseignants/article/tuur-maya?lang=fr |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Haridusteed alustas ta 1985. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]is ja jätkas 1988. aastast [[Tallinna Balletikool]]is. 1994. aastast õppis ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, mille lõpetas 1997. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://tpl.edu.ee/kool-ja-inimesed/meie-inimesed/vilistlased/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Tallinna Prantsuse Lütseum |keel=en}}&lt;/ref&gt;

1997. aastal alustas õpinguid [[Eesti Kunstiakadeemia]]s arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ning jätkas Pariisis ENSA Paris – La Villette'is&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ENSAPLV – Ecole Nationale Supérieure d'Architecture de Paris-La Villette |url=http://www.paris-lavillette.archi.fr/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=www.paris-lavillette.archi.fr |keel=fr}}&lt;/ref&gt;.

Ta on teinud koostööd selliste prantsuse arhitektuuribüroodega nagu [[:fr:Périphériques_(entreprise)|Périphériques]], [[:en:Jacques_Ferrier|Jacques Ferrier]], [[:en:Valode_&amp;_Pistre|Valode &amp; Pistre]], [[Carlo Ratti]] jt.{{lisa viide}}

2015. aastal asutas Maia Tüür koos Yoann Dupouyga arhitektuuri- ja linnaplaneerimisbüroo TU-DU Architecture Urbanisme.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TU-DU Architecture Urbanisme, Paris, France |url=https://www.tu-du.fr/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=TU-DU |keel=fr}}&lt;/ref&gt;

Pärast õpinguid jäi Pariisi, kus elab praeguseni.

== Tunnustus ==
* Europan 12 – auhind
* 2015. aastal La Défense'i linnamööbli biennaali &quot;Forme Publique&quot; võitja{{lisa viide}}
* Europan 13 – auhind
* Europan 14 – ära märgitud

== Isiklikku ==
Maia Tüüri ema oli füüsik ja pedagoog [[Janne Tüür]] ja isa laevamehaanik [[Peeter Tüür]]. Ta sündis [[Haapsalu]]s pere neljanda lapsena.

Tema vendadest on [[Tõnis Tüür]] muusik, [[Reiu Tüür]] kunstnik, [[Mihkel Tüür]] arhitekt ja [[Madis Tüür]] filmiprodutsent.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.tu-du.fr/ TU-DU – Architecture – Urbanisme]
* [https://www.europan-europe.eu/en/exchanges/ville-n-m-ature Intervjuu EUROPAN 17 võitjaga – VILLE N(M)ATURE MARNE-LA-VALLÉE]

{{JÄRJESTA:Tüür, Maia}}
[[Kategooria:Prantsusmaa arhitektid]]
[[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>eytaspstyfptlfd45ivmqe3e95yj0im</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227945</id>
      <parentid>7227921</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:19:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <origin>7227945</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2900" sha1="j9djkth6k6xxcp2lc5zmvs42e1vz3z3" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=november}}
'''Maia Tüür''' (sündinud [[29. juuli]]l [[1978]]) on eesti ja prantsuse arhitekt.
[[Fail:Maia Tüür.jpg|pisi|Maia Tüür (2024)]]

Ta on alates 2005. aastast Prantsusmaa sertifitseeritud arhitekt (DPLG – ''diplômé par le gouvernement'').&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Maia Tüür – École Spéciale d’Architecture |url=https://www.esa-paris.fr/la-pedagogie/enseignants/article/tuur-maya?lang=fr |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=www.esa-paris.fr |arhiivimisaeg=2024-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240508150840/https://www.esa-paris.fr/la-pedagogie/enseignants/article/tuur-maya?lang=fr |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Haridusteed alustas ta 1985. aastal [[Tallinna 21. Keskkool]]is ja jätkas 1988. aastast [[Tallinna Balletikool]]is. 1994. aastast õppis ta [[Tallinna Prantsuse Lütseum]]is, mille lõpetas 1997. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Vilistlased |url=https://tpl.edu.ee/kool-ja-inimesed/meie-inimesed/vilistlased/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=Tallinna Prantsuse Lütseum |keel=en}}&lt;/ref&gt;

1997. aastal alustas õpinguid [[Eesti Kunstiakadeemia]]s arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal ning jätkas Pariisis ENSA Paris – La Villette'is&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=ENSAPLV – Ecole Nationale Supérieure d'Architecture de Paris-La Villette |url=http://www.paris-lavillette.archi.fr/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=www.paris-lavillette.archi.fr |keel=fr}}&lt;/ref&gt;.

Ta on teinud koostööd selliste prantsuse arhitektuuribüroodega nagu [[:fr:Périphériques_(entreprise)|Périphériques]], [[:en:Jacques_Ferrier|Jacques Ferrier]], [[:en:Valode_&amp;_Pistre|Valode &amp; Pistre]], [[Carlo Ratti]] jt.{{lisa viide}}

2015. aastal asutas Maia Tüür koos Yoann Dupouyga arhitektuuri- ja linnaplaneerimisbüroo TU-DU Architecture Urbanisme.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=TU-DU Architecture Urbanisme, Paris, France |url=https://www.tu-du.fr/ |vaadatud=2024-02-09 |väljaanne=TU-DU |keel=fr}}&lt;/ref&gt;

Pärast õpinguid jäi Pariisi, kus elab praeguseni.

== Tunnustus ==
* Europan 12 – auhind
* 2015. aastal La Défense'i linnamööbli biennaali &quot;Forme Publique&quot; võitja{{lisa viide}}
* Europan 13 – auhind
* Europan 14 – ära märgitud

== Isiklikku ==
Maia Tüüri ema oli füüsik ja pedagoog [[Janne Tüür]] ja isa laevamehaanik [[Peeter Tüür]]. Ta sündis [[Haapsalu]]s pere neljanda lapsena.

Tema vendadest on [[Tõnis Tüür]] muusik, [[Reiu Tüür]] kunstnik, [[Mihkel Tüür]] arhitekt ja [[Madis Tüür]] filmiprodutsent.

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.tu-du.fr/ TU-DU – Architecture – Urbanisme]
* [https://www.europan-europe.eu/en/exchanges/ville-n-m-ature Intervjuu EUROPAN 17 võitjaga – VILLE N(M)ATURE MARNE-LA-VALLÉE]

{{JÄRJESTA:Tüür, Maia}}
[[Kategooria:Prantsusmaa arhitektid]]
[[Kategooria:Eestlased Prantsusmaal]]
[[Kategooria:Sündinud 1978]]</text>
      <sha1>j9djkth6k6xxcp2lc5zmvs42e1vz3z3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2024. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused</title>
    <ns>0</ns>
    <id>671606</id>
    <revision>
      <id>7227940</id>
      <parentid>6614612</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:11:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Kuulitõuge */</comment>
      <origin>7227940</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38730" sha1="m1bflqzbnw1qr9k8d98yzo7xazwueuv" xml:space="preserve">{{Infokast kergejõustikuvõistlus
| Nimi =
| Logo = 
| Linn = Glasgow
| Kuupäevad = 1.–3. märts
| Staadion = [[Commonwealth Arena]]
| Staadioni pilt = [[Pilt:Emirates Arena - Glasgow.jpg|280px]]
| Osalevaid sportlasi = 651 |Osalevaid riike = 133
| Võistlusalasid = 26
| Eelmine = [[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]] | Järgmine = [[2025. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2025]]
}}

'''[[2024]]. aasta [[kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused]]''' olid '''19'''. sisemaailmameistrivõistlused [[kergejõustik]]us, mis toimusid 1.–3. märtsil [[Suurbritannia]]s [[Glasgow]]'s [[Commonwealth Arena]]l.

See oli kolmas kord, kui kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused toimusid Suurbritannias.

Võistlustel osales 651 sportlast 133 riigist.

Eestit esindasid [[Õilme Võro]] 60 meetri jooksus, [[Diana Suumann]] 60 meetri tõkkejooksus ja [[Johannes Erm]] seitsmevõistluses.

== Tulemused ==
=== Mehed ===
==== 60 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Christian Coleman]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 6,41 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Noah Lyles]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 6,44 
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Ackeem Blake]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 6,46
|-
! 4.
| [[Ferdinand Omanyala]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| 6,56
|-
! 5.
| [[Henrik Larsson (jooksja)|Henrik Larsson]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 6,56
|-
! 6.
| [[Emmanuel Eseme]]
| {{PisiLipp|Kamerun}}
| 6,68
|-
! 7.
| [[Shuhei Tada]]
| {{PisiLipp|Jaapan}}
| 6,70
|-
! 8.
| [[Chituru Ali]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 7,00
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:60 m men podium Glasgow 2024.jpg|pisi|Meeste 60 meetri jooksu esikolmik]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6,34''' ([[2018]]) [[Christian Coleman]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''6,37''' ([[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]) [[Christian Coleman]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''6,37''' [[Marcell Jacobs]], [[Itaalia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 50
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 400 meetrit====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Alexander Doom]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 45,25 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Karsten Warholm]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| 45,34
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Rusheen McDonald]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 45,65
|-
! 4.
| [[João Coelho]]
| {{PisiLipp|Portugal}}
| 45,86 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| [[Attila Molnár]]
| {{PisiLipp|Ungari}}
| 46,11
|-
! 6.
| [[Matěj Krsek]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 46,47
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Alexander Doom (BEL) 2024.jpg|pisi|Meeste 400 meetri jooksu võitja Alexander Doom]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''44,57''' ([[2005]]) [[Kerron Clement]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''45,00''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Jereem Richards]], [[Trinidad ja Tobago]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''45,00''' [[Jereem Richards]], [[Trinidad ja Tobago]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 23
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 800 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Bryce Hoppel]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 1.44,92
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Andreas Kramer]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 1.45,27
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Eliott Crestan]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 1.45,32
|-
! 4.
| [[Catalin Tecuceanu]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 1.46,39
|-
! 5.
| [[Mariano García]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 1.48,77
|-
! 
| [[Benjamin Robert]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| Diskvalifitseeriti
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Podium 800 m men Glasgow 2024.jpg|pisi|Meeste 800 meetri jooksu esikolmik]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.42,67''' ([[1997]]) [[Wilson Kipketer]], [[Taani]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.42,67''' ([[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]]) [[Wilson Kipketer]], [[Taani]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''1.46,20''' [[Mariano García]], [[Hispaania]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 27
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 1500 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Geordie Beamish]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 3.36,54
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Cole Hocker]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 3.36,69
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Hobbs Kessler]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 3.36,72
|-
! 4.
| [[Isaac Nader]]
| {{PisiLipp|Portugal}}
| 3.36,97
|-
! 5.
| [[Narve Gilje Nordås]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| 3.37,03
|-
! 6.
| [[Adel Mechaal]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 3.37,76
|-
! 7.
| [[Samuel Tefera]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 3.38,10
|-
! 8.
| [[Samuel Pihlström]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 3.38,35
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Geordie Beamish Glasgow 2024.jpg|pisi|Meeste 1500 meetri jooksu võitja Geordie Beamish]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.30,60''' ([[2022]]) [[Jakob Ingebrigtsen]], [[Norra]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.32,77''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Samuel Tefera]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''3.32,77''' [[Samuel Tefera]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 29
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 3000 meetrit====

&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Josh Kerr]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 7.42,98
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Yared Nuguse]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7.43,59
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Selemon Barega]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 7.43,64
|-
! 4.
| [[Getnet Wale]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 7.44,77
|-
! 5.
| [[Olin Hacker]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7.45,40
|-
! 6.
| [[Adel Mechaal]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 7.45,67
|-
! 7.
| [[Pietro Arese]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 7.46,46
|-
! 8.
| [[John Heymans]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 7.48,18
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Podium 3000m men Glasgow 2024.jpg|pisi|Meeste 3000 meetri jooksu esikolmik]]
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.23,81''' ([[2023]]) [[Lamecha Girma]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''7.34,71''' ([[1997. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1997]]) [[Haile Gebrselassie]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''7.41,38''' [[Selemon Barega]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 12
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 60 meetri tõkkejooks ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Grant Holloway]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7,29 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Maailmameistrivõistluste rekord&quot;&gt;'''=MMR'''&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Lorenzo Simonelli]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 7,43 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Just Kwaou-Mathey]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 7,47
|-
! 4.
| [[Enrique Llopis]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 7,53
|-
! 5.
| [[Jakub Szymański]]
| {{PisiLipp|Poola}}
| 7,53
|-
! 6.
| [[Trey Cunningham]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7,53
|-
! 7.
| [[Michael Obasuyi]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 7,55
|-
! 8.
| [[Milan Trajkovic]]
| {{PisiLipp|Küpros}}
| 7,59
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:60 m hurdles men final Glasgow 2024.jpg|pisi|Meeste 60 meetri tõkkejooksu finaal]]
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7,27''' ([[2024]]) [[Grant Holloway]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''7,29''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Grant Holloway]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit tõkkejooks|Maailmameister 2022]]: '''7,39''' [[Grant Holloway]], [[USA]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 42
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 4×400 meetri teatejooks ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Riik
!Sportlased
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| {{PisiLipp|Belgia}}
| [[Jonathan Sacoor]], [[Dylan Borlée]], [[Christian Iguacel]], [[Alexander Doom]]
| 3.02,54 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| {{PisiLipp|USA}}
| [[Jacory Patterson]], [[Matthew Boling]], [[Noah Lyles]], [[Christopher Bailey]]
| 3.02,60
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| {{PisiLipp|Holland}}
| [[Liemarvin Bonevacia]], [[Ramsey Angela]], [[Terrence Agard]], [[Tony van Diepen]]
| 3.04,25 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 4.
| {{PisiLipp|Keenia}}
| [[Wiseman Mukhobe]], [[Zablon Ekwam]], [[Kelvin Tauta]], [[Boniface Mweresa]]
| 3.06,71 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Aafrika rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| {{PisiLipp|Poola}}
| [[Maksymilian Swed]], [[Jan Wawrzkowicz]], [[Daniel Sołtysiak]], [[Mateusz Rzeźniczak]]
| 3.08,00
|-
! 
| {{PisiLipp|Portugal}}
| [[Ericsson Tavares]], [[João Coelho]], [[Ricardo dos Santos]], [[Omar Elkhatib]]
| Diskvalifitseeriti
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.01,51''' ([[2019]]) [[Houston Cougars]] ([[Amere Lattin]], [[Obi Igbokwe]], [[Jermaine Holt]], [[Kahmari Montgomery]])
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.01,77''' ([[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]) [[Poola]] ([[Karol Zalewski]], [[Rafał Omelko]], [[Łukasz Krawczuk]], [[Jakub Krzewina]])
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks|Maailmameister 2022]]: '''3.06,52''' [[Belgia]] ([[Julien Watrin]], [[Alexander Doom]], [[Jonathan Sacoor]], [[Kevin Borlée]]) 
&lt;br&gt;Võistkondi: 8
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kõrgushüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Hamish Kerr]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 2.36
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Shelby McEwen]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 2.28
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Woo Sang-hyeok]]
| {{PisiLipp|Lõuna-Korea}}
| 2.28
|- 
! 4. 
| [[Oleh Doroštšuk]]
| {{PisiLipp|Ukraina}}
| 2.24
|-
! 5.
| [[Jan Štefela]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 2.24
|-
! 6.
| [[Vernon Turner]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 2.24
|-
! 7.
| [[Norbert Kobielski]]
| {{PisiLipp|Poola}}
| 2.24
|-
! 8.
| [[Edgar Rivera]]
| {{PisiLipp|Mehhiko}}
| 2.20
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.45''' ([[1993]]) [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.43''' ([[1989. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1989]]) [[Javier Sotomayor]], [[Kuuba]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe|Maailmameister 2022]]: '''2.34''' [[Woo Sang-hyeok]], [[Lõuna-Korea]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 12
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Teivashüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Armand Duplantis]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 6.05
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Sam Kendricks]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 5.90
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Emmanouíl Karalís]]
| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 5.85
|-
! 4.
| [[Christopher Nilsen]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 5.75
|-
! 5.
| [[Kurtis Marschall]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| 5.75
|-
! 6.
| [[Ben Broeders]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 5.65
|-
! 6.
| [[Thibaut Collet]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 5.65
|-
! 8.
| [[Menno Vloon]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 5.65
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6.23''' ([[2023]]) [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''6.20''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe|Maailmameister 2022]]: '''6.20''' [[Armand Duplantis]], [[Rootsi]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 11
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kaugushüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Miltiádis Tentóglou]]
| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 8.22
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Mattia Furlani]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 8.22
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Carey McLeod]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 8.21
|-
! 4.
| [[Simon Batz]]
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 8.06
|-
! 5.
| [[Jarrion Lawson]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 8.06
|-
! 6.
| [[Tajay Gayle]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 7.89
|-
! 7.
| [[William Williams]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7.83 
|-
! 8.
| [[Thobias Montler]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 7.80
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.95''' ([[1991]]) [[Mike Powell]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.62''' ([[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999]]) [[Iván Pedroso]], [[Kuuba]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kaugushüpe|Maailmameister 2022]]: '''8.55''' [[Miltiádis Tentóglou]], [[Kreeka]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 16
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kolmikhüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Hugues Fabrice Zango]]
| {{PisiLipp|Burkina Faso}}
| 17.53
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Yasser Triki]]
| {{PisiLipp|Alžeeria}}
| 17.35 
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Tiago Pereira]]
| {{PisiLipp|Portugal}}
| 17.08
|-
! 4.
| [[Fang Yaoqing]]
| {{PisiLipp|Hiina}}
| 16.93
|-
! 5.
| [[Emmanuel Ihemeje]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 16.90
|-
! 6.
| [[Donald Scott]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 16.88
|-
! 7.
| [[Zhu Yaming]]
| {{PisiLipp|Hiina}}
| 16.72
|-
! 8.
| [[Lázaro Martínez]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}
| 16.69
|}
&lt;/div&gt;

'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''18.29''' ([[1995]]) [[Jonathan Edwards]], [[Suurbritannia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''17.90''' ([[2010. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2010]]) [[Teddy Tamgho]], [[Prantsusmaa]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe|Maailmameister 2022]]: '''17.64''' [[Lázaro Martínez]], [[Kuuba]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 14
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kuulitõuge ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Ryan Crouser]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 22.77 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Maailmameistrivõistluste rekord&quot;&gt;'''MMR'''&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Tomas Walsh]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 22.07
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Leonardo Fabbri]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 21.96
|-
! 4.
| [[Zane Weir]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 21.85
|-
! 5.
| [[Jacko Gill]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 21.69
|-
! 6.
| [[Chukwuebuka Enekwechi]]
| {{PisiLipp|Nigeeria}}
| 21.60 
|-
! 7.
| [[Darlan Romani]]
| {{PisiLipp|Brasiilia}}
| 21.11
|-
! 8.
| [[Filip Mihaljević]]
| {{PisiLipp|Horvaatia}}
| 20.73
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[1. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''23.56''' ([[2023]]) [[Ryan Crouser]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''22.53''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Darlan Romani]], [[Brasiilia]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kuulitõuge|Maailmameister 2022]]: '''22.53''' [[Darlan Romani]], [[Brasiilia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 16
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Seitsmevõistlus ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemused
!Punktid
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Simon Ehammer]]
| {{PisiLipp|Šveits}}
| 6,73 – 8.03 – 14.39 – 1.95 – 7,62 – 5.20 – 2:46,03
| 6418 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Sander Skotheim]]
| {{PisiLipp|Norra}}
| 7,06 – 7.75 – 14.58 – 2.13 – 8,05 – 5.10 – 2.33,23
| 6407 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Johannes Erm]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
| 6,90 – 7.71 – 15.72 – 2.01 – 8,21 – 5.10 – 2.36,15
| 6340 
|-
! 4.
| [[Ken Mullings]]
| {{PisiLipp|Bahama}}
| 6,83 – 7.69 – 14.49 – 2.16 – 7,76 – 4.60 – 2.49,35
| 6242
|-
! 5.
| [[Makenson Gletty]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 6,95 – 7.14 – 16.95 – 1.92 – 7,82 – 5.00 – 2.42,76
| 6187
|-
! 6.
| [[Vilém Stráský]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 6,95 – 7.25 – 14.67 – 1.98 – 7,95 – 4.90 – 2.39,56
| 6080
|-
! 7.
| [[Sven Jansons]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 6,81 – 7.79 – 13.54 – 1.95 – 8,12 – 4.80 – 2.41,26
| 6076
|-
! 8.
| [[Jente Hauttekeete]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 7,06 – 7.22 – 14.48 – 2.01 – 8,09 – 5.00 – 2.49,29
| 5940
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[2. märts|2.]]–[[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6645''' ([[2012]]) [[Ashton Eaton]], [[USA]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''6645''' ([[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012]]) [[Ashton Eaton]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Seitsmevõistlus|Maailmameister 2022]]: '''6489''' [[Damian Warner]], [[Kanada]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 11
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

=== Naised ===
==== 60 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Julien Alfred]]
| {{PisiLipp|Saint Lucia}}
| 6,98 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Ewa Swoboda]]
| {{PisiLipp|Poola}}
| 7,00
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Zaynab Dosso]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 7,05
|-
! 4.
| [[Zoe Hobbs]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 7,06 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Okeaania rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| [[Mikiah Brisco]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7,08
|-
! 6.
| [[Rani Rosius]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 7,14
|-
! 7.
| [[Patrizia van der Weken]]
| {{PisiLipp|Luksemburg}}
| 7,15
|-
! 
| [[Aleia Hobbs]]
| {{PisiLipp|USA}}
| Ei startinud
|-
|colspan=&quot;8&quot;|.
|-
! 22.
| [[Õilme Võro]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
| 7,31
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:2024 World Athletics Indoor Championships women's 60 metres final.jpg|pisi|Naiste 60 meetri jooksu finaal]]
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''6,92''' ([[1993]], [[1995]]) [[Irina Privalova]], [[Venemaa]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''6,95''' ([[1993. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1993]]) [[Gail Devers]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetrit|Maailmameister 2022]]: '''6,96''' [[Mujinga Kambundji]], [[Šveits]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 53
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 400 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Femke Bol]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 49,17 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Lieke Klaver]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 50,16
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Alexis Holmes]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 50,24
|-
! 4.
| [[Laviai Nielsen]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 50,89
|-
! 5.
| [[Talitha Diggs]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 51,23
|-
! 6.
| [[Susanne Gogl-Walli]]
| {{PisiLipp|Austria}}
| 51,37 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Femke Bol celebrates after 2024 World Indoor 400 metres win.jpg|pisi|Naiste 400 meetri jooksu finaal]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''49,24''' ([[2024]]) [[Femke Bol]], [[Holland]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''50,04''' ([[2006. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2006]]) [[Olesja Krasnomovets]], [[Venemaa]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#400 meetrit 2|Maailmameister 2022]]: '''50,31''' [[Shaunae Miller-Uibo]], [[Bahama]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 24
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 800 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Tsige Duguma]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 2.01,90
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Jemma Reekie]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 2.02,72
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Noélie Yarigo]]
| {{PisiLipp|Benin}}
| 2.03,15
|-
! 4.
| [[Vivian Chebet Kiprotich]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| 2.03,76
|-
! 5.
| [[Habitam Alemu]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 2.03,89
|-
! 6.
| [[Halimah Nakaayi]]
| {{PisiLipp|Uganda}}
| 2.05,53
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''1.55,82''' ([[2002]]) [[Jolanda Čeplak]], [[Sloveenia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''1.56,90''' ([[1999. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1999]]) [[Ludmila Formanová]], [[Tšehhi]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#800 meetrit 2|Maailmameister 2022]]: '''1.59,09''' [[Ajeé Wilson]], [[USA]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 26
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 1500 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Freweyni Hailu]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 4.01,46
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Nikki Hiltz]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 4.02,32
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Emily Mackay]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 4.02,69
|-
! 4.
| [[Georgia Bell]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 4.03,47
|-
! 5.
| [[Diribe Welteji]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 4.03,82
|-
! 6.
| [[Revee Walcott-Nolan]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 4.04,60
|-
! 7.
| [[Agathe Guillemot]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 4.04,94
|-
! 8.
| [[Salomé Afonso]]
| {{PisiLipp|Portugal}}
| 4.06,18
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[1. märts|1.]]–[[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.53,09''' ([[2021]]) [[Gudaf Tsegay]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.57,19''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Gudaf Tsegay]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#1500 meetrit 2|Maailmameister 2022]]: '''3.57,19''' [[Gudaf Tsegay]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 28
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 3000 meetrit====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Elle Purrier St. Pierre]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 8.20,87 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Maailmameistrivõistluste rekord&quot;&gt;'''MMR'''&lt;/span&gt; &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Põhja-Ameerika rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Gudaf Tsegay]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 8.21,13
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Beatrice Chepkoech]]
| {{PisiLipp|Keenia}}
| 8.22,68 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 4.
| [[Jessica Hull]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| 8.24,39 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Okeaania rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| [[Laura Muir]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 8.29,76
|-
! 6.
| [[Lemlem Hailu]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 8.30,36
|-
! 7.
| [[Hirut Meshesha]]
| {{PisiLipp|Etioopia}}
| 8.34,61
|-
! 8.
| [[Nozomi Tanaka]]
| {{PisiLipp|Jaapan}}
| 8.36,03 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Aasia rekord&quot;&gt;AR&lt;/span&gt;
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Podium 3000m women Glasgow 2024.jpg|pisi|Naiste 3000 meetri jooksu esikolmik]]
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''8.16,60''' ([[2014]]) [[Genzebe Dibaba]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''8.33,82''' ([[1989. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1989]]) [[Elly van Hulst]], [[Holland]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#3000 meetrit 2|Maailmameister 2022]]: '''8.41,82''' [[Lemlem Hailu]], [[Etioopia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 16
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 60 meetri tõkkejooks ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Devynne Charlton]]
| {{PisiLipp|Bahama}}
| 7,65 '''[[Kergejõustiku maailmarekordid|MR]]'''
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Cyréna Samba-Mayela]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 7,74 
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Pia Skrzyszowska]]
| {{PisiLipp|Poola}}
| 7,79
|-
! 4.
| [[Masai Russell]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7,81
|-
! 5.
| [[Sarah Lavin]]
| {{PisiLipp|Iirimaa}}
| 7,91
|-
! 6.
| [[Charisma Taylor]]
| {{PisiLipp|Bahama}}
| 7,92
|-
! 7.
| [[Cindy Sember]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 7,92
|-
! 8.
| [[Luca Kozák]]
| {{PisiLipp|Ungari}}
| 8,01
|-
|colspan=&quot;8&quot;|.
|-
! 22.
| [[Diana Suumann]]
| {{PisiLipp|Eesti}}
| 8,22
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7,67''' ([[2024]]) [[Devynne Charlton]], [[Bahama]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''7,70''' ([[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]) [[Kendra Harrison]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#60 meetri tõkkejooks 2|Maailmameister 2022]]: '''7,78''' [[Cyréna Samba-Mayela]], [[Prantsusmaa]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 41
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== 4×400 meetri teatejooks ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Riik
!Sportlased
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| {{PisiLipp|Holland}}
| [[Lieke Klaver]], [[Cathelijn Peeters]], [[Lisanne de Witte]], [[Femke Bol]]
| 3.25,07 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| {{PisiLipp|USA}}
| [[Quanera Hayes]], [[Talitha Diggs]], [[Bailey Lear]], [[Alexis Holmes]]
| 3.25,34
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| [[Laviai Nielsen]], [[Lina Nielsen]], [[Ama Pipi]], [[Jessie Knight]]
| 3.26,36 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 4.
| {{PisiLipp|Belgia}}
| [[Naomi Van Den Broeck]], [[Helena Ponette]], [[Camille Laus]], [[Cynthia Bolingo]]
| 3.28,05 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| {{PisiLipp|Iirimaa}}
| [[Phil Healy]], [[Sophie Becker]], [[Róisín Harrison]], [[Sharlene Mawdsley]]
| 3.28,92
|-
! 
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| [[Lanae-Tava Thomas]], [[Andrenette Knight]], [[Charokee Young]], [[Stacey Ann Williams]]
| Katkestas
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''3.23,37''' ([[2006]]) [[Venemaa]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''3.23,85''' ([[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]) [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#4×400 meetri teatejooks 2|Maailmameister 2022]]: '''3.28,40''' [[Jamaica]] ([[Junelle Bromfield]], [[Janieve Russell]], [[Roneisha McGregor]], [[Stephenie Ann McPherson]]) 
&lt;br&gt;Võistkondi: 9
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kõrgushüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Nicola Olyslagers]]
| {{PisiLipp|Austraalia}}
| 1.99
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Jaroslava Mahutšihh]]
| {{PisiLipp|Ukraina}}
| 1.97 
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Lia Apostolovski]]
| {{PisiLipp|Sloveenia}}
| 1.95 
|-
! 4.
| [[Christina Honsel]]
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 1.95
|-
! 5.
| [[Angelina Topić]]
| {{PisiLipp|Serbia}}
| 1.92
|-
! 6.
| [[Morgan Lake]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 1.92
|-
! 7.
| [[Tatiana Gusin]]
| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 1.88
|-
! 8.
| [[Nadežda Dubovitskaja]]
| {{PisiLipp|Kasahstan}}
| 1.88
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[1. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''2.09''' ([[1987]]) [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''2.05''' ([[1987. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|1987]]) [[Stefka Kostadinova]], [[Bulgaaria]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kõrgushüpe 2|Maailmameister 2022]]: '''2.01''' [[Jaroslava Mahutšihh]], [[Ukraina]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 11
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Teivashüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Molly Caudery]]
| {{PisiLipp|Suurbritannia}}
| 4.80
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Eliza McCartney]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 4.80
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Katie Moon]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 4.75
|-
! 4.
| [[Angelica Moser]]
| {{PisiLipp|Šveits}}
| 4.75
|-
! 5.
| [[Sandi Morris]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 4.65
|-
! 6.
| [[Amálie Švábíková]]
| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 4.65
|-
! 7.
| [[Ekateríni Stefanídi]]
| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 4.55
|-
! 8.
| [[Margot Chevrier]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 4.55
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Molly Caudery Glasgow 2024.jpg|pisi|Naiste teivashüppe võitja Molly Caudery]]
'''Kuupäev:''' [[2. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5.06''' ([[2009]]) [[Jelena Issinbajeva]], [[Venemaa]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''4.95''' ([[2018. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2018]]) [[Sandi Morris]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Teivashüpe 2|Maailmameister 2022]]: '''4.80''' [[Sandi Morris]], [[USA]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 12
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kaugushüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Tara Davis-Woodhall]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 7.07
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Monae' Nichols]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 6.85
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Fátima Diame]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 6.78
|-
! 4.
| [[Mikaelle Assani]]
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 6.77
|-
! 5.
| [[Annik Kälin]]
| {{PisiLipp|Šveits}}
| 6.75
|-
! 6.
| [[Milica Gardašević]]
| {{PisiLipp|Serbia}}
| 6.74
|-
! 7.
| [[Larissa Iapichino]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 6.69
|-
! 8.
| [[Alina Rotaru-Kottmann]]
| {{PisiLipp|Rumeenia}}
| 6.46
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''7.37''' ([[1988]]) [[Heike Drechsler]], [[Saksa DV]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''7.23''' ([[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012]]) [[Brittney Reese]], [[USA]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kaugushüpe 2|Maailmameister 2022]]: '''7.06''' [[Ivana Vuleta]], [[Serbia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 15
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kolmikhüpe ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Thea LaFond]]
| {{PisiLipp|Dominica}}
| 15.01 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Leyanis Pérez]]
| {{PisiLipp|Kuuba}}
| 14.90
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Ana Peleteiro]]
| {{PisiLipp|Hispaania}}
| 14.75 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 4.
| [[Keturah Orji]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 14.36
|-
! 5.
| [[Jasmine Moore]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 14.15
|-
! 6.
| [[Charisma Taylor]]
| {{PisiLipp|Bahama}}
| 14.11
|-
! 7.
| [[Kimberly Williams]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 14.07
|-
! 8.
| [[Ilionis Guillaume]]
| {{PisiLipp|Prantsusmaa}}
| 14.01
|}
&lt;/div&gt;
'''Kuupäev:''' [[3. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''15.74''' ([[2022]]) [[Yulimar Rojas]], [[Venezuela]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''15.74''' ([[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2022]]) [[Yulimar Rojas]], [[Venezuela]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kolmikhüpe 2|Maailmameister 2022]]: '''15.74''' [[Yulimar Rojas]], [[Venezuela]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 16
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Kuulitõuge ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemus
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Sarah Mitton]]
| {{PisiLipp|Kanada}}
| 20.22 
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Yemisi Ogunleye]]
| {{PisiLipp|Saksamaa}}
| 20.19 
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Chase Jackson]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 19.67
|-
! 4.
| [[Maddison-Lee Wesche]]
| {{PisiLipp|Uus-Meremaa}}
| 19.62
|-
! 5.
| [[Jessica Schilder]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 19.37
|-
! 6.
| [[Danniel Thomas-Dodd]]
| {{PisiLipp|Jamaica}}
| 19.12
|-
! 7.
| [[Maggie Ewen]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 18.96
|-
! 8.
| [[Axelina Johansson]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 18.68
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Sarah Mitton Glasgow 2024.jpg|pisi|Naiste kuulitõuke võitja Sarah Mitton]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''22.63''' ([[1987]]) [[Natalja Lissovskaja]], [[Nõukogude Liit]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''20.67''' ([[2014. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2014]]) [[Valerie Adams]], [[Uus-Meremaa]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Kuulitõuge 2|Maailmameister 2022]]: '''20.43''' [[Auriol Dongmo]], [[Portugal]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 17
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

==== Viievõistlus ====
&lt;div style=&quot;float:left; text-align:left; padding-right:15px;&quot;&gt;
{| class=wikitable
|-
!Koht
!Sportlane
!Riik
!Tulemused
!Punktid
|- bgcolor=&quot;#F7F6A8&quot;
| {{Kuld}}
| [[Noor Vidts]]
| {{PisiLipp|Belgia}}
| 8,27 – 1.79 – 14.26 – 6.50 – 2.12,99
| 4773
|- bgcolor=&quot;#DCE5E5&quot;
| {{Hõbe}}
| [[Saga Vanninen]]
| {{PisiLipp|Soome}}
| 8,33 – 1.79 – 15.01 – 6.41 – 2.20,54	
| 4677 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|- bgcolor=&quot;#FFDAB9&quot;
| {{Pronks}}
| [[Sofie Dokter]]
| {{PisiLipp|Holland}}
| 8,29 – 1.76 – 13.04 – 6.20 – 2.11,89
| 4571
|-
! 4.
| [[Sveva Gerevini]]
| {{PisiLipp|Itaalia}}
| 8,28 – 1.76 – 12.58 – 6.26 – 2.12,07
| 4559 &lt;span style=&quot;color: &quot; class=&quot;explain&quot; title=&quot;Rahvusrekord&quot;&gt;NR&lt;/span&gt;
|-
! 5.
| [[Verena Mayr]]
| {{PisiLipp|Austria}}
| 8,47 – 1.76 – 13.83 – 5.93 – 2.14,31
| 4466
|-
! 6.
| [[Julija Loban]]
| {{PisiLipp|Ukraina}}
| 8,54 – 1.76 – 13.90 – 6.04 – 2.20,51
| 4402
|-
! 7.
| [[Chari Hawkins]]
| {{PisiLipp|USA}}
| 8,16 – 1.76 – 13.37 – 5.99 – 2.24,08
| 4388
|-
! 8.
| [[Bianca Salming]]
| {{PisiLipp|Rootsi}}
| 8,95 – 1.82 – 13.93 – 5.65 – 2.17,28
| 4317
|}
&lt;/div&gt;
[[Pilt:Pentathlon Glasgow 2024.jpg|pisi|Viievõistlejad 800 meetri jooksu järel]]
'''Kuupäev:''' [[1. märts]]
&lt;br&gt;[[Kergejõustiku maailmarekordid|Maailmarekord]]: '''5055''' ([[2023]]) [[Nafissatou Thiam]], [[Belgia]]
&lt;br&gt;Maailmameistrivõistluste rekord: '''5013''' ([[2012. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused|2012]]) [[Natalja Dobrõnska]], [[Ukraina]]
&lt;br&gt;[[2022. aasta kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused#Viievõistlus|Maailmameister 2022]]: '''4929''' [[Noor Vidts]], [[Belgia]]
&lt;br&gt;Osavõtjaid: 12
&lt;br style=&quot;clear:both&quot; /&gt;

== Medalitabel ==
{{legend|#ccccff|Korraldajariik|border=solid 1px #AAAAAA}}
{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}}
|-
| 1. || align=left|{{PisiLipp|USA}} || 6 || 9 || 5 || 20
|-
| 2. || align=left|{{PisiLipp|Belgia}} || 3 || 0 || 1 || 4
|-
| 3. || align=left|{{PisiLipp|Uus-Meremaa}} || 2 || 2 || 0 || 4
|-
| 4. || align=left|{{PisiLipp|Holland}} || 2 || 1 || 2 || 5
|-
| rowspan=2| 5. || align=left|{{PisiLipp|Etioopia}} || 2 || 1 || 1 ||4
|-bgcolor=&quot;#ccccff&quot;
| align=left|{{PisiLipp|Suurbritannia}} || 2 || 1 || 1 || 4
|-
| 7. || align=left|{{PisiLipp|Rootsi}} || 1 || 1 || 0 || 2
|-
| 8. || align=left|{{PisiLipp|Kreeka}} || 1 || 0 || 1 || 2
|-
| rowspan=7| 9. || align=left|{{PisiLipp|Austraalia}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Bahama}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Burkina Faso}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Dominica}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Kanada}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Saint Lucia}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Šveits}} || 1 || 0 || 0 || 1
|-
| 16. || align=left|{{PisiLipp|Itaalia}} || 0 || 2 || 2 || 4
|-
| 17. || align=left|{{PisiLipp|Norra}} || 0 || 2 || 0 || 2
|-
|rowspan=2| 18. || align=left|{{PisiLipp|Poola}} || 0 || 1 || 1 || 2
|-
|align=left|{{PisiLipp|Prantsusmaa}} || 0 || 1 || 1 || 2
|-
|rowspan=5| 20. || align=left|{{PisiLipp|Alžeeria}} || 0 || 1 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Kuuba}} || 0 || 1 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Saksamaa}} || 0 || 1 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Soome}} || 0 || 1 || 0 || 1
|-
| align=left|{{PisiLipp|Ukraina}} || 0 || 1 || 0 || 1
|-
| 25. || align=left|{{PisiLipp|Jamaica}} || 0 || 0 || 3 || 3
|-
| 26. || align=left|{{PisiLipp|Hispaania}} || 0 || 0 || 2 || 2
|-
|rowspan=6| 27. || align=left|{{PisiLipp|Benin}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
|align=left|{{PisiLipp|Eesti}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
|align=left|{{PisiLipp|Keenia}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
|align=left|{{PisiLipp|Lõuna-Korea}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
|align=left|{{PisiLipp|Portugal}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
|align=left|{{PisiLipp|Sloveenia}} || 0 || 0 || 1 || 1
|-
!colspan=2| Kokku || 26 || 26 || 27 || 79
|}

{{commonscat}}

{{Kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlused}}

[[Kategooria:Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Sise 2024]]
[[Kategooria:2024. aasta spordis|Sisemaailmameistrivõistlused, 2024 kergejõustiku]]</text>
      <sha1>m1bflqzbnw1qr9k8d98yzo7xazwueuv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Leonid Volkov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>672130</id>
    <revision>
      <id>7227950</id>
      <parentid>7094770</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:38:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227950</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5759" sha1="smxi2gcn63hjoktawiok3ajmk5rns8s" xml:space="preserve">[[File:Berlin UdL Navalny's Cell Opening asv2023-01 img13.jpg|thumb|250px|Leonid Wolkow (2023)]]

'''Leonid Mihhailovitš Volkov''' ([[vene keel]]es ''Леони́д Миха́йлович Во́лков''; sündis 10. novembril 1980 Sverdlovskis) on Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, [[Aleksei Navalnõi]] loodud Korruptsioonivastase Sihtasustuse endine esimees. Venemaa on kuulutanud ta tagaotsitavaks.

== Elulugu ==
Sündis ülikooli õppejõudude perekonnas, rahvuselt juut. 2002. aastal lõpetas Uurali Riikliku Ülikooli matemaatika-mehaanikateaduskonna. 2005. aastal lõpetas Uurali Riikliku Ülikooli aspirantuuri ja 2006. aastal sai füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaadiks, kaitstes väitekirja teemal “Infotöötluse mudelid ja algoritmid elektroonilistes dokumendihalduse tarkvarasüsteemides.&quot;

1998-2010 töötas ettevõttes &quot;SKB Kontur&quot;, mis töötas välja elektroonilisi raamatupidamis- ja aruandlussüsteeme. Algul oli programmeerija, 2004. aastast peadirektori asetäitja ja 2007. aastast föderaalprojektide osakonna juhataja.

1. märtsil 2009 valiti Jekaterinburgi linnaduuma saadikuks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20191025202119/https://www.egd.ru/about/481/541/513/589/&lt;/ref&gt; 2009. aastal liitus hiljem mõrvatud [[Boriss Nemtsov]]&lt;nowiki/&gt;i poliitilise liikumisega &quot;[[Solidaarsus (poliitiline liikumine)|Solidaarsus]]. 10. aprillil 2010 korraldas Jekaterinburgis õigeusu katedraali ehitamise vastase miitingu – üritus kogus üle 3500 osaleja ja sellest sai suurim meeleavaldus linnas pärast perestroikat.

2011. aastal kirjutas ja andis koos [[Politoloogia|politoloog]] Fjodor Krašeninnikoviga välja raamatu „Pilvedemokraatia“ otsedemokraatia väljavaadetest elektrooniliste tehnoloogiate abil.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220912050427/http://trv-science.ru/2012/01/oblachnaya-demokratiya-klyuchevye-idei/&lt;/ref&gt;

2013. aasta suvel juhtis ta Moskva linnapeakandidaadi Aleksei Navalnõi valimisstaapi.&lt;ref&gt;https://66.ru/news/politic/139519/&lt;/ref&gt;

2015. aastal asutas &quot;Interneti kaitse ühingu&quot; ''(О́бщество защи́ты интерне́та''), mis võitleb interneti tsenseerimise vastu Venemaal.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20190401114157/https://tvrain.ru/news/internet-400975/&lt;/ref&gt; 

2018. aasta Venemaa presidendivalimistel Aleksei Navalnõi valimisstaabi juhataja. 26. märtsil 2017 vahistati koos teiste Korruptsioonivastase Fondi töötajatega, kes korraldasid oma kontoris otseülekande kogu Venemaal toimuvatest meeleavaldustest. Talle ja veel ühele Fondi töötajale koostati protokollid, mille kohaselt keeldusid nad korrakaitsjate palvel lahkumast sihtasutuse ruumidest lahkumast väidetava eelseisva plahvatuse tõttu. 27. märtsil 2017 mõistis Moskva Simonovski kohus talle haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 19 lõike 3 alusel (&quot;Politseiametniku seaduslikule korraldusele allumatus&quot;) tuleneva süüdistuse alusel 10 päeva aresti.&lt;ref&gt;https://svpressa.ru/society/news/169228/&lt;/ref&gt; Kokku arreteeriti teda Aleksei Navalnõi Venemaa presidendivalimiste kandidaadiks registreerimise toetamise kampaania ajal 5 korda ja ta veetis 95 päeva haldusarestis.

21. mail 2019 vahistati ta 20 päevaks 9. septembril 2018 toimunud Navalnõi toetajate miitingu korraldamise eest, kus protestit pensioniea tõstmise vastu. Kohus tunnistas ta süüdi avaliku ürituse korraldamise korra rikkumises, „millega on tekitatud kahju inimese tervisele või varale, kui need tegevused (tegevusetus) ei sisalda kuritegu.”&lt;ref&gt;https://www.interfax.ru/russia/662113&lt;/ref&gt; 

2019. aasta augustis, pärast Korruptsioonivastase Fondi rahapesu käsitleva kriminaalasja algatamist, lahkus Venemaalt Leetu Vilniusse.&lt;ref&gt;https://www.spiegel.de/ausland/alexej-nawalny-vertrauter-wolkow-auf-einmal-gaben-diejenigen-in-den-grauen-anzuegen-die-diagnose-vor-a-71cb3878-b073-4c9f-8f70-3a9242e0a42b&lt;/ref&gt;

10. veebruaril 2021 andis Moskva Basmannõi kohus tagaselja välja tema arreteerimiskäsu ja kuulutas ta SRÜ riikides rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Teda süüdistatakse alaealiste kaasamises sanktsioneerimata meeleavaldustele. Kohtu sõnul «Volkov teadis kindlalt, et raske epidemioloogilise olukorra tõttu puudub volitatud asutuste luba miitingu läbiviimiseks. Sellele vaatamata postitas ta 21. jaanuaril [[YouTube]]'i üleskutsed alaealistele osaleda 23. jaanuaril Moskvas ja teistes Venemaa linnades toimuvatel loata miitingutel.&quot;&lt;ref&gt;https://novayagazeta.ru/articles/2021/02/10/167737-leonida-volkova-ob-yavili-v-mezhdunarodnyy-rozysk&lt;/ref&gt; 

14. jaanuaril 2022 lisas Vene Föderatsiooni föderaalne finantsjärelevalve teenistus ta äärmusliku tegevuse või terrorismiga seotud isikute nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220115215520/https://lenta.ru/news/2022/01/14/zhdanovvolkov/&lt;/ref&gt; 22. aprillil 2022 lisas Venemaa justiitsministeerium ta “välisagentide” nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220423101354/https://www.bbc.com/russian/news-61164396&lt;/ref&gt; 

Kuni 9. märtsini 2023 Navalnõi loodud Korruptsioonivastase Fondi juhatuse esimees. Astus tagasi kuna palus ilma kaastöötajatega nõu pidamata Euroopa Liidul kaotada sanktsioonid Venemaa miljardäri Mihhail Fridmani suhtes.&lt;ref&gt;https://www.reuters.com/world/europe/aide-russias-navalny-steps-aside-furore-over-sanctions-letter-eu-2023-03-09/&lt;/ref&gt; 

12. veebruari õhtul 2024 ründas teda oma Vilniuse kodu juures tundmatu meesterahvas, kes lõhkus auto akna ja pritsis talle silma pisargaasi. Seejärel purustas ründaja Volkovi käeluu ja peksis teda haamriga jalgadesse.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1609280034/navalnoi-liitlane-langes-leedus-johkra-runnaku-ohvriks&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Volkov, Leonid}}
[[Kategooria:Venemaa poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>smxi2gcn63hjoktawiok3ajmk5rns8s</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227951</id>
      <parentid>7227950</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:38:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227951</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5759" sha1="9k28bzj0wsn9geo9raefpn3qukuo31f" xml:space="preserve">[[File:Berlin UdL Navalny's Cell Opening asv2023-01 img13.jpg|thumb|250px|Leonid Volkov (2023)]]

'''Leonid Mihhailovitš Volkov''' ([[vene keel]]es ''Леони́д Миха́йлович Во́лков''; sündis 10. novembril 1980 Sverdlovskis) on Venemaa poliitik ja ühiskonnategelane, [[Aleksei Navalnõi]] loodud Korruptsioonivastase Sihtasustuse endine esimees. Venemaa on kuulutanud ta tagaotsitavaks.

== Elulugu ==
Sündis ülikooli õppejõudude perekonnas, rahvuselt juut. 2002. aastal lõpetas Uurali Riikliku Ülikooli matemaatika-mehaanikateaduskonna. 2005. aastal lõpetas Uurali Riikliku Ülikooli aspirantuuri ja 2006. aastal sai füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaadiks, kaitstes väitekirja teemal “Infotöötluse mudelid ja algoritmid elektroonilistes dokumendihalduse tarkvarasüsteemides.&quot;

1998-2010 töötas ettevõttes &quot;SKB Kontur&quot;, mis töötas välja elektroonilisi raamatupidamis- ja aruandlussüsteeme. Algul oli programmeerija, 2004. aastast peadirektori asetäitja ja 2007. aastast föderaalprojektide osakonna juhataja.

1. märtsil 2009 valiti Jekaterinburgi linnaduuma saadikuks.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20191025202119/https://www.egd.ru/about/481/541/513/589/&lt;/ref&gt; 2009. aastal liitus hiljem mõrvatud [[Boriss Nemtsov]]&lt;nowiki/&gt;i poliitilise liikumisega &quot;[[Solidaarsus (poliitiline liikumine)|Solidaarsus]]. 10. aprillil 2010 korraldas Jekaterinburgis õigeusu katedraali ehitamise vastase miitingu – üritus kogus üle 3500 osaleja ja sellest sai suurim meeleavaldus linnas pärast perestroikat.

2011. aastal kirjutas ja andis koos [[Politoloogia|politoloog]] Fjodor Krašeninnikoviga välja raamatu „Pilvedemokraatia“ otsedemokraatia väljavaadetest elektrooniliste tehnoloogiate abil.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220912050427/http://trv-science.ru/2012/01/oblachnaya-demokratiya-klyuchevye-idei/&lt;/ref&gt;

2013. aasta suvel juhtis ta Moskva linnapeakandidaadi Aleksei Navalnõi valimisstaapi.&lt;ref&gt;https://66.ru/news/politic/139519/&lt;/ref&gt;

2015. aastal asutas &quot;Interneti kaitse ühingu&quot; ''(О́бщество защи́ты интерне́та''), mis võitleb interneti tsenseerimise vastu Venemaal.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20190401114157/https://tvrain.ru/news/internet-400975/&lt;/ref&gt; 

2018. aasta Venemaa presidendivalimistel Aleksei Navalnõi valimisstaabi juhataja. 26. märtsil 2017 vahistati koos teiste Korruptsioonivastase Fondi töötajatega, kes korraldasid oma kontoris otseülekande kogu Venemaal toimuvatest meeleavaldustest. Talle ja veel ühele Fondi töötajale koostati protokollid, mille kohaselt keeldusid nad korrakaitsjate palvel lahkumast sihtasutuse ruumidest lahkumast väidetava eelseisva plahvatuse tõttu. 27. märtsil 2017 mõistis Moskva Simonovski kohus talle haldusõiguserikkumiste seadustiku artikli 19 lõike 3 alusel (&quot;Politseiametniku seaduslikule korraldusele allumatus&quot;) tuleneva süüdistuse alusel 10 päeva aresti.&lt;ref&gt;https://svpressa.ru/society/news/169228/&lt;/ref&gt; Kokku arreteeriti teda Aleksei Navalnõi Venemaa presidendivalimiste kandidaadiks registreerimise toetamise kampaania ajal 5 korda ja ta veetis 95 päeva haldusarestis.

21. mail 2019 vahistati ta 20 päevaks 9. septembril 2018 toimunud Navalnõi toetajate miitingu korraldamise eest, kus protestit pensioniea tõstmise vastu. Kohus tunnistas ta süüdi avaliku ürituse korraldamise korra rikkumises, „millega on tekitatud kahju inimese tervisele või varale, kui need tegevused (tegevusetus) ei sisalda kuritegu.”&lt;ref&gt;https://www.interfax.ru/russia/662113&lt;/ref&gt; 

2019. aasta augustis, pärast Korruptsioonivastase Fondi rahapesu käsitleva kriminaalasja algatamist, lahkus Venemaalt Leetu Vilniusse.&lt;ref&gt;https://www.spiegel.de/ausland/alexej-nawalny-vertrauter-wolkow-auf-einmal-gaben-diejenigen-in-den-grauen-anzuegen-die-diagnose-vor-a-71cb3878-b073-4c9f-8f70-3a9242e0a42b&lt;/ref&gt;

10. veebruaril 2021 andis Moskva Basmannõi kohus tagaselja välja tema arreteerimiskäsu ja kuulutas ta SRÜ riikides rahvusvaheliselt tagaotsitavaks. Teda süüdistatakse alaealiste kaasamises sanktsioneerimata meeleavaldustele. Kohtu sõnul «Volkov teadis kindlalt, et raske epidemioloogilise olukorra tõttu puudub volitatud asutuste luba miitingu läbiviimiseks. Sellele vaatamata postitas ta 21. jaanuaril [[YouTube]]'i üleskutsed alaealistele osaleda 23. jaanuaril Moskvas ja teistes Venemaa linnades toimuvatel loata miitingutel.&quot;&lt;ref&gt;https://novayagazeta.ru/articles/2021/02/10/167737-leonida-volkova-ob-yavili-v-mezhdunarodnyy-rozysk&lt;/ref&gt; 

14. jaanuaril 2022 lisas Vene Föderatsiooni föderaalne finantsjärelevalve teenistus ta äärmusliku tegevuse või terrorismiga seotud isikute nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220115215520/https://lenta.ru/news/2022/01/14/zhdanovvolkov/&lt;/ref&gt; 22. aprillil 2022 lisas Venemaa justiitsministeerium ta “välisagentide” nimekirja.&lt;ref&gt;https://web.archive.org/web/20220423101354/https://www.bbc.com/russian/news-61164396&lt;/ref&gt; 

Kuni 9. märtsini 2023 Navalnõi loodud Korruptsioonivastase Fondi juhatuse esimees. Astus tagasi kuna palus ilma kaastöötajatega nõu pidamata Euroopa Liidul kaotada sanktsioonid Venemaa miljardäri Mihhail Fridmani suhtes.&lt;ref&gt;https://www.reuters.com/world/europe/aide-russias-navalny-steps-aside-furore-over-sanctions-letter-eu-2023-03-09/&lt;/ref&gt; 

12. veebruari õhtul 2024 ründas teda oma Vilniuse kodu juures tundmatu meesterahvas, kes lõhkus auto akna ja pritsis talle silma pisargaasi. Seejärel purustas ründaja Volkovi käeluu ja peksis teda haamriga jalgadesse.&lt;ref&gt;https://www.err.ee/1609280034/navalnoi-liitlane-langes-leedus-johkra-runnaku-ohvriks&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Volkov, Leonid}}
[[Kategooria:Venemaa poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>9k28bzj0wsn9geo9raefpn3qukuo31f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Máriapócs</title>
    <ns>0</ns>
    <id>673203</id>
    <revision>
      <id>7227994</id>
      <parentid>6787425</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T03:14:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227994</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2311" sha1="f2svvy841zh0orfsf5fuel99pmkwvnm" xml:space="preserve">{{linn
|  nimi = Máriapócs
|  hääldus = 
|  omakeelne_nimi_1 = ungari | Máriapócs |
|  pilt = Görög katolikus templom (8299. számú műemlék) 4.jpg
|  pildiallkiri = Kreekakatoliku kirik Máriapócsis
|  lipp = Flag_of_Máriapócs.svg
|  lipu_link = [[Máriapócsi lipp]]
|  vapp = HUN_Máriapócs_Címer.svg
|  vapi_link = [[Máriapócsi vapp]]
|  pindala = 
|  elanikke = 
|  asendikaart = Ungari
}}
'''Máriapócs''' on linn [[Ungari]]s [[Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat|Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaadis]] [[Nyírbátori kreis]]is.

== Geograafiline asend ==
Máriapócs asub [[Rumeenia]] piirist 24 km kaugusel, kreisikeskusest [[Nyírbátor]]ist ligikaudu 9 km lääneloodes ja komitaadikeskusest [[Nyíregyháza]]st umbes 24 km idakagus.

== Ajalugu ==
Küla on esmamainitud [[1280]]. aastal. Aastatel [[1816]]–[[1872]] oli Máriapócs turulinn.&lt;ref&gt;[https://web.archive.org/web/20240401161226/http://www.madosz.hu/archive/article-view?id=78 Máriapócs bemutatása] Magyar Dohányújság, 1. veebruar 2006. Vaadatud 1. aprillil 2024&lt;/ref&gt;

[[4. november|4. novembril]] [[1696]] hakkas kohalikus kreekakatoliku kirikus Jumalaema ikoon nutma. Nähtus kestis kaks nädalat. [[8. detsember|8. detsembril]] hakkas ikoon uuesti nutma. Nähtus kestis 11 päeva. Kirikutegelased ja riigiametnikud uurisid juhtunut ning nad tunnistasid ime ehtsust. [[1697]]. aasta veebruaris käskis [[Leopold I]] ikooni [[Viin]]i tuua. [[1715]]. aastal hakkas Máriapócsi kirikus ikooni koopia nutma. Máriapócsist kujunes palverännusihtpunkt. Uus barokkstiilis Máriapócsi kreekakatoliku kirik valmis [[1756]]. aastal. Jumalaema ikoon nuttis ka [[1905]]. aasta detsembris. Aastas külastab Máriapócsi pool miljonit palverändurit.&lt;ref&gt;[https://cnewa.org/magazine/hungarys-weeping-icon-of-mariapocs-30770/ Hungary’s Weeping Icon of Máriapócs] Catholic Near East Welfare Association. Vaadatud 1. aprillil 2024&lt;/ref&gt;

Linnaõigused sai Máriapócs [[1993]]. aastal.&lt;ref&gt;[https://lexikon.katolikus.hu/M/M%C3%A1riap%C3%B3cs.html Máriapócs] Magyar Katolikus Lexikon. Vaadatud 1. aprillil 2024&lt;/ref&gt;

== Sõpruslinnad ==
*{{Riigi ikoon|Itaalia}} [[Torino]], [[Itaalia]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ungari linnad]]
[[Kategooria:Szabolcs-Szatmár-Beregi komitaat]]
[[Kategooria:Palverännukohad]]</text>
      <sha1>f2svvy841zh0orfsf5fuel99pmkwvnm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Liivavärvus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>679520</id>
    <revision>
      <id>7227902</id>
      <parentid>6739733</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:26:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Evlper</username>
        <id>104506</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7227902</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2135" sha1="htjo3xe1ga7k5jp057xrx99qz4jioo6" xml:space="preserve">{{Värvikast
|nimetus=Liivavärvi
|hex=cca67f|tekstivärv=white
|r=204|g=166|b=127|rgbspace=[[sRGB]]
|h=30|s=38|v=80
|cmyk=CMYK|c=0|m=19|y=38|k=20
|allikas=Pantone 15-1225 ''Sand''&lt;ref&gt;https://icolorpalette.com/color/pantone-15-1225-tcx&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Liivavärvi
|hex=daccb4|tekstivärv=white
|r=218|g=204|b=180
|h=38|s=17|v=85
|cmyk=CMYK|c=0|m=6|y=17|k=15
|allikas=Pantone 13-1008 ''Bleached Sand''&lt;ref&gt;https://icolorpalette.com/color/pantone-13-1008-tcx&lt;/ref&gt;
}}
{{Värvikast
|nimetus=Sand (HTML)
|hex=C2B280|tekstivärv=white
|r=194|g=178|b=128
|h=45|s=34|v=76
|cmyk=CMYK|c=0|m=8|y=34|k=24
|allikas=HTML Color Codes&lt;ref&gt;https://htmlcolorcodes.com/colors/sand/&lt;/ref&gt;
}}
'''Liivavärvi''' ehk '''liivakarva''' värvus on heledapoolne murtud [[värvitoon]], mis vastab [[liiv]]a [[värvus]]ele, näiteks hallikaskollane, punakaskollane&lt;ref&gt;https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=liivakarva&amp;F=M&lt;/ref&gt; või mõni [[beež]]i värvuse varjund; [[Sõnaveeb]] nimetab seda [[Paatjas|paatja]] sünonüümina&lt;ref&gt;https://sõnaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/liivakarva/1{{Kõdulink|aeg=oktoober 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;.

Liivakarva võivad olla tekstiilid, mööbel, seinad, ka [[blond|blondid]] [[juuksed]]. [[Karvastik]]u või [[sulestik]]u liivakarva värvus võib olla seotud [[varjevärvus]]ega.

== Pildid ==
&lt;gallery&gt;
Cromer beach sand 2016 02.JPG|Rannaliiv [[Cromer]]is [[Norfolk]]is
Kalabrien Ricadi Sandwellen 2129.jpg|Liiv Kalaabrias
Dunes7.JPG|Liivaluited [[California]] [[Surmaoru rahvuspark|Surmaorus]]
Great Sand Dunes NP 1.jpg|Liivaluide [[Colorado]] Düünide rahvuspargis
Sandy Beach (6225675980).jpg|Kollase liivaga rand
&lt;/gallery&gt;

== Karvavärvus ==
Liivavärvusega (inglise keeles ''fawn'') kirjeldatakse mitme [[Koeratõug|koeratõu]] kasuka iseloomulikku värvust, näiteks võib liivavärvi olla [[mops]], [[iiri hundikoer]], [[hirvekoer]], [[Cairni terjer]] jt.
&lt;gallery&gt;
Pug fawn.jpg|Liivavärvi mops
&lt;/gallery&gt;

== Viited ==
{{viited}}

{{kollased värvitoonid}}
{{pruunid värvitoonid}}
[[Kategooria:Kollased värvitoonid]]
[[Kategooria:Pruunid värvitoonid]]</text>
      <sha1>htjo3xe1ga7k5jp057xrx99qz4jioo6</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nõmmenahkis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>683465</id>
    <revision>
      <id>7227747</id>
      <parentid>6801744</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:05:10Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Svencapoeira</username>
        <id>67038</id>
      </contributor>
      <origin>7227747</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="903" sha1="fk4dwe6zoduecjjk5s7q3qtrcnmh1jk" xml:space="preserve">{{Taksonitabel 
| nimi           = Nõmmenahkis
| värvus         = seened
| pilt           = Nõmmenahkis2.jpg
| pildi_seletus  = 
| pildi_laius = 250px
| pilt2           = Nõmmenahkis1.jpg
| pildi2_seletus  = Nõmmenahkis ''Stereopsis vitellina''
| pildi2_laius = 250px
| riik           = [[Seened]] ''Fungi''
| hõimkond       = [[Kandseened]] ''Basidiomycota''
| klass          = ''[[Agaricomycetes]]''
| selts = ''[[Stereopsidales]]''
| sugukond = ''[[Stereopsidaceae]]''
| perekond = ''[[Stereopsis]]''
| liik = '''Nõmmenahkis''' ''Stereopsis vitellina''
}}

'''Nõmmenahkis''' (''Stereopsis vitellina'') on klassi ''[[Agaricomycetes]]'' kuuluv [[kandseened|kandseente]] liik.

Seen kasvab samblasse peitunult ja mändide lamatüvede all vanades männikutes.

==Välislingid==
* [https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/176565 Nõmmenahkis] andmebaasis eElurikkus.

[[Kategooria:Agaricomycetes]]</text>
      <sha1>fk4dwe6zoduecjjk5s7q3qtrcnmh1jk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>85 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684090</id>
    <revision>
      <id>7227823</id>
      <parentid>7227258</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:14:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227823</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2560" sha1="odtq1xwpbyhrv6wsvnwjae1tm8f0m8h" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 5. august 2026
|number          = 85
|bgcolor         = #00E1B4
|pilt            = 
|pilt_width      = 
|pilt_alt        = &lt;!-- pildi sõnum --&gt;
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = &lt;!-- Liini teenindavad sõidukid --&gt;
|seisund         = suletud, asendatud trolliliiniga
|avati           = 1. november 2024
|suleti          = 1. juuli 2026
|eelkäija        = [[5 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 5]]
|liinitüüp       = tavaliin
|asum            = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}
|linnaosad       = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]]
|vaatamisväärsused= &lt;!-- Liinile lähedal asuvad vaatamisväärsused --&gt;
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpppeatus      = Balti jaam
|pikkus          = &lt;!-- Pikkus kilomeetrites --&gt;
|peatusi         = &lt;!-- Peatuste arv --&gt;
|sõsarliinid     = 
|sarnased        = 
|aeg             = &lt;!-- Liini pikkus minutites --&gt;
|päev            = ETKNRLP
|kaart           = &lt;!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or  {{Infobox rdt}} --&gt;
|kaardi nimi     = &lt;!-- kaardi nimi --&gt;
|eelmine liin    = 84
|eelmine         = 84 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin   = 88
|järgmine        = 88 (Tallinna bussiliin)
|märked          =
}}

'''85''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[85 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|november 2024
|Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam
|
|
|-
|juuli 2026
|Mustamäe - Mustamäe tee - Balti jaam
|
|muutus [[85 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 30.06.2026
!Mustamäe - Balti jaam
!Balti jaam - Mustamäe
|-
|
; Akadeemia tee
; Kaja
; Szolnok
; A. H. Tammsaare tee
; Sääse
; Aiandi
; Löwenruh
; Marja
; Välja
; Lille
; Ristiku
; Tehnika
; Toompark
; Balti jaam (train station)
; Balti jaam (train station)
|
; Balti jaam (train station)
; Kelmiküla
; Ristiku
; Lille
; Hipodroom
; Välja
; Marja
; Löwenruh
; Aiandi
; Sääse
; A. H. Tammsaare tee
; Szolnok
; Kaja
; Akadeemia tee
; Mustamäe
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[5 (Tallinna trolliliin)|5]]
* [[85 (Tallinna trolliliin)|85]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>odtq1xwpbyhrv6wsvnwjae1tm8f0m8h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>83 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684091</id>
    <revision>
      <id>7227820</id>
      <parentid>7227255</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:09:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227820</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2364" sha1="1408xhrtpiyggxgp3w18ud85jeuvs83" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 5. august 2026
|number          = 83
|bgcolor         = #00E1B4
|pilt            = 83busskaubamaja.jpg
|pilt_width      = 
|pilt_alt        = &lt;!-- pildi sõnum --&gt;
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = &lt;!-- Liini teenindavad sõidukid --&gt;
|seisund         = suletud, asendatud trolliliiniga
|avati           = 1. november 2024
|suleti          = 1. august 2026
|eelkäija        = [[3 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 3]]
|liinitüüp       = tavaliin
|asum            = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}
|linnaosad       = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]
|algpeatus       = Mustamäe
|lõpppeatus      = Kaubamaja
|päev            = ETKNRLP
|kaart           = &lt;!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or  {{Infobox rdt}} --&gt;
|kaardi nimi     = &lt;!-- kaardi nimi --&gt;
|eelmine liin    = 82
|eelmine         = 82 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin   = 84
|järgmine        = 84 (Tallinna bussiliin)
|märked          =
}}
[[Fail:83buss.png|pisi|Mustamäe peatusel]]
'''83''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Mustamäe - Kaubamaja. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Alates 1. augustist 2026 asendati bussiliin [[83 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|november 2024
|Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja
|
|
|-
|august 2026
|Mustamäe - Supluse puiestee - Kaubamaja
|
|muutus [[83 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 31.07.2026
!Mustamäe - Kaubamaja
!Kaubamaja - Mustamäe
|-
|
; Mustamäe
; Raja
; Keemia
; Ehitajate tee
; Liivaku
; Vambola
; Lepistiku
; Siili
; Linnu tee
; Tedre
; Koskla
; Taksopark
; Koidu
; Tõnismägi
; Vabaduse väljak
; Estonia
; Kaubamaja
|
; Kaubamaja
; Estonia
; Vabaduse väljak
; Tõnismägi
; Koidu
; Koskla
; Tihase
; Tedre
; Linnu tee
; Siili
; Lepistiku
; Vambola
; Liivaku
; Ehitajate tee
; Keemia
; Mustamäe
; Mustamäe
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[3 (Tallinna trolliliin)|3]]
* [[83 (Tallinna trolliliin)|83]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>1408xhrtpiyggxgp3w18ud85jeuvs83</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>84 (Tallinna bussiliin)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684093</id>
    <revision>
      <id>7227822</id>
      <parentid>7227256</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:14:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-34651-55</username>
        <id>231505</id>
      </contributor>
      <origin>7227822</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2234" sha1="4536x0kqmvbfqohd0wu1ls4vugu5v2h" xml:space="preserve">{{Liin
|uuendus         = 5. august 2026
|number          = 84
|bgcolor         = #00E1B4
|pilt            = 
|pilt_width      = 
|pilt_alt        = &lt;!-- pildi sõnum --&gt;
|operaator       = [[TLT]]
|veerem          = &lt;!-- Liini teenindavad sõidukid --&gt;
|seisund         = suletud, asendatud trolliliiniga
|avati           = 1. november 2024
|suleti          = 1. juuli 2026
|eelkäija        = [[4 (Tallinna trolliliin)|Trolliliin 4]]
|liinitüüp       = tavaliin
|asum            = [[Tallinn]], {{PisiLipp|Eesti}}
|linnaosad       = [[Mustamäe]], [[Kristiine linnaosa|Kristiine]], [[Põhja-Tallinn]]
|algpeatus       = Keskuse
|lõpppeatus      = Balti jaam
|päev            = ETKNRLP
|kaart           = &lt;!-- kaart pildina (ex: [[File:Image_name.png|200px]]) or  {{Infobox rdt}} --&gt;
|kaardi nimi     = &lt;!-- kaardi nimi --&gt;
|eelmine liin    = 83
|eelmine         = 83 (Tallinna bussiliin)
|järgmine liin   = 85
|järgmine        = 85 (Tallinna bussiliin)
|märked          =
}}

'''84''' oli [[Tallinna ühistranspordiliinid|Tallinna bussilliin]], mis teenindas reisijaid marsruudil Keskuse - Balti jaam. Liini teenindas [[Tallinna Linnatranspordi AS]] ning liiklus toimus iga päev. Liinil olnud bussiliiklus asendati 1. juulil 2026 [[84 (Tallinna trolliliin)|uute akutrollidega.]]

== Ajalugu ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+
!Avati
!Marsruut
!Suleti
!Märkused
|-
|november 2024
|Keskuse - Balti jaam
|
|
|-
|juuli 2026
|Keskuse - Balti jaam
|
|muutus [[84 (Tallinna trolliliin)|trolliliiniks]]
|}

== Peatuste loend ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Marsruut alates 1.11.2024 kuni 30.06.2026
!Keskuse - Balti jaam
!Balti jaam - Keskuse
|-
|
; Keskuse
; Liivaku
; Vambola
; Lepistiku
; Siili
; Linnu tee
; Tedre
; Koskla
; Taksopark
; Ülase
; Ristiku
; Tehnika
; Toompark
; Balti jaam (train station)
; Balti jaam (train station)
|
; Balti jaam (train station)
; Kelmiküla
; Tehnika
; Endla
; Koskla
; Tihase
; Tedre
; Linnu tee
; Siili
; Lepistiku
; Vambola
; Liivaku
; Ehitajate tee
; Männi
; Keskuse
|}

== Vaata ka ==
* [[Tallinna ühistranspordiliinid]]
* [[4 (Tallinna trolliliin)|4]]
* [[84 (Tallinna trolliliin)|84]]

== Viited ==
{{viited}}
{{Tallinna bussiliinid}}
{{tallinna trolliliinid}}

[[Kategooria:Tallinna bussiliinid]]</text>
      <sha1>4536x0kqmvbfqohd0wu1ls4vugu5v2h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arvo Niineväli</title>
    <ns>0</ns>
    <id>684920</id>
    <revision>
      <id>7227844</id>
      <parentid>7208067</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:37:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227844</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2570" sha1="13v39kffftlkqgrofgqjeqln1lnjlqa" xml:space="preserve">'''Arvo Niineväli''' ([[20. jaanuar]] [[1934]] [[Tallinn]] – [[15. juuni]] [[1992]] Tallinn) oli eesti arhitekt.

== Elulugu ==
Ta lõpetas 1952. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1965. aastal [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri erialal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp ja Vasar 2 juuli 1965 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirpjavasar19650702.1.8 |vaadatud=2024-11-25 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Niineväli töötas arhitektina [[Eesti Projekt]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Punalipp, 14. august 1986 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=punalippjogeva19860814.2.15 |vaadatud=2024-11-25 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

== Looming&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=VE: Niineväli, Arvo - arhitekt - www.virumaa.ee |url=http://www.virumaa.ee/ve-niinevali-arvo-arhitekt/ |vaadatud=2024-11-25 |väljaanne=www.virumaa.ee}}&lt;/ref&gt; ==

* Suurpaneelelamu tüüpprojekt &quot;Narva maja&quot; (1966, 1973)
* [[Alajõe]] ja [[Remniku]] puhkepiirkonna planeering (1969; koos [[Evi Niineväli|Evi Niineväljaga]])
* [[Kiviõli]] linnaosa planeering (1973; koos [[Helmi Saarmann]]iga)
* Mustjala vennashaua mälestussammas (1979; koos Evi Niineväljaga)&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Lahkunud on arhitekt Evi Niineväli – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/lahkunud-on-arhitekt-evi-niinevali/ |vaadatud=2024-11-25 |väljaanne=arhliit.ee}}&lt;/ref&gt;
* [[Projekteerijate maja]] (1981; koos [[Peep Jänes]]e ja [[Mart Port|Mart Pordiga]])&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Projekteerijate Maja ähvardab lammutamine – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/projekteerijate-maja-ahvardab-lammutamine/ |vaadatud=2024-11-25 |väljaanne=arhliit.ee}}&lt;/ref&gt;
* [[Jõhvi]]-[[Ahtme linnaosa|Ahtme]]–[[Tammiku]] elamurajoonide detailplaneering (1983)
* Eesti Posti postitöötlemiskeskus, Toompuiestee 33a&lt;ref&gt;https://www.muis.ee/museaalview/2629164&lt;/ref&gt;

== Isiklikku ==
Tema abikaasa oli arhitekt [[Evi Niineväli]], vennapoeg on arhitekt [[Hannes Niineväli]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Välislingid ==
* [https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=26595 Eesti NSV Arhitektide Liidu XI kongressi delegaadid] Rahvusarhiivi fotoinfosüsteem
*[https://www.kalmistud.ee/burial-place/klLgpwjmaPqV Haud Tallinna Rahumäe kalmistul]

{{JÄRJESTA:Niineväli, Arvo}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1931]]
[[Kategooria:Surnud 1992]]</text>
      <sha1>13v39kffftlkqgrofgqjeqln1lnjlqa</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eesti noordelegaadid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685041</id>
    <revision>
      <id>7227767</id>
      <parentid>7183977</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:20:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tartu2024</username>
        <id>200607</id>
      </contributor>
      <comment>/* Noordelegaadid */</comment>
      <origin>7227767</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7310" sha1="bnnljzxwaa7i619m7b8e60pcnq6fe05" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Eesti Noordelegaadid
| asutatud = septembris 2023
| liikmed = Ametisolevad noordelegaadid: Miriam Kalja (ÜRO), Maria Paavel (EL), Triine Kose (EL), Marie Johanna Univer (kliima), Karin-Annika Luga (kliima), Mikhail Gladyshev (EN), Gabriela Turkin (WHO) ja Eglyd Marion Esken (WHO).

Lõpetanud noordelegaadid: Riin Suuster (ÜRO), Evaliis Läll (ÜRO), Rudolf Kasper Naruski (EL), Henrik Harjus (CLARE), Henry Kask (EN), Anna Celine Kraus (kliima), Karl-Sten Kõrgmaa (WHO).
| juht_nimi = Maria Paavel

Eelmised juhid: Evaliis Läll, Anna Celine Kraus
| embleem = EESTI NOORDELEGAADID logo.svg
| eesmärk = Eesti noordelegaatide võrgustiku eesmärk on olla koostöö- ja toetusplatvorm Eestis tegutsevatele noordelegaatidele.
}}

'''Eesti Noordelegaadid''' on Eestis tegutsevate noordelegaatide võrgustik. Nad kuuluvad [[Eesti Noorteühenduste Liit|Eesti Noorteühenduste Liitu (ENL)]] ja teevad koostööd Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

Noordelegaadid esindavad Eesti noorte huve [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu (EL)]], [[Euroopa Nõukogu]] (sh [[Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress|CLARE]]), [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO]]), [[UNESCO]] ja kliima (sh [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon|UNFCCC]]) teemadel.

== Võrgustiku loomine ==
2023. aasta septembris toimus projekti &quot;Future Agents NOW&quot; raames kohtumine Tallinnas, mida korraldasid Linda Luts ja Hanna-Stiina Tornius. Kohtumisel osalesid Eesti, Soome ja Taani noorteühenduste liidud ja noordelegaadid. Teiste riikide noordelegaatide programmide kogemuste põhjal otsustasid Eesti noordelegaadid ametlikult omavahelist koostööd alustada. Nii sündis Eesti Noordelegaatide võrgustik, mis koosnes algselt viiest noordelegaadist: 1 ÜRO noordelegaat, 1 kliima UNFCCC noordelegaat, 2 EL noordelegaati ja 1 EN CLRAE noordelegaat.

Esimeste sammudena alustati koordinatsioonikohtumistega, kogemuste ja võimaluste jagamisega (esinemisvõimalused, sündmused, konverentsid jms), samuti pandi alus ühisele sotsiaalmeediale&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/noordelegaat/ |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt; ja veebilehele&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/ |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Noordelegaat - Noordelegaat |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

== Võrgustiku areng ja tulevik ==
Noordelegaatide tegevus Eestis on vabatahtlik ning seetõttu on võrgustiku areng sõltunud suuresti noordelegaatide enda entusiasmist, initsiatiivist ning ajapiirangutest.

Koostööd toetab [[Eesti Noorteühenduste Liit|ENL]], aidates korraldada kohtumisi kõikide teadaolevate Eestis tegutsevate noordelegaatidega.

Noordelegaadid on kujunenud [[Eesti Noorteühenduste Liit|ENL]]&lt;nowiki/&gt;i tegevuskava üheks nurgakiviks. 2030. aastaks on eesmärk luua 8 erinevat noordelegaatide programmi, et Eesti noored oleksid esindatud rahvusvahelisel tasandil veelgi laiemalt. 2026. aasta 2. septembri seisuga on juba 5 noordelegaatide programmi ning kokku 8 noordelegaati, mis on suur samm selle ambitsioonika eesmärgi saavutamise suunas.

== Liikmed ==
2023. aastal olid Eesti Noordelegaadid Hanna-Stiina Tornius (ÜRO), Henry Kask (EN), Triine Kose (EL), Rudolf Kasper Naruski (EL), Anna Celine Kraus (kliima).

2025. aastal olid Eesti Noordelegaadid Evaliis Läll (ÜRO), Hanna Simona Allas (ELi juuniordelegaat), Rudolf Kasper Naruski (ELi seeniordelegaat), Karin-Annika Luga (kliima juuniordelegaat), Anna Celine Kraus (kliima seeniordelegaat), Lisett Hansen (EN), Karl-Sten Kõrgmaa (WHO).

2026. aasta 2. septembri seisuga on Eesti Noordelegaadid Miriam Kalja (ÜRO), Maria Paavel (ELi juuniordelegaat), Triine Kose (ELi juuniordelegaat), Marie Johanna Univer (kliima juuniordelegaat), Karin-Annika Luga (kliima seeniordelegaat), Mikhail Gladyshev (EN), Gabriela Turkin (WHO juuniordelegaat) ja Eglyd Marion Esken (WHO seeniordelegaat).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Noordelegaat - Noordelegaat |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''&lt;u&gt;Noordelegaadid läbi aegade:&lt;/u&gt;'''

'''ÜRO noordelegaadid:''' 2018 Kätlin Jürna, 2019 Karl Ander Aleksius, 2020 Norman Vester, 2020 Eva Lennuk, 2021 (alates septembrist) – 2022 Linda Luts, 2023 Hanna-Stiina Tornius, 2024 Riin Suuster, 2025 Evaliis Läll, 2026 Miriam Kalja.

'''ELi noordelegaadid:''' 2022 Roosimari Pihlak, 2023–2025 Rudolf Kasper Naruski, 2025–2026 Hanna Simona Allas, 2026-2027 Triine Kose ja 2026-2028 Maria Paavel. ''Euroopa Liidu noordelegaatide puhul kehtib juunior -eenior süsteem, kus esimesel aastal on noordelegaat juunior positsioonis ning teisel aastal toetab juba'' ''järgmist juuniordelegaati.''

'''Kliima noordelegaadid:''' 2020–2021 Merilin Raudna-Kristoffersen, 2021–2022 Kertu Birgit Anton, 2022–2023 Hanah Lahe, 2023–2025 Anna Celine Kraus, 2024–2026 Karin-Annika Luga ja 2025–2027 Marie Johanna Univer. ''Kliima noordelegaatide puhul kehtib samasugune juunior-seenior süsteem nagu Euroopa Liidu noordelegaatide puhul.''

'''EN CLARE:''' 2023 Henry Kask, 2024 Henrik Harjus, 2025 Lisett Hansen, 2026 Mikhail Gladyshev.

'''UNESCO:''' 2023–2025 Laura Unt. 

'''WHO:''' 2024–2026 Karl-Sten Kõrgmaa, 2025-2027 Eglyd Esken. ''WHO'' ''noordelegaatide puhul kehtib juunior -seenior süsteem, kus esimesel aastal on noordelegaat juunior positsioonis ning teisel aastal toetab juba'' ''järgmist juuniordelegaati.'' 

== Kes on noordelegaat ==
Noordelegaat on vabatahtlik noor, kes on osa oma riiklikust delegatsioonist ning osaleb relevantsetel kohtumistel, tõstes noorte hääle otsustusprotsessidesse. Noordelegaat hoiab oma riigi noori kursis rahvusvahelises organisatsioonis toimuvaga, tõstab teadlikkust noorte seas, on dialoogis teiste noortega, annab vajadusel sisendit noortega seotud teemadel, aitab delegatsiooni sisulises töös, esindab oma riiki erinevatel üritustel ja võrgustikes ning arendab koostööd teiste riikidega.

Noordelegaat võib tegeleda mitme teemadega, aga maailmas on levinud ka temaatilised noordelegaadid. Näiteks on noordelegaate sellistel teemadel nagu inimõigused, kliima, jätkusuutlik areng, naiste õigused ja naiste reproduktiivõigused, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, bioloogiline mitmekesisus ja toit, haridus ja töökohtade loomine, demokraatia ja partnerlussuhted jne. 

Paljud ühiskonna probleemid ja teemad mõjutavad noori otseselt ning noored peavad elama vastuvõetud otsustega. Selleks, et noortega arvestada, on vaja, et nad oleksid esindatud ja saaksid sõna sekka öelda. Kui noored on kaasatud ja otsustajatega samas ruumis, on neid keerulisem kõrvale lükata. Samuti on üheks noordelegaatide rolliks tuua institutsioone noortele lähemale, näiteks koolis külalistundide andmisega ja sisendi korjamisega. Kaasamise ja läbipaistvusega on võimalik suurendada noorte usaldust institutsioonide osas. Lisaks suhtlevad noordelegaadid teiste noortega ning saavad aidata oma riigi eesmärke tutvustada ja teha vajalikku lobitööd. 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti noortepoliitika]]</text>
      <sha1>bnnljzxwaa7i619m7b8e60pcnq6fe05</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227768</id>
      <parentid>7227767</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:21:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Tartu2024</username>
        <id>200607</id>
      </contributor>
      <origin>7227768</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7337" sha1="8qbwis2jarerqp7wuj6noim7nid7vap" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
{{Infokast organisatsioon
| nimi = Eesti Noordelegaadid
| asutatud = septembris 2023
| liikmed = Ametisolevad noordelegaadid: Miriam Kalja (ÜRO), Maria Paavel (EL), Triine Kose (EL), Marie Johanna Univer (kliima), Karin-Annika Luga (kliima), Mikhail Gladyshev (EN), Gabriela Turkin (WHO) ja Eglyd Marion Esken (WHO).

Lõpetanud noordelegaadid: Riin Suuster (ÜRO), Evaliis Läll (ÜRO), Rudolf Kasper Naruski (EL), Henrik Harjus (CLARE), Henry Kask (EN), Anna Celine Kraus (kliima), Karl-Sten Kõrgmaa (WHO).
| juht_nimi = Maria Paavel

Eelmised juhid: Evaliis Läll, Anna Celine Kraus
| embleem = EESTI NOORDELEGAADID logo.svg
| eesmärk = Eesti noordelegaatide võrgustiku eesmärk on olla koostöö- ja toetusplatvorm Eestis tegutsevatele noordelegaatidele.
}}

'''Eesti Noordelegaadid''' on Eestis tegutsevate noordelegaatide võrgustik. Nad kuuluvad [[Eesti Noorteühenduste Liit|Eesti Noorteühenduste Liitu (ENL)]] ja teevad koostööd Välisministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning Kliimaministeeriumiga.

Noordelegaadid esindavad Eesti noorte huve [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO)]], [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu (EL)]], [[Euroopa Nõukogu]] (sh [[Euroopa Nõukogu Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Kongress|CLARE]]), [[Maailma Terviseorganisatsioon|Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO]]), [[UNESCO]] ja kliima (sh [[ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon|UNFCCC]]) teemadel.

== Võrgustiku loomine ==
2023. aasta septembris toimus projekti &quot;Future Agents NOW&quot; raames kohtumine Tallinnas, mida korraldasid Linda Luts ja Hanna-Stiina Tornius. Kohtumisel osalesid Eesti, Soome ja Taani noorteühenduste liidud ja noordelegaadid. Teiste riikide noordelegaatide programmide kogemuste põhjal otsustasid Eesti noordelegaadid ametlikult omavahelist koostööd alustada. Nii sündis Eesti Noordelegaatide võrgustik, mis koosnes algselt viiest noordelegaadist: 1 ÜRO noordelegaat, 1 kliima UNFCCC noordelegaat, 2 EL noordelegaati ja 1 EN CLRAE noordelegaat.

Esimeste sammudena alustati koordinatsioonikohtumistega, kogemuste ja võimaluste jagamisega (esinemisvõimalused, sündmused, konverentsid jms), samuti pandi alus ühisele sotsiaalmeediale&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/noordelegaat/ |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=www.instagram.com}}&lt;/ref&gt; ja veebilehele&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/ |vaadatud=2024-11-27 |väljaanne=Noordelegaat - Noordelegaat |keel=et}}&lt;/ref&gt;. 

== Võrgustiku areng ja tulevik ==
Noordelegaatide tegevus Eestis on vabatahtlik ning seetõttu on võrgustiku areng sõltunud suuresti noordelegaatide enda entusiasmist, initsiatiivist ning ajapiirangutest.

Koostööd toetab [[Eesti Noorteühenduste Liit|ENL]], aidates korraldada kohtumisi kõikide teadaolevate Eestis tegutsevate noordelegaatidega.

Noordelegaadid on kujunenud [[Eesti Noorteühenduste Liit|ENL]]&lt;nowiki/&gt;i tegevuskava üheks nurgakiviks. 2030. aastaks on eesmärk luua 8 erinevat noordelegaatide programmi, et Eesti noored oleksid esindatud rahvusvahelisel tasandil veelgi laiemalt. 2026. aasta 2. septembri seisuga on juba 5 noordelegaatide programmi ning kokku 8 noordelegaati, mis on suur samm selle ambitsioonika eesmärgi saavutamise suunas.

== Liikmed ==
2023. aastal olid Eesti Noordelegaadid Hanna-Stiina Tornius (ÜRO), Henry Kask (EN), Triine Kose (EL), Rudolf Kasper Naruski (EL), Anna Celine Kraus (kliima).

2025. aastal olid Eesti Noordelegaadid Evaliis Läll (ÜRO), Hanna Simona Allas (ELi juuniordelegaat), Rudolf Kasper Naruski (ELi seeniordelegaat), Karin-Annika Luga (kliima juuniordelegaat), Anna Celine Kraus (kliima seeniordelegaat), Lisett Hansen (EN), Karl-Sten Kõrgmaa (WHO).

2026. aasta 2. septembri seisuga on Eesti Noordelegaadid Miriam Kalja (ÜRO), Maria Paavel (ELi juuniordelegaat), Triine Kose (ELi juuniordelegaat), Marie Johanna Univer (kliima juuniordelegaat), Karin-Annika Luga (kliima seeniordelegaat), Mikhail Gladyshev (EN), Gabriela Turkin (WHO juuniordelegaat) ja Eglyd Marion Esken (WHO seeniordelegaat).&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Noordelegaat |url=https://noordelegaat.ee/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Noordelegaat - Noordelegaat |keel=et}}&lt;/ref&gt;

'''&lt;u&gt;Noordelegaadid läbi aegade:&lt;/u&gt;'''

'''ÜRO noordelegaadid:''' 2018 Kätlin Jürna, 2019 Karl Ander Aleksius, 2020 Norman Vester, 2020 Eva Lennuk, 2021 (alates septembrist) – 2022 Linda Luts, 2023 Hanna-Stiina Tornius, 2024 Riin Suuster, 2025 Evaliis Läll, 2026 Miriam Kalja.

'''ELi noordelegaadid:''' 2022 Roosimari Pihlak, 2023–2025 Rudolf Kasper Naruski, 2025–2026 Hanna Simona Allas, 2026-2027 Triine Kose ja 2026-2028 Maria Paavel. ''Euroopa Liidu noordelegaatide puhul kehtib juunior -eenior süsteem, kus esimesel aastal on noordelegaat juunior positsioonis ning teisel aastal toetab juba'' ''järgmist juuniordelegaati.''

'''Kliima noordelegaadid:''' 2020–2021 Merilin Raudna-Kristoffersen, 2021–2022 Kertu Birgit Anton, 2022–2023 Hanah Lahe, 2023–2025 Anna Celine Kraus, 2024–2026 Karin-Annika Luga ja 2025–2027 Marie Johanna Univer. ''Kliima noordelegaatide puhul kehtib samasugune juunior-seenior süsteem nagu Euroopa Liidu noordelegaatide puhul.''

'''EN CLARE:''' 2023 Henry Kask, 2024 Henrik Harjus, 2025 Lisett Hansen, 2026 Mikhail Gladyshev.

'''UNESCO:''' 2023–2025 Laura Unt. 

'''WHO:''' 2024–2026 Karl-Sten Kõrgmaa, 2025-2027 Eglyd Esken, 2026-2028 Gabriela Turkin. ''WHO'' ''noordelegaatide puhul kehtib juunior -seenior süsteem, kus esimesel aastal on noordelegaat juunior positsioonis ning teisel aastal toetab juba'' ''järgmist juuniordelegaati.'' 

== Kes on noordelegaat ==
Noordelegaat on vabatahtlik noor, kes on osa oma riiklikust delegatsioonist ning osaleb relevantsetel kohtumistel, tõstes noorte hääle otsustusprotsessidesse. Noordelegaat hoiab oma riigi noori kursis rahvusvahelises organisatsioonis toimuvaga, tõstab teadlikkust noorte seas, on dialoogis teiste noortega, annab vajadusel sisendit noortega seotud teemadel, aitab delegatsiooni sisulises töös, esindab oma riiki erinevatel üritustel ja võrgustikes ning arendab koostööd teiste riikidega.

Noordelegaat võib tegeleda mitme teemadega, aga maailmas on levinud ka temaatilised noordelegaadid. Näiteks on noordelegaate sellistel teemadel nagu inimõigused, kliima, jätkusuutlik areng, naiste õigused ja naiste reproduktiivõigused, sooline võrdõiguslikkus, rahu ja julgeolek, bioloogiline mitmekesisus ja toit, haridus ja töökohtade loomine, demokraatia ja partnerlussuhted jne. 

Paljud ühiskonna probleemid ja teemad mõjutavad noori otseselt ning noored peavad elama vastuvõetud otsustega. Selleks, et noortega arvestada, on vaja, et nad oleksid esindatud ja saaksid sõna sekka öelda. Kui noored on kaasatud ja otsustajatega samas ruumis, on neid keerulisem kõrvale lükata. Samuti on üheks noordelegaatide rolliks tuua institutsioone noortele lähemale, näiteks koolis külalistundide andmisega ja sisendi korjamisega. Kaasamise ja läbipaistvusega on võimalik suurendada noorte usaldust institutsioonide osas. Lisaks suhtlevad noordelegaadid teiste noortega ning saavad aidata oma riigi eesmärke tutvustada ja teha vajalikku lobitööd. 

== Viited ==
&lt;references /&gt;

[[Kategooria:Eesti noortepoliitika]]</text>
      <sha1>8qbwis2jarerqp7wuj6noim7nid7vap</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallase visiidid</title>
    <ns>0</ns>
    <id>685198</id>
    <revision>
      <id>7228145</id>
      <parentid>7227306</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:39:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47198-47</username>
        <id>236472</id>
      </contributor>
      <origin>7228145</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="237791" sha1="5rclk53nl6mp4uvshmr6mxq4kmfst67" xml:space="preserve">{{kustutada}}
{{Viitamata|aasta=2025|kuu=jaanuar}}
Allpool on täielik ülevaade [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]e ametialastest välisvisiitidest.

Visiitide arv riigi kohta, mida [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]] on külastanud:
* '''Üks''': [[Angola]], [[Araabia Ühendemiraadid]], [[Austria]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Djibouti]], [[Etioopia]], [[Ghana]], [[Hiina]], [[Iisrael]], [[India]], [[Jaapan]], [[Kasahstan]], [[Katar]], [[Kolumbia]], [[Kosovo]], [[Kuveit]], [[Lõuna-Aafrika Vabariik]], [[Malaisia]], [[Malta]], [[Maroko]], [[Mehhiko]], [[Montenegro]], [[Nigeeria]], [[Norra]], [[Pakistan]], [[Palestiina]], [[Põhja-Makedoonia]], [[Rootsi]], [[Serbia]], [[Singapur]], [[Sloveenia]], [[Usbekistan]] ja [[Vatikan]]
* '''Kaks''': [[Armeenia]], [[Aserbaidžaan]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]], [[Egiptus]], [[Filipiinid]], [[Hispaania]], [[Holland]], [[Itaalia]], [[Kanada]], [[Moldova]], [[Saudi Araabia]], [[Soome]], [[Šveits]] ja [[Türkmenistan]]
* '''Kolm''': [[Albaania]], [[Eesti]], [[Iirimaa]], [[Jordaania]] ja [[Türgi]]
* '''Neli''': [[Ameerika Ühendriigid]], [[Poola]], [[Suurbritannia]], [[Taani]] ja [[Ukraina]]
* '''Viis''': [[Küpros]] ja [[Luksemburg]]
* '''Kuus''': [[Prantsusmaa]]
* '''Seitse''': [[Saksamaa]]
* '''Nelikümmend kolm''': [[Belgia]]

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
!Riik!!Visiit!!Kuupäevad!!Visiidi lühikirjeldus
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 1.–2. detsember 2024 || [[Kaja Kallas]], [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]] ja [[Euroopa Komisjon]]i laienemisvolinik [[Marta Kos]] kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina]] asevälisministri [[Jevhen Perebõinis]]e, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]], [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Denõss Šmõgal]]i, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]] ja [[Ukraina Ülemraada]] esimehe [[Ruslan Stefantšuk]]iga, et avaldada esimesel ametipäeval Ukrainale toetust. See oli Kallase esimene välisvisiit [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]]na.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3.–4. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO välisministrite kohtumise raames [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]], [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]], [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Gabrielius Landsbergis]]e, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]i, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]e ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga. Kohtumisel keskenduti Ukraina toetamise, Venemaast lähtuva ohu ohjamise ja NATO liitlaste kaitsekulutuste tõstmise küsimustele.
|-
| {{riigi ikoon|Malta}} || töövisiit || 5.–6. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Valletta]]s [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon|31. OSCE ministrite]] kohtumise raames [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]i, [[Kasahstani välisminister|Kasahstani välisministri]] [[Murat Nurtleu]], [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]i, [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i ja [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]iga. Kohtumisel käisitleti järgmisi teemasid: piirkonna julgeolek ja stabiilsus; vajadus teha tihedamat koostööd Ukraina abistamiseks võitluses Venemaa vastu; koostöö sanktsioonidest kõrvalehoidmise ärahoidmisel; ELi ja Aserbaidžaani partnerlus ning Aserbaidžaani ja Armeenia normaliseerimisprotsess; ELi ja Armeenia koostöö tugevnemine kõigis sektorites, julgeolekust ja vastupanuvõimest kuni demokraatlike reformideni; ELi välisministrite vaheline parem ja tõhusam koostöö.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 11. detsember 2024 || Kaja Kallas ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]] osalesid [[Brüssel]]is näituse „Hääled vanglast“ avamisel.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 12. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga. Arutati Venemaa sekkumist Moldova siseasjadesse.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa]] välisministri [[Annalena Baerbock]]i, [[Prantsusmaa]] välisministri [[Jean-Noël Barrot]]', [[Hispaania]] välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri [[José Manuel Albares]]e, [[Itaalia]] välisministri [[Antonio Tajani]], [[Poola]] välisministri [[Radosław Sikorski]] ja [[Ukraina]] välisministri [[Andri Sõbiha]]ga. Räägiti sellest, kuidas Venemaa destabiliseerib hübriidohtude ja küberrünnakute abil Euroopat, et Ukraina vajab võiduks rohkem tuge ja olukorrast Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 14.-15. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Al-‘Aqabah]]'is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Katari peaminister|Katari peaministri]] ja [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Liibanoni välis- ja väljarändajate minister|Liibanoni Välis- ja väljarändajate ministri]] [[Abdallah Bou Habib]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepeaminister|Araabia Ühendemiraatide asepeaministri]] ja [[Araabia Ühendemiraatide välisminister|Araabia Ühendemiraatide välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Prantsusmaa Euroopa ja välisminister|Prantsusmaa Euroopa ja välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Araabia Liiga peasekretär|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega ja [[ÜRO erisaadik Süürias]] [[Geir Otto Pedersen]]iga, mil arutlus oli Süürias arenguid ning võimalusi, kuidas toetada piirkondlikke ja rahvusvahelisi jõupingutusi julgeoleku ja stabiilsuse saavutamiseks Süürias.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välisminister|Iirimaa välisministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli Venemaa agressioon Ukraina vastu, Gruusia, olukord Lähis-Idas ja Valgevene. Tegemist esimest kord Euroopa Liidu välisasjade nõukogul.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani laienemise ning Ukraina toetuse jätkamise teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 21-22. detsember 2024 || Kaja Kallas kohtus Põhja-Lõuna tippkohtumine [[Saariselkä]]s [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga ja [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, mil arutlus oli Euroopa ees seisvaid võtmeküsimusi pingelises geopoliitilises kliimas.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 9. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ukraina kaitsekontaktgrupis – foorum]]il [[Ramsteini õhuväebaas]]il [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Lloyd Austin]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Argentina kaitseminister|Argentina kaitseministri]] [[Luis Petri]]ga, [[Austraalia asepea- ja kaitseminister|Austraalia asepea- ja kaitseministri]] [[Richard Marles]]ega, [[Austria kaitseminister|Austria kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina kaitseminister|Bosnia ja Hertsegoviina kaitseministri]] [[Zukan Helez]]'ega, [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Gruusia asepea- ja kaitseminister|Gruusia asepea- ja kaitseministri]] [[Irakli Šikovani]]ga, [[Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseminister|Iirimaa tánaiste, välis- ja kaitseministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Klaudia Tanner]]iga, [[Keenia kaitseminister|Keenia kaitseministri]] [[Soipan Tuya]]ga, [[Kosovo kaitseminister|Kosovo kaitseministri]] [[Ejup Maqedonci]]ga, [[Libeeria kaitseministri kohusetäitja]] [[Geraldine J. George]]ga, [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, [[Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseminister|Uus-Meremaa peaprokuröri- ja kaitseministri]] [[Judith Collins]]ega, [[Lõuna-Korea kaitseministri kohusetäitja]] [[Kim Seon-ho]]ga ja [[Tuneesia kaitseminister|Tuneesia kaitseministri]] [[Imed Memmich]]'ega, mil arutlus oli Ukrainale rahvusvahelise toetuse kogumisele.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 10-11. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, mil arutlus oli Süüria teemalisel Quinti kohtumisel.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 12. jaanuar 2025 || Kaja kallas kohtus [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Ühinenud Rahvaste Organisatsioon|Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, [[Araabia Liiga|Araabia Liiga peasekretäri]] [[Ahmed Aboul Gheit]]ega, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Ameerika Ühendriikide riigisekretäri]] [[Antony Blinken]]iga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Süüria välisminister|Süüria ülemineku välis- ja immigratsiooniministri]] [[Asaad Hassan al-Shaybani]]ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Katari pea- ja välisminister|pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Liibanoni välis- ja immigratsiooniminister|Liibanoni välis- ja immigratsiooniministri]] [[Abdallah Bou Habib]]ega, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Abdullah Al Yahya]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Iraaki välisminister|Iraaki välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja , [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli üleminekuprotsessi [[Süüria]]s, kus loodetakse stabiilsusele pärast kauaaegse valitseja [[Bashshār al-Asad]] langemist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Austria liidukantsler|Austria liidukantsleri kohusetäitja]] [[Alexander Schallenberg]]ega. Arutati EL-i välispoliitikat.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga. Arutati EL ja Island seisavad Ukraina küsimuses ühtselt ja jagavad ühiseid julgeolekuhuve.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || eravisiit || 16. jaanuar 2025 || Kaja Kallas osales koos teiste volinikega [[Belglaste kuningas|belglaste kuninga]] korraldatud uusaasta vastuvõtul [[Brüssel]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga. Arutati relvarahu ja pantvangide vabastamise kokkuleppe kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 24. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Türgi Suure Rahvusassamblee spiiker|Türgi Suure Rahvusassamblee spiikri]] [[Numan Kurtulmuş]]'ega ja valitsusväliste organisatsioonide esindajatega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]-Türgi suhetele ja olukorrale piirkonnas: [[Süüria]], [[Gaza]], [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda Ukraina]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 27. jaanuar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, Euroopa ja Ameerika Ühendriikide suhted, hübriidohud ning olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Moldova]]s. Kaja Kallas kohtus [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlus oli valimata jätmine ja [[Aljaksandr Lukašenka|Lukašenka]] rahukõnelused Ukraina teemal, arutati ka viisa- ja legaliseerimisküsimusi, samuti Valgevene kodanikuühiskonna ja demokraatlike jõudude toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 3. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Donceel]]is [[Limonti loss]]is [[Euroopa Ülemkogu]] mitteametlik kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]], [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Alexander de Croo|Alexander de Crooga]], [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga. Arutleti Ukraina kaitsealase konsultatsiooni, et jagatakse analüüsi Euroopa ees seisvate ohtude kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Vatikan}} || töövisiit || 10. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Vatikan]]is [[Paavst|Tema Pühaduse paavsti]] [[Franciscus]]ega, mil arutlus oli Venemaa sõda Ukrainas ning vajadust õiglase ja püsiva rahu järele, mis tagab Ukraina tuleviku.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 11. veebruar 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president]] [[Ursula von der Leyen]] kohtusid [[Pariis]]is tehisintellekti teemalisel tippkohtumisel [[Ameerika Ühendriikide asepresident|Ameerika Ühendriikide asepresidendi]] [[J. D. Vance|James David Vancega]], mil arutlus oli tollimaksud ajendasid lubama täpsustamata vastumeetmeid, mis võiks kuulutada täieliku kaubandussõja algust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[Bill Blair]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Filip Adžić]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Slavjanka Petrovska]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Bjørn Arild Gram]]iga, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli ettevalmistusi juunis [[Haag]]is toimuvaks NATO tippkohtumiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 14.–15. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[München]]is 61. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus kohtus [[Hiina välisminister|Hiina välisministri]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli EL-[[Hiina]] kahepoolsete suhete seisu ja laiemat geopoliitilist olukorda. Kaja Kallas arutas koos [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, mis eesmärgi oli vajadus Euroopa partneritele, mida Euroopa võib USA-lt vajada, et jälgida Ukraina ja Venemaa vahelist julgeolekulepet. Kaja Kallas kohtus endine [[Gruusia president|Gruusia presidendi]] [[Salome Zurabišvili]]ga, mil arutlus oli uued vabad ja ausad valimised ainus väljapääs Gruusia kriisist. Salome Zurabišvili andis Kaja Kallasele, et konfidentsiaalne ümbriku kirjaga. Kaja Kallas kohtus [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Ng Eng Hen]]iga, mil arutlus oli geopoliitilised ja julgeolekuarengud [[Euroopa]]s, [[Aasia]]s, [[Aafrika]]s ja [[Lähis-Ida]]s ning muid julgeolekuküsimusi. Kaja Kallas võttis suur au vastu [[Ewald von Kleisti auhind]], mil on konverentsi korraldajate hinnangul andnud silmapaistva panuse rahu ja rahvusvahelise konfliktihalduse hüvanguks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, mil arutlus oli võimalusi, kuidas suurendada oma toetust Ukrainale, suurendada survet Venemaale, aga ka võimalusi tugevdada julgeoleku- ja kaitsekoostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Lõuna-Aafrika Vabariik}} || töövisiit || 19.–21. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Kaplinn]]as ja [[Johannesburg]]is, mil eesmärk oli tugevdada ELi ning Lõuna-Aafrika suhteid ning osaleda [[G-20]] välisministrite kohtumisel ja tähistatakse ELi ja Aafrika partnerluse 25. aastapäeva, mis kulmineerus tippkohtumisega ELi ja Aafrika liidritega. Kaja Kallas kohtus Kaplinnas [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, mil arutlus oli EL jääb usaldusväärseks ja prognoositavaks partneriks nii Lõuna-Aafrikale kui ka kogu kontinendile.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 24. veebruar 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria välisminister|Austria välisministri]] [[Alexander Schallenberg]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]], [[Kongo Demokraatlik Vabariik]] ja [[Iraan]].
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 25. veebruar 2025 || Kaja Kallas osales [[Washington]]is [[Hudsoni Instituut|Hudsoni Instituudis]], kus vestlusel oli [[Ukraina]] kaitset, ELi solidaarsust ja Euroopa ees seisvaid raskeid otsuseid puudutavaid olulisi küsimusi. Kaja Kallas istus koos „Face the Nationi“ moderaatori [[Margaret Brennan]]iga, et arutada [[Trumpi administratsioon]]i lähenemist [[Ukraina]] sõjale ja pingelisi suhteid [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]]. Kaja Kallas pidi kohtuma [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kuid kohtumine jäi ära ajakavaprobleemide tõttu. Kaja Kallas pole siiani kohtunud USA välisministriga, mis näitab, et USA ei soovi temaga asju ajada.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 4. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Kasahstani asepeaminister ja välisminister|Kasahstani asepeaministri ja välisministri]] [[Murat Nurtileu]]ga, [[Kõrgõzstani välisminister|Kõrgõzstani välisministri]] [[Jeenbek Kulubayev]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga ja [[Usbekistani välisminister|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja]] piirkondlik mõju [[Ukraina]] transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is tulevase [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler|Saksamaa Vabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]'ega, mil arutlus oli hindamatu toetus [[Ukraina]]le ja üheskoos viiks seda veelgi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli suurendada toetust Ukrainale ja tõsta Euroopa enda kaitsevalmidust.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 7. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] kaitsevajadusi ja EL kiirendakse tarnete kiirendamiseks relvade tootmist.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 10.-11. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee]]l [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja Taani Julgeolekunõukogu roteeruva eesistumise raames, kus vestlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[ÜRO]] koostöö teemal. 11. märtsil Kaja Kallas koos [[Eesti sotsiaalkaitseminister|Eesti sotsiaalkaitseministtri]] [[Signe Riisalo]]ga jt. osalesid ÜRO naiste staatuse komisjoni 69. istungil, mis oli olulisim ning suurim naiste võrdsele kohtlemisele suunatud ÜRO sündmus aastas.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 12.-14. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Québec]]is [[Charlevoix]]'s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli keskenduvad olukorrale [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni]] ees, stabiilsusele Indo-Vaikse ookeani piirkonnas, käimasolevatele kriisidele [[Haiti]]l ja [[Venezuela]]s ning rahu- ja julgeolekuprobleemidele [[Aafrika]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria välisministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, [[Euroopa]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] suhted ning olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 18. märts 2025 || Kaja Kallas [[London]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, mil arutlus oli EL ja Ühendkuningriik tihedamat koostööd, et võtta suuremat vastutust Euroopa julgeoleku eest.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Dimitar Glavtsev]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli Euroopa Liidu konkurentsi- ja kaitsevõime tugevdamine ning [[Ukraina]] jätkuv toetamine, [[Lähis-Ida]]s, rännet ja ookeanide kaitset. Kaja Kallas osales koos Euroopa Liidu valitsusjuhtide töölõunale, kus ka kutsutud [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]].
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 23. märts 2025 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi ja Egiptuse suhteid, [[Gaza kriis]], ka muud piirkondlikud julgeolekuprobleemid.
|-
| {{riigi ikoon|Iisrael}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Jeruusalemm]]as [[Iisraeli president|Iisraeli presidendi]] [[Yits'ẖak Herzog]]iga, [[Iisraeli välisminister|Iisraeli välisministri]] [[Gideon Sa'ar]]iga ja Iisraeli opositsiooniliidri [[Ya'ir Lapid]]iga, mil arutlus oli [[Gaza konflikt]]i, humanitaarabi takistamatu juurdepääsu ja ulatusliku jaotuse tähtsust Gazasse ja kogu ulatuses ning kutsuda üles viivitamatult naasma relvarahu ja pantvangide vabastamise lepingu täieliku rakendamise juurde.
Kaja Kallas külastas Jeruusalemmas Herzli mäel ja [[Yad Vashem|Yad Vashemi holokaustimuuseumi]] ja memoriaali, kus asetas Iisraeli riigi rajajate ja silmapaistvate juhtide viimne puhkepaik.
|-
| {{riigi ikoon|Palestiina}} || töövisiit || 24. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Rām Allāh]]as [[Palestiina omavalitsuse president|Palestiina omavalitsuse presidendi]] [[Maḩmūd ‘Abbās]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlus oli Gaza ülesehitus, reformida haridussüsteem, tugevdada avalike teenuste pakkumist.
|-
| {{riigi ikoon|Türkmenistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul 20. ELi ja Kesk-Aasia ministrite kohtumisel [[Aşgabat]]is [[Türkmenistani president|Türkmenistani presidendi]] [[Serdar Berdimuhamedow]]ega, [[Türkmenistani asepresident ja välisminisiter|Türkmenistani asepresidendi ja välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, [[Tadžikistani välisminister|Tadžikistani välisministri]] [[Sirojiddin Muhriddin]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja piirkondlikule mõjule Ukrainale]], transpordile ja digitaalsele ühenduvusele, kriitilistele toorainetele, energiale ja veele, kaubandusele, inimestevahelistele kontaktidele, haridusele ja teadusuuringutele.
|-
| {{riigi ikoon|Usbekistan}} || töövisiit || 27. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus lõunal [[Taškent]]is [[Usbekistani president|Usbekistani presidendi]] [[Shavkat Mirziyoyev]]iga ja [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]iga, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Kasahstan}} || töövisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas kohtus hommikul [[Almatõ]]s [[Kasahstani president|Kasahstani presidendi]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]]iga, [[Kasahstani välisminisiter|Kasahstani välisministri]] [[Raşit Meredow]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja piirkonna partnerluse peamisi väljakutseid ning väljavaateid.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || eravisiit || 28. märts 2025 || Kaja Kallas osales õhtul [[Berliin]]is [[Henry Kissingeri auhind|Henry Kissingeri auhinna]] tseremoonial, kus antakse koos [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga ja [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Ingrida Šimonytė]]ga Ameerika Akadeemia Berliin kõrge tunnustuse eest, tegemist oli ületanud paljud väljakutsed, saanud tagasi oma koha Euroopas ja hääle maailmas.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 31. märts 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Madriid]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga ja Itaalia välisministeeriumi asekantsleri [[Maria Tripodi]]ga, mil arutlus oli Euroopa kaitse/valmidus 2030. aasta ühise valge raamatu ning [[Euroopa julgeolek]]u tugevdamise ja [[Ukraina]] toetamise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 2.-3. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Varssavi]]s [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]&lt;nowiki/&gt;ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli Ukraina abistamiseks ära teha ja kaitseks väga kiiresti ära teha, mida vaja rahastamise, ühishangete ja ka juhtprojektide puhul palju elemente.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 4. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, mil arutlus oli ELi ja [[Jaapan]]i kahepoolseid suhteid, pöörates erilist tähelepanu koostöö süvendamisele 2024. aasta novembris sõlmitud ELi ja Jaapani julgeoleku- ja kaitsepartnerluse raames, mõistsid hukka Venemaa ebaseadusliku agressioonisõja võimaldamise kolmandate riikide poolt, [[Põhja-Korea|KRDV]] vägede saatmise Venemaale ja KRDV ebaseaduslikud relvaveod Venemaale, rikkudes mitmeid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioone ning Ukrainat jõu abil rahu taotlemisel kui ta võitles Venemaa agressioonisõja vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 5. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] tugevdamiseks, rahujõupingutuste edendamist ja Euroopa Liiduga ühinemise protsessi kiirendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Montenegro}} || töövisiit || 7. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Podgorica]]s [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga ja [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]'iga, mil arutlus oli koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja osales koos [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'iga Euroopa rahutagamisrahastu rahastatud varustuse ülevaatamises.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 8. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s [[Albaania president|Albaania presidendi]] [[Bajram Begaj]]aga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Albaania Euroopa ja välisminister|Albaania Euroopa ja välisministri]] [[Igli Hasani]]ga ja [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, mil arutlus oli ELi-Albaania julgeoleku- ja kaitsedialoogi. Kaja Kallas osales Euroopa Investeerimispanga toetus- ja laenulepingute allkirjastamisel Durrës–Rrogozhinë raudtee arendamiseks ja esines üliõpilastele ja kodanikuühiskonna esindajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 9. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[EUFOR Althea vägesid]] kõrge esindaja [[Florin-Marian Barbu]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja]] [[Christian Schmidt]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli Euroopa perspektiiv, mis oli endiselt elus kui lahendas probleemi nimega [[Milorad Dodik]]. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 14. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luksemburg]]is [[Välisministeerium|Välisministeerium kantsleri]] [[Jonatan Vseviov]]iga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, viimaseid arenguid [[Lähis-Ida]]s ja [[Aafrika]]s, koostööd [[Lääne-Balkan]]i partneritega ning olukorda [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 23. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga, mil arutlus oli Euroopa rahutagamisrahastu kaudu Moldovale antud varustuse. Kaja Kallas osales Moldova riiklikule politseile annetatud EL-i rahastatud varustuse üleandmisel.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 25. aprill 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 7.-8. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ning Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelised suhted.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 9. mai 2025 || Kaja Kallas osalesid [[Kiiev]]is ja [[Lviv]]is koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, kus käisid Euroopa päeva koos Ukraina ja selle rahvaga ühtselt kestva rahu nimel.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 12. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, mil arutlus oli Venemaa viivitamatult Ukrainaga kokku leppima 30-päevases vaherahus, et sillutada teed püsiva rahu läbirääkimistele.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 13. mai 2025 || Kaja Kallas osales [[Kopenhaagen]]is [[Demokraatia tippkohtumine]].
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 16. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tirana]]s Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi kohusetäitja]] [[Ilie Bolojan]]ga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ega, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željka Cvijanović]]&lt;nowiki/&gt;iga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli suurendada Euroopa ühtsust ja koostööd ka nende riikidega, kes [[Euroopa Liit|ELi]] ei kuulu.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 19. mai 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[London]]is [[Euroopa Liit|ELi]] ja Ühendkuningriigi tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, mil arutlusel oli kaitse, terrorismivastase võitluse või rahu tagamisega, et kokku lepitud uues julgeoleku- ja kaitsepartnerluses.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Aafrika Liit|Aafrika Liidu]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Angola välissuhete minister|Angola välissuhete ministri]] [[Tete António]]ga, [[Benini välisminister|Benini välisministri]] [[Shegun Adjadi Bakari]]ga, [[Botswana rahvusvaheliste suhete minister|Beninirahvusvaheliste suhete ministri]] [[Phenyo Butale]]ga, [[Burkina Faco välisminister|Burkina Faco välisministri]] [[Karamoko Jean-Marie Traoré]]'ga, [[Burundi välis- ja arengukoostööminister|Burundi välis- ja arengukoostööministri]] [[Albert Shingiro]]ga, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Ekvatoriaal-Guinea välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Simeón Oyono Esono Angüe]]ga, [[Elevandiluuranniki välisminister|Elevandiluuranniki välisministri]] [[Kacou Houadja Léon Adom]]ega, [[Eritrea välisminister|Eritrea välisministri]] [[Osman Saleh]]'ega, [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timotheos]]ega, [[Gaboni välisminister|Gaboni välisministri]] [[Régis Onanga Ndiaye]]ga, [[Gambia välisminister|Gambia välisministri]] [[Mamadou Tangara]]ga, [[Ghana välisminister|Ghana välisministri]] [[Samuel Okudzeto Ablakwa]]ga, [[Guinea välisminister|Guinea välisministri]] [[Morissanda Kouyaté]]'ga, [[Guinea-Bissau välisminister|Guinea-Bissau välisministri]] [[Carlos Pinto Pereira]]ga, [[Kameruni välisminister|Kameruni välisministri]] [[Lejeune Mbella Mbella]]ga, [[Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade minister|Kesk-Aafrika Vabariigi välisasjade, regionaalse integratsiooni ja prantsuskeelsete asjade ministri]] [[Sylvie Baïpo-Temon]]iga, [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Dhoihir Dhoulkamal]]iga, [[Kongo Demokraatlik Vabariigi välisminister|Kongo Demokraatlik Vabariigi välisministri]] [[Thérèse Kayikwamba Wagner]]iga, [[Kongo Vabariigi välisminister|Kongo Vabariigi välisministri]] [[Jean-Claude Gakosso]]ga, [[Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete minister|Lesotho välis- ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Mpotjoane Lejone]]ega, [[Libeeria välisminister|Libeeria välisministri]] [[Sara Beysolow Nyanti]]ga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö minister|Lõuna-Aafrika Vabariigi rahvusvaheliste suhete ja koostöö ministri]] [[Ronald Lamola]]ga, [[Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Lõuna-Sudaani välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Monday Simaya Kumba]]ga, [[Madagaskari välisminister|Madagaskari välisministri]] [[Rasata Rafaravavitafika]]ga, [[Malawi välisminister|Malawi välisministri]] [[Nancy Tembo]]ga, [[Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Mali välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulaye Diop]]iga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Mauritiuse välisminister|Mauritiuse välisministri]] [[Ritish Ramful]]iga, [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mosambiigi välisminister|Mosambiigi välisministri]] [[Maria Manuela Lucas]]ega, [[Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse minister|Namiibia rahvusvaheliste suhete ja kaubanduse ministri]] [[Selma Ashipala-Musavyi]]ga, [[Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon minister|Nigeri koostöö ja Aafrika integratsioon ministri]] [[Bakary Yaou Sangaré]]'ega, [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, [[Rwanda välisminister|Rwanda välisministri]] [[Olivier Nduhungirehe]]ga, [[Sambia välisminister|Sambia välisministri]] [[Mulambo Haimbe]]ga, [[São Tomé ja Príncipe välisminister|São Tomé ja Príncipe välisministri]] [[Gareth Guadalupe]]ga, [[Roheneemesaarede välisminister|Roheneemesaarede välisministri]] [[Rui Alberto de Figueiredo Soares]]ega, [[Senegali välisminister|Senegali välisministri]] [[Yassine Fall]]iga, [[Seišellide välis- ja turismiminister|Seišellide välis- ja turismiministri]] [[Sylvestre Radegonde]]ega, [[Sierra Leone välisminister|Sierra Leone välisministri]] [[Timothy Kabba]]ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Hussein Al-Amin]]'iga, [[Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Svaasimaa välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Pholile Shakantu]]ga, [[Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööminister|Tansaania välis- ja Ida-Aafrika koostööministri]] [[Mahmoud Thabit Kombo]]ga, [[Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniminister|Togo välis-, koostöö- ja Aafrika integratsiooniministri]] [[Robert Dussey]]'ega, [[Tšaadi välisminister|Tšaadi välisministri]] [[Abdoulaye Sabre Fadoul]]ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Uganda välisminister|Uganda välisministri]] [[Jeje Odongo]]ga ja [[Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse minister|Zimbabwe välis- ja rahvusvahelise kaubanduse ministri]] [[Amon Murwira]]ga, mil arutlus oli investeeringuid ja majanduskoostööd, kui ka julgeoleku-, migratsiooni- ja kliimaküsimusi, kus tähistas 25 aasta möödumist esimesest ELi ja Aafrika Liidu tippkohtumisest.
|-
| {{riigi ikoon|Serbia}} || töövisiit || 21. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Belgrad]]is [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Aleksandar Vučić]]iga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]ega, [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]iga, [[Serbia Euroopa integratsiooni minister|Serbia Euroopa integratsiooni ministri]] [[Nemanja Starović]]iga ja [[Serbia Rahvusassamblee president|Serbia Rahvusassamblee presidendi]] [[Ana Brnabić]]iga, mil arutlus oli reforme, kandidaatriikide välispoliitilist suunda ja meie ühiseid julgeoleku- ning geopoliitilisi huve.
|-
| {{riigi ikoon|Kosovo}} || töövisiit || 22. mai 2025 || Kaja Kallas külastas [[Prishtina]]s Euroopa Liidu õigusriigi missioon Kosovos ([[EULEX]]).
|-
| {{riigi ikoon|Põhja-Makedoonia}} || töövisiit || 23. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Skopje]]s [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Põhja-Makedoonia välisminister|Põhja-Makedoonia välisministri]] [[Timčo Mucunski]]ga ja [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Timčo Mucunski]]ga, kus avas esimese julgeoleku- ja kaitsedialoogi ELi ja Põhja-Makedoonia vahel ning külastas Balkani meditsiinilise töörühma alalist organisatsiooni (BMTF SO).
|-
| {{riigi ikoon|Singapur}} || töövisiit || 30.-31. mai 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Singapur]]is [[Singapuri president|Singapuri presidendi]] [[Tharman Shanmugaratnam]]ega, [[Singapuri peaminister|Singapuri peaministri]] [[Lawrence Wong]]ega, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga ja [[Singapuri kaitseminister|Singapuri kaitseministri]] [[Chan Chun Sing]]iga, kus esines Shangri-La Dialogue konverentsil dialoogi teisel plenaaristungil kõnega „Stabiilsuse tagamine konkurentsitihedas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 1.-2. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Manila]]s [[Filipiinide president|Filipiinide presidendi]] [[Bongbong Marcos]]ega ja [[Filipiinide välisminister|Filipiinide välisministri]] [[Enrique Manalo]]ga, kus pärast kohtumist [[De La Salle'i ülikool]]is üliõpilastega avalikul koosolekul ja ka kodanikuühiskonna esindajatega.
|-
| {{riigi ikoon|Itaalia}} || töövisiit || 12. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Rooma]]s [[Weimar+]]'i kohtumisel [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli Ukraina pikaajalisele toetamisele. Ukraina välisminister Andri Sõbiha osales kohtumisel taas ja NATO peasekretär Mark Rutte osales esimest korda.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 19.-20. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Genf]]is [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega ja [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, kus arutlusele [[Iraani välisminister|Iraani välisministri]] [[Abbas Araghchi]]ga tuumaläbirääkimisi, et Iraanile diplomaatilise ettepaneku konflikti leevendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Caspar Veldkamp]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, samuti olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Gruusia]]s ja [[Hiina]]s ning [[Euroopa]] julgeolek.

Samal ajal Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid [[Euroopa Liit]]-[[Kanada]] kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus ELi ja Kanada julgeoleku- ja kaitsepartnerluse allkirjastamise tseremoonial.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 24.-25. juuni 2025 || 24. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[G7]] raames välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli [[Iraan]]i üles tegema täielikku koostööd [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuur]]iga.

25. juunil Kaja Kallas kohtus [[Haag]]is [[NATO]] tippkohtumisel [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] kohusetäitja [[Dick Schoof]]iga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja|selle eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]iga, [[Horvaatia president|Horvaatia presidendi]] [[Zoran Milanović]]iga, [[Tšehhi president|Tšehhi presidendi]] [[Petr Pavel]]iga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega, [[Poola president|Poola presidendi]] [[Andrzej Duda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Slovakkia riigipeade loend|Slovakkia presidendi]] [[Peter Pellegrini]]ga, [[Türgi president|Türgi presidendi]] [[Recep Tayyip Erdoğan]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Island peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajić]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mitskoski]]ga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga ja [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga ja [[Uus-Meremaa peaminister|Uus-Meremaa peaministri]] [[Christopher Luxon]]iga, mil arutlusel oli kaitsekulutuste suurendamises.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 26. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]iga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga , mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] 18. sanktsioonipaketti [[Venemaa]]le.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Jerevan]]is [[Armeenia president|Armeenia presidendi]] [[Vahagn Hatšhaturjan]]iga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga ja [[Armeeni välisminister|Armeeni välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]iga, kus käis noorte Euroopa suursaadikutega, noorte nõuandekomisjoni esindajate ja Erasmus+ programmi vilistlastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 2. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlus oli juhtide tippkohtumise ettevalmistamisel [[Hiina]]s ning kahepoolseid küsimusi ja laiemat geopoliitilist olukorda, kus [[Lähis-Ida]] olukorda ja tervitasid [[Iisrael]]i ja [[Iraan]]i vahelise pingete deeskalatsiooni.
|-
| {{riigi ikoon|Malaisia}} || töövisiit || 10.-11. juuli 2025 || Kaja Kallas kohtus 32. korda [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon]]i piirkondliku foorumi ministrite ja 58. korda Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni välisministrite kohtumisel [[Kuala Lumpur]]is [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Brunei sultani ja esimene välisminister|Brunei sultani ja esimene välisministri]] [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Maris Sangiampongsa]]ga, [[Vietnami asepeaministri ja välisminister|Vietnami asepeaministri ja välisministri]] [[Bùi Thanh Sơn]]iga, mil arutlus oli piirkondlike ja ülemaailmsete julgeolekuküsimuste üle. Samal ajal Kaja Kallas kohtus [[Malaisia kuningas|Malaisia kuninga asetäitja]] [[Nazrin Shah|Perak'i sultani Nazrin Shah'ega]], [[Malaisia peaminister|Malaisia peaministri]] [[Anwar Ibrahim]]iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega, [[India liidu välis- ja tekstiiliminister|India liidu välis- ja tekstiiliministri]] [[Pabitra Margherita]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega, mil arutlusel oli sidemeid süvendada.
|-
| {{riigi ikoon|Jaapan}} || töövisiit || 23. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Tokyo]]s ja [[Osaka]]s 30. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Jaapan]]i tippkohtumisel [[Jaapani peaminister|Jaapani peaministri]] [[Shigeru Ishiba]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Takeshi Iwaya]]ga ja [[Jaapani kaitseminister|Jaapani kaitseministri]] [[Gen Nakatani]]ga, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus ning tihedate sidemete veelgi süvendamises, sealhulgas uue kaitsetööstuse dialoogi kaudu. Nad külastasid Osakas [[Expo 2025]].
|-
| {{riigi ikoon|Hiina}} || töövisiit || 24. juuli 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Peking]]is 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Hiina]] tippkohtumisel [[Hiina Kommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Partei peasekretäri]] ja [[Hiina Rahvavabariigi president|Hiina Rahvavabariigi presidendi]] [[Xi Jinping]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi peaminister|Hiina peaministri]] [[Li Qiang]]'iga, [[Hiina Rahvavabariigi välisminister|Hiina välisministri ja välisasjade Keskkomisjoni büroo direktori]] [[Wang Yi]]ga, mil arutlusel oli kahepoolseid suhteid kõigis selle aspektides, samuti globaalseid ja geopoliitilisi küsimusi. Tippkohtumine tähistas Euroopa Liidu ja Hiina Rahvavabariigi diplomaatiliste suhete loomise 50. aastapäeva.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 28.-30. august 2025 || 28.-29. augustil Kaja Kallas kohtus mitteametlik Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Kopenhaagen]]is [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Belgia kaitseminister|Belgia kaitseministri]] [[Ludivine Dedonder]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]ga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Angel Tîlvăr]]iga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu.

29.-30. augustil Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri kohusetäitja]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Belgia välisminister|Belgia välisministri]] [[Hadja Lahbib]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Ivan Kondov]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] survestamine läbirääkimistele ja rahule, külmutatud varade kasutusele võtmine [[Ukraina]], jätkuv toetamine ja olukord [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Sloveenia}} || töövisiit || 1. september 2025 || Kaja Kallas osales [[Bled]]is rahvusvahelisel välispoliitika- ja julgeolekukonverentsil, kus kohtus [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, mil arutlus oli võimalus [[Iraan]]i tuumaküsimuse lahendamiseks ja [[Euroopa Liit|EL]]i oma panuse andma.
|-
| {{riigi ikoon|Brasiilia}} || töövisiit || 19.-20. september 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brasília]]is [[Brasiilia president|Brasiilia presidendi]] [[Luiz Inácio Lula da Silva]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Brasiilia presidendi välispoliitika peanõuniku]] [[Celso Amorim]]ega, mil arutlus oli [[Euroopa Liit|EL]]i ja Brasiilia strateegilise partnerluse taaskäivitamine ning Euroopa Komisjoni poolt hiljuti väljakuulutatud ELi ja [[Mercosuri leping]]u vastuvõtmine.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 21.–25. september 2025 || 21. septembril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga [[New York|New Yorgis]] [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO 80. peaassambleel]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega, mil eesmärk oli ELi kolmepoolsel kohtumisel Aafrika Liidu ja ÜRO-ga.
Kaja Kallas osales koos [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, Ameerika Ühendriikide suursaadik ÜRO juures [[Mike Waltz]]'ega, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, Lõuna-Korea suursaadiku kohusetäitja ÜRO juures [[Joseph Y. Yun]]iga, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Luminița Odobescu]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, mil arutlusel oli Eesti õhupiiri rikkumise teemal.

22. septembril Kaja Kallas osales ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelisel mälestuskohtumisel. Ta osales ka ELi välisministrite mitteametlikku ja [[G7]] välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas kohtus ÜRO Peaassamblee ees tänaval [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega.

23. septembril Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga ja Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga ÜRO Peaassamblee 80. istungjärgu ülddebati avamisel, mil arutlusel oli [[Ukraina]] ja [[Lähis-Ida]] teemal. Kaja Kallas kohtus juhuslikult New Yorgis tänaval [[Läti president|Läti presidendi]] [[Edgars Rinkēvičs]]ega.

24. septembril Kaja Kallas koos [[Colombia välisministr|Colombia välisministri kohusetäitja]] [[Rosa Yolanda Villavicencio]]ga ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere Riikide Ühenduse välisministrite kohtumisel. Kaja Kallas ka kohtus Lääne-Balkani riikide juhtidega. Pärastlõunal Kaja Kallas koos Saudi Araabia Kuningriigiga ülemaailmse alliansi ministrite kohtumise ning koos Saksamaa, Prantsusmaa, Aafrika Liidu ja Ühendkuningriigiga ministrite kohtumise teemal „Ühised jõupingutused Sudaani deeskalatsiooniks“. Õhtul Kaja Kallas osales USA välisministri korraldataval Atlandi-ülesel välisministrite kohtumisel.

25. septembril Kaja Kallas osaleb Maroko, Guatemala ja Prantsusmaa korraldataval naiste, rahu ja julgeoleku teemalisel kõrgetasemelisel kohtumisel. Seejärel osaleb Kaja Kallas Lõuna-Aafrika Vabariigi juhitaval [[G20]] välisministrite kohtumisel, kus ta esines avaldusega. Pärastlõunal osaleb ta Palestiina ajutise kontaktkomitee ministrite kohtumisel ja esines seal sõnavõttudega.
|-
| {{riigi ikoon|Taani}} || töövisiit || 1.-2. oktoober 2025 || 1. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Kopenhaagen]]is mitteametlikul Euroopa Ülemkogul [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli reparatsioonilaenu, mida toetas külmutatud [[Venemaa]] varad ja mis aitaks [[Ukraina]]l ennast kaitsta. Kaja Kallas võõrustas [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik X]] ja kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] õhtusöök.

2. oktoobril Kaja Kallas kohtus Kopenhaagenis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]], [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]iga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Karin Keller-Sutter]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri kohusetäitja]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Armeenia peaminister|Armeenia peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Željko Komšić]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Gröönimaa peaminister|Gröönimaa peaministri]] [[Jens-Frederik Nielsen]]iga, [[Fääri saarte peaminister|Fääri saarte peaministri]] [[Aksel V. Johannesen]] ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga.
|-
| {{riigi ikoon|Kuveit}} || töövisiit || 5.-6. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus kõrgetasemeline piirkonna julgeoleku ja koostöös [[Kuveidi šeikide ja emiiride loend|Kuveidi kroonprintsi]] [[Sabah Al-Khalid Al-Sabah]]'iga, [[Kuveidi peaminister|Kuveidi peaministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Ahmad al-Abdullah aş-Şabāḩ]]'ega, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga ja [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli tugevdada ELi ja Pärsia lahe koostöönõukogu suhteid. Kaja Kallas osales 29. Euroopa Liidu ja Pärsia lahe koostöönõukogu foorumil, mil arutlusel oli pidada kahepoolseid läbirääkimisi rahu, stabiilsuse ja säästva arengu teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 9. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsuse välisminister|Prantsuse välisministri]] [[Jean Noël Barrot]]ega, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Ühendemiraadide välisminister|Araabia Ühendemiraadide printsi, asepeaministri ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari välisminister|Katari šeiki, peaministri ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga ja [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, mil arutlusel oli [[Ameerika Ühendriigid|USA]] rahuplaani rakendamist [[Gaza sõda|Gaza sõja]] lõpetamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 10. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Tallinn]]as [[Tallinn Digital Summit 2025]] tippkohtumisel [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Alar Karis]]ega, [[Saksamaa president|Saksamaa presidendi]] [[Frank-Walter Steinmeier]]iga, [[Türgi tööstuse ja tehnoloogia minister|Türgi tööstuse ja tehnoloogia ministri]] [[Mehmet Fatih Kaçır]]iga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri asetäitja]] [[Oksana Ferchuk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Eesti justiits- ja digiminister|Eesti justiits- ja digiministri]] [[Liisa Pakosta]]ga, [[Eesti majandus- ja tööstusminister|Eesti majandus- ja tööstusministri]] [[Erkki Keldo]]ga ja [[Eesti haridus- ja teadusminister|Eesti haridus- ja teadusministri]] [[Kristina Kallas]]ega, kus Kaja Kallas kõneles tehnoloogia ja demokraatia omavahelisest seosest.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || töövisiit || 13. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Kiiev]]is [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli rahalise ja sõjalise toetuse, Ukraina energiasektori julgeoleku ja Venemaa sõjakuritegude eest vastutusele võtmise üle.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 15. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumise raames [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Jana Černochová]]'ga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Dovilė Šakalienė]]'ga, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia ase- ja riigikaitseminister|Rumeenia ase- ja riigikaitseministri]] [[Ionuț Moșteanu]]ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli luua toimiv droonidevastane kaitse 2027. aasta lõpuks.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 19.-21. oktoober 2025 || 19. oktoobril Kaja Kallas kohtus [[Luksemburg]]is [[Iraagi välisminister|Iraagi välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, mil arutlusel oli tihedat koostööd energia, julgeoleku ja rände valdkonnas. 

20.-21. oktoobril Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa jätkuvat agressiooni]] [[Ukraina]]s, Euroopa Liidu suhted [[Vaikse ookean]]i piirkonna riikidega, arengud [[Lähis-Ida]]s ning olukord [[Sudaan]]is, [[Moldova]]s ja [[Gruusia]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Suurbritannia}} || töövisiit || 22 oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[London]]is Lääne-Balkaani tippkohtumisel [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaine|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krist]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]], [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Kosovo peaminister|Kosovo peaministri]] [[Albin Kurti]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Montenegro peaminister|Montenegro peaministri]] [[Milojko Spajic]]'ega, [[Prantsusmaa Euroopa asjade minister|Prantsusmaa Euroopa asjade ministri]] [[Benjamin Haddad]]ega, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Poola asevälisminister|Poola asevälisministri]] [[Henryka Moscicka-Dendys]]ega, [[Serbia valitsusjuht|Serbia valitsusjuhi]] [[Duro Macut]]ega, [[Sloveenia riigisekretär]]i [[Neva Grasic]]'ega, mil arutlus oli süvendada koostööd julgeoleku, energeetika ja majanduse valdkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 20.-21. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[David van Weel]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa]] 19. sanktsioonide paketi vastuvõtmist ja [[Lähis-Ida]] humanitaarabi kohaletoimetamiseks.
Kaja Kallas kohtus Uzbekistani 18. koostöönõukogu kohtumine ELiga [[Uzbekistani välisminister|Uzbekistani välisministri]] [[Bakhtijor Saidov]]iga, mil teemal oli piirkondlikke ja rahvusvahelisi küsimusi, sealhulgas Venemaa sõjalist agressiooni [[Ukraina]], [[Afganistan]]i ja [[Lõuna-Kaukaasia]] vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 22.-24. oktoober 2025 || 22. oktooril Kaja Kallas kohtus esimesel [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Egiptus]]e tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, mil arutlusel oli luua rohkem investeeringuid ja majanduslikke võimalusi, sealhulgas [[Ukraina]], [[Lähis-Ida]], [[Sudaan]]i ja [[Liibüa]] osas. Kaja Kallas koos Euroopa Liidu liidrite õhtusöögil Egiptuse presidendi ‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsīga.

23. oktoobril Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Klaus Iohannis]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Serbia president|Serbia presidendi]] [[Tamara Vučić]]'ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Petr Fiala]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Põhja-Makedoonia peaminister|Põhja-Makedoonia peaministri]] [[Hristijan Mickoski]]ga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga ja [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamine, Euroopa kaitse ja julgeoleku tugevdamine, arutelu EL-i konkurentsivõime ja kliimaeesmärkide üle, rändepoliitika [[Lähis-Ida]]s.

24. oktoobril Kaja Kallas osales Brüsselis avakõne [[Euroopa Liberaalide kongress]]il.
Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik]]u [[Marta Kos]]ega allkirjastasid Brüsselis [[Usbekistani välisminisiter|Usbekistani välisministri]] [[Bakhtiyor Saidov]]i ELi ja [[Usbekistan]]i vaheline laiendatud partnerlus- ja koostööleping.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 30. oktoober 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Pariis]]is [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, kus toimus rahvusvahelisel konverentsil rahu ja heaolu toetamiseks Suure järvistu piirkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Colombia}} || töövisiit || 9.-10. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga osalesid [[Santa Marta]]s 4. [[Euroopa Liit|ELi]]-[[Ladina-Ameerika ja Kariibi mere Riikide Ühendus|LAKRÜ]] tippkohtumisel kaaseesistuja [[Kolumbia president|Kolumbia presidendi]] [[Gustavo Petro]]ga, mil koostati ELi ja LAKRÜ'e ühisdeklaratsioon ning kaks teemapõhist deklaratsiooni: üks kodanike julgeoleku ja teine ​​kahe piirkonna vahelise hoolduspakti kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 5. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega ja [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kreeka}} || töövisiit || 6. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Ateena]]s [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriákos Mitsotákis]]ega ja [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, mil teemal oli valmistada ette Küprose eelseisvat Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist ja arutada ühiseid prioriteete.
|-
| {{riigi ikoon|Kanada}} || töövisiit || 11.-12. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Niagara]]s [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, kus arutlusel oli võimaluse mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme.
|-
| {{riigi ikoon|Albaania}} || töövisiit || 17. november 2025 || Kaja Kallas osales [[Tirana]]s [[Seitsmes ühinemiskonverents]]il [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, mil eesmärgi oli Albaanial õnnestus avada kõik ELi läbirääkimiste peatükid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Moldova peaminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil eesmärgi oli ELi ja Moldova sidemed oli tugevamad kui kunagi varem ning Moldova Euroopa-suunalise tee ja ambitsioonika reformikava toetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 19. november 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Serbia välisminister|Serbia välisministri]] [[Marko Đurić]]'ega ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'ega, mil eesmärgi oli piirkondlik stabiilsus ja tulevased koostöövõimalused ja ELi liikmelisus oli ühine eesmärk.
|-
| {{riigi ikoon|Angola}} || töövisiit || 24.-25. november 2025 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga kohtusid 7. Aafrika Liidu ja Euroopa Liidu tippkohtumisel ja ELi ja Aafrika Liidu partnerluse 25. aastapäeva tähistav tippkohtumisel [[Luanda]]s, mil arutlusel oli tugevdada koostööd sellistes võtmevaldkondades nagu rahu, julgeolek, valitsemine ja mitmepoolsus, rahva heaolu, ränne ja liikuvus.
|-
| {{riigi ikoon|Hispaania}} || töövisiit || 27.-28. november 2025 || Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik [[Dubravka Šuica]]ga osalesid [[Barcelona]]s Vahemere Liidu piirkondliku foorumil, kus oli Vahemere pakti avamise ürituse kaasesimees koos ELi liikmesriikide ja Vahemere lõunapiirkonna partneritega ning deklaratsiooni 30. aastapäeval. Järgnes 10. Vahemere Liidu piirkondlik foorum, mis tõi kokku ELi ja Vahemere piirkonna välisministrid.
|-
| {{riigi ikoon|Austria}} || töövisiit || 3.-4. detsember 2025 || 3. detsembril Kaja Kallas kohtus välisministrite ja delegatsioonide juhtide kohtumisel [[Rahvusvaheline Aatomienergia Agentuur|Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri peadirektori]] [[Rafael Grossi]]ga, kus korraldas Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) eesistuja.

4. detsembril 4. detsembril Kaja Kallas kohtus [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga ja [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, mil arutlusel oli [[Lääne-Balkan]]i riikide ELiga integreerumise ning energeetika, julgeoleku ja ELiga integreerumise eelseisvaid prioriteete. Kaja Kallas esines ka OSCE ministrite nõukogu avaistungil.
|-
| {{riigi ikoon|Katar}} || töövisiit || 6. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Doha]]s [[Katari välisminister|Katari välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga ja [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, kus nad osalesid „Vahendus killustatuse ajal“ avapaneelil.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 7. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus [[Amman]]is [[Jordaania kuningas|Jordaania kuninga]] [[‘Abd Allāh II]]'ga ja [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, kus nad külastasid Jordaania rahvusvahelist politseikoolituskeskust.
|-
| {{riigi ikoon|Holland}} || töövisiit || 16. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konverentsil [[Haag]]is [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, kus osales diplomaatilisel konverentsil Ukraina rahvusvahelise kahjunõuete komisjoni loomise konventsiooni vastuvõtmiseks, mil eesmärgi oli olulise sammu vastutuse suunas, luues komisjoni Venemaa sõjakahjude hüvitamise nõuete lahendamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 17.-18. detsember 2025 || Kaja Kallas kohtus 17. oktoobril [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] Euroopa Liidu ja [[Lääne-Balkan]]i liidrite tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli ELi ja Lääne-Balkani strateegiliste suhete tugevust ning nende kodanikele pakutavat kasu.

Kaja Kallas kohtus 18. detsembril Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Josep Borrell]]iga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Anastasiádis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli järgmise ELi mitmeaastase eelarve, julgeoleku ja kaitse ning majanduslike väljakutsete üle, sealhulgas ka külmutatud [[Venemaa]] varade kasutamist [[Ukraina]] toetusplaanis.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 6. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vene-Ukraina sõja rahuläbirääkimised|Ukraina tahtekoalitsiooni kohtumisel]] [[Pariis]]is [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]ega, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Karl Nehammer]]iga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Ameerika Ühendriikide rahumissioonide erisaadik]]u [[Steve Witkoff]]iga, [[Ameerika Ühendriikide president|USA presidendi]] [[Donald Trump]]i väimehe [[Jared Kushner]]iga, mille eesmärk oli muuta plaanid reaalseks kaitseks.
|-
| {{riigi ikoon|Egiptus}} || töövisiit || 8.-10. jaanuar 2026 || Kaja Kallas [[Kairo]]s [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga ja [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, mil arutlus oli ELi Egiptuse partnerluse osana konkurentsivõimet ja rohepööret ning küberjulgeolekus ja terrorismivastases võitluses.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Berliin]]is [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega ja [[Liidupäev|Bundestagi]] väliskomisjoni esimehe [[Armin Laschet]]ega.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 15. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|ELi Nõukogu eesistujariigi]] kohtumisel [[Nikosia]]s [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, mil teemal oli kujundada sündmuste käiku maailmas, [[Euroopa Liit|EL]] astuma samme ning käegakatsutavaid tulemusi julgeoleku, stabiilsuse ja väärtuste valdkonnas. Kaja Kallas külastas Nikosias [[ÜRO puhvertsoon Küprosel|ÜRO puhvertsooni tänavat]], kus betoonplokid eraldavad Kreeka ja Türgi kogukondi.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || mitteametlik || 22. jaanuar 2026 || Kaja Kallas kohtus õhtul [[Brüssel]]is [[Euroopa Ülemkogu]] erakorralisel kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlus oli jõupingutused taas [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukraina sõja]] peatamisele suunata, et rünnakuid tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu [[Ukraina]]s eriti raske talve ajal.
|-
| {{riigi ikoon|India}} || viisakusvisiit || 25.-27. jaanuar 2026 || 25. jaanuaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid [[Euroopa Liit|EL]] ja India tippkohtumisel [[Delhi]]is [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, mil arutlusel oli ettevalmistus kaitse- ja julgeolekuleppe sõlmimise alla kirjutama.
26. jaanuaril Kaja Kallas osales India Vabariigi aastapäeva sõjaväeparaadil ja kohtus India mõttekodadega ning osales dialoogis noorte kodanikuühiskonna juhtide, ettevõtjate ja üliõpilastega. Õhtul Kaja Kallas kohtus [[India president|India presidendi]] [[Draupadi Murmu]]ga.

27. jaanuaril Kaja Kallas kohtus [[India kaitseminister|India kaitseministri]] [[Rajnath Singh]]iga ning osales ELi ja India tippkohtumisel, mille käigus Kaja Kallas allkirjastas uue julgeoleku- ja kaitsepartnerluse Indiaga. Pärastlõunal Kaja Kallas esines avalikul üritusel [[Ananta Aspeni keskus]]es. Visiit lõppes president Draupadi Murmu korraldatava banketiga.
|-
| {{riigi ikoon|Norra}} || töövisiit || 2.-3. veebruar 2026 || 2. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Oslo]]s [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, kus nad osalesid paneeldiskussioonil Oslo julgeolekukonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega ja [[Stortingt|Norra parlamendi]] alalise välis- ja kaitsekomisjoni liikmetega.
3. veebruaril Kaja Kallase koos [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga külastasid [[Tromsø]]s rannikukaitselaeva. Kaja Kallas kõneles Arktika piiride konverentsil 2026 ja osales koos välisministriga paneelile järgneval pressikonverentsil. Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Gröönimaa välisminister|Gröönimaa välisministri]] [[Vivian Motzfeldt]]iga ja osales Arktika linnapeade foorumil.
|-
| {{riigi ikoon|Soome}} || töövisiit || 5. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Helsingi]]s [[Soome president|Soome presidendi]] [[Alexander Stubb]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga ja [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, mil arutlusel oli peamisi geopoliitilisi väljakutseid alates [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõjast Ukraina]] vastu kuni [[Arktika]] julgeoleku, Atlandi-üleste suhete, Hiina ja olukorrani [[Lähis-Ida]]s.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. veebruar 2026 || 11. veebruaril Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjon|Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose voliniku]] [[Andrius Kubilius]]ega kohtusid [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is NATO kaitseministrite kohtumisel Põhja-Atlandi nõukogu formaadis, NATO-Ukraina Nõukogus ja Ukraina toetusgrupi kogunemisel [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Islandi peaminister|Islandi peaministri]] [[Kristrún Frostadóttir]]iga, [[Albaania kaitseminister|Albaania kaitseministri]] [[Pirro Vengu]]ga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Atanas Zaprjanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'ega, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi kaitseminister|Tšehhi kaitseministri]] [[Lubomír Metnar]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]]'ega, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro sise- ja kaitseministri kohusetäitja]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi kaitseminister|Hollandi kaitseministri]] [[Ruben Brekelmans]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[Vlado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore O. Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi riigikaitseminister|Türgi riigikaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega, mil arutlus oli Euroopa kaitsevalmiduse kiirendatud tõstmine, järgmised sammud Ukraina järjepideval toetamisel, kaitsekulutuste kasvatamine ja kaitsetööstuse võimekuse laiendamine, SAFE laenumeede ja sõjalise liikuvuse digitaliseerimine ning sõjalise liikuvuse digitaliseerimise projektid.

12. veebruaril Kaja Kallas kohtus [[Alden Bieseni ordulinnus]]el [[Antwerpen]]is [[Euroopa Ülemkogu]] kohtumisel [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ega, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]iga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]iga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Dick Schoof]]'ega, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Viktor Orbán]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Robert Golob]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Rosen Željazkov]]iga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Olaf Scholz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil fookuses oli Euroopa konkurentsivõime, ühtse turu tugevdamine ja majandusliku sõltuvuse vähendamine.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 13.–15. veebruar 2026 || 13. veebruaril Kaja Kallas osales [[München]]is 62. korda toimuval [[Müncheni julgeolekukonverents|julgeolekukonverentsil]], kus plaanis mitmel sessioonil ja kohtumisel. Kaja Kallas osales avapaneelil „Murdepunkt: rahvusvaheline kord reformi ja hävingu vahel“.
14. veebruaril Kaja Kallas esindas Euroopa Liitu [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Itaalia asepea- ja välisminister|Itaalia asepea- ja välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]ega ja [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ning osales mitmepoolsel merejulgeoleku teemalisel kohtumisel.

15. veebruaril Kaja Kallas pidas avakõne ja osales paneelil „Eurooplased kogunevad: oma tegutsemisvõime taastamine karmimas maailmas“.
|-
| {{riigi ikoon|Rootsi}} || töövisiit || 19. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Stockholm]]is [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga. Pärastlõunal Kaja Kallas osales Rootsi riikliku julgeolekunõukogu koosolekul.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 20. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Kraków]]is E5 kaitseministrite kohtumisel [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Sébastien Lecornu]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Suurbritannia kaitseministeeriumi riigisekretär]]i [[John Healey]]'iga ja [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, mil arutlusel oli Euro-Atlandi ja Euroopa kaitse, hübriidohtude ning Ukrainaga seotud teemasid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 23. veebruar 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi välisminister|Tšehhi välisministri]] [[Jan Lipavský]]'ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Georg Georgiev]]iga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina vastu]] ja olukord [[Lähis-Ida]]s.
Kohtumise eel toimus mitteametlik arutelu hübriidohtude ning välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise ja sekkumise (FIMI) teemal.
|-
| {{riigi ikoon|Poola}} || töövisiit || 4. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Varssavi]]s Läänemeremaade Nõukogu välisministrite kohtumine [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Islandi välisminister|Islandi välisministri]] [[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]]iga, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga ja [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, mil arutlusel oli olukorrale [[Lähis-Ida]]s ja Euroopa inimeste abistamisele krisipiirkonnas, [[Ukraina]] jätkuvale toetamisele ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa survestamisele sõja]] lõpetamiseks ning julgeolekule Läänemere piirkonnas ja Euroopas laiemalt.
|-
| {{riigi ikoon|Šveits}} || töövisiit || 5. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Zürich]]is Churchilli-teemalise loengu [[Zürichi Ülikool]]is [[Šveitsi asepresident|Šveitsi asepresidendi]] [[Ignazio Cassis]]ega ja Šveitsi Liidunõukogu liikme [[Martin Pfisteriga]], mil arutlusel oli Euroopa Liidu ja Šveitsi kahepoolset koostööd julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning praeguseid rahvusvahelisi arenguid. Kaja Kallase koos Ignazio Cassisega allkirjastasid ühisdeklaratsiooni Šveitsi ja Euroopa Liidu vahelise välis- ja julgeolekupoliitika tugevdamise kohta.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 16. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioonisõda]] [[Ukraina]] vastu, Euroopa julgeolekustrateegia, olukord [[Lähis-Ida]]s ja ELi lõunanaabruskond.
|-
| {{riigi ikoon|Nigeeria}} || töövisiit || 23. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Abuja]]s [[Nigeeria president|Nigeeria presidendi]] [[Bola Tinubu]]ga ja [[Nigeeria välisminister|Nigeeria välisministri]] [[Yusuf Tuggar]]iga, mil arutlusel oli ambitsioonika uue peatüki meie [[Euroopa Liit|ELi]] ja Nigeeria suhetes. Kaja Kallase kohtus ka [[Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus|Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse komisjoni presidendi]] [[Omar Touray]]'ega, mil arutlusel oli koostöö süvendamiseks reaalne hoog, alates terrorismivastasest võitlusest ja rände haldamisest kuni kaubanduse ja investeeringute edendamiseni.
|-
| {{riigi ikoon|Ghana}} || töövisiit || 24. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Accra]]s [[Ghana asepresident|Ghana asepresidendi]] [[Jane Naana Opoku-Agyemang]]ega ja [[Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise minister|Ghana rahandus- ja majandusplaneerimise ministri]] ja [[Ghana kaitseminister|Ghana kaitseministri kohusetäitja]] [[Cassiel Ato Forson]]iga, mil arutlusel oli tihedamalt koostööd valdkondades ja olulised Euroopa kui ka Ghana kodanikele, näiteks terrorismivastane võitlus, konfliktide ennetamine ja küberturvalisus. Oli olulisem kui kunagi varem teha koostööd usaldusväärsete partneritega.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 26.-27. märts 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Vaux-de-Cernay Abbey]]'es [[G7]] välisministrite kohtumisel [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Annalena Baerbock]]iga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga, [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga, [[India liidu välisminister|India liidu välisministri]] [[Subrahmanyam Jaishankar]]iga, [[Lõuna-Korea välisminister|Lõuna-Korea välisministri]] [[Cho Hyun]]iga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, kus arutlusel oli mitmeid aktuaalseid välispoliitika küsimusi ning pakilisi ülemaailmseid majandus- ja julgeolekuprobleeme, sealhulgas valdkondadevahelisi ohte, globaalset juhtimist ja ülesehitust.
|-
| {{riigi ikoon|Ukraina}} || mitteametlik || 31. märts 2026 || Kaja Kallas koos [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega kohtusid [[Kiiev]]is [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Ukraina peaminister|Ukraina peaministri]] [[Julija Svõrõdenko]]ga, [[Ukraina esimene asepeaminister ja energiaminister|Ukraina esimene asepeaminister ja energiaministri]] [[Denõss Šmõhal]]iga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga ja [[Ukraina veteranide asjade minister|Ukraina veteranide asjade ministri]] [[Natalia Kalmõkova]]ga, kus nad osalesid [[Butša]]s nelja aasta möödumist [[Butša massimõrv|Venemaa massimõrvadest]]. Visiit lõppes energiavarustuse üleandmise tseremooniaga Ukraina Raudteedele.
|-
| {{riigi ikoon|Saudi Araabia}} || töövisiit || 8.-9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu]]l [[Ar-Riyāḑ]]'is [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Pärsia lahe Araabia riikide koostöönõukogu peasekretär]]i [[Jasem Mohamed Al-Budaiwi]]ga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, mil arutlusel oli piirkonna deeskalatsioon ja ruumi diplomaatiale püsiva kokkuleppe saavutamiseks ning [[Hormuzi väin]] avatud läbipääsuks. Kaja Kallas külastas [[At-Turaifi ringkond|At-Turaifi ringkonnas]] [[Diriyah]]is, [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluvat kohta, kus oli esimese Saudi riigi sünnikoht.
|-
| {{riigi ikoon|Araabia Ühendemiraadid}} || töövisiit || 9. aprill 2026 || Kaja kallas kohtus [[Abu Dhabi]]is [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, mil arutlusel oli [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani õigustamatute rünnakute vastu]] Araabia Ühendemiraatide suveräänsuse, tsiviilelanike ja tsiviiltaristu vastu.
|-
| {{riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} || töövisiit || 13. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]s [[New York|New Yorgis]] ÜRO suursaadiku [[Bahrein]]is [[Jamal Alrowaiei]]ga, kus arutlusel oli EL ÜRO Julgeolekunõukogule ülevaate oma partnerlusest rahu ja julgeoleku valdkonnas. Kaja Kallas kohtus [[Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee|ÜRO peakorteris]] [[ÜRO peasekretär|peasekretäri]] [[António Guterres]]ega ja [[ÜRO Peaassamblee president|ÜRO Peaassamblee presidendi]] [[Annalena Baerbock]]iga, mil eesmärk oli [[2026. aasta Iraani sõda|Lähis-Ida sõdu]] ja nende globaalset mõju, samuti [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõda]] [[Ukraina]]s. Kaja Kallas osales ELi liikmesriikide suursaadikutega ÜRO juures.
|-
| {{riigi ikoon|Saksamaa}} || töövisiit || 15. aprill 2026 || Kaja Kallas osales ja kohtus [[Berliin]]is kolmandal rahvusvahelisel Sudaani konverentsil [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Yvette Cooper]]iga, [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär]]i [[Marco Rubio]]ga ja [[Aafrika Liidu Komisjoni esimees|Aafrika Liidu Komisjoni esimehe]] [[Mahamoud Ali Youssouf]]'ega, mil arutlusel oli [[Sudaan]]is toimuvaid viimaseid arenguid ja kooskõlastada seisukohti ning rahuläbirääkimiste taaselustamisele, abi mobiliseerimisele ja kodanikuühiskonna toetamisele. Aafrika teemal oli Iraani sõja mõju Aafrikalening olukorda [[Somaalia]]s, laiemas Suure järvistu piirkonnas ja [[Venemaa]] püüdlusi meelitada aafriklasi [[Ukraina]]s võitlema.
|-
| {{riigi ikoon|Maroko}} || töövisiit || 16.-17. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Rabat]]is [[Maroko välisminister, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välisministri, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, mil arutlusel oli Maroko lõunaprovintsidesse investeerimise osas, ELi lähedane ja usaldusväärne partner ja Vahemere piirkonna koostöö kujundamisel. Kaja Kallas külastas [[EuroMedi ülikool]]is, kus ta kohtus president professor [[Mostapha Bousmina]]ga ja suhtles üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 20. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is kahe riigi lahenduse rakendamise globaalse liidu kohtumisel [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco Álvarez]]ega ja [[Palestiina peaminister|Palestiina peaministri]] [[Mohammad Mustafa]]ga, mil arutlusel oli ELi uue partnerlus- ja koostöölepingu parafeerimisel.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 21. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi ase- ja välisminister|Tšehhi ase- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari välisminister|Ungari välisministri]] [[Péter Szijjártó]]'ga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon Ukraina]] vastu, olukord [[Lähis-Ida]]s, [[Lõuna-Kaukaasia]] ja [[Sudaan]].
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 23.-24. aprill 2026 || 23. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Ayia Napa]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli konflikti [[Iraan]]is, [[Lähis-Ida]]s, [[Ukraina]]s ning energiahinnad ja finantsraamistikku aastateks 2028–2034 ehk ELi pikaajalist eelarvet. Kristen Michal koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega [[Agia Napa Marina]]s õhtusööki.

24. aprillil Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s mitteametlikul Euroopa Liidu riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel [[Küprose president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrei Gjurov]]iga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Evika Siliņa]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Hollandi peaminister|Hollandi peaministri]] [[Rob Jetten]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Taani peaminister|Taani peaministri kohuse täitja]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga, [[Liibanoni president|Liibanoni presidendi]] [[Jūzīf ʻAwn]]iga, [[Süüria president|Süüria presidendi]] [[Aḩmad ash-Sharʻ]]'iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Egiptuse president|Egiptuse presidendi]] [[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]]ga, [[Jordaania kuningas|Jordaania kroonprintsi]] [[Hussein bin Abdullah]]iga, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ga, [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Pärsia lahe koostöönõukogu]] peasekretäri [[Jasem Mohamed Al Budaiwi]]ga, mil arutlusel oli olukorda [[Lähis-Ida]]s, ühiseid väljakutseid ja tekkivaid koostöövõimalusi.
|-
| {{riigi ikoon|Brunei}} || töövisiit || 27.-28. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus 25. [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite kohtumisel [[Bandar Seri Begawan]]is [[Brunei sultan]]i [[Hassanal Bolkiah]]ega, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei teine välisminister|Brunei teine välisministri]] [[Erywan Yusof]]'iga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[Than Swe]]ga, [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli ühist huvi pakkuvates küsimustes ja leida viise ASEANi-ELi dialoogipartnerluse edendamiseks ning ettevalmistusi ASEANi ja ELi suhete 50. aastapäeva tähistamiseks 2027. aastal. 27. aprillil pärastlõunal Kaja Kallas kohtus [[Brunei Darussalami Ülikool]]i üliõpilastega.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 29.-30. aprill 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Põhja-Balti koostöö|NB8]] välisministrite kohtumisel [[Kuressaare]]l [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Norra välisminister|Norra välisministri]] [[Espen Barth Eide]]ga ja Islandi välisministeeriumi kantsleri [[Martin Eyjólfsson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]] toetamisele, [[Euroopa julgeoleku]]le, transatlantilistele suhetele ning geopoliitiliselt aktuaalsetele teemadele.
|-
| {{riigi ikoon|Armeenia}} || töövisiit || 3.-5. mai 2026 || Enne töövisiidi Kaja Kallas kohtus juhuslik [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga [[Tallinna lennujaam]]as. 3. mail lõunal Kaja kallas koos [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga ja [[Armeenia välisminister|Armeenia välisministri]] [[Ararat Mirzojan]]i jalutasid [[Jerevan]]is, kus avastas [[Jerevani Punane sild|Punane sillal]]. Õhtul Kaja Kallas koos riigipeadega ja valitsusjuhtidega osales avatseremoonial ja õhtusöögi.

4. mail Kaja Kallas kohtus Jerevanis Euroopa poliitilise ühenduse kohtumisel [[Armeeni peaminister|Armeeni peaministri]] [[Nikol Pašinjan]]iga, [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga, [[Euroopa Nõukogu peasekretär]]i [[Alain Berset]]ega, [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni peasekretär]]i [[Feridun Sinirlioğlu]]ga, [[Suurbritannia peaminister|Suurbritannia peaministri]] [[Keir Starmer]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]ega, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Montenegro president|Montenegro presidendi]] [[Jakov Milatović]]'ega, [[Põhja-Makedoonia president|Põhja-Makedoonia presidendi]] [[Gordana Siljanovska-Davkova]]ega, [[Kreeka president|Kreeka presidendi]] [[Konstantínos Tasoúlas]]ega, [[Šveitsi liidupresident|Šveitsi liidupresidendi]] [[Guy Parmelin]]iga, [[Türgi asepresident|Türgi asepresidendi]] [[Cevdet Yılmaz]]ega, [[Monaco vürst|Monaco vürsti]] [[Albert II (Monaco vürst)|Albert II]]'ega, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Bulgaaria president|Bulgaaria presidendi]] [[Iliana Iotova]]ga, [[Poola peaminister|Poola peaministri]] [[Donald Tusk]]ega, [[Eesti peaminister|Eesti peaministri]] [[Kristen Michal]]iga, [[Leedu peaminister|Leedu peaministri]] [[Inga Ruginienė]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]]ega, [[Norra peaminister|Norra peaministri]] [[Jonas Gahr Støre]]ga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Soome peaminister|Soome peaministri]] [[Petteri Orpo]]ga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Andorra peaminister|Andorra peaministri]] [[Xavier Espot Zamora]]ga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri kohusetäitja]] [[Robert Golob]]ga, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Serbia peaminister|Serbia peaministri]] [[Đuro Macut]]iga, [[Gruusia peaminister|Gruusia peaministri]] [[Irakli Kobahhidze]]ga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[San Marino välis- ja poliitikaminister|San Marino välis- ja poliitikaministri]] [[Luca Beccari]]ga, [[Liechtensteini valitsusjuht|Liechtensteini valitsusjuhi]] [[Brigitte Haas]]ega, [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, [[Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimees|Bosnia ja Hertsegoviina eesistujariigi esimehe]] [[Denis Bećirović]]'ega, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Albin Kurti]]ga ja [[Valgevene koordinatsiooninõukogu president|Valgevene koordinatsiooninõukogu presidendi]] [[Svjatlana Tsihhanovskaja]]ga, mil arutlusel oli majanduse, ühenduvuse ja julgeoleku valdkonnas ning jõupingutusi Lõuna-Kaukaasia stabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks. Eesmärgi oli [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Armeenia]] ühenduvuspartnerluse käivitamine, mis hõlmas koostööd transpordi, energia, digitaalvaldkonnas ja inimestevaheliste kontaktide edendamisel ning millele lisandus spetsiaalsed kõrgetasemelised dialoogid ühenduvuse ja transpordi teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Eesti peaministri Kristen Michaliga, Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga, Leedu peaministri Inga Ruginienėga ja Norra peaministri Jonas Gahr Størega osalesid uimastitevastase koalitsiooni teemal. Jerevanis Kaja Kallas koos Moldova presidendi Maia Sanduga, Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga, Küprose presidendi Níkos Christodoulídisega, Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga, Iirimaa peaministri Micheál Martiniga ja Suurbritannia peaministri Keir Starmeriga osalesid [[Moldova]] põhirühmas, mil eesmärk oli suunata toetust Moldova jõupingutuste stabiilsuse ja vastupanuvõime tugevdamiseks.

5. mail Kaja Kallas koos Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, Euroopa Ülemkogu eesistuja António Costaga kohtusid Jerevanis Armeeni peaministri Nikol Pašinjaniga, mil arutlusel oli tugevdanud
koostööd julgeoleku, kriisiohje, hübriidohtude ja kübervastupidavuse valdkonnas ning eriti ühenduvuse osas
energia, transpordi ja digitaalvaldkonnas.
|-
| {{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} || töövisiit || 5. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Bakuu]]s [[Aserbaidžaani president|Aserbaidžaani presidendi]] [[İlham Əliyev]]ia ja [[Aserbaidžaani välisminister|Aserbaidžaani välisministri]] [[Ceyhun Bayramov]]iga, mil eesmärgi oli [[Euroopa Liit|EL]] struktureerituma partnerluse arutamiseks Aserbaidžaaniga ja arvamusi [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja kohta Ukraina vastu]], [[2026. aasta Iraani sõda|Iraani viimaste rünnakute kohta]] [[Lähis-Ida]]s ning kaubandus-, transpordi- ja digitaalkoostöö süvendamiseks võimalused.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 6. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[Suurbritannia peaminister|endise Suurbritannia peaministri]] ja [[Rahunõukogu|Rahunõukogu liige]] [[Tony Blair]]iga, mil arutlusel oli [[Gaza sektor|Gaza rahuplaani]] elluviimist.
Kaja Kallas ka kohtus Brüsselis [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, mil arutlus oli geopoliitilistel teemadel.
|-
| {{riigi ikoon|Moldova}} || töövisiit || 7.-8. mai 2026 || 7. mail Kaja Kallas kohtus [[Chișinău]]s [[Moldova asepea- ja välisminister|Moldova asepea- ja välisministri]] [[Mihai Popșoi]]ga ja [[Moldova kaitseminister|Moldova kaitseministri]] [[Anatolie Nosatîi]]ga, mil arutlusel oli relvajõududele tarnitud [[Euroopa Liit|ELi]] rahastatud varustust, kus keskendus side-, inseneri-, logistika-, meditsiinilise toe ja kriitilise taristu kaitsmisele.
8. mail Kaja Kallas kohtus Chișinăus [[Moldova president|Moldova presidendi]] [[Maia Sandu]]ga ning [[Moldova peasminister|Moldova peaministri]] [[Alexandru Munteanu]]ga, mil arutlus oli hübriidrünnakute ja [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sõja Ukraina-vastase]] mõju eesliinil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 11.-12. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohuse täitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri]] [[Simon Harris]]ega, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri kohuse täitja]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Nadežda Nejnski]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Malta asepea- ja välisminister|Malta asepea- ja välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressioon]] [[Ukraina]] vastu, [[Lääne-Balkan]] ja arengud [[Lähis-Ida]].

12. mail Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri kohusetäitja]] [[Andris Sprūds]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlus oli [[Ukraina]]le antud 90 miljardi euro suurust laenu ning [[Euroopa Liit|EL]]i ja Ukraina kaitsetööstuse koostööd.
|-
| {{riigi ikoon|Eesti}} || töövisiit || 17. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Lennart Meri konverents]]il [[Tallinn]]as, kus kohtus [[Jordaania välisminister|Jordaania välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga ja [[Financial Times]] kolumnisti [[Edward Luce]]’iga, mil teema oli olukorrast [[Iraan]]is, ELi ja USA suhetest ning loomulikult sõjast [[Ukraina]]s ja kõneluste võimalikkusest rahu saavutamiseks.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18. mai 2026 || Kaja Kallas osales [[Brüssel]]is välisasjade nõukogu arengukoosseisus, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|EL]]i välistegevust alates partnerriikide säästvast arengust kuni ülemaailmse värava rollini.
|-
| {{riigi ikoon|Mehhiko}} || töövisiit || 20.-22. mai 2026 || 20. mail Kaja Kallas kohtus [[México]]s [[Euroopa Liit|EL]]i ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko välisminister|Mehhiko välisministri]] [[Roberto Velasco]]ga, mil arutlusel oli jätkata koostööd ja keerulises geopoliitilises keskkonnas, et lahendada üha kasvas väljakutseid, aga ka haarata kinni uutest võimalustest. Kaja Kallas külastas [[Templo Mayor'i muuseum]]is, kus oli eksponeeritud asteekide perioodi jäänuseid, mis asus otse linna ajaloolises keskuses.
21. mail Kaja Kallas kohtus Méxicos [[Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse minister|Mehhiko turvalisuse ja kodanikukaitse ministri]] [[Omar García Harfuch]]ga, mil arutlusel oli Mehhiko riikliku julgeoleku strateegiast ja luurepõhisest politseitööst. Kartellide ning narkootikumide ja relvade ebaseadusliku ringluse vastane võitlus on nii Euroopa kui ka Mehhiko ühistes huvides.

22. mail Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga ja [[Euroopa Ülemkogu eesistuja]] [[António Costa]]ga kohtusid strateegiline dialoogi ja 8. ELi ja Mehhiko tippkohtumisel [[Mehhiko president|Mehhiko Presidendi]] [[Claudia Sheinbaum]]iga, kus oli ajakohastatud ülemaailmne leping ja ajutine kaubandusleping.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 27.-28. mai 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Limassol]]is esimesel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[David Lammy]]'ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri kohusetäitja]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia asepea-, välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tanja Fajon]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, [[India välisminister|India välisministri]]  [[Subrahmanyam Jaishankari]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Mélanie Joly]]'ega ja [[Süüria välisminister|Süüria välisministri]] [[Hassan al-Shaibani]]ga, mil arutlus oli kaitsta Euroopa Liidu huve [[Venemaa]] suhtes ning räägitakse koostamisel olevast Euroopa julgeolekustrateegiast.
|-
| {{riigi ikoon|Pakistan}} || töövisiit || 1. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Islamabad]]is [[Pakistani president|Pakistani presidendi]] [[Asif Ali Zardari]]ga, [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga ja [[Pakistani kaitseväe juhataja]] [[Asim Munir]]iga, mil teema oli 8. [[Euroopa Liit|EL]]i-Pakistani strateegilise dialoogi kohtumisel, mis andis võimaluse arutada kahepoolseid suhteid 2019. aasta juunis allkirjastatud strateegilise koostöö kava raames. Visiit toimus olulisel hetkel, kuna maailm ja see piirkond oli läbi teinud põhjalikke muutusi.
|-
| {{riigi ikoon|Küpros}} || töövisiit || 7.-8. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Nikosia]]s Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[Küprose kaitseminister|Küprose kaitseministri]] [[Vasilis Palmas]]ega, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stojanov]]iga, [[Horvaatia asepea- ja kaitseminister|Horvaatia asepea- ja kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ga, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Malta sise- ja julgeolekuminister|Malta sise- ja julgeolekuministri]] [[Glenn Bedingfield]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutluse teemad olid [[Ukraina]], [[varjulaevastik]] ja [[Lähis-Ida]].
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 9. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Dublin]]is [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga ning [[Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseminister|Iirimaa välis-, kaubandus- ja kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseminister|Iirimaa Euroopa asjade ja kaitseministri]] [[Thomas Byrne]]ga, mil arutlusel oli Iirimaa üle Euroopa Nõukogu roteeruva eesistujariigi rolli, kus teema olid väärtused, julgeolek ja konkurentsivõime. Iirimaa eesistumise prioriteedid peegeldavad täpselt seda, mida Euroopa vajas: meie väärtuste kaitsmist, meie julgeoleku tugevdamist ja meie konkurentsivõime suurendamist.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 10. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|EL]]i ja [[Korea Vabariik|Korea Vabariigi]] tippkohtumisel [[Brüssel]]is [[Korea Vabariigi president|Korea Vabariigi presidendi]] [[Lee Jae-myung]]iga ja [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]ega, mil arutlusel oli julgeoleku- ja kaitsepartnerlus, kus tööd teabeturbelepinguga, et võimaldada salastatud teabe turvalist vahetamist.
|-
| {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} || töövisiit || 12. juuni 2026 || Kaja Kallas osales [[Pariis]]is „Pariisi üleskutse kahe riigi lahendusele, rahu ja piirkondliku julgeoleku saavutamiseks“ foorumil, kus kohtus [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega.
|-
| {{riigi ikoon|Luksemburg}} || töövisiit || 15. juuni 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogul [[Luxembourg]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjade minister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Tone Kajzer]]ega, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Tšamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ja [[Malta välisminister|Malta välisministri]] [[Ian Borg]]ega, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa agressiooni Ukraina]] vastu, olukorda [[Lähis-Ida]]s ja [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Hiina]] suhteid.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 18.-19. juuni 2026 || 18. juunil hommikul Kaja Kallas kohtus [[Brüssel]]is [[NATO peakontor]]is Euroopa Liidu kaitseministrite kohtumisel [[NATO|NATO asepeasekretäri]] [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani asepea- ja kaitseminister|Taani asepea- ja kaitseministri]] [[Troels Lund Poulsen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Borut Sajovic]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga ja [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, mil arutlusel oli [[Ukraina]]s ja [[Lähis-Ida]]s rahuprotsessi.
Pärastlõunal Kaja Kallas kohtus Brüsselis [[Euroopa Ülemkogu|Euroopa Ülemkogul]] tippkohtumisel [[Euroopa Komisjoni president|Euroopa Komisjoni presidendi]] [[Ursula von der Leyen]]iga, [[Euroopa Parlamendi president|Euroopa Parlamendi presidendi]] [[Roberta Metsola]]ga, [[Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja]] [[Kaja Kallas]]ega, [[Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär]]i [[Thérèse Blanchet]]iga, [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] [[Emmanuel Macron]]iga, [[Leedu president|Leedu presidendi]] [[Gitanas Nausėda]]ga, [[Rumeenia president|Rumeenia presidendi]] [[Nicușor Dan]]iga, [[Küpros president|Küprose presidendi]] [[Níkos Christodoulídis]]ega, [[Ukraina president|Ukraina presidendi]] [[Volodõmõr Zelenskõi]]ga, [[Bulgaaria peaminister|Bulgaaria peaministri]] [[Andrej Gjurov]]iga, [[Läti peaminister|Läti peaministri]] [[Andris Kulbergs]]ega, [[Tšehhi peaminister|Tšehhi peaministri]] [[Andrej Babiš]]ga, [[Slovakkia peaminister|Slovakkia peaministri]] [[Robert Fico]]ga, [[Horvaatia peaminister|Horvaatia peaministri]] [[Andrej Plenković]]iga, [[Itaalia peaminister|Itaalia peaministri]] [[Giorgia Meloni]]ga, [[Iirimaa peaminister|Iirimaa peaministri]] [[Micheál Martin]]iga, [[Hispaania peaminister|Hispaania peaministri]] [[Pedro Sánchez]]ega, [[Rootsi peaminister|Rootsi peaministri]] [[Ulf Kristersson]]iga, [[Portugali peaminister|Portugali peaministri]] [[Luís Montenegro]]ga, [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]]iga, [[Kreeka peaminister|Kreeka peaministri]] [[Kyriakos Mitsotakis]]ega, [[Ungari peaminister|Ungari peaministri]] [[Péter Magyar]]iga, [[Sloveenia peaminister|Sloveenia peaministri]] [[Janez Janša]]ga, [[Malta peaminister|Malta peaministri]] [[Robert Abela]]ga, [[Taani peaminister|Taani peaministri]] [[Mette Frederiksen]]iga, [[Albaania peaminister|Albaania peaministri]] [[Edi Rama]]ga, [[Kosovo president|Kosovo presidendi]] [[Vjosa Osmani]]ga, [[Saksamaa Liitvabariigi liidukantsler]]i [[Friedrich Merz]]iga ja [[Austria Liitvabariigi liidukantsler|Austria Vabariigi liidukantsler]]i [[Christian Stocker]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] toetus Ukrainale ja olukord Lähis-Idas ning 21. sanktsioonide paketi suunas.

19. juunil osales Kaja Kallas Brüsselis Euroopa Ülemkogu tippkohtumise teisel päeval, kus arutati olukorda Lähis-Idas, sealhulgas [[Iraan]]is, [[Gaza]]s, [[Jordani Läänekallas|Läänekaldal]] ja [[Liibanon]]is.
|-
| {{riigi ikoon|Jordaania}} || töövisiit || 22.-23. juuni 2026 || Kaja kallas kohtus [[Araabia Liiga|Araabia Riikide Liiga]] välisministrite kohtumisel [[Amman]]is [[Jordaania asepea- ja välisminister|Jordaania asepea- ja välisministri]] [[Ayman Safadi]]ga, [[Saudi Araabia välisminister|Saudi Araabia printsi ja välisministri]] [[Faisal bin Farhan Al Saud]]'ega, [[Araabia Liiga peasekretär]]i [[Ahmed Aboul Gheit]]iga, [[Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisminister|Araabia Ühendemiraatide asepea- ja välisministri]] [[Abdullah bin Zayed Al Nahyan|šeigi Abdullah bin Zayed Al Nahyan]]iga, [[Katari pea- ja välisminister|Katari pea- ja välisministri]] [[Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani|šeigi Mohammed bin Abdulrahman bin Jassim Al Thani]]ga, [[Omaani välisminister|Omaani välisministri]] [[Badr bin Hamad Al Busaidi]]iga, [[Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste minister|Jeemeni pea-, välis- ja välismaalaste ministri]] [[Shaya al-Zindani]]ga, [[Kuveidi välisminister|Kuveidi välisministri]] [[Jarrah Al-Jaber Al-Ahmad]]ga, [[Bahreini välisminister|Bahreini välisministri]] [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]ga, [[Iraagi asepea- ja välisminister|Iraagi asepea- ja välisministri]] [[Fuad Hussein]]iga, [[Süüria välis- ja välismaalaste minister|Süüria välis- ja välismaalaste ministri]] [[Asaad Hassan al-Shaibani]]ga, [[Liibanoni välis- ja emigrantide minister|Liibanoni välis- ja emigrantide ministri]] [[Youssef Rajji]]ga, [[Palestiina välis- ja välismaalaste minister|Palestiina välis- ja välismaalaste ministri]] [[Varsen Aghabekian]]iga, [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Sudaani välisminister|Sudaani välisministri]] [[Mohieldin Salim Ahmed Ibrahim]]iga, [[Liibüa välisminister|Liibüa välisministri kohusetäitja]] [[Abdul Hamid Dbeibeh]]'ega, [[Tuneesia välisminister|Tuneesia välisministri]] [[Mohamed Ali Nafti]]'ga, [[Alžeeria välisminister|Alžeeria välisministri]] [[Ahmed Attaf]]iga, [[Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate minister|Maroko välis-, Aafrika koostöö ja Maroko väljarändajate ministri]] [[Nasser Bourita]]ga, [[Mauritaania välisminister|Mauritaania välisministri]] [[Mohamed Salem Ould Merzoug]]'ega, [[Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Djibouti välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga, [[Somaalia välisminister|Somaalia välisministri]] [[Abdisalam Abdi Ali]]ga ja [[Komooride välisminister|Komooride välisministri]] [[Mohamed Mbaé Chanfiou]]ga, mil arutlusel olid [[Euroopa Liit|ELi]] ja Araabia Riikide Liiga kõrgetasemeline poliitiline dialoog ning töö uue ELi missiooni loomisel riigis.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 29.-30. juuni 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni laienemisvolinik|Euroopa Komisjoni laienemisvoliniku]] [[Marta Kos]]iga ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik|Euroopa Komisjoni siseasjade ja rändevoliniku]] [[Magnus Brunner]]iga kohtusid [[Ankara]]s [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, mil arutlusel oli ühiseid väljakutseid üha ebastabiilsemas geopoliitilises keskkonnas ja uurida täiendavaid koostöövõimalusi. See toimus enne [[NATO]] tippkohtumist Ankaras.
|-
| {{riigi ikoon|Bosnia ja Hertsegoviina}} || töövisiit || 1.-2. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Sarajevo]]s [[Bosnia ja Hertsegoviina presidentuur|Bosnia ja Hertsegoviina presidentuuri eesistujariigi kõrgeim esindaja kohusetäitja]] [[Louis J. Crishock]]'ega, [[Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esinaise|Bosnia ja Hertsegoviina ministrite nõukogu esimehe]] [[Borjana Krišto]]ga ja [[Bosnia ja Hertsegoviina välisminister|Bosnia ja Hertsegoviina välisministri]] [[Elmedin Konaković]]'iga, mil arutlus oli valimiste eel valitsevat olukorda, järgmise kõrge esindaja ametisse nimetamist ning riigi laiemaid sidemeid [[Euroopa Liit|ELiga]], sealhulgas majanduskoostööd. Kaja Kallas külastas [[Butmiri sõjaväebaas]]is, et kõneleda Euroopa Liidu rahuvalvemissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas (EUFOR Althea) teenivatele töötajatele.
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 3. juuli 2026 || Kaja Kallas koos [[Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Henna Virkkunen]], [[Euroopa Komisjoni võrdõiguslikkuse ning kriisivalmiduse ja -ohje volinik]] [[Hadja Lahbib]], [[Euroopa Komisjoni heaolu ja tööstusstrateegia eest vastutav juhtiv asepresident]] [[Stéphane Séjourné]], [[Euroopa Komisjoni rahvusvahelise partnerluse volinik]]u [[Jozef Síkela]], [[Euroopa Komisjoni kaubanduse ja majandusjulgeoleku ning institutsioonidevaheliste suhete ja läbipaistvuse volinik]] [[Maroš Šefčovič]], [[Euroopa Komisjoni Vahemere piirkonna volinik]] [[Dubravka Šuica]], [[Euroopa Komisjoni kaitse ja kosmose volinik]] [[Andrius Kubilius]] ja [[Euroopa Komisjoni siseasjade ja rände volinik]] [[Magnus Brunner]] kohtusid [[University College Cork|Corki ülikoolis]] [[Cork|Corgis]] [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga ja [[Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniminister|Iirimaa justiits-, sise- ja migratsiooniministri]] [[Jim O'Callaghan]]iga, mil arutlus oli julgeoleku, kaitse, valmisoleku, kaubanduse ja majandusjulgeoleku teemal, kus alustas Iirimaa eesistumist nõukogus.
|-
| {{riigi ikoon|Türgi}} || töövisiit || 7. juuli 2026 || Hommikul Kaja Kallas koos [[Belgia peaminister|Belgia peaministri]] [[Bart De Wever]], [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]], [[Luksemburgi peaminister|Luksemburgi peaministri]] [[Luc Frieden]] ja [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]] lendasid [[Belgia õhuvägi|Belgia õhujõudude]] [[Airbus A330|Airbus A330 MRTT]] lennukiga [[Brüsseli lennujaam]]ast [[Ankara Esenboğa rahvusvaheline lennujaam|Ankara lennujaamasse]].
Lõunal Kaja Kallas kohtus [[NATO asepeasekretär]]i [[Radmila Šekerinska]]ga, [[Türgi välisminister|Türgi välisministri]] [[Hakan Fidan]]iga, [[Kanada peaminister|Kanada peaministri]] [[Mark Carney]]'ega, [[Jaapani välisminister|Jaapani välisministri]] [[Toshimitsu Motegi]]ga, [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, mil arutlusel oli kaitse-eelarved kollektiivse kaitse jaoks reaalseks sõjaliseks jõuks, luua tugevam Euroopa tugevamas NATOs ja keskenduma [[Ukraina]] vajadustele ennast kaitsta.

Õhtul Kaja Kallas kohtus [[Ankara]]as [[NATO|NATO kaitseministrite tippkohtumisel]] [[NATO|NATO peasekretäri]] [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Kanada riigikaitseminister|Kanada riigikaitseministri]] [[David McGuinty]]'iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Montenegro kaitseminister|Montenegro kaitseministri]] [[Dragan Krapović]]'ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Põhja-Makedoonia kaitseminister|Põhja-Makedoonia kaitseministri]] [[ado Misajlovski]]ga, [[Norra kaitseminister|Norra kaitseministri]] [[Tore Onshuus Sandvik]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega, [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, [[Türgi kaitseminister|Türgi kaitseministri]] [[Yaşar Güler]]iga, [[Suurbritannia kaitseminister|Suurbritannia kaitseministri]] [[Dan Jarvis]]ega, [[Ameerika Ühendriikide kaitseminister|Ameerika Ühendriikide kaitseministri]] [[Pete Hegseth]]ega ja [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, millele NATO-Ukraina Nõukogu ametlik õhtusöök välisministrite tasandil.
|-
| {{riigi ikoon|Belgia}} || töövisiit || 13. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumisel [[Brüssel]]is [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Taani välisminister|Taani välisministri]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]iga, [[Belgia välisminister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ga, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välisminister|Sloveenia välisministri]] [[Tone Kajzer]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega ning [[Malta välis- ja Euroopa asjade minister|Malta välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Chris Fearne]]ga, mil arutlus oli 21. sanktsioonipaketiga lisandus [[Venemaa]] sanktsioonide režiimi 250 isikut ja vastase kübersanktsioonide paketi.
|-
| {{riigi ikoon|Etioopia}} || töövisiit || 15. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Addis Abeba]]s [[Etioopia peaminister|Etioopia peaministri]] [[Abiy Ahmed]]ega ja [[Etioopia välisminister|Etioopia välisministri]] [[Gedion Timothewos]]ega, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] – [[Etioopia]] suhteid. Teema tuginedes enam kui 50-aastasele partnerlusele, soovis viia ELi ja Etioopia suhted järgmisele tasemele.
|-
| {{riigi ikoon|Djibouti}} || töövisiit || 16. juuli 2026 || Kaja Kallas kohtus [[Djibouti (linn)|Djiboutis]] [[Djibouti peaminister|Djibouti peaministri]] [[Abdoulkader Kamil Mohamed]]ega, [[Djibouti välisminister|Djibouti välisministri]] [[Abdoulkader Houssein Omar]]iga ja [[Djibouti kaitseminister|Djibouti kaitseministri]] [[Hassan Omar Mohamed Bourhan]]iga, mil arutlusel oli [[Euroopa Liit|ELi]] mereväeoperatsioone ASPIDES ja ATALANTA teemal. [[Euroopa Liit|EL-i]] mereväeoperatsioonid on sõjalised missioonid laevade kaitsmiseks, piraatide peatamiseks ja merekaubanduse ohutuks hoidmiseks. Kaja Kallas osales allkirjastamistseremoonial ELi ja [[Djibouti]] vahelise vägede staatuse lepingu operatsiooni ASPIDES kohta. Kaja Kallas oli rõõm vahetada sümboolseid kingitusi ja andis võimalus allkirjastada operatsiooni ASPIDESe auraamatut. Kaja Kallas lendas mereväe helikopteriga ELi mereväeoperatsiooni operatsiooni ATLANTA lehele. ATLANTA mängis võtmerolli piraatlusevastases võitluses ja relvakaubanduse tõkestamisel [[Somaalia rannik]]u lähedal. Operatsioona ATLANTA oli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika edulugu. Hiljutised kaubalaevade arestimised rõhutas piraatlusevastase võitluse olulisust. Kaja Kallas külastas ELi rahastatud magestamisjaama, mis kattis ligikaudu 30% pealinna joogiveevajadusest.
|-
| {{riigi ikoon|Filipiinid}} || töövisiit || 22.-24. juuli 2026 || 22. juulil Kaja Kallas kohtus [[Euroopa Liit|ELi]] ja [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon|ASEANi]] ministrite vahelisel konverentsil ja ASEANi välisministrite kohtumisel [[Manila]]s [[Filipiini välisminister|Filipiini välisministri]] [[Tess Lazaro]]ga, [[Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni peasekretär]]i [[Kao Kim Hourn]]iga, [[Brunei välisminister|Brunei välisministri]] [[Prints Abdul Mateen|printsi Abdul Mateen]]iga, [[Indoneesia välisminister|Indoneesia välisministri]] [[Sugionol]]ga, [[Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö minister|Kambodža välis- ja rahvusvahelise koostöö ministri]] [[Prak Sokhonn]]iga, [[Malaisia välisminister|Malaisia välisministri]] [[Mohamad Hasan]]iga, [[Laosi välisminister|Laosi välisministri]] [[Thongsavanh Phomvihane]]ga, [[Myanmari asepeaminister ja välisminister|Myanmari asepeaministri ja välisministri]] [[U Tin Maung Swe]]ga, [[Singapuri välisminister|Singapuri välisministri]] [[Vivian Balakrishnan]]iga, [[Tai välisminister|Tai välisministri]] [[Sihasak Phuangketkeow]]ga, [[Ida-Timori välis- ja koostööminister|Ida-Timori välis- ja koostööministri]] [[Bendito Freitas]]ega ja [[Vietnami välisminister|Vietnami välisministri]] [[Lê Hoài Trung]]ega, mil arutlus oli piirkondlike ja globaalsete julgeolekuküsimuste üle. Kaja Kallas kohtus ka [[Pakistani asepea- ja välisminister|Pakistani asepea- ja välisministri]] [[Ishaq Dar]]iga, [[Austraalia välisminister|Austraalia välisministri]] [[Penny Wong]]ega ja [[Uus-Meremaa välisminister|Uus-Meremaa välisministri]] [[Winston Peters]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga. Kaja Kallas tutvustas [[Likhangi Filipiinide näitusesaal]]is Filipiinide rikkalikku kultuuri kujutava kunsti, traditsioonilise muusika ja tantsu kaudu ja proovis Filipiini oma tikkimistraditsiooni poolest, mil tundis Barong Tagalogi, Filipiinide rahvusrõiva ja käsitööd.

23. juulil Kaja Kallas osales ELi 33. ASEANi piirkondliku foorumi ministrite kohtumisel, kus ka kohtus [[Filipiinide kaitseminister|Filipiinide kaitseministri]] [[Gilberto Teodoro]]ga. Kaja Kallas sai ASEANi poolt tänu kingitus ilusa lõuendi, kus tema nime transliteratsioon baybayinis, Filipiinide iidses kirjas ja [[Euroopa Liit|ELi]] lipuvärvides. Kaja Kallas kohtus uue [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Ed Miliband]]ega, mil arutlus oli tihedat koostööd ja ELi ja Ühendkuningriigi partnerluse tugevdamist. Kaja Kallas kohtus ka [[Egiptuse välisminister|Egiptuse välisministri]] [[Badr Abdelatty]]'ga, [[Bangladeshi välisminister|Bangladeshi välisministri]] [[Khalilur Rahman]]iga, [[Korea Vabariigi välisminister|Korea Vabariigi välisministri]] [[Cho Hyun]]eg ja [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga.

24. juulil Kallas Kallas avas koos [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga esimese [[Kiiev]]i ja Manila dialoogi, mil arutlus oli rahvusvahelisi pingutusi rahu saavutamiseks. Kaja Kallas osales ASEANi alusdokumendi, sõprus- ja koostöölepingu 50. aastapäeva tähistavatel üritustel, kus [[Poola riigivarade minister]] [[Wojciech Balczun]], [[Rootsi kaitseminister]] [[Pål Jonson]], Filipiini välisminister Tess Lazaro, [[Rumeenia haridus- ja teadusminister]] [[Mihai Dimian]] ja [[Leedu välisminister]] [[Kęstutis Budrys]] kirjutasid alla oma ühinemisdokumentidele, millega liikmete koguarv oli 62. Kaja Kallas juhtis koos Indoneesia välisministri Sugionoga vahenduse ja rahutagamise paneeli. Kaja Kallas kohtus ka [[Brasiilia välisminister|Brasiilia välisministri]] [[Mauro Vieira]]ga ja [[Sri Lanka välisminister|Sri Lanka välisministri]] [[Vijitha Herath]]ega, kus toimus kahepoolsete kohtumiste maratoniga.
|-
| {{riigi ikoon|Iirimaa}} || töövisiit || 31. august - 2. september 2026 || 31. augustil ja 1. septembril Kaja Kallas kohtus [[Wicklow]]is mitteametlik [[Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik|Iirimaa eesistumise]] ajal toimuvatele [[Euroopa Liit|ELi]] kaitseministrite kohtumisel [[Iirimaa välis- ja kaubandusminister ning kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubandusministri ning kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Mark Rutte]]ga, [[Ukraina kaitseminister|Ukraina kaitseministri]] [[Rustem Umjerov]]iga, [[Belgia kaitse- ja väliskaubandusminister|Belgia kaitse- ja väliskaubandusministri]] [[Theo Francken]]iga, [[Bulgaaria kaitseminister|Bulgaaria kaitseministri]] [[Dimitar Stoyanov]]iga, [[Horvaatia kaitseminister|Horvaatia kaitseministri]] [[Ivan Anušić]]'ega, [[Tšehhi asepea- ja kaitseminister|Tšehhi asepea- ja kaitseministri]] [[Jaromír Zůna]]iga, [[Taani kaitseminister|Taani kaitseministri]] [[Jeppe Bruus Christensen]]iga, [[Eesti kaitseminister|Eesti kaitseministri]] [[Hanno Pevkur]]iga, [[Soome kaitseminister|Soome kaitseministri]] [[Antti Häkkänen]]iga, [[Prantsusmaa relvajõudude minister|Prantsusmaa relvajõudude ministri]] [[Catherine Vautrin]]iga, [[Saksamaa kaitseminister|Saksamaa kaitseministri]] [[Boris Pistorius]]ega, [[Kreeka riigikaitseminister|Kreeka riigikaitseministri]] [[Níkos Déndias]]ega, [[Ungari kaitseminister|Ungari kaitseministri]] [[Romulusz Ruszin-Szendi]]ga, [[Itaalia kaitseminister|Itaalia kaitseministri]] [[Guido Crosetto]]ga, [[Läti kaitseminister|Läti kaitseministri]] [[Raivis Melnis]]ega, [[Leedu riigikaitseminister|Leedu riigikaitseministri kohusetäitja]] [[Robertas Kaunas]]ega, [[Luksemburgi kaitseminister|Luksemburgi kaitseministri]] [[Yuriko Backes]]ega, [[Hollandi asepea- ja kaitseminister|Hollandi asepea- ja kaitseministri]] [[Dilan Yeşilgöz]]ega, [[Poola asepea- ja kaitseminister|Poola asepea- ja kaitseministri]] [[Władysław Kosiniak-Kamysz]]ega, [[Portugali riigikaitseminister|Portugali riigikaitseministri]] [[Nuno Melo]]ga, [[Rumeenia riigikaitseminister|Rumeenia riigikaitseministri]] [[Radu-Dinel Miruță]]'ga, [[Slovakkia asepea- ja kaitseminister|Slovakkia asepea- ja kaitseministri]] [[Robert Kaliňák]]ega, [[Sloveenia kaitseminister|Sloveenia kaitseministri]] [[Valentin Hajdinjak]]'ega, [[Hispaania kaitseminister|Hispaania kaitseministri]] [[Margarita Robles]]ega ja [[Rootsi kaitseminister|Rootsi kaitseministri]] [[Pål Jonson]]iga, mil arutlusel oli [[Ukraina]] toetust ja investeerime omaenda kaitsesse suurendamine ning [[Venemaa]] kõige ulatuslikumaid sanktsioone.
1. ja 2. septembril Kaja Kallas kohtus Wicklowis teisel Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikul kohtumisel (Gymnich) [[Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseminister|Iirimaa välis- ja kaubanduse, kaitseministri]] [[Helen McEntee]]ga, [[Taani välisminister|Taani välisministri kohusetäitja]] [[Lars Løkke Rasmussen]]ega, [[Poola välisminister|Poola välisministri]] [[Radosław Sikorski]]ga, [[Eesti välisminister|Eesti välisministri]] [[Margus Tsahkna]]ga, [[Soome välisminister|Soome välisministri]] [[Elina Valtonen]]iga, [[Rootsi välisminister|Rootsi välisministri]] [[Maria Malmer Stenergard]]ega, [[Saksamaa välisminister|Saksamaa välisministri]] [[Johann Wadephul]]iga, [[Hollandi välisminister|Hollandi välisministri]] [[Tom Berendsen]]ega, [[Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö minister|Belgia asepea-, välis-, Euroopa asjade ja arengukoostöö ministri]] [[Maxime Prévot]]ega, [[Küprose välisminister|Küprose välisministri]] [[Konstantínos Kómpos]]ega, [[Luksemburgi välisminister|Luksemburgi ase- ja välisministri]] [[Xavier Bettel]]ga, [[Läti välisminister|Läti välisministri]] [[Baiba Braže]]ga, [[Leedu välisminister|Leedu välisministri]] [[Kęstutis Budrys]]ega, [[Slovakkia välis- ja Euroopa asjade minister|Slovakkia välis- ja Euroopa asjade ministri]] [[Juraj Blanár]]ega, [[Tšehhi asepea- ja välisminister|Tšehhi asepea- ja välisministri]] [[Petr Macinka]]ega, [[Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete minister|Austria Euroopa ja rahvusvaheliste suhete ministri]] [[Beate Meinl-Reisinger]]iga, [[Prantsusmaa välisminister|Prantsusmaa välisministri]] [[Jean-Noël Barrot]]'ega, [[Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö minister|Hispaania välis-, Euroopa Liidu ja koostöö ministri]] [[José Manuel Albares]]ega, [[Portugali välisminister|Portugali välisministri]] [[Paulo Rangel]]ega, [[Itaalia välisminister|Itaalia välisministri]] [[Antonio Tajani]]ga, [[Sloveenia välis- ja Euroopa asjademinister|Sloveenia välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Tone Kajzer]]iga, [[Horvaatia välisminister|Horvaatia välisministri]] [[Gordan Grlić Radman]]iga, [[Ungari asepea- ja välisminister|Ungari asepea- ja välisministri]] [[Anita Orbán]]iga, [[Rumeenia välisminister|Rumeenia välisministri]] [[Oana Țoiu]]ga, [[Bulgaaria välisminister|Bulgaaria välisministri]] [[Velislava Petrova-Šamova]]ga, [[Kreeka välisminister|Kreeka välisministri]] [[Giórgos Gerapetrítis]]ega, [[Malta välis- ja Euroopa asjademinister|Malta välis- ja Euroopa asjadeministri]] [[Chris Fearne]]ega ja [[Ukraina välisminister|Ukraina välisministri]] [[Andri Sõbiha]]ga, mil arutlus oli [[Venemaa sissetung Ukrainasse||Vene agressioon Ukraina vastu]] ning olukord [[Lähis-Ida]]s.

Kaja Kallas kohtus ka Wicklowis [[Suurbritannia välisminister|Suurbritannia välisministri]] [[Ed Miliband]]ega ja [[Kanada välisminister|Kanada välisministri]] [[Anita Anand]]ega, mil arutlus oli muuhulgas diplomaatilisi sidemeid ja kaitseküsimusi.
|}

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Euroopa Komisjon]]
[[Kategooria:Euroopa Liit]]</text>
      <sha1>5rclk53nl6mp4uvshmr6mxq4kmfst67</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mäestiku-männiürask</title>
    <ns>0</ns>
    <id>689921</id>
    <revision>
      <id>7227995</id>
      <parentid>6860043</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T03:17:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227995</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4897" sha1="77wiwwsqicnvrlgcesdbiaeib2l0nxt" xml:space="preserve">{{toimeta}}
'''Mäestiku-männiürask''' on Põhja-Ameerikas levinud (männi)metsade [[kahjur]]. Ta kuulub [[Kärsaklased|kärsaklaste]] perekonda.   

Suuruselt on mäestiku-männiürask küllaltki väike, kõigest 4–6 mm pikk. Värvuselt on täiskasvanud isend tumepruun või must ja tal on sageli ka punakaspruunid laigud. {{Taksonitabel
| nimi = Mäestiku-männiürask
| pilt = The mountain pine beetle.jpg
| hõimkond = Lülijalgsed
| klass = Mardikad
| sugukond = Männiüraskid
}}

Mäestiku-männiüraskid elavad [[Männik|männimetsades]]. Nad mängivad metsa elus olulist rolli, rünnates vanu või nõrgenenud puid ning kiirendades noorema metsa arengut. Madalat temperatuuri peetakse mäestiku-männiüraskite suurimaks vaenlaseks. Liiga soojad ilmastikuolud võivad nende arvukust oluliselt vähendada. Vaenlaste hulka kuuluvad lisaks temperatuurile ka linnud, nagu näiteks [[Rähn|rähnid]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Voolma |eesnimi=Kaljo |kuupäev=veebruar 2006 |pealkiri=Enneolematu üraskirüüste Kanada männikutes |url=http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_mets/artikkel547_527.html#:~:text=Mäestiku%2Dmänniürask%20on%20hiidüraskist%20veidi,latifolia). |vaadatud=17. veebruaril 2025 |väljaanne=Eesti Mets}}&lt;/ref&gt; 

== Mõju metsadele ==
Mäestiku-männiürask elab peamiselt surnud männipuude koore all, kuid võib kahjustada ka elusaid puid. Tüüpiline kahjustus on [[puukoor]]&lt;nowiki/&gt;e all esinevad käigud, mis takistavad puu [[Toitained|toitainete]] liikumist ja võivad põhjustada puu hukkumise.

Mäestiku-männiüraskid eritavad oma liigikaaslastele ligimeelitavat [[Agregeerimisferomoon|agregeerimisferomooni]], mis kutsub esile massilise rünnaku ühele puule, kuhu tihti tungib kuni tuhatkond [[Isend|isendit]]. Edasi viivad mäestiku-männiüraskid puusse puidusinetust põhjustavate seente eoseid, mis arenedes on suutelised läbistama rakuseinu, häirides nii puude [[Transpiratsioon|transpiratsiooni]] ning takistades vaigu teket ja eritumist. Putuka kahjulikku mõju on võimalik ennetada, kui järgida metsade nõuetekohast hooldamist, näiteks [[Kahjustatud puu|kahjustatud]] puude õigeaegset eemaldamist, korralikku metsakoristust ja tõhusat kahjuritõrjet. &lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Leatherman |eesnimi=D.A. |pealkiri=Mountain Pine Beetle- 5.528 |url=https://extension.colostate.edu/topic-areas/insects/mountain-pine-beetle-5-528/ |vaadatud=17. veebruar 2025 |väljaanne=extension.colostate.edu}}&lt;/ref&gt;

== Elutsükkel ==
Mäestiku-männiürask veedab suurema osa oma elutsüklist [[Kaljumänd|hariliku kaljumänni]] koore all, kus tema elu läbib neli arenguetappi: muna, [[vastne]], [[Nukk (bioloogia)|nukk]] ja [[valmik]]. Tavaliselt kulub [[Mardikalised|mardikal]] selle arengu läbimiseks üks [[aasta]]. Mäestiku-männiürask toob ilmale ühe [[Põlvkond (bioloogia)|põlvkonna]] aastas, kuid see võib varieeruda sõltuvalt temperatuurist ja paiknemise kõrgusest. Näiteks soojemas kliimas võib ta ilmale tuua kaks põlvkonda aastas, samas kui külmemates piirkondades võib üks põlvkond areneda vaid iga kahe aasta tagant.  

Emane mäestiku- männiürask alustab lähenemist, kui leiab sobiva peremeespuu. Ta uuristab endale tee koore alla, sisekoorde või [[Floeem|floeemi]] piirkonda. Seejärel hakkab ta rajama munakäiku, mis kulgeb risti puidu kiududega. Enne paaritumist puhastab mardikas käigu [[Puidutolm|puidutolmust]]. Paaritumise järgselt suletakse sisenemisava puidutolmu abil ja emane mäestiku- männiürask hakkab munema, tavaliselt 60–80 muna ühe munakäigu kohta. Protsessi käigus aitab isasisend mõnda aega emast, surudes puidutolmu munakäigu alumisse otsa. Munad on väga väikesed, nende läbimõõt on alla 1 mm. Välimuselt on munad pärlvalged ja keskmistes tingimustes kulub neil koorumiseks umbkaudu kaks nädalat. Munadest kooruvad väiksed jalutud [[Vastne|vastsed]]. Need on tavaliselt läbipaistvad, kahvatut värvi ja C-kujulised, väikeste pruunide peadega. Vastsete talvitumine toimub teises ja kolmandas arengustaadiumis, sest need on kõige külmakindlamad. Järgmisel kevadel lõpetavad vastsed toitumise ja ehitavad niinimetatud nukukambri, kus nad [[nukkuvad]]. Nukkumiseks nimetatakse puhkeolekut, mille jooksul vastse siseelundid kujunevad lõplikult välja ja ta areneb täiskasvanud mardikas. Nukkumise staadium kestab sõltuvalt temperatuurist kahest nädalast kuni kuuni, mille lõpus muutuvad nad täiskasvanud mardikateks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=27. mai 2024 |pealkiri=A beetle´s life |url=https://parks.canada.ca/docs/v-g/dpp-mpb/sec2 |vaadatud=17. veebruaril 2025 |väljaanne=parks.canada.ca |arhiivimisaeg=2024-11-16 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20241116011026/https://parks.canada.ca/docs/v-g/dpp-mpb/sec2 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;

== Vaata ka ==

* [[Kuuse-kooreürask|kuuse-koorürask]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Ürasklased]]</text>
      <sha1>77wiwwsqicnvrlgcesdbiaeib2l0nxt</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tomáš Taraba</title>
    <ns>0</ns>
    <id>691679</id>
    <revision>
      <id>7227939</id>
      <parentid>6850026</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:07:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>En hai ahne</username>
        <id>235868</id>
      </contributor>
      <comment>Pilt</comment>
      <origin>7227939</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2071" sha1="4xiqwsuhf8m834d9fcjxlxzpm0bn4gb" xml:space="preserve">{{viitamata}}
[[File:Tomáš Taraba in May 2026.jpg|thumb|Tomáš Taraba (2026)]]

'''Tomáš Taraba''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1980]] [[Modra]]s) on [[Slovakkia]] poliitik. Ta on [[25. oktoober|25. oktoobrist]] 2023 Slovakkia asepeaminister ja Slovakkia keskkonnaminister [[Robert Fico neljas valitsus|Robert Fico neljandas valitsuses]].

Ta sai hariduse [[Pezinok]]i gümnaasiumis. Seejärel õppis ta politoloogiat [[Bratislava]]s [[Komenský ülikool]]is, mille lõpetas aastal [[2003]]. Ta õppis ka [[Regensburgi ülikool]]is ärijuhtimist. Pärast kooli lõpetamist töötas ta nii erasektoris kui ka SARIO (''Slovenská agentúra pre rozvoj investícií a obchodu'' in Slovak) valitsusasutuses.

Aastal [[2020]] valiti ta Slovakkia parlamenti erakonna ''Kotlebovci – Ľudová strana naše Slovensko'' nimekirjas.

Ta tegutses Kristlik-Demokraatliku Liikumise esimehe [[Ján Figeľ]]i nõunikuna, mida mõlemad eitasid. 2006. aastal töötas ta SARIO-s välismaiste otseinvesteeringute osakonnas.

Ta liitus aastal [[2019]] erakonnaga ''Život – národná strana'' ja sai samal ajal ka selle erakonna esimeheks. [[2020. aasta Slovakkia parlamendivalimised|2020. aasta Slovakkia parlamendivalimistel]] kandideeriss ta ''Kotlebovci – Ľudová strana naše Slovensko'' nimekirjas. Ta lahkus vahetult pärast veebruaris toimunud valimisi erakonna parlamendirühmast poliitiliste erimeelsuste tõttu [[Milan Mazurek]]iga 2020. aasta mai lõpus.

Aastal [[2023]] astus ta erakonna ''Život – národná strana'' juhi kohalt tagasi ja kandideeris parlamenti ''Slovenská národná strana'' nimekirjas. Ta sai [[25. oktoober|25. oktoobrist]] [[2023]] Slovakkia keskkonnaministriks.

== Isiklikku ==
Ta suudab rääkida [[slovaki keel|slovaki]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]] ja [[inglise keel]]es. Usutunnistuse poolest on ta [[katoliiklus|roomakatoliiklane]], ta on abielus Denisaga ja on viie lapse isa.

{{JÄRJESTA:Taraba, Tomáš}}
[[Kategooria:Slovakkia poliitikud]]
[[Kategooria:Keskkonnaministrid]]
[[Kategooria:Sündinud 1980]]</text>
      <sha1>4xiqwsuhf8m834d9fcjxlxzpm0bn4gb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kirke Perillus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699135</id>
    <revision>
      <id>7228121</id>
      <parentid>7156106</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:19:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* Poliitika */</comment>
      <origin>7228121</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6461" sha1="pe64elddm9ylp2wfwr5n6fejb4cdmme" xml:space="preserve">'''Kirke Perillus''' (sündinud 25. veebruaril 2004 Paides&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-09-20 |pealkiri=Kirke Perillus (25.02.2004) - Isiku Ülevaade @ Inforegister.ee |url=https://www.inforegister.ee/2379674-ID/ |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Inforegister |keel=et}}&lt;/ref&gt;) on Eesti poliitik ja [[Eesti Reformierakond|Reformierakonna]] liige. 

== Elulugu ==

=== Hariduskäik ===
Oma kooliteed alustas Kirke Perillus [[Türi Põhikool|Türi Põhikoolis]], mille lõpetas 2020. aastal. Edasi suundus ta õppima [[Türi Ühisgümnaasium|Türi Ühisgümnaasiumisse]] rakendussuunal. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 2023. aastal astus ta [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Johan Skytte]] poliitikauuringute instituuti riigiteaduste erialale. Kõrvalerialana õpib Perillus majandusteadust. 

=== Ühiskondlik tegevus ===
Põhikooli ajal osales Kirke õpilasfirmas &quot;Mängime koos&quot;, kus kahe tegutsemisaasta jooksul käis laste sünnipäevadel mänge läbi viimas, õhupalliloomi meisterdamas ja näomaalinguid tegemas.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-11-27 |pealkiri=Saame tuttavaks &amp;#10217; Kirke tegutseb mitme eest |url=https://juunior.postimees.ee/7395477/saame-tuttavaks-kirke-tegutseb-mitme-eest |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Juunior |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samuti kuulus ta õpilasesinduse ridadesse.

Gümnaasiumiõpingute ajal jätkas ta aktiivset tegevust õpilasesinduses. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-09-23 |pealkiri=Selgusid uued õpilasesinduse liikmed |url=https://tyriyg.tyri.ee/et/uudised/selgusid-uued-opilasesinduse-liikmed |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Türi Ühisgümnaasium |keel=et}}&lt;/ref&gt; 2021. aastal kandideeris Kirke Perillus Türi valla noortevolikogusse ja osutus valituks, esimesel istungil valiti ta noortevolikogu esimeheks. &lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2021-06-10 |pealkiri=Esimene Türi noortevolikogu asub tegudele |url=https://jarvateataja.postimees.ee/7269219/esimene-turi-noortevolikogu-asub-tegudele |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Järva Teataja |keel=et}}&lt;/ref&gt; Järgmistel valimistel, 2023. aastal, kandideeris Perillus uuesti noortevolikogusse ning osutus taas valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Selgus Türi valla noortevolikogu teine koosseis - Uudised - Türi Vallavalitsus |url=https://www.tyri.ee/uudised/-/asset_publisher/99HSdni1bdxw/content/selgus-turi-valla-noortevolikogu-teine-koosseis?redirect=http://www.tyri.ee/uudised?p_p_id=101_INSTANCE_99HSdni1bdxw&amp;p_p_lifecycle=0&amp;p_p_state=normal&amp;p_p_mode=view&amp;p_p_col_id=column-1&amp;p_p_col_count=1 |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=www.tyri.ee }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Ka sel korral valiti ta noortevolikogu esimeheks. 

Perillus peab Postimees Juuniorile antud intervjuus oma eeskujuks Sulo Särkineni (endine Türi Noortekeskuse juhataja ja Türi vallavanem 2025. seisuga), kes on ta kohta öelnud järgmist: &quot;Kirke on ettevõtlik noor, kes oskab oma teadmisi kasutada. Ta on rahvusvahelise noortevahetuse algataja ning elluviija. Kirke on sõbralik ning rõõmsameelne ega pelga algatada uusi tegevusi. Tema peale võib alati kindel olla! Ta loob aktiivselt mitteformaalse õppe võimalusi valla noortele, osaledes ja arenedes ka ise.&quot;&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;

Kirke kuulub Türi Gümnaasiumi Vilistlaskogusse&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;.

== Poliitika ==
Oma poliitilist tegevust alustas Kirke Perillus 2022. aastal, kui astus [[Eesti Reformierakonna Noortekogu|Reforminoorte]] liikmeks. Alates 2023. aastast juhib Kirke Reforminoorte Tartu klubi. &lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Juhtimine |url=https://reforminoored.ee/meist/juhtimine-copy/ |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Reforminoored |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt; Samal aastal valiti ta ka noortekogu üldjuhatusse, kus ta tegutses üle aasta enne tagasiastumist. 2025. aastal valiti Kirke Perillus Reforminoorte sisesekretäriks&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;. 

Reformierakonnaga liitus Perillus 2023. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri={{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members_search?person_name=kirke+perillus |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}&lt;/ref&gt; Alates 2024. aastast kuulub Kirke Reformierakonna Järvamaa juhatusse Reforminoorte esindajana.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kirke Perillus {{!}} Reformierakond |url=https://reform.ee/inimene/kirke-perillus/ |vaadatud=2025-08-07 |keel=et}}&lt;/ref&gt; Samal aastal valiti ta Reformierakonna Türi piirkonna juhatusse koos Rein Oselini ja Mati Sadamaga, esimeheks sai [[Pipi-Liis Siemann]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Reformierakonna Türi piirkonna esimeheks valiti Pipi-Liis Siemann |url=https://keskeesti.treraadio.ee/uudised/47988/reformierakonna-turi-piirkonna-esimeheks-valiti-pipi-liis-siemann |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Tre Raadio - Kesk-Eesti |keel=et }}{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Türi vald|Türi vall]]as, kogus 23 häält ning ei osutunud valituks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused |pealkiri=KOV 2025 valimiste tulemused |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |aeg=27. oktoober 2025 |vaadatud= 3. september 2026}}&lt;/ref&gt;

== Tunnustus ==

* Hea Eeskuju finalist, 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hea Eeskuju konkurss |url=https://heaeeskuju.ee/ |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Hea Eeskuju |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Järvamaa &quot;Aktiivne noor&quot; nominent, 2019&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Järvamaa noorsootöö konkursil Aasta Tähed jagus tunnustusi nii Paidesse kui Türile |url=https://jarva.ee/jarvamaa-noorsootoo-konkursil-aasta-tahed-jagus-tunnustusi-nii-paidesse-kui-turile/ |vaadatud=2025-08-07 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Türi valla hõbedane aumärk, 2022&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hõbedane aumärk - Türi Vallavalitsus |url=https://www.tyri.ee/hobedase-aumargi-omanikud |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=www.tyri.ee }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
* Türi Ühisgümnaasiumi &quot;Aasta vabatahtlik&quot;, 2023&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2023-06-01 |pealkiri=Tänuõhtu 2023 |url=https://tyriyg.tyri.ee/et/uudised/tanuohtu-2023 |vaadatud=2025-08-07 |väljaanne=Türi Ühisgümnaasium |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
&lt;references /&gt;

{{JÄRJESTA:Perillus, Kirke}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Sündinud 2004]]</text>
      <sha1>pe64elddm9ylp2wfwr5n6fejb4cdmme</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kirke Perillus</title>
    <ns>1</ns>
    <id>699146</id>
    <revision>
      <id>7228123</id>
      <parentid>6947858</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:19:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Vastus</comment>
      <origin>7228123</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="246" sha1="01amcrpl6js5xqq4bxvx7nzxpwzog6a" xml:space="preserve">Valimisreklaam? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 7. august 2025, kell 21:10 (EEST)

:Jah, tundub nii. [[Kasutaja:Taurus404|Taurus404]] ([[Kasutaja arutelu:Taurus404|arutelu]]) 3. september 2026, kell 12:19 (EEST)</text>
      <sha1>01amcrpl6js5xqq4bxvx7nzxpwzog6a</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ethel Caterham</title>
    <ns>0</ns>
    <id>699868</id>
    <revision>
      <id>7228060</id>
      <parentid>7220904</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:34:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>CommonsDelinker</username>
        <id>1930</id>
      </contributor>
      <comment>Fail Ethel_Caterham.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Gbawden|Gbawden]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Ethel Caterham.jpg|]].</comment>
      <origin>7228060</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1326" sha1="rqhlg9f70nmllz5emmcx137605bvfby" xml:space="preserve">'''Ethel May Caterham''' (sündinud [[21. august]]il [[1909]] [[Shipton Bellinger]]is, [[Hampshire]]'is, sünninimi Ethel May Collins) on briti [[ülipikaealine]]. Pärast brasiillase [[Inah Canabarro Lucas]]e surma 30. aprillil 2025 sai temast vanim elusolev dokumentaalselt tõestatud vanusega inimene maailmas. Ühtlasi on ta kõigi aegade vanim Suurbritannia kodanik ja viimane elusolev 20. sajandi esimesel kümnendil sündinud inimene.

Ta sündis Shipton Bellingeris, Hampshire'is, kaheksast lapsest seitsmendana ja kasvas üles [[Tidworth]]is [[Wiltshire]]'is. Teismelisena töötas ta lapsehoidjana Indias. Ta abiellus 1933. aastal Norman Caterhamiga, kes oli sõjaväelane ([[kolonelleitnant]]) Briti armees. Neil oli kaks last. Nad elasid [[Hongkong]]is ja [[Gibraltar]]il. Abikaasa suri 1976. aastal.&lt;ref&gt;[https://www.bbc.com/news/articles/cy5p7xv4zeyo Brit who is world's oldest living person turns 116], BBC, 21. august 2025&lt;/ref&gt;

2020. aastal põdes ta 110-aastaselt [[COVID-19]] viirushaigust.

== Viited ==
{{viited}}

{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=[[Inah Canabarro Lucas]]|nimi=[[Maailma vanim elusolev inimene]]|aeg=alates [[30. aprill]] [[2025]] |järgnev= -}}
{{lõpp}}

{{JÄRJESTA:Caterham, Ethel}}
[[Kategooria:Suurbritannia inimesed]]
[[Kategooria:Ülipikaealised]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]</text>
      <sha1>rqhlg9f70nmllz5emmcx137605bvfby</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Otto Hermann von Güldenschantz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703204</id>
    <revision>
      <id>7228070</id>
      <parentid>7227547</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:45:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228070</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9162" sha1="4dxgkmgiblylmtfn6f2m308vnxboy4j" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Merkulovi musketäride polk → Sevastoopoli musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses raskerelvastatud jalaväeüksuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>4dxgkmgiblylmtfn6f2m308vnxboy4j</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228088</id>
      <parentid>7228070</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:31:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228088</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9124" sha1="l43jvm0t1susojxgn8uaki1vwryxdg0" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses, tõusis kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, raskerelvastatud jalaväeüksuse major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>l43jvm0t1susojxgn8uaki1vwryxdg0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228091</id>
      <parentid>7228088</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:35:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228091</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9124" sha1="8fe4onc4mc1s8cq7vknbghskor8gk03" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses, tõusis kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Raskerelvastatud jalaväeüksuse major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>8fe4onc4mc1s8cq7vknbghskor8gk03</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228093</id>
      <parentid>7228091</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:38:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228093</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9149" sha1="q3zlwjjrors2bbzokvvhqq2tgeq6maa" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, kindralmajor Merkulovi- ja [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi. [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses, tõusis kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Raskerelvastatud jalaväeüksuse major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>q3zlwjjrors2bbzokvvhqq2tgeq6maa</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228099</id>
      <parentid>7228093</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:48:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228099</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9222" sha1="89eej1bu7ylp88uuz7a9qb4uy6hq4ed" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, kindralmajor Merkulovi musketäride rügementi, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonipataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>89eej1bu7ylp88uuz7a9qb4uy6hq4ed</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228100</id>
      <parentid>7228099</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:53:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228100</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9221" sha1="m8vnf833ryu2nid9f6cq1rqy89r82t6" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, kindralmajor Merkulovi musketäride rügementi, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>m8vnf833ryu2nid9f6cq1rqy89r82t6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228102</id>
      <parentid>7228100</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:57:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228102</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9347" sha1="kfdlggpzheeduoc99v7ogjnsnggvy5u" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[:ru:Севастопольский 75-й пехотный полк|Sevastoopoli musketäride rügement]]i ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>kfdlggpzheeduoc99v7ogjnsnggvy5u</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228104</id>
      <parentid>7228102</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:05:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228104</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9280" sha1="q02l1of23li1j0zcwicokazgyre4ee9" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastoopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>q02l1of23li1j0zcwicokazgyre4ee9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228105</id>
      <parentid>7228104</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:05:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228105</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9279" sha1="6n3lkn4w2svj2pju4kd883xqrn7ohf4" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonipataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonipataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>6n3lkn4w2svj2pju4kd883xqrn7ohf4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228117</id>
      <parentid>7228105</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:18:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228117</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9277" sha1="0nvjdfuup7d09rpo1lnnmh867gfh20h" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastoopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastoopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonpataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastoopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastoopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastoopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>0nvjdfuup7d09rpo1lnnmh867gfh20h</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228124</id>
      <parentid>7228117</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:22:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kapa1964</username>
        <id>208720</id>
      </contributor>
      <origin>7228124</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9270" sha1="p2mryp3v2g54rbvmv5nh2jtrnhny2bi" xml:space="preserve">
'''Otto Hermann von Güldenschantz''' ([[Vene keel|vene k.]] ''Отто (Антон) Герман Гильденшанц, фон''; 11. (22.) jaanuar 1763, [[Nēķene mõis|Nötkenshof]]&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;/&gt; – 26. märts / 7. aprill 1836, [[Kuressaare]]&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt;) oli [[Liivimaa]]l sündinud [[Baltisakslased|baltisaksa]] päritolu [[Vene keisririik|Vene keisririigi]] sõjaväelane. Üle nelja aastakümne kestnud sõjaväeteenistuse jooksul jõudis ta [[alampolkovnik]]u (ooberstleitnandi) auastmeni. Güldenschantz kuulus muu hulgas [[:ru:Псковский 2-й лейб-драгунский полк|Pihkva karabinjeeride rügement]]i, [[:ru:Олонецкий 14-й пехотный полк|kindralmajor Merkulovi musketäride rügement]]i, [[Sevastopol]]i musketäride rügementi ja [[Kuressaare|Arensburg]]i garnisonpataljoni ning teenistuse lõppfaas möödus [[Kostroma]] sisekaitsevägede pataljonis. Ta oli [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi orden]]i kavaler&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;


== Elulugu ja perekond ==
Otto Hermann von Güldenschantz sündis 11. (22.) jaanuaril 1763 [[Nēķene mõis|Nötkenshofis]] [[Liivimaa]]l paljulapselises aadliperekonnas, kus kasvas kokku kümme last. Tema isa oli Gotthardt Wilhelm von Güldenschantz (1727–1780) ning ema Johanna Helena von Güldenschantz (sündinud von [[Radebandt]]).

Otto Hermann von Güldenschantz abiellus Catharina Elisabeth von Polliga (1760–1836), kes pärines [[Saaremaa]]l elanud [[Poll]]ide aadlisuguvõsast. Abielust lapsi ei sündinud.

Ta oli alampolkovnik [[Georg von Güldenschantz]]i lell.


== Teenistus ==

Alljärgnev tabel esitab Otto Hermann von Güldenschantzi teenistuskäigu Vene keisririigi armees aastatel 1779–1824.

{| class=&quot;wikitable sortable&quot;
! style=&quot;width:10%;&quot; | Aasta
! style=&quot;width:25%;&quot; | Teenistusüksus
! style=&quot;width:20%;&quot; | Amet / auaste
! style=&quot;width:45%;&quot; | Märkused
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1779 || Pihkva karabinjeeride rügement || Noorem-fänrik ([[vene keel|vene k]]. ''младший фендрик'' || Teenistuse algus Vene keisririigi armees
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1780 || Pihkva karabinjeeride rügement || Kornet (ratsaväe [[nooremohvitser]]; vastab jalaväe fänrikule ([[praporštšik]])) || Ülemaks [[polkovnik]] [[Gotthard Johann von Knorring (1744–1825)|Gotthard Johann (Bogdan Fedorovitš) von Knorring]] (1744–1825); 1. (12.) jaan. 1781 seisuga dislotseerus väeüksus [[Mitšurinsk|Kozlovi linnas]] (tänapäeva Mitšurinsk, [[Tambovi oblast]])
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (22.) okt. 1799 || Kindralmajor Merkulovi musketäride polk || Kapten → major || Teenis kindralmajor Merkulovi alluvuses; ülendati kaptenist majoriks&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 11. (23.) apr. 1802 || Sevastopoli musketäride polk || Major || Staabiülevaade; majoriks ülendamise kuupäevaks märgitud 11. (22.) oktoober 1799&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. (26.) märts 1804 || Arensburgi garnisonpataljon || Major || Üleviimine Sevastopoli musketäride polgust Arensburgi garnisonpataljoni&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 26. mai / 7. juuni 1806 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. (18.) märts 1809 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 1. (13.) juuli 1811 || Arensburgi pataljon || Major || Staabiülevaade&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 3. (15.) sept. 1811 || — || Major || Viibis Kuressaares&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 27. okt. / 8. nov. 1819 || — || — || Autasustati [[Püha Vladimiri orden|Püha Vladimiri IV klassi ordeniga]]&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;/&gt;
|-
| style=&quot;text-align:center;&quot; | 17. (29.) märts 1824 || Kostroma sisekaitsevägede pataljon || Major → alampolkovnik || Ülendati alampolkovnikuks ja vabastati teenistusest õigusega kanda mundrit; enam kui 40-aastase teenistuse eest määrati talle pension täispalga ulatuses.&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;/&gt;
|}

&lt;small&gt;''Märkus: kuupäevad on esitatud vana ([[vkj]]) ja uue ([[ukj]]) kalendri järgi''.&lt;/small&gt;

== Surm ja matmine ==
Otto Hermann von Güldenschantz suri 26. märtsil / 7. aprillil 1836 [[Kuressaare|Kuressaares]] ning maeti sama aasta 1. (13.) aprillil [[Kudjape kalmistu]]le.&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;/&gt; 
Tema abikaasa Catharina Elisabeth von Güldenschantz (sündinud von Poll) suri vaid mõned päevad varem ning puhkab samal hauaplatsil. 
Nende ühine hauaplaat Kudjape kalmistul (kvartal 8, rida 13, plats 10) on säilinud.

== Vaata ka ==
* [[Güldenschantz]]
* [[Meyer (Lizums)]]

== Viited ==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;Sünd 11. jaanuar 1763&quot;&gt;[https://raduraksti.arhivi.lv/objects/1:4:11:2055:2316:15984#&amp;gid=1&amp;pid=28 Väljavõte Alūksne saksa koguduse sünnimeetrikast, 1739.-1837. (Alūksnes vācu draudzes 1739.-1837. gada dzimušo un kristīto)]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Surm 26. märts 1836&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.29:5?28,625,1321,67,0 Väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse surnute nimekirjast; 1834-1874]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;27.10.1819  Püha Vladimiri 4. klassi orden&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/100630?query=%D0%93%D0%B8%D0%BB%D1%8C%D0%B4%D0%B5%D0%BD%D1%88%D0%B0%D0%BD%D1%86%D1%8A#mode/inspect/page/279/zoom/7 Список кавалерам императорских российских орденов всех наименований. – СПб.: при Императорской Академии наук, 1828. – ; 19-25 см. за 1829.- Ч. 2. – 1830.; lk.279/275]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.10.1799 kaptenist majoriks (Mушкетёрский полк Меркулова)&quot;&gt;[https://www.prlib.ru/en/item/715085 ''Copies'' from the highest of his Imperial Majesty orders issued in St. Petersburg in 1799.; lk.248/247]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;11.04.1802 Sevastopoli musk. polk, major&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000202_000005_30377%7CF8995F99-3DF5-4AAD-BB40-56B8231A3427?page=67&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству: по 11-е апреля 1802 года; lk.67, nr.64]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;14.03.1804 Sevastopoli musk. polgu major Gildenschanz Arensburgi garn.-polku&quot;&gt;[https://kramerius.difmoe.eu/search/i.jsp?pid=uuid:48dcb104-77d0-40a8-984f-3a09a6be1497&amp;q=Gildenschanz 22. märtsi 1804. aasta &quot;''St. Petersburgische Zeitung''&quot;; 14. märtsil 1804 viidi major Güldenschantz Sevastopoli musketäride polgust üle Arensurgi garnison-polku]{{Kõdulink|aeg=mai 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.&quot;&gt;[https://viewer.rusneb.ru/ru/000200_000018_v19_rc_2108578?page=196&amp;rotate=0&amp;theme=white Список штаб-офицерам по старшинству по 26-е мая 1806 г.; lk.196/190, nr 65]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Список штаб-офицерам по старшинству по старшинству: по 6-е марта 1809 года.&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/12835-spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu-po-6-e-marta-1809-goda-spb-1809#mode/inspect/page/221/zoom/3 Список штаб-офицерам по старшинству: по 6-е марта 1809 года. - (СПб., 1809).]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Аренсбургский батальон 01.07.1811&quot;&gt;[https://book-olds.ru/BookLibrary/00927-Spiski-armii/1811.-Spisok-shtab-ofitseram-po-starshinstvu.html  1811. Список штаб-офицерам по старшинству.; lk.234 nr.23 Аренсбургский батальон 01.07.1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;Armulaual 3. sept. 1811&quot;&gt;[https://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=EAA.3151.1.39:348?407,250,307,67,0 Hr. major Güldenschantz armulaual koos mitme lesknaisega; väljavõte Kuressaare Püha-Laurentsiuse saksa koguduse meetrikast, 3. september 1811]&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;31.03.1824 alampolkovnik&quot;&gt;[http://elib.shpl.ru/ru/nodes/8836-vysochayshie-prikazy-yanvarskoy-treti-1824-goda-spb-1824#mode/inspect/page/203/zoom/5 Высочайшие приказы январской трети 1824 года. - СПб., 1824 (''märkus'': 17. märts 1824; Vene armee sisevägede Kostroma bataljoni major Güldenschantz ülendatud alampolkovnikuks, saadetud pensionile õigusega kanda vormiriietust ning  määrati rahaline täispension]&lt;/ref&gt;
}}
&lt;references /&gt;
{{JÄRJESTA:Güldenschantz, Otto Hermann von}}
[[Kategooria:Baltisaksa sõjaväelased]]
[[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]]
[[Kategooria:Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid]]
[[Kategooria:Sündinud 1763]]
[[Kategooria:Surnud 1836]]</text>
      <sha1>p2mryp3v2g54rbvmv5nh2jtrnhny2bi</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Ränna mõis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>703717</id>
    <revision>
      <id>7227734</id>
      <parentid>7225347</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:27:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47957-92</username>
        <id>236725</id>
      </contributor>
      <origin>7227734</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3537" sha1="8w2rezfz4qjegmhun6wz69gz50c0ncu" xml:space="preserve">'''Ränna mõis''' ([[saksa keel]]es ''Rennenhof'', ka ''Rennemoise'') oli mõis Tartumaal, praeguse [[Räni alevik]]u territooriumil.

==Ajalugu==
===Varasem ajalugu===
Esimesed andmed Ränna mõisa kohta pärinevad 1382. aastast. Teadaolevalt kuulus see parun Alexander Heinrich Odert von Rennele. Ilmselt on tema nimest saanud ka mõisa hilisem nimi ''Rennenhof'' või suupärasemalt ''Rennemoise''.

Ränna mõis on läbi ajaloo kuulunud veel mitmele aadliperekonnale (''[[Bock (Lahmuse)|von Bockid]]'' ja ''[[Wulf|von Wulffid]]''). Valduse nimeks on olnud ka Leilovi ''(Leilhof)'' karjamõis, mille järgi on praegu piirkonnas nime saanud [https://www.google.com/maps/place/Leilovi+tee,+61708+Tartu+maakond/@58.3505399,26.6435695,1900m/data=!3m1!1e3!4m6!3m5!1s0x46eb37780abc6355:0xf168e09a621d1ac6!8m2!3d58.3509478!4d26.6508937!16s%2Fg%2F11lnr6lvm3?entry=ttu&amp;g_ep=EgoyMDI1MTEwNC4xIKXMDSoASAFQAw%3D%3D Leilovi tee]

17. sajandil kandis küla nime ''Rennakuella''&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaardid - Kartograafilise dokumendi andmed EAA.2072.5.508 leht 1 foolio VI |url=https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=224824&amp;_xr=eNotjEEOgjAURO%252FyL6DfSGKGlUeZ0J%252FaUIqWwsZwd0tlNZO8N0MovgHXnuj%252BZYE%252BIBPfl8WYh9fTbUyDOamkg5RQoh1dFZItJY6rxcgTb9PsGr5DfA5tVcXPmXpkvY9MfqVv5g1iRfp9%252FwH%252BgCsV |vaadatud=2026-01-15 |väljaanne=www.ra.ee}}&lt;/ref&gt;''.'' Kunagisest mõisanimest on järel ainult nimi bussipeatusel – kuid sealgi ''Ranna''.

===Maareform ja Pargi talu===
[[1919. aasta maareform|1919. aasta maareformi]] järel jaotati mõisa viimase omaniku [https://www.geni.com/people/Marie-Christine-von-Wulf/6000000018529512632 Marie-Christine Mathilde von Wulffi] (ka [[Tähtvere mõis|Tähtvere mõisa]] omaniku) 442-hektari suurune maavaldus asundustaludeks. Säilinud valitsejamajast (ehitatud 1883) ja kõrvalhoonetest (Ränna mõisa peahoone hävis 1865. aastal tulekahjus) sai Pargi talu, mis oli Eesti Vabariigi esimesel iseseisvusperioodil ümbruskonna suurim majapidamine (183 hektarit). Talu omanik oli perekond Seene.

===Nõukogude periood===
1949. aastal moodustati Ränna külas paiknevast kaheksast talust kolhoos Kalev (hiljem Lenini-nimeline), mille keskuseks sai lühiajaliselt endine Pargi talu.

1960. aastatest kandis ümbrus Lemmatsi külanõukogu nime ja oli osaks [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] [[Ülenurme]] Õppe- ja Katsemajandi Ropka osakonnast.

Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega tagastati ümbruskonna talud endistele omanikele või nende pärijatele.

===Tänapäev&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-07-09 |pealkiri=Elu ise &amp;#10217; Noor talunik jäi lõksu saja aasta taha ning rajas oma koju riigimehe ja agronoomi Theodor Pooli muuseumi |url=https://tartu.postimees.ee/8283290/elu-ise-noor-talunik-jai-loksu-saja-aasta-taha-ning-rajas-oma-koju-riigimehe-ja-agronoomi-theodor-pooli-muuseumi |vaadatud=2026-01-15 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}&lt;/ref&gt;===
2025. aastast asub endises Ränna mõisa valitsejamajas Pärnumaa Piistaoja talu omaniku [[Theodor Pooli muuseum]]. Muuseumi rajaja ja Pargi talu peremehe [[Alvar Maidla]] esivanemad on siinmail tegutsenud 18. sajandi algusest.

==Vaata ka==
*[[Räni mõis]]
*[[Räni alevik]]
*[[Tähtvere mõis]]
*[[Theodor Pooli muuseum|Theodor Pooli Muuseum]]

==Välislingid==
*https://www.poolimuuseum.ee/muuseumi-lugu
*https://www.kambja.info/54679/eesti-maareformi-isale-ja-touaretajale-on-rani-alevikus-muuseum-avatud/

[[Kategooria:Eesti mõisad]]
[[Kategooria:Karjamõisad]]
[[Kategooria:Tartu-Maarja kihelkond]]</text>
      <sha1>8w2rezfz4qjegmhun6wz69gz50c0ncu</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Tõnis Tarbe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>705808</id>
    <revision>
      <id>7227905</id>
      <parentid>7131668</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:30:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <origin>7227905</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8070" sha1="o0hyh1tduxarjy6tsyiz5jbbp1jgpr0" xml:space="preserve">'''Tõnis Tarbe''' (sündinud [[30. aprill|30. aprillil]] [[1953]]) on eesti arhitekt.

== Elulugu ==
Ta lõpetas 1971. aastal [[Tallinna 2. Keskkool]]i ja 1976. aastal [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektuuri erialal.

Tarbe on olnud [[EKE Projekt|EKE Projekti]] ja [[Eesti Tööstusprojekt|Eesti Tööstusprojekti]] peaarhitekt. Ta töötab 1991. aastast arhitektina enda asutatud Arhitekt Tarbe OÜ-s''',''' mis on keskendunud kaubanduskeskuste, laboratooriumite, büroohoonete ja bensiinijaamade projekteerimisele.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=RIKASTE ERI: Madallennuga miljonini |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69088019/rikaste-eri-madallennuga-miljonini |vaadatud=2025-12-13 |väljaanne=Eesti Ekspress |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp ja Vasar 16 juuni 1989 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirpjavasar19890616.1.8 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

Tarbe on [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Liidu]] liige (olnud ka aseesimees), Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liige (olnud ka juhatuse esimees) ja Eesti Kunstiakadeemia õppejõud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Sirp 14 veebruar 1992 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=sirp19920214.1.8 |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=EPBL pressiteade – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/epbl-pressiteade-2/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=arhliit.ee}}&lt;/ref&gt;

== Looming ==
{{veergude loend|laius=29em|
* Sõpruse pst 193 ümberehitusprojekt, 1993&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Päevaleht 21 august 1993 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=paevaleht19930821.2.6.10&amp;srpos=24&amp;e=-------et-25--1-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nis+tarbe%22------------ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Telefoni ja Eesti Posti klienditeeninduskeskus, Narva mnt 1, 1997&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 30 jaanuar 1997 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19970130.2.22.4.1&amp;srpos=39&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nis+tarbe%22------------ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* Maapanga kontor, Vana-Viru 14, 1997&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 23 juuli 1997 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19970723.2.22.5.1&amp;srpos=42&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nis+tarbe%22------------ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* Eesti Telefoni infoosakond, Endla 16, 1997&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Äripäev 28 august 1997 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19970828.2.23.4.1&amp;srpos=43&amp;e=-------et-25--26-byDA,byAU,byTI-txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA-%22t%C3%B5nis+tarbe%22------------ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
* If Kindlustuse kahjukäsitluse hoone, Laki 32, 2002&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tõnis Tarbe – Eesti Arhitektide Liit |url=https://arhliit.ee/author/tonis-tarbe/ |vaadatud=2025-12-13 |väljaanne=arhliit.ee}}&lt;/ref&gt;
* [[Lasnamäe Centrum]], Mustakivi tee 13, 2003&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Täna avab uksed Lasnamäe suurim kaubanduskeskus |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2003/10/01/Tana_avab_uksed_Lasnamae_suurim_kaubanduskeskus |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Äripäev |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Mustakivi Kaubanduskeskus, Mustakivi tee 17, 2006&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Mustakivi Kaubanduskeskus |url=https://group.merko.ee/project/mustakivi-kaubanduskeskus/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Veerenni ärikeskus, Veerenni 58, 2006&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Veerenni Ärikeskus |url=https://group.merko.ee/project/veerenni-arikeskus/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Tähesaju tänava kauplused, Tähesaju 25, 27/29, 31, 2007&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaubanduskeskused |url=http://ibmm.ee/tehtud-tood/kaubanduskeskused/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Inseneribüroo Märt Mõttus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Tammsaare tee 118, 118d büroohooned, 2008&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=tehnosüsteemid - inseneribüroo EstKONSULT |url=https://estkonsult.ee/tehtud-tood/tehno_ref/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=EstKONSULT |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;
* Biotehnoloogia Inkubaatori laiendus, Riia mnt 23b, 2011&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;
* AS Eolane Tallinn tootmishoone, Peterburi tee 49b, 2018&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2018-07-02 |pealkiri=Lasnamäe elektroonikatootja kasvatas hüppeliselt käivet |url=https://majandus.postimees.ee/4512542/lasnamae-elektroonikatootja-kasvatas-huppeliselt-kaivet |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Majandus |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Veerenni korterelamud&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Veerenni korterelamud, V etapp |url=https://group.merko.ee/project/veerenni-korterelamud-v-etapp/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* Hampton by Hilton hotell, Tartu mnt 49, 2024&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Hampton by Hilton hotell |url=https://group.merko.ee/project/hampton-by-hilton-hotell/ |vaadatud=2025-12-14 |väljaanne=Merko Group |keel=et}}&lt;/ref&gt;
}}
== Isiklikku ==
Tema pojad on arhitekt [[Johann-Aksel Tarbe]] ja sisearhitekt [[Karl-Erik Tarbe]].

== Viited ==
&lt;references /&gt;

== Artiklid ==
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19950705.2.49.21.1 Kuidas iseloomustada Eesti ehitusturgu?]. Äripäev, 5. juuli 1995
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19951108.2.55.3.11 Nõuded, mida esitada tänapäeva arhitektile]. Äripäev, 8. november 1995
*[https://www.postimees.ee/288958/tonis-tarbe-ristiga-kolgatale-ei-harjumaele Tõnis Tarbe: ristiga Kolgatale? Ei, Harjumäele]. Postimees, 19. juuli 2010
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKehitusest20170601.2.21.1 Ehitisele kasutuslubade taotlemine: sprint või maraton?]. EhitusEST, 1. juuni 2017
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKehitusest20180328.2.30.1 Kas ülemaitsestatud supp on ka hea supp?]. EhitusEST, 28. märts 2018
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKehitusest20181016.2.35.1 Kaks miinusega!]. EhitusEST, 16. oktoober 2018
*[https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKehitusest20181120.2.30.3 Palun lubage..! Propusk jest?]. EhitusEST, 20. november 2018

== Välislingid ==
* Liina Leiten. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev19951115.2.36.5 Välisturg pakub rakendust]. Äripäev, 15. november 1995
* [https://majandus.postimees.ee/1883949/tallinna-arikeskuseid-projekteerivad-tankistarhitektid Tallinna ärikeskuseid projekteerivad tankistarhitektid]. Postimees, 9. august 2001
* Ene Läkk. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69036557/arhitektid-parandavad-ilma Arhitektid parandavad ilma]. Eesti Ekspress, 2. mai 2002
* Aivo Vahemets. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20041208.2.17.2 Projekteerijad otsivad lisatööd välismaal]. Eesti Päevaleht, 8. detsember 2004
* Aivo Vahemets. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=eestipaevaleht20050316.2.19.6 Balti projekteerijad otsisid Tallinnas koostöövõimalusi]. Eesti Päevaleht, 16. märts 2005
* [[Karin Paulus]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69181081/eesti-edukaimad-arhitektid Eesti edukaimad arhitektid]. Eesti Ekspress, 23. mai 2008
* Tea Taruste. [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev20100901.1.12 Projekteerija ootab erasektori ärkamist]. Äripäev, 1. september 2010
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev20100901.1.13 Kas masu tõttu realiseerimata jäänud projektid ja planeeringud toovad lisatööd projekteerijate lauale?]. Äripäev, 1. september 2010
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=aripaev20131211.1.13 Tarbe: ebakvaliteetne teenus jääb Eestisse]. Äripäev, 11. detsember 2013
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=apehitus20150401.2.13.4 Tõnis Tarbe: välja on tulnud kellumeeste seadus]. Ehitusuudised, 1. aprill 2015
* [https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=AKeestiehitab20180402.2.81 Trammiliin avas terminali uue külje]. Eesti Ehitab, 2. aprill 2018

{{JÄRJESTA:Tarbe, Tõnis}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1953]]</text>
      <sha1>o0hyh1tduxarjy6tsyiz5jbbp1jgpr0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>In memoriam 2026</title>
    <ns>0</ns>
    <id>706690</id>
    <revision>
      <id>7228114</id>
      <parentid>7227639</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:15:32Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <comment>/* September */</comment>
      <origin>7228114</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="92838" sha1="mvye14f7xqkj7yjz2yaueem5481v815" xml:space="preserve">''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. 
{{Surnud|2026}}

==Jaanuar==
*[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103)
*1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95)
*1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95)
*1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92)
*1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91)
*1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81)
*1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71)
*[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93)
*2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85)
*2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82)
*2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43)
*[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88)
*3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87)
*3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
*[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96)
*4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96)
*4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81)
*4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80)
*4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79)
*4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
*4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56)
*[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89)
*5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87)
*5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84)
*5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74)
*5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34)
*[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96)
*6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94)
*6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85)
*6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85)
*6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81)
*6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81)
*6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70)
*6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65)
*[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94)
*7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89)
*7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80)
*7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75)
*7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74)
*[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93)
*8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77)
*8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73)
*8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63)
*[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97)
*[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90)
*10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89)
*10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80)
*10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79)
*10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78)
*[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89)
*11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82)
*11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79)
*11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
*11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50)
*11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42)
*[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99)
*12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98)
*12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92)
*12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83)
*12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82)
*12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81)
*12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78)
*12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72)
*12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44)  
*[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94)
*13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) 
*13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85)
*13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68)
*13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64)
*[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81)
*14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76)
*14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64)
*14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52)
*[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80)
*15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79)
*15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50)
*[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90)
*16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89)
*16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67)
*[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95)
*17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92)
*17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92)
*17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86)
*17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79)
*17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76)
*[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93)
*18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93)
*18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87)
*18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85)
*18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78)
*18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73)
*18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68)
*[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97)
*19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93)
*19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92)
*19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89)
*19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88)
*19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62)
*19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48)
*[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96)
*20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95)
*20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91)
*20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88)
*20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82)
*20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80)
*[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97)
*21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88)
*21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87)
*21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63)
*21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34)
*[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85)
*22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71)
*[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91)
*23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90)
*23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90)
*23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86)
*23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84)
*23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68)
*23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61)
*[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98)
*24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92)
*24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89)
*24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87)
*24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76)
*24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70)
*24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60)
*[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97)
*25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94)
*25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90)
*25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89)
*25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76)
*25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73)
*[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78)
*26. jaanuar – [[Anne Agur]], eesti päritolu kanada anatoom ja eesti aktivist Torontos (72)
*26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59)
*[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90)
*27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74)
*[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84)
*[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99)
*29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90)
*29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78)
*29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71)
*29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68)
*[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91)
*30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65)
*[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92)
*31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90)
*31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81)
*31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58)
*31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55)

==Veebruar==
*[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88)
*1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84)
*1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80)
*1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74)
*[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91)
*2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89)
*2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87)
*2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86)
*2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83)
*2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76)
*2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39)
*[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
*3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94)
*3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53)
*[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88)
*4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85)
*4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79)
*[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92)
*5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86)
*5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82)
*5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81)
*[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91)
*6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86)
*6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81)
*6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66)
*6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34)
*[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91)
*7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76)
*7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72)
*7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63)
*7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}})
*7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47)
*[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88)
*8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86)
*8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80)
*8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77)
*8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76)
*8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37)
*[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98)
*9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96)
*9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93)
*9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93)
*9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82)
*9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81)
*9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78)
*9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41)
*[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89)
*10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89)
*10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85)
*10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80)
*10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72)
*[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92)
*11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91)
*11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) 
*11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) 
*11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) 
*11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48)
*[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86)
*12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78)
*12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77)
*12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77)
*12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74)
*12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72)
*[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100)
*13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94)
*13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85)
*13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47)
*[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89)
*14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83)
*14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52)
*[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95)
*15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91)
*15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89)
*15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88)
*15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80)
*15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73)
*15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36)
*[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99)
*16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97)
*16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96)
*16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88)
*16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88)
*16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79)
*16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75)
*16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74)
*[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87)
*17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85)
*17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84)
*17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ja Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81)
*[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90)
*18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87)
*18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85)
*18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83)
*18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81)
*18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76)
*18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74)
*[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87)
*19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53)
*[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93)
*20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93)
*20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89)
*20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88)
*20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65)
*[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92)
*21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) 
*21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83)
*21. veebruar – [[Viive Reesar]], eesti sporditegelane (81) 
*21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80)
*21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77)
*21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77)
*21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75)
*21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73)
*21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72)
*21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25)
*[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92)
*22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75)
*22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59)
*[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94)
*23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
*23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71)
*[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88)
*24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
*24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80)
*24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74)
*24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62)
*24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56)
*[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99)
*25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93)
*25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89)
*25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87)
*25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80)
*25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77)
*[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92)
*26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90)
*26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49)
*[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86)
*27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85)
*[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89)
*28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86)
*28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86)
*28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78)
*28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) 
*28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70)
*28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65)
*28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64)
*28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62)

== Märts ==
*[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109)
*1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88)
*1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78)
*1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68)
*[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90)
*2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84)
*2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68)
*2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67)
*2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66)
*[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87)
*3. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane (slaavi filoloog ja interlingvist) (84)
*3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79)
*3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64)
*[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108)
*4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96)
*4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93)
*4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92)
*4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89)
*4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84)
*4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84)
*4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79)
*4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77)
*4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76)
*4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
*4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54)
*[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92)
*5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90)
*5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89)
*5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88)
*5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87)
*5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85)
*5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83)
*5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81)
*[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96)
*6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80)
*6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74)
*6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65)
*[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101)
*7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84)
*7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82)
*7. märts – [[Matti Jutila]], soome matemaatik (82)
*7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63)
*7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35)
*[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100)
*8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87)
*8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71)
*[[9. märts]] – [[Ingeborg Trofimova]], eesti silmaarst ja sportlane (98)
*9. märts – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79)
*9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60)
*9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55)
*[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92)
*10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87)
*10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87)
*10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84)
*10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80)
*10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80)
*10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74)
*[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91)
*11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82)
*11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75)
*[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83)
*12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80)
*12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73)
*[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93)
*13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89)
*13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83)
*13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83)
*13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78)
*13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73)
*13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64)
*[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99)
*14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96)
*14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91)
*14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84)
*14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83)
*14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73)
*14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66)
*[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97)
*15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95)
*15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91)
*15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83)
*15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83)
*15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83)
*15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72)
*15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67)
*15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55)
*[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97)
*16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91)
*16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78)
*16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72)
*[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93)
*17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87)
*17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67)
*17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62)
*[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94)
*18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88)
*18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64)
*[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86)
*19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86)
*19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84)
*19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67)
*19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19)
*[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100)
*20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97)
*20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92)
*20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90)
*20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81)
*20. märts – [[Reagan Wilson]], Ameerika Ühendriikide modell ja näitleja (79)
*20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78)
*20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78)
*20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71)
*20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67)
*20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54)
*20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43)
*20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27)
*[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91)
*21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86)
*21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) 
*21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52)
*[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88)
*22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87)
*22. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86)
*22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73)
*22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73)
*22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39)
*[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90)
*23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82)
*23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79)
*23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78)
*23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60)
*[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91)
*24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87)
*24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80)
*24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79)
*24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58)
*24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40)
*[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99)
*25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95)
*25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94)
*25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64)
*[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100)
*26. märts – [[Armas Maiste]], eesti pianist (97)
*26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84)
*26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81)
*26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79)
*26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72)
*26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63)
*[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86)
*27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49)
*[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89)
*28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87)
*28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84)
*28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84)
*28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79)
*28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78)
*[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94)
*29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88)
*29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84)
*29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79)
*29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77)
*29. märts – [[Tim Sandlin]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (75)
*29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73)
*[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89)
*30. märts – [[Rein Rõõm]], eesti füüsik (80)
*30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67)
*30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50)
*[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92)
*31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88)
*31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64)

== Aprill ==
* [[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78)
* 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69)
* 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62)
* 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49)
* 1. aprill – [[Fuze]] ([[Artjom Brovkov]]), vene räppmuusik (46)
* [[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97)
* 2. aprill – [[Louis Besson]], Prantsusmaa poliitik (88)
*[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84)
* 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83)
* 3. aprill – [[Fatislav Keivsar]], Eesti kaitsepolitseinik (68)
* 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51)
* [[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86)
* 4. aprill – [[Vello Leito]], eesti poliitik ja visionäär (84)
* 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82)
* [[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91)
* 5. aprill – [[Adán Godoy]], Tšiili jalgpallur (89)
* 5. aprill – [[Eberhard Riedel]], saksa mäesuusataja (88)
* [[6. aprill]] – [[Juarez Teixeira]], Brasiilia jalgpallur (97)
* 6. aprill – [[Christian Schwarz-Schilling]], Saksa poliitik ja ettevõtja (95)
* 6. aprill – [[Yangling Dorje]], tiibeti rahvusest Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (95)
* 6. aprill – [[Álvaro Cassuto]], portugali helilooja ja dirigent (87)
* 6. aprill – [[Seán Barrett]], Iiri poliitik (81)
* 6. aprill – [[Beppe Sebaste]], itaalia proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (66)
* 6. aprill – [[Madis Tuuder]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (43)
* [[7. aprill]] – [[Averil Cameron]], Briti ajaloolane (86)
* 7. aprill – [[Mircea Lucescu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* [[8. aprill]] – [[Mario Adorf]], saksa näitleja ja kirjanik (95)
* 8. aprill – [[Harald Ofner]], Austria jurist ja poliitik (93)
* 8. aprill – [[Šerig-ool Ooržak]], Tõva ja Venemaa poliitik (83)
* 8. aprill – [[Davey Lopes]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja pesapallitreener (80)
* 8. aprill – [[David Kabua]], Marshalli Saarte poliitik (74)
* 8. aprill – [[Imrich Bugár]], tšehhi kettaheitja (70)
* [[9. aprill]] – [[Eva Ramm]], norra psühholoog ja kirjanik (100)
* 9. aprill – [[Stephen M. Schwebel]], Ameerika Ühendriikide jurist (97)
* 9. aprill – [[Kamal Kharazi]], Iraani poliitik (81)
* 9. aprill – [[Björgvin Halldórsson]], islandi laulja (74)
* 9. aprill – [[Afrika Bambaataa]], Ameerika Ühendriikide DJ, räppar ja muusikaprodutsent (68)
* [[10. aprill]] – [[Lilia Sink]], eesti maalikunstnik (84)
* 10. aprill – [[Eliot Engel]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79)
* 10. aprill – [[Vojtěch Adam]], Tšehhi poliitik ja kirurg (75)
* 10. aprill – [[Vootele Hansen]], Eesti poliitik, pedagoog ja geograaf (64)
* 10. aprill – [[Jacek Magiera]], poola jalgpallitreener ja jalgpallur (49)
* [[11. aprill]] – [[Vija Vētra]], läti tantsija ja koreograaf (103)
* 11. aprill – [[Hüsamettin Cindoruk]], Türgi poliitik (92)
* 11. aprill – [[Marcel Niat Njifenji]], Kameruni poliitik (91)
* 11. aprill – [[John Nolan]], Briti näitleja (87)
* 11. aprill – [[Sonja Barend]], hollandi telesaatejuht (86)
* 11. aprill – [[John Donaldson]], Austraalia matemaatikaprofessor, Taani kuninganna [[Mary (Taani kuninganna)|Mary]] isa (84)
* 11. aprill – [[Phil Garner]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (76)
* [[12. aprill]] – [[Asha Bhosle]], India laulja (92) 
* 12. aprill – [[Shafique Ahmed]], Bangladeshi jurist ja poliitik (88)
* 12. aprill – [[Toomas Muru]], eesti kultuuritegelane (66) 
* [[13. aprill]] – [[Margret Nikolova]], bulgaaria laulja (97)
* 13. aprill – [[Ljudmila Ševtsova]], vene kergejõustiklane (91)
* 13. aprill – [[Ago Kallandi]], eesti spordiajakirjanik, -ajaloolane ja pedagoog (91)
* 13. aprill – [[Ian Watson]], Briti ulmekirjanik (82)
* 13. aprill – [[Gheorghe Urschi]], Moldova näitleja ja lavastaja (78)
* 13. aprill – [[Moya Brennan]], iiri laulja (73)
* [[14. aprill]] – [[Michael Oser Rabin]], Iisraeli matemaatik (94)
* 14. aprill – [[Vicente Lucas]], Portugali jalgpallur (90)
* [[15. aprill]] – [[José Santamaría]], Uruguay ja Hispaania jalgpallur ja treener (96)
* 15. aprill – [[Mark Mobius]], Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa investeerimisguru (89)
* 15. aprill – [[Osvaldas Balakauskas]], leedu helilooja ja muusikapedagoog (88)
* 15. aprill – [[Lucha Moreno]], Mehhiko laulja ja näitleja (86)
* 15. aprill – [[Robert Skidelsky]], Briti majandusajaloolane (86)
* [[16. aprill]] – [[Laura Balbo]], Itaalia sotsioloog ja poliitik (92)
* 16. aprill – [[Kazuo Imanishi]], jaapani jalgpallur (85)
* 16. aprill – [[Oleg Maisenberg]], Nõukogude Liidu-Austria pianist ja muusikapedagoog (80)
* 16. aprill – [[Miguel Canto]], Mehhiko poksija (78)
* 16. aprill – [[Jan Potměšil]], tšehhi näitleja (60)
* 16. aprill – [[Anu Tammemägi]], eesti arhitekt (56)
* 16. aprill – [[Garret Anderson]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (53)
* 16. aprill – [[Alex Manninger]], Austria jalgpallur (48)
* 16. aprill – [[Justin Fairfax]], Ameerika Ühendriikide jurist ja poliitik (47)
* [[17. aprill]] – [[Sergio Landucci]], itaalia filosoof ja filosoofiaajaloolane (88)
* 17. aprill – [[Terry L. Bruce]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (82)
* 17. aprill – [[David McKinley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (79)
* 17. aprill – [[Nathalie Baye]], prantsuse näitleja (77)
* 17. aprill – [[Oscar Schmidt]], Brasiilia korvpallur (68)
* 17. aprill – [[Nadia Farès]], prantsuse näitleja (57)
* [[18. aprill]] – [[József Marosi]], ungari vehkleja (91)
* 18. aprill – [[David Mena]], Iisraeli poliitik ja jurist (73)
* [[19. aprill]] – [[Driss Guiga]], Tuneesia poliitik ja jurist (101)
* 19. aprill – [[George Ariyoshi]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (100)
* 19. aprill – [[Desmond Morris]], Briti antropoloog, zooloog ja kirjanik (98)
* 19. aprill – [[Vuokko Nurmesniemi]], Soome tekstiilikunstnik (96)
* 19. aprill – [[Ester Pajusoo]], eesti näitleja (91)
* 19. aprill – [[Gerhard Schmidt-Gaden]], saksa dirigent (88)
* 19. aprill – [[Chems-Eddine Chitour]], Alžeeria teadlane ja poliitik (81)
* 19. aprill – [[Patrick Muldoon]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmiprodutsent ja laulja (57)
* [[20. aprill]] – [[Manfred Kreuz]], saksa jalgpallur (90)
* 20. aprill – [[Luis Brandoni]], Argentina näitleja ja poliitik (86)
* 20. aprill – [[Alan Osmond]], Ameerika Ühendriikide laulja (76)
* 20. aprill – [[Cynthia Shange]], Lõuna-Aafrika Vabariigi modell ja näitleja (76)
* 20. aprill – [[Sergei Stadler]], vene viiuldaja ja dirigent (63)
* [[21. aprill]] – [[Ricardo de Pascual]], Mehhiko näitleja (85)
* 21. aprill – [[Luiz Puenzo]], Argentina filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (80)
* [[22. aprill]] – [[Ruth Slenczynska]], Ameerika Ühendriikide pianist (101)
*22. aprill – [[Eugene Braunwald]], Austria juudi päritolu Ameerika Ühendriikide kardioloog (92)
* 22. aprill – [[David Malouf]], Austraalia kirjanik (92)
* 22. aprill – [[Michael Tilson Thomas]], Ameerika Ühendriikide dirigent, helilooja ja pianist (81)
* 22. aprill – [[Darrell Sheets]], Ameerika Ühendriikide näitleja (67)
* [[23. aprill]] – [[Claude Bessy]], prantsuse balletipedagoog, koreograaf ja balletitantsija (93)
* 23. aprill – [[Jean-Bernard Pommier]], prantsuse pianist ja dirigent (81)
* 23. aprill – [[Kalju Saaber]], eesti kirjanik (81)
* 23. aprill – [[Ellie Rodríguez]], Puerto Rico pesapallur (79)
* 23. aprill – [[Agu Tammeorg]], eesti muusik ja helilooja (68)
* 23. aprill – [[Łukasz Litewka]], Poola sotsioloog ja poliitik (36)
* [[24. aprill]] – [[Zofia Zdybicka]], poola katoliku nunn ja filosoof (97)
* 24. aprill – [[Rudolf Pljukfelder]], Nõukogude Liidu tõstja (97)
* 24. aprill – [[Rein Joasoo]], eesti trummar (65)
* 24. aprill – [[Michael Eneramo]], Nigeeria jalgpallur (40)
* 24. aprill – [[Cristian Camilo Muñoz]], Colombia jalgrattur (30)
* [[25. aprill]] – [[Jaan Puhvel]], eesti keeleteadlane Ameerika Ühendriikides (94)
* 25. aprill – [[Peter H. Raven]], Ameerika Ühendriikide botaanik ja keskkonnakaitsja (89)
* 25. aprill – [[Jesper Thilo]], Taani džässmuusik (84)
* 25. aprill – [[Andrzej Olechowski]], Poola poliitik ja ökonomist (78)
* 25. aprill – [[Heidi Sørensen]], Norra poliitik (56)
* 25. aprill – [[Sadio Camara]], Mali sõjaväelane ja poliitik (47)
* [[26. aprill]] – [[Peter Gülke]], saksa dirigent ja muusikateadlane (91)
* 26. aprill – [[Dick Matena]], hollandi koomiksikunstnik ja karikaturist (83)
* 26. aprill – [[Raghu Rai]], India fotograaf ja fotoajakirjanik (83)
* 26. aprill – [[Adolfo Aristarain]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (82)
* 26. aprill – [[Nedra Talley]], Ameerika Ühendriikide laulja (80)
* [[27. aprill]] – [[Edith Eger]], Ungari juudi päritolu Ameerika Ühendriikide psühholoog (98)
* 27. aprill – [[Maija Belenkaja]], vene iluuisutaja (94)
* 27. aprill – [[Mimi Coertse]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ooperilaulja (93)
* 27. aprill – [[Ferenc Sebő]], ungari folklorist ja muusik (79)
* [[28. aprill]] – [[Helge Mortensen]], Taani poliitik (84)
* 28. aprill – [[Moncho Monsalve]], hispaania korvpallur ja korvpallitreener (81)
* [[29. aprill]] – [[David Allan Coe]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (86)
* 29. aprill – [[Craig Venter]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja ettevõtja (79)
* 29. aprill – [[Volker Hage]], saksa ajakirjanik, kirjanduskriitik ja kirjanik (76)
* [[30. aprill]] – [[Mai Mikiver]], eesti teletoimetaja (93)
* 30. aprill – [[Pirkko-Liisa Lehtosalo-Hilander]], soome arhitekt (91)
* 30. aprill – [[Georg Baselitz]], saksa maalikunstnik, skulptor ja graafik (88)
* 30. aprill – [[Abdollah Movahed]], Iraani maadleja (86)

== Mai ==
* [[1. mai]] – [[Michael Viise]], eesti vaimulik, Ameerika Ühendriikide sõjaväevaimulik (kolonel) ja kaitseväe peakaplan (99)
* 1. mai – [[Man Phatnothai]], Tai poliitik (85)
* 1. mai – [[Stephen Owen]], Ameerika Ühendriikide sinoloog (79)
* 1. mai – [[Tülay Özer]], türgi lauljanna (79)
* 1. mai – [[Alex Zanardi]], itaalia autosportlane ja parasportlane (59)
* [[2. mai]] – [[Doris F. Fisher]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (94)
* 2. mai – [[Michel Debost]], prantsuse flöödimängija (92)
* 2. mai – [[José María Cruz Novillo]], Hispaania skulptor ja graafiline disainer (89)
* 2. mai – [[Clas Zilliacus]], soomerootsi kirjandusteadlane (82)
* 2. mai – [[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt (82)
* 2. mai – [[Roque Avallay]], Argentina jalgpallur (80)
* [[3. mai]] – [[Claire Maurier]], prantsuse näitleja (97)
* 3. mai – [[Michel Merlet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (86)
* 3. mai – [[Hany Shaker]], Egiptuse laulja, näitleja ja helilooja (73)
* [[4. mai]] – [[Carlos Garaikoetxea]], baski rahvusest Hispaania poliitik (87)
* 4. mai – [[Yūji Ōno]], Jaapani džässmuusik (84)
* 4. mai – [[Kazuhiro Ninomiya]], jaapani judoka (79)
* 4. mai – [[Marcel Labine]], Kanada prantsuskeelne luuletaja (78)
* 4. mai – [[Stein Erik Hagen]], norra ettevõtja (69)
* [[5. mai]] – [[Lee Hong-koo]], Lõuna-Korea poliitik, politoloog ja diplomaat (91)
* 5. mai – [[Servet Pëllumbi]], Albaania poliitik (89)
* [[6. mai]] – [[Georgi Golitsõn]], vene geofüüsik (91)
* 6. mai – [[Ted Turner]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja meediategelane (87)
* 6. mai – [[Cavayé Yéguié Djibril]], Kameruni poliitik (86)
* 6. mai – [[Lawrence J. Smith]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (85)
* 6. mai – [[László Fazekas]], ungari jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 6. mai – [[Algis Jurgis Kundrotas]], leedu füüsik (75)
* 6. mai – [[Kenji Ohba]], jaapani näitleja ja kaskadöör (71)
* 6. mai – [[Raul Vaiksoo]], eesti arhitekt (71)
* 6. mai – [[Evaristo Beccalossi]], itaalia jalgpallur (69)
* [[7. mai]] – [[Jaime Aparicio]], Colombia tõkkejooksja (96)
* 7. mai – [[Günter Jena]], saksa dirigent ja muusikateadlane (93)
* 7. mai – [[Carlos Brito]], Portugali poliitik (93)
* 7. mai – [[Giovanni Cervetti]], Itaalia poliitik (92)
* 7. mai – [[Philip Caputo]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja ajakirjanik (84)
* 7. mai – [[Kaia Lehari]], eesti keskkonnaesteetik ja disainiajaloolane (82)
* 7. mai – [[Michael J. Bransfield]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (82)
* 7. mai – [[Nabyl Lahlou]], Maroko teatri- ja filmilavastaja (81)
* 7. mai – [[Jana Dubovcová]], Slovakkia jurist ja poliitik (73)
* [[8. mai]] – [[Tõnis Nõmmik]], eesti sõjaväevaimulik (93)
* 8. mai – [[Festus Mogae]], Botswana poliitik (86)
* 8. mai – [[Koji Suzuki]], jaapani kirjanik (68)
* 8. mai – [[Germán Vargas Lleras]], Colombia poliitik (64)
* [[9. mai]] – [[Frid Ingulstad]], Norra kirjanik ja stenografist (90)
* 9. mai – [[Vilju Lilleleht]], eesti ornitoloog (86)
* 9. mai – [[Bobby Cox]], Ameerika Ühendriikide pesapallur ja treener (84)
* 9. mai – [[Tiia Järg]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (82)
* 9. mai – [[Bill Posey]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja ettevõtja (78)
* [[10. mai]] – [[Abraham Foxman]], Ameerika Ühendriikide jurist ja aktivist (86)
* 10. mai – [[Anja Breien]], Norra filmirežissöör (85)
* 10. mai – [[Rosemarie Bergmans]], Belgia näitleja (82)
* 10. mai – [[José Ballesta]], Hispaania arstiteadlane ja poliitik (67)
* [[11. mai]] – [[Mal Anderson]], Austraalia tennisist (91)
* 11. mai – [[Ahti Bachblum]], eesti pianist, laulja, helilooja, dirigent, organist ja vaimulik (50)
* 11. mai – [[Brandon Clarke]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (29)
* [[12. mai]] – [[Jack Taylor]], Ameerika Ühendriikide näitleja (99)
* 12. mai – [[Romuald Figuier]], prantsuse laulja (88)
* 12. mai – [[Rex Reed]], Ameerika Ühendriikide filmikriitik, ajakirjanik ja näitleja (87)
* 12. mai – [[Stanisława Celińska]], poola näitleja (79)
* 12. mai – [[Emil Paul Tscherrig]], Šveitsi katoliku vaimulik (79)
* 12. mai – [[Donald Gibb]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71)
* 12. mai – [[Bassek Ba Kobhio]], Kameruni filmitegija ja näitleja (69)
* 12. mai – [[Alexander Held]], saksa näitleja (67)
* 12. mai – [[Jason Collins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (47)
* 12. mai – [[Yebrgual Melese]], Etioopia jooksja (36)
* [[13. mai]] – [[Raul Pettai]], eesti elektroonikainsener (97)
* 13. mai – [[Clarence Carter]], Ameerika Ühendriikide muusik (90)
* 13. mai – [[Kenneth Keith]], Uus-Meremaa jurist ja õigusteadlane (88)
* [[14. mai]] – [[Zoja Boguslavskaja]], vene kirjanik (102)
* 14. mai – [[Marin Andrei]], rumeenia jalgpallur (85)
* 14. mai – [[Valie Export]], Austria performance'i-, meedia- ja filmikunstnik (85)
* 14. mai – [[Claudine Longet]], Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide laulja ning näitleja (84)
* 14. mai – [[Sophie Garel]], prantsuse raadio- ja telesaatejuht ning laulja (84)
* 14. mai – [[Rubem Medina]], Brasiilia poliitik (83)
* 14. mai – [[Nikolai Tsaturjan]], armeenia teatrilavastaja, näitleja ja näitekirjanik (81) 
* 14. mai – [[Krzysztof Piesiewicz]], Poola jurist, poliitik ja stsenarist (80)
* [[15. mai]] – [[Jean Harlez]], Belgia filmilavastaja (101)
* 15. mai – [[Aleksandr Borovkov]], vene matemaatik (95)
* 15. mai – [[Egon Loy]], saksa jalgpallur (95)
* 15. mai – [[Edmund Phelps]], USA majandusteadlane, [[Rootsi Panga auhind majandusteaduses Alfred Nobeli mälestuseks|Nobeli majandusteaduse auhinna]] võitja (2006) (92)
* 15. mai – [[Angelica Domröse]], saksa näitleja (85)
* 15. mai – [[Bengt Berger]], rootsi džässmuusik, helilooja ja muusikaprodutsent (83)
* 15. mai – [[Felicity Lott]], Briti ooperilaulja (79)
* 15. mai – [[Izz al-Din al-Haddad]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (55–56)
* [[16. mai]] – [[Predrag Koraksić Corax]], serbia karikaturist (92)
* 16. mai – [[Tarsy Carballas]], hispaania mullateadlane (91)
* 16. mai – [[Tatsuya Hori]], Jaapani poliitik (90)
* 16. mai – [[Silvio Benedetto]], itaalia päritolu Argentina maalikunstnik ja skulptor (88)
* [[17. mai]] – [[Peter G. Neumann]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (93)
* 17. mai – [[Anton Švajlen]], slovaki rahvusest Tšehhoslovakkiat esindanud jalgpallur (88)
* 17. mai – [[Ervin Liebert]], eesti tõstja ning tõste- ja maletreener (86)
* 17. mai – [[Ike Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja kitarrist (70)
* 17. mai – [[Maurice Lina]], eesti motosportlane (25)
* [[18. mai]] – [[Étienne Davignon]], Belgia diplomaat, riigitegelane ja ettevõtja (93)
* 18. mai – [[Feliksas Bajoras]], leedu helilooja (91)
* 18. mai – [[Gunter Hampel]], saksa džässmuusik (88)
* 18. mai – [[Ole Nydahl]], taani budist ja laama, budismi õpetaja ja propageerija (85)
* 18. mai – [[Maia Rõigas]], eesti keeleteadlane (84)
* 18. mai – [[Tore Berger]], norra aerutaja (81)
* 18. mai – [[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (74)
* 18. mai – [[Gianclaudio Bressa]], Itaalia poliitik (70)
* 18. mai – [[Stepan Kubiv]], Ukraina poliitik (64)
* 18. mai – [[Tom Kane]], Ameerika Ühendriikide häälenäitleja (64)
* 18. mai – [[Geovani Silva]], Brasiilia jalgpallur (62)
* [[19. mai]] – [[B. C. Khanduri]], India poliitik (91)
* 19. mai – [[Peter Hollingworth]], Austraalia piiskop ja Austraalia kindralkuberner 2001–2003 (91)
* 19. mai – [[Alan Bradley]], Kanada kirjanik (87)
* 19. mai – [[Barney Frank]], Ameerika Ühendriikide poliitik (86)
* 19. mai – [[Wolfgang Steinmayr]], Austria jalgpallur (81)
* [[20. mai]] – [[George Eastman (näitleja)|George Eastman]], itaalia näitleja ja stsenarist (83)
* 20. mai – [[Teet Veispak]], eesti ajaloolane ja kultuuritegelane (70)
* [[21. mai]] – [[Gerald M. Pomper]], Ameerika Ühendriikide politolooog (91)
* 21. mai – [[John M. Fabian]], Ameerika Ühendriikide astronaut ja õhuväelane (87)
* 21. mai – [[Jan Adamski]], poola maletaja (82)
* 21. mai – [[Kyösti Virrankoski]], Soome poliitik (82)
* 21. mai – [[Carlo Petrini]], itaalia gastronoom (76)
* 21. mai – [[Kyle Busch]], Ameerika Ühendriikide võidusõitja (41)
* [[22. mai]] – [[Francesco De Piccoli]], Itaalia poksija (88)
* 22. mai – [[Dick Parry]], inglise saksofonist (83)
* 22. mai – [[Grizz Chapman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (52)
* [[23. mai]] – [[Aita Riitsalu]], eesti õpetaja ja koolijuht (101)
* 23. mai – [[Parviz Ghelichkhani]], Iraani jalgpallur (80)
* 23. mai – [[Thérèse Liotard]], prantsuse näitleja (80)
* 23. mai – [[Philip Aaberg]], USA džässpianist ja helilooja (77)
* 23. mai – [[Tom Lund]], norra jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* [[24. mai]] –[[Ted White]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (88)
* 24. mai – [[Mats Hellström]], Rootsi poliitik (84)
* 24. mai – [[Liu Zaifu]], hiina proosakirjanik, luuletaja ja kirjandusteadlane (84)
* 24. mai – [[Ján Plachetka]], slovaki maletaja (81)
* 24. mai – [[Eugene Cussons]], Lõuna-Aafrika Vabariigi primatoloog (46)
* [[25. mai]] – [[Sonny Rollins]], Ameerika Ühendriikide džäss-saksofonist (95)
* 25. mai – [[Raymond Berry]], USA Ameerika jalgpallur (93)
* 25. mai – [[Forbes Kennedy]], Kanada jäähokimängija (90)
* 25. mai – [[Timothy Yang]], Taiwani diplomaat (83)
* 25. mai – [[Arno Oja]], eesti ajakirjanik ja kirjandusuurija (75)
* 25. mai – [[Pierre Deny]], prantsuse näitleja (69)
* 25. mai – [[Honoré Traoré]], Burkina Faso sõjaväelane (68)
* 25. mai – [[Yoshihiro Nishimura]], jaapani filmilavastaja ja stsenarist (59)
* 25. mai – [[Paraskevás Ántzas]], kreeka jalgpallur (49)
* 25. mai – [[Victor Udoh]], Nigeeria jalgpallur (21)
* [[26. mai]] – [[Dragoljub Mićunović]], Serbia poliitik ja filosoof (95)
* 26. mai – [[Arnold Whittall]], Briti muusikateadlane (90)
* 26. mai – [[Klaus Lehnertz]], Saksamaa teivashüppaja (88)
* 26. mai – [[Bjørn Tidmand]], taani laulja (86)
* 26. mai – [[Kōji Tanaka]], Jaapani jalgpallur (70)
* 26. mai – [[Mohammed Odeh]], Palestiina võitleja, Hamasi liider Gazas (51–52)
* [[27. mai]] – [[Ilie Ciocan]], rumeenia ülipikaealine (112)
* 27. mai – [[Giuseppe Gargani]], Itaalia poliitik (91)
* 27. mai – [[Rein Põldme]], Eesti sõudja, spordipedagoog ja ujumistreener (89)
* 27. mai – [[Joe Schwarz]], Ameerika Ühendriikide poliitik (88)
* 27. mai – [[Ants Jeret]], eesti jalgrattur ja treener (87)
* 27. mai – [[Klaus Emmerich]], saksa filmilavastaja ja stsenarist (82)
* [[28. mai]] – [[Heldur Tuulemäe]], eesti kergejõustiklane ja sporditegelane (96)
* 28. mai – [[Jan Hraběta]], tšehhi näitleja (86)
* 28. mai – [[Maie Orav]], eesti rahvatantsujuht ja tantsupedagoog (85)
* 28. mai – [[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni sõjaväelane ja poliitik (80)
* 28. mai – [[Milan Kužela]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (80)
* 28. mai – [[Claude Lemieux]], Kanada jäähokimängija (60)
* 28. mai – [[Jevgenijus Šuklinas]], Leedu aerutaja (40)
* [[29. mai]] – [[Edgar Morin]], prantsuse filosoof ja sotsioloog (104)
* 29. mai – [[Michel Stievenard]], prantsuse jalgpallur (88)
* 29. mai – [[Mariella Mularoni]], San Marino poliitik (63)
* 29. mai – [[Bryan Bergougnoux]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (43)
* 29. mai – [[Lauren Bennett]], inglise laulja (36)
* [[30. mai]] – [[Jutta Zilliacus]], eesti päritolu Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (100)
* 30. mai – [[Josefina Molina]], hispaania režissöör, lavastaja ja kirjanik (89)
* 30. mai – [[Dennis Hull]], Kanada jäähokimängija (81)
* 30. mai – [[Kelly Curtis]], Ameerika Ühendriikide näitleja (69)
* 30. mai – [[Esa Pulliainen]], soome kitarrist (69)
* [[31. mai]] – [[Ryamizard Ryacudu]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (76)
* mai – [[Esa Klinga]], soome kahevõistleja (86)
* mai – [[Jens Kampmann]], Taani poliitik (89)

== Juuni ==
* [[1. juuni]] – [[Gianni Francesco Mattioli]], Itaalia poliitik ja füüsik (86)
* 1. juuni – [[André Santini]], Prantsusmaa poliitik (85)
* 1. juuni – [[Jaan Tults]], eesti sõudja, treener ja sporditegelane (80)
* 1. juuni – [[Knut Husebø]], norra näitleja ja kunstnik (80)
* 1. juuni – [[Rick Adelman]], USA korvpallur ja treener (79)
* 1. juuni – [[Probal Dasgupta]], India keeleteadlane ja esperantist (72)
* 1. juuni – [[Anthony Head]], inglise näitleja ja muusik (72)
* 1. juuni – [[Mários Ikonómou]], Kreeka jalgpallur (33)
* [[2. juuni]] – [[Neville Cenac]], Saint Lucia poliitik (86)
* 2. juuni – [[Peabo Bryson]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (75)
* 2. juuni – [[Alex Younger]], Briti luureohvitser (62)
* 2. juuni – [[Lyuben Dilov Jr.]], bulgaaria kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (61)
* [[3. juuni]] – [[Bobby Tambling]], inglise jalgpallur ja treener (84)
* 3. juuni – [[Tutu Sohlberg]], Soome ratsasportlane (84)
* 3. juuni – [[James Handy]], Ameerika Ühendriikide näitleja (81)
* 3. juuni – [[Margriet Hermans]], Belgia laulja, saatejuht ja poliitik (72)
* 3. juuni – [[Džaba Dvali]], gruusia jalgpallur (41)
* 3. juuni – [[Lieke Marsman]], hollandi luuletaja (35)
* [[4. juuni]] – [[Chunchuna Villafañe]], Argentina modell, näitleja ja arhitekt (92)
* 4. juuni – [[José Sanfilippo]], Argentina jalgpallur (91)
* 4. juuni – [[Leivinha]], Brasiilia jalgpallur (76)
* 4. juuni – [[Marjane Satrapi]], iraani päritolu prantsuse kirjanik, koomiksikunstnik, ühiskonnaaktivist ja filmilavastaja (56)
* [[5. juuni]] – [[Lady Pamela Hicks]], Briti aristokraat (97)
* 5. juuni – [[Bernadette Chirac]], prantsuse poliitik, Prantsusmaa presidendi abikaasa (93)
* 5. juuni – [[Christiane Cohendy]], prantsuse näitleja (86)
* 5. juuni – [[Jürgen Kesting]], saksa ajakirjanik ja muusikakriitik (85)
* 5. juuni – [[Geórgios Soufliás]], Kreeka poliitik (84)
* 5. juuni – [[Manuel Domingos Augusto]], Angola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik (68)
* 5. juuni – [[Aivar Paul]], eesti rahapesu uurimise spetsialist (51)
* 5. juuni – [[Yrondu Musavu-King]], Gaboni jalgpallur (34)
* [[6. juuni]] – [[Bob Packwood]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (93)
* 6. juuni – [[Ibrohim Gʻafurov]], Usbeki kirjandusteadlane, kirjanik, tõlkija ja poliitik (88)
* 6. juuni – [[Lee Raymond]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (87)
* 6. juuni – [[Julio Jung]], Tšiili näitleja (84)
* 6. juuni – [[Alan Hale]], Ameerika Ühendriikide astronoom (67–68) 
* [[7. juuni]] – [[Wolfgang Schleidt]], Austria etoloog (98)
*7. juuni – [[Gordon S. Wood]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (92)
* 7. juuni – [[Arvi Lind]], soome ajakirjanik (85)
* 7. juuni – [[Evi Jalakas]], eesti arst (84)
* 7. juuni – [[Stacey King]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (59)
* [[8. juuni]] – [[Yōhei Kōno]], Jaapani poliitik (89)
* 8. juuni – [[Henn Soopalu]], eesti maalikunstnik (80)
* 8. juuni – [[Miia Pallase]], eesti pedagoog ja koolijuht (74)
* 8. juuni – [[Juan Andres Larré]], Uruguay jalgpallur (58)
* [[9. juuni]] – [[Duane Michals]], Ameerika Ühendriikide fotograaf (94)
* 9. juuni – [[Ruth Watson Henderson]], Kanada helilooja ja pianist (93)
* 9. juuni – [[Ciarán Ó Lionáird]], Iirimaa jooksja (38)
* [[10. juuni]] – [[Vladas Garastas]], leedu korvpallitreener ja sporditegelane (94)
* 10. juuni – [[Jean Ziegler]], Šveitsi sotsioloog (92)
* 10. juuni – [[Ljudmila Tšursina]], vene näitleja (84)
* 10. juuni – [[Beppe Costa]], itaalia luuletaja, proosakirjanik ja kirjastaja (84)
* 10. juuni – [[Alexander Licht]], Saksa poliitik (73)
* 10. juuni – [[Janek Sarapson]], eesti näitleja (54)
*[[11. juuni]] – [[Janusz Michałowski]], poola näitleja (89)
* 11. juuni – [[David Hockney]], Briti maalikunstnik, graafik, fotograaf ja lavakujundaja (88)
* 11. juuni – [[Jane Yolen]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (87)
* 11. juuni – [[Brito]], Brasiilia jalgpallur (86)
* 11. juuni – [[Jan Brzeźny]], poola jalgrattur (75)
* 11. juuni – [[Bajrakitiyabha]], Tai printsess (47)
*[[12. juuni]] – [[Gene Shalit]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja kriitik (100)
* 12. juuni – [[Ronnie Schell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
* 12. juuni – [[Pauls Butkēvičs]], läti näitleja ja laulja (85)
* 12. juuni – [[Frank Michael]], itaalia päritolu Belgia laulja (79)
* 12. juuni – [[Petr Uličný]], tšehhi jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 12. juuni – [[Jaspal Rana]], India laskesportlane (49)
* 12. juuni – [[Niño Guerrero]], Venezuela narkojõugu pealik (42)
*[[13. juuni]] – [[Roy Hattersley]], Briti poliitik, kirjanik ja ajakirjanik (93)
* 13. juuni – [[Victor Gbeho]], Ghana jurist, diplomaat ja poliitik (91)
* 13. juuni – [[Dee Palmer]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (88)
* 13. juuni – [[Hidayət Orucov]], Aserbaidžaani kirjanik ja poliitik (81)
* 13. juuni – [[Boriss Issatšenko]], Nõukogude Liidu ja Valgevene vibulaskja (67)
* 13. juuni – [[Aldon Smith]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (36)
*[[14. juuni]] – [[Győző Somogyi]], ungari graafik ja maalikunstnik (83)
* juuni – [[Dave Greenslade]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (83)
* 14. juuni – [[Josep Maria Sans i Travé]], katalaani ajaloolane ja arhivaar (78)
* 14. juuni – [[Juhan Parmas]], eesti tippjuht (57)
* 14. juuni – [[Oliver Tree]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja produtsent (32)
* 14. juuni – [[Lucas A. Vignale]], Argentina filmilavastaja ja stsenarist (28)
*[[15. juuni]] – [[Etienne Cooreman]], Belgia poliitik (96)
* 15. juuni – [[Abdullah Ibrahim]], Lõuna-Aafrika Vabariigi pianist ja helilooja (91)
* 15. juuni – [[Christian Bujeau]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (81)
* 15. juuni – [[Kyle Calder]], Kanada jäähokimängija (47)
* 15. juuni – [[Semjon Skrepetski]], baškiiri rahvusest Vene kunstnik, performance'ikunstnik, muusik ja blogija (45)
* 15. juuni – [[Ece İrtem]], türgi näitlejanna ja ooperilaulja (35)
*[[16. juuni]] – [[Al Worthington]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97)
*16. juuni – [[Claude Bardos]], prantsuse matemaatik (86)
* 16. juuni – [[Peter Kampits]], Austria filosoof (83)
* 16. juuni – [[Bobby Prince]], Ameerika Ühendriikide helilooja (81)
* 16. juuni – [[Raimundo Carrero]], Brasiilia ajakirjanik ja kirjanik (78)
* 16. juuni – [[Daveigh Chase]], Ameerika Ühendriikide näitlejanna (35)
*[[17. juuni]] – [[Roger Wierinckx]], Belgia poliitik (98)
* 17. juuni – [[Carlo Ginzburg]], Itaalia ajaloolane (87)
* 17. juuni – [[Walter Parazaider]], Ameerika Ühendriikide muusik (81)
* 17. juuni – [[Teresė Nekrošaitė]], leedu odaviskaja (64)
* 17. juuni – [[Aleksandr Samokutjajev]], Vene poliitik ja kosmonaut (56)
*[[18. juuni]] – [[Adolfo Battaglia]], Itaalia poliitik ja ajakirjanik (96)
* 18. juuni – [[François Englert]], Belgia füüsikateoreetik (93)
* 18. juuni – [[Ursula Schleicher]], Saksamaa poliitik (93)
* 18. juuni – [[Wulf Herzogenrath]], saksa kunstiajaloolane ja kuraator (82)
* 18. juuni – [[Bogdan Marinescu]], Rumeenia poliitik ja arst (81)
*[[19. juuni]] – [[Gianfranco Baraldi]], itaalia jooksja (90)
* 19. juuni – [[Regina Tõško]], Eesti baleriin, ballettmeister-repetiitor ja näitleja (88)
* 19. juuni – [[Haruhiro Yamashita]], Jaapani võimleja (87)
* 19. juuni – [[James Burrows]], Ameerika Ühendriikide telerežissöör (85)
* 19. juuni – [[Guy Edwards]], Briti võidusõitja (83)
* 19. juuni – [[Kirsti Sparboe]], norra laulja (79)
* 19. juuni – [[Grigori Nehhorošev]], Venemaa ajakirjanik (Lätis paguluses) (69)
* 19. juuni – [[Igor Protti]], itaalia jalgpallur (58)
*[[20. juuni]] – [[Frank J. Guarini]], Ameerika Ühendriikide poliitik (101)
* 20. juuni – [[Geneviève Aubry]], Šveitsi poliitik (98)
* 20. juuni – [[Yves Lacoste]], prantsuse geograaf ja geopoliitik (96)
* 20. juuni – [[Akihiro Miwa]], Jaapani näitleja ja laulja (91)
* 20. juuni – [[Michael Byrne]], briti näitleja (82)
* 20. juuni – [[Slavenka Drakulić]], horvaadi kirjanik ja ajakirjanik (76)
*[[21. juuni]] – [[Yaacov Agam]], Iisraeli skulptor ja eksperimentaalkunstnik (98)
* 21. juuni – [[Ramiro Valdés Menéndez]], Kuuba poliitik (94)
* 21. juuni – [[Krzysztof Dowgiałło]], Poola arhitekt, ametiühingitegelane ja poliitik (87)
* 21. juuni – [[Ilana Cohen]], Iisraeli poliitik (82)
* 21. juuni – [[Francisco Guterres]], Ida-Timori poliitik, president aastatel 2017–2022 (71)
* 21. juuni – [[Abdul Ahad Momand]], saksa-afgaani kosmonaut ja lendur (66–67)
*[[22. juuni]] – [[Alan Greenspan]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (100)
* 22. juuni – [[Clive Davis]], Ameerika Ühendriikide muusikaprodutsent (94)
* 22. juuni – [[Joseph F. Fraumeni Jr.]], Ameerika Ühendriikide arst (93)
* 22. juuni – [[Wolfgang Behrendt]], Saksamaa poksija (90)
* 22. juuni – [[Mihhail Nožkin]], vene näitleja, luuletaja, laulusõnade autor ja muusik (89)
* 22. juuni – [[Guesch Patti]], prantsuse laulja, tantsija, koreograaf ja näitleja (80)
* 22. juuni – [[Saïd Haddou]], Prantsuse maanteerattur (43)
* 22. juuni – [[Denisa Baránková]], Slovakkia vibulaskja (24)
*[[23. juuni]] – [[Marcelo Miranda Soares]], Brasiilia poliitik (87)
* 23. juuni – [[Heinz Erbstößer]], saksa sprinter (86)
* 23. juuni – [[Józef Nowicki]], Poola poliitik (81)
* 23. juuni – [[Jani Wickholm]], soome laulja (48)
* 23. juuni – [[Zsanett Németh]], ungari maadleja (32)
*[[24. juuni]] – [[Ann Blyth]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (98)
* 24. juuni – [[Mary-Dell Chilton]], Ameerika Ühendriikide biokeemik (87)
* 24. juuni – [[David Clayton-Thomas]], Briti-Kanada laulja ja laulukirjutaja (84)
* 24. juuni – [[Kenzo Kies]], prantsuse jalgpallur (24)
*[[25. juuni]] – [[Wan Shaofen]], Hiina poliitik (95)
*25. juuni – [[Sławomir Żukowski]], poola teatrilavastaja, näitleja ja stsenarist (67) 
* 25. juuni – [[Daniel Castellani]], Argentina võrkpallitreener ja võrkpallur (65)
* 25. juuni – [[Mats Grotenbreg]], hollandi jalgpallur (28)
*[[26. juuni]] – [[Huno Rätsep]], eesti keeleteadlane (98)
* 26. juuni – [[Bahij Tabbara]], Liibanoni jurist ja poliitik (96)
* 26. juuni – [[Likulia Bolongo]], Kongo Demokraatliku Vabariigi poliitik (86)
* 26. juuni – [[Martha Lillard]], viimane [[raudkops]]u kasutanud inimene USA-s (78)
* 26. juuni – [[Kadir İnanır]], türgi näitleja ja filmilavastaja (77)
* 26. juuni – [[Mihály Pénzes]], ungari jalgpallur (75)
* 26. juuni – [[Tamás Horváth]], ungari maletaja (75)
* 26. juuni – [[Sergei Ivanov]], Venemaa poliitik ja NSV Liidu RJK ning FSB töötaja (73)
* 26. juuni – [[Ernestina Pais]], Argentina ajakirjanik ja telesaatejuht (54)
* 26. juuni – [[Joe Doering]], Ameerika Ühendriikide profimaadleja (44)
*[[27. juuni]] – [[Eeva Kilpi]], soome kirjanik (98)
*27. juuni – [[Anna Dawson]], inglise näitleja ja laulja (88)
* 27. juuni – [[Alexei Bueno]], Brasiilia luuletaja (63)
*[[28. juuni]] – [[Mignon Dunn]], Ameerika Ühendriikide ooperilaulja (metsosopran) (98)
* 28. juuni – [[Wolfgang Paul (jalgpallur)|Wolfgang Paul]], saksa jalgpallur (86)
* 28. juuni – [[Alla Tšernova]], vene näitleja (82)
* 28. juuni – [[Vlado Janevski]], Põhja-Makedoonia laulja (65)
* 28. juuni – [[Sonia Antinori]], itaalia näitekirjanik, näitleja ja teatrilavastaja (63)
*[[29. juuni]] – [[Ervin László]], ungari süsteemiteoreetik ja teadusfilosoof (94)
*29. juuni – [[Les Mills]], Uus-Meremaa kuulitõukaja, kettaheitja ja poliitik (91)
* 29. juuni – [[Luis Gini]], Paraguay jalgpallur (90)
* 29. juuni – [[Antoinette Miggiani]], Malta ooperilaulja (sopran) ja muusikapedagoog (88)
* 29. juuni – [[Penelope Keith]], inglise näitleja (86)
*[[30. juuni]] – [[Mahmoud Mollaghasemi]], Iraani maadleja (97)
* 30. juuni – [[Augusto Borderas]], baski rahvusest Hispaania poliitik (94)
* 30. juuni – [[Elio Cotena]], itaalia poksija (80)
* 30. juuni – [[Victor Willis]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (74)
* 30. juuni – [[Daniel Melingo]], Argentina muusik (68)

== Juuli ==
* [[1. juuli]] – [[Roger Vangheluwe]], Belgia katoliku vaimulik (89)
* 1. juuli – [[Edna Arbel]], Iisraeli jurist ja kohtunik (82)
* 1. juuli – [[Toomas Kaldma]], Eesti jalgpallur, jalgpallikohtunik ja treener (82)
* 1. juuli – [[Sergei Kulitšenko]], Venemaa jalgpallur ja spordijuht (48)
* [[2. juuli]] – [[Susana Freyre]], Argentina näitleja (96)
* 2. juuli – [[Danuta Grabowska]], Poola poliitik ja õpetaja (83)
* 2. juuli – [[Goran Rakočević]], serbia korvpallur (79)
* 2. juuli – [[Margus Tammekivi]], eesti jurist, poliitik ja sporditegelane (70)
* 2. juuli – [[Hikaru Kurosaki]], jaapani näitleja ja kaskadöör (64)
* [[3. juuli]] – [[Peter Higham]], inglise jalgpallur (95)
* 3. juuli – [[Weiron Holmberg]], Rootsi näitleja (91)
* 3. juuli – [[Yukiko Nikaido]], Jaapani näitleja (87)
* 3. juuli – [[Shahrnush Parsipur]], Iraani kirjanik (80)
* 3. juuli – [[Zrinko Ogresta]], horvaadi stsenarist ja filmilavastaja (67)
* [[4. juuli]] – [[Koço Qendro]], albaania näitleja (99)
* 4. juuli – [[Bill Archer]], Ameerika Ühendriikide poliitik (98)
* 4. juuli – [[Moritz de Hadeln]], Šveitsi dokumentaalfilmilavastaja ja fotograaf (85)
* 4. juuli – [[Stephen Francis]], Jamaica kergejõustikutreener (64)
* 4. juuli – [[Grzegorz Miętus]], poola suusahüppaja (33)
* [[5. juuli]] – [[Adolf Seger]], saksa maadleja (81)
* 5. juuli – [[Jiří Pták]], tšehhi sõudja (80)
* 5. juuli – [[Toomas Turb]], eesti keskmaajooksja ja treener (69)
* 5. juuli – [[Teet Korsten]], eesti ajakirjanik (59)
* [[6. juuli]] – [[Carmelo Cedrún]], Hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (95)
* 6. juuli – [[Iivo Nei]], eesti maletaja ja maletreener (94)
* 6. juuli – [[Louise Lasser]], Ameerika Ühendriikide näitleja (87) 
* 6. juuli – [[Vladimir Okrepilov]], vene majandusteadlane (82)
* [[7. juuli]] – [[Beniamino Di Giacomo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 7. juuli – [[Megas]], islandi laulja, laulukirjutaja ja kirjanik (81)
* 7. juuli – [[Marc Messier]], Kanada näitleja (78)
* [[8. juuli]] – [[Wally Funk]], Ameerika Ühendriikide lendur (87)
* 8. juuli – [[Leo van Veen]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (80)
* 8. juuli – [[Bonnie Tyler]], Walesi laulja (75)
* [[9. juuli]] – [[Nam-nguen Boonnak]], tai näitlejanna (86)
* 9. juuli – [[Randolph Mantooth]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. juuli – [[Ann Widdecombe]], Suurbritannia poliitik (78)
* 9. juuli – [[Olev Raju]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (78)
* 9. juuli – [[Peter Van Norden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (75)
* [[10. juuli]] – [[Đorđe Kadijević]], serbia filmilavastaja ja stsenarist (93)
* 10. juuli – [[Roland Collombin]], Šveitsi mäesuusataja (75)
* 10. juuli – [[Aleksandǎr Aleksandrov]], Bulgaaria kosmonaut (74)
* 10. juuli – [[Samuel Golomb]], Eesti haridus- ja kultuuritegelane, ajakirjanik ja toimetaja (69)
* 10. juuli – [[Jan Tammik]], eesti maalikunstnik (56)
* [[11. juuli]] – [[Antonio Rattín]], Argentina jalgpallur (89)
* 11. juuli – [[Peppino di Capri]], itaalia poplaulja, laulukirjutaja ja pianist (87)
* 11. juuli – [[Susumu Tonegawa]], Jaapani molekulaarbioloog (86)
* 11. juuli – [[Lindsey Graham]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (71)
* 11. juuli – [[Jayden Adams]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (25)
* [[12. juuli]] – [[Muhammad Jamiruddin Sircar]], Bangladeshi poliitik ja advokaat (94)
* 12. juuli – [[Günter Kuntz]], saksa jalgpallur (87)
* 12. juuli – [[Wai Ching Ho]], Hongkongi näitlejanna (82)
* 12. juuli – [[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir (74)
* 12. juuli – [[Scott Bryce]], Ameerika Ühendriikide näitleja (68)
* [[13. juuli]] – [[Pedro Ignacio Calderón]], Argentina muusik ja dirigent (92)
* 13. juuli – [[Luis Goytisolo]], hispaaniakeelne katalaani kirjanik (91)
* 13. juuli – [[Manfred Manglitz]], saksa jalgpallur (86)
* 13. juuli – [[Hervé Hasquin]], Belgia ajaloolane ja poliitik (83)
* 13. juuli – [[Sam Neill]], Uus-Meremaa näitleja (78)
* 13. juuli – [[Nansun Shi]], Hongkongi filmiprodutsent (74)
* 13. juuli – [[Rob Dieperink]], Hollandi jalgpallikohtunik ja videokohtunik (38)
* [[14. juuli]] – [[Elsa Aguirre]], Mehhiko näitleja (95)
* 14. juuli – [[Little Gerhard]], rootsi laulja ja rockmuusik (92)
* 14. juuli – [[Cees Geel]], hollandi näitleja (61)
* 14. juuli – [[Galina Kukleva]], Venemaa laskesuusataja (53)
* [[15. juuli]] – [[Margarita Andrey]], hispaania näitleja (99)
* 15. juuli – [[Máro Kontoú]], Kreeka näitleja ja poliitik (92)
* 15. juuli – [[Hal Williams]], Ameerika Ühendriikide näitleja (91)
* 15. juuli – [[Toomas Paul]], eesti luterlik vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane (86)
* 15. juuli – [[John Esposito]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane ja islamoloog (86)
* 15. juuli – [[Guy Scott]], inglise päritolu Sambia poliitik (82)
*[[16. juuli]] – [[Rudolph A. Marcus]], Ameerika Ühendriikide keemik (102)
* 16. juuli – [[René Urtreger]], prantsuse pianist (92)
* 16. juuli – [[Brenda Fricker]], iiri näitleja (81)
* 16. juuli – [[Isamu Sonoda]], jaapani judoka (79)
* 16. juuli – [[Madis Reemann]], eesti pedagoog (73)
* 16. juuli – [[Kristjan Svirgsden]], eesti dokumentalist ja operaator (71)
* 16. juuli – [[Feras Esmaeel]], Süüria jalgpallur (43)
*[[17. juuli]] – [[Bill Birch]], Uus-Meremaa poliitik (92)
* 17. juuli – [[Osvaldo Bagnoli]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (91)
* 17. juuli – [[Freddy Cannon]], Ameerika Ühendriikide laulja (89)
* 17. juuli – [[Garfield Sobers]], Barbadose kriketimängija (89)
* 17. juuli – [[Raimo Kõlli]], eesti mullateadlane (86) 
* 17. juuli – [[Arvi Altmäe]], eesti arhitekt ja koolijuht (83) 
*[[18. juuli]] – [[Chen Gang]], hiina helilooja (91)
* 18. juuli – [[Moses Ali]], Uganda jurist, sõjaväelane ja poliitik (87)
* 18. juuli – [[Tim Murphy]], Ameerika Ühendriikide poliitik (73)
* 18. juuli – [[Sergei Šolohhov]], vene ajakirjanik ja telesaatejuht (67)
* 18. juuli – [[Jennifer Finch]], Ameerika Ühendriikide muusik, laulja, disainer ja fotograaf (59)
* 18. juuli – [[Hannah Rapp]], Ameerika Ühendriikide poksija (26)
*[[19. juuli]] – [[Israel Pincas]], Iisraeli luuletaja (91)
* 19. juuli – [[Jaroslav Zvěřina]], Tšehhi poliitik (83)
* 19. juuli – [[Holger Brück]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (78)
* 19. juuli – [[Toshiaki Fushimi]], jaapani jalgrattur (50)
*[[20. juuli]] – [[Francesco Massaro]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (90)
* 20. juuli – [[Patrick Tse]], Hongkongi näitleja (89)
* 20. juuli – [[Eddie Joyal]], Kanada jäähokimängija (86)
* 20. juuli – [[Chang Chang-sun]], Lõuna-Korea vabamaadleja (83)
* 20. juuli – [[Kevin Keegan]], Inglismaa jalgpallur ja jalgpallitreener (75)
* 20. juuli – [[Dmitri Podnozov]], vene näitleja (64)
* 20. juuli – [[David Lucas]], Hispaania poliitik (58)
* 20. juuli – [[Usalifa Jose Indi]], Guinea-Bissau jalgpallur (26)
*[[21. juuli]] – [[Olivera Katarina]], serbia näitleja ja laulja (86)
* 21. juuli – [[Erwin Vandendaele]], hollandi jalgpallur (81)
* 21. juuli – [[Olaf Tufte]], norra sõudja, kahekordne olümpiavõitja (50)
* 21. juuli – [[Kaylee Hottle]], Ameerika Ühendriikide näitleja (18)
*[[22. juuli]] – [[Luiz Carlos Barreto]], Brasiilia filmiprodutsent ja stsenarist (98)
* 22. juuli – [[Celina Jesionowska]], Poola jooksja (92)
* 22. juuli – [[Oliver Jones]], Kanada džässpianist (91)
* 22. juuli – [[Chuck Russell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (74)
*[[23. juuli]] – [[Adela Mărculescu]], rumeenia näitleja (87)
* 23. juuli – [[Vassili Parhomtšuk]], vene füüsik (79)
* 23. juuli – [[Jury Chaščavacki]], valgevene filmilavastaja ja stsenarist (78)
* 23. juuli – [[William Orbit]], inglise muusik ja muusikaprodutsent (69)
* 23. juuli – [[Keigo Higashino]], Jaapani kirjanik (68)
* 23. juuli – [[Hanna Drul]], ukraina keraamik (65)
*[[24. juuli]] – [[Mary de Rachewiltz]], Itaalia-Ameerika Ühendriikide luuletaja, proosakirjanik ja tõlkija (101)
* 24. juuli – [[Achito Vivas]], Colombia jalgpallur (92)
* 24. juuli – [[Chun Yong-taek]], Lõuna-Korea poliitik (88)
* 24. juuli – [[Akbar Abdi]], Iraani näitleja (65)
* 24. juuli – [[Kalilou Traoré]], Mali jalgpallur (38)
*[[25. juuli]] – [[John Horam]], Suurbritannia poliitik (87)
* 25. juuli – [[Ambrogio Colombo]], itaalia jalgrattur (86)
* 25. juuli – [[Bill Oddie]], briti koomik ja looduskaitsja (85)
* 25. juuli – [[Marie-Paule Belle]], prantsuse laulja ja pianist (80)
*[[26. juuli]] – [[Betye Saar]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (99)
* 26. juuli – [[Milan Knížák]], tšehhi kunstnik ja muusik (86)
*[[27. juuli]] – [[Juhan Uustalu]], eesti mootorrattasportlane (77)
* 27. juuli – [[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (67)
* 27. juuli – [[Johannes Krisch]], Austria näitleja (59)
*[[28. juuli]] – [[Erwin Engeler]], Šveitsi matemaatik (96)
* 28. juuli – [[Raoul Vaneigem]], Belgia kirjanik ja filosoof (92)
* 28. juuli – [[Pablo Garrido]], Mehhiko kergejõustiklane (88)
* 28. juuli – [[Kristina Carlson]], soome kirjanik (76)
* 28. juuli – [[Benjamin Alire Sáenz]], Ameerika Ühendriikide luuletaja ja proosakirjanik (71)
* 28. juuli – [[Kavinsky]], Prantsuse elektroonilise muusika produtsent ja DJ (50)
*[[29. juuli]] – [[Jochen Bohl]], saksa luterlik vaimulik ja teoloog (76)
* 29. juuli – [[Jarosław Jechorek]], poola korvpallur (65)
* 29. juuli – [[Billy Ray Smith Jr.]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (64)
* 29. juuli – [[Glen Hansard]], iiri laulja, laulukirjutaja ja näitleja (56)
* 29. juuli – [[Tássio]], Brasiilia jalgpallur (41)
*[[30. juuli]] – [[Marģers Vestermanis]], juudi rahvusest Läti ajaloolane (100)
* 30. juuli – [[Iga Cembrzyńska]], poola näitleja ja stsenarist (87)
* 30. juuli – [[Kazimira Prunskienė]], Leedu poliitik ja majandusteadlane (83)
* 30. juuli – [[Ivan Jadeška]], Valgevene korvpallur (81)
* 30. juuli – [[Donatille Mukabalisa]], Rwanda jurist ja poliitik (66)
* 30. juuli – [[Manolo Solo]], hispaania näitleja (62)
* 30. juuli – [[Nirmal Purja]], magari rahvusest Nepali alpinist (43)
*[[31. juuli]] – [[František Laurin]], tšehhi teatri- ja filmilavastaja (91)
* 31. juuli – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 31. juuli – [[Franco Baresi]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (66)
* 31. juuli – [[Tiit Sepp]], eesti notar (60)
* 31. juuli – [[Dragiša Milojković]], serbia näitleja (55)
* 31. juuli – [[Aleksei Murõgin]], Venemaa jäähokimängija (39)

== August ==
*[[1. august]] – [[Philip Ruppe]], Ameerika Ühendriikide poliitik (99)
*1. august – [[Nəriman Həsənzadə]], aserbaidžaani luuletaja ja näitekirjanik (95)
* 1. august – [[Monty Roberts]], Ameerika Ühendriikide hobusetreener (91)
* 1. august – [[Vincent Pastore]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 1. august – [[Marijke Moser]], Šveitsi kesk- ja pikamaajooksja (79)
* 1. august – [[Natalia Dontcheva]], bulgaaria näitleja (56)
* 1. august – [[Ryotaro Shimizu]], jaapani näitleja (37)
*[[2. august]] – [[Ioánnis Varvitsiótis]], Kreeka poliitik (93)
* 2. august – [[Bill Goichberg]], Ameerika Ühendriikide maletaja ja maletegelane (83)
* 2. august – [[Kay Granger]], Ameerika Ühendriikide poliitik (83)
* 2. august – [[Sepp Puschnig]], Austria jäähokimängija (79)
* 2. august – [[Monika Helfer]], Austria kirjanik (78)
*[[3. august]] – [[Anthony Kenny]], Briti filosoof (95)
* 3. august – [[Jon Cypher]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94)
*3. august – [[Grace Chang]], Hongkongi näitleja ja laulja (93)
* 3. august – [[Paula Alí]], Kuuba näitleja (88)
* 3. august – [[Iván Szelényi]], Ungari-Ameerika Ühendriikide sotsioloog (88)
* 3. august – [[Hatsuo Royama]], Jaapani karateka (78)
* 3. august – [[Ruslan Taramov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa poksija (61)
* 3. august – [[Mateusz Bąk]], poola jalgpallur (43)
* 3. august – [[Allan Nascimento]], brasiilia vabavõitleja (34)
*[[4. august]] – [[Nils Eklund]], Rootsi näitleja (99)
*4. august – [[Daniele Amati]], itaalia füüsikateoreetik (94)
* 4. august – [[D. Y. Patil]], India poliitik (90)
* 4. august – [[Klaus Hänsch]], Saksa poliitik (87)
* 4. august – [[Bruno Campanella]], itaalia dirigent (83)
*[[5. august]] – [[Jean Lodge]], inglise näitleja (99)
* 5. august – [[Didier Decoin]], prantsuse kirjanik ja stsenarist (81)
* 5. august – [[Zoltán Melis]], Ungari sõudja (78)
* 5. august – [[Ardaq Ämırkūlov]], kasahhi filmilavastaja (70)
* 5. august – [[Cozell McQueen]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (64)
* 5. august – [[Oleksi Jukov]], Ukraina arheoloog (40)
*[[6. august]] – [[Kuulo Kalamees]], eesti mükoloog (92)
* 6. august – [[Giuseppe Marchioro]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (90)
* 6. august – [[Francesco Guccini]], itaalia laulja, laulukirjutaja, kirjanik ja näitleja (86)
* 6. august – [[Daniel Sivan]], Iisraeli semitoloog (76)
*[[7. august]] – [[Violet Hensley]], Ameerika Ühendriikide viiulimeister ja muusik (109)
*7. august – [[Keiko Kishi]], Jaapani näitleja (93)
*7. august – [[Mannon Ubaydullayev]], usbeki näitleja (86)
* 7. august – [[Carola von Braun]], Saksamaa poliitik (83)
* 7. august – [[Boris Conunov]], Moldova filmilavastaja ja stsenarist (79)
*[[8. august]] – [[Ivo Šlaus]], horvaadi füüsik (94)
* 8. august – [[Xaysomphone Phomvihane]], Laose poliitik (69)
* 8. august – [[Jorge Messi]], Argentina ärimees ja jalgpalliagent (68)
*[[9. august]] – [[Erkki Pystynen]], Soome poliitik (96)
*9. august – [[Livio Berruti]], itaalia jooksja (87)
* 9. august – [[Don Nelson]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (86)
* 9. august – [[Ben Jones]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja poliitik (84)
* 9. august – [[Giancarlo Ferretti]], itaalia jalgrattur ja jalgrattatreener (84)
* 9. august – [[Reggie Bannister]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80)
* 9. august – [[Ilja Kulešin]], Venemaa jalgpallur (25)
*[[10. august]] – [[Pavel Sjutkin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (104) 
* 10. august – [[Tiiu-Ann Salasoo]], eesti botaanik, pedagoogika- ja keeleteadlane (94) 
* 10. august – [[Vladimír Páral]], tšehhi kirjanik (93)
* 10. august – [[Jean-Paul Rostagni]], prantsuse jalgpallur (78)
*[[11. august]] – [[Guo Lanying]], hiina ooperilauja (sopran) (96)
* 11. august – [[Ingeborg Friebe]], Saksa poliitik (95)
* 11. august – [[Jill Gomez]], Trinidadi ja Tobago-Briti ooperilaulja (sopran) (83)
* 11. august – [[Alaksandr Milinkievič]], Valgevene poliitik (79)
* 11. august – [[Fiorenza Marchegiani]], itaalia näitleja (73)
*[[12. august]] – [[Wang Xiji]], hiina kosmoseinsener (105)
* 12. august – [[Zhu Rongji]], Hiina Rahvavabariigi riigitegelane (97)
* 12. august – [[Vello Reedik]], eesti tehnikateadlane (89)
* 12. august – [[Silvia Monti]], itaalia näitleja (80)
* 12. august – [[Takamitsu Ota]], jaapani jalgpallur (56)
*[[13. august]] – [[Wolfgang Haber]], saksa bioloog (100)
* 13. august – [[Mark Rydell]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja ja produtsent (97)
* 13. august – [[Yukio Shimomura]], Jaapani jalgpallur (94)
* 13. august – [[Carlos Domingos Massoni]], Brasiilia korvpallur (87)
* 13. august – [[Helmut Lethen]], saksa germanist ja kultuuriteadlane (87)
* 13. august – [[Katriina Rinne]], soome näitleja (86)
* 13. august – [[Vito Gruosso]], Itaalia poliitik (78)
* 13. august – [[Dumitru Marcu]], Rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (76)
* 13. august – [[Prichard Colón]], Puerto Rico poksija (33)
*[[14. august]] – [[Mohamed Serghini]], Maroko luuletaja (96)
* 14. august – [[Arnon Soffer]], Iisraeli geograaf (90)
* 14. august – [[Mary Heilmann]], Ameerika Ühendriikide kunstnik (86)
* 14. august – [[Francis Campaner]], prantsuse maanteerattur (80)
* 14. august – [[Carla Tatò]], itaalia näitlejanna (79)
* 14. august – [[Jimmy Rimmer]], Inglismaa jalgpallur (78)
* 14. august – [[Örjan Ramberg]], rootsi näitleja (78)
* 14. august – [[Dave Marsh]], Ameerika Ühendriikide muusikakriitik (76)
* 14. august – [[Jason Arday]], Ghana päritolu Briti sotsioloog (41)
* 14. august – [[Yayoi Kusama]], jaapani kunstnik (97)
*[[15. august]] – [[Peggy Webber]], Ameerika Ühendriikide näitleja (100)
*15. august – [[Joanna Rawik]], poola laulja, näitleja ja ajakirjanik (92)
* 15. august – [[Stéfanos Mános]], Kreeka poliitik (86)
* 15. august – [[Tommy John]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (83)
* 15. august – [[Milena Zupančič]], sloveeni näitleja (79)
* 15. august – [[Rufat Risqiyev]], usbeki poksija (76)
* 15. august – [[Jan Frycz]], poola näitleja (72)
* 15. august – [[Aleksandr Danilin]], vene psühhoterapeut, psühhiaater ja narkoloog (66) 
*[[16. august]] – [[Rex A. Wade]], Ameerika Ühendriikide ajaloolane (89)
* 16. august – [[Hayden Panettiere]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (36)
*[[17. august]] – [[Laura Cardoso]], Brasiilia näitleja (98)
* 17. august – [[Klaus Törnudd]], Soome diplomaat ja politoloog (94)
* 17. august – [[Patricia Elizabeth Easterling]], Briti klassikaline filoloog (92)
* 17. august – [[Mike Bailey]], Inglismaa jalgpallur (84)
* 17. august – [[Harry van der Kamp]], Hollandi ooperilaulja (79)
* 17. august – [[Frank Beard]], Ameerika Ühendriikide trummar (77)
* 17. august – [[Alex Fiorio]], itaalia rallisõitja (61)
* 17. august – [[O. J. Brigance]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (56)
*[[18. august]] – [[Fulvio Lucisano]], itaalia filmiprodutsent (98)
* 18. august – [[Yvette Roudy]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 18. august – [[Glória Menezes]], Brasiilia näitleja (91)
* 18. august – [[Konstantínos Tsoukalás]], Kreeka sotsioloog ja poliitik (89)
* 18. august – [[Flavia Lattanzi]], itaalia jurist ja kohtunik (85)
* 18. august – [[Shaul Mishal]], Iisraeli politoloog (81)
* 18. august – [[Eduardo Maglioni]], Argentina jalgpallur (80)
* 18. august – [[Igor Ahba]], Abhaasia diplomaat ja poliitik (77) 
* 18. august – [[Vedrana Rudan]], horvaadi ajakirjanik ja kirjanik (76) 
*[[19. august]] – [[Robert Mouynet]], prantsuse jalgpallur (96) 
* 19. august – [[Michele Pinto]], Itaalia poliitik (95)
* 19. august – [[François Patriat]], Prantsusmaa poliitik (83) 
* 19. august – [[Tudor Chiriac]], Moldova helilooja ja muusikapedagoog (77) 
* 19. august – [[Serhi Kudelko]], ukraina ajaloolane (74)
* 19. august – [[Bérangère Bonvoisin]], prantsuse näitleja ja teatrilavastaja (73)
* 19. august – [[Thomas Freienstein]], saksa jalgrattur (66)
*[[20. august]] – [[Nancy Kissinger]], Ameerika Ühendriikide filantroop (92)
* 20. august – [[Ileana Cotrubaş]], rumeenia ooperilaulja (sopran) (87)
* 20. august – [[Mostafa Derkaoui]], Maroko filmilavastaja (81)
* 20. august – [[Leonhard Soom]], eesti kergejõustikutreener (79)
* 20. august – [[Farit Zigangirov]], tatari rahvusest Nõukogude Liidu maahokimängija (72)
*[[21. august]] – [[Zdeněk Šesták]], tšehhi helilooja ja muusikateadlane (100)
* 21. august – [[Anny Schlemm]], saksa ooperilaulja (97)
* 21. august – [[Sowcar Janaki]], India näitlejanna (94)
* 21. august – [[Nancy Kassebaum]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94)
* 21. august – [[Paul Gauselmann]], saksa ettevõtja (91)
* 21. august – [[Janie Bradford]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (87)
* 21. august – [[Frans Verbeeck]], Belgia maanteerattur (85)
* 21. august – [[Iris Uuk]], eesti kunstnik (84)
* 21. august – [[Jacques Van Gompel]], Belgia poliitik (79)
* 21. august – [[Michael Wright]], Ameerika Ühendriikide näitleja (70)
* 21. august – [[Matteo Fiorini]], San Marino poliitik (48)
* 21. august – [[Zolani Tete]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (38)
*[[22. august]] – [[Manoel Dias]], Brasiilia jurist ja poliitik (88)
* 22. august – [[Shelley Fabares]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (82)
* 22. august – [[Siim Kallas]], Eesti poliitik (77)
* 22. august – [[Alejandro Larrea]], Uruguay jalgpallur ja jalgpallitreener (59)
* 22. august – [[Quevin Castro]], portugali jalgpallur (25)
*[[23. august]] – [[Ennio Mattarelli]], itaalia laskesportlane (98)
* 23. august – [[Tofiq Bakıxanov]], aserbaidžaani helilooja (95)
* 23. august – [[Bun'yō Ishikawa]], jaapani fotograaf (88)
* 23. august – [[Alcide Cerato]], itaalia maanteerattur (87)
* 23. august – [[René Malo]], Kanada filmiprodutsent (84)
* 23. august – [[Svein Mønnesland]], norra keeleteadlane (82)
* 23. august – [[Boriss Ebzejev]], karatšai rahvusest Venemaa jurist ja poliitik (76)
* 23. august – [[Orit Galili-Zucker]], Iisraeli ajakirjanik ja poliitikakonsultant (70)
* 23. august – [[Jaan Tangsoo]], eesti kirjanik (63)
*[[24. august]] – [[Philippe Bouvard]], prantsuse tele- ja raadiosaatejuht (96)
* 24. august – [[Giorgio Blais]], Itaalia sõjaväelane (91)
* 24. august – [[Klaus-Michael Kühne]], saksa ettevõtja (89)
* 24. august – [[Chen Wu]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (71)
* 24. august – [[Raik Kuusemets]], eesti trummar (63)
* 24. august – [[Mirosław Różański]], Poola sõjaväelane ja poliitik (63)
* 24. august – [[Ole Bjur]], taani jalgpallur (57)
*[[25. august]] – [[Alois Leodolter]], Austria kahevõistleja ja suusahüppaja (95)
* 25. august – [[Michele Zappella]], itaalia psühhiaater (90)
* 25. august – [[Zheng Fengrong]], hiina naiskergejõustiklane, kõrgushüppaja (89)
* 25. august – [[Dolly Parton]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (80)
* 25. august – [[Tim Curry]], inglise näitleja ja laulja (80)
* 25. august – [[Kuku Kohli]], India filmilavastaja ja stsenarist (77)
*[[26. august]] – [[Ole Andreasen]], Taani ajakirjanik ja poliitik (87)
* 26. august – [[Peter Cullen]], Kanada häälnäitleja (85)
* 26. august – [[Péter Nádas]], ungari kirjanik (83)
* 26. august – [[Juri Tsurilo]], vene näitleja (79)
* 26. august – [[Tauno Pääslane]], eesti muusik ja Eesti Rahvusringhäälingu valgustaja (52)
*[[27. august]] – [[Carla Marchelli]], itaalia mäesuusataja (91)
* 27. august – [[Ratko Mladić]], Serblaste Vabariigi sõjaväelane ja sõjakurjategija (84)
*[[28. august]] – [[Harald V]], Norra kuningas (89)
* 28. august – [[Priit Aimla]], Eesti humorist, kirjanik ja poliitik (85)
* 28. august – [[Li Weikang]], hiina Pekingi ooperi lauljanna ja näitlejanna (79)
* 28. august – [[Nicolae Ungureanu]], rumeenia jalgpallur ja jalgpallitreener (69)
*[[29. august]] – [[Andrzej Wielowieyski]], Poola jurist ja poliitik (98)
* 29. august – [[Narana Coissoró]], Portugali jurist, õigusteadlane ja poliitik (94)
* 29. august – [[Franco Fontana]], itaalia fotograaf (92)
* 29. august – [[Antonio Landeta y Álvarez-Valdés]], Hispaania poliitik (89)
* 29. august – [[Giacomo Aimoni]], itaalia suusahüppaja (86)
* 29. august – [[Peep Koidu]], eesti suusataja (59)
* 29. august – [[Antonino Fogliani]], itaalia dirigent (50)
*[[30. august]] – [[Iván T. Berend]], Ungari ajaloolane (95)
* 30. august – [[Slobodan Šnajder]], horvaadi kirjanik ja publitsist (78)
* 30. august – [[Tony Mundine]], Austraalia poksija (75)
* 30. august – [[Aivar Israel]], eesti jalgpallitreener, jalgpallikohtunik ja jalgpallur (58)
*[[31. august]] – [[Édouard Balladur]], Prantsusmaa poliitik (97)
* 31. august – [[Ada Yonath]], Iisraeli biokeemik (87)
* 31. august – [[Elco Brinkman]], Hollandi poliitik ja ettevõtja (78)
* 31. august – [[Vladimir Lakejev]], Venemaa poliitik (77)
* 31. august – [[Artūras Fomenka]], leedu jalgpallur (49)
*august – [[Brent Carter]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (77)
*august – [[Sten Erik Allikas]], eesti koomik ja raadiohääl (44)

== September ==
*[[1. september]] – [[Geles Cabrera]], Mehhiko skulptor (100)
* 1. september – [[Jean-Paul Rappeneau]], prantsuse filmilavastaja ja stsenarist (94)
*[[2. september]] – [[Raif Dizdarević]], Jugoslaavia ja Bosnia poliitik (99)
*[[3. september]] – [[Fabio Mussi]], Itaalia poliitik (78)

[[Kategooria:2026]]</text>
      <sha1>mvye14f7xqkj7yjz2yaueem5481v815</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Olav Remmelkoor</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710588</id>
    <revision>
      <id>7227862</id>
      <parentid>7103345</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:53:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227862</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="924" sha1="08bl5uvd9jo483elm6j0mjkfwr9d08r" xml:space="preserve">'''Olav Remmelkoor''' (sündinud  [[23. märts]]il [[1963]])&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt; on eesti [[arhitekt]].

Ta on lõpetanud 1986. aastal [[ERKI|Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi]] arhitektina.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

Aastatel 2015–2024 oli ta [[Viljandi]] linna peaarhitekt.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

==Arhitektitöid==
*Suure-Jaani valda [[Lõhavere|Lõhaverre]] kavandatud hooldekodu-pansionaadi projekt (2007; hoone ehitati 2011. aastal)&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;
*[[Viljandi Linnavalitsus]]e tellimusel Viljandi järveäärse [[ujula]] ja [[spaa]]hotelli [[detailplaneering]]u projekt (2017)&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[https://arhliit.ee/author/olav-remmelkoor/ Olav Remmelkoor]. arhliit.ee&lt;/ref&gt;
}} 

{{JÄRJESTA:Remmelkoor, Olav}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1963]]</text>
      <sha1>08bl5uvd9jo483elm6j0mjkfwr9d08r</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Laur Pihel</title>
    <ns>0</ns>
    <id>710594</id>
    <revision>
      <id>7227853</id>
      <parentid>7179478</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:43:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Robert Treufeldt</username>
        <id>9117</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227853</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1188" sha1="d668h7jdvs5hw7r3kfba4yhfs6oe1mw" xml:space="preserve">'''Laur Pihel''' (sündinud  [[7. september|7. septembril]] [[1968]])&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt; on eesti [[arhitekt]].

Ta on lõpetanud 1994. aastal [[Eesti Kunstiakadeemia]] arhitektina.&lt;ref name=&quot;e21&quot;/&gt;

Aastatel 2012–2015 oli ta [[Viljandi]] linnaarhitekt.&lt;ref name=&quot;e22&quot;/&gt;

==Arhitektitöid==
*[[Rakvere]]s [[Tööstuse tänav (Rakvere)|Tööstuse]] 12 asukohta kavandatud koolimaja projekt (2005).&lt;ref name=&quot;e22&quot;/&gt; [[Rakvere Eragümnaasium]]i ümmargune murukatusega algklasside maja valmis 2006. aastal ning sai samal aastal ka Eesti parima puitehitise auhinna.

==Film==
1974. aastal linastunud [[Virve Aruoja]] ja [[Jaan Tooming]]a mängufilmis &quot;[[Värvilised unenäod]]&quot; mängis Pihel Lauri.

==Viited==
{{viited|allikad=
&lt;ref name=&quot;e21&quot;&gt;[https://arhliit.ee/author/laur-pihel/Laur Pihel]{{Kõdulink|aeg=juuni 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}. arhliit.ee&lt;/ref&gt;
&lt;ref name=&quot;e22&quot;&gt;[[Heiki Raudla]]. &quot;Raekojas läbi aegade&quot;. Viljandi: Heiki Raudla, 2020. Lk 366&lt;/ref&gt;
}} 

{{JÄRJESTA:Pihel, Laur}}
[[Kategooria:Eesti arhitektid]]
[[Kategooria:Viljandi maakonna arhitektid]]
[[Kategooria:Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri eriala vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1968]]</text>
      <sha1>d668h7jdvs5hw7r3kfba4yhfs6oe1mw</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marek Vainola</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714430</id>
    <revision>
      <id>7228011</id>
      <parentid>7158646</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:38:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-47790-51</username>
        <id>236764</id>
      </contributor>
      <origin>7228011</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="693" sha1="4fexnoowmcdsaex0en86vutl09zo7ov" xml:space="preserve">'''Marek Vainola''' (sündinud 6. aprillil 1973) on [[Eesti]] ettevõtja ja kohaliku omavalitsuse tegelane, kes on alates 2025. aastast [[Kiili vald|Kiili valla]] vallavanem.

Vainola on seotud ettevõttega LKB OÜ, kus ta tegutseb asutaja ja juhatuse liikmena. Lisaks on ta seotud Paekna Külaseltsi MTÜ-ga. 

Vainola kandideeris [[2025. aasta KOV valimised|kohaliku omavalitsuse valimistel]] Valimisliidu Kiili Külade Ühendus nimekirjas. 2025. aasta sügisel valiti ta Kiili vallavanemaks; samal aastal sai Kiili vallavolikogu esimeheks Merje Einmann.

{{JÄRJESTA:Vainola, Marek}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti omavalitsustegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1973]]</text>
      <sha1>4fexnoowmcdsaex0en86vutl09zo7ov</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Malcolm Evans</title>
    <ns>0</ns>
    <id>714490</id>
    <revision>
      <id>7227756</id>
      <parentid>7166010</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:23:08Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227756</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2103" sha1="tfweic6s9j4q8ogcaon584njf9bbha2" xml:space="preserve">'''Malcolm Evans''' (sündinud [[12. juuni]]l [[1948]]&lt;ref&gt;[https://web.nypl.org/research/research-catalog/bib/b11310194 NY raamatukogu]{{Kõdulink|aeg=september 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;) on briti [[semiootik]].

Ta on üks rakendus- ja kommertssemiootika rajajaid.
Ta on töötanud firmades Semiotic Solutions, Added Value, Space Doctors.
Ta on korduvalt käinud Tartus ja pidanud ettekandeid [[Tartu Ülikool]]is, sh aastail 2007 ja 2014.&lt;ref&gt;''[[Acta Semiotica Estica]]'' 19: 147, 152 (2022).&lt;/ref&gt;

==Teoseid==
*Evans, Malcolm 1986. ''Signifying Nothing: Truth's True Contents in Shakespeare's Text''. Athens: The University of Georgia Press. [2. tr. 1989.]
*Evans, Malcolm 2011. In memoriam Virginia Valentine. ''[[Sign Systems Studies]]'' 39(1): 263–264.
*Evans, Malcolm 2016. Semiotics for brands – the next generation? ''Research World'' (September): 43–45.
*Evans, Malcolm 2022. Making sense. [Interview.] [https://www.semiovox.com/articles/2022/12/20/malcolm-evans/ ''Semiovox''].
*Evans, Malcolm; Harvey, Michael 2001. Decoding competitive propositions: A semiotic alternative to traditional advertising research. ''International Journal of Market Research'' 43(2): 1–12.
*Maggio-Muller, Katia; Evans, Malcolm 2008. Forum – Culture, communications and business: the power of advanced semiotics. ''International Journal of Market Research'' 50(2): 169–180.

==Tsitaat==
Millised on hea semiootiku kõige olulisemad omadused?
Malcolm Evans (2022):
&quot;Vastuvõtlikkus muljetele, tugev huumorimeel, loomupärane huvi klassifitseerimissüsteemide vastu, suurepärased suhtlemisoskused, hea mälu, alandlikkus, uudishimu, empaatia, enesekindlus, kujutlusvõime ja sära. Kartmatus.&quot;

==Vaata ka==
*[[Semiofest]]

==Välislingid==
*[https://uttv.ee/naita?id=24525 Malcolm Evansi ettekanne [[Semiofest]]il Tallinnas aastal 2016]
*[https://www.youtube.com/watch?v=v064BX-GZVU Semiofest ''Festschrift'' for Malcolm Evans], 29. mai 2026.

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Evans, Malcolm}}
[[Kategooria:Suurbritannia semiootikud]]
[[Kategooria:Sündinud 1948]]</text>
      <sha1>tfweic6s9j4q8ogcaon584njf9bbha2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arirang maailmaturnee</title>
    <ns>0</ns>
    <id>715016</id>
    <revision>
      <id>7228132</id>
      <parentid>7157095</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:13:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228132</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19153" sha1="q684saysde80jpn0d2hal0w1hbikxzj" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;

8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>q684saysde80jpn0d2hal0w1hbikxzj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228133</id>
      <parentid>7228132</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:13:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>/* Turnee kuupäevad */</comment>
      <origin>7228133</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19145" sha1="nsrxfdgi8jeg8xm7whx93knwihyzucw" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;

8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>nsrxfdgi8jeg8xm7whx93knwihyzucw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228137</id>
      <parentid>7228133</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:27:46Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin üllatuslaule juurde.</comment>
      <origin>7228137</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21786" sha1="s83cc3pxem9z517pqwkne38dzbchst3" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;

8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
* 16. mai – Stanford: &quot;N.O&quot; ja &quot;Anpanman&quot;
* 17. mai – Stanford: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;{{lang|ko|[[Blood Sweat &amp; Tears (song)|피 땀 눈물]]}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 19. mai – Stanford: &quot;I Need U&quot; ja &quot;[[No More Dream]]&quot;
* 23. mai – Las Vegas: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go) 
* 24. mai – Las Vegas: &quot;[[Black Swan (song)|Black Swan]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|등골브레이커}}&quot; (Spine Breaker)
* 27. mai – Las Vegas: &quot;Anpanman&quot; ja &quot;{{lang|ko|진격의 방탄}}&quot; (Attack on Bangtan)
* 28. mai – Las Vegas: &quot;{{lang|ko|흥탄소년단}}&quot; (Boyz with Fun) ja &quot;Danger&quot;
* 12. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|팔도강산}}&quot; (Paldogangsan) ja &quot;Ma City&quot;
* 13. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|보조개}}&quot; (Dimple), &quot;{{lang|ko|땡}}&quot; (Ddaeng) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. juuni – Madrid: &quot;Airplane Pt.2&quot; ja &quot;Outro: Wings&quot;
* 27. juuni – Madrid: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;Best of Me&quot;
* 1. juuli – Brussels: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv)
* 2. juuli – Brussels: &quot;On&quot; ja &quot;For Youth&quot;
* 6. juuli – London: &quot;Life Goes On&quot; ja &quot;Dionysus&quot;
* 7. juuli – London: &quot;Save Me&quot; ja &quot;Epilogue: Young Forever&quot;
* 11. juuli – Munich: &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 12. juuli – Munich: &quot;Louder than Bombs&quot; ja &quot;{{lang|ko|피 땀 눈물}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 17. juuli – Paris: &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Jump&quot;
* 18. juuli – Paris: &quot;So What&quot; ja &quot;We Are Bulletproof: The Eternal&quot;
* 1. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|병}}&quot; (Dis-ease) ja &quot;Run&quot;
* 2. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|고엽}}&quot; (Autumn Leaves) ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 5. august – Foxborough: &quot;{{lang|ko|낙원}}&quot; (Paradise) ja &quot;No More Dream&quot;
* 6. august – Foxborough: &quot;[[Make It Right (BTS song)|Make It Right]]&quot; ja &quot;N.O&quot; 
* 10. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|잠시}}&quot; (Telepathy) ja &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) 
* 11. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day) ja &quot;Best of Me&quot;
* 15. august – Arlington: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 16. august – Arlington: &quot;Butterfly&quot; ja &quot;DNA&quot;
* 22. august – Toronto: &quot;Outro: Wings&quot; ja &quot;쩔어&quot; (Dope)
* 23. august – Toronto: &quot;00:00&quot; (Zero O'Clock) ja &quot;Outro: Tear&quot;
* 27. august – Chicago: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|힙합성애자}}&quot; (Hip Hop Phile)
* 28. august – Chicago: &quot;134340&quot; ja &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos)
* 1. september — Los Angeles: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 2. september — Los Angeles: &quot;Love Maze&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>s83cc3pxem9z517pqwkne38dzbchst3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228143</id>
      <parentid>7228137</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:35:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228143</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22433" sha1="9h89yzafqurvt16spohglzldp5lcnzn" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;

8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Muudatused ===
* Mõlemal Busani kontserdil asendati laul &quot;Please&quot; lauluga &quot;One More Night&quot; ning esitati loo &quot;Normal&quot; koreakeelne versioon.&lt;ref&gt;{{cite news|title=BTS celebrates 13th anniversary with return to Busan|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|work=[[The Korea Times]]|last=Pyo|first=Kyung-min|date=June 14, 2026|access-date=June 19, 2026|archive-date=July 12, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260712092055/https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
* 16. mai – Stanford: &quot;N.O&quot; ja &quot;Anpanman&quot;
* 17. mai – Stanford: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;{{lang|ko|[[Blood Sweat &amp; Tears (song)|피 땀 눈물]]}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 19. mai – Stanford: &quot;I Need U&quot; ja &quot;[[No More Dream]]&quot;
* 23. mai – Las Vegas: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go) 
* 24. mai – Las Vegas: &quot;[[Black Swan (song)|Black Swan]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|등골브레이커}}&quot; (Spine Breaker)
* 27. mai – Las Vegas: &quot;Anpanman&quot; ja &quot;{{lang|ko|진격의 방탄}}&quot; (Attack on Bangtan)
* 28. mai – Las Vegas: &quot;{{lang|ko|흥탄소년단}}&quot; (Boyz with Fun) ja &quot;Danger&quot;
* 12. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|팔도강산}}&quot; (Paldogangsan) ja &quot;Ma City&quot;
* 13. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|보조개}}&quot; (Dimple), &quot;{{lang|ko|땡}}&quot; (Ddaeng) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. juuni – Madrid: &quot;Airplane Pt.2&quot; ja &quot;Outro: Wings&quot;
* 27. juuni – Madrid: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;Best of Me&quot;
* 1. juuli – Brussels: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv)
* 2. juuli – Brussels: &quot;On&quot; ja &quot;For Youth&quot;
* 6. juuli – London: &quot;Life Goes On&quot; ja &quot;Dionysus&quot;
* 7. juuli – London: &quot;Save Me&quot; ja &quot;Epilogue: Young Forever&quot;
* 11. juuli – Munich: &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 12. juuli – Munich: &quot;Louder than Bombs&quot; ja &quot;{{lang|ko|피 땀 눈물}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 17. juuli – Paris: &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Jump&quot;
* 18. juuli – Paris: &quot;So What&quot; ja &quot;We Are Bulletproof: The Eternal&quot;
* 1. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|병}}&quot; (Dis-ease) ja &quot;Run&quot;
* 2. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|고엽}}&quot; (Autumn Leaves) ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 5. august – Foxborough: &quot;{{lang|ko|낙원}}&quot; (Paradise) ja &quot;No More Dream&quot;
* 6. august – Foxborough: &quot;[[Make It Right (BTS song)|Make It Right]]&quot; ja &quot;N.O&quot; 
* 10. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|잠시}}&quot; (Telepathy) ja &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) 
* 11. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day) ja &quot;Best of Me&quot;
* 15. august – Arlington: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 16. august – Arlington: &quot;Butterfly&quot; ja &quot;DNA&quot;
* 22. august – Toronto: &quot;Outro: Wings&quot; ja &quot;쩔어&quot; (Dope)
* 23. august – Toronto: &quot;00:00&quot; (Zero O'Clock) ja &quot;Outro: Tear&quot;
* 27. august – Chicago: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|힙합성애자}}&quot; (Hip Hop Phile)
* 28. august – Chicago: &quot;134340&quot; ja &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos)
* 1. september — Los Angeles: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 2. september — Los Angeles: &quot;Love Maze&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>9h89yzafqurvt16spohglzldp5lcnzn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228144</id>
      <parentid>7228143</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:35:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228144</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22443" sha1="00vbt8popnlcopszbq8kyj147ywysz5" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;

8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Muudatused ===
* Mõlemal [[Busan|Busani]] kontserdil asendati laul &quot;Please&quot; lauluga &quot;One More Night&quot; ning esitati loo &quot;Normal&quot; koreakeelne versioon.&lt;ref&gt;{{cite news|title=BTS celebrates 13th anniversary with return to Busan|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|work=[[The Korea Times]]|last=Pyo|first=Kyung-min|date=June 14, 2026|access-date=June 19, 2026|archive-date=July 12, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260712092055/https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
* 16. mai – Stanford: &quot;N.O&quot; ja &quot;Anpanman&quot;
* 17. mai – Stanford: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;{{lang|ko|[[Blood Sweat &amp; Tears (song)|피 땀 눈물]]}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 19. mai – Stanford: &quot;I Need U&quot; ja &quot;[[No More Dream]]&quot;
* 23. mai – Las Vegas: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go) 
* 24. mai – Las Vegas: &quot;[[Black Swan (song)|Black Swan]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|등골브레이커}}&quot; (Spine Breaker)
* 27. mai – Las Vegas: &quot;Anpanman&quot; ja &quot;{{lang|ko|진격의 방탄}}&quot; (Attack on Bangtan)
* 28. mai – Las Vegas: &quot;{{lang|ko|흥탄소년단}}&quot; (Boyz with Fun) ja &quot;Danger&quot;
* 12. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|팔도강산}}&quot; (Paldogangsan) ja &quot;Ma City&quot;
* 13. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|보조개}}&quot; (Dimple), &quot;{{lang|ko|땡}}&quot; (Ddaeng) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. juuni – Madrid: &quot;Airplane Pt.2&quot; ja &quot;Outro: Wings&quot;
* 27. juuni – Madrid: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;Best of Me&quot;
* 1. juuli – Brussels: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv)
* 2. juuli – Brussels: &quot;On&quot; ja &quot;For Youth&quot;
* 6. juuli – London: &quot;Life Goes On&quot; ja &quot;Dionysus&quot;
* 7. juuli – London: &quot;Save Me&quot; ja &quot;Epilogue: Young Forever&quot;
* 11. juuli – Munich: &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 12. juuli – Munich: &quot;Louder than Bombs&quot; ja &quot;{{lang|ko|피 땀 눈물}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 17. juuli – Paris: &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Jump&quot;
* 18. juuli – Paris: &quot;So What&quot; ja &quot;We Are Bulletproof: The Eternal&quot;
* 1. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|병}}&quot; (Dis-ease) ja &quot;Run&quot;
* 2. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|고엽}}&quot; (Autumn Leaves) ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 5. august – Foxborough: &quot;{{lang|ko|낙원}}&quot; (Paradise) ja &quot;No More Dream&quot;
* 6. august – Foxborough: &quot;[[Make It Right (BTS song)|Make It Right]]&quot; ja &quot;N.O&quot; 
* 10. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|잠시}}&quot; (Telepathy) ja &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) 
* 11. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day) ja &quot;Best of Me&quot;
* 15. august – Arlington: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 16. august – Arlington: &quot;Butterfly&quot; ja &quot;DNA&quot;
* 22. august – Toronto: &quot;Outro: Wings&quot; ja &quot;쩔어&quot; (Dope)
* 23. august – Toronto: &quot;00:00&quot; (Zero O'Clock) ja &quot;Outro: Tear&quot;
* 27. august – Chicago: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|힙합성애자}}&quot; (Hip Hop Phile)
* 28. august – Chicago: &quot;134340&quot; ja &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos)
* 1. september — Los Angeles: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 2. september — Los Angeles: &quot;Love Maze&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>00vbt8popnlcopszbq8kyj147ywysz5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228146</id>
      <parentid>7228144</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:44:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <comment>Lisasin pildi.</comment>
      <origin>7228146</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22542" sha1="5tt1fg1xl90elnawgofu7asoyrrt6av" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:BTS Arirang Tour in Madrid.jpg|vasakul|pisi|Arirang maailmaturnee Madridis 28. juunil 2026]]
8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Muudatused ===
* Mõlemal [[Busan|Busani]] kontserdil asendati laul &quot;Please&quot; lauluga &quot;One More Night&quot; ning esitati loo &quot;Normal&quot; koreakeelne versioon.&lt;ref&gt;{{cite news|title=BTS celebrates 13th anniversary with return to Busan|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|work=[[The Korea Times]]|last=Pyo|first=Kyung-min|date=June 14, 2026|access-date=June 19, 2026|archive-date=July 12, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260712092055/https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
* 16. mai – Stanford: &quot;N.O&quot; ja &quot;Anpanman&quot;
* 17. mai – Stanford: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;{{lang|ko|[[Blood Sweat &amp; Tears (song)|피 땀 눈물]]}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 19. mai – Stanford: &quot;I Need U&quot; ja &quot;[[No More Dream]]&quot;
* 23. mai – Las Vegas: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go) 
* 24. mai – Las Vegas: &quot;[[Black Swan (song)|Black Swan]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|등골브레이커}}&quot; (Spine Breaker)
* 27. mai – Las Vegas: &quot;Anpanman&quot; ja &quot;{{lang|ko|진격의 방탄}}&quot; (Attack on Bangtan)
* 28. mai – Las Vegas: &quot;{{lang|ko|흥탄소년단}}&quot; (Boyz with Fun) ja &quot;Danger&quot;
* 12. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|팔도강산}}&quot; (Paldogangsan) ja &quot;Ma City&quot;
* 13. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|보조개}}&quot; (Dimple), &quot;{{lang|ko|땡}}&quot; (Ddaeng) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. juuni – Madrid: &quot;Airplane Pt.2&quot; ja &quot;Outro: Wings&quot;
* 27. juuni – Madrid: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;Best of Me&quot;
* 1. juuli – Brussels: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv)
* 2. juuli – Brussels: &quot;On&quot; ja &quot;For Youth&quot;
* 6. juuli – London: &quot;Life Goes On&quot; ja &quot;Dionysus&quot;
* 7. juuli – London: &quot;Save Me&quot; ja &quot;Epilogue: Young Forever&quot;
* 11. juuli – Munich: &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 12. juuli – Munich: &quot;Louder than Bombs&quot; ja &quot;{{lang|ko|피 땀 눈물}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 17. juuli – Paris: &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Jump&quot;
* 18. juuli – Paris: &quot;So What&quot; ja &quot;We Are Bulletproof: The Eternal&quot;
* 1. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|병}}&quot; (Dis-ease) ja &quot;Run&quot;
* 2. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|고엽}}&quot; (Autumn Leaves) ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 5. august – Foxborough: &quot;{{lang|ko|낙원}}&quot; (Paradise) ja &quot;No More Dream&quot;
* 6. august – Foxborough: &quot;[[Make It Right (BTS song)|Make It Right]]&quot; ja &quot;N.O&quot; 
* 10. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|잠시}}&quot; (Telepathy) ja &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) 
* 11. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day) ja &quot;Best of Me&quot;
* 15. august – Arlington: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 16. august – Arlington: &quot;Butterfly&quot; ja &quot;DNA&quot;
* 22. august – Toronto: &quot;Outro: Wings&quot; ja &quot;쩔어&quot; (Dope)
* 23. august – Toronto: &quot;00:00&quot; (Zero O'Clock) ja &quot;Outro: Tear&quot;
* 27. august – Chicago: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|힙합성애자}}&quot; (Hip Hop Phile)
* 28. august – Chicago: &quot;134340&quot; ja &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos)
* 1. september — Los Angeles: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 2. september — Los Angeles: &quot;Love Maze&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>5tt1fg1xl90elnawgofu7asoyrrt6av</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228147</id>
      <parentid>7228146</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:45:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Cassiopeia34N</username>
        <id>224461</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228147</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="22542" sha1="tmbeqaadahd8kogdh1mbhhd6di6ltdq" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=mai}} {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=mai}}
{{Kontserttuuri info
| kontserttuuri_nimi = &quot;Arirang World Tour&quot;
| pilt               = [[File:BTS Arirang Tour logo.jpg|BTS_Arirang_Tour_logo|240px]]
|pildi_kirjeldus    = Arirang maailmaturnee poster
| esitaja            = BTS
| asukohad           = 10 [[Euroopa]]s&lt;br&gt;26 [[Aasia]]s&lt;br&gt;31 [[Põhja-Ameerika]]s&lt;br&gt;14 [[Lõuna-Ameerika]]s&lt;br&gt;4 [[Austraalia]]s&lt;br&gt;
| liigitus           = Maailma
| album              = [[Arirang]]
| alguskuupäev       = 9. aprill 2026
| lõpukuupäev        = 
| kontsertide_arv    = 85
| eelmine_tuur       = &quot;[[Permission to Dance on Stage]]&quot;&lt;br/&gt;(2021–‍2022)
| see_tuur           = '''&quot;Arirang World Tour&quot;'''&lt;br/&gt;(2026–‍2027)
| järgmine_tuur      = 
}}
'''&quot;Arirangi&quot; maailmaturnee''' (stiliseeritud [[Suurtähtkiri|suurtähtedega]]) on [[Lõuna-Korea]] poistebändi [[BTS]]-i kuues kontserditurnee, millega reklaamitakse nende 2026. aasta [[Stuudioalbum|stuudioalbumit]] &quot;Arirang&quot;. Turnee algas 9. aprillil 2026 Lõuna-Korea [[Goyang|Goyangi]] linnas ja jätkub 2027. aastani. Turnee tähistab BTS-i naasmist kontsertide juurde pärast [[Sõjaväeteenistus|kohustusliku sõjaväeteenistuse]] lõpetamist ning hõlmab enam kui 85 kontserti 34 linnas ja 23 riigis.

== Taust ==
2025. aasta oktoobris teatas [[Bloomberg News]], et BTS korraldab järgmisel aastal &quot;oma seni suurima maailmaturnee&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|title=BTS Plans Its Biggest World Tour Ever for Comeback in 2026|publisher=Bloomberg News|date=October 27, 2025|access-date=January 13, 2026|archive-url=https://archive.today/20260113183308/https://www.bloomberg.com/news/articles/2025-10-26/bts-plans-its-biggest-world-tour-ever-for-comeback-in-2026|archive-date=January 13, 2026}}&lt;/ref&gt; Esimesed kontserdid kuulutati välja 13. jaanuaril 2026 nime all BTS World Tour,&lt;ref&gt;{{Cite news|url=https://www.theguardian.com/music/2026/jan/14/bts-announces-return-with-new-world-tourm-includin-in-2026-and-2027|title=BTS announces return with new world tour in 2026 and 2027|work=The Guardian|date=2026-01-14|access-date=2026-01-27|language=en-GB|issn=0261-3077}}&lt;/ref&gt; millele lisanduvad 2027. aastal kontserdid [[Jaapan|Jaapanis]], [[Lähis-Ida|Lähis-Idas]] ja teistes riikides.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Park|first=Seo-yeon|url=https://m.entertain.naver.com/home/article/117/0004026877|title=방탄소년단, 정규 5집 앨범명은 '아리랑'…팀의 정체성·그리움·사랑 녹였다 [공식]|trans-title=BTS's 5th full-length album is titled &quot;Arirang,&quot; showcasing the group's identity, longing, and love [Official]|website=MyDaily|date=2026-01-16|access-date=2026-01-27|language=ko}}&lt;/ref&gt; Kaks päeva hiljem avalikustati, et ansambli eelseisva albumi nimeks on &quot;[[Arirang]]&quot;.&lt;ref&gt;{{Cite web|url=https://www.lofficielusa.com/music/bts-new-album-arirang-concept-details-meaning-title-release-date-world-tour-dates-concerts-tickets-members-songs|title=BTS Announces The Title Of Their New Album: 'Arirang' — What Does Arirang Mean? BTS Album|website=L'Officiel USA|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt; Esinemised toimuvad 360-kraadise paigutusega laval.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Cabel|first=Inna Christine|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260114/bts-announces-79-shows-for-first-large-scale-world-tour-after-hiatus|title='Biggest global K-pop tour of all time': BTS announces 79 shows for first large-scale world tour after hiatus - The Korea Times|website=The Korea Times|date=2026-01-13|access-date=2026-01-15|language=en}}&lt;/ref&gt;

Piletid nende kontsertidele Lõuna-Koreas, [[Põhja-Ameerika|Põhja-Ameerikas]] ja [[Euroopa|Euroopas]] müüdi välja vaid mõne tunni jooksul nii eelmüügis kui ka üldmüügis.&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Sirikul|first=Laura|url=https://www.forbes.com/sites/laurasirikul/2026/01/26/bts-sells-out-of-north-american-and-european-leg-of-arirang-world-tour/|title=BTS Sells Out Of North American And European Leg Of ARIRANG World Tour|work=Forbes|access-date=2026-01-27|language=en}}&lt;/ref&gt; [[Mehhiko]] president [[Claudia Sheinbaum]] pöördus Lõuna-Korea presidendi Lee Jae Myungi poole palvega lisada oma riiki rohkem kontserte, pärast seda, kui kohalik kontserdikorraldaja [[Ocesa]] ütles talle, et bändi tihe reisikava muudab kontsertide lisamise teostamatuks.&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ng|first=Kelly|url=https://www.bbc.com/news/articles/cz7y2gy4p24o|title=Mexico president Claudia Sheinbaum asks South Korea for more BTS concerts|website=BBC|date=2026-01-28|access-date=2026-01-28}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:BTS Arirang Tour in Madrid.jpg|paremal|pisi|Arirang maailmaturnee Madridis 28. juunil 2026]]
8. aprillil 2026 lisas BTS turnee Ladina-Ameerika osasse kolm kontserti, planeerides ühe lisakontserdi nii [[Lima (Peruu)|Limas]], [[Santiago|Santiagos]] kui ka [[Buenos Aires|Buenos Aireses]].&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Shim|first=Sun-ah|url=https://en.yna.co.kr/view/AEN20260408004800315|title=BTS adds 3 shows to Latin American leg of 'Arirang' world tour|website=Yonhap News|date=April 8, 2026|access-date=April 8, 2026}}&lt;/ref&gt;

== Kontserdi kava ==
See kava pärineb 9. aprillil 2026 Lõuna-Koreas Goyangis toimunud kontserdilt,&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Ragusa|first=Paulo|url=https://consequence.net/2026/04/bts-tour-setlist-2026/|title=Here’s the Setlist for BTS’s “ARIRANG” Tour Kick-Off|website=[[Consequence (publication)|Consequence]]|date=April 9, 2026|access-date=April 10, 2026}}&lt;/ref&gt; kuid ei sisalda kõiki turnee kontserte.

{{div col}}
;Act 1
# &quot;[[Hooligan (song)|Hooligan]]&quot; 
# &quot;Aliens&quot; 
# &quot;{{lang|ko|달려라 방탄}}&quot; (Run BTS)
# &quot;They Don't Know 'bout Us&quot;
# &quot;Like Animals&quot;
# &quot;[[Fake Love (BTS song)|Fake Love]]&quot;
# &quot;[[Swim (BTS song)|Swim]]&quot;
# &quot;Merry Go Round&quot;

;Act 2
#&lt;li value=&quot;9&quot;&gt; &quot;[[2.0 (song)|2.0]]&quot;
# &quot;Normal&quot;
# &quot;[[Not Today (BTS song)|Not Today]]&quot;
# &quot;[[Mic Drop (song)|Mic Drop]]&quot;
# &quot;[[Fya]]&quot;
# &quot;[[Fire (BTS song)|불타오르네]]&quot; (Fire)
# &quot;[[Body to Body (song)|Body To Body]]&quot;
# &quot;[[Idol (BTS song)|Idol]]&quot;

;Encore
#&lt;li value=&quot;17&quot;&gt; &quot;Come Over&quot;
# &quot;[[Butter (song)|Butter]]&quot;
# &quot;[[Dynamite (BTS song)|Dynamite]]&quot;
# Surprise song 1
# Surprise song 2
# &quot;Please&quot;
# &quot;Into The Sun&quot;
{{div col end}}
=== Muudatused ===
* Mõlemal [[Busan|Busani]] kontserdil asendati laul &quot;Please&quot; lauluga &quot;One More Night&quot; ning esitati loo &quot;Normal&quot; koreakeelne versioon.&lt;ref&gt;{{cite news|title=BTS celebrates 13th anniversary with return to Busan|url=https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|work=[[The Korea Times]]|last=Pyo|first=Kyung-min|date=June 14, 2026|access-date=June 19, 2026|archive-date=July 12, 2026|archive-url=https://web.archive.org/web/20260712092055/https://www.koreatimes.co.kr/entertainment/k-pop/20260613/bts-celebrates-13th-anniversary-with-return-to-busan|url-status=live}}&lt;/ref&gt;

=== Üllatuslaulud ===
Pärast lugu „Dynamite” mängib BTS igal kontserdil kaks juhuslikku lugu oma diskograafiast.&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |perekonnanimi=Lauron |eesnimi=Lucy |kuupäev=11. mai 2026 |pealkiri=Here’s The Setlist For BTS’ ‘World Tour Arirang’ Comeback Concert |väljaanne=F ZINE |url=https://www.fzine.com/culture/bts-arirang-world-tour-setlist |vaadatud=14. mail 2026}}&lt;/ref&gt;

{{div col}}
* 9. aprill – Goyang: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;[[I Need U (BTS song)|I Need U]]&quot;
* 11. aprill – Goyang: &quot;[[Take Two (song)|Take Two]]&quot; ja &quot;[[DNA (BTS song)|DNA]]&quot;
* 12. aprill – Goyang: &quot;[[Spring Day (song)|봄날]]&quot; (Spring Day) ja &quot;[[Run (BTS song)|Run]]&quot;
* 17. aprill – Tokyo: &quot;[[Save Me (BTS song)|Save Me]]&quot; ja &quot;Crystal Snow&quot;
* 18. aprill – Tokyo: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;For You&quot;
* 25. aprill – Tampa: &quot;[[Permission to Dance]]&quot; ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. aprill – Tampa: &quot;[[Boy with Luv|작은 것들을 위한 시]]&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 28. aprill – Tampa: &quot;[[Life Goes On (BTS song)|Life Goes On]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
* 2. mai – El Paso: &quot;[[On (song)|On]]&quot; ja &quot;[[Outro: Wings]]&quot;
* 3. mai – El Paso: &quot;[[Dionysus (song)|Dionysus]]&quot; ja &quot;Best of Me&quot;
* 7. mai – Mexico City: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy In Luv) ja “So What”
* 9. mai – Mexico City: &quot;We are Bulletproof Pt.2&quot; ja &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day)
* 10. mai – Mexico City: &quot;[[Airplane Pt. 2|Airplane Pt.2]]&quot; ja &quot;봄날&quot; (Spring Day)
* 16. mai – Stanford: &quot;N.O&quot; ja &quot;Anpanman&quot;
* 17. mai – Stanford: &quot;{{lang|ko|쩔어}}&quot; (Dope) ja &quot;{{lang|ko|[[Blood Sweat &amp; Tears (song)|피 땀 눈물]]}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 19. mai – Stanford: &quot;I Need U&quot; ja &quot;[[No More Dream]]&quot;
* 23. mai – Las Vegas: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go) 
* 24. mai – Las Vegas: &quot;[[Black Swan (song)|Black Swan]]&quot; ja &quot;{{lang|ko|등골브레이커}}&quot; (Spine Breaker)
* 27. mai – Las Vegas: &quot;Anpanman&quot; ja &quot;{{lang|ko|진격의 방탄}}&quot; (Attack on Bangtan)
* 28. mai – Las Vegas: &quot;{{lang|ko|흥탄소년단}}&quot; (Boyz with Fun) ja &quot;Danger&quot;
* 12. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|팔도강산}}&quot; (Paldogangsan) ja &quot;Ma City&quot;
* 13. juuni – Busan: &quot;{{lang|ko|보조개}}&quot; (Dimple), &quot;{{lang|ko|땡}}&quot; (Ddaeng) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 26. juuni – Madrid: &quot;Airplane Pt.2&quot; ja &quot;Outro: Wings&quot;
* 27. juuni – Madrid: &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos) ja &quot;Best of Me&quot;
* 1. juuli – Brussels: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv)
* 2. juuli – Brussels: &quot;On&quot; ja &quot;For Youth&quot;
* 6. juuli – London: &quot;Life Goes On&quot; ja &quot;Dionysus&quot;
* 7. juuli – London: &quot;Save Me&quot; ja &quot;Epilogue: Young Forever&quot;
* 11. juuli – Munich: &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon) ja &quot;Pied Piper&quot;
* 12. juuli – Munich: &quot;Louder than Bombs&quot; ja &quot;{{lang|ko|피 땀 눈물}}&quot; (Blood Sweat &amp; Tears)
* 17. juuli – Paris: &quot;{{lang|ko|작은 것들을 위한 시}}&quot; (Boy with Luv) ja &quot;Jump&quot;
* 18. juuli – Paris: &quot;So What&quot; ja &quot;We Are Bulletproof: The Eternal&quot;
* 1. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|병}}&quot; (Dis-ease) ja &quot;Run&quot;
* 2. august – East Rutherford: &quot;{{lang|ko|고엽}}&quot; (Autumn Leaves) ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 5. august – Foxborough: &quot;{{lang|ko|낙원}}&quot; (Paradise) ja &quot;No More Dream&quot;
* 6. august – Foxborough: &quot;[[Make It Right (BTS song)|Make It Right]]&quot; ja &quot;N.O&quot; 
* 10. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|잠시}}&quot; (Telepathy) ja &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) 
* 11. august – Baltimore: &quot;{{lang|ko|하루만}}&quot; (Just One Day) ja &quot;Best of Me&quot;
* 15. august – Arlington: &quot;Permission to Dance&quot; ja &quot;{{lang|ko|고민보다}} Go&quot; (Go Go)
* 16. august – Arlington: &quot;Butterfly&quot; ja &quot;DNA&quot;
* 22. august – Toronto: &quot;Outro: Wings&quot; ja &quot;쩔어&quot; (Dope)
* 23. august – Toronto: &quot;00:00&quot; (Zero O'Clock) ja &quot;Outro: Tear&quot;
* 27. august – Chicago: &quot;Tomorrow&quot; ja &quot;{{lang|ko|힙합성애자}}&quot; (Hip Hop Phile)
* 28. august – Chicago: &quot;134340&quot; ja &quot;{{lang|ko|소우주}}&quot; (Mikrokosmos)
* 1. september — Los Angeles: &quot;{{lang|ko|상남자}}&quot; (Boy in Luv) ja &quot;Magic Shop&quot;
* 2. september — Los Angeles: &quot;Love Maze&quot; ja &quot;{{lang|ko|뱁새}}&quot; (Silver Spoon)
{{div col end}}

== Turnee kuupäevad ==
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2026. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; |Kuupäev (2026)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; |Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; |Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang
| rowspan=&quot;3&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;3&quot; |Goyang Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |132 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=윤수정|url=https://www.chosun.com/culture-life/culture_general/2026/04/13/JVN4DM7IWNE7BJZ7FOVALJ6O5M/|trans-title=With [[hahoetal]] displayed on the screen and a '[[Ganggangsullae]]' dance performance, 130,000 people cheered &quot;Jihwaja jota!&quot;|work=[[Chosun Ilbo]]|date=April 13, 2026|access-date=April 17, 2026|language=ko|script-title=ko:화면엔 하회탈 뜨고 '강강술래' 안무… 13만이 &quot;지화자 좋다!&quot;|author-mask=Yoon Soo-jung}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. aprill
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Tokyo prefektuur|Tokyo]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Jaapan
| rowspan=&quot;2&quot; |Tokyo Dome
| rowspan=&quot;2&quot; |110 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Jo|first=Mun-gyu|url=https://www.joongang.co.kr/article/25421327|title=日 한복판서 터진 ‘아리랑’ 떼창…BTS 도쿄돔 콘서트 11만명 열광|work=[[Joongang Ilbo]]|date=2026-04-19}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |25. aprill
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tampa]]
| rowspan=&quot;5&quot; |[[Ameerika Ühendriigid]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Raymond James Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |190 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Lee|first=Jae-hun|url=https://www.newsis.com/view/NISX20260429_0003611247|title=방탄소년단, 美 탬파 스타디움서 19만 아미와 '아리랑' 떼창|work=Newsis|date=2026-04-29}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. aprill
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. mai
| rowspan=&quot;2&quot; |[[El Paso]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Sun Bowl
| rowspan=&quot;2&quot; |100 000&lt;ref&gt;{{Cite news|last=Yeon|first=Seung|url=https://www.sedaily.com/article/20041098|title=이틀만에 1100억 경제효과…미국 지역 경제 지형 바꾼 ‘BTS노믹스’|work=Seoul Economy|date=2026-05-07}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[México|Mexico City]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Mehhiko]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio GNP Seguros
| rowspan=&quot;3&quot; |150 000&lt;ref&gt;{{Cite web|last=Kwon|first=Yoo-jung|url=https://www.topstarnews.net/news/articleView.html?idxno=16058007#_PA|title=방탄소년단, 멕시코시티 15만 관객 열기 속 “꼭 다시 돌아오겠다”|trans-title=BTS, amidst the enthusiasm of 150,000 spectators in Mexico City, says, “We will definitely return.”|website=TopStarNews|date=2026-05-12}}&lt;/ref&gt;
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. mai
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Stanford]]
| rowspan=&quot;7&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;3&quot; |Stanford Stadium
| rowspan=&quot;3&quot; |152 000
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. mai
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Paradise]]
| rowspan=&quot;4&quot; |Allegiant Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |246 000
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. mai
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Busan]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Lõuna-Korea
| rowspan=&quot;2&quot; |Busan Asiad Main Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |107 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. juuni
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Madrid]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Hispaania]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Riyadh Air Metropolitano
| rowspan=&quot;2&quot; |135 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. juuni
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Brüssel|Brussels]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Belgia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |King Baudouin Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |126 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[London]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Inglismaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Tottenham Hotspur Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[München|Munich]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saksamaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Allianz Arena]]
| rowspan=&quot;2&quot; |141 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. juuli
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Saint-Denis (Seine-Saint-Denis)|Saint-Denis]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Prantsusmaa]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Stade de France]]
| rowspan=&quot;2&quot; |185 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |18. juuli
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[East Rutherford]]
| rowspan=&quot;8&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |MetLife Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |157 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. august
| rowspan=&quot;2&quot; |Foxborough
| rowspan=&quot;2&quot; |Gillette Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |130 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Baltimore]]
| rowspan=&quot;2&quot; |M&amp;amp;T Bank Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |140 000
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |11. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |15. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Arlington]]
| rowspan=&quot;2&quot; |AT&amp;amp;T Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Toronto]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kanada]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Rogers Stadium
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. august
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Chicago]]
| rowspan=&quot;6&quot; |Ameerika Ühendriigid
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Soldier Field]]
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. august
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |1. september
| rowspan=&quot;4&quot; |[[Inglewood]]
| rowspan=&quot;4&quot; |SoFi Stadium
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. september
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |2. oktoober
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Bogotá]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kolumbia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |Estadio El Campín
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |7. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Lima (Peruu)|Lima]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Peruu]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio San Marcos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |9. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |10. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |14. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Santiago]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tšiili]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Nacional Julio Martínez Prádanos
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |16. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[La Plata]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Argentina]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estadio Único Diego Armando Maradona
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |23. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |24. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |28. oktoober
| rowspan=&quot;3&quot; |[[São Paulo]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Brasiilia]]
| rowspan=&quot;3&quot; |Estádio MorumBIS
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |30. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |31. oktoober
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. november
| rowspan=&quot;3&quot; |Kaohsiung
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Taiwan]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |21. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. november
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |3. detsember
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Bangkok]]
| rowspan=&quot;3&quot; |[[Tai]]
| rowspan=&quot;3&quot; |TBA
| rowspan=&quot;3&quot; |—
| rowspan=&quot;3&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |5. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |6. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |12. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Kuala Lumpur]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Malaisia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |13. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |17. detsember
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;4&quot; |[[Singapur|Singapore]]
| rowspan=&quot;4&quot; |TBA
| rowspan=&quot;4&quot; |—
| rowspan=&quot;4&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |19. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |20. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |22. detsember
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |26. detsember
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Jakarta]]
| rowspan=&quot;2&quot; |[[Indoneesia]]
| rowspan=&quot;2&quot; |TBA
| rowspan=&quot;2&quot; |—
| rowspan=&quot;2&quot; |—
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; |27. detsember
|}
{| class=&quot;wikitable plainrowheaders&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|+Nimekiri 2027. aasta kontsertidest
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:12em;&quot; | Kuupäev (2027)
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Linn
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Riik
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:16em;&quot; | Toimumiskoht
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Külastajate arv
! scope=&quot;col&quot; style=&quot;width:10em;&quot; | Tulu
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 12. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Melbourne]]
| rowspan=&quot;4&quot; | [[Austraalia]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 20. veebruar
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Sydney]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 21. veebruar
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 4. märts
| colspan=&quot;2&quot; rowspan=&quot;3&quot; | [[Hongkong]]
| rowspan=&quot;3&quot; | TBA
| rowspan=&quot;3&quot; | —
| rowspan=&quot;3&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 6. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 7. märts
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 13. märts
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Manila]]
| rowspan=&quot;2&quot; | [[Filipiinid]]
| rowspan=&quot;2&quot; | TBA
| rowspan=&quot;2&quot; | —
| rowspan=&quot;2&quot; | —
|-
! scope=&quot;row&quot; style=&quot;text-align:center;&quot; | 14. märts
|-
|}

== Viited ==

[[Kategooria:Lõuna-Korea muusika]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea ansamblid]]
[[Kategooria:Lõuna-Korea muusikud]]
[[Kategooria:Kontserdisarjad]]
[[Kategooria:2026. aasta muusikas]]</text>
      <sha1>tmbeqaadahd8kogdh1mbhhd6di6ltdq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. juuni 2026 – ...)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716291</id>
    <revision>
      <id>7227801</id>
      <parentid>7226678</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:33:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hannesvalk</username>
        <id>176021</id>
      </contributor>
      <comment>/* 1. september */</comment>
      <origin>7227801</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="132392" sha1="qtl6y8l2tai0w3ax1f5fviwfsrin4jr" xml:space="preserve">{{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}}

Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. juunist 2026 kuni käesoleva ajani.
	
See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele.

== Sõjategevus 2026. aastal ==
== Juuni ==
=== 1. juuni ===
Ukraina president [[Volodõmõr Zelenski]] näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610042983/soja-1559-paev-zelenski-naeb-kuni-talveni-voimalust-rahukonelusteks#rahu Zelenski näeb kuni talveni võimalust rahukõnelusteks] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;
Aluse selleks annavad Ukraina edukas tegevus Venemaa logistika häirimisel (vt [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._jaanuar_2026_–_...)#27._mai|27. mai]]) ja Venemaa süvenevad majandus- ja rahandusprobleemid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044045/venemaa-finantsistid-hoiatasid-putinit-sojakulutuste-kasvu-parast Venemaa finantsistid hoiatasid Putinit sõjakulutuste kasvu pärast] ERR, 1.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. juuni ===
[[File:Destructions in Dnipro after Russian attack, 2026-06-02 (01).jpg| thumb| Purustatud elumajad Dnipros pärast Venemaa rünankut.]]

Venemaa korraldas suure raketi- ja droonirünnaku Kiievile ja teistele Ukraina linnadele, kasutades 73 raketti ja 656 drooni. Ukraina tõrjus 40 raketti ja 602 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587903/venemaa-viis-labi-ulatusliku-runnaku-kiievile-ja-teistele-rajoonidele VIDEOD ja FOTOD | Venemaa ründas Ukrainat suure hulga rakettide ja droonidega. Kiievis ja Dnipros on kokku 17 hukkunut] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Rünnakutes hukkus 23 ja vigastada sai rohkem kui 130 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610043922/venemaa-korraldas-suurrunnaku-ukraina-linnadele#suur Venemaa korraldas suurrünnaku Ukraina linnadele] ERR, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldatud õhurünnakus süttis [[Krasnodari krai]]s asuv Ilski naftatöötlemistehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120587931/venemaal-krasnodari-krais-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast Venemaal Krasnodari krais ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast] Delfi, 2.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuni ===
Venemaa väikestel jalaväegruppidel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]]sse ja osa linnast on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap&gt;[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Venemaa erinevatele piirkondadele.
Droonid tabasid Peterburi naftaterminali [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588182/videod-ukraina-pikamaadroonid-rundasid-varahommikul-peterburi-naftaterminali VIDEOD | Ukraina pikamaadroonid ründasid varahommikul Peterburi naftaterminali ja Kroonlinna] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
Stereguštšõi-klassi [[korvett]]i Boikii [[Kroonlinn]]a mereväebaasis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588290/video-ukraina-andis-kroonlinnas-loogi-vene-sojalaevale-mis-on-saatnud-varilaevastiku-tankereid VIDEO | Ukraina andis Kroonlinnas löögi Vene sõjalaevale, mis on saatnud varilaevastiku tankereid] Delfi, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;
ja kaitsetööstuse ettevõte Progress [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610044861/ukraina-rundas-peterburi-ja-strateegilist-sojatehast-tambovis#tambov Ukraina ründas strateegilist sõjatehast Tambovi oblastis] ERR, 3.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuni ===
Zelenski tegi Vene liidrile Putinile ettepaneku kahepoolseks kohtumiseks ja lisas, et on valmis ka täielikuks relvarahuks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047063/zelenski-tegi-putinile-ettepaneku-kohtumiseks Zelenski tegi Putinile ettepaneku kohtumiseks] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas Ukrainat 293 drooniga, millest 264 suudeti alla tulistada või tõrjuda. Rünnakutes hukkus vähemalt 16 inimest ja 86 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623770 Viimase ööpäevaga hukkus Ukrainas Venemaa rünnakutes 16 inimest] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas suure droonirünnaku Krimmis asuvatele Vene sõjaväeobjektidele [[Sevastoopol]]is, [[Simferoopol]]is, [[Belbeki lennujaam|Belbek]]i ja [[Sakõ|Saki]] lennuväljade piirkonnas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610045851/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-okupeeritud-krimmis#krimm Ukraina korraldas suure droonirünnaku okupeeritud Krimmis] ERR, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588468/droonid-rundasid-okupeeritud-krimmis-simferopolit-ja-sevastopolit Droonid ründasid okupeeritud Krimmis Simferopolit ja Sevastopolit] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krimmi rannikul Jurkine asula lähistel sai tabamuse Svetljak-klassi rannikuvalvelaev.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588604/video-ukraina-rundas-krimmi-rannikul-venemaa-rannikuvalvelaeva VIDEO | Ukraina ründas Krimmi rannikul Venemaa rannikuvalvelaeva] Delfi, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina drooniväed tabasid Krimmis ka raadiosüsteemi RSBN-4N ja õhutõrjesüsteemi Pantsir-S1 Hersoni oblastis Strilkove asula lähistel.
&lt;ref&gt;[https://maailm.postimees.ee/8483731/blogi-1562-sojapaev-ukrainas-ukraina-tabas-droonidega-krimmis-vene-patrull-laeva?liveblogPost=623783 Ukraina tabas droonidega Krimmis Vene patrull-laeva] Postimees, 4.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 5. juuni ===
[[File:Yahotynske For Children after Russian attack, 2026-06-05 (01).webp| thumb| Imikutoidutehas Kiievi piirkonnas pärast Venemaa droonitabamust]]

Putin lükkas tagasi Zelenski kahepoolse kohtumise ettepaneku.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048245/putin-zelenskiga-enne-rahuleppe-saavutamist-kohtuda-ei-taha Putin Zelenskiga enne rahuleppe saavutamist kohtuda ei taha] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ründas 272 drooniga, millest Ukraina tõrjus 249. Rünnakutes hukkus 15 ning vigastada sai vähemalt 73 tsiviilisikut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Venerynnak Venemaa droonirünnakutes hukkus 15 tsiviilisikut] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa ja Ukraina vahetasid mõlemalt poolt 185 sõjavangi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#sojavangid Ukraina ja Venemaa vahetasid 185 sõjavangi] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas meredroonidega ja tabas Mustal merel viit Venemaa kaubalaeva, mida kasutati armee toetamiseks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610047543/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-vahemalt-11-inimest#kaubalaevad Ukraina tabas viit sõjaväe toetamiseks kasutatud Vene kaubalaeva] ERR, 5.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuni ===
Ukraina ründas droonidega mitmeid Venemaa piirkondi, sealhulgas Moskvat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048509/soja-1564-paev-ukraina-korraldas-venemaale-ulatusliku-droonirunnaku#Ukraina Ukraina ründas droonidega Moskvat, Peterburit ja Kroonlinna] ERR, 6.VI 2026&lt;/ref&gt;
Tabamuse said Kroonilinnas asuvad [[Balti mere laevastik]]u baas ja arsenal, Kronstadti mereväetehas [[Leningradi oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120588999/ukraina-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-vaidetavalt-sai-tabamuse-kroonlinna-laevatehas Ukraina korraldas ulatusliku droonirünnaku, väidetavalt sai tabamuse Kroonlinna laevatehas] Delfi, 6.VI 2026&lt;/ref&gt; 
Krasnodari oblastis asuv [[Ust-Labinsk]]i naftahoidla. Ebaselgel põhjusel puhkes tulekahju [[Tjumen]]i naftatehases.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8484915/blogi-1564-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonid-kontrollivad-osa-krimmi-suunduvast-maanteest?liveblogPost=624007 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tjumeni naftatehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-06 |vaadatud=2026-06-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Venemaa teatas 339 Ukraina drooni elimineerimisest.

=== 7. juuni ===
Ukraina droonirünnak tabas Krimmi maismaaga ühendavat [[Tšonhar]]i silda, Semikolodjanski naftahoidlat Krimmis ning energia- ja transporditaristut [[Luhanski oblast|Luhanski]] ja [[Donetski oblast]]is. 

Ukraina-meelne partisanirühmitus [[Ateš]] saboteeris Voronežis raudteetaristut ja hävitas raudtee remondikraana EDK-300/5.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610048908/soja-1565-paev-ukraina-rundas-energia-ja-transporditaristut-okupeeritud-aladel#sabotaaz Ukrainameelne Vene partisanirühm ründas raudteejaama Venemaal] ERR, 7.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuni ===
Ukraina ründedroonid tabasid [[Novorossiisk]]i sadamas Šešharise merenaftaterminalis asuvat Grušovaja naftaterminali, naftahoidlat [[Simferopol]]i lähedal ning elektrialajaamasid [[Mariupol]]is ja Krimmis Hvardiiskes.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049334/louna-venemaal-novorossiiskis-suttis-ukraina-runnaku-jarel-naftaterminal#nafta Ukraina ründedroonid tabasid Grušovaja naftaterminali] ERR, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas droon Moskva–Simferopoli reisirongi vedurit, mille tõttu peatati Krimmis kogu reisirongide plaaniline liiklus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589204/krimmis-rundas-droon-moskva-rongi-vedurit-ja-kogu-reisirongiliiklus-peatati Krimmis ründas droon Moskva rongi vedurit ja kogu reisirongiliiklus peatati] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589232/suurbritannia-prantsusmaa-saksamaa-ja-ukraina-juhid-avaldasid-viis-tingimust-oiglase-ja-kestva-rahu-jaoks Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Ukraina juhid avaldasid viis tingimust õiglase ja kestva rahu jaoks] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa lükkas pakutud plaani tagasi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610049859/venemaa-lukkas-ukraina-ja-euroopa-rahuplaanid-tagasi Venemaa lükkas Ukraina ja Euroopa rahuplaanid tagasi] Delfi, 8.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuni ===
[[File:Destructions in Vilniansk after Russian attack, 2026-06-09 (01).webp| thumb| Maja Zaporižžja oblastis Vilnianskis pärast Venemaa droonitabamust]]

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] käis visiidil Tallinnas, kus kohtus [[NB8]] riikide juhtidega.&lt;ref&gt;[https://arvamus.delfi.ee/artikkel/120589484/analuus-zelenskoi-tuli-tallinnasse-uut-joukeskust-ehitama ANALÜÜS | Zelenskõi tuli Tallinnasse uut jõukeskust ehitama] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589745/zelenskoi-delfile-ega-venemaa-ei-ohusta-ainult-balti-riike-nad-ei-taha-stabiilsust-nad-ei-vaja-seda Zelenskõi Delfile: ega Venemaa ohusta ainult Balti riike. Nad ei taha stabiilsust, nad ei vaja seda] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050462/kolga-sonul-on-zelenski-visiidi-keskmes-neli-teemat Kolga sõnul on Zelenski visiidi keskmes neli teemat] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Zelenski lubas ka koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050660/zelenski-lubas-koostood-ule-piiri-eksinud-droonide-torjumisel Zelenski lubas koostööd üle piiri eksinud droonide tõrjumisel] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;
Eesti allkirjastas Ukrainaga ühisavalduse koostöö teemal, Läti sõlmis droonileppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051431/droonilepe-ukrainaga-jai-eestil-solmimata Droonilepe Ukrainaga jäi Eestil sõlmimata] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tegi õhurünnaku brigaadi Terek paiknemiskohale [[Luhanski oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610050189/soja-1567-paev-moskva-aarelinnas-toimunud-autoplahvatuses-hukkus-mees#luhansk Ukraina andis löögi Venemaa armee 5. kasakate luure- ja ründebrigaadi Terek paiknemiskohale] ERR, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

Moskva lähistel [[Balašihha]]s toimunud autoplahvatuses&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589544/moskva-oblastis-lendas-ohku-bmw-mille-juht-hukkus VIDEOD | Moskva oblastis lendas õhku BMW, mille juht hukkus] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt; hukkus Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse ehk [[GRAU]] (Главное ракетно-артиллерийское управление) ülem kindralleitnant Damir Davõdov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589795/moskvas-toimunud-plahvatuses-hukkus-laskemoona-tarnimise-eest-vastutanud-vene-kindral Moskvas õhku lastud BMW-s hukkus laskemoona tarnimise eest vastutanud Vene kindral] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#7._juuni|uue löögi]] [[Tšonhar]]i sillale.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589533/ukraina-andis-uue-loogi-hersoni-oblasti-poolt-krimmi-poolsaarele-viivale-tsongari-sillale Ukraina andis uue löögi Hersoni oblasti poolt Krimmi poolsaarele viivale Tšongari sillale] Delfi, 9.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuni ===
Ukraina süütas õhurünnakuga Kuibõševi naftatöötlemistehase [[Samara oblast]]is, tabas Vtorovo ja Lobkovo naftapumbajaamasid [[Vladimiri oblast]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589934/zelenskoi-kinnitas-vene-sojatehasele-loogi-andmist-rakettidega-flamingo Zelenskõi kinnitas Vene sõjatehasele löögi andmist rakettidega Flamingo] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
ründas tiibrakettidega [[FP-5 Flamingo]] kaitsetööstusettevõtet VNIIR-Progress [[Tšeboksarõ]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120589802/raketid-ja-droonid-rundasid-venemaal-nafta-ja-sojatehaseid-haire-anti-kogu-uuralis-ja-ka-siberis-omski-oblastis Raketid ja droonid ründasid Venemaal nafta- ja sõjatehaseid. Häire anti kogu Uuralis ja ka Siberis Omski oblastis] Delfi, 10.VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja tekitas purustusi Mariupoli kaubasadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610051182/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-samaara-oblastis#mariupol Ukraina ründas okupeeritud Mariupoli kaubasadamat] ERR, 10.VI 2026&lt;/ref&gt;
Samuti tegi Ukraina raketirünnaku [[Henitšesk]]i sillale ja tekitas seal purustusi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8487291/blogi-1568-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-samaaras-asuvat-naftatootlemistehast?liveblogPost=624599 |pealkiri=Ukraina tegi rünnaku Henitšeski sillale |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-10 |vaadatud=2026-06-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuni ===
Ukraina õhurünnakuga tulemusel süttis Afipski naftatöötlemistehas [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590073/venemaa-kuibosevi-rafineerimistehas-on-parast-droonirunnakut-tootmise-lopetanud Venemaa Kuibõševi rafineerimistehas on pärast droonirünnakut tootmise lõpetanud. Täna rünnati tehast Krasnodari krais] Delfi, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;
Krimmi poolsaart tabanud rünnakus said pihta mitmed Vene sõjaväeobjektid ja poolsaart mandriga ühendavad maanteesillad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610052106/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-krasnodari-krais#krimm Okupeeritud Krimmi tabas laiaulatuslik õhurünnak] ERR, 11.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuni ===
Ukraina ründas [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is asuvaid naftatöötlemistehaseid TANEKO ja TAIF-NK.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610053315/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-tehast#kahte Ukraina ründas Venemaal kahte naftatöötlemistehast ja naftakeemiatehast] ERR, 12.VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Samara oblast]]is [[Togliatti]]s naftakeemiatehas Togliattikauchuk.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590344/droonid-rundasid-venemaal-keemiatehaseid-ja-krimmis-soojuselektrijaama Droonid ründasid Venemaal keemia- ja naftatehaseid ning Krimmis soojuselektrijaama] Delfi, 12.VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuni ===
Ukraina droonirünnak süütas [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Tamanneftegazi nafta- ja vedelgaasiterminali,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590693/ukraina-droonirunnak-suutas-naftaterminali-venemaal-krasnodari-krais Ukraina droonirünnak süütas naftaterminali Venemaal Krasnodari krais] Delfi, 13. VI 2026&lt;/ref&gt; ning [[Volgogradi oblast]]is Kotovo küla lähedal asuva naftatöötlus- ja pumbajaama.

Krimmis ründas ründas Ukraina [[Armjansk]]i linnas asuvat keemiatehast Krimmi Titaan ja poolsaart Mandri-Ukrainaga ühendavad sildu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054320/soja-1571-paev-ukraina-rundas-krimmi-sildu-ja-keemiatehast#krimm Ukraina ründas Krimmi sildu ja keemiatehast] ERR, 13. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Dormition Cathedral, Kyiv Pechersk Lavra on fire 2.2.jpg| thumb| [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]] pärast Venemaa rünnakut]]

=== 14. juuni ===
Ukraina ründas [[Tuula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is keemiatehast Azot&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590745/videod-tula-oblastis-suttis-drooniloogist-polema-keemiatehas-jaroslavli-oblastis-keemiatehas VIDEO | Tula oblastis süttis droonilöögist põlema keemiatehas, Jaroslavli oblastis naftaladu] Delfi, 14. VI 2026&lt;/ref&gt; ja [[Jaroslavli oblast]]is [[Rõbinsk]]is asuvat naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610054785/ukraina-rundas-keemiatehast-ja-suurt-kutusehoidlat-venemaal#jaroslavl Ukraina kinnitas edukat rünnakut naftahoidlale Jaroslavli oblastis] ERR, 14. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuni ===
[[File:Kharkiv Art Museum after Russian shelling on 14 June 2026.jpg| thumb| Harkivi kunstimuuseum pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa korraldas 70 raketi ja 611 drooniga rünnaku Kiievile ja Harkivile.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610055229/venemaa-ohurunnakus-kiievile-sai-tabamuse-ajalooline-suurklooster#kiiev Kiievit tabas taas ulatuslik drooni- ja raketirünnak] ERR, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina tõrjus 50 raketti ja 582 drooni. Rünnakus hukkus 11 inimest, nende seas viis päästjat Harkivis&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120590875/harkivis-hukkus-vene-runnakute-tagajarjel-viis-paastjat Harkivis hukkus Vene rünnakute tagajärjel viis päästjat] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja vigastada sai 53 inimest. Rünnaku tõttu said kahjustusi [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse kuuluva [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostri]] [[Kiievi koobaskloostri Jumalaema Uinumise kirik|Jumalaema Uinumise katedraal]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591061/zelenskoi-suudistab-putinit-kiievi-katedraali-tahtlikus-sihtimises-hukkunute-arv-tousis-11-ni Zelenskõi süüdistab Putinit Kiievi katedraali tahtlikus sihtimises, hukkunute arv tõusis 11-ni] Delfi, 15. VI 2026&lt;/ref&gt; ja Harkivi kunstimuuseum.

=== 16. juuni ===
[[File:Destructions in Kramatorsk after Russian attack, 2026-06-16 (01).jpg| thumb| Venemaa rünnakust põhjustatud purustused [[Kramatorsk]]is]]

Ukraina süütas õhurünnakutega Poltavskaja Neftebaza kütusehoidla [[Krasnodari krai]] [[Krasnoarmeiskaja rajoon]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591144/venemaal-kubani-oblastis-suttis-droonirunnaku-jarel-naftahoidla Venemaal Krasnodari krais süttis droonirünnaku järel naftahoidla] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Gazpromneft]]i naftatöötlemistehase [[Moskva]] [[Kaguringkonna]] [[Kapotnja linnaosa]]s,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591161/moskva-linnapea-teatas-droonirunnakust-venemaa-pealinnas-suttis-naftatootlemistehas VIDEO | Moskva linnapea teatas droonirünnakust: Venemaa pealinnas süttis naftatöötlemistehas] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt; 
mis on oluline Moskva kütusega varustaja.

Ukraina taotleb [[Kiievi koobasklooster|Kiievi-Petšerski koobaskloostrit]] tabanud Venemaa [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#15._juuni|õhurünnaku]] tõttu Ukraina [[ÜRO Julgeolekunõukogu]] erakorralist istungit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610056120/ukraina-suutas-ohurunnakuga-moskva-suurima-naftakaitise#yro Ukraina taotleb pärast Vene rünnakuid ÜRO Julgeolekunõukogu istungit] ERR, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

[[Hmelnõtski oblast]]is kukkus alla rindepommitaja [[Su-24|Su-24M]], kaheliikmeline meeskond hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591428/ukraina-ohuvagi-teatas-pommitaja-allakukkumisest-meeskond-hukkus Ukraina õhuvägi teatas pommitaja allakukkumisest, meeskond hukkus] Delfi, 16. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuni ===
[[Zaporižžja]]s hukkus Venemaa droonirünnakus üks ja sai vigastada vähemalt seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057059/moskva-naftatootlemistehas-peatas-ukraina-ohurunnaku-tottu-too#zapo Venemaa tappis õhurünnakutes Zaporižžjale ühe ja vigastas seitset inimest] ERR, 17. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 18. juuni ===
[[File:Moskva Kapotnaja.jpg| thumb| Kütusehoidla plahvatus Moskvas pärast Venemaa õhutõrjeraketi tabamust. [https://x.com/WarLifeFootage/status/2067689712437850151  https://x.com/WarLifeFootag] ]]
[[File:Fire at the Moscow Oil Refinery on June 18, 2026 (video 20260618 132501).webm| thumb| Tulekahju Moskva nafta rafineerimise tehases]]

Venemaa korraldas Ukraina vastu õhurünnaku, kasutades seitse ballistilist raketti ja 239 eri tüüpi drooni. Ukraina tõrjus neli ballistilist raketti ning 212 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591750/venemaa-lasi-ukraina-pihta-valja-seitse-iskanderi-raketti-ule-200-mehitamata-ohusoiduki Venemaa lasi Ukraina pihta seitse Iskanderi raketti ja üle 200 mehitamata õhusõiduki] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; [[Sumõ]]s hukkus rünnakus üks inimene.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591729/venemaa-saatis-kiievisse-ballistilised-raketid-sumos-suttisid-elumaja-ja-bensiinijaam-polema Venemaa saatis Kiievisse ballistilised raketid. Sumõs süttisid elumaja ja bensiinijaam põlema] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku sõja algustest alates. Rünnaku tulemusel puhkes tulekahju Kapotnjas asuvas naftatöötlemistehases, mis peatas tootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=626008 |pealkiri=Moskva naftarafineerimistehas sai märkimisväärselt kahjustada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
Eelmine rünnak sellele tehasele toimus [[Vene-Ukraina_sõja_kronoloogia_(1._juuni_2026_–_...)#16._juuni|16. juunil]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591731/ukraina-korraldas-moskale-ulatusliku-droonirunnaku VIDEO | Pealinn leekides. Ukraina korraldas Moskvale suurima droonirünnaku pärast sõja algust] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakut tõrjunud Venemaa õhutõrje tabas kütusehoidlat.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arvamus.postimees.ee/8494103/rainer-saks-tulemoll-moskvas-tekitab-venemaa-pealinna-kutusevarustusse-suure-augu |pealkiri=RAINER SAKS ⟩ Tulemöll Moskvas tekitab Venemaa pealinna kütusevarustusse suure augu |url-access=subscription |eesnimi=Rainer |perekonnanimi=Saks |kuupäev=2026-06-19 |vaadatud=2026-06-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakud süütasid naftahoidla [[Rostovi oblast]]is [[Gukovo]] linnas&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610057911/ukraina-korraldas-moskvale-soja-seni-suurima-runnaku#moskva Tulekahjud ja plahvatused üle Moskva] ERR, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja Rozdolne küla lähedal asuva silla Kertši–Džankoi raudteeliinil.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120591733/ukraina-droonirunnak-suutas-krimmis-strateegilise-raudteesilla Ukraina droonirünnak süütas Krimmis strateegilise raudteesilla] Delfi, 18. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunud sõduri säilmed ja sai vastu 33 oma sõduri säilmed.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8492965/blogi-1576-sojapaev-ukrainas-ukraina-droonirunnaku-jarel-sajab-moskvas-naftavihma?liveblogPost=625992 |pealkiri=Venemaa andis Ukrainale üle 522 hukkunu säilmed |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-18 |vaadatud=2026-06-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 19. juuni ===
Vene õhurünnakutes hukkus vähemalt 11 ja sai vigastada 63 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059000/cnn-ukraina-on-leidnud-viisi-venemaa-ohutorje-ulekoormamiseks#runnakud Vene rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul 11 inimest] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina esitas Valgevenele ultimaatumi ja nõudis Venemaa droonirünnakuid toetava sidetehnika väljalülitamist nädala jooksul.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592269/zelenskoi-ultimaatum-lukasenkale-eemaldage-vene-droone-abistavad-seadmed-voi-teeme-seda-ise Zelenskõi: kui Lukašenka ei taha sõtta sekkuda, eemaldagu Vene droone abistavad sidesüsteemid] ERR, 19. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 20. juuni ===
Ukraina ründas [[Tjumeni oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610059831/ukraina-droonid-rundasid-tjumeni-naftatootlemistehast#Tjumen Võimud: Ukraina droonid ründasid Tjumeni naftatöötlemistehast] ERR, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Henitšesk]]i väina ületavat silda.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592347/ukraina-rundas-venemaa-logistikale-olulist-silda-henitseski-vainas Ukraina ründas Venemaale olulist logistilist silda Henitšeski väinas] Delfi, 20. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuni ===
Ukraina droonirünnaku tulemusel süttisid tulekahjud [[Kertši väin|Kertši väina]] silla mõlemas otsas: [[Kertš]]i naftaterminalis ja [[Kavkazi sadam]]as.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592389/krimmi-saareks-muutmine-jatkub-venemaa-sulges-ajutiselt-kertsi-vaina-silla VIDEO | Venemaa sulges drooniohu tõttu ajutiselt Kertši väina silla] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said ka Kertši väina praamid ja õhutõrjesüsteemid Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0pChn77Y4owavXenUsgKFih247iKpQXSjwyfyq1PdiyoSAF2wc32y538JL1JrXbpYl Teet Kalmuse blogi] FB, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;

Kütusepuuduse tõttu peatati kütuse müük Krimmi kõigis tanklates.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060245/ukraina-runnak-suutas-naftaterminali-ja-sadama-molemal-pool-kertsi-vaina#moskva Moskva toetatud kuberneri sõnul peatati okupeeritud Krimmis kütusemüük] ERR, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. juuni ===
Ukraina korraldas õhurünnaku Moskvale&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610060686/ukraina-rundas-venemaa-olulist-sojatehast#moskva Moskvat tabas taas droonirünnak] ERR, 22. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8495334/blogi-1580-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-taas-moskvat-droonidega?liveblogPost=626462 |pealkiri=Ukraina väed tabasid Moskva oblastis satelliitsidekeskust ja mitut Venemaa sõjalist objekti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-22 |vaadatud=2026-06-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; ja [[Voronež]]ile, kus tabati Vene sõjaväele elektroonikat tootvat tehast.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592632/video-ukraina-raketilook-tabas-voronezi-sojatoostust VIDEO | Ukraina raketilöök tabas Voroneži sõjatööstust] Delfi, 21. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas Krimmis Rozdolne küla lähedal üle [[Põhja-Krimmi kanal]]i kulgeva raudteesilla.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626670 |pealkiri=Ukraina eriväed hävitasid Põhja-Krimmi kanali silla |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Moskva oblast]]is asuvat [[Dubna]] kosmosesidekeskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593102/tuleb-pooled-rivist-valja-luua-miks-hakkas-ukrainale-huvi-pakkuma-vene-kosmoseside-rundamine |pealkiri=„Tuleb pooled rivist välja lüüa.“ Miks hakkas Ukrainale huvi pakkuma Vene kosmoseside ründamine? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-25 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Venemaa vägedel on õnnestunud sisse imbuda [[Donetski oblast]]is asuvasse [[Kostjantõnivka]] lõunaossa ja see on muutunud 'halliks alaks'.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 23. juuni ===
[[Zaporižžja oblast]]is asuvas Bilenke külas hävis Venemaa rünnakute tagajärjel arhitektuuri- ja ajaloomälestis Mõklaševski kasakamõis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610061514/telegraph-venemaa-viib-ohutorjesusteeme-rindejoonelt-moskvasse#mois Venelased hävitasid Zaporižžjas ajaloolise Mõklaševski mõisa] ERR, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas ulatusliku rünnaku objektidele Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496049/blogi-1581-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-jatab-tuli-tottu-soitmata-poolasse-ukraina-taastekonverentsile?liveblogPost=626643 |pealkiri=Kertši sild suleti öösel liiklusele, Krimmis oli kuulda plahvatusi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-23 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592780/kertsi-sild-oli-drooniohu-tottu-oo-labi-suletud-moskvas-ja-teistes-regioonides-anti-raketihoiatus Kertši sild oli drooniohu tõttu öö läbi suletud, Moskvas ja teistes regioonides anti raketihoiatus] Delfi, 23. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 24. juuni ===
Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592911/ukraina-korraldas-ulatusliku-ohurunnaku-krimmi-elektritaristule Ukraina korraldas ulatusliku õhurünnaku Krimmi elektritaristule] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ja lennuvälju&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#krimm Ukraina ründas Krimmis elektrijaamu ja lennuvälju] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt; 
ning [[Orenburgi oblast]]is asuvat gaasitehast.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8496475/ukraina-runnak-krimmi-energiataristule-pohjustas-ulatusliku-elektrikatkestuse |pealkiri=Ukraina rünnak Krimmi energiataristule põhjustas ulatusliku elektrikatkestuse |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-24 |vaadatud=2026-06-24 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina president Zelenski tetas, et Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062063/ukraina-rundas-krimmis-elektrijaamu-ja-lennuvalju#Jaamad Zelenski: Valgevenes asuvad droonide signaaljaamad enam ei tööta] ERR, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592962/valgevene-lopetas-vene-droonide-toetamise-parast-ukraina-hoiatust Valgevene lõpetas Vene droonide toetamise pärast Ukraina hoiatust] Delfi, 24. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 90 drooni ja ühe Iskander-M ballistilise raketiga. Õhutõrje tõrjus 83 drooni. Rünnakutes hukkus kuus ja vigastada sai 70 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593119/ukrainas-hukkus-vene-runnakutes-kuus-inimest-ja-vigastada-sai-70 Ukrainas hukkus Vene rünnakutes kuus inimest ja vigastada sai 70] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonid ründasid Krimmis asuvat energiataristut. See põhjustas Krimmis ulatuslikke elektrikatkestusi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610062537/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-krasnodari-krais#krimm Ukraina andis taas lööke Krimmi energiataristu pihta] ERR, 25. VI 2026&lt;/ref&gt; 
Droonirünnak hävitas [[Belbeki lennujaam|Belbeki lennuväljal]] Venemaa hävituslennuki [[MiG-29]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis#havitaja Ukraina teatas Vene hävituslennuki hävitamisest drooniga] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina süütas õhurünnakuga Poltavskaja kütusehoidla [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120592995/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-trump-tunnustas-zelenskoid Ukraina ründas Venemaa naftarajatist. Trump tunnustas Zelenskõid] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Ufaa]] naftarafineerimistehase.
Venemaa teatas nelja inimese hukkumisest rünnakutes.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593071/venemaa-teatas-ukraina-droonirunnakutes-nelja-inimese-hukkumisest-ja-toostusobjektide-tabamustest Venemaa teatas Ukraina droonirünnakutes nelja inimese hukkumisest ja tööstusobjektide tabamustest] Delfi, 25. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuni ===
Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593260/kiievis-kolasid-plahvatused-laohoone-suttis-polema-ja-vigastada-sai-kaks-inimest Kiievis kõlasid plahvatused. Laohoone süttis põlema ja vigastada sai kaks inimest] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Ukraina tõrjus 174 drooni ja kolm raketti kasutatud 189 droonist ja seitsmest raketist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627155 |pealkiri=Õhuvägi: õhutõrje tegi eile õhtul kahjutuks 174 Vene drooni ja kolm ballistilist raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskvale ja paljudele teistele Venemaa piirkondadele sõja ühe suurema droonirünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593261/moskvat-tabas-droonirunnak-jarjekordne-naftarajatis-peatas-tootmise Moskvat tabas droonirünnak. Järjekordne naftarajatis peatas tootmise] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;
Droonitabamused põhjustasid tulekahju [[Tula oblast]]is [[Novomoskovsk]]is asuvas keemiatehases Azot.
Venemaa väitel tulistati alla 660 Ukraina drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593359/ukraina-korraldas-oosel-venemaa-aladele-soja-uhe-suurema-droonirunnaku Ukraina korraldas öösel Venemaa aladele sõja ühe suurema droonirünnaku] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnakutest põhjustatud energia- ja kütusekriisi tõttu kuulutasid 
Krimmi võimud välja majandusliku eriolukorra.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610063422/ukraina-rundas-droonidega-tula-oblastis-asuvat-keemiatehast#eriolukord Krimmi võimud kuulutasid välja majandusliku eriolukorra] ERR, 26. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ja Venemaa vahetasid reedel kumbki 160 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8497144/blogi-1584-sojapaev-ukrainas-taga-baikalis-maksab-diislikutus-rohkem-kui-euroopas?liveblogPost=627277 |pealkiri=Moskva: Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 160 sõjavangi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-06-26 |vaadatud=2026-06-26 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593505/venemaa-ja-ukraina-vahetasid-sojavange Venemaa ja Ukraina vahetasid sõjavange] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina presidendi Zelenski loal käivitas [[SBU]] 40-päevase mõjutusoperatsiooni, et sundida Venemaad sõda lõpetama.&lt;ref name=40paeva&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593265/zelenskoi-kiitis-heaks-40-paevase-sbu-operatsiooni-venemaa-vastu-et-soda-lopetada Zelenskõi kiitis heaks 40-päevase SBU operatsiooni Venemaa vastu, et sõda lõpetada] Delfi, 26. VI 2026&lt;/ref&gt; Operatsiooni sisu ei ole välja toodud.

=== 27. juuni ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Volgograd]]is asuvat raketidetaile tootvat sõjatehast [[Titan-Barrikadõ]], tekitas seal tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593515/ukraina-flamingod-tabasid-volgogradis-oresniku-raketisusteeme-tootvat-tehast VIDEO | Ukraina Flamingod tabasid Volgogradis Orešniku raketisüsteeme tootvat tehast] Delfi, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Vtorovo naftapumpla ja -jaotusjaama, mis on oluline sõlm Moskva kütusega varustamisel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#naftakeskus Ukraina ründas teistkordselt Vtorovo naftakeskust] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltava oblast]]is lahinguülesannet täitnud hävitaja [[MiG-29]]. Lennuki piloot katapulteerus edukalt ja jäi ellu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064493/soja-1585-paev-ukraina-raketilook-tabas-venemaa-sojatehast-volgogradis#havitaja Ukraina kaotas 1. juunil hävituslennuki] ERR, 27. VI 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonid [[Geran 4]] tabasid Voznessenski lennuväljal [[Mõkolajivi oblast]]is stardirajal veel vähemalt ühte hävitajat [[MiG-29]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120593868/video-venelaste-saheedid-korraldasid-ukraina-lennuvaele-halva-ullatuse |pealkiri=VIDEO - Venelaste Šahedid korraldasid Ukraina lennuväele halva üllatuse |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-06-29 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 28. juuni ===
[[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-06-28 (01).webp| thumb| Purustused Zaporižžias peale Venemaa rünnakut 28. juunil 2026]]

Venemaa ründas Ukrainat kaheksa raketi ja 142 drooniga, millest Ukraina tõrjus seitse raketti ja 128 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120593626/venemaa-rundas-kiievit-rakettidega-zelenskoi-teatas-kahe-vene-naftatehase-sanktsioneerimisest Venemaa ründas Kiievit rakettidega, Zelenskõi teatas kahe Vene naftatehase „sanktsioneerimisest“] Delfi, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas droonidega Slavjanski naftatöötlemistehast [[Krasnodari krai]]s [[Slavjansk-na-Kubani]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610064955/venemaa-rundas-kiievit-ballistiliste-rakettidega#Krasnodar Ukraina ründas naftatöötlemistehast Krasnodari krais] ERR, 28. VI 2026&lt;/ref&gt; ja naftatöötlemistehast [[Jaroslavli oblast]]is.

Venemaa on täielikult hõivanud [[Huljaipole]] linna [[Zaporižžja oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 29. juuni ===
Venemaa ründas Ukrainat 108 drooniga, millest Ukraina tõrjus 82. Rünnakutes hukkus vähemalt 15 ja sai viga vähemalt 118 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610065387/ukraina-jatkab-okupeeritud-krimmis-asuvate-sihtmarkide-rundamist#tsiviilid Venemaa rünnakutes Ukrainas hukkus 15 ja sai viga 118 tsiviilisikut] ERR, 29. VI 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. juuni ===
Ukraina korraldas droonirünnaku Moskva piirkonnale. Rünnak tekitas purustusi [[Dubna]] kosmosesidekeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610066221/ukraina-droonid-joudsid-taas-moskva-oblastisse#kosmosekeskus Zelenski: Ukraina droonid tabasid Venemaa Dubna kosmosesidekeskust] ERR, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594017/linnapea-sonul-on-kella-4-st-alates-alla-tulistatud-56-moskva-suunas-lennanud-drooni VIDEO | Moskva oblastis toimus jälle ränk droonirünnak, pihta sai kosmosekeskus] Delfi, 30. VI 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakud Venemaa naftatööstuse vastu on paljudes Venemaa regioonides põhjustanud kütusekriisi,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120594133/video-loputud-jarjekorrad-kaklused-ja-erimeetmed-venelased-ei-saa-enam-kutusekriisist-mooda-vaadata |pealkiri=VIDEO - Lõputud järjekorrad, kaklused ja erimeetmed. Venelased ei saa enam kütusekriisist mööda vaadata |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel Kressa |perekonnanimi=Anni Kuuseok |kuupäev=2026-06-30 |vaadatud=2026-06-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067130/wsj-putin-seisab-kutusenappuse-tottu-silmitsi-poliitilise-kriisiga WSJ: Putin seisab kütusenappuse tõttu silmitsi poliitilise kriisiga] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; 
mis on sundinud Venemaad lõpetama kütuste ekspordi&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067958/politico-venemaa-majandus-soidab-aurude-peal Politico: Venemaa majandus sõidab aurude peal] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja alustama bensiini importi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067085/venemaa-hakkab-ukraina-runnakute-tottu-bensiini-importima Venemaa hakkab Ukraina rünnakute tõttu bensiini importima] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-8]] koos nelja meeskonnaliikmega.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629515 |pealkiri=Ukraina helikopteri meeskond hukkus Vene droone tõrjudes |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel hõivas Venemaa juunis 30 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-july-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, July 1, 2026] ISW, 1.VII 2026&lt;/ref&gt;

== Juuli ==
=== 1. juuli ===
Ukraina ründas [[Ufa]] naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067082/ukraina-rundas-venemaa-naftarajatist-ja-sojatehast#zelenski Zelenski: Ukraina tabas Venemaa naftatöötlemistehast ja raketikomponentide tehast] ERR, 1. VII 2026&lt;/ref&gt; ning [[Penza oblast]]is asuvat sõjatööstusrajatist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594253/venemaal-penzas-rundasid-droonid-sojatehast Venemaal Penzas ründasid droonid Roskosmose koosseisu kuuluvat tehast] Delfi, 1. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-02 (01).jpg| thumb| Purustused Kiievis pärast Venemaa rünnakut.]]

=== 2. juuli ===
Venemaa korraldas Kiievile ja teistele Ukraina linnadele ulatusliku õhurünnaku&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594492/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-plahvatused-mitmes-linnas-kiievis-on-hukkunud-kaks-inimest VIDEO | Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu: plahvatused mitmes linnas, Kiievis on hukkunud 13 inimest] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;, 
kasutades selles 74 raketti ja 496 pikamaadrooni. Ukraina tõrjus neist 48 raketti ja 476 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610067955/venemaa-rundas-kiievit-taas-droonide-ja-rakettidega#kiiev Venemaa ründas Kiievit taas droonide ja rakettidega] ERR, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakus hukkus vähemalt 30 ja vigastada sai 91 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594744/venemaa-korraldas-oosel-runnakuid-ukraina-eri-rajoonide-vastu-kiievis-hukkunute-arv-tousis-27ni Venemaa korraldas öösel rünnakuid Ukraina eri piirkondade vastu. Kiievis hukkunute arv tõusis 30-ni] Delfi, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina andis järjekordse õhulöögi [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvale [[Lukoil]]i naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120594508/venemaal-rundasid-droonid-naftatootlemistehast-nizni-novgorodi-oblastis Venemaal ründasid droonid naftatöötlemistehast Nižni Novgorodi oblastis] Delfi, 2. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina viis läbi rünnakute seeria energeetikasüsteemise vastu okupeeritud aladel.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/soja-1591-paev-ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju#elektrijaamad Ukraina ründas okupeeritud aladel asuvaid elektrijaamu] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. juuli ===
[[File:Poultry farm in Kherson Oblast after Russian attack, 2026-07-03 (01).webp| thumb| Venemaa rünnaku käigus purustatud linnufarm Hersonis 3. juulil.]]

Ukraina ründas [[Belgorod]]is asuvat energiaseadmete tehast Energomaš ja Krimmis asuvaid sõjaväelennuvälju, kahjustades seitset lennukit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069032/ukraina-rundas-krimmis-asuvaid-vene-sojavaelennuvalju Ukraina ründas Krimmis asuvaid Vene sõjaväelennuvälju] ERR, 3. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. juuli ===
[[File:Historical school in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-07-04 (01).jpg| thumb| 1904. aastal ehitatud menoniitide kooli ajalooline hoone Zaporižžjas pärast 4. juuli pommitamist]]

Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Peterburis, [[Belgorod]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610069896/soja-1592-paev-ukraina-rundas-objekte-krimmis-peterburis-ja-belgorodis Sõja 1592. päev: Ukraina ründas objekte Krimmis, Peterburis ja Belgorodis] ERR, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatas [[Donetski oblast]]is asuva [[Kostjantõnivka]] linna vallutamisest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595010/venemaa-vaitel-hoivasid-tema-vaed-strateegilise-tahtsusega-kostjantonivka-linna Venemaa väitel hõivasid tema väed strateegilise tähtsusega Kostjantõnivka linna] Delfi, 4. VII 2026&lt;/ref&gt;
Ukraina ja sõltumatud allikad kinnitavad, et linn on endiselt Ukraina kontrolli all.

=== 5. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt seitse inimest ja 39 sai vigastada.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga seitse inimest] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak Krimmi elektrisüsteemile põhjustas Krimmis elektrikatkestuse.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070370/soja-1593-paev-ukraina-runnakud-on-krimmi-pimedusse-matnud#krimm Ukraina rünnakud on Krimmi pimedusse matnud] ERR, 5. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. juuli ===
[[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-07-06 (05).jpg| thumb| Purustatud korterelamu Kiievis pärast Venemaa pommirünnakut]]

Venemaa ründas Ukrainat 29 ballistilise raketi, 39 tiibraketi ja 351 ründedrooniga.
Ukraina tõrjus 37 tiibraketti ja 326 drooni.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595217/venemaa-rundas-uuesti-kiievit-on-hukkunuid-ja-9-korruseline-kortermaja-varises-osaliselt-kokku VIDEO | Venemaa ründas uuesti Kiievit, hukkunuid on vähemalt 13. Kahjustada on saanud 15 elumaja] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnaku tõttu hukkus vähemalt 17 ja haavata sai vähemalt 56 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610070856/ukraina-rundas-seni-tabamatuks-jaanud-naftatootlemistehast-omskis#venemaa Venemaa rünnakus Kiievile sai surma üle kümne inimese] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kiievi oblast]]i [[Butša rajoon]]is asuvas [[Võšneve]]s tabas Venemaa laskemoonahoidlat. Selle tagajärjel sai kahjustada 280 maja, millest 91 hävis täielikult.&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/permalink.php?story_fbid=pfbid0wEPtZKKAZjLjgAaRHBF9JUZzTepmaYsoTGAH5vd3r1MDpqhiZ4nWeoh9Q9sKsBjCl&amp;id=100077383410237 Євгеній Штурмак] FB, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.ohtuleht.ee/1161747/blogi-eesti-ja-ukraina-solmisid-droonikokkuleppe-michal-sellest-voidab-eesti-kaitsevoime Ukraina: Võšneves toimus sõja suurim elamurajoonide häving] Õhtulehe blogi, 7. VII 2026 kell 08:32&lt;/ref&gt; Hukkus seitse ja vigastada sai 29 inimest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507205/zelenskoi-kaitsetoostuskontsern-ladustas-relvi-kiievi-lahedal-ebaseaduslikult |pealkiri=Zelenskõi: kaitsetööstuskontsern ladustas relvi Kiievi lähedal ebaseaduslikult |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-12 |vaadatud=2026-07-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa suurimat, Omski naftatöötlemistehast, põhjustades seal tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595383/ukraina-kanalid-teatasid-esimesest-runnakust-venemaa-suurima-omski-naftatootlemistehase-vastu VIDEOD | Ukraina kanalid teatasid esimesest rünnakust Venemaa suurima, Omski naftatöötlemistehase vastu] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja Jaroslavli rafineerimistehast. Samuti ründas Ukraina Võssotski ja Ust-Luga sadamaid [[Leningradi oblast]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071084/ukraina-rundas-venemaa-laanemere-aarseid-sadamaid Ukraina ründas Venemaa Läänemere-äärseid sadamaid] ERR, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595225/venemaal-on-taas-droonirunnaku-all-leningradi-oblast VIDEO | Taas oli droonirünnaku all Leningradi oblast. Kahjustusi on Luga polügoonil ning Ust-Luga ja Võssotski sadama piirkonnas] Delfi, 6. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja [[Kertš]]i sadamat Krimmis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8503169/blogi-1594-sojapaev-ukrainas-kiievis-sai-venemaa-ohurunnakutes-surma-14-inimest?liveblogPost=629325 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Kertši sadama kütuseterminali |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-06 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 7. juuli ===
Venemaa rünnakutes hukkus seitse ja sai vigastada 88 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610071675/soja-1595-paev-ukraina-droonid-tabasid-kaheksat-vene-varilaevastiku-tankerit#Venerynn Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäeva jooksul seitse ja sai vigastada 88 inimest] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Aasovi merel kaheksat Vene varilaevastiku tankerit, mis üritasid varustada Krimmi kütusega.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595615/video-ukraina-droonivagede-ulem-teatas-8-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel VIDEO | Ukraina droonivägede ülem teatas 8 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid ründasid [[Brjansk]]is asuvat mikroelektroonikatootjat Kremniy El ja samas piirkonnas asuvat keemiatehast ning gaasienergeetika taristut [[Belgorod]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595487/osa-belgorodist-jai-raketirunnaku-jarel-elektri-ja-veeta-ning-puhkesid-tulekahjud Osa Belgorodist jäi raketirünnaku järel elektri ja veeta ning puhkesid tulekahjud] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

Eesti ja Ukraina allkirjasid Ankaras toimuval NATO tippkohtumisel droonikokkuleppe.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072113/eesti-ja-ukraina-solmisid-droonileppe Eesti ja Ukraina sõlmisid droonileppe] ERR, 7. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 8. juuli ===
Venemaa ründas rakettidega Kiievit, Odessat ja Harkivit ning liugpommidega Zaporižžjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595770/venemaa-rundas-ukrainas-kiievit-odessat-harkivit-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Kiievit, Odessat, Harkivit ja Zaporižžjat] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas kolme Venemaa naftarajatist. Rünnakus said pihta Saratovi naftarafineerimistehas, Nižnekamski naftarafineerimistehas Tatarstanis ja Ufa naftatehas.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595773/venemaal-rundasid-droonid-saratovi-naftatootlemistehast Venemaal ründasid droonid Saratovi ja Nižnekamski naftatöötlemistehast] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Samuti rünnati lennuvälja Voroneži piirkonnas.

Aasovi merel ründas Ukraina veel üheksat Vene varilaevastiku tankerit.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595821/ukraina-droonivagede-ulem-teatas-veel-9-vene-tankeri-rundamisest-aasovi-merel Ukraina droonivägede ülem teatas veel 9 Vene tankeri ründamisest Aasovi merel] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitaja [[F-16]] tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki [[Su-35]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610072507/ukraina-rundas-venemaal-kolme-olulist-naftatehast#su Ukraina tulistas alla Vene mitmeotstarbelise hävituslennuki Su-35] ERR, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120598881/ukraina-piloodid-said-venelaste-lennuki-vastu-kae-valgeks-kas-parema-tehnikaga-tulevad-ka-esimesed-assad |pealkiri=Ukraina piloodid said venelaste lennuki vastu käe valgeks. Kas parema tehnikaga tulevad ka esimesed ässad? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-22 |vaadatud=2026-07-22 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[USA president]] [[Donald Trump]] teatas [[Ankara]]s toimunud [[NATO]] tippkohtumisel, et [[USA]] kavatseb anda Ukrainale litsentsi [[MIM-104 Patriot|Patrioti õhutõrjesüsteemide]] rakettide tootmiseks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596004/video-trump-lubas-anda-ukrainale-litsentsi-patrioti-rakettide-tootmiseks VIDEO | Trump lubas anda Ukrainale litsentsi Patrioti rakettide tootmiseks] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;
Tippkohtumise ühisavalduses lubasid NATO riikide juhid jätkata Ukraina riigikaitse toetamist. 2026. aastal eraldavad liitlased Ukrainale sõjalise abina 70 miljardit euot ning lubavad järgmiseks aastaks vähemalt sama suurt toetust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120595959/lopp-hea-koik-hea-nato-kommunikees-mainiti-nii-vene-ohtu-iraani-kui-ukraina-abistamist Lõpp hea, kõik hea. NATO kommünikees mainiti nii Vene ohtu, Iraani kui Ukraina abistamist] Delfi, 8. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Stavropoli krai]]s Mihhailovskis asuvat Lukoili naftabaasi ning [[Tver]]is naftahoidlat.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610073367/ukraina-andis-looke-venemaa-naftabaaside-pihta#naftabaas Ukraina andis lööke Venemaa naftabaaside pihta] ERR, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596028/venemaal-rundasid-droonid-kaht-naftabaasi-ja-aasovi-merel-tankereid Venemaal ründasid droonid kaht naftabaasi ja Aasovi merel tankereid] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on nelja päeva jooksul tabanud Mustal merel 36 Venemaa alust, millest 32 on olnud tankerid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596265/ukraina-on-nelja-paevaga-runnanud-rohkem-kui-30-venemaa-tankerit Ukraina on nelja päevaga rünnanud rohkem kui 30 Venemaa tankerit] Delfi, 9. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Krasnodari krai]]s asuvale Ilski naftatöötlemistehasele, [[Rostovi oblast]]is asuvatele [[Taganrog]]i naftaterminalile, [[Azov]]i naftahoidlale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596277/venemaal-rundasid-droonid-ilski-naftatootlemistehast VIDEOD ja FOTOD | Venemaal ründasid droonid Ilski naftatöötlemistehast, Azovi naftabaase ja tehast ning Taganrogi naftasadamat] Delfi, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Moskva]]s asuvale Kapotnja naftatöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610074189/moskvas-poleb-taas-kapotnja-rafineerimistehas#moskva Moskvas põleb taas Kapotnja rafineerimistehas] ERR, 10. VII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Aasov]]i merel Krimmi lähistel said tabamuse 13 Venemaa varilaevastiku alust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8505990/blogi-1598-sojapaev-ukrainas-ukraina-andis-ohuloogi-vene-suurele-naftarafineerimistehasele?liveblogPost=629974 |pealkiri=Ukraina droonirünnak hävitas Krimmi lähistel 13 Venemaa varilaevastiku alust |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-10 |vaadatud=2026-07-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. juuli ===
Ukraina ründas [[Aasov]]i merel 28 Venemaa laeva, nendest 21 naftatankerit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#aasov Ukraina relvajõud tabasid veel paarikümmet Vene tankerit] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakute tõttu peatas Venemaa liikluse Doni–Aasovi kanalis.

Ukraina teatas kaugtegevuse väejuhatuse ja kiirreageerimisjõudude loomisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075176/ukraina-relvajoud-tabasid-veel-paarikummet-vene-tankerit#kaugtegevus Zelenski allkirjastas määruse kaugtegevuse väejuhatuse moodustamisest] ERR, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596578/zelenskoi-teatel-luuakse-ukrainas-eriuksus-runnakuteks-sugaval-venemaal Zelenskõi teatel luuakse Ukrainas eriüksus rünnakuteks sügaval Venemaal] Delfi, 11. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. juuli (sõja 1600. päev) ===
Venemaa ründas Ukrainat 13 raketi ja 115 drooniga, tappes kokku viis inimest ja vigastades 35 inimest. 

Ukraina droonid ründasid [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is asuvat naftatöötlemistehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075662/ukraina-rundas-sozrani-naftatootlemistehast#Sozran Ukraina ründas Sõzrani naftatöötlemistehast] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Venemaa 14 alust – kümmet tankerit ja nelja parvlaeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596644/videod-aasovi-merel-pommitati-uhe-oo-jooksul-14-vene-laeva VIDEOD | Aasovi merel pommitati ühe öö jooksul 14 Vene laeva] Delfi, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas ulatuslikust valitsusremondist ja peaminister [[Julija Svõrõdenko]] väljavahetamisest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610075785/ukraina-peaminister-teatas-ametist-lahkumisest Ukraina peaminister teatas ametist lahkumisest] ERR, 12. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 13. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kolme tiibraketiga Kh-59/69 ning 134 ründedrooniga. Ukraina tõrjus kolm Kh-59/69 tiibraketti ning 123 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8507537/blogi-1601-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-venemaa-naftabaasi-stavropoli-krais?liveblogPost=630319 |pealkiri=Ukraina õhukaitse hävitas kolm Vene Kh-59/69 raketti ja 123 drooni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-13 |vaadatud=2026-07-13 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Rünnakus said tabamusi [[Odessa]] ja [[Zaporižžja]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596741/venemaa-rundas-ukrainas-odessat-ja-zaporizzjat Venemaa ründas Ukrainas Odessat ja Zaporižžjat] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Lukoil-Jugnefteprodukti naftabaasi Venemaa lõunaosas [[Stavropoli krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076085/ukraina-andis-loogi-stavropoli-naftabaasi-pihta#naftabaas Ukraina andis löögi Stavropoli naftabaasi pihta] ERR, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas 15 Venemaa varilaevastiku laeva: seitset tankerit, viit kuivlastilaeva, üht praami ja kaht puksiiri. 6.-13. juulil on kokku rünnatud 105 laeva.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596824/ukraina-rundas-ool-vastu-tanast-15-vene-varilaevastiku-laeva-kokku-on-runnatud-105 VIDEO | Ukraina ründas ööl vastu tänast 15 Vene varilaevastiku laeva, kokku on rünnatud 105] Delfi, 13. VII 2026&lt;/ref&gt;
See näitab, et naftatankerite ja muude varilaevastiku aluste ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsioonist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 14. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat kahe tiibraketiga Kh-59/69, kaheksa ballistilise raketiga IskanderM/S-400 ja 135 ründedrooniga. Ukraina tõrjus mõlemad Kh-59/69 tiibraketid, viis ballisitlist raketti ning 108 drooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8508067/blogi-1602-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast?liveblogPost=630367 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 10 raketi ja 135 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-14 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is asuvat Gazpromi naftatöötlemistehast Neftehim Salavat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120596997/venemaal-rundasid-droonid-gazpromi-naftakeemiatehast-baskortostanis Venemaal ründasid droonid Gazpromi naftakeemiatehast Baškortostanis] Delfi, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina uputas [[Novorossiisk]]i lähedal [[Gelendžik]]i sadamas kai ääres seisnud [[FSB|Venemaa Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB)]] piirivalvelaeva Izumrud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509045/wjs-ukraina-uputas-vene-patrull-laeva-putiniga-seotud-musta-mere-residentsi-lahedal |pealkiri=WJS: Ukraina uputas Vene patrull-laeva Putiniga seotud Musta mere residentsi lähedal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

[[Donetski oblast]]i okupeeritud osas plahvatas Ukraina rünnaku tulemusel Venemaa laskemoonaladu.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610076901/ukraina-rundas-droonidega-baskortostanis-asuvat-gazpromi-naftatehast#moonaladu Okupeeritud Donetski oblastis plahvatas Vene laskemoonaladu] ERR, 14. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina on [[Donetski oblast]]i, [[Zaporižžja oblast]]i ja [[Dnipropetrovski oblast]]i kokkupuutepunkti piirkonnas Venemaa väed välja tõrjunud kuuest asulast.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;&lt;ref&gt;[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0qrZzkgCHcqjKWQVt4iN3dWKmFn1oLF19FXietzRhqoHBQd8Ts5v8ksLUy1aKzGul Teet Kalmuse blogi] FB, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. juuli ===
Venemaa raketi- ja droonirünnakute tõttu Ukraina Musta mere sadamatele, eeskätt Odessale, on Ukraina kaotanud umbes kolmandiku oma teravilja meritsi eksportimise võimalustest.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8509545/musta-mere-runnakud-on-ukraina-teraviljaekspordi-voimekust-vahendanud-kolmandiku-vorra |pealkiri=Musta mere rünnakud on Ukraina teraviljaekspordi võimekust vähendanud kolmandiku võrra |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-15 |vaadatud=2026-07-15 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina laiendas Venemaa laevade vastaseid operatsioone Mustale merele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610077747/soja-1603-paev-ukraina-alustas-mustal-merel-uut-operatsiooni-ja-rundas-20-vene-alust#mustmeri Ukraina alustas Mustal merel uut operatsiooni ja ründas 20 Vene alust] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] vabastas [[Mõhhailo Fedorov]]i kaitseministri kohalt.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078332/zelenski-vabastas-ametist-kaitseminister-fedorovi Zelenski vabastas ametist kaitseminister Fedorovi] ERR, 15. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597530/up-zelenskoi-ei-saanud-enam-leppida-kaitseministri-ja-ulemjuhataja-tuliga UP: Zelenskõi ei saanud enam leppida kaitseministri ja ülemjuhataja tüliga] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598285/vaikida-ei-tohi-ukraina-vallandatud-kaitseminister-fedorov-raakis-sorskoi-ja-armee-teemal-suu-puhtaks „Vaikida ei tohi.“ Ukraina vallandatud kaitseminister Fedorov rääkis Sõrskõi ja armee teemal suu puhtaks] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. juuli ===
[[File:Protests against the dismissal of Mykhailo Fedorov.jpg| thumb| Endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid Kiievis]]

[[Saratovi oblast]]is asuvat Engels-2 õhuväebaasi tabas Ukraina droonirünnak.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597519/venemaa-korraldas-kiievile-ohurunnaku Venemaa saatis Kiievisse ballistilisi rakette. Ukraina droonid ründasid Vene õhubaasi] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina hävitas ründedroonidega Krimmis Saki sõjaväelennuväljal Venemaa pommitaja [[Su-24|Su-24M]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078527/engelsi-ohubaasi-tabas-ukraina-droonirunnak-vene-suur-naftatehas-peatas-too#pommitaja Ukraina väed hävitasid Krimmis lennuväljal Vene pommitaja] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina parlament kinnitas [[Serhi Koretskõi]] uueks peaministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610078842/ukraina-parlament-kinnitas-serhi-koretskoi-uueks-peaministriks Ukraina parlament kinnitas Serhi Koretskõi uueks peaministriks] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] määras kaitseministri kohusetäitjaks senise [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) ülema kohusetäitja [[Jevhen Hmara]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079610/zelenski-maaras-kaitseministri-kohusetaitjaks-luureametniku Zelenski määras kaitseministri kohusetäitjaks luureametniku] ERR, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kiievis algasid endist kaitseministrit [[Mõhhailo Fedorov]]i toetavad protestid, kus nõuti ka ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]] ametist vabastamist.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597591/fedorovi-tagandamise-tottu-tuli-ukraina-rahvas-tanavatele-miks-loobus-zelenskoi-ukraina-hinnatuimast-poliitikust Fedorovi tagandamise tõttu tuli Ukraina rahvas tänavatele. Miks loobus Zelenskõi Ukraina hinnatuimast poliitikust?] Delfi, 16. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 17. juuli ===
Venemaa korraldas õhurünnaku [[Sumõ]]le&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597781/venemaa-rundas-sumot-viie-juhitava-pommiga Venemaa ründas Sumõt viie liugpommiga] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Odessa]]le.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597778/venemaa-korraldas-odessas-ohurunnaku-hukkus-kaks-inimest-vigastada-sai-kaks-last Venemaa korraldas Odessas õhurünnaku: hukkus kaks inimest, vigastada sai kaks last] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas Krimmis asuvaid sihtmärkide.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610079574/ukraina-korraldas-runnakulaine-krimmis-asuvate-sihtmarkide-pihta#krimm Ukraina korraldas rünnakulaine Krimmis asuvate sihtmärkide pihta] ERR, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina edukate rünnakute tõttu kaob Krimmis elekter, on vee- ja bensiinipuudus&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597948/kaart-ukraina-massib-krimmi-pimedusse-energiakriisi-on-naha-ka-kosmosest KAART | Ukraina mässib Krimmi pimedusse: energiakriisi on näha ka kosmosest] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt; ning ei tööta poed ja sularahaautomaadid.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597805/krimmis-valitseb-elektri-vee-ja-kutusepuudus-ning-ei-toota-poed-ega-sularahaautomaadid Krimmis valitseb elektri-, vee- ja kütusepuudus ning ei tööta poed ega sularahaautomaadid] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina teatas strateegilise pommitaja [[Tu-95]] hävitamisest [[Engels]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120597918/zelenskoi-ukraina-havitas-venemaal-engelsis-strateegilise-pommitaja-tu-95 Zelenskõi: Ukraina hävitas Venemaal Engelsis strateegilise pommitaja Tu-95] Delfi, 17. VII 2026&lt;/ref&gt;

Prantsusmaa annab Ukrainale litsentsi õhutõrjesüsteemi [[SAMP/T]] rakettide Aster 30 ja tiibrakettide [[Storm Shadow|SCALP]] tootmiseks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8509622/lisatud-videod-macron-avas-ukrainale-ukse-relva-juurde-mida-putin-koige-enam-kardab |pealkiri=LISATUD VIDEOD! ⟩ Macron avas Ukrainale ukse relva juurde, mida Putin kõige enam kardab  |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-17 |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. juuli ===
Ukraina ründas droonidega [[Tambovi oblast]]it ja [[Moskva oblast]]it, tabades kahte Venemaa suurima internetipoe [[Wildberries]] logistikakeskuseid&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598354/kindlustus-ei-aita-huvitist-ei-maksta-vene-veebikaubamaja-wildberries-partnerid-jaavad-rahast-ilma Kindlustus ei aita, hüvitist ei maksta. Vene veebikaubamaja Wildberries partnerid jäävad rahast ilma] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja naftahoidlat Moskva oblastis [[Noginsk]]is. Rünnakutes hukkus 7 ja sai vigastada 50 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598042/venemaa-suurima-veebikaubamaja-ladusid-ja-naftahoidlat-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa suurima veebikaubamaja ladusid ja naftahoidlat tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080405/ukraina-rundas-moskva-regiooni-sadade-droonidega#sajad Ukrina ründas Moskva regiooni sadade droonidega] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Ukraina kinnitas, et veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598086/zelenskoi-ukraina-sihtmargiks-langenud-veebikaubamaja-ladudes-varjati-sojatoostuse-komponente Zelenskõi: Ukraina sihtmärgiks langenud veebikaubamaja ladudes varjati sõjatööstuse komponente] Delfi, 18. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 125 drooni, 25 ballistilise raketi, 16 tiibraketiga. Ukraina tõrjus 108 drooni ja 17 raketti. Rünnakutes hukkus vähemalt kolm ja sai vigastada vähemalt 37 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610080840/venemaa-korraldas-kiievile-ulatusliku-ballistiliste-rakettide-runnaku#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega] ERR, 19. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Venemaa andis Mustal merel kolme tiibraketiga H-59/H-69 löögi viljalastiga kaubalaevale Golden Leo. Rünnaku tõttu hukkus kümme meremeest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598263/venemaa-andis-mustal-merel-raketiloogi-viljalaevale-millel-hukkus-kuus-meremeest-ja-neli-jai-kadunuks Venemaa andis Mustal merel raketilöögi viljalaevale, millel hukkus kümme meremeest] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Stavropoli krai]]s [[Mihhailovsk]]is asuvat naftahoidlat, kolme [[Kertši väin]]a teenindavat Vene parvlaeva&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631296 |pealkiri=Ukraina viis rivist välja kolm Kertši väina teenindavat Vene parvlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja varilaevastiku tankerit Avero Mustal merel&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511268/blogi-1607-sojapaev-ukrainas-zaporizzja-suunal-saab-iga-kuu-haavata-voi-surma-7000-vene-sodurit?liveblogPost=631240 |pealkiri=SBU: Ukraina ründas Vene varilaevastiku tankerit, kolme naftabaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-19 |vaadatud=2026-07-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;.

=== 20. juuli ===
Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610081284/ukraina-tabas-fsb-baasi-okupeeritud-hersonis#venemaa Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks ja sai vigastada 42 inimest] ERR, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Moskva oblast]]is mitu logistikakeskust, [[Podolsk]]is naftabaas ja kaitsetööstuskompleksi ettevõte Täppismasinaehituse Teadusliku Uurimise Keskinstituut (TsNIITotšMaš).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598256/videod-ukraina-rundas-moskva-regioonis-jarjekordset-logistikakeskust-ja-naftahoidlat VIDEOD | Ukraina ründas Moskva regioonis mitut logistikakeskust ja ühte naftahoidlat] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas seitset Venemaa varilaevastiku laeva ja energeetikaobjekte Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598340/ukraina-andis-loogi-veel-seitsmele-vene-varilaevastiku-laevale Ukraina andis löögi veel seitsmele Vene varilaevastiku laevale] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511568/blogi-1608-sojapaev-ukrainas-ukraina-ohurunnak-tabas-moskva-oblastis-naftabaasi-ja-logistikakeskust?liveblogPost=631505 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Vene Julgeolekuteenistuse baasi Hersoni oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-20 |vaadatud=2026-07-20 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598479/ukraina-rundas-hersonis-fsb-keskust-puhkes-suur-tulekahju Ukraina ründas Hersonis FSB keskust: puhkes suur tulekahju] Delfi, 20. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. juuli ===
Venemaa ründas [[Sumõ]]s korrusmaja ja kaubanduskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598505/sumo-kaubanduskeskust-tabas-fpv-droon-hoones-puhkes-tulekahju VIDEO | Sumõ kaubanduskeskust tabas FPV droon. Hoones puhkes tulekahju] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610082076/venemaa-lipetski-linna-toostusrajoonis-puhkes-tulekahju#kaubakeskus Venemaa ründas Sumõ linna kaubanduskeskust] ERR, 21. VII 2026&lt;/ref&gt;

Mustal merel sai droonitabamuse Ukrainasse teel olnud gaasitanker.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598598/mustal-merel-langes-runnaku-alla-gaasitanker-mis-suttis-meeskond-evakueeriti VIDEO | Mustal merel langes rünnaku alla gaasitanker, mis süttis. Meeskond evakueeriti] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina ründas [[Lipetsk]]is soojuselektrijaama ja Novolipetski terasetehast (NLMK).&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598513/venemaal-lipetskis-puhkes-plahvatuste-jarel-tulekahju-soojuselektrijaama-piirkonnas Venemaal Lipetskis puhkes plahvatuste järel tulekahju soojuselektrijaama piirkonnas] Delfi, 21. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina tabas [[Kurski oblast]]is [[Khalino]] lennuväljal paiknenud [[MiG-29]] hävitajat ja õhutõrjesüsteemi [[Pantsir|Pantsir-S1]].&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8511754/blogi-1609-sojapaev-ukrainas-venemaa-kaotas-nadalaga-ukrainas-rohkem-alasid-kui-suutis-vallutada?liveblogPost=631540 |pealkiri=Ukraina teatas Vene hävitaja ja õhutõrjesüsteemi tabamisest Kurski oblastis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-21 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 22. juuli ===
[[Volodõmõr Zelenskõi]] vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja [[Oleksandr Sõrskõi]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598784/zelenskoi-vabastas-ametist-relvajoudude-ulemjuhataja-sorskoi Zelenskõi vabastas ametist relvajõudude ülemjuhataja Sõrskõi] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Uueks ülemjuhatajaks nimetas ta senise maavägede ülema [[Mõhhailo Drapatõi]]&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598804/ukraina-uus-ulemjuhataja-drapatoi-lubas-tootada-lugupidamisega-inimeste-vastu Ukraina uus ülemjuhataja Drapatõi lubas töötada lugupidamisega inimeste vastu] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;
ja kindralstaabi ülemaks dessant-ründevägede senise juhi [[Ihor Skõbjuk]]i.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120598934/zelenskoi-maaras-kindralstaabi-uueks-ulemaks-dessant-rundevagede-senise-juhi-ihor-skobjuki Zelenskõi määras kindralstaabi uueks ülemaks dessant-ründevägede senise juhi Ihor Skõbjuki] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakute tõttu on peatunud laevaliiklus Odessa oblasti sadamates.&lt;ref name=odessa&gt;[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Venemaa ründab sadamaid Odessa oblastis] ERR, 31. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnakud süütasid kaks Wildberriese suurt laokompleksi Lõuna-Venemaal: [[Krasnodar]]is ja [[Stavropoli krai]]s [[Nevinnomõssk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083051/ukraina-rundas-louna-venemaa-logistikakeskusi-krimmis-kadus-taas-elekter Ukraina ründas Lõuna-Venemaa logistikakeskusi, Krimmis kadus taas elekter] ERR, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120598838/ukraina-droonid-tabasid-taas-vene-veebikaubamaja-ladusid-venelaste-kahju-kuunib-ule-1-6-miljardi-euro Ukraina droonid tabasid taas Vene veebikaubamaja ladusid. Venelaste kahju küünib üle 1,6 miljardi euroni] Delfi, 22. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. juuli ===
Venemaa ründas [[Pavlohrad]]is toiduainetööstuse ettevõtet. Rünnakus hukkus 3 ja sai viga 28 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599205/venemaa-andis-ukrainas-pavlohradis-pommiloogi-toiduainetoostuse-ettevottele-hukkus-3-ja-sai-viga-28-inimest Venemaa andis Ukrainas Pavlohradis pommilöögi toiduainetööstuse ettevõttele. Hukkus 3 ja sai viga 28 inimest] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;
Rünnakutes [[Zaporižžja]]le sai vigastada 25&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599302/vigastatute-arv-zaporizzjas-on-tousnud-25ni Vigastatute arv Zaporižžjas on tõusnud 25ni] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Slovjansk]]ile 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599269/venelased-pommitasid-zaporizzja-ja-slovjanski-linna-kokku-15-vigastatut Venelased pommitasid Zaporižžja ja Slovjanski linna: kokku 15 vigastatut] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krimm]]i, naftatehast [[Uljanovski oblast]]is ja Wildberriese ladu [[Voronež]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599051/ukraina-rundas-oosel-mitut-venemaa-sihtmarki Ukraina ründas öösel taas Krimmi, naftatehast Uljanovski oblastis ja Wildberriese ladu Voronežis] Delfi, 23. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610083984/meedia-moskva-lahistel-kukkus-alla-venemaa-moodne-havitaja-su-57#meedia Meedia: Ukraina korraldas Venemaale ulatusliku droonirünnaku] ERR, 23. VII 2026&lt;/ref&gt; Ukraina rünnakutes on maha põlenud kuus 11'st suuremast Wildberriese laokompleksist.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120599174/kaart-paari-paevaga-on-suudatud-suur-osa-vene-suurima-veebikaubamaja-ladudest-mis-jargmiseks |pealkiri=KAART - Paari päevaga on süüdatud suur osa Vene suurima veebikaubamaja ladudest. Mis järgmiseks? |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-23 |vaadatud=2026-07-23 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
See näitab, et Wildberriesi ladude ründamine võib olla üks osa SBU 40-päevasest operatsionist.&lt;ref name=40paeva/&gt;

=== 24. juuli ===
Venemaa pommirünnakus [[Slovjansk]]ile hukkus vähemalt viis ja sai viga üheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599415/ukrainas-slovjanskis-hukkus-vene-pommirunnakus-vahemalt-neli-inimest Ukrainas Slovjanskis hukkus Vene pommirünnakus vähemalt viis inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;
Venemaa raketilöögi tagajärjel [[Kiievi oblast]]is toimunud relvanäitusele hukkus vähemalt 10 ja sai vigastada 100 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599463/venemaa-andis-raketiloogi-kiievi-oblastis-toimunud-relvanaitusele-hukkus-vahemalt-kuus-inimest FOTOD | Venemaa andis raketilöögi Kiievi oblastis toimunud relvanäitusele. Hukkus vähemalt 10 ja sai viga 100 inimest] Delfi, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#kymme Venemaa tappis raketirünnakuga Kiievi relvanäitusele 10 ja haavas 100 inimest] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonid tabasid sihtmärke okupeeritud [[Krimm]]is, [[Peterburi]]s ja [[Tver]]is. Peterburis tabasid droonid kahte veebikaubamaja Wildberries logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#peterburi Ukraina droonirünnak süütas Peterburi piirkonnas kaks logistikakeskust] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakus tiibraketiga [[FP-5 Flamingo]] sai kahjustada Venemaal Kirovi linnas asuv oluline raketi- ja lennundusdetaile tootev tehas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610085139/ukraina-droonirunnak-suutas-peterburi-piirkonnas-kaks-logistikakeskust#kirov Ukraina tabas Flamego raketiga suurt sõjatehast Kirovis] ERR, 24. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. juuli ===
Ukraina korraldas droonirünnaku objektidele erinevates Venemaa piirkondades. [[Belgorodi oblast]]is said tabamuse kaubalaod ja energiataristu,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631731 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid öösel Belgorodi linna Venemaal |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Tjumen]]is naftatöötlemistehas,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631760 |pealkiri=Ukraina droonid ründasid Tjumenis naftatöötlustehast, puhkes tulekahju |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
[[Kirov]]is sõjatehas, Kaspia merel Iraanist pärit sõjalist lasti vedanud laevad&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631770 |pealkiri=Ukraina kaitsejõud ründasid Kaspia merel laevu mis vedasid Iraanist pärit sõjalist lasti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;, logistikakeskus [[Jekaterinburg]]is&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8515012/blogi-1613-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-hoiatas-venemaa-massiivse-runnaku-eest?liveblogPost=631750 |pealkiri=Ukraina väed ründasid Wildberries laohoonet Jekaterinburgis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-25 |vaadatud=2026-07-25 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
ning kütuse- ja määrdeainete ladu [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599538/videoukraina-rundas-oosel-rostovi-engelsit-ja-belgorodi VIDEOD ⏐ Ukraina ründas öösel Rostovi, Engelsit ja Belgorodi] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Saraatovi oblast]]is asuval sõjaväelennuväljal Engels-2 puhkes tulekahju. Ukraina ei ole rünnakut kinnitanud.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086207/ukraina-ohurunnakud-tabasid-belgorodi-ja-rostovi-oblastit#engels Pealtnägijad teatasid tulekahjust Engelsi sõjaväelennuväljal] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Omsk]]is toimunud kohtumisel kutsus [[Kasahstani president]] [[Kasõm-Žomart Tokajev]] Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086534/kasahstani-president-kutsus-putinit-avalikult-ules-soda-ukrainas-lopetama Kasahstani president kutsus Putinit avalikult üles sõda Ukrainas lõpetama] ERR, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599639/kreml-reageeris-tokajevi-rahusoovitusele-ukraina-soja-kulmutamine-on-voimatu Kreml reageeris Tokajevi rahusoovitusele: Ukraina sõja külmutamine on võimatu] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599842/vene-kommentaatorid-tokajevi-rahujutt-naitab-kremli-norgenenud-olukorda Vene kommentaatorid: Tokajevi rahujutt näitab Kremli nõrgenenud olukorda] Delfi, 25. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. juuli ===
Venemaa õhurünnakutes hukkunus vähemalt kaheksa ja sai haavata 58 inimest. [[Krõvõi Rih]]is hävines täielikult supermarketis Epitsentr.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599668/venemaa-tappis-ukraina-tagalas-oopaeva-jooksul-kaheksa-tsiviilisikut-krovoi-rihis-poleb-kaubanduskeskus Venemaa tappis Ukraina tagalas ööpäeva jooksul kaheksa tsiviilisikut, Krõvõi Rihis põleb supermarket] Delfi, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610086717/venemaa-rundas-drooniga-toidupoodi-hukkus-uheksa-aastane-laps#kiiev Venemaa ründas Kiievit ballistiliste rakettidega ning tabas elumaja] ERR, 26. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. juuli ===
Ukraina droonirünnakud tabasid objekte [[Belgorodi oblast]]is, [[Rostovi oblast]]is asuvat  eksporditerminali, [[Jaroslavli oblast]]is ja [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] asuvat naftataristut.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610087095/soja-1615-paev-ukraina-andis-loogi-louna-venemaal-asuvate-linnade-pihta#ukraina Ukraina andis löögi Lõuna-Venemaal asuvate linnade pihta] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599744/venemaal-teatati-ohurunnakutest-rostovis-ja-belgorodis Venemaal teatati õhurünnakutest Rostovis ja Belgorodis ja Udmurtias] ERR, 27. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. juuli ===
Ukraina ründas [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is asuvat teraskonstruktsioonide tehast ja logistikafirma ladu [[Podolsk]]is ning Krimmis [[Feodossia]]s elektrialajaama.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088010/soja-1616-paev-ukraina-rundas-moskva-oblasti-toostusrajatist-osa-krimmist-jai-elektrita#moskva Ukraina ründas Moskva oblastis asuvat tööstusrajatist, osa Krimmist jäi elektrita] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120599995/ukraina-droonid-tabasid-tehast-moskva-oblastis-krimmis-on-elektrikatkestus Ukraina droonid tabasid tehast Moskva oblastis. Krimmis on elektrikatkestus] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;

Valges Majas kohtusid [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] ja [[USA president]] [[Donald Trump]].&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088443/zelenski-ja-netanyahu-kohtusid-valges-majas-trumpiga Zelenski ja Netanyahu kohtusid Valges Majas Trumpiga] ERR, 28. VII 2026&lt;/ref&gt; 
Zelenskõi hindas kõneluste tulemusi headeks.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600173/zelenskoi-saabus-valgesse-majja-kohtumisele-trumpiga Zelenskõi vestlusest Trumpiga: saime USA-lt kindla toetuse] Delfi, 28. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088880/politico-zelenski-sai-washingtonis-mitu-olulist-voitu Politico: Zelenski sai Washingtonis mitu olulist võitu] ERR, 29. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120600357/zelenskoi-visiit-kinnitas-et-trump-on-sonades-ukraina-poolel-sisuline-osa-tekitab-skepsist |pealkiri=Zelenskõi visiit kinnitas, et Trump on sõnades Ukraina poolel. Sisuline osa tekitab skepsist |url-access=subscription |eesnimi=Kaarel |perekonnanimi=Kressa |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 29. juuli ===
Ukraina õhurünnak tabas naftatöötlemistehast ja Wildberriesi ladu [[Rjazan]]is&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600283/fotod-ja-video-venemaal-rjazanis-suttis-droonirunnaku-jarel-jarjekordne-wildberriese-ladu FOTOD ja VIDEO | Venemaal Rjazanis süttis droonirünnaku järel järjekordne Wildberriese ladu] Delfi, 29. VII 2026&lt;/ref&gt;, [[Perm]]i naftatöötlemistehast, Musta mere laevastiku kiirkaatrite baasi Krimmis ning [[Rostovi oblast]]is asuvat eksporditerminali ja sõjalist objekti.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610088823/meedia-ukraina-rundas-rjazani-naftatehast-ja-logistikakeskust#ukraina Ukraina ründas Rjazani naftatehast ja logistikakeskust] ERR, 29. VII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina kaotas [[Poltaava oblast]]is [[Krementšuki rajoon]]is [[F-16]] hävitaja, mis oli täitams lahinguülesannet hävitada Venemaa õhusihtmärke.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600603/f-16 Ukrainas kukkus lahinguülesandeid täites alla F-16 hävitaja] Delfi, 29. VII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa rünnakute tõttu Ukraina sadamatele ja Ukraina rünnakute tõttu Venemaa laevadele Aasovi ja Mustal merel on mõlema riigi kaubalaevade liiklus Mustal merel praktiliselt lõppenud.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600420/ukraina-kaotaks-1-5-miljardit-ja-venemaa-40-miljardit-kas-madin-mustal-merel-jaab-viiki |pealkiri=„Ukraina kaotaks 1,5 miljardit ja Venemaa 40 miljardit.“ Kas madin Mustal merel jääb viiki? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-29 |vaadatud=2026-07-29 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=odessa/&gt;

=== 30. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 74 raketi (13 ballistilise ja 61 tiibraketiga) ja 284 drooniga. Ukraina õhukaitse hävitas 55 Vene raketti ja 265 ründedrooni.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632231 |pealkiri=Ukraina: Venemaa ründas öösel 74 raketi ja 284 ründedrooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600491/venemaa-korraldas-ulatusliku-runnaku-ukraina-vastu-kiievis-hukkus-uks-inimene Venemaa korraldas ulatusliku rünnaku Ukraina vastu. Krõvõi Rihis hukkus kuus ja Kiievis üks inimene] Delfi, 30. VII 2026&lt;/ref&gt;
[[Krõvõi Rih]]i linna lähedal tabas Põhja-Korea ballistiline rakett KN-23 üht elumaja, milles hukkus vähemalt kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600737/zelenskoi-venemaa-tappis-krovoi-rihi-lahedal-perekonna-pohja-korea-raketiga Zelenskõi: Venemaa tappis Krõvõi Rihi lähedal perekonna Põhja-Korea raketiga] Delfi, 31. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632208 |pealkiri=Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes vähemalt kaheksa inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8517719/blogi-1618-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-venemaa-rundas-ule-pika-aja-pohja-korea-raketiga?liveblogPost=632262 |pealkiri=Venemaa raketirünnak hävitas Ukraina külas terve pere |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-30 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak tabas [[Penza]]s, [[Udmurtia]]s [[Sarapul]]is ja [[Perm]]is Wildberriesi logistikahooneid.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610098369/soja-1618-paev-ukraina-rundas-kolme-wildberriesi-logistikahoonet#kiiev Ukraina jätkab Venemaal asuvate Wildberriesi logistikahoonete hävitamist] ERR, 30. VII 2026&lt;/ref&gt;

=== 31. juuli ===
Venemaa ründas Ukrainat 255 drooniga, millest Ukraina tõrjus 195.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632330 |pealkiri=Venemaa ründas täna öösel Ukrainat 255 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega Wildberriese laohooned [[Volgograd]]is ja [[Tatarstan]]is ning nafta rafineerimistehaseid [[Volgograd]]is ja [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600726/ukraina-droonid-rundasid-vaidetavalt-uuesti-wildberries-laohoonet Ukraina droonid ründasid Wildberriese ladusid Volgogradis ja Tatarstanis ning naftatöötlemistehaseid] Delfi, 31. VII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610099479/ukraina-rundas-lennukitehast-sadamataristut-ja-naftatootlemistehast#naftatehas Ukraina ründas taas Wildberriesi hoonet ja naftatehaseid] ERR, 31. VII 2026&lt;/ref&gt;

[[Kirovohradi oblast]]is kukkus lahinglennuülesande täitmisel alla lahinghelikopter, mille piloot hukkus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#kopter Kirovohradi oblastis kukkus juuli lõpus alla lahingkopter] ERR, 8. VIII 2026&lt;/ref&gt;

[[Institute for the Study of War|USA Sõjauuringute Instituudi]] (ISW) andmetel hõivas Venemaa juulis 38 ruutkilomeetrit.&lt;ref&gt;[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-august-1-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, August 1, 2026] ISW, 1.VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610105218/luurekeskus-venemaa-vallutas-juulis-ukrainas-alla-40-ruutkilomeetri Luurekeskus: Venemaa vallutas juulis Ukrainas alla 40 ruutkilomeetri] ERR, 31. VII 2026&lt;/ref&gt;

Kõige intensiivsem lahingutegevus on viimastel nädalatel toimunud [[Pokrovsk]]i ja [[Kostjantõnivka]] suunal, millele järgnesid [[Slovjansk]]i ja [[Lõman]]i ning [[Huljaipole]] suunad.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610099749/kaitsevae-luurekeskus-ukraina-ja-iraani-suhted-on-teravnenud Lahingute arv rindel püsis varasemaga samal tasemel] ERR, 31. VII 2026&lt;/ref&gt; 

Juulis kasutas Venemaa üle 120 Iskander-M, S-400 ja Põhja-Korea KN-23 tüüpi ballistilise raketi, üle 140 tiibraketi H-101 ja Kalibr ning enam kui 60 raketti H-59 ja H-69. Lisaks tulistati välja üle 30 Tsirkoni ja Onyxi raketi. Ukraina kõige suure probleem on ballistiliste rakettide tõrjumiseks vajalike [[MIM-104 Patriot|Patrioti]] rakettide puudus.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8519677/blogi-1621-sojapaev-ukrainas-vene-kindral-paases-moskvas-korraldatud-plahvatuses-eluga?liveblogPost=632944 |pealkiri=Natukene analüütikat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-02 |vaadatud=2026-08-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ülevaade liitlasriikide poolt Ukrainale lubatud ja üle antud lennukitest [[F-16]]:&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120600585/ukrainas-olev-f-16-lennukipark-sulab-lumepallina-kas-laane-lennukid-kuluvad-liiga-kiiresti |pealkiri=Ukrainas olev F-16 lennukipark sulab lumepallina. Kas lääne lennukid kuluvad liiga kiiresti? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-07-30 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}&lt;/ref&gt;
* lubanud 126 
** ootel 53
** üle antud 73
*** Rumeenias väljaõppeks 18 
*** teenistuses 50
*** kaotatud 5

Alates täiemahulise sõja algusest on Venemaa kaotanud ligi 700 000 sõjaväelast hukkunutena, kogukaotused moodustavad 1,6 miljonit inimest. Ukraina kaotused on ligi 50 000 hukkunut, 10 000 teadmata kadunud (sh. sõjavangis Venemaa) ja 400 000 haavatut.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518447/blogi-1619-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-wildberriest-ja-naftatehaseid?liveblogPost=632500 |pealkiri=Zelenskõi: sõjas on hukkunud 700 000 Vene, 50 000 Ukraina sõjaväelast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-07-31 |vaadatud=2026-07-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

== August ==
=== 1. august ===
[[File:Church of the Presentation of Mary in Beryslav before and after Russian attack on 1 August 2026 (02).png| thumb| Neitsi Maarja Pühitsemise kirik (1726) [[Berõslav]]is [[Hersoni oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]]

Venemaa korraldas raketirünnaku Kiievile, kasutades 35 raketti, neist 27 ballistilist ning 185 drooni. Rünnakus hukkus vähemalt üheksa inimest, vigastada sai 28.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120600962/venemaa-oises-runnakus-kiievile-hukkus-uheksa-inimest Venemaa öises rünnakus Kiievile hukkus üheksa inimest] Delfi, 1. VIII 2026&lt;/ref&gt; Kannatada sai ka Leedu saatkond.

Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is asuvasse Suhhetske küla.&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Baškortostan]]i pealinnas [[Ufa]]s naftatöötlemistehasest Bašneft-Ufaneftehhim ja [[Nižnekamsk]]i naftakeemiatehast.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610100301/meedia-ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehasest-ufas#ufa Meedia: Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehasest Ufas] ERR, 1. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Krimmis tabas Ukraina [[Sevastopol]]i lähistel asuvat Venemaa relvajõudude raadioelektroonilise võitluse keskust.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632719 |pealkiri=Ukraina tabas okupeeritud Sevastopolis olulist sihtmärki |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Mustal merel uputas Ukraina meredroonidega Venemaa riigifirma Rosatom tütarettevõttele Fresco kuuluva konteinerlaeva Janina.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8518775/blogi-1620-sojapaev-ukrainas-droonid-uputasid-mustal-merel-venemaale-kuuluva-konteinerlaeva?liveblogPost=632809 |pealkiri=Ukraina uputas Mustal merel Venemaale kuuluva konteinerlaeva |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-01 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 2. august ===
Venemaa droonirünnakutes hukkus kuus inimest ja sai vigastada vähemalt 81. Ukraina tõrjus 109 Venemaa välja saadetud 133 droonist.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610100736/meedia-ukraina-rundas-oosel-engelsi-lennubaasi-venemaal#hukkunud Ööpäevaga hukkus Ukrainas Vene rünnakutes kuus inimest] ERR, 2. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Vemnmaa linnale. [[Saratov]]is sai tabamuse 
naftakeemiatehas, [[Engels]]is õhujõudude baas, [[Ufa]]s Bašnefti naftatehas, [[Samara oblast]]is Novosemeikinos Wildberries laohoone, [[Brjanski oblast]]is droonibaas ja [[Kaluga oblast]]is Ljudinovos naftaladu.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601063/video-ukraina-pommitas-venemaal-naftatehaseid-wildberriese-laohoonet-ja-engelsi-ohubaasi VIDEO | Ukraina pommitas Venemaal naftatehaseid, Wildberriese laohoonet ja Engelsi õhubaasi] ERR, 2. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 3. august ===
[[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli ja haavata sai 15 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610101177/ukraina-tabas-venemaal-jarjekordset-wildberriese-ladu#dnipro Dnipropetrovski oblastis hukkus Vene rünnakutes neli inimest] ERR, 3. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas [[Vladimiri oblast]]is asuvat Wildberriesi logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601164/venemaal-belgorodis-suttis-runnaku-jarel-ulikool-kus-tegeldi-droonidega FOTOD ja VIDEOD | Venemaal Vladimiris süttisid rünnaku järel Wildberriese ladu ja Belgorodis ülikool, kus tegeldi droonidega] Delfi, 3. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnaku tõttu [[Krasnodari krai]]s Arhipo-Ossipovka rannas seitse inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601393/me-ei-joudnud-ara-minna-venemaa-teatel-hukkus-ukraina-droonirunnakus-rannale-vahemalt-seitse-inimest „Me ei jõudnud ära minna.“ Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakus rannale vähemalt seitse inimest] Delfi, 3. VIII 2026&lt;/ref&gt;

President Zelenskõi määras senise [[Ukraina Rahvusliku Julgeoleku ja Kaitse Nõukogu]] sekretäri [[Rustem Umjerov]]i [[Ukraina Välisluureteenistus]]e (SZR) juhiks. Julgeoleku- ja kaitsenõukogu uueks sekretäriks nimetas Zelenskõi endise siseministri [[Ihor Klõmenko]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601316/zelenskoi-maaras-umerovi-valisluure-ja-klomenko-julgeolekunoukogu-juhiks Zelenskõi määras Umerovi välisluure ja Klõmenko julgeolekunõukogu juhiks] Delfi, 3. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 4. august ===
Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Mõkolajivi oblast]]ile hukkus kokku neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601429/venemaa-rundas-ukrainas-sumot-ja-mokolajivit-kokku-hukkus-neli-inimest Venemaa ründas Ukrainas Sumõt ja Mõkolajivit. Kokku hukkus neli inimest] Delfi, 4. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega Wildberriese ladusid [[Leningradi oblast]]is [[Krasnõi Bor]]is ja [[Moskva oblast]]is [[Tšehhov]]is&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610102008/ukraina-rundas-wildberriese-ladusid-moskva-ja-peterburi-lahedal#teated Venemaa teatel hukkus Ukraina droonirünnakutes kuus inimest ja said kahjustada laod] ERR, 4. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
ja naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is [[Sõzran]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601416/fotod-ja-videod-leningradi-oblastis-suutasid-droonid-jarjekordse-wildberriese-lao VIDEOD ja FOTOD | Leningradi oblastis süütasid droonid järjekordse Wildberriese lao. Rünnak toimus ka Moskva oblastis] Delfi, 4. VIII 2026&lt;/ref&gt;

SBU avaldas juuni lõpus alustatud Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni&lt;ref name=40paeva/&gt; 
tulemused.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8520418/blogi-1623-sojapaev-ukrainas-vene-droonioperaator-pidas-turumuujale-safarit?liveblogPost=633083 |pealkiri=SBU avaldas Venemaa-vastase 40-päevase operatsiooni tulemused |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-04 |vaadatud=2026-08-04 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 5. august ===
Venemaa ründas [[Kiiev]]it ja [[Kiievi oblast]]it 28 raketi ja 115 drooniga, millest Ukraina tõrjus 98 drooni. Rünnakutes hukkus 17 ja sai vigastada 44 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601674/video-venemaa-andis-kiievile-parast-luhikest-pausi-taas-ulatusliku-raketiloogi VIDEOD | Venemaa andis Kiievi linnale ja oblastile pärast lühikest pausi taas ulatusliku löögi. Hukkunud on 17 inimest] Delfi, 5. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus [[Tula oblast]]is [[Aleksin]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601679/videod-ja-fotod-droonirunnaku-jarel-poles-maha-wildberriese-sorteerimiskeskus-venemaal-tula-oblastis VIDEOD ja FOTOD | Droonirünnaku järel põles maha Wildberriese sorteerimiskeskus Venemaal Tula oblastis] Delfi, 5. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610102803/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-tuula-oblastis#tuula Ukraina süütas õhurünnakuga Wildberriese lao Tuula oblastis] ERR, 5. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Lääne-Venemaale on hakkanud ümberpaiknema Põhja-Korea raketiüksus, mille koosseisus on kuni 120 ballistilist raketti ning kuus raketiheitjat.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601707/moskva-ja-pyongyangi-koostoo-laieneb-venemaale-tuuakse-pohja-korea-raketiuksus Moskva ja Pyongyangi koostöö laieneb, Venemaale tuuakse Põhja-Korea raketiüksus] Delfi, 5. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 6. august ===
Ukraina andis löögi naftatöötlemistehastele [[Jaroslavl]]is ja [[Baškortostan]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610103655/ukraina-rundas-venemaal-kaht-naftatootlemistehast#tehased Ukraina ründas Venemaal kaht naftatöötlemistehast] ERR, 6. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120601931/ukraina-rundas-teist-paeva-jarjest-uhte-venemaa-suurimat-naftatehast Ukraina ründas teist päeva järjest ühte Venemaa suurimat naftatehast] Delfi, 6. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 7. august ===
[[File:Chornomorets Stadium in Odesa after Russian attack, 2026-08-07 (01).webp| thumb| Tabamusejärgne Chornomoretsi staadion [[Odessa]]s]]

Ukraina droonirünnaku tulemusel puhkes tulekahju [[Jekaterinburg]]is asuvas Wildberriesi logistikakeskuses.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602167/videod-ja-fotod-droonid-rundasid-wildberriese-ladu-seekord-jekaterinburgis VIDEOD ja FOTOD | Droonid ründasid Wildberriese ladu seekord Jekaterinburgis] Delfi, 7. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama, ründedroonide baasi ning kahte Geran/Gerbera tüüpi ründedroonide maapealset juhtimiskeskust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610104495/ukraina-ohurunnak-tabas-wildberriese-ladu-jekaterinburgis#Krimm Ukraina teatas mitme sihtmärgi hävitamisest annekteeritud Krimmis] ERR, 7. VIII 2026&lt;/ref&gt;
Gelendžiki lähedal asuva Venemaa presidendi Vladimir Putini palee õhutõrjesüsteemide vastu. [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is asuva Putini palee lähedal hävitas Ukraina elektroonilise sõjapidamise kompleksi «Volna Kupol Garant».&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633683 |pealkiri=Putini palee kaitse Gelendžikis mõraneb |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 8. august ===
Venemaa õhurünnakus Kiievi piirkonnale hukkus vähemalt neli ja sai vigastada kaheksa inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602395/venemaa-jatkas-oiseid-runnakuid-kiievi-oblastile-hukkus-kolm-inimest Venemaa jätkas öiseid rünnakuid Kiievi oblastile, hukkus neli inimest] Delfi, 8. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Sõzran]]i naftatöötlemistehast [[Samara oblast]]is ja [[Ilski]] [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610105488/venemaa-runnakus-kiievile-oli-vahemalt-neli-hukkunut#samara Ukraina ründas taas Samara naftatehast] ERR, 8. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 9. august ===
Harkivis hukkus Venemaa rünnakutes kaks ja sai vigastada 23 inimest, Odessas sai vigastada vähemalt 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602491/venemaa-pommitas-rakettidega-odessat-harkivis-sai-pihta-magalarajoon Venemaa pommitas rakettidega Odessat, Harkivis sai pihta magalarajoon] Delfi, 9. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[belgorod]]is soojuselektrijaama ja FSB esindust. Venemaa teatas  viiest hukkunust ja enam kui 20 haavatust.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610105935/soja-1628-paev-belgorodis-puhkesid-ukraina-droonirunnaku-jarel-polengud#belgorod Venemaal Belgorodis puhkesid väidetava Ukraina droonirünnaku järel põlengud] ERR, 9. VIII 2026&lt;/ref&gt; [[Krasnodari krai]]s [[Gelendžik]]is tabas ukraina Venemaa [[S-400]] õhutõrjesüsteemi, [[Jeisk]]is sai tabamuse raketisüsteem [[Pantsir|Pantsir S-1]] ning [[Rostovi oblast]]is raketisüsteem [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ning radarijaamad Podlet-K1 ja Kasta 2E2.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602508/video-ukraina-andis-droonilooke-belgorodis-ja-gelendzikis VIDEO | Ukraina andis droonilööke Belgorodis ja Gelendžikis] Delfi, 9. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 10. august ===
Ukraina ründas [[Nižnekamsk]]i naftatöötlemistehast [[Tatarstan]]is ja Tobolskneftehimi naftakeemiatehasele [[Tobolsk]]is [[Tjumeni oblast]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610106352/ukraina-rundas-naftakeemiatehast-tjumeni-oblastis#tjumen Ukraina ründas naftakeemiatehast Tjumeni oblastis] ERR, 10. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Odessa oblastis kukkus alla Ukraina hävitaja [[MiG-29]], piloodil õnnestus katapulteeruda.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8523944/blogi-1629-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-tobolskis-asuvat-suurt-naftakeemiakompleksi?liveblogPost=633707 |pealkiri=Odessa oblastis kukkus alla ukrainlaste MiG-29 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-10 |vaadatud=2026-08-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 11. august ===
Venemaa rünnakutes [[Zaporižžja oblast]]ile ja [[Dnipropetrovski oblast]]ile hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602864/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-zaporizzjas-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Zaporižžjas hukkus kuus inimest] Delfi, 11. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610107159/ukraina-suutas-ohurunnakuga-wildberriese-lao-voronezi-oblastis#hukkus Venemaa õhurünnakus Ukrainale hukkus üheksa ja sai viga kümneid inimesi] ERR, 11. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
[[Zaporižžja]]s sai tabamuse metallurgiaettevõte „Zaporožstal“.

Ukraina droonirünnakud süütasid Wildberriesi lao [[Voroneži oblast]]is [[Novaja Usman]]is ja naftatöötlemistehase Orsknefteorgsintez [[Orenburgi oblast]]is [[Orsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120602869/videod-ja-fotod-venemaal-voronezi-oblastis-suttisid-droonirunnaku-jarel-polema-suure-ettevotte-laod VIDEOD ja FOTOD | Venemaal Voroneži oblastis süttisid droonirünnaku järel põlema „suure ettevõtte laod“] Delfi, 11. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 12. august ===
Ukraina korraldas suure raketi- ja droonirünnaku sõjalistele objektidele ja taristule Krimmis ja [[Novorossiisk]]is,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120603148/videod-ukraina-korraldas-massiivse-runnaku-okupeeritud-krimmile-ja-novorossiiski-sadamalinnale VIDEOD | Ukraina korraldas massiivse rünnaku okupeeritud Krimmile ja Novorossiiski sadamalinnale] Delfi, 12. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
kasutades rünnakus tiibrakette [[Neptun (raketikompleks)|Neptun]], reaktiivdroone Paljanõtsja ja meredroone.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610108020/venemaa-droonid-rundasid-paevasel-ajal-kiievit#unikaalne Zelenski: see oli unikaalne operatsioon] ERR, 12. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
Novorossiiskis peatas töö teravilja eksporditerminal ja sõjasadamas sai tabamusi neli sõjalaeva - kaks projekti 11356 fregatti [[Admiral Makarov (fregatt)|Admiral Makarov]] ja [[Admiral Essen]], [[Bujan-M-klassi korvett]] ja projekti 22160 patrull-laev Vassili Bõkov.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120603415/ukrainlased-tabasid-novorossiiskis-nelja-sojalaeva Ukrainlased tabasid Novorossiiskis nelja Vene sõjalaeva] Delfi, 13. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#ylevaade Ukraina meedia ülevaade Novorossiiskis pihtasaanud sihtmärkidest] ERR, 13. VIII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina teatas 26 asula vabastamisest [[Donetski oblast]]i [[Dnipropetrovski oblast]]i ja [[Zaporižžja oblast]]i kohtumispunkti piirkonnas viimaste kuude jooksul.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8525358/blogi-1631-sojapaev-ukrainas-putin-lubab-vastata-vene-kaubalaevade-arestimisele-samaga?liveblogPost=634100 |pealkiri=Ukraina väed on vabastanud kolmes oblastis 26 asulat |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-12 |vaadatud=2026-08-12 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=deepstatemap/&gt;

=== 13. august ===
Venemaa ründas Ukraina suurimat Doonau-äärset teraviljasadamat [[Izmail]]is, põhjustades seal purustusi ja süüdates tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610108950/ukraina-tabas-runnakuga-novorossiiski-sadamale-nelja-vene-sojalaeva#izmail Venemaa ründas Ukraina Doonau-äärset sadamat] ERR, 13. VIII 2026&lt;/ref&gt; 

Ukraina droonirünnaku tagajärjel puhkes tulekahju [[Baškortostan]]is [[Salavat]]is Gazprom Neftehim Salavati naftatehases ja Wildberriese laos  
[[Tšišmõ rajoon]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120603433/droonirunnaku-jarel-puhkes-tulekahju-gazpromi-naftatehases-baskortostanis Droonirünnaku järel puhkes tulekahju Gazpromi naftatehases ja Wildberriese laos Baškortostanis] Delfi, 13. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 14. august ===
Ukraina korraldas droonirünnaku [[Leningradi oblast]]is asuvale [[Ust-Luga]] sadamale. Rünnakus sai kahjustada kaks kütuseterminali ja puhkes tulekahju.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610110036/ukraina-rundas-ust-luga-sadamat#ustluga Ukraina ründas Ust-Luga sadamat] ERR, 14. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 15. august ===
Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo|Flamingo]] [[Nižni Novgorod]]i oblastis asuvat Savasleika sõjaväelennuvälja ja [[Samaara]]s asuvat kosmoseagentuuri [[Roskosmos]] kosmosekeskust 'Progress'.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610111020/soja-1634-paev-ukraina-rundas-venemaa-lennubaasi-ja-kosmosetehast#lennubaas Ukraina ründas Venemaa lennubaasi ja kosmosetehast] ERR, 15. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120603986/ukraina-rundas-kodumaiste-rakettidega-venemaa-kosmosetoostust-tabamuse-sai-ka-lennubaas Ukraina ründas kodumaiste rakettidega Venemaa kosmosetööstust. Tabamuse sai ka lennubaas] Delfi, 15. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 16. august ===
Venemaa ründas Ukrainat droonide ja rakettidega. Ukraina tõrjus 85 drooni 106st ja 3 tiibraketti.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634983 |pealkiri=Ukraina õhukaitse neutraliseeris 85 Vene ründedrooni ja kolm raketti |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
Kiievis sai tabamuse Petrivka raamatuturg&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635014 |pealkiri=Vene rünnak süütas Kiievi kuulsa raamatuturu, vigastada sai kolm inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604030/venemaa-rundas-kiievit-ukraina-tabas-vene-rajatisi Venemaa ründas Kiievit, Ukraina tabas Vene rajatisi] Delfi, 16. VIII 2026&lt;/ref&gt;, 
Odessas elamud&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635016 |pealkiri=Odessa oblastis hävitas Vene droon kaks elumaja, viis inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ja postkontor&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635009 |pealkiri=Vene väed ründasid Odessa eeslinnas asuvat postkontorit, kaks inimest sai vigastada |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt; 
ning [[Krõvõi Rih]]is ArcelorMittali metallurgiakombinaat,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=634968 |pealkiri=Venemaa ründas rakettidega ArcelorMittali tehast Krõvõi Rihis |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;
kus sai surma kaks ja vigastada 13 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610111485/venemaa-rundas-kiievit-taas-ballistiliste-rakettidega#vigastatud Venemaa rünnakus Kiievile sai viga vähemalt kaks inimest] ERR, 16. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Rostovi oblast]]is [[Kamensk-Šahtinski]]s raketikütuse tehast,&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635013 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal Kamensk-Šahtinskis raketikütuse tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604278/fotod-ukraina-kindralstaap-teatas-vene-lohkeaine-ja-pussirohutehase-tabamisest FOTOD | Ukraina kindralstaap teatas Vene lõhkeaine- ja püssirohutehase tabamisest] Delfi, 18. VIII 2026&lt;/ref&gt;
[[Moskva oblast]]is [[Podolsk]]is Koledinos Venemaa suurimat Wildberriesi ladu&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026&lt;/ref&gt;, põhjustades ulatusliku tulekahju&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604043/videod-ukraina-runnaku-jarel-poleb-wildberriese-venemaa-suurim-ladu VIDEOD: Ukraina rünnaku järel põleb Wildberriese Venemaa suurim ladu] Delfi, 16. VIII 2026&lt;/ref&gt;
ja hävitas Krimmis raketisüsteemi [[Bastion]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604092/video-ukraina-havitas-krimmis-vene-rannakaitse-tugipunkti-kust-tulistati-valja-ulehelikiirusel-rakette VIDEO | Ukraina hävitas Krimmis Vene rannakaitse tugipunkti, kust tulistati välja ülehelikiirusel rakette] Delfi, 16. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8527301/blogi-1635-sojapaev-ukrainas-vene-runnak-suutas-kiievi-kuulsa-raamatuturu-vigastada-sai-kolm-inimest?liveblogPost=635005 |pealkiri=Ukraina teatas Krimmis raketisüsteemi Bastion tabamisest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-16 |vaadatud=2026-08-16 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 17. august ===
Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is asuva Andreevka-Klevtsovo asula ning võtsid vangi 30 Vene sõdurit.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610111908/soja-1636-paev-ukraina-nadalavahetuse-droonirunnakud-purustasid-senised-rekordid Ukrainlased võtsid Volnovahha rajoonis vangi 30 Vene vägede sõdurit] ERR, 17. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina rünnakute tõttu on Vene internetikaubanduse ettevõtte Wildberries sulgenud kümnest suurimast keskusest seitse.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604179/vene-ariportaal-wildberriese-muujad-on-paanikas-10-suuremast-laost-7-on-rivist-valjas Vene äriportaal: Wildberriese müüjad on paanikas. 10 suuremast laost 7 on rivist väljas] Delfi, 17. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120604730/kaart-uks-ladu-teise-jarel-wildberriese-logistikakeskused-polevad-venemaal-peaaegu-iga-paev |pealkiri=KAART - Üks ladu teise järel. Wildberriese logistikakeskused põlevad Venemaal peaaegu iga päev |url-access=subscription |eesnimi=Priit Pokk |perekonnanimi=Silver Vaher |kuupäev=2026-08-20 |vaadatud=2026-08-20 |väljaanne=arileht.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 18. august ===
[[File:Destructions in Pechenihy after Russian attack, 2026-08-18 (01).webp| thumb| Purustused Petšenihõs]]

Venemaa ründas Ukrainat 147 drooniga, millest õhutõrje hävitas 111. Raketilöögis [[Harkivi oblast]]is asuvale [[Petšenihõ]] asulale hukkus 10 ja vigastada sai vähemalt 17 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604459/ukrainas-harkivi-oblastis-on-raketilook-tapnud-vahemalt-17-inimest Ukrainas Harkivi oblastis on raketilöök tapnud vähemalt 10 inimest] Delfi, 18. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas Moskva piirkonnale ulatusliku droonirünnaku.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610112664/ukraina-korraldas-moskvale-ulatusliku-droonirunnaku#moskva Ukraina korraldas Moskvale ulatusliku droonirünnakust] ERR, 18. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
Tabamusi said alumiiniumitehas ja veebikaubamaja Wildberries ladu Noginskis asuvas Atlant-parkis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604396/ukraina-saadab-moskva-suunas-massiliselt-droone-pealinna-lahedal-puhkesid-tulekahjud VIDEOD | Ukraina saatis Moskva suunas väidetavalt üle 600 drooni. Pealinna lähedal puhkesid tulekahjud] Delfi, 18. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 19. august ===
Ukraina ja Venemaa vahetasid mõlemalt poolt 103 sõjavangi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-venelased-pogenevad-mobilisatsiooni-eest-massiliselt-gruusiasse?liveblogPost=635203 |pealkiri=BBC: Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605749/fotod-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-taas-sojavange FOTOD | Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange] Delfi, 24. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ülemraada kinnitas [[Jevheni Hmara]] kaitseministriks.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610114581/ukraina-ulemraada-kinnitas-uue-kaitseministri-ametisse Ukraina ülemraada kinnitas uue kaitseministri ametisse] ERR, 19. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa droonirünnakus bussile hukkus [[Herson]]is neli ja sai vigastada veel neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610113894/hersonis-hukkus-venemaa-runnakus-bussile-neli-inimest#herson Hersonis hukkus Venemaa rünnakus bussile neli inimest] ERR, 19. VIII 2026&lt;/ref&gt;
[[Zaporižžja]]s hukkus kaks ja sai vigastada 10 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604680/venemaa-rundas-droonidega-zaporizzjat-hukkus-uks-ja-kuus-said-vigastada Venemaa ründas droonidega Zaporižžjat, hukkus kaks inimest ja kümme said vigastada] Delfi, 19. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega laskemoona- ja lõhkeainetehast [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Dzeržinsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604703/ukraina-droonirunnak-tabas-venemaa-nizni-novgorodi-ja-tula-oblasteid Ukraina droonirünnak tabas Venemaal Nižni Novgorodi ja Tula oblastit] Delfi, 19. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina energiafirma DTEK soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8529589/blogi-1638-sojapaev-ukrainas-ukraina-ja-venemaa-vahetasid-sojavange?liveblogPost=635178 |pealkiri=Ukraina soojuselektrijaam peatas Venemaa rünnaku järel elektritootmise |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-19 |vaadatud=2026-08-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 20. august ===
Venemaa raketirünnakutes hukkus [[Kiiev]]is 17&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605069/ohtul-rundasid-venelased-uuesti-kiievit-paevas-hukkunute-arv-tousis-17-ni Õhtul ründasid venelased uuesti Kiievit: päevas hukkunute arv tõusis 17-ni] Delfi, 21. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
ja [[Žitomõr]]is kaks inimest. Vigastatuid oli rohkem kui 70.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610114842/vene-runnakutes-kiievis-ja-linna-umbruskonnas-hukkus-12-inimest#venemaa Venemaa õhurünnakus Kiievile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 20. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina süütas droonirünnakuiga tulekahju [[Tatarstan]]is [[Nižnekamsk]]is TANECO naftarafineerimistehases ja [[Krasnodari krai]]s Tamanneftegaz naftaterminalis.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120604940/ukraina-drooniloogid-suutasid-tatarstanis-asuva-naftatehase-ja-muid-objekte Ukraina droonilöögid süütasid Tatarstanis asuva naftatehase ja muid objekte] Delfi, 20. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 21. august ===
Venemaa droonirünnakus [[Krõvõi Rih]]is asuvale kaubanduskeskusele hukkus vähemalt 14 ja sai vigastada 121 inimest, sealhulgas 22 last.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#rih Venemaa ründas Krõvõi Rihis päise päeva ajal kaubanduskeskust] ERR, 21. VIII 2026&lt;/ref&gt;
[[Harkiv]]is hukkus neli inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605103/harkivi-oblastit-tabanud-vene-droonirunnakus-hukkus-neli-inimest Harkivi oblastit tabanud Vene droonirünnakus hukkus neli inimest] Delfi, 21. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Perm]]is asuvat naftarafineerimistehast ja Tauria elektrijaama Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610115547/venemaa-runnakus-krovoi-rihi-kaubanduskeskusele-hukkus-vahemalt-14-inimest#permi Ukraina droonilöök tabas Permi rafineerimistehast] ERR, 21. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 22. august ===
Venemaa ründas energeetika ja raudteetaristut [[Kiievi oblast|Kiievi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605380/venemaa-rundas-kiievi-raudteerajatist-ja-odessa-oblasti-rongijaama Venemaa ründas Kiievi raudteerajatist ja Odessa oblasti rongijaama] Delfi, 22. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Venemaa vallutas lõplikult Rodinske asula [[Donetski oblast]]is.&lt;ref name=deepstatemap/&gt; Võitlused Rodinskes algasid käesoleva aasta veebruaris. Suurem osa asulast langes Venemaa kätte juunis.

Ukraina süütas õhurünnakutega [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]i naftatöötlemistehase ning veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] logistikakeskuse [[Tšapajevsk]]is.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610116645/soja-1641-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-naftatootlemistehase-ja-logistikakeskuse#samaara Ukraina süütas õhurünnakuga Vene naftatöötlemistehase ja logistikakeskuse] ERR, 22. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605336/ukraina-runnakud-suutasid-samara-oblastis-naftatehase-ja-ozoni-logistikakeskuse Ukraina rünnakud süütasid Samara oblastis naftatehase ja Ozoni logistikakeskuse] Delfi, 22. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 23. august ===
Venemaa ründas reisironge [[Harkivi oblast|Harkivi]] ja [[Odessa oblast]]ites. Rünnakutes hukkus kaheksa ja haavata sai 41 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610117107/ukraina-rundas-krasnodari-krais-vene-naftaterminali#rongid Vene droonirünnakus reisirongile hukkus kaks reisijat] ERR, 23. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s [[Jeisk]]i sadama naftaterminali, veebikaubandusettevõtte [[Ozon]] ladu [[Orenburg]]is ning logistikaobjekte [[Moskva oblast]]is ja [[Peterburi]]s.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605453/venemaal-sai-drooniloogi-juba-teine-ozoni-logistikakeskus-poleng-toimus-ka-peterburi-hulgilaos VIDEO | Peterburis ja Moskva oblastis põlesid laohooned, droonilöögi sai ka järjekordne Ozoni ladu] Delfi, 23. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina pikamaadroonid on viimaste päevade jooksul tabanud [[Krasnodari krai]]s Vitjazevo lennuväljal kaht Vene hävitajat ning Orioni ründedrooni. Tabamusi on saanud veel õhutõrjesüsteemid ja radarid Krasnodari krais, [[Rostovi oblast]]is ning [[Krimm]]is.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120605542/sojapaevik-1642-paev-putini-partei-hakkab-meenutama-noukogude-liidu-kommunistlikku-parteid-sojast-saab-mitteametlik-riigiideoloogia |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1642. päev) - Putini partei hakkab meenutama Nõukogude Liidu kommunistlikku parteid. Sõjast saab mitteametlik riigiideoloogia |url-access=subscription |eesnimi=Cristopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-08-23 |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 24. august ===
Ukraina ründas veebikaubamaja Ozon logistikakeskusi [[Stavropoli krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Dagestan]]is ja ladu [[Krasnodari krai]]s.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610117500/ukraina-rundas-kolmandat-ood-jarjest-ozoni-logistikakeskusi#ozon Ukraina ründas kolmandat ööd järjest Ozoni logistikakeskusi] ERR, 24. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Suurbritannia andis Ukraina loa toota tiibakette [[Storm Shadow|Storm Shadow/SCALP]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605700/britid-annavad-ukrainale-salaretsepti-kaugmaarakettide-tootmiseks-kreml-vaga-negatiivne-uudis Britid annavad Ukrainale „salaretsepti“ rakettide tootmiseks. Kreml: väga negatiivne uudis] Delfi, 24. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukrainas toimus iseseisvuspäeval drooniparaad, kus osalsid ligi 100 erinevat õhus, maa peal ja vees liikuvat mehitamata relvasüsteemi.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610118670/ukraina-naitas-drooniparaadil-ligi-100-relvasusteemi Ukraina näitas drooniparaadil ligi 100 relvasüsteemi] ERR, 25. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 25. august ===
Ukraina korraldas droonirünnakud Venemaa energiaobjektile: Afipski naftatöötlemistehasele [[Krasnodari krai]]s ja [[Astrahan]]i gaasitöötlemistehasele.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610118484/ukraina-rundas-naftarafineerimistehast-venemaa-krasnodari-krais#afipski Ukraina ründas naftarafineerimistehast Venemaa Krasnodari krais] ERR, 25. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120605814/ukraina-vaed-rundasid-olulist-vene-rafineerimistehast Ukraina väed ründasid olulist Vene rafineerimistehast] Delfi, 25. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 26. august ===
[[File:Historic building of the old printing house in Sloviansk after Russian attack, 2026-08-26 (15).jpg| thumb| Ajalooline trükikoda [[Slovjansk]]is peale tabamust]]

Venemaa droonirünnakus [[Tšernihiv]]ile hukkus kaks inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606141/venemaa-korraldas-droonirunnaku-tsernihivi-linnale-hukkus-kaks-inimest Venemaa korraldas droonirünnaku Tšernihivi linnale, hukkus kaks inimest] Delfi, 26. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina ründas droonidega [[Nižni Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]]s asuvat naftatöötlemistehast&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606168/ukraina-droonirunnak-suutas-lukoli-naftarafineerimise-tehase VIDEO | Ukraina droonirünnak süütas Lukoli naftarafineerimise tehase] Delfi, 26. VIII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Tambovi oblast]]is [[Kotovsk]]is asuvat Wildberriese suurt logistikakeskust.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606117/video-oosel-rundasid-ukraina-droonid-venemaal-wildberries-e-uht-peamist-logistikakeskust VIDEO | Öösel ründasid Ukraina droonid Venemaal üht Wildberriese peamist logistikakeskust] Delfi, 26. VIII 2026&lt;/ref&gt; põhjustades mõlemal objektil tulekahjud.
&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610119369/ukraina-rundas-venemaa-suurt-naftatootlemistehast#tehas Ukraina ründas Venemaa suurt naftatöötlemistehast] ERR, 26. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 27. august ===
[[File:Destructions in Kyiv Oblast after Russian attack, 2026-08-27 (01).webp| thumb| Purustatud hoone Kiievi obastis]]

Venemaa korraldas Kiievile sõja pikima õhurünnaku.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606675/kiievis-anti-oopaeva-jooksul-seni-enim-ohurunnakuhoiatusi-alates-soja-algusest Kiievis anti ööpäeva jooksul seni enim õhurünnakuhoiatusi alates sõja algusest] Delfi, 28. VIII 2026&lt;/ref&gt; 
Rpnnaku alla jäid ka [[Sumõ oblast]], [[Krõvõi Rih]], [[Zaporižžja]] ja [[Odessa]].&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606392/venemaa-rundas-oosel-mitut-ukraina-linna-hukkus-uks-inimene-ja-vigastada-sai-vahemalt-uheksa Venemaa ründas öösel mitut Ukraina linna. Hukkus üks inimene ja vigastada sai vähemalt üheksa] Delfi, 27. VIII 2026&lt;/ref&gt;
Hersoni võib elektrijaama tabamuse tõttu jääda pikaks ajaks elektri ja kütteta.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606664/oosel-runnati-hersoni-elektrijaama-piirkond-voib-pikaks-ajaks-elektri-ja-kutteta-jaada Eile rünnati Hersoni elektrijaama. Piirkond võib pikaks ajaks elektri ja kütteta jääda] Delfi, 28. VIII 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis [[Baškortostan]]is asuvas [[Blagoveštšensk]]is veebikaubamaja Ozon logistikakeskus.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610120551/soja-1646-paev-venemaa-korraldas-kiievile-tunde-kestnud-ohurunnaku#meedia Meedia: Venemaal Baškortostanis põleb Ozoni logistikakeskus] ERR, 27. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 28. august ===
[[File:Destructions in Myla after Russian attack, 2026-08-29 (11).webp| thumb| Purustatud Mõla küla peale laskemoonahoidla tabamust.]]

Venemaa õhurünnak tabas Kiievi piirkonnas Mõla kõlas laskemoonahoidlat. Tekkinud plahvatused purustasid ümbruskonnas 130 elumaja. Rünnaku tagajärjel hukkus 37 inimest ja vigastada sai 42.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606973/venemaa-runnakus-kiievi-oblasti-laohoonele-hukkus-vahemalt-37-inimest Venemaa rünnakus Kiievi oblasti laohoonele hukkus vähemalt 37 inimest] Delfi, 28. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#SBU SBU uurib Mõla laskemoonalao paigutamist elurajooni] ERR, 29. VIII 2026&lt;/ref&gt; 

[[Kiievi  oblast]]is said tabamuse Ukraina postiettevõtte Nova Pošta laod ja [[Zaporižžja]]s Ukraina suurima ja maailma ühe suurema alkoholitootja Hortõtsja viinavabrik.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8534924/blogi-1647-sojapaev-ukrainas-venemaa-havitas-zaporizzjas-asuva-hortotsja-viinavabriku?liveblogPost=636288 |pealkiri=Venemaa hävitas Zaporižžjas asuva Hortõtsja viinavabriku ja kogu seal olnud toodangu |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-28 |vaadatud=2026-08-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8536756/venemaa-havitas-ukrainas-maailma-uhe-suurima-viinavabriku |pealkiri=Venemaa hävitas Ukrainas maailma ühe suurima viinavabriku |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavli oblast]]is asuvale naftatöötlemistehasele&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610121913/ukraina-rundas-venemaa-uht-suurimat-naftakaitist-jaroslavlis#jaroslavl Ukraina ründas Venemaa üht suurimat naftakäitist Jaroslavlis] ERR, 28. VIII 2026&lt;/ref&gt; ja tabas [[Saraatovi oblast]]is asuval sõjalennuväljal Engels-2 strateegilist pommitajat [[Tu-95]]MS, purustades selle tiiva.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#engels Ukraina tabas Engelsi lennuväljal Vene pommitajat Tu-95] ERR, 29. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 29. august ===
[[File:Setup of anti-drone meshes in Zaporizhzhia, 2026-08-28 (01).jpg| thumb| Droonitõrje võrkude paigaldamine tänavale Zaporižžjas]]

Ukraina õhurünnak tabas sõjalisi objekte [[Donetsk]]is ja Krimmis.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610122831/venemaa-tappis-ohurunnakus-kiievi-oblastile-37-inimest#sojavaebaas Ukraina tabas mitut Vene sõjaväebaasi okupeeritud aladel] ERR, 29. VIII 2026&lt;/ref&gt;
[[Rostovi oblast]]is tabas Ukraina rünnak mitut logistikakeskust.
&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120606930/venemaa-rostovi-oblasti-laohooneid-tabas-ulatuslik-droonirunnak Venemaa Rostovi oblasti laohooneid tabas ulatuslik droonirünnak] Delfi, 29. VIII 2026&lt;/ref&gt;

=== 30. august ===
Ukraina õhurünnakud tabasid naftatöötlemistehast [[Leningradi oblast]]is  Kirišis,&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607029/ukraina-pommitas-vene-lennuvalju-ja-leningradi-oblastis-asuvat-naftatehast Ukraina pommitas Vene lennuvälju ja Leningradi oblastis asuvat naftatehast] Delfi, 30. VIII 2026&lt;/ref&gt; Jeiski õhuväebaasi [[Krasnodari krai]]s&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610123278/ukraina-vaed-rundasid-venemaal-suurt-naftatootlemistehast-ja-ohuvaebaasi#Ukrrynnak Ukraina väed andsid löögi naftatehasele, õhuväebaasile ja droonide stardiplatsile] ERR, 30. VIII 2026&lt;/ref&gt; ja [[Orjoli oblast]]is [[Znamenskoje rajoon (Orjoli oblast)|Znamenski rajoonis]] asuvat Tsõmbulovo droonibaasi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8536653/blogi-1650-sojapaev-ukrainas-ukraina-runnak-kahjustas-tosiselt-vene-suurt-droonibaasi?liveblogPost=637027 |pealkiri=Ukraina rünnak kahjustas tõsiselt Vene suurt droonibaasi |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-08-31 |vaadatud=2026-08-31 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}&lt;/ref&gt;

=== 31. august ===
India peaminister [[Narendra Modi]] kutsus Venemaa valitsejat [[Vladimir Putin]]it sõda lõpetama.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607427/modi-putinile-inimkonna-nimel-lopeta-see-soda VIDEO | Modi Putinile: inimkonna nimel, lõpeta see sõda] Delfi, 31. VIII 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610123722/soja-1650-paev-venemaa-runnakud-kiievile-kestsid-esmaspaeva-ootundideni Sõja 1650. päev: Venemaa rünnakud Kiievile kestsid esmaspäeva öötundideni] ERR, 31. VIII 2026&lt;/ref&gt;

== September ==
=== 1. september ===
Venemaa õhurünnakutes Ukrainale sai kahjustusi raudteetaristu Kiievis. Kokku hukkus 12 ja sai vigastada 18 inimest.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607435/oosel-rundas-venemaa-kiievi-oblastit-pealinnas-hukkus-kolm-inimest Öösel ründas Venemaa Kiievi linna ja oblastit. Pealinnas hukkus kaheksa inimest] Delfi, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Ust-Luga sadam]] sadamas.&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610124757/ukraina-korraldas-suure-ohurunnaku-venemaa-laaneosas#laes Ukraina korraldas suure õhurünnaku Venemaa lääneosas] ERR, 1. IX 2026&lt;/ref&gt;

=== 2. september ===
Venemaa korraldas õhurünnakud Kiievile&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607858/kiievis-on-vene-runnaku-tagajarjel-kannatada-saanud-seitse-inimest Kiievis on Vene rünnaku tagajärjel kannatada saanud seitse inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;, Odessale&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607753/odessas-sai-venemaa-runnaku-tottu-kannatada-kaheksa-inimest Odessas sai Venemaa rünnaku tõttu kannatada kaheksa inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt; ja Dniprole&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607906/ukrainas-dnipros-hukkus-vene-raketiloogi-tottu-kaks-inimest Ukrainas Dnipros hukkus Vene raketilöögi tõttu kaks inimest] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;. Rünnakutes hukkus kaks ja sai vigastada vähemalt 20 inimest.

[[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest reisilendudele, öeldes, et seal lendamine ei ole enam Ukraina droonirünnakute tõttu turvaline.&lt;ref&gt;[https://www.delfi.ee/artikkel/120607720/zelenskoi-hoiatab-lennufirmasid-venemaa-ohuruum-muutub-vaga-ohtlikuks VIDEO | Zelenskõi hoiatab lennufirmasid: Venemaa õhuruum muutub väga ohtlikuks] Delfi, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;[https://www.err.ee/1610125786/zelenski-teatas-venemaa-ohuruumi-sulgemisest#lennundus Zelenski teatas Venemaa õhuruumi sulgemisest] ERR, 2. IX 2026&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&amp;match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas]
* [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба
* [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine]

[[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]]</text>
      <sha1>qtl6y8l2tai0w3ax1f5fviwfsrin4jr</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>2027. aasta MotoGP hooaeg</title>
    <ns>0</ns>
    <id>716570</id>
    <revision>
      <id>7227705</id>
      <parentid>7224455</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:34:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Hooajaeelne kalender</comment>
      <origin>7227705</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="27132" sha1="o86614z92gd3o8dz21m2nel1knmiui7" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD&lt;br&gt;Võistkondade maailmameister: TBD&lt;br&gt;Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]&lt;br /&gt;[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}}

'''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Sõitjad ja võistkonnad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |63
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |72
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
| align=&quot;center&quot; |23
|{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |25
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;6&quot; |[[Ducati]]
| rowspan=&quot;6&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |37
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |93
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |36
|{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
| align=&quot;center&quot; |54
|{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |5
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
| align=&quot;center&quot; |20
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |49
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |73
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
| align=&quot;center&quot; |10
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |79
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |89
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
| align=&quot;center&quot; |7
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;2&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|}

=== Sõitjate muudatused ===

* [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]].
* [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat.
* [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega.
* [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega.
* [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda.
* [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]].
* [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga.
* [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus.
* [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus.
* 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga.

== Tehniliste eeskirjade muudatused ==

* 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.&lt;ref name=&quot;motogps-20&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.&lt;ref name=&quot;motogps-20&quot; /&gt;
* Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Kalender ==
Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Etapp
!Kuupäevad
!''Grand Prix''' nimi
!Ringrada
!Viide
|-
!1
|5–7. märts
|{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix
|Chang International Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Oscar y Juan Gálvez
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Internacional Ayrton Senna
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix
|Circuit of the Americas
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix
|Lusail International Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix
|Circuito de Jerez
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix
|Bugatti Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix
|Circuit de Barcelona-Catalunya
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix
|Brno Circuit
|&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]]
|TT Circuit Assen
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing &amp; Tech News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix
|Sachsenring
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix
|Misano World Circuit Marco Simoncelli,
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix
|Red Bull Ring
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]]
|Mobility Resort Motegi
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix
|Pertamina Mandalika International Street Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix
|Adelaide Street Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix
|MotorLand Aragon
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix
|Balaton Park
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix
|Silverstone Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP |arhiivimisaeg=2026-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260806132937/https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|}

=== Hooajaeelne testimiskalender ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kuupäevad
!Test
!Ringrada
|-
|1. detsember 2026
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test
|Circuit Ricardo Tormo
|-
|29.–30. jaanuar 2027
|{{flagicon|MAL}} Shakedown Test
|Sepangi rahvusvaheline ringrada
|-
|31. jaanuar–1. veebruar 
|{{flagicon|MAL}} Sepang Test
|Sepangi rahvusvaheline ringrada
|-
|6.–7. veebruar
|{{flagicon|THA}} Buriram Test
|Chang International Circuit
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mootorrattasport]]
[[Kategooria:2027. aasta spordis]]</text>
      <sha1>o86614z92gd3o8dz21m2nel1knmiui7</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227708</id>
      <parentid>7227705</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:53:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>lisasin ülekannetes nähtavaid võistkondade värve võistlusnumbri lahtritele</comment>
      <origin>7227708</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="28196" sha1="66lqws2telngmerm4sbwjuvw1odnf59" xml:space="preserve">{{Motospordi hooaeg|aasta=2027|võistlus=MotoGP|päis=Sõitjate maailmameister: TBD&lt;br&gt;Võistkondade maailmameister: TBD&lt;br&gt;Tootjate maailmameister: TBD|jalus=[[2027. aasta Moto2 hooaeg]]&lt;br /&gt;[[2027. aasta Moto3 hooaeg]]}}

'''2027 FIM MotoGP maailmameistrivõistlused''' on [[Grand Prix mootorrataste võidusõit|Grand Prix mootorrataste võidusõidu]] tulevane 79. hooaeg, mille käigus selgitatakse välja sõitjate, võistkondade ja tootjate maailmameistrid. Tegemist on maailma kõrgeima taseme võistlustega mootorrataste võidusõidus, mida korraldab [[Rahvusvaheline Mootorrattaspordi Föderatsioon]] (FIM). Sel hooajal tuleb tehniliste eeskirjadele muudatus, mille käigus läheb mootorimaht 1000cm³-st 850cm³-le.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=What are the MotoGP™ Rules? – A complete overview |url=https://www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/www.motogp.com/en/blog-articles/what-are-the-motogp-rules-a-complete-overview/521386 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Sõitjad ja võistkonnad ==
{| class=&quot;wikitable&quot;
! rowspan=&quot;2&quot; |Võistkond
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Aprilia Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Aprilia]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| style=&quot;color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;&quot; |'''63'''
|{{flagicon|ITA}} [[Francesco Bagnaia]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-25 |pealkiri=Bagnaia signs four-year Aprilia Racing deal from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/06/25/bagnaia-signs-four-year-aprilia-racing-deal-from-2027/1074916 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#5f2586; text-align:center;&quot; |'''72'''
|{{flagicon|ITA}} [[Marco Bezzecchi]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Racing |eesnimi=Aprilia |kuupäev=2026-02-02 |pealkiri=Bezzecchi renews with Aprilia Racing on multi-year new contract |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/www.motogp.com/en/news/2026/02/02/bezzecchi-renews-with-aprilia-racing-on-multi-year-new-contract/827205 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|USA}} [[Trackhouse Racing MotoGP|Superfile Trackhouse MotoGP Team]]
| style=&quot;color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;&quot; |'''23'''
|{{flagicon|ITA}} [[Enea Bastianini]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-24 |pealkiri=Bastianini joins SuperFile Trackhouse MotoGP team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/24/bastianini-joins-superfile-trackhouse-motogp-team-from-2027/1086614 |vaadatud=2026-08-24 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#1b81c4; text-align:center;&quot; |'''25'''
|{{flagicon|ESP}} [[Raúl Fernández]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-05 |pealkiri=Raul Fernandez confirmed with Trackhouse until 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/www.motogp.com/en/news/2026/08/05/raul-fernandez-confirmed-with-trackhouse-until-2028/1081427 |vaadatud=2026-08-05 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Ducati Corse|Ducati Lenovo Team]]
! rowspan=&quot;6&quot; |[[Ducati]]
| rowspan=&quot;6&quot; |''selgumisel''
| style=&quot;color:#fff; background:#af0207; text-align:center;&quot; |'''37'''
|{{flagicon|ESP}} [[Pedro Acosta]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-24 |pealkiri=Confirmed: Acosta joins Marc Marquez at Ducati for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/24/confirmed-acosta-joins-marc-marquez-at-ducati-for-2027-and-2028/1074819 |vaadatud=2026-06-25 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#af0207; text-align:center;&quot; |'''93'''
|{{flagicon|ESP}} [[Marc Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-06-23 |pealkiri=Marc Marquez confirmed with the Ducati Lenovo Team in 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/06/23/marc-marquez-confirmed-with-the-ducati-lenovo-team-in-2027-and-2028/1074782 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Gresini Racing|BK8 Gresini Racing MotoGP]]
| style=&quot;color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;&quot; |'''36'''
|{{flagicon|ESP}} [[Joan Mir]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=Mir joins Holgado to form fresh BK8 Gresini Racing MotoGP line-up from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/mir-joins-holgado-to-form-fresh-bk8-gresini-racing-motogp-line-up-from-2027/1076000 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#000; background:#9cacdf; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Daniel Holgado]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-02 |pealkiri=BK8 Gresini Racing announce Holgado for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/02/bk8-gresini-racing-announce-holgado-for-2027/1075997 |vaadatud=2026-07-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46 Racing Team]]
| style=&quot;color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;&quot; |'''54'''
|{{flagicon|ESP}} [[Fermín Aldeguer]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Aldeguer joins Pertamina Enduro VR46 Racing Team from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/aldeguer-joins-pertamina-enduro-vr46-racing-team-from-2027/1086855 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#000; background:#e1fe11; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|MCO}} [[LCR Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| style=&quot;color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;&quot; |'''5'''
|{{flagicon|FRA}} [[Johann Zarco]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=LCR |eesnimi=Castrol Honda |kuupäev=2025-09-01 |pealkiri=Zarco confirmed with LCR for 2026 and 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/www.motogp.com/en/news/2025/09/01/zarco-confirmed-with-lcr-for-2026-and-2027/757853 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#000; background:#fbfafa; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[HRC Honda Castrol|Honda HRC Castrol]]
| style=&quot;color:#fff; background:#c70809; text-align:center;&quot; |'''20'''
|{{flagicon|FRA}} [[Fabio Quartararo]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=CONFIRMED: Quartararo moves to Honda from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/confirmed-quartararo-moves-to-honda-from-2027/1079152 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#c70809; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|AUT}} [[Red Bull KTM Factory Racing]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[KTM]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| style=&quot;color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;&quot; |'''49'''
|{{flagicon|ITA}} [[Fabio Di Giannantonio]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM confirm Di Giannantonio alongside Alex Marquez from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-confirm-di-giannantonio-alongside-alex-marquez-from-2027/1076393 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#000; background:#f27f3c; text-align:center;&quot; |'''73'''
|{{flagicon|ESP}} [[Álex Márquez]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=Red Bull KTM welcomes Alex Marquez for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/07/06/red-bull-ktm-welcomes-alex-marquez-for-2027/1076392 |vaadatud=2026-07-06 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|FRA}} [[Tech3 Racing|Red Bull KTM Tech3]]
| style=&quot;color:#fff; background:#c45915; text-align:center;&quot; |'''10'''
|{{flagicon|ITA}} [[Luca Marini]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-26 |pealkiri=Tech3 announce Marini for 2027’s new era of MotoGP |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/www.motogp.com/en/news/2026/08/26/tech3-announce-marini-for-2027s-new-era-of-motogp/1086813 |vaadatud=2026-08-26 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#c45915; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon image|Flag of None.svg}}
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|JPN}} [[Yamaha MotoGP|Monster Energy Yamaha MotoGP Team]]
! rowspan=&quot;4&quot; |[[Yamaha Motor Company|Yamaha]]
| rowspan=&quot;4&quot; |''selgumisel''
| style=&quot;color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;&quot; |'''79'''
|{{flagicon|Jaapan}} [[Ai Ogura]]&lt;ref name=&quot;:2&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-01 |pealkiri=Martin and Ogura confirmed in all-new Yamaha line-up for 2027 and 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/www.motogp.com/en/news/2026/07/01/martin-and-ogura-confirmed-in-all-new-yamaha-line-up-for-2027-and-2028/1075825 |vaadatud=2026-07-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#1c2b73; text-align:center;&quot; |'''89'''
|{{flagicon|ESP}} [[Jorge Martín]]&lt;ref name=&quot;:2&quot; /&gt;
|-
| rowspan=&quot;2&quot; |{{flagicon|ITA}} [[Pramac Racing|Prima Pramac Yamaha MotoGP]]
| style=&quot;color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;&quot; |'''7'''
|{{flagicon|TUR}} [[Toprak Razgatlıoğlu]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-06-10 |pealkiri=Toprak Razgatlioglu signs Prima Pramac Yamaha MotoGP deal |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |vaadatud=2026-06-23 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en |arhiivimisaeg=2025-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20250610143151/https://www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/www.motogp.com/en/news/2025/06/10/toprak-razgatlioglu-signs-prima-pramac-yamaha-motogp-deal/751925 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|-
| style=&quot;color:#fff; background:#0c44b9; text-align:center;&quot; |TBA
|{{flagicon|ESP}} [[Izan Guevara]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-08-27 |pealkiri=Guevara joins Prima Pramac Yamaha MotoGP for 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/www.motogp.com/en/news/2026/08/27/guevara-joins-prima-pramac-yamaha-motogp-for-2027/1087094 |vaadatud=2026-08-27 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}
{| class=&quot;wikitable&quot;
|+Lepinguga sõitjad, kellel pole võistkonda teada
! rowspan=&quot;2&quot; |Tootja
! rowspan=&quot;2&quot; |Mootorratas
! colspan=&quot;2&quot; |Sõitjad
|-
!Nr.
!Sõitja nimi
|-
! rowspan=&quot;2&quot; |[[Honda]]
| rowspan=&quot;2&quot; |''selgumisel''
| align=&quot;center&quot; |11
|{{flagicon|BRA}} [[Diogo Moreira]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2025-10-14 |pealkiri=Honda Racing Corporation sign Diogo Moreira |url=https://honda.racing/features/honda-racing-corporation-sign-diego-moreira |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=Honda.Racing |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
| align=&quot;center&quot; |TBA
|{{flagicon|COL}} [[David Alonso]]&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-07-21 |pealkiri=Alonso moves up to MotoGP with Honda, team to be announced |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/www.motogp.com/en/news/2026/07/21/alonso-moves-up-to-motogp-with-honda-team-to-be-announced/1079144 |vaadatud=2026-07-21 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|}

=== Sõitjate muudatused ===

* [[Francesco Bagnaia]] lahkub [[Ducati Corse#MotoGP|Ducati tehasevõistkonnast]] pärast kuut hooaega, et võistelda [[Aprilia Racing|Aprilia Racingus]] asendades [[Jorge Martin|Jorge Martinit]], kes siirdub [[Yamaha MotoGP|Yamaha tehasevõistkonda]].
* [[Pedro Acosta]] lahkub [[Red Bull KTM Factory Racing|Red Bull KTM Factory Racingust]], et Ducatis asendada Bagnaiat.
* [[Fabio Quartararo]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kuut hooaega.
* [[Alex Rins]] lahkub Yamaha tehasevõistkonnast pärast kolme hooaega.
* [[Ai Ogura]] siirdub [[Trackhouse MotoGP Team|Trackhouse MotoGP Teamist]] Yamaha tehasevõistkonda.
* [[Joan Mir]] liitub [[Gresini Racing|Gresini Racingu]] võistkonnaga pärast nelja hooaega [[Honda Racing Corporation#MotoGP|Honda tehasevõistkonnas]].
* [[Daniel Holgado]] tõuseb Moto2-st [[Aspar Team|Aspari võistkonnast]] MotoGP-sse Gresini Racinguga.
* [[Álex Márquez]] lahkub Gresinist ning hakkab võistlema Red Bull KTM Factory Racingus.
* [[Fabio Di Giannantonio]] lahkub [[VR46 Racing Team|Pertamina Enduro VR46]]-st, et võistelda Red Bull KTM Factory Racingus.
* 2024. aasta Moto3 maailmameister [[David Alonso]] teeb oma tippklassi debüüti Hondaga.

== Tehniliste eeskirjade muudatused ==

* 2027. aasta MotoGP hooajaks vähendatakse mootori töömahtu 1000cm³-lt 850cm³-le ja maksimaalne silindri läbimõõt 81 millimeetrilt 75 millimeetrile. Samuti vähendatakse sõitjate lubatud mootorite arvu seitsmelt kuuele.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Tafà |eesnimi=Riccardo |pealkiri=The new MotoGP 2027 rules: a revolution for safety, sustainability and entertainment |url=https://rtrsports.com/en/blog/rules-motogp-2027/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=RTR Sports |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Aerodünaamikaga seoses vähendatakse esigondli laiuse 50 millimeetri võrra ja mootorratta esiotsa lühendatakse 50 millimeetri võrra.&lt;ref name=&quot;motogps-20&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hambly |eesnimi=Ashley |kuupäev=2026-02-17 |pealkiri=MotoGP’s 2027 regulations explained from engines and aerodynamics to new tyres |url=https://www.motogpnews.com/2026/02/17/motogps-2027-regulations-explained-from-850cc-engines-and-aerodynamic-changes-to-new-pirelli-tyres/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=MotoGP News |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
* Kõik ''ride-height'' ja ''holeshot'' seadmed on 2027. aastast keelatud.&lt;ref name=&quot;motogps-20&quot; /&gt;
* Kõik võistlejad saavad iga hooaja lõpus kõikide sõitjate GPS-i andmed.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-06-11 |pealkiri=Full details of MotoGP’s 2027 technical regulation changes |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/full-details-of-motogps-2027-technical-regulation-changes/10607681/ |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
* Kõik võistkonnad kasutavad 100% mittefossiilkütust.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* Kütusepaagi maht vähendatakse põhisõitudeks 22 liitrilt 20 liitrile ning sprindisõitude maksimum on 11 liitrit.&lt;ref name=&quot;:1&quot; /&gt;
* [[Pirelli]] tuleb viieaastase lepinguga MotoGP uueks rehvitootjaks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-06 |pealkiri=Pirelli to become MotoGP tyre supplier from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/03/06/pirelli-to-become-motogp-tyre-supplier-from-2027/521153 |vaadatud=2026-06-11 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;

== Kalender ==
Järgmistel 20. Grand Prix'l on 2027. aastaks leping.
{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;font-size: 85%;&quot;
!Etapp
!Kuupäevad
!''Grand Prix''' nimi
!Ringrada
!Viide
|-
!1
|5–7. märts
|{{flagicon|THA}} Tai mootorrataste Grand Prix
|Chang International Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-11-12 |pealkiri=Thailand confirmed on MotoGP™ calendar until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/11/12/thailand-confirmed-on-motogp-calendar-until-2031-inclusive/821383 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-31 |pealkiri=MotoGP to begin 2027 season in Thailand |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/www.motogp.com/en/news/2026/07/31/motogp-to-begin-2027-season-in-thailand/1080196 |vaadatud=2026-08-01 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|ARG}} Argentina mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Oscar y Juan Gálvez
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-21 |pealkiri=MotoGP to race in Buenos Aires from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/www.motogp.com/en/news/2025/07/21/motogp-to-race-in-buenos-aires-from-2027/755347 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|BRA}} Brasiilia mootorrataste Grand Prix
|Autódromo Internacional Ayrton Senna
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP signs new five-year deal with Brazilian GP |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-signs-new-five-year-deal-with-brazilian-gp/10682000/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|USA}} Ameerika mootorrataste Grand Prix
|Circuit of the Americas
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=MotoGP circuit contracts: How long will each race remain on the calendar? |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/motogp-circuit-contracts-how-long-will-each-race-remain-on-the-calendar/10786500/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|QAT}} Katari mootorrataste Grand Prix
|Lusail International Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Reporter/Doha |eesnimi=By Sports |kuupäev=2019-03-08 |pealkiri=Qatar signs deal to host MotoGP until 2031 |url=https://www.gulf-times.com/story/624308/qatar-signs-deal-to-host-motogp-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Gulf Times |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|ESP}} Hispaania mootorrataste Grand Prix
|Circuito de Jerez
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-14 |pealkiri=Jerez to remain on MotoGP calendar until at least 2031 |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/jerez-to-remain-on-motogp-calendar-until-at-least-2031/10717366/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=www.motorsport.com |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|FRA}} Pranstuse mootorrataste Grand Prix
|Bugatti Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-04-02 |pealkiri=French GP confirmed on the calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/04/02/french-gp-confirmed-on-the-calendar-until-2031/522889 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Kataloonia}} Katalani mootorrataste Grand Prix
|Circuit de Barcelona-Catalunya
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Méndez |eesnimi=María |pealkiri=The Circuit will continue to host the MotoGP World Championship until 2031 |url=https://www.circuitcat.com/en/news/motogp-en/the-circuit-will-continue-to-host-the-motogp-world-championship-until-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Circuit de Catalunya |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|CZE}} Tšehhi mootorrataste Grand Prix
|Brno Circuit
|&lt;ref&gt;{{Uudiseviide |pealkiri=Brno to return to the MotoGP calendar in 2025 |keel=en |url=https://www.motorsport.com/motogp/news/brno-to-return-to-the-motogp-calendar-in-2025/10648593/ |vaadatud=2026-07-14}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|NED}} [[Hollandi TT]]
|TT Circuit Assen
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Swarts |eesnimi=David |kuupäev=2024-05-02 |pealkiri=MotoGP Will Continue Racing At Assen Through 2031 |url=https://www.roadracingworld.com/news/motogp-will-continue-racing-at-assen-through-2031/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Roadracing World Magazine {{!}} Motorcycle Riding, Racing &amp; Tech News |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|GER}} Saksa mootorrataste Grand Prix
|Sachsenring
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-15 |pealkiri=German GP confirmed on the MotoGP™ calendar until 2031 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/www.motogp.com/en/news/2025/07/15/german-gp-confirmed-on-the-motogp-calendar-until-2031/754708 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|SMR}} San Marino mootorrataste Grand Prix
|Misano World Circuit Marco Simoncelli,
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-09-14 |pealkiri=MotoGP to race at Misano until 2031 inclusive |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/www.motogp.com/en/news/2025/09/14/motogp-to-race-at-misano-until-2031-inclusive/759079 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|AUT}} Austria mootorrataste Grand Prix
|Red Bull Ring
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-07-06 |pealkiri=MotoGP at the Red Bull Ring: Contract extended until 2030 |url=https://www.redbullring.com/en/news/motogp-at-the-red-bull-ring-contract-extended-until-2030/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=redbullring.com - EN |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|JPN}} [[Jaapani mootorrataste Grand Prix]]
|Mobility Resort Motegi
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP to race in Japan until 2030 |url=https://www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/www.motogp.com/en/news/2025/07/23/motogp-to-race-in-japan-until-2030/755428 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|INA}} Indoneesia mootorrataste Grand Prix
|Pertamina Mandalika International Street Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Malaysia to stay on the MotoGP calendar until 2031 |url=https://www.news.gp/en/malaysia-to-stay-on-the-motogp-calendar-until-2031 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=News.GP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia mootorrataste Grand Prix
|Circuit Ricardo Tormo
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2025-03-25 |pealkiri=MotoGP™ to race in Valencia until 2031 |url=https://www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/www.motogp.com/pt/news/2025/03/25/motogp-to-race-in-valencia-until-2031/522346 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=pt }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|AUS}} Austraalia mootorrataste Grand Prix
|Adelaide Street Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-02-19 |pealkiri=MotoGP to roar into the city streets of Adelaide from 2027 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/www.motogp.com/en/news/2026/02/19/motogp-to-roar-into-the-city-streets-of-adelaide-from-2027/874866 |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en }}{{Kõdulink|aeg=august 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|Aragón}} Aragoni mootorrataste Grand Prix
|MotorLand Aragon
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Hannigan |eesnimi=Eden |kuupäev=2026-06-10 |pealkiri=MotoGP confirms Aragon to remain on calendar for 2027 season |url=https://www.motorsportweek.com/2026/06/10/motogp-confirms-aragon-to-remain-on-calendar-for-2027-season/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=Motorsport Week |keel=en-GB}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|HUN}} Ungari mootorrataste Grand Prix
|Balaton Park
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=New Hungarian MotoGP race planned, backed by ex-F1 test driver |url=https://www.the-race.com/motogp/hungarian-motogp-race-2025-balaton/ |vaadatud=2026-07-14 |väljaanne=The Race |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|-
!
|
|{{flagicon|UK}} Briti mootorrataste Grand Prix
|Silverstone Circuit
|&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=6. august 2026 |pealkiri=MotoGP and Silverstone extend partnership through 2028 |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |vaadatud=6. augustil 2026 |väljaanne=MotoGP |arhiivimisaeg=2026-08-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20260806132937/https://www.motogp.com/en/news/2026/08/06/motogp-and-silverstone-extend-partnership-through-2028/1081538 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt;
|}

=== Hooajaeelne testimiskalender ===
{| class=&quot;wikitable&quot;
!Kuupäevad
!Test
!Ringrada
|-
|1. detsember 2026
|{{flagicon|Valencia autonoomne piirkond}} Valencia Test
|Circuit Ricardo Tormo
|-
|29.–30. jaanuar 2027
|{{flagicon|MAL}} Shakedown Test
|Sepangi rahvusvaheline ringrada
|-
|31. jaanuar–1. veebruar 
|{{flagicon|MAL}} Sepang Test
|Sepangi rahvusvaheline ringrada
|-
|6.–7. veebruar
|{{flagicon|THA}} Buriram Test
|Chang International Circuit
|-
! colspan=&quot;3&quot; |Allikas:&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=motogp.com |kuupäev=2026-09-02 |pealkiri=2027 MotoGP pre-season dates confirmed |url=https://www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/www.motogp.com/en/news/2026/09/02/2027-motogp-pre-season-dates-confirmed/1088122 |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=The Official Home of MotoGP |keel=en}}&lt;/ref&gt;
|}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Mootorrattasport]]
[[Kategooria:2027. aasta spordis]]</text>
      <sha1>66lqws2telngmerm4sbwjuvw1odnf59</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Elmar Veetamm</title>
    <ns>0</ns>
    <id>717892</id>
    <revision>
      <id>7228020</id>
      <parentid>7227438</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:34:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>AloKullamaa</username>
        <id>232419</id>
      </contributor>
      <origin>7228020</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10288" sha1="pjimr2db0kedyad6h0ecgyhxk0acnza" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Elmar Veetamm''' (kuni 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]&lt;ref&gt;https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK&lt;/ref&gt;) oli eesti koolidirektor ja õpetaja.

Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja.

== Vanemad &amp; lapsepõlv ==
[[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]]
Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s.  [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]]
[[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]]     


Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}&lt;/ref&gt; ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid.

Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus.

Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel.

== Haridus &amp; töö ==
6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas.  

Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}&lt;/ref&gt; [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]]     

Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi.

1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}&lt;/ref&gt;

1936. aastal koostas ta raamatu &quot;Kaiu sõnas ja pildis&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks &quot;näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale&quot;.

1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kaiuvalla20150501.2.15&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]]
[[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}}  
[[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]]
[[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]]


[[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]]
[[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]]
[[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]]


1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400220.2.96&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat &quot;Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945&quot; |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}&lt;/ref&gt; ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&amp;oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}&lt;/ref&gt;

Ta oli töö-ja ehituspataljonis [[Arhangelsk]]is ja sai saksa lennuväe rünnakus raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest.{{lisa viide}}

1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}}

Elmari vend Osvald-Endel, kes oli olnud Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945 ja suri või tapeti [[Norilsk]]is 1948. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;

1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse.

Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}}

Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]]


== Pärand ==
Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad.

Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad.

Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&amp;ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}&lt;/ref&gt;

Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]].

Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>pjimr2db0kedyad6h0ecgyhxk0acnza</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228024</id>
      <parentid>7228020</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:41:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Ongi Wedemann?</comment>
      <origin>7228024</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="10293" sha1="lyf36rhy0403l9310e5s6rbj6iyal9t" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=juuni}}
'''Elmar Veetamm''' (31. maini 1935 Wedemann; [[5. juuni]] [[1909]] – [[20. juuni]] [[1994]]&lt;ref&gt;https://www.kalmistud.ee/burial-place/wJLNJKbd2aPK&lt;/ref&gt;) oli eesti koolidirektor ja õpetaja.

Ta oli 1930-ndatel Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ) eestvedajaks Harjumaal ning hiljem elas ja töötas Pärnumaal koos abikaasa Hildegard Veetammega (1912–1993), kes oli samuti koolidirektor ja õpetaja.

== Vanemad &amp; lapsepõlv ==
[[Fail:Rootsima Jüri ja Mari Wedemann Rootsimaa talus.jpg|pisi|Vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann Raikkülast Rootsimaa talust]]
Elmar sündis ja veetis lapsepõlve Järvakandis, Raplamaal. Tema vanaisa Rootsima Jüri ja vanaema Mari Wedemann elasid Rootsimaa talus [[Raikküla]]s [[Järvakandi]]s.  [[Fail:Vennad Elmar ja Endel Veetammed 1917. aastal talu aias.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel Vedemannid 1917. aastal talu aias|vasakul]]
[[Fail:Vennad Elmar ja Osvald-Endel Wedemannid sünnitalus Järvakandis.jpg|pisi|Vennad Elmar ja Osvald-Endel sünnitalus Järvakandis|keskel]]     


Elmari isal Matsil oli 2 õde ja 6 venda, kellest Jüri Wedemann on tuntud eelkõige kirjanik [[Enn Vetemaa]] vanaisana. Ta paistis 1908. aasta andmete järgi silma märkimisväärse ehituskapitali (13200 rubla) pakkujana Raikküla ministeeriumikooli&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Raikküla ministeeriumikooli maja |url=https://media.voog.com/0000/0048/7241/files/EVM_toimetised-7-trykk_p%C3%A4rdi2.pdf}}&lt;/ref&gt; ehitamisel. Jüri Wedemann oli ka 1901. aastal pühitsetud [[Rapla kirik]]u kivist altarilaua valmistajaks&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Kukk |eesnimi=Mihkel |kuupäev=2017-04-19 |pealkiri=Looja signatuur |url=https://eestikirik.ee/looja-signatuur |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ajaleht Eesti Kirik |keel=et-EE}}&lt;/ref&gt;. Autobiograafilises elulooraamatus „Üleõla pilguheit“ nimetab Enn Vetemaa altariehitajast vanaisa Jüri ebatüüpiliseks talumeheks, kes õppis korralikult ära saksa keele, tegeles fotograafiaga ja luges sõnastiku abil prantsuskeelseid fotoõpikuid.

Elmari vanemad olid Mats (hiljem Valdur) ja Maria Wedemannid, kes elasid Järvakandis, [[Hiienurme]] külas Valga (Ärma) talus. Ajalooliselt oli Hiienurme olnud [[Järvakandi mõis]]a keskus.

Elmaril oli 3 aastat noorem vend Osvald-Endel.

== Haridus &amp; töö ==
6-klassilise algkooli lõpetamise järel oli Elmar kohustuslikus sõjaväeteenistuses Narvas.  

Seejärel 1925–1930 õppis Elmar õpetajaks [[Tallinna Õpetajate seminar]]is (Vene tn 31). &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Tallinna Õpetajate Seminari 9. lennu (1924-1930) album 115 lk. |url=https://arhmus.tlu.ee/tlibrary/f/text/40/EPAM_0K_0009922_41540.pdf}}&lt;/ref&gt; [[Fail:Elmar Veetamm Õpetajate Seminari 9. lennu albumis.jpg|pisi|Õpetajate Seminari 9. lennu album|vasakul]]     

Tal õnnestus tööd leida [[Kaiu Kool]]is ning oli seal Eesti esimeste noorsooorganisatsioonide (ÜENÜ – [[Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus|Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse]]) rajajaid ning eestvedajaid. Ta töötas õpetajana ja organiseeris laulukoore, näiteringi ja võimlemisrühmi.

1935. aastal eestistas ta nime Wedemannist [[Veetamm]]eks.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=MediaINFO |url=https://www.etera.ee/noscript.html |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=www.etera.ee}}&lt;/ref&gt;

1936. aastal koostas ta raamatu &quot;Kaiu sõnas ja pildis&quot;&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaiu sõnas ja pildis {{!}} Digar |url=https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:247201/116359/page/1 |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=www.digar.ee |keel=en}}&lt;/ref&gt;, mis on siiani hinnatud allikas Kaiu ajaloo kohta. Nagu Elmar märgib 57-leheküljelise ülevaate saatesõnas oli eesmärgiks &quot;näidata kaiulasele, milline on kodu-Kaiu. Teiseks anda tagasivaade hariduseliste ja majandusliste seltside tegevuse kohta, mis vallas ühistööga ära tehtud, kes nende ärksamad mehed. Kolmandaks - tuua kaiulasi üksteisele lähemale&quot;.

1988. aastal avaldas Kaiu Teataja intervjuu Elmariga, kus ta meenutas Kaiu õpetajaks saamise ja raamatu koostamise asjaolusid &lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kaiu Valla Teataja 1 Май 2015 — DIGAR статьи Эстонии |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=kaiuvalla20150501.2.15&amp;e=-------ru-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Elmar Veetamm Kaiu kooli orkestriga.jpg|pisi|Kaiu kooli orkestriga]]
[[Fail:Koolimaja ja teised hooned Kaius.jpg|pisi|Kaius|vasakul]]1936–1941 töötas kooli direktorina [[Ohtu]]s, kus ka 1939. aastal abiellus Hildegard-Petronelle Veetamm'ega (Metsakond), kes töötas õpetajana. Kool töötas ajaloolises Ohtu mõisa hoones, kus õpetajad ka neile eraldatud korteris elasid. Tänapäeval korraldatakse selles hoones suveteatri etendusi&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=https://www.ohtu.ee/ |url=https://www.ohtu.ee/ |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Ohtu Mõis |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;

Ohtus organiseeris Elmar samuti ÜENÜ kohaliku osakonna, mis tegutses aktiivselt kuni kogu organisatsiooni likvideerimiseni.{{lisa viide}}  
[[Fail:Ohtu mõisahoone.jpg|pisi|Ohtu mõis kus asus kool|vasakul]]
[[Fail:Elmar Veetamm aiatööd tegemas.jpg|pisi|Aiatöö Ohtus]]


[[Fail:Elmar Veetamm ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga.jpg|pisi|ÜENÜ 20. aasta juubelipidustustel Tallinnas 1940. aastal koos Ohtu võimlejate, rahvatantsijate ja lipuga|keskel]]
[[Fail:Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga.jpg|pisi|Hildegard Veetamm koos õega ja Elmar Veetamm koos vennaga|vasakul]]
[[Fail:Elmar Veetamm Ohtu kooli meesvõimlejatega.jpg|keskel|pisi|Ohtu võimlejatega]]


1940. aastal Ohtus toimunud Keila 120 talupidaja koosolekul asutati elektrifitseerimise ühing, mille üheks juhiks valiti Elmar Veetamm.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Uus Eesti 20 veebruar 1940 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/?a=d&amp;d=uuseesti19400220.2.96&amp;e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}&lt;/ref&gt;

1941. aasta 22. juulil sundmobiliseeriti Elmar Nõukogude armeesse&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Memento raamat &quot;Eestlased Vene sõjaväes 1940-1945&quot; |url=https://memento.ee/wp-content/uploads/2025/12/Memento-Raamat-11-1.pdf}}&lt;/ref&gt; ja tegi läbi evakuatsiooni laevaga Tallinnast Leningradi, mille käigus palju laevu ning mehi uppus.&lt;ref&gt;{{Viide |pealkiri=Juminda miinilahing |kuupäev=2025-10-25 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Juminda_miinilahing&amp;oldid=7003086 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-06-28}}&lt;/ref&gt;

Ta oli töö-ja ehituspataljonis [[Arhangelsk]]is ja sai saksa lennuväe rünnakus raskelt haavata ning tunnistati rindele saatmiseks kõlbmatuks. Ebainimlike elutingimuste tõttu (nagu arktiline külm; puudulik riietus; vähene toit; ööbimine muldonnides või okstest püstkodades; haiguste levik) hukkus neis laagrites üle kolmandiku meestest.{{lisa viide}}

1944. aastal Eestisse naastes töötas Harjumaal koolide inspektorina ja 1945–1948 taas Ohtu kooli direktorina.{{lisa viide}}

Elmari vend Osvald-Endel, kes oli olnud Omakaitses arreteeriti 16. veebruaril 1945 ja suri või tapeti [[Norilsk]]is 1948. aastal.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunisimiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Endel+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;

1949. aastal represseeriti ka Elmari vanemad ning saadeti märtsiküüditamise käigus Siberisse.

Veetammed kolisid Järvakandisse, Purku ja pääsesid küüditamisest, kuid Elmar vallandati peagi koolidirektori ametist kuna ei olnud nõus lõhkuma kooli õues asunud Vabadussõja mälestusmärki.{{lisa viide}}[[Fail:Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega.jpg|vasakul|pisi|Hildegard ja Elmar Veetamm koos tütre Helle Veetammega (Kullamaa)]]Edasi koliti Pärnumaale. Ema Hildegard töötas seal algul [[Veelikse kool]]i ning hiljem [[Massiaru kool]]i direktorina ja Elmar õpetajana. 1962–1969 töötati [[Väljaküla kool]]is. Elmar õpetas joonistamist, joonestamist, tööõpetust, bioloogiat ja füüsikat.{{lisa viide}}

Isa Valdur suri asumisel olles [[Iskitim]]is 1955. aastal&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Valdur+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;, aga ema Maria vabanes 1956. aastal, tuli Eestisse tagasi ja suri 1970. aastal.{{lisa viide}}&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Kommunismiohvrite memoriaal |url=https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=Maria+Veetamm&amp;f=all}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiaru koolimaja ees.jpg|pisi|vasakult Helle, Elmar ja Hildegard Veetamm Massiarul|keskel|250x250px]]


== Pärand ==
Elmar ja Hildegard Veetamme elutööks oli laste ja noorte harimine ja arendamine, mille tunnistuseks paljud saadud au-ja kiituskirjad.

Elmaril oli suur botaanikahuvi ning kõigisse koolidesse, kus nad olid töötanud, jäid maha ilusad kooliaiad.

Nooruses Tallinna Õpetajate Seminarist saadud sõpradega hoidis Elmar kontakti läbi keeruliste aegade. Näiteks pidas ta kirjavahetust ka USA-s ning Rootsis elavate sõpradega ning eriti aktiivselt Artur Nurmeotsaga. 1975. aasta 23. augustil endises seminari hoones (Vene tänav 22) toimunud kokkutulekul, millega tähistati 45 aasta möödumist lõpetamisest oli 18 osavõtjat. Seminari kokkutulekuid toimus ka varem ja hiljem.&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas |url=http://arhmus.tlu.ee/cgi-bin/epam?ctf_op=viewrec&amp;ctf_rowid=79192 |vaadatud=2026-06-29 |väljaanne=Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaas}}&lt;/ref&gt;

Pensionipõlve veetsid nad [[Sindi]]s, kus Elmar tegeles aiandusega ja Hildegard luuletamisega ning on maetud [[Sindi vana kalmistu|Sindi vanale kalmistule]].

Elmar Veetamme 100-nda sünniaastapäeva tähistamiseks korraldas tema tütar [[Helle Kullamaa]], kes on ka tunnustatud koorijuht ja muusikapedagoog Pärnus 21. juunil 2009. aastal kontserdi.&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2009-06-17 |pealkiri=Dirigent pühendab kontserdi isale |url=https://elu24.postimees.ee/132485/dirigent-puhendab-kontserdi-isale |vaadatud=2026-06-28 |väljaanne=Elu24 |keel=et}}&lt;/ref&gt;
== Viited ==
{{Viited}}

{{JÄRJESTA:Veetamm, Elmar}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Sindi vanale kalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1909]]
[[Kategooria:Surnud 1994]]</text>
      <sha1>lyf36rhy0403l9310e5s6rbj6iyal9t</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kristjan Svirgsden</title>
    <ns>0</ns>
    <id>718802</id>
    <revision>
      <id>7227730</id>
      <parentid>7194865</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:57:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7227730</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4324" sha1="siy02loezr3ys6xne251be1fpw55br8" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal, spetsialiseerudes režiiõpingutele. 

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent ning hiljem operaator ja režissöör. Sel perioodil valmis tema osalusel mitu dokumentaal- ja telefilmi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; režissöör ja operaator. Seejärel töötas ta aastatel 1998–2002 Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegutses ta vabakutselise operaatorina, tehes kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alates 1987. aastast kuulus ta [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige dokumentaalfilmide ja ühiskondlikke teemasid käsitlevate telesaadete autor. Tema tuntumate teoste hulka kuulub Eesti Telefilmis valminud [[dokumentaalfilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis valmis Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel ning käsitles ansamblit [[Kuldne Trio]].

1997. aastal valmis dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film pälvis tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot;

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>siy02loezr3ys6xne251be1fpw55br8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227732</id>
      <parentid>7227730</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:24:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7227732</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="4827" sha1="b0vd8q8t3pkw1s72gtblummqixztpis" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent ning hiljem operaator ja režissöör. Sel perioodil valmis tema osalusel mitu dokumentaal- ja telefilmi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; režissöör ja operaator. Seejärel töötas ta aastatel 1998–2002 Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegutses ta vabakutselise operaatorina, tehes kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alates 1987. aastast kuulus ta [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige dokumentaalfilmide ja ühiskondlikke teemasid käsitlevate telesaadete autor. Tema tuntumate teoste hulka kuulub Eesti Telefilmis valminud [[dokumentaalfilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis valmis Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel ning käsitles ansamblit [[Kuldne Trio]].

1997. aastal valmis dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film pälvis tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>b0vd8q8t3pkw1s72gtblummqixztpis</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227735</id>
      <parentid>7227732</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:37:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7227735</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5217" sha1="l7wmzl9jkakw7e7dx4cvbkl2oizyjs3" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent ning hiljem operaator ja režissöör. Sel perioodil valmis tema osalusel mitu dokumentaal- ja telefilmi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; režissöör ja operaator. Seejärel töötas ta aastatel 1998–2002 Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegutses ta vabakutselise operaatorina, tehes kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alates 1987. aastast kuulus ta [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige dokumentaalfilmide autor ning ühiskondlikke teemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema tuntumate teoste hulka kuulub Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis ühes vaates on lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkes omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film pälvis tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>l7wmzl9jkakw7e7dx4cvbkl2oizyjs3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227738</id>
      <parentid>7227735</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:46:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7227738</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5320" sha1="bfs6czkljebtirdp5ingsq7bjdwol6q" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent ning hiljem operaator ja režissöör. Sel perioodil valmis tema osalusel mitu dokumentaal- ja telefilmi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator. Seejärel töötas ta aastatel 1998–2002 Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegutses ta vabakutselise operaatorina, tehes kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alates 1987. aastast kuulus ta [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja teist samapalju filme kaasautorina.

Tema tuntumate teoste hulka kuulub Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis ühes vaates on lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkes omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film pälvis tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>bfs6czkljebtirdp5ingsq7bjdwol6q</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227741</id>
      <parentid>7227738</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:51:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227741</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5326" sha1="81d9ayet0hadlhfnh9u6w81yq4cuw5p" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent ning hiljem operaator ja režissöör. Sel perioodil valmis tema osalusel mitu dokumentaal- ja telefilmi.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator. Seejärel töötas ta aastatel 1998–2002 Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegutses ta vabakutselise operaatorina, tehes kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Alates 1987. aastast kuulus ta [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja teist samapalju filme kaasautorina.

Tema populaarsemaid teoseid on Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis ühes vaates näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film pälvis tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>81d9ayet0hadlhfnh9u6w81yq4cuw5p</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228135</id>
      <parentid>7227741</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:23:21Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228135</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5810" sha1="5jtw9df889izfgyf2m4itknl1as4az5" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent, seejärel operaator ja alates 1984. aastast ka iseseisev režissöör.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator ning 1998–2002 töötas Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegi ta vabakutselise operaatorina kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta kuulus alates 1987. aastast [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja üle 30 kaasautorina tehtud filmi.

Tallinnfilmis töötamise perioodil tegi ta lisaks portree- ja sündmusdokumentalistikale ka muusikafilme (&quot;Peiar&quot;, 1984; &quot;Võõrad öös&quot;, 1987; &quot;Panen aga põsepuna palgele&quot;, 1984 jm) ja vaatefilme (&quot;Veealune muusika&quot;, 1988; &quot;Palmse&quot;; 1988, &quot;Haapsalu&quot; jm).

Üks tema populaarsemaid teoseid ongi Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis pealtnäha näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis tal koostöös Soome YLE-ga dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film sai tohutut rahvusvahelist tähelepanu, lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas see ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Mälestuse säilitamine==
[[Manfred Vainokivi]] on teinud dokumentaalfilmi &quot;[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]&quot; (2009), mille peategelased on filmitegijad Kristjan Svirgsden ja [[Edvard Oja]]. 2023. aastal valmis filmile järg &quot;Sülita mulle näkku&quot;.

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>5jtw9df889izfgyf2m4itknl1as4az5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228142</id>
      <parentid>7228135</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:30:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228142</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5819" sha1="n9e6ak4aq9rk4krijjib4iihy0fx3cz" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent, seejärel operaator ja alates 1984. aastast ka iseseisev režissöör.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator ning 1998–2002 töötas Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegi ta vabakutselise operaatorina kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta kuulus alates 1987. aastast [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja üle 30 kaasautorina tehtud filmi.

Eesti Telefilmis töötamise perioodil tegi ta lisaks portree- ja sündmusdokumentalistikale ka muusikafilme (&quot;Peiar&quot;, 1984; &quot;Võõrad öös&quot;, 1987; &quot;Panen aga põsepuna palgele&quot;, 1984 jm) ja vaatefilme (&quot;Veealune muusika&quot;, 1988; &quot;Palmse&quot;; 1988, &quot;Haapsalu&quot; jm).

Üks tema populaarsemaid teoseid ongi Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis pealtnäha näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis tal koostöös Soome YLE-ga dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film sai tohutut rahvusvahelist tähelepanu, sest lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas film ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Mälestuse säilitamine==
[[Manfred Vainokivi]] on teinud dokumentaalfilmi &quot;[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]&quot; (2009), mille peategelased on filmitegijad Kristjan Svirgsden ja [[Edvard Oja]]. 2023. aastal valmis filmile järg &quot;Sülita mulle näkku&quot;.

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>n9e6ak4aq9rk4krijjib4iihy0fx3cz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228148</id>
      <parentid>7228142</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:45:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <comment>Auhind</comment>
      <origin>7228148</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6059" sha1="qr3v9uywtw718u507cjmw8or0f2fzps" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent, seejärel operaator ja alates 1984. aastast ka iseseisev režissöör.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator ning 1998–2002 töötas Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegi ta vabakutselise operaatorina kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta kuulus alates 1987. aastast [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja üle 30 kaasautorina tehtud filmi.

Eesti Telefilmis töötamise perioodil tegi ta lisaks portree- ja sündmusdokumentalistikale ka muusikafilme (&quot;Peiar&quot;, 1984; &quot;Võõrad öös&quot;, 1987; &quot;Panen aga põsepuna palgele&quot;, 1984 jm) ja vaatefilme (&quot;Veealune muusika&quot;, 1988; &quot;Palmse&quot;; 1988, &quot;Haapsalu&quot; jm).

Üks tema populaarsemaid teoseid ongi Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis pealtnäha näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Filmist pärit muusikavideo &quot;Kes ei tööta, see ei söö&quot; võitis peaauhinna üleliidulisel videoklippide festivalil &quot;Muuvi-87&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/5391?makersPage=0 Auhinnad] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis tal koostöös Soome YLE-ga dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film sai tohutut rahvusvahelist tähelepanu, sest lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas film ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Mälestuse säilitamine==
[[Manfred Vainokivi]] on teinud dokumentaalfilmi &quot;[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]&quot; (2009), mille peategelased on filmitegijad Kristjan Svirgsden ja [[Edvard Oja]]. 2023. aastal valmis filmile järg &quot;Sülita mulle näkku&quot;.

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>qr3v9uywtw718u507cjmw8or0f2fzps</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228161</id>
      <parentid>7228148</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T11:00:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kuriuss</username>
        <id>38125</id>
      </contributor>
      <origin>7228161</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6427" sha1="14uct5kbwui3ymjf65p4dy89r5fetj0" xml:space="preserve">{{See artikkel| räägib 1954. aastal sündinud režissöörist ja operaatorist; tema operaatorist poja kohta vaata artiklit [[Kristjan Svirgsden juunior]]}}
'''Kristjan Svirgsden''' ([[13. september]] [[1954]] [[Tallinn]] – [[16. juuli]] [[2026]]) oli eesti [[režissöör]], [[operaator]], filmidokumentalist ja [[kolumnist]]. 

Ta töötas aastakümneid [[televisioon]]i- ja filmivaldkonnas, kajastades [[Eesti]] ühiskonnaelu ja keskkonnateemasid ning jäädvustades kohalike kogukondade eripära. Lisaks tele- ja filmitööle avaldas ta vesteid ja arvamuslugusid ajalehes [[Virumaa Teataja]]. 

== Haridus ja töökäik ==
Kristjan Svirgsden lõpetas [[1987]]. aastal [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] kultuurharidustöö erialal spetsialiseerumisega režiile.

Aastatel 1972–1993 töötas ta [[Eesti Telefilm]]is, kus oli algul operaatori assistent, seejärel operaator ja alates 1984. aastast ka iseseisev režissöör.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2026-07-17 |pealkiri=Suri dokumentalist Kristjan Svirgsden |url=https://kultuur.err.ee/1610079673/suri-dokumentalist-kristjan-svirgsden |vaadatud=2026-07-17 |väljaanne=ERR |keel=et}}&lt;/ref&gt; 

1993. aastal asutas ta oma produktsioonifirma [[Svirgsden OÜ]], mille kaudu jätkas tööd režissööri ja operaatorina. Aastatel 1995–1997 oli ta paljude loodussaate &quot;[[Osoon (saade)|Osoon]]&quot; filmilõikude režissöör ja operaator ning 1998–2002 töötas Soome Rahvusringhäälingu [[YLE]] Baltikumi korrespondendipunkti operaatorina.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Aastatel 2002–2007 tegi ta vabakutselise operaatorina kaastööd Eesti telekanalitele ning mitmele välismaisele teleorganisatsioonile, sealhulgas Soome, Rootsi, Norra ja Põhja-Makedoonia telekanalitele, [[BBC]]-le ja [[Deutsche Welle]]le.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt; 

Ta kuulus alates 1987. aastast [[Eesti Kinoliit]]u.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Looming ==
Svirgsden oli eelkõige [[dokumentaalfilm]]ide autor ning ühiskonnateemasid käsitlevate telesaadete režissöör ja/või operaator. Tema loomingu hulka kuulub 27 autorifilmi ja üle 30 kaasautorina tehtud filmi.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Eesti Telefilmis töötamise perioodil tegi ta lisaks portree- ja sündmusdokumentalistikale ka muusikafilme (&quot;Peiar&quot;, 1984; &quot;Võõrad öös&quot;, 1987; &quot;Panen aga põsepuna palgele&quot;, 1984 jm) ja vaatefilme (&quot;Veealune muusika&quot;, 1988; &quot;Palmse&quot;, 1988; &quot;Haapsalu&quot;, 1988; jm).

Üks tema populaarsemaid teoseid ongi Eesti Telefilmis valminud [[muusikafilm]] &quot;[[Võõrad öös]]&quot;, mis pealtnäha näib olevat lihtsalt lõbus kompositsioon ansambli [[Kuldne Trio]] muusikavideotest, kuid tegelikult kätkeb omas ajas – Eesti taasiseseisvumise eelsetel aastatel – palju sügavamat allteksti, mille võimsaks kokkuvõtteks on filmi viimane muusikapala &quot;Mu isamaa armas&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Filmist pärit muusikavideo &quot;Kes ei tööta, see ei söö&quot; võitis peaauhinna üleliidulisel videoklippide festivalil &quot;Muuvi-87&quot;.&lt;ref&gt;[https://www.efis.ee/person/5391?makersPage=0 Auhinnad] Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 03.09.2026.&lt;/ref&gt;

1997. aastal valmis tal koostöös Soome YLE-ga dokumentaalfilm &quot;[[Roheline Kunda]]&quot;, mis käsitles [[Kunda]] linna keskkonnaprobleeme ning tööstuse mõju kohalikele elanikele. Film sai tohutut rahvusvahelist tähelepanu, sest lisaks väiksematele välispartneritele ostis filmi ära [[BBC]] ja näitas seda 128 riigis üle maailma.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; Samal ajal tekitas film ka Eestis elavat avalikku arutelu ja vastakaid reaktsioone.

Svirgsden portreteeris filmikeeles mitmeid Eesti kultuuri- ja ühiskonnategelasi, nende seas [[Heinz Valk]]u (&quot;Oksjon&quot;, 1988; &quot;Heinz Valk&quot;, 2014) ja [[Jüri Jürna]]t (&quot;Tõsise näoga mees&quot;, 2013). Tema dokumentaalfilmides ja telesaadetes said kultuuriloolise kajastuse paljud [[Lääne-Virumaa]] inimesed, paigad ja kogukonnad, sealhulgas jäädvustas ta [[Rakvere]] linnaga seotud lugusid ning [[Lobi]] küla elu. Selle pühendumuse eest sai ta kohalikelt tiitli &quot;Lobi küla [[Federico Fellini|Fellini]]&quot;.&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt;

Lisaks filmiloomingule kirjutas Kristjan Svirgsden aastaid ajalehele Virumaa Teataja [[kolumn]]e, milles käsitles ühiskonnaelu, maaelu, kultuuri ja inimeste argipäeva.

=== Filme ===
* 1980 – &quot;314 meetrit televisiooni&quot; – režissöör, operaator
* 1988 – &quot;Oksjon&quot; – režissöör, operaator
* 1989 – &quot;Idatuuletorm&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 1997 – &quot;[[Roheline Kunda]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator, monteerija
* 2006 – &quot;Kuutõbised&quot; – režissöör, stsenarist, operaator 
* 2011 – &quot;Mida ei mäleta, pole olnd&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2013 – &quot;Tõsise näoga mees&quot; – režissöör, stsenarist, operaator
* 2014 – &quot;[[Heinz Valk (film)|Heinz Valk]]&quot; – režissöör, stsenarist, operaator

==Mälestuse säilitamine==
[[Manfred Vainokivi]] on teinud dokumentaalfilmi &quot;[[Emumäe Eedi ja Lobi küla Kristjan]]&quot; (2009), mille peategelased on filmitegijad Kristjan Svirgsden ja [[Edvard Oja]]. 2023. aastal valmis filmile järg &quot;Sülita mulle näkku&quot;.

==Isiklikku==
Tema poeg on tele- ja rindeoperaator [[Kristjan Svirgsden juunior|Kristjan Svirgsden]] (sündinud 1982).&lt;ref&gt;Marju Himma ja Eesti Kinoliit. [https://www.sirp.ee/kristjan-svirgsden-13-ix-1954-16-vii-2026/ Kristjan Svirgsden 13. IX 1954 – 16. VII 2026]. Sirp, 24.07.2026.&lt;/ref&gt; 

Ta oli kirglik kalamees.&lt;ref&gt;Kristjan Svirgsden. [https://virumaateataja.postimees.ee/3321309/kalamees-ja-lobi-kula-meri Kalamees ja Lobi küla meri]. Virumaa Teataja, 09.09.2015.&lt;/ref&gt; 

== Viited ==
{{Viited}}

== Välislingid ==
* {{IMDb}}

{{JÄRJESTA:Svirgsden, Kristjan}}
[[Kategooria:Eesti filmioperaatorid]]
[[Kategooria:Eesti filmilavastajad]]
[[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1954]]
[[Kategooria:Surnud 2026]]</text>
      <sha1>14uct5kbwui3ymjf65p4dy89r5fetj0</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Škoda 32tr SOR</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720261</id>
    <revision>
      <id>7227669</id>
      <parentid>7224755</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:21:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227669</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1941" sha1="sgtv6qxm3dx707jnjcnnf6fnryzix1z" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussile SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektrimootor asub trolli tagaosas. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Vaid tagasild on veojõuga. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>sgtv6qxm3dx707jnjcnnf6fnryzix1z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227670</id>
      <parentid>7227669</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:21:48Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227670</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1941" sha1="2ty182egc7a69ml47vwrtzehanxykml" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussile SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektrimootor asub trolli tagaosas. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Vaid tagasild on veojõuga. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>2ty182egc7a69ml47vwrtzehanxykml</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227676</id>
      <parentid>7227670</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:42:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227676</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1917" sha1="tazv5voh4e68pp3z6ru0nu4xoc172x0" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussile SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>tazv5voh4e68pp3z6ru0nu4xoc172x0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227678</id>
      <parentid>7227676</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:43:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227678</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1915" sha1="9moj1ydaf5ef5u1wdprsq1rvcg4v3ra" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>9moj1ydaf5ef5u1wdprsq1rvcg4v3ra</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227712</id>
      <parentid>7227678</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:04:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227712</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1933" sha1="l1wuij20bm18vo54ekhc5n0lubmmpp1" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34|tagapõhi=#0432C8}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}

[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>l1wuij20bm18vo54ekhc5n0lubmmpp1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227713</id>
      <parentid>7227712</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:05:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227713</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1948" sha1="8muonujw5wf9im8t28o6wot7xq6nmtz" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34|tagapõhi=#0432C8}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}{{Trollibussid}}
[[Kategooria:Trollibussid]]</text>
      <sha1>8muonujw5wf9im8t28o6wot7xq6nmtz</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227721</id>
      <parentid>7227713</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:23:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227721</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1970" sha1="jxq3tis8d4t844p3mxbxm6mm2r7thum" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 32tr SOR|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2018-|pikkus=12000|suurim kiirus=65|istekohti=35|mootori võimsus=160|pilt=Škoda 32Tr SOR liinil 81 Kaubamaja.jpg|pildi allkiri=Škoda 32tr SOR Tallinnas|laius=2550|kõrgus=3370|tühimass=16750|seisukohti=34|tagapõhi=#0432C8}}

'''Škoda 32Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 12 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 32Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;
== Omadused ==
Škoda 32Tr on tuletatud bussist SOR NS 12. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on kolm ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2018. aastal. Opava oli esimene linn, kus Škoda 32tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/en/tallinn-the-first-new-battery-trolleybus-to-revive-the-system-in-tallinn-has-arrived/ |vaadatud=2026-08-23 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Škoda 32Tr DPMP Sobek Optik.jpg|pisi|Škoda 32tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 33tr SOR]]

== Viited ==
{{Viited}}{{Trollibussid}}
[[Kategooria:Trollibussid]]
[[Kategooria:Škoda]]</text>
      <sha1>jxq3tis8d4t844p3mxbxm6mm2r7thum</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720490</id>
    <revision>
      <id>7227813</id>
      <parentid>7226496</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T18:57:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kalle</username>
        <id>51</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227813</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9945" sha1="bl3mqgase4m3uwe7az3h9b0hrbkuasp" xml:space="preserve">{{Infokast turniir
| nimi = 1997. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis &lt;br&gt;[[Pilt:Volleyball (indoor) pictogram.svg|100px]]
| kuupäevad = [[6. september|6.]] – [[14. september|14. sept]] 1997
| korraldaja = {{lihtne loend|
* {{PisiLipp|Holland}}
}}                                                                            
| Toimumiskohad
| osalejaid = 12
| meister = {{riigi ikoon|Holland}} [[Holland]]
| eelmine = [[1995. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1995]]
| järgmine = [[1999. aasta meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|1999]]
}}
'''1997. aasta [[meeste Euroopa meistrivõistlused võrkpallis|meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistlused]]''' olid 20. meistrivõistlused, mille korraldas [[Euroopa võrkpalliliit]] ''Confédération Européenne de Volleyball'' (CEV). Need toimusid kahes [[Holland]]i linnas, [['s-Hertogenbosch|Den Boschis]] ja [[Eindhoven]]is, 6.–14. septembrini 1997. aastal. 

Itaalial ei õnnestunud kaitsta oma kahe aasta tagust tiitlit. Holland võitis meistrivõistlused esimest korda, alistades Jugoslaavia neljasetilises finaalis (15-11, 10-15, 15-10, 15-9).

1995. aasta meeste Euroopa võrkpallimeistrivõistluste neli paremat võistkonda – Itaalia, Jugoslaavia, Holland (oli ka korraldajariik) ja Bulgaaria – kvalifitseerusid automaatselt 1997. aasta meistrivõistlustele Teised võistkonnad pidid kvalifitseeruma 1996. aastal toimunud kvalifikatsiooniturniiril.

== Võistluste formaat ==

Esmalt toimus eelvoor, kus kaksteist võistkonda jagati kahte kuueliikmelisse alagruppi. Mõlema alagrupi kaks parimat võistkonda pääsesid poolfinaali. Kolmanda ja neljanda koha saavutanud võistkonnad mängisid viienda kuni kaheksanda koha nimel.

== Alagruppide koosseisud ==

{{Veerud|100%}}
* I-alagrupp [['s-Hertogenbosch|Den Bosch]] 

*{{PisiLipp|Saksamaa}}  
*{{PisiLipp|Kreeka}}
*{{PisiLipp|Itaalia}}
*{{PisiLipp|Venemaa}}
*{{PisiLipp|Slovakkia}} 
*{{PisiLipp|Jugoslaavia}}
{{veerud-piir}}
* II-alagrupp [[Eindhoven]]

*{{PisiLipp|Bulgaaria}} 
*{{PisiLipp|Tšehhi}}
*{{PisiLipp|Soome}}
*{{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
*{{PisiLipp|Holland}} 
*{{PisiLipp|Ukraina}} 
{{veerud-lõpp}}

== Eelvoor ==

=== I-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=50 | Koht tabelis 
!width=150| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Jugoslaavia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Itaalia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Slovakkia}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Venemaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Saksamaa}}   
!width=20 | {{riigi ikoon|Kreeka}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Jugoslaavia}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||0:3 ||'''3:0'''  ||'''3:1''' || 5||4||1 ||12:4 ||233:154||'''9'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Itaalia}} 
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:1''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''  ||'''3:0''' ||5 ||4 ||1||12:4|| 220:161 || '''9'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Slovakkia}}
|0:3|| 1:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:1''' ||'''3:1''' ||5 ||3||2 ||10:10 ||230:263 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Venemaa}}
| '''3:0''' ||0:3 ||2:3  ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:0''' ||5 ||2 ||3 ||10:9 ||248:227 ||'''7''' 
|- 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Saksamaa}} 
|0:3|| 0:3||1:3 ||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''  ||5 ||2||3 ||7:12 ||208:259 ||'''7''' 
|- 
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Kreeka}}
| 1:3 ||0:3 ||1:3 ||0:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||176:251 ||'''5'''
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=363 CEV 1996/1997 Senior European Championships]

{| class = &quot;wikitable&quot;  style=&quot;text-align:left;&quot;
!width=&quot;60&quot;  align=&quot;center| Kuupäev
!width=&quot;40&quot; align=&quot;center&quot;| Kellaaeg
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;50&quot; align=&quot;center&quot;| Tulemus
!width=&quot;164&quot; align=&quot;center&quot;| Riik
!width=&quot;270&quot; align=&quot;center&quot;| Geimid
!width=&quot;97&quot; align=&quot;center&quot;| Mängude&lt;br&gt;statistika
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[6. september|6. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Itaalia]]'''  {{riigi ikoon|Itaalia}}||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center| ('''16:14''', '''15:4''', '''15:3''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Slovakkia]]''' {{Riigi ikoon|Slovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center|(13:15, '''15:12''', '''15:9''', '''15:10''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right|[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}} || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''14:16''', '''11:15''', '''13:15''')||align=center|- 
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[7. september|7. sept]] || align=center|- || align=right|[[Kreeka]] {{riigi ikoon|Kreeka}} ||align=center|'''1 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Saksamaa}}''' || align=center| ('''15:17''', '''9:15''', 15:7, '''8:15''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right| [[Venemaa]] {{riigi ikoon|Venemaa}}|| align=center|'''2 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Slovakkia}}''' || align=center|(15:6, '''10:15''', '''14:16''', 15:10, '''12:15''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right|[[Itaalia]] {{Riigi ikoon|Itaalia}}  || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center|('''13:15''', '''9:15''','''5:15''')||align=center|- 
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[8. september|8. sept]] || align=center|- || align=right| '''[[Saksamaa]]'''  {{riigi ikoon|Saksamaa}}||align=center|'''3 - 2''' || align=left| {{PisiLipp|Venemaa}} || align=center| ('''15:9''', '''15:10''', 6:15, 4:15, '''16:14''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right| [[Slovakkia]] {{Riigi ikoon|Slovakkia}}|| align=center|'''1 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center|('''13:15''', 15:12, '''11:15''', '''5:15''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]] {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}''' || align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15:5''', 14:16, '''15:6''', '''15:6''')||align=center|- 
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[10. september|10. sept]] || align=center|- || align=right|'''[[Itaalia]]''' {{riigi ikoon|Itaalia}} ||align=center|'''3 - 0''' || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=center| ('''15:10''', '''15:9''', '''15:4''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right| [[Kreeka]] {{riigi ikoon|Kreeka}}|| align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Venemaa}}''' || align=center|('''5:15''', '''9:15''', '''12:15''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right|'''[[Jugoslaavia]]''' {{Riigi ikoon|Jugoslaavia}}  || align=center|'''3 - 0''' ||align=left| {{PisiLipp|Slovakkia}} || align=center|('''15:7''', '''15:4''','''15:8''')||align=center|- 
|-
|valign=top rowspan=3 align=center|[[11. september|11. sept]] || align=center|- || align=right|[[Venemaa]] {{riigi ikoon|Venemaa}} ||align=center|'''0 - 3''' || align=left| '''{{PisiLipp|Itaalia}}''' || align=center| ('''6:15''', '''10:15''', '''12:15''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right| '''[[Slovakkia]]''' {{riigi ikoon|Slovakkia}}|| align=center|'''3 - 1''' ||align=left| {{PisiLipp|Kreeka}} || align=center|('''15:10''', '''15:11''', 2:15, '''15:13''')||align=center|- 
|-
| align=center|- || align=right| [[Saksamaa]] {{Riigi ikoon|Saksamaa}}  || align=center|'''0 - 3''' ||align=left| '''{{PisiLipp|Jugoslaavia}}''' || align=center|('''8:15''', '''14:16''', '''7:15''')||align=center|- 
|}

=== II-alagrupp ===

{| class=&quot;wikitable&quot; style=&quot;text-align:center;&quot;
|-
!width=50 | Koht tabelis 
!width=150| Riik 
!width=20 | {{riigi ikoon|Holland}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Prantsusmaa}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Ukraina}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Tšehhi}}
!width=20 | {{riigi ikoon|Bulgaaria}}   
!width=20 | {{riigi ikoon|Soome}} 
!width=22 | Mänge 
!width=22 | Võite 
!width=22 | Kaotusi 
!width=22 | Tulemus 
!width=70 | Punktid&lt;br&gt;geimist 
!width=50 | Punktid 
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''1.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Holland}}    
|bgcolor=Silver|X||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0''' ||'''3:0'''  ||'''3:1''' || 5||0||0 ||15:0 ||226:92||'''10'''
|-style=&quot;background: #AAFFAA&quot;
|'''2.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} 
|0:3 ||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' ||1:3 ||'''3:0'''  ||'''3:0''' ||5 ||3 ||2||10:8|| 221:219 || '''8'''
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot;
|'''3.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Ukraina}}
|0:3|| 2:3||bgcolor=Silver|X||'''3:2''' || '''3:2''' ||'''3:0''' ||5 ||3||2 ||11:10 ||260:248 ||'''8''' 
|-style=&quot;background: #CCFFCC&quot; 
|'''4.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Tšehhi}}
| 0:3 ||'''3:1''' ||2:3  ||bgcolor=Silver|X||2:3 ||'''3:2''' ||5 ||2 ||3 ||10:12 ||260:276 ||'''7''' 
|- 
|'''5.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Bulgaaria}} 
|0:3|| 0:3||2:3 ||'''3:2'''||bgcolor=Silver|X||'''3:1'''  ||5 ||2||3 ||8:12 ||220:263 ||'''7''' 
|- 
|'''6.'''||style=&quot;text-align:left;&quot;| {{PisiLipp|Soome}}
| 0:3 ||0:3 ||0:3 ||2:3 ||1:3 ||bgcolor=Silver|X||5 ||0||5 ||3:15 ||167:256 ||'''5'''
|}

{{Small| Allikas:}} [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=363 CEV 1996/1997 Senior European Championships]

== Välislingid ==

* [https://www-old.cev.eu/Competition-Area/CompetitionStandings.aspx?ID=363 CEV 1996/1997 Senior European Championships] 
* [http://todor66.com/volleyball/Europe/Men_1997.html Tulemused] 
* [https://volleybox.net/men-european-championships-1997-o97 European Championship 1997] 

{{Meeste VõrkpalliEM}}

[[Kategooria:Euroopa meistrivõistlused võrkpallis]]
[[Kategooria:1997. aasta spordis]]</text>
      <sha1>bl3mqgase4m3uwe7az3h9b0hrbkuasp</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Aleksandr Kutšmezov</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720491</id>
    <revision>
      <id>7227885</id>
      <parentid>7227346</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:12:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Juhan121</username>
        <id>25066</id>
      </contributor>
      <comment>/* Rollid */</comment>
      <origin>7227885</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2387" sha1="5zlvd8c56i8ji65p6qv65kaiz6elfit" xml:space="preserve">'''Aleksandr Kutšmezov''' (sündinud [[3. oktoober|3. oktoobril]] [[1981]] [[Narva]]s) on [[Eesti]] näitleja.

Ta õppis aastatel [[1988]]–[[1997]] [[Narva 12. Keskkool]]is, lõpetas aastal [[2001]] [[Narva Kutseõppekeskus]]e ja aastal [[2006]] [[Moskva Kunstiteatri stuudiokool]]i.

Ta töötas aastatel [[2001]]–[[2002]] tehases [[Ilmarine AS|Ilmarine]]. Aastast [[2006]] on ta [[Vene Teater|Vene Teatri]] näitleja. Aastast [[2012]] on ta tegutsenud ühtlasi raadios [[Sky Media]].

== Välislingid ==
* [https://www.sudalinnateater.ee/et/vene-teatri-naitlejad/aleksandr-kutsmezov/20 Aleksandr Kutšmezov Südalinna Teatri kodulehel]
* [https://etbl.teatriliit.ee/artikkel/kut%C5%A1mezov_aleksandr1 Aleksandr Kutšmezov Eesti teatri biograafilise leksikoni veebiversioonis]

== Lavastusi ==
* [[2014]] Stružkova ja Kutšmezov &quot;Mängime teatrit&quot; (mängis lavastajat)

== Rollid ==
* [[2006]] [[Aleksandr Ostrovski]] &quot;Tulus amet&quot; (Võšnevski)
* 2006 [[Anton Tšehhov]]/[[Aljona Anohhina]] &quot;Palat nr 6&quot; (Teine haige)
* 2006 [[Brian Friel]]/[[Mihhail Feigin]] &quot;Lõikuspeo tantsud&quot; (Michael)
* 2006 [[William Shakespeare]]/[[Timofei Sopolev]] &quot;Nagu teile meeldib&quot; (Jean)
* 2006 [[Aleksandr Volodin]]/[[Viktor Rõžakov]] &quot;Armsamatest ärge lahkuge&quot; (Mironov)
* 2006 [[Merle Karusoo]]/[[Toomas Lõhmuste]] &quot;Täna me ei mängi&quot;
* [[2007]] [[Deniss Fonvizin]]/[[Jekaterina Granitova-Lavrovskaja]] &quot;Amorid lumes&quot; (Dobroljubov)
* 2007 [[Fjodor Dostojevski]]/[[Mihhail Tšumatšenko]] &quot;Onu unenägu&quot;
* 2007 [[Quentin Tarantino]]/[[Anna Trifonova]] &quot;Marukoerad&quot; (Iludus Eddie)
* 2007 [[Christopher Hampton]] &quot;Ohtlikud suhted&quot; (Majordoomus)
* [[2008]] [[Aleksandr Gribojedov]]/[[Juri Jerjomin]] &quot;Häda mõistuse pärast&quot; (Platon Mihhailovitš)
* 2008 [[Robert Louis Stevenson]]/[[Natalja Lapina]] &quot;Aarete saar&quot; (punane Mary)
* [[2009]] [[Molière]]/[[Mihhail Bõtškov]] &quot;Don Juan&quot; (Gusman)
* 2009 [[Nikolai Gogol]]/[[Anton Kovalenko]] &quot;Hullumeelse päevik&quot; (ametnik, 2. sanitar)
* 2009 [[Vadim Korostõljov]]/[[Jevgeni Ibragimov]] &quot;[[Niko Pirosmani|Pirosmani]]&quot; (vene kunstnik)
* [[2010]] [[Anton Tšehhov]]/[[Artjom Nasõbulin]] &quot;Kajakas&quot; (Jakov)
* 2010 [[Ray Cooney]]/[[Eduard Toman]] &quot;Naljakas raha&quot; (Bill)

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=august}}

{{JÄRJESTA:Kutšmezov, Aleksandr}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Südalinna Teatri näitlejad]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>5zlvd8c56i8ji65p6qv65kaiz6elfit</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maḥalla</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720626</id>
    <revision>
      <id>7227877</id>
      <parentid>7226778</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:06:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>InternetArchiveBot</username>
        <id>90448</id>
      </contributor>
      <comment>Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5</comment>
      <origin>7227877</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1743" sha1="qbxkmctldyp2kp45rgh2haw5sb6h2be" xml:space="preserve">{{pealkiri kaldkirjas}}
[[Pilt:Sərşəhər məscidi. Ordubad şəhəri 01.JPG|pisi|[[Aserbaidžaan]]i [[Ordubad]]i linna Sarshahari ''mahalla'']]
:''&quot;Mahala&quot; suunab siia. Teiste tähenduste kohta vaata artiklit [[Mahala (täpsustus)]].''
'''''Maḥalla''''' ([[araabia keel]]es مَحَلَّة) on [[Araabia keel|araabiakeelne]] [[sõna]], mis tuleneb tüvest ''ḥ-l-l'' (ح ل ل) ja tähendas algselt peatuspaika.&lt;ref&gt;{{Citation |last=Kramers |first=J.H. |title=Encyclopaedia of Islam First Edition Online |url=https://referenceworks.brill.com/doi/10.1163/2214-871X_ei1_SIM_4423 |access-date=2025-11-12 |chapter=Maḥalla |publisher=[[Brill Publishers|Brill]] |language=en |doi=10.1163/2214-871X_ei1_SIM_4423|url-access=subscription }}&lt;/ref&gt; Mitmel pool [[Araabia maailm]]as, [[Balkan]]il, [[Lääne-Aasia|Lääne-]] ja [[Kesk-Aasia]]s, [[Hindustani poolsaar]]el ja nende ümber tähendab see linnaosa.&lt;ref&gt;{{Netiviide |url=http://www.iyimi.net/bilgi-deposu/270795-mahallenin-anlami.html#post297052 |pealkiri=Mahallenin Anlamı |vaadatud=2026-09-01 |arhiivimisaeg=2012-02-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120207023718/http://www.iyimi.net/bilgi-deposu/270795-mahallenin-anlami.html#post297052 |url-olek=ei tööta }}&lt;/ref&gt; [[Magrib]]is nimetati nii teatud sõjaväelist formatsiooni või maksude kogumist.&lt;ref&gt;{{Cite book |last=Arnaud |first=Louis |title=Au temps des &quot;mehallas&quot;, ou, Le Maroc de 1860 à 1912 |date=2012 |publisher=Dar al Aman |isbn=978-9954-561-23-2 |series=Mémoire Retrouvée |location=Rabat, Morocco}}&lt;/ref&gt;

==Vaata ka==
* [[Mellah]]
* [[Corjova (Dubăsari)]]
* [[Mohalla Sadiqabad]]
* [[Heera Mandi]]
* [[Mahala (Montenegro)]]
* [[El Mahalla El Kubra]]

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Linnaosad]]</text>
      <sha1>qbxkmctldyp2kp45rgh2haw5sb6h2be</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Islandi ajalugu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720669</id>
    <revision>
      <id>7227698</id>
      <parentid>7227658</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T13:18:36Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani) */</comment>
      <origin>7227698</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9463" sha1="pn7bsmhe8z3jtlw757o28v14rkbqwt9" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>pn7bsmhe8z3jtlw757o28v14rkbqwt9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227733</id>
      <parentid>7227698</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T15:24:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani) */</comment>
      <origin>7227733</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12445" sha1="bcu1b9l05rtnhhtgbdyl8j3i4xnb2f3" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámstíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>bcu1b9l05rtnhhtgbdyl8j3i4xnb2f3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227757</id>
      <parentid>7227733</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:23:54Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani) */</comment>
      <origin>7227757</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="14001" sha1="bnkcv73e4jy3xbmqih4pvot5ghk3ree" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

===Vaba riigi aeg (930–1262)===
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}


{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>bnkcv73e4jy3xbmqih4pvot5ghk3ree</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227774</id>
      <parentid>7227757</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:33:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Vaba riigi aeg (930–1262) */</comment>
      <origin>7227774</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="15336" sha1="oy3fidj43iooydg6s4f1ijrmcn0bths" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
===Ühiskonna organiseerumine (kuni 930. aastani)===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

Ühendavaks keskuseks sai [[Alþingi]], kuhu kogunesid inimesed kogu maalt. [[Lögrétta]]l (Seadusekojal) oli Alþingi koosoleku ajal teatud täidesaatev võim, kuid muul ajal jäi suurem osa ülesannetest, mida tänapäeva ühiskonnas täidavad riigiametnikud, eraisikute endi hooleks. 

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>oy3fidj43iooydg6s4f1ijrmcn0bths</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227942</id>
      <parentid>7227774</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:12:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ühiskonna organiseerumine (kuni 930. aastani) */</comment>
      <origin>7227942</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20951" sha1="mkc1vveruwiel1yrtbw7mvtyo78ihnt" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai [[Alþingi]], mis asutati traditsiooni järgi [[930]]. aastal ning kuhu kogunesid inimesed kogu maalt. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek ehk ülemaaline ''[[þing]]''. See hõlmas erinevaid tegevusi ja institutsioone: seal kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. Alþingi oli seega laiem mõiste kui [[Lögrétta]].

Olulist rolli mängisid ''[[goði]]''{{'}}d (mitmuses ''goðar''), kes olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad täitsid ühtaegu poliitilisi, kohtulikke ja algselt ka usulisi ülesandeid ning esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. Nende võim oli palju enam seotud isiklike sidemete, toetajaskonna ja õiguste esindamisega kui otsese territoriaalse valitsemisega.

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Alþingi seadusandlikus kogus ehk Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus või muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. Samas ei olnud pealikud ise kohtunikud ega mõistnud kohut.

==== Alþingi ja Lögrétta ====

Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek ehk ülemaaline ''þing''. Selle tegevus ei piirdunud seadusandlusega, vaid Alþingi juures tegutsesid ka kohtud ning seal toimusid ühiskondlikud ja poliitilised arutelud. Alþingi ajal kogunesid pealikud (''goðar'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskseks organiks oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ehk pealikud ning nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ning seadustest erandite tegemine.

Seadusandlik võim kuulus Seadusekojale, kohtuvõim aga Alþingi ja kohalike ''þing''{{'}}ide kohtutele. ''Goði''{{'}}d kuulusid Seadusekotta janeil oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida seadusandlikku ja kohtuvõimu.

Alþingil kujunes välja eraldi kohtusüsteem. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aasta paiku loodi neli veerandikohut ning 11. sajandi alguses viies kohus (''fimmtardómur''). Need kohtud ei olnud sama mis Lögrétta.

Alþingi ja Lögrétta ei olnud seega kaks eraldi võrdset võimuorganit. Alþingi oli kogu ülemaaline institutsioon, mille tegevus hõlmas seadusandlust, kohtupidamist ja poliitilisi küsimusi, Lögrétta aga selle keskne seadusandlik organ.

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

Seetõttu oli ''goði''{{'}}l oluline roll oma toetajate õiguste kaitsmisel ja õigusvaidlustes abistamisel. Pealik ei olnud riigiametnik tänapäevases tähenduses. Tema võim ei seisnenud selles, et ta oleks valitsenud kindlat maa-ala. Tema mõju tulenes eelkõige talle kuulunud ''goðorð''{{'}}ist, toetajaskonnast ning võimalusest oma mehi Alþingil ja kohtutes esindada.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlaltt teada, ajaloolaste hinnangud erinevad. Pealikud kontrollisid suurel määral seadusandlikku protsessi, kohtunike määramist ja poliitiliste liitude kujunemist.

Samas ei olnud süsteem täielikult suletud. Ka teised vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes jamõjutada seadusandlikke otsuseid. Seetõttu ühendas Islandi vabariigi riigikord endas nii pealike juhtivat rolli kui ka vabade meestes uhteliselt laia  osalust avalikus elus.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>mkc1vveruwiel1yrtbw7mvtyo78ihnt</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227943</id>
      <parentid>7227942</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:13:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealike poliitiline mõju */</comment>
      <origin>7227943</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20948" sha1="75q8y47jcel21ixl63151i01uex5dpw" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai [[Alþingi]], mis asutati traditsiooni järgi [[930]]. aastal ning kuhu kogunesid inimesed kogu maalt. Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek ehk ülemaaline ''[[þing]]''. See hõlmas erinevaid tegevusi ja institutsioone: seal kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. Alþingi oli seega laiem mõiste kui [[Lögrétta]].

Olulist rolli mängisid ''[[goði]]''{{'}}d (mitmuses ''goðar''), kes olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. ''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad täitsid ühtaegu poliitilisi, kohtulikke ja algselt ka usulisi ülesandeid ning esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna. ''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. Nende võim oli palju enam seotud isiklike sidemete, toetajaskonna ja õiguste esindamisega kui otsese territoriaalse valitsemisega.

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Alþingi seadusandlikus kogus ehk Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus või muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. Samas ei olnud pealikud ise kohtunikud ega mõistnud kohut.

==== Alþingi ja Lögrétta ====

Alþingi oli kogu Islandi ühine rahvakoosolek ehk ülemaaline ''þing''. Selle tegevus ei piirdunud seadusandlusega, vaid Alþingi juures tegutsesid ka kohtud ning seal toimusid ühiskondlikud ja poliitilised arutelud. Alþingi ajal kogunesid pealikud (''goðar'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskseks organiks oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ehk pealikud ning nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ning seadustest erandite tegemine.

Seadusandlik võim kuulus Seadusekojale, kohtuvõim aga Alþingi ja kohalike ''þing''{{'}}ide kohtutele. ''Goði''{{'}}d kuulusid Seadusekotta janeil oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida seadusandlikku ja kohtuvõimu.

Alþingil kujunes välja eraldi kohtusüsteem. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aasta paiku loodi neli veerandikohut ning 11. sajandi alguses viies kohus (''fimmtardómur''). Need kohtud ei olnud sama mis Lögrétta.

Alþingi ja Lögrétta ei olnud seega kaks eraldi võrdset võimuorganit. Alþingi oli kogu ülemaaline institutsioon, mille tegevus hõlmas seadusandlust, kohtupidamist ja poliitilisi küsimusi, Lögrétta aga selle keskne seadusandlik organ.

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

Seetõttu oli ''goði''{{'}}l oluline roll oma toetajate õiguste kaitsmisel ja õigusvaidlustes abistamisel. Pealik ei olnud riigiametnik tänapäevases tähenduses. Tema võim ei seisnenud selles, et ta oleks valitsenud kindlat maa-ala. Tema mõju tulenes eelkõige talle kuulunud ''goðorð''{{'}}ist, toetajaskonnast ning võimalusest oma mehi Alþingil ja kohtutes esindada.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlaltt teada, ajaloolaste hinnangud erinevad. Pealikud kontrollisid suurel määral seadusandlikku protsessi, kohtunike määramist ja poliitiliste liitude kujunemist.

Samas ei olnud süsteem täielikult suletud. Ka teised vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vabariigi riigikord endas nii pealike juhtivat rolli kui ka vabade meestes uhteliselt laia  osalust avalikus elus.

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>75q8y47jcel21ixl63151i01uex5dpw</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228081</id>
      <parentid>7227943</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:23:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ühiskonna korraldus */</comment>
      <origin>7228081</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20374" sha1="36ndefmw7g4rvzjayley9xxoonlasy4" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

=== Ühiskonna korraldus ===

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Alþingi ja Lögrétta ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

Kohtuvõim kuulus Alþingi ja kohalike ''þing''{{'}}ide kohtutele. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida .

965. aasta paiku jagati maa neljaks veerandkonnaks. Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Loodi neli veerandkonnakohut. 11. sajandi alguses (umbes 1004–1015) loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel viies kohus (''fimmtardómur''). 

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>36ndefmw7g4rvzjayley9xxoonlasy4</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228082</id>
      <parentid>7228081</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:23:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ühiskonna korraldus */</comment>
      <origin>7228082</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20344" sha1="ky86zhbclre08o9r3vyhazjsup77oi9" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Alþingi ja Lögrétta ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

Kohtuvõim kuulus Alþingi ja kohalike ''þing''{{'}}ide kohtutele. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida .

965. aasta paiku jagati maa neljaks veerandkonnaks. Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Loodi neli veerandkonnakohut. 11. sajandi alguses (umbes 1004–1015) loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel viies kohus (''fimmtardómur''). 

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>ky86zhbclre08o9r3vyhazjsup77oi9</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228085</id>
      <parentid>7228082</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T08:26:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Alþingi ja Lögrétta */</comment>
      <origin>7228085</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20358" sha1="n81n1jtbmzvhdbpotterzz3g0dmmwbb" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Seadusandlik võim ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

====Kohtuvõim====
Kohtuvõim kuulus Alþingi ja kohalike ''þing''{{'}}ide kohtutele. ''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida .

965. aasta paiku jagati maa neljaks veerandkonnaks. Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Loodi neli veerandkonnakohut. 11. sajandi alguses (umbes 1004–1015) loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel viies kohus (''fimmtardómur'').

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>n81n1jtbmzvhdbpotterzz3g0dmmwbb</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228128</id>
      <parentid>7228085</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:36:52Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Kohtuvõim */</comment>
      <origin>7228128</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="20734" sha1="d4pmvfefqedo1abmkpmqyfi1749hpg8" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Seadusandlik võim ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

====Kohtuvõim====
''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida.

Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. 

965. aasta paiku jagati Island ametlikult neljaks veerandkonnaks (''fjórðungar'', ainsuses ''fjórðungur''). Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele, loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. 

Uumbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandikohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada.

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.
{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>d4pmvfefqedo1abmkpmqyfi1749hpg8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228130</id>
      <parentid>7228128</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:48:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Pealike poliitiline mõju */</comment>
      <origin>7228130</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21319" sha1="2eyxxwt8wuao535w5hmiusgpbqq2bsl" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Seadusandlik võim ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

====Kohtuvõim====
''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida.

Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. 

965. aasta paiku jagati Island ametlikult neljaks veerandkonnaks (''fjórðungar'', ainsuses ''fjórðungur''). Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele, loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. 

Uumbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandikohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada.

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. 

Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, igaühes kolm ''goði''{{'}}t — kokku üheksa ''goði''{{'}}t veerandkonna kohta. Põhjaveerandkonnas, kus asustus oli tihedam, oli neli ''þing'i'' ja seega kaksteist ''goði''{{'}}t. Sellest tekkinud tasakaalustamatuse leevendamiseks lubati kolmel teisel veerandkonnal nimetada täiendavaid ''goði''{{'}}sid, kellel puudus siiski õigus kohtunikke nimetada.

Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.

====Alþingi====
[[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi asupaik]]
[[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]]

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>2eyxxwt8wuao535w5hmiusgpbqq2bsl</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228140</id>
      <parentid>7228130</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:29:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Andres</username>
        <id>5</id>
      </contributor>
      <comment>/* Alþingi */</comment>
      <origin>7228140</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="21324" sha1="1mg2in1tnw99v3btxc0oj1c39jix53e" xml:space="preserve">[[Pilt:Husavik Iceland 2005 1.JPG|pisi|[[Húsavík]] Islandil (2005)]]
'''Islandi ajalugu''' erineb ülejäänud [[Põhjamaad]]e ajaloost. Juba kõige varasemast ajast alates teame konkreetseid isikuid, nende nimesid ja sugulussuhteid ning täpseid aastaarve. Ühed vanimad teadaolevad [[Island]]il kirjutatud raamatud on [[saaga]]d, mis jutustavad maa ajaloost. Islandi varaseim ajalugu on ainulaadselt üksikasjalikult teada. Selles suhtes on võrreldav ainult [[Uus-Meremaa]]. 

Islandi ajalugu on lühidalt lugu vabadest inimestest, kes omavaheliste tülide tagajärjel kaotasid oma vabaduse ja pidid seejärel väga palju kannatama, enne kui nad vabaduse tagasi said. Selle käigule aitas kaasa mitu asjaolu. Esiteks oli Islandil pikka aega väga tagasihoidlik rahvaarv, mis [[Helgi Þorláksson]]i hinnangul kõikus 40 000 ja 60 000 vahel&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:30.&lt;/ref&gt;; 1703. aasta esimesel rahvaloendusel registreeriti Islandi elanike arvuks 50 444&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977.&lt;/ref&gt;. Island oli seega hõredalt asustatud maa. Teiseks oli põllumajandus Islandi peamine elatusallikas, mis tähendas ühelt poolt väga hajutatud asustust, mis ei soodustanud linnade kujunemist, ja teiselt poolt suurt [[naturaalmajandus]]e taset, mis piiras käsitöö ja kaubandusega tegeleva elanikkonna kujunemise võimalusi.&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977:29.&lt;/ref&gt;. Kalapüük oli kõrvaltegevus, mida harrastati kalapüügihooajal ja sedagi ajutistest kaluriasulatest, mitte aastaringselt asustatud [[kaluriküla]]dest. Kolmandaks oli maa toorainevaene, mistõttu tuli näiteks teraviljatooteid, puitu ja rauda importida, mis tegi islandlased varustusest sõltuvaks. Neljandaks asus maa teistest riikidest suhteliselt kaugel ning  mereteed olid pikad ja neid kasutati pealegi ainult suvekuudel. Lõpuks ei olnud Islandil keskvalitsust, mis oleks arengut koordineerinud ja juhtinud&lt;ref&gt;Helgi Þorláksson 1977: 30.&lt;/ref&gt;, ja kui see lõpuks tekkis, asus selle keskus Islandist kaugel, nii et Island oli kõigest üks mitmest piirkonnast, mille huvidega pidid vahelduvad valitsused arvestama.

==Avastamise ja asustamise aeg (930. aastani)==
[[Pilt:Settlement_of_Iceland.svg|pisi|Kaart näitab esimeste põhjamaalaste ekspeditsioone Islandile]]

Esimene ajalooline teade Islandi kohta leidub iiri munga [[Dicuilus]]e raamatus &quot;[[De mensura orbis terræ]]&quot;&lt;ref&gt;[http://penelope.uchicago.edu/Thayer/L/Roman/Texts/Dicuil/De_mensura_orbis_terrae/text*.html ''Liber de Mensura Orbis Terrae''] penelope.uchicago.edu&lt;/ref&gt;, kus ta 825. aasta all, et umbes 30 aastat varem olid mõned vaimulikud jõudnud kaugel asuvale saarele, mida nad pidasid klassikaliste autorite kirjeldatud [[Thule]]ks. Nad viibisid saarel 1. veebruarist 1. augustini. Nende kirjeldus päikese liikumisest ja temperatuurist sobib täielikult Islandiga. Tõenäoliselt külastasid mõned iirlased 9. sajandil aeg-ajalt Islandit, sest kui norralased maale saabusid, kohtasid nad seal mõningaid iiri erakuid, kes siiski peagi saarelt lahkusid. Iirlaste Islandi-avastusel ei olnud ajaloolist tähtsust, sest see ei saanud üldiselt teatavaks janad ei võtnud saart enda valdusse. Kui norralased pärast 9. sajandi keskpaika Islandi avastasid, ei olnud nad nähtavasti iirlaste varasemast avastusest teadlikud. Islandi esimeste avastajatena nimetatakse norra [[viiking]]it [[Naddoddur]]i (''Naddoðr'') ja Rootsi päritolu meest [[Garðarr Svavarsson]]i. Nad avastasid Islandi teineteisest sõltumatult. Pole kindlalt teada, kumb neist esimesena maale jõudis.

Pärast nende avastust läks Islandit otsima [[Flóki Vilgerðarson]], keda tuntakse ka Kaarna-Flóki (''Hrafna-Flóki'') nime all. Tema andis maale nime, mida see on sellest ajast peale kandnud. Pärimuse järgi oli Flóki läinud [[Norra]]st läände maad otsima. Tal oli kaasas kolm [[ronk]]a, kelle ta saatis ükshaaval lendu. Kaks neist tulid tagasi, kuid viimane lendas edasi Islandini ja Flóki järgnes talle. Ta veetis talve [[Barðaströnd]]il [[Breiðafjörður]]i ääres. Flóki oli kalapüügiga nii hõivatud, et unustas suvel kariloomadele [[hein]]a teha, mistõttu loomad surid talvel. Järgmisel kevadel tõusis ta kõrgele mäele, kust avanes vaade jääga täidetud fjordile; see ajendas teda nimetama saart Islandiks 'jääsaareks'.

[[Ingólfur Arnarson]] ja [[Leif Hróðmarsson]] põgenesid Norra kuningriigist Islandile, kui olid tapnud [[jarl]] [[Atle]] pojad. Leifi tapsid samal suvel tema orjad. Norrast [[Firðafylk]]ist pärit Ingólfur Arnarsonist sai seega esimene, kes Islandile püsivalt asus: ta rajas oma asula [[Reykjavík]]i 'suitsude laht' [[874]]. aastal&lt;ref&gt;Arheoloogilised jäljed kinnitavad, et seal oli asustus juba [[870. aastad|870ndatel]].&lt;/ref&gt;. Tema eeskujule järgnes peagi veel teisi norralasi. Raske on kindlaks teha, millisest Norra piirkonnast nad pärinesid, kuid tõenäoliselt eelkõige [[Lääne-Norra]]st ja põhjas asuvast [[Hålogaland]]ist. Näiteks viitavad andmed sellele, et Borgi viimane pealik oli [[Olav Tvennunbrunni]]. [[Lofoodid|Lofootidel]] asuva [[Borg]]i viimane pealik läks 10. sajandil koos kogu perekonnaga Islandile.&lt;ref&gt; [https://web.archive.org/web/20090402041154/http://www.x-lofoten.com/viking.htm Gudene fra vikingtid], x-lofoten.com, 2.4.2009&lt;/ref&gt;.

Väljarändele Norrast aitas kaasa Norra allutamine [[Harald Kaunisjuus|Harald Kaunisjuukse]] võimule, maksukohustuste kehtestamine ja kuningavõimu tugevnemine, mis tekitas suurt rahulolematust, eriti läänepoolsetel mägialadel ja [[Agder]]is. Paljud pealikud ja talupojad ei leppida kuningas Haraldi võimuga ja otsustasid oma ''[[óðal]]''{{'}}italudest ja kodumaalt lahkuda. See põhjustas suure väljarände Norrast, esmalt Šoti saartele, [[Iirimaa]]le ja [[Šotimaa]]le, kuid pärast Islandi avastamise üldteatavaks saamist suundus peamine väljarändajate vool sinna. Islandile võis saabuda inimesi ka teistest Põhjamaadest ([[Rootsi]]st ja [[Taani]]st), kuid tõenäoliselt oli neid palju vähem.

Briti saartelt saabujad võisid kaasa tuua iiri ja gaeli päritolu [[trääl|orje]] ja teenijaid. Geneetilised uuringud toetavad seisukohta, et Islandi varajane elanikkond kujunes Skandinaavia ja Briti saarte päritolu inimeste segunemisel. 2000. aastal avaldatud [[Y-kromosoom]]iuurimuse järgi, mis kasutas tollal levinud [[haplogrupp]]ide nomenklatuuri ja analüüsis tänapäeva [[islandlased|islandlaste]] [[DNA]]-d, kuulus 41,4% uuritud Y-kromosoomidest [[haplogrupp 1|haplogruppi 1]], 34,2% [[haplogrupp 2|haplogruppi 2]] ja 23,8% [[haplogrupp 3|haplogruppi 3]]. Võrreldes neid tulemusi Skandinaavia ja Briti saarte rahvastike vastavate andmetega jõudsid uurijad järeldusele, et osa haplogrupi 1 liine oli tõenäoliselt gaeli päritolu, enamik haplogruppide 2 ja 3 liine aga paistis olevat Skandinaavia päritolu. Selle põhjal hindasid autorid, et umbes 20–25% Islandi asustajate meesliinidest oli gaeli päritolu ja ülejäänud peamiselt põhjagermaani ehk skandinaavia päritolu.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurardóttir, Jayne Nicholson, Bryan Sykes, Emmeline W. Hill, Daniel G. Bradley, Vidar Bosnes, Jeffery R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. Estimating Scandinavian and Gaelic Ancestry in the Male Settlers of Iceland. – ''The American Journal of Human Genetics'', 2000, kd 67, nr 3, lk 697–717.&lt;/ref&gt; [[mtDNA]] uuringud samuti tänapäeva islandlaste põhjal on näidanud Islandi naisasutajate tugevamat geneetilist seost Briti saartega kui Skandinaaviaga. Gaeli päritolu naiste osakaaluks on hinnatud kuni 60%.&lt;ref&gt;Agnar Helgason, Sigrún Sigurðardóttir, Jeffrey R. Gulcher, Ryk Ward, Kári Stefánsson. mtDNA and the origin of the Icelanders: deciphering signals of recent population history. – ''American Journal of Human Genetics'', 2000, 66 (3): 999–1016.&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;Holger Wittig, Andrea Aschenbrenner, Micaela Poetsch, Dieter Krause, Eberhard Lignitz. Variability of mitochondrial DNA in a population sample from Iceland. – ''Legal Medicine'', 2003, 5 (Supplement 1), lk S173–S176.&lt;/ref&gt;

Need varasemad uurimused tuginesid kõik tänapäeva islandlaste DNA-le, mille põhjal ekstrapoleeriti  algsete asustajate päritolu. 2018. aastal avaldatud [[iidne DNA|iidse DNA]] uuring, mis analüüsis otse asustamisajastu (9.–10. sajandi) hauapaikadest pärit luustike jäänuseid, andis siiski märgatavalt teistsuguse pildi: algsetel asustajatel oli Skandinaavia ja gaeli päritolu ligikaudu võrdselt jaotunud. Gaeli komponent oli palju suurema osakaaluga, kui varasemad tänapäevapõhised uuringud olid näidanud. Samas selgus, et tänapäeva islandlaste geenid on keskmiselt juba umbes 70% ulatuses Skandinaavia päritolu. Viimase 1100 aasta jooksul on toimunud üllatavalt kiire geneetiline nihe Skandinaavia päritolu kasuks, tõenäoliselt erineva sigivuse või ellujäämismäära või hilisema rände tõttu.&lt;ref&gt;S. S. Ebenesersdóttir jt. Ancient genomes from Iceland reveal the making of a human population. – ''Science'', 2018, kd 358, nr 6363,  lk 1802–1805.&lt;/ref&gt;

Pärast Harald Kaunisjuukse umbes 880]. aasta sõjakäiku Šoti saartele suurenes väljaränne sealt Islandile märgatavalt ja saavutas haripunkti sajandi viimasel kümnendil. Kogu Island võeti enda valdusse ja asustati ligikaudu 60 aasta jooksul, [[874]]–[[930]].&lt;ref&gt;Islandi rahvaarv oli 930. aastaks arvatavasti kasvanud umbes 20 000 inimeseni.&lt;/ref&gt;. Seda ajavahemikku nimetatakse islandi keeles tavaliselt ''landnámatíð'' (sõnadest ''landnám'' 'maa hõivamine (&quot;maavõtt&quot;)'. Maa hõivanud uusasukaid nimetatakse ''landnámsmenn'' (ainsuses ''landnámsmaður''). Maa asustamist käsitlevas raamatus &quot;[[Landnámabók]]&quot; mainitakse üle 400 sellise isiku. Esimesed algasustajad võtsid enda valdusse väga suuri maa-alasid ja jagasid seejärel maad oma kaaskondlastele, sõpradele ja sugulastele, kes hiljem Islandile saabusid. Hiljem mõisteti, et olukord, kus üksikud mehed laiendavad oma omandiõiguse nii suurtele aladele, ei ole jätkusuutlik. Lepiti kokku, kui suure ala võib üks inimene enda valdusse võtta.

Island avaldas paljudele uusasukatele soodsat muljet. Tollal kattis paljusid piirkondi rannikust kuni mägedeni [[arukask|arukase]]mets. Karjamaad olid nii head, et lambaid said sageli kogu talve väljas karjatada. Head olid ka [[kalapüük|kalapüügivõimalused]]: jõgedes sai püüda lõhet ja forelli ning meres tursklasi. Merel sai tegeleda ka [[vaalapüük|vaalapüügiga]]. Lõpuks leidsid uusasustajad Islandil ka vabaduse, mille nad olid Norras kaotanud.

Harald Kaunisjuus ei olnud rahul norralaste väljarändega Islandile, sest see toimus tema võimust sõltumatult. Traditsioonilise loo järgi saatis ta sellepärast Islandile Garðar Svavarssoni poja [[Uni Garðarsson]]i (hüüdnimega ''[[Uni hinn danski]]'', tänapäeva islandi keeles ''[[Uni danski]]''), lubades talle Islandi [[jarl]]i tiitli, kui too suudab Islandi enda võimu alla saada. Lugu pärineb &quot;[[Landnámabók]]ist&quot;&lt;ref&gt;''Landnámabók'', 78. ''kafli''.&lt;/ref&gt;, mille järgi võttis Uni algul maa [[Unaós]]i juures enda valdusse. Kui kohalikud elanikud tema tegelikust kavatsusest teada said, hakkasid nad vastu: nad muutusid tema vastu vaenulikuks ega müünud talle isegi kariloomi ega toidumoona. Uni oli sellepärast sunnitud asulast asulasse rändama ega suutnud Islandil kunagi püsivat elupaika rajada. &quot;Landnámabók&quot; ei ütle siiski, et Uni oleks Islandilt kohe põgenenud või et ta oleks hukatud katse tõttu allutada saar Norra kuningale.  Tema hilisem surm on raamatus seotud hoopis isiklike suhetega ja konfliktiga [[Leiðólfr kappi]] perekonnaga. Sellegipoolest jäi Norrast lähtuv oht esmaasustajate vabadusele püsima nagu rasked pilved taevas.

Tänapäevane Islandi ajalookirjutus peab vastupanu  Harald Kaunisjuuksele üheks võimalikuks, kuid mitte ainsaks Islandi asustamise põhjuseks: &quot;Landnámabókis&quot; on mainitud üle 400 esmaasustaja, kuid ainult umbes 30 kohta öeldakse, et nad põgenesid Haraldi võimu või temaga tekkinud konflikti tõttu.

==Vaba riigi aeg (930–1262)==
{{Vaata ka|Islandi vaba riik}}
Kogu Islandi vanimat ajalugu, saagade ajastut (islandi keeles ''söguöldin'', 930–1030), iseloomustavad sündmused, mis annavad tunnistust elanike energiast ja sitkusest, tegutsemistahtest ja taibukusest, uhkusest ja tülialtist iseloomust, mis mõnikord mandus jõhkruseks. Need sündmused olid eelkõige seotud eri asulate ja suguvõsadega, palju harvem kujunesid need kogu riiki hõlmavaks ühiseks ajalooks. Asi oli selles, et islandlased ei loonud alguses kogu maad hõlmavat ühist täidesaatvat võimu. Paljud maa elanikud olid lahkunud kodumaalt ja jätnud maha oma varast, et vabaneda tsentraliseeritud ja kõike allutavast kuningavõimust. Sellepärast oli neile uuel maal vastumeelt niisuguse võimu loomine, mis oleks  meenutanud endise kodumaa võimukorraldust.

===Ühiskonna korraldus===
[[Pilt:AM156fol p1.jpg|pisi|&quot;[[Hrafnkels saga Freysgoða]]&quot; esimene lehekülg 17. sajandi Islandi käsikirjast, mida säilitatakse [[Árni Magnússoni Instituut|Árni Magnússoni Instituudis]], säilik AM 156 fol.]]

Ühendavaks keskuseks sai ülemaaline rahvakoosolek [[Alþingi]], mis asutati pärimuse järgi [[930]]. aastal. Selle tekkimise eel elasid Islandil peamiselt iseseisvad talunikud ja nende juhid. Piirkondades kujunesid välja kohalikud rahvakoosolekud ''[[þing]]''{{'}}id, kus lahendati vaidlusi ja lepiti kokku ühistes reeglites. Kui asustus laienes ja piirkondadevahelised sidemed tihenesid, tekkis vajadus kogu Islandit hõlmava ühise õiguskorra ja vaidluste lahendamise süsteemi järele.

Pärimuse järgi tehti ülesandeks sobiva korralduse väljatöötamine pealik [[Úlfljótr]]ile, kes käis Norras sealsete seadustega tutvumas. Tema ettepanekute põhjal loodigi Alþingi – kogu Islandi ''þing'', kus kuulutati välja ja arutati seadusi, lahendati kohtuasju ning tegeldi ühiskondlike ja poliitiliste küsimustega. 

==== Seadusandlik võim ====

Alþingile kogunesid pealikud (''goðar'', ainsus ''goði'') ja teised osalejad kogu maalt.

Alþingi keskne organ oli [[Lögrétta]] ehk Seadusekoda, kuhu kuulusid ''goði''{{'}}d ja nende nõuandjad. Lögrétta oli Alþingi seadusandlik organ. Seadusekoda võttis vastu uusi seadusi, tõlgendas kehtivat õigust ja otsustas paljusid ühiskonnaelu puudutavaid küsimusi. Selle pädevusse kuulus otsustamine ka selle üle, mida kehtiv õigus konkreetsel juhul tähendab, kui selles tekkis vaidlus, ja seadustest erandite tegemine.

====Kohtuvõim====
''Goði''{{'}}del oli õigus nimetada kohtunikke, kuid nad ei tegutsenud kohtunikena ega mõistnud ise kohut. See aitas seadusandlikku ja kohtuvõimu vähemalt põhimõtteliselt lahus hoida.

Algselt olid kohtud ainult kohalikel rahvakoosolekutel ''þing''{{'}}idel. Alþingil hakkas tegutsema kõrgem kohus. 

965. aasta paiku jagati Island ametlikult neljaks veerandkonnaks (''fjórðungar'', ainsuses ''fjórðungur''). Seda seostatakse pärimuse järgi pealik [[Þórður gellir]]iga. Veerandkonnad ei olnud haldusüksused, vaid kohtupiirkonnad. Senise ühtse Alþingi kohtu asemele, loodi iga veerandkonna jaoks oma veerandkonnakohus (''fjórðungsdómur''), milles oli 36 kohtunikku. 

Uumbes 1004–1015 loodi [[seadusekuulutaja]] [[Skafti Þóroddsson]]i eestvõttel Alþingil veel viies kohus – ''fimmtardómur''. See pidi lahendama juhtumeid, mida nelja veerandikohtu süsteem ei suutnud lõplikult lahendada.

==== ''Goði''{{'}}d ja ''goðorð'' ====

''Goði''{{'}}d olid Islandi vabaühiskonna mõjukaimad juhid. Nad ei olnud ei kuningad, aadlikud ega tavalised ametnikud. Enamik neist pärines maa esmaasustajate või nende järglaste seast. Kohalikud juhid olid kujunenud juba asustuse algusaastatel ja Alþingi loomisel anti neile ametlik koht uues poliitilises süsteemis.

''Goði'' oli ühtaegu kohalik juht, õiguskaitsja, poliitiline eestvedaja ja algselt ka usuliste talituste korraldaja. Nad esindasid oma poolehoidjaid kohalikel rahvakoosolekutel ja Alþingil.

''Goði'' võim ei põhinenud mitte niivõrd ametlikul territooriumil kui isiklikel toetajatel. Tema võimkonda nimetati ''[[goðorð]]''{{'}}iks. ''Goðorð'' ei olnud territoriaalne haldusüksus ega kindlate piiridega maa-ala, vaid pealiku võimu- ja toetajaskond ning sellega seotud õiguste ja kohustuste kogum. Vabad mehed võisid ''goðorð''{{'}}iga liituda või sellest lahkuda ja vajaduse korral teise pealiku juurde üle minna.

''Goðorð''{{'}}i võis pärida, müüa, jagada või muul viisil omandada. Tegu ei olnud maaomandi, vaid võimu- ja esindusõigusega. Sellepärast pidid pealikud oma toetajate usaldust hoidma. 

''Goði'' ülesannete hulka kuulus oma toetajate esindamine, nende huvide kaitsmine ja neile abi osutamine õigusvaidlustes. Pealike ülesannete hulka kuulusid ka kohalike rahvakoosolekute (''[[þing]]''{{'}}ide) juhtimine, osalemine Lögréttas ja kohtunike nimetamine. Kui ei leidunud eraisikut, kellel oleks olnud õigus või kohustus kannatanu nimel kohtuasja algatada, pidi sekkuma ''goði''. Nii täitis ta osaliselt ülesandeid, mida tänapäeval täidavad prokuratuur, omavalitsus ja muud avalikud institutsioonid.

Vastutasuks pidid toetajad pealikku toetama, sealhulgas vajaduse korral relvastatud jõuga. Kui pealik kaitses oma meeste huve, siis tema mehed seisid tema taga tülides ja kohtulahendite täideviimisel. 

==== Täidesaatev võim ja õiguskorraldus ====

Islandil puudus keskne täidesaatev võim tänapäevases mõttes. Riigil ei olnud kuningat, valitsust, ametnikkonda, politseid ega prokuratuuri. Alþingi istungite ajal täitis Seadusekoda mõningaid täidesaatvaid ülesandeid, kuid suurem osa tegevustest, mille eest tänapäeval vastutavad riigiasutused, jäi üksikisikute ja suguvõsade kanda. Õigusnõuete esitamine, kohtuasjade algatamine, kohtuotsuste täideviimine ja sageli ka kahjutasude sissenõudmine olid enamasti eraõiguslikud küsimused.

==== Pealike poliitiline mõju ====

Kuigi Islandi vaba riiki on mõnikord peetud varajaseks rahvaesinduslikuks süsteemiks, koondus tegelik poliitiline mõju suhteliselt väikese hulga pealike kätte. Pärast maa jagamist neljaks veerandkonnaks umbes 965. aastal kujunes välja süsteem, milles oli enamiku uurijate arvates 39 ''goðorð''{{'}}i ja seega 39 ''goði''{{'}}t. Tegu ei olnud pealike loomuliku koguarvuga, vaid seadustega määratletud ''goðorð''{{'}}ide arvuga. 

Lääne-, Lõuna- ja Idaveerandkonnas oli kolm kohalikku ''þing''{{'}}i, igaühes kolm ''goði''{{'}}t — kokku üheksa ''goði''{{'}}t veerandkonna kohta. Põhjaveerandkonnas, kus asustus oli tihedam, oli neli ''þing'i'' ja seega kaksteist ''goði''{{'}}t. Sellest tekkinud tasakaalustamatuse leevendamiseks lubati kolmel teisel veerandkonnal nimetada täiendavaid ''goði''{{'}}sid, kellel puudus siiski õigus kohtunikke nimetada.

Varasema perioodi ''goðorð''{{'}}ide arv ei ole kindlalt teada ja ajaloolaste hinnangud lahknevad.

Vabad mehed, kes osalesid ''[[þing]]''{{'}}ide tegevuses ja kandsid sellega seotud materiaalseid kohustusi, võisid osaleda kohtukoosseisudes ja mõjutada seadusandlikke otsuseid. Seega ühendas Islandi vaba riigi riigikord endas pealike juhtivat rolli ja vabade meeste suhteliselt laia osalust avalikus elus.

====Alþingi====
[[Pilt:Thingvellir.jpg|pisi|[[Þingvellir]], Alþingi toimumispaik]]
[[Pilt:Islande thingvellir Ok.jpg|pisi|Vaade Þingvellirile]]

{{Pooleli|aasta=2026|kuu=september}}

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
* Helgi Þorláksson. Urbaniseringstendenser på Island i middelalderen. – Grethe Authén Blom (toim).  ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''I: Middelaldersteder'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-06081-0, lk 9-36. Kordustrükk 1982.
* Bjørn Teitsson. Islandske kjøpsteder 1600-1860. – (Grethe Authén Blom (red.): ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''II: De anlagte steder på 1600-1700 tallet'', Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977, ISBN 82-00-01664-1, lk 90–99.
* Helgi Skúli Kjartansson. Urbaniseringen på Island ca. 1865-1915. – Grethe Authén Blom (toim). ''Urbaniseringsprosessen i Norden'', ''III: Industrialiseringens første fase'',  Universitetsforlaget Oslo-Bergen-Tromsø 1977,  ISBN 82-00-01666-8, lk 245-260.
* Jesse Byock. ''Medieval Iceland: Society, Sagas and Power'', University of California Press 1988, ISBN 0-520-06954-4.
* Bergsteinn Jónsson, Björn Þorsteinsson. ''Íslandssaga til okkar daga'', Sögufélag:  Reykjavík 1991, ISBN 9979-9064-4-8.
*Vilhjálmur Örn Vilhjálmsson. Ved helvedets port. – ''Skalk'', 1996, nr 4, lk 11–15.
*Guðmundur Hálfdanarson. ''Historical Dictionary of Iceland'', Scarecrow Press: Maryland, USA 1997, ISBN 0-8108-3352-2.
* William Ian Miller. ''Bloodtaking and Peacemaking: Feud, Law, and Society in Saga Iceland'', University Of Chicago Press, 1997, ISBN 0-226-52680-1.
* Gunnar Karlsson. ''History of Iceland'', Univ. of Minneapolis 2000, ISBN 0-8166-3588-9.
* Gunnar Karlsson. ''Iceland's 1100 Years: History of a Marginal Society'', Hurst: London 2000, ISBN 1-85065-420-4.
* Helgi Skúli Kjartansson. ''Ísland á 20. öld'',  Reykjavík, 2002, ISBN 9979-9059-7-2.

==Välislingid==
* Axel Kristinsson. [http://visindavefur.hi.is/svar.asp?id=1732 Eru til áþreifanlegar sannanir fyrir veru Papa á Íslandi fyrir landnám norrænna manna?], 2005.</text>
      <sha1>1mg2in1tnw99v3btxc0oj1c39jix53e</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mariangela Hungria</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720671</id>
    <revision>
      <id>7227974</id>
      <parentid>7227420</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:25:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227974</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1930" sha1="qng1o02juda3wm3cf5ywcqn3zvqamcb" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}
'''Mariangela Hungria da Cunha''' (sündinud 6. veebruaril 1958) on Brasiiliast pärit [[agronoom]] ja mikrobioloog, keda tuntakse [[Lämmastikusidumine|bioloogilise lämmastiku sidumise]] ja kasulike mullabakterite kasutamise eest troopiliste põllukultuuride mikroobsete inokulantidena (mikroobi tahtlik lisamine teise organismi). 

Tema töö on aidanud vähendada keemiliste väetiste vajadust. Kui varem pidid põllumehed väetisele kulutama 30-50 eurot hektari kohta, siis mikroobidega inokuleeritud taimede kulu on kõigest 2-3 eurot hektari kohta. &lt;ref name=&quot;Reuters&quot;&gt;{{Cite news|url=https://www.reuters.com/world/americas/brazilian-researcher-who-helped-countrys-grain-boom-wins-world-food-prize-2025-05-13/|title=Brazilian researcher who helped country's grain boom wins World Food Prize|publisher=Reuters|date=13 May 2025|access-date=22 July 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;WFP&quot; /&gt;

2025. aastal pälvis ta Maailma Toiduauhinna.&lt;ref name=&quot;WFP&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.worldfoodprize.org/index.cfm?nodeID=97051&amp;audienceID=1|title=2025 Laureate – Mariangela Hungria|publisher=World Food Prize Foundation|date=13 May 2025|access-date=22 February 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;AP&quot;&gt;{{Cite news|url=https://apnews.com/article/world-food-prize-brazil-soybeans-ebcb46d1a8384e67193ce2e64364ab42|title=Food grown with fewer chemicals? A Brazilian scientist wins $500,000 for showing the way|work=AP News|date=13 May 2025|access-date=22 July 2025}}&lt;/ref&gt; Ta on Brasiilia Teaduste Akadeemia liige.&lt;ref name=&quot;ABC&quot;&gt;{{Cite web|url=https://www.abc.org.br/membro/mariangela-hungria/|title=Mariangela Hungria|publisher=Academia Brasileira de Ciências|access-date=22 July 2025|language=pt}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:Raiz de crotalaria juncea com nódulos.jpg|pisi|''Crotalaria juncea'' peajuur koos ''Rhizobium'' bakteritega, mida Mariangela Hungria uurinud on.]]

== Viited ==
{{Viited}}
[[Kategooria:Sündinud 1958]]</text>
      <sha1>qng1o02juda3wm3cf5ywcqn3zvqamcb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Mariangela Hungria</title>
    <ns>1</ns>
    <id>720679</id>
    <revision>
      <id>7227975</id>
      <parentid>7227454</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:26:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227975</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="317" sha1="d3x4wqgo91zoathpryhl4ohctwggd01" xml:space="preserve">Varem on olemas artikkel [[Mariangela Ungari]], mis on sama isiku kohta. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 2. september 2026, kell 09:52 (EEST)
:Likvideerisin selle teise. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 02:26 (EEST)</text>
      <sha1>d3x4wqgo91zoathpryhl4ohctwggd01</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Marie Annete von Heynitz</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720682</id>
    <revision>
      <id>7227973</id>
      <parentid>7227506</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:22:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227973</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="277" sha1="17tlehict7wag31op7dercjmg1i0q8f" xml:space="preserve">{{liita|Georg August Arthur von Grünewaldt}}
'''Marie-Annete von Heynitz''' oli Eestimaa rüütelkonna parun Georg August Arthur von Grünewaldti seaduslik abikaasa, kellega tal sündis viis last. Arthur von Grünewaldtile kuulusid nii Triigi (Ottenkyll) kui Uniküla mõisad.</text>
      <sha1>17tlehict7wag31op7dercjmg1i0q8f</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Mirjam Aavakivi</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720683</id>
    <revision>
      <id>7227972</id>
      <parentid>7227597</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:19:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227972</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1679" sha1="2lw6mn0l40gce883fke9ipfjk5hbtgy" xml:space="preserve">{{Lisaviiteid|aasta=2026|kuu=september}}
'''Mirjam Aavakivi''' (sündinud [[1. oktoober|1. oktoobril]] [[2000]] [[Tartu]]s) on eesti [[näitleja]]. 

2026. aasta suvel lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] näitleja erialal ning on alates augustist 2026 [[Vanemuine (teater)|Rahvusteatri Vanemuine]] draamanäitleja.{{lisa viide}}

==Praegused rollid Vanemuises==

* Frida, Ingrid, Elen – Lill/Nurklik “Ütlemata” (2026)
* Oliva, Guendelina, Adriana – Pirandello/Strandberg “La Vita Nuova” (2026)

==Varasemad rollid Vanemuises==

* Lüpsitüdruk/tantsija – Wuolijoki “Niskamäe naised” (2021)
* Lesk, teenija, muusik – Shakespeare “Tõrksa taltsutus” (2022)

==Rollid mujal==

* Ajakirjanik – Keränen/Ots “Kadunud Jõmmu” (Teatribuss, 2017)
* Helga – Kordemets “Ööpiltnikud” (ERMi Teater, 2019)
* Osalemine lavastuses – Kallas/Heidov/Raidmets/Reimann/Varul “Püha jõe kättemaks” (Diplomilavastus Eesti Noorsooteatris, 2024)
* Osalemine lavastuses – trupp/Koldits “vahe aeg” (Diplomilavastus Von Krahli teatris ja EMTA Lavakunstikool black boxis, 2024)
* Sin der Ella – trupp “Identiteedikabaree “Drag show vol 4″” (Diplomitöö Draamateatris, 2024)
* Julia – Orwell “1984” (Diplomilavastus Eesti Noorsooteatris, 2025)
* Osalemine lavastuses – rahvalaulud “Tähemõrsja” (EMTA Lavakunstikool, 2025)
* Osalemine lavastuses – Jerry/Ojasoo/Semper “Kuningas Ubu” (Diplomilavastus Draamateater, 2025)

{{JÄRJESTA:Aavakivi, Mirjam}}
[[Kategooria:Eesti näitlejad]]
[[Kategooria:Vanemuise näitlejad]]
[[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 2000]]</text>
      <sha1>2lw6mn0l40gce883fke9ipfjk5hbtgy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaecoo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720690</id>
    <revision>
      <id>7227971</id>
      <parentid>7227626</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:15:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7227971</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18258" sha1="23iv9pcnwzh42vbd2bduow45ww98ada" xml:space="preserve">{{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=september}}
[[Fail:Jaecoo wordmark.svg|pisi|'''Jaecoo logo''']]
'''Jaecoo''' on [[Hiina]] autotootja [[Chery Automobile]] [[bränd]].

Jaecoo asutati 2023. aastal Chery Internationali allüksusena&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Omoda &amp; Jaecoo: fastest growing brand in the world? |url=https://paultan.org/2024/04/27/omoda-jaecoo-fastest-growing-brand-in-the-world/ |väljaanne=paultan.org}}&lt;/ref&gt; loodi Jaecoo maasturite turustamiseks eksporditurgudel. Koos oma sõsarbrändi Omodaga müüakse seda ainult väljaspool Hiinat, et toetada Chery ekspordistrateegiat.
[[Fail:Omoda Jaecoo 8 Super Hybrid.jpg|pisi|Omoda Jaecoo 8 Super Hybrid]]
Selle nimi põhineb saksakeelsel sõnal ''Jäger'' (tähendab ' jahimees ') ja ingliskeelsel sõnal 'cool'&lt;ref&gt;{{Netiviide |pealkiri=Chinese brand Jaecoo announces UK launch with J7 SUV |url=https://www.carmagazine.co.uk/car-news/first-official-pictures/jaecoo/j7/ |väljaanne=Carmagazine}}&lt;/ref&gt;. Iraanis tuntakse kaubamärki '''Lucano''' nime all. 

== Ajalugu ==
[[File:Omoda_&amp;_Jaecoo_brand_launch_at_the_2023_Shanghai_Auto_Show.png|thumb|Omoda ja Jaecoo kaubamärkide esitlus [[Wuhu, Anhui]]s 2023. aasta aprillis]]

Jaecoo esitleti 2023. aasta aprillis [[Hiina|Hiinas]] Wuhu, Anhuis koos Omoda kaubamärgiga. Mõlemad kaubamärgid kuuluvad Chery ekspordistrateegiasse ning on suunatud peamiselt Hiina-välistele turgudele. Eesmärgiks seati 2030. aastaks saavutada ühiselt 1,4 miljoni sõiduki aastamüük.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2023-04-21 |title=Meet Omoda &amp; Jaecoo: 2 New Car Brands From China's Chery |url=https://www.dsf.my/2023/04/omoda-and-jaecoo-brands-launched-by-chery/ |access-date=2023-05-20 |website=www.dsf.my |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Samal kuul asutas Chery Hiinas eraldi müügiettevõtte Anhui Omoda Jaecoo Automobile Co., Ltd.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=奇瑞成立欧萌达杰酷汽车公司# 注册资本5000万_信息_显示_天眼 |url=https://www.sohu.com/a/www.sohu.com/a/667470949_583688 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20230521104248/https://www.sohu.com/a/667470949_583688 |archive-date=2023-05-21 |access-date=2023-05-21 |website=www.sohu.com}}&lt;/ref&gt;

Esitluse ajal tutvustati mudeleid Jaecoo 7 ja Jaecoo 9. Neist esimene põhines Chery Tansuo 06-l ning teine Chery Tiggo 9-l ja sai hiljem nimeks Jaecoo J8.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Omoda &amp; Jaecoo unveil new models, soon to be launched in KSA |url=https://www.arabnews.com/node/2292311/amp |access-date=2025-03-27 |website=Arab News |language=en}}&lt;/ref&gt;

Jaecoo alustas müüki 2023. aasta septembris Venemaal, mis oli selle esimene välisturg.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=Sales of cars from Chinese brand Jaecoo start in Russia — company|url=https://tass.com/economy/1682545|access-date=2024-05-10|website=TASS}}&lt;/ref&gt; 2024. aastal laienes bränd muu hulgas Lääne-Euroopasse, Malaisiasse, Lähis-Itta, Lõuna-Aafrikasse ja Tšiilisse.&lt;ref&gt;{{cite web |date=7 December 2023 |title=Chery's Jaecoo brand comes to Malaysia, J7 model set for Jan 2024 launch |url=https://www.nst.com.my/news-cars-bikes-trucks/2023/12/987687/cherys-jaecoo-brand-comes-malaysia-j7-model-set-jan-2024 |access-date=2 January 2024 |website=New Straits Times}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta aprillis esitleti Jaecoo J6 EV-d, mis põhines iCar 03-l.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-04-27 |title=Jaecoo J6 EV – rebranded iCar 03 with 501 km range, solar panels, ADAS tech by DJI, 150 km/h top speed - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/04/27/jaecoo-j6-ev-rebranded-icar-03-with-501-km-range-solar-panels-adas-tech-by-dji-150-km-h-top-speed/ |access-date=2025-03-27 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Sama aasta oktoobris tutvustati väiksemat Jaecoo J5 linnamaasturit. Selle elektriversioon J5 EV debüteeris Indoneesias 2025. aasta veebruaris.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Jaecoo J5 debuts in China, smaller 'pet-friendly' SUV sibling to the J7 will launch in Malaysia Q4 2025 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/10/21/jaecoo-j5-debuts-in-china-smaller-pet-friendly-suv-sibling-to-the-j7-will-launch-in-malaysia-q4-2025/ |access-date=2025-03-27 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustiks olid Omoda ja Jaecoo kokku müünud üle 600 000 sõiduki. 2026. aasta aprillis ületas nende kumulatiivne müük miljoni sõiduki piiri.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Omoda |title=OMODA &amp; JAECOO surpass 600,000 global sales as local demand accelerates |url=https://www.omoda.co.za/news/omoda-and-jaecoo-surpass-600000-global-sales-as-local-demand-accelerates |access-date=2025-08-17 |website=Omoda}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-04-28 |title=JAECOO Tops Israeli Sales Chart and Gains Ground Across Europe, Southeast Asia |url=https://www.cbs19news.com/online_features/press_releases/jaecoo-tops-israeli-sales-chart-and-gains-ground-across-europe-southeast-asia/article_0521e5a6-5bf4-52c6-a7f3-104578762e16.html |access-date=2026-05-20}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal nimetas Carwow Jaecoo Ühendkuningriigis aasta automargiks.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-03-02 |title=Who Makes JAECOO Cars? Everything You Need To Know |url=https://www.sandown-group.co.uk/news/who-makes-jaecoo-cars-everything-you-need-to-know |access-date=2026-05-20 |website=Sandown Group}}&lt;/ref&gt;

== Turud ==

=== Euroopa ===

==== Venemaa ====
Jaecoo alustas [[Venemaa|Venemaal]] müüki 2023. aasta septembris mudeliga Jaecoo J7, tehes Venemaast esimese turu, kus Jaecoo sõidukeid müüdi. Sellega sai Jaecoost Chery Holdingu viies Venemaal tegutsev automark pärast Cheryt, Exeedi, Omodat ja Jetouri.&lt;ref name=&quot;:03&quot; /&gt;

2026. aasta veebruaris teatasid AGR Holding ja Hiina partner Defetoo uue automargi '''Jeland''' loomisest. Selle all plaaniti Venemaal hakata tootma Jaecoo mudelite kohalikke versioone. Tootmine pidi algama endises [[General Motors]]i tehases [[Šušarõ|Šušaris]] [[Peterburi]] lähedal ning esimesteks mudeliteks pidid saama Jaecoo J6, J7 ja J8.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-02-03 |title=New car production under the Jeland brand announced by AGR Holding |url=https://www1.ru/en/news/2026/02/03/novoe-proizvodstvo-avtomobilei-pod-markoi-jeland-anonsiroval-agr-xolding.html |access-date=2026-05-20 |website=www1.ru}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite web |date=2025-12-29 |title=Assembly of the Jaecoo J7 crossover may begin in Russia |url=https://en.iz.ru/en/2017710/2025-12-29/assembly-jaecoo-j7-crossover-may-begin-russia |access-date=2026-05-20 |website=Izvestia}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta märtsis valmis Šušari tehases esimene Jelandi kaubamärgi kere.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-03-20 |title=The first body of the new Jeland brand was welded at the former General Motors plant in Shushary |url=https://www1.ru/en/news/2026/03/20/na-byvsem-zavode-general-motors-v-susarax-svarili-pervyi-kuzov-novoi-marki-jeland.html |access-date=2026-05-20 |website=www1.ru}}&lt;/ref&gt; Jeland on AGR-i ja Jaecoo teine ühine projekt pärast Tenetit.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-02-26 |title=AGR group, China's Defetoo complete refurbishment of former GM plant in St. Petersburg |url=https://interfax.com/newsroom/top-stories/116338/ |access-date=2026-05-20 |website=Interfax}}&lt;/ref&gt;

==== Itaalia ====
Chery sisenes [[Itaalia]] turule 2024. aasta juulis koos Omoda ja Jaecoo kaubamärkidega. Jaecoo mudelitest alustati Jaecoo 7 müüki ning turule sisenemisel oli 49 edasimüüjat.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-07-05|title=Chery lancia OMODA e JAECOO in Italia: i prezzi di OMODA 5|url=https://www.quotidianomotori.com/automobili/omoda-5-prezzi-caratteristiche/|access-date=2024-10-07|website=Quotidiano Motori|language=it-IT}}&lt;/ref&gt;

==== Hispaania ====
Jaecoo jõudis [[Hispaania]] turule 2024. aastal osana laienemisest Lääne-Euroopas. 2026. aasta esimese kahe kuuga registreeriti Hispaanias 1318 Jaecoo sõidukit, mida oli 38% rohkem kui aasta varem. Enim müüdi J7 SHS pistikhübriidi.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-04-28 |title=JAECOO Tops Israeli Sales Chart and Gains Ground Across Europe, Southeast Asia |url=https://www.cbs19news.com/online_features/press_releases/jaecoo-tops-israeli-sales-chart-and-gains-ground-across-europe-southeast-asia/article_0521e5a6-5bf4-52c6-a7f3-104578762e16.html |access-date=2026-05-20}}&lt;/ref&gt;

==== Ühendkuningriik ====
[[File:Omoda_^_Jaecoo_at_the_TC_Store_-_geograph.org.uk_-_7826486_(cropped).jpg|thumb|Omoda-Jaecoo esindus [[Brentwood, Essex]]is]]

Jaecoo J7 jõudis [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] tellitavaks 2025. aasta jaanuaris Omoda-Jaecoo edasimüüjate võrgustiku kaudu.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Omoda and Jaecoo to launch five new cars in 2025, and open 59 more dealers |url=https://www.carwow.co.uk/news/8304/omoda-jaecoo-expand-130-dealers-5-new-cars#gref |access-date=2025-02-24 |website=carwow.co.uk}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Masson |first=Stuart |date=2025-02-01 |title=Jaecoo launches in the UK |url=https://www.thecarexpert.co.uk/jaecoo-launches-in-the-uk/ |access-date=2025-02-24 |website=The Car Expert}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal registreeriti riigis 28 232 uut Jaecoo sõidukit, mis tegi sellest SMMT andmetel Ühendkuningriigi viimase kümnendi kiiremini kasvava peavoolu automargi. J7 SHS moodustas 70% J7 müügist.&lt;ref&gt;{{cite web |date=2026-01-08 |title=JAECOO Becomes Fastest-Growing Mainstream Auto Brand UK Has Seen in the Past 10 Years |url=https://jaecoo.co.uk/news/fastest-growing-mainstream-auto-brand |access-date=2026-05-20 |website=Jaecoo UK}}&lt;/ref&gt; 2026. aastal lisandusid mudelivalikusse Jaecoo J5 ja elektriline Jaecoo E5. Samuti nimetati Jaecoo Carwow aasta automargiks ning see oli 2025. aastal Ühendkuningriigis [[Google|Google'is]] enim otsitud Hiina automark.&lt;ref name=&quot;jaecoouk2026&quot;&gt;{{cite web |date=2026-01-08 |title=JAECOO Becomes Fastest-Growing Mainstream Auto Brand UK Has Seen in the Past 10 Years |url=https://jaecoo.co.uk/news/fastest-growing-mainstream-auto-brand |access-date=2026-05-20 |website=Jaecoo UK}}&lt;/ref&gt;

=== Kagu-Aasia ===

==== Malaisia ====
Jaecoo esitleti [[Malaisia|Malaisias]] 2023. aasta detsembris mudeliga Jaecoo J7.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2023-12-06 |title=Chery's Jaecoo brand officially comes to Malaysia – two RHD units of J7 AWD being tested; launch in 2024 - paultan.org |url=https://paultan.org/2023/12/06/cherys-jaecoo-brand-officially-comes-malaysia-j7-awd-arrives-for-testing/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta juunis alustati J7 koostamist Chery Šah Alami tehases, mis on pühendatud Jaecoo mudelitele.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-02-23 |url=https://www.motaauto.com/malaysia-to-be-first-market-in-se-asia-to-launch-jaecoo-j7/ |title=Malaysia to be first market in SE Asia to launch JAECOO J7}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-06-18 |title=Jaecoo J7 CKD rolls off Chery Shah Alam assembly plant – exclusive to Jaecoo brand, launch on July 19 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/06/18/jaecoo-j7-ckd-rolls-off-new-shah-alam-assembly-plant-exclusive-to-jaecoo-brand-launch-on-july-19/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Müük algas 2024. aasta juulis.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-07-19 |title=Jaecoo J7 launched in Malaysia - 2WD, AWD variants; seven-year, 150,000 km mileage warranty; fr RM139k - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/07/19/jaecoo-j7-launched-in-malaysia-2wd-awd-variants-seven-year-150000-km-mileage-warranty-fr-rm139k/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt; 2024. aasta detsembris lisandus Omoda C9, mida turustati nime all „Omoda C9 by Jaecoo“.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-12-06 |title=Omoda C9 by Jaecoo - D-segment coupé SUV launched in Malaysia, 2WD and AWD; fr RM169k OTR - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/12/06/omoda-c9-by-jaecoo-d-segment-coupe-suv-launched-in-malaysia-2wd-and-awd-fr-rm169k-otr/ |access-date=2025-02-24 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-11-29 |title=Omoda C9 by Jaecoo launching in Malaysia Dec 6 - paultan.org |url=https://paultan.org/2024/11/29/omoda-c9-by-jaecoo-launching-in-malaysia-dec-6/ |access-date=2025-02-24 |website=Paul Tan's Automotive News |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

==== Tai ====
Jaecoo toodi [[Tai]] turule 2024. aasta märtsis koos Omodaga.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-03-21 |title=Jaecoo J6 EV and J8 PHEV SUVs previewed in Thailand ahead of Q4 2024 launch |url=https://paultan.org/2024/03/21/jaecoo-j6-ev-and-j8-phev-suvs-previewed-in-thailand-ahead-of-q4-2024-launch-malaysia-next/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News}}&lt;/ref&gt; J6 EV ettetellimine algas 2024. aasta augustis.&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2024-08-06 |title=Jaecoo J6 EV open for booking in Thailand |url=https://paultan.org/2024/08/06/jaecoo-j6-ev-open-for-booking-in-thailand-fr-rm139k-boxy-electric-suv-is-coming-to-malaysia-early-2025/ |access-date=2024-09-28 |website=Paul Tan's Automotive News}}&lt;/ref&gt;

==== Indoneesia ====
Jaecoo ametlik lansseerimine [[Indoneesia|Indoneesias]] toimus 20. jaanuaril 2025 ning esimeseks müügimudeliks sai Jaecoo J7.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Herdianto |first=Radityo |date=2025-01-20 |title=Satu Lagi Merek China Masuk Indonesia, Jaecoo Bawa Teknologi Mobil Hybrid Ini |url=https://www.gridoto.com/read/224207339/satu-lagi-merek-china-masuk-indonesia-jaecoo-bawa-teknologi-mobil-hybrid-ini |access-date=2025-02-13 |website=GridOto |language=id}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta veebruaris esitleti Indonesia International Motor Show'l ka Jaecoo J8 ja J5 EV-d, millest viimane tegi Indoneesias maailmadebüüdi.&lt;ref name=&quot;:1&quot;&gt;{{Cite web |last=Fasha |first=Ryan |date=2025-02-15 |title=Jaecoo J7 SHS resmi dijual di IIMS 2025, Segini Nih Harganya |url=https://www.gridoto.com/read/224216312/jaecoo-j7-shs-resmi-dijual-di-iims-2025-segini-nih-harganya |access-date=2025-02-13 |website=GridOto |language=id}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;:02&quot;&gt;{{Cite web |last=Wahyudi |first=Doni |date=2025-02-13 |title=Jaecoo J7 Resmi Dijual Indonesia, Segini Harganya |url=https://oto.detik.com/mobil/d-7777215/jaecoo-j7-resmi-dijual-indonesia-segini-harganya |access-date=2025-02-13 |website=detikOto |language=id}}&lt;/ref&gt; 2025. aasta juulis esitleti Indoneesias J8 SHS ARDIS-i ehk J8 pistikhübriidversiooni.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Fachrulrazi |first=Ardaniel |date=2025-07-23 |title=Jaecoo J8 SHS Ardis Lakukan World Premiere di Indonesia, Range-nya 1.400 KM! |url=https://autonetmagz.com/jaecoo-j8-shs-ardis-lakukan-world-premiere-di-indonesia-range-nya-1-400-km/138392/ |access-date=2025-08-17 |website=AutonetMagz :: Review Mobil dan Motor Baru Indonesia |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

=== Pakistan ===
Jaecoo sisenes [[Pakistan]]i turule 2025. aasta augustis koostöös Nishat Automobile'iga. Sama aasta oktoobris esitleti J7 PHEV-i, mida koostati Hyundai Nishat Motori tehases [[Faisalabad]]is. Pakistan on üks esimesi turge, kus pakutakse Jaecoo J5 SHS hübriidi.&lt;ref&gt;{{citation needed|date=May 2026}}&lt;/ref&gt;

=== Okeaania ===

==== Austraalia ====
Jaecoo alustas [[Austraalia|Austraalias]] tegevust 2025. aasta mais. Esimeseks mudeliks sai Jaecoo J7, hiljem lisandus valikusse ka J8, mille vastu võeti huvilistelt eeltellimusi. Lansseerimisel pakuti kaheksa-aastast läbisõidupiiranguta garantiid.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=Cerovic |first=Oliver |date=2025-05-01 |title=JAECOO Partners With Nine For Australian Launch, Unveiling New SUV Models |url=https://www.bandt.com.au/jaecoo-partners-with-nine-for-australian-launch-unveiling-new-suv-models-via-mc-saatchi-sydney/ |access-date=2025-05-06 |website=B&amp;T |language=en-US}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Jaecoo launches in Australia with eight-year warranty |url=https://www.drive.com.au/news/jaecoo-launches-in-australia-with-eight-year-warranty/ |access-date=2025-05-06 |website=Drive |language=en}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web |date=2025-03-26 |title=Omoda coming to Australia as yet another brand from China's Chery |url=https://www.carexpert.com.au/car-news/omoda-coming-to-australia-as-yet-another-brand-from-chinas-chery |access-date=2025-05-06 |website=CarExpert |language=en}}&lt;/ref&gt;

==== Uus-Meremaa ====
[[Uus-Meremaa|Uus-Meremaal]] alustas Jaecoo müüki 2025. aasta aprilli lõpus mudeliga Jaecoo J7.&lt;ref&gt;{{Cite web |title=Chery Jaecoo J7 PHEV will be launched in New Zealand at the end of April 2025. {{!}} BitAuto Australia |url=https://www.bitauto.com/au/news/100196776587.html |access-date=2025-05-06 |website=www.bitauto.com}}&lt;/ref&gt;
```

== Tooted ==

=== Praegused mudelid ===

Jaecoo esimene mudel oli J7, mis põhineb Chery Tansuo 06-l. Sellele järgnes 2023. aasta oktoobris J8, mis põhineb Chery Tiggo 9-l ja mida esitleti Geneva Motor Show'l Kataris.&lt;ref&gt;{{cite web |date=10 October 2023 |title=Jaecoo unveils J7, J8 at GIMS Qatar to great applause |url=https://thepeninsulaqatar.com/article/10/10/2023/jaecoo-unveils-j7-j8-at-gims-qatar-to-great-applause |access-date=2 January 2024 |website=The Peninsular}}&lt;/ref&gt; Kolmas mudel oli J6, mis põhineb iCar 03-l.&lt;ref&gt;{{Cite web |last=A |first=Moo Teerapat |date=2024-03-20 |title=ภาพรถคันจริง JAECOO 6 EV รถไฟฟ้า100% แบต 69.8 kWh วิ่งไกล 470 km. เปิดตัวในไทย ปี 2024 นี้ โดย Chery ประเทศไทย |url=https://autolifethailand.tv/chery-thailand-omoda-jaecoo-6-ev-thailand/ |access-date=2024-03-20 |website=Autolifethailand.tv |language=en-US}}&lt;/ref&gt; Neljas mudel on J5.

* Jaecoo J5/5
** Jaecoo J5 SHS-H (hübriid, 2026–)
** Jaecoo J5 EV/E5 ([[elektriauto]], 2025–)
* Jaecoo J6/6 EV/EJ6 (2024–), põhineb iCar 03-l
* Jaecoo J7/7 (2023–), põhineb Chery Tansuo 06-l / Tiggo 7 High Energy'l
** Jaecoo J7 SHS-P/PHEV ([[Pistikhübriidsõiduk|pistikhübriid]], 2024–)
** Jaecoo J7 Hybrid/J7 SHS-H ([[Hübriidauto|hübriid]], 2026–)
* Jaecoo J8/8 (2023–), põhineb Chery Tiggo 9-l
** Jaecoo J8 SHS (pistikhübriid, 2025–)

&lt;gallery widths=&quot;200&quot; heights=&quot;120&quot;&gt;
File:2025 Jaecoo 5 1.6 Luxury (United Kingdom) front view.jpg|Jaecoo J5
File:2025 Jaecoo 5 EV Max (Thailand) front view.png|Jaecoo J5 EV
File:2024 Jaecoo J6 front view.png|Jaecoo J6
File:Jaecoo J7 1.6T 4WD – f 21032025.jpg|Jaecoo J7
File:Moscow, Jaecoo J8 July 2025 01 (cropped).jpg|Jaecoo J8
&lt;/gallery&gt;
```


== Viited ==


&lt;references /&gt;
[[Kategooria:Autode mallid]]
[[Kategooria:Autod]]
[[Kategooria:Elektriautod]]
[[Kategooria:Hübriidid]]</text>
      <sha1>23iv9pcnwzh42vbd2bduow45ww98ada</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Nepali kodusõda</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720691</id>
    <revision>
      <id>7227672</id>
      <timestamp>2026-09-02T12:32:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast sõjaline konflikt | konflikt      = Nepali kodusõda | osa           =  | pilt          = Nepalese Civil War collage.png | pildisuurus   =  | pildiallkiri  =  | aeg           = 13. veebruar 1996 – 21. november 2006 &lt;br/&gt; (10 aastat, 9 kuud, 1 nädal ja 1 päev) | koht          = [[Nepali Kuningriik|Nepal]] | kaart         =  | laiuskoord    =  | pikkuskoord   =  | kaardilaius   =  | kaardiallkiri =  | ala           =  | tulemus       = [[Nepali rahuleping]] &lt;b...'</comment>
      <origin>7227672</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3377" sha1="t3x9mky60sxcpmzg7we3ql7dteyf9i5" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Nepali kodusõda
| osa           = 
| pilt          = Nepalese Civil War collage.png
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 13. veebruar 1996 – 21. november 2006 &lt;br/&gt; (10 aastat, 9 kuud, 1 nädal ja 1 päev)
| koht          = [[Nepali Kuningriik|Nepal]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = [[Nepali rahuleping]] &lt;br/&gt; [[Nepali Kuningriik|Monarhia]] kaotamine
| seis          = 
| osaline1      = {{flagicon image|Flag of Nepal.svg}} [[Nepali Kuningriik]]
| osaline2      = {{flagicon image|Flag of the Communist Party of Nepal (Maoist).svg}} [[Nepali Kommunistlik Partei (maoistlik)|Nepali Kommunistlik Partei]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 95 000
| jõud2         = 50 000
| jõud3         = 
| kaotused1     = 4500
| kaotused2     = 8200
| kaotused3     = 
| märkused      = 17 800 – 20 000 hukkunut &lt;br/&gt; 1300 teadmata kadunut
}}
'''Nepali kodusõda''' oli aastatel 1996–2006 [[Nepali Kuningriik|Nepali Kuningriigis]] toimunud [[sõda]] valitsusvõimude ja [[Nepali Kommunistlik Partei (maoistlik)|Nepali Kommunistliku Partei]] (NKP(M)) vahel. Sõda algas 13. veebruaril 1996, kui NKP(M) kuulutas välja mässu eesmärgiga kukutada [[Nepali kuningas|kuninga]] võim ning rajada rahvavabariik.&lt;ref&gt;{{Cite journal |date=2004-10-06 |title=Between a Rock and a Hard Place |url=https://www.hrw.org/report/2004/10/06/between-rock-and-hard-place/civilians-struggle-survive-nepals-civil-war |journal=Human Rights Watch |language=en}}&lt;/ref&gt; Sõda lõppes [[Nepali rahuleping|rahulepinguga]] 21. novembril 2006.

Kommunistlik Partei kasutas sõjas laialdaselt sissitaktikat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=Truth and Reconciliation Commission, Nepal |url=http://trc.gov.np/about-commission/|access-date=28 November 2020 |language=en |archive-date=28 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028061831/http://trc.gov.np/about-commission/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Konflikti iseloomustasid sõjakuriteod nagu kiirhukkamised, veresaunad, puhastused, röövimised ja massivägistamised. Sõjas kaotas elu 17 000 tsiviilisikut, mässulist, sõjaväelast ja politseinikku, sajad tuhanded inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma.

==Vaata ka==
* [[Naised Nepali kodusõjas]]
* [[Nepali maavägi]]
* [[Naksaliitide-maoistide mäss]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Hutt, Michael, ''Himalayan People's War: Nepal's Maoist Rebellion,'' (London: Hurst and Co., 2004) {{ISBN|978-0-253-21742-4}}.
*[[doi:10.1080/02684527.2019.1589677|Jackson, Paul. 2019. &quot;Intelligence in a modern insurgency: the case of the Maoist insurgency in Nepal.&quot; ''Intelligence and National Security''.]]
*Karki, Arjun and David Seddon (eds.), ''The People's War in Nepal: Left Perspectives,'' (New Delhi: Adroit, 2003).
*Thapa, Deepak, with Bandita Sijapati, ''A Kingdom Under Siege: Nepal's Maoist Insurgency, 1996–2003,'' (Kathmandu: The Printhouse, 2003) {{ISBN|978-1-842-77571-4}}.
* ''Kathmandu Days: The Blight and the Plight''. Chandra K. Bhatt. Niyogi Books, New Delhi 2016.

[[Kategooria:Kodusõjad]]
[[Kategooria:Nepali ajalugu]]
[[Kategooria:1990. aastad]]
[[Kategooria:2000. aastad]]</text>
      <sha1>t3x9mky60sxcpmzg7we3ql7dteyf9i5</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227682</id>
      <parentid>7227672</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:47:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7227682</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3393" sha1="ivyi03zg2w7g62rj1ts85yv2u8w7ct5" xml:space="preserve">{{Infokast sõjaline konflikt
| konflikt      = Nepali kodusõda
| osa           = 
| pilt          = Nepalese Civil War collage.png
| pildisuurus   = 
| pildiallkiri  = 
| aeg           = 13. veebruar 1996 – 21. november 2006 &lt;br/&gt; (10 aastat, 9 kuud, 1 nädal ja 1 päev)
| koht          = [[Nepali Kuningriik|Nepal]]
| kaart         = 
| laiuskoord    = 
| pikkuskoord   = 
| kaardilaius   = 
| kaardiallkiri = 
| ala           = 
| tulemus       = [[Nepali rahuleping]] &lt;br/&gt; [[Nepali Kuningriik|Monarhia]] kaotamine
| seis          = 
| osaline1      = {{flagicon image|Flag of Nepal.svg}} [[Nepali Kuningriik]]
| osaline2      = {{flagicon image|Flag of the Communist Party of Nepal (Maoist).svg}} [[Nepali Kommunistlik Partei (maoistlik)|Nepali Kommunistlik Partei]]
| osaline3      = 
| väejuht1      = 
| väejuht2      = 
| väejuht3      =
| väeüksused1   = 
| väeüksused2   = 
| väeüksused3   = 
| jõud1         = 95 000
| jõud2         = 50 000
| jõud3         = 
| kaotused1     = 4500
| kaotused2     = 8200
| kaotused3     = 
| märkused      = &lt;center&gt;17 800 – 20 000 hukkunut &lt;br/&gt; 1300 teadmata kadunut&lt;center&gt;
}}
'''Nepali kodusõda''' oli aastatel 1996–2006 [[Nepali Kuningriik|Nepali Kuningriigis]] toimunud [[sõda]] valitsusvõimude ja [[Nepali Kommunistlik Partei (maoistlik)|Nepali Kommunistliku Partei]] (NKP(M)) vahel. Sõda algas 13. veebruaril 1996, kui NKP(M) kuulutas välja mässu eesmärgiga kukutada [[Nepali kuningas|kuninga]] võim ning rajada rahvavabariik.&lt;ref&gt;{{Cite journal |date=2004-10-06 |title=Between a Rock and a Hard Place |url=https://www.hrw.org/report/2004/10/06/between-rock-and-hard-place/civilians-struggle-survive-nepals-civil-war |journal=Human Rights Watch |language=en}}&lt;/ref&gt; Sõda lõppes [[Nepali rahuleping|rahulepinguga]] 21. novembril 2006.

Kommunistlik Partei kasutas sõjas laialdaselt sissitaktikat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=Truth and Reconciliation Commission, Nepal |url=http://trc.gov.np/about-commission/|access-date=28 November 2020 |language=en |archive-date=28 October 2020 |archive-url=https://web.archive.org/web/20201028061831/http://trc.gov.np/about-commission/ |url-status=live}}&lt;/ref&gt; Konflikti iseloomustasid sõjakuriteod nagu kiirhukkamised, veresaunad, puhastused, röövimised ja massivägistamised. Sõjas kaotas elu 17 000 tsiviilisikut, mässulist, sõjaväelast ja politseinikku, sajad tuhanded inimesed olid sunnitud kodudest lahkuma.

==Vaata ka==
* [[Naised Nepali kodusõjas]]
* [[Nepali maavägi]]
* [[Naksaliitide-maoistide mäss]]

==Viited==
{{viited}}

==Kirjandus==
*Hutt, Michael, ''Himalayan People's War: Nepal's Maoist Rebellion,'' (London: Hurst and Co., 2004) {{ISBN|978-0-253-21742-4}}.
*[[doi:10.1080/02684527.2019.1589677|Jackson, Paul. 2019. &quot;Intelligence in a modern insurgency: the case of the Maoist insurgency in Nepal.&quot; ''Intelligence and National Security''.]]
*Karki, Arjun and David Seddon (eds.), ''The People's War in Nepal: Left Perspectives,'' (New Delhi: Adroit, 2003).
*Thapa, Deepak, with Bandita Sijapati, ''A Kingdom Under Siege: Nepal's Maoist Insurgency, 1996–2003,'' (Kathmandu: The Printhouse, 2003) {{ISBN|978-1-842-77571-4}}.
* ''Kathmandu Days: The Blight and the Plight''. Chandra K. Bhatt. Niyogi Books, New Delhi 2016.

[[Kategooria:Kodusõjad]]
[[Kategooria:Nepali ajalugu]]
[[Kategooria:1990. aastad]]
[[Kategooria:2000. aastad]]</text>
      <sha1>ivyi03zg2w7g62rj1ts85yv2u8w7ct5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Škoda 33tr SOR</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720692</id>
    <revision>
      <id>7227675</id>
      <timestamp>2026-09-02T12:41:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 33tr SOR|pilt=Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|pildi allkiri=Škoda 33tr SOR Tallinnas|pikkus=18750|laius=2550|kõrgus=3400|suurim kiirus=65|istekohti=47|mootori võimsus=240|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2019-|seisukohti=73}}'''Škoda 33Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koos...'</comment>
      <origin>7227675</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1933" sha1="0wp61kqd7yv7lfxw94ug1p9os0yid2r" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 33tr SOR|pilt=Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|pildi allkiri=Škoda 33tr SOR Tallinnas|pikkus=18750|laius=2550|kõrgus=3400|suurim kiirus=65|istekohti=47|mootori võimsus=240|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2019-|seisukohti=73}}'''Škoda 33Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussile SOR NS 18 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 33Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
Škoda 33Tr on tuletatud bussist SOR NS 18. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on viis ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2019. aastal. Teplice oli esimene linn, kus Škoda 33tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Budach |eesnimi=Dirk |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/tallinn-der-erste-neue-batterie-trolleybus-zur-wiederaufnahme-des-systems-ist-da/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:424 3 Senovazne Nam (cropped).jpg|pisi|Škoda 33tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 32tr SOR]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;1&quot;&gt;&lt;/references&gt;</text>
      <sha1>0wp61kqd7yv7lfxw94ug1p9os0yid2r</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227677</id>
      <parentid>7227675</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T12:43:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227677</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1931" sha1="i88qui3ew07lma23wwzqei5v5w8agxm" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 33tr SOR|pilt=Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|pildi allkiri=Škoda 33tr SOR Tallinnas|pikkus=18750|laius=2550|kõrgus=3400|suurim kiirus=65|istekohti=47|mootori võimsus=240|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2019-|seisukohti=73}}'''Škoda 33Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 18 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 33Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
Škoda 33Tr on tuletatud bussist SOR NS 18. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on viis ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2019. aastal. Teplice oli esimene linn, kus Škoda 33tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Budach |eesnimi=Dirk |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/tallinn-der-erste-neue-batterie-trolleybus-zur-wiederaufnahme-des-systems-ist-da/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:424 3 Senovazne Nam (cropped).jpg|pisi|Škoda 33tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 32tr SOR]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;1&quot;&gt;&lt;/references&gt;</text>
      <sha1>i88qui3ew07lma23wwzqei5v5w8agxm</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227711</id>
      <parentid>7227677</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:04:06Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227711</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1949" sha1="aa0t2lkb4reujar0tdvft5cecxmqkls" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 33tr SOR|pilt=Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|pildi allkiri=Škoda 33tr SOR Tallinnas|pikkus=18750|laius=2550|kõrgus=3400|suurim kiirus=65|istekohti=47|mootori võimsus=240|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2019-|seisukohti=73|tagapõhi=#0432C8}}'''Škoda 33Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 18 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 33Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
Škoda 33Tr on tuletatud bussist SOR NS 18. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on viis ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2019. aastal. Teplice oli esimene linn, kus Škoda 33tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Budach |eesnimi=Dirk |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/tallinn-der-erste-neue-batterie-trolleybus-zur-wiederaufnahme-des-systems-ist-da/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:424 3 Senovazne Nam (cropped).jpg|pisi|Škoda 33tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 32tr SOR]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;1&quot;&gt;&lt;/references&gt;</text>
      <sha1>aa0t2lkb4reujar0tdvft5cecxmqkls</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227714</id>
      <parentid>7227711</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T14:06:03Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Trolluollu</username>
        <id>228437</id>
      </contributor>
      <origin>7227714</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1965" sha1="l5v5cypyg6tbt52eie96322tf7ujsif" xml:space="preserve">{{Infokast autobuss|mudel=Škoda 33tr SOR|pilt=Škoda 33Tr SOR liinil 72 Mustamäe.jpg|pildi allkiri=Škoda 33tr SOR Tallinnas|pikkus=18750|laius=2550|kõrgus=3400|suurim kiirus=65|istekohti=47|mootori võimsus=240|tootja=Škoda Electric ja SOR|aasta tootmine=2019-|seisukohti=73|tagapõhi=#0432C8}}'''Škoda 33Tr SOR''' on täismõõdus madala sissepääsuga [[trollibuss]], mis on toodetud Škoda Electricu (Škoda Transportationi tütarettevõte) (elektriseadmed ja kokkupanek) ning SOR-i koostöös, kes tarnib bussi SOR NS 18 baasil kere.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Disruptive |eesnimi=Brainz |pealkiri=Škoda 33Tr |url=https://www.skodagroup.com/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Škoda Group |keel=en}}&lt;/ref&gt;

== Omadused ==
Škoda 33Tr on tuletatud bussist SOR NS 18. Elektriseadmed asuvad sõiduki katusel. Sees on kasutatud plastist Ster istmeid. Tagasild on VOITH kaubamärgi oma, esisild on sõltumatu rattavedrustusega. Sõiduki kere on keevitatud terasprofiilidest, välis- ja siseplekkide vooder on kaetud plastkattega. Trolli põrand on maapinnast 340 mm kõrgusel, paremal küljel on viis ukseava.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;

== Tootmine ja käitamine ==
Tootmine algas 2019. aastal. Teplice oli esimene linn, kus Škoda 33tr trollid sõitma hakkasid, Tallinnas hakkasid need sõitma 2026. aastal.&lt;ref name=&quot;:0&quot; /&gt;&lt;ref&gt;{{Netiviide |perekonnanimi=Budach |eesnimi=Dirk |kuupäev=2026-04-13 |pealkiri=The first new battery trolleybus to revive the system in Tallinn has arrived |url=https://www.urban-transport-magazine.com/tallinn-der-erste-neue-batterie-trolleybus-zur-wiederaufnahme-des-systems-ist-da/ |vaadatud=2026-09-02 |väljaanne=Urban Transport Magazine |keel=en-US}}&lt;/ref&gt;
[[Fail:424 3 Senovazne Nam (cropped).jpg|pisi|Škoda 33tr SOR Tšehhis]]

== Vaata ka ==

* [[Tallinna trollibussiliiklus]]
* [[Tallinna ühistransport]]
* [[Trollibuss]]
* [[Škoda 32tr SOR]]

== Viited ==
&lt;references responsive=&quot;1&quot;&gt;&lt;/references&gt;{{Trollibussid}}</text>
      <sha1>l5v5cypyg6tbt52eie96322tf7ujsif</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hoia, Jumal, Eestit</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720693</id>
    <revision>
      <id>7227754</id>
      <timestamp>2026-09-02T16:17:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lexbahn</username>
        <id>138375</id>
      </contributor>
      <comment>See artikkel on praegu koostamisel. Ootan algallikatelt luba ja täiendavat teavet, et saaksin artikli koostamist jätkata.</comment>
      <origin>7227754</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="121" sha1="nukg1f6pyrud1sapczyiolywt8qx0g6" xml:space="preserve">„Hoia, Jumal, Eestit“ on Eesti hümn. Sõnad kirjutas Leopold Raudkepp. Muusika komponeeris Juhan Aavik 1933. aastal.</text>
      <sha1>nukg1f6pyrud1sapczyiolywt8qx0g6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227761</id>
      <parentid>7227754</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T16:33:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Lexbahn</username>
        <id>138375</id>
      </contributor>
      <origin>7227761</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="129" sha1="50rgyu3xslcxnhveanrgj5rjk7kcic3" xml:space="preserve">„Hoia, Jumal, Eestit“ on Eesti hümn. Sõnad kirjutas [[Leopold Raudkepp]]. Muusika komponeeris [[Juhan Aavik]] 1933. aastal.</text>
      <sha1>50rgyu3xslcxnhveanrgj5rjk7kcic3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227772</id>
      <parentid>7227761</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:32:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <comment>-hymn</comment>
      <origin>7227772</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="167" sha1="kg151ff6eotflchhttm2rtuaq2g9jcj" xml:space="preserve">{{Täienda}}
&quot;'''Hoia, Jumal, Eestit'''&quot; on rahvuslik laul, mille sõnad kirjutas [[Leopold Raudkepp]]. Muusika komponeeris [[Juhan Aavik]] 1933. aastal.{{lisa viide}}</text>
      <sha1>kg151ff6eotflchhttm2rtuaq2g9jcj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227777</id>
      <parentid>7227772</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T17:33:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Neptuunium</username>
        <id>58653</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227777</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="171" sha1="ktkokt7q20exim2qvvu6juvso69d76z" xml:space="preserve">{{Täienda}}
&quot;'''Hoia, Jumal, Eestit'''&quot; on kiriklik [[hümn]], mille sõnad kirjutas [[Leopold Raudkepp]]. Muusika komponeeris [[Juhan Aavik]] 1933. aastal.{{lisa viide}}</text>
      <sha1>ktkokt7q20exim2qvvu6juvso69d76z</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227968</id>
      <parentid>7227777</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:12:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>[[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Eesti laulud]]</comment>
      <origin>7227968</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="200" sha1="bzl006o84570jcjlkui3ovexlczx9em" xml:space="preserve">{{Täienda}}
&quot;'''Hoia, Jumal, Eestit'''&quot; on kiriklik [[hümn]], mille sõnad kirjutas [[Leopold Raudkepp]]. Muusika komponeeris [[Juhan Aavik]] 1933. aastal.{{lisa viide}}

[[Kategooria:Eesti laulud]]</text>
      <sha1>bzl006o84570jcjlkui3ovexlczx9em</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Siimo Lopsik</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720694</id>
    <revision>
      <id>7227763</id>
      <timestamp>2026-09-02T17:06:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Siimo Lopsik | sünniaeg = {{sünniaeg|1977|1|1}} | tegevusala = [[õpetaja]], [[poliitik]] | erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]] }}  '''Siimo Lopsik''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1977]])&lt;ref name=&quot;RK2019kandidaat&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidate-798.html |pealkiri=Kandidaat nr 798 Siimo Lopsik |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[õpetaja]] ja polii...'</comment>
      <origin>7227763</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7572" sha1="q253wv8bp79sd3afs2v2hxsd4pl37pe" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Siimo Lopsik
| sünniaeg = {{sünniaeg|1977|1|1}}
| tegevusala = [[õpetaja]], [[poliitik]]
| erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]]
}}

'''Siimo Lopsik''' (sündinud [[1. jaanuar]]il [[1977]])&lt;ref name=&quot;RK2019kandidaat&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/candidates/candidate-798.html |pealkiri=Kandidaat nr 798 Siimo Lopsik |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[õpetaja]] ja [[poliitik]], [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liige. Ta on alates 2017. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige. 2026. aasta seisuga on ta linnavolikogu piirkondliku arengu komisjoni esimees ja EKRE fraktsiooni aseesimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja töö==
Lopsik on sündinud ja koolis käinud [[Pärnu]]s. Ta on õppinud [[Tartu Ülikool]]is ajalugu, riigiteadusi ja majandust.&lt;ref name=&quot;EKRE2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov.ekre.ee/kandidaat/siimo-lopsik/info |pealkiri=Siimo Lopsik |väljaanne=Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on töötanud õpetajana. Vähemalt 2010. aastast on ta olnud seotud [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]ega ning 2026. aastal töötab seal tehnikaõppeosakonna õpetajana.&lt;ref name=&quot;PKHK&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.hariduskeskus.ee/index.php/uldinfo/kontaktid?lastletter=L |pealkiri=Kontaktid |väljaanne=Pärnumaa Kutsehariduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on töötanud ka [[Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium]]is ajalooõpetajana.&lt;ref name=&quot;PTG&quot;&gt;{{netiviide |url=https://vana.ptg.ee/contacts/teachers |pealkiri=Õpetajad |väljaanne=Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Lopsik on kuulunud EKRE Pärnumaa ringkonna juhtkonda. 2017. ja 2018. aastal valiti ta ringkonna juhatuse liikmeks.&lt;ref name=&quot;EKRE2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ekre.ee/parnu-ringkond-pidas-aastakoosolekut/ |pealkiri=Pärnu ringkond pidas aastakoosolekut |väljaanne=Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |aeg=19. märts 2017 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EKRE2018&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.ekre.ee/ekre-parnu-ringkond-pidas-uldkoosolekut-ja-valis-uut-juhatust/ |pealkiri=EKRE Pärnu ringkond pidas üldkoosolekut ja valis uut juhatust |väljaanne=Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |aeg=17. märts 2018 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Pärnu linnavolikogu===
[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Lopsik Pärnu linnas EKRE nimekirjas. Ta kogus 26 häält ja pääses erakonna nimekirja võrdlusarvu alusel linnavolikokku.&lt;ref name=&quot;PP2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7333199/ekre-tuleb-parnus-valimistele-konkurentidest-markimisvaarselt-pikema-nimekirjaga |pealkiri=EKRE tuleb Pärnus valimistele konkurentidest märkimisväärselt pikema nimekirjaga |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=8. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Esimesel volikogu perioodil kuulus ta EKRE fraktsiooni ja oli selle aseesimees.&lt;ref name=&quot;EKRE2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ekre.ee/parnu/wp-content/uploads/2020/09/EKRE-Parnumaa-Teataja-A3-detsember2019.pdf |pealkiri=Pärnumaa konservatiivide häälekandja |väljaanne=EKRE Pärnumaa ringkond |aeg=detsember 2019 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aastal, kui EKRE liitus Pärnus võimuliiduga, sai Lopsikust linnavolikogu noortekogu komisjoni esimees. Samal ajal kuulus ta SA Endla Teater nõukogusse.&lt;ref name=&quot;EKRE2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ekre.ee/parnu/wp-content/uploads/2020/09/EKRE-Parnumaa-Teataja-A3-nr5-2020-loplik-1.pdf |pealkiri=Pärnumaa konservatiivide häälekandja |väljaanne=EKRE Pärnumaa ringkond |aeg=2020 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikke valimisi]] jätkas Lopsik linnavolikogu liikmena. Volikogu 2021–2025 koosseisus oli ta EKRE esindaja ning hiljem revisjonikomisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot; /&gt; Revisjonikomisjoni juhina tegeles ta muu hulgas Pärnu linnavalitsuse töökorralduse, töötajate koondamiste ja avalike vahendite kasutamise kontrollimisega.&lt;ref name=&quot;ERR2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609590080/parnu-linn-maksis-uurimise-all-olnud-ametnikule-suure-koondamishuvitise |pealkiri=Pärnu linn maksis uurimise all olnud ametnikule suure koondamishüvitise |väljaanne=ERR |aeg=2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis kajastas ERR Lopsiku kui revisjonikomisjoni esimehe ettepanekut võimaldada linnavolikogu liikmetele volikogu tööülesannete täitmisel tasuta parkimist. Volikogu enamus ettepanekut ei toetanud.&lt;ref name=&quot;ERRparkimine&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609770669/osad-parnu-linnavolinikud-sooviksid-endale-tasuta-parkimist |pealkiri=Osad Pärnu linnavolinikud sooviksid endale tasuta parkimist |väljaanne=ERR |aeg=14. august 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Lopsik taas EKRE nimekirjas Pärnus. Ta kogus 137 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/28 |pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta valimiste järel moodustatud linnavolikogu koosseisus sai Lopsikust piirkondliku arengu komisjoni esimees. Ta on ka EKRE fraktsiooni aseesimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid&quot; /&gt;

===Riigikogu valimised===
[[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Lopsik EKRE nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas. Ta kogus 234 häält ega osutunud valituks.&lt;ref name=&quot;RK2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-12-voting-result.html |pealkiri=Valimisringkond nr 12 – Pärnumaa |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta taas EKRE nimekirjas Pärnumaal ja kogus 326 häält.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/et/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/11 |pealkiri=Pärnumaa – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Muu tegevus==
Alates [[25. veebruar]]ist [[2026]] kuulub Lopsik [[Pärnu Muuseum|SA Pärnu Muuseum]] nõukogusse.&lt;ref name=&quot;PärnuMuuseum&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90013147 |pealkiri=Sihtasutus Pärnu Muuseum |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulub ka Sauga Lions Clubi juhatusse.&lt;ref name=&quot;Lions&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80083595/Mittetulundus%C3%BChing-Sauga-Lions-Club |pealkiri=Mittetulundusühing Sauga Lions Club |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1977]]</text>
      <sha1>q253wv8bp79sd3afs2v2hxsd4pl37pe</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Sander Kilk</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720695</id>
    <revision>
      <id>7227765</id>
      <timestamp>2026-09-02T17:17:47Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Sander Kilk | sünniaeg = {{sünniaeg|1987|10|16}} | tegevusala = [[ettevõtja]], [[poliitik]] | töökoht = [[Pärnu Linnavalitsus]] | erakond = [[Eesti Keskerakond]] }}  '''Sander Kilk''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1987]])&lt;ref name=&quot;IR&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/330450-ID/ |pealkiri=Sander Kilk |väljaanne=Inforegister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], Eesti Kesker...'</comment>
      <origin>7227765</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="9199" sha1="ru4e39g8qzam44kht9b50lrzepa7gv1" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Sander Kilk
| sünniaeg = {{sünniaeg|1987|10|16}}
| tegevusala = [[ettevõtja]], [[poliitik]]
| töökoht = [[Pärnu Linnavalitsus]]
| erakond = [[Eesti Keskerakond]]
}}

'''Sander Kilk''' (sündinud [[16. oktoober|16. oktoobril]] [[1987]])&lt;ref name=&quot;IR&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/330450-ID/ |pealkiri=Sander Kilk |väljaanne=Inforegister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[ettevõtja]] ja [[poliitik]], [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] liige. Alates 2026. aasta augustist on ta [[Pärnu]] rahanduse abilinnapea.&lt;ref name=&quot;PärnuLV&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavalitsus |pealkiri=Pärnu linnavalitsus |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Varem on ta olnud [[Pärnu Sadam|Pärnu Sadama]] juhatuse liige ja [[Tõstamaa osavald|Tõstamaa osavalla]] juht.

==Ettevõtlus==
Kilk on ettevõtlusega seotud alates 2007. aastast.&lt;ref name=&quot;IR&quot; /&gt; Ta oli aastaid AS-i Pärnu Sadam juhatuse liige. Juba 2009. aasta majandusaasta aruande kinnitas ta ettevõtte juhatuse liikmena.&lt;ref name=&quot;Sadam2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/11385865/file/359343 |pealkiri=AS Pärnu Sadam 2009. aasta majandusaasta aruanne |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2012. aastal kajastas [[Eesti Rahvusringhääling|ERR]] Kilki Pärnu Sadama juhatuse liikmena, kes osales ettevõtte igapäevases juhtimises.&lt;ref name=&quot;ERR2012&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/338162/parnu-sadama-juhtimises-kaarib-tuli |pealkiri=Pärnu Sadama juhtimises käärib tüli |väljaanne=ERR |aeg=17. detsember 2012 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal kuulusid Pärnu Sadama juhatusse Sander Kilk ja Mati Einmann.&lt;ref name=&quot;Logistika2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.logistikauudised.ee/uudised/2019/09/27/rein-kilgi-osalusega-sadama-kaive-tegi-tubli-huppe |pealkiri=Rein Kilgi osalusega sadama käive tegi tubli hüppe |väljaanne=Logistikauudised |aeg=27. september 2019 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Kilk on kuulunud ka AS-i [[Kihnu Veeteed]] nõukogusse.&lt;ref name=&quot;Aripaev2014&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.aripaev.ee/uudised/2014/11/12/kilk-loob-praamiaris-laineid |pealkiri=Kilk lööb praamiäris laineid |väljaanne=Äripäev |aeg=12. november 2014 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aastal asutas ta koos teiste osanikega ettevõtted OÜ Kamsan ja Sankam OÜ ning on mõlema juhatuse liige ja osanik.&lt;ref name=&quot;Kamsan&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/17226659/O%C3%9C-Kamsan |pealkiri=OÜ Kamsan |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Sankam&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/17256442/Sankam-O%C3%9C |pealkiri=Sankam OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Kilk kandideeris esimest korda [[Pärnu linnavolikogu]]sse [[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] [[Isamaa ja Res Publica Liit|Isamaa ja Res Publica Liidu]] (IRL) nimekirjas.&lt;ref name=&quot;KOV2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2013 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===IRL-i liikmeskandaal===
2015. aasta juunis sattus Kilk avalikkuse tähelepanu alla seoses IRL-i suurkogu eel erakonda suure hulga uute liikmete värbamisega. IRL-i Pärnumaa piirkonna juhi Andres Metsoja sõnul tõi Kilk piirkonnale liikmeks astumise avaldused, millest osa esitanud inimestel oli kriminaalkaristus.&lt;ref name=&quot;ERRliikmed&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/536263/irl-iga-liitus-parnus-suur-hulk-kriminaalkorras-karistatuid-kes-tana-valja-heideti |pealkiri=IRL-iga liitus Pärnus suur hulk kriminaalkorras karistatuid, kes täna välja heideti |väljaanne=ERR |aeg=4. juuni 2015 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

IRL-i aukohus leidis sama aasta augustis, et enne erakonna suurkogu oli toimunud katse mõjutada erakonna sisevalimiste tulemusi ning Kilk oli otseselt seotud erakonna mainet kahjustava taustaga inimeste värbamisega. Kilk oli selleks ajaks IRL-ist lahkunud.&lt;ref name=&quot;ERRaukohus&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/539558/irl-i-aukohus-kriminaalse-taustaga-inimeste-varbamise-taga-oli-sander-kilk |pealkiri=IRL-i aukohus: kriminaalse taustaga inimeste värbamise taga oli Sander Kilk |väljaanne=ERR |aeg=3. august 2015 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Pärnu Ühendab ja Südamega Pärnu===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Kilk valimisliidu [[Pärnu Ühendab]] nimekirjas.&lt;ref name=&quot;PU2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2021/09/07/valimisliit-esitas-parnu-linna-valimiskomisjonile-oma-kandidaatide-nimekirja/ |pealkiri=Valimisliit esitas Pärnu linna valimiskomisjonile oma kandidaatide nimekirja |väljaanne=Pärnu Ühendab |aeg=7. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Valimisliidu kandidaatide tutvustuses nimetas ta end ettevõtjaks ning tõi esile oma pikaajalise töö Pärnu Sadama juhtimisel.&lt;ref name=&quot;PUKilk&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/sander-kilk/ |pealkiri=Sander Kilk |väljaanne=Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta kevadel lahkusid Kilk ja [[Kristel Voltenberg]] valimisliidust Pärnu Ühendab ning olid uue valimisliidu [[Südamega Pärnu]] algatajate hulgas.&lt;ref name=&quot;PP2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/8262190/parnus-sekkub-valimisvoitlusse-uus-poliitiline-uhendus |pealkiri=Pärnus sekkub valimisvõitlusse uus poliitiline ühendus |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=4. juuni 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Kilk ja Voltenberg kuuluvad 17. aprillil 2025 registrisse kantud MTÜ Südamega Pärnu juhatusse.&lt;ref name=&quot;SPregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80654419/MT%C3%9C-S%C3%BCdamega-P%C3%A4rnu |pealkiri=MTÜ Südamega Pärnu |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Keskerakond ja Pärnu linnavalitsus===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Kilk Pärnus Keskerakonna nimekirjas ja kogus 36 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/31 |pealkiri=Pärnu linn – detailne hääletamistulemus |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimiste järel moodustasid Keskerakond, [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE]], [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]] ning valimisliidud Südamega Pärnu ja Pärnu Ühendab Pärnus koalitsiooni. [[8. detsember|8. detsembril]] 2025 ametisse nimetatud linnavalitsuses sai Kilgist [[Tõstamaa osavald|Tõstamaa osavalla]] juht.&lt;ref name=&quot;ERR2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609879723/parnu-volikogu-valis-kristel-voltenbergi-linnapeaks |pealkiri=Pärnu volikogu valis Kristel Voltenbergi linnapeaks |väljaanne=ERR |aeg=8. detsember 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Tõstamaa osavalla juhina tegeles Kilk muu hulgas piirkonna ühenduste ja kohalike teenustega. 2026. aasta jaanuaris ütles ta ERR-ile, et Pärnu linn soovib leida lahenduse üle saja aasta tegutsenud Pootsi külapoe tegevuse jätkamiseks.&lt;ref name=&quot;ERRPootsi&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609928618/parnumaal-sulgeb-uksed-100-aastat-tegutsenud-pootsi-kulapood |pealkiri=Pärnumaal sulgeb uksed 100 aastat tegutsenud Pootsi külapood |väljaanne=ERR |aeg=2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta suvel lagunes senine Pärnu võimuliit. Augustis moodustasid [[Isamaa (erakond)|Isamaa]], EKRE ja Keskerakond uue koalitsiooni. Uue ametikohtade jaotuse järgi sai Keskerakond rahanduse abilinnapea koha, millele nimetati Kilk, ning Tõstamaa osavalla juhiks sai [[Jüri Kirss]].&lt;ref name=&quot;PärnuLV&quot; /&gt;

Rahanduse abilinnapeana vastutab Kilk Pärnu linna eelarve, laenupoliitika, raamatupidamise, riigihangete ning oma valdkonna arengukavade ja eelarvestrateegia koostamise eest.&lt;ref name=&quot;PärnuLV&quot; /&gt;

2026. aasta augusti lõpu seisuga on Kilk Keskerakonna liige.&lt;ref name=&quot;Erakonnad&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80053370?page=74 |pealkiri=Eesti Keskerakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Muu tegevus==
[[27. mai]]l [[2026]] sai Kilgist [[Eesti Linnade ja Valdade Liit|Eesti Linnade ja Valdade Liidu]] juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;ELVL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.elvl.ee/juhatus |pealkiri=Juhatus |väljaanne=Eesti Linnade ja Valdade Liit |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 30. detsembrist 2025 kuulub ta SA Pärnumaa Arenduskeskuse nõukogusse Pärnu linna esindajana.&lt;ref name=&quot;PAK&quot;&gt;{{netiviide |url=https://arenduskeskus.eu/noukogu/ |pealkiri=Nõukogu |väljaanne=Pärnumaa Arenduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Sander Kilgi isa on ettevõtja [[Rein Kilk]].&lt;ref name=&quot;Aripaev2014&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1987]]</text>
      <sha1>ru4e39g8qzam44kht9b50lrzepa7gv1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Südamega Pärnu</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720696</id>
    <redirect title="Valimisliit Südamega Pärnu" />
    <revision>
      <id>7227766</id>
      <timestamp>2026-09-02T17:18:53Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Valimisliit Südamega Pärnu]]</comment>
      <origin>7227766</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="39" sha1="sdz7byz6b5px287ebte76x1y2z98w4k" xml:space="preserve">#suuna [[Valimisliit Südamega Pärnu]]</text>
      <sha1>sdz7byz6b5px287ebte76x1y2z98w4k</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Valimisliit Pärnu Ühendab</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720697</id>
    <revision>
      <id>7227769</id>
      <timestamp>2026-09-02T17:29:38Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast partei | nimi = Valimisliit Pärnu Ühendab | staatus = kohalik [[valimisliit]] | juhi nimetus =  | juht =  | asutamine = 2017 | peakorter = [[Pärnu]] | kohti1_kus = 2025. aasta valimistel [[Pärnu linnavolikogu]]s | kohti1 = 4 / 39 | loosung =  | kodulehekülg = [https://www.parnuuhendab.ee/ parnuuhendab.ee] }} '''Valimisliit Pärnu Ühendab''' on [[Pärnu]]s tegutsev kohalik [[valimisliit]], mis loodi 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|20...'</comment>
      <origin>7227769</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="12085" sha1="8gl6iefdjlwftpnb540x61c4yhsnomy" xml:space="preserve">{{Infokast partei
| nimi = Valimisliit Pärnu Ühendab
| staatus = kohalik [[valimisliit]]
| juhi nimetus = 
| juht = 
| asutamine = 2017
| peakorter = [[Pärnu]]
| kohti1_kus = 2025. aasta valimistel [[Pärnu linnavolikogu]]s
| kohti1 = 4 / 39
| loosung = 
| kodulehekülg = [https://www.parnuuhendab.ee/ parnuuhendab.ee]
}}
'''Valimisliit Pärnu Ühendab''' on [[Pärnu]]s tegutsev kohalik [[valimisliit]], mis loodi [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalike valimiste]] eel. Valimisliidu registreerisid [[Romek Kosenkranius]], [[Rainer Aavik]] ja [[Vahur Mäe]].&lt;ref name=&quot;ERR2017loomine&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/583593/kosenkranius-valimisliidu-parnu-uhendab-seostamine-kivimagiga-on-eksitav |pealkiri=Kosenkranius: valimisliidu Pärnu Ühendab seostamine Kivimägiga on eksitav |väljaanne=ERR |aeg=8. märts 2017 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimisliit on osalenud Pärnu linnavolikogu valimistel 2017., 2021. ja 2025. aastal ning kuulunud pärast kõiki kolme valimist Pärnus moodustatud võimuliitu. Aastatel 2017–2025 oli valimisliidu keskne poliitik Pärnu linnapea Romek Kosenkranius. 2025. aasta kohalikel valimistel oli valimisliidu linnapeakandidaat [[Meelis Kukk]].&lt;ref name=&quot;Kukk2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2025/08/11/valimisliit-parnu-uhendab-esitles-linnapeakandidaadina-meelis-kukke/ |pealkiri=Valimisliit Pärnu Ühendab esitles linnapeakandidaadina Meelis Kukke |väljaanne=Pärnu Ühendab |aeg=11. august 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ajalugu==

===Loomine===
Valimisliit Pärnu Ühendab moodustati 2017. aasta kohalike valimiste eel. Selle asutajate hulka kuulusid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Rainer Aavik ja linnavolikogu liige Vahur Mäe.&lt;ref name=&quot;ERR2017loomine&quot; /&gt;

Kosenkranius ja Mäe olid varem kuulunud [[Toomas Kivimägi]] juhitud Toomas Kivimägi Valimisliitu. Uude valimisliitu tuli ka teisi endise valimisliidu liikmeid, kuid Kosenkranius rõhutas selle moodustamisel, et Pärnu Ühendab on uus valimisliit ja selle sidumine Kivimägiga oleks eksitav.&lt;ref name=&quot;ERR2017loomine&quot; /&gt;

===2017. aasta kohalikud valimised===
[[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohalikel valimistel]] oli Pärnu Ühendab linnapeakandidaat Romek Kosenkranius.

Valimisliit kogus Pärnu linnas 3403 häält ehk 16,9% häältest ja sai 39-liikmelises [[Pärnu linnavolikogu]]s seitse mandaati. Valituks osutusid Kosenkranius, Vahur Mäe, Raido Ilp, Rainer Aavik, Eino-Jüri Laarmann, Elmo Joa ja Jaana Junson.&lt;ref name=&quot;KOV2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2017.valimised.ee/valimistulemus.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimiste järel moodustasid Pärnu Ühendab, [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] ja [[Eesti Keskerakond|Keskerakond]] Pärnus koalitsiooni. Linnapea ametikoht jäi Pärnu Ühendabile ning linnapeana jätkas Kosenkranius.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2017&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Koalitsioonileping_2017-2021_06.11.17.pdf |pealkiri=Koalitsioonileping 2017–2021 |väljaanne=Pärnu linn |aeg=6. november 2017 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2020. aasta veebruaris lahkus Isamaa võimuliidust. Pärnu Ühendab moodustas seejärel uue koalitsiooni Keskerakonna ja [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|EKRE-ga]]. Kolme poliitilise jõu koalitsioonileping sõlmiti 5. märtsil 2020.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Koalitsioonileping_2020-2021_05.03.20.pdf |pealkiri=Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Valimisliidu Pärnu Ühendab koalitsioonileping |väljaanne=Pärnu linn |aeg=5. märts 2020 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===2021. aasta kohalikud valimised===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] oli valimisliidu esinumber ja linnapeakandidaat taas Romek Kosenkranius. Valimisliidu 27-liikmelisse kandidaatide nimekirja kuulusid teiste seas Meelis Kukk, Silver Smeljanski, Vahur Mäe, Kaja Martinson, [[Olav Karulin]], Kristel Voltenberg ja Sander Kilk.&lt;ref name=&quot;Nimekiri2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2021/09/07/valimisliit-esitas-parnu-linna-valimiskomisjonile-oma-kandidaatide-nimekirja/ |pealkiri=Valimisliit esitas Pärnu linna valimiskomisjonile oma kandidaatide nimekirja |väljaanne=Pärnu Ühendab |aeg=7. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärnu Ühendab sai 4232 häält ehk 20,0% häältest ja üheksa kohta linnavolikogus. Valimisliit oli häälte arvult EKRE ja Reformierakonna järel kolmandal kohal.&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Valituks osutusid Romek Kosenkranius, Meelis Kukk, Silver Smeljanski, Vahur Mäe, Kaja Martinson, Eerik Hannus, Jaana Junson, Olav Karulin ja Elmo Joa.&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot; /&gt;

Kosenkranius kogus 2411 häält, mis oli Pärnu kandidaatide seas valimiste parim tulemus.&lt;ref name=&quot;ERR2021kõnelused&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608374372/parnus-alustasid-voimukonelusi-valimisliit-reformierakond-ja-keskerakond |pealkiri=Pärnus alustasid võimukõnelusi valimisliit, Reformierakond ja Keskerakond |väljaanne=ERR |aeg=19. oktoober 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimiste järel moodustasid Pärnu Ühendab, [[Eesti Reformierakond|Reformierakond]] ja Keskerakond 23-kohalise koalitsiooni. Koalitsioonileping allkirjastati 28. oktoobril 2021 ning linnapea amet jäi Pärnu Ühendabile.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Koalitsioonileping_2021-2025_28.10.21.pdf |pealkiri=Koalitsioonileping 2021–2025 |väljaanne=Pärnu linn |aeg=28. oktoober 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Kosenkranius valiti linnapeaks tagasi 23 poolthäälega.&lt;ref name=&quot;ERRlinnapea2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1608411491/parnu-linnapeaks-valiti-romek-kosenkranius |pealkiri=Pärnu linnapeaks valiti Romek Kosenkranius |väljaanne=ERR |aeg=22. november 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aasta septembris vahetus koalitsioonis Keskerakond Isamaa vastu. Pärnu Ühendab, Reformierakond ja Isamaa allkirjastasid uue koalitsioonileppe 14. septembril 2022. Linnapea amet jäi Pärnu Ühendabile ning valimisliit sai ka kaks abilinnapea ametikohta.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2022&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/sites/default/files/documents/2026-04/Koalitsioonileping_2022-2025_14.09.22.pdf |pealkiri=Koalitsioonileping 2022–2025 |väljaanne=Pärnu linn |aeg=14. september 2022 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Muutused enne 2025. aasta valimisi===
2025. aasta veebruaris astus valimisliitu juhtinud linnapea Romek Kosenkranius Reformierakonda. ERR-i teatel oli ta 2017. ja 2021. aasta valimistel saanud linnapeaks Pärnu Ühendab liikmena.&lt;ref name=&quot;Kosenkranius2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.err.ee/1609617845/poliitikute-sonul-polnud-kosenkraniuse-astumine-erakonda-ullatav |pealkiri=Poliitikute sõnul polnud Kosenkraniuse astumine erakonda üllatav |väljaanne=ERR |aeg=27. veebruar 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimisliit otsustas 3. märtsil 2025 jätkata kohalikel valimistel iseseisvalt. Kosenkranius jäi kuni valimisteni valimisliidu juhiks, kuid ei kandideerinud enam selle nimekirjas.&lt;ref name=&quot;Jätkab2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2025/03/03/valimisliit-parnu-uhendab-jatkab-tugeva-tegijana-poliitmaastikul/ |pealkiri=Valimisliit Pärnu Ühendab jätkab tugeva tegijana poliitmaastikul |väljaanne=Pärnu Ühendab |aeg=3. märts 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta augustis kuulutas valimisliit oma linnapeakandidaadiks Meelis Kuke.&lt;ref name=&quot;Kukk2025&quot; /&gt;

===2025. aasta kohalikud valimised===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kogus Pärnu Ühendab 1999 häält ehk 9,3% Pärnus antud kehtivatest häältest ning sai linnavolikogus neli mandaati.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/election-result/greater_municipality/0068/municipality/0624 |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimisliidu linnapeakandidaat Meelis Kukk kogus 592 häält. Pärnu Ühendab nimekirjast osutusid valituks ka Kaja Martinson, Vahur Mäe ja Jaana Junson.&lt;ref name=&quot;KOV2025detail&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/VLP%C3%9C |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Valimisliit Pärnu Ühendab |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimiste järel sõlmisid Pärnu Ühendab, EKRE, Keskerakond, valimisliit [[Südamega Pärnu]] ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsed]] 24. oktoobril 2025 viie osapoole koalitsioonileppe. Võimuliidul oli 39-liikmelises linnavolikogus 22 kohta.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/parnus-allkirjastati-koalitsioonileping |pealkiri=Pärnus allkirjastati koalitsioonileping |väljaanne=Pärnu linn |aeg=24. oktoober 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Koalitsioonileppe järgi sai Pärnu Ühendab rahanduse ning haridus-, kultuuri- ja sotsiaalvaldkonna abilinnapea ametikohad.&lt;ref name=&quot;Koalitsioonilepe2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/sites/default/files/documents/2025-11/Parnu_koalitsioonileping2025-2029.pdf |pealkiri=Pärnu koalitsioonilepe 2025–2029 |väljaanne=Pärnu linn |aeg=24. oktoober 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augustis moodustasid Isamaa, Keskerakond ja EKRE Pärnus uue koalitsiooni ning Pärnu Ühendab jäi opositsiooni.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Pärnu linnavolikogus tegutseb Pärnu Ühendab koos Parempoolsetega ühises fraktsioonis, mille esimees on Vahur Mäe ja aseesimees Kaja Martinson.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot; /&gt;

==Valimistulemused==
{| class=&quot;wikitable&quot;
|-
! Valimised
! Hääli
! %
! Mandaate
! Linnapeakandidaat
|-
| [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017]]
| 3403
| 16,9%
| 7
| [[Romek Kosenkranius]]
|-
| [[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021]]
| 4232
| 20,0%
| 9
| [[Romek Kosenkranius]]
|-
| [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025]]
| 1999
| 9,3%
| 4
| [[Meelis Kukk]]
|}                     

==Poliitilised seisukohad==
Pärnu Ühendab on kirjeldanud end kohaliku ja erakondadest sõltumatu poliitilise ühendusena. 2021. aasta valimisprogrammis rõhutas valimisliit Pärnu tasakaalustatud arengut ning kohalike inimeste ja kogukondade kaasamist.&lt;ref name=&quot;Programm2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/7344596/valimised-valimisliit-tagab-parnu-tasakaalustatud-arengu |pealkiri=Valimisliit tagab Pärnu tasakaalustatud arengu |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta programmis seadis valimisliit prioriteetideks tugeva kogukonna, inimsõbraliku ja rohelise linnaruumi, efektiivse ja läbipaistva linnajuhtimise ning ettevõtlussõbraliku Pärnu. Programmis käsitleti muu hulgas ettevõtlust ja majandust, taristut ja linnaruumi, sotsiaal- ja tervishoiupoliitikat ning haridust, kultuuri, noori ja sporti.&lt;ref name=&quot;Programm2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2025/09/26/valimisliit-parnu-uhendab-valimisprogramm-2025-2029/ |pealkiri=Valimisliit Pärnu Ühendab valimisprogramm 2025–2029 |väljaanne=Pärnu Ühendab |aeg=26. september 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==

* [https://www.parnuuhendab.ee/ Valimisliidu Pärnu Ühendab veebileht]

[[Kategooria:Eesti valimisliidud]]</text>
      <sha1>8gl6iefdjlwftpnb540x61c4yhsnomy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Pärnu Ühendab</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720698</id>
    <redirect title="Valimisliit Pärnu Ühendab" />
    <revision>
      <id>7227779</id>
      <timestamp>2026-09-02T17:34:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Valimisliit Pärnu Ühendab]]</comment>
      <origin>7227779</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="38" sha1="7bfk6dgcjund5li83bo9q6d8xztwgs7" xml:space="preserve">#suuna [[Valimisliit Pärnu Ühendab]]</text>
      <sha1>7bfk6dgcjund5li83bo9q6d8xztwgs7</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Urmas Lass</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720699</id>
    <revision>
      <id>7227794</id>
      <timestamp>2026-09-02T18:14:37Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Urmas Lass | sünniaeg = {{sünniaeg|1969|6|20}} | tegevusala = sündmuste korraldaja, [[diskor]], [[ettevõtja]], poliitik | erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] }}  '''Urmas Lass''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1969]])&lt;ref name=&quot;Äriregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/16354958/pdf |pealkiri=OÜ Pidu Hakkab |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti sündmuste korraldaja, [[diskor]], e...'</comment>
      <origin>7227794</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5853" sha1="jmzx1a4ojmcm8y4lqnz0i7nex2jmibm" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Urmas Lass
| sünniaeg = {{sünniaeg|1969|6|20}}
| tegevusala = sündmuste korraldaja, [[diskor]], [[ettevõtja]], poliitik
| erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]
}}

'''Urmas Lass''' (sündinud [[20. juuni]]l [[1969]])&lt;ref name=&quot;Äriregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/16354958/pdf |pealkiri=OÜ Pidu Hakkab |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti sündmuste korraldaja, [[diskor]], [[ettevõtja]] ja kohalik poliitik. 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige ning esindab seal [[Isamaa (erakond)|Isamaad]].&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Meelelahutustegevus==
Lass on pikka aega tegutsenud diskori ja ürituste korraldajana Pärnus ja mujal Eestis. 2015. aastal esines ta näiteks Pärnu Kuursaalis toimunud Pärnumaa rahvatantsijate võistutantsimise finaalil.&lt;ref name=&quot;PP2015&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/3229981/laupaev-20-juuni |pealkiri=Laupäev, 20. juuni |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=20. juuni 2015 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aastal mängis Lass muusikat [[Raeküla (Pärnu)|Raekülas]] Vanakooli Keskuses toimunud pööripäevaüritusel.&lt;ref name=&quot;Raeküla2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kylauudis.ee/2021/06/21/pooriool-kohtusid-raekulas-hamarik-ja-koit/ |pealkiri=Pööriööl kohtusid Raekülas Hämarik ja Koit |väljaanne=Külauudised |aeg=21. juuni 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Lass on esinenud ka Pärnu linna korraldatud üritustel. 2026. aasta veebruaris oli ta Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamiseks Port Arturis korraldatud kontserdi ja sellele järgnenud peo üks diskoreid.&lt;ref name=&quot;EV108&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kultuur.parnu.ee/node/1362204 |pealkiri=Eesti Vabariigi aastapäeva pidu Port Artur II aatriumis |väljaanne=Pärnu linn |aeg=23. veebruar 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Sama aasta juulis esines ta Pärnu Jahtklubi 120. aastapäeva pidustustel.&lt;ref name=&quot;Jahtklubi2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://gulfofrigaregatta.eu/en |pealkiri=Gulf of Riga Regatta 2026 |väljaanne=Gulf of Riga Regatta |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on tegutsenud ka õhtujuhina. Pärnu Sõudeklubi nimetas Lassi 2024. aasta Pärnu sõudmise 140. aastapäeva peo õhtujuhiks ja diskoriks.&lt;ref name=&quot;Sõudmine2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.rowing.ee/2024/12/03/parnu-soudmise-juubelipidu-140-aastat-ajalugu-ja-armastust-soudmise-vastu/ |pealkiri=Pärnu sõudmise juubelipidu: 140 aastat ajalugu ja armastust sõudmise vastu! |väljaanne=Pärnu Sõudeklubi |aeg=3. detsember 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2022. aastal oli Lass külaline [[Raadio 2]] saates „Bestikad“.&lt;ref name=&quot;R2&quot;&gt;{{netiviide |url=https://r2.err.ee/1608646519 |pealkiri=Bestikad. L.Eazy, külas Urmas Lass |väljaanne=[[Raadio 2]] |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ettevõtlus==
Lass on 2021. aastal registreeritud OÜ Pidu Hakkab juhatuse liige alates ettevõtte asutamisest. Alates 2023. aasta septembrist on ta ettevõtte ainuosanik. Ettevõtte põhitegevusala on lõbustus- ja vaba aja tegevus.&lt;ref name=&quot;Äriregister&quot; /&gt;

2025. aastal teenis OÜ Pidu Hakkab 27 673 eurot müügitulu ja 14 292 eurot ärikasumit.&lt;ref name=&quot;Äripäev2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://radar.aripaev.ee/ettevote/492429/pidu-hakkab-ou |pealkiri=Pidu Hakkab OÜ |väljaanne=Äripäev |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Lass on tegutsenud ka Pärnu ööklubi Coco Loco programmijuhina.&lt;ref name=&quot;CocoLoco&quot;&gt;{{netiviide |url=https://cocoloco.ee/contact-us/ |pealkiri=Kontakt |väljaanne=Coco Loco |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Lass [[Pärnu]] linnas Isamaa nimekirjas kandidaadina number 125. Isamaa kandidaatide tutvustuses oli tema ametina märgitud Pidu Hakkab OÜ sündmuste korraldaja.&lt;ref name=&quot;Isamaa2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov25.isamaa.ee/parnu-linn/ |pealkiri=Pärnu linn |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Lass kogus valimistel '''113 häält'''.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta augusti seisuga on Lass Pärnu linnavolikogu liige Isamaa esindajana.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot; /&gt; Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni.&lt;ref name=&quot;Komisjon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
2026. aasta veebruaris algatasid Lass ja Veiko Lank portaalis [[Rahvaalgatus.ee]] kollektiivse pöördumise, milles taotleti Pärnu toonase haridusvaldkonna abilinnapea [[Varje Tipp]]i poliitilise vastutuse hindamist ja talle umbusalduse avaldamist. Pöördumises käsitleti muu hulgas Pärnu lasteaedade toitlustamise järelevalvet ning haridus- ja kultuurivaldkonna juhtimist.&lt;ref name=&quot;Rahvaalgatus2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1726-umbusaldusavaldus-p%C3%A4rnu-abilinnapeale-varje-tippile |pealkiri=Umbusaldusavaldus Pärnu abilinnapeale Varje Tippile |väljaanne=Rahvaalgatus.ee |aeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Algatus kogus allkirjastamisperioodil 380 allkirja.&lt;ref name=&quot;Rahvaalgatus2026&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lass, Urmas}}
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>jmzx1a4ojmcm8y4lqnz0i7nex2jmibm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Veiko Lank</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720700</id>
    <revision>
      <id>7227814</id>
      <timestamp>2026-09-02T18:59:24Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Veiko Lank | sünniaeg = {{sünniaeg|1983|2|5}} | tegevusala = [[ettevõtja]], ühiskonnategelane }}  '''Veiko Lank''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1983]])&lt;ref name=&quot;IR&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/425221-ID/ |pealkiri=Veiko Lank |väljaanne=Inforegister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[ettevõtja]] ja Pärnu kohalikus avalikus elus tegutseja. Ta on LVI-Step OÜ ja StepWatt OÜ juhatuse liige ja osanik.&lt;ref name=&quot;...'</comment>
      <origin>7227814</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6280" sha1="mnqy9hmjnqwivglsd0wjoje4s392qr5" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Veiko Lank
| sünniaeg = {{sünniaeg|1983|2|5}}
| tegevusala = [[ettevõtja]], ühiskonnategelane
}}

'''Veiko Lank''' (sündinud [[5. veebruar]]il [[1983]])&lt;ref name=&quot;IR&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.inforegister.ee/425221-ID/ |pealkiri=Veiko Lank |väljaanne=Inforegister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[ettevõtja]] ja Pärnu kohalikus avalikus elus tegutseja. Ta on LVI-Step OÜ ja StepWatt OÜ juhatuse liige ja osanik.&lt;ref name=&quot;LVI&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/12439132/LVI-Step-O%C3%9C |pealkiri=LVI-Step OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;StepWatt&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/16491135/StepWatt-O%C3%9C |pealkiri=StepWatt OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta [[Eesti Keskerakond|Keskerakonna]] nimekirjas [[Pärnu linnavolikogu]]sse.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot; /&gt;

==Ettevõtlus==
Lank asutas 2013. aastal LVI-Step OÜ ning on olnud ettevõtte juhatuse liige alates [[15. märts]]ist [[2013]].&lt;ref name=&quot;LVI&quot; /&gt; Alates 2023. aasta septembrist on talle kuulunud 100% ettevõtte osadest.&lt;ref name=&quot;IR&quot; /&gt; Ettevõtte tegevus on seotud kütte-, ventilatsiooni- ja kliimaseadmete paigalduse, remondi ja hooldusega.&lt;ref name=&quot;LVI&quot; /&gt;

[[2. mai]]l [[2022]] registrisse kantud StepWatt OÜ juhatuse liige on Lank olnud ettevõtte asutamisest alates. Alates 2023. aasta septembrist kuulub talle 100% ettevõtte osadest.&lt;ref name=&quot;StepWatt&quot; /&gt; Ettevõte tegeleb muu hulgas masinate ja seadmete rentimise ning hooldusega.

Lank on seotud ka 2026. aastal asutatud JPL Tech OÜ-ga. Ettevõte kanti registrisse [[19. jaanuar]]il [[2026]] ning Langile kuulub sellest 20-protsendiline osalus.&lt;ref name=&quot;JPL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/17415774/JPL-Tech-O%C3%9C |pealkiri=JPL Tech OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Lank [[Pärnu]] linnas Keskerakonna nimekirjas kandidaadina number 161. Keskerakonna kandidaatide tutvustuses oli tema ametina märgitud LVI-Step OÜ juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;Keskerakond2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://keskerakond.ee/parnu-linn/ |pealkiri=Pärnu linn |väljaanne=Eesti Keskerakond |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Lank kogus valimistel '''46 häält''', neist 17 elektrooniliselt ja 29 pabersedeliga, ning ei osutunud linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
Lank on osalenud Pärnu kohaliku poliitika, linnajuhtimise ja lasteaedade toitlustamisega seotud avalikes aruteludes.

[[27. veebruar]]il [[2026]] avaldas ta ''[[Pärnu Postimees|Pärnu Postimehes]]'' arvamusloo „Nii kaduski usk valimislubadustesse“, milles käsitles Pärnu linnavolikogu tegevust ja lasteaedade toitlustamisega seotud küsimusi. Langi kirjutisele vastas 2. märtsil Pärnu abilinnapea [[Valmar Veste]] arvamuslooga „Linnavalitsus tegeleb lasteaedade toitlustusega“.&lt;ref name=&quot;VesteVastus&quot;&gt;{{netiviide |url=https://muckrack.com/valmar-veste |pealkiri=Valmar Veste |väljaanne=Muck Rack |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta juunis avaldas Lank ''Pärnu Postimehes'' arvamusloo „Taas ainult lubadused“, milles kritiseeris Pärnu linnavalitsuse suhtlust ja linnapea vastuseid elanike pöördumistele.&lt;ref name=&quot;TaasLubadused&quot;&gt;{{netiviide |url=https://uudis.net/12605888 |pealkiri=Veiko Lank: Taas ainult lubadused |väljaanne=Uudis.net |aeg=12. juuni 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[27. veebruar]]il [[2026]] algatasid Lank ja [[Urmas Lass]] portaalis [[Rahvaalgatus.ee]] kollektiivse pöördumise „Umbusaldusavaldus Pärnu abilinnapeale Varje Tippile“.&lt;ref name=&quot;Rahvaalgatus&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rahvaalgatus.ee/initiatives/1726-umbusaldusavaldus-p%C3%A4rnu-abilinnapeale-varje-tippile |pealkiri=Umbusaldusavaldus Pärnu abilinnapeale Varje Tippile |väljaanne=Rahvaalgatus.ee |aeg=27. veebruar 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pöördumises käsitleti muu hulgas Pärnu lasteaedade toitlustamise järelevalvet ning haridus-, kultuuri- ja spordivaldkonna juhtimist. Algatajad tegid ettepaneku viia läbi lasteaedade toitlustamise järelevalve sõltumatu analüüs, hinnata valdkonna juhtimise korraldust ning abilinnapea [[Varje Tipp]]i poliitilist vastutust.&lt;ref name=&quot;Rahvaalgatus&quot; /&gt;

Algatus kogus allkirjastamisperioodil '''380 allkirja'''.&lt;ref name=&quot;Rahvaalgatus&quot; /&gt;

2025. aastal oli Lank üks konkursi '''Pärnumaa aasta isa''' neljast nominendist. Lisaks temale nimetati kandidaatideks Andrus Artma, Ivar Feldmann ja Marko Miiter.&lt;ref name=&quot;AastaIsa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://aastaisa.erok.ee/ |pealkiri=Pärnumaa Aasta Isa 2025 |väljaanne=Pärnumaa aasta isa konkurss |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Pärnumaa aasta isa 2025 tiitli pälvis Marko Miiter.&lt;ref name=&quot;AastaIsa&quot; /&gt;

Konkursi korraldasid Eesti Reservohvitseride Kogu koostöös Pärnumaa Omavalitsuste Liidu ja Pärnu Linnavalitsusega. Konkursi eesmärk oli tunnustada Pärnumaa isasid, kes on lisaks pereelule panustanud oma kogukonna arengusse.&lt;ref name=&quot;POLIsa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/uudised/parnumaa-aasta-isa-2025/ |pealkiri=Pärnumaa aasta isa 2025 |väljaanne=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |aeg=11. september 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Muu tegevus==
Alates [[16. juuli]]st [[2025]] kuulub Lank MTÜ Pärnumaa Vibujaht juhatusse.&lt;ref name=&quot;Vibujaht&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/eng/company/80398229 |pealkiri=MTÜ Pärnumaa Vibujaht |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

MTÜ Pärnumaa Vibujaht põhitegevusala on lõbustus- ja vaba aja tegevus.&lt;ref name=&quot;Vibujaht&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lank, Veiko}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1983]]</text>
      <sha1>mnqy9hmjnqwivglsd0wjoje4s392qr5</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kaarrada</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720701</id>
    <revision>
      <id>7227815</id>
      <timestamp>2026-09-02T19:01:31Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JaanJanesmae</username>
        <id>57845</id>
      </contributor>
      <comment>Uus leht, kaarrada</comment>
      <origin>7227815</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2128" sha1="nqnysx94exbnsgf6seroh3oqfua4efk" xml:space="preserve">'''Kaarrada''' (ka '''Skeet-laskmine''', inglise keeles ''skeet shooting'') on sileraudsest tulirelvast lendavate märklärkide (savituvide) pihta laskmise spordiala. Tegemist on ühe peamise jahilaskmise alaliigiga [[Kaevikrada|kaevikraja]] kõrval, mis kuulub alates 1968. aasta Mehhiko suvemängudest ka suveolümpiamängude ametlikku kavasse.

=== Ajalugu ===
Kaks Massachusettsi osariigi jahimeest, Charles Davies ja William Harnden Foster, leiutasid harjutuse 1920. aastate alguses eesmärgiga parandada linnujahi osavust. Algselt oli lasketiir täisringikujuline (raadiusega 25 jardi), millel asus 12 laskepositsiooni nagu kellaplaadil ja kettaheitemasin asus &quot;kella 12&quot; peal.  

Nimetus skeet valiti välja 1926. aastal ajakirja korraldatud nimekonkursil ja see tuleneb norrakeelsest sõnast skyte (laskma). Olümpiamängude kavasse lisandus kaarrada 1968. aastal. Kuni 1992. aastani võistlesid mehed ja naised koos; naiste eraldi arvestus lisandus olümpiaprogrammi 2000. aasta Sydney mängudel.

=== Võistlusväljak ja reeglid ===

Erinevalt kaevikrajast on kaarrajal märkide lennutrajektoorid ja kiirused alati konstantsed ning ette teada, kuid sihtmärgid lendavad laskuri suhtes külgsuunas, risti ja erinevate nurkade all.

==== Tornid ja heitemasinad ====
Väljakul on kaks märgimaja – vasakul asuv kõrge torn (High House) ja paremal asuv madal torn (Low House). Kõrgest tornist lendab märk välja 3,05 meetri kõrguselt ja madalast tornist 1,05 meetri kõrguselt. Märgid ristuvad väljaku keskpunktis.

==== Laskekohad ====
Väljakul on poolkaarekujuliselt seitse laskepositsiooni (numbrid 1–7), mis paiknevad kahe torni vahel, ning kaheksas positsioon (number 8), mis asub täpselt kahe torni keskpunkti vahelisel joonel.

==== Märgi esitus ====
Märke lastakse nii ühekaupa (singlid) kui ka kahekaupa üheaegselt mõlemast tornist (dupletid).

====Laskeasend ja punktiarvestus ====
Kaarraja valmis asendis peab relva kaba puudutama laskuri puusa ja püss tõstetakse õlga alles märgi ilmumisel. Erinevalt kaevikrajast on iga märgi tabamiseks lubatud vaid üks lask. Seeria koosneb 25 märgist.</text>
      <sha1>nqnysx94exbnsgf6seroh3oqfua4efk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227816</id>
      <parentid>7227815</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:02:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>JaanJanesmae</username>
        <id>57845</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>pealkirjade visuaalmuudatus</comment>
      <origin>7227816</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2118" sha1="5peqjzub92sc94c4712qg23au8mwnti" xml:space="preserve">'''Kaarrada''' (ka '''Skeet-laskmine''', inglise keeles ''skeet shooting'') on sileraudsest tulirelvast lendavate märklärkide (savituvide) pihta laskmise spordiala. Tegemist on ühe peamise jahilaskmise alaliigiga [[Kaevikrada|kaevikraja]] kõrval, mis kuulub alates 1968. aasta Mehhiko suvemängudest ka suveolümpiamängude ametlikku kavasse.

== Ajalugu ==
Kaks Massachusettsi osariigi jahimeest, Charles Davies ja William Harnden Foster, leiutasid harjutuse 1920. aastate alguses eesmärgiga parandada linnujahi osavust. Algselt oli lasketiir täisringikujuline (raadiusega 25 jardi), millel asus 12 laskepositsiooni nagu kellaplaadil ja kettaheitemasin asus &quot;kella 12&quot; peal.  

Nimetus skeet valiti välja 1926. aastal ajakirja korraldatud nimekonkursil ja see tuleneb norrakeelsest sõnast skyte (laskma). Olümpiamängude kavasse lisandus kaarrada 1968. aastal. Kuni 1992. aastani võistlesid mehed ja naised koos; naiste eraldi arvestus lisandus olümpiaprogrammi 2000. aasta Sydney mängudel.

== Võistlusväljak ja reeglid ==

Erinevalt kaevikrajast on kaarrajal märkide lennutrajektoorid ja kiirused alati konstantsed ning ette teada, kuid sihtmärgid lendavad laskuri suhtes külgsuunas, risti ja erinevate nurkade all.

=== Tornid ja heitemasinad ===
Väljakul on kaks märgimaja – vasakul asuv kõrge torn (High House) ja paremal asuv madal torn (Low House). Kõrgest tornist lendab märk välja 3,05 meetri kõrguselt ja madalast tornist 1,05 meetri kõrguselt. Märgid ristuvad väljaku keskpunktis.

=== Laskekohad ===
Väljakul on poolkaarekujuliselt seitse laskepositsiooni (numbrid 1–7), mis paiknevad kahe torni vahel, ning kaheksas positsioon (number 8), mis asub täpselt kahe torni keskpunkti vahelisel joonel.

=== Märgi esitus ===
Märke lastakse nii ühekaupa (singlid) kui ka kahekaupa üheaegselt mõlemast tornist (dupletid).

====Laskeasend ja punktiarvestus ====
Kaarraja valmis asendis peab relva kaba puudutama laskuri puusa ja püss tõstetakse õlga alles märgi ilmumisel. Erinevalt kaevikrajast on iga märgi tabamiseks lubatud vaid üks lask. Seeria koosneb 25 märgist.</text>
      <sha1>5peqjzub92sc94c4712qg23au8mwnti</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Noraleiste/Juttkeha</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720702</id>
    <revision>
      <id>7227831</id>
      <timestamp>2026-09-02T19:28:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Noraleiste</username>
        <id>186423</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[File:Striatum.svg|thumb|right|Juttkeha asukoht inimese ajus.]] '''Juttkeha''' (ladina keeles ''striatum'') on [[basaaltuumad]]e hulka kuuluv ajuosa. See on üks peamisi piirkondi, mille kaudu jõuab informatsioon ajukoorest ja taalamusest basaaltuumadesse. Juttkeha saab lisaks palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] närvikiude keskajust. Nende ühenduste kaudu osaleb juttkeha liigutuste juhtimises, õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasuga seotud käi...'</comment>
      <origin>7227831</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19112" sha1="hz18fxxti038tnf0nowynvx5t906qb6" xml:space="preserve">[[File:Striatum.svg|thumb|right|Juttkeha asukoht inimese ajus.]]
'''Juttkeha''' (ladina keeles ''striatum'') on [[basaaltuumad]]e hulka kuuluv ajuosa. See on üks peamisi piirkondi, mille kaudu jõuab informatsioon ajukoorest ja taalamusest basaaltuumadesse. Juttkeha saab lisaks palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] närvikiude keskajust. Nende ühenduste kaudu osaleb juttkeha liigutuste juhtimises, õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasuga seotud käitumises ja otsuste tegemises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot;&gt;Lanciego, J. L.; Luquin, N.; Obeso, J. A. (2012). „Functional Neuroanatomy of the Basal Ganglia“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine''. 2 (12): a009621. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a009621 DOI: 10.1101/cshperspect.a009621].&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot;&gt;Cox, J.; Witten, I. B. (2019). „Striatal circuits for reward learning and decision-making“. ''Nature Reviews Neuroscience''. 20 (8): 482–494. [https://doi.org/10.1038/s41583-019-0189-2 DOI: 10.1038/s41583-019-0189-2].&lt;/ref&gt; 

Nimetus ''striatum'' tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab „triibulist“. Nimi viitab juttkeha välimusele: [[sabatuum]]a ja [[kooriktuum]]a vahel kulgevad [[sisekapsel|sisekapsli]] valgeainekiud, mistõttu on piirkonnas läbilõikes näha vaheldumisi hall- ja valgeainet.&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot;&gt;Purves, D.; Augustine, G. J.; Fitzpatrick, D. jt (2001). „Projections to the Basal Ganglia“. ''Neuroscience''. 2. trükk. Sunderland: Sinauer Associates. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10988/ NCBI Bookshelf].&lt;/ref&gt;

== Ehitus ja jaotus ==

Juttkeha paikneb mõlemas [[suuraju]] poolkeras sügaval ajukoore all. Tavaliselt jagatakse see '''dorsaalseks''' ja '''ventraalseks juttkehaks'''. Nende vahel ei ole väga selget anatoomilist piiri ning ühe piirkonna ehitus ja ühendused lähevad järk-järgult üle teise omadeks.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot;&gt;Haber, S. N. (2016). „Corticostriatal circuitry“. ''Dialogues in Clinical Neuroscience''. 18 (1): 7–21. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4826773/ PMC4826773].&lt;/ref&gt;

Juttkeha eri osad saavad informatsiooni erinevatelt ajukoore aladelt. Üldistatult saab eristada liigutustega, mõtlemise ja otsustamisega ning emotsioonide ja motivatsiooniga rohkem seotud piirkondi. Need piirkonnad ei ole üksteisest täielikult eraldatud ning nende vahel esineb palju kattumist.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Dorsaalne juttkeha ===
[[File:BrainCaudatePutamen.svg|thumb|right|Sabatuum ja kooriktuum inimese ajus.]]
'''Dorsaalse juttkeha''' (''striatum dorsale'') moodustavad peamiselt [[sabatuum]] (''nucleus caudatus'') ja [[kooriktuum]] (''putamen''). Inimesel ja teistel primaatidel eraldavad neid suurel määral [[sisekapsel|sisekapsli]] (''capsula interna'') valgeainekiud. Sabatuuma ja kooriktuuma vahele jäävad siiski hallainest ühendused. Nende vahel kulgevate valgeainekiudude tõttu ongi piirkonnal triibuline välimus.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot; /&gt;

[[Sabatuum]] on pikk ja kaarjas struktuur, mis kulgeb [[külgvatsake|külgvatsakese]] kõrval. Selles eristatakse pead (''caput nuclei caudati''), keha (''corpus nuclei caudati'') ja saba (''cauda nuclei caudati''). [[Kooriktuum]] paikneb sabatuumast rohkem külje pool ning piirneb [[kahvatu kera]]ga (''globus pallidus''). Kooriktuum ja kahvatu kera moodustavad koos [[läätstuum]]a (''nucleus lentiformis''), kuid juttkeha hulka kuulub neist ainult kooriktuum.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha eri piirkondadel on mõnevõrra erinevad ülesanded. Kooriktuuma tagumised piirkonnad on tugevamalt seotud liigutuste ja sensoorse informatsiooni töötlemisega, samas kui sabatuuma ja kooriktuuma eesmised osad on rohkem seotud õppimise, planeerimise ja teiste keerukamate tegevustega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Närilistel ei ole sabatuum ja kooriktuum sisekapsliga nii selgelt eraldatud nagu inimestel ja teistel primaatidel. Seetõttu nimetatakse nende vastavat piirkonda sageli lihtsalt dorsaalseks juttkehaks või sabatuuma-kooriktuuma kompleksiks (inglise ''caudate-putamen'').&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Ventraalne juttkeha ===
[[File:Nucleus accumbens.svg|thumb|right|Naalduva tuuma asukoht ajus.]]
'''Ventraalne juttkeha''' (''striatum ventrale'') paikneb dorsaalse juttkeha eesmises ja alumises osas. Selle üks tuntumaid osi on [[naalduv tuum]] (''nucleus accumbens''). Ventraalse juttkeha hulka kuuluvad ka juttkeha naaberalad ning [[haisteköbruke]] (''tuberculum olfactorium'').&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot;&gt;Gonzales, K. K.; Smith, Y. (2015). „Cholinergic interneurons in the dorsal and ventral striatum: anatomical and functional considerations in normal and diseased conditions“. ''Annals of the New York Academy of Sciences''. 1349 (1): 1–45. [https://doi.org/10.1111/nyas.12762 DOI: 10.1111/nyas.12762].&lt;/ref&gt;

Naalduvas tuumas eristatakse tavaliselt '''südamikku''' (inglise keeles ''core'') ja '''kesta''' (inglise keeles ''shell''). Need erinevad nii oma ühenduste kui ka keemiliste omaduste poolest. Eriti selgelt on sellist jaotust kirjeldatud närilistel, samas kui primaatidel ei ole piir kahe piirkonna vahel nii hästi eristatav.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Ventraalne juttkeha saab palju informatsiooni [[prefrontaalne ajukoor|prefrontaalsest ajukoorest]] ning emotsioonide ja mäluga seotud ajuosadest, näiteks [[mandelkeha]]st ja [[hipokampus]]ega seotud piirkondadest. Seetõttu seostatakse ventraalset juttkeha eriti tugevalt motivatsiooni, tasu ja eesmärgipärase käitumisega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Striosoomid ja maatriks ===

Lisaks dorsaalseks ja ventraalseks jagunemisele saab juttkehas eristada '''striosoome''' ja neid ümbritsevat '''maatriksit'''. Need ei ole tavalises koepreparaadis alati hästi nähtavad, kuid erinevad üksteisest näiteks teatud valkude ja geenide aktiivsuse ning närviühenduste poolest.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot;&gt;Prager, E. M.; Plotkin, J. L. (2019). „Compartmental function and modulation of the striatum“. ''Journal of Neuroscience Research''. 97 (12): 1503–1514. [https://doi.org/10.1002/jnr.24522 DOI: 10.1002/jnr.24522].&lt;/ref&gt;

Striosoomid moodustavad juttkehas väiksemad laigukujulised piirkonnad, mida ümbritseb suurema osa juttkehast moodustav maatriks. Maatriks saab palju sisendeid liigutuste ja sensoorse informatsiooniga seotud ajukoorealadelt. Striosoomidel on tugevamaid seoseid emotsioonide ja motivatsiooniga seotud ajuosade ning keskaju [[dopaminergiline|dopamiinergiliste]] neuronitega.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot; /&gt;

== Närvirakud ja ühendused ==

Suurema osa juttkeha närvirakkudest moodustavad inhibeerivad projektsioonineuronid, mis kannavad juttkehas töödeldud informatsiooni edasi teistesse basaaltuumade osadesse. Lisaks leidub juttkehas erinevaid [[interneuron]]eid, mis mõjutavad kohalike närvivõrgustike tööd.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot;&gt;Gerfen, C. R.; Surmeier, D. J. (2011). „Modulation of Striatal Projection Systems by Dopamine“. ''Annual Review of Neuroscience''. 34: 441–466. [https://doi.org/10.1146/annurev-neuro-061010-113641 DOI: 10.1146/annurev-neuro-061010-113641].&lt;/ref&gt;

=== Ogalised projektsioonineuronid ===

Juttkeha peamised närvirakud on '''ogalised projektsioonineuronid''' (inglise keeles ''spiny projection neurons'', SPN), mida on sageli nimetatud ka keskmise suurusega ogalisteks neuroniteks (inglise keeles ''medium spiny neurons'', MSN). Need on [[GABA|GABA-ergilised]] ehk inhibeeriva toimega neuronid.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Neuronite nimetus tuleneb nende [[dendriit]]idel paiknevatest arvukatest väikestest jätketest ehk dendriidiogadest. Nendele jõuab suur osa ajukoorest ja taalamusest pärinevatest ergastavatest närvisignaalidest.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Ogalised projektsioonineuronid jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks. Ühed ekspresseerivad peamiselt '''D1-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja osalevad niinimetatud '''otseses rajas'''. Teised ekspresseerivad peamiselt '''D2-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja kuuluvad '''kaudsesse rajasse'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot;&gt;Gerfen, C. R. (2023). „Segregation of D1 and D2 dopamine receptors in the striatal direct and indirect pathways: An historical perspective“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 14: 1002960. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2022.1002960 DOI: 10.3389/fnsyn.2022.1002960].&lt;/ref&gt;

Selline jaotus on siiski lihtsustus. Eriti ventraalses juttkehas ei lange dopamiiniretseptorite tüüp ja neuronite edasised ühendused alati nii selgelt kokku ning leidub ka rakke, mis ekspresseerivad mõlemat retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Interneuronid ===

[[Interneuron]]id moodustavad juttkeha närvirakkudest väiksema osa, kuid neil on oluline roll teiste neuronite aktiivsuse reguleerimisel. Juttkehas leidub nii GABA-ergilisi kui ka [[atsetüülkoliin]]i kasutavaid ehk [[kolinergiline|koliinergilisi]] interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot;&gt;Garma, L. D.; Harder, L.; Barba-Reyes, J. M. jt (2024). „Interneuron diversity in the human dorsal striatum“. ''Nature Communications''. 15: 6164. [https://doi.org/10.1038/s41467-024-50414-w DOI: 10.1038/s41467-024-50414-w].&lt;/ref&gt;

'''[[Kolinergiline|Koliinergilisi]] interneuroneid''' on juttkehas suhteliselt vähe, kuid nende jätked hargnevad laialt. Seetõttu võivad nad mõjutada korraga suurt hulka teisi närvirakke. Nad osalevad näiteks projektsioonineuronite aktiivsuse, dopamiini vabanemise ja õppimise käigus toimuvate sünaptiliste muutuste reguleerimises.&lt;ref name=&quot;Lim2014&quot;&gt;Lim, S. A. O.; Kang, U. J.; McGehee, D. S. (2014). „Striatal cholinergic interneuron regulation and circuit effects“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 6: 22. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2014.00022 DOI: 10.3389/fnsyn.2014.00022].&lt;/ref&gt;

GABA-ergilisi interneuroneid on mitut tüüpi. Neid eristatakse muu hulgas selle järgi, milliseid valke ja neuropeptiide rakud toodavad. Näiteks leidub juttkehas [[parvalbumiin]]i, somatostatiini ja neuropeptiid Y-d sisaldavaid interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Uuemad uuringud on näidanud, et interneuronite mitmekesisus on veel suurem, kui varem arvati. 2024. aastal avaldatud inimese dorsaalse juttkeha uuringus kirjeldati geenide aktiivsuse põhjal kaheksat suuremat interneuronite rühma ja neljateistkümmet alarühma.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot; /&gt;

=== Juttkehasse saabuvad ühendused ===

Juttkeha on üks basaaltuumade peamisi sisendpiirkondi. Väga suur osa sinna saabuvast informatsioonist pärineb [[ajukoor]]est. Neid ühendusi nimetatakse '''kortikostriataalseteks ühendusteks'''. Need kasutavad peamise virgatsainena [[glutamaat]]i ning on juttkeha neuronitele valdavalt ergastava toimega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Ajukoore eri piirkonnad saadavad ühendusi juttkeha eri osadesse. Liigutuste ja kehatundlikkusega seotud ajukoorealad on tugevamalt ühendatud dorsaalse juttkeha külgmiste osadega. Planeerimise ja otsustamisega seotud ajukoorealad on rohkem ühendatud juttkeha eesmiste ja keskmiste osadega ning emotsioonide ja motivatsiooniga seotud piirkonnad ventraalse juttkehaga.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Juttkeha saab ergastavat sisendit ka [[taalamus]]est. Taalamusest saabuvad ühendused mõjutavad nii projektsioonineuroneid kui ka interneuroneid ning osalevad muu hulgas tähelepanu ja käitumuslikult oluliste sündmuste töötlemises.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Oluline on ka keskajust saabuv '''[[dopaminergiline|dopamiinergiline]] sisend'''. Dorsaalse juttkeha dopamiin pärineb suurel määral [[mustaine]] kompaktsest osast (''substantia nigra pars compacta'', SNc). Seda ühendust nimetatakse '''nigrostriataalseks rajaks'''. Ventraalsesse juttkehasse tuleb palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] ühendusi [[ventraalne tegmentaalala|ventraalsest tegmentaalalast]] (VTA).&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Dopamiin ei anna juttkeha neuronitele lihtsalt käsku „aktiveeruda“ või „pidurduda“. Selle toime sõltub muu hulgas retseptori tüübist ja samal ajal saabuvatest teistest signaalidest. Dopamiin mõjutab seetõttu seda, kui tugevalt juttkeha neuronid teistele sisenditele reageerivad, ning aitab muuta närviühenduste tugevust õppimise käigus.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

=== Juttkehast väljuvad ühendused ===

Peamised juttkehast väljuvad ühendused pärinevad GABA-ergilistelt ogalistelt projektsioonineuronitelt. Dorsaalse juttkeha puhul kirjeldatakse neid tavaliselt '''otsese''' ja '''kaudse rajana'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Otsese raja''' D1-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale peamiselt [[kahvatu kera]] sisemisse ossa (''globus pallidus internus'', GPi) ja [[mustaine]] võrkjasse ossa (''substantia nigra pars reticulata'', SNr). Need piirkonnad saadavad omakorda inhibeerivaid ühendusi taalamusse ja teistesse ajuosadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Kaudse raja''' D2-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale esmalt kahvatu kera välimisse ossa (''globus pallidus externus'', GPe). Selle kaudu mõjutatakse muu hulgas [[subtalaamiline tuum|subtalaamilist tuuma]] (''nucleus subthalamicus'', STN), mis omakorda saadab ergastavaid signaale basaaltuumade väljundpiirkondadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;
[[File:Basalganglia.svg|thumb|right|Basaaltuumade otsese ja kaudse raja lihtsustatud skeem.]]

Klassikalise mudeli järgi aitab otsene rada valitud liigutusi või tegevusi soodustada ning kaudne rada konkureerivaid tegevusi pärssida. Tegelikult on nende radade töö keerukam: mõlemad võivad sama tegevuse ajal korraga aktiivsed olla ning nende koostöö aitab tegevust täpselt valida ja juhtida.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;

== Funktsioonid ==

Juttkeha seostati pikka aega peamiselt liigutuste juhtimisega. Tänapäeval teatakse, et see osaleb lisaks ka õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasu töötlemises ja otsustamises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Liigutuste kontroll ja tegevuste valik ===

Juttkeha ei juhi lihaseid otseselt. Selle asemel osaleb see sobivate tegevuste ja liigutuste valimises ning konkureerivate tegevuste pärssimises. Ajukoorest saabuv informatsioon liigub juttkeha kaudu teistesse basaaltuumade osadesse ning sealt lõpuks tagasi ajukoorega seotud närvivõrgustikesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha sensomotoorsed piirkonnad osalevad liigutuste ettevalmistamises, sooritamises ja järjestamises. Samuti on juttkeha oluline õpitud motoorsete oskuste kasutamisel.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Õppimine ja harjumuste kujunemine ===

Juttkeha osaleb tugevalt õppimises, kus tegevuse tulemus mõjutab seda, kas sama tegevust tulevikus korratakse. Õppimise käigus muutub ajukoore ja juttkeha vaheliste sünapside tugevus ning juttkeha neuronite aktiivsus hakkab peegeldama õpitud tegevusi ja nende konteksti.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot;&gt;Graybiel, A. M.; Grafton, S. T. (2015). „The Striatum: Where Skills and Habits Meet“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Biology''. 7 (8): a021691. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a021691 DOI: 10.1101/cshperspect.a021691].&lt;/ref&gt;

Loomkatsetes on dorsaalse juttkeha eri osi seostatud erinevate õppimisviisidega. Dorsomediaalne juttkeha on rohkem seotud eesmärgipärase käitumisega, kus loom arvestab tegevuse oodatava tulemusega. Dorsolateraalne juttkeha muutub olulisemaks harjumuste kujunemisel, kui tegevus hakkab korduva õppimise järel toimuma automaatsemalt.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;

=== Tasu, motivatsioon ja otsustamine ===

Ventraalne juttkeha on oluline tasu ja motivatsiooniga seotud informatsiooni töötlemisel. Selles mängivad olulist rolli nii ajukoorest saabuvad signaalid kui ka keskajust pärinev dopamiin.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

[[Dopaminergiline|Dopamiinergiliste]] neuronite aktiivsus võib sõltuda sellest, kas saadud tulemus oli oodatust parem või halvem. Sellist erinevust nimetatakse '''tasuennustusveaks''' (inglise ''reward prediction error''). Kui tegevuse tulemus osutub oodatust paremaks, võib dopamiinisignaal aidata tugevdada närviühendusi, mis olid selle tegevusega seotud. Nii suureneb tõenäosus, et sama tegevus valitakse tulevikus uuesti.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha aitab seega ühendada tegevuse selle tagajärjega. See on oluline nii igapäevase õppimise kui ka keerukamate otsuste kujunemisel.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

== Kliiniline tähtsus ==

Juttkeha kahjustused või selle närviühenduste häired esinevad mitme neuroloogilise haiguse korral. Kõige tuntumad näited on [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Huntingtoni tõbi]].&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Parkinsoni tõbi ===

[[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral hävivad järk-järgult [[mustaine]] kompaktses osas paiknevad [[dopaminergiline|dopamiinergilised]] neuronid. Kuna need neuronid saadavad palju ühendusi dorsaalsesse juttkehasse, väheneb haiguse käigus seal märgatavalt dopamiini hulk.&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot;&gt;Benazzouz, A.; Mamad, O.; Abedi, P.; Bouali-Benazzouz, R.; Chetrit, J. (2014). „Involvement of dopamine loss in extrastriatal basal ganglia nuclei in the pathophysiology of Parkinson's disease“. ''Frontiers in Aging Neuroscience''. 6: 87. [https://doi.org/10.3389/fnagi.2014.00087 DOI: 10.3389/fnagi.2014.00087].&lt;/ref&gt;

Dopamiinipuudus muudab otsese ja kaudse raja neuronite tööd ning häirib basaaltuumade normaalset mõju liigutuste juhtimisele. Sellega on seotud näiteks Parkinsoni tõvele iseloomulik liigutuste aeglus ja raskus liigutuste alustamisel.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot; /&gt;

=== Huntingtoni tõbi ===

[[Huntingtoni tõbi|Huntingtoni tõve]] korral on juttkeha üks varakult ja tugevalt kahjustuvaid ajupiirkondi. Haiguse käigus kahjustuvad ja hävivad eelkõige juttkeha ogalised projektsioonineuronid.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot;&gt;Ehrlich, M. E. (2012). „Huntington's Disease and the Striatal Medium Spiny Neuron: Cell-Autonomous and Non-Cell-Autonomous Mechanisms of Disease“. ''Neurotherapeutics''. 9 (2): 270–284. [https://doi.org/10.1007/s13311-012-0112-2 DOI: 10.1007/s13311-012-0112-2].&lt;/ref&gt;

Haiguse alguses on eriti tundlikud kaudse rajaga seotud neuronid. Nende kadu muudab basaaltuumade radade omavahelist tasakaalu ning aitab kaasa Huntingtoni tõvele iseloomulikele tahtmatutele liigutustele ehk [[korea]]le. Haiguse arenedes kahjustuvad ka teised neuronid ja ajuosad.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot; /&gt;

=== Muud häired ===

Juttkeha talitluse muutusi on uuritud ka mitmete psühhiaatriliste ja käitumuslike häirete korral. Näiteks on ventraalse juttkeha tasu- ja õppimissüsteemidel oluline roll [[sõltuvus]]e kujunemises. Sõltuvust tekitavad ained võivad muuta dopamiini vabanemist ning õppimisega seotud muutusi juttkeha närviühendustes.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha muutusi ei saa siiski enamiku selliste häirete puhul pidada haiguse ainsaks põhjuseks. Juttkeha töötab koos paljude teiste ajuosadega ning selle funktsiooni häired on tavaliselt osa laiematest muutustest aju närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Aju]]
[[Kategooria:Neuroanatoomia]]</text>
      <sha1>hz18fxxti038tnf0nowynvx5t906qb6</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227836</id>
      <parentid>7227831</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:32:43Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Noraleiste</username>
        <id>186423</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dorsaalne juttkeha */</comment>
      <origin>7227836</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19137" sha1="jfytckkq2hweqb4svipwesgyac3ravi" xml:space="preserve">[[File:Striatum.svg|thumb|right|Juttkeha asukoht inimese ajus.]]
'''Juttkeha''' (ladina keeles ''striatum'') on [[basaaltuumad]]e hulka kuuluv ajuosa. See on üks peamisi piirkondi, mille kaudu jõuab informatsioon ajukoorest ja taalamusest basaaltuumadesse. Juttkeha saab lisaks palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] närvikiude keskajust. Nende ühenduste kaudu osaleb juttkeha liigutuste juhtimises, õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasuga seotud käitumises ja otsuste tegemises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot;&gt;Lanciego, J. L.; Luquin, N.; Obeso, J. A. (2012). „Functional Neuroanatomy of the Basal Ganglia“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine''. 2 (12): a009621. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a009621 DOI: 10.1101/cshperspect.a009621].&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot;&gt;Cox, J.; Witten, I. B. (2019). „Striatal circuits for reward learning and decision-making“. ''Nature Reviews Neuroscience''. 20 (8): 482–494. [https://doi.org/10.1038/s41583-019-0189-2 DOI: 10.1038/s41583-019-0189-2].&lt;/ref&gt; 

Nimetus ''striatum'' tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab „triibulist“. Nimi viitab juttkeha välimusele: [[sabatuum]]a ja [[kooriktuum]]a vahel kulgevad [[sisekapsel|sisekapsli]] valgeainekiud, mistõttu on piirkonnas läbilõikes näha vaheldumisi hall- ja valgeainet.&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot;&gt;Purves, D.; Augustine, G. J.; Fitzpatrick, D. jt (2001). „Projections to the Basal Ganglia“. ''Neuroscience''. 2. trükk. Sunderland: Sinauer Associates. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10988/ NCBI Bookshelf].&lt;/ref&gt;

== Ehitus ja jaotus ==

Juttkeha paikneb mõlemas [[suuraju]] poolkeras sügaval ajukoore all. Tavaliselt jagatakse see '''dorsaalseks''' ja '''ventraalseks juttkehaks'''. Nende vahel ei ole väga selget anatoomilist piiri ning ühe piirkonna ehitus ja ühendused lähevad järk-järgult üle teise omadeks.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot;&gt;Haber, S. N. (2016). „Corticostriatal circuitry“. ''Dialogues in Clinical Neuroscience''. 18 (1): 7–21. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4826773/ PMC4826773].&lt;/ref&gt;

Juttkeha eri osad saavad informatsiooni erinevatelt ajukoore aladelt. Üldistatult saab eristada liigutustega, mõtlemise ja otsustamisega ning emotsioonide ja motivatsiooniga rohkem seotud piirkondi. Need piirkonnad ei ole üksteisest täielikult eraldatud ning nende vahel esineb palju kattumist.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Dorsaalne juttkeha ===
[[File:BrainCaudatePutamen.svg|thumb|right|Sabatuum ja kooriktuum inimese ajus.]]
'''Dorsaalse juttkeha''' (''striatum dorsale'') moodustavad peamiselt [[sabatuum]] (''nucleus caudatus'') ja [[kooriktuum]] (''putamen''). Inimesel ja teistel primaatidel eraldavad neid suurel määral [[sisekapsel|sisekapsli]] (''capsula interna'') valgeainekiud. Sabatuuma ja kooriktuuma vahele jäävad siiski hallainest ühendused. Nende vahel kulgevate valgeainekiudude tõttu ongi piirkonnal triibuline välimus.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot; /&gt;

[[Sabatuum]] on pikk ja kaarjas struktuur, mis kulgeb [[külgvatsake|külgvatsakese]] kõrval. Selles eristatakse pead (''caput nuclei caudati''), keha (''corpus nuclei caudati'') ja saba (''cauda nuclei caudati''). [[Kooriktuum]] paikneb sabatuumast rohkem külje pool ning piirneb osaga, mille nimetuseks on ''globus pallidus''. Kooriktuum ja ''globus pallidus'' moodustavad koos [[läätstuum]]a (''nucleus lentiformis''), kuid juttkeha hulka kuulub neist ainult kooriktuum.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha eri piirkondadel on mõnevõrra erinevad ülesanded. Kooriktuuma tagumised piirkonnad on tugevamalt seotud liigutuste ja sensoorse informatsiooni töötlemisega, samas kui sabatuuma ja kooriktuuma eesmised osad on rohkem seotud õppimise, planeerimise ja teiste keerukamate tegevustega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Närilistel ei ole sabatuum ja kooriktuum sisekapsliga nii selgelt eraldatud nagu inimestel ja teistel primaatidel. Seetõttu nimetatakse nende vastavat piirkonda sageli lihtsalt dorsaalseks juttkehaks või sabatuuma-kooriktuuma kompleksiks (inglise ''caudate-putamen'').&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Ventraalne juttkeha ===
[[File:Nucleus accumbens.svg|thumb|right|Naalduva tuuma asukoht ajus.]]
'''Ventraalne juttkeha''' (''striatum ventrale'') paikneb dorsaalse juttkeha eesmises ja alumises osas. Selle üks tuntumaid osi on [[naalduv tuum]] (''nucleus accumbens''). Ventraalse juttkeha hulka kuuluvad ka juttkeha naaberalad ning [[haisteköbruke]] (''tuberculum olfactorium'').&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot;&gt;Gonzales, K. K.; Smith, Y. (2015). „Cholinergic interneurons in the dorsal and ventral striatum: anatomical and functional considerations in normal and diseased conditions“. ''Annals of the New York Academy of Sciences''. 1349 (1): 1–45. [https://doi.org/10.1111/nyas.12762 DOI: 10.1111/nyas.12762].&lt;/ref&gt;

Naalduvas tuumas eristatakse tavaliselt '''südamikku''' (inglise keeles ''core'') ja '''kesta''' (inglise keeles ''shell''). Need erinevad nii oma ühenduste kui ka keemiliste omaduste poolest. Eriti selgelt on sellist jaotust kirjeldatud närilistel, samas kui primaatidel ei ole piir kahe piirkonna vahel nii hästi eristatav.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Ventraalne juttkeha saab palju informatsiooni [[prefrontaalne ajukoor|prefrontaalsest ajukoorest]] ning emotsioonide ja mäluga seotud ajuosadest, näiteks [[mandelkeha]]st ja [[hipokampus]]ega seotud piirkondadest. Seetõttu seostatakse ventraalset juttkeha eriti tugevalt motivatsiooni, tasu ja eesmärgipärase käitumisega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Striosoomid ja maatriks ===

Lisaks dorsaalseks ja ventraalseks jagunemisele saab juttkehas eristada '''striosoome''' ja neid ümbritsevat '''maatriksit'''. Need ei ole tavalises koepreparaadis alati hästi nähtavad, kuid erinevad üksteisest näiteks teatud valkude ja geenide aktiivsuse ning närviühenduste poolest.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot;&gt;Prager, E. M.; Plotkin, J. L. (2019). „Compartmental function and modulation of the striatum“. ''Journal of Neuroscience Research''. 97 (12): 1503–1514. [https://doi.org/10.1002/jnr.24522 DOI: 10.1002/jnr.24522].&lt;/ref&gt;

Striosoomid moodustavad juttkehas väiksemad laigukujulised piirkonnad, mida ümbritseb suurema osa juttkehast moodustav maatriks. Maatriks saab palju sisendeid liigutuste ja sensoorse informatsiooniga seotud ajukoorealadelt. Striosoomidel on tugevamaid seoseid emotsioonide ja motivatsiooniga seotud ajuosade ning keskaju [[dopaminergiline|dopamiinergiliste]] neuronitega.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot; /&gt;

== Närvirakud ja ühendused ==

Suurema osa juttkeha närvirakkudest moodustavad inhibeerivad projektsioonineuronid, mis kannavad juttkehas töödeldud informatsiooni edasi teistesse basaaltuumade osadesse. Lisaks leidub juttkehas erinevaid [[interneuron]]eid, mis mõjutavad kohalike närvivõrgustike tööd.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot;&gt;Gerfen, C. R.; Surmeier, D. J. (2011). „Modulation of Striatal Projection Systems by Dopamine“. ''Annual Review of Neuroscience''. 34: 441–466. [https://doi.org/10.1146/annurev-neuro-061010-113641 DOI: 10.1146/annurev-neuro-061010-113641].&lt;/ref&gt;

=== Ogalised projektsioonineuronid ===

Juttkeha peamised närvirakud on '''ogalised projektsioonineuronid''' (inglise keeles ''spiny projection neurons'', SPN), mida on sageli nimetatud ka keskmise suurusega ogalisteks neuroniteks (inglise keeles ''medium spiny neurons'', MSN). Need on [[GABA|GABA-ergilised]] ehk inhibeeriva toimega neuronid.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Neuronite nimetus tuleneb nende [[dendriit]]idel paiknevatest arvukatest väikestest jätketest ehk dendriidiogadest. Nendele jõuab suur osa ajukoorest ja taalamusest pärinevatest ergastavatest närvisignaalidest.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Ogalised projektsioonineuronid jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks. Ühed ekspresseerivad peamiselt '''D1-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja osalevad niinimetatud '''otseses rajas'''. Teised ekspresseerivad peamiselt '''D2-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja kuuluvad '''kaudsesse rajasse'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot;&gt;Gerfen, C. R. (2023). „Segregation of D1 and D2 dopamine receptors in the striatal direct and indirect pathways: An historical perspective“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 14: 1002960. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2022.1002960 DOI: 10.3389/fnsyn.2022.1002960].&lt;/ref&gt;

Selline jaotus on siiski lihtsustus. Eriti ventraalses juttkehas ei lange dopamiiniretseptorite tüüp ja neuronite edasised ühendused alati nii selgelt kokku ning leidub ka rakke, mis ekspresseerivad mõlemat retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Interneuronid ===

[[Interneuron]]id moodustavad juttkeha närvirakkudest väiksema osa, kuid neil on oluline roll teiste neuronite aktiivsuse reguleerimisel. Juttkehas leidub nii GABA-ergilisi kui ka [[atsetüülkoliin]]i kasutavaid ehk [[kolinergiline|koliinergilisi]] interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot;&gt;Garma, L. D.; Harder, L.; Barba-Reyes, J. M. jt (2024). „Interneuron diversity in the human dorsal striatum“. ''Nature Communications''. 15: 6164. [https://doi.org/10.1038/s41467-024-50414-w DOI: 10.1038/s41467-024-50414-w].&lt;/ref&gt;

'''[[Kolinergiline|Koliinergilisi]] interneuroneid''' on juttkehas suhteliselt vähe, kuid nende jätked hargnevad laialt. Seetõttu võivad nad mõjutada korraga suurt hulka teisi närvirakke. Nad osalevad näiteks projektsioonineuronite aktiivsuse, dopamiini vabanemise ja õppimise käigus toimuvate sünaptiliste muutuste reguleerimises.&lt;ref name=&quot;Lim2014&quot;&gt;Lim, S. A. O.; Kang, U. J.; McGehee, D. S. (2014). „Striatal cholinergic interneuron regulation and circuit effects“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 6: 22. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2014.00022 DOI: 10.3389/fnsyn.2014.00022].&lt;/ref&gt;

GABA-ergilisi interneuroneid on mitut tüüpi. Neid eristatakse muu hulgas selle järgi, milliseid valke ja neuropeptiide rakud toodavad. Näiteks leidub juttkehas [[parvalbumiin]]i, somatostatiini ja neuropeptiid Y-d sisaldavaid interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Uuemad uuringud on näidanud, et interneuronite mitmekesisus on veel suurem, kui varem arvati. 2024. aastal avaldatud inimese dorsaalse juttkeha uuringus kirjeldati geenide aktiivsuse põhjal kaheksat suuremat interneuronite rühma ja neljateistkümmet alarühma.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot; /&gt;

=== Juttkehasse saabuvad ühendused ===

Juttkeha on üks basaaltuumade peamisi sisendpiirkondi. Väga suur osa sinna saabuvast informatsioonist pärineb [[ajukoor]]est. Neid ühendusi nimetatakse '''kortikostriataalseteks ühendusteks'''. Need kasutavad peamise virgatsainena [[glutamaat]]i ning on juttkeha neuronitele valdavalt ergastava toimega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Ajukoore eri piirkonnad saadavad ühendusi juttkeha eri osadesse. Liigutuste ja kehatundlikkusega seotud ajukoorealad on tugevamalt ühendatud dorsaalse juttkeha külgmiste osadega. Planeerimise ja otsustamisega seotud ajukoorealad on rohkem ühendatud juttkeha eesmiste ja keskmiste osadega ning emotsioonide ja motivatsiooniga seotud piirkonnad ventraalse juttkehaga.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Juttkeha saab ergastavat sisendit ka [[taalamus]]est. Taalamusest saabuvad ühendused mõjutavad nii projektsioonineuroneid kui ka interneuroneid ning osalevad muu hulgas tähelepanu ja käitumuslikult oluliste sündmuste töötlemises.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Oluline on ka keskajust saabuv '''[[dopaminergiline|dopamiinergiline]] sisend'''. Dorsaalse juttkeha dopamiin pärineb suurel määral [[mustaine]] kompaktsest osast (''substantia nigra pars compacta'', SNc). Seda ühendust nimetatakse '''nigrostriataalseks rajaks'''. Ventraalsesse juttkehasse tuleb palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] ühendusi [[ventraalne tegmentaalala|ventraalsest tegmentaalalast]] (VTA).&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Dopamiin ei anna juttkeha neuronitele lihtsalt käsku „aktiveeruda“ või „pidurduda“. Selle toime sõltub muu hulgas retseptori tüübist ja samal ajal saabuvatest teistest signaalidest. Dopamiin mõjutab seetõttu seda, kui tugevalt juttkeha neuronid teistele sisenditele reageerivad, ning aitab muuta närviühenduste tugevust õppimise käigus.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

=== Juttkehast väljuvad ühendused ===

Peamised juttkehast väljuvad ühendused pärinevad GABA-ergilistelt ogalistelt projektsioonineuronitelt. Dorsaalse juttkeha puhul kirjeldatakse neid tavaliselt '''otsese''' ja '''kaudse rajana'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Otsese raja''' D1-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale peamiselt ''globus palliduse'' sisemisse ossa (''globus pallidus internus'', GPi) ja [[mustaine]] võrkjasse ossa (''substantia nigra pars reticulata'', SNr). Need piirkonnad saadavad omakorda inhibeerivaid ühendusi taalamusse ja teistesse ajuosadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Kaudse raja''' D2-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale esmalt ''globus palliduse'' välimisse ossa (''globus pallidus externus'', GPe). Selle kaudu mõjutatakse muu hulgas [[subtalaamiline tuum|subtalaamilist tuuma]] (''nucleus subthalamicus'', STN), mis omakorda saadab ergastavaid signaale basaaltuumade väljundpiirkondadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;
[[File:Basalganglia.svg|thumb|right|Basaaltuumade otsese ja kaudse raja lihtsustatud skeem.]]

Klassikalise mudeli järgi aitab otsene rada valitud liigutusi või tegevusi soodustada ning kaudne rada konkureerivaid tegevusi pärssida. Tegelikult on nende radade töö keerukam: mõlemad võivad sama tegevuse ajal korraga aktiivsed olla ning nende koostöö aitab tegevust täpselt valida ja juhtida.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;

== Funktsioonid ==

Juttkeha seostati pikka aega peamiselt liigutuste juhtimisega. Tänapäeval teatakse, et see osaleb lisaks ka õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasu töötlemises ja otsustamises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Liigutuste kontroll ja tegevuste valik ===

Juttkeha ei juhi lihaseid otseselt. Selle asemel osaleb see sobivate tegevuste ja liigutuste valimises ning konkureerivate tegevuste pärssimises. Ajukoorest saabuv informatsioon liigub juttkeha kaudu teistesse basaaltuumade osadesse ning sealt lõpuks tagasi ajukoorega seotud närvivõrgustikesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha sensomotoorsed piirkonnad osalevad liigutuste ettevalmistamises, sooritamises ja järjestamises. Samuti on juttkeha oluline õpitud motoorsete oskuste kasutamisel.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Õppimine ja harjumuste kujunemine ===

Juttkeha osaleb tugevalt õppimises, kus tegevuse tulemus mõjutab seda, kas sama tegevust tulevikus korratakse. Õppimise käigus muutub ajukoore ja juttkeha vaheliste sünapside tugevus ning juttkeha neuronite aktiivsus hakkab peegeldama õpitud tegevusi ja nende konteksti.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot;&gt;Graybiel, A. M.; Grafton, S. T. (2015). „The Striatum: Where Skills and Habits Meet“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Biology''. 7 (8): a021691. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a021691 DOI: 10.1101/cshperspect.a021691].&lt;/ref&gt;

Loomkatsetes on dorsaalse juttkeha eri osi seostatud erinevate õppimisviisidega. Dorsomediaalne juttkeha on rohkem seotud eesmärgipärase käitumisega, kus loom arvestab tegevuse oodatava tulemusega. Dorsolateraalne juttkeha muutub olulisemaks harjumuste kujunemisel, kui tegevus hakkab korduva õppimise järel toimuma automaatsemalt.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;

=== Tasu, motivatsioon ja otsustamine ===

Ventraalne juttkeha on oluline tasu ja motivatsiooniga seotud informatsiooni töötlemisel. Selles mängivad olulist rolli nii ajukoorest saabuvad signaalid kui ka keskajust pärinev dopamiin.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

[[Dopaminergiline|Dopamiinergiliste]] neuronite aktiivsus võib sõltuda sellest, kas saadud tulemus oli oodatust parem või halvem. Sellist erinevust nimetatakse '''tasuennustusveaks''' (inglise ''reward prediction error''). Kui tegevuse tulemus osutub oodatust paremaks, võib dopamiinisignaal aidata tugevdada närviühendusi, mis olid selle tegevusega seotud. Nii suureneb tõenäosus, et sama tegevus valitakse tulevikus uuesti.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha aitab seega ühendada tegevuse selle tagajärjega. See on oluline nii igapäevase õppimise kui ka keerukamate otsuste kujunemisel.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

== Kliiniline tähtsus ==

Juttkeha kahjustused või selle närviühenduste häired esinevad mitme neuroloogilise haiguse korral. Kõige tuntumad näited on [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Huntingtoni tõbi]].&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Parkinsoni tõbi ===

[[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral hävivad järk-järgult [[mustaine]] kompaktses osas paiknevad [[dopaminergiline|dopamiinergilised]] neuronid. Kuna need neuronid saadavad palju ühendusi dorsaalsesse juttkehasse, väheneb haiguse käigus seal märgatavalt dopamiini hulk.&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot;&gt;Benazzouz, A.; Mamad, O.; Abedi, P.; Bouali-Benazzouz, R.; Chetrit, J. (2014). „Involvement of dopamine loss in extrastriatal basal ganglia nuclei in the pathophysiology of Parkinson's disease“. ''Frontiers in Aging Neuroscience''. 6: 87. [https://doi.org/10.3389/fnagi.2014.00087 DOI: 10.3389/fnagi.2014.00087].&lt;/ref&gt;

Dopamiinipuudus muudab otsese ja kaudse raja neuronite tööd ning häirib basaaltuumade normaalset mõju liigutuste juhtimisele. Sellega on seotud näiteks Parkinsoni tõvele iseloomulik liigutuste aeglus ja raskus liigutuste alustamisel.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot; /&gt;

=== Huntingtoni tõbi ===

[[Huntingtoni tõbi|Huntingtoni tõve]] korral on juttkeha üks varakult ja tugevalt kahjustuvaid ajupiirkondi. Haiguse käigus kahjustuvad ja hävivad eelkõige juttkeha ogalised projektsioonineuronid.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot;&gt;Ehrlich, M. E. (2012). „Huntington's Disease and the Striatal Medium Spiny Neuron: Cell-Autonomous and Non-Cell-Autonomous Mechanisms of Disease“. ''Neurotherapeutics''. 9 (2): 270–284. [https://doi.org/10.1007/s13311-012-0112-2 DOI: 10.1007/s13311-012-0112-2].&lt;/ref&gt;

Haiguse alguses on eriti tundlikud kaudse rajaga seotud neuronid. Nende kadu muudab basaaltuumade radade omavahelist tasakaalu ning aitab kaasa Huntingtoni tõvele iseloomulikele tahtmatutele liigutustele ehk [[korea]]le. Haiguse arenedes kahjustuvad ka teised neuronid ja ajuosad.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot; /&gt;

=== Muud häired ===

Juttkeha talitluse muutusi on uuritud ka mitmete psühhiaatriliste ja käitumuslike häirete korral. Näiteks on ventraalse juttkeha tasu- ja õppimissüsteemidel oluline roll [[sõltuvus]]e kujunemises. Sõltuvust tekitavad ained võivad muuta dopamiini vabanemist ning õppimisega seotud muutusi juttkeha närviühendustes.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha muutusi ei saa siiski enamiku selliste häirete puhul pidada haiguse ainsaks põhjuseks. Juttkeha töötab koos paljude teiste ajuosadega ning selle funktsiooni häired on tavaliselt osa laiematest muutustest aju närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Aju]]
[[Kategooria:Neuroanatoomia]]</text>
      <sha1>jfytckkq2hweqb4svipwesgyac3ravi</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227843</id>
      <parentid>7227836</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T19:37:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Noraleiste</username>
        <id>186423</id>
      </contributor>
      <comment>/* Dorsaalne juttkeha */</comment>
      <origin>7227843</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="19143" sha1="awe0wr3prblppd5itdihyhru1eu6r1p" xml:space="preserve">[[File:Striatum.svg|thumb|right|Juttkeha asukoht inimese ajus.]]
'''Juttkeha''' (ladina keeles ''striatum'') on [[basaaltuumad]]e hulka kuuluv ajuosa. See on üks peamisi piirkondi, mille kaudu jõuab informatsioon ajukoorest ja taalamusest basaaltuumadesse. Juttkeha saab lisaks palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] närvikiude keskajust. Nende ühenduste kaudu osaleb juttkeha liigutuste juhtimises, õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasuga seotud käitumises ja otsuste tegemises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot;&gt;Lanciego, J. L.; Luquin, N.; Obeso, J. A. (2012). „Functional Neuroanatomy of the Basal Ganglia“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Medicine''. 2 (12): a009621. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a009621 DOI: 10.1101/cshperspect.a009621].&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot;&gt;Cox, J.; Witten, I. B. (2019). „Striatal circuits for reward learning and decision-making“. ''Nature Reviews Neuroscience''. 20 (8): 482–494. [https://doi.org/10.1038/s41583-019-0189-2 DOI: 10.1038/s41583-019-0189-2].&lt;/ref&gt; 

Nimetus ''striatum'' tuleneb ladinakeelsest sõnast, mis tähendab „triibulist“. Nimi viitab juttkeha välimusele: [[sabatuum]]a ja [[kooriktuum]]a vahel kulgevad [[sisekapsel|sisekapsli]] valgeainekiud, mistõttu on piirkonnas läbilõikes näha vaheldumisi hall- ja valgeainet.&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot;&gt;Purves, D.; Augustine, G. J.; Fitzpatrick, D. jt (2001). „Projections to the Basal Ganglia“. ''Neuroscience''. 2. trükk. Sunderland: Sinauer Associates. [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK10988/ NCBI Bookshelf].&lt;/ref&gt;

== Ehitus ja jaotus ==

Juttkeha paikneb mõlemas [[suuraju]] poolkeras sügaval ajukoore all. Tavaliselt jagatakse see '''dorsaalseks''' ja '''ventraalseks juttkehaks'''. Nende vahel ei ole väga selget anatoomilist piiri ning ühe piirkonna ehitus ja ühendused lähevad järk-järgult üle teise omadeks.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot;&gt;Haber, S. N. (2016). „Corticostriatal circuitry“. ''Dialogues in Clinical Neuroscience''. 18 (1): 7–21. [https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4826773/ PMC4826773].&lt;/ref&gt;

Juttkeha eri osad saavad informatsiooni erinevatelt ajukoore aladelt. Üldistatult saab eristada liigutustega, mõtlemise ja otsustamisega ning emotsioonide ja motivatsiooniga rohkem seotud piirkondi. Need piirkonnad ei ole üksteisest täielikult eraldatud ning nende vahel esineb palju kattumist.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Dorsaalne juttkeha ===
[[File:BrainCaudatePutamen.svg|thumb|right|Sabatuum ja kooriktuum inimese ajus.]]
'''Dorsaalse juttkeha''' (''striatum dorsale'') moodustavad peamiselt [[sabatuum]] (''nucleus caudatus'') ja [[kooriktuum]] (''putamen''). Inimesel ja teistel primaatidel eraldavad neid suurel määral [[sisekapsel|sisekapsli]] (''capsula interna'') valgeainekiud. Sabatuuma ja kooriktuuma vahele jäävad siiski hallainest ühendused. Nende vahel kulgevate valgeainekiudude tõttu ongi piirkonnal triibuline välimus.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Purves2001&quot; /&gt;

[[Sabatuum]] on pikk ja kaarjas struktuur, mis kulgeb [[külgvatsake|külgvatsakese]] kõrval. Selles eristatakse pead (''caput nuclei caudati''), keha (''corpus nuclei caudati'') ja saba (''cauda nuclei caudati''). [[Kooriktuum]] paikneb sabatuumast rohkem külje pool ning piirneb osaga, mille nimetuseks on ''globus pallidus''. Kooriktuum ja ''globus pallidus'' moodustavad koos [[läätstuum]]a (''nucleus lentiformis''), kuid juttkeha hulka kuulub neist ainult kooriktuum.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha eri piirkondadel on mõnevõrra erinevad ülesanded. Kooriktuuma tagumised piirkonnad on tugevamalt seotud liigutuste ja sensoorse informatsiooni töötlemisega, samas kui sabatuuma ja kooriktuuma eesmised osad on rohkem seotud õppimise, planeerimise ja teiste keerukamate tegevustega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Närilistel ei ole sabatuum ja kooriktuum sisekapsliga nii selgelt eraldatud nagu inimestel ja teistel primaatidel. Seetõttu nimetatakse nende vastavat piirkonda sageli lihtsalt dorsaalseks juttkehaks või sabatuuma-kooriktuuma kompleksiks (inglise keeles ''caudate-putamen'').&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Ventraalne juttkeha ===
[[File:Nucleus accumbens.svg|thumb|right|Naalduva tuuma asukoht ajus.]]
'''Ventraalne juttkeha''' (''striatum ventrale'') paikneb dorsaalse juttkeha eesmises ja alumises osas. Selle üks tuntumaid osi on [[naalduv tuum]] (''nucleus accumbens''). Ventraalse juttkeha hulka kuuluvad ka juttkeha naaberalad ning [[haisteköbruke]] (''tuberculum olfactorium'').&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot;&gt;Gonzales, K. K.; Smith, Y. (2015). „Cholinergic interneurons in the dorsal and ventral striatum: anatomical and functional considerations in normal and diseased conditions“. ''Annals of the New York Academy of Sciences''. 1349 (1): 1–45. [https://doi.org/10.1111/nyas.12762 DOI: 10.1111/nyas.12762].&lt;/ref&gt;

Naalduvas tuumas eristatakse tavaliselt '''südamikku''' (inglise keeles ''core'') ja '''kesta''' (inglise keeles ''shell''). Need erinevad nii oma ühenduste kui ka keemiliste omaduste poolest. Eriti selgelt on sellist jaotust kirjeldatud närilistel, samas kui primaatidel ei ole piir kahe piirkonna vahel nii hästi eristatav.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Ventraalne juttkeha saab palju informatsiooni [[prefrontaalne ajukoor|prefrontaalsest ajukoorest]] ning emotsioonide ja mäluga seotud ajuosadest, näiteks [[mandelkeha]]st ja [[hipokampus]]ega seotud piirkondadest. Seetõttu seostatakse ventraalset juttkeha eriti tugevalt motivatsiooni, tasu ja eesmärgipärase käitumisega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Striosoomid ja maatriks ===

Lisaks dorsaalseks ja ventraalseks jagunemisele saab juttkehas eristada '''striosoome''' ja neid ümbritsevat '''maatriksit'''. Need ei ole tavalises koepreparaadis alati hästi nähtavad, kuid erinevad üksteisest näiteks teatud valkude ja geenide aktiivsuse ning närviühenduste poolest.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot;&gt;Prager, E. M.; Plotkin, J. L. (2019). „Compartmental function and modulation of the striatum“. ''Journal of Neuroscience Research''. 97 (12): 1503–1514. [https://doi.org/10.1002/jnr.24522 DOI: 10.1002/jnr.24522].&lt;/ref&gt;

Striosoomid moodustavad juttkehas väiksemad laigukujulised piirkonnad, mida ümbritseb suurema osa juttkehast moodustav maatriks. Maatriks saab palju sisendeid liigutuste ja sensoorse informatsiooniga seotud ajukoorealadelt. Striosoomidel on tugevamaid seoseid emotsioonide ja motivatsiooniga seotud ajuosade ning keskaju [[dopaminergiline|dopamiinergiliste]] neuronitega.&lt;ref name=&quot;Prager2019&quot; /&gt;

== Närvirakud ja ühendused ==

Suurema osa juttkeha närvirakkudest moodustavad inhibeerivad projektsioonineuronid, mis kannavad juttkehas töödeldud informatsiooni edasi teistesse basaaltuumade osadesse. Lisaks leidub juttkehas erinevaid [[interneuron]]eid, mis mõjutavad kohalike närvivõrgustike tööd.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot;&gt;Gerfen, C. R.; Surmeier, D. J. (2011). „Modulation of Striatal Projection Systems by Dopamine“. ''Annual Review of Neuroscience''. 34: 441–466. [https://doi.org/10.1146/annurev-neuro-061010-113641 DOI: 10.1146/annurev-neuro-061010-113641].&lt;/ref&gt;

=== Ogalised projektsioonineuronid ===

Juttkeha peamised närvirakud on '''ogalised projektsioonineuronid''' (inglise keeles ''spiny projection neurons'', SPN), mida on sageli nimetatud ka keskmise suurusega ogalisteks neuroniteks (inglise keeles ''medium spiny neurons'', MSN). Need on [[GABA|GABA-ergilised]] ehk inhibeeriva toimega neuronid.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Neuronite nimetus tuleneb nende [[dendriit]]idel paiknevatest arvukatest väikestest jätketest ehk dendriidiogadest. Nendele jõuab suur osa ajukoorest ja taalamusest pärinevatest ergastavatest närvisignaalidest.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Ogalised projektsioonineuronid jagatakse tavaliselt kaheks suureks rühmaks. Ühed ekspresseerivad peamiselt '''D1-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja osalevad niinimetatud '''otseses rajas'''. Teised ekspresseerivad peamiselt '''D2-tüüpi dopamiiniretseptoreid''' ja kuuluvad '''kaudse raja alla'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot;&gt;Gerfen, C. R. (2023). „Segregation of D1 and D2 dopamine receptors in the striatal direct and indirect pathways: An historical perspective“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 14: 1002960. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2022.1002960 DOI: 10.3389/fnsyn.2022.1002960].&lt;/ref&gt;

Selline jaotus on siiski lihtsustus. Eriti ventraalses juttkehas ei lange dopamiiniretseptorite tüüp ja neuronite edasised ühendused alati nii selgelt kokku ning leidub ka rakke, mis ekspresseerivad mõlemat retseptoritüüpi.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

=== Interneuronid ===

[[Interneuron]]id moodustavad juttkeha närvirakkudest väiksema osa, kuid neil on oluline roll teiste neuronite aktiivsuse reguleerimisel. Juttkehas leidub nii GABA-ergilisi kui ka [[atsetüülkoliin]]i kasutavaid ehk [[kolinergiline|koliinergilisi]] interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot;&gt;Garma, L. D.; Harder, L.; Barba-Reyes, J. M. jt (2024). „Interneuron diversity in the human dorsal striatum“. ''Nature Communications''. 15: 6164. [https://doi.org/10.1038/s41467-024-50414-w DOI: 10.1038/s41467-024-50414-w].&lt;/ref&gt;

'''[[Kolinergiline|Koliinergilisi]] interneuroneid''' on juttkehas suhteliselt vähe, kuid nende jätked hargnevad laialt. Seetõttu võivad nad mõjutada korraga suurt hulka teisi närvirakke. Nad osalevad näiteks projektsioonineuronite aktiivsuse, dopamiini vabanemise ja õppimise käigus toimuvate sünaptiliste muutuste reguleerimises.&lt;ref name=&quot;Lim2014&quot;&gt;Lim, S. A. O.; Kang, U. J.; McGehee, D. S. (2014). „Striatal cholinergic interneuron regulation and circuit effects“. ''Frontiers in Synaptic Neuroscience''. 6: 22. [https://doi.org/10.3389/fnsyn.2014.00022 DOI: 10.3389/fnsyn.2014.00022].&lt;/ref&gt;

GABA-ergilisi interneuroneid on mitut tüüpi. Neid eristatakse muu hulgas selle järgi, milliseid valke ja neuropeptiide rakud toodavad. Näiteks leidub juttkehas [[parvalbumiin]]i, somatostatiini ja neuropeptiid Y-d sisaldavaid interneuroneid.&lt;ref name=&quot;Gonzales2015&quot; /&gt;

Uuemad uuringud on näidanud, et interneuronite mitmekesisus on veel suurem, kui varem arvati. 2024. aastal avaldatud inimese dorsaalse juttkeha uuringus kirjeldati geenide aktiivsuse põhjal kaheksat suuremat interneuronite rühma ja neljateistkümmet alarühma.&lt;ref name=&quot;Garma2024&quot; /&gt;

=== Juttkehasse saabuvad ühendused ===

Juttkeha on üks basaaltuumade peamisi sisendpiirkondi. Väga suur osa sinna saabuvast informatsioonist pärineb [[ajukoor]]est. Neid ühendusi nimetatakse '''kortikostriataalseteks ühendusteks'''. Need kasutavad peamise virgatsainena [[glutamaat]]i ning on juttkeha neuronitele valdavalt ergastava toimega.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Ajukoore eri piirkonnad saadavad ühendusi juttkeha eri osadesse. Liigutuste ja kehatundlikkusega seotud ajukoorealad on tugevamalt ühendatud dorsaalse juttkeha külgmiste osadega. Planeerimise ja otsustamisega seotud ajukoorealad on rohkem ühendatud juttkeha eesmiste ja keskmiste osadega ning emotsioonide ja motivatsiooniga seotud piirkonnad ventraalse juttkehaga.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

Juttkeha saab ergastavat sisendit ka [[taalamus]]est. Taalamusest saabuvad ühendused mõjutavad nii projektsioonineuroneid kui ka interneuroneid ning osalevad muu hulgas tähelepanu ja käitumuslikult oluliste sündmuste töötlemises.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Oluline on ka keskajust saabuv '''[[dopaminergiline|dopamiinergiline]] sisend'''. Dorsaalse juttkeha dopamiin pärineb suurel määral [[mustaine]] kompaktsest osast (''substantia nigra pars compacta'', SNc). Seda ühendust nimetatakse '''nigrostriataalseks rajaks'''. Ventraalsesse juttkehasse tuleb palju [[dopaminergiline|dopamiinergilisi]] ühendusi [[ventraalne tegmentaalala|ventraalsest tegmentaalalast]] (VTA).&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Dopamiin ei anna juttkeha neuronitele lihtsalt käsku „aktiveeruda“ või „pidurduda“. Selle toime sõltub muu hulgas retseptori tüübist ja samal ajal saabuvatest teistest signaalidest. Dopamiin mõjutab seetõttu seda, kui tugevalt juttkeha neuronid teistele sisenditele reageerivad, ning aitab muuta närviühenduste tugevust õppimise käigus.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

=== Juttkehast väljuvad ühendused ===

Peamised juttkehast väljuvad ühendused pärinevad GABA-ergilistelt ogalistelt projektsioonineuronitelt. Dorsaalse juttkeha puhul kirjeldatakse neid tavaliselt '''otsese''' ja '''kaudse rajana'''.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Otsese raja''' D1-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale peamiselt ''globus palliduse'' sisemisse ossa (''globus pallidus internus'', GPi) ja [[mustaine]] võrkjasse ossa (''substantia nigra pars reticulata'', SNr). Need piirkonnad saadavad omakorda inhibeerivaid ühendusi taalamusse ja teistesse ajuosadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

'''Kaudse raja''' D2-retseptoreid ekspresseerivad neuronid saadavad signaale esmalt ''globus palliduse'' välimisse ossa (''globus pallidus externus'', GPe). Selle kaudu mõjutatakse muu hulgas [[subtalaamiline tuum|subtalaamilist tuuma]] (''nucleus subthalamicus'', STN), mis omakorda saadab ergastavaid signaale basaaltuumade väljundpiirkondadesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;
[[File:Basalganglia.svg|thumb|right|Basaaltuumade otsese ja kaudse raja lihtsustatud skeem.]]

Klassikalise mudeli järgi aitab otsene rada valitud liigutusi või tegevusi soodustada ning kaudne rada konkureerivaid tegevusi pärssida. Tegelikult on nende radade töö keerukam: mõlemad võivad sama tegevuse ajal korraga aktiivsed olla ning nende koostöö aitab tegevust täpselt valida ja juhtida.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Gerfen2023&quot; /&gt;

== Funktsioonid ==

Juttkeha seostati pikka aega peamiselt liigutuste juhtimisega. Tänapäeval teatakse, et see osaleb lisaks ka õppimises, harjumuste kujunemises, motivatsioonis, tasu töötlemises ja otsustamises.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

=== Liigutuste kontroll ja tegevuste valik ===

Juttkeha ei juhi lihaseid otseselt. Selle asemel osaleb see sobivate tegevuste ja liigutuste valimises ning konkureerivate tegevuste pärssimises. Ajukoorest saabuv informatsioon liigub juttkeha kaudu teistesse basaaltuumade osadesse ning sealt lõpuks tagasi ajukoorega seotud närvivõrgustikesse.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;

Dorsaalse juttkeha sensomotoorsed piirkonnad osalevad liigutuste ettevalmistamises, sooritamises ja järjestamises. Samuti on juttkeha oluline õpitud motoorsete oskuste kasutamisel.&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Õppimine ja harjumuste kujunemine ===

Juttkeha osaleb tugevalt õppimises, kus tegevuse tulemus mõjutab seda, kas sama tegevust tulevikus korratakse. Õppimise käigus muutub ajukoore ja juttkeha vaheliste sünapside tugevus ning juttkeha neuronite aktiivsus hakkab peegeldama õpitud tegevusi ja nende konteksti.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot;&gt;Graybiel, A. M.; Grafton, S. T. (2015). „The Striatum: Where Skills and Habits Meet“. ''Cold Spring Harbor Perspectives in Biology''. 7 (8): a021691. [https://doi.org/10.1101/cshperspect.a021691 DOI: 10.1101/cshperspect.a021691].&lt;/ref&gt;

Loomkatsetes on dorsaalse juttkeha eri osi seostatud erinevate õppimisviisidega. Dorsomediaalne juttkeha on rohkem seotud eesmärgipärase käitumisega, kus loom arvestab tegevuse oodatava tulemusega. Dorsolateraalne juttkeha muutub olulisemaks harjumuste kujunemisel, kui tegevus hakkab korduva õppimise järel toimuma automaatsemalt.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;

=== Tasu, motivatsioon ja otsustamine ===

Ventraalne juttkeha on oluline tasu ja motivatsiooniga seotud informatsiooni töötlemisel. Selles mängivad olulist rolli nii ajukoorest saabuvad signaalid kui ka keskajust pärinev dopamiin.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

[[Dopaminergiline|Dopamiinergiliste]] neuronite aktiivsus võib sõltuda sellest, kas saadud tulemus oli oodatust parem või halvem. Sellist erinevust nimetatakse '''tasuennustusveaks''' (inglise ''reward prediction error''). Kui tegevuse tulemus osutub oodatust paremaks, võib dopamiinisignaal aidata tugevdada närviühendusi, mis olid selle tegevusega seotud. Nii suureneb tõenäosus, et sama tegevus valitakse tulevikus uuesti.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha aitab seega ühendada tegevuse selle tagajärjega. See on oluline nii igapäevase õppimise kui ka keerukamate otsuste kujunemisel.&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

== Kliiniline tähtsus ==

Juttkeha kahjustused või selle närviühenduste häired esinevad mitme neuroloogilise haiguse korral. Kõige tuntumad näited on [[Parkinsoni tõbi]] ja [[Huntingtoni tõbi]].&lt;ref name=&quot;Lanciego2012&quot; /&gt;

=== Parkinsoni tõbi ===

[[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni tõve]] korral hävivad järk-järgult [[mustaine]] kompaktses osas paiknevad [[dopaminergiline|dopamiinergilised]] neuronid. Kuna need neuronid saadavad palju ühendusi dorsaalsesse juttkehasse, väheneb haiguse käigus seal märgatavalt dopamiini hulk.&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot;&gt;Benazzouz, A.; Mamad, O.; Abedi, P.; Bouali-Benazzouz, R.; Chetrit, J. (2014). „Involvement of dopamine loss in extrastriatal basal ganglia nuclei in the pathophysiology of Parkinson's disease“. ''Frontiers in Aging Neuroscience''. 6: 87. [https://doi.org/10.3389/fnagi.2014.00087 DOI: 10.3389/fnagi.2014.00087].&lt;/ref&gt;

Dopamiinipuudus muudab otsese ja kaudse raja neuronite tööd ning häirib basaaltuumade normaalset mõju liigutuste juhtimisele. Sellega on seotud näiteks Parkinsoni tõvele iseloomulik liigutuste aeglus ja raskus liigutuste alustamisel.&lt;ref name=&quot;Gerfen2011&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Benazzouz2014&quot; /&gt;

=== Huntingtoni tõbi ===

[[Huntingtoni tõbi|Huntingtoni tõve]] korral on juttkeha üks varakult ja tugevalt kahjustuvaid ajupiirkondi. Haiguse käigus kahjustuvad ja hävivad eelkõige juttkeha ogalised projektsioonineuronid.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot;&gt;Ehrlich, M. E. (2012). „Huntington's Disease and the Striatal Medium Spiny Neuron: Cell-Autonomous and Non-Cell-Autonomous Mechanisms of Disease“. ''Neurotherapeutics''. 9 (2): 270–284. [https://doi.org/10.1007/s13311-012-0112-2 DOI: 10.1007/s13311-012-0112-2].&lt;/ref&gt;

Haiguse alguses on eriti tundlikud kaudse rajaga seotud neuronid. Nende kadu muudab basaaltuumade radade omavahelist tasakaalu ning aitab kaasa Huntingtoni tõvele iseloomulikele tahtmatutele liigutustele ehk [[korea]]le. Haiguse arenedes kahjustuvad ka teised neuronid ja ajuosad.&lt;ref name=&quot;Ehrlich2012&quot; /&gt;

=== Muud häired ===

Juttkeha talitluse muutusi on uuritud ka mitmete psühhiaatriliste ja käitumuslike häirete korral. Näiteks on ventraalse juttkeha tasu- ja õppimissüsteemidel oluline roll [[sõltuvus]]e kujunemises. Sõltuvust tekitavad ained võivad muuta dopamiini vabanemist ning õppimisega seotud muutusi juttkeha närviühendustes.&lt;ref name=&quot;Graybiel2015&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;Cox2019&quot; /&gt;

Juttkeha muutusi ei saa siiski enamiku selliste häirete puhul pidada haiguse ainsaks põhjuseks. Juttkeha töötab koos paljude teiste ajuosadega ning selle funktsiooni häired on tavaliselt osa laiematest muutustest aju närvivõrgustikes.&lt;ref name=&quot;Haber2016&quot; /&gt;

== Viited ==

{{viited}}

[[Kategooria:Aju]]
[[Kategooria:Neuroanatoomia]]</text>
      <sha1>awe0wr3prblppd5itdihyhru1eu6r1p</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Eero Jakobson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720703</id>
    <revision>
      <id>7227840</id>
      <timestamp>2026-09-02T19:35:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Eero Jakobson | sünniaeg = {{sünniaeg|1979|12|14}} | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = [[arst]], [[poliitik]] }}  '''Eero Jakobson''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1979]])&lt;ref name=&quot;BCPärnu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://bcparnu.ee/player/arst-eero-jakobson/ |pealkiri=Arst Eero Jakobson |väljaanne=BC Pärnu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[arst]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on töötanud Tartu...'</comment>
      <origin>7227840</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="6482" sha1="0tigqasl2y5mxq1bqjb4l95gtw5q6vb" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Eero Jakobson
| sünniaeg = {{sünniaeg|1979|12|14}}
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| tegevusala = [[arst]], [[poliitik]]
}}

'''Eero Jakobson''' (sündinud [[14. detsember|14. detsembril]] [[1979]])&lt;ref name=&quot;BCPärnu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://bcparnu.ee/player/arst-eero-jakobson/ |pealkiri=Arst Eero Jakobson |väljaanne=BC Pärnu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[arst]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on töötanud [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is torakaalkirurgina ning töötab Pärnus ja Tõstamaal perearstina. 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja kuulub volikogus [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Jakobson lõpetas 1998. aastal [[Lähte Ühisgümnaasium]]i. Seejärel asus ta õppima [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonda ning 1999. aastal jätkas õpinguid [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]is õenduse erialal. Hiljem asus ta õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda.&lt;ref name=&quot;Kliinikum2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.kliinikum.ee/leht/uus-toeoetaja/568-eero-jakobson |pealkiri=Eero Jakobson |väljaanne=Tartu Ülikooli Kliinikum |aeg=28. veebruar 2013 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Tartu Ülikooli arstiteaduse eriala lõpetas Jakobson 2007. aastal.&lt;ref name=&quot;TÜLõpetanud&quot;&gt;{{netiviide |url=https://lopetanud.ut.ee/LPOALF10.HTM |pealkiri=Tartu Ülikooli lõpetanud |väljaanne=Tartu Ülikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast arstiteaduse lõpetamist alustas ta residentuuri üldkirurgia erialal ja jätkas hiljem torakaalkirurgia residentuuris.&lt;ref name=&quot;Kliinikum2013&quot; /&gt;

==Arstina==
Jakobson töötas juba residentuuri ajal [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]i kopsukliinikus. [[10. september|10. septembril]] 2012 asus ta kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas tööle arst-õppejõuna torakaalkirurgia erialal.&lt;ref name=&quot;Kliinikum2013&quot; /&gt;

2010. aastal kuulus Jakobson torakaalkirurgia residendina meeskonda, kes tegi [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is esimese kopsusiirdamise Eestis. Operatsiooni juhtis [[Tanel Laisaar]] ning Jakobson ja Ingemar Almre osalesid operatsioonil torakaalkirurgia residentidena.&lt;ref name=&quot;Kopsusiirdamine&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/download/10637/5822/7434 |pealkiri=Esimene kopsusiirdamine Eestis |väljaanne=Eesti Arst |aeg=2010 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2011. aastal avaldasid Jakobson, Boriss Malikov ja Tanel Laisaar ajakirjas ''[[Eesti Arst]]'' haigusjuhu käsitluse „Samaaegne kahepoolne primaarne spontaanne pneumotooraks“.&lt;ref name=&quot;EestiArst2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://eestiarst.ee/samaaegne-kahepoolne-primaarne-spontaanne-pneumotooraks/ |pealkiri=Samaaegne kahepoolne primaarne spontaanne pneumotooraks |väljaanne=Eesti Arst |aeg=mai 2013 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2012. aasta kohalike valimiste kandidaatide tutvustuses oli Jakobsoni ametiks märgitud kirurg ja peremeditsiini resident [[Tõstamaa]] Tervisekeskuses.&lt;ref name=&quot;Isamaa2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov25.isamaa.ee/parnu-linn/ |pealkiri=Pärnu linn |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aastal kuulub ta Tõstamaa Tervisekeskuse perearstide hulka ning võtab patsiente vastu ka Pärnu Kesklinna Tervisekeskuses.&lt;ref name=&quot;Tõstamaa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pktk.ee/en/perearst |pealkiri=Perearst |väljaanne=Pärnu Kesklinna Tervisekeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Jakobson on olnud ka Pärnu korvpalliklubi esindusmeeskonna arst.&lt;ref name=&quot;BCPärnu&quot; /&gt;

==Poliitiline tegevus==
Jakobson on tegutsenud kohaliku omavalitsuse poliitikas vähemalt 2000. aastate lõpust. [[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta [[Tabivere vald|Tabivere vallas]] Keskerakonna nimekirjas.&lt;ref name=&quot;KOV2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://valimised2009.wordpress.com/category/kohalikud-valimised-18-oktoober-2009/page/28/ |pealkiri=Kandidaadid Tabivere vald 18. oktoober 2009 |väljaanne=18. oktoober KOV valimised |aeg=15. september 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2013. aastal oli Jakobson Tabivere vallavolikogu liige. Sama aasta kohalike valimiste järel registreeriti ta Tabivere vallavolikogu kaheksanda koosseisu liikmeks Keskerakonna nimekirjast.&lt;ref name=&quot;Tabivere2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&amp;oid=sonumileht20131101&amp;type=staticpdf |pealkiri=Tabivere vallavolikogu 8. koosseis |väljaanne=Sõnumileht |aeg=november 2013 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Vallavolikogu esimesel istungil esitati Jakobson ka volikogu esimehe kandidaadiks, kuid esimees jäi sellel istungil valimata.&lt;ref name=&quot;Tabivere2013&quot; /&gt;

2014. aasta alguses ütles Jakobson Tartu Ülikooli Kliinikumi väljaandele, et ta ei kuulu ühtegi erakonda ning tema huvi kohaliku poliitika vastu tuleneb soovist kodukandi arengusse panustada.&lt;ref name=&quot;Kliinikum2013&quot; /&gt;

===Pärnu linnavolikogu===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Jakobson [[Pärnu]] linnas Isamaa nimekirjas kandidaadina number 118.&lt;ref name=&quot;Kandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad – kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 135 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/REF |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Jakobson Pärnu linnavolikogus Isamaa fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;Pärnu2026&quot; /&gt; Ta on linnavolikogu sotsiaalkomisjoni liige.&lt;ref name=&quot;Komisjon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Jakobson, Eero}}
[[Kategooria:Eesti arstid]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1979]]</text>
      <sha1>0tigqasl2y5mxq1bqjb4l95gtw5q6vb</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hevelin Antsmäe</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720704</id>
    <revision>
      <id>7227864</id>
      <timestamp>2026-09-02T19:56:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Hevelin Antsmäe | sünniaeg = {{sünniaeg|1974|2|13}} | tegevusala = [[õpetaja]], poliitik | töökoht = [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]] | erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] }}  '''Hevelin Antsmäe''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1974]])&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80243584?page=6 |pealkiri=Isamaa Erakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 20...'</comment>
      <origin>7227864</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5881" sha1="tbnl17wnno5xwkb8vvhteu1osjy6ahk" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Hevelin Antsmäe
| sünniaeg = {{sünniaeg|1974|2|13}}
| tegevusala = [[õpetaja]], poliitik
| töökoht = [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]
| erakond = [[Isamaa (erakond)|Isamaa]]
}}

'''Hevelin Antsmäe''' (sündinud [[13. veebruar]]il [[1974]])&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80243584?page=6 |pealkiri=Isamaa Erakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[õpetaja]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik, [[Isamaa (erakond)|Isamaa]] liige. Ta töötab [[Pärnumaa Kutsehariduskeskus]]es õpetajana ning on 2025. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;PKHKkontakt&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.hariduskeskus.ee/index.php/uldinfo/kontaktid |pealkiri=Kontaktid |väljaanne=Pärnumaa Kutsehariduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja töö==
Antsmäe on pärit [[Viljandi]]st. Ta õppis Pärnu Kutsekeskkoolis ja lõpetas selle 1992. aastal müüja erialal.&lt;ref name=&quot;PKHKvilistlane&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.hariduskeskus.ee/index.php/uldinfo/uudised/meie-vilistlased/1308-hevelin-antsmaee |pealkiri=Hevelin Antsmäe |väljaanne=Pärnumaa Kutsehariduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast kutsekooli lõpetamist töötas ta viis aastat müüjana. Tema viimane töökoht kaubanduses oli [[Port Artur (kaubanduskeskus)|Port Arturi]] toidupood.&lt;ref name=&quot;PKHKvilistlane&quot; /&gt;

Alates 2012. aastast töötab Antsmäe Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Ta on töötanud rühmajuhatajana ning õpetanud inimeseõpetust ja sissejuhatavaid aineid.&lt;ref name=&quot;PKHKvilistlane&quot; /&gt; 2026. aasta seisuga töötab ta kooli teenindusõppeosakonnas õpetajana.&lt;ref name=&quot;PKHKkontakt&quot; /&gt; Ta õpetab muu hulgas kutsealase liikumise moodulit.&lt;ref name=&quot;Õppekava&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.hariduskeskus.ee/images/oppekorraldus/mt2020.pdf |pealkiri=Pärnumaa Kutsehariduskeskuse majutusteeninduse õppekava |väljaanne=Pärnumaa Kutsehariduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2019. aastal tunnustati Antsmäed Pärnumaa aasta klassijuhataja tiitliga.&lt;ref name=&quot;PP2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/6766022/omavalitsuste-liit-kuulutas-valja-aasta-haridustootajad |pealkiri=Omavalitsuste liit kuulutas välja aasta haridustöötajad |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=30. august 2019 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2025. aastal valiti ta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aasta rühmajuhatajaks.&lt;ref name=&quot;PKHK2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.hariduskeskus.ee/images/dokumendid/PK_Aastaraamat_24_25%20loplik_19.12.25.pdf |pealkiri=Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aastaraamat 2024/2025 |väljaanne=Pärnumaa Kutsehariduskeskus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Antsmäe astus Isamaa liikmeks [[5. detsember|5. detsembril]] [[2023]].&lt;ref name=&quot;Erakond&quot; /&gt; Ta kuulub Isamaa Pärnumaa piirkonna juhatusse.&lt;ref name=&quot;IsamaaPärnumaa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://isamaa.ee/parnumaapk/ |pealkiri=Pärnumaa piirkond |väljaanne=Isamaa |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Antsmäe Isamaa nimekirjas [[Pärnu]] linnas kandidaadina number 113.&lt;ref name=&quot;Kandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad – kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 115 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/28 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Antsmäe Pärnu linnavolikogus Isamaa fraktsiooni.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot; /&gt; Ta kuulub linnavolikogu noortekogu komisjoni.&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Kultuurialane tegevus==
Antsmäe on seotud [[Rahvatantsuansambel Kajakas|rahvatantsuansambliga Kajakas]]. Alates [[9. juuli]]st [[2026]] kuulub ta ansambli mittetulundusühingu juhatusse.&lt;ref name=&quot;KajakasRegister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80179993/mittetulundus%C3%BChing-Rahvatantsuansambel-Kajakas |pealkiri=Mittetulundusühing Rahvatantsuansambel Kajakas |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aastal oli Antsmäe rahvatantsuansambli Kajakas 75. aastapäeva juubelikontserdi „Meie tantsud – meie lugu“ projektijuht.&lt;ref name=&quot;Kajakas75&quot;&gt;{{netiviide |url=https://concert.ee/kontsert/rahvatantsuansambel-kajakas-75/ |pealkiri=Rahvatantsuansambel Kajakas 75 |väljaanne=Eesti Kontsert |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Samal aastal oli ta Kajaka korraldatud Pärnu suviste pargikontsertide kontaktisik.&lt;ref name=&quot;Pargikontserdid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kultuur.parnu.ee/node/1429419 |pealkiri=Suvised pargikontserdid |väljaanne=Pärnu linn |aeg=29. juuli 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Tunnustus==

* 2019 – Pärnumaa aasta klassijuhataja&lt;ref name=&quot;PP2019&quot; /&gt;
* 2025 – Pärnumaa Kutsehariduskeskuse aasta rühmajuhataja&lt;ref name=&quot;PKHK2025&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Antsmäe, Hevelin}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1974]]</text>
      <sha1>tbnl17wnno5xwkb8vvhteu1osjy6ahk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maddison-Lee Wesche</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720705</id>
    <revision>
      <id>7227867</id>
      <timestamp>2026-09-02T19:59:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Maddison-Lee Wesche | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = Uus-Meremaa | sünniaeg = {{süv|1999|06|13}} | sünnikoht = [[Auckland]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = | kaal = | spordiklubi = | treener = Walter Gill, Mike Schofield | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalOlümpia}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge_2|kuulitõuge]]}} {{MedalV...'</comment>
      <origin>7227867</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2469" sha1="i4ow4xeeb54furi5rlm10m7tipppkrj" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Maddison-Lee Wesche
| pilt =
| pildisuurus =
| pildiallkiri =
| riik = Uus-Meremaa
| sünniaeg = {{süv|1999|06|13}}
| sünnikoht = [[Auckland]]
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus =
| kaal =
| spordiklubi =
| treener = Walter Gill, Mike Schofield
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalOlümpia}}
{{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#Kuulitõuge_2|kuulitõuge]]}}
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#Kuulitõuge_2|kuulitõuge]]}}
{{MedalVõistlus|[[Rahvaste Ühenduse mängud]]}}
{{Pronksmedal|[[2022. aasta Rahvaste Ühenduse mängud|2022 Birmingham]]|kuulitõuge}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2018. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2018 Tampere]]|kuulitõuge}}
}}

'''Maddison-Lee Wesche''' (sündinud [[13. juuni]]l [[1999]] [[Auckland]]is) on [[Uus-Meremaa]] [[kuulitõukaja]].

Ta võitis [[2024. aasta suveolümpiamängud]]el [[Pariis]]is hõbemedali. Ta püstitas viiendas voorus isikliku rekordi 19.86 ja juhtis võistlust, kuni olümpiavõitjaks tulnud [[Yemisi Ogunleye]] tõukas viimase vooru viimasel katsel 20.00.

[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Tokyo]]s võitis ta pronksmedali esimeses voorus tõugatud isikliku rekordiga '''20.06'''. Ta juhtis taas võistlust kuni viimase vooruni, kui temast möödusid [[Jessica Schilder]] ja [[Chase Jackson]].

== Isiklikku ==

Wesche on [[Samoa]] päritolu.&lt;ref name=&quot;samoa&quot;&gt;{{Cite web |title='Cool, calm Sāmoan' culture helps Wesche claim historic silver |url=https://pmn.co.nz/read/olympics/calm-samoan-culture-helps-wesche-claim-historic-silver |access-date=2 September 2026 |website=pmn.co.nz}}&lt;/ref&gt;

Ta on õppinud [[Massey Ülikool]]is [[psühholoogia]]t.&lt;ref name=&quot;journey&quot;&gt;{{Cite web |title=Maddie Wesche’s Journey Since Gold |url=https://athletics.org.nz/maddie-wesches-journey-since-gold/ |access-date=2 September 2026 |website=athletics.org.nz}}&lt;/ref&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
*{{IAAF}}

{{JÄRJESTA:Wesche, Maddison-Lee}}
[[Kategooria:Uus-Meremaa kuulitõukajad]]
[[Kategooria:Sündinud 1999]]</text>
      <sha1>i4ow4xeeb54furi5rlm10m7tipppkrj</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Maddi Wesche</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720706</id>
    <redirect title="Maddison-Lee Wesche" />
    <revision>
      <id>7227868</id>
      <timestamp>2026-09-02T20:01:01Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[Maddison-Lee Wesche]]</comment>
      <origin>7227868</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="29" sha1="on3m5vizlc9s2qmhagnmidly2kdxm64" xml:space="preserve">#suuna[[Maddison-Lee Wesche]]</text>
      <sha1>on3m5vizlc9s2qmhagnmidly2kdxm64</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jaana Junson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720707</id>
    <revision>
      <id>7227873</id>
      <timestamp>2026-09-02T20:04:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Jaana Junson | sünniaeg = {{sünniaeg|1969|11|28}} | sünnikoht = [[Sindi]] | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | tegevusala = [[õpetaja]], treener, kohaliku omavalitsuse poliitik | organisatsioon = [[Valimisliit Pärnu Ühendab]] }}  '''Jaana Junson''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1969]] [[Sindi]]s)&lt;ref name=&quot;PSL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/80083922-P%C3%84RNUMAA-SPORDILIIT |pealkiri=Pärnumaa Spordiliit |välj...'</comment>
      <origin>7227873</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8093" sha1="71dbf9x7ki992sah0zmdzi0n0fsuhcj" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaana Junson
| sünniaeg = {{sünniaeg|1969|11|28}}
| sünnikoht = [[Sindi]]
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| tegevusala = [[õpetaja]], treener, kohaliku omavalitsuse poliitik
| organisatsioon = [[Valimisliit Pärnu Ühendab]]
}}

'''Jaana Junson''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1969]] [[Sindi]]s)&lt;ref name=&quot;PSL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/80083922-P%C3%84RNUMAA-SPORDILIIT |pealkiri=Pärnumaa Spordiliit |väljaanne=E-Krediidiinfo |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PU2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/jaana-junson/ |pealkiri=Jaana Junson |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[õpetaja]], treener ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on alates 2009. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;PP2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/178733/uhe-mehe-rekord-ja-kolme-kandidaadi-nulliring |pealkiri=Ühe mehe rekord ja kolme kandidaadi nulliring |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. oktoober 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga kuulub ta [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsete]] ühisesse linnavolikogu fraktsiooni ning on linnavolikogu noortekogu komisjoni aseesimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Junson lõpetas Pärnu spordikooli kergejõustiku erialal ning õppis seejärel [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonnas.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt; Ta lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuri ja spordi erialal.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.spasport.ee/et/treenerid/ |pealkiri=Treenerid |väljaanne=Spa&amp;Sport |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Õpetaja ja treenerina==
Junson on töötanud [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]is kehalise kasvatuse õpetajana.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt; Ta töötab koolis ka 2026. aasta seisuga.&lt;ref name=&quot;Sütevaka&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sytevaka.ee/oppetoo/konsultatsioonid/ |pealkiri=Konsultatsioonid |väljaanne=Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2009. aastal pälvis Junson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi aumärgi.&lt;ref name=&quot;SütevakaAumärk&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sytevaka.ee/koolist/kooli-aumargid/ |pealkiri=Kooli aumärgid |väljaanne=Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2006. aastast töötab ta Pärnu Tervise Paradiisi Spa&amp;Sport spordiklubis treenerina. Ta juhendab muu hulgas BodyPumpi, BodyBalance'i, jõusaali ringtreeninguid ja personaaltreeninguid.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot; /&gt;

Junsonil on fitnessi ja kulturismi treeneri 6. kutsetase. Ta on omandanud ka peotantsutreeneri litsentsi ning läbinud Fitness Academy of Finlandi aeroobika- ja jõusaalitreeneri koolitused. Ta on juhendanud fitnessi ja bikiinifitnessi võistlejaid Go Fit tiimis.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot; /&gt;

Junson tegutseb ka personaaltreeneri ja toitumisnõustajana.&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.jaanajunson.ee/ |pealkiri=Jaana Junsoni treeningud ja toitumine |väljaanne=Jaana Junson |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Spordikorralduslik tegevus==
Junson kuulub [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] juhatusse.&lt;ref name=&quot;PSLregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80083922/pdf |pealkiri=Pärnumaa Spordiliit |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on olnud ka Pärnu Spordikooli hoolekogus kooli pidaja esindaja.&lt;ref name=&quot;Spordikool&quot;&gt;{{netiviide |url=https://spordikool.parnu.ee/wp-content/uploads/2024/08/Hoolekogu-koosseisu-kinnitamine.pdf |pealkiri=Pärnu linna huvikoolide hoolekogude koosseisude kinnitamine |väljaanne=Pärnu Linnavalitsus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Junson on osalenud Pärnu kohaliku omavalitsuse poliitikas alates 2009. aastast.

===2009. aasta kohalikud valimised===
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas Pärnus. Ta kogus 52 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;PP2009&quot; /&gt;

Pärast valimisi sai Junsonist Pärnu linnavolikogu noortekogu komisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PPkomisjon2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/184348/parnu-linnavolikogu-jagunes-komisjonidesse |pealkiri=Pärnu linnavolikogu jagunes komisjonidesse |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=5. november 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===2013. aasta kohalikud valimised===
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas. Ta kogus 96 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2013 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Pärnu Ühendab===
2017. aastal kandideeris Junson vastloodud valimisliidu [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] nimekirjas.&lt;ref name=&quot;KOV2017nimekiri&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2017 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2017 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 73 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2017haal&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kimmel.ee/uks-haal-2017/ |pealkiri=Mida otsustas üks hääl 2017. aasta KOV valimistel? |autor=Reigo Kimmel |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Pärnu Ühendab nimekirjas kandidaadina number 360 ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;PU2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2021/09/11/liisk-langes-valimisliidu-esindajad-on-mitmesaja-kandidaadi-seast-holpsalt-leitavad/ |pealkiri=Liisk langes: valimisliidu esindajad on mitmesaja kandidaadi seast hõlpsalt leitavad |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |aeg=11. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Linnavolikogu 2021–2025 koosseisus juhtis Junson planeeringukomisjoni.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

===2025. aasta kohalikud valimised===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Pärnu Ühendab nimekirjas kandidaadina number 265.&lt;ref name=&quot;PUkandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/kandidaadid-2/ |pealkiri=Kandidaadid |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 143 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/VLP%C3%9C |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Junson Pärnu Ühendab ja Parempoolsete ühisesse linnavolikogu fraktsiooni. Ta on noortekogu komisjoni aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni liige.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid2026&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Junsonil on kaks tütart.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.jaanajunson.ee/ Jaana Junsoni veebileht]

{{JÄRJESTA:Junson, Jaana}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>71dbf9x7ki992sah0zmdzi0n0fsuhcj</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227901</id>
      <parentid>7227873</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T20:26:34Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7227901</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8160" sha1="nv57j2poan7cxshbraix2l94gh0vmz3" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jaana Junson
| sünniaeg = {{sünniaeg|1969|11|28}}
| sünnikoht = [[Sindi]]
| alma mater = [[Tartu Ülikool]]
| tegevusala = [[õpetaja]], treener, kohaliku omavalitsuse poliitik
| organisatsioon = [[Valimisliit Pärnu Ühendab]]
}}

'''Jaana Junson''' (sündinud [[28. november|28. novembril]] [[1969]] [[Sindi]]s)&lt;ref name=&quot;PSL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.e-krediidiinfo.ee/80083922-P%C3%84RNUMAA-SPORDILIIT |pealkiri=Pärnumaa Spordiliit |väljaanne=E-Krediidiinfo |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PU2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/jaana-junson/ |pealkiri=Jaana Junson |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti [[õpetaja]], treener ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta on alates 2009. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;PP2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/178733/uhe-mehe-rekord-ja-kolme-kandidaadi-nulliring |pealkiri=Ühe mehe rekord ja kolme kandidaadi nulliring |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=23. oktoober 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta seisuga kuulub ta [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] ja [[Parempoolsed (erakond)|Parempoolsete]] ühisesse linnavolikogu fraktsiooni ning on linnavolikogu noortekogu komisjoni aseesimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus==
Junson lõpetas Pärnu spordikooli kergejõustiku erialal ning õppis seejärel [[Tartu Ülikool]]i kehakultuuriteaduskonnas.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt; Ta lõpetas Tartu Ülikooli kehakultuuri ja spordi erialal.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.spasport.ee/et/treenerid/ |pealkiri=Treenerid |väljaanne=Spa&amp;Sport |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Õpetaja ja treenerina==
Junson on töötanud [[Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium]]is kehalise kasvatuse õpetajana.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt; Ta töötab koolis ka 2026. aasta seisuga.&lt;ref name=&quot;Sütevaka&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sytevaka.ee/oppetoo/konsultatsioonid/ |pealkiri=Konsultatsioonid |väljaanne=Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2009. aastal pälvis Junson Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi aumärgi.&lt;ref name=&quot;SütevakaAumärk&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sytevaka.ee/koolist/kooli-aumargid/ |pealkiri=Kooli aumärgid |väljaanne=Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2006. aastast töötab ta Pärnu Tervise Paradiisi Spa&amp;Sport spordiklubis treenerina. Ta juhendab muu hulgas BodyPumpi, BodyBalance'i, jõusaali ringtreeninguid ja personaaltreeninguid.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot; /&gt;

Junsonil on fitnessi ja kulturismi treeneri 6. kutsetase. Ta on omandanud ka peotantsutreeneri litsentsi ning läbinud Fitness Academy of Finlandi aeroobika- ja jõusaalitreeneri koolitused. Ta on juhendanud fitnessi ja bikiinifitnessi võistlejaid Go Fit tiimis.&lt;ref name=&quot;SpaSport&quot; /&gt;

Junson tegutseb ka personaaltreeneri ja toitumisnõustajana.&lt;ref name=&quot;Koduleht&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.jaanajunson.ee/ |pealkiri=Jaana Junsoni treeningud ja toitumine |väljaanne=Jaana Junson |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Spordikorralduslik tegevus==
Junson kuulub [[Pärnumaa Spordiliit|Pärnumaa Spordiliidu]] juhatusse.&lt;ref name=&quot;PSLregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80083922/pdf |pealkiri=Pärnumaa Spordiliit |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta on olnud ka Pärnu Spordikooli hoolekogus kooli pidaja esindaja.&lt;ref name=&quot;Spordikool&quot;&gt;{{netiviide |url=https://spordikool.parnu.ee/wp-content/uploads/2024/08/Hoolekogu-koosseisu-kinnitamine.pdf |pealkiri=Pärnu linna huvikoolide hoolekogude koosseisude kinnitamine |väljaanne=Pärnu Linnavalitsus |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Junson on osalenud Pärnu kohaliku omavalitsuse poliitikas alates 2009. aastast.

===2009. aasta kohalikud valimised===
[[2009. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2009. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas Pärnus. Ta kogus 52 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;PP2009&quot; /&gt;

Pärast valimisi sai Junsonist Pärnu linnavolikogu noortekogu komisjoni esimees.&lt;ref name=&quot;PPkomisjon2009&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/184348/parnu-linnavolikogu-jagunes-komisjonidesse |pealkiri=Pärnu linnavolikogu jagunes komisjonidesse |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=5. november 2009 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===2013. aasta kohalikud valimised===
[[2013. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2013. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Toomas Kivimägi valimisliidu nimekirjas. Ta kogus 96 häält ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2013&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2013 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2013 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Pärnu Ühendab===
2017. aastal kandideeris Junson vastloodud valimisliidu [[Valimisliit Pärnu Ühendab|Pärnu Ühendab]] nimekirjas.&lt;ref name=&quot;KOV2017nimekiri&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.fandom.com/et/wiki/P%C3%A4rnumaa_omavalitsuste_valimised/2017 |pealkiri=Pärnumaa omavalitsuste valimised 2017 |väljaanne=Pärnu Wiki |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 73 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2017haal&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kimmel.ee/uks-haal-2017/ |pealkiri=Mida otsustas üks hääl 2017. aasta KOV valimistel? |autor=Reigo Kimmel |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Pärnu Ühendab nimekirjas kandidaadina number 360 ja osutus linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;PU2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/2021/09/11/liisk-langes-valimisliidu-esindajad-on-mitmesaja-kandidaadi-seast-holpsalt-leitavad/ |pealkiri=Liisk langes: valimisliidu esindajad on mitmesaja kandidaadi seast hõlpsalt leitavad |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |aeg=11. september 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;KOV2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2021.valimised.ee/resources/election-result/0068-0624-et.html |pealkiri=Valimistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Linnavolikogu 2021–2025 koosseisus juhtis Junson planeeringukomisjoni.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

===2025. aasta kohalikud valimised===
[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Junson taas Pärnu Ühendab nimekirjas kandidaadina number 265.&lt;ref name=&quot;PUkandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuuhendab.ee/kandidaadid-2/ |pealkiri=Kandidaadid |väljaanne=Valimisliit Pärnu Ühendab |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 143 häält ja osutus Pärnu linnavolikokku valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/political_associations/VLP%C3%9C |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Junson Pärnu Ühendab ja Parempoolsete ühisesse linnavolikogu fraktsiooni. Ta on noortekogu komisjoni aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni liige.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu2026&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid2026&quot; /&gt;

==Isiklikku==
Junsonil on kaks tütart.&lt;ref name=&quot;PU2025&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.jaanajunson.ee/ Jaana Junsoni veebileht]

{{JÄRJESTA:Junson, Jaana}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna vilistlased]]
[[Kategooria:Sündinud 1969]]</text>
      <sha1>nv57j2poan7cxshbraix2l94gh0vmz3</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jehue Gordon</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720708</id>
    <revision>
      <id>7227903</id>
      <timestamp>2026-09-02T20:27:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Sportlane | nimi = Jehue Gordon | pilt = Jehue Gordon Moscow 2013.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = Jehue Gordon [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] | riik = Trinidad ja Tobago | sünniaeg = {{süv|1991|12|15}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 188 cm | kaal =  | spordiklubi = | treener = | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{MedalVõistlus|Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maa...'</comment>
      <origin>7227903</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="2278" sha1="ldglefbrv9hj9sx8bvvya8nxpaetwfm" xml:space="preserve">{{Sportlane
| nimi = Jehue Gordon
| pilt = Jehue Gordon Moscow 2013.jpg
| pildisuurus =
| pildiallkiri = Jehue Gordon [[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]]
| riik = Trinidad ja Tobago
| sünniaeg = {{süv|1991|12|15}}
| sünnikoht =
| surmaaeg =
| surmakoht =
| pikkus = 188 cm
| kaal = 
| spordiklubi =
| treener =
| märkus_silt =
| märkus =
| medalid =
{{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013 Moskva]]|[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m tõkkejooks|400 m tõkkejooks]]}}
{{MedalVõistlus|[[Juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Juunioride maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2010. aasta juunioride kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2010 Moncton]]|400 m tõkkejooks}}
{{MedalVõistlus|[[Panameerika mängud]]}}
{{Kuldmedal|[[2015. aasta Panameerika mängud|2015 Toronto]]|4 × 400 m teatejooks}}
}}

'''Jehue Gordon''' (sündinud [[15. detsember|15. detsembril]] [[1991]]) on [[Trinidad ja Tobago|Trinidadi ja Tobago]] [[tõkkejooks]]ja.

Ta sai [[2009. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2009. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Berliin]]is 400 meetri tõkkejooksus rahvusrekordiga 48,26 neljanda koha.

[[2012. aasta suveolümpiamängud]]el [[London]]is oli ta samal alal kuues.

[[2013. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2013. aasta maailmameistrivõistlustel]] [[Moskva]]s tuli Gordon 400 meetri tõkkejooksus maailmameistriks Trinidadi ja Tobago rekordiga '''47,69'''.

Ta lõpetas sportlaskarjääri 2019. aastal. Hiljem on ta töötanud Trinidadi ja Tobago Kergejõustikuliidus&lt;ref name=&quot;naaa&quot;&gt;{{Cite web |title=Jehue Gordon Hails Team Effort As NAAA TT Dominates TTOC Awards With Six Wins |url=https://www.ttt.live/jehue-gordon-hails-team-effort-as-naaa-tt-dominates-ttoc-awards-with-six-wins/ |access-date=2 September 2026 |website=ttt.live}}&lt;/ref&gt;.

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
{{commonscat}}
*{{IAAF}}

{{Maailmameistrid meeste 400 meetri tõkkejooksus}}
{{JÄRJESTA:Gordon, Jehue}}
[[Kategooria:Trinidadi ja Tobago jooksjad]]
[[Kategooria:Tõkkejooksjad]]
[[Kategooria:Sündinud 1991]]</text>
      <sha1>ldglefbrv9hj9sx8bvvya8nxpaetwfm</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jana Ristimets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720709</id>
    <revision>
      <id>7227912</id>
      <timestamp>2026-09-02T20:32:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Jana Ristimets | sünniaeg = {{sünniaeg|1981|5|12}} | sünnikoht = [[Pärnu]] | tegevusala = poliitik, vabatahtlik | erakond = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] | organisatsioon = [[Eesti Punane Rist]], [[Valimisliit Südamega Pärnu]] }}  '''Jana Ristimets''' (sündinud [[12. mai]]l [[1981]] [[Pärnu]]s)&lt;ref name=&quot;PHregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90004527 |pealkiri=Sihtasutus Pärnu Haigla |väljaanne=e-ärireg...'</comment>
      <origin>7227912</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="8023" sha1="6kd0byfx7zpxaxpt3kwfhposw7ixz7g" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jana Ristimets
| sünniaeg = {{sünniaeg|1981|5|12}}
| sünnikoht = [[Pärnu]]
| tegevusala = poliitik, vabatahtlik
| erakond = [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]]
| organisatsioon = [[Eesti Punane Rist]], [[Valimisliit Südamega Pärnu]]
}}

'''Jana Ristimets''' (sündinud [[12. mai]]l [[1981]] [[Pärnu]]s)&lt;ref name=&quot;PHregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/90004527 |pealkiri=Sihtasutus Pärnu Haigla |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Südamega&quot;&gt;{{netiviide |url=https://sudamegaparnu.ee/nupud/jana-ristimets/ |pealkiri=Jana Ristimets |väljaanne=Valimisliit Südamega Pärnu |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; on eesti poliitik ja vabatahtlik. Ta on [[Eesti Punane Rist|Eesti Punase Risti]] Pärnumaa seltsi juhatuse esimees ning 2026. aasta seisuga [[Pärnu linnavolikogu]] liige ja valimisliidu [[Valimisliit Südamega Pärnu|Südamega Pärnu]] fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;PunaneRist&quot;&gt;{{netiviide |url=https://redcross.ee/uudised/parnumaa-selts-marka-ja-aita-endast-norgemat |pealkiri=Pärnumaa Selts: märka ja aita endast nõrgemat |väljaanne=Eesti Punane Rist |aeg=30. november 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Alates 2026. aasta jaanuarist on ta [[Pärnu Haigla|SA Pärnu Haigla]] nõukogu esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuHaigla&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ph.ee/et/uudised/sa-parnu-haigla-noukogu-uus-koosseis |pealkiri=SA Pärnu Haigla nõukogu uus koosseis |väljaanne=Pärnu Haigla |aeg=15. jaanuar 2026 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
Ristimets on aastaid tegutsenud vabatahtlikuna pääste- ja esmaabivaldkonnas. Ta on Eesti Punase Risti Pärnumaa seltsi juhatuse esimees ning tegeleb esmaabi õpetamise ja vabatahtlike tegevuse korraldamisega.&lt;ref name=&quot;PunaneRist&quot; /&gt;

Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aastal osales Ristimets Pärnusse saabunud Ukraina sõjapõgenike abistamise korraldamisel. Tema juhitud vabatahtlike meeskond kogus annetusi ja jagas põgenikele esmatarbekaupu.&lt;ref name=&quot;Südamega&quot; /&gt;

Ristimets on osalenud ka Päästeameti korraldatava päästeala noortelaagri korraldamises. 2016. aastal juhtis ta laagri esmaabi ja meditsiiniteemalist õppepäeva.&lt;ref name=&quot;Laager2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.rescue.ee/et/paeaesteala-noortelaager-2016 |pealkiri=Päästeala Noortelaager 2016 |väljaanne=Päästeamet |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2019. aastal oli ta koos Viktor Saaremetsa ja Mikko Virkalaga päästeala noortelaagri projektijuht.&lt;ref name=&quot;Laager2019&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.rescue.ee/et/paeaesteala-noortelaager-2019 |pealkiri=Päästeala noortelaager 2019 |väljaanne=Päästeamet |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta kuulub ka [[Kaitseliit]]u.&lt;ref name=&quot;Südamega&quot; /&gt;

2026. aasta seisuga juhib Ristimets Pärnumaa Omavalitsuste Liidu turvalisuse nõukogu. Ta kuulub ka maakonna rahvatervise komisjoni.&lt;ref name=&quot;POL&quot;&gt;{{netiviide |url=https://pol.parnumaa.ee/juhtimine/komisjonid/ |pealkiri=Komisjonid |väljaanne=Pärnumaa Omavalitsuste Liit |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Ristimets liitus [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond|Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga]] 2012. aastal. Ta on töötanud erakonnas arendusjuhina ja Pärnumaa koordinaatorina.&lt;ref name=&quot;SDE2016&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.sotsid.ee/wp-content/uploads/2016/11/Sotsiaaldemokraat_september_2016_web.pdf |pealkiri=Jana Ristimets: suvepäevade peakorraldaja |väljaanne=Sotsiaaldemokraat |aeg=september 2016 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; 2026. aasta augusti seisuga kuulub ta jätkuvalt Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda.&lt;ref name=&quot;SDEregister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80052459?page=72 |pealkiri=Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2021. aasta detsembris valiti Ristimets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna Pärnumaa piirkonna esimeheks. Ta võttis ameti üle [[Kalev Kaljuste]]lt.&lt;ref name=&quot;SDE2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.sotsid.ee/parnumaa-sotsiaaldemokraadid-valisid-oma-uueks-juhiks-jana-ristimetsa/ |pealkiri=Pärnumaa sotsiaaldemokraadid valisid oma uueks juhiks Jana Ristimetsa |väljaanne=Sotsiaaldemokraatlik Erakond |aeg=22. detsember 2021 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===2021. aasta kohalikud valimised===
[[2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2021. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Ristimets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Pärnu linnas kandidaadina number 315. Ta kogus 115 häält.&lt;ref name=&quot;SDE2021&quot; /&gt; Pärast valimisi kuulus ta [[Audru osavald|Audru osavallakogusse]].&lt;ref name=&quot;SDE2021&quot; /&gt;

===2023. aasta Riigikogu valimised===
[[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris Ristimets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjas Pärnumaa valimisringkonnas kandidaadina number 533.&lt;ref name=&quot;RK2023kandidaadid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/326012023003 |pealkiri=Kandidaatide registreerimine XV Riigikogu valimisteks |väljaanne=Riigi Teataja |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 348 häält ega osutunud Riigikokku valituks.&lt;ref name=&quot;RK2023&quot;&gt;{{netiviide |url=https://rk2023.valimised.ee/ru/detailed-voting-result/electoral_district/12/votes-by-candidates/party/12 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – valimisringkond nr 12 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

===Südamega Pärnu===
2025. aastal ühines Ristimets uue kohaliku valimisliiduga [[Valimisliit Südamega Pärnu|Südamega Pärnu]], jäädes samal ajal Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmeks. Valimisliidu teiste tuntumate liikmete hulka kuulusid [[Kristel Voltenberg]], [[Garri Raagmaa]] ja Maria Rozbaum.&lt;ref name=&quot;PP2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.postimees.ee/8262190/parnus-sekkub-valimisvoitlusse-uus-poliitiline-uhendus |pealkiri=Pärnus sekkub valimisvõitlusse uus poliitiline ühendus |väljaanne=Pärnu Postimees |aeg=4. juuni 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris Ristimets Südamega Pärnu nimekirjas kandidaadina number 241. Ta kogus 142 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/election_coalition/309 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga on Ristimets Pärnu linnavolikogu Südamega Pärnu fraktsiooni esimees.&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot; /&gt; Ta kuulub linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning planeeringukomisjoni.&lt;ref name=&quot;PärnuKomisjonid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Pärnu Haigla ja äriühingute nõukogud==
[[14. jaanuar]]il [[2026]] valiti Ristimets ühehäälselt SA Pärnu Haigla nõukogu esimeheks. Nõukogu ülesanne on haigla tegevuse kavandamine, juhtimise korraldamine ja juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamine.&lt;ref name=&quot;PärnuHaigla&quot; /&gt;

Alates 2025. aasta detsembrist kuulub Ristimets ka Pärnu linnale kuuluva Estonia Spa Hotels AS-i nõukogusse.&lt;ref name=&quot;EstoniaSpa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10275471/Estonia-Spa-Hotels-AS |pealkiri=Estonia Spa Hotels AS |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Isiklikku==
Ristimets on elupõline pärnakas. Tal on kaks last.&lt;ref name=&quot;Südamega&quot; /&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Ristimets, Jana}}
[[Kategooria:Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1981]]</text>
      <sha1>6kd0byfx7zpxaxpt3kwfhposw7ixz7g</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Janika Lillemets</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720710</id>
    <revision>
      <id>7227923</id>
      <timestamp>2026-09-02T20:57:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Janika Lillemets | sünniaeg = {{sünniaeg|1976|9|25}} | tegevusala = ettevõtja, [[käesurumine|käesuruja]], poliitik | erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2025–) }}  '''Janika Lillemets''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1976]]) on eesti ettevõtja, [[käesurumine|käesuruja]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta kuulub [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] (EKRE) ning on alat...'</comment>
      <origin>7227923</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="7639" sha1="d315dw5virnqhsg6lccwvju88s1pkxy" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Janika Lillemets
| sünniaeg = {{sünniaeg|1976|9|25}}
| tegevusala = ettevõtja, [[käesurumine|käesuruja]], poliitik
| erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2025–)
}}

'''Janika Lillemets''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1976]]) on eesti ettevõtja, [[käesurumine|käesuruja]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta kuulub [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] (EKRE) ning on alates 2025. aastast [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80040344?page=82 |pealkiri=EKRE – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Haridus ja ettevõtlus==
Lillemets on omandanud majandusarvestuse alase kõrghariduse.&lt;ref name=&quot;EKRE2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov.ekre.ee/kandidaat/janika-lillemets/info |pealkiri=Janika Lillemets |väljaanne=Eesti Konservatiivne Rahvaerakond |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on raamatupidamise ja maksualase nõustamisega tegeleva Aiki Trading OÜ juhatuse liige ja ainuosanik. Ettevõtte põhitegevusala on raamatupidamine ja maksualane nõustamine.&lt;ref name=&quot;Aiki&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/11925675/Aiki-Trading-O%C3%9C |pealkiri=Aiki Trading OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Alates 2021. aastast kuulub Lillemets Finora Lumi OÜ juhatusse. 2026. aasta seisuga kuulub talle ettevõttest 50 protsenti.&lt;ref name=&quot;Finora&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14359710/Finora-Lumi-O%C3%9C |pealkiri=Finora Lumi OÜ |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Käesurumine==
Lillemets tegeleb võistlusspordina [[käesurumine|käesurumisega]]. 2023. aastal asutas ta koos Artur Krjutškoviga mittetulundusühingu Pärnu Armwrestling Club. Lillemets kuulub klubi juhatusse.&lt;ref name=&quot;ArmClub&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnuarmwrestling.com/meist |pealkiri=Meist |väljaanne=Pärnu Armwrestling Club |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;ArmRegister&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/eng/company/80633216/Mittetulundus%C3%BChing-P%C3%A4rnu-Armwrestling-Club |pealkiri=Mittetulundusühing Pärnu Armwrestling Club |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2024. aasta Eesti meistrivõistlustel võitis Lillemets naiste 70 kg kaaluklassis esikoha nii vasaku kui ka parema käega.&lt;ref name=&quot;EM2024&quot;&gt;{{netiviide |url=https://arm-wrestling.org/results/emv-kesurumisspordis-2024 |pealkiri=EMV käesurumisspordis 2024 |väljaanne=Arm Wrestling Org |aeg=10. november 2024 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2025. aasta IFA Euroopa meistrivõistlustel saavutas Lillemets naiste seenioride kuni 70 kg kaaluklassis nii vasaku kui parema käega kuuenda koha. Masters-klassi kuni 78 kg arvestuses oli ta vasaku käega neljas ja parema käega kolmas.&lt;ref name=&quot;EM2025vasak&quot;&gt;{{netiviide |url=https://armsportfederation.com/results-left-hand-european-armwrestling-championships-2025/ |pealkiri=Results – left hand – European Armwrestling Championships 2025 |väljaanne=International Federation of Armwrestling |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;EM2025parem&quot;&gt;{{netiviide |url=https://armsportfederation.com/results-right-hand-european-armwrestling-championships-2025/ |pealkiri=Results – right hand – European Armwrestling Championships 2025 |väljaanne=International Federation of Armwrestling |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta IFA maailmameistrivõistlustel võitis Lillemets masters-klassi kuni 78 kg arvestuses hõbemedali nii vasaku kui ka parema käega.&lt;ref name=&quot;MM2025Masters&quot;&gt;{{netiviide |url=https://armsportfederation.com/worlds-2025-results-juniors-masters-classes/ |pealkiri=Worlds 2025 – results Juniors, Masters classes |väljaanne=International Federation of Armwrestling |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Naiste seenioride kuni 70 kg arvestuses võitis ta samadel maailmameistrivõistlustel pronksmedali nii vasaku kui ka parema käega.&lt;ref name=&quot;MM2025Senior&quot;&gt;{{netiviide |url=https://armsportfederation.com/worlds-2025-results-para-classes-and-seniors/ |pealkiri=Worlds 2025 – results para-classes and seniors |väljaanne=International Federation of Armwrestling |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Lillemets astus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmeks [[8. september|8. septembril]] [[2025]].&lt;ref name=&quot;Erakond&quot; /&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas [[Pärnu]] linnas kandidaadina number 323.&lt;ref name=&quot;Kandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad – kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Lillemets kogus 66 häält ja osutus [[Pärnu linnavolikogu]]sse valituks.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/28 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Pärast valimisi moodustasid EKRE, Keskerakond, valimisliidud Südamega Pärnu ja Pärnu Ühendab ning Parempoolsed Pärnu linnavolikogus koalitsiooni. Lillemets kuulus ühe EKRE esindajana koalitsioonileppe allkirjastajate hulka.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/uudised/parnus-allkirjastati-koalitsioonileping |pealkiri=Pärnus allkirjastati koalitsioonileping |väljaanne=Pärnu linn |aeg=24. oktoober 2025 |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

[[11. august]]il [[2026]] moodustasid Pärnu linnavolikogus uue koalitsiooni Isamaa, Keskerakond ja EKRE.&lt;ref name=&quot;Koalitsioon2026&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga on Lillemets Pärnu linnavolikogu EKRE fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees on [[Sven Sildnik]] ning teine aseesimees [[Siimo Lopsik]].&lt;ref name=&quot;Fraktsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Lillemets on Pärnu linnavolikogu majanduskomisjoni esimees ja elanikkonnakaitse komisjoni aseesimees ning kuulub piirkondliku arengu komisjoni.&lt;ref name=&quot;Komisjonid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Muud ametid==
Alates [[22. detsember|22. detsembrist]] [[2025]] kuulub Lillemets Pärnu linnale kuuluva Estonia Spa Hotels AS-i nõukogusse.&lt;ref name=&quot;EstoniaSpa&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/10275471/Estonia-Spa-Hotels-AS |pealkiri=Estonia Spa Hotels AS |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Lillemets, Janika}}
[[Kategooria:Eesti ettevõtjad]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>d315dw5virnqhsg6lccwvju88s1pkxy</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Jekaterina Maasikas</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720711</id>
    <revision>
      <id>7227925</id>
      <timestamp>2026-09-02T21:06:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast persoon | nimi = Jekaterina Maasikas | sünniaeg = {{sünniaeg|1976|10|27}} | tegevusala = [[õpetaja]], poliitik | töökoht = [[Paikuse Kool]] | erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2021–) }}  '''Jekaterina Maasikas''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1976]]) on eesti [[õpetaja]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta töötab [[Paikuse Kool]]is õpetajana ning kuulub Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerak...'</comment>
      <origin>7227925</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5455" sha1="a1b7oo7sqp8watr8sf1c509b8syr7in" xml:space="preserve">{{Infokast persoon
| nimi = Jekaterina Maasikas
| sünniaeg = {{sünniaeg|1976|10|27}}
| tegevusala = [[õpetaja]], poliitik
| töökoht = [[Paikuse Kool]]
| erakond = [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond]] (2021–)
}}

'''Jekaterina Maasikas''' (sündinud [[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1976]]) on eesti [[õpetaja]] ja kohaliku omavalitsuse poliitik. Ta töötab [[Paikuse Kool]]is õpetajana ning kuulub [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda]] (EKRE). 2026. aasta seisuga on ta [[Pärnu linnavolikogu]] liige.&lt;ref name=&quot;Erakond&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/political_party/members/80040344?page=89 |pealkiri=Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete nimekiri |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/volikogu-liikmed |pealkiri=Volikogu liikmed ja kontaktid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Õpetajana==
Maasikas töötab [[Paikuse Kool]]is klassiõpetajana ning õpetab käsitööd ja kodundust ning töö- ja tehnoloogiaõpetust.&lt;ref name=&quot;Paikuse&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.pk.edu.ee/et/kontaktid |pealkiri=Kontaktid |väljaanne=Paikuse Kool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Varem töötas ta [[Pärnu Rääma Põhikool]]is. 2014/2015. õppeaasta inimeseõpetuse olümpiaadi Pärnumaa piirkonnavooru tulemustes on Maasikas märgitud Rääma Põhikooli õpilaste juhendajaks.&lt;ref name=&quot;Olümpiaad5&quot;&gt;{{netiviide |url=https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ioo_2014_15_pv_tulemused_5kl.pdf |pealkiri=Inimeseõpetuse vabariikliku olümpiaadi 5. klassi piirkonnavooru tulemused 2014/2015. õppeaastal |väljaanne=Tartu Ülikooli teaduskool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;Olümpiaad6&quot;&gt;{{netiviide |url=https://teaduskool.ut.ee/sites/default/files/teaduskool/olympiaad/eesti/ioo_2014_15_pv_tulemused_6kl.pdf |pealkiri=Inimeseõpetuse vabariikliku olümpiaadi 6. klassi piirkonnavooru tulemused 2014/2015. õppeaastal |väljaanne=Tartu Ülikooli teaduskool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Maasikas [[Pärnu Kuninga Tänava Põhikool]]i hoolekogusse Pärnu linna kui kooli pidaja esindajana.&lt;ref name=&quot;Kuninga&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kuninga.parnu.ee/meie-inimesed/hoolekogu/ |pealkiri=Hoolekogu |väljaanne=Pärnu Kuninga Tänava Põhikool |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Ühiskondlik tegevus==
Maasikas on tegutsenud [[Naiskodukaitse]] Pärnumaa ringkonnas. 2020. ja 2021. aastal kuulus ta Naiskodukaitse üleriigilisse sümboolikakomisjoni.&lt;ref name=&quot;NKK2020&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/s2/3225_14289_274_Naiskodukaitse_aastaraamat_2019-2020.pdf |pealkiri=Naiskodukaitse aastaraamat 2019–2020 |väljaanne=Naiskodukaitse |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name=&quot;NKK2021&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.naiskodukaitse.ee/s2/3225_14289_275_Naiskodukaitse_aastaraamat_2021-2022.pdf |pealkiri=Naiskodukaitse aastaraamat 2021–2022 |väljaanne=Naiskodukaitse |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Ta on alates 2018. aastast Pärnu linnas Kalamehe tänav 3 korteriühistu juhatuse liige.&lt;ref name=&quot;KÜ&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/80255033/P%C3%A4rnu-linn-Kalamehe-tn-3-korteri%C3%BChistu |pealkiri=Pärnu linn, Kalamehe tn 3 korteriühistu |väljaanne=e-äriregister |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Poliitiline tegevus==
Maasikas astus [[Eesti Konservatiivne Rahvaerakond|Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna]] liikmeks [[29. juuni]]l [[2021]].&lt;ref name=&quot;Erakond&quot; /&gt;

[[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohalikel valimistel]] kandideeris ta EKRE nimekirjas [[Pärnu]] linnas kandidaadina number 326.&lt;ref name=&quot;Kandidaadid2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.valimised.ee/sites/default/files/2025-10/Registreeritud%20kandidaatide%20koondnimekirjad%20KOV%202025%20A4%20formaadis.pdf |pealkiri=Registreeritud kandidaatide koondnimekirjad – kohaliku omavalitsuse volikogu valimised 2025 |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt; Ta kogus 30 häält.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot;&gt;{{netiviide |url=https://kov2025.valimised.ee/et/detailed-voting-result/greater_municipality/0068/municipality/0624/votes-by-candidates/district/1/party/28 |pealkiri=Detailne hääletamistulemus – Pärnu linn |väljaanne=Valimised Eestis |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

Valimistulemuse järgi sai EKRE Pärnu linnavolikogus seitse mandaati. Maasikas ei kuulunud erakonna esialgsete seitsme mandaadi saanud kandidaadi hulka, kuid 2026. aasta seisuga on ta Pärnu linnavolikogu liige.&lt;ref name=&quot;KOV2025&quot; /&gt;&lt;ref name=&quot;PärnuVolikogu&quot; /&gt;

Ta kuulub linnavolikogu EKRE fraktsiooni, mille esimees on [[Sven Sildnik]].&lt;ref name=&quot;Fraktsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://parnu.ee/linnavolikogu |pealkiri=Pärnu linnavolikogu |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

2026. aasta seisuga kuulub Maasikas Pärnu linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni ning sotsiaalkomisjoni.&lt;ref name=&quot;Komisjonid&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.parnu.ee/linnavolikogu/komisjonid |pealkiri=Linnavolikogu komisjonid |väljaanne=Pärnu linn |vaadatud=2. september 2026}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

{{JÄRJESTA:Maasikas, Jekaterina}}
[[Kategooria:Eesti õpetajad]]
[[Kategooria:Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikud]]
[[Kategooria:Pärnu linnavolikogu liikmed]]
[[Kategooria:Sündinud 1976]]</text>
      <sha1>a1b7oo7sqp8watr8sf1c509b8syr7in</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Adrianna Sułek</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720713</id>
    <redirect title="Adrianna Sułek-Schubert" />
    <revision>
      <id>7227931</id>
      <timestamp>2026-09-02T21:36:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Sjur teisaldas lehekülje [[Adrianna Sułek]] ümbersuunamise [[Adrianna Sułek-Schubert]] asemele</comment>
      <origin>7227931</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="35" sha1="fl0bk890k9uicyy0n6ppssrpo87shbz" xml:space="preserve">#suuna [[Adrianna Sułek-Schubert]]</text>
      <sha1>fl0bk890k9uicyy0n6ppssrpo87shbz</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Adrianna Sułek</title>
    <ns>1</ns>
    <id>720714</id>
    <redirect title="Arutelu:Adrianna Sułek-Schubert" />
    <revision>
      <id>7227933</id>
      <timestamp>2026-09-02T21:36:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sjur</username>
        <id>66496</id>
      </contributor>
      <comment>Sjur teisaldas lehekülje [[Arutelu:Adrianna Sułek]] pealkirja [[Arutelu:Adrianna Sułek-Schubert]] alla</comment>
      <origin>7227933</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="6546xwi0442ho8908faj0kwk745odug" xml:space="preserve">#suuna [[Arutelu:Adrianna Sułek-Schubert]]</text>
      <sha1>6546xwi0442ho8908faj0kwk745odug</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Sky Estonia/Liivakast</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720715</id>
    <revision>
      <id>7227934</id>
      <timestamp>2026-09-02T21:41:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>Sisestasin lehe nime</comment>
      <origin>7227934</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="11" sha1="r51mq095l93h0pe7ij4tpa7uqh630f8" xml:space="preserve">Sky Estonia</text>
      <sha1>r51mq095l93h0pe7ij4tpa7uqh630f8</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Sky Estonia</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720716</id>
    <revision>
      <id>7227935</id>
      <timestamp>2026-09-02T21:51:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Parandasin</comment>
      <origin>7227935</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="868" sha1="8npkbd6j7twcprfo6butdtx75pcgqwy" xml:space="preserve">__NOTOC__
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia, droonishowd, kaardistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>8npkbd6j7twcprfo6butdtx75pcgqwy</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227938</id>
      <parentid>7227935</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T21:53:41Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevus */ Parandasin lause</comment>
      <origin>7227938</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="878" sha1="glwbbbal6osnrh71i82gah0qp74o75v" xml:space="preserve">__NOTOC__
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>glwbbbal6osnrh71i82gah0qp74o75v</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227957</id>
      <parentid>7227938</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:50:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Parandasin kirja</comment>
      <origin>7227957</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1143" sha1="269qkhby0ddno8sol5sggrm8g73u52y" xml:space="preserve">__NOTOC__
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}
​&quot;This Wikipedia user page belongs to [Heiki Trakmann], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [Heiki Trakmann], kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;
'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>269qkhby0ddno8sol5sggrm8g73u52y</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227959</id>
      <parentid>7227957</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:52:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Parandasin</comment>
      <origin>7227959</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1146" sha1="sugj1b2344wj2oyvqyxfddfqlry4emn" xml:space="preserve">__NOTOC__
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}
​&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]] kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;
'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>sugj1b2344wj2oyvqyxfddfqlry4emn</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227961</id>
      <parentid>7227959</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T22:53:49Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* Ajalugu */ Parandasin</comment>
      <origin>7227961</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1184" sha1="rbc6qmc1mzv840clry3leht0xekd942" xml:space="preserve">__NOTOC__
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}
​&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]] kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;
'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>rbc6qmc1mzv840clry3leht0xekd942</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227962</id>
      <parentid>7227961</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:02:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Parandus logo</comment>
      <origin>7227962</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1232" sha1="rwy4wyhxjbope4lbvu8cmjgl8jhy7lp" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia Logo.png|thumb|Sky Estonia]]
{{Firma infokast
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}
​&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]] kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;
'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>rwy4wyhxjbope4lbvu8cmjgl8jhy7lp</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227966</id>
      <parentid>7227962</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:07:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227966</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1213" sha1="fbg1q32kkxt2dt7ue1ugh60aj90h68t" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia.png|thumb|Sky Estonia]]
{{
| nimi = Sky Estonia
| tegevusala = [[Droonindus]], [[mehitamata õhusõiduk]]ud
| asutatud = [2025]
| asukoht = [[Tallinn]], [[Eesti]]
}}
​&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]] kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;
'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. [[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>fbg1q32kkxt2dt7ue1ugh60aj90h68t</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227969</id>
      <parentid>7227966</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:12:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7227969</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1073" sha1="gcbih79gbq6joeq0rog7n0slqqmv8kh" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia.png|thumb|Sky Estonia]]

&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]], kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. 

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt; https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PKQY5P5TW</text>
      <sha1>gcbih79gbq6joeq0rog7n0slqqmv8kh</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227970</id>
      <parentid>7227969</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:13:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* Viited */</comment>
      <origin>7227970</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1073" sha1="32q950q3aul4btsb9lhv2gfobf68ask" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia.png|thumb|Sky Estonia]]

&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]], kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja.&quot;

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. 

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt;
https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PQVKAO0KU</text>
      <sha1>32q950q3aul4btsb9lhv2gfobf68ask</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227976</id>
      <parentid>7227970</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:44:17Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* */ Muudang</comment>
      <origin>7227976</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1116" sha1="bwt1lp8sbfzv3ymcl8t359e51va89af" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia.png|thumb|Sky Estonia]]

&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]], kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja ning omandanud Kaugpiloodi A1/A3 pädevuse &quot;

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. 

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised].

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt;
https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PQVKAO0KU</text>
      <sha1>bwt1lp8sbfzv3ymcl8t359e51va89af</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227977</id>
      <parentid>7227976</parentid>
      <timestamp>2026-09-02T23:45:27Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Sky Estonia</username>
        <id>236746</id>
      </contributor>
      <comment>/* Tegevus */</comment>
      <origin>7227977</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1150" sha1="ki8tevxh7v4hrpjxinxp22wanrb47dk" xml:space="preserve">__NOTOC__
[[File:Sky Estonia.png|thumb|Sky Estonia]]

&quot;This Wikipedia user page belongs to [[Heiki Trakmann]], the creator and representative of Sky Estonia, a drone technology project/company. / See Wikipedia kasutajaleht kuulub [[Heiki Trakmann]], kes on droonindusega tegeleva projekti Sky Estonia looja ja esindaja ning omandanud Kaugpiloodi A1/A3 pädevuse &quot;

'''Sky Estonia''' on Eestis tegutsev ettevõte, mis tegeleb drooninduse ja mehitamata õhusõidukite (UAV) lahendustega. 

[[Kategooria:Eesti ettevõtted]]

== Tegevus ==
Ettevõtte põhitegevusalaks on seotud droonitehnoloogia ja selle rakendustega. [õhufotograafia,kaardistamine, objektide pildistamine, päästetööd või tööstuslikud inspekteerimised] Omame Kaugpiloodi A1/A3 pädevust.

== Ajalugu ==
[Sky Estonia loodi selleks, et pakkuda inimestele õhufotograafilisi pilte kui ka videosi. Sky Estonia on osalenud ka projektides kui ka aidanud otsida kadunud inimesi ja loomi maastikutelt] Sky Estonia asutas [[Heiki Trakmann]]

== Viited ==
&lt;references /&gt; https://www.facebook.com/share/14rCNhCPTq2/
&lt;references /&gt;
https://www.tiktok.com/@sky_estonia?_r=1&amp;_t=ZN-99PQVKAO0KU</text>
      <sha1>ki8tevxh7v4hrpjxinxp22wanrb47dk</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Jekaterina Maasikas</title>
    <ns>1</ns>
    <id>720717</id>
    <revision>
      <id>7227956</id>
      <timestamp>2026-09-02T22:46:56Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Ping|LeeMarx}} oled ikka kindel tähelepanuväärsuses? ~~~~'</comment>
      <origin>7227956</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="166" sha1="398u73srnhn82ypi2bhysv43qve0tnx" xml:space="preserve">{{Ping|LeeMarx}} oled ikka kindel tähelepanuväärsuses? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 01:46 (EEST)</text>
      <sha1>398u73srnhn82ypi2bhysv43qve0tnx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228050</id>
      <parentid>7227956</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:19:59Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LeeMarx</username>
        <id>59920</id>
      </contributor>
      <origin>7228050</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="329" sha1="hw9xh9s8tbuxlsh6pm7anknfpfor52w" xml:space="preserve">{{Ping|LeeMarx}} oled ikka kindel tähelepanuväärsuses? [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 01:46 (EEST)
:Pedagood ja linnavolikogu liige. Kas sellest on vähe? --[[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] ([[Kasutaja arutelu:LeeMarx|arutelu]]) 3. september 2026, kell 10:19 (EEST)</text>
      <sha1>hw9xh9s8tbuxlsh6pm7anknfpfor52w</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Televisioonikaamera</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720718</id>
    <revision>
      <id>7227982</id>
      <timestamp>2026-09-03T02:02:22Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]] '''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisestel ektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, s...'</comment>
      <origin>7227982</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1523" sha1="q5hg7mj108zusi7sfi43z1ocax1ahy1" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisestel ektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud. Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljutanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==</text>
      <sha1>q5hg7mj108zusi7sfi43z1ocax1ahy1</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227983</id>
      <parentid>7227982</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:02:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227983</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1523" sha1="ot09tro98fdx839jcwqwsa4w6gdsb9l" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud. Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljutanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==</text>
      <sha1>ot09tro98fdx839jcwqwsa4w6gdsb9l</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227984</id>
      <parentid>7227983</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:05:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kategooria</comment>
      <origin>7227984</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1547" sha1="n6i1mhfvz2zevbfyl6n7yadspcbqq8d" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud. Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljutanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]</text>
      <sha1>n6i1mhfvz2zevbfyl6n7yadspcbqq8d</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227986</id>
      <parentid>7227984</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:06:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227986</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1548" sha1="b7jk0easqsvqn20u67zf1atki72kx3k" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud. Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljuhtanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]</text>
      <sha1>b7jk0easqsvqn20u67zf1atki72kx3k</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227987</id>
      <parentid>7227986</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:09:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <comment>Kategooria</comment>
      <origin>7227987</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1575" sha1="o1nuee9mtsca6tr1rzl2hxzz65mpuua" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis. Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud. Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljuhtanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>o1nuee9mtsca6tr1rzl2hxzz65mpuua</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7227988</id>
      <parentid>7227987</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T02:12:19Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7227988</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1578" sha1="t9kb18wtg42u9fqu4ss5aotiy8imle3" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis.

Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki, mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud.

Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aaastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljuhtanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>t9kb18wtg42u9fqu4ss5aotiy8imle3</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228006</id>
      <parentid>7227988</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T05:20:02Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Eiusmod</username>
        <id>200998</id>
      </contributor>
      <minor />
      <origin>7228006</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1577" sha1="sfi7883i4p99b74az14fohi7hmxojv0" xml:space="preserve">[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse televisioonis.

Kui jällegi paneme elektronkiiretoru sisepinnale näiteks läbipastva voolu juhtiva kihi, ja sellele täppisid millestki, mis valguse mõjul elektronisid tekitab, siis elektronkiir mis skaneerib, on nagu vool, ja kui mõnes täpis on elektrone, siis annavad nad voolu juurde. Sellist kaamerat demonstreeris avalikult Philo Farnsworth 1928. aastal. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud.

Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad CCD anduritega, või muude pooljuhtanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>sfi7883i4p99b74az14fohi7hmxojv0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228016</id>
      <parentid>7228006</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:30:55Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7228016</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1547" sha1="g7mixz4tm9gn9j6f7pya6jqbeb0u7j2" xml:space="preserve">{{Toimeta|aasta=2026|kuu=september}}
[[Fail:RCA Color Broadcast Camera TK-41C - 2.jpg|pisi|Televisioonikaamera 1954. aastast]]
'''Televisioonikaamera''' on seade, mis tekitab nähtavast liikuvast kujutisest elektroonilise signaali, ning mida kasutatakse [[televisioon]]is.

[[Philo Farnsworth]] demonstreeris avalikult 1928. aastal sellist kaamerat, kus elektronkiiretoru sisepinnal on läbipaistev voolu juhtiv kiht, mis valguse mõjul elektrone eraldab, mida elektronkiir skaneerib, ja kui mõnes punktis on laeng, siis annavad nad voolu juurde. Saab ka samuti teha neid kui kondensaatoreid, mis valguse mõjutusel laengut pidevalt koguvad, elektronkiir laeb need tühjaks, millest samuti muutub vool. Ungarlane Kálmán Tihanyi tegi sellise kaamera 1926. aastal, kuid seda avalikult ei demonstreerinud.

Manfred von Ardenne demonstreeris Berliinis 1931. aastal kaamerat, mis skaneeris elektronkiiretoru täpiga fotofilmi. Saksamaal algasid televisiooniülekanded 1935. aastal, kus sellist süsteemi kasutati, kuid süsteem oli poolmehaaniline, koosnedes filmikaamerast, mille filmi pidevalt ilmutati, ning kui kaader jõudis kaamerani, siis skaneeriti. Suurbritannias algasid televisiooniülekanded 1936. aastal, ja seal kasutati täiselektroonilisi kaameraid, mis olid esimese kahe meetodi kombinatsioonid. Moodsamad elektronkiiretoruga kaamerad kasutasid laengute asemel fototakisteid. Tänapäeval on kaamerad [[CCD]] anduritega, või muude pooljuhtanduritega.

== Vaata ka ==

== Viited ==

[[Kategooria:Tehnika]]
[[Kategooria:Televisioon]]</text>
      <sha1>g7mixz4tm9gn9j6f7pya6jqbeb0u7j2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Weichseli jäätumine</title>
    <ns>1</ns>
    <id>720719</id>
    <revision>
      <id>7227993</id>
      <timestamp>2026-09-03T02:42:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-44228-93</username>
        <id>235348</id>
      </contributor>
      <comment>/* Iseendale linkimine */ uus alaosa</comment>
      <origin>7227993</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="266" sha1="epfhft9y1f5nh97ca9xa6ba7oqimyd4" xml:space="preserve">== Iseendale linkimine ==

Mis mõttega on Würmi jäätumine artiklis korduvalt lingitud sellele samale artiklile siin? [[Eri:Kaastöö/&amp;#126;2026-44228-93|&amp;#126;2026-44228-93]] ([[Kasutaja arutelu:&amp;#126;2026-44228-93|arutelu]]) 3. september 2026, kell 05:42 (EEST)</text>
      <sha1>epfhft9y1f5nh97ca9xa6ba7oqimyd4</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Arutelu:Kõtškinite spordidünastia</title>
    <ns>1</ns>
    <id>720720</id>
    <revision>
      <id>7228010</id>
      <timestamp>2026-09-03T05:32:18Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Hirvelaid</username>
        <id>32011</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: 'Huvitav kuidas sellist viitamistõrget peaks parandama? – ~~~~'</comment>
      <origin>7228010</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="170" sha1="n4xam2itd0536flycwqlmu5t2y4uncv" xml:space="preserve">Huvitav kuidas sellist viitamistõrget peaks parandama? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:31 (EEST)</text>
      <sha1>n4xam2itd0536flycwqlmu5t2y4uncv</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228015</id>
      <parentid>7228010</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:23:13Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kruusamägi</username>
        <id>1530</id>
      </contributor>
      <origin>7228015</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="298" sha1="rzthg7v5sch7fdxcnokch2ku23khl4h" xml:space="preserve">Huvitav kuidas sellist viitamistõrget peaks parandama? – [[Kasutaja:Hirvelaid|Hirvelaid]] ([[Kasutaja arutelu:Hirvelaid|arutelu]]) 3. september 2026, kell 08:31 (EEST)
:Nüüd on korras. [[Kasutaja:Kruusamägi|Ivo]] ([[Kasutaja arutelu:Kruusamägi|arutelu]]) 3. september 2026, kell 09:23 (EEST)</text>
      <sha1>rzthg7v5sch7fdxcnokch2ku23khl4h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Minab</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720721</id>
    <revision>
      <id>7228012</id>
      <timestamp>2026-09-03T05:41:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Infokast asula | nimi = Minab | nimi1_keel =  | nimi1 = ميناب | pilt_üldvaade = BANDAR ABBAS (3) دورنمایی از شهر میناب در هرمزگان.jpg | pildiallkiri =  | lipp =  | vapp =  | pindala  =  | elanikke = 73 170 (2016) | laius  = | pikkus = | asendikaart = Iraan }} '''Minab''' ([[pärsia keel]]es ميناب) on [[linn]] [[Minabi maakond|Minabi maakonna]] [[Keskringkond (Minabi maakond)|Keskringkonnas]] [[Hormozgāni provints]]is [[Iraan]]is. See...'</comment>
      <origin>7228012</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1548" sha1="l2jtlbthwrjof6w57znf6vk89xnzy6h" xml:space="preserve">{{Infokast asula
| nimi = Minab
| nimi1_keel =  | nimi1 = ميناب
| pilt_üldvaade = BANDAR ABBAS (3) دورنمایی از شهر میناب در هرمزگان.jpg
| pildiallkiri = 
| lipp = 
| vapp = 
| pindala  = 
| elanikke = 73 170 (2016)
| laius  =
| pikkus =
| asendikaart = Iraan
}}
'''Minab''' ([[pärsia keel]]es ميناب) on [[linn]] [[Minabi maakond|Minabi maakonna]] [[Keskringkond (Minabi maakond)|Keskringkonnas]] [[Hormozgāni provints]]is [[Iraan]]is. See on nii ringkonna- kui maakonnakeskus.&lt;ref name=&quot;Hormozgan Province Structure&quot;&gt;{{cite report|title=Approval of the organization and chain of citizenship of elements and units of Hormozgan province's national divisions centered in Bandar Abbas city|language=fa|website=qavanin.ir|via=Laws and Regulations Portal of the Islamic Republic of Iran|url=https://qavanin.ir/Law/PrintText/97785|archive-url=https://web.archive.org/web/20220224135811/https://qavanin.ir/Law/PrintText/97785|publisher=Ministry of the Interior, Defense Political Commission of the Government Council|last=Habibi|first=Hassan|archive-date=24 February 2022|date=c. 2022|orig-date=Approved 21 June 1369|id=Proposal 53/5/1/3233; Resolution 93808/T907|access-date=9 February 2024}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Allikad==
* {{cite book |last=Floor |first=Willem|author-link=|date=2006 |title=A political and economic history of five port cities, 1500-1730 |url=https://archive.org/details/politicaleconomi0000floo/mode/1up |publisher=Mage Publishers |isbn=978-1933823126}}

[[Kategooria:Iraani linnad]]</text>
      <sha1>l2jtlbthwrjof6w57znf6vk89xnzy6h</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Hedi Peterson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720722</id>
    <revision>
      <id>7228028</id>
      <timestamp>2026-09-03T06:55:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Hedi Peterson''' on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. sep...'</comment>
      <origin>7228028</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1661" sha1="9zvr2iezyrehkjletuek3ogiyndcgyq" xml:space="preserve">'''Hedi Peterson''' on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis]

[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Elavad inimesed]]</text>
      <sha1>9zvr2iezyrehkjletuek3ogiyndcgyq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228029</id>
      <parentid>7228028</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:55:42Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>HenryN~etwiki</username>
        <id>40629</id>
      </contributor>
      <origin>7228029</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1630" sha1="59uzswknqi77rb1ruvxv0bka3u0p9s2" xml:space="preserve">'''Hedi Peterson''' on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis]

[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]</text>
      <sha1>59uzswknqi77rb1ruvxv0bka3u0p9s2</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228115</id>
      <parentid>7228029</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:17:51Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <minor />
      <comment>+ kategooria</comment>
      <origin>7228115</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1662" sha1="qk2fyfhpddjppll8f6583a07meps5sk" xml:space="preserve">'''Hedi Peterson''' on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis]

[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]</text>
      <sha1>qk2fyfhpddjppll8f6583a07meps5sk</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228120</id>
      <parentid>7228115</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:18:29Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Velirand</username>
        <id>67997</id>
      </contributor>
      <origin>7228120</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1691" sha1="7baynvcyw4ksx3uquieobwbq2aly1t0" xml:space="preserve">'''Hedi Peterson''' on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis]

{{JÄRJESTA:Peterson, Hedi}}
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sünniaeg puudub]]</text>
      <sha1>7baynvcyw4ksx3uquieobwbq2aly1t0</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228152</id>
      <parentid>7228120</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T10:53:58Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Morel</username>
        <id>26171</id>
      </contributor>
      <comment>sünniaeg doktoritööst</comment>
      <origin>7228152</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1913" sha1="j4zmqdsufkxu0jmixafw0t9rkljfpi2" xml:space="preserve">'''Hedi Peterson''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1982]]&lt;ref&gt;Hedi Peterson, [http://hdl.handle.net/10062/46443 Exploiting high-throughput data for establishing relationships between genes], Tartu: University of Tartu Press, 2015, lk 169&lt;/ref&gt;) on eesti [[bioinformaatika|bioinformaatik]] ja [[Tartu Ülikool]]i bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;etis&quot;&gt;{{netiviide |url=https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est |pealkiri=Hedi Peterson CV |väljaanne=Eesti Teadusinfosüsteem |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt; Ta juhib Euroopa eluteaduste teadustaristu ELIXIR Eesti üksust.&lt;ref name=&quot;elixir&quot;&gt;{{netiviide |url=https://elixir.ut.ee/people/ |pealkiri=People |väljaanne=ELIXIR Estonia |vaadatud=3. septembril 2026 |keel=inglise}}&lt;/ref&gt;

== Elukäik ==
Peterson lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioinformaatika õppekava ning kaitses 2015. aastal doktorikraadi bioinformaatikas. Aastatel 2011–2013 töötas ta [[Genfi Ülikool]]is järeldoktorandina ning 2014–2021 Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis bioinformaatika teaduri, vanemteaduri ja kaasprofessorina. Alates 2022. aastast on ta Tartu Ülikooli bioinformaatika professor.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot;&gt;{{netiviide |url=https://ut.ee/et/sisu/bioinformaatika-professor-hedi-peterson-raagibraagib-inauguratsiooniloengul-bioinformaatika |pealkiri=Bioinformaatika professori Hedi Petersoni inauguratsiooniloeng |väljaanne=Tartu Ülikool |aeg=22. november 2022 |vaadatud=3. septembril 2026}}&lt;/ref&gt;

== Teadustöö ==
Petersoni teadustöö keskendub oomikateaduste andmete analüüsile ja integreerimisele ning selleks vajalike tööriistade loomisele.&lt;ref name=&quot;inauguratsioon&quot; /&gt;

== Viited ==
{{viited}}

== Välislingid ==
* [https://www.etis.ee/CV/Hedi_Peterson/est Hedi Peterson Eesti Teadusinfosüsteemis]

{{JÄRJESTA:Peterson, Hedi}}
[[Kategooria:Eesti informaatikud]]
[[Kategooria:Tartu Ülikooli professorid]]
[[Kategooria:Sündinud 1982]]</text>
      <sha1>j4zmqdsufkxu0jmixafw0t9rkljfpi2</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madisson</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720723</id>
    <revision>
      <id>7228031</id>
      <timestamp>2026-09-03T06:56:57Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Madisson''' on [[perekonnanimi]] ja [[patronüüm]] ([[Madis]]e poeg).  2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madisson Eestis 169 mees- ja 184 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISSON&lt;/ref&gt;  *[[Alla Madisson]], eesti allveesportlane (1947–) *[[Julius Madisson, eesti ajaloolane (1898–1969) *[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) *[[Tiit Madisson]], Eesti dissident ja poliitik (1950–2021)  {{pooleli}}  [[Kategooria:Perekonnanimed]]'</comment>
      <origin>7228031</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="481" sha1="64wfqcv4uh57g5gi0yqzxrplepamdt8" xml:space="preserve">'''Madisson''' on [[perekonnanimi]] ja [[patronüüm]] ([[Madis]]e poeg).

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madisson Eestis 169 mees- ja 184 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISSON&lt;/ref&gt;

*[[Alla Madisson]], eesti allveesportlane (1947–)
*[[Julius Madisson, eesti ajaloolane (1898–1969)
*[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–)
*[[Tiit Madisson]], Eesti dissident ja poliitik (1950–2021)

{{pooleli}}

[[Kategooria:Perekonnanimed]]</text>
      <sha1>64wfqcv4uh57g5gi0yqzxrplepamdt8</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228032</id>
      <parentid>7228031</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T06:57:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228032</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="508" sha1="13o5osmrd43x3a6ujxozagdrsq8x1pl" xml:space="preserve">'''Madisson''' on [[perekonnanimi]] ja [[patronüüm]] ([[Madis]]e poeg).

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madisson Eestis 169 mees- ja 184 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISSON&lt;/ref&gt;

*[[Alla Madisson]], eesti allveesportlane (1947–)
*[[Julius Madisson]], eesti ajaloolane (1898–1969)
*[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–)
*[[Tiit Madisson]], Eesti dissident ja poliitik (1950–2021)

{{pooleli}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Perekonnanimed]]</text>
      <sha1>13o5osmrd43x3a6ujxozagdrsq8x1pl</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>London-Calcutta bussiliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720724</id>
    <revision>
      <id>7228035</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:04:30Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''London-Calcutta bussiliin''' oli [[buss]]iliin [[Suurbritannia]]st [[London]]ist [[India]]sse [[Calcutta]]sse (praegune Kolkata). Bussid hakkasid sellel liinil sõitma aastal 1957 ning see oli sellel ajal tõenäoliselt maailma pikim bussiliin.&lt;ref name = curly&gt;{{Cite web|date=2020-07-06|title=This Was 'World's Longest Bus Route' From Kolkata To London|url=https://curlytales.com/this-was-the-worlds-longest-bus-route-from-kolkata-to-london/|access-date=2020-07-24|website=...'</comment>
      <origin>7228035</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="1880" sha1="8mw8v4cf33o64h2m58nf94w9h0chup1" xml:space="preserve">'''London-Calcutta bussiliin''' oli [[buss]]iliin [[Suurbritannia]]st [[London]]ist [[India]]sse [[Calcutta]]sse (praegune Kolkata). Bussid hakkasid sellel liinil sõitma aastal 1957 ning see oli sellel ajal tõenäoliselt maailma pikim bussiliin.&lt;ref name = curly&gt;{{Cite web|date=2020-07-06|title=This Was 'World's Longest Bus Route' From Kolkata To London|url=https://curlytales.com/this-was-the-worlds-longest-bus-route-from-kolkata-to-london/|access-date=2020-07-24|website=Curly Tales|language=en-us}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web|title=A Bus Ride From London to Kolkata in 1950s? Yes, The Viral Photo is Real|url=https://www.news18.com/news/buzz/a-bus-ride-from-london-to-kolkata-in-1950s-yes-the-viral-photo-is-real-2696673.html|access-date=2020-07-24|website=News18}}&lt;/ref&gt;&lt;ref name = bus&gt;{{Cite book |url=https://books.google.com/books?id=x_wmAQAAIAAJ&amp;pg=RA4-PA86 |title=Civic Affairs |volume=4 |date=1957 |publisher=P. C. Kapoor at the Citizen Press |via=books.google.com |language=en}}&lt;/ref&gt; Ühe otsa pikkus oli ligi 16 000 km ning edasi-tagasi 32 700 km. Ühe otsa läbimiseks kulus umbes 50 päeva.

Kuue- ja seitsmekümnendatel seostati London-Calcutta bussi nn ''[[hippie trail'''iga.

Pileti eest said reisijad sõidu, toitlustuse ja majutuse. Aastal 1957 maksis pilet 85£ (2025. aasta vääringus u 2100€) ning aastal 1973 145£ (1800€).

Liini teenindamine lõpetati aastal 1976 [[Lähis-Ida]] muutunud julgeolekuolukorra tõttu.&lt;ref name=&quot;samayam&quot;&gt;{{Cite web|last=|first=|date=2 July 2020 |title=Samayam |url=https://malayalam.samayam.com/viral-news/omg/did-you-know-there-was-london-calcutta-bus-service-till-the-end-of-1970/articleshow/76747839.cms|archive-url=|archive-date= |access-date=13 June 2023|website=malayalam.samayam.com}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

[[Kategooria:Bussiliiklus]]
[[Kategooria:20. sajand Suurbritannias]]
[[Kategooria:India ajalugu]]</text>
      <sha1>8mw8v4cf33o64h2m58nf94w9h0chup1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>London–Calcutta bussiliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720725</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228037</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:05:50Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228037</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Londoni–Calcutta bussiliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720726</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228039</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228039</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Londoni-Calcutta bussiliin</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720727</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228041</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:07Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228041</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Londoni-Calcutta buss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720728</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228042</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:09Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228042</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>London-Calcutta buss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720729</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228043</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:12Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228043</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>London–Calcutta buss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720730</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228044</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228044</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Londoni–Calcutta buss</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720731</id>
    <redirect title="London-Calcutta bussiliin" />
    <revision>
      <id>7228045</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:06:16Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[London-Calcutta bussiliin]]</comment>
      <origin>7228045</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="36" sha1="kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1" xml:space="preserve">#suuna [[London-Calcutta bussiliin]]</text>
      <sha1>kp9kmf257c41vyxj2dc56haph15mtk1</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Kasparkelk/Infokast mootorratta Grand Prix aruanne</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720732</id>
    <revision>
      <id>7228047</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:08:11Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Kasparkelk</username>
        <id>204517</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '&lt;includeonly&gt;{{short description|Mootorrattavõistlus|noreplace}}{{#invoke:infobox|infoboxTemplate | bodystyle = width:26em; | title = {{Riigi ikoon|{{{Flag|{{{flag|}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Year}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}} | above = Sõidu andmed | subheader = {{{Race_No}}}. sõit {{{Season_No}}}-st hooaja sõidust&lt;br /&gt;[[{{{Year}}}. aasta MotoGP hooaeg]]  | image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|ima...'</comment>
      <origin>7228047</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="5239" sha1="ee0wsq6qyehgpfgx23o416sdlaznubf" xml:space="preserve">&lt;includeonly&gt;{{short description|Mootorrattavõistlus|noreplace}}{{#invoke:infobox|infoboxTemplate
| bodystyle = width:26em;
| title = {{Riigi ikoon|{{{Flag|{{{flag|}}}}}}|{{{Flag_suffix|}}}}}&amp;nbsp;&amp;nbsp;{{{Year}}} {{{Grand Prix|{{{Grand_Prix|}}}}}} {{{GP_suffix|{{{GP_Suffix|Grand Prix}}}}}}
| above = Sõidu andmed
| subheader = {{{Race_No}}}. sõit {{{Season_No}}}-st hooaja sõidust&lt;br /&gt;[[{{{Year}}}. aasta MotoGP hooaeg]]

| image = {{#invoke:InfoboxImage|InfoboxImage|image={{{Image|}}}|size={{{image-size|220px}}}|alt={{{alt|}}}|class=skin-invert-image}}
| caption = {{{Caption|}}}

| headerstyle = background-color:#000000;text-align:center;color:white;

| label1 = Kuupäev
| data1 = {{{Date|}}} {{{Year|}}}
| label2 = Ametlik nimi
| data2 = {{{Official_Name|{{{Official Name|}}}}}}
| label3 = Asukoht
| data3 = {{{Location|}}}
| label4 = Rada
| data4 = {{ubl|{{{Course|Püsiv võidusõidurada}}}|{{#if:{{{Course_km|}}}{{{Course_mi|}}}|{{convinfobox|{{{Course_km}}}|km|{{{Course_mi}}}|mi}}}}}}
|#default =
{{#if:{{{Next_round|}}}{{{Previous_round|}}}&lt;!--
--&gt;|&lt;table style=&quot;width: 100%; &quot;&gt;&lt;tr&gt;&lt;!--
   --&gt;{{#if:{{{Previous_round|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align:left;&quot;&gt;'''←&amp;nbsp;'''[[{{{Previous_round}}}|Eelmine&amp;nbsp;sõit]]&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}{{#if:{{{Next_round|}}}&lt;!--
   --&gt;|&lt;td style=&quot;text-align: right;&quot;&gt;[[{{{Next_round}}}{{!}}Järgmine&amp;nbsp;sõit]]'''&amp;nbsp;→'''&lt;/td&gt;&lt;!--
   --&gt;}}&lt;!--
--&gt;&lt;/tr&gt;&lt;/table&gt;}}
| header5 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|MotoGP}}
| data6 = {{#if:{{{Pole_Rider_MotoGP|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section
 | Pole  =  {{{Pole_Rider_MotoGP|}}}
 | Pole_country  = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country|}}} 
 | Pole_suffix  = {{{Pole_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} 
 | Pole_Bike  = {{{Pole_Rider_MotoGP_Bike|}}} 
 | Pole_Time  = {{{Pole_Time_MotoGP|}}} 
 | Fast  = {{{Fast_Rider_MotoGP|}}} 
 | Fast_country  = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country|}}} 
 | Fast_suffix  = {{{Fast_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} 
 | Fast_bike  = {{{Fast_Rider_MotoGP_Bike|}}} 
 | Fast_time  = {{{Fast_Time_MotoGP|}}} 
 | First  = {{{First_Rider_MotoGP|}}}
 | First_country  = {{{First_Rider_MotoGP_Country|}}} 
 | First_suffix  = {{{First_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} 
 | First_bike  = {{{First_Rider_MotoGP_Bike|}}} 
 | Second  = {{{Second_Rider_MotoGP|}}}
 | Second_country  = {{{Second_Rider_MotoGP_Country|}}} 
 | Second_suffix  = {{{Second_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} 
 | Second_bike  = {{{Second_Rider_MotoGP_Bike|}}} 
 | Third  = {{{Third_Rider_MotoGP|}}} 
 | Third_country  = {{{Third_Rider_MotoGP_Country|}}} 
 | Third_suffix  = {{{Third_Rider_MotoGP_Country_flag_suffix|}}} 
 | Third_bike  = {{{Third_Rider_MotoGP_Bike|}}} 
}}}}

| header7 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|Moto2}}
| data8 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto2|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section
  | Pole  =  {{{Pole_Rider_Moto2|}}}
  | Pole_country  = {{{Pole_Rider_Moto2_Country|}}} 
  | Pole_suffix  = {{{Pole_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} 
  | Pole_Bike  = {{{Pole_Rider_Moto2_Bike|}}} 
  | Pole_Time  = {{{Pole_Time_Moto2|}}} 
  | Fast  = {{{Fast_Rider_Moto2|}}} 
  | Fast_country  = {{{Fast_Rider_Moto2_Country|}}} 
  | Fast_suffix  = {{{Fast_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} 
  | Fast_bike  = {{{Fast_Rider_Moto2_Bike|}}} 
  | Fast_time  = {{{Fast_Time_Moto2|}}} 
  | First  = {{{First_Rider_Moto2|}}}
  | First_country  = {{{First_Rider_Moto2_Country|}}} 
  | First_suffix  = {{{First_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} 
  | First_bike  = {{{First_Rider_Moto2_Bike|}}} 
  | Second  = {{{Second_Rider_Moto2|}}}
  | Second_country  = {{{Second_Rider_Moto2_Country|}}} 
  | Second_suffix  = {{{Second_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} 
  | Second_bike  = {{{Second_Rider_Moto2_Bike|}}} 
  | Third  = {{{Third_Rider_Moto2|}}} 
  | Third_country  = {{{Third_Rider_Moto2_Country|}}} 
  | Third_suffix  = {{{Third_Rider_Moto2_Country_flag_suffix|}}} 
  | Third_bike  = {{{Third_Rider_Moto2_Bike|}}} 
}}}}

| header9 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|Moto3}}
| data10 = {{#if:{{{Pole_Rider_Moto3|}}}|{{Infobox Grand Prix motorcycle race report/section
  | Pole  =  {{{Pole_Rider_Moto3|}}}
  | Pole_country  = {{{Pole_Rider_Moto3_Country|}}} 
  | Pole_suffix  = {{{Pole_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} 
  | Pole_Bike  = {{{Pole_Rider_Moto3_Bike|}}} 
  | Pole_Time  = {{{Pole_Time_Moto3|}}} 
  | Fast  = {{{Fast_Rider_Moto3|}}} 
  | Fast_country  = {{{Fast_Rider_Moto3_Country|}}} 
  | Fast_suffix  = {{{Fast_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} 
  | Fast_bike  = {{{Fast_Rider_Moto3_Bike|}}} 
  | Fast_time  = {{{Fast_Time_Moto3|}}} 
  | First  = {{{First_Rider_Moto3|}}}
  | First_country  = {{{First_Rider_Moto3_Country|}}} 
  | First_suffix  = {{{First_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} 
  | First_bike  = {{{First_Rider_Moto3_Bike|}}} 
  | Second  = {{{Second_Rider_Moto3|}}}
  | Second_country  = {{{Second_Rider_Moto3_Country|}}} 
  | Second_suffix  = {{{Second_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} 
  | Second_bike  = {{{Second_Rider_Moto3_Bike|}}} 
  | Third  = {{{Third_Rider_Moto3|}}} 
  | Third_country  = {{{Third_Rider_Moto3_Country|}}} 
  | Third_suffix  = {{{Third_Rider_Moto3_Country_flag_suffix|}}} 
  | Third_bike  = {{{Third_Rider_Moto3_Bike|}}} 
}}}}
}}&lt;/includeonly&gt;</text>
      <sha1>ee0wsq6qyehgpfgx23o416sdlaznubf</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Raudsep</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720733</id>
    <revision>
      <id>7228051</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:20:15Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Raudsep''' on eesti [[perekonnanimi]].  2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Raudsep Eestis 46 mees- ja 39 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/RAUDSEP&lt;/ref&gt;  *[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–) *[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–) *[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004) *[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022)  == Viited == {{viited}}  == Vaata ka == *[[Raudsepp]]  [[Kategooria:Perekonnanimed]]'</comment>
      <origin>7228051</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="461" sha1="kz5axfu48w8pcfu0sd2p1677xjmzmfx" xml:space="preserve">'''Raudsep''' on eesti [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Raudsep Eestis 46 mees- ja 39 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/RAUDSEP&lt;/ref&gt;

*[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–)
*[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–)
*[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004)
*[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022)

== Viited ==
{{viited}}

== Vaata ka ==
*[[Raudsepp]]

[[Kategooria:Perekonnanimed]]</text>
      <sha1>kz5axfu48w8pcfu0sd2p1677xjmzmfx</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228056</id>
      <parentid>7228051</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:26:35Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228056</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="477" sha1="o6f41a4zufpbaim79g35wu1j6krxc8z" xml:space="preserve">'''Raudsep''' on eesti [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Raudsep Eestis 46 mees- ja 39 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/RAUDSEP&lt;/ref&gt;

*[[Bert Raudsep]], eesti näitleja (1982–)
*[[Gert Raudsep]], eesti näitleja (1970–)
*[[Loreida Raudsep]], eesti folklorist (1922–2004)
*[[Rein Raudsep]], eesti geoloog (1940–2022)

== Viited ==
{{viited}}

== Vaata ka ==
*[[Raudsepp (perekonnanimi)]]

[[Kategooria:Perekonnanimed]]</text>
      <sha1>o6f41a4zufpbaim79g35wu1j6krxc8z</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Karo</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720734</id>
    <revision>
      <id>7228063</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:39:39Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Karo''' on [[perekonnanimi]].  2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Karo Eestis 39 mees- ja 52 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/KARO Perekonnanime Karo statistika&lt;/ref&gt;  *[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–) *[[Roland Karo]], eesti teoloog (1973–) *[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–)  == Vaata ka == *[[Karro]] *[[Karu (perekonnanimi)]]  == Viited == {{viited}}  [[Kategooria:Perekonnanimed]]'</comment>
      <origin>7228063</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="442" sha1="lhf5632fnctfistjw5l1qs3dvnp9pbq" xml:space="preserve">'''Karo''' on [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Karo Eestis 39 mees- ja 52 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/KARO Perekonnanime Karo statistika&lt;/ref&gt;

*[[Erkki Karo]], eesti sotsiaalteadlane (1983–)
*[[Roland Karo]], eesti teoloog (1973–)
*[[Väino Karo]], eesti laulja (1947–)

== Vaata ka ==
*[[Karro]]
*[[Karu (perekonnanimi)]]

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Perekonnanimed]]</text>
      <sha1>lhf5632fnctfistjw5l1qs3dvnp9pbq</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Madise (perekonnanimi)</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720735</id>
    <revision>
      <id>7228071</id>
      <timestamp>2026-09-03T07:50:14Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Madise''' on eesti [[perekonnanimi]].  2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madise Eestis alla viiel mees- ja 5 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISE Perekonnanime Madise statistika&lt;/ref&gt;  *[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977) *[[Ülle Madise]], eesti jurist ja õigusteadlane (1974–)  {{pooleli}}  == Viited == {{viited}}  [[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]'</comment>
      <origin>7228071</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="409" sha1="1nlecvzkdl4ibue965mrcsd7pcd70hg" xml:space="preserve">'''Madise''' on eesti [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madise Eestis alla viiel mees- ja 5 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISE Perekonnanime Madise statistika&lt;/ref&gt;

*[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977)
*[[Ülle Madise]], eesti jurist ja õigusteadlane (1974–)

{{pooleli}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]</text>
      <sha1>1nlecvzkdl4ibue965mrcsd7pcd70hg</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228073</id>
      <parentid>7228071</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:54:04Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228073</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="606" sha1="je22a0snqscgz23doorbmzcl19hwg57" xml:space="preserve">'''Madise''' on eesti [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madise Eestis alla viiel mees- ja 5 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISE Perekonnanime Madise statistika&lt;/ref&gt;

Nimede eestistamisel määrati Madise uueks perekonnanimeks isikuile, kelle senine perekonnanimi oli [[Maddison]], [[Maddisone]], [[Maddisson]], [[Madison]], [[Madisson]], [[Mats]] ja [[Mattis]].

*[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977)
*[[Ülle Madise]], eesti jurist ja õigusteadlane (1974–)

{{pooleli}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]</text>
      <sha1>je22a0snqscgz23doorbmzcl19hwg57</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228075</id>
      <parentid>7228073</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T07:54:40Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>~2026-40402-33</username>
        <id>233726</id>
      </contributor>
      <origin>7228075</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="627" sha1="6r7da6xp3cpf0hjmuceuk60k7ww2gme" xml:space="preserve">'''Madise''' on eesti [[perekonnanimi]].

2026. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Madise Eestis alla viiel mees- ja 5 naissoost isikul.&lt;ref&gt;https://stat.ee/nimed/pere/MADISE Perekonnanime Madise statistika&lt;/ref&gt;

Nimede eestistamisel määrati Madise uueks perekonnanimeks isikuile, kelle senine perekonnanimi oli [[Maddison]], [[Maddisone]], [[Maddisson]], [[Madison]], [[Madisson]], [[Mats (perekonnanimi)|Mats]] ja [[Mattis]].

*[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977)
*[[Ülle Madise]], eesti jurist ja õigusteadlane (1974–)

{{pooleli}}

== Viited ==
{{viited}}

[[Kategooria:Eesti perekonnanimed]]</text>
      <sha1>6r7da6xp3cpf0hjmuceuk60k7ww2gme</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Alternatiivturism</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720736</id>
    <revision>
      <id>7228087</id>
      <timestamp>2026-09-03T08:30:33Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: ''''Alternatiivturism''' on [[reisimine]], mis vastandub massiturismile näiteks varustuse, organiseerituse või osalejate mõttes.  ==Vaata ka== * [[Alternative Tourism Group]] * [[Turismivastasus]]  [[Kategooria:Turism]]'</comment>
      <origin>7228087</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="221" sha1="ob8kzgljecjy15nbky1c2u4jdyw9mzg" xml:space="preserve">'''Alternatiivturism''' on [[reisimine]], mis vastandub massiturismile näiteks varustuse, organiseerituse või osalejate mõttes.

==Vaata ka==
* [[Alternative Tourism Group]]
* [[Turismivastasus]]

[[Kategooria:Turism]]</text>
      <sha1>ob8kzgljecjy15nbky1c2u4jdyw9mzg</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Banana Pancake Trail</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720737</id>
    <revision>
      <id>7228111</id>
      <timestamp>2026-09-03T09:13:26Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '[[Pilt:Patak Road.JPG|pisi|Banaanipannkoogiputkad [[Phuket (linn)|Phuket]]is [[Tai]]s]] '''Banana Pancake Trail''' ([[inglise keel]]est ''Banaanipannkoogirada'') on mitteametlik nimi [[turism]]imarsuruutidele [[Kagu-Aasia]]s ja osaliselt [[Lõuna-Aasia]]s. Need marsruudid ei ole otseselt määratletud ning neid kasutavad peamiselt seljakotirändurid, aga ka &quot;tavaturistid&quot;.  [[Kategooria:Turism]]' [[Kategooria:Aasia kultuur]]'</comment>
      <origin>7228111</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="428" sha1="6a2tmeujnctx4et8eiu5ozxxgfr59fq" xml:space="preserve">[[Pilt:Patak Road.JPG|pisi|Banaanipannkoogiputkad [[Phuket (linn)|Phuket]]is [[Tai]]s]]
'''Banana Pancake Trail''' ([[inglise keel]]est ''Banaanipannkoogirada'') on mitteametlik nimi [[turism]]imarsuruutidele [[Kagu-Aasia]]s ja osaliselt [[Lõuna-Aasia]]s. Need marsruudid ei ole otseselt määratletud ning neid kasutavad peamiselt seljakotirändurid, aga ka &quot;tavaturistid&quot;.

[[Kategooria:Turism]]'
[[Kategooria:Aasia kultuur]]</text>
      <sha1>6a2tmeujnctx4et8eiu5ozxxgfr59fq</sha1>
    </revision>
    <revision>
      <id>7228113</id>
      <parentid>7228111</parentid>
      <timestamp>2026-09-03T09:13:45Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <origin>7228113</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="427" sha1="f20jedsqqsqg8234lf6249j1gznzz41" xml:space="preserve">[[Pilt:Patak Road.JPG|pisi|Banaanipannkoogiputkad [[Phuket (linn)|Phuket]]is [[Tai]]s]]
'''Banana Pancake Trail''' ([[inglise keel]]est ''Banaanipannkoogirada'') on mitteametlik nimi [[turism]]imarsuruutidele [[Kagu-Aasia]]s ja osaliselt [[Lõuna-Aasia]]s. Need marsruudid ei ole otseselt määratletud ning neid kasutavad peamiselt seljakotirändurid, aga ka &quot;tavaturistid&quot;.

[[Kategooria:Turism]]
[[Kategooria:Aasia kultuur]]</text>
      <sha1>f20jedsqqsqg8234lf6249j1gznzz41</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:Aholtman</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720738</id>
    <revision>
      <id>7228134</id>
      <timestamp>2026-09-03T10:19:20Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Aholtman</username>
        <id>9879</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{Babel|de|en-3|nds-3|fr-2|ru-2|la-1|et-0}}'</comment>
      <origin>7228134</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="64yr9w1n1pq6179mgawps7ggcjgcuuv" xml:space="preserve">{{Babel|de|en-3|nds-3|fr-2|ru-2|la-1|et-0}}</text>
      <sha1>64yr9w1n1pq6179mgawps7ggcjgcuuv</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>FlixBus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720739</id>
    <revision>
      <id>7228150</id>
      <timestamp>2026-09-03T10:53:00Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Uus lehekülg: '{{ettevõte  | nimi         = FlixBus  | pilt         =  | logo         = FlixBus Logo.png  | tüüp         =   | börsil       =  | asutamisaeg  = 2011 ({{aega tagasi|2011}})  | lõpetatud    =   | asutaja      = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;  | peakorter    = [[München]], [[Baieri]], [[Saksamaa]]  | piirkond     = [[Euroopa]] &lt;br/&gt; [[Põhja-Ameerika]] &lt;br/&gt; [[Lõuna-Ameerika]] &lt;br/&gt; [[Aasia]] &lt;br/&gt; [[Okeaania]]  | võtmeisikud  =   | valdkonnad   =   | tooted       =   | t...'</comment>
      <origin>7228150</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="3592" sha1="a5bqeiasc5vgjhuhkk483qe2hk57g0s" xml:space="preserve">{{ettevõte
 | nimi         = FlixBus
 | pilt         =
 | logo         = FlixBus Logo.png
 | tüüp         = 
 | börsil       =
 | asutamisaeg  = 2011 ({{aega tagasi|2011}})
 | lõpetatud    = 
 | asutaja      = &lt;!-- või | asutajad = --&gt;
 | peakorter    = [[München]], [[Baieri]], [[Saksamaa]]
 | piirkond     = [[Euroopa]] &lt;br/&gt; [[Põhja-Ameerika]] &lt;br/&gt; [[Lõuna-Ameerika]] &lt;br/&gt; [[Aasia]] &lt;br/&gt; [[Okeaania]]
 | võtmeisikud  = 
 | valdkonnad   = 
 | tooted       = 
 | teenused     = [[Linnadevaheline bussiteenus]]
 | käive        = 
 | tegevuskasum = 
 | puhaskasum   = 
 | vara         = 
 | omakapital   = 
 | omanik       = &lt;!-- või | omanikud = --&gt;
 | töötajaid    = 
 | emafirma     = 
 | allüksused   = 
 | tütarfirmad  = 
 | tunnuslause  = 
 | kodulehekülg = [https://www.flixbus.ee/?_sp=a79b5668-3d24-487e-b763-ea820114a4ae.1788432550361&amp;noRedirect=true&amp;_spnuid=36b9b321-4dba-4461-a708-a0d30c32eb85_1788432550300 www.flixbus.ee]
 | märkused     = 
}}
'''FlixBus''' on [[Saksamaa]] [[linnadevaheline bussiteenus|linnadevahelise bussiteenuse firma]]. Ettevõte haldab 45-s [[Euroopa]], [[Põhja-Ameerika]], [[Lõuna-Ameerika]], [[Aasia]] ja [[Okeaania]] riigis päevas üle 300 000 ühenduse. FlixBusi emaettevõttele kuuluvad ka näiteks [[FlixTrain]] ja [[Greyhound Lines]]. Paljudel FlixBusi liinidel ei sõida FlixBusi bussid, vaid firma tegeleb logistilise poolega: võrgu planeerimine, ajastamine, hinnapoliitika, piletimüük, turundus ja klienditugi.&lt;ref&gt;{{cite news |title=Flixbus setzt internationale Expansion fort: Markteintritt in Mexiko und Peru geplant |url=https://aviation.direct/en/flixbus-setzt-internationale-expansion-fort-markteintritt-in-mexiko-und-peru-geplant | trans-title=Flixbus continues international expansion: Market entry in Mexico and Peru planned | first=Belinda | last=Borg | work=Aviation.Direct | date=18 February 2025}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news | title=Flixbus aims 'to make coach travelling cool again' | url=https://www.ft.com/content/1d25b874-86b5-11e9-a028-86cea8523dc2 | first=Mark | last=Wembridge | work=[[Financial Times]] | date=6 June 2019 | access-date=19 June 2019 | archive-date=28 October 2020 | archive-url=https://web.archive.org/web/20201028142740/https://www.ft.com/content/1d25b874-86b5-11e9-a028-86cea8523dc2 | url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{Cite web | url=https://global.flixbus.com/company/partners/buspartners | title=Bus Partners | publisher=FlixBus | access-date=21 January 2020 | archive-date=21 December 2019 | archive-url=https://web.archive.org/web/20191221234355/https://global.flixbus.com/company/partners/buspartners | url-status=live}}&lt;/ref&gt;&lt;ref&gt;{{cite news | url=https://www.bizjournals.com/losangeles/news/2018/05/15/flixbus-brings-tech-driven-bus-network-to-us.html | title=European FlixBus brings tech-driven bus network to L.A. | first=Annlee | last=Ellingson | work=[[American City Business Journals]] | date=15 May 2018 | url-access=subscription}}&lt;/ref&gt;

Aastal 2026 teenindas emafirma Flix SE 8700 sihtkohta 4700 bussiga 1000 partnerilt, lisaks oli ettevõttel Saksamaal 15 rongi. Esimese 15 tegevusaastaga kasutas FlixBusi teenuseid ligi 500 miljonit reisijat.&lt;ref name=&quot;:0&quot;&gt;{{Cite web |title=About Flix |url=https://corporate.flix.com/about-flix/ |access-date=2026-08-09 |website=flix |language=en-US}}&lt;/ref&gt;

==Viited==
{{viited}}

==Välislingid==
* [https://www.flixbus.ee/?_sp=a79b5668-3d24-487e-b763-ea820114a4ae.1788432550361&amp;noRedirect=true&amp;_spnuid=36b9b321-4dba-4461-a708-a0d30c32eb85_1788432550300 Koduleht]

[[Kategooria:Saksamaa ettevõtted]]
[[Kategooria:Transpordiettevõtted]]</text>
      <sha1>a5bqeiasc5vgjhuhkk483qe2hk57g0s</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Flixbus</title>
    <ns>0</ns>
    <id>720740</id>
    <redirect title="FlixBus" />
    <revision>
      <id>7228151</id>
      <timestamp>2026-09-03T10:53:28Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>Taurus404</username>
        <id>80079</id>
      </contributor>
      <comment>Ümbersuunamine lehele [[FlixBus]]</comment>
      <origin>7228151</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="18" sha1="92of54bbki82pgktd7a9qjz2hb4xval" xml:space="preserve">#suuna [[FlixBus]]</text>
      <sha1>92of54bbki82pgktd7a9qjz2hb4xval</sha1>
    </revision>
  </page>
  <page>
    <title>Kasutaja:LiisuBlossom</title>
    <ns>2</ns>
    <id>720741</id>
    <revision>
      <id>7228156</id>
      <timestamp>2026-09-03T10:58:05Z</timestamp>
      <contributor>
        <username>LiisuBlossom</username>
        <id>236780</id>
      </contributor>
      <comment>/* */</comment>
      <origin>7228156</origin>
      <model>wikitext</model>
      <format>text/x-wiki</format>
      <text bytes="43" sha1="7rqnsghtohso36rp0mtgr0p4r6lk38s" xml:space="preserve">Jelizaveta Odnenko 

küünetehnik.💅🏽</text>
      <sha1>7rqnsghtohso36rp0mtgr0p4r6lk38s</sha1>
    </revision>
  </page>
</mediawiki>